Haridus- ja teadusministri käskkirja eelnõu esitamine kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks

Lisa KINNITATUD

haridus- ja teadusministri käskkirjaga „Toetuse andmise tingimuste kehtestamine

„Taaste- ja vastupidavusrahastu reformi 2 „Oskuste reform

ettevõtete digipöördeks“ elluviimiseks““

Taaste- ja vastupidavusrahastu komponendi 1 „Ettevõtete digipööre“ reformi 2 „Oskuste reform ettevõtete digipöördeks“ elluviimiseks toetuse andmise tingimused

1. Reguleerimisala 1.1. Käskkiri kehtestatakse Vabariigi Valitsuse 29. novembri 2021. a määruse nr 108

„Taaste- ja vastupidavuskava elluviimise korraldus ja toetuse andmise üldtingimused“ (edaspidi VV taastekava määrus) § 7 lg 1 alusel.

1.2. Käskkirjaga reguleeritakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/241, millega luuakse taaste- ja vastupidavusrahastu (ELT L 57, 18.02.2021, lk 17–75) (edaspidi EL RRF määrus) alusel loodud taaste- ja vastupidavusrahastust (edaspidi taasterahastu) rahastatava ja Eesti taaste- ja vastupidavuskavas (edaspidi taastekava) kinnitatud reformi „Oskuste reform ettevõtete digipöördeks“ (edaspidi reform) toetuse andmise ja kasutamise tingimusi ja korda.

2. Toetuse andmise eesmärk 2.1. Toetuse andmise eesmärk on luua paindlikud ning tööturu arenguvajadusi arvestavad

õppimisvõimalused, mis tagavad ettevõtluses vajalikud oskused digipöördeks. 3. Toetatavad tegevused

3.1. Kõrgkoolide ja kutseõppeasutuste tasemeõppes info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (edaspidi IKT) moodulite loomine ning õppe pakkumine.

Kõrgkoolide ja kutseõppeasutuste tehnika, tootmise ja ehituse õppevaldkondade ning teeninduse õppevaldkonna transporditeenuste õppekavarühma (logistika)1 tasemeõppe õppekavades IKT moodulite (sh mikrokvalifikatsioonide) loomine või olemasolevatesse moodulitesse/õppeainetesse IKT oskuste integreerimine ning õppe pakkumine nii tasemehariduses kui ka täienduskoolitusena. Lisaks pakutakse küberturbealaseid täienduskoolitusi kõigis õppevaldkondades riikliku täienduskoolitustellimusena. Tegevused võimaldavad suurendada IKT-spetsialistide arvu, kes on võimelised integreerima valdkonnapõhiseid tehnoloogiaid IKT-lahendustega. Samuti toetatakse digiõppematerjalide väljatöötamist ning digiõppe võimaluste laiendamist, et õppes osalemine oleks kättesaadav just töötavatele inimestele.

3.2. Ümber- ja täiendõppe arendamine ja pakkumine IKT oskuste arendamiseks. 3.2.1.Toetatakse tööealisele elanikkonnale kiirete ümber- ja täiendõppe programmide

arendamist ja pakkumist eesmärgiga suurendada IKT spetsialistide arvu ning teistes valdkondades töötavate IKT ekspertsusega töötajate arvu. Koolitusvajaduse planeerimisel lähtutakse oskuste arendamise prognoosisüsteemi info ja kommunikatsioonitehnoloogia valdkondlikust raportist, mille kohaselt on kõige kiiremini kasvav ümberõppe vajadus tarkvaraarendajate ja IKT-spetsialistide järele. Arvestades võimalikke

1 vastavalt rahvusvahelisele ühtsele haridus- ja koolitusvaldkondade kirjeldusele ISCED-F 2013

tulevikuarenguid on vajadus täiendusõppe järele järgmistes suundades: andmeanalüütika ja andmekaeve, küberturvalisus ning IKT-teenuste haldamine. IKT erialade õppes ja IKT valdkonnas töötavate inimeste seas on naiste osakaal võrreldes meestega madalam, mistõttu toetatakse naiste suuremat osalust ümber- ja täiendõppeprogrammides.

3.2.2.Küberturbe alaste teadmiste ja oskuste arendamine

Info- ja kommunikatsioonitehnoloogiate kiire areng on kaasa toonud suurema sõltuvuse küberruumist nii majanduse kui ka riigi toimimise tasandil. Küberruumist olenevad üha enam pakutavad avalikud teenused ning küberruumi liigub ka üha enam isikutega seotud andmeid, mis tekivad erinevate era- ja avalike teenuste kasutamisel, aga ka erinevates andmesidevõrkudesse ühendatud seadmetest. Luuakse täienduskoolituse programm, millega koolitatakse täiendavalt juurde infoturbejuhte.

3.2.3.Täienduskoolitusprogramm väike- ja keskmise suurusega ettevõtetele, et suurendada nende IKT-oskusi ja -teadmisi ning teadlikkust IKT kasutamisest saadavast võimalikust kasust.

3.3. IKT kutsestandardite uuendamine. Koostöös tööandjate, Kutsekoja ja teiste kutsestandardi uuendamisse kaasatud osapooltega ajakohastatakse ning vajadusel luuakse uued kutsestandardid ja oskusprofiilid IKT valdkonnas.

3.4. Reformiga järgitakse Euroopa Liidu kliima- ja keskkonnaalaseid standardeid ja prioriteete ning sellega ei tekitata Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/852, millega kehtestatakse kestlike investeeringute hõlbustamise raamistik ja muudetakse määrust (EL) 2019/2088 (ELT L 198, 22.06.2020, lk 13–43), artiklis 17 nimetatud olulist kahju, mistõttu puudub vajadus kaitsemeetmete kohaldamiseks.

3.5. Reformiga toetatakse tegevusi, millega ei tekitata Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/852, millega kehtestatakse kestlike investeeringute hõlbustamise raamistik ja muudetakse määrust (EL) 2019/2088 (ELT L 198, 22.06.2020, lk 13–43), artiklis 17 nimetatud olulist kahju keskkonnaeesmärkidele ning mis on kooskõlas Euroopa Liidu kliima- ja keskkonnaalaste standardite ja prioriteetidega.

4. Tulemused

Ajakava Ühik Baastase Sihttase kvartal aasta Õppima asunud inimeste arv

0 500 IV kv 2023

Valdkondade arv, kus käivitatakse täiend- ja ümberõppe moodulid

0 5 IV kv 2025

Täiend- ja ümberõppeprogrammides osalenud inimeste arv (vahetase)

0 1000 II kv 2025

Täiend- ja ümberõppeprogrammides osalenud inimeste arv (sihttase)

0 2000 II kv 2026

IKT spetsialistide kutsestandardite arv

0 5 IV kv 2024

5. Ühised näitajad

Reformi ühiseks näitajaks on RRFCI10 Haridust või koolitust saama asunud osalejate arv ja RFCI14 Haridust või koolitust saama asunud osalejate arv: 18-29 aastased.

Toetuse saaja ja partner koguvad asjakohaseid andmeid ühiste näitajate kohta EL RRF määruse 2021/241 artikli 29 lõike 4 punkti a tähenduses.

6. Tegevuse elluviimine

Tegevuse elluviimise ja tulemuste saavutamise eest vastutab Haridus- ja Teadusministeeriumi kõrg- ja kutsehariduspoliitika ning elukestva õppe osakond. Partneritena on tegevuste elluviimisse kaasatud Haridus- ja Noorteamet, Sihtasutus Kutsekoda, kõrgkoolid ning kutseõppeasutused.

Tegevuse 3.1 raames viivad kõrgkoolid ja kutseõppeasutused ellu õppekavade arendust ning pakuvad täienduskoolitust vastavalt täiskasvanute koolituse seaduse § 16 täienduskoolituse riiklikule koolitustellimusele. Tegevus 3.2 viiakse ellu läbi riigihangete.

Punktis 3 nimetatud tegevuste elluviimiseks ja punktis 4 nimetatud tulemuste saavutamiseks koostatakse Haridus- ja Teadusministeeriumi poolt tegevuskava, millega täpsustatakse toetuse saaja ja partnerite poolt elluviidavad tegevused ning tegevuste vaheline eelarve jaotus. Tegevuskava kinnitatakse haridus- ja teadusministri poolt hiljemalt 6 kuu jooksul pärast toetuse andmiste tingimuste kinnitamist.

7. Tegevuste rahastamisperiood

Tegevusi rahastatakse ja kulud loetakse abikõlblikuks kui kulud on tekkinud, tegevused tehtud ning tulemused saavutatud ajavahemikul 01.07.2022 kuni 30.06.2026. Tegevuse elluviimisega seotud administreerimiskulud loetakse abikõlblikuks, kui kulud on tekkinud kuni 31.08.2026.

8. Tegevuste eelarve 8.1. Eelarve on 10 000 000 eurot (käibemaksuta), mida rahastatakse taasterahastust

taastekava alusel. Tegevuste eelarve täpsem jaotus on välja toodud tegevuskavas. 8.2. Käibemaks ei ole abikõlblik, välja arvatud VV taastekava määruse § 2 lõikes 5

sätestatud juhul. 9. Toetuse maksmise tingimused ja kord

9.1. Toetuse maksmisel lähtutakse VV taastekava määruse § 9 lõike 3 punktist 1 ja 2. 9.2. Toetuse saajaks on Haridus- ja Teadusministeerium. 9.3. Partneritele makstakse toetust:

9.3.1.Käskkirjas toodud ja tegevuskavas täpsustatud tingimustel ning tulemuste saavutamisel (Haridus- ja Noorteamet, Kutsekoda, riiklikud kutseõppeasutused ja riiklikud rakenduskõrgkoolid);

9.3.2.Tegevuskavas kokku lepitud tingimustel ja lepinguga fikseeritud tulemuste saavutamisel (kõrgkoolid, munitsipaalkutseõppeasutused).

9.4. Toetuse saaja jälgib tulemuste saavutamist ja rakendamistingimuste täitmist. Sealhulgas toetuse saaja kontrollib saavutatud tulemuste vastavust, rakendustingimustest kinnipidamist ning kohustuste nõuetekohast täitmist kuni 30 päeva jooksul arvates tulemuste aruande laekumisest.

9.5. Kui tulemuste saavutamisel või rakendamistingimuste täitmisel ilmneb puudusi, mida on võimalik mõistliku tähtaja jooksul kõrvalda, siis määrab toetuse saaja puuduse kõrvaldamiseks tähtaja.

9.6. Toetus makstakse välja vastavalt käesolevas käskkirjas, tegevuskavas ning lepingu olemasolul selles kokkulepitud tingimuste täitmisel ja tulemuste saavutamisel pärast seda, kui toetuse saaja on tulemuste aruande kinnitanud.

9.7. Toetuse saaja võib toetuse maksmise peatada või maksmisest keelduda, kui punkti 9.6. alusel antud tähtajaks ei kõrvaldata tingimuste täitmise jälgimisel ja/või tulemuste aruande kontrollimisel ilmnenud puudusi.

10. Toetuse saaja ja partnerite kohustused 10.1. Toetuse saaja ja partner kohustuvad:

10.1.1. Säilitama toetuse andmise ja kasutamisega seotud andmeid ja dokumente ning tagama nendele ligipääsu viie aasta jooksul pärast projektile või tegevustele lõppmakse tegemist juhul, kui toetuse suurus ületab 60 000 eurot, ning kolme aasta jooksul juhul, kui toetuse suurus on 60 000 eurot või väiksem;

10.1.2. Sisse ostetava teenuse puhul järgima riigihangete seadust ja oma asutuse hankekorda;

10.1.3. Järgima toetuse kasutamisel usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõtteid, riigi raamatupidamise eeskirja ja head raamatupidamise tava;

10.1.4. Järgima alates taastekava kinnitamise päevast käesoleva käskkirja punktis 1 nimetatud vahendite arvelt tegevuste elluviimisel teavitamise reegleid lähtuvalt VV taastekava määruse §- st 12 ja märkima, et tegevuse rahastaja on Euroopa Liidu taaste- ja vastupidavusrahastu. Toetuse saaja ja partner kohustuvad tagama Euroopa Liidu rahastamise nähtavuse, kasutades vastavates trükistes, pressiteadetes, raamatutes, trüki-, tele- ja raadioreklaamis ja avalikel esinemistel üldist struktuurivahendite logo koos lausega „rahastanud Euroopa Liit – NextGenerationEU“ ning andma meediale ja üldsusele selle kohta sidusat, tulemuslikku ning proportsionaalset teavet;

10.1.5. Teostama toetuse kasutamise seiret vastavalt tegevuskavas kokkulepitule. 10.2. Toetuse saaja kohustub:

10.2.1. Sõlmima toetuse saaja valitsemisala välise partneriga lepingu tegevuste läbiviimiseks ja kulude rahastamiseks vastavalt planeeritavate tööde ja oodatavate tulemuste osas;

10.2.2. Seirama partneri tulemuste saavutamist vastavalt tegevuskavas kokkulepitule.

10.3. Partner kohustub: 10.3.1. Kasutama toetust üksnes vastavalt käesoleva käskkirja punktis 3. nimetatud

tegevuste tegemiseks vastavalt käesoleva käskkirja punktis 4 välja toodud eesmärkide täitmiseks, lähtudes käesoleva käskkirja punktis 7 välja toodud rahastamisperioodist;

10.3.2. Teostama toetuse kasutamise seiret ja esitama toetuse saajale seire tulemused vastavalt tegevuskavas kokkulepitule;

10.3.3. Tagama ligipääsu toetuse saajale toetuse kasutamisega seotud dokumentidele ja andmetele.

11. Aruandlus 11.1. Toetuse saaja esitab Riigi Tugiteenuste Keskusele aruanded vastavalt VV taastekava

määruse §-le 14. 11.2. Partnerid esitavad aruanded Haridus- ja Teadusministeeriumile vastavalt

tegevuskavaga täpsustatud seire- ja aruandluse korrale (sh aruandluse periood ja esitamise tähtajad).

12. Riigiabi ja vähese tähtsusega abi 12.1. Käesoleva käskkirja alusel antav toetus tegevuste 3.1, 3.2.1, 3.2.2. 3.3 ellu viimisel

ei ole riigiabi konkurentsiseaduse § 30 ega vähese tähtsusega abi konkurentsiseaduse § 33 tähenduses.

12.2. Kui tegevuse 3.2.3. raames antav toetus on vähese tähtsusega abi, kohaldatakse komisjoni määrust (EL) 2023/2831, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L, 2023/2831, 15.12.2023) ja konkurentsiseaduse §-s 33 sätestatut.

12.3. Vähese tähtsusega abi ei anta komisjoni määruse (EL) 2023/2831 artikli 1 lõike 1 nimetatud juhtudel.

12.4. Komisjoni määruse (EL) 2023/2831 alusel antava vähese tähtsusega abi korral ei tohi abi saajale eraldatava vähese tähtsusega abi kogusumma koos varem antud vähese tähtsusega abiga kolme eelneva aasta jooksul ületada vähese tähtsusega abi määruse artikli 3 lõikes 2 sätestatud summat.

12.5. Kontserni kuuluvate või muul viisil omavahel seotud ettevõtjatele abi andmisel arvestatakse üheks ettevõtjaks sellised ettevõtjad, kes on omavahel komisjoni määruse (EL) 2023/2831 artikli 2 lõikes 2 sätestatud suhetes.

12.6. Vähese tähtsusega abi andmisel peab arvesse võtma komisjoni määruse (EL) 2023/2831 artiklis 5 sätestatud erinevateks eesmärkideks antava vähese tähtsusega abi kumuleerimisreegleid.

12.7. Toetuse andja kohustub: 12.7.1. säilitama vähese tähtsusega abi kohta registrisse kantud teavet kümme aastat

alates abi andmise kuupäevast; 12.7.2. edastama andmed abi andmise kohta vähese tähtsusega abi registrisse

vastavalt konkurentsiseaduse § 492 lõikele 3. 12.8. Ebaseadusliku ja väärkasutatud riigiabi tagasinõudmise korral juhindutakse

konkurentsiseaduse §-s 42 sätestatust, kui Euroopa Liidu õigusest ei tulene teisiti.

EELNÕU 20.04.2026

MINISTRI KÄSKKIRI

[Registreerimise kuupäev] nr [Registreerimisnumber]

Haridus- ja teadusministri 4. juuli 2022. a käskkirja nr 209 „Taaste- ja vastupidavusrahastu reformi 2 „Oskuste reform ettevõtete digipöördeks“ elluviimiseks toetuse andmise tingimused“ ja haridus- ja teadusministri 8. veebruari 2023. a käskkirja nr 38 „Taaste- ja vastupidavusrahastu (RRF) „Oskuste reform ettevõtete digipöördeks“ tegevuskava kinnitamine“ muutmine

Vabariigi Valitsuse 29. novembri 2021. a määruse nr 108 „Taaste- ja vastupidavuskava elluviimise korraldus ja toetuse andmise üldtingimused“ § 7 lõike 1 alusel ja kooskõlas haridus- ja teadusministri 4. juuli 2022. a käskkirja nr 209 „Toetuse andmise tingimuste kehtestamine „Taaste- ja vastupidavusrahastu reformi 2 „Oskuste reform ettevõtete digipöördeks““ elluviimiseks“ punktiga 6:

1. Muudan haridus- ja teadusministri 4. juuli 2022. a käskkirja nr 209 „Toetuse andmise tingimuste kehtestamine „Taaste- ja vastupidavusrahastu reformi 2 „Oskuste reform ettevõtete digipöördeks““ elluviimiseks” lisa ja kehtestan selle uues sõnastuses (lisatud).

2. Muudan haridus- ja teadusministri 8. veebruari 2023. a käskkirja nr 38 „Taaste- ja vastupidavusrahastu (RRF) „Oskuste reform ettevõtete digipöördeks“ tegevuskava kinnitamine“ lisa ja kehtestan selle uues sõnastuses (lisatud).

3. Käskkirja rakendatakse tagasiulatuvalt alates 01.01.2026. a.

Käskkirja on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul teatavaks tegemisest, esitades kaebuse Tartu Halduskohtusse halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras.

(allkirjastatud digitaalselt) Kristina Kallas minister

Munga 18/ 50088 Tartu/ 735 0222/ [email protected]/ www.hm.ee/ Registrikood 70000740

Kooskõlastamiseks: Rahandusministeerium

Arvamuse avaldamiseks: Riigi Tugiteenuste Keskus Haridus- ja Noorteamet

21.04.2026 nr 8-2/26/2282

Haridus- ja teadusministri käskkirja eelnõu esitamine kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks

Esitame Teile kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks haridus- ja teadusministri 4.07.2022. a käskkirja nr 209 „Taaste- ja vastupidavusrahastu reformi 2 „Oskuste reform ettevõtete digipöördeks“ elluviimiseks toetuse andmise tingimused“ ja haridus- ja teadusministri 8.02.2023. a käskkirja nr 38 „Taaste- ja vastupidavusrahastu (RRF) „Oskuste reform ettevõtete digipöördeks“ tegevuskava kinnitamine“ muutmise eelnõu.

Eelnõu ja seletuskirjaga on võimalik tutvuda eelnõude infosüsteemis (EIS) aadressil http://eelnoud.valitsus.ee. Palume Teie kooskõlastust või arvamust eelnõude infosüsteemis nimetatud tähtaja jooksul.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt) Kristina Kallas minister

Lisad: 1. Eelnõu 2. Eelnõu lisa 3. Tegevuskava

Triin Savisto 735 0278 [email protected]

Lisa KINNITATUD

haridus- ja teadusministri käskkirjaga „Taaste ja vastupidavusrahastu (RRFi) meetme

„Digioskused ettevõtete digipöörde toetamiseks“ tegevuskava 2024-2026“

Taaste ja vastupidavusrahastu (RRFi) meetme „Digioskused ettevõtete digipöörde toetamiseks“ tegevuskava 2024-2026 (korrigeeritud seisuga 1. jaanuar 2026)

TAT tegevus Tegevuse kirjeldus Vastut aja

Makse teostamise tingimused

Väljundi sihttase

Periood 2023- 2026

Eelarv e

2024 2025 2026

1. Kõrgkoolide ja kutsekoolide tehnika, tootmise ja ehituse õppevaldkondade ning teeninduse õppevaldkonna transporditeenuste õppekavarühma (logistika) tasemeõppe õppekavades IKT moodulite (sh mikrokvalifikatsioonide ) loomine.

1. Haridusasutused viivad positiivse rahastusotsuse alusel arendusprojekte ellu perioodil 1.12.2023- 30.11.2024. 2. Haridusasutused kannavad Juhanisse piloteerimisel osalenud õppijate andmed ja tunnistused hiljemalt 2024.a IV kvartalis. 3. Haridusasutused kannavad uued/uuendatud õppekavad hiljemalt 2024.a IV kvartalis täienduskoolituste infosüsteemi JUHAN. 4. Harno esitab HTM-le lõppkokkuvõtte arendustegevuste tulemustest 2025.a I kvartalis.

Harno Toetus makstakse tegevuskava tulemuste alusel pärast koolide esitatud vahe- ja lõpparuannete kinnitamist Harno poolt kindlasummaliste maksetena: 15% peale lepingu sõlmimist; 35% peale vahearuannete kinnitamist III kvartalis 2024. 50% peale lõpparuande

Valdkondade arv, kus käivitatakse täiend- ja ümberõppe moodulid: 5

2023 III kvartal - 2025 I kvartal

1 480 000

1 356 000

0 0

kinnitamist jaanuaris 2025.

2. Täienduskoolituste Läbiviimine 1. tegevuse raames kõrgkoolide/ kutsekoolide väljatöötatud täienduskoolituse õppekavade alusel ja küberturbealaste täienduskoolituste läbiviimine

1. Viiakse läbi riiklik täienduskoolitustellimus (RKT): 1) IKT oskuste arendamiseks õppekavade arenduse raames välja töötatud täienduskoolituse õppekavade alusel. 2) küberturbealaste täienduskoolituste õppekavade alusel.

HTM HTM viib ellu riikliku koolitustellimuse, rahastatakse täienduskoolitusko htade arvu õppekavarühmade kaupa.

Täiend- ja ümberõppepr ogrammides osalenud inimeste arv 600

2025 I11 kvartal - 2026 II kvartal

910 000

0 350 000

560 000

3. Ümber- ja täiendõppe arendamine ja pakkumine IKT oskuste arendamiseks:

3.1 IKT spetsialistide juurdekasvuks täiend- ja ümberõppe programmid 3.2 Infoturbejuhtide juurdekasvuks täienduskoolitusprog ramm 3.3 VKEde juhtimisvõimekuse ja teadlikkuse tõstmise koolitused

3.1 OSKA IKT prognoosidest lähtuvalt täiendavate IKT spetsialistide juurdekasvu programmid viiakse ellu nii, et need sisaldavad ka praktilist õpet. 3.2 Koolituse eesmärk on anda osalejatele teadmised ja oskused infoturbejuhi ülesannete täitmiseks. 3.3. 1) Viiakse ellu praktilise suunitlusega täienduskoolitusprogrammid, mis on suunatud juhtivtöötajatele ja keskastmejuhtidele. 2) Viiakse ellu infoturbe täienduskoolitusprogramm juhtidele.

Harno Hankelepingute alusel või Harno poolt korraldatud koolitustena

Täiend- ja ümberõppepr ogrammides osalenud inimeste arv 1800

2024 I kvartal - 2026 II kvartal

7 020 000

160 000

240 000

2 300 000

5. IKT kutsestandardite uuendamine

Uuendatakse IKT valdkonna kutsestandardid.

Kutsek oda

Kutsekoda viib tegevused ellu kutsesüsteemi reformi tegevuste raames

Uuendatud IKT spetsialistide kutsestandar dite arv 5

2023 I kvartal - 2024 IV kvartal

Tegev use elluvii mine toimub kutsest anda rdite uuend amise protses si raames

2 ametikohta (sisutegevuste projektijuht, kommunikatsiooniga tegelev spetsialist, hangete, õiguslik ja järelvalve tugi + kaudsed kulud; Hindamiseksperdid. Arendusseminarid, koosolekud, tegevuste analüüs ning teavitus- ja kommunikatsioonitegevused.

Harno Otsesed personalikulud + 15% kaudseteks kuludeks. Kommunikatsioonitegevuste kulud vastavalt tegelikele kuludele. Hangete ja juriidilise toe teenus vastavalt tegelikele kuludele.

2023 I kvartal – august 2026

500 000 (sh 2023. a eelarve täitmin e 67 645

99 000 102 0 00

130 000

6. Üldkulud juhtimine/administreeri mine (HTM/Harno)

HTMi RRFi tegevuste koordineerimise ning riikliku koolitustellimuse läbiviimisega seotud personalikulu

HTM Otsesed personalikulud + 15% kaudseteks kuludeks.

2023 I kvartal- august 2026

90 000 (sh 2023. a eelarve täitmin e 6679)

1 500 3 000 40 000

RRF 10 000 000 (sh

1 616 500

695 000

3 030 000

eelarve täitmin e 74 324