OTSUS finantskorrektsiooni tegemise ja taotluse rahuldamise otsuse muutmise kohta

Sihtasutus Hiiumaa Arenduskeskus

Keskväljak 5a

Kärdla linn

92413, Hiiu maakond

08.03.2024 nr 11.2-14/24/177

OTSUS

finantskorrektsiooni tegemise ja taotluse

rahuldamise otsuse muutmise kohta

Riigi Tugiteenuste Keskus (registrikood: 70007340; edaspidi rakendusüksus) teeb meetme

„Piirkondade konkurentsivõime tugevdamine“ raames otsuse Sihtasutus Hiiumaa

Arenduskeskuse (edaspidi toetuse saaja) projekti „Hiiumaa konkurentsivõime tugevdamine ja

turismisihtkoha aredamine“ (nr 2014-2020.5.04.21-0494; edaspidi projekt) osas.

Rakendusüksus tuvastas projekti kulude kontrollimisel, et toetuse saaja ei ole reisiteenuste

ostmisel järginud riigihangete seaduses (edaspidi ka RHS) sätestatud nõudeid, mistõttu kohaldab

rakendusüksus antud rikkumisega seotud kuludele finantskorrektsiooni ning loeb

mitteabikõlblikuks kuluks 3862,16 eurot, sh toetus 3089,73 eurot.

Otsuse tegemise aluseks on perioodi 2014-2020 struktuuritoetuse seaduse (edaspidi STS) § 8 lg 2

p-d 4 ja 6, § 45 lg 1 p 3, § 46, § 48 lg 3, Vabariigi Valitsuse 01.09.2014 määruse nr 143 „Perioodi

2014–2020 struktuuritoetusest hüvitatavate kulude abikõlblikuks lugemise, toetuse maksmise ning

finantskorrektsioonide tegemise tingimused ja kord“ (edaspidi ühendmäärus) § 21 lg 1 ja § 228,

siseministri 13.02.2015 määruse nr 4 „Piirkondade konkurentsivõime tugevdamise investeeringute

toetuse andmise tingimused ja kord“ (edaspidi meetme määrus) § 23, samuti 24.09.2021 taotluse

rahuldamise otsus nr 11.2-14/1195 (edaspidi taotluse rahuldamise otsus), projekti raames esitatud

kuludokumendid (edaspidi ka KD) ning toetuse saajaga peetud kirjavahetus.

1. Toetuse saaja ei ole reisiteenuste ostmisel täitnud talle STS-iga pandud kohustust

järgida riigihangete seadust

1.1. Rikkumise asjaolud

Vastavalt projekti eelarvele oli projektis õppereisidele planeeritud tegevuse nr 6 „Hiiumaa

turismiettevõtluskeskkonna arendamine - Hiiumaa turismiettevõtluse aastaring“ raames algselt

52 000 eurot ning 12.07.2023 muudetud eelarvega suurendati seda 65 000 euroni. Tegevuse nr 8

„Hiiumaa turundamine välisturgudele“ raames olid samuti planeeritud reisikulud, sh 12.07.2023

muudetud eelarves oli täpsemalt välja toodud osalemine messidel ning workshoppidel summas

10 000 eurot.

Toetuse saaja on vastavalt esitatud kuludokumentidele ostnud projekti raames aastatel 2022 - 2023

erinevaid reisiteenuseid kolmelt teenuse osutajalt – Reisihunt OÜ, osaühing Tiit-Reisid ja MTÜ

Kardas kokku summas 38 621,57 eurot (käibemaksuta). Täpsem kulude loetelu on välja toodud

allolevas tabelis.

KD

tunnus

KD kp KD

väljastaja

Kulu sisu Abikõlblikuna

kajastatud

summa €

Tegevuse nr 6 kulud, sh kokku summa 34 596,07

17 20.07.2022 Reisihunt

OÜ

Bronholmi õppereisi lennukipiletid ja

reisikindlustus

8776,65

18 14.07.2022 Bronholmi õppereisi transport

(bussitransfeer Tallinn - Rohuküla)

390

19 14.07.2022 Bronholmi bussitransfeer

05-08.06.2022

4452

20 29.06.2022 Laevapiletid Bornholmil 682

5 04.03.2022 OÜ Tiit-

Reisid

Õppereis Ida-Virumaale 28.02.-

01.03.2022 (transport)

828,17

33 13.05.2022 Reis Kärdla-Helsinki-Kärdla, sh

praamipiletid

682,25

34 16.06.2022 Bussi rent 15.06.2022 291,67

149 13.03.2023 Lõuna-Eesti õppereis 08.-10.03.2023

(korraldamine, sh majutus, transport)

3738,33

203 01.09.2023 Gotlandi õppereisi lennupiletid (Tallinn-

Arlanda-Visby)

14 515

115 22.12.2022 MTÜ

Kardas

Transport 21.12.2022 240

Tegevuse nr 8 kulud, sh kokku summa 4025,50

52 30.06.2022 OÜ Tiit-

Reisid

Laevapiletid 8.07-10.07.2022 ja

praamipiletid

459,17

117 17.07.2022 Bussirent 01.07.2022 208,33

129 24.01.2023 Laevapiletid ja majutus Soomes Matka

messil (19-22.01.2023)

1315

159 13.03.2023 Osalemine Berliini messil ITB

(lennupiletid)

593

105 29.11.2022 MTÜ

Kardas

Mardilaadal osalemine Helsingis (sh

transpordi ja majutuskulud)

1450

KOKKU 38 621,57

Tabelis kajastatud reisiteenuste ostmisel on enamuse ostude puhul pöördutud otse ühe pakkuja

poole. Vaid kolme suurema ostu puhul on küsitud võrdlevaid hinnapakkumisi ning koostatud ka

vastavad pakkumuste hindamise protokollid:

- Reisihunt OÜ-lt (KD 17) summas 8776,65 eurot ostetud Bornholmi õppereisi lennukipiletite

osas on küsitud võrdlevaid pakkumusi kolmelt teenuse osutajalt, kes kõik ka oma

pakkumuse esitasid ning teenus osteti soodsaimalt pakkujalt.

- Reisihunt OÜ-lt (KD 19) summas 4452 eurot ostetud Bornholmi õppereisi bussitransfeeri

teenuse puhul küsiti kolmelt teenuse osutajalt pakkumust, pakkumuse esitas vaid üks

teenuse osutaja, kellelt ka teenus osteti.

- Osaühingult Tiit-Reisid (KD 203) summas 14 515 eurot ostetud Gotlandi õppereisi

lennukipiletite osas küsiti võrdlevaid pakkumusi neljalt teenuse osutajalt, pakkumused

esitas kaks ning teenus osteti soodsaimalt pakkujalt.

Vastavalt RHS § 14 lõige 1 punktile 1 on lihthanke korraldamise kohustuse piirmäär teenuste

hankelepingu korral 30 000 eurot. Kuna toetuse saaja on ostnud reisiteenuseid projekti raames

kokku summas 38 621,57 eurot, siis oleks toetuse saaja pidanud nimetatud teenuste ostmiseks

korraldama lihthanke. Eelnevast tulenevalt on toetuse saaja rikkunud RHS § 28 lõiget 1 ja 2 jättes

lihthanke korraldamata.

1.2. Toetuse saaja selgitused

Toetuse saaja selgitas 25.01.2024 e-kirjas teenuse osutajate valikut ning kulude summeerimise

põhimõtteid, järgmiselt: „Tegemist on erinevate teenuste ja ettevõtmistega, mille jaoks oleme

küsinud pakkumisi tulenevalt meie hankekorrast ja RHS üldpõhimõtetest. /…/ Antud tegevused

toimusid erinevatel aastatel, erineval ajal ja kohas ja erineva eesmärgiga. Eelarvet planeerides,

ei osanud me kahjuks ette näha, et transporditeenus läheb kokku üle 30 000 euro, esialgse plaani

järgi see nii ei olnud kavandatud. Näiteks me ei osanud arvestada, et Bornholmi saarele on suure

rühmaga mõistlikum sõita nii, et lennukiga Kopenhaagenisse ja sealt bussiga Bronholmile ja sama

moodi ka tagasi. Samuti ei osanud ette näha, et Bornholmil rühmaga liikumiseks on kohapeal buss

hädavajalik. Ei osanud ette näha ka seda, et rühm suureneb ja lennupiletite hinnad kallinevad.“

Toetuse saaja põhjendas 25.01.2024 MTÜ Kardaselt teenuse ostmist järgmiselt: „Tegemist on

reisiteenust ja ka üldist korraldamist pakkuva ettevõttega/MTÜga. Kogu projekti lõikes, mille

eesmärk oli piirkonna konkurentsivõime tugevdamine, oleme püüdnud võtta pakkumisi ka Hiiumaa

kohalikelt ettevõtjatelt, et aidata ka nendel konkurentsivõimet tõsta ja konkurentsis püsida. Oleme

püüdnud lähtuda võimalusest, et kui meil endil on Hiiumaal vastava pädevusega teenusepakkuja,

siis ka nendega koostööd teha. Lisaks meil on eelnevalt olnud antud teenusepakkujaga väga hea

ja professionaalne koostöö, seetõttu ka sellel korral pöördusime teenuseosutamiseks nende

poole.“

Toetuse saaja selgitas 29.01.2024 Tiit-Reisid OÜ-lt alla 10 000 euroste ostude tegemist järgmist:

„Eraldi võrdlevaid pakkumisi nendele ei ole võetud, kuna tegemist oli väikesemahuliste

summadega (alla 10 000).“

Toetuse saaja selgitas 23.02.2024 e-kirjas veel järgmist: „Kahjuks ei näinud me projekti eelarvet

koostades (2021 aasta juulis) tõepoolest ette, et reisiteenuste ost võiks minna üle lihthanke

piirmäära ning seepärast reisiteenuste ostu ka hankena ei planeerinud. Eelarvest suurema kulu

põhjused on järgmised:

- Reisihinnad on energiahindade hinnatõusu ja Ukraina sõja tõttu võrreldes eelarve

koostamise ajaga märgatavalt kasvanud.

- Gotland ja Bornholm osutusid reisisihtkohana väga spetsiifiliseks, mistõttu mitmete

teenuste osas ei olnud seal võimalik saada reisiteenuseid sellise hinnaga, nagu see oleks

võimalik teistes sihtkohtades.

- Samuti näiteks Bornholmi õppereisi Tallinn-Rohuküla transfeeri vajadus ilmnes vahetult

enne grupi maandumist Tallinnas ja sai jooksvalt tellitud, selliseid ootamatusi oli veelgi.

/…/ Kinnitame, et raha on kasutatud säästlikult, sihipäraselt ning selle kasutamine on aidanud

kaasa projekti eesmärkide saavutamisele.“

1.3. Rakendusüksuse seisukoht ja õiguslik põhjendus

Rakendusüksuse hinnangul ei muuda toetuse saaja selgitused käesoleva rikkumise asjaolusid ega

järeldusi ning ei anna alust finantskorrektsioonist loobumiseks.

Taotluse rahuldamise otsuse punkti 2 kohaselt toetuse saaja kohustatud järgima STS-is sätestatud

kohustusi ja punkti 2.6 kohaselt on toetuse saaja kohustatud järgima hangete läbiviimisel RHS-is

kehtestatud nõudeid. STS § 26 lg 1 kohaselt on toetuse saaja kohustatud järgima riigihangete

seadust kui ta on hankija RHS-i tähenduses. Käesoleval juhul on toetuse saajaks Sihtasutus

Hiiumaa Arenduskeskus, kes on hankija RHS § 5 lg 2 punkti 4 mõistes ning sellest tulenevalt peab

toetuse saaja järgima RHS-is sätestatud korda.

Vastavalt RHS §-s 3 toodud üldpõhimõtetele on hankija kohustatud järgima riigihanke

korraldamisel mh järgmisi üldpõhimõtteid: tagama konkurentsi efektiivse ärakasutamise,

kasutama rahalisi vahendeid säästlikult ja otstarbekalt ning sõlmima hankelepingu parima

võimaliku hinna ja kvaliteedi suhte alusel.

RHS § 23 lõige 2 punkti 1 kohaselt arvestatakse riigihanke eeldatava maksumuse hulka

hankelepingu täitmisel eeldatavalt makstav kogusumma, arvestades muu hulgas hankelepingu

alusel võimalikke tulevikus tekkivaid kohustusi ja hankelepingu uuendamist.

Vastavalt RHS § 28 lõikele 2 ei või hankija jaotada riigihanget osadeks eesmärgiga eirata RHS-is

riigihanke teostamiseks kehtestatud korda või nõudeid, eriti kui hankelepingu esemeks on

funktsionaalselt koos toimivad või sama eesmärgi saavutamiseks vajalikud teenused. Sama

paragrahvi lõike 1 kohaselt võib hankija riigihanke osadeks jaotada ja tellida teenuseid eraldi, kui

ta kohaldab iga osa kohta hankelepingu sõlmimisele kõigi osade summeeritud eeldatava

maksumusega hankelepingu sõlmimise korda.

Rahandusministeeriumi analüüsis „Riigihangete osadeks jaotamisest“1 (edaspidi RM analüüs) on

välja toodud, et ühe kokku kuuluva riigihankelepingu olemasolu hindamist toetavad mh sellised

kriteeriumid nagu ühtne planeerimine ja otsuste tegemine, hankijana tegutseb sama isik ning

samad õiguslikud alused ja tingimused lepingute sõlmimisel. Teenuste hankelepingute korral peab

hankija, pidades silmas üht ja sama majanduslikku ja tehnilist funktsiooni, tegema esmajärjekorras

kindlaks, kas teenustel on sama eesmärk. Lisaks on RM analüüsis välja toodud, et vastavalt

Euroopa Kohtu praktikale ei või hankija planeerimisega seotud mis tahes põhjused ohustada

riigihanke ühefunktsionaalset olemust. Näiteks kui hankija sõlmib kaks lepingut eraldi aastatel,

sest rahaline kate saab kättesaadavaks alles teisel aastal, ei õigusta see lepingu maksumuste eraldi

arvestamist. RM analüüsis on viidatud ka, et ühe projekti raames mitme sarnase või samasisulise

lepingu sõlmimine sama ettevõttega on oluline faktor nende ostude ühisel planeerimisel ja

summeerimisel.

Projekti raames on aastatel 2022-2023 ostetud mitmeid reisiteenuseid (rakendusüksus lähtub

reisiteenuse defineerimisel turismiseaduse §-st 3), mis hõlmavad peamiselt erinevaid

transporditeenuseid. Arvestades seda, et need teenused on olemuselt sarnased ja need on ostetud

ühe ja sama eesmärgiga tagada projekti tegevuste elluviimist toetavad vajalikud reisiteenused,

tuleb nende maksumused summeerida, olenemata asjaolust, et need on seotud erinevate projekti

tegevustega või ostetud erinevatel aastatel. Et tegemist on RHS-i mõistes summeeritavate ning

sama eesmärgiga asjadega, toetab ka asjaolu, et neid teenuseid on võimalik osta sarnase ettevõtja

– reisikorraldaja – käest.

Toetuse saajal on hoolsuskohustus oma ostud läbi mõelda ja lähtuvalt sellest valida õige teenuse

ostmise kord. Arvestades seda, et projekti eelarves oli planeeritud õppereiside kulusid üle

lihthanke piiramäära, pidi toetuse saaja juba projekti alguses arvestama sellega, et reisiteenuste

maht võib projekti raames ületada lihthanke piirmäära ning sellest tulenevalt valima RHS-iga

kooskõlas oleva menetlusliigi. Isegi kui projekti alguses hindas toetuse saaja, et reisiteenuste maht

ei lähe üle lihthanke piirmäära, siis oleks ta pidanud projekti ellu viies ja reisiteenuseid soetades

jälgima ka jooksvalt tegelikku reisiteenuste kogumaksumust ning vajadusel hanke korraldama.

SA Hiiumaa Arenduskeskuse 20.12.2022 kinnitatud riigihangete läbiviimise korra punktide 2.1 ja

2.2 kohaselt koostatakse igaks eelarveaastaks hankeplaan, kuhu kantakse eelarveaastasse

planeeritavad üle 30 000 eurosed riigihanked ning sama korra punkti 1.2 kohaselt arvestatakse

riigihangete läbiviimisel Euroopa Liidu finantseeritavate või kaasfinantseeritavate riigihangete

(edaspidi välisvahenditest rahastatavad riigihanked) puhul lisaks finantseerimisasutuse

kehtestatud erinõudeid. Seega pidi toetuse saaja ka oma hankekorra kohaselt lähtuma

1 https://www.fin.ee/riigihanked-riigiabi-osalused-kinnisvara/riigihanked/kasulik-teave#analuusid-ja-uuringu

välisvahenditest rahastavate ostude puhul vastavatest nõuetest. Arvestades, et antud projekti

raames on reisiteenused ühtselt planeeritud ja nende maksimaalne maht projekti raames oli ette

teada, oleks tulnud projekti samasisulised teenused summeerida.

RHS § 125 lõike 1 kohaselt algab lihthankemenetlus üldjuhul hanketeate avaldamisega

riigihangete registris. Toetuse saaja ei ole projekti raames reisiteenuste ostmisel avaldanud

lihthanke teadet, vaid on pöördunud suuremate ostude puhul otse enda poolt valitud pakkujate

poole ning väiksemate ostude puhul pöördunud otse ühe pakkuja poole. Eelnevast tulenevalt ei ole

toetuse saaja loonud võimalust, et hankes saaksid osaleda kõik selleks sobivad huvitatud ettevõtjad

tagamaks konkurentsi efektiivset ärakasutamist, vahendite säästlikku kasutamist ja lepingute

sõlmimist parima võimaliku hinna ja kvaliteedi suhte alusel.

Rakendusüksus leiab, et kui toetuse saaja oleks reisiteenuste ostmiseks korraldanud lihthanke,

oleks saanud hankemenetluses osaleda rohkem huvitatud isikuid, mille tulemusel oleks võinud

projekti raames hangitud reisiteenuste maksumused kujuneda soodsamaks.

Lähtuvalt eeltoodust on rakendusüksus seisukohal, et toetuse saaja, jättes projekti raames

reisiteenuste ostmisel maksumused summeerimata ja lihthanke korraldamata, on rikkunud RHS §-

s 3 toodud üldpõhimõtteid ja RHS § 28 lõiget 1 ja 2.

1.4. Rikkumisele kohaldatav finantskorrektsiooni määr 10%

STS § 45 lg 1 p 3 kohaselt teeb rakendusüksus finantskorrektsiooni otsuse, kui toetuse saaja on

jätnud osaliselt või täielikult täitmata kohustuse või nõude ja see on mõjutanud kulu

abikõlblikkust. Sama seaduse § 46 lg 1 kohaselt, kui finantskorrektsiooni otsuse tegemisel ei ole

kohustuse või nõude täitmata jätmise laadist tulenevalt võimalik selle rahalise mõju suurust

hinnata, kuid esineb põhjendatud oht, et kohustuse või nõude täitmata jätmine tõi kaasa rahalise

mõju, siis vähendatakse toetust ühendmääruses sätestatu alusel.

Otsuses kirjeldatud rikkumise osas esinevad ühendmääruse §-s 228 toodud asjaolud, mille

kohaselt, kui alla riigihanke piirmäära riigihanke korraldamisel rikutakse riigihangete seadust,

kohaldatakse sõltuvalt rikkumise raskusest ja ulatusest rikkumisega seotud hankelepingu osale §

21 lõikes 1 nimetatud finantskorrektsiooni määra 2, 5, 10 või 25 protsenti, välja arvatud juhul, kui

rikkumine on üksnes formaalne.

Rakendusüksus on seisukohal, et toetuse saaja poolt talle pandud kohustuse eiramise tulemusena

on tekkinud kahju, kuid selle suurust ei ole võimalik hinnata, sest ei ole teada, millised oleksid

olnud pakkujad, pakkumuste maksumused ning edukas pakkumus, kui toetuse saaja oleks

korraldanud projekti raames reisiteenuste ostmiseks lihthanke. Eeltoodud põhjustel ei ole tegemist

üksnes formaalse rikkumisega, kuna esineb põhjendatud oht, et rikkumine tõi kaasa rahalise mõju.

Rakendusüksus võttis rikkumise raskuse hindamisel arvesse, et kuigi toetuse saaja ei avaldanud

riigihangete registris lihthanke hanketeadet, pöördus ta kolme suurima maksumusega reisiteenuse

ostmisel mitme potentsiaalse pakkuja poole. Seega oli nende kolme ostu puhul, mis moodustavad

projekti reisiteenuste maksumusest ligikaudu 72%, võimaldatud mitmel pakkujal pakkumusi

esitada. Seejuures kahe suurima reisiteenuse ostmisel, mille maksumus on ligikaudu 60% projekti

reisiteenuste kogusummast, esitati võrdlevaid pakkumusi ning edukaks pakkujaks sai soodsaim.

Seega on summaliselt üle poole ostetud reisiteenuste osas RHS üldpõhimõtete riive olnud väiksem

ning üldjoontes võib saadud pakkumustest tuvastada hinnapakkumiste aegse turuhinna, mistõttu

ei ole eluliselt usutav, et lihthanke korraldamisel oleks pakkumused olnud oluliselt odavamad.

Samuti nähtub toetuse saaja selgitustest, et ta ei ole jätnud lihthanget korraldamata pahatahtlikult

eesmärgiga eirata RHS-is sätestatut. Seega ei ole rakendusüksuse hinnangul rikkumise raskus ja

ulatus nii suur, et oleks põhjendatud kohaldada suurimat ehk 25-protsendilist finantskorrektsiooni

määra.

Samas rõhutab rakendusüksus, et kõikide ostude puhul pole hindu võrreldud ning üksnes

hinnapakkumiste võtmine ei taga RHS §-s 125 sätestatud lihthanke menetluse nõuete täitmist.

Seetõttu ei saa antud rikkumist pidada sedavõrd väheoluliseks, et oleks proportsionaalne või

õigustatud kohaldada 2-protsendilist või 5-protsendilist finantskorrektsiooni määra. Antud juhul

ei ole teada, milliseks oleks kujunenud hankes osalevate pakkujate ring ja hanke tulemused, kui

toetuse saaja oleks teenuse ostmisel viinud läbi lihthanke. Arvestades eeltoodut on rakendusüksuse

hinnangul põhjendatud kohaldada 10-protsendilist finantskorrektsiooni määra, kuna see on

proportsionaalne rikkumise raskuse ja ulatusega.

Rakendusüksus selgitab, et ühendmääruse seletuskirja kohaselt ei ole riigihangete rikkumiste

korral üldjuhul võimalik konkreetset kahjusummat välja arvutada, kuna tegemist on potentsiaalse

ja teoreetilise (kaudse) kahjuga, mis võib tekkida õigusnormi rikkumisel ja konkreetsete asjaolude

põhjal loetakse rikkumine tõendatuks. Eeltoodud põhimõtteid toetab ka Euroopa Kohus, selgitades

kohtasjades nr C-743/18 ja C-406/14, et hanketingimuste rikkumise korral ei ole konkreetse

finantsmõju tõendamine nõutav ja see ei pea olema nähtav. Piisab sellest, kui asjasse puutuva fondi

eelarve mõjutamise võimalus ei ole välistatud.

1.5. Finantskorrektsiooni summa ja projekti eelarve vähendamine

Toetuse saaja on reisiteenuste kulusid kajastanud kokku abikõlblikus summas 38 621,57 eurot, sh

tegevuse nr 6 raames 34 596,07 eurot ja tegevuse nr 8 raames 4025,50 eurot. Projekti raames

ostetud reisiteenuste abikõlblikest kogukuludest on 24 106,57 eurot juba toetusest hüvitatud ning

14 515 eurot (KD nr 203) veel menetluses ehk hüvitamata.

Lähtudes otsuse punktist 1.4 loeb rakendusüksus reisiteenustega seotud abikõlblikest kuludest

mitteabikõlblikuks 10% ehk kokku 3862,16 eurot (38 621,57*10%), sh tegevuse nr 6 kulud

summas 3 459,61 eurot ja tegevuse nr 8 kulud summas 402,55 eurot. Mitteabikõlblikest kuludest

moodustab Euroopa Regionaalarengu Fondi toetus 3089,73 eurot ja toetuse saaja

omafinantseering 772,43 eurot.

STS § 46 lõike 3 kohaselt vähendatakse toetust ja omafinantseeringut vastavalt

finantskorrektsiooni otsuse tegemise ajal taotluse rahuldamise otsuses kehtivale proportsioonile.

Sellest tulenevalt muudab rakendusüksus projekti taotluse rahuldamise otsust ning vähendab

mitteabikõlbliku summa võrra projekti eelarvet.

2. Toetuse saaja ärakuulamisõiguse tagamine

Vastavalt haldusmenetluse seaduse (edaspidi HMS) § 40 lõikele 1 saatis rakendusüksus

26.02.2024 käesoleva otsuse eelnõu toetuse saajale kommenteerimiseks. Toetuse saaja andis

04.03.2024 teada, et täiendavaid kommentaare ei ole.

3. Otsuse resolutsioon

Võttes arvesse eelkirjeldatud asjaolud ja põhjendused ning tuginedes käesolevas otsuses

väljatoodud õiguslikele alustele, rakendusüksus

otsustab:

1. lugeda projekti „Hiiumaa konkurentsivõime tugevdamine ja turismisihtkoha aredamine“

raames mitteabikõlblikuks kuluks 3862,16 eurot, millest Euroopa Regionaalarengu Fondi

toetus moodustab 3089,73 eurot ja toetuse saaja omafinantseering 772,43 eurot;

2. vähendada KD nr 203 abikõlblikke kulusid 10% võrra ehk 1451,50 eurot;

3. nõuda toetuse saajalt tagasi KD-de nr 5, 17-20, 33-34, 52, 105, 115, 117, 129, 149 ja 159 alusel

väljamakstud toetus summas 1928,53 eurot;

4. tasaarveldada käesoleva otsuse resolutsiooni punkti 3 alusel tagasinõutav summa menetluses

olevate kuludokumentide arvelt, vähendades täiendavalt väljamakstavat toetust 1928,53 euro

võrra;

5. vähendada projekti eelarvet tegevuses nr 6 ja 8 otsuse punktis 1.5 märgitud summade osas;

6. muuta 24.09.2021 taotluse rahuldamise otsuse nr 11.2-14/1195 punkti 1.2 alljärgnevalt:

6.1. „abikõlblike kulude kogumaksumus on 558 637,84 eurot, millest toetuse saaja

omafinantseering on minimaalselt 111 727,57 eurot ja toetus on maksimaalselt

446 910,27 eurot.

Otsuse peale võib esitada vaide rakendusüksusele meetme määruse §-s 5, STS-is ja HMS-is

sätestatud tingimustel ja korras 30 päeva jooksul, arvates päevast, mil vaide esitaja sai või pidi

otsusest teada saama.

(allkirjastatud digitaalselt)

Tiina Sams

toetuste rakendamise osakonna juhataja

Koostaja: Angeelika Põldaru

663 2093

[email protected]