Leping

Aluskaart: Maa- ja Ruumiamet 2025

1

TIIT SEPP, NOTARY PUBLIC IN AND FOR TALLINN

Notary’s office at Rävala pst 3 / Kuke 2, Tallinn

www.revalnotar.ee Tel. 6996 300

NUMBER IN THE REGISTER OF NOTARY’S PROFESSIONAL ACTIVITIES

1760

CONTRACT UNDER THE LAW OF OBLIGATIONS FOR ESTABLISHMENT

OF THE RIGHT OF SUPERFICIES AND REAL ENCUMBRANCE AND

CONTRACT UNDER THE LAW OF OBLIGATIONS FOR ESTABLISHMENT OF REAL SERVITUDES

This notarial instrument has been drawn up and attested by Indra Schmidt, substituting notary for Notary in and for Tallinn Tiit Sepp, in the capacity of notary, on the twenty first of April two thousand twenty-six (21.04.2026), in the Republic of Estonia, and the parties to this notarial instrument are Republic of Estonia, hereinafter referred to as the Owner, acting through the Defence Ministry as the agency authorised to manage state assets, which is registered in the State Register of State and Local Government Agencies under registry code 70004502, address Sakala 1, Tallinn, email address [email protected], represented by, on the basis of the power of attorney submitted to the notary public Tambet Tõnisson, personal identification code 37512156014, whose identity is known to the notary and who represents and warrants that his authorisation to enter into this contract in the name of the principal is sufficient and valid and has not been withdrawn or revoked, ARCA Baltics Operations OÜ, registry code 17084780, address Vesivärava Street 50, Tallinn, email address [email protected], hereinafter referred to as the Superficiary, represented by, on the basis of the power of attorney submitted to the notary public, Gökay Güran Kisa, date of birth 18.09.1984, personal identification code of Republic of Turkey 12340943084, who is identified by a passport of the Republic of Turkey (since the participant’s representative does not have sufficient command of the

Estonian language, the certifier of the notarial deed explained to them the right to

request a written translation of the notarial deed, but the participant’s representative

waived this right), and who represents and warrants that his authorisation to enter into this contract in the name of the principal is sufficient and valid and has not been

2

withdrawn or revoked, the Owner and the Superficiary are hereinafter severally referred to as the Party and jointly as the Parties. The Parties enter into this contract (hereinafter referred to as the Contract) as follows:

1. REGISTERED IMMOVABLE TO BE ENCUMBERED WITH THE RIGHT OF SUPERFICIES, SERVIENT IMMOVABLE 1, SERVIENT IMMOVABLE 2 AND SERVIENT IMMOVABLE 3

1.1. The Owner owns the registered immovable located at Põhjaala, Varinurme Village, Lüganuse Municipality, Ida-Viru County and Kanali, Varinurme Village, Lüganuse Municipality, Ida-Viru County and Lõunaala, Varinurme Village, Lüganuse Municipality, Ida-Viru County with its essential parts and accessories, hereinafter referred to as the Registered Immovable, which has been entered into the land register department of Tartu County Court under register part No. 3271708.

1.1.1. According to the data in the first division of the land register part, the composition of the land includes cadastral code 44201:001:1330, area 488,556 m², address Põhjaala, Varinurme Village, Lüganuse Municipality, Ida-Viru County, specific purpose of the land: production land (50%), commercial land (50%). cadastral code 44201:001:1329, area 183,876 m², address Kanali, Varinurme Village, Lüganuse Municipality, Ida-Viru County, specific purpose of the land: transport land (100%); cadastral code 44201:001:1330, area 737,550 m², address Lõunaala, Varinurme Village, Lüganuse Municipality, Ida-Viru County, specific purpose of the land: production land (50%), commercial land (50%).

1.1.2. Republic of Estonia has been entered into the second division as the owner. 1.1.3. There are no valid entries in the third division. 1.1.4. There are no valid mortgage entries in the fourth division. 1.2. The registered immovable to be encumbered with the right of superficies is the

Registered Immovable, total area 1,409,982 m2 or approximately 141 ha.

1.3. In accordance with the electronic database of the state register of construction works (www.ehr.ee), no construction works are located on the land unit included in the composition of the Registered Immovable (the Registered Immovable has not been developed) and the register of construction works does not include any data on any building permit or notice or use and occupancy permit or notice.

1.4. According to the restrictions map of the Land Cadastre, the restrictions related to the use of the land unit included in the composition of the Registered Immovable are the following: Restrictions on cadastral unit 44201:001:1328: Mineral deposit

3

scope: 412,086.30 m²; feature: Mineral deposit (Estonia); status: valid. Restrictions on cadastral unit 44201:001:1329: Mineral deposit scope: 100,223.79 m²; feature: Mineral deposit (Estonia); status: valid. Restrictions on cadastral unit 44201:001:1330: Protection zone of artificial recipient scope: 371.90 m²; feature: Artificial recipient of land improvement system with a catchment area of 10–25 km² (Ilmaste 4); status: valid; scope: 11,476.43 m²; feature: Artificial recipient of land improvement system with a catchment area of 10–25 km² (Ilmaste 2); status: valid; Land improvement zone scope: 2,514.82 m²; feature: area of land improvement system; status: valid. Mineral deposit scope: 258,083.07 m²; feature: Mineral deposit (Estonia); status: valid. Building exclusion zone of shore or bank scope: 875.68 m²; feature: Artificial recipient of land improvement system with a catchment area of 10–25 km² (Ilmaste 4); status: valid; scope: 18,471.89 m²; feature: Artificial recipient of land improvement system with a catchment area of 10–25 km² (Ilmaste 2); status: valid; Limited management zone of shore or bank scope: 2,980.32 m²; feature: Artificial recipient of land improvement system with a catchment area of 10–25 km² (Ilmaste 4); status: valid; scope: 36,577.01 m²; feature: Artificial recipient of land improvement system with a catchment area of 10–25 km² (Ilmaste 2); status: valid; Water protection zone of shore or bank scope: 192.35 m²; feature: Artificial recipient of land improvement system with a catchment area of 10–25 km² (Ilmaste 4); status: valid; scope: 8,031.01 m2; feature: Artificial recipient of land improvement system with a catchment area of 10–25 km2 (Ilmaste 2); status: valid; scope: 8,073.00 m2; feature: Canal, main ditch (catchment area 10 km2 and over) (Ilmaste main ditch); status: valid.

1.5. According to the information the Land Cadastre: 1.5.1. the land use type categories of the land unit with the cadastral code

44201:001:1328 is: other land 737,550.0 m2; 1.5.2. the land use type categories of the land unit with the cadastral code

44201:001:1329 is: other land 183,876.0 m2; 1.5.3. the land use type categories of the land unit with the cadastral code

44201:001:1330 is: forest land 38,182.0 m2 and other land 450,374.0 m2. 1.6. The Owner owns the registered immovable located at Paeplatsi, Varinurme

Village, Lüganuse Municipality, Ida-Viru County with its essential parts and accessories, hereinabove and hereinafter referred to as Servient Immovable 1,

4

which has been entered into the land register department of Tartu County Court under register part No. 26906250.

1.6.1. The land includes cadastral code 44201:001:1331, area 1,082,782.0 m², address Paeplatsi, Varinurme Village, Lüganuse Municipality, Ida-Viru County, specific purpose of the land: mining industry land (100%).

1.6.2. Republic of Estonia has been entered into the second division as the owner. 1.6.3. There are no valid entries in the third division. 1.6.4. There are no valid mortgage entries in the fourth division.

1.7. According to the restrictions map of the Land Cadastre (www.maaamet.ee)), the

restrictions related to the use of the land unit included in the composition of Servient Immovable 1 are the following: Restrictions on cadastral unit 44201:001:1331: Protection zone of artificial recipient scope: 568.96 m²; feature: Artificial recipient of land improvement system of up to 10 km² (Liignurme1/TTP-269/Püssi); status: valid; scope: 165.63 m²; feature: Artificial recipient of land improvement system with a catchment area of 10–25 km² (Uuemõisa creek); status: valid; Protection zone of an electrical installation scope: 44.90 m²; feature: Overhead transmission line 1–20 kV (medium voltage power line) (SAX-50); status: valid; Protection zone of a geodetic mark scope: 28.09 m²; feature: Geodetic marks (7254); status: valid; scope: 20.96 m²; feature: Geodetic marks (4070); status: valid; Land improvement zone scope: 14.54 m2; feature: Area of land improvement system (Liignurme1/TTP- 269/Püssi); status: valid. Mineral deposit scope: 532,810.36 m2; feature: Mineral deposit (Estonia); status: valid. Planning area scope: 13.25 m2; feature: Densely populated area; status: valid; scope: 13.25 m2; feature: Densely populated area (comprehensive plan of Lüganuse Municipality); status: valid; Building exclusion zone of shore or bank scope: 460.30 m2; feature: Artificial recipient of land improvement system with a catchment area of 10–25 km² (Uuemõisa creek); status: valid; scope: 1,184.58 m2; feature: Area up to 10 ha, a body of water with a catchment area of up to 25 km2 (Uuemõisa creek); status: valid.

5

Limited management zone of shore or bank scope: 1,837.72 m2; feature: Artificial recipient of land improvement system with a catchment area of 10–25 km² (Uuemõisa creek); status: valid; scope: 2,373.66 m2; feature: Area up to 10 ha, a body of water with a catchment area of up to 25 km2 (Uuemõisa creek); status: valid. Water protection zone of shore or bank scope: 47.33 m2; feature: Artificial recipient of land improvement system of up to 10 km² (Liignurme1/TTP-269/Püssi); status: valid; scope: 73.61 m2; feature: Artificial recipient of land improvement system with a catchment area of 10–25 km² (Uuemõisa creek); status: valid; scope: 473.99 m2; feature: Area up to 10 ha, a body of water with a catchment area of up to 25 km2 (Uuemõisa creek); status: valid. Limited management zone not defined scope: 1.58 m2; feature: Species and fossils in protected category I (Varinurme); status: valid.

1.8. The Owner owns the registered immovable located at Sonda Forest District 20,

Varinurme Village, Lüganuse Municipality, Ida-Viru County with its essential parts and accessories, hereinabove and hereinafter referred to as Servient Immovable 2, which has been entered into the land register department of Tartu County Court under register part No. 15672250.

1.8.1. The land includes cadastral code 75101:003:0114, area 172,983.0 m², address Sonda Forest District 20, Varinurme Village, Lüganuse Municipality, Ida-Viru County, specific purpose of the land: profit yielding land (100%).

1.8.2. Republic of Estonia has been entered into the second division as the owner. 1.8.3. There are no valid entries in the third division. 1.8.4. There are no valid mortgage entries in the fourth division.

1.9. According to the restrictions map of the Land Cadastre (www.maaamet.ee)), the

restrictions related to the use of the land unit included in the composition of Servient Immovable 2 are the following: Restrictions on cadastral unit 75101:003:0114: Protection zone of artificial recipient total scope: 9,884.70 m2; feature: Artificial recipient of land improvement system of up to 10 km² (Liignurme1/TTP-269/Püssi); status: valid. Protection zone of a geodetic mark scope: 28.09 m²; feature: Geodetic marks (2558); status: valid; Land improvement zone scope: 157,529.59 m2; feature: Area of land improvement system (Liignurme1/TTP- 269/Püssi); status: valid.

6

Mineral deposit scope: 165,858.37 m2; feature: Mineral deposit (Estonia); status: valid. Planning area scope: 50.95 m2; feature: Densely populated area; status: valid; scope: 50.95 m2; feature: Densely populated area (comprehensive plan of Lüganuse Municipality); status: valid; Building exclusion zone of shore or bank scope: 4,491.66 m2; feature: Area up to 10 ha, a body of water with a catchment area of up to 25 km2 (Uuemõisa creek); status: valid. Limited management zone of shore or bank scope: 18.65 m2; feature: Artificial recipient of land improvement system with a catchment area of 10–25 km² (Uuemõisa creek); status: valid; scope: 10,068.76 m2; feature: Area up to 10 ha, a body of water with a catchment area of up to 25 km2 (Uuemõisa creek); status: valid. Water protection zone of shore or bank total scope: 389.43 m2; feature: Artificial recipient of land improvement system of up to 10 km² (Liignurme1/TTP-269/Püssi); status: valid; scope: 1,624.93 m2; feature: Area up to 10 ha, a body of water with a catchment area of up to 25 km2 (Uuemõisa creek); status: valid. Limited management zone not defined scope: 38,595.88 m2; feature: Species and fossils in protected category I (Varinurme); status: valid.

1.10. The Owner owns the registered immovable located at Liignurme Mining Field,

Varinurme Village, Lüganuse Municipality, Ida-Viru County with its essential parts and accessories, hereinabove and hereinafter referred to as Servient Immovable 3, which has been entered into the land register of the department of Tartu County Court under register part No. 4689308.

1.10.1. The land includes cadastral code 75101:003:0298, area 616,318.0 m², address Paeplatsi, Varinurme Village, Lüganuse Municipality, Ida-Viru County, specific purpose of the land: mining industry land (100%).

1.10.2. Republic of Estonia has been entered into the second division as the owner. 1.10.3. There are no valid entries in the third division. 1.10.4. There are no valid mortgage entries in the fourth division.

1.11. According to the restrictions map of the Land Cadastre (www.maaamet.ee)), the

restrictions related to the use of the land unit included in the composition of Servient Immovable 3 are the following: Restrictions on cadastral unit 75101:003:0298: Protection zone of a geodetic mark

7

scope: 28.09 m²; feature: Geodetic marks (2183); status: valid; Land improvement zone scope: 9.00 m2; feature: Area of land improvement system (Liignurme 2/TTP-269 Püssi); status: valid. Mineral deposit scope: 195,277.80 m2; feature: Mineral deposit (Estonia); status: valid. Limited management zone not defined scope: 37,579.75 m2; feature: Species and fossils in protected category II (Varinurme); status: valid. total scope: 65,153.35 m2; feature: category III protected species and fossils; status: valid.

1.12. The person who attests to the notarial instrument has verified the data set out in respect of the Registered Immovable, Servient Immovable 1, Servient Immovable 2 and Servient Immovable 3 specified in clause 1 of the Contract in the foregoing electronic databases via the e-Notary information system or at Internet addresses on the day of authentication of the Contract (21.04.2026).

1.13. For the sake of clarity, the terms defined in the Contract are: 1.13.1. Site Plan – the plan attached to the Tender showing the original location of the

Construction Works to be built on the Area of the Right of Superficies within the Area of the Right of Superficies.

1.13.2. Real Right Contract – the real right contract to be entered into in addition to the Contract (contract under the law of obligations) and on the basis of the Contract for encumbering the Registered Immovable with a right of superficies and for encumbering the right of superficies to be established with a real encumbrance and a notation, and for entering the real servitudes in the land register.

1.13.3. Construction Works – the construction works to be erected and/or located on the Area of the Right of Superficies.

1.13.4. Preparatory Works –the activities needed to prepare the Project. 1.13.5. Superficies Charge – the payment for right of superficies set out in clause 7.8 of

the Contract, which at the time of conclusion of the Contract is €403,542 (based on €2,862 per every hectare of the Area of the Right of Superficies) per year, plus VAT.

1.13.6. Right of Superficies – the right of superficies with a term of 70 years to be established on the Registered Immovable pursuant to clause 4.1 of the Contract and to be acquired by the Superficiary for the implementation of the Project.

1.13.7. Area of the Right of Superficies – the entire area of the Registered Immovable. 1.13.8. Access Road – the road from the public road (registered immovable 8034050,

17120 Sämi-Sonda-Kiviõli Road) to the border of the Area of the Right of Superficies (main entrance in the southeastern corner of the Area of the Right of Superficies) stipulated in clause 5.12.1. of the Contract.

1.13.9. Defence Industry Park – the industrial park designed onto the Registered

8

Immovable according to the Plans where office buildings, industrial buildings and facilities, chemical industry buildings and facilities, warehouses, special buildings, water distribution pipelines, sewerage facilities, electricity and communication lines and other associated local facilities, fences and gates, roads and other facilities necessary for the operation of the industrial park, such as a munitions or explosives testing site and site for destruction of explosives production waste are planned to be established.

1.13.10. Registered Immovable – the registered immovable belonging to the Owner, which has been entered in the land register department of Tartu County Court in register part No. 3271708, which will be encumbered with the right of superficies.

1.13.11. Confirmation – a request for entry into the Real Right Contract submitted by the Superficiary to the Owner in writing pursuant to clause 13.2 of the Contract.

1.13.12. Commissioning Date – the date on which the use of the Construction Works for the purposes of the Project has commenced, including the Operation Authorisation has been issued to the Superficiary.

1.13.13. Operation Authorisation – the operation authorisation specified in subsection 8341 (1) of the Weapons Act, which is required at the site where military weapons, weapon systems, ammunition or munitions are handled, whereby pursuant to subsection 8349 (3) of the Weapons Act, the requirements for the handling site are established by the Minister responsible for the organisation of national defence by a regulation pursuant to subsection 832 (3) of the Weapons Act.

1.13.14. Withdrawal Notice – the request for termination of the Contract submitted by the Superficiary to the Owner in writing in accordance with clause 14.1 of the Contract.

1.13.15. Tender – the final tender submitted in the selective tender for the Defence Industry Park specified in clause 2.3.6 of the Contract on 01.04.2026.

1.13.16. Car Park – the car park set forth in clause 5.12.3 of the Contract at the main entrance to the Area of the Right of Superficies for at least three hundred (300) cars.

1.13.17. Plans – the national designated spatial plan valid for the Registered Immovable and Servient Immovable 1, which has been established by Order No 151 “Partial Establishment of the National Designated Spatial Plan for the Defence Industry Park for the Pärnu 1 Area and Põhja-Kiviõli Area” adopted by the Government of the Republic on 22.08.2025.

1.13.18. Project – construction of an ammunition plant by the Superficiary on the Right of Superficies, operation of the plant after construction of the plant and removal of the plant at the end of the Right of Superficies by the Superficiary. The Project covers the construction and operation of all the construction works reasonably required for the establishment and operation of the ammunition plant, including the relevant buildings and infrastructure. The objective of the Superficiary is to handle the products specified in the Tender submitted by the Superficiary and other ammunition, munitions not containing explosive material, munitions containing explosive material and military explosive material or

9

military explosive substances or their components in the ammunition plant to be built on the Right of Superficies. In order to avoid ambiguity, the Project does not cover the manufacture of a pyrotechnic product if it is not a component of munitions or another product mentioned above.

1.13.19. Design specifications – the design specifications provided for in clause 2.3.2 of the Contract.

1.13.20. Infrastructure – the infrastructure specified in clause 5.12 of the Contract (including in its subclauses), including the Access Road, Emergency Route, the Car Park, the electricity network with connection points, bore well, drinking water pumping station, wastewater sewerage system with connection point, wastewater treatment plant, Internet cable with connection point and gas pipeline with connection point, the construction of which must be guaranteed by the Owner under the Contract (the Infrastructure may also be located outside the Area of the Right of Superficies).

1.13.21. Servient Immovable 1 – the registered immovable at Paeplatsi, Varinurme Village, Lüganuse Municipality, Ida-Viru County, which belongs to the Owner.

1.13.22. Servient Immovable 2 – the registered immovable at Sonda Forest District 20, Varinurme Village, Lüganuse Municipality, Ida-Viru County, which belongs to the Owner.

1.13.23. Servient Immovable 3 – the registered immovable at Liignurme Mining Field, Varinurme Village, Lüganuse Municipality, Ida-Viru County, which belongs to the Owner.

1.13.24. Activity Licence – the activity licence stipulated in § 8333 subsection (1) clause or 6) 1) of the Weapons Act required by the Superficiary for the implementation of the Project according to the Tender.

1.13.25. Emergency Route – the path from the Access Road to the border of the Area of the Right of Superficies (emergency entrance in the northwestern corner of the Area of the Right of Superficies) stipulated in clause 5.12.2. of the Contract.

2. REPRESENTATIONS AND WARRANTIES OF PARTIES

2.1. The representative of the Owner represents and warrants that: 2.1.1. The Registered Immovable, Servient Immovable 1, Servient Immovable 2 and

Servient Immovable 3 are in the ownership of the Owner and they have not been seized, there are no disputes pending or no restrictions valid with regard to them, and they have not been encumbered with any third party rights not specified in the contract, including any third party rights not subject to entry in the land register, such as lease, commercial lease or other contracts for use.

2.1.2. No registration applications have been submitted to the Land Registry Department with regard to Registered Immovable, Servient Immovable 1, Servient Immovable 2 and Servient Immovable 3.

2.1.3. To the knowledge of the Owner, no restrictions relating to heritage conservation, nature conservation, national defence or any other restrictions apply or are being applied to the possession, use or disposal of the Registered Immovable, Servient

10

Immovable 1, Servient Immovable 2 and Servient Immovable 3, other than those specified in this Contract.

2.1.4. To the knowledge of the Owner, there is no environmental damage on the Registered Immovable that the Owner has not informed the Superficiary about or that could not have been noticed by the Superficiary upon inspection.

2.1.5. To the knowledge of the Owner, there are no above-ground or underground utility networks or utility facilities or other construction works that belong to third parties located on the land included in the composition of the Registered Immovable, of which the Owner has not notified the Superficiary or which the Superficiary could not have noticed during an inspection.

2.1.6. There are no pending disputes or proceedings with authorities or other persons in respect of the right of ownership of the Registered Immovable and the Owner is not aware of any reasons that could give rise to such disputes or proceedings, and there are no unresolved seizures or prohibitions imposed by the authorities on the Owner in respect of the Registered Immovable. No valid precepts or warnings have been issued in respect of the Registered Immovable.

2.1.7. The Owner has made all the payments relating to the Registered Immovable and use thereof, the due date of which has arrived, and the Registered Immovable is not subject to any overdue payments payable by the Owner.

2.1.8. The Owner does not provide any public assurance that it is possible to build the construction works on the Registered Immovable or that it is possible to do so on terms and conditions acceptable to the Superficiary.

2.1.9. The Owner does not give any direct or indirect representation not expressly stated in clause 2.1 of the Contract.

2.1.10. At the time of the conclusion of the Contract, Administrative Case No 3-25-3125 is pending before the Tallinn Administrative Court regarding the Pärnu area, according to which preliminary legal protection has not been applied.

2.1.11. This Contract is entered into in accordance with Ministry of Defence Directive No 1-2/26/72 of 14.04.2026 "Confirmation of the Results of the Selective Tender" and

Ministry of Defence Directive No 1-2/26/82 of 21.04.2026 "Changing the

Ministry of Defence Directive No 2/26/72 of 14.04.2026 Confirmation of the

Results of the Selective Tender". 2.1.12. At the time of the conclusion of the Contract, there is no direct access to the

Registered Immovable from a public road.

2.2. The representative of the Superficiary represents and warrants that: 2.2.1. The Superficiary has reviewed, to the extent considered necessary by the

Superficiary, the Area of the Right of Superficies, reviewed the layout of the area of the Defence Industry Park and based on the aforementioned data, the Superficiary is aware, to the extent deemed necessary by the Superficiary, of the size and borders of the Area of the Right of Superficies and its suitability for the implementation of the Project according to the Plan as much as possible without carrying out the respective additional surveys (e.g. the design requires topogeodetic and geological surveys). The Owner has answered all the Superficiary’s questions regarding the Registered Immovable.

2.2.2. The Superficiary is aware of the restrictions applicable to the Registered

11

Immovable specified in the Contract and their content, but not of the impact on the use of the Registered Immovable or the implementation of the Project.

2.2.3. The Superficiary has no current tax arrears and the main activity of the Superficiary according to the business registry is professional, scientific and technical activities, EMTAK (2008) 70221.

2.2.4. The Superficiary has not been issued a licence for the handling of military weapons or explosives.

2.2.5. Under the articles of association and by the resolutions of the management bodies of the Superficiary, the representative of the Superficiary has all the rights, powers and consents for entering into this Contract, the representative is not aware of any circumstances that could limit or hinder them from entering into this transaction.

2.2.6. The Superficiary is a company with passive legal capacity and entry into this Contract does not damage the interests of the Superficiary’s creditors, and no liquidation or bankruptcy proceedings have been commenced with respect to the Superficiary or no bankruptcy caution has been filed against the Superficiary.

2.2.7. None of the members of the management board of the Superficiary has a criminal record.

2.3. The representative of the Owner and the representative of the Superficiary represent and warrant that:

2.3.1. The Area of the Right of Superficies is located in the Planning Area where office buildings, industrial buildings and facilities, chemical industry buildings and facilities, warehouses, special buildings, water distribution pipelines, sewerage facilities, electricity and communication lines and other associated local facilities, fences and gates, roads and other facilities necessary for the operation of the industrial park, such as a munitions or explosives testing site and site for destruction of explosives production waste are planned to be established for the implementation of the Project.

2.3.2. No detailed solution was prepared when the plan was established and it was established on the basis of the preliminary selection of the location of the Plan, which is why the erection of buildings on the Registered Immovable requires the prior issue of the design specifications (subsection 261 (1) of the Building Code).

2.3.3. The Parties have reviewed the Plan, its explanatory memorandum and the annex to the explanatory memorandum, their content is known to the Parties and they waive the right to have these documents read out to them and annexed to the Contract.

2.3.4. The Owner does not provide any assurance that design specifications or a building permit will be issued for the Registered Immovable on terms and conditions acceptable to the Superficiary.

2.3.5. The Estonian Centre for Defence Investments, registry code 70009764, announced a selective tender on 09.04.2025 to grant the right to use the land by the establishment of a right of superficies for a period of up to 70 years to support the development of the Estonian defence and security sector, providing the possibility to use the land for manufacturing ammunition, non-explosive munitions, explosive munitions, military explosive material or military explosive

12

substances, or components of the aforementioned items, to the extent necessary to ensure the infrastructure necessary for the aforementioned activities, including the construction of production and other buildings and facilities, on the site of the Defence Industry Park to be developed in accordance with the national designated spatial plan and complies with the decision on the pre-selection of the site of the Defence Industry Park in the national designated spatial plan.

2.3.6. A Tender was submitted in the selective tender procedure of the Defence Industry Park specified in clause 2.3.5 of the Contract together with the Site Plan, which may change in the processing of the Design Specifications.

2.3.7. They are aware of the fact that, in addition to the Contract (contract under the law of obligations), the Superficiary and the Owner must also enter into the Real Right Contract.

2.4. The Parties guarantee and confirm that the representations and warranties provided by the respective Party in the Contract are true, complete and not misleading as at the moment of entry into the Contract and as at the moment of entry into the Real Right Contract. The extent to which the representations and warranties relate to facts known to the Owner is based on the Owner’s knowledge at the time the Real Right Contract is signed. The representations and warranties given by the Superficiary in the Contract are deemed to be the representations and warranties given by the Superficiary when the Real Right Contract is entered into. To the extent in which representations and warranties are given in the Contract about the Registered Immovable, they are deemed to be given about the Registered Immovable when the Real Right Contract is entered into.

3. OBJECTIVES OF ENTRY INTO CONTRACT

3.1. The Superficiary uses the Right of Superficies for the implementation of the Project, including for the construction and operation of the Construction Works on the Area of the Right of Superficies. The Superficiary must inform the Owner of any changes in the nomenclature of the products manufactured at the plant.

3.2. The Superficiary wants to acquire the right of superficies for the implementation of the Project under the terms and conditions stipulated in the Contract.

3.3. The Superficiary has the right to plan the Project and perform the Preparatory Works also before the Real Right Contract is entered into.

3.4. The Superficiary represents and warrants that the Superficiary does not consider the establishment of the servitudes required for the servicing and operation of the Defence Industry Park on the Registered Immovable before the entry into the Real Right Contract as damaging or restricting the rights of the Superficiary and hereby grants the Owner the consent to establish the respective servitudes, provided that the area of the servitudes does not obstruct the implementation of the Project, including the construction of the Construction Works, or the exercise of the right of superficies by the Superficiary in any other manner.

4. ESTABLISHMENT OF RIGHT OF SUPERFICIES, SCOPE AND TERM OF RIGHT OF SUPERFICIES

4.1. The Owner and the Superficiary have agreed and the Owner will establish for the

13

benefit of the Superficiary a right of superficies with payment with a first ranking and with a term of seventy (70) years on the Registered Immovable from the entry of the right of superficies in the land register.

4.2. The Right of Superficies shall be established on the Registered Immovable to the full extent. The exact area and location of the construction works on the Registered Immovable shall be determined by the Design Specifications, and the Superficiary is thereby not allowed to construct the Buildings on the land unit with cadastral reference 44201:001:1329 that belongs to the composition of the Registered Immovable.

4.3. The Right of Superficies does not extend to lines, pipelines and other utilities (utility networks and technical infrastructure) belonging to third parties and located on or running through the Registered Immovable.

4.4. The Construction Works to be constructed on the Registered Immovable on the basis of the Right of Superficies form essential parts of the Right of Superficies.

5. ESTABLISHMENT AND OPERATION OF THE PROJECT

5.1. Under the Right of Superficies, the Superficiary has the right to construct all Buildings reasonably necessary for the implementation of the Project in the Area of the Right of Superficies. During the entire term of the Right of Superficies, the Superficiary has the right, if justifiably necessary, to relocate, replace, move, change the existing or add new Construction Works in the Area of the Right of Superficies by sending to the Owner a new site plan about this in advance, provided that these new Construction Works will be established to achieve the objective of the Project and that this does not damage the rights of the Owner and the other users of the Defence Industry Park.

5.2. Unless otherwise agreed by the Parties, including in the Contract, the Superficiary is obliged to build all the Construction Works and the equipment necessary for the issue of the Operation Authorisation in the Area of the Right of Superficies.

5.3. The Parties have agreed that the Commissioning Date must arrive no later than on 01.01.2030. The Parties shall cooperate to ensure that the Commissioning Date will arrive no later than on 01.01.2028. If the Commissioning Date is delayed due to litigation relating to the establishment of the Project (including disputes over the Plan, Design Specifications, Building Permit, Operation Authorisation, etc.) or due to delays in the possibility to connect to utility networks (e.g. the respective utility networks and/or connection points are not completed by the due date set in this Contract) or due to an unlawful delay by the processor of the relevant permit or design specifications, the deadline shall be extended by the time of the relevant litigation or delay (which shall be counted until the final enforced court decision becomes effective). For the sake of clarity, the Commissioning Date is not affected by private disputes with the Superficiary’s suppliers, financiers and other partners.

5.4. The Superficiary has the right to use the Right of Superficies, including the Construction Works, solely for achieving the objective of the Project. For the sake of clarity, this provision does not impose an obligation on the Superficiary to keep production running if it is not economically reasonable for the Superficiary to do so or if production is obstructed due to a circumstance beyond the Superficiary’s control. This provision does not necessarily obligate the Superficiary to use all

14

Construction Works or equipment built on the Area of the Right of Superficies consistently.

5.5. The Owner and the Superficiary agree that the Superficiary will inform the Owner as soon as possible if it knows that the occurrence of a production stoppage is possible. The Owner and the Superficiary shall, no later than six (6) months after informing the Owner, enter into negotiations to end the production stoppage or to modify the terms of the Right of Superficies or to transfer the Right of Superficies.

5.6. Using the Right of Superficies for any purpose other than the objective of the Project is only permitted with the prior written consent of the Owner.

5.7. The merger, division and transformation of the Superficiary and the transfer of the ownership of the Superficiary’s shares shall be permitted only with the prior written consent of the Owner until the Commissioning Date. The Owner has the right to withhold consent only if the proposed transaction would jeopardise the realisation of the Project. The Superficiary must notify the Owner of the changes provided for in this clause within a reasonable time in advance. The Owner shall give its consent within a reasonable period of time, but no more than three (3) months after the date of the request for consent, and the Superficiary must therefore give the Owner sufficient advance notice to allow the Owner time to decide whether to grant its consent before the proposed event takes place.

5.8. Giving the Right of Superficies into the ownership of a third party or giving the Area of the Right of Superficies in the use of a third party is only permitted with the prior written consent of the Owner. The Owner may not unreasonably refuse to give its consent for giving the Area of the Right of Superficies in the use of a third party. This is without prejudice to the validity of § 2491 of the Law of Property Act.

5.9. In the event that there is growing forest in the Area of the Right of Superficies at the time of the conclusion of the Real Right Contract, which must be removed for the construction of the Construction Works in accordance with the Site Plan, the Owner is obliged, upon receipt of a reasoned request from the Superficiary, to arrange for the felling and removal of such forest from the Area of the Right of Superficies within a reasonably short period of time, but in any case no later than within six (6) months (taking into account the time not covered by nature conservation restrictions) from the date of receipt of the request by the Owner, with the proceeds from the sale of the forest belonging to the Estonian state. The Superficiary undertakes to maintain the tall vegetation in the Area of the Right of Superficies to the maximum extent possible. The Superficiary bears the costs incurred by the Owner for the felling of the forest (including the forest cutting charge under the Environmental Charges Act).

5.10. The Superficiary shall: 5.10.1. perform all of its obligations under the Contract; 5.10.2. not damage the parts of the Defence Industry Park that are outside the Area of the

Right of Superficies; 5.10.3. have reasonable regard for the rights of service providers and the Owner and not

cause more negative side effects in the use of the Defence Industry Park than are permitted under the legislation governing the activities of the Superficiary;

5.10.4. perform all the obligations under the Activity Licence, the Operation Authorisation and the law and ensure that all necessary permits, consents and

15

approvals are in place and valid upon the intended use of the Right of Superficies; 5.10.5. comply with industry best practices, including health and safety requirements,

applicable in the Project’s field of activity; 5.10.6. ensure compliance with all maintenance, environmental protection, fire safety,

etc. requirements in the Area of the Right of Superficies, avoiding by its activities any harmful environmental and other impacts on the Owner’s property and people’s health that exceed the applicable standards, and immediately remedy and compensate any damage caused by the Superficiary’s unlawful acts or omissions, including to third parties;

5.10.7. immediately notify the Owner’s contact persons and, if necessary the Emergency Response Centre, of any breakdown, fire or any other accident occurring in the Area of the Right of Superficies and the Defence Industry Park, and immediately take measures to prevent and minimise any possible damage resulting from the event and to eliminate the consequences of the event;

5.10.8. tolerate the possible negative side effects of the operation of the Defence Industry Park to be built on the basis of the Plan, including the negative effects (including noise, shock waves, vibrations, etc.) from the construction works to be built in the Defence Industry Park, which may exceed the mandatory or recommended limits established by legislation or standards, or levels generally considered desirable or healthy, and the movement restrictions caused by the buildings in the Defence Industry Park. The negative side effects of the Defence Industry Park may not bring about the establishment of limited management zones in the Area of the Right of Superficies that would obstruct the exercise of the Right of Superficies.

5.11. In order to establish an electricity connection in the Area of the Registered Immovable, the Owner undertakes to submit a connection request to the network operator and to bear the costs related to the connection of the Registered Immovable to the electricity network, including the connection fee. The Owner undertakes to allow the electricity network operator to use the area of the Defence Industry Park up to the boundary of the Registered Immovable free of charge for the construction of the infrastructure necessary for the establishment of the electricity connection, including establish the corresponding servitudes at the request of the network operator.

5.12. The Owner shall: 5.12.1. provide, at its own expense, the construction of a two-way paved (asphalt) road

with lighting as provided for in the Plan from the public road (registered immovable number 8034050, 17120 Sämi-Sonda-Kiviõli road) to the boundary of the Area of the Right of Superficies, no later than within twelve (12) months from the conclusion of the Real Right Contract. The Access Road starts from the boundary of the Area of the Right of Superficies (at the proposed main entrance in the southeastern corner of the Area of the Right of Superficies) and runs through Servient Immovable 1, Servient Immovable 2, Servient Immovable 3, Mati tee T1 registered immovable (registered immovable No. 7140450) and Baasi tee registered immovable (registered immovable No. 7101950) to the public Sämi- Sonda-Kiviõli road (registered immovable No. 8034050). The location of the Access Road is shown on the site plan that is an annex to the Contract with a blue line. The Access Road must be designed and constructed to allow the safe

16

movement of passenger cars and lorries (including vehicles of categories M3 and N3 with trailers of category O4) and to withstand a traffic load of at least one thousand (1000) passenger cars per day (in both directions combined) and at least one hundred (100) lorries per day (in both directions combined).

5.12.2. Guarantee, at its own expense, the existence a two-way gravel or crushed stone driveway on Servient Immovable 1 and the privately owned Liignurme registered immovable (registered immovable No. 2172408) from the emergency exit at the southwest corner of the Area of the Right of Superficies to the paved access road, i.e. an Emergency Road, no later than twelve (12) months from the date of the Real Right Contract. The location of the Emergency Road is shown on the Site Plan that is an annex to the Contract with a red line. The Access Road must be designed and constructed to allow the safe movement of passenger cars and lorries (including vehicles of categories M3 and N3 with trailers of category O4). The Superficiary maintains the Emergency Road according to its needs.

5.12.3. Guarantee, at its own expense, the construction of a hard surface (asphalt) car park at the entrance to the Area of the Right of Superficies, no later than twelve (12) months from the date of the Real Right Contract. The Superficiary shall ensure the routine maintenance of the car park.

5.12.4. Keep the Access Road (Paved Road Condition Level 3), the Emergency Road (Gravel Road Condition Level 2) and the Car Park (Paved Street Condition Level 1) in the required condition and good order at its own expense throughout the term of the Right of Superficies until the expiry of the Right of Superficies, including arrange snow clearing and reasonably necessary road repairs (the Owner is not obliged to arrange snow clearing in the Car Park and on the Emergency Road). The condition of the Access Road and the Car Park will be assessed by the Owner every May and, after that, repairs will be carried out on cracks up to 2.0 cm in width and on crumbling of the road surface up to 2.5 cm in depth. Holes in the Access Road up to 20.0 cm in diameter and up to 5.0 cm in depth are allowed from 15.11–01.06. The maximum depth of ruts allowed on the Access Roads is 4 cm and the maximum depth of loose snow is 8 cm.

5.12.5. Provide, at its own expense and for the entire term of the Right of Superficies, the legal and physical access to the Area of the Right of Superficies from the public road (registered immovable number 8034050, 17120 Sämi-Sonda-Kiviõli road) required by the Superficiary for the implementation of the Project and using the Right of Superficies for its the intended purpose, for both cars and lorries (including vehicles of categories M3 and N3 with trailers of category O4) and to establish the necessary servitudes in favour of the Superficiary for this purpose or to ensure the establishment of the respective access servitudes, including on Servient Immovable 1, Servient Immovable 2, Servient Immovable 3, Mati tee T1 registered immovable (registered immovable number 7140450) and Baasi tee registered immovable (registered immovable number 7101950), and the privately owned Sonda road 15 registered immovable (registered immovable register part number 4511308; cadastral reference 30901:001:0015) no later than within twelve (12) months of entry into the Real Right Contract.

5.12.6. Provide to the Superficiary, at its own expense and no later than twelve (12) months from the conclusion of the Real Right Contract, the physical and legal

17

possibility to connect to the electricity network of the network operator of the area, with a medium-voltage connection capacity of 5MW. The Owner is thereby obliged to pay to the network operator the costs related to the connection of the Registered Immovable and the Right of Superficies to the electricity network, including the connection fee. The Superficiary pays for the electricity consumed in accordance with the electricity sales contract to be entered into between the Superficiary and the electricity undertaking (for the sake of clarity, the Superficiary also pays the network charge and other electricity price components related to its consumption).

5.12.7. Provide, at its own expense, no later than within twelve (12) months from the conclusion of the Real Right Contract, the physical and legal possibility for the Superficiary to consume water of drinking water quality in the Area of the Right of Superficies in a volume of at least ten thousand (10,000) cubic metres per calendar month (m3/m), which includes the construction of a respective Level I pumping station with a corresponding bore well in the Area of the Right of Superficies. The Owner bears the cost of the pumping station and the bore well. The bore well and pumping station to be constructed in the Area of the Right of Superficies shall, upon completion, be handed over to the possession and use of the Superficiary, who shall be responsible for their continued operation and maintenance throughout the term of the Right of Superficies, including pay the respective costs related to their operation and maintenance.

5.12.8. Provide, at its own expense, no later than within twelve (12) months from the conclusion of the Real Right Contract, the legal and technical possibility for the Superficiary to consume the wastewater channelling and/or treatment service in the Area of the Right of Superficies in a volume of at least ten thousand (10,000) cubic metres per calendar month (m3/m), which includes the construction of the respective treatment plant in the Area of the Right of Superficies or the bordering area of the Defence Industry Park and the respective sewerage line to the border of the Area of the Right of Superficies and the respective connection point at the border of the Area of the Right of Superficies. The Owner is obliged to bear all the costs of the construction of the corresponding wastewater treatment plants, the wastewater pipeline (from the outside to the connection point of the Area of the Right of Superficies) and the connection point and, if necessary, to conclude the respective connection agreement with the respective water undertaking. The Superficiary shall pay for the wastewater collection/treatment service in accordance with the wastewater collection/treatment service contract to be made between the Superficiary and the water undertaking. If the wastewater treatment plant and the wastewater pipeline (outside the Area of the Right of Superficies) are managed by the Owner, the Superficiary shall pay a cost-based service charge for the wastewater collection and treatment service, which may not include the costs incurred for the construction of the structures, facilities, pipeline and connection point of the respective wastewater treatment system.

5.12.9. Provide, at its own expense, to the Superficiary, no later than twelve (12) months from the conclusion of the Real Right Contract, the physical and legal possibility in the Area of the Right of Superficies to consume the Internet service through a fibreoptic cable, which includes installing the fibreoptic cable to the border of the

18

Area of the Right of Superficies and building the respective connection point on the border. The Owner pays the communication network connection fee to the network operator. The Superficiary shall pay for the Internet service in accordance with the Internet service contract to be made between the Superficiary and the communication undertaking.

5.12.10. Provide, at its own expense, to the Superficiary, no later than twelve (12) months from the conclusion of the Real Right Contract, the physical and legal possibility to consume natural gas at the volume of up to 210 m3/h at a pressure of 1.5–2.8 bar in the Area of the Right of Superficies, which includes the construction of a natural gas pipeline to the boundary of the Area of the Right of Superficies and the construction of a connection point at the boundary. The Owner pays the gas pipeline connection fee to the network operator. The Superficiary shall pay for the gas in accordance with the gas consumption contract to be made between the Superficiary and the gas undertaking.

5.12.11. Guarantee, at its own expense, no later than within twelve (12) months of the entry into the Real Right Contract, the construction of a solid 2,400 mm fence surrounding the Area of the Right of Superficies, which is additionally equipped with a razor wire at the top and recessed 30 cm into the ground (razor wire at the top, with two gates, the main gate being a “folding gate” and the reserve gate being a “sliding gate”). The fence with the gates is considered an essential part of the Right of Superficies and, once completed, the Superficiary will be responsible for their maintenance and upkeep, which includes bearing the respective costs. The exact technical specifications of the fence and the construction schedule shall be agreed between the Parties before the start of the construction, in order to enable the Superficiary to install the necessary surveillance equipment and sensors, including cameras, on the fence under reasonable conditions.

5.12.12. Ensure the possibility to test fire the ammunition produced by the Superficiary in the course of the implementation of the Project in the Area of the Right of Superficies on the territory of Estonia (at least 15 firing days per calendar year up to a distance of 10 km).

5.12.13. Guarantee, at the Owner’s expense, the construction of a “canal crossing” suitable for heavy equipment in five locations, including from both sides of the horizontal canal, the middle and southern end of the vertical canal, no later than 12 months from the date of the Real Right Contract.

5.12.14. Ensure that the Access Road, the Emergency Road, the Car Park, the canal crossing and the wastewater infrastructure located outside the Area of the Right of Superficies are preserved and in good working order until the expiry of the term of the Right of Superficies.

5.13. If the Owner fails to construct the Infrastructure within the time period specified in clause 5.12 (including its sub-clauses), the Commissioning Date assigned to the Owner under the Contract shall be extended by the time of the delay.

6. INSURANCE AND MAINTENANCE OBLIGATION

6.1. The Superficiary undertakes to insure the Construction Works at least to the extent and under the conditions customary in the area of activity throughout the term of the Right of Superficies.

19

6.2. The Superficiary must keep the Construction Works (including the equipment installed thereon) and the Area of the Right of Superficies in a reasonably good condition until the demolition of the Construction Works or the expiry of the Right of Superficies, whichever comes first.

7. PAYMENT FOR RIGHT OF SUPERFICIES AND AMENDMENT OF PAYMENT FOR RIGHT OF SUPERFICIES

7.1. The Superficiary must pay to the Owner, from the conclusion of the Real Right Contract until the Operation Authorisation is obtained, an annual payment in the amount of ten percent (10%) of the Superficies Charge, to which VAT is added in the cases and at the rate provided by law. From the date of receipt of the Operation Authorisation, the Superficiary must pay the Owner until submission of the notarised application for registration in the required format for the deletion of the Right of Superficies from the land register, the Superficies Charge valid at the relevant time, plus VAT in the cases and at the rate provided for by law.

7.2. The Superficiary is under no obligation to pay any charges to the Owner until the conclusion of the Real Right Contract.

7.3. The annual amounts of the Superficies Charge shall be paid in advance for the following period twice a year in equal amounts, by 1 July and 1 January of each year, on the basis of an invoice sent by the Owner.

7.4. For the first calendar half-year during which the Real Right Contract is concluded, the Superficies Charge shall be paid within ten (10) working days from the date of submission of the invoice to the Superficiary, but not earlier than ten (10) working days from the conclusion of the Real Right Contract. The charge for the first half- year will be calculated on a pro rata basis for the days remaining in the relevant half- year from the date of the conclusion of the Real Right Contract.

7.5. The Owner shall submit an invoice to the Superficiary no later than thirty (30) days before each payment date, indicating at least the amount of the Superficies Charge and the Owner’s bank account number. As an exception, the Owner shall submit the first invoice within one (1) month from the date of the conclusion of the Real Right Contract. If the Owner submits the invoice later than provided for in the Contract, the deadline for payment of the respective invoice shall be extended by the duration of the respective delay.

7.6. The Owner shall submit to the Superficiary, by the 20th day of each month at the latest, an invoice for the utility services consumed in the previous month. The Superficiary must pay the invoice within thirty (30) days.

7.7. If the obligation to pay the Superficies Charge expires during the half-year, the overpaid Superficies Charge shall be refunded to the Superficiary in proportion to the number of days remaining until the end of the half-year. If the rate of the Superficies Charge changes during a half-year, the Superficiary shall pay the Superficies Charge at the changed rate from the next half-year, without recalculation of the Superficies Charge for previous periods.

7.8. The amount of the Superficies Charge at the time of the conclusion of the Real Right Contract is €403,542 (based on €2,862 per each hectare of Area of the Right of Superficies) per year, plus VAT in the cases and at the rate provided by law. The amount of the Superficies Charge shall be automatically adjusted every calendar year

20

starting from the second calendar year following the conclusion of the Real Right Contract, according to the change in the Estonian Consumer Price Index (IA02: CPI, 1997 = 100 (MONTHS)) published by Statistics Estonia (or, if the Statistics Estonia ceases to do so, by any other office or body publishing national statistics) during the previous year. If the publication of said index ends, the Owner will proceed from another index with a content as similar as possible. The Owner shall recalculate the change in the amount of the Superficies Charge for each indexation year as provided in this clause and shall notify the Superficiary thereof no later than by 1 July when submitting the invoice for the Superficies Charge payable.

7.9. In the event of a delay in the payment of the Superficies Charge and the invoice for the utility services or any other financial obligation related to the Contract or the Right of Superficies, the party in breach has the right to claim late interest on the outstanding amount. The rate of late interest is 0.05% for each day of delay, or the statutory rate if it is higher than 0.05% per day.

7.10. In order to secure the performance of the obligation to pay the Superficies Charge, a real encumbrance for the benefit of the actual owner of the Registered Immovable encumbered with the Right of Superficies is entered in the land register in the third division of the register part of the land register to be opened for the Right of Superficies at the first ranking, with the obligation of the actual holder of the Right of Superficies to be subject to immediate compulsory enforcement in order to satisfy a financial claim secured by the real encumbrance. The Owner and the Superficiary agree that, unlike the provisions of subsection 158 (3) of the Code of Enforcement Procedure, the real encumbrance securing the Superficies Charge shall preserve if the Owner claims payment for the Right of Superficies on the basis of the real encumbrance or a holder of any other restricted real right of a higher or the same ranking claims payment for the Right of Superficies.

7.11. In order to secure the claim for the change in the Superficies Charge, a respective notation for the benefit of the actual owner of the Registered Immovable encumbered with the Right of Superficies is entered in the register part of the land register to be opened for the Right of Superficies at one and the same first ranking as the real encumbrance encumbering the Right of Superficies.

8. TRANSFER AND ENCUMBRANCE OF RIGHT OF SUPERFICIES AND TRANSFER OF REGISTERED IMMOVABLE

8.1. The Owner is required to ensure that upon transfer of the Registered Immovable encumbered with the Right of Superficies or part thereof (incl. upon change of the owner in the course of merger, division or transfer of an enterprise), except upon transfer in the course of enforcement and bankruptcy proceedings, the acquirer of the Registered Immovable encumbered with the Right of Superficies will take over all the agreements under the law of obligations entered into between the Owner and the Superficiary provided in the Contract. The Superficiary hereby grants their unconditional and irrevocable consent thereto.

8.2. In order to transfer the Right of Superficies in full or in part, the Superficiary needs the prior consent of the actual owner of the Registered Immovable. By consenting to the transfer of the Right of Superficies, the Owner shall also be deemed to have

21

given its unconditional and irrevocable consent to the transfer of the rights and obligations under the Contract to the acquirer of the Right of Superficies.

8.3. The Superficiary must ensure that upon transfer of the Right of Superficies or part thereof (including when the Superficiary changes in the course of merger, division or transfer of an enterprise), except in the case of transfer in the course of enforcement and bankruptcy proceedings, the acquirer of the Right of Superficies will take over all the agreements under the law of obligations entered into between the Owner and the Superficiary provided in the Contract.

8.4. The prior consent of the Owner is required to encumber the Right of Superficies. The owner must decide whether to grant the consent within 30 days of receipt of the request containing sufficient information to grant consent. The establishment of a mortgage on the Right of Superficies without the prior consent of the Owner is permitted in favour of a credit institution registered in the European Economic Area.

9. FATE OF CONSTRUCTION WORKS UPON END OF TERM OF RIGHT OF SUPERFICIES OR TERMINATION OF RIGHT OF SUPERFICIES

9.1. The Parties have agreed that upon the expiry of the term of the Right of Superficies or expiry of the Right of Superficies on other grounds, except the ground stipulated in clauses 14.6.1 and 14.8 of the Contract, the Superficiary is required to dismantle and remove the Construction Works located in the Area of the Right of Superficies (excluding roads, bridges, ditches and drainage systems) at its own expense and maintain the Area of the Right of Superficies within one (1) years of the expiry of the term of the Right of Superficies or the expiry of the Right of Superficies. The Owner shall not pay compensation for the construction works left on the Registered Immovable, unless otherwise provided in the Contract.

9.2. The Parties have agreed that if the Superficiary fails to perform the obligations set out in clause 9.1 by the deadline set out in the same clause, the Owner shall be entitled to remove the Construction Works and clean up the Area of the Right of Superficies itself and to claim compensation from the Superficiary for the reasonable costs incurred for the respective works.

9.3. If the Superficiary’s unlawful activity causes damage to third parties, including other users of the Defence Industry Park, the Superficiary must compensate for the damage.

10. RESTORATION OBLIGATION

10.1. If the Construction Works which form an essential part of the Right of Superficies are destroyed in whole or in part in such a way that it is not possible to continue with the achievement of the objective of the Project, the Superficiary shall not be obliged to restore the Construction Works if it gives notice of termination of the Right of Superficies in accordance with clause 14.7 (notifying the Owner in writing at least 12 months in advance of its intention to terminate and delete the Right of Superficies). In the event of termination of the contract for the Right of Superficies, the Superficiary must arrange for the removal of the destroyed Construction Works within the time and to the extent specified in clause 9.1.

22

11. FRUITS AND TAXES

11.1. During the term of the Right of Superficies, all the fruits to be received on account of the Right of Superficies belong to the Superficiary.

11.2. During the term of the Right of Superficies, the Superficiary is obliged to bear all public encumbrances and to pay all taxes, including land tax, related to the Right of Superficies.

11.3. In the event that in the future new charges or other financial obligations should be imposed on the ownership or operation of the Construction Works or the Right of Superficies, they shall be paid by the Superficiary.

12. PREPARATORY ACTIVITIES AND TRANSFER OF POSSESSION OF THE RIGHT OF SUPERFICIES

12.1. From the conclusion of the Contract until the conclusion of the Real Right Contract, the Superficiary has the right to carry out, at its own expense, the following activities necessary for the preparation of the Project, hereinabove and hereinafter the Preparatory Works, in accordance with all applicable laws and regulations applicable to the Preparatory Works, by notifying the Owner of this at least 5 working days prior to the commencement of the respective Preparatory Works:

12.1.1. to carry out the necessary surveys and investigations on the Registered Immovable, including investigations related to the environmental impact assessment, soil investigations (including soil boring) and to install appropriate temporary technical equipment or facilities for the purpose of carrying out such investigations;

12.1.2. to use the access roads to the area of the Plan, compensating for any damage caused by the Superficiary to the roads in excess of normal wear and tear.

12.2. The Preparatory Works do not include the performance of construction works or other physical operations on the Registered Immovable, except if they are required for the preparation of the Project (above all, soil investigations, surveys related to environmental impact assessment, but not construction works). In the course of the Preparatory Works, the Superficiary does not have the right to cut down the forest on the Registered Immovable. To the extent that cutting the forest is necessary to carry out the Preparatory Works, it shall be organised by the Owner on the basis of the reasoned request of the Superficiary at the expense of the Superficiary.

12.3. The Owner has the right to obtain from the Superficiary information about the Preparatory Works that the Superficiary has carried out and intends to carry out.

12.4. The Preparatory Works may continue also after the submission of the Confirmation specified in clause 13.2 by the Superficiary.

12.5. The Owner is obliged to provide the Superficiary with all the necessary declarations of intent related to the Preparatory Works and the implementation of the Project until the conclusion of the Real Right Contract or the termination of the Contract (whichever is earlier).

12.6. The Owner and the Superficiary agree that the direct possession of the Area of the Right of Superficies is deemed as transferred to the Superficiary and the risk of the accidental destruction and damage of the Area of the Right of Superficies as

23

transferred to the Superficiary by entry into the Real Right Contract. 12.7. The Owner and the Superficiary agree that the documents in the possession of the

Owner that are accessories to the Area of the Right of Superficies, which are not retained in any public archives shall be delivered by the Owner to the Superficiary no later than fourteen (14) calendar days from the date of the Real Right Contract.

13. PREREQUISITES FOR ENTRY INTO REAL RIGHT CONTRACT

13.1. The Owner and the Superficiary agree to enter into the Real Right Contract and submit a registration application for the registration of the Right of Superficies, real encumbrance, servitudes and notations in a notarised form no later than 1 year and three months from the date of conclusion of this Contract, but no later than within three (3) months of compliance with the following conditions:

13.1.1. the Superficiary has been issued with the necessary Activity Licence for the implementation of the Project according to the Tender; and

13.1.2. the Superficiary has submitted the Confirmation referred to in clause 13.2 of the Contract to the Owner.

13.2. The Superficiary undertakes to submit to the Owner, not later than within three (3) months from the date of the issue of the Activity Licence, a request for the conclusion of the Real Right Contract. The deadline for submitting the Confirmation will not be extended.

13.3. The Real Rights Contract will be notarially authenticated. The Owner must inform the Superficiary of the time and place of the conclusion of the Real Right Contract at least 30 calendar days in advance after the submission of the Superficiary’s Confirmation.

13.4. All fees (including notary’s fees) and state fees related to the conclusion of the Real Right Contract shall be paid by the Superficiary.

13.5. Upon entry in the land register, the Right of Superficies will receive the first ranking in the third division of the register part opened with regard to the Registered Immovable. The person who attests to the notarial deed has explained to the

participants that, in order to enter the Right of Superficies in the land register, the

entries encumbering the Registered Immovable at the time of the conclusion of the

Real Right Contract must either be deleted or the rankings of the rights must be

changed so that they rank after the Right of Superficies. The standard-format consent

of the entitled persons is required for the deletion of notations or changing the

rankings. 13.6. The Owner must ensure that the Owner does not transfer the ownership of the

Registered Immovable to a third party before the registration of the Right of Superficies in the land register in the name of the Superficiary.

13.7. The Owner must ensure that the Owner does not encumber the Registered Immovable with real rights or rights of obligation in favour of third parties (except for limited rights of use in favour of service providers, such as water and energy companies), as a result of which the encumbrance of the Registered Immovable with the right of superficies at the first ranking in the land register and/or the exercise of the right of superficies (construction of construction works in accordance with the

24

Plan, Design Specifications and/or the Site Plan) would be hindered. 13.8. The Parties have agreed that a preliminary notation securing the establishment of

the Right of Superficies is not entered in the land register in favour of the Superficiary on the basis of the Contract. The attester to the notarial instrument has

explained to the Parties that the Right of Superficies emerges and the Superficiary

becomes the owner of the Right of Superficies from the moment the Right of

Superficies is entered in the land register. Once the agreed conditions have been

met, the Owner and the Superficiary shall enter into a notarised agreement on the

establishment of the Right of Superficies, together with the obligation of the owner of

the Right of Superficies to pay to the actual owner of the registered immovable

encumbered with the Right of Superficies a charge, the payment of which shall be

secured by encumbering the Right of Superficies with a real encumbrance and a note

is entered in the land register to ensure it is changed. 13.9. The Owner and the Superficiary agree that the agreements of the Contract, about

which an entry may be made in the land register as the content of the Right of Superficies, shall be entered in the land register to the maximum extent possible under the Real Right Contract, including the following agreements:

13.9.1. The extent of the Right of Superficies pursuant to clauses 4.2 and 4.3 of the Contract;

13.9.2. the obligation to construct pursuant to clauses 5.1 and 5.2 of the Contract; 13.9.3. the obligation to use for the intended purpose pursuant to clauses 5.4, 5.6, 5.10.4

and 5.10.5 of the Contract; 13.9.4. the obligation to insure pursuant to clause 6.1 of the Contract; 13.9.5. the obligation to maintain pursuant to clauses 5.10.6 and 6.2 of the Contract; 13.9.6. the agreement on the obligation to restore the construction work pursuant to

clause 10.1 of the Contract; 13.9.7. an agreement on the fate of the construction works and on the exclusion of the

payment of compensation upon the expiry of the term of the right of superficies pursuant to clause 9.1 of the Contract;

13.9.8. an agreement on the obligation of the Owner to pay a contractual penalty pursuant to clauses 15.2, 15.5 to 15.7 and 15.9.6 of the Contract;

13.9.9. an agreement on the payment of taxes and encumbrances pursuant to clauses 11.2 and 11.3 of the Contract;

13.9.10. the requirement of the consent of the owner of the encumbered immovable for the transfer of the right of superficies pursuant to clauses 5.8 and 8.2 of the Contract;

13.9.11. the requirement of the consent of the owner of the encumbered registered immovable for the encumbrance of the right of superficies with limited real rights pursuant to clause 8.4 of the Contract.

14. TERMINATION AND WITHDRAWAL FROM THE CONTRACT AND TERMINATION OF RIGHT OF SUPERFICIES

14.1. The Parties have agreed that if the Superficiary has not submitted the Confirmation to the Owner, the Owner and the Superficiary shall consider this Contract to be terminated as of the date of submission of the Withdrawal Notice by the Superficiary to the Owner. In the above case, the Superficiary has no right to

25

require the Owner to enter into the Real Right Contract until the Confirmation is submitted. The Superficiary is also not entitled to claim from the Owner any payments, fees or damages related to the object of the Contract.

14.2. The Superficiary has the right to withdraw from the Contract in the basis of a unilateral request by written notice until the conclusion of the Real Right Contract without granting a further period for performance of an obligation, if the conclusion of the Real Right Contract is delayed for reasons attributable to the Owner and it has still not been concluded at the moment of submission of the withdrawal request.

14.3. The Owner has the right to withdraw from the Contract by a unilateral request until the conclusion of the Real Right Contract without granting a further period for performance of an obligation, if any of the following grounds apply:

14.3.1. the information provided by ARCA SAVUNMA SAN. TİCARET ANONIM ŞIRKETI in the selective tender procedure or in the Tender proves to be incorrect;

14.3.2. the Superficiary is refused an Activity Licence and the Superficiary has not submitted a new request within one (1) month of the refusal to grant an Activity Licence or the Superficiary has not been issued an Activity Licence within twelve (12) months of the conclusion of the Contract;

14.3.3. the Superficiary fails to submit the Confirmation to the Owner within three (3) months from the date of issue of the Activity Licence;

14.3.4. the Superficiary fails to submit a request for an Activity Licence within ninety (90) days of the conclusion of the Contract;

14.3.5. the Superficiary withdraws the request for an Activity Licence and fails to submit a new request for an Activity Licence within 30 days of the withdrawal of the request for an Activity Licence;

14.3.6. bankruptcy or reorganisation proceedings are ongoing in respect of the Superficiary;

14.3.7. The conclusion of the Real Right Contract is delayed for reasons attributable to the Superficiary and is not concluded for reasons attributable to the Superficiary, even at a new time specified by the Owner and notified at least ten (10) business days in advance, and more than twenty (20) business days have passed since such a new time.

14.4. The Owner has the right to withdraw from the Contract prior to the conclusion of the Real Right Contract by giving written notice of this at least three (3) months in advance, also if the Registered Immovable is necessary for the exercise of public authority or for other public purposes and the Owner compensates the Superficiary for any direct material damage related to the Project resulting from the withdrawal.

14.5. Unless otherwise separately agreed by the Parties, the Superficiary must, upon the expiry of the Contract, restore the Registered Immovable to the condition it was in prior to the performance of the Preparatory Works, on the basis of the grounds provided for in clauses 14.1 to 14.3 of the Contract, within three (3) months, except for the restoration of the consequences of the felling carried out by the Owner at the request of the Superficiary.

14.6. The Owner and the Superficiary have agreed that the Superficiary has the right to request from the Owner the (early) termination of the Right of Superficies and

26

consent to the deletion of the Right of Superficies from the land register, by notifying the Owner of this in writing at least thirty (30) days in advance if:

14.6.1. the Owner is in a fundamental breach of the Contract and this considerably restricts or impedes the possibility of exercising the Right of Superficies and the Owner has not resolved the breach within a term of 30 days granted by the Superficiary; in such a case, the Owner undertakes to compensate the Superficiary for the direct material damage related to the breach of the Contract and the termination of the Right of Superficies;

14.6.2. the Right of Superficies has not been entered in the land register within three (3) months of the date of the conclusion of the Real Right Contract;

14.6.3. the Superficiary wishes to withdraw from the Project prior to the Commissioning Date.

14.7. The Owner and the Superficiary have agreed that the Superficiary has the right to request from the Owner the (early) termination of the Right of Superficies and consent to the deletion of the Right of Superficies from the land register, by notifying the Owner of this in writing at least 12 months in advance if the Superficiary wishes to stop using the Right of Superficies after the Commissioning Date.

14.8. The Owner and the Superficiary have agreed that the Owner has the right to request from the Superficiary the (early) termination of the Right of Superficies and consent to the deletion of the Right of Superficies from the land register, by notifying the Superficiary of this in writing at least 12 months in advance, if the object of the contract is needed for the exercise of state power or for other public purposes (RVS § 20 (2)). In such a case, the Owner undertakes to compensate the Superficiary for any direct material damage related to the termination.

14.9. In the cases provided for in clauses 14.6 to 14.8 of the Contract, the Parties shall conclude a notarially authenticated agreement on the termination of the Right of Superficies no later than 20 days after the withdrawal takes effect, and request the deletion of the entry of the Right of Superficies from the land register. The Superficiary’s obligation to pay the Superficies Charge ends with the submission of a notarially authenticated application for registration in the form required for the deletion of the right of superficies from the land register.

14.10. In the event of termination of the right of superficies on any of the grounds set out in clause 14 of the Contract, the Parties shall not pay any compensation to each other (except in the case specified in clauses 14.4, 14.6.1 and 14.8 of the Contract). The aforementioned does not affect the Superficiary’s obligation to pay the Superficies Charge and late interest calculated on them (if applicable) which have become chargeable until the deletion of the Right of Superficies. For the sake of clarity, the calculation of the late interest shall continue after the deletion until the obligation is duly performed at the rate specified in this Contract. For the sake of clarity, the foregoing does not restrict or exclude the right of the Superficiary to refuse the payment of the Superficies Charge pursuant to subsection 110 (1) of the Law of Obligations Act, to reduce the claim for the Superficies Charge pursuant to subsection 112 (1) of the Law of Obligation Act and to set off the Superficies Charge against the claim for compensation for damage caused by the Owner (e.g. in the case provided for in clause 14.6.1 of the Contract, whereas the Superficiary may also be

27

deemed to be prejudiced by the payment of the Superficies Charge in a situation where the use of the Right of Superficies is excluded or limited due to a breach by the Owner).

15. LIABILITY AND PARTY'S RIGHT TO CLAIM CONTRACTUAL PENALTY

15.1. In the case of a breach of the Contract (other than a breach caused by gross negligence or an intentional breach), the Party shall be liable only for direct material damage. The Parties represent and warrant that the Preparatory Works do not constitute a sufficient basis for claiming loss of profit within the meaning of subsection 128 (4) of the Law of Obligations Act.

15.2. In the event of a breach of a Party’s obligation under the Contract or the Right of Superficies, which is not the basis for forfeiture of the Right of Superficies to the owner, a Party has the right to demand from the Party in breach a contractual penalty of up to €500 per day until the breach is terminated.

15.3. If the unlawful actions of the Superficiary cause damage to third parties, in connection with which claims are made against the Owner, the Superficiary is obliged to take over the defence of the Owner against the claim made and to indemnify the Owner immediately and in full for all financial obligations arising from such claims.

15.4. If the Superficiary’s unlawful activity causes damage to third parties, the Superficiary must compensate for the damage.

15.5. The Owner and the Superficiary agree that in the event of a breach of the obligation to obtain prior consent of the Owner specified in clause 5.8 of the Contract, the Owner has the right to claim a contractual penalty from the Superficiary in the amount of €100,000.

15.6. The Owner and the Superficiary agree that in the event of a breach of the obligations specified in clauses 8.1 or 8.3 of the Contract, the other Party has the right to claim a contractual penalty from the breaching Party in the amount of €100,000.

15.7. The Owner and the Superficiary agree that in the event of a breach of the obligation specified in clause 9.1 of the Contract, the Owner also has the right to claim a contractual penalty from the Superficiary in the amount of €500 per day until the performance of the obligation.

15.8. The Owner and the Superficiary agree that if the entry into the Real Right Contract is delayed due to reasons attributable to a Party and the Real Right Contract will not be entered into due to reasons attributable to a Party also at the new time set by the other Party and notified to the first Party at least 10 business days in advance, the Party in breach shall pay the other Party a contractual penalty in the amount of €500 per each day of delay in the entry into the Real Right Contract. The calculation of the contractual penalty shall start from the new time specified by the other Party and notified to the breaching Party in accordance with the previous sentence.

28

15.9. The Owner and the Superficiary agree that the Owner has the right to claim a

contractual penalty from the Superficiary in the amount of up to 1% of the Superficies Charge per each day if:

15.9.1. the Commissioning Date has not arrived by the due date specified in clause 5.3 of the Contract, nor has it arrived within the additional 3-month deadline granted by the Owner (i.e. from the expiry of the said additional deadline), unless the Commissioning Date has not arrived due to an unlawful delay on the part of the state or local authority in the processing of the request for the issue of the permit or the design specifications required for the arrival of the Commissioning Date submitted by the Superficiary;

15.9.2. the Superficiary does not have the valid Activity Licence or Operation Authorisation as required by law, provided that the Activity Licence or Operation Authorisation granted to the Superficiary is revoked at the request of the Superficiary and the Superficiary fails to submit an application for a new Activity Licence or Operation Authorisation within one (1) month of the revocation of the relevant licence or authorisation;

15.9.3. the Superficiary does not have the valid Activity Licence or Operation Authorisation as required by law, provided that the respective Activity Licence or Operation Authorisation became invalid due to the expiry of its term and the Superficiary fails to submit a request for a new respective licence or authorisation or for the extension of the previously issued licence or authorisation no later than within one (1) month of the expiry of the respective licence or authorisation;

15.9.4. the Superficiary does not have the valid Activity Licence or Operation Authorisation as required by law, provided that the Activity Licence or Operation Authorisation granted to the Superficiary is revoked at the initiative of a competent authority and the Superficiary does not contest the administrative act revoking the respective licence or authorisation within the deadline provided for by law and fails to submit a request for the issue of a new permit or authorisation within three (3) months at the latest;

15.9.5. the Superficiary does not have the valid Activity Licence or Operation Authorisation as required by law, provided that the Activity Licence or Operation Authorisation granted to the Superficiary has been revoked at the initiative of a competent authority and the administrative act revoking the respective licence or authorisation has been left in force with an enforced court ruling and no new respective licence or authorisation has been issued to the Superficiary no later than within six (6) months of the entry into force of the respective court ruling. The amount of the contractual penalty provided for in this clause shall be calculated from the day following the entry into force of the relevant court ruling;

15.9.6. if the Superficiary constructs construction works on the Area of the Right of Superficies in contravention of the Plan or the Design Specifications and has not ceased the breached within the additional 30-day period granted by the Owner (from the expiry of the additional deadline). For the sake of clarity, there shall be no basis for a claim for a contractual penalty under this subsection if the Superficiary builds construction works of an ancillary nature to the purpose of the

29

Project in the Area of the Right of Superficies that do not adversely affect the Owner’s rights.

15.10. The Parties shall not consider any of the events set forth in the subclauses of clause 15.9 of the Agreement to constitute a material breach by the Superficiary that would entitle the Owner to claim reversion of the Right of Superficies to the Owner, to terminate the Contract or to terminate the Contract unilaterally on any other grounds.

16. CONTRACT UNDER THE LAW OF OBLIGATIONS FOR ESTABLISHMENT OF REAL SERVITUDES

16.1. The Owner and the Superficiary agree to encumber Servient Immovable 1 (hereinafter referred to as the Servient Immovable) with a real servitude with a term that ends at the expiry of the Right of Superficies to the extent of the road located on Servient Immovable 1 and its protection zone (road servitude) in the benefit for the actual owner of the Right of Superficies (hereinafter the Dominant Immovable).

16.2. The Owner and the Superficiary agree to encumber Servient Immovable 2 (hereinafter referred to as the Servient Immovable) with a real servitude with a term that ends at the expiry of the Right of Superficies to the extent of the road located on Servient Immovable 1 and its protection zone (road servitude) in the benefit for the actual owner of the Right of Superficies (hereinafter the Dominant Immovable).

16.3. The Owner and the Superficiary agree to encumber Servient Immovable 3 (hereinafter referred to as the Servient Immovable) with a real servitude with a term that ends at the expiry of the Right of Superficies to the extent of the road located on Servient Immovable 1 and its protection zone (road servitude) in the benefit for the actual owner of the Right of Superficies (hereinafter the Dominant Immovable).

16.4. The servitude is subject to a fee. The actual owner of the Dominant Immovable must pay a fee for the encumbrance of the servient immovable (hereinafter referred to as the Fee) in accordance with the State Assets Act and in accordance with the invoice issued by the owner of the servient immovable prepared in the first month of each subsequent calendar year. The invoice will be sent to the email address of the owner of the Dominant Immovable.

16.5. In the event of non-payment of the Fee by the due date, the owner of the servient immovable has the right to claim interest at the statutory rate for each day of delay in payment until the amount is paid in full.

16.6. The actual owner of the Right of Superficies and the immediate possessor of the Right of Superficies, as well as all other persons associated with the Superficiary who require access to the Right of Superficies, shall have the right to use the servitude area as an access to and exit from the Right of Superficies on a 24-hour basis by all types of motor vehicles and on foot, subject to traffic regulations.

16.7. The servitude area will remain in the joint use of both the servient immovable and the owners of the dominant immovable.

16.8. The owner of the dominant immovable must use the servitude area in a prudent manner and in accordance with its intended purpose and to compensate for any

30

damage caused to the road(s) at the first request (except for normal wear and tear of the road, which will not be compensated for) and, upon termination of the servitude, to submit a proper request for deletion of the servitude from the land register.

16.9. The owner of the servient immovable must build at its own expense a road and access facilities (hereinafter the Facilities) on the servient immovable, to refrain from any activity that impedes the proper use of the servient immovable and, when encumbering the servient immovable with other servitudes, to inform the persons for whose benefit the estate is encumbered of the terms of the servitude granted under this Contract.

16.10. No preliminary notations are made in the land register to guarantee the establishment of the servitudes.

16.11. The real right contracts for establishment of the servitudes will be entered into when the Real Right Contract is entered into. The Parties have agreed that before the Real Right Contract is entered into, the Owner must determine the area of use of the plots of land related to the real servitudes in the Spatial Information System for Restricted Rights in the Land Cadastre (PARI) and to submit the spatial data identifiers of the areas of the respective servitudes to the notary who attests to the Real Right Contract.

16.12. The owner of the servient immovable and the owner of the Dominant Immovable have the right to unilaterally withdraw from the contract for establishment of the servitude under the law of obligations in the event of withdrawal from the Real Right Contract.

16.13. Upon withdrawal from a contract under the law of obligations for establishment of the servitudes, neither of the parties shall require from the other party any compensation for costs incurred in the performance of its obligations arising from the contract under the law of obligations.

17. COMMUNICATION OF NOTICES

17.1. All notices and declarations of intention to be given under the Contract or the Real Right Contract to the other Party must be given in writing or in a format which can be reproduced in writing (including by email) using the contact details provided in the Contract or duly notified after entry into the Contract, unless the Contract or the Real Right Contract prescribes a specific form requirement. Notices having legal effect must be given in writing.

17.2. The contact details of the parties at the moment of entry into the Contract are as follows:

Owner Superficiary

The Republic of Estonia, acting through the Ministry of Defence as the body authorised to manage state assets

ARCA Baltics Operations OÜ

Contact person: Ivar Kaldasaun Contact person: Büşra Özen

Address: Järve 34a, Tallinn Address: Mõisa street 4, Tallinn

31

Tel: +372 717 0400 Tel: +90 50 1097 4614

Email: [email protected] Email: [email protected]

17.3. A notice given under the Contract or the Real Right Contract is deemed delivered (i) if it has been sent to the address set out in this Contract or the Real Right Contract by registered letter and the respective letter has been issued to the recipient or five (5) days in the case of a local letter or fifteen (15) days in the case of an international letter have passed from posting the notice (irrespective of whether or not the addressee has collected the postal item), or (ii) if it has been sent by a courier to the address set out in the Contract and has been received against signature by a person who stays at the address (irrespective of the powers of this person), or (iii) if sent by email, the notice is deemed delivered from the day after the delivery of the notice to the recipient’s server (which may also be confirmed by an automatic confirmation given by the server).

17.4. A Party is required to notify the other Party immediately of any changes in their contact details. Until new contact details are communicated, any notices and declarations of intention sent using the former contact details of the Party are considered as duly given.

18. CONFIDENTIALITY OBLIGATION

18.1. During the validity of the Contract and the Real Right Contract, and within ten (10) years after the expiry of the Contract and the deletion of the Right of Superficies from the land register, the Parties undertake to keep confidential the circumstances related to the conclusion and performance of the Contract and the information received from the other Party in the maintenance of whose confidentiality the Party that provided the information has an interest that is reasonably recognised by the other Party.

18.2. Confidential information may still be disclosed without the other Party’s consent if the information is already public or the disclosure of the information is required on the basis of law. The disclosure of confidential information to the Party’s auditor, provider of finance or legal counsellor is not deemed a breach of the duty of confidentiality if the disclosing Party also ensures that the aforementioned people meet the duty of confidentiality.

18.3. This clause 18 does not govern the disclosure of state secrets or other restricted information that is directly governed by the relevant legislation.

19. EXPLANATIONS PROVIDED BY THE PERSON WHO ATTESTS TO THE NOTARIAL INSTRUMENT

19.1. Real Right Contract. In addition to this Contract, after the arrival of the agreed terms and conditions, it is necessary for the Parties to enter into a notarised real right contract in order to establish the right of superficies for the benefit of the superficiary, and the superficiary becomes the owner of the right of superficies when the corresponding entry is made in the land register.

19.2. Preliminary notation. In order to secure the claim for the establishment of the

32

right of superficies arising from this Contract, it would be possible to enter a preliminary notation for the benefit of the Superficiary in the land register. The disposal of a real right after the entry of a notation in the land register would be void to the extent that this prejudices or restricts a claim secured by the notation. Despite that, the Parties wish to enter into the contract on the terms and conditions set forth herein.

19.3. Definition and extent of right of superficies. An immovable may be encumbered such that the person for whose benefit a right of superficies is established has a transferable and inheritable right for a specified term to own a construction work permanently attached to the immovable. Only one right of superficies may be established on one immovable. In addition to the land under a construction work, the right of superficies extends to the part of the immovable necessary for use of the construction work. The extent of a right of superficies is not confined to one part of the construction work, such as a storey. The provisions concerning immovables apply to a right of superficies unless otherwise provided by law. A construction work that is constructed on the basis of a right of superficies or exists at the time of its establishment and to which the right of superficies extends is an essential part of the right of superficies (§ 241 of the Law of Property Act).

19.4. Reversion of right of superficies. If a superficiary has not erected the required construction work within the term set upon the establishment of the right of superficies or if the superficiary materially breaches contractual obligations thereof, the owner of the immovable has the right to demand that the superficiary consent to entry of the right of superficies in the name of the owner (reversion). The right of an owner to demand entry of a right of superficies in the name of the owner is not separate from the immovable. Instead of demanding entry of the right of superficies in the name of the Owner, the Owner may demand transfer of the right of superficies to a person designated by the Owner. The limitation period of the claim specified in subsection 2441 (1) of the Law of Property Act expires six months after the date the Owner of the immovable became aware of the existence of the relevant prerequisite, however, no later than two years after the creation of the claim (§ 244 1 of the Law of Property Act).

19.5. Compensation for right of superficies. Upon reversion of a right of superficies, the Owner must pay compensation to the Superficiary. The content of the right of superficies may be an agreement concerning the amount of compensation and method of payment or preclusion of compensation (§ 2442 of the Law of Property Act).

19.6. Preservation of encumbrance. Upon reversion of the right of superficies, a mortgage and real encumbrance that does not belong to the Superficiary and other restricted real rights that encumber an immovable also encumbered by the right of superficies are preserved. Other real rights encumbering the right of superficies become invalid (§ 2443 of the Law of Property Act).

19.7. If one and the same person becomes the owner of the right of superficies and the plot of land, the right of superficies is deleted from the land register on the basis of the application of the owner. Until deletion of the entry, the right of superficies continues as a real right unless the owner submits an application for the deletion of the right of superficies (§ 245 of the Law of Property Act).

33

19.8. A right of superficies does not extinguish by destruction of the construction (§ 246 of the Law of Property Act).

19.9. Exercise of rights of Superficiary. The Superficiary may not breach the rights of the Owner of the encumbered immovable in the exercise of the Superficiary’s rights. The Superficiary must ensure the preservation of the construction work unless otherwise agreed by the Superficiary and the Owner of the immovable (§ 247 of the Law of Property Act).

19.10. Prohibition of restriction of right of superficies. A right of superficies may not be restricted by conditions contrary to the nature of the right. A right of superficies cannot be established with a resolutive condition. Any agreement whereby the extinguishment of a right of superficies is bound to a resolutive condition is void (§ 248 of the Law of Property Act).

19.11. Disposal of right of superficies. The Superficiary has the right to transfer a right of superficies or to encumber it with real security, a servitude, a real encumbrance or a right of pre-emption. A right of superficies may not be encumbered with another right of superficies. The consent of the Owner is required for transfer of a right of superficies if such condition is entered in the land register. The Owner may also establish that, as a condition for the granting of consent, all agreements under the law of obligations entered into between the Owner and the Superficiary are assumed by the acquirer of the right of superficies. The consent of the owner is required for encumbering a right of superficies with a real right if such condition has been entered in the land register (§ 249 of the Law of Property Act).

19.12. Granting consent. If in the event provided for in subsection 249 (11) of the Law of Property Act it may be presumed that the objective sought by the establishment of the right of superficies is not essentially changed or endangered and that the acquirer ensures proper performance of the obligations arising from the content of the right of superficies, the superficiary may demand that the owner grant consent for the transfer of the right of superficies. If in the case provided for in subsection 249 (2) of the Law of Property Act it may be presumed that the encumbrance may be integrated with regular management and that the objective sought by the constitution of the right of superficies is not essentially changed or endangered, the Superficiary may demand that the Owner grant consent for the encumbrance of the right of superficies (§ 2491 of the Law of Property Act).

19.13. Ranking of right of superficies. A right of superficies may only be constituted with a first ranking in the land register. Other real rights or notations cannot have the same ranking as a right of superficies (§ 250 of the Law of Property Act).

19.14. Term of right of superficies. A right of superficies may only be established for a certain term but for no more than 99 years. If the term is unspecified or exceeds 99 years, the term is deemed to be 99 years. Upon expiry of the term, the Owner and Superficiary of an immovable may extend the right of superficies by agreement but for no more than 99 years. Extension of the right of superficies must be entered in the land register (§ 251 of the Law of Property Act).

19.15. Termination of right of superficies by agreement. Consent of the Owner of the immovable is required for termination of a right of superficies. Consent is given to the Land Registry Department or the holder of the right of superficies (Superficiary). Consent cannot be withdrawn (§ 244 of the Law of Property Act).

34

19.16. Fate of construction upon end of term of right of superficies. The Superficiary has the right to remove the Superficiary’s construction work within one year before the due date of the right of superficies unless the Owner of the immovable uses the right specified in subsection (3) of this section. If the Owner of the immovable presents a demand for removal no later than four months before the end of term, the Superficiary is required to do so. A construction work that is not removed by the end of the term becomes an essential part of the immovable and transfers into the ownership of the Owner of the immovable. If the Owner of the immovable presents a demand for removal in time, the Owner of the immovable may demand payment for removal of the construction work from the Superficiary if the Owner of the immovable removes it within one year after the end of the term. The owner of an immovable has the right to demand, no later than one year before the due date, that the construction work be left to the owner of the immovable for payment equal to the damage arising to the superficiary from the loss of the right of removal specified in subsection 252 (1) of the Law of Property Act. The provisions of subsections 252 (1) to (3) of the Law of Property Act are valid insofar as the entry in the land register does not specify otherwise (§ 252 of the Law of Property Act).

19.17. Compensation upon end of term of right of superficies. Upon expiry of the term of the right of superficies, the Owner of the immovable must pay the Superficiary compensation for the construction work that remains on the immovable. Upon establishment of a right of superficies, an agreement may be made concerning the amount of compensation and method of payment or preclusion of compensation.

19.18. Payment for right of superficies. The Superficiary makes a payment for the right of superficies to the Owner of the immovable, unless otherwise agreed. The payment for a right of superficies is made according to an agreement in money or other fungible things, such that upon the establishment of the right of superficies, the amount of payment or the bases for calculation of the amount of payment may be specified in advance for the whole term of the right of superficies. A change in the amount of the fee payable for a right of superficies according to changing conditions may be agreed to upon establishment of the right of superficies if the time and extent of change of the conditions can be determined. The obligation to pay for a right of superficies may be entered in the land register as a real encumbrance. The consent of the lower ranking owners in the land register is required for the change of a real encumbrance established to secure the payment for the right of superficies due to a change in the amount of the payment for the right of superficies in accordance with subsection 254 (3) of the Law of Property Act only if the increase in the fee significantly exceeds the change in the conditions. In regard to the payment for the Right of Superficies, it may be agreed that: 1) unlike the provisions of subsection 158 (3) of the Code of Enforcement Procedure, the real encumbrance established to secure the payment is preserved if the owner on the basis of a real encumbrance or another person with a restricted real right of a higher or same ranking claims payment for the right of superficies; 2) the actual superficiary has the right with regard to the actual owner of the real encumbrance to encumber the right of superficies with a mortgage of a determined extent of the same or higher ranking. If a right of superficies is encumbered with a restricted real right of the same ranking with the real encumbrance established to secure the payment for the right of

35

superficies, the consent of the person for whose benefit the restricted real right is established is required for entry in the land register of the mortgage specified in clause (42) 2) of this section (subsection 245 (1) of the Law of Property Act).

19.19. Taxes and encumbrances. All taxes incumbent on a plot of land encumbered with a right of superficies are paid and real encumbrances in public law are borne by the Superficiary, unless otherwise agreed (§ 255 of the Law of Property Act).

19.20. Land tax liability is created on 1 January of the current year, and a tax notice shall be issued to a person who as of 1 January is the owner of the immovable or the superficiary according to the data in the land register. Land tax of up to EUR 100 on land located in the territory of any local authority is paid by 31 March. In the event of land tax exceeding €100, at least one-half, but no less than €100, is paid by 31 March. The remaining part of the land tax is paid no later than by 1 October. The remaining part of the land tax is paid no later than by 1 October (subsections 7 (1) and 8 (1) of the Land Tax Act).

19.21. Agreements included in content of right of superficies. Agreements under law of obligations. In addition to the above agreements to be entered in the land register as the content of the right of superficies (including, but not limited to, the requirement to obtain the consent of the owner of the registered immovable for the transfer or encumbrance of the right of superficies, an agreement for extending the term of the right of superficies, etc.), agreements can also be made and entered in the land register with respect to the following in accordance with § 255¹ of the Law of Property Act: 1) the erection, maintenance and use of a construction work; 2) the insurance of a construction work and its reconstruction in the event of its destruction; 3) the obligation of the superficiary to pay contractual penalties; 4) the obligation of the superficiary to transfer, upon the arrival of a corresponding prerequisite, the right of superficies to the owner; 5) the compensation to be paid to the superficiary for the construction work upon the extinguishment of the right of superficies or upon the reversion of the right of superficies; 6) the bearing of encumbrances in public law and private law and payment of taxes; 7) the grant of preferential right to the superficiary to renew the right of superficies after its extinguishment; 8) the obligation of the owner of the immovable to sell the immovable to its actual superficiary.

19.22. Agreements under the law of property and the law of obligations. Only agreements where the Parties may deviate from the content of the right of superficies provided by law according to Part 6 (‘Right of Superficies’) of the Law of Property Act may be entered in the land register as the content of the right of superficies. Agreements that have been entered in the land register as the content of the right of superficies directly or as a reference to the contract have a real right effect and are valid with regard to the actual owner and actual superficiary of the registered immovable encumbered with the right of superficies. Agreements that have not been entered or cannot be entered in the land register as the content of the right of superficies only apply to the persons who entered into such agreements and do not apply to the actual owner and actual superficiary of the registered immovable. Agreements under the law of obligations that are included in the Contract transfer to the acquirer of the registered immovable and/or the right of superficies only if the transferor and acquirer have agreed thereon. Regardless of the explanations of the

36

person who attests to the notarial instrument, the Parties wish to enter into the Contract under the terms and conditions set out therein and do not wish to add any other provisions specifying the content of the right of superficies to the Contract.

19.23. Real encumbrance. Pursuant to § 229 of the Law of Property Act, an immovable may be encumbered in such a way that the actual owner of the right of superficies must pay periodic payments in money to the owner of the registered immovable encumbered with the right of superficies.

19.24. The Parties would be able to encumber the registered immovable with a right of pre-emption for the benefit of the actual owner of the right of superficies established under the Contract and vice versa. Regardless of the explanations of the person who attests to the notarial instrument, the Parties wish to enter into the Contract under the terms and conditions set out therein.

19.25. Protection zone of construction. The protection zone of a construction work is the land underneath and around the construction work within which the Owner of the immovable is required to tolerate the presence of a construction work belonging to another and within which the use of and operations on the immovable are restricted for the purposes of safety and of ensuring the functionality of such a construction work. In the protection zone, it is prohibited: 1) to endanger the construction work or any use of the construction work that follows established rules; 2) to build another construction work that requires a building permit, including to remove and heap soil; 3) to obstruct access to the construction work; 4) to obstruct maintenance of the construction work, including the installation of signs to alert the observer to the location of the construction work that enjoys the protection zone or to the danger posed by such a construction work; 5) to obstruct preservation of the plant life or soil within the protection zone in a condition that does not endanger the construction work; 6) to pursue any other activities provided for by law. The restrictions of the protection zone may be derogated from with the consent of the owner of the construction work that enjoys the protection zone, provided that this does not reduce the safety of the construction work. The owner of the construction works to which the protection zone applies may not charge a fee for granting their consent or demand the establishment of additional restrictions that are not related to safety. The owner of the construction works to which the protection zone applies may not refuse to grant their consent without a valid reason. The owner of the construction works to which the protection zone applies has the right to demand that any person carrying out operations within the protection zone act under their immediate supervision. The owner of the construction works to which the protection zone applies shall provide information regarding the location of the construction works free of charge to the owner and lawful user of the immovable. The owner of a construction work that enjoys a protection zone must: 1) act in a manner that entails the least possible infringement of the rights of the owner of the immovable; 2) when exercising their rights, take into consideration the legitimate interests of the owner of the immovable, including give reasonable advance notice to the landowner of any building work or repair work before commencing such work; 3) ensure the preservation of the immovable in good condition during any maintenance work performed on the construction work that enjoys a protection zone and, once the maintenance work has been completed, restore the immovable to its former condition, except where

37

restoration to the former condition would contravene the restrictions valid in the protection zone. If several construction works that enjoy a protection zone are built on the same immovable, the greatest possible spatial overlap of the protection zones and the least possible encumbrance of the immovable must be preferred where this is possible. It is presumed that a construction works to which a protection zone applies may be built within the protection zone of other construction works to which a protection zone applies. The information concerning the existence of a protection zone and its content and spatial extent is entered in the land cadastre. The information to be entered in the land cadastre is provided by the owner of the construction work that enjoys the protection zone. If, after the building of a new construction work or after changing the location of an already existing construction work the application for entering the information concerning the protection zone in the Land Cadastre has not been submitted to the Land Cadastre within 30 days following the completion of the building of the construction work or following its relocation, the obligation to tolerate the construction work does not arise and the owner of the registered immovable is entitled to demand the removal of the construction work from the registered immovable. (8) The Minister in charge of the policy sector approves, by regulation, the extent of protection zones, their protection and marking out and the recommendations for carrying out operations within protection zones (§ 70 of the Building Code).

19.26. Activity licence. For activities related to military weapons, weapon systems, military weapon ammunition and ammunition. According to section § 8333 par 1 p 1 and p 6 of the Weapons Act, an activity license is required among other things, for the sale of weapons, firearms, military weapons, their essential parts or ammunition, and for the manufacture of gas sprays, pneumatic weapons, warning and signal weapons, the manufacture and conversion of non-explosive munitions into ammunition or munitions containing explosives. An activity permit for the manufacture of military weapons, weapon systems, their essential parts, military weapon ammunition or munitions also entitles the entrepreneur to sell, transport, maintain and repair self-made military weapons, weapon systems or their essential parts, and to sell and transport ammunition or munitions for self-made military weapons.

19.27. Pursuant to subsection 12 (1) of the Explosives Act, an explosive and a pyrotechnic article may only be handled on the basis of an activity licence and pursuant to subsection (5) of the same section, an activity licence need not be held by a person who wishes to use an explosive or a pyrotechnic article in Estonia temporarily and who holds an activity licence issued by another European Union Member State or EEA State (hereinafter together Member State). Such a person is required to notify the Consumer Protection and Technical Regulatory Authority at least ten working days prior to the commencement of the use of the explosive or pyrotechnic article in Estonia and while operating in Estonia adhere to the requirements established for the use of an explosive and a pyrotechnic article.

19.28. Pursuant to clauses 12 (2) 6) and 7) of the Explosives Act, an activity licence under subsection 12 (1) of the Explosives Act need not be held upon the storage, transfer and use of ammunition and propellant in quantities and on the conditions permitted by the Weapons Act and legislation established on the basis thereof by a

38

person who holds an activity licence conforming to the Weapons Act or by a person handling explosives if the person has an activity licence under the Weapons Act for the manufacture of ammunition for military weapons or munitions and the requirements in the object of control of the activity licence of the Explosives Act are covered in the licencing procedure.

19.29. A use and occupancy permit is issued if the construction of the completed building complied with the building permit and the building can be used in accordance with the requirements and the purpose of use. The use and occupancy permit determines or changes the purpose of use of the building. Use and occupancy without a use and occupancy permit may be punishable by a fine (§§ 50 and 139 of the Building Code).

19.30. Construction right of plot. Pursuant to subsections 261 (1) and (2) of the Building Code, if there is a national designated spatial plan, a preliminary selection of the location is required for the preparation of the construction design for the construction works to be built on the basis of the national designated spatial plan. The granting of these design specifications shall be based on clauses 26 (3) 2) and 4) of the Building Code and shall specify the conditions specified in subsection (4).

19.31. Pursuant to clauses 26 (3) 2) and 4) of the Building Code, when issuing design specifications, consideration must be given to the avoidance of breaches of legislation or harm to the rights of persons or to the public interest and the special conditions of heritage conservation if these are required pursuant to the Heritage Conservation Act.

19.32. Pursuant to subsection 26 (4) of the Building Code, with regard to the building or significant civil engineering work, the design specifications establish, where relevant: 1) its purpose of use; 2) the maximum number permitted to be built in a land area; 3) its location; 4) the maximum ground projection area that the building or significant civil engineering work may occupy; 5) its height and, where relevant, depth; 6) the requirements concerning architectural solution, building work and appearance; 7) the possible location of the construction work required to service the construction works situated in the land or water area; 8) the need for site investigations; 9) the principles for planting vegetation, for streetside maintenance and for traffic arrangements. 10) the demolition deadline.

19.33. Subsection 271 (21) of the Planning Act stipulates that when dispensing with the preparation of a detailed solution in situations provided for by subsections 271 (1) and (2), the land use and building conditions are determined and other relevant tasks mentioned in subsection 126 (1) of the Planning Act are completed at the stage of pre-selecting the location for the national designated spatial plan. Relevance is assessed based on the purpose of the plan and the nature of the construction work it envisages. The pre-selection stage involves the resolution of the relevant tasks set out in subsection 126 (1) of the Planning Act, which are usually resolved by a detailed

39

spatial plan (e.g. subdivision of the planning area into plots, determination of building rights, etc.). A detailed solution can be waived if a suitable location for a building of high national interest has been found and sufficient information is available at an early stage of planning to issue the design specifications. This implies that a sufficient number of relevant studies have been carried out as part of the pre- selection of the location to allow the conclusion that the area identified does not conflict in particular with human settlements, technical infrastructure and the protection of the environment as a whole. In respect of the partial establishment of the national designated spatial plan of the Defence Industry Park for the Pärnu 1 area and the Põhja-Kiviõli area, the grounds for the design specifications determined in the pre-selection of the location are sufficient to determine the exact location of the construction works with the design specifications, also the other conditions specified in subsection 26 (4) of the Building Code.

19.34. Subsection 128 (4) of the Law of Obligations Act specifies that loss of profit is loss of the gain which a person would have been likely to receive in the circumstances, in particular as a result of the preparations made by the person, if the circumstances on which compensation for damage is based would not have occurred.

19.35. A real servitude emerges as of its registration in the land register, not as of the conclusion of this contract, and it ceases to exist as of the deletion of the entry from the land register.

19.36. In addition to this contract, the Parties need to enter into a notarised real rights contract upon the fulfilment of the agreed conditions for the registration of the real servitude established on the basis of clause 12 of the annex to the Contract.

19.37. A real servitude encumbers a servient immovable for the benefit of a dominant immovable such that the actual owner of the dominant immovable is entitled to use the servient immovable in a particular manner or that the actual owner of the servient immovable is required to refrain to a particular extent from the exercise of the owner’s right of ownership for the benefit of the dominant immovable.

19.38. A real servitude grants the right to perform only those acts, which, in view of the content of the servitude, are necessary in the interests of the dominant immovable. The real servitude must be exercises in the manner that is the least burdensome for the owner of the servient immovable and upon the transfer of a servient immovable and a dominant immovable, a real servitude will be valid with regard to the new owners to the extent entered in the land register.

19.39. A real servitude may not require the owner of the servient immovable to perform any acts except acts that assist in the exercise of the real servitude.

19.40. § 172 of the Law of Property Act stipulates that a real servitude encumbers a servient immovable for the benefit of a dominant immovable such that the actual owner of the dominant immovable is entitled to use the servient immovable in a particular manner or that the actual owner of the servient immovable is required to refrain to a particular extent from the exercise of the owner’s right of ownership for the benefit of the dominant immovable. A real servitude may not require the owner of the servient immovable to perform any acts except acts that assist in the exercise of the real servitude.

19.41. Based on § 176 of the Law of Property Act, failing agreement on termination of a real servitude, the owner of the dominant immovable has the right to demand for

40

good reason that the owner of the servient immovable consent to the termination of the real servitude provided that the owner of the dominant immovable shall compensate the owner of the servient immovable for any damage arising from termination of the servitude. The owner of the dominant immovable shall notify the owner of the servient immovable of the termination of a real servitude of an unspecified term or of the premature termination of a real servitude of a specified term six months in advance.

19.42. According to § 177 of the Law of Property Act, if the benefit receivable from a real servitude is unreasonably small in comparison to the encumbrance of the servient immovable, the owner of the servient immovable has the right to demand that the owner of the dominant immovable consent to the termination of the real servitude provided that the owner of the servient immovable shall compensate the owner of the dominant immovable for any damage arising from termination of the servitude. If the owner of a dominant immovable has lost interest in exercising the rights arising from a real servitude, the owner of the servient immovable has the right to demand that the owner of the dominant immovable consent to the termination of the real servitude. A loss of interest is presumed if the owner of the dominant immovable has not exercised the real servitude for 10 years or if the owner has allowed the use of the servient immovable in a manner that is contrary to the real servitude during the same period.

19.43. In accordance with § 178 of the Law of Property Act, a real servitude grants the right to perform only those acts which in view of the content of the servitude are necessary in the interests of the dominant immovable. The content of a real servitude shall be determined by agreement of the parties unless otherwise provided by law. A real servitude shall be exercised in the manner that is least cumbersome to the servient immovable. An increase in the needs of the dominant immovable does not in itself increase the encumbrance incumbent on the servient immovable.

19.44. Pursuant to § 180 of the Law of Property Act, the owner of a servient immovable has the right to demand a change in the manner of exercise of the real servitude at the expense of the owner if the change in the manner of exercise may also achieve the current economic purpose of the real servitude and if the current manner of exercise as compared to the new manner is considerably more prejudicial to the interests of the owner of the servient immovable. The expenses related to the change in the manner of exercise of a servitude shall be paid by the owner of the servient immovable in advance.

19.45. Pursuant to § 181 of the Law of Property Act, if the exercise of a real servitude is confined to the use of one part of the servient immovable and some other part is as suitable for such use, and the exercise of the real servitude on the current part as compared to some other part is considerably more prejudicial to the owner of the servient immovable, the owner has the right to demand that the real servitude be exercised on the other part of the immovable. The expenses relating to the relocation shall be paid by the owner of the servient immovable in advance.

19.46. In order to avoid any later disputes, the Contract should contain all relevant agreements and understandings. Agreements that are not entered in the land register or with regard to which no notation is made in the land register are agreements under the law of obligations, which are not valid with regard to third parties.

41

20. EXPENSES RELATED TO ENTRY INTO CONTRACT

20.1. Notary fees: Superficiary pays the notary’s fee for the notarisation of the contract under the law of obligations for the establishment of the right of superficies (transaction value €6,390,000) and the contract for the establishment of a servitude under the law of obligations (transaction value 3 x €639 = €1,917) is €10,737.14 (transaction value €6,391,278.00: §§ 3, 5, 6, 9(1), 22, 23(2) of the Notary’s Fees Act). The above amounts are subject to value added tax at the rate of 24%. The total amount of the notary fee without VAT is €10737.14, VAT is €2576.91, and the total with VAT is €13314.05. e-Notary reference: IS

20.2. In accordance with the foregoing division, a party pays the notary fee in the office

of the notary in cash or by a bank card, or by way of bank transfer to the current account of the notary within three (3) business days. In accordance with subsection 38 (2) of the Notary Fees Act, the parties are jointly and severally liable towards the notary for the payment of the notary fee for a notarial act.

The notarial instrument has been drawn up and signed on paper in one original to be retained in the notary’s office. A digital copy is available to the parties free of charge at www.eesti.ee and www.notar.ee. At the request of a party, the party may obtain from the notary’s office a certified copy on paper (cost €0.24 per page) or a digital certified copy by e-mail (cost €0.24 per page). Each party pays the notary fee for their copy of the contract. This notarial deed has been read out to the participant who has sufficient command of the Estonian language in the presence of the certifier of the deed, submitted to them for review prior to approval, and thereafter approved by the participant and signed by hand in the presence of the certifier of the deed. The notarial deed has been translated by the certifier of the deed from Estonian into English for the participant who does not have sufficient command of the Estonian language, submitted to them for review prior to approval, and thereafter approved by the participant and signed by hand in the presence of the certifier of the deed. The document and plan referred to in and annexed to this notarial deed have been submitted to the participants for review prior to approval, and thereafter approved by the participants and signed by hand in the presence of the certifier of the deed. This document consists of 77 pages bound with string and an embossing seal. ______________________________________ ___________________

given name and surname in handwriting signature

______________________________________ ___________________

42

given name and surname in handwriting signature

Signature and seal of the person attesting to the notarial instrument

1

TALLINNA NOTAR TIIT SEPP

Notaribüroo Tallinn Rävala pst 3 / Kuke tn 2

www.revalnotar.ee Tel 6996 300

NOTARI AMETITEGEVUSE RAAMATU

NUMBER

1760

HOONESTUSÕIGUSE JA REAALKOORMATISE SEADMISE VÕLAÕIGUSLIK

LEPING NING

VÕLAÕIGUSLIK REAALSERVITUUTIDE SEADMISE LEPING

Käesoleva notariaalakti on koostanud ja tõestanud Tallinna notar Tiit Sepp’a asendaja Indra Schmidt, tegutsedes notari ülesannetes, kahekümne esimesel aprillil kahe tuhande kahekümne kuuendal aastal (21.04.2026. a) Eesti Vabariigis ning selles notariaalaktis osalejad on Eesti Vabariik, edaspidi nimetatud Omanik, tegutsedes Kaitseministeeriumi kui riigivara valitsema volitatud asutuse kaudu, mis on registreeritud riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste riiklikus registris registrikoodiga 70004502, aadress Sakala tn 1, Tallinn, e-posti aadress [email protected], mille esindajana tegutseb notariaalakti tõestajale esitatud volikirja alusel Tambet Tõnisson, isikukood 37512156014, kes on tõestajale tuntud isik ning kes kinnitab, et tema volitused esindatava nimel käesoleva lepingu sõlmimiseks on piisavad ja kehtivad, neid ei ole tagasi võetud ega tühistatud, ARCA Baltics Operations OÜ, registrikood 17084780, aadress Vesivärava tn 50, Tallinn, e- posti aadress [email protected], edaspidi nimetatud Hoonestaja, mille esindajana tegutseb notariaalakti tõestajale esitatud volikirja alusel Gökay Güran Kisa, sünniaeg 18.09.1984, Türgi Vabariigi isikukood 12340943084, kes on tuvastatud Türgi Vabariigi passi alusel (kuna osaleja esindaja ei valda piisavalt eesti keelt, selgitas notariaalakti tõestaja talle

õigust nõuda notariaalakti kirjaliku tõlke koostamist, kuid osaleja esindaja loobus sellest), ning kes kinnitab, et tema volitused esindatava nimel käesoleva lepingu sõlmimiseks on piisavad ja kehtivad, neid ei ole tagasi võetud ega tühistatud, Omanik ja Hoonestaja edaspidi kumbki eraldi nimetatud ka Pool ning koos nimetatud Pooled, Osalejad sõlmivad käesoleva lepingu (edaspidi – Leping) alljärgnevas:

2

1. HOONESTUSÕIGUSEGA KOORMATAV KINNISTU, TEENIV KINNISTU 1, TEENIV KINNISTU 2 NING TEENIV KINNISTU 3

1.1. Omanikule kuulub kinnistu asukohaga Põhjaala, Varinurme küla, Lüganuse vald, Ida- Viru maakond ja Kanali, Varinurme küla, Lüganuse vald, Ida-Viru maakond ja Lõunaala, Varinurme küla, Lüganuse vald, Ida-Viru maakond, koos selle oluliste osadega ja päraldistega, edaspidi nimetatud Kinnistu, mis on kantud Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusregistrisse registriosa nr 3271708 all.

1.1.1. Kinnistusregistriosa esimese jao andmete kohaselt on maa koosseisus katastritunnus 44201:001:1330, pindala 488556,0 m², aadress Põhjaala, Varinurme küla, Lüganuse vald, Ida-Viru maakond, maa sihtotstarve tootmismaa (50%), ärimaa (50%); katastritunnus 44201:001:1329, pindala 183876 m², aadress Kanali, Varinurme küla, Lüganuse vald, Ida-Viru maakond, maa sihtotstarve transpordimaa (100%); katastritunnus 44201:001:1328, pindala 737550 m², aadress Lõunaala, Varinurme küla, Lüganuse vald, Ida-Viru maakond, maa sihtotstarve tootmismaa (50%), ärimaa (50%).

1.1.2. Teise jakku on omanikuna sisse kantud Eesti Vabariik. 1.1.3. Kolmandas jaos kehtivaid kandeid ei ole. 1.1.4. Neljandas jaos kehtivaid hüpoteegi kandeid ei ole. 1.2. Hoonestusõigusega koormatavaks kinnistuks on Kinnistu, pindalaga kokku 1 409 982

m2 ehk ligikaudu 141 ha.

1.3. Riikliku ehitisregistri elektroonilise andmebaasi (www.ehr.ee) kohaselt ei paikne maaüksusel, mis kuulub Kinnistu koosseisu, ehitisi (Kinnistu on hoonestamata) ning ehitisregistrist ei nähtu andmeid ehitusloa või -teatise ega kasutusloa või -teatise kohta.

1.4. Maakatastri kitsenduste kaardi kohaselt on maaüksuse, mis kuulub Kinnistu koosseisu, kasutamisega seotud kitsendused järgmised: Katastriüksuse 44201:001:1328 kitsendused: Maardla ulatus: 412086,30 m²; nähtus: Maardla (Eesti); seisund: kehtiv. Katastriüksuse 44201:001:1329 kitsendused: Maardla ulatus: 100223,79 m²; nähtus: Maardla (Eesti); seisund: kehtiv. Katastriüksuse 44201:001:1330 kitsendused: Eesvoolu kaitsevöönd ulatus: 371,90 m²; nähtus: Maaparandussüsteemi eesvool 10-25km2 valgalaga (Ilmaste 4); seisund: kehtiv; ulatus: 11476,43 m²; nähtus: Maaparandussüsteemi eesvool 10-25km2 valgalaga (Ilmaste 2); seisund: kehtiv. Maaparandushoiu-ala ulatus: 2514,82 m²; nähtus: Maaparandussüsteemi maa-ala; seisund: kehtiv. Maardla

3

ulatus: 258083,07 m²; nähtus: Maardla (Eesti); seisund: kehtiv. Ranna või kalda ehituskeeluvöönd ulatus: 875,68 m²; nähtus: Maaparandussüsteemi eesvool 10-25km2 valgalaga (Ilmaste 4); seisund: kehtiv; ulatus: 18471,89 m²; nähtus: Maaparandussüsteemi eesvool 10-25km2 valgalaga (Ilmaste 2); seisund: kehtiv. Ranna või kalda piiranguvöönd ulatus: 2980,32 m²; nähtus: Maaparandussüsteemi eesvool 10-25km2 valgalaga (Ilmaste 4); seisund: kehtiv; ulatus: 36577,01 m²; nähtus: Maaparandussüsteemi eesvool 10-25km2 valgalaga (Ilmaste 2); seisund: kehtiv. Ranna või kalda veekaitsevöönd ulatus: 192,35 m²; nähtus: Maaparandussüsteemi eesvool 10-25km2 valgalaga (Ilmaste 4); seisund: kehtiv; ulatus: 8031,01 m²; nähtus: Maaparandussüsteemi eesvool 10-25km2 valgalaga (Ilmaste 2); seisund: kehtiv; ulatus: 8073,00 m²; nähtus: Kanal, peakraav (valgala 10km2 ja üle) (Ilmaste peakraav); seisund: kehtiv.

1.5. Maakatastri andmete kohaselt on: 1.5.1. maaüksuse katastritunnusega 44201:001:1328 kõlvikuline koosseis järgmine: muu maa

737550,0 m2; 1.5.2. maaüksuse katastritunnusega 44201:001:1329 kõlvikuline koosseis järgmine: muu maa

183876,0 m2; 1.5.3. maaüksuse katastritunnusega 44201:001:1330 kõlvikuline koosseis järgmine: metsamaa

38182,0 m2 ja muu maa 450374,0 m2. 1.6. Omanikule kuulub kinnistu asukohaga Paeplatsi, Varinurme küla, Lüganuse vald, Ida-

Viru maakond, koos selle oluliste osadega ja päraldistega, eespool ja edaspidi nimetatud Teeniv kinnistu 1, mis on kantud Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusregistrisse registriosa nr 26906250 all.

1.6.1. Maa koosseisus on katastritunnus 44201:001:1331, pindala 1082782,0 m², aadress Paeplatsi, Varinurme küla, Lüganuse vald, Ida-Viru maakond, maa sihtotstarve mäetööstusmaa (100%).

1.6.2. Teise jakku on omanikuna sisse kantud Eesti Vabariik. 1.6.3. Kolmandas jaos kehtivaid kandeid ei ole. 1.6.4. Neljandas jaos kehtivaid hüpoteegi kandeid ei ole.

1.7. Maa-ameti Maakatastri kitsenduste kaardi (www.maaamet.ee) kohaselt on Teeniva kinnistu

1 koosseisu kuuluva maaüksuse kasutamisega seotud kitsendused järgmised: Katastriüksuse 44201:001:1331 kitsendused: Eesvoolu kaitsevöönd ulatus: 568,96 m²; nähtus: Maaparandussüsteemi eesvool kuni 10km² (Liignurme1/TTP- 269/Püssi); seisund: kehtiv; ulatus: 165,63 m²; nähtus: Maaparandussüsteemi eesvool 10-25km2 valgalaga (Uuemõisa oja); seisund: kehtiv.

4

Elektripaigaldise kaitsevöönd ulatus: 44,90 m²; nähtus: Elektriõhuliin 1-20 kV (Keskpingeliin) (SAX-50); seisund: kehtiv. Geodeetilise märgi kaitsevöönd ulatus: 28,09 m²; nähtus: Geodeetilised märgid (7254); seisund: kehtiv; ulatus: 20,96 m²; nähtus: Geodeetilised märgid (4070); seisund: kehtiv. Maaparandushoiu-ala ulatus: 14,54 m²; nähtus: Maaparandussüsteemi maa-ala (Liignurme1/TTP-269/Püssi); seisund: kehtiv. Maardla ulatus: 532810,36 m²; nähtus: Maardla (Eesti); seisund: kehtiv. Planeeringu ala ulatus: 13,25 m²; nähtus: Tiheasustusala; seisund: kehtiv; ulatus: 13,25 m²; nähtus: Tiheasustusala (Lüganuse valla üldplaneering); seisund: kehtiv. Ranna või kalda ehituskeeluvöönd ulatus: 460,30 m²; nähtus: Maaparandussüsteemi eesvool 10-25km2 valgalaga (Uuemõisa oja); seisund: kehtiv; ulatus: 1184,58 m²; nähtus: Kuni 10ha pind, kuni 25km2 valgalaga veekogu (Uuemõisa oja); seisund: kehtiv. Ranna või kalda piiranguvöönd ulatus: 1837,72 m²; nähtus: Maaparandussüsteemi eesvool 10-25km2 valgalaga (Uuemõisa oja); seisund: kehtiv; ulatus: 2373,66 m²; nähtus: Kuni 10ha pind, kuni 25km2 valgalaga veekogu (Uuemõisa oja); seisund: kehtiv. Ranna või kalda veekaitsevöönd ulatus: 47,33 m²; nähtus: Maaparandussüsteemi eesvool kuni 10km² (Liignurme1/TTP- 269/Püssi); seisund: kehtiv; ulatus: 73,61 m²; nähtus: Maaparandussüsteemi eesvool 10-25km2 valgalaga (Uuemõisa oja); seisund: kehtiv; ulatus: 473,99 m²; nähtus: Kuni 10ha pind, kuni 25km2 valgalaga veekogu (Uuemõisa oja); seisund: kehtiv. Piiranguvöönd määratlemata ulatus: 1,58 m²; nähtus: I kategooria kaitsealused liigid ja kivistised (Varinurme); seisund: kehtiv.

1.8. Omanikule kuulub kinnistu asukohaga Sonda metskond 20, Varinurme küla, Lüganuse vald, Ida-Viru maakond, koos selle oluliste osadega ja päraldistega, eespool ja edaspidi nimetatud Teeniv kinnistu 2, mis on kantud Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusregistrisse registriosa nr 15672250 all.

5

1.8.1. Maa koosseisus on katastritunnus 75101:003:0114, pindala 172983,0 m², aadress Sonda metskond 20, Varinurme küla, Lüganuse vald, Ida-Viru maakond, maa sihtotstarve maatulundusmaa (100%).

1.8.2. Teise jakku on omanikuna sisse kantud Eesti Vabariik. 1.8.3. Kolmandas jaos kehtivaid kandeid ei ole. 1.8.4. Neljandas jaos kehtivaid hüpoteegi kandeid ei ole.

1.9. Maa-ameti Maakatastri kitsenduste kaardi (www.maaamet.ee) kohaselt on Teeniva kinnistu

2 koosseisu kuuluva maaüksuse kasutamisega seotud kitsendused järgmised Katastriüksuse 75101:003:0114 kitsendused: Eesvoolu kaitsevöönd kogu ulatus: 9884,70 m²; nähtus: Maaparandussüsteemi eesvool kuni 10km² (Liignurme1/TTP-269/Püssi); seisund: kehtiv. Geodeetilise märgi kaitsevöönd ulatus: 28,09 m²; nähtus: Geodeetilised märgid (2558); seisund: kehtiv. Maaparandushoiu-ala ulatus: 157529,59 m²; nähtus: Maaparandussüsteemi maa-ala (Liignurme1/TTP-269/Püssi); seisund: kehtiv. Maardla ulatus: 165858,37 m²; nähtus: Maardla (Eesti); seisund: kehtiv. Planeeringu ala ulatus: 50,95 m²; nähtus: Tiheasustusala; seisund: kehtiv; ulatus: 50,95 m²; nähtus: Tiheasustusala (Lüganuse valla üldplaneering); seisund: kehtiv. Ranna või kalda ehituskeeluvöönd ulatus: 4491,66 m²; nähtus: Kuni 10ha pind, kuni 25km2 valgalaga veekogu (Uuemõisa oja); seisund: kehtiv. Ranna või kalda piiranguvöönd ulatus: 18,65 m²; nähtus: Maaparandussüsteemi eesvool 10-25km2 valgalaga (Uuemõisa oja); seisund: kehtiv; ulatus: 10068,76 m²; nähtus: Kuni 10ha pind, kuni 25km2 valgalaga veekogu (Uuemõisa oja); seisund: kehtiv. Ranna või kalda veekaitsevöönd kogu ulatus: 389,43 m²; nähtus: Maaparandussüsteemi eesvool kuni 10km² (Liignurme1/TTP-269/Püssi); seisund: kehtiv; ulatus: 1624,93 m²; nähtus: Kuni 10ha pind, kuni 25km2 valgalaga veekogu (Uuemõisa oja); seisund: kehtiv. Piiranguvöönd määratlemata ulatus: 38595,88 m²; nähtus: I kategooria kaitsealused liigid ja kivistised (Varinurme);

6

seisund: kehtiv.

1.10. Omanikule kuulub kinnistu asukohaga Liignurme kaeveväli, Varinurme küla, Lüganuse vald, Ida-Viru maakond, koos selle oluliste osadega ja päraldistega, eespool ja edaspidi nimetatud Teeniv kinnistu 3, mis on kantud Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusregistrisse registriosa nr 4689308 all.

1.10.1. Maa koosseisus on katastritunnus 75101:003:0298, pindala 616318,0 m², aadress Liignurme kaeveväli, Varinurme küla, Lüganuse vald, Ida-Viru maakond, maa sihtotstarve mäetööstusmaa (100%).

1.10.2. Teise jakku on omanikuna sisse kantud Eesti Vabariik. 1.10.3. Kolmandas jaos kehtivaid kandeid ei ole. 1.10.4. Neljandas jaos kehtivaid hüpoteegi kandeid ei ole.

1.11. Maa-ameti Maakatastri kitsenduste kaardi (www.maaamet.ee) kohaselt on Teeniva

kinnistu 3 koosseisu kuuluva maaüksuse kasutamisega seotud kitsendused järgmised: Katastriüksuse 75101:003:0298 kitsendused: Geodeetilise märgi kaitsevöönd ulatus: 28,09 m²; nähtus: Geodeetilised märgid (2183); seisund: kehtiv. Maaparandushoiu-ala ulatus: 9,00 m²; nähtus: Maaparandussüsteemi maa-ala (Liignurme 2/TTP-269 Püssi); seisund: kehtiv. Maardla ulatus: 195277,80 m²; nähtus: Maardla (Eesti); seisund: kehtiv. Piiranguvöönd määratlemata ulatus: 37579,75 m²; nähtus: II kategooria kaitsealused liigid ja kivistised (Varinurme); seisund: kehtiv; kogu ulatus: 65153,35 m²; nähtus: III kategooria kaitsealused liigid ja kivistised; seisund: kehtiv.

1.12. Lepingu punktis 1 nimetatud Kinnistu, Teeniva kinnistu 1, Teeniva kinnistu 2 ja Teeniva kinnistu 3 kohta toodud andmed on notariaalakti tõestaja eelnimetatud elektroonilistes andmebaasides kontrollinud Lepingu tõestamise päeval (21.04.2026) infosüsteemi e-notar kaudu või internetiaadressil.

1.13. Selguse huvides on Lepingus defineeritud mõisted alljärgnevad: 1.13.1. Asendiplaan – Pakkumise lisaks olev plaan, millel on näha Hoonestusõiguse alale

ehitatavate Ehitiste esialgne paiknemine Hoonestusõiguse alal. 1.13.2. Asjaõigusleping - lisaks Lepingule (võlaõiguslik leping), Lepingu alusel sõlmitav

asjaõigusleping Kinnistu koormamiseks hoonestusõigusega ja seatava hoonestusõiguse koormamiseks reaalkoormatisega ning märkega ja reaalservituutide kandmiseks kinnistusraamatusse.

1.13.3. Ehitised - Hoonestusõiguse alale rajatavad ja/või sellel paiknevad ehitised. 1.13.4. Ettevalmistustööd - Projekti ettevalmistamiseks vajalikud tegevused.

7

1.13.5. Hoonestustasu – Lepingu punktis 7.8 sätestatud tasu, milleks on Lepingu sõlmimise hetkel 403 542 eurot (lähtudes 2862 eurot iga Hoonestusõiguse ala hektari kohta) aastas, millele lisandub käibemaks.

1.13.6. Hoonestusõigus - Lepingu punkti 4.1 kohaselt Kinnistule seatav ja Projekti elluviimiseks Hoonestaja poolt omandatav hoonestusõigus tähtajaga 70 aastat.

1.13.7. Hoonestusõiguse ala – kogu Kinnistu ala. 1.13.8. Juurdepääsutee – Lepingu punktis 5.12.1 sätestatud tee avalikult kasutatavalt teelt

(kinnistu nr 8034050, 17120 Sämi-Sonda-Kiviõli tee) kuni Hoonestusõiguse ala piirini (peasissepääs Hoonestusõiguse ala kagunurgas).

1.13.9. Kaitsetööstuspark - Planeeringu kohaselt Kinnistule kavandatud tööstuspark, kuhu rajatakse eelduslikult büroohooned, tööstushooned ja -rajatised, keemiatööstuse hooned ja rajatised, laohooned, erihooned, veejaotustorustikud, kanalisatsiooniehitised, elektri- ja sideliinid ning nendega seotud muud kohalikud rajatised, piirdeaiad ja väravad, teed ning muud tööstuspargi toimimiseks vajalikud rajatised, nagu laskemoona või lõhkeaine katseplats ja lõhkeaine tootmisjääkide hävitamise plats.

1.13.10. Kinnistu – Omanikule kuuluv kinnistu, mis on kantud Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusregistrisse registriosa nr 3271708 all, mis koormatakse hoonestusõigusega.

1.13.11. Kinnitus – Hoonestaja poolt vastavalt Lepingu punktile 13.2 Omanikule kirjalikult esitatav Asjaõiguslepingu sõlmimise sooviavaldus.

1.13.12. Käikuandmise Kuupäev - kuupäev, mil Ehitiste kasutamine Projekti eesmärgi täitmiseks on alanud, sh Hoonestajale on väljastatud Käitamisluba.

1.13.13. Käitamisluba – relvaseaduse § 8341 lg-s 1 nimetatud käitamisluba, mis on vajalik sõjarelva, relvasüsteemi, sõjarelva laskemoona või lahingumoona käitlemiskohal, seejuures relvaseaduse § 8349 lg-s 3 kohaselt kehtestab nõuded käitlemiskohale, riigikaitse korraldamise valdkonna eest vastutav minister relvaseaduse § 832 lõikes 3 sätestatud määrusega.

1.13.14. Loobumisteade - Hoonestaja poolt Omanikule kirjalikult esitatav Lepingu lõpetamise soov, vastavalt Lepingu punktile 14.1.

1.13.15. Pakkumine - Lepingu punktis 2.3.6 nimetatud Kaitsetööstuspargi valikpakkumise menetluses 01.04.2026.a. esitatud lõplik pakkumine.

1.13.16. Parkla – Lepingu punktis 5.12.3 sätestatud parkla Hoonestusõiguse ala peasissepääsu juures vähemalt 300-le (kolmesajale) sõiduautole.

1.13.17. Planeering - Kinnistu ja Teeniva kinnistu 1 osas kehtiv riigi eriplaneering, mis on kehtestatud Vabariigi Valitsuse poolt 22.08.2025 a. vastu võetud korraldusega nr 151 „Kaitsetööstuspargi riigi eriplaneeringu osaline kehtestamine Pärnu 1 ala ja Põhja-Kiviõli ala osas“.

1.13.18. Projekt – Hoonestaja poolt Hoonestusõigusele laskemoona tehase rajamine, pärast tehase rajamist tehase käitamine ning Hoonestusõiguse kehtivuse lõppemisel tehase teisaldamine. Projekt hõlmab kõigi laskemoona tehase rajamiseks ja käitamiseks mõistlikult vajalike ehitiste, sh vastavad hooned ja taristu, ehitamist ja käitamist. Hoonestaja eesmärgiks on käidelda Hoonestusõigusele rajatavas laskemoona tehases Hoonestaja poolt esitatud Pakkumises nimetatud tooteid ja muud laskemoona, sh lõhkematerjali mittesisaldavat lahingumoona, lõhkeainet sisaldavat lahingumoona ning sõjalist lõhkematerjali või sõjalist lõhkeainet või nende komponente. Mitmeti mõistetavuste vältimise huvides ei hõlma Projekt pürotehnilise toote valmistamist juhul, kui see ei ole lahingumoona või muu ülalmainitud toote osa.

8

1.13.19. Projekteerimistingimused – Lepingu punktis 2.3.2 nimetatud projekteerimistingimused.

1.13.20. Taristu – Lepingu punktis 5.12 (sh alapunktides) sätestatud taristu, sh Juurdepääsutee, Varutee, Parkla, elektrivõrk koos liitumispunktiga, puurkaev, joogivee pumpla, reovee kanalisatsioon koos liitumispunktiga, reovee puhastusseadmed, interneti kaabel koos liitumispunktiga ja gaasitrass koos liitumispunktiga, mille rajamise on Lepingu kohaselt kohustatud tagama Omanik (Taristu võib paikneda ka väljaspool Hoonestusõiguse ala).

1.13.21. Teeniv kinnistu 1 - Omanikule kuuluv kinnistu asukohaga Paeplatsi, Varinurme küla, Lüganuse vald, Ida-Viru maakond.

1.13.22. Teeniv kinnistu 2 - Omanikule kuuluv kinnistu asukohaga Sonda metskond 20, Varinurme küla, Lüganuse vald, Ida-Viru maakond.

1.13.23. Teeniv kinnistu 3 - Omanikule kuuluv kinnistu asukohaga Liignurme kaeveväli, Varinurme küla, Lüganuse vald, Ida-Viru maakond.

1.13.24. Tegevusluba - Hoonestajale Pakkumise kohase Projekti elluviimiseks vajalik relvaseaduse § 8333 lg 1 p 1 või p 6 sätestatud tegevusluba.

1.13.25. Varutee – Lepingu punktis 5.12.2. sätestatud tee Juurdepääsuteelt kuni Hoonestusõiguse ala piirini (varusissepääs Hoonestusõiguse ala edelanurgas).

2. OSALEJATE KINNITUSED

2.1. Omaniku esindaja kinnitab, et: 2.1.1. Kinnistu, Teeniv kinnistu 1, Teeniv kinnistu 2, Teeniv kinnistut 3 on Omaniku omandis

ning need ei ole arestitud, nende suhtes ei ole vaidlusi ega kehti mingeid keelde, neid ei ole koormatud Lepingus nimetamata kolmandate isikute õigustega, sealhulgas kinnistusraamatusse mittesissekandekohustuslike kolmandate isikute õigustega nagu näiteks üüri-, rendi- või muud kasutuslepingud.

2.1.2. Kinnistu, Teeniva kinnistu 1, Teeniva kinnistu 2 ega Teeniva kinnistu 3 suhtes ei ole kinnistusosakonnale esitatud kinnistamisavaldusi.

2.1.3. Omanikule teadaolevalt ei kehti Kinnistu, Teeniva kinnistu 1, Teeniva kinnistu 2 ega Teeniva kinnistu 3 valdamise, kasutamise ega käsutamise suhtes ega ole kehtestamisel Lepingus nimetamata muinsuskaitsealaseid, looduskaitsealaseid, riigikaitsealaseid ega muid piiranguid.

2.1.4. Omanikule teadaolevalt ei ole Kinnistul keskkonnakahjusid, millest Omanik ei ole Hoonestajale teatanud või mida Hoonestaja ei saanud märgata ülevaatuse teostamisel.

2.1.5. Omanikule teadaolevalt ei paikne Kinnistul kolmandatele isikutele kuuluvaid maapealseid või maa-aluseid tehnovõrke ega -rajatisi ega muid ehitisi, millest Omanik ei ole Hoonestajale teatanud või mida Hoonestaja ei oleks saanud märgata ülevaatuse teostamisel.

2.1.6. Kinnistu omandiõiguse suhtes ei ole käimasolevaid vaidlusi ega menetlusi ametiasutuste või muude isikutega ning Omanik ei ole teadlik ühestki põhjusest, mis võiksid sellise vaidluse või menetluse algatada ning puuduvad ametiasutuste poolt Omanikule määratud Kinnistuga seonduvad lahendamata arestid ja keelud. Kinnistu suhtes ei ole tehtud mistahes kehtivaid ettekirjutusi ega hoiatusi.

2.1.7. Omanik on tasunud kõik Kinnistu ja selle kasutamisega seotud maksed, mille maksetähtaeg on saabunud, ning Kinnistuga seoses ei ole Omaniku poolt tasumisele kuuluvaid mistahes tasumise tähtaega ületanud võlgnevusi.

9

2.1.8. Omanik ei anna ühtegi avalik-õiguslikku kinnitust selle kohta, et Kinnistule on võimalik ehitiste rajamine või et see on võimalik Hoonestajale sobivatel tingimustel.

2.1.9. Omanik ei anna ühtegi Lepingu punktis 2.1 sõnaselgelt nimetamata otsest ega kaudset kinnitust.

2.1.10. Planeeringu suhtes on Lepingu sõlmimise hetkel Tallinna Halduskohtus menetlemisel haldusasi nr 3-25-3125 Pärnu ala osas, mille kohaselt esialgset õiguskaitset kohaldatud ei ole.

2.1.11. Käesolev leping sõlmitakse vastavalt Kaitseministeeriumi 14.04.2026.a käskkirjale nr 1- 2/26/72 „Valikpakkumise tulemuste kinnitamine” ja 21.04.2026.a käskkirjale nr 1-2/26/82 „Kaitseministri 14.04.2026 käskkirja nr 72 „Valikpakkumise tulemuse kinnitamine“

muutmine”. 2.1.12. Kinnistule ei ole olemas Lepingu sõlmimise hetkel otsejuurdepääsu avalikult kasutatavalt

teelt.

2.2. Hoonestaja esindaja kinnitab, et: 2.2.1. Hoonestaja on Hoonestaja poolt vajalikuks peetavas ulatuses üle vaadanud

Hoonestusõiguse ala, tutvunud Kaitsetööstuspargi ala plaaniga ning on eelnimetatud andmete alusel Hoonestaja poolt vajalikuks peetud ulatuses teadlik Hoonestusõiguse ala suurusest, piiridest ja selle sobivusest Projekti elluviimiseks vastavalt Planeeringule niivõrd, kuivõrd see on võimalik ilma vastavaid täiendavaid uuringuid läbi viimata (nt eeldab projekteerimine topo-geodeetilisi ja ehitusgeoloogilisi uuringuid). Omanik on vastanud kõigile Hoonestaja küsimustele Kinnistu kohta.

2.2.2. Hoonestaja on teadlik Kinnistu suhtes kehtivatest Lepingus nimetatud kitsendustest, nende sisust, kuid mitte mõjust Kinnistu kasutamisele ega Projekti elluviimisele.

2.2.3. Hoonestajal ei ole kehtivat maksuvõlga ning Hoonestaja põhitegevusala vastavalt äriregistri andmetele on ärinõustamine jm juhtimisalane nõustamine, EMTAK (2008) 70221.

2.2.4. Hoonestajale ei ole väljastatud sõjarelvade käitlemise luba ega lõhkematerjali käitlemise tegevusluba.

2.2.5. Hoonestaja põhikirja ja juhtimisorganite otsustega on Hoonestaja esindajal kõik õigused, volitused, nõusolekud sõlmida Leping, talle ei ole teada ühtegi asjaolu, mis piiraks või takistaks käesoleva tehingu tegemist.

2.2.6. Hoonestaja on õigusvõimeline äriühing ning Lepingu sõlmimisega ei kahjustata Hoonestaja võlausaldajate huve ning Hoonestaja suhtes ei ole algatatud likvideerimis- ega pankrotimenetlust ega esitatud pankrotihoiatust.

2.2.7. Ükski Hoonestaja juhatuse liige ei ole kriminaalkorras karistatud.

2.3. Omaniku esindaja ja Hoonestaja esindaja kinnitavad, et: 2.3.1. Hoonestusõiguse ala asub Planeeringu alal, kuhu rajatakse Projekti elluviimiseks

eelduslikult büroohooned, tööstushooned ja -rajatised, keemiatööstuse hooned ja rajatised, laohooned, erihooned, veejaotustorustikud, kanalisatsiooniehitised, elektri- ja sideliinid ning nendega seotud muud kohalikud rajatised, piirdeaiad ja väravad, teed ning muud tööstuspargi toimimiseks vajalikud rajatised, nagu laskemoona või lõhkeaine katseplats ja lõhkeaine tootmisjääkide hävitamise plats.

2.3.2. Planeeringu kehtestamisel on loobutud detailse lahenduse koostamisest ja see on kehtestatud Planeeringu asukoha eelvaliku alusel, mistõttu eeldab Kinnistule hoonete püstitamine eelnevalt projekteerimistingimuste väljastamist (EhS § 261 lg 1).

10

2.3.3. Pooled on tutvunud Planeeringuga, selle seletuskirjaga ning seletuskirja lisaga, nende sisu on neile teada ning nad loobuvad nimetatud dokumentide ettelugemisest ja Lepingule lisamisest.

2.3.4. Omanik ei anna ühtegi kinnitust selle kohta, et Kinnistule väljastatakse Projekteerimistingimused või ehitusluba Hoonestajale sobivatel tingimustel.

2.3.5. Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus, registrikood 70009764, on 09.04.2025 a. kuulutanud välja valikpakkumise, mille korras hoonestusõiguse seadmise teel antakse kuni 70 aastaks kasutusse maa-ala eesmärgiga toetada Eesti kaitse- ja julgeolekuvaldkonna arengut, andes võimaluse kasutada maa-ala laskemoona, lõhkeainet mittesisaldava lahingumoona, lõhkeainet sisaldava lahingumoona, sõjalise lõhkematerjali või sõjalise lõhkeaine valmistamiseks või eelnimetatud asjade komponentide valmistamiseks ulatuses, mis tagab riigi eriplaneeringu kohaselt rajatava kaitsetööstuspargi alale nimetatud tegevusteks vajaliku taristu, sealhulgas tootmis- ja muude hoonete ning rajatiste ehitamiseks ning on kooskõlas kaitsetööstuspargi riigi eriplaneeringu asukoha eelvaliku otsusega.

2.3.6. Lepingu punktis 2.3.5 nimetatud Kaitsetööstuspargi valikpakkumise menetluses on esitanud Pakkumine, mille lisaks on ka Asendiplaan, mis võib Projekteerimistingimuste menetluses muutuda.

2.3.7. Nad on teadlikud asjaolust, et lisaks Lepingule (võlaõiguslik leping) on Hoonestajal ja Omanikul vaja sõlmida Asjaõigusleping.

2.4. Pooled tagavad ja kinnitavad, et vastava Poole poolt Lepingus antud kinnitused on õiged, täielikud ja mitteeksitavad nii Lepingu sõlmimise hetke seisuga kui ka Asjaõiguslepingu sõlmimise hetke seisuga. Ulatuses, milles kinnitused käsitlevad Omanikule teadaolevaid asjaolusid, lähtutakse Omaniku teadmisest Asjaõiguslepingu allkirjastamise ajal. Lepingus Hoonestaja poolt antud kinnitused loetakse Asjaõiguslepingu sõlmimisel Hoonestaja antud kinnitusteks. Ulatuses, milles kinnitused on antud Lepingus Kinnistu kohta, loetakse need Asjaõiguslepingu sõlmimisel antuks Kinnistu kohta.

3. LEPINGU SÕLMIMISE EESMÄRGID

3.1. Hoonestaja kasutab Hoonestusõigust Projekti elluviimiseks, sh Hoonestusõiguse alale Ehitiste rajamiseks ja käitamiseks. Hoonestaja kohustub Omanikku teavitama tehases toodetavate toodete nomenklatuuri muutumisest.

3.2. Projekti elluviimiseks soovib Hoonestaja omandada hoonestusõiguse Lepingus sätestatud tingimustel.

3.3. Hoonestajal on õigus Projekti kavandada ning Ettevalmistustöid teostada ka enne Asjaõiguslepingu sõlmimist.

3.4. Hoonestaja kinnitab, et ei pea enne Asjaõiguslepingu sõlmimist Kinnistule Kaitsetööstuspargi teenindamiseks ja toimimiseks vajalike servituutide seadmist Hoonestaja õigusi kahjustavaks või piiravaks ning annab Omanikule käesolevaga nõusoleku vastavate servituutide seadmiseks, eeldusel, et servituudi ala ei takista Hoonestajal Projekti elluviimist, sh Ehitiste rajamist ega muul viisil Hoonestusõiguse teostamist.

4. HOONESTUSÕIGUSE SEADMINE, HOONESTUSÕIGUSE ULATUS JA TÄHTAEG

4.1. Omanik ja Hoonestaja on kokku leppinud ning Omanik seab Kinnistule esimesele järjekohale Hoonestaja kasuks tasulise hoonestusõiguse tähtajaga seitsekümmend (70)

11

aastat alates hoonestusõiguse kandmisest kinnistusraamatusse. 4.2. Hoonestusõigus seatakse Kinnistule kogu ulatuses. Ehitiste täpne ala ning asukoht Kinnistul

määratakse kindlaks Projekteerimistingimustega, seejuures Hoonestaja ei või rajada Hooneid Kinnistu koosseisu kuuluvale maaüksusele katastritunnusega 44201:001:1329.

4.3. Hoonestusõigus ei ulatu kolmandatele isikutele kuuluvatele Kinnistul paiknevatele ja seda läbivatele liinidele, trassidele ja muudele kommunikatsioonidele (tehnovõrkudele ja - rajatistele).

4.4. Kinnistule Hoonestusõiguse alusel püstitatavad Ehitised on Hoonestusõiguse olulised osad.

5. PROJEKTI RAJAMINE JA OPEREERIMINE

5.1. Hoonestusõiguse alusel on Hoonestajal õigus rajada Hoonestusõiguse alale kõik Ehitised, mis on mõistlikult vajalikud Projekti elluviimiseks. Hoonestajal on kogu Hoonestusõiguse tähtaja jooksul õigus põhjendatud vajadusel Ehitisi Hoonestusõiguse ala piires ümber paigutada, asendada, teisaldada, muuta või paigutada Hoonestusõiguse alale uusi Ehitisi, saates Omanikule eelnevalt selle kohta uue asendiplaani tingimusel, et need uued Ehitised rajatakse Projekti eesmärgi täitmiseks ja et seeläbi ei kahjustata Omaniku ega teiste Kaitsetööstuspargi kasutajate õiguseid.

5.2. Kui Pooled ei lepi kokku teisiti, sh Lepingus, on Hoonestja kohustatud rajama Hoonestusõiguse alale kõik Ehitised ja seadmed, mis on vajalikud Käitamisloa väljastamiseks.

5.3. Pooled on kokku leppinud, et Käikuandmise Kuupäev peab saabuma hiljemalt 01.01.2030 aastal. Pooled teevad koostööd eesmärgiga, et Käikuandmise Kuupäev saabuks hiljemalt 01.01.2028 aastal. Kui Käikuandmise Kuupäev viibib Projekti rajamisega seotud kohtuvaidluse tõttu (sh Planeeringu, Projekteerimistingimuste, Ehitusloa, Käitamisloa vaidlustamine vms) või tehnovõrkudega liitumise võimalikkuse viibimise tõttu (nt ei valmi vastavad tehnovõrgud ja/või liitumispunktid käesolevas lepingus sätestatud tähtajal) või vastava loa või projekteerimistingimuste menetleja õigusvastase viivituse tõttu, siis pikeneb tähtaeg vastava vaidluse või viivituse aja võrra (mida arvestatakse kuni lõpliku jõustunud kohtulahendi jõustumiseni). Selguse huvides, Käikuandmise Kuupäeva ei mõjuta eraõiguslikud vaidlused Hoonestaja tarnijate, finantseerijate ja muude koostööpartneritega.

5.4. Hoonestajal on õigus kasutada Hoonestusõigust, sh Ehitisi üksnes Projekti eesmärgi täitmiseks. Selguse huvides, käesolev säte ei kohusta Hoonestajat tootmise käigus hoidmiseks, kui see ei ole Hoonestajale majanduslikult mõistlik või kui tootmine on takistatud Hoonestajast mittesõltuva asjaolu tõttu. Käesolev säte ei kohusta Hoonestajat tingimata kasutama järjepidevalt kõiki Hoonestusõiguse alale püstitatud Ehitisi või seadmeid.

5.5. Omanik ja Hoonestaja lepivad kokku, et võimaliku tootmisseisaku tekkimise teadmisest teatab Hoonestaja Omanikku esimesel võimalusel. Omanik ja Hoonestaja alustavad mitte hiljem kui kuue (6) möödumisel omaniku informeerimisest läbirääkimisi tootmisseisaku lõpetamiseks või Hoonestusõiguse tingimuste muutmiseks või Hoonestusõiguse võõrandamiseks.

5.6. Hoonestusõiguse kasutamine muul eesmärgil kui Projekti eesmärk on lubatav üksnes Omaniku eelneva kirjaliku nõusoleku alusel.

5.7. Hoonestaja ühinemine, jagunemine ja ümberkujundamine ning Hoonestaja aktsiate või osade omandiõiguse üleandmine on kuni Käikuandmise Kuupäevani lubatav üksnes Omaniku eelneval kirjalikul nõusolekul. Omanikul on õigus nõusoleku andmisest keelduda ainult

12

juhul, kui kavandatava tehingu tulemusel satub ohtu Projekti teostamine. Hoonestaja peab Omanikku käesolevas punktis sätestatud muudatustest mõistliku aja jooksul ette teavitama. Omanik annab nõusoleku mõistliku tähtaja jooksul, kuid mitte kauem kui kolme (3) kuu jooksul alates nõusoleku taotluse esitamisest, mistõttu peab Hoonestaja teavitama Omanikku ette piisava ajavaruga, et Omanikul oleks aega nõusoleku andmise üle otsustamiseks enne kavandatava sündmuse toimumist.

5.8. Hoonestusõiguse kolmanda isiku omandisse või Hoonestusõiguse ala kolmanda isiku kasutusse andmine on lubatav üksnes Omaniku eelneva kirjaliku nõusoleku alusel. Omanik ei tohi põhjendamatult keelduda Hoonestusõiguse ala kolmanda isiku kasutusse andmise nõusoleku andmisest. Käesolev ei piira AÕS § 2491 kehtivust.

5.9. Juhul, kui Hoonestusõiguse alale jääb Asjaõiguslepingu sõlmimise seisuga kasvavat metsa, mis tuleb vastavalt Asendiplaanile Ehitiste rajamiseks eemaldada, siis Omanikul on Hoonestaja põhjendatud taotluse saamisel kohustus korraldada sellise metsa Hoonestusõiguse alalt raiumine ja ära vedamine mõistlikult võimalikult lühikese aja jooksul, aga igal juhul hiljemalt kuue (6) kuu jooksul (arvestades looduskaitse piirangutega mittekaetud aega) taotluse Omaniku poolt kättesaamisest arvates, kusjuures metsa realiseerimisest saadav tulu kuulub Eesti riigile. Hoonestaja kohustub Hoonestusõiguse alal säilitama maksimaalselt võimalikus ulatuses kõrghaljastuse. Hoonestaja kannab metsa raiega Omanikule tekkinud kulu (s.h keskkonnatasude seadusest tuleneva raadamisõiguse tasu).

5.10. Hoonestaja kohustub: 5.10.1. täitma omal kulul kõik oma Lepingust tulenevad kohustused; 5.10.2. mitte kahjustama Kaitsetööstuspargi osi, mis jäävad välja Hoonestusõiguse alast; 5.10.3. arvestama mõistlikult teenusepakkujate ja Omaniku õigustega ning mitte põhjustama

Kaitsetööstuspargi kasutamisel suuremaid negatiivseid kõrvalmõjusid, kui on Hoonestaja tegevust reguleerivate õigusaktide alusel lubatav;

5.10.4. täitma kõiki Tegevusloast, Käitamisloast ja seadusest tulenevaid kohustusi ja tagama Hoonestusõiguse eesmärgipärasel kasutamisel kõigi vajalike lubade, nõusolekute ja kooskõlastuste olemasolu ja kehtivuse;

5.10.5. täitma Projekti tegevusalal kehtivaid tööstusharu parimaid praktikaid, sh tervise- ja ohutusealaseid nõudeid;

5.10.6. tagama Hoonestusõiguse alal kõigi heakorra-, keskkonna-, tuleohutuse jm nõuete täitmise, vältides oma tegevusega kehtivaid norme ületavaid kahjulikke keskkonna- ja muid mõjusid Omaniku varale, inimeste tervisele ning likvideerima ja hüvitama koheselt Hoonestaja õigusvastasest tegevusest või tegevusetusest põhjustatud kahju, sh kolmandatele isikutele;

5.10.7. teavitama viivitamatult Hoonestusõiguse alal või Kaitsetööstuspargis toimunud avariist, tulekahjust või muust õnnetusest Omaniku kontaktisikuid, vajadusel häirekeskust ning võtma kohe tarvitusele abinõud, et vältida ja vähendada sündmusest tulenevaid võimalikke kahjusid ning kõrvaldada sündmuse tagajärjed;

5.10.8. taluma Planeeringu alusel rajatava Kaitsetööstuspargi opereerimise võimalikke negatiivseid kõrvalmõjusid, sh Kaitsetööstusparki rajatavatest ehitistest tulenevaid negatiivseid mõjutusi (sh müra, lööklaineid, vibratsiooni jmt), mis võivad ületada kohustuslikke või soovitatavaid piirtasemeid, mis on kehtestatud seadusandlusega või normidega, või üldiselt soovitatavaks või tervislikuks peetavaid tasemeid ning Kaitsetööstuspargi ehitistest tingitud liikumispiiranguid. Kaitsetööstuspargi negatiivsed kõrvalmõjud ei või kaasa tuua selliste piiranguvööndite kehtestamist Hoonestusõiguse

13

alal, mis takistavad Hoonestusõiguse teostamist. 5.11. Hoonestusõiguse alale elektriühenduse rajamiseks kohustub Omanik esitama

liitumistaotluse võrguettevõtjale ja kandma Kinnistu elektrivõrguga liitumisega seonduvad kulud, sh liitumistasu. Omanik kohustub võimaldama elektri võrguettevõtjal tasuta kasutada Kaitsetööstuspargi ala kuni Kinnistu piirini elektriühenduse rajamiseks vajaliku infrastruktuuri rajamiseks, sh seadma võrguettevõtja nõudmisel vastavad servituudid.

5.12. Omanik kohustub: 5.12.1. Tagama oma kulul kahesuunalise kõvakattega (asfalt) sõidutee väljaehitamise koos

Planeeringus ettenähtud valgustusega avalikult kasutatavalt teelt (kinnistu nr 8034050, 17120 Sämi-Sonda-Kiviõli tee) kuni Hoonestusõiguse ala piirini hiljemalt kaheteistkümne (12) kuu jooksul Asjaõiguslepingu sõlmimisest arvates. Juurdepääsutee algab Hoonestusõiguse ala piirilt (Hoonestusõiguse ala kagunurka kavandatava peasissepääsu juurest) ja kulgeb läbi Teeniva kinnistu 1, Teeniva kinnistu 2, Teeniva kinnistu 3, Mati tee T1 kinnistu (kinnistu nr 7140450) ja Baasi tee kinnistu (kinnistu nr 7101950) kuni avalikult kasutatava Sämi-Sonda-Kiviõli teeni (kinnistu nr 8034050). Juurdepääsutee paiknemine on näidatud Lepingu lisaks oleval asendiplaanil tähistatud sinise joonega. Juurdepääsutee peab olema projekteeritud ja ehitatud võimaldamaks ohutut liiklemist sõidu- ja veoautodega (sh M3 ja N3 kategooria sõidukid koos O4 kategooria haagisega) ning talumaks liikluskoormust vähemalt üks tuhat (1000) sõiduautot päevas (mõlemas sõidusuunas kokku) ja vähemalt ükssada (100) veoautot päevas (mõlemas sõidusuunas kokku).

5.12.2. Tagama oma kulul Teenival kinnistul 1 ja eraomandis oleval Liignurme kinnistul (kinnistu nr 2172408) kahesuunalise kruusa- või killustikkattega sõidutee olemasolu Hoonestusõiguse ala edelanurgas asuva varu-väljapääsu juurest kuni kõvakattega Juurdepääsuteeni ehk Varutee hiljemalt kaheteistkümne (12) kuu jooksul Asjaõiguslepingu sõlmimisest arvates. Varutee paiknemine on näidatud Lepingu lisaks oleval asendiplaanil punase värviga. Juurdepääsutee peab olema projekteeritud ja ehitatud võimaldamaks ohutut liiklemist sõidu- ja veoautodega (sh M3 ja N3 kategooria sõidukid koos O4 kategooria haagistega). Varuteed hooldab Hoonestaja vastavalt enda vajadustele.

5.12.3. Tagama oma kulul Hoonestusõiguse ala sissesõidu juurde kõvakattega (asfalt) Parkla rajamise hiljemalt kaheteistkümne (12) kuu jooksul Asjaõiguslepingu sõlmimisest arvates. Parkla ala jooksva hoolduse tagab Hoonestaja.

5.12.4. Hoidma Juurdepääsutee (kattega tee seisunditase 3), Varutee (kruusatee seisunditase 2) ja Parkla (kattega tänava seisunditase 1) oma kulul kogu Hoonestusõiguse kehtivuse kestel nõuetele vastavas seisundis ja heas korras kuni Hoonestusõiguse lõppemiseni, sh korraldama lumekoristust ja mõistlikult vajalikku tee remonti (Omanik ei ole kohustatud korraldama lumekoristust Parklas ja Varuteel). Juurdepääsutee ja Parkla seisukorda hindab omanik iga aasta mai kuus ja selle järgselt teostab parandustegevused pragudele, laiusega kuni 2,0 cm, teekatte murenemisele sügavusega kuni 2,5 cm. Juurdepääsutee augud läbimõõduga kuni 20,0 cm ja sügavusega kuni 5,0 on lubatud 15.11-01.06. Juurdepääsuteel on lubatud roopa maksimaalne sügavus 4 cm ja koheva lume maksimaalne sügavus 8 cm.

5.12.5. Tagama oma kulul kogu Hoonestusõiguse kehtivuse ajal nii õiguslikult kui füüsiliselt Hoonestajale Projekti elluviimiseks ja Hoonestusõiguse eesmärgipäraseks kasutamiseks vajaliku juurdepääsu Hoonestusõiguse alale avalikult kasutatavalt teelt (kinnistu nr 8034050, 17120 Sämi-Sonda-Kiviõli tee) nii sõidu- kui veoautodega (sh M3 ja N3 kategooria sõidukid koos O4 kategooria haagistega) ning seadma Hoonestaja kasuks

14

selleks vajalikud servituudid või tagama vastavate juurdepääsu servituutide seadmise, sh. Teenivale kinnistule 1, Teenivale kinnistule 2, Teenivale kinnistule 3, Mati tee T1 kinnistule (kinnistu nr 7140450) ja Baasi tee kinnistule (kinnistu nr 7101950) ning eraomandis olevale Sonda tee 15 kinnistule (kinnistu registriosa nr 4511308; katastriüksuse nr 30901:001:0015) hiljemalt kaheteistkümne (12) kuu jooksul Asjaõiguslepingu sõlmimisest arvates.

5.12.6. Tagama oma kulul Hoonestajale hiljemalt kaheteistkümne (12) kuu jooksul alates Asjaõiguslepingu sõlmimisest Hoonestusõigusega alale nii füüsilise kui õigusliku võimaluse liituda piirkonna võrguettevõtja elektrivõrguga, mille keskpingel tarbimissuunaline liitumisvõimsus on 5MW. Sealjuures on Omanik kohustatud tasuma võrguettevõtjale Kinnistu ja Hoonestusõiguse elektrivõrguga liitumisega seonduvad kulud, sh liitumistasu. Hoonestaja tasub tarbitud elektrienergia eest vastavalt Hoonestaja ja elektriettevõtja vahel sõlmitavale elektrienergia tarbimise müügilepingule (selguse huvides, Hoonestaja tasub ka tema tarbimisega seotud võrgutasu ja muid elektrienergia hinnakomponente).

5.12.7. Tagama oma kulul hiljemalt kaheteistkümne (12) kuu jooksul alates Asjaõiguslepingu sõlmimisest Hoonestajale nii füüsilise kui õigusliku võimaluse tarbida Hoonestusõiguse alal joogivee kvaliteediga vett vähemalt mahus kümme tuhat (10 000) kuupmeetrit kalendrikuus (m3/m), sh peab olema Hoonestusõigusega alale rajatud vastav I astme pumbajaam koos vastava puurkaevuga. Omanik kannab pumbajaama ja puurkaevu rajamise kulud. Hoonestusõiguse alale rajatav puurkaev ja pumbajaam antakse pärast nende valmimist üle Hoonestaja valdusesse ja kasutusse, kes vastutab nende edasise käitamise ja hooldamise eest kogu Hoonestusõiguse kehtivuse kestel, sh kannab ka vastavad kasutamisega ja korrashoiuga seonduvad kulud.

5.12.8. Tagama oma kulul hiljemalt kaheteistkümne (12) kuu jooksul alates Asjaõiguslepingu sõlmimisest Hoonestajale õigusliku ja tehnilise võimaluse tarbida Hoonestusõigusega alal Hoonestusõiguse kehtivuse ajal reovee kanaliseerimise ja/või puhastamise teenust vähemalt mahus kümme tuhat (10 000) kuupmeetrit kalendrikuus (m3/m), sh peavad olema Hoonestusõiguse alale või sellega piirnevale Kaitsetööstuspargi alale rajatud vastavad puhastusseadmed ja Hoonestusõigusega ala piirini vastav kanalisatsiooni trass ning Hoonestusõiguse ala piirile vastav liitumispunkt. Omanik on kohustatud kandma kõik vastavate reovee puhastusseadmete, reovee trassi (väljastpoolt kuni Hoonestusõiguse ala liitumispunktini) ning liitumispunkti rajamise kulud ja sõlmima vajadusel vastava vee- ettevõtjaga vastava liitumislepingu. Hoonestaja tasub tarbitud reovee vastuvõtu / puhastamise teenuse eest vastavalt Hoonestaja ja vee-ettevõtja vahel sõlmitavale reovee vastuvõtu / puhastamise teenuse lepingule. Kui reovee puhastusseadmeid ja reovee trassi (väljaspoole Hoonestusõiguse ala) haldab Omanik, tasub Hoonestaja reovee vastuvõtu ja puhastamise teenuse eest kulupõhist teenustasu, mis ei tohi sisaldada vastavate reovee puhastussüsteemi ehitiste, seadmete, trassi ja liitumispunkti rajamiseks kantud kulusid.

5.12.9. Tagama oma kulul Hoonestajale hiljemalt kaheteistkümne (12) kuu jooksul alates Asjaõiguslepingu sõlmimisest Hoonestusõiguse alal nii füüsilise kui õigusliku võimaluse tarbida interneti teenust läbi fiiberoptilise kaabli, sh peab olema Hoonestusõigusega ala piirini veetud vastav fiiberoptiline kaabel ning piirile ehitatud vastav liitumispunkt. Omanik tasub võrguettevõtjale sidevõrgu liitumistasu. Hoonestaja tasub tarbitud interneti teenuse eest vastavalt Hoonestaja ja side-ettevõtja vahel sõlmitavale interneti-side teenuse osutamise lepingule.

5.12.10. Tagama oma kulul hiljemalt kaheteistkümne (12) kuu jooksul alates

15

Asjaõiguslepingu sõlmimisest Hoonestajale nii füüsilise kui õigusliku võimaluse tarbida Hoonestusõiguse alal maagaasi mahus kuni 210 m3/h rõhul 1,5 - 2,8 bar, sh peab olema rajatud Hoonestusõigusega ala piirini vastav maagaasi trass ning piirile ehitatud vastav liitumispunkt. Omanik tasub võrguettevõtjale gaasitrassi liitumistasu. Hoonestaja tasub tarbitud gaasi eest vastavalt Hoonestaja ja gaasi-ettevõtja vahel sõlmitavale gaasi tarbimise lepingule.

5.12.11. Tagama oma kulul hiljemalt kaheteistkümne (12) kuu jooksul alates Asjaõiguslepingu sõlmimisest Hoonestusõiguse ala ümbritseva tugeva 2400 mm, mis on täiendavalt varustatud tipus lõiketraadiga ja süvistatud 30 cm pinnasesse, piirdeaia rajamise (üleval lõiketraat, koos kahe väravaga, millest peavärav on nn voldikvärav ja reservpääsla on nn liugvärav). Piirdeaed koos väravatega loetakse Hoonestusõiguse oluliseks osaks ning pärast nende valmimist vastutab nende hooldamise ja korrashoiu eest Hoonestaja, sh kannab vastavad kulud. Piirdeaia täpsed tehnilised tingimused ning ehitustegevuse tegevuskava kooskõlastatakse enne ehitustegevuse algust Poolte vahel, et Hoonestajal oleks võimalik mõistlikel tingimustel paigaldada piirdeaiale vajalikud valveseadmed ja andurid, sh kaamerad.

5.12.12. Tagama Hoonestaja poolt Projekti elluviimise käigus Hoonestusõiguse alal toodetud laskemoona testlaskmise võimaluse Eesti territooriumil (vähemalt mahus 15 laskepäeva kalendriaastas kuni 10 km kaugusele).

5.12.13. Tagama Omaniku kulul rasketehnikale sobiliku „kanalite ületuse“ rajamise viies asukohas, sh horisontaalse kanali mõlemalt küljelt ja vertikaalse kanali keskelt ja lõunapoolsest otsast, hiljemalt 12 kuu jooksul Asjaõiguslepingu sõlmimisest arvates.

5.12.14. Tagama Juurdepääsutee, Varutee, Parkla, kanalite ületuse ning reoveega seonduva taristu, mis paiknev väljaspool Hoonestusõigus ala, säilimise ja töökorras oleku kuni Hoonestusõiguse kehtivuse lõpuni.

5.13. Juhul, kui Omanik ei raja Taristut punktis 5.12 (sh alapunktides) nimetatud tähtajaks, pikeneb viivituses oldud aja võrra vastavalt Hoonestajale Lepinguga määratud Käikuandmise Kuupäev.

6. KINDLUSTAMIS- JA KORRASHOIUKOHUSTUS

6.1. Hoonestaja kohustub kindlustama Ehitised kogu Hoonestusõiguse kehtivuse ajal vähemalt tegevusvaldkonnas tavapärases ulatuses ja tingimustel.

6.2. Hoonestaja on kohustatud hoidma Ehitised (sh sinna paigaldatud seadmed) ja Hoonestusõiguse ala alaliselt mõistlikult heas seisukorras kuni Ehitiste lammutamise või Hoonestusõiguse lõppemiseni, kumb iganes saabub varem.

7. HOONESTUSÕIGUSE TASU JA HOONESTUSÕIGUSE TASU MUUTMINE

7.1. Hoonestaja kohustub tasuma Omanikule alates Asjaõiguslepingu sõlmimisest kuni Käitamisloa saamiseni iga-aastaselt tasu summas, mis on kümme protsenti (10%) Hoonestustasust, millele lisandub käibemaks seaduses sätestatud juhtudel ja määras. Alates Käitamisloa saamisest kohustub Hoonestaja tasuma Omanikule kuni Hoonestusõiguse kinnistusraamatust kustutamiseks nõutavas vormis notariaalse kinnistamisavalduse esitamiseni tasu summas, mis vastab vastaval ajahetkel kehtivale Hoonestustasule, millele lisandub käibemaks seaduses sätestatud juhtudel ja määras.

7.2. Hoonestajal ei ole kohustust tasuda Omanikule kuni Asjaõiguslepingu sõlmimiseni mistahes

16

tasu. 7.3. Hoonestustasu iga-aastased summad tasutakse järgneva perioodi eest ette kaks korda aastas

võrdsetes summades, iga aasta 1. juuliks ja 1. jaanuariks, Omaniku poolt saadetud arve alusel.

7.4. Esimese kalendaarse poolaasta eest, mille jooksul sõlmitakse Asjaõigusleping, tasutakse Hoonestustasu kümne (10) tööpäeva jooksul Hoonestajale vastavasisulise arve esitamisest arvates, kuid mitte varem kui kümne (10) tööpäeva jooksul Asjaõiguslepingu sõlmimisest. Esimese poolaasta tasu arvestatakse proportsionaalselt nende päevade eest, mis jäävad vastavast poolaastast alles alates Asjaõiguslepingu sõlmimise kuupäevast.

7.5. Omanik esitab Hoonestajale hiljemalt kolmkümmend (30) päeva enne iga maksetähtaja saabumist arve, millel on näidatud vähemalt Hoonestustasu summa ja Omaniku arvelduskonto number. Erandina esitab Omanik esimese arve ühe (1) kuu jooksul alates Asjaõiguslepingu sõlmimise päevast. Kui Omanik esitab arve Lepingus sätestatust hiljem, siis pikeneb vastava arve tasumise tähtaeg vastava viivituse kestuse võrra.

7.6. Omanik esitab Hoonestajale hiljemalt iga kuu 20. kuupäevaks arve möödunud kuul tarbitud kommunaalteenuste eest. Hoonestaja kohustub arve tasuma kolmekümne (30) päeva jooksul.

7.7. Kui Hoonestustasu maksmise kohustus lõpeb poolaasta jooksul, tagastatakse Hoonestajale enam makstud Hoonestustasu proportsionaalselt poolaasta lõpuni jäävate päevade arvuga. Kui Hoonestustasu määr muutub poolaasta jooksul, tasub Hoonestaja muutunud määras Hoonestustasu alates järgmisest poolaastast, kusjuures varasemate perioodide Hoonestustasu ümber ei arvutata.

7.8. Hoonestustasu suurus Asjaõiguslepingu sõlmimise hetkel on 403 542 eurot (lähtudes 2862 eurot iga Hoonestusõiguse ala hektari kohta) aastas, millele lisandub käibemaks seaduses sätestatud juhtudel ja määras. Hoonestustasu suurust muudetakse automaatselt alates Asjaõiguslepingu sõlmimisele järgnevast teisest kalendriaastast iga kalendriaasta järel vastavalt Eesti Statistikaameti (või kui Eesti Statistikaamet lõpetab vastava tegevuse, siis muu ameti või asutuse, kes tegeleb riikliku statistika avaldamisega) poolt avaldatud Eesti tarbijahinnaindeksi (IA02: TARBIJAHINNAINDEKS, 1997 = 100 (KUUD)) muutusele eelneva aasta jooksul. Kui nimetatud indeksi avaldamine lõpeb, võtab Omanik aluseks muu võimalikult sarnase sisuga indeksi. Omanik arvutab Hoonestustasu suuruse muutuse igal indekseerimise aastal ümber vastavalt käesolevas punktis sätestatule ning teatab selle Hoonestajale hiljemalt 1. juuliks tasutava Hoonestustasu arve esitamisel.

7.9. Hoonestustasu ja kommunaalteenuste arve tasumisega või mistahes muu Lepingu või Hoonestusõigusega seonduva rahalise kohustuse täitmisega viivitamisel on rikkumises oleval poolelt õigus nõuda tasumata summalt viivist. Viivise määr on 0,05% iga viivitatud päeva eest või seadusejärgne viivise määr, kui see on suurem kui 0,05% päevas.

7.10. Hoonestustasu maksmise kohustuse täitmise tagamiseks kantakse kinnistusraamatusse Hoonestusõiguse kohta avatava kinnistusregistri registriosa kolmandasse jakku esimesele järjekohale reaalkoormatis Hoonestusõigusega koormatud kinnistu igakordse omaniku kasuks Hoonestusõiguse igakordse omaniku kohustusega alluda kohesele sundtäitmisele reaalkoormatisega tagatud rahalise nõude rahuldamiseks. Omanik ja Hoonestaja lepivad kokku, et Hoonestustasu tasumist tagav reaalkoormatis jääb erinevalt täitemenetluse seadustiku § 158 lõikes 3 sätestatust püsima, kui Omanik reaalkoormatise alusel või mõne teise eespool või samal järjekohal asuva piiratud asjaõiguse omanik Hoonestusõigusele sissenõude pöörab.

7.11. Hoonestustasu muutmise nõude tagamiseks kantakse Hoonestusõiguse kohta avatava kinnistusregistri registriossa Hoonestusõigusega koormatud kinnistu igakordse omaniku

17

kasuks Hoonestusõigust koormava reaalkoormatisega ühele ja samale esimesele järjekohale vastav märge.

8. HOONESTUSÕIGUSE VÕÕRANDAMINE JA KOORMAMINE NING KINNISTU VÕÕRANDAMINE

8.1. Omanik kohustub tagama, et Hoonestusõigusega koormatud Kinnistu või selle osa võõrandamisel (sh omaniku vahetumisel ühinemisel, jagunemisel või ettevõtte ülemineku käigus), v.a võõrandamisel täite- ja pankrotimenetluses, võtab Hoonestusõigusega koormatud Kinnistu omandaja üle kõik Lepingus sätestatud Omaniku ja Hoonestaja vahel sõlmitud võlaõiguslikud kokkulepped. Hoonestaja annab käesolevaga nimetatuks oma tingimusteta ja tagasivõtmatu nõusoleku.

8.2. Hoonestajal on Hoonestusõiguse tervikuna või osaliselt võõrandamiseks vajalik Kinnistu igakordse omaniku eelnev nõusolek. Nõusoleku andmisega, Hoonestusõiguse võõrandamiseks, loetakse Omanik ühtlasi andnuks oma tingimusteta ja tagasivõtmatu nõusoleku Lepingust tulenevate õiguste ja kohustuste üleandmiseks Hoonestusõiguse omandajale.

8.3. Hoonestaja kohustub tagama, et Hoonestusõiguse või selle osa võõrandamisel (sh Hoonestaja vahetumisel ühinemisel, jagunemisel või ettevõtte ülemineku käigus), v.a võõrandamisel täite- ja pankrotimenetluses, võtab Hoonestusõiguse omandaja üle kõik Lepingus sätestatud Omaniku ja Hoonestaja vahel sõlmitud võlaõiguslikud kokkulepped.

8.4. Hoonestusõiguse koormamiseks on vajalik Omaniku eelnev nõusolek. Omanik peab otsustama nõusoleku andmise 30 päeva jooksul alates nõusoleku andmiseks piisavat informatsiooni sisaldava taotluse saamisest. Ilma Omaniku eelneva nõusolekuta on lubatav Hoonestusõigusele hüpoteegi seadmine Euroopa Majanduspiirkonnas registreeritud krediidiasutuse kasuks.

9. EHITISTE SAATUS HOONESTUSÕIGUSE TÄHTAJA MÖÖDUMISEL VÕI HOONESTUSÕIGUSE LÕPETAMISEL

9.1. Pooled on kokku leppinud, et Hoonestusõiguse tähtaja möödumisel või Hoonestusõiguse lõppemisel muul alusel, v.a. Lepingu punktides 14.6.1 ja 14.8 sätestatud alusel, on Hoonestaja kohustatud Hoonestusõiguse alal asuvad Ehitised (v.a teed, sillad, kraavid ja äravoolusüsteemid) omal kulul demonteerima ja ära vedama ning heakorrastama Hoonestusõiguse ala ühe (1) aasta jooksul arvates Hoonestusõiguse tähtaja möödumisest või Hoonestusõiguse lõppemisest. Omanik ei tasu Kinnistule jäänud ehitiste eest hüvitist. Omanik ei tasu Kinnistule jäänud ehitiste eest hüvitist, v.a. kui Lepingus on sätestatud teisiti.

9.2. Pooled on kokku leppinud, et juhul, kui Hoonestaja ei ole punktis 9.1 sätestatud tähtajaks samas punktis sätestatud kohustusi täitnud, siis on Omanikul õigus Ehitised ise ära vedada ja Hoonestusõiguse ala heakorrastada ning nõuda Hoonestajalt vastavate tööde tegemiseks tehtud mõistlike kulude hüvitamist.

9.3. Juhul, kui Hoonestaja õigusvastase tegevusega tekitatakse kolmandatele isikutele, sh Kaitsetööstuspargi teistele kasutajatele kahju, kohustub Hoonestaja kahju hüvitama.

18

10. TAASTAMISKOHUSTUS

10.1. Kui Hoonestusõiguse oluliseks osaks olevad Ehitised hävivad tervikuna või osaliselt selliselt, et Projekti eesmärgi täitmise jätkamine ei ole võimalik, ei ole Hoonestaja kohustatud Ehitisi taastama, kui ta esitab teate Hoonestusõiguse lõpetamiseks vastavalt punktile 14.7 (teatab Omanikule kirjalikult vähemalt 12 kuud ette Hoonestusõiguse lõpetamise ja kustutamise soovist). Hoonestusõiguse lepingu lõpetamisel kohustub Hoonestaja korraldama hävinud Ehitiste teisaldamise punktis 9.1 nimetatud tähtaja jooksul ja ulatuses.

11. VILJAD JA MAKSUD

11.1. Kõik Hoonestusõiguse kehtivuse ajal Hoonestusõiguselt saadavad viljad kuuluvad Hoonestajale.

11.2. Hoonestaja on kohustatud Hoonestusõiguse kehtivuse kestel kandma kõik Hoonestusõigusega seotud avalik-õiguslikud koormatised ja tasuma kõik maksud, sh maamaksu.

11.3. Juhul, kui tulevikus peaks Ehitiste või Hoonestusõiguse omamisele või opereerimisele kehtestatama uusi makse või muid rahalisi kohustusi, tasub need Hoonestaja.

12. ETTEVALMISTAVAD TEGEVUSED JA HOONESTUSÕIGUSE ALA VALDUSE ÜLEANDMINE

12.1. Lepingu sõlmimisest kuni Asjaõiguslepingu sõlmimiseni on Hoonestajal õigus omal kulul teostada järgnevaid Projekti ettevalmistamiseks vajalikke tegevusi, eespool ja edaspidi Ettevalmistustööd, kooskõlas kõigi Ettevalmistöödele kehtivate õigusaktidega, teavitades sellest Omanikku vähemalt 5 tööpäeva enne vastava Ettevalmistustöö alustamist:

12.1.1. teostada Kinnistul vajalikke mõõdistusi ja uuringuid, sh keskkonnamõjude hindamisega seotud uuringud, pinnaseuuringud (sh pinnase puurimine) ning paigaldada uuringute läbiviimise eesmärgil vastavaid ajutisi tehnilisi seadmeid või rajatisi;

12.1.2. kasutada Planeeringu alale rajatud juurdepääsuteid, hüvitades Hoonestaja poolt teedele tekitatud kahju ulatuses, mis ületab tavapärast kulumist.

12.2. Ettevalmistustööde hulka ei kuulu ehitustööde või muude füüsiliste toimingute teostamine Kinnistul, v.a juhul, kui need on Projekti ettevalmistamiseks vajalikud toimingud (eelkõige pinnaseuuringud, keskkonnamõjude hindamisega seotud uuringud, kuid mitte ehitustööd). Ettevalmistustööde käigus ei ole Hoonestajal õigust raiuda Kinnistul asuvat metsa. Ulatuses, milles metsa raiumine on vajalik Ettevalmistustööde läbiviimiseks, korraldab selle Omanik Hoonestaja põhjendatud taotluse alusel Hoonestaja kulul.

12.3. Omanikul on õigus saada Hoonestajalt teavet selle kohta, milliseid Ettevalmistustöid on Hoonestaja teostanud ja kavatseb teostada.

12.4. Ettevalmistustööd võivad jätkuda ka pärast Hoonestaja poolt punktis 13.2 nimetatud Kinnituse esitamist.

12.5. Omanik on kohustatud Hoonestajale andma kõik vajalikud tahteavaldused, mis on seotud Ettevalmistustööde ja Projekti elluviimisega kuni Asjaõiguslepingu sõlmimiseni või Lepingu lõppemiseni (kumb iganes saabub varem).

12.6. Omanik ja Hoonestaja lepivad kokku, et Hoonestusõiguse ala otsene valdus loetakse

19

Hoonestajale üle antuks ning Hoonestusõiguse ala juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko Hoonestajale üle läinuks Asjaõiguslepingu sõlmimisega.

12.7. Omanik ja Hoonestaja lepivad kokku, et Omaniku valduses olevad Hoonestusõiguse ala päraldisteks olevad dokumendid, mida ei säilitata üheski avaliku kasutusega arhiivis annab Omanik Hoonestajale üle hiljemalt neljateistkümne (14) kalendripäeva jooksul arvates Asjaõiguslepingu sõlmimise päevast.

13. ASJAÕIGUSLEPINGU SÕLMIMISE EELDUSED

13.1. Omanik ja Hoonestaja lepivad kokku, et sõlmivad Asjaõiguslepingu ja esitavad kinnistamisavalduse Hoonestusõiguse, reaalkoormatise, märke ja reaalservituutide kinnistamiseks notariaalselt tõestatud vormis mitte hiljem kui 1 aasta ja 3 kuud käesoleva lepingu sõlmimisest, kuid hiljemalt kolme (3) kuu jooksul arvates alljärgnevate tingimuste täitmisest:

13.1.1. Hoonestajale on väljastatud Pakkumise kohase Projekti elluviimiseks vajalik Tegevusluba, ja

13.1.2. Hoonestaja on esitanud Omanikule Lepingu punktis 13.2 nimetatud Kinnituse.

13.2. Hoonestaja kohustub esitama Omanikule mitte hiljem kui kolme (3) kuu jooksul Tegevusloa väljastamisest Asjaõiguslepingu sõlmimise sooviavalduse. Kinnituse esitamise tähtaega ei pikendata.

13.3. Asjaõiguslepingu sõlmimine toimub notariaalselt tõestatud vormis. Omanik kohustub informeerima Hoonestajat pärast Hoonestaja poolset Kinnituse esitamist Asjaõiguslepingu sõlmimise ajast ja kohast vähemalt 30 kalendripäeva ette.

13.4. Kõik Asjaõiguslepingu sõlmimisega seotud tasud (sh notari tasud) ja riigilõivud tasub Hoonestaja.

13.5. Kinnistusraamatusse kandmisel saab Hoonestusõigus Kinnistu kohta avatud registriosa kolmandas jaos esimese järjekoha. Notariaalakti tõestaja on osalejatele selgitanud, et

Hoonestusõiguse kinnistusraamatusse kandmiseks tuleb Asjaõiguslepingu sõlmimise hetkel

Kinnistut koormavad kanded kas kustutada või muuta õiguste järjekohti selliselt, et need

saavad järjekoha Hoonestusõiguse järel. Nii märgete kustutamiseks või järjekohtade

muutmiseks on vajalikud õigustatud isikute vormikohased nõusolekud. 13.6. Omanik kohustub tagama, et Omanik ei anna enne Hoonestusõiguse kinnistusraamatus

Hoonestaja nimele kandmist Kinnistu omandit üle kolmandale isikule. 13.7. Omanik kohustub tagama, et Omanik ei koorma Kinnistut asja- või võlaõigustega

kolmandate isikute kasuks (v.a. piiratud kasutusõigustega teenusepakkujate, nagu näiteks vee- ja energiaettevõtted, kasuks), mille tulemusel on takistatud Kinnistu koormamine hoonestusõigusega kinnistusraamatusse esimesele järjekohale ja/või hoonestusõiguse teostamine (Ehitiste rajamine vastavalt Planeeringule, Projekteerimistingimustele ja / või Asendiplaanile).

13.8. Pooled on kokku leppinud, et Lepingu alusel ei kanta kinnistusraamatusse Hoonestusõiguse seadmist tagavat eelmärget Hoonestaja kasuks. Notariaalakti tõestaja on

osalejatele selgitanud, et Hoonestusõigus tekib ja Hoonestaja saab hoonestusõiguse

omanikuks Hoonestusõiguse kinnistusraamatusse kandmise hetkest. Kokkulepitud tingimuste

saabumisel sõlmivad Omanik ja Hoonestaja notariaalselt tõestatud vormis hoonestusõiguse

seadmise asjaõiguslepingu, koos hoonestusõiguse omaja kohustusega tasuda

20

hoonestusõigusega koormatud kinnistu igakordsele omanikule tasu, mille tasumise

tagamiseks koormatakse hoonestusõigus reaalkoormatisega ja mille muutmise tagamiseks

kantakse märkus kinnistusraamatusse. 13.9. Omanik ja Hoonestaja lepivad kokku, et Lepingu kokkulepped, mille kohta on võimalik

teha Hoonestusõiguse sisuna kanne kinnistusraamatusse, kantakse suurimas võimalikus ulatuses Asjaõiguslepingu alusel kinnistusraamatusse, seal hulgas alljärgnevad kokkulepped:

13.9.1. Hoonestusõiguse ulatus vastavalt Lepingu punktidele 4.2 ja 4.3; 13.9.2. ehitamise kohustus vastavalt Lepingu punktidele 5.1 ja 5.2; 13.9.3. sihtotstarbelise kasutamise kohustus vastavalt Lepingu punktile 5.4, 5.6, 5.10.4 ja 5.10.5; 13.9.4. kindlustamiskohustus vastavalt Lepingu punktile 6.1; 13.9.5. korrashoiukohustus vastavalt Lepingu punktidele 5.10.6 ja 6.2; 13.9.6. kokkulepe ehitiste taastamise kohustuse kohta vastavalt Lepingu punktile 10.1; 13.9.7. kokkulepe ehitiste saatuse ning hüvitise maksmise välistamise kohta hoonestusõiguse

tähtaja möödumisel vastavalt Lepingu punktile 9.1; 13.9.8. kokkulepe Hoonestaja kohustuse kohta maksta leppetrahvi vastavalt Lepingu punktidele

15.2, 15.5 kuni 15.7 ja 15.9.6; 13.9.9. kokkulepe maksude tasumise ja koormatiste kandmise kohta vastavalt Lepingu punktidele

11.2 ja 11.3; 13.9.10. hoonestusõiguse võõrandamiseks koormatud kinnisasja omaniku nõusoleku nõue

vastavalt Lepingu punktidele 5.8 ja 8.2; 13.9.11. hoonestusõiguse piiratud asjaõigustega koormamiseks koormatud kinnisasja

omaniku nõusoleku nõue vastavalt Lepingu punktile 8.4.

14. LEPINGU LÕPETAMINE JA LEPINGUST TAGANEMINE NING HOONESTUSÕIGUSE LÕPETAMINE

14.1. Lepinguosalised on kokku leppinud, et juhul kui Hoonestaja ei ole esitanud Omanikule Kinnitust loevad Omanik ja Hoonestaja käesoleva lepingu lõppenuks alates Hoonestaja poolt Omanikule Loobumisteate esitamisest. Eeltoodud juhul ei ole Hoonestajal õigust nõuda Omanikult Asjaõiguslepingu sõlmimist kuni Kinnituse esitamiseni. Samuti ei ole Hoonestajal õigus nõuda Omanikult lepingu esemega seotud maksete, tasude või kahjuhüvitiste tasumist.

14.2. Hoonestajal on kirjaliku teatega kuni Asjaõiguslepingu sõlmimiseni täiendavat tähtaega kohustuse täitmiseks andmata õigus Lepingust ühepoolse avalduse alusel taganeda, kui Omanikust tuleneval põhjusel viibib Asjaõiguslepingu sõlmimine ja see on sõlmimata ka taganemisavalduse esitamise hetkel.

14.3. Omanikul on kirjaliku teatega kuni Asjaõiguslepingu sõlmimiseni täiendavat tähtaega kohustuse täitmiseks andmata õigus Lepingust ühepoolse avalduse alusel taganeda kui esineb ükskõik milline allpool toodud alustest:

14.3.1. ARCA SAVUNMA SAN. TİCARET ANONIM ŞIRKETI poolt valikpakkumise menetluses või Pakkumises esitatud andmed osutuvad ebaõigeks;

14.3.2. Hoonestajale keeldutakse Tegevusloa andmisest ja Hoonestaja ei ole Tegevusloa andmisest keeldumisest ühe (1) kuu jooksul esitanud uut taotlust või Hoonestajale ei ole väljastatud Tegevusluba kaheteistkümne (12) kuu jooksul Lepingu sõlmimisest;

14.3.3. Hoonestaja ei esita Omanikule Kinnitust kolme (3) kuu jooksul alates Tegevusloa väljastamisest;

21

14.3.4. Hoonestaja ei esita Tegevusloa taotlust üheksakümne (90) päeva jooksul alates Lepingu sõlmimisest;

14.3.5. Hoonestaja võtab Tegevusloa taotluse tagasi ja ei esita uut Tegevusloa taotlust 30 päeva jooksul Tegevusloa taotluse tagasi võtmisest;

14.3.6. Hoonestaja suhtes toimub pankroti- või saneerimismenetlus; 14.3.7. Hoonestajast tuleneval põhjusel viibib Asjaõiguslepingu sõlmimine ja see jääb

Hoonestajast tuleneval põhjusel sõlmimata ka Omaniku poolt määratud ja vähemalt kümme (10) tööpäeva ette teatatud uuel ajal ning sellisest uuest ajast on möödunud enam kui kakskümmend (20) tööpäeva.

14.4. Omanikul on õigus enne Asjaõiguslepingu sõlmimist Lepingust, vähemalt kolme (3) kuu pikkuse etteteatamisajaga kirjaliku teatega, taganeda ka juhul, kui Kinnistu on vajalik riigivõimu teostamiseks või muul avalikul eesmärgil ja Omanik hüvitab Hoonestajale taganemisest tuleneva Projektiga seotud otsese varalise kahju

14.5. Kui Pooled ei ole eraldi kokku leppinud teisiti, kohustub Hoonestaja Lepingu lõppemisel Lepingu punktides 14.1 kuni 14.3 sätestatud alusel kolme (3) kuu jooksul taastama Kinnistu seisukorra sellisena, nagu see oli enne Ettevalmistustööde teostamist, välja arvatud Hoonestaja palvel Omaniku poolt teostatud raie tagajärgede taastamine.

14.6. Omanik ja Hoonestaja on kokku leppinud, et Hoonestajal on õigus nõuda Omanikult Hoonestusõiguse (ennetähtaegset) lõpetamist ja nõusoleku andmist Hoonestusõiguse kinnistusraamatust kustutamiseks, teatades sellest Omanikule kirjalikult vähemalt kolmkümmend (30) päeva ette, kui:

14.6.1. Omanik rikub oluliselt Lepingut ning see piirab või takistab oluliselt Hoonestusõiguse teostamise võimalust ning Omanik ei ole rikkumist lõpetanud ka Hoonestaja poolt antud 30-päevase tähtaja jooksul. Sellisel juhul kohustub Omanik hüvitama Hoonestajale Lepingu rikkumise ja Hoonestusõiguse lõpetamisega seotud otsese varalise kahju;

14.6.2. Hoonestusõigus ei ole kinnistusraamatusse kantud kolme (3) kuu jooksul arvates Asjaõiguslepingu sõlmimise kuupäevast;

14.6.3. Hoonestaja soovib enne Käikuandmise Kuupäeva loobuda Projekti elluviimisest. 14.7. Omanik ja Hoonestaja on kokku leppinud, et Hoonestajal on õigus nõuda

Omanikult Hoonestusõiguse (ennetähtaegset) lõpetamist ja nõusoleku andmist Hoonestusõiguse kinnistusraamatust kustutamiseks, teatades sellest Omanikule kirjalikult vähemalt 12 kuud ette, kui Hoonestaja soovib pärast Käikuandmise Kuupäeva lõpetada Hoonestusõiguse kasutamise.

14.8. Omanik ja Hoonestaja on kokku leppinud, et Omanikul on õigus nõuda Hoonestajalt Hoonestusõiguse (ennetähtaegset) lõpetamist ja nõusoleku andmist Hoonestusõiguse kinnistusraamatust kustutamiseks, teatades sellest Hoonestajale kirjalikult vähemalt 12 kuud ette, kui lepingu objekti on vaja riigivõimu teostamiseks või muul avalikul eesmärgil (RVS § 20 lg 2). Sellisel juhul kohustub Omanik hüvitama Hoonestajale lõpetamisega seotud otsese varalise kahju;

14.9. Lepingu punktides 14.6 kuni 14.8 sätestatud juhtudel sõlmivad Pooled Hoonestusõiguse lõpetamise kokkuleppe hiljemalt 20 päeva jooksul arvates taganemise jõustumisest notariaalselt tõestatud vormis ning taotlevad Hoonestusõiguse kande kustutamist kinnistusraamatust. Hoonestaja kohustus maksta

22

Hoonestustasu lõpeb Hoonestusõiguse kinnistusraamatust kustutamiseks nõutavas vormis notariaalse kinnistamisavalduse esitamisega.

14.10. Hoonestusõiguse lõpetamisel mõnes Lepingu punktis 14 sätestatud alusel ei maksa Pooled teineteisele mingeid hüvitisi (v.a. Lepingu punktides 14.4, 14.6.1 ja 14.8 nimetatud juhul). Nimetatu ei mõjuta Hoonestaja kohustust maksta kuni Hoonestusõiguse kustutamiseni sissenõutavaks muutunud Hoonestustasu ja sellelt arvestatud viivist (kui see on asjakohane). Selguse huvides, viivisearvestus jätkub ka pärast kustutamist kuni kohustuse kohase täitmiseni käesolevas lepingus nimetatud määras. Selguse huvides, eelnev ei piira ega välista Hoonestaja õigust keelduda Hoonestustasu maksmisest VÕS § 110 lg 1 alusel, nõude Hoonestustasu alandamist VÕS § 112 lg 1 alusel ning tasaarvestada Hoonestustasu endale Omaniku poolt tekitatud kahju hüvitamise nõudega (nt Lepingu punktis 14.6.1 sätestatud juhul, kusjuures võib Hoonestaja kahjuks lugeda ka Hoonestustasu maksmise olukorras, mil Hoonestusõiguse kasutamine on välistatud või piiratud Omaniku poolse rikkumise tõttu).

15. VASTUTUS JA POOLE ÕIGUS NÕUDA LEPPETRAHVI

15.1. Pool vastutab Lepingu rikkumise (v.a raske hooletusega põhjustatud või tahtliku rikkumise) korral üksnes otsese varalise kahju eest. Pooled kinnitavad, et Ettevalmistustööd ei ole piisavaks aluseks saamata jäänud tulu nõudmiseks võlaõigusseaduse § 128 lg 4 tähenduses.

15.2. Poole Lepingust või Hoonestusõigusest tuleneva kohustuse rikkumise korral, mis ei ole aluseks Hoonestusõiguse omanikule langemisele, on Poolel õigus nõuda rikkumises olevalt Poolelt leppetrahvi summas kuni 500 eurot päevas kuni rikkumise lõpetamiseni.

15.3. Juhul, kui Hoonestaja õigusvastase tegevusega tekitatakse kolmandatele isikutele kahju, millega seoses esitatakse nõuded Omaniku vastu on Hoonestaja kohustatud võtma üle Omaniku kaitsmise esitatud nõude vastu ja hüvitama Omanikule viivitamatult ja täies mahus kõik sellistest nõuetest tulenevad rahalised kohustused.

15.4. Juhul, kui Hoonestaja õigusvastase tegevusega tekitatakse kolmandatele isikutele kahju, kohustub Hoonestaja kahju hüvitama.

15.5. Omanik ja Hoonestaja lepivad kokku, et Omaniku Lepingu punktis 5.8 nimetatud eelneva nõusoleku saamise kohustuse rikkumisel on Omanikul õigus nõuda Hoonestajalt leppetrahvi summas 100 000 eurot.

15.6. Omanik ja Hoonestaja lepivad kokku, et Lepingu punktides 8.1 või 8.3 sätestatud kohustuse rikkumisel on teisel Poolel õigus nõuda rikkuvalt Poolelt leppetrahvi summas 100 000 eurot.

15.7. Omanik ja Hoonestaja lepivad kokku, et Lepingu punktis 9.1 nimetatud kohustuse rikkumisel on Omanikul õigus nõuda Hoonestajalt ka leppetrahvi summas 500 eurot päevas kuni kohustuse täitmiseni.

15.8. Omanik ja Hoonestaja lepivad kokku, et kui Poolest tuleneval põhjusel viibib Asjaõiguslepingu sõlmimine ning Asjaõigusleping jääb Poolest tuleneval põhjusel

23

sõlmimata ka teise Poole poolt määratud ja esimesele Poolele vähemalt 10 tööpäeva ette teatatud uuel ajal, maksab rikkumises olev Pool teisele Poolele leppetrahvi 500 eurot iga Asjaõiguslepingu sõlmimisega viivitatud tööpäeva kohta. Leppetrahvi arvestus algab alates teise Poole poolt määratud ja rikkuvale Poolele vastavalt eelmisele lausele teatatud uue aja kuupäevast.

15.9. Omanik ja Hoonestaja lepivad kokku, et Omanikul on õigus nõuda Hoonestajalt leppetrahvi summas kuni 1% Hoonestusõiguse tasust iga päeva eest, kui:

15.9.1. Käikuandmise Kuupäev ei ole saabunud Lepingu punktis 5.3 nimetatud tähtpäevaks ning ei ole saabunud ka Omaniku poolt antud täiendava 3-kuulise tähtaja jooksul (ehk alates nimetatud täiendava tähtaja möödumisest), välja arvatud kui Käikuandmise Kuupäev ei ole saabunud põhjustatult riigi või kohaliku omavalitsuse asutuse ebaseaduslikust viivitusest Hoonestaja poolt esitatud Käikuandmise Kuupäeva saabumiseks vajaliku loa või projekteerimistingimuste väljastamise taotluse menetlemisel;

15.9.2. Hoonestajal puudub õigusaktide kohaselt nõutud kehtiv Tegevus- või Käitamisluba eeldusel, et Hoonestajale antud Tegevusluba või Käitamisluba tunnistatakse kehtetuks Hoonestaja taotlusel ja Hoonestaja ei esita hiljemalt ühe (1) kuu jooksul vastava loa kehtetuks tunnistamisest taotlust uue vastava loa väljastamiseks;

15.9.3. Hoonestajal puudub õigusaktide kohaselt nõutud kehtiv Tegevus- või Käitamisluba eeldusel, et vastav luba kaotas kehtivuse tähtaja möödumise tõttu ja Hoonestaja ei esita hiljemalt ühe (1) kuu jooksul alates vastava loa kehtivuse lõppemisest taotlust uue vastava loa väljastamiseks või varem väljastatud loa kehtivuse pikendamiseks;

15.9.4. Hoonestajal puudub õigusaktide kohaselt nõutud kehtiv Tegevus- või Käitamisluba eeldusel, et Hoonestajale antud Tegevusluba või Käitamisluba tunnistatakse kehtetuks pädeva ametiasutuse algatusel ja Hoonestaja ei vaidlusta vastavat luba kehtetuks tunnistavat haldusakti seaduses sätestatud tähtaja jooksul või ei esita hiljemalt kolme (3) kuu jooksul taotlust uue vastava loa väljastamiseks;

15.9.5. Hoonestajal puudub õigusaktide kohaselt nõutud kehtiv Tegevus- või Käitamisluba eeldusel, et Hoonestajale antud Tegevusluba või Käitamisluba on tunnistatud kehtetuks pädeva ametiasutuse algatusel ja jõustunud kohtulahendiga on jäetud vastavat luba kehtetuks tunnistav haldusakt jõusse ja Hoonestajale pole hiljemalt kuue (6) kuu jooksul pärast vastava kohtulahendi jõustumist väljastatud uut vastavat luba. Käesolevas punktis sätestatud leppetrahvi summa arvestust alustatakse vastava kohtulahendi jõustumisele järgnevast päevast;

15.9.6. kui Hoonestaja rajab Hoonestusõiguse alale ehitisi vastuolus Planeeringu või Projekteerimistingimustega ning ei ole rikkumist lõpetanud ka Omaniku poolt antud täiendava 30-päevase tähtaja jooksul (alates täiendava tähtaja möödumisest). Selguse huvides, käesoleva alapunkti alusel ei teki alust leppetrahvi nõudeks, kui Hoonestaja rajab Hoonestusõiguse alale Projekti eesmärgi täitmisega seonduvaid abistava iseloomuga ehitisi, mis ei kahjusta Omaniku õiguseid.

15.10. Pooled ei loe ühtegi Lepingu punkti 15.9 alapunktides sätestatud juhtumit

24

selliseks Hoonestaja poolseks oluliseks rikkumiseks, mis annab Omanikule õiguse nõuda Hoonestusõiguse omanikule langemist, öelda Leping üles või Leping mistahes muul alusel ühepoolselt lõpetada.

16. VÕLAÕIGUSLIK REAALSERVITUUTIDE SEADMISE LEPING

16.1. Omanik ja Hoonestaja lepivad kokku seada Teenivale kinnistule 1 (edaspidi

nimetatud teeniv kinnistu) tähtajaga kuni Hoonestusõiguse lõpuni teenival kinnistul 1 paikneva tee ja selle kaitsevööndi ulatuses reaalservituudi (teeservituut) Hoonestusõiguse (edaspidi nimetatud valitsev kinnisasi) igakordse omaniku kasuks.

16.2. Omanik ja Hoonestaja lepivad kokku seada Teenivale kinnistule 2 (edaspidi

nimetatud teeniv kinnistu) tähtajaga kuni Hoonestusõiguse lõpuni teenival kinnistul 2 paikneva tee ja selle kaitsevööndi ulatuses reaalservituudi (teeservituut) Hoonestusõiguse (edaspidi nimetatud valitsev kinnisasi) igakordse omaniku kasuks.

16.3. Omanik ja Hoonestaja lepivad kokku seada Teenivale kinnistule 3 (edaspidi

nimetatud teeniv kinnistu) tähtajaga kuni Hoonestusõiguse lõpuni teenival kinnistul 3 paikneva tee ja selle kaitsevööndi ulatuses reaalservituudi (teeservituut) Hoonestusõiguse (edaspidi nimetatud valitsev kinnisasi) igakordse omaniku kasuks.

16.4. Servituut on tasuline. Valitseva kinnistu igakordne omanik kohustub teeniva kinnistu koormamise eest maksma tasu (edaspidi nimetatud Tasu) vastavalt riigivaraseadusele ning vastavalt teeniva kinnistu omaniku poolt väljastatud arvele, mida koostatakse iga järgmise kalendriaasta esimesel kuul. Arve edastatakse valitseva kinnistu omaniku e-posti aadressile.

16.5. Tähtajaks tasu mittemaksmise korral on teeniva kinnistu omanikul õigus nõuda seadusjärgset viivist iga tasumisega viivitatud päeva eest kuni summa täieliku tasumiseni.

16.6. Hoonestusõiguse igakordsel omanikul ja Hoonestusõiguse otsesel valdajal, samuti kõigil teistel Hoonestajaga seotud isikutel Hoonestusõigusele juurdepääsu vajavatel isikutel on õigus kasutada servituudi ala juurde- ja väljapääsuna Hoonestusõigusele ööpäevaringselt igat tüüpi mootorsõidukiga ja jalgsi, vastavalt liikluskorraldusele.

16.7. Servituudi ala jääb nii teeniva kinnisasja kui ka, valitseva kinnisasja omanike kaaskasutusse.

16.8. Valitseva kinnisasja omanik kohustub kasutama servituudi ala heaperemehelikult ja vastavalt selle otstarbele ning hüvitama tee(de)le tekitatud kahjud esimesel nõudmisel (v.a. tee tavapärane kulumine, mida hüvitada ei tule) ning servituudi lõpetamisel esitama nõuetekohase avalduse servituudi kinnistusraamatust kustutamiseks.

16.9. Teeniva kinnisasja omanik kohustub omal kulul ehitama servituudi alale tee ja juurdepääsuks vajalikud rajatised (edaspidi rajatised), hoiduma igasugusest tegevusest, mis takistab servituudi ala sihipärast kasutamist ja teeniva kinnisasja koormamisel teiste servituutidega teavitama isikuid, kelle kasuks kinnisasi koormatakse, käesoleva lepingu alusel seatava servituudi tingimustest.

16.10. Servituutide seadmise tagamiseks ei kanta eelmärkeid kinnistusraamatusse. 16.11. Servituutide seadmise asjaõiguslepingud sõlmitakse Asjaõiguslepingu sõlmimisel.

Pooled on kokku leppinud, et Omanik kohustub enne Asjaõiguslepingu sõlmimist

25

määrama reaalservituutidega seotud maatükkide kasutusala maakatastri piiratud asjaõiguste ruumiandmete infosüsteemi rakenduses (PARI) ning esitama Asjaõiguslepingut tõestavale notarile vastava servituutide alade ruumiandmete tunnused.

16.12. Teeniva kinnisasja omanikul ja valitseva kinnisasja omanikul on ühepoolselt õigus servituudi seadmise võlaõiguslikust lepingust taganeda, kui taganetakse Asjaõiguslepingust.

16.13. Servituutide seadmise võlaõiguslikust lepingust taganemise korral ei nõua kumbki pool teiselt poolelt võlaõiguslikust lepingust tulenevate kohustuste täitmiseks tehtud kulutuste hüvitamist

17. TEADETE EDASTAMINE

17.1. Kõik Lepingu või Asjaõiguslepingu alusel teisele Poolele esitatavad teated ja tahteavaldused tuleb esitada Lepingus sätestatud või pärast Lepingu sõlmimist nõuetekohaselt teatatud uusi kontaktandmeid kasutades kirjalikult või kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis (mh e-posti teel) juhul, kui Lepingus või Asjaõiguslepingus ei ole konkreetset vorminõuet ette nähtud. Õiguslikku toimet omavad teated tuleb esitada kirjalikus vormis.

17.2. Poolte kontaktandmed Lepingu sõlmimise hetkel on järgmised:

Omanik Hoonestaja

Eesti Vabariik, tegutsedes Kaitseministeeriumi kui riigivara valitsema volitatud asutuse kaudu

ARCA Baltics Operations OÜ

Kontaktisik: Ivar Kaldasaun Kontaktisik: Büşra Özen

Aadress: Järve 34a, Tallinn Aadress: Mõisa street 4, Tallinn

Tel: +372 717 0400 Tel: +90 50 1097 4614

E-post: [email protected] E-post: [email protected]

17.3. Lepingu või Asjaõiguslepingu alusel edastatud teade loetakse kätte toimetatuks, kui (i) see on saadetud Lepingus või Asjaõiguslepingus ette nähtud aadressile tähitud postiga ning vastav kiri on saajale väljastatud või kui teate postitamisest on möödunud viis (5) päeva siseriikliku kirja puhul või viisteist (15) päeva rahvusvahelise kirja puhul (sõltumata sellest, kas adressaat on postisaadetise vastu võtnud või mitte), või (ii) see on saadetud kulleriga Lepingus märgitud aadressil ning vastu võetud aadressil viibiva isiku poolt (sõltumata tema volitusest) allkirja vastu või (iii) e-posti teel edastamise korral loetakse teade kätte toimetatuks alates järgmisest päevast pärast selle saabumist saaja serverisse (mida võib kinnitada ka serveri automaatne kinnitus).

17.4. Pool kohustub teist Poolt viivitamatult teavitama enda kontaktandmete muutumisest. Kuni uute kontaktandmete teatamiseni loetakse teise Poole poolt varasemaid kontaktandmeid kasutades esitatud teated ja tahteavaldused nõuetekohaselt esitatuks.

26

18. KONFIDENTSIAALSUSKOHUSTUS

18.1. Pooled kohustuvad Lepingu ja Asjaõiguslepingu kehtivuse ajal ning kümne (10) aasta jooksul pärast Lepingu lõppemist ja Hoonestusõiguse kustutamist kinnistusraamatust hoidma konfidentsiaalsena Lepingu sõlmimise ja täitmisega seotud asjaolud ning Lepingu alusel teiselt Poolelt saadud informatsiooni, mille saladuses hoidmise vastu on infot andnud Poolel teise Poole jaoks mõistlikult äratuntav huvi.

18.2. Konfidentsiaalset informatsiooni võib siiski avaldada ilma teise Poole nõusolekuta juhul, kui vastav informatsioon on juba avalik või informatsiooni avaldamist nõutakse seaduse alusel. Konfidentsiaalsuskohustuse rikkumiseks ei loeta ka konfidentsiaalse informatsiooni avaldamist Poole audiitorile, finantseerijale või juriidilisele nõustajale, kui informatsiooni avaldav Pool tagab konfidentsiaalsuskohustusest kinnipidamise ka nimetatud isikute poolt.

18.3. Käesolev punkt 18 ei reguleeri riigisaladuse või muu piiratud juurdepääsuga teabe avaldamist, mida reguleerivad vahetult asjaomased õigusaktid.

19. NOTARIAALAKTI TÕESTAJA SELGITUSED

19.1. Asjaõigusleping. Lisaks käesoleva lepingule on pooltel pärast kokkulepitud tingimuste saabumist vajalik sõlmida notariaalselt tõestatud asjaõigusleping hoonestusõiguse seadmiseks hoonestaja kasuks ning hoonestaja saab hoonestusõiguse omanikuks vastava kande tegemisega kinnistusraamatusse.

19.2. Eelmärge. Käesolevast lepingust tuleneva hoonestusõiguse seadmise nõude tagamiseks oleks kinnistusraamatusse võimalik kanda hoonestaja kasuks eelmärge. Asjaõiguse käsutamine pärast märke kandmist kinnistusraamatusse oleks tühine osas, milles see märkega tagatud nõuet kahjustab või piirab. Vaatamata sellele soovivad Pooled sõlmida käesoleva lepingu selles toodud tingimustel.

19.3. Hoonestusõiguse mõiste ja ulatus. Kinnisasja võib koormata selliselt, et isikul, kelle kasuks hoonestusõigus on seatud, on võõrandatav ja pärandatav tähtajaline õigus omada kinnisasjal sellega püsivalt ühendatud ehitist. Ühele kinnisasjale võib seada ainult ühe hoonestusõiguse. Hoonestusõigus ulatub lisaks ehitisealusele maale ka kinnisasja osale, mis on vajalik ehitise kasutamiseks. Hoonestusõiguse ulatus ei või piirduda ehitise ühe osaga nagu korrus. Hoonestusõigusele kohaldatakse kinnisasja sätteid, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Ehitis, mis on hoonestusõiguse alusel ehitatud või oli selle seadmisel olemas ja millele hoonestusõigus laieneb, on hoonestusõiguse oluline osa (asjaõigusseadus § 241).

19.4. Hoonestusõiguse omanikule langemine. Kui hoonestaja ei ole hoonestusõiguse seadmisel kokkulepitud tähtaja jooksul nõutavat ehitist püstitanud või kui hoonestaja rikub oluliselt oma lepingulisi kohustusi, on kinnisasja omanikul õigus nõuda hoonestajalt nõusolekut hoonestusõiguse enda nimele kandmiseks (omanikule langemine). Omaniku õigust nõuda hoonestusõiguse kandmist enda nimele ei või lahutada kinnisasjast. Omanik võib hoonestusõiguse enda nimele kandmise asemel nõuda hoonestusõiguse üleandmist tema poolt nimetatud isikule. Asjaõigusseadus 2441 1. lõikes nimetatud nõue aegub kuue kuu möödumisel hetkest, mil kinnisasja omanik saab teada vastava eelduse olemasolust, kuid mitte hiljem kui kahe aasta möödumisel nõude tekkimisest (asjaõigusseadus § 2441).

27

19.5. Hüvitis hoonestusõiguse eest. Hoonestusõiguse langemisel omanikule peab omanik tasuma hoonestajale hüvitise. Hoonestusõiguse sisuks võib olla kokkulepe hüvitise suuruse ja maksmise viisi, samuti hüvitise välistamise kohta (asjaõigusseadus § 2442).

19.6. Koormatise püsimajäämine. Hoonestusõiguse omanikule langemisel jääb püsima hoonestusõigust koormav: hüpoteek ja reaalkoormatis, mis ei kuulu hoonestajale endale; muu piiratud asjaõigus, mis koormab ka hoonestusõigusega koormatud kinnisasja. Teised hoonestusõigust koormavad asjaõigused kaotavad kehtivuse (asjaõigusseadus § 2443).

19.7. Kui hoonestusõiguse ja maatüki omanikuks saab üks ja sama isik, kustutatakse hoonestusõigus kinnistusraamatust omaniku avalduse alusel. Kande kustutamiseni jääb hoonestusõigus asjaõigusena püsima, kui omanik ei esita avaldust hoonestusõiguse kustutamiseks (asjaõigusseadus § 245).

19.8. Hoonestusõigus ei lõpe ehitise hävimisega (asjaõigusseadus § 246). 19.9. Hoonestaja õiguste teostamine. Hoonestaja ei või oma õiguste teostamisel

rikkuda koormatud kinnisasja omaniku õigusi. Hoonestaja peab tagama ehitise säilimise, kui ta ei ole kinnisasja omanikuga kokku leppinud teisiti (asjaõigusseadus 247).

19.10. Hoonestusõiguse kitsendamise keeld. Hoonestusõigust ei või kitsendada selle õiguse olemusega vastuolus olevate tingimustega. Hoonestusõigust ei või seada äramuutva tingimusega. Kokkulepe, millega hoonestusõiguse lõppemine seotakse äramuutva tingimusega, on tühine (asjaõigusseadus 248).

19.11. Hoonestusõiguse käsutamine. Hoonestajal on õigus hoonestusõigust võõrandada või koormata kinnispandi, servituudi, reaalkoormatise või ostueesõigusega. Hoonestusõigust ei või koormata hoonestusõigusega. Hoonestusõiguse võõrandamiseks on vajalik omaniku nõusolek, kui selline tingimus on kinnistusraamatusse kantud. Omanik võib seada nõusoleku andmise tingimuseks ka kõigi tema ja hoonestaja vahel sõlmitud võlaõiguslike kokkulepete ülevõtmise hoonestusõiguse omandaja poolt. Hoonestusõiguse koormamiseks asjaõigusega on vajalik omaniku nõusolek, kui selline tingimus on kinnistusraamatusse kantud (asjaõigusseadus § 249).

19.12. Nõusoleku andmine. Kui võib eeldada, et asjaõigusseadus § 249 11. lõikes sätestatud juhul hoonestusõiguse seadmisega taotletud eesmärki oluliselt ei muudeta ega ohustata ja et omandaja tagab hoonestusõiguse sisust tulenevate kohustuste nõuetekohase täitmise, võib hoonestaja nõuda omanikult hoonestusõiguse võõrandamise nõusolekut. Kui võib eeldada, et asjaõigusseadus § 249 2. lõikes sätestatud juhul on koormatis ühendatav korrapärase majandamisega ja et hoonestusõiguse seadmisega taotletud eesmärki oluliselt ei muudeta ega ohustata, võib hoonestaja nõuda omanikult hoonestusõiguse koormamise nõusolekut (asjaõigusseadus § 2491).

19.13. Hoonestusõiguse järjekoht. Hoonestusõiguse võib kinnistusraamatus seada ainult esimesele järjekohale. Hoonestusõigusega ei või samal järjekohal olla muid asjaõigusi või märkeid (asjaõigusseadus § 250).

19.14. Hoonestusõiguse tähtaeg. Hoonestusõigust võib seada ainult kindlaks tähtajaks, kuid mitte kauemaks kui 99 aastaks. Kui tähtaeg on määramata või pikem kui 99 aastat, loetakse tähtajaks 99 aastat. Tähtaja möödumisel võivad kinnisasja omanik ja hoonestaja kokkuleppel hoonestusõiguse tähtaega pikendada, kuid mitte rohkem kui

28

99 aastaks. Hoonestusõiguse pikendamine tuleb kanda kinnistusraamatusse (asjaõigusseadus § 251).

19.15. Hoonestusõiguse lõpetamine kokkuleppel. Hoonestusõiguse lõpetamiseks on vajalik kinnisasja omaniku nõusolek. Nõusolek tuleb anda kinnistusosakonnale või hoonestusõiguse omajale (hoonestaja). Nõusolek ei ole tagasivõetav (asjaõigusseadus § 244).

19.16. Ehitise saatus hoonestusõiguse tähtaja saabumisel. Hoonestajal on õigus oma ehitis ühe aasta jooksul enne hoonestusõiguse tähtpäeva saabumist ära vedada, kui kinnisasja omanik ei ole kasutanud käesoleva paragrahvi 3. lõikes nimetatud õigust. Kui kinnisasja omanik on esitanud äravedamise nõude hiljemalt neli kuud enne tähtaja lõppu, on hoonestaja kohustatud seda tegema. Ehitis, mis tähtaja lõpuks ei ole ära veetud, muutub kinnisasja oluliseks osaks ja läheb kinnisasja omaniku omandisse. Kui kinnisasja omanik on esitanud äravedamise nõude õigeaegselt, võib ta hoonestajalt nõuda tasu ehitise äravedamise eest, kui kinnisasja omanik on selle ära vedanud ühe aasta jooksul pärast tähtaja lõppu. Kinnisasja omanikul on õigus mitte hiljem kui üks aasta enne tähtpäeva saabumist nõuda ehitise jätmist endale tasu eest, mis võrdub hoonestajale asjaõigusseadus § 252 1. lõikes nimetatud äravedamise õiguse kaotamise tõttu tekkiva kahjuga. Asjaõigusseadus § 252 lõigetes 1–3 sätestatu kehtib niivõrd, kui kinnistusraamatu kanne ei määra teisiti (asjaõigusseadus § 252).

19.17. Hüvitis hoonestusõiguse tähtaja möödumisel. Hoonestusõiguse lõppemisel selle tähtaja möödumise tõttu peab kinnisasja omanik maksma hoonestajale hüvitise kinnisasjale jääva ehitise eest. Hoonestusõiguse seadmisel võib kokku leppida hüvitise suuruse ja maksmise viisi, samuti hüvitise maksmise välistada.

19.18. Tasu hoonestusõiguse eest. Hoonestaja maksab kinnisasja omanikule hoonestusõiguse eest tasu, kui ei ole kokku lepitud teisiti. Tasu hoonestusõiguse eest makstakse vastavalt kokkuleppele rahas või muudes asendatavates asjades, kusjuures hoonestusõiguse seadmisel võib tasu suurus või suuruse arvutamise alused kogu hoonestusõiguse ajaks ette kindlaks määrata. Hoonestusõiguse seadmisel võib kokku leppida hoonestusõiguse tasu suuruse muutmises vastavalt muutuvatele tingimustele, kui tingimuste muutumine on ajaliselt ja ulatuselt määratav. Hoonestusõiguse eest tasu maksmise kohustuse võib kanda reaalkoormatisena kinnistusraamatusse. Hoonestusõiguse tasu tagamiseks seatud reaalkoormatise muutmiseks seoses hoonestusõiguse tasu muutmisega vastavalt asjaõigusseaduse § 254 lõikele 3 on vaja kinnistusraamatus järjekohas tagapool olevate õiguste omanike nõusolekut vaid siis, kui tasu suurenemine ületab oluliselt tingimuste muutumise. Hoonestusõiguse tasu osas võib kokku leppida, et: 1) tasu tagav reaalkoormatis jääb erinevalt täitemenetluse seadustiku § 158 lõikes 3 sätestatust püsima, kui omanik reaalkoormatise alusel või mõne teise eespool või samal järjekohal asuva piiratud asjaõiguse omanik hoonestusõigusele sissenõude pöörab; 2) igakordsel hoonestajal on igakordse reaalkoormatise omaniku suhtes õigus hoonestusõigust koormata reaalkoormatisest järjekohas eespool või samal järjekohal oleva kindlaksmääratud ulatusega hüpoteegiga. Kui hoonestusõigus on koormatud piiratud asjaõigusega, mis asub hoonestusõiguse tasu tagava reaalkoormatisega samal järjekohal, on käesoleva paragrahvi 42. lõike punktis 2 nimetatud hüpoteegi kandmiseks kinnistusraamatusse vaja selle isiku nõusolekut, kelle kasuks nimetatud piiratud asjaõigus on seatud (asjaõigusseadus § 245 lg 1).

19.19. Maksud ja koormatised. Kõik hoonestusõigusega koormatud maatükil lasuvad

29

maksud tasub ja avalik-õiguslikud reaalkoormatised kannab hoonestaja, kui ei ole kokku lepitud teisiti (asjaõigusseadus § 255).

19.20. Maamaksukohustus tekib jooksva aasta 1. jaanuaril ja maksuteade väljastatakse isikule, kes 1. jaanuari seisuga on kinnistusraamatu andmete kohaselt kinnisasja omanik või hoonestaja. Kuni 100-eurone maamaks mis tahes kohaliku omavalitsuse üksuses asuvalt maalt tasutakse 31. märtsiks. Maamaksust, mis ületab 100 eurot, tasutakse 31. märtsiks vähemalt pool, kuid mitte vähem kui 100 eurot. Ülejäänud osa maamaksust tasutakse hiljemalt 1. oktoobriks. Ülejäänud osa maamaksust tasutakse hiljemalt 1. oktoobriks (maamaksuseaduse § 7 lg 1, § 8 lg 1).

19.21. Hoonestusõiguse sisu hulka kuuluvad kokkulepped. Võlaõiguslikud kokkulepped. Lisaks eelnimetatud hoonestusõiguse sisuna kinnistusraamatusse kantavatele kokkulepetele (mh näiteks kinnistu omaniku nõusoleku nõue hoonestusõiguse võõrandamiseks või koormamiseks, hoonestusõiguse tähtaja pikendamise kokkulepe jne) on võimalik kokku leppida ja kinnistusraamatusse kanda vastavalt asjaõigusseaduse § 255¹ ka kokkulepped: 1) ehitise püstitamise, korrashoiu ja kasutamise kohta; 2) ehitise kindlustamise ja ülesehitamise kohta selle hävimisel; 3) hoonestaja kohustuse kohta maksta leppetrahvi; 4) hoonestaja kohustuse kohta kanda vastava eelduse tekkimisel hoonestusõigus üle omanikule; 5) hoonestusõiguse lõppemisel või hoonestusõiguse omanikule langemisel hoonestajale ehitise eest makstava hüvitise kohta; 6) avalik-õiguslike ja eraõiguslike koormatiste kandmise ja maksude tasumise kohta; 7) hoonestajale hoonestusõiguse uuendamiseks pärast selle lõppemist eesõiguse andmise kohta; 8) kinnisasja omaniku kohustuse kohta müüa kinnisasi selle igakordsele hoonestajale.

19.22. Asjaõigusliku ja võlaõigusliku toimega kokkulepped. Hoonestusõiguse sisuna saab kinnistusraamatusse üksnes need kokkulepped, mille ulatuses on asjaõigusseaduse 6. osas („Hoonestusõigus“) sätestatud, et pooled saavad kõrvale kalduda hoonestusõiguse seadusjärgsest sisust. Kokkulepped, mis on otseselt või viitena lepingule kantud hoonestusõiguse sisuna kinnistusraamatusse, omavad asjaõiguslikku toimet ja kehtivad hoonestusõigusega koormatud kinnistu igakordse omaniku ja igakordse hoonestaja suhtes. Kokkulepped, mida hoonestusõiguse sisuna kinnistusraamatusse kantud ei ole või mida ei saagi hoonestusõiguse sisuna kinnistusraamatusse kanda, kehtivad üksnes need sõlminud isikute vahel ning ei kehti kinnistu igakordse omaniku ja igakordse hoonestaja suhtes. Lepingus sisalduvad võlaõiguslikud kokkulepped lähevad kinnistu ja/või hoonestusõiguse omandajale üle vaid juhul kui võõrandaja ja omandaja on selles kokku leppinud. Vaatamata notariaalakti tõestaja selgitusele soovivad osalejad sõlmida Lepingu selles toodud tingimustel ning ei soovi Lepingusse lisada muid hoonestusõiguse sisu täpsustavaid sätteid.

19.23. Reaalkoormatis. Asjaõigusseaduse § 229 kohaselt võib hoonestusõigust koormata selliselt, et hoonestusõiguse igakordne omanik peab tasuma hoonestusõigusega koormatud kinnistu igakordsele omanikule, perioodilisi makseid rahas.

19.24. Osalejatel oleks võimalik koormata kinnistu ostueesõigusega Lepingu alusel seatava hoonestusõiguse igakordse omaniku kasuks ja vastupidi. Vaatamata notariaalakti tõestaja selgitusele soovivad osalejad sõlmida Lepingu selles toodud tingimustel.

19.25. Ehitise kaitsevöönd. Ehitise kaitsevöönd on ehitisealune ning seda ümbritsev

30

maa-ala, mille ulatuses on kinnisasja omanikul kohustus taluda võõrast ehitist ning mille piires on kinnisasja kasutamine ja sellel tegutsemine piiratud ohutuse ning ehitise toimivuse tagamiseks. Kaitsevööndis on keelatud: 1) ohustada ehitist või selle korrakohast kasutamist; 2) ehitada ehitusloakohustuslikku teist ehitist, sealhulgas eemaldada ning kuhjata pinnast; 3) takistada ehitisele juurdepääsu; 4) takistada ehitise hooldamist, sealhulgas kaitsevööndiga ehitise asukohast või ehitisest tulenevast ohust teavitavate tähiste paigaldamist; 5) takistada kaitsevööndis asuva taimestiku või pinnase säilitamist seisundis, mis ei ohusta ehitist; 6) muud seaduses sätestatud tegevused. Kaitsevööndis kehtivatest piirangutest võib kõrvale kalduda kaitsevööndiga ehitise omaniku nõusolekul, kui see ei vähenda ehitise ohutust. Nõusoleku andmise eest ei või kaitsevööndiga ehitise omanik võtta tasu ega nõuda selliste lisapiirangute kehtestamist, mis ei seondu ohutusega. Ehitise omanik ei või nõusoleku andmisest põhjendamatult keelduda. Kaitsevööndiga ehitise omanikul on õigus nõuda, et kaitsevööndis tegutsev isik on kaitsevööndiga ehitise omaniku vahetu järelevalve all. Kaitsevööndiga ehitise omanik annab tasuta andmeid ehitise asukoha kohta kinnisasja omanikule ja selle õiguspärasele kasutajale. Kaitsevööndiga ehitise omanikul on kohustus: 1) tegutseda kinnisasja omaniku õigusi vähimal võimalikul viisil riivaval moel; 2) arvestada oma õiguste teostamisel kinnisasja omaniku õigustatud huviga, sealhulgas teavitada maaomanikku ehitus- ja remonditööde tegemisest mõistliku aja jooksul enne tööde alustamist; 3) tagada kaitsevööndiga ehitise korrashoiuks tehtud tööde ajal kinnisasja korrashoid ning tööde lõppedes taastada kinnisasjal endine olukord, välja arvatud kui endise olukorra taastamine oleks vastuolus kaitsevööndis kehtivate piirangutega. Kui samale kinnisasjale ehitatakse mitu kaitsevööndiga ehitist, tuleb võimaluse korral eelistada kaitsevööndite ruumilist kattumist võimalikult suures ulatuses ning kinnisasja koormamist vähimal võimalikul viisil. Eeldatakse, et ühe kaitsevööndiga ehitise kaitsevööndisse võib ehitada teise kaitsevööndiga ehitise. Andmed kaitsevööndi olemasolu, selle sisu ja ruumilise ulatuse kohta kantakse maakatastrisse. Andmed maakatastrisse kandmiseks esitab kaitsevööndiga ehitise omanik. Kui uue ehitise ehitamisel või juba olemasoleva ehitise asukoha muutmisel ei ole kaitsevööndit puudutavate andmete kandmiseks maakatastrisse esitatud avaldust 30 päeva jooksul pärast ehitise valmimist või selle ümberpaigutamist, ei teki ehitise talumiskohustust ning kinnisasja omanikul on õigus nõuda selle eemaldamist oma kinnisasjalt. (8) Kaitsevööndi ulatuse, kaitsevööndi kaitsmise, tähistamise ja soovitused kaitsevööndis tegutsemise kohta kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega (ehitusseadustik § 70).

19.26. Tegevusluba sõjarelvade, relvasüsteemi, sõjarelva laskemoona ja lahingumoonaga seotud tegevusaladel. Relvaseaduse § 8333 lg 1 p 1 ja p 6 ning lg 2 kohaselt peab tegevusluba olema muuhulgas sõjarelva, selle olulise osa või lõhkeainet mittesisaldava lahingumoona valmistamise ja laskemoona või lõhkeainet sisaldava lahingumoona valmistamise tegevusaladel tegutsemiseks. Tegevusluba sõjarelva, relvasüsteemi, nende olulise osa, sõjarelva laskemoona või lahingumoona valmistamiseks annab ettevõtjale õiguse ka omavalmistatud sõjarelva, relvasüsteemi või nende olulist osa müüa, vedada, hooldada ja parandada ning omavalmistatud sõjarelva laskemoona või lahingumoona müüa ja vedada.

19.27. Lõhkematerjaliseaduse § 12 lg 1 kohaselt võib lõhkematerjali ja pürotehnilist toodet käidelda vaid tegevusloa alusel ning sama seaduse lg 5 kohaselt ei pea

31

muuhulgas tegevusluba olema isikul, kes soovib Eestis lõhkematerjali või pürotehnilist toodet kasutada ajutiselt ja kellel on mõne teise Euroopa Liidu liikmesriigi või Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigi (edaspidi koos liikmesriik) antud tegevusluba. Selline isik peab vähemalt kümme tööpäeva enne Eestis lõhkematerjali või pürotehnilise toote kasutamise alustamist teavitama Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametit ja järgima Eestis tegutsedes lõhkematerjali ja pürotehnilise toote kasutamisele kehtestatud nõudeid.

19.28. Lõhkematerjaliseaduse § 12 lg 2 p-d 6 ja 7 kohaselt ei pea lõhkematerjaliseaduse § 12 lg 1 nimetatud tegevusluba olema, kui relvaseaduse kohast tegevusluba omav isik relvaseaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktis lubatud koguses ja tingimustel laskemoona ning püssirohtu hoiab, võõrandab, veab ja kasutab või lõhkematerjali käitleval ettevõtjal, kui tal on relvaseaduse kohane tegevusluba sõjarelva laskemoona või lahingumoona valmistamiseks või hoidmiseks ning loamenetluses on hõlmatud lõhkematerjaliseaduse tegevusloa kontrolliesemes olevad nõuded.

19.29. Kasutusluba antakse, kui valminud ehitise ehitamine vastas ehitusloale ning ehitist on võimalik kasutada nõuete ja kasutusotstarbe kohaselt. Kasutusloaga määratakse ehitise kasutamise otstarve või muudetakse seda. Kasutusloata kasutamise eest võidakse karistada rahatrahviga (ehitusseadustik § 50, 139).

19.30. Krundi ehitusõigusega seonduv. Ehitusseadustiku § 261 lg 1 ja lg 2 kohaselt on riigi eriplaneeringu olemasolul vajalikud asukoha eelvaliku alusel kehtestatud riigi eriplaneeringu alusel rajatavate ehitiste ehitusprojekti koostamiseks. Nimetatud projekteerimistingimuste andmisel lähtutakse ehitusseadustiku § 26 lg 3 p 2 ja p 4 ning määratakse lg 4 nimetatud tingimused.

19.31. Ehitusseadustiku § 26 lg 3 p 2 ja p 4 kohaselt arvestatakse projekteerimistingimuste andmisel, et projekteerimistingimuste andmine ei oleks vastuolus õigusaktide, isikute õiguste või avaliku huviga ning muinsuskaitse eritingimusi, kui need on nõutavad muinsuskaitseseaduse kohaselt.

19.32. Ehitusseadustiku § 26 lg 4 kohaselt määratakse projekteerimistingimustega asjakohasel juhul hoone või olulise rajatise: 1) kasutamise otstarve; 2) suurim lubatud arv maa-alal; 3) asukoht; 4) lubatud suurim ehitisealune pind; 5) kõrgus ja vajaduse korral sügavus; 6) arhitektuurilised, ehituslikud ja kujunduslikud tingimused; 7) maa- või veealal asuvate ehitiste teenindamiseks vajaliku ehitise võimalik asukoht; 8) ehitusuuringu tegemise vajadus; 9) haljastuse, heakorra ja liikluskorralduse põhimõtted; 10) lammutamise tähtaeg.

19.33. PlanS § 271 lõige 21 sätestab, et detailse lahenduse koostamisest loobumisel PlanS § 271 lg 1 ja 2 sätestatud juhul määratakse kavandatava ehitise maakasutus- ja ehitustingimused ning lahendatakse muud PlanS § 126 lõikes 1 nimetatud asjakohased ülesanded riigi eriplaneeringu asukoha eelvaliku etapis. Asjakohasuse hindamisel lähtutakse planeeringu eesmärgist ja planeeringuga kavandatava ehitise iseloomust. Asukoha eelvaliku etapis lahendatakse asjakohased PlanS § 126 lõikes 1

32

sätestatud ülesanded, mida tavaliselt lahendatakse detailplaneeringuga (näiteks planeeringuala kruntideks jaotamine, krundi ehitusõiguse määramine jms). Detailse lahenduse koostamisest on võimalik loobuda, kui suure riikliku huviga ehitisele on leitud sobiv asukoht ja selle kavandamise varases etapis on olemas piisav teave, et anda välja projekteerimistingimused. See tähendab, et asukoha eelvaliku raames on tehtud piisavas mahus asjakohaseid uuringuid, mis võimaldavad järeldada, et leitud alal puuduvad eelkõige konfliktid inimasulate, tehnilise taristu ning keskkonnakaitsega tervikuna. Kaitsetööstuspargi riigi eriplaneeringu osalise kehtestamise Pärnu 1 ala ja Põhja-Kiviõli ala osas on asukoha eelvalikus määratavad projekteerimistingimuste aluseks olevad tingimused piisavad, et määrata projekteerimistingimustega ehitiste täpne asukoht, samuti EhS § 26 lõikes 4 esitatud muud tingimused.

19.34. Võlaõigusseaduse § 128 lg 4 kohaselt on saamata jäänud tulu kasu, mida isik oleks vastavalt asjaoludele, eelkõige tema poolt tehtud ettevalmistuste tõttu, tõenäoliselt saanud, kui kahju hüvitamise aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud.

19.35. Reaalservituut tekib kande tegemisega kinnistusraamatusse, mitte käesoleva lepingu sõlmimisega, ja lõpeb kande kustutamisega kinnistusraamatust.

19.36. Lisaks käesoleva lepingule on pooltel pärast kokkulepitud tingimuste saabumist vajalik sõlmida notariaalselt tõestatud asjaõigusleping Lepingu lisa punkti 12 alusel seatud reaalservituudi kinnistamiseks.

19.37. Reaalservituut koormab teenivat kinnisasja valitseva kinnisasja kasuks selliselt, et valitseva kinnisasja igakordne omanik on õigustatud teenivat kinnisasja teatud viisil kasutama või et teeniva kinnisasja igakordne omanik on kohustatud oma omandiõiguse teostamisest valitseva kinnisasja kasuks teatavas osas hoiduma.

19.38. Reaalservituut annab õiguse teha üksnes neid tegusid, mis servituudi sisust tulenevalt on valitseva kinnisasja huvides vajalikud. Reaalservituuti tuleb teostada viisil, mis on teeniva kinnisasja omanikule kõige vähem koormav ning teeniva kinnisasja ja valitseva kinnisasja võõrandamisel kehtib reaalservituut uute omanike suhtes ulatuses, milles see on kinnistusraamatusse kantud.

19.39. Reaalservituut ei või teeniva kinnisasja omanikku kohustada mingiteks tegudeks, välja arvatud teod, mis on reaalservituudi teostamisel abistava tähendusega.

19.40. Asjaõigusseaduse §-des 172 kohaselt reaalservituut koormab teenivat kinnisasja valitseva kinnisasja kasuks selliselt, et valitseva kinnisasja igakordne omanik on õigustatud teenivat kinnisasja teatud viisil kasutama või et teeniva kinnisasja igakordne omanik on kohustatud oma omandiõiguse teostamisest valitseva kinnisasja kasuks teatavas osas hoiduma. Reaalservituut ei või teeniva kinnisasja omanikku kohustada mingiteks tegudeks, välja arvatud teod, mis on reaalservituudi teostamisel abistava tähendusega.

19.41. Vastavalt asjaõigusseaduse §-le 176 kui reaalservituudi lõpetamise kokkulepet ei saavutata, on valitseva kinnisasja omanikul olulisel põhjusel õigus nõuda teeniva kinnisaja omanikult nõusolekut reaalservituudi lõpetamiseks tingimusel, et ta hüvitab teeniva kinnisasja omanikule servituudi lõpetamise tõttu tekkiva kahju. Valitseva kinnisasja omanik peab teeniva kinnisasja omanikule teatama tähtajatu reaalservituudi lõpetamisest või tähtajalise reaalservituudi ennetähtaegsest lõpetamisest kuus kuud ette.

19.42. Vastavalt asjaõigusseaduse §-le 177 kui reaalservituudist saadav kasu on teeniva kinnisasja koormatisega võrreldes ebamõistlikult väike, on teeniva kinnisasja

33

omanikul õigus nõuda valitseva kinnisaja omanikult nõusolekut reaalservituudi lõpetamiseks tingimusel, et ta hüvitab valitseva kinnisasja omanikule servituudi lõpetamise tõttu tekkiva kahju. Kui valitseva kinnisasja omanik on kaotanud huvi reaalservituudist tulenevate õiguste teostamise vastu, on teeniva kinnisasja omanikul õigus nõuda valitseva kinnisasja omanikult nõusolekut reaalservituudi lõpetamiseks. Huvi kaotamist eeldatakse, kui valitseva kinnisasja omanik ei ole 10 aasta jooksul reaalservituuti kasutanud või kui ta on sama aja jooksul lubanud teeniva kinnisasja kasutamist viisil, mis on vastuolus reaalservituudiga.

19.43. Vastavalt asjaõigusseaduse §-le 178 annab reaalservituut õiguse teha üksnes neid tegusid, mis servituudi sisust tulenevalt on valitseva kinnisasja huvides vajalikud. Reaalservituudi sisu määratakse poolte kokkuleppega, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Reaalservituuti tuleb teostada viisil, mis on teenivale kinnisasjale kõige vähem koormav. Valitseva kinnisasja vajaduste suurenemine ei suurenda iseenesest teenival kinnisasjal lasuvat koormatist.

19.44. Vastavalt asjaõigusseaduse §-le 180 on Teeniva kinnisasja omanikul õigus nõuda enda kulul reaalservituudi teostamise viisi muutmist, kui reaalservituudi senist majanduslikku otstarvet võib saavutada ka teostamise viisi muutmise korral ja kui senine teostamise viis on teeniva kinnisasja omaniku huvidele uue viisiga võrreldes tunduvalt kahjulikum. Servituudi teostamise viisi muutmisega seotud kulud peab teeniva kinnisasja omanik ette tasuma.

19.45. Vastavalt asjaõigusseaduse §-le 181 kui reaalservituudi teostamine piirdub teeniva kinnisasja ühe osa kasutamisega ja mõni teine osa on selleks niisama sobiv ning reaalservituudi teostamine senisel osal on teeniva kinnisaja omanikule mõne teise osaga võrreldes tunduvalt kahjulikum, on tal õigus nõuda, et reaalservituuti teostataks kinnisasja teisel osal. Ümberpaigutamisega seotud kulud peab teeniva kinnisasja omanik ette tasuma.

19.46. Hilisemate vaidluste ärahoidmiseks tuleb lepingusse märkida kõik asjasse puutuvad kokkulepped. Kokkulepped, mida kinnistusraamatusse ei kanta või mille kohta märget kinnistusraamatusse ei tehta, on võlaõiguslikud kokkulepped ja ei kehti kolmandate isikute suhtes.

20. LEPINGU SÕLMIMISEGA SEOTUD KULUD

20.1. Notari tasud: Hoonestaja tasub notari tasu võlaõigusliku hoonestusõiguse seadmise lepingu (tehinguväärtus 6 390 000 eurot) ja võlaõigusliku servituudi seadmise lepingu (tehinguväärtus 3 x 639 eurot = 1917 eurot) tõestamisel 10 737,14 eurot (tehinguväärtus 6 391 278,00 eurot: notari tasu seaduse § 3, 5, 6, 9 lg 1, 22, 23 p 2). Eeltoodud summadele lisandub 24% käibemaks. Notari tasu käibemaksuta summa kokku 10 737,14 eurot, käibemaks 2 576,91 eurot, koos käibemaksuga 13 314,05 eurot. E-notari viide: IS

20.2. Vastavalt ülaltoodud jaotusele tasub osaleja notari tasu sularahas või

maksekaardiga notaribüroos või kolme (3) tööpäeva jooksul ülekandega notari arvelduskontole. Vastavalt notari tasu seaduse § 38 lg 2 vastutavad osalejad notari ees notariaaltoimingu eest notari tasu maksmisel solidaarselt.

34

Notariaalakt on koostatud ja alla kirjutatud paberkandjal ühes originaaleksemplaris, mis säilib notari büroos. Digitaalne ärakiri on osalejatele tasuta kättesaadav www.eesti.ee ja www.notar.ee. Kui osaleja soovib, on tal võimalik notaribüroost saada paberkandjal kinnitatud ärakiri (maksumus 0.24 eurot / lk) või digitaalne kinnitatud ärakiri e-posti teel (maksumus 0.24 eurot / lk). Sellise lepingu ärakirja notaritasu tasub iga osaleja enda ärakirja eest. Käesolev notariaalakt on eesti keelt valdavale osalejale akti tõestaja juuresolekul ette loetud, antud enne heakskiitmist läbivaatamiseks ning seejärel osaleja poolt heaks kiidetud ja akti tõestaja juuresolekul omakäeliselt alla kirjutatud. Notariaalakt on eesti keelt mittevaldavale osalejale akti tõestaja poolt suuliselt tõlgitud eesti keelest inglise keelde, antud enne heakskiitmist läbivaatamiseks ning seejärel osaleja poolt heaks kiidetud ja akti tõestaja juuresolekul omakäeliselt alla kirjutatud. Käesolevas notariaalaktis viidatud ning aktile lisatud dokument ja plaan on esitatud osalejatele enne heakskiitmist läbivaatamiseks ning seejärel osalejate poolt heaks kiidetud ja akti tõestaja juuresolekul omakäeliselt alla kirjutatud. Käesolevas dokumendis on 77 lehte, mis on köidetud nööri ja reljeefpitseri abil. ______________________________________ ___________________

ees- ja perekonnanimi kirjatähtedega allkiri

______________________________________ ___________________

ees- ja perekonnanimi kirjatähtedega allkiri

Notariaalakti tõestaja allkiri ja pitser