OTSUS finantskorrektsiooni tegemise ja taotluse rahuldamise otsuse muutmise kohta

Haridus- ja Teadusministeerium

Munga tn 18

Tartu linn

50088, Tartu maakond

05.03.2024 nr 11.4-5/24/171

OTSUS

finantskorrektsiooni tegemise ja taotluse

rahuldamise otsuse muutmise kohta

Riigi Tugiteenuste Keskus (registrikood: 70007340; edaspidi rakendusüksus) teeb meetme

„Koolivõrgu korrastamine“ tegevuse “ Koolivõrgu korrastamise käigus toimuv jätkusuutlike

koolide kaasajastamine“ raames otsuse Haridus- ja Teadusministeeriumile (edaspidi toetuse

saaja, hankija või tellija) projekti „Narva riigigümnaasiumi ehitamine“ (nr 2014-2020.1.04.19-

0222; edaspidi projekt) osas.

Rakendusüksus tuvastas projekti kulude kontrollimisel, et toetuse saaja volitatud hankija Riigi

Kinnisvara Aktsiaselts (edaspidi hankija) ei ole riigihanke nr 253667 „Narva riigigümnaasiumi

sisustuse hankimine“ läbiviimisel järginud riigihangete seaduses (edaspidi RHS) sätestatud

nõudeid, mistõttu kohaldab rakendusüksus antud rikkumisega seotud kuludele

finantskorrektsiooni ning loeb mitteabikõlblikuks kuluks 6 809,87 eurot.

Otsuse tegemise aluseks on perioodi 2014-2020 struktuuritoetuse seaduse (edaspidi STS) § 8 lg 2

p 4, § 45 lg 1 p 3, § 46 ja Vabariigi Valitsuse 01.09.2014 määruse nr 143 „Perioodi 2014–2020

struktuuritoetusest hüvitatavate kulude abikõlblikuks lugemise, toetuse maksmise ning

finantskorrektsioonide tegemise tingimused ja kord“ (edaspidi ühendmäärus) § 21 lg 1, § 22 lg 11

p 11 ning haridus ja teadusministri 21.05.2015 määruse nr 22 „Gümnaasiumivõrgu korrastamine

perioodil 2014-2020“ (edaspidi meetme määrus) § 27 lg 1, samuti projekti raames esitatud

kuludokumendid (edaspidi KD) ning hankijaga peetud kirjavahetus.

STS § 26 lõike 1 kohaselt on toetuse saaja kohustatud järgima RHS-i, kui ta on hankija RHS-i

tähenduses. Käesoleval juhul on toetuse saajaks Haridus- ja Teadusministeerium, kes on avaliku

sektori hankijaks RHS § 5 lg 2 p 1 mõistes ning sellest tulenevalt peab toetuse saaja järgima RHS-

is sätestatud korda.

1. Hanke 253667 osas 2 on tunnistatud vastavaks ja edukaks riigihanke

alusdokumentidele mittevastav pakkumus

Rikkumise asjaolud

Hankija viis avatud hankemenetlusena läbi hanke nr 253667 (hanketeade avaldati 18.08.2022),

pakkumuste esitamise tähtajaga 9.11.2022. Hankemenetluse tulemusel sõlmiti osas 2 edukaks

tunnistatud pakkujaga Sportservice OÜ (edaspidi edukas pakkuja või töövõtja) 19.12.2022 Narva

riigigümnaasiumi sisustuse hankimine, OSA 2- Treeningvarustus lepingu nr FIR-12/2022-114

(edaspidi hankeleping) maksumusega 22 699,56 eurot (käibemaksuta).

Pakkumuse esitamise ettepaneku lisa 1: tehnilises kirjelduses on toodud tingimused, millega tuleb

arvestada pakkumuse koostamisel ja hankelepingu täitmisel. Punkti 6.1 kohaselt on lubatud

pakkuda asju, mis on kõikide teadaolevate näitajate poolest samaväärsed s.t vastavad nõutud

tehnilistele, funktsionaalsetele ja esteetilistele tingimustele. Pakutavad asjad peavad vastama

tehnilises kirjelduses ja selle lisades toodud kirjeldusele (sh etteantud mõõtude tolerantsidele ± 5%

kõikides suundades).

Tehnilise kirjelduse punkt 6.2. alusel on pakkuja kohustatud pakkumuses esitatavate dokumentide

abil tõendama, et tema poolt pakutavad asjad täidavad kõiki tehnilises kirjelduses esitatud

tehnilised, funktsionaalsed ja esteetilised nõudeid. Pakkuja peab pakutava asja kirjelduses esitama

muuhulgas pakutava asja ja kasutatava materjali tootja ning mudeli nimetuse ja pakutava toote

pildi.

Hanke alusdokumendis „Lisa1.2- Sisustuse spetsifikatsioon treeningvarustus“ on nõutud

järgmised treeningvarustused, mille osas on hanke kontrollis tuvastatud, et edukas pakkumuses

toodud tooted ei vasta RHADs esitatud nõuetele:

-Positsioon 26. Hankes esitatud nõue: Rööbaspuud kõrgusemuutmisega 100-180cm.

Pakkumuses esitatud info: Reguleeritava kõrgusega hülssidesse asetatavad rööbaspuud. Kõrgus

reguleeritav 1,3 – 1,85 m. Hülsside pikkus 23 cm.

Rakendusüksuse tähelepanek, et pakutud tootega ei ole nõutud kõrgused saavutatavad.

Hankija selgitas, et 30 cm on hülsi sisene osa ning hülsid ei olnud selles tarnes, hülsid paigaldati

ehituse käigus.

Rakendusüksuse hinnangul, kui 23cm on hülsi sisene osa siis alumiseks kõrguseks on 1,07 m (1,3-

0,23) ja toote ülemine kõrgus ei jää samuti lubatud piiridesse ka etteantud tolerantse arvestades

(1,85-0,23=1,62m, mis on vähem kui 1,8-5% ehk 1,71m).

-Positsioon 31. Hankes esitatud nõue: Lõuatõmbe /rippumise raam metallist, mõõdud:

600x400x500mm.

Pakkumuses esitatud info: Lõuatõmberaam varbseinale. Raami laius 630mm, sügavus 739mm.

-Positsioon 32. Hankes esitatud nõue: Multisport tabloo mõõdud: 1900 x 1150 x 90 mm*

Pakkumuses esitatud info: mõõdud L2000xH1000xD65.5mm

-Positsioon 33. Hankes esitatud nõue: 24 sek tabloo, mõõdud: 500x300x65 mm

Pakkumuses esitatud info: mõõtmed 41x30x11 cm.

Rakendusüksuse tähelepanek, et eduka pakkuja esitatud tooted ei mahu RHADs toodud nõude

„MÕÕT (LxSxK), lubatud tolerants +- 5% kõigis suundades“ mõõtudesse.

Hankija selgitas, et ekslikult on siin mõõdud valed. Oma olemuselt see midagi ei muuda ja

sportimiseks on kõik vajalik tagatud. Vabandame eksimuse eest.

Toetuse saaja ei ole lähtunud pakkumuste vastavuse kontrollimisel riigihanke alusdokumentides

esitatud nõuetest. Vastavaks on tunnistanud mittevastavad tooted ning seega rikkunud RHS § 114

lg 2 sätestatut.

Rakendusüksuse seisukoht ja õiguslik põhjendus

Rakendusüksuse hinnangul ei muuda toetuse saaja selgitused käesoleva rikkumise asjaolusid ega

järeldusi ning ei anna alust finantskorrektsioonist loobumiseks.

RHS § 114 lg 1 sätestab, et hankija kontrollib kvalifitseeritud pakkujate esitatud või RHS § 52

lõikes 3 sätestatud juhul enne pakkujate kvalifitseerimist ja §-s 113 sätestatud korras avatud

pakkumuste vastavust riigihanke alusdokumentides esitatud tingimustele ning teeb põhjendatud

kirjaliku otsuse pakkumuste vastavaks tunnistamise või tagasilükkamise kohta. RHS § 114 lg 2

esimese lause kohaselt lükkab hankija pakkumuse tagasi, kui see ei vasta riigihanke

alusdokumentides esitatud tingimustele.

Käesoleval juhul ei vastanud edukaks tunnitatud pakkuja Sportservice OÜ pakkumuses tooted

positsioonil 26 ja 31-33 hanke alusdokumentides kehtestatud toodete tehnilisele kirjeldusele.

Hankija ei ole käitunud riigihanke läbiviimisel läbipaistvalt ning on tunnistanud vastavaks

tehnilisele kirjeldusele mittevastava pakkumuse, luues sellega edukaks tunnistatud pakkujale

soodsama olukorra võrreldes teiste hankes osalemisest huvitatud isikutega. RHS §-s 3 kirjeldatud

läbipaistvuse ja kontrollitavuse põhimõtte eesmärk on, et pakkujad teaksid täpselt hanke tingimusi,

et menetlus ise oleks läbipaistev ja kontrollitav toetuse andjate ning pädevate asutuste poolt.

Seadusandja on muuhulgas rõhutanud, et hankemenetlus peab olema läbiviidud selgete ja üheste

reeglite alusel, mille järgimine on nii sisu kui vormi poolest tagantjärgi tuvastatav. Isikute võrdse

kohtlemise põhimõte tähendab seda, et toetuse saaja ei tohi luua ühelegi võimalikule pakkujale

soodsamat olukorda. Võrdse kohtlemise põhimõte eeldab, et samadel asjaoludel koheldakse

isikuid ühte moodi.

Kohtuasjades nr C-42/13 ja C-496/99 on Euroopa Kohus rõhutanud, et hankemenetluse võrdse

kohtlemise ja läbipaistvuse põhimõtetega seondub hankija kohustus rangelt kinni pidada just

hankija enda kindlaksmääratud tingimustest. Hankija on enda poolt kehtestatud

hanketingimustega seotud ega saa asuda kõnealuseid tingimusi hankemenetluse hilisemas etapis

pärast pakkumuste esitamise tähtpäeva möödumist muutma või laiendama.

RHS § 114 lõikele 2 tuginedes oleks hankija pidanud Sportservice OÜ pakkumuse tagasi lükkama,

kuna see ei vastanud riigihanke alusdokumentides kehtestatud tingimustele. Käesolevas juhtumis

on hankija tegutsemine võimaldanud olukorra, kus mõni isik oleks võinud samuti esitada antud

hankes pakkumuse, kui ta teadnuks, et hankija aktsepteerib hangitavate toodete (positsioonil 26 ja

31-33) osas selliseid omadusi ja parameetreid, mis ei vasta hanke tehnilises kirjelduses nõutule.

Rikkumisele kohaldatav finantskorrektsiooni määr

STS § 45 lg 1 punkti 3 kohaselt teeb rakendusüksus finantskorrektsiooni otsuse toetuse

vähendamiseks, kui toetuse saaja on jätnud osaliselt või täielikult täitmata kohustuse või nõude ja

see on mõjutanud kulu abikõlblikkust. STS § 46 lg 1 kohaselt, kui finantskorrektsiooni otsuse

tegemisel ei ole kohustuse või nõude täitmata jätmise laadist tulenevalt võimalik selle rahalise

mõju suurust hinnata, kuid esineb põhjendatud oht, et kohustuse või nõude täitmata jätmine tõi

kaasa rahalise mõju, siis vähendatakse toetust ühendmääruses sätestatud alusel.

Ühendmääruse § 21 lõike 1 kohaselt, kui STS § 46 lõike 1 kohaselt ilmneb, et toetuse saaja on

eiranud oma kohustusi või talle kehtestatud nõudeid ja finantskorrektsiooni otsuse tegemisel ei ole

võimalik kohustuse või nõude täitmata jätmise laadist tulenevalt selle rahalise mõju suurust

hinnata, kuid esineb põhjendatud oht, et täitmata jätmine tõi kaasa rahalise mõju, siis vähendatakse

toetust ühendmääruse 4. peatükis sätestatud ulatuses.

Rakendusüksus selgitab muu hulgas, et ühendmääruse seletuskirja kohaselt tehakse

finantskorrektsioon, kui riigihangete seaduse rikkumine avaldas või võinuks avaldada finantsmõju

liidu eelarvele. Ühendmääruses nimetatud rikkumisjuhtumitele ettenähtud määrade alusel tehtud

finantskorrektsioonide puhul on juba eeldatavat rahalist mõju hinnatud ja protsendimäärad

vastavad proportsionaalsuse põhimõttele. Ka Euroopa Kohtu otsustes C-383/06–C-385/06

jõutakse järeldusele, et kui rikutakse hankereegleid, siis sellest piisab järeldamaks, et toetust ei ole

kasutatud abikõlblikuks loetava kulu osas säästlikult, kahjustades sellega EL reguleeritud

konkurentsipoliitikat ning seeläbi ka Euroopa Liidu eelarvet ja siseturgu.

Lisaks on seletuskirjas selgitatud, et riigihangete rikkumiste korral ei ole üldjuhul võimalik

konkreetset kahjusummat välja arvutada, kuna tegemist on potentsiaalse ja teoreetilise (kaudse)

kahjuga, mis võib tekkida õigusnormi rikkumisel ja konkreetsete asjaolude põhjal loetakse

rikkumine tõendatuks. Ühissätete määruse 1303/2013 artikkel 143 lõike 2 kohaselt tuleb

finantskorrektsioon teha, kui esineb põhjendatud oht, et rikkumisel on olemas vastav mõju, st

finantsmõju. Ühendmääruse ja ühendmääruse seletuskirja kohaselt EK juhendi rakendamisel tuleb

lugeda, et vastavate juhtumikoosseisude esinemisel on põhjendatud ohu olemasolu tõestatud ja

finantskorrektsiooni tegemisel täiendavaid kaalutlusi läbi viima ei pea, v.a rikkumise astme

kindlakstegemisel, kui ühendmäärus lubab põhilist määra vähendada või suurendada.

Rakendusüksus on seisukohal, et toetuse saaja poolt talle pandud kohustuste eiramise tulemusena

on tekkinud kahju, kuid selle suurust ei ole võimalik hinnata, sest ei ole teada, milliseks oleks

kujunenud riigihankes nr 253667 pakkujate ring ning kes oleks tunnistatud edukaks pakkujaks ja

milline oleks olnud eduka pakkumuse maksumus, kui hankija oleks pakkumuste vastavuse

kontrollimisel lähtunud riigihanke alusdokumentides esitatud nõuetest.

Seega ei ole täielikult tagatud struktuuritoetuse säästlik ja läbipaistev kasutamine ning Euroopa

Liidu finantshuvisid on kahjustatud, mistõttu tuleb projekti toetussummat vähendada. Toetuse

vähendamiseks tehtava finantskorrektsiooni protsendimäärasid reguleerib siseriiklikult

ühendmäärus.

Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium on teinud 28.06.2023 otsuse nr 5-23-2,

milles kohus leidis, et ühendmääruse § 25 lõige 5, mis sätestab, et määruse § 223 kohaldub

riigihangetele, mis on korraldatud enne ühendmääruse muudatuste jõustumist 09.10.2020 ning

mille suhtes finantskorrektsiooni otsuse menetlus algatatakse pärast määruse muudatuste

jõustumist, on põhiseadusega vastuolus osas, millega nähakse ette, et § 22³ kohaldub

toetustaotluste puhul, mis rahuldati enne 09.10.2020. Kuivõrd antud projekti rahastamise otsus

tehti 02.02.2020, tuleb kohaldada kuni 08.10.2020 kehtinud ühendmäärust.

Ühendmääruse kuni 08.10.2020 redaktsiooni § 22 lg 11 p 11 kohaselt vähendatakse

hankelepingule eraldatavat toetust 25 protsenti, kui hankemenetluse korraldamisel ei ole järgitud

vastavaks tunnistamise kriteeriume ning edukaks tunnistati pakkuja, kes ei vastanud kehtivatele

tingimustele.

Kuigi § 22 lg 12 võimaldab eelkirjeldatud rikkumisele sõltuvalt selle raskusest kohaldada 5- või

10-protsendilist finantskorrektsiooni määra, ei pea rakendusüksus antud juhtumi asjaolusid

arvestades põhjendatuks rakendada väiksemat kui 25%-list finantskorrektsiooni. Rakendusüksuse

hinnangul on tegemist ühe raskeima loomuga rikkumisega, kuivõrd hankelepingusse on pääsenud

pakkuja, kelle pakkumus ei vastanud riigihanke alusdokumentides toodud tingimustele. Sellega

on ebavõrdselt koheldud mitte ainult teisi hankes osalemisest huvitatud isikuid, kes võisid neile

mittesobiva tehnilise kirjelduse tõttu hankest loobuda, vaid ka teisi pakkujaid, kelle pakkumus

vastas hankija poolt kehtestatud tingimustele. Seega ei ole antud rikkumise tulemusel tekkinud

kahju pelgalt teoreetiline, kuivõrd rikkumise puudumisel oleks hankes osutunud edukaks teine

pakkuja. Rakendusüksuse hinnangul ei esine selliseid kergendavaid asjaolusid, mis õigustaks 5%

või 10%-lise finantskorrektsiooni tegemist.

Rakendusüksus selgitab, et ühendmääruse seletuskirja kohaselt on ühendmääruses sätestatud

finantskorrektsiooni määradega juba kohustuse eiramise võimalikku mõju kaalutud. Lisaks

täiendab seletuskiri, et riigihangete rikkumiste korral ei ole üldjuhul võimalik konkreetset

kahjusummat välja arvutada, kuna tegemist on potentsiaalse ja teoreetilise (kaudse) kahjuga, mis

võib tekkida õigusnormi rikkumisel ja konkreetsete asjaolude põhjal loetakse rikkumine

tõendatuks. Eeltoodud põhimõtteid toetab ka Euroopa Kohus, selgitades kohtasjades nr C-743/18

ja C-406/14, et hanketingimuste rikkumise korral ei ole konkreetse finantsmõju tõendamine nõutav

ja see ei pea olema nähtav. Piisab sellest, kui asjasse puutuva fondi eelarve mõjutamise võimalus

ei ole välistatud.

Eelnevat arvesse võttes kohaldab rakendusüksus ühendmääruse 22 lg 11 p 11 alusel 25-

protsendilist finantskorrektsiooni määra ja vähendab riigihanke nr 253667 hankelepingu alusel

tekkinud abikõlblikku kulu 25% võrra.

2. Hanke nr 253667 II osa kuludele rakendatav finantskorrektsiooni määr ja summad

Toetuse saaja on hanke 253667 II osa alusel tekkinud kulusid kajastanud projekti tegevuses nr 4

„Sisustamine ja kunstiteose tellimine“ KD alusel nr 39 abikõlblikus summas 27 239,47 eurot (sh

käibemaks).

Lähtuvalt otsuse punktist 1 loeb rakendusüksus hanke nr 253667 II osaga seotud kuludest

mitteabikõlblikuks 6 809,87 eurot (27 239,47*25%), mis on 100% toetus.

STS § 46 lõike 3 kohaselt vähendatakse toetust ja omafinantseeringut vastavalt

finantskorrektsiooni otsuse tegemise ajal taotluse rahuldamise otsuses kehtivale proportsioonile.

Sellest tulenevalt muudab rakendusüksus projekti osas 02.01.2020 tehtud taotluse rahuldamise

otsuse nr 3-3.1/334 punkte 1.1 ja 1.2 ning vähendab mitteabikõlbliku summa võrra projekti

eelarvet.

Toetuse saaja ärakuulamisõiguse tagamine

Haldusmenetluse seaduse (edaspidi HMS) § 40 lõikest 1 tulenevalt peab enne haldusakti andmist

haldusorgan andma menetlusosalisele võimaluse esitada kirjalikus, suulises või muus sobivas

vormis asja kohta oma arvamus ja vastuväited. Rakendusüksus edastas 14.02.2024 toetuse saajale

finantskorrektsiooni otsuse eelnõu, paludes esitada omapoolne seisukoht ühes võimalike

lisatõenditega hiljemalt 28.02.2024. Toetuse saaja kommentaare antud tähtajaks ei esitanud.

Otsuse resolutsioon

Võttes arvesse eelkirjeldatud asjaolud ja põhjendused ning tuginedes käesolevas otsuses

väljatoodud õiguslikele alustele, rakendusüksus

otsustab:

1. lugeda projekti „Narva riigigümnaasiumi ehitamine“ raames mitteabikõlblikuks kuluks

6 809,87 eurot, millest Euroopa regionaalarengufondi toetus moodustab 5 788,39 eurot ja

riiklik toetus 1 021,48 eurot;

2. vähendada hanke nr 253667 osa 2 seotud abikõlblikke kulusid 25% võrra;

3. vähendada projekti eelarvet otsuse resolutsiooni punktis 1 märgitud summades;

4. muuta 02.01.2020 taotluse rahuldamise otsuse nr 3-3.1/334 punkte 1.1 ja 1.2 alljärgnevalt:

4.1. „1.1. projekti kogumaksumus on 17 935 376,13 eurot.

4.2. „1.2. struktuuritoetust antakse kuni 100% projekti abikõlblikest kuludest, kuid mitte

rohkem kui 17 935 376,13 eurot;“.

Otsuse peale on õigus esitada meetme määruse §-i 5, STS §-i 51 ja HMS-i kohaselt vaie Riigi

Tugiteenuste Keskusele 30 päeva jooksul, arvates päevast, mil isik sai või oleks pidanud otsusest

teada saama.

(allkirjastatud digitaalselt)

Tiina Sams

toetuste rakendamise osakonna juhataja

Koostaja: Raili Kadak

663 2032

[email protected]