Otsus finantskorrektsiooni tegemise kohta

Sihtasutus Hiiumaa Haigla

[email protected]

Rahu tn 2b

Kärdla linn

92414, Hiiu maakond

08.03.2024 nr 11.2-5/24/176

Otsus finantskorrektsiooni tegemise kohta

Riigi Tugiteenuste Keskus (registrikood: 70007340; edaspidi rakendusüksus) teeb meetme 2.4.

„Kättesaadavate ja kvaliteetsete tervishoiuteenuste tagamine tööhõives püsimise ja hõivesse

naasmise suurendamiseks“ tegevuse 2.4.2. „Investeeringute toetamine tervisekeskuste

infrastruktuuri tõmbekeskustes, tagades kättesaadavad ja mitmekülgsed tervishoiuteenused“

raames otsuse sihtasutus Hiiumaa Haigla (edaspidi toetuse saaja või Hankija) projektile nr 2014-

2020.2.04.22-0089 „Hiiumaa haigla rekonstrueerimine esmatasandi tervisekeskuse rajamiseks“

(edaspidi projekt).

Rakendusüksus tuvastas riigihanke nr 266747 „Hiiumaa esmatasandi tervisekeskuse Käina filiaali

ehitustööd“ kontrollimise käigus, et toetuse saaja ei ole järginud riigihangete seaduses1 (edaspidi

RHS) sätestatud korda, mistõttu kohaldab rakendusüksus hankega seotud kuludele

finantskorrektsiooni ning loeb mitteabikõlblikuks kuluks 110 079,78 eurot.

Otsuse tegemise aluseks on perioodi 2014-2020 struktuuritoetuse seaduse (edaspidi STS) § 8 lg 2

p 4 ja 6, § 45 lg 1 p 3, § 46, § 47 lg 2 ja Vabariigi Valitsuse 01.09.2014 määruse nr 143 „Perioodi

2014–2020 struktuuritoetusest hüvitatavate kulude abikõlblikuks lugemise, toetuse maksmise ning

finantskorrektsioonide tegemise tingimused ja kord“ (edaspidi ühendmäärus) § 223 lg 5, samuti

projekti raames esitatud kuludokumendid (edaspidi KD) nr 58, 61 ja 62 ning toetuse saajaga peetud

kirjavahetus.

1. Hankija on riigihankes nr 266747 kvalifitseerinud pakkuja, kes ei vasta riigihanke

alusdokumentides kehtestatud kvalifitseerimise tingimustele

1.1.Rikkumise asjaolud

Toetuse saaja viis avatud hankemenetlusena läbi riigihanke nr 266747 (hanketeade avaldati

05.07.2023) pakkumuste esitamise tähtajaga 31.07.2023. Hankemenetluse tulemusel sõlmiti

01.09.2023 töövõtuleping nr 187.2/TVL-2023 edukaks tunnistatud Pakkujaga OÜ Wolkar.

Lepingu maksumus 737 395,20 eurot (käibemaksuta).

1 Käesolevas otsuses rakendatakse hanke nr 266747 läbiviimise ajal kehtinud riigihangete seaduse 01.04.2023 jõustunud redaktsiooni.

Hankija kehtestas hankepassis Pakkuja tehnilise- ja kutsealase suutlikkuse hindamiseks

kvalifitseerimistingimuse nr 1 (osa C), mille kohaselt peab Pakkuja riigihanke objektiks olevate

ehitustööde teostamisel kaasama ehitustööde projektijuhi, kellel on vastavalt EQF või

samaväärsele kutsestandardite süsteemile vähemalt diplomeeritud ehitusinsener, tase 7 või

samaväärne kutsetunnistus. Projektijuhina mõistab Hankija isikut, kes on ehituse töövõtulepingu

täitmise eest vastutav isik ning lepingus või lepingudokumentides märgitud töövõtja esindajaks

tehnilistes küsimustes. Pakkuja esitab hankepassis projektijuhi nime ning on juhul, kui

kutsetunnistuse olemasolu ei saa kontrollida avalikust andmebaasist, valmis täiendavalt esitama

kutsetunnistuse koopia.

Pakkuja kohustus oli esitada hankepassis projektijuhi osas järgmised andmed:

1. Tehniline töötaja / Tehniline üksus

2. Eesnimi

3. Perekonnanimi

4. Kutseala, amet

5. Kvalifikatsioon, kogemus

6. Muu info

7. Kui kaua ettevõtja juures (Number)

8. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei")

9. URL (Url)

10. Kood

11. Väljaandja

12. Nimi

13. Kogemuse valdkond

14. Muu info

15. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei")

16. URL (Url)

17. Kood

18. Väljaandja

Pakkumuse nr 443476 koosseisus esitati 31.07.2023 järgmiste ettevõtete hankepassid (tähtaeg oli

31.07.23): Pakkuja OÜ Wolkar, tema alltöövõtjad: Arens Torutööd OÜ, Install Group OÜ ja

Osaühing Calmar Electer. Kõigi eelnimetatud ettevõtete hankepassides on täitmata C osa väli

projektijuhi andmete kohta. Mingeid andmeid tingimuses nõutud spetsialisti kohta Pakkuja OÜ

Wolkar või tema alltöövõtjate hankepassides esitatud ei ole.

Hankija on palunud 15.08.2023 (ehk peale pakkumuste esitamise tähtaega ning peale pakkumuste

vastavuse kontrolli ja pakkumuse edukaks nimetamist) riigihankeregistri (RHR) teabevahetuse

käigus Pakkujal OÜ Wolkar täpsustada, keda ja millises esitatud dokumendis on pakutud

projektijuhiks. Pakkuja ei vasta, millises dokumendis info asub, küll aga esitab projektijuhi nime

(P.Õ.).

Andmed pakutava projektijuhi kohta tuli esitada Pakkuja OÜ Wolkar või alltöövõtjate

hankepassides. Neid andmeid ega mingeid muid andmeid, mis võimaldaksid üheselt tuvastada

Pakkuja poolt projektijuhiks pakutud isikut, et kontrollida seejärel selle isiku vastavust

tingimusele, OÜ Wolkar pakkumuses esitatud ei ole. Kuna OÜ Wolkar ei tõendanud pakkumuses

enda vastavust vastutavat spetsialisti puudutavale kvalifitseerimise tingimustele, ei saanud

Hankija asuda ka seisukohale, et OÜ Wolkar tingimusele vastab ning poleks tohtinud Pakkujat

kvalifitseerida.

Seega on Hankija seadnud Pakkujatele kvalifitseerimistingimuse, kuid ei ole seda nõuet piisavalt

kontrollinud ja kvalifitseerinud Pakkuja, kes ei vasta hankepassis esitatud andmete alusel

kvalifitseerimistingimustele ja sellega on Hankija läinud vastuollu RHS § 98 lg 51 nõudega ning

RHS § 3 punktides 1 ja 2 sätestatud riigihanke korraldamise üldpõhimõtetega.

1.2.Toetuse saaja selgitus

02.11.2023 saatis RÜ järelepärimise toetuse saajale, milles tõi välja asjaolu, et Hankija on

Pakkujatele kehtestanud kvalifitseerimise tingimuse projektijuhi kohta. Eduka Pakkuja

hankepassis ega tema alltöövõtjate hankepassis ei ole esitatud infot projektijuhi kohta (ehk, kes on

projektijuhiks). Teabevahetusest nähtub, et Hankija on samuti antud asjaolu kohta selgitust

küsinud ning Pakkuja on esitanud projektijuhi nime. RÜ palus tuua välja, kus kohas pakkumusest

on leitav info projektijuhi kohta või millise info alusel on Hankija otsustanud Pakkuja

kvalifitseerida. Pakkumuses ei ole projektijuhi nimi esitatud.

10.11.2023 vastas toetuse saaja järgmist: „Pakkuja on kinnitanud, et kasutab projektijuhina sama

isikut, kes on tal kantud MTR ehitamise tegevusala vastutava spetsialistina. Seega nähtus

kvalifitseerimistingimusele vastava pädeva spetsialisti olemasolu ka avalikust registrist, mistõttu

pärast Pakkujalt saadud kinnituse saamist, et just seda spetsialisti kasutatakse projektijuhina,

otsustas Hankija Pakkuja kvalifitseerida.“.

13.11.2023 andis rakendusüksus toetuse saajale teada järgmist:

„Hankepassis on kehtestatud järgmine tingimus:

"Pakkuja peab riigihanke objektiks olevate ehitustööde teostamisel kaasama ehitustööde

projektijuhi, kellel on vastavalt EQF või samaväärsele kutsestandardite süsteemile vähemalt

diplomeeritud ehitusinsener, tase 7 või samaväärne kutsetunnistus. Projektijuhina mõistab

Hankija isikut, kes on ehituse töövõtulepingu täitmise eest vastutav isik ning lepingus või

lepingudokumentides märgitud töövõtja esindajaks tehnilistes küsimustes. Pakkuja esitab

hankepassis projektijuhi nime ning on juhul, kui kutsetunnistuse olemasolu ei saa kontrollida

avalikust andmebaasist, valmis täiendavalt esitama kutsetunnistuse koopia."

Pakkumuse koosseisus on esitatud järgmiste ettevõtete hankepassid: OÜ Wolkar, Arens Torutööd

OÜ, Install Group OÜ, Osaühing Calmar Electer. Kõigi eelnimetatud hankepassides on täitmata

C osa väli projektijuhi andmete kohta.

Hankepassi kohaselt pidi esitama: Tingimuse kirjeldus:Nõue: Projektijuht

Ettevõtjalt oodatavad vastused:

1. Tehniline töötaja / Tehniline üksus (Töötaja / Tehniline üksus)

2. Eesnimi (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)

3. Perekonnanimi (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)

4. Kutseala, amet (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)

5. Kvalifikatsioon, kogemus (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)

6. Muu info (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)

/.../

Hankija on palunud Pakkujal täpsustada, keda ja millises esitatud dokumendis on pakutud

projektijuhiks. Pakkuja ei vasta, millises dokumendis info on, küll aga esitab andmed projektijuhi

kohta.

Leian, et antud juhul on Pakkujal antud võimalus esitada projektijuhi andmed peale pakkumuste

esitamist ehk sisuliselt on kvalifitseeritud Pakkuja, keda ei oleks tohtinud kvalifitseerida.“

13.12.2023 vastas toetuse saaja rakendusüksuse 29.11.2023 saadetud teavitusele

järelevalvemenetluse alustamise kohta järgmist:

„Oleme teadlikud seatud kvalifitseerimistingimustest ning saime ka aru, et Pakkuja oli pakkumuse

koostamisel eksinud, jättes projektijuhi nime hankepassi märkimata. Samas oli nii avalike

andmebaaside kui ettevõttega varasemalt tehtud koostöö põhjal objektiivselt tuvastatav ja teada

olev fakt, et nõudele vastav spetsialist on sel ettevõttel olemas. Hanke ajal tehtud kuvatõmmis

MTRist tõendab, et spetsialist oli tol perioodil avalikku andmebaasi kantud ning Hankija seda

kontrollis. Kvalifitseerimistingimuse eesmärk sealjuures ongi kontrollida ettevõtte objektiivset

sobivust lepingu täitmiseks mitte pakkumuse tehnilisi detaile. Seega ei olnud meil olukord, kus

oleksime kohelnud ebavõrdselt ettevõtteid, kel ei ole nõudes nimetatud spetsialisti olemas ning kes

võib-olla jätsid pakkumuse esitamata, kuna ei vastanud kvalifitseerimistingimusele, ja praegu

kõnealust Pakkujat. See Pakkuja oli pakkumuse esitanud põhjendatud veendumuses, et ta vastab

kvalifitseerimistingimusele, eksides vaid ühe lahtri täitmisel. Samas oli spetsialisti olemasolu

avalikust andmebaasist tuvastatav. Olukord ei ole niisiis võrreldav sellega, kui pakkumuse oleks

esitanud ettevõte, millel nõutud spetsialisti üldse puuduvad. Hankijale oli hoopiski arusaamatu,

kuidas oli RHRis tehniliselt võimalik esitada täitmata jäänud reaga hankepassi, kui tavapäraselt

ei lase süsteem kohustusliku tingimuse osas puuduva infoga pakkumust esitada – seega nägi

Hankija siinkohal ka kombinatsiooni inimlikust eksimusest ja tehnilisest puudusest.“.

1.3.Rakendusüksuse seisukoht ja õiguslik põhjendus

Rakendusüksuse hinnangul ei muuda toetuse saaja eelnevad selgitused käesoleva rikkumise

asjaolusid ega järeldusi ning ei anna alust finantskorrektsioonist loobumiseks.

STS § 26 lõike 1 kohaselt on toetuse saaja kohustatud järgima RHS-i, kui ta on Hankija RHS-i

tähenduses. Sihtasutus Hiiumaa Haigla on Hankija RHS-i tähenduses ning sellest tulenevalt peab

järgima RHS-s sätestatud korda.

RHS § 3 punkti 2 järgi peab Hankija kohtlema kõiki isikuid, kelle elu- või asukoht on Eestis,

mõnes muus Euroopa Liidu liikmesriigis, muus Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigis või

Maailma Kaubandusorganisatsiooni riigihankelepinguga ühinenud riigis, võrdselt ja jälgima, et

kõik isikutele seatavad piirangud ja kriteeriumid oleksid riigihanke eesmärgi suhtes

proportsionaalsed, asjakohased ja põhjendatud. RHS § 3 punkti 1 järgi peab Hankija tegutsema

riigihanke korraldamisel läbipaistvalt.

RHS § 101 lg 1 p 6 kohaselt võib Hankija nõuda Pakkujalt või taotlejalt andmeid isikute hariduse

ja kutsekvalifikatsiooni kohta. Sellisteks isikuteks võivad olla: (i) Pakkuja või taotleja ise, (ii) tema

juhid või (iii) teenuste osutamise või ehitustööde juhtimise eest muul alusel vastutavad isikud.

Õiguskirjanduse alusel Pakkujal või taotlejal peaks olema võimalik tõendada sisulise kompetentsi

olemasolu ja kasutatavust hankelepingu täitmiseks enda valikul ükskõik millisel viisil, kaasates

antud lepingu täitmiseks kompetentse projektijuhi nt tähtajalise töölepinguga.

RHS § 104 lg 1 paneb Hankijale kohustuse aktsepteerida hankepassi esialgse tõendina

kõrvaldamise aluste puudumise, kvalifitseerimise tingimustele vastavuse ja asjakohasel juhul ka

taotlejate arvu piiramiseks kehtestatud tingimustele vastavuse kohta. Seega asendab hankepass

esialgselt kõrvaldamise aluste puudumist, kvalifitseerimistingimustele vastavust ja taotlejate arvu

piiramiseks ette nähtud tingimustele vastavust tõendavat dokumentatsiooni. Dokumendid tuleb

esitada alles siis, kui Hankija nõuab (RHS § 104 lg 7) või kui pakkumus osutub edukaks (§ 104 lg

8).

RHS § 52 lg-s 3 kehtestatud võimalus on sätte teise lauseosa järgi seotud tingimusega, et Hankija

tagab, et hankelepingut ei sõlmita sellise Pakkujaga, kes oleks tulnud RHS § 95 lg 1 alusel

hankemenetlusest kõrvaldada või kes ei vasta Hankija kehtestatud kvalifitseerimise tingimustele.

Eelnev tähendab seda, et Hankija peab enne lepingu sõlmimist viima eduka Pakkuja suhtes igal

juhul läbi RHS § 104 lg-s 8 sätestatud Pakkuja kvalifikatsiooni ja kõrvaldamise aluste sisulise

kontrolli ning tegema ka selles sättes nimetatud otsused.

RHS § 104 lg 8 kohaselt enne hankelepingu sõlmimist nõuab Hankija edukalt Pakkujalt kõikide

asjakohaste hankepassis esitatud kinnitustele vastavate dokumentide esitamist. Eeltoodud sätte

alusel peab Hankija kontrollima eduka Pakkuja kvalifikatsiooni sisuliselt ja veenduma, et tema

suhtes ei esineks kõrvaldamise aluseid. Tegemist on üldise menetlusliku alusega, millele tuginedes

tuleb teha otsus ettevõtja kõrvaldamise või kõrvaldamata jätmise ja kvalifitseerimise tingimustele

vastavuse kohta.

RHS-i seletuskiri selgitab, et Hankijal tuleb RHS § 104 lg 8 alusel Pakkuja või taotleja suhtes

kõrvaldamise aluste puudumist ja kvalifitseerimise tingimustele vastavust hinnates piisava

hoolsuse ja põhjalikkusega välja selgitada kontrollimiseks vajalikud asjaolud ning Pakkuja või

taotleja esitatud andmete õigsuse (sama on välja toodud ka VAKO 11.05.2018 lahendis, 59-

18/193899, p 14.1).

RHS § 104 lg 8 alusel eduka Pakkuja suhtes kõrvaldamise aluste puudumise ja kvalifitseerimise

tingimustele vastavuse kontrollimiseks vajalike dokumentide ja andmete küsimine ning esitamine

toimub sama paragrahvi lõikes 9 sätestatud korras.

RHS § 98 lg 51 sätestab, et kui Pakkuja või taotleja ei vasta esitatud kvalifitseerimise tingimustele,

jätab Hankija Pakkuja või taotleja kvalifitseerimata. Kvalifitseerimata jäetud Pakkuja või taotleja

ei osale edasises riigihankes.

Pakkuja kvalifikatsiooni sisuline kontroll tähendab, et Hankija ei saa piirduda Pakkuja esitatud

dokumentide formaalse kontrolliga ja võtta aluseks eeldust, et kogu info, mida Pakkuja on talle

esitanud, vastab tõele, vaid ta peab piisava põhjalikkuse ja hoolsusega välja selgitama kõik asjas

tähtsust omavad asjaolud, mis tegelikult kinnitavad, kas Pakkuja enda esitatud info vastab tõele

ning kas Pakkuja ka päriselt vastab Hankija seatud kvalifitseerimise tingimusele. See vastavus

peab olema kontrollitav.

Hankija on kehtestanud Pakkuja tehnilise- ja kutsealase suutlikkuse hindamiseks

kvalifitseerimistingimuse nr 1: „Pakkuja peab riigihanke objektiks olevate ehitustööde teostamisel

kaasama ehitustööde projektijuhi, kellel on vastavalt EQF või samaväärsele kutsestandardite

süsteemile vähemalt diplomeeritud ehitusinsener, tase 7 või samaväärne kutsetunnistus.

Projektijuhina mõistab Hankija isikut, kes on ehituse töövõtulepingu täitmise eest vastutav isik

ning lepingus või lepingudokumentides märgitud töövõtja esindajaks tehnilistes küsimustes.

Pakkuja esitab hankepassis projektijuhi nime ning on juhul, kui kutsetunnistuse olemasolu ei saa

kontrollida avalikust andmebaasist, valmis täiendavalt esitama kutsetunnistuse koopia.“.

Eeltoodud sõnastusest nähtub üheselt mõistetavalt, et pakutava projektijuhi kohta tuli Pakkujal

esitada Hankija loetletud andmed hankepassis. Kuna kvalifitseerimise tingimusteks on nõuetele

vastava spetsialisti olemasolu, on ilmne, et ilma pakutavat spetsialisti pakkumuses välja toomata

ei ole võimalik tõendada Pakkuja vastavust kvalifitseerimistingimusele.

Pakkuja OÜ Wolkar ja tema alltöövõtjate hankepassides on täielikult täitmata nõutud C osa väli

projektijuhi andmete kohta.

Pakkuja on 15.08.2023 ehk peale pakkumuste esitamise tähtaega (ning peale pakkumuste

vastavuse kontrolli ja pakkumuse edukaks nimetamist) RHR teabevahetuse käigus vastanud

Hankija küsimusele, et keda ja millises esitatud dokumendis on projektijuht pakutud, nimetades

projektijuhi nime (P.Õ.). Nimetades küll projektijuhi nime, ei vasta Pakkuja, millises dokumendis

vastav info asub. Muudes dokumentides puudub igasugune info projektijuhi nime ja tema andmete

kohta.

Rakendusüksus leiab, et olukorras, kus edukas Pakkuja ei ole esitanud oma pakkumuses mitte

mingisuguseid andmeid kvalifitseerimise tingimuses nõutud spetsialisti kohta, ei olnud Hankijal

alust ka selgituste küsimiseks Pakkujalt, kuna see oleks tähendanud pakkumuse täiendamist

andmetega, mida selles esitatud ei olnud.

Toetuse saaja selgitas rakendusüksusele, et olid teadlikud seatud kvalifitseerimistingimustest ning

said ka aru, et Pakkuja oli pakkumuse koostamisel eksinud, jättes projektijuhi nime hankepassi

märkimata. Samas oli toetuse saaja väitel nii avalike andmebaaside kui ettevõttega varasemalt

tehtud koostöö põhjal objektiivselt tuvastatav ja teada olev fakt, et nõudele vastav spetsialist on

sel ettevõttel olemas.

Andmed pakutava projektijuhi kohta tuli esitada Pakkuja OÜ Wolkar või tema alltöövõtjate

hankepassis. Neid andmeid ega mingeid muid andmeid, mis võimaldaksid üheselt tuvastada

Pakkuja poolt projektijuhiks pakutud isikut, et kontrollida seejärel selle isiku vastavust

kvalifitseerimistingimusele, OÜ Wolkar pakkumuses esitatud ei ole. Kuna OÜ Wolkar ei

tõendanud pakkumuses enda vastavust vastutavat spetsialisti puudutavale kvalifitseerimise

tingimustele ei saanud Hankija asuda ka seisukohale, et OÜ Wolkar tingimusele vastab ning poleks

tohtinud Pakkujat kvalifitseerida.

Kuna hankepassi IV osas, mis käsitleb kvalifitseerimistingimusi, jaotises C – tehniline ja

kutsealane suutlikkus, mis käsitleb haridus- ja kutsekvalifikatsioone, puudusid edukal Pakkujal

lisaks isiku nimele ka kõik muud nõutud (sh kutsetunnistuse) andmed (vt täielikku loetelu p.1.1.),

mis oleksid võimaldanud isikut üheselt tuvastada, ei saanud Hankija tuvastada pakutavat

projektijuhti ka kutsetunnistuse ega majandustegevuse registri (MTR) kaudu.

Rakendusüksus selgitab, et isegi kui asuda seisukohale, et Hankija oleks pidanud MTR-i ja

kutseregistri andmete koosmõjus järeldama, et Pakkujal või tema alltöövõtjatel on seos

kvalifitseerimise tingimuse kohaselt nõutavat kutsekvalifikatsiooni omavate isikutega, siis ühestki

avalikust allikast polnud Hankijal võimalik veenduda, et Pakkuja või tema alltöövõtja kavatseb

just nimelt neid kaasata projektijuhina.

Teabevahetuse käigus on Pakkuja lisanud, et isikuga sõlmitakse tööleping, mis viitab

rakendusüksuse hinnangul sellele, et pakkumuse esitamise ja teabevahetuse toimumise ajal ei

olnud tegemist Pakkuja töötajaga.

Siinkohal toob rakendusüksus lisainfona välja ka asjaolu, et Hankija on

kvalifitseerimistingimustes sätestanud muu hulgas, et „Projektijuhina mõistab Hankija isikut, kes

on ehituse töövõtulepingu täitmise eest vastutav isik ning lepingus või lepingudokumentides

märgitud töövõtja esindajaks tehnilistes küsimustes“. Seega pidi sõlmitavas lepingus eelnimetatud

isikuteks olema hankepassis projektijuhina märgitud isik. 01.09.2023 Hankija ja Pakkuja OÜ

Wolkar vahel sõlmitud töövõtulepingu nr 187.2/TVL-2023 punktis 8 mis käsitleb poolte

esindajaid, on märgitud punktis 8.4, et töövõtja esindaja lepinguga seotud küsimustes on isik K.S

(mitte P.Õ.). ja samuti punktis 8.5, et töövõtja vastutav esindaja tehnilistes küsimustes on K.S

(mitte P.Õ.).

Pakkuja ega tema alltöövõtjad ei ole esitanud hankepassis projektijuhi nime, küll aga esitab

Pakkuja selle teabevahetuse raames peale pakkumuste esitamise tähtaega, nimetamata millises

dokumendis projektijuhti puudutav informatsioon asub. Seega on Pakkuja saanud ka ajalise eelise

esitada projektijuhi andmed alles peale pakkumuste esitamise tähtaega.

Kuna kvalifitseerimistingimuseks on nõuetele vastava spetsialisti olemasolu, on ilmne, et ilma

pakutavat spetsialisti pakkumuses välja toomata ei ole võimalik tõendada Pakkuja vastavust neile

kvalifitseerimistingimusele. Sellist puudust ei saanuks kõrvaldada selgituste küsimise teel

Pakkujalt, kuna see oleks tähendanud pakkumuse täiendamist andmetega, mida selles esitatud ei

olnud. Avatud menetlusega riigihankes ei ole pakkumuse täiendamine peale pakkumuste esitamise

tähtpäeva saabumist ja pakkumuste avamist lubatud ning see puudus ei ole selgituste küsimise teel

kõrvaldatav, kuna RHS ei võimalda nõuda Pakkujalt andmeid, mida oleks pidanud esitama

hankepassis. Samuti hankepassis esitamata andmete hilisema esitamise lubamine on vastuolus ka

riigihangetes Pakkujate võrdse kohtlemise üldpõhimõttega.

Kõikidele riigihankes osalejatele kehtivad samad tingimused. Tehnilise ja kutsealase suutlikkuse

tõestamiseks pidid Pakkujad näitama vastutava isiku, kellel on nõutud pädevus. Hilisem isiku

lisamine tähendaks erandi tegemist, mis ei ole kooskõlas Pakkujate võrdse kohtlemise nõudega.

Hankija on kvalifitseerinud Pakkuja OÜ Wolkar, kes ei vasta seatud tingimustele ja sellega on

Hankija läinud vastuollu RHS § 98 lg 51 nõudega ning RHS § 3 punktides 1 ja 2 sätestatud

läbipaistvuse ja kontrollitavuse ning isikute võrdse kohtlemise põhimõtetega.

RHS §-s 3 kirjeldatud läbipaistvuse ja kontrollitavuse põhimõtte eesmärk on, et Pakkujad teaksid

täpselt hanke tingimusi, et menetlus ise oleks läbipaistev ja kontrollitav toetuse andjate ning

pädevate asutuste poolt. Seadusandja on muuhulgas rõhutanud, et pakkumismenetlus peab olema

läbiviidud selgete ja üheste reeglite alusel. Isikute võrdse kohtlemise põhimõte tähendab seda, et

Hankija ei tohi luua ühelegi võimalikule Pakkujale soodsamat olukorda, nt andes kellelegi rohkem

teavet, jätta eksimust arvestamata, pidada valikuliselt läbirääkimisi.

Hankija ei ole käitunud riigihanke läbiviimisel läbipaistvalt ning aktsepteerides eduka Pakkuja,

kes ei vastanud hanketeates kehtestatud kvalifitseerimise tingimusele, luues sellega edukaks

tunnistatud Pakkujale võrreldes teise Pakkujaga soodsama olukorra. Isegi kui Hankija eksimus

pole olnud tahtlik, ei muuda see olematuks RHS § 3 punktides 1 ja 2 sätestatud põhimõtete

rikkumist, niisamuti kvalifitseerimise tingimustele mittevastava Pakkujaga hankelepingu

sõlmimise fakti. Käesoleval juhul ei ole teada, milliseks oleks võinud kujuneda Pakkujate ring ja

hanke nr 266747 tulemus, kui hankest huvitatud isikud oleksid teadnud, et projektijuhi andmed

võib jätta pakkumusega esitamata ja mida Hankija võib hiljem nõuetele vastavaks lugeda.

Kohtuasjas nr C-42/13 on Euroopa Kohus rõhutanud, et hankemenetluse võrdse kohtlemise ja

läbipaistvuse põhimõtetega seondub Hankija kohustus rangelt kinni pidada just Hankija enda

kindlaksmääratud tingimustest.

Hankija on enda poolt kehtestatud hanketingimustega seotud ega saa asuda kõnealuseid tingimusi

hankemenetluse hilisemas etapis pärast pakkumuste esitamise tähtpäeva möödumist muutma või

laiendama. Samuti peab Hankija piisava hoolsusega jälgima, et nii hankes osalevad Pakkujad kui

nende esitatud pakkumused ka tegelikkuses vastaksid riigihanke alusdokumentides kehtestatud

tingimustele.

Rakendusüksuse hinnangul ei ole rikkumise seisukohalt vahet, kas RHS §-s 98 nimetatud Pakkuja

kvalifikatsiooni kontroll viidi puudulikult ja mittekvaliteetselt läbi Hankija hooletuse, teadmatuse

või suure halduskoormuse tõttu. Riigihangete üldpõhimõtete järgi peab Hankija suutma ette

planeerida hankemenetluse õiguspärast läbiviimist ja sellega kaasneda võivaid ohte ja riske, samuti

tagama hankemenetluse ettevalmistamisel ja läbiviimisel ning hilisemal hankelepingu täitmisel

Hankijale kohalduva hoolsuskohustuse.

Kokkuvõttes on rakendusüksus seisukohal, et Hankija otsus eduka pakkumuse esitanud Pakkuja

kvalifitseerimiseks ei ole kooskõlas RHS § 98 lg 51 nõudega ja RHS § 3 p-s 1 ja 2 sätestatud

riigihanke korraldamise üldpõhimõttega, mille kohaselt Hankija peab tegutsema riigihanke

korraldamisel läbipaistvalt ja kontrollitavalt. Seega ei ole toetuse saaja täitnud STS § 26 lg-st 1

tulenevat kohustust järgida RHS-i.

Asjakohased ei ole Hankija etteheited riigihangete registrile. Kõik Pakkujad olid pakkumuse

esitamisel võrdsetes tingimustes ning on ilme, et riigihangete register ei saanud kuidagi olla

takistuseks Hankija esitatud nõuetele vastava pakkumuse esitamiseks (register ei teosta

lauskontrolli kõikide vormide kõikide lahtrite täitmise üle).

1.4.Hanke nr 266747 kuludele rakendatav finantskorrektsiooni määr 25%

STS § 45 lg 1 punkti 3 kohaselt teeb rakendusüksus finantskorrektsiooni otsuse, kui toetuse saaja

on jätnud osaliselt või täielikult täitmata kohustuse või nõude ja see on mõjutanud kulu

abikõlblikkust. Sama seaduse § 46 lõike 1 kohaselt, kui finantskorrektsiooni otsuse tegemisel ei

ole kohustuse või nõude täitmata jätmise laadist tulenevalt võimalik selle rahalise mõju suurust

hinnata, kuid esineb põhjendatud oht, et kohustuse või nõude täitmata jätmine tõi kaasa rahalise

mõju, siis vähendatakse toetust ühendmääruses sätestatu alusel.

Otsuse punktis 1 käsitletud rikkumise osas esinevad ühendmääruse § 223 lõikes 5 toodud asjaolud,

mille järgi kohaldatakse hankelepingule 25-protsendilist finantskorrektsiooni määra, kui

riigihanke alusdokumentides ei ole avaldatud kohaldatud kvalifitseerimise tingimusi või

pakkumuste hindamise kriteeriume ja neile antud suhtelisi osakaale või kui pärast pakkumuste

avamist on muudetud või kohaldatud valesti riigihanke alusdokumentides avaldatud

kvalifitseerimise tingimust või tehnilist kirjeldust. Käesoleval juhul on pärast pakkumuste avamist

kohaldatud valesti riigihanke alusdokumentides avaldatud kvalifitseerimise tingimust.

Rakendusüksus peab otsuse punktis 1 kirjeldatud rikkumise olulisust ja raskust hinnates

põhjendatuks 25-protsendilise määra kohaldamist. Tegemist on hanke tulemusi reaalselt

mõjutanud rikkumisega, mistõttu ei ole 25 protsendist madalamat finantskorrektsiooni määra

rakendamine õigustatud. Kuivõrd toetuse saaja kvalifitseeris Pakkuja, kes oleks tulnud RHS § 98

lg 51 alusel jätta kvalifitseerimata, oleksid hanke tulemused eelduslikult teistsugused. Toetuse

saaja oleks pidanud hankelepingu sõlmima teise Pakkujaga või pidanud korraldama uue

hankemenetluse.

Rakendusüksuse hinnangul ei esine sedavõrd erandlikke ja kaalukaid asjaolusid, et otsuse punktis

1 kirjeldatud rikkumise osas rakendada 25 protsendist madalamat finantskorrektsiooni määra.

Kirjeldatud rikkumine on muu hulgas kaasa toonud RHS §-s 3 sätestatud hanke läbipaistvuse ning

isikute võrdse kohtlemise põhimõtete riive. Ühendmääruse seletuskirjas on väljendatud

seisukohta, et RHS §-s 3 nimetatud üldpõhimõtete olulise riive korral tuleb eelduslikult rakendada

25% finantskorrektsiooni määra. Järelikult peab seadusandja RHS § 3 üldpõhimõtete rikkumist

piisavalt oluliseks puuduseks, et selle esinemisel rakendada kõrgeimat määra, mistõttu ei saa

toetuse saajal tekkida eelkirjeldatu valguses õigustatud ootust, et RHS § 3 üldpõhimõtete

mittejärgimise korral peaks rakendatav finantskorrektsiooni määr 25 protsendist madalam olema.

Rakendusüksus selgitab, et ühendmääruse seletuskirja kohaselt on ühendmääruses sätestatud

finantskorrektsiooni määradega juba kohustuse eiramise võimalikku mõju kaalutud. Lisaks

täiendab seletuskiri, et riigihangete rikkumiste korral ei ole üldjuhul võimalik konkreetset

kahjusummat välja arvutada, kuna tegemist on potentsiaalse ja teoreetilise (kaudse) kahjuga, mis

võib tekkida õigusnormi rikkumisel ja konkreetsete asjaolude põhjal loetakse rikkumine

tõendatuks. Eeltoodud põhimõtteid toetab ka Euroopa Kohus, selgitades kohtasjades nr C-743/18

ja C-406/14, et hanketingimuste rikkumise korral ei ole konkreetse finantsmõju tõendamine nõutav

ja see ei pea olema nähtav. Piisab sellest, kui asjasse puutuva fondi eelarve mõjutamise võimalus

ei ole välistatud.

1.5. Finantskorrektsiooni summa ja projekti eelarve vähendamine

Toetuse saaja on riigihanke nr 266747 alusel tekkinud abikõlblikku kulu kajastanud tegevuse nr

22 „Hiiumaa haigla rekonstrueerimine esmatasandi tervisekeskuse rajamiseks“ raames kokku

summas 556 988,17 eurot.

Riigihanke nr 266747 seotud kulude jaotus on toodud alljärgnevas tabelis:

Kuludokumendi tunnus Abikõlblik summa Rikkumisega seotud

summa 25%

58 66 612,97 eurot 16 653,24 eurot

61 182 479,24 eurot 45 619,81 eurot

62 191 226,92 eurot 47 806,73 eurot

Kokku 440 319,13 eurot 110 079,78 eurot

Toetuse saaja on hanke nr 266747 alusel tekkinud abikõlblikke kulusid kajastanud kuluridadel nr

58, 61 ja 62 kokku summas 440 319,13 eurot. Lähtuvalt otsuse punktist 1 loeb rakendusüksus

hankega nr 266747 seotud kuludest mitteabikõlblikuks 25% ehk 110 079,78 eurot

(440 319,13*25%), millest Euroopa Regionaalarengufondi toetus moodustab 110 079,78 eurot.

STS § 46 lg 3 kohaselt vähendatakse finantskorrektsiooni otsuse tegemisel toetust vastavalt

finantskorrektsiooni otsuse tegemise ajal toetuse andmise tingimuste käskkirjas kehtivale

proportsioonile. STS § 47 lg 2 kohaselt, kui finantskorrektsiooni otsuse on teinud rakendusüksus,

vähendab rakendusasutus vastavalt finantskorrektsiooni otsusele toetuse andmise tingimuste

käskkirjaga kinnitatud abikõlblike kulude eelarvet. Tervise- ja tööministri 26.10.2022 käskkirja nr

131 lisa kohaselt on toetusskeemi rakendusasutus Sotsiaalministeerium ning rakendusüksus Riigi

Tugiteenuste Keskus. Seega vähendab Sotsiaalministeerium käesoleva finantskorrektsiooni otsuse

alusel käskkirjaga kinnitatud projekti „Hiiumaa haigla rekonstrueerimine esmatasandi

tervisekeskuse rajamiseks“ abikõlblike kulude eelarvet tegevuses nr 22 „Hiiumaa haigla

rekonstrueerimine esmatasandi tervisekeskuse rajamiseks“ 110 079,78 euro võrra.

Kui toetuse saaja esitab järgnevates maksetaotlustes täiendavalt hüvitamiseks riigihanke nr

266747 tulemusena tekkinud kulusid, loeb rakendusüksus nendest kuludest mitteabikõlblikuks 25

protsenti.

2. Toetuse saaja arvamus ja vastuväited otsuse eelnõu kohta

Haldusmenetluse seaduse (edaspidi HMS) § 40 lõikest 1 tulenevalt peab enne haldusakti andmist

haldusorgan andma menetlusosalisele võimaluse esitada kirjalikus, suulises või muus sobivas

vormis asja kohta oma arvamus ja vastuväited. Rakendusüksus edastas 29.01.2024 toetuse saajale

finantskorrektsiooni otsuse eelnõu, andes võimaluse esitada omapoolne seisukoht ühes võimalike

lisatõenditega hiljemalt 12.02.2024.

Toetuse saaja esitas oma seisukoha finantskorrektsiooni otsuse eelnõu kohta 12.02.2024 kirjaga,

milles palus vaadata üle korrektsiooniotsuse ning lähtuvalt vastulauses toodud argumentidest

tühistada planeeritav korrektsiooniotsus.

Toetuse saaja leiab, et Hankija on käitunud õiguspäraselt ning ei oleks saanud mitte kuidagi teha

teistpidi otsuseid. Hankija on järginud riigihangete seadust ning teinud otsused lähtuvalt seadusest

ning kohtupraktikast.

Toetuse saaja seisukohad:

1) Eelnimetatud riigihankes tunnistati edukaks Pakkuja OÜ Wolkar. Menetluse käigus on

tuvastatud, et Pakkuja OÜ Wolkar majandustegevuse registris (MTR), mis on avalik

andmebaas, on tuvastatav, et ehitustegevuse vastutav spetsialist on Priit Õunpuu. Hankija

on esitanud Pakkujale ka selgitustaotluse, millele on Pakkuja 15.08.2023.a. vastanud, et

projektijuhiks on Pakkuja esitanud isiku Priit Õunpuu (PÕ). Niisiis on Hankija

hankemenetluse jooksul tuvastanud kahel erineval meetodil, et edukaks tunnistatud

Pakkujal OÜ Wolkar on olemas projektijuht ning isik vastab kvalifitseerimise tingimustele.

On oluline rõhutada siinkohal: edukaks tunnistatud Pakkuja OÜ Wolkar täitis kõik

kvalifitseerimise tingimused ning tal oli olemas hanke täitmiseks nõutav kvalifikatsioon.

Need on faktilised asjaolud Pakkuja seisundi kohta, mis olid olemas juba enne

hankemenetluse algamist.

2) RHS § 98 lg 4 annab normi, kuidas kontrollida Pakkuja vastavust tingimustele: „Kui

Pakkuja või taotleja ei esita Hankija antud tähtajaks kvalifikatsiooni tõendamiseks

vajalikke dokumente või esitatud dokumentide sisu kohta selgitust või selgitamist

võimaldavaid andmeid või dokumente ja need andmed või dokumendid ei ole Hankijale

andmekogus olevate avalike andmete põhjal tasuta kättesaadavad, jätab Hankija Pakkuja

või taotleja kvalifitseerimata.“.

Ning seda tingimust täpsustab lõige 41: „Hankija ei nõua käesoleva paragrahvi lõikes 4

nimetatud dokumentide või andmete esitamist, kui need on talle andmekogus olevate

andmete põhjal tasuta kättesaadavad või tal on need dokumendid või andmed olemas ja

need on Pakkuja või taotleja kvalifitseerimiseks jätkuvalt asjakohased“.

Hankija on tuvastanud edukaks tunnistatud Pakkuja vastavuse kvalifikatsioonile mõlemal

juhul – küsides selgitavad dokumente ning seda verifitseerides avalikes andmebaasides

kättesaadavad teabega.

3) Kohtupraktika nõuab Hankijalt just eeltoodud käitumist ning teistsugune tõlgendus

hangete menetlemisel oleks jäme riigihangete regulatsiooni rikkumine. Näiteks on Tallinna

Halduskohus enda 10.08.2020 otsuses nr 3-20-1227 sedastanud: „Riigikohus on

varasemalt leidnud, et Pakkuja kvalifitseerimata jätmise imperatiivne kohustus pisimagi

vea korral ei ole proportsionaalne (RKHKo 3-3-1-24-13 p-d 17, 18 ja 21 ning seal viidatud

Euroopa Kohtu praktika). Kuigi ettevõtjal lasub dokumentide esitamisel hoolsuskohustus,

ei saa see vähendada Hankija kohustust järgida proportsionaalsuse põhimõtet ning

rakendada talle sellest tulenevat kaalutluskohustust.“ Ning on jätkanud selgitamist

Hankija õiguste kohta: „Hankija võib nõuda andmete täpsustamist või parandamist

tingimusel, et see nõue puudutab selliseid dokumente või andmeid (nagu näiteks avaldatud

majandusaasta aruannet), mille puhul saab objektiivselt kontrollida, et need on varasemad

kui taotluste esitamise tähtaeg.“ Kokkuvõtvalt kordab kohus oma lahendis ka põhilist,

mille osas RTK täna Hankijale etteheiteid teeb: „ … ei rikuks kuidagi võrdse kohtlemise

põhimõtet ega seaks kaebajat võrreldes teiste Pakkujatega eelisseisundisse, sest käesoleval

juhul ei ole vaidlust selles, et kaebaja pakkumuste tegemise hetkel ka tegelikult vastas

kvalifitseerimistingimustele.“

Tallinna Ringkonnakohtu 25.03.2020 otsuses nr 3-19-2345 on samuti toonud välja

käesoleva vastulause punktis 3 käsitletut: „Kui Hankija on hanketeates kehtestanud

tingimused Pakkuja kvalifikatsioonile, tuleb tal nende nõuete täitmist ka sisuliselt

kontrollida, nõudes selleks vajadusel Pakkujalt kvalifikatsiooni tõendamiseks vajalikke

dokumente ja selgitusi.“

4) Täiendavalt soovib Hankija lükata ümber RTK spekuleeriva väite. Korrektsiooniotsuse

eelnõus ütleb RTK: „Rakendusüksus selgitab, et isegi kui asuda seisukohale, et Hankija

oleks pidanud MTR-i ja kutseregistri andmete koosmõjus järeldama, et Pakkujal või tema

alltöövõtjatel on seos kvalifitseerimise tingimuse kohaselt nõutavat kutsekvalifikatsiooni

omavate isikutega, siis ühestki avalikust allikast polnud Hankijal võimalik veenduda, et

Pakkuja või tema alltöövõtja kavatseb just nimelt neid kaasata projektijuhina.“

Kvalifitseerimise tingimused iseloomustavad Pakkuja seisundit. Vastavalt RHS § 98 lg 1

tähendab see, et tingimus seatakse kontrollimaks Pakkuja sobivust tegeleda hankelepingu

täitmiseks vajaliku kutsetööga ja kehtestada kvalifitseerimise tingimused tema

majanduslikule ja finantsseisundile ning tehnilisele ja kutsealasele pädevusele.

Kvalifitseerimistingimus, mis hankes kehtestati pidi niisiis iseloomustama Pakkuja

suutlikkust ning kinnitama, et tal on olemas nõutud kompetentsid. Kompetentsid pidi

olema, vastavalt eelkäsitletud kohtupraktikale, olemas enne pakkumuste esitamise

tähtaega. See asjaolu on tuvastatud. Ning see on piisav, et tingimus täidetuks lugeda.

Tingimus tagab, et Pakkujad on suutlikud teostama nõutud erialaseid töid, kuid see ei

tähenda, et kvalifikatsioonis väljatoodud isik pidi tingimata olema sama isik, kes asub

lepingut täitma. Pakkumus ja kvalifikatsiooni tõendavad dokumendid ei ole üks ja seesama.

Kuid see ei ole käesoleval juhul relevantne. Sest on tuvastatud, et Pakkuja OÜ Wolkar

seisund vastas riigihankes toodud kvalifitseerimise tingimustele, sest isik P.Õ. oli toodud

avalikes andmebaasides, mille alusel sai Pakkuja õiguspäraselt kvalifitseerida.

Rakendusüksus toob välja, et Hankija kehtestas hankepassis Pakkuja tehnilise- ja kutsealase

suutlikkuse hindamiseks kvalifitseerimistingimuse nr 1 (osa C), mille kohaselt oli Pakkuja

kohustus esitada hankepassis projektijuhi osas ehitustööde projektijuhi andmed, loetelu koosnes

18-st punktist. Seega nähtub Hankija enda seatud tingimuse kirjeldusest üheselt mõistetavalt, et

pakutava ehitustööde projektijuhi kohta tuli Pakkujal esitada Hankija loetletud andmed

hankepassis. Kuna kvalifitseerimise tingimusteks on nõuetele vastava spetsialisti olemasolu, on

ilmne, et ilma pakutavat spetsialisti pakkumuses välja toomata ei ole võimalik tõendada Pakkuja

vastavust tingimusele.

Pakkumuse nr 443476 koosseisus esitas Pakkuja OÜ Wolkar pakkumuste esitamise tähtpäeval ehk

31.07.2023 enda ja alltöövõtjate hankepassid. Kõigi, nii Pakkuja kui tema kolme alltöövõtja

hankepassides oli täiel määral täitmata C osa väli projektijuhi andmete kohta. Mingeid andmeid

tingimuses nõutud spetsialisti kohta Pakkuja OÜ Wolkar või tema alltöövõtjate hankepassides ega

kusagil mujal esitatud ei ole.

Hankija on palunud 15.08.2023 (ehk peale pakkumuste esitamise tähtaega ning peale pakkumuste

vastavuse kontrolli ja pakkumuse edukaks nimetamist) riigihankeregistri (RHR) teabevahetuse

käigus Pakkujal OÜ Wolkar täpsustada, keda ja millises esitatud dokumendis on pakutud

projektijuhiks. Pakkuja vastas Hankija päringule, nimetades üksnes projektijuhi nime (P.Õ.).

Rakendusüksus on seisukohal, et kui Pakkuja on jätnud andmed üldse esitamata, ei saa Hankija

asuda teostama kvalifikatsiooni sisulist kontrolli koos võimalike täiendavate

selgituste/dokumentide küsimisega. Kuna kvalifitseerimistingimuseks on nõuetele vastava

spetsialisti olemasolu, on ilmne, et ilma pakutavat spetsialisti pakkumuses välja toomata ei ole

võimalik tõendada Pakkuja vastavust neile kvalifitseerimistingimusele. Sellist puudust ei saanuks

kõrvaldada selgituste küsimise teel Pakkujalt, kuna see oleks tähendanud pakkumuse täiendamist

andmetega, mida selles esitatud ei olnud. RHS ei võimalda nõuda Pakkujalt andmeid, mida oleks

pidanud esitama hankepassis. Samuti hankepassis esitamata andmete hilisema esitamise lubamine

on vastuolus ka riigihangetes Pakkujate võrdse kohtlemise üldpõhimõttega.

Eeltoodud seisukohta toetab ka VAKO 28.08.2023 otsus nr 111-23/266699, milles leitakse, et

„/…/ olukorras, kus Vaidlustaja ei ole esitanud oma pakkumuses mingeid andmeid Tingimuses

nõutud spetsialisti kohta, ei olnud Hankijal alust ka selgituste küsimiseks Vaidlustajalt, kuna see

oleks tähendanud pakkumuse täiendamist andmetega, mida selles esitatud ei olnud. Kuna

puudusid ka nõutud kutsetunnistuse andmed, mis oleksid võimaldanud isikut üheselt tuvastada, ei

saanud Hankija tuvastada pakutavat ehitustööde juhti ka kutsetunnistuse kaudu.“.

Samuti on Tallinna Ringkonnakohtu 08.07.2019 otsuses 3-19-631 toodud välja, et „ /…/ kui

üksnes hankepassis esitatust nähtuvalt on Hankija poolt nõutud andmed kvalifitseerimise

tingimustele vastavuse kohta üldse esitamata, on Pakkuja jätnud Hankijale esitamata Hankija

antud tähtajaks (pakkumuste esitamise tähtajaks) kvalifikatsiooni tõendamiseks vajalikud andmed

RHS § 98 lg 4 tähenduses ning esineb alus Pakkuja kvalifitseerimata jätmiseks üksnes hankepassi

alusel RHS § 98 lg 4 ja § 104 lg 6 koosmõjus. Ringkonnakohus on ka seisukohal, et kui Pakkuja

on jätnud andmed üldse esitamata /…/, ei saa Hankija nõuda Pakkujalt hankepassi hilisemat

täiendamist (RHS § 46 lg 4) ega asuma teostama kvalifikatsiooni sisulist kontrolli koos võimalike

täiendavate selgituste/dokumentide küsimisega.“.

Andmed pakutava ehitustööde projektijuhi kohta tuli esitada Pakkuja või tema alltöövõtjate

hankepassides. Neid andmeid ega mingeid muid andmeid, mis võimaldaksid üheselt tuvastada

Pakkuja poolt ehitustööde projektijuhiks pakutud isikut, et kontrollida seejärel selle isiku vastavust

tingimusele, OÜ Wolkar pakkumuses esitatud ei ole. Kuna Pakkuja ei tõendanud pakkumuses enda

vastavust vastutavat spetsialisti puudutavale kvalifitseerimise tingimustele ei saanud Hankija

asuda ka seisukohale, et OÜ Wolkar tingimusele vastab ning Pakkujat kvalifitseerida.

Seega on Hankija seadnud Pakkujatele kvalifitseerimistingimuse, kuid ei ole seda nõuet piisavalt

kontrollinud ja kvalifitseerinud Pakkuja, kes ei vasta hankepassis esitatud andmete alusel

kvalifitseerimistingimustele ja sellega on Hankija läinud vastuollu RHS § 98 lg 51 nõudega ning

RHS § 3 punktides 1 ja 2 sätestatud riigihanke korraldamise üldpõhimõtetega.

Eeltoodust tulenevalt jääb rakendusüksus oma seisukoha juurde ja toetuse saaja selgitused ei

muuda riigihankes nr 266747 esineva RHS-i rikkumise asjaolusid ja ei anna alust

finantskorrektsiooni tegemisest loobumiseks.

3. Otsuse resolutsioon

Võttes arvesse eelkirjeldatud asjaolud ja põhjendused ning tuginedes käesolevas otsuses

väljatoodud õiguslikele alustele, rakendusüksus

otsustab:

1. lugeda projekti „Hiiumaa haigla rekonstrueerimine esmatasandi tervisekeskuse rajamiseks“

raames mitteabikõlblikuks kuluks 110 079,78 eurot, millest Euroopa Regionaalarengufondi

toetus moodustab 110 079,78 eurot;

2. vähendada maksetaotlustes nr 58, 61 ja 62 riigihankega nr 266747 seotud abikõlblikke kulusid

25 protsendi võrra ehk kokku summas 110 079,78 eurot;

3. teha rakendusasutusele ettepanek vähendada projekti eelarvet tegevuses nr 22 „Hiiumaa haigla

rekonstrueerimine esmatasandi tervisekeskuse rajamiseks“ mitteabikõlbliku kulu 110 079,78

euro võrra;

4. lugeda mitteabikõlblikuks ja vähendada järgnevates maksetaotlustes riigihanke nr 266747

hüvitamiseks esitatud kulusid 25 protsendi võrra.

Otsuse peale on õigus esitada vaie käskkirja lisa punkti 7.10, STS § 51 ja HMS-i alusel Riigi

Tugiteenuste Keskusele 30 päeva jooksul, arvates päevast, millal isik sai või oleks pidanud

otsusest teada saama.

(allkirjastatud digitaalselt)

Tiina Sams

toetuste rakendamise osakonna juhataja

Koostaja: Tiina Visla

663 1429

[email protected]