Vabariigi Valitsuse 19. juuni 2015. a määruse nr 69 „Ehitisregistri põhimäärus“ muutmise määruse eelnõu

Vabariigi Valitsuse 19. juuni 2015. a määruse nr 69 „Ehitisregistri põhimäärus“

muutmise määruse eelnõu seletuskirja

Lisa

Vabariigi Valitsuse 19. juuni 2015. a määruse nr 69 „Ehitisregistri põhimäärus“

muutmise määruse eelnõu kooskõlastustabel

Märkuse või ettepaneku sisu Arvestatud/mittearvestatud

Kliimaministeerium 24.03.2026 kiri nr 1-5/26/888-3

Kliimaministeerium kooskõlastab 03.03.2026 esitatud ehitisregistri põhimääruse muutmise eelnõu järgmiste märkustega: 1. Eelnõu kohaselt tunnistatakse § 32 lõike 2 punkt 12 ja lõige 5 tunnistatakse kehtetuks. Nimetatud sätted reguleerivad ehitisregistris (edaspidi EHR) andmeandjaid. Kuna eelnõu punkti 1 kohaselt on edaspidi EHRi andmed võrguoperaatori või -omaniku füüsilise taristu andmed, siis palume siiski reguleerida ka viidatud andmete andjad ehitisregistri põhimääruse paragrahvis 32. Arvestades, et see info peaks kättesaadav olema võimalikult vara, võib eeldada, et viidatud andmed on planeeritud esitada EHRi väljapool loamenetlusi st, et need andmed ei tule edaspidi EHRi läbi loataotluste või ehitusdokumentide. Praegu ei ole reguleeritud, kelle poolt ja kuidas need EHRi esitatakse. Samuti ei selgita seda seletuskiri - palume ka seletuskirja selles osas täiendada.

Ettepanekut on arvestatud ja eelnõu ning seletuskirja on täiendatud.

2. Täiendavalt selgitame, et täna kehtiva regulatsiooni kohaselt ei kohaldata tee ehitamisele, projekteerimisele, korrashoiule ja nendega seotud tegevustele ehitisregistri kohta sätestatut (Ehitusseadustik § 91 lg 2). Ehitusseadustiku muutmise eelnõu (SE 743) kohaselt muudetakse seda põhimõtet. Edaspidi on teede ehitamisel ehitisregistri kasutamine võimalik aga mitte veel kohustuslik. Palume selgitada eelnõu seletuskirjas kuidas on vastavate andmete edastamine planeeritud teede valdkonnas.

Ettepanekut on arvestatud ja seletuskirja on täiendatud.

3. Palume seletuskirjas täpsustada lauset „Juriidilise isiku kontaktandmed on isikuandmed, kuid nende töötlemisega kaasnev riive eraelu puutumatusele ei ole nii oluline, et see nõuaks seaduse tasandi regulatsiooni.“. Juriidilise isiku kontaktandmed on isikuandmed, kui need sisaldavad füüsilist isikut tuvastada võimaldavaid andmeid, näiteks nime, kuid mitte alati (nt üldmeil).

Ettepanekut on arvestatud ja seletuskirja on täiendatud.

4. Palume lisaks seletuskirja tasemel selgitada ka täpsemalt järgmised mõisted koos näidetega:

Ettepanekut on arvestatud ja seletuskirja on täiendatud.

„võrguvaldaja“, „füüsiline taristu“ ja „füüsilist taristut omav või kontrolliv avaliku sektori asutus“. Seletuskirjas olete küll viidanud kahe mõiste puhul määrusele, kuid ülevaatlikkuse huvides palume lisada viidatud sätete tekst ka seletuskirja.

Eesti Vee-ettevõtete Liit 23.03.2026 kiri nr 2-2/213

Eesti Vee-ettevõtete Liit esitab Vabariigi Valitsuse 19.06.2015 määruse nr 69 „Ehitisregistri põhimäärus“ muutmise eelnõu kohta järgnevad tähelepanekud. 1. Ehitusseadustiku § 822 lõike 1 (jõustub 12.05.2026) kohaselt on sideettevõtjal õigus esitada elektrooniliselt ehitisregistri kaudu taotlus riigile või kohaliku omavalitsuse üksusele, et saada õigus juurde pääseda riigi või kohaliku omavalitsuse üksuse omandis olevale ehitisele mobiiltelefonivõrgu aktiivseadme, sealhulgas tugijaama ning sellega ühendatud antennide ja väikese levialaga traadita juurdepääsupunkti paigaldamiseks. Palume seletuskirjas täpsemalt selgitada, kas ehitisregistrisse (edaspidi ka EHR) peavad edastama andmeid vaid need riigi ja kohaliku omavalitsuse üksused, kelle omandis on sideettevõtja jaoks huvi pakkuvad ehitised EhS § 822 järgi?

Ettepanek on võetud teadmiseks. Selgitame: Tegemist on ehitusseadustiku sättega ning seda käesoleva eelnõuga ei muudeta. Lisaks selgitame, et riigi ja kohaliku omavalitsuse üksused ei pea selle säte kontekstis ehitisregistrisse täiendavaid andmeid esitama. Sideettevõtjad ise esitavad taotlusi ehitisregistri kaudu, et saada õigus pääseda juurde neid huvitavale riigi või kohaliku omavalitsuse üksuse omandis olevale ehitisele mobiiltelefonivõrgu aktiivseadme paigaldamiseks.

2. Kui andmeid peavad esitama siiski kõik võrguvaldajad, siis ei ole meie hinnangul tegemist proportsionaalse nõudega, kuivõrd vee-ettevõtjate rajatised (vähemalt Eesti tingimustes) ei võimalda praktikas gigabitivõrkude majutamist. See eeldaks, et sideteenuste ettevõtjad majutavad enda võrgu vee-ettevõtjate ühisveevärgi ja - kanalisatsioonitorustikes, mis ei ole tehniliselt võimalik. Joogiveetorustikus voolab joogivesi, kuhu nad oma taristut paigutada ei saaks tervislikel ega ka tehnilistel kaalutlustel. Kui arvestada nõuet üksnes reoveekollektorite kontekstis, oleks ka see väga problemaatiline, kuna seal liigub väga palju erinevaid võõriseid, mis võivad gigabitivõrku kahjustada. Seega peaksid vee-ettevõtjad esitama sellekohase nõude olemasolul EHR-i andmeid, mis ei aitaks reaalsuses ühelgi viisil kaasa vee-ettevõtjate ning sideettevõtjate koostööle. See tähendaks vee-ettevõtjate jaoks ebaproportsionaalset halduskoormuse kasvu ja täiendavaid kulusid ilma reaalset eesmärki täitmata. Eelnevast tulenevalt palume EHR-i edastavate andmete kohustus piirata vaid nende võrguettevõtetega, kelle taristu võimaldab gigabitivõrgu majutamist ning välistada vee-ettevõtjad andmete esitamise kohustustest eeltoodud põhjustel.

Ettepanek on võetud teadmiseks. Selgitame: Kõik võrguoperaatorid peavad edaspidi esitama andmeid ehitisregistri kavandatavate ehitiste kohta. See nõue tuleneb 2025. aasta novembris jõustunud Euroopa Liidu otsekohalduvast määrusest 2024/1309 (edaspidi gigabititaristu määrus), mis rakendati ehitusseadustiku ja selle alusel antavate määruste muutmisega. Gigabititaristu määrus ei piira konkreetseid kaitsemeetmeid, mida on vaja, et tagada võrkude, eeskätt elutähtsa taristu turvalisus ja terviklikkus ning tagada, et ei mõjutata võrguoperaatori või avaliku sektori asutuse pakutavat põhiteenust, seda eeskätt võrkude puhul, mida kasutatakse olmevee pakkumiseks. Juhul kui konkreetse taristu puhul ei ole tehniliselt võimalik sidevõrgu paigaldamine (näiteks ühisveevärgi joogiveetorustike või reoveekollektorite eripära tõttu), ei pruugi sellise taristu kasutamine koostöö eesmärgil olla reaalselt teostatav. Samas ei sõltu andmete esitamise kohustus üksnes konkreetse võrgu tehnilisest sobivusest sidevõrkude majutamiseks, vaid eesmärgist tagada läbipaistvus ja võimaldada teistele võrguoperaatoritele varajast teavet kavandatavate ehitiste kohta.

Praktikas võib taristu sobivus koostööks selguda alles projekteerimise või detailsema planeerimise etapis. Samuti ei saa välistada, et kavandatava ehitise kohta esitatud teave võib osutuda asjakohaseks teistele võrguoperaatoritele ka juhul, kui otsene füüsiline koospaigutamine ei ole võimalik.

3. Eelnõu seletuskirja kohaselt on märgitud, et inimestele ega isikutele ei teki muudatusest täiendavat halduskoormust. Palume seletuskirjas täpsemalt selgitada, kuidas võrguoperaatoritel ei teki seoses füüsilise taristu kohta miinimumteabe tagamise nõudega ehitisregistris vajadust täiendavate andmete esitamiseks ja sellega seotud halduskoormust? Omalt poolt leiame, et antud väide ei vasta tõele, kuna olenevalt sellest, kui palju on erinevaid töid, mille kohta EHR-i vastav info edastada, tähendab see vajaliku inimressursi kaasamist, mis tähendab ilmselgelt täiendavat ajalist ja rahalist kulu. Kuivõrd vee-ettevõtjate hankeplaanid peaksid olema avalikud, siis on võimalik nende pinnalt ka tuletada, mida selline kohustus vee-ettevõtjatele praktikas kaasa toob.

Ettepanek on võetud teadmiseks. Selgitame; Gigabititaristu määrus asendab alates 2025. aasta 12. novembrist Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/61/EL kiire elektroonilise side võrkude kasutuselevõtukulude vähendamise meetmete kohta (edaspidi lairibadirektiiv) . Nimetatud direktiiv on Eesti õigusesse üle võetud ehitusseadustiku, ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduse ning riigilõivuseadusega. Lairibadirektiivi nõuded asenduvad otsekohalduva määruse nõuetega, mistõttu tuleb ehitusseadustikust (EhS) välja jätta sätted, mis dubleerivad gigabititaristu määruse sätteid. EhS-i dubleerivad sätted asendatakse viidetega gigabititaristu määrusele. Varem kehtis EhS § 616 samalaadne nõue: Sideettevõtja taotluse alusel, milles on märgitud asjaomane piirkond, on võrguvaldaja kohustatud tegema ehitisregistri kaudu kättesaadavaks miinimumteabe tema füüsilise taristuga seotud käimasoleva või kavandatava ehitamise kohta. Miinimumteave hõlmab: 1) ehitamise asukohta ja liiki; 2) võrguelemendi kirjeldust; 3) ehitamise eeldatavat alguskuupäeva ja kestust; 4) võrguvaldaja kontaktandmeid. Seepärast eelnõu koostajate arvates, et tekita gigabititaristu määrusest tulenevad nõuded täiendavat halduskoormust võrreldes kehtiva regulatsiooniga. Koostöös Maa- ja Ruumiametiga püüame arendada ehitisregistri nii, et selle kasutamine oleks võimalikult mugav ja vähem koormav võrguoperaatoritele.

4. Palume selgitada, mida kajastab füüsilise taristu miinimumteabes esitatav kontaktpunkt. Seni pole ehitistele kontaktpunkti määratud, samuti ei kajastu ehitisregistris hetkel näiteks ehitustööde täpne aeg ega eeldatav kestvus. Kas

Ettepanek on võetud teadmiseks.

ehitisregister määratakse ka võrguoperaatorite kontaktpunktiks ehk teisisõnu, kas ettevõtted saavad kontaktid ehitisregistrist?

Selgitame: Kontaktpunkti all füüsilise taristu miinimumteabes mõistetakse eelkõige võrguoperaatori identifitseerimiseks vajalikku teavet, milleks on võrguoperaatori juriidiline nimi. Gigabititaristu määrusest ei tulene kohustust määrata ehitisregistris eraldi kontaktisikut ega konkreetseid kontaktandmeid (nt telefoninumber või e-posti aadress). Kontaktandmete kättesaadavus Eestis on tagatud avalike registrite kaudu, eelkõige äriregistri vahendusel, kust huvitatud isikud saavad võrguoperaatori kontaktandmed kätte. Ehitisregister ei toimi võrguoperaatorite kontaktpunktina ega suhtluskanalina. Registri eesmärk on tagada teabe kättesaadavus kavandatavate ehitiste kohta, mitte vahendada otsest suhtlust võrguvaldajate vahel.

5. Eelnõu seletuskirja kohaselt on märgitud, et gigabititaristu määruse artikli 6 lõike 1 kohaselt peavad võrguoperaator ja füüsilist taristut omav või kontrolliv avaliku sektori asutus tagama, et miinimumteave tema füüsilise taristuga seoses kavandatavate ehitustööde kohta on õige ja ajakohane ning tehakse ühtse teabepunkti kaudu kättesaadavaks kiiresti, niipea kui teave tema järgmise kuue kuu jooksul kavandatavate ehitustööde kohta on võrguoperaatorile kättesaadav, ning igal juhul ja loa vajalikkuse korral hiljemalt kaks kuud enne loataotluse esmakordset esitamist pädevatele asutustele. Palume selgitust, kuidas on seletuskirjas jõutud järeldusele, et ilma täiendava halduskoormuseta tekib ehitisregistrisse info ehitamise kohta vähemalt kaks kuud enne loataotluse esitamist?

Ettepanek on võetud teadmiseks. Selgitame: Nagu oleme selgitanud seletuskirja punkt 3 juures asendab Gigabititaristu määrus alates 2025. aasta 12. novembrist Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/61/EL kiire elektroonilise side võrkude kasutuselevõtukulude vähendamise meetmete kohta (edaspidi lairibadirektiiv) . Nimetatud direktiiv on Eesti õigusesse üle võetud ehitusseadustiku, ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduse ning riigilõivuseadusega. Lairibadirektiivi nõuded asenduvad otsekohalduva määruse nõuetega, mistõttu tuleb ehitusseadustikust (EhS) välja jätta sätted, mis dubleerivad gigabititaristu määruse sätteid. EhS-i dubleerivad sätted asendatakse viidetega gigabititaristu määrusele. Varem kehtis EhS § 616 samalaadne nõue: Sideettevõtja taotluse alusel, milles on märgitud asjaomane piirkond, on võrguvaldaja kohustatud tegema ehitisregistri kaudu kättesaadavaks miinimumteabe tema füüsilise taristuga seotud käimasoleva või kavandatava ehitamise kohta. Miinimumteave hõlmab: 1) ehitamise asukohta ja liiki; 2) võrguelemendi kirjeldust; 3) ehitamise eeldatavat alguskuupäeva ja kestust; 4) võrguvaldaja kontaktandmeid.

Seepärast eelnõu koostajate arvates, et tekita gigabititaristu määrusest tulenevad nõuded täiendavat halduskoormust võrreldes kehtiva regulatsiooniga.

6. Lisaks märgime, et EHR-ile esitatavad andmed ei oleks tõenäoliselt adekvaatsed. Seda esiteks seetõttu, et ehitusloa menetluse käigus võib praktikas ehitusprojektis väga palju muutuda, sh tööde täpne asukoht, mida eelnõuga soovitakse saada geoviidete täpsusega. Lisaks ei ole ühelgi juhul kaks kuud enne loa väljastamist võimalik öelda tööde eelduslikku ajavahemikku, mis oleks tegelikult ka adekvaatne, kuivõrd see sõltub väga paljudest erinevatest asjaoludest, mida sellel ajahetkel ei ole võimalik täpselt öelda.

Ettepanek on võetud teadmiseks. Selgitame; Gigabititaristu määrusest tuleneva miinimumteabe esitamise kohustuse eesmärk on eelkõige tagada, et võrguoperaatorid oleksid teadlikud üksteise kavandatavatest ehitustegevustest ning neil oleks võimalik hinnata koosehitamise võimalusi võimalikult varajases etapis. On arusaadav, et ehitusloa menetluse käigus võivad ehitusprojekti andmed ajas muutuda, sealhulgas tööde täpne asukoht ja ulatus. Samuti võib kavandatavate tööde ajakava olla esialgses etapis hinnanguline ning sõltuda mitmetest asjaoludest, mida ei ole võimalik lõplikult ette näha. Sellest tulenevalt tuleb EHR-ile esitatavaid andmeid käsitada esialgsetena, mida on vajadusel võimalik menetluse käigus ajakohastada. Eeltoodust hoolimata on oluline, et huvitatud võrguoperaatorid saaksid varakult teavet üksteise plaanide kohta. See loob eeldused tööde paremaks koordineerimiseks ning võimaldab vajaduse korral saavutada vastastikusel kokkuleppel tõhusamaid ja kuluefektiivsemaid lahendusi.

7. Täiendavalt, mis on täpsemalt ,,füüsilise taristu elemendid’’ antud eelnõu tähenduses? Kas see tähendab, et ühisveevärgi ja -kanalisatsioonitorustike näitel peaksid vee-ettevõtjad edastama EHR-ile infot iga väiksema tehnilise elemendi, nt torustikul asuva siibri kohta? Mida selline info sideettevõtjatele annab ehk milline on selle nõude praktiline väärtus?

Ettepanek on võetud teadmiseks. Selgitame; Gigabititaristu määruse artikkel 2 lõige 4 punkti a kohaselt füüsilise taristu võrgu elemendi eesmärk on majutada muid võrgu elemente, muutumata ise võrgu aktiivseks elemendiks, näiteks torud, mastid, kaablikanalid, kontrollkaevud, juurdepääsuluugid, kaablikapid, antennirajatised, tornid ja postid, samuti hooned, sealhulgas nende katused ja teatav osa fassaadist või hoonetesse sissepääsud, ja mis tahes muu vara, sealhulgas tänavainventar, näiteks valgustuspostid, tänavasildid, valgusfoorid, reklaamtahvlid ja teemaksu kogumispunkti tarindid ning samuti bussi- ja trammipeatused ning metroo- ja rongijaamad.

Kaablid, sealhulgas kasutamata valguskaabel, samuti võrgu elemendid, mida kasutatakse olmevee tarnimiseks, nagu on määratletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2020/2184 (21) artikli 2 punktis 1, ei ole käesoleva määruse tähenduses füüsiline taristu.

8. Kokkuvõtvalt ei ole meie hinnangul vee-ettevõtjatel ning sideteenuse osutajatel võimalik tehnilistel põhjustel teha koostööd EL Gigabittaristu määruse ning asjaomaste siseriiklike õigusaktide kontekstis. Sellest lähtuvalt ei ole ka nimetatud nõuete kohaldamine vee-ettevõtjatele eesmärgipärane ning proportsionaalne. Lisaks oleme seisukohal, et protsessi on võimalik muuta tõhusamaks ja kiiremaks üksnes koostöö kaudu, mis tähendab, et andmete nähtavus ja kajastus peab olema sellisel juhul vastastikune. Ka teised võrguoperaatorid ja avaliku sektori asutused peavad nägema sideettevõtjate ehitusplaane. Seetõttu teeme ettepaneku, et kavandatavat arendust peavad saama kasutada ka kõik teised võrguoperaatorid.

Ettepanekut on arvestatud. Põhjendus: Kohustus jagada miinimumteavet kavandatavate ehitustööde kohta gigabititaristu määruses artiklis 6 lõige 1 tulenevalt kehtib kõikidele võrguoperaatoritele ning füüsilist taristut omavatele või kontrollivatele avaliku sektori asutustel.

Eesti Linnade ja Valdade Liit 24.03.2026 kiri nr 2-3/60-2

Eesti Linnade ja Valdade Liit kooskõlastab märkustega 03.03.2026 esitatud Vabariigi Valitsuse määruse nr 69 „Ehitisregistri põhimäärus“ muutmise eelnõu (edaspidi eelnõu). Kuigi eelnõu käsitleb üksnes § 5 punktis 14¹ tehtavat muudatust ning § 12¹ ja § 32 lõike 2 punkti 12 ja lõike 5 kehtetuks tunnistamist, peame siiski vajalikuks juhtida tähelepanu asjaolule, et kehtiva määruse § 6, 31 ja 32 jätavad mitmed Ehitisregistri (EHR) praktilise rakendamise seisukohalt olulised regulatsioonipunktid täpsustamata. Leiame, et nimetatud sätete edasiarendamine on vajalik, et tagada õigusselgus, ühtne halduspraktika ja registriandmete kvaliteet. Esitame alljärgnevalt oma täpsustavad seisukohad ja ettepanekud. 1. Määruse § 6 punktis 7 nimetatud „ehitamise alustamise tähtaja“ tähendus ja asukoht Määruse § 6 sätestab ehitise andmete koosseisu, sealhulgas üldandmena „ehitamise alustamise tähtaja“. Käesolevas eelnõus ega seletuskirjas ei ole nimetatud mõistet avatud ega selgitatud, mistõttu puudub ülevaade andmevälja sisust, õiguslikust tähendusest ja kasutusloogikast. Kehtiva määruse sõnastuse ning EHR senise praktika põhjal võib „ehitamise alustamise tähtaja“ mõistet tõlgendada mitmel viisil, sealhulgas: • ehitusloa menetluses esitatud prognoositava ehituse algusena; • ehitamise alustamise teatisega esitatud kuupäevana; • Ehitisregistri sisemise metaandmeväljana, mille õiguslik tähendus ja kasutus ei ole normatiivselt kirjeldatud.

Ettepanekut ei ole arvestatud.

Põhjendus: Tegemist on eelnõuga, mille ainukeseks eesmärgiks on

rakendada Eesti õiguses Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust

(EL) 2024/1309 , mis käsitleb meetmeid, millega vähendada

elektroonilise side gigabitivõrkude kasutuselevõtu kulusid, ning millega

muudetakse määrust (EL) 2015/2120 ja tunnistatakse kehtetuks

direktiiv 2014/61/EL (gigabititaristu määrus) (ELT L, 2024/1309,

08.05.2024).

Kuna muudatustega täpsustatakse ehitisregistri üldandmete koosseis

ning need peavad olema jõustunud 12. maiks 2026, ei ole mõistlik

eelnõusse hõlmata muid ajamahukaid muudatusi. Ehitisregistri

regulatsioon on Kliimaministeeriumi valitsemisalas ja selle laiema

korrastamise käigus analüüsitakse ka Eesti Linnade ja Valdade Liidu

ettepanekuid.

Selline määratlematus võimaldab mitmeti tõlgendamist ning tekitab õigusselgusetust nii andmete esitajatele kui ka andmete töötlejatele. Üheselt selge regulatsiooni tagamiseks on vajalik täpsustada, millise alusdokumendiga (ehitusloa, ehitamise alustamise teatise või mõne muu dokumendiga) nimetatud andmeväli on seotud, ning mis on selle sisuline tähendus. Samuti on vajalik määratleda Ehitisregistris kasutatava andmevälja täpne asukoht, tehniline sisu ning rakenduspõhimõtted, et vältida ebaühtlast praktikat ja tagada andmete õiguspärane kasutamine. Ettepanek Teeme ettepaneku täpsustada määruse § 6 punktis 7 nimetatud andmevälja sisu, tähendus ja kasutusloogika kas määruse tasandil või eraldi juhistega, tagamaks üheselt mõistetav ja õigusselge regulatsioon.

2. Määruse § 31 lõike 4 automaatkannete rakendamisega seotud probleemid Kehtiva regulatsiooni kohaselt tehakse registriparanduskande automaatkanne veevarustuse, pesemisvõimaluste, elektrisüsteemi, kanalisatsiooni, soojusvarustuse, energiaallika, tualettide ja päikesepaneelide olemasolu kohta juhul, kui vastav teave „nähtub teenuse osutamise lepingust“. Praktikas rakendub automaatne andmete ülekirjutamine kõikidele hooneosadele, sõltumata asjaolust, kas: • hooneosade tehnosüsteemide erisused on tegelikult olemas; • korteripõhiste pesemisruumide, kütteviiside või muude tehnosüsteemide olemasolu on tuvastatud või puudub; • teenuse osutamise leping sisaldab hooneosade kaupa diferentseeritud andmeid või üksnes hoone tasandi üldist teavet. Selline üldistav automaatkannete rakendamine ei ole põhjendatud, kuivõrd see võib viia hooneosade tasandil ebaõigete või tegelikkusele mittevastavate andmete kandmiseni registrisse. Samuti tekitab see täiendava halduskoormuse nii omanikele kui kohalikele omavalitsustele, kes peavad esitama parandustaotlusi ebaõige automaatkande korrigeerimiseks. Lisaks ei ole selline praktika kooskõlas registripidamise põhimõttega, mille kohaselt peavad registrisse kantavad andmed põhinema kontrollitud ning selgelt tuvastatavatel alusandmetel. Ettepanek Teeme ettepaneku täpsustada määruse § 31 lõike 4 regulatsiooni järgmiselt: 1. Piiritleda automaatkannete rakendusala nii, et automaatkannet tehtaks üksnes nende hooneosade kohta, mille kohta teenuse osutamise lepingust tulenevad andmed on üheselt tuvastatavad ja hooneosade kaupa eristatavad.

Ettepanekut ei ole arvestatud.

Põhjendus: Tegemist on eelnõuga, mille ainukeseks eesmärgiks on

rakendada Eesti õiguses Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust

(EL) 2024/1309 , mis käsitleb meetmeid, millega vähendada

elektroonilise side gigabitivõrkude kasutuselevõtu kulusid, ning millega

muudetakse määrust (EL) 2015/2120 ja tunnistatakse kehtetuks

direktiiv 2014/61/EL (gigabititaristu määrus) (ELT L, 2024/1309,

08.05.2024).

Kuna muudatustega täpsustatakse ehitisregistri üldandmete koosseis

ning need peavad olema jõustunud 12. maiks 2026, ei ole mõistlik

eelnõusse hõlmata muid ajamahukaid muudatusi. Ehitisregistri

regulatsioon on Kliimaministeeriumi valitsemisalas ja selle laiema

korrastamise käigus analüüsitakse ka Eesti Linnade ja Valdade Liidu

ettepanekuid.

2. Kehtestada selged rakenduspõhimõtted juhise või tehnilise reegli tasandil, mis välistaks hooneosade üldise ülekatmise hoone tasandi andmetega olukorras, kus leping ei sisalda hooneositi diferentseeritud teavet. 3. Tagada, et automaatkannete tegemisel lähtutakse andmekvaliteedi põhimõttest, mille kohaselt registrisse kantavad andmed peavad olema asjakohased, kontrollitud ja piisava täpsusega. Nimetatud täpsustused on vajalikud selleks, et vältida ebaõigete automaatkannete teket, tagada andmete vastavus tegelikule olukorrale ning vähendada põhjendamatut halduskoormust registri kasutajatele.

3. Määruse § 32 lõike 2 punkti 1 – andmete registrisse kandja määratlemine Määruse § 32 lg 2 p 1 sätestab, et registrisse kannavad andmeid ehitusseadustikus nimetatud pädevad asutused, sealhulgas ehitamise alustamise ja lammutamise teadete puhul. Kuigi huvitatud isik esitab vastava teatise Ehitisregistri kaudu, loetakse andmete registrisse kandjaks pädev asutus, kelle ülesandeks on: • teatise menetlemine; • esitatud andmete kontrollimine; • registrikande vormistamine. Eelnõust ega seletuskirjast ei nähtu, kas sama loogika kehtib juhtudel, mil teatis kantakse registrisse automaatselt, ilma pädeva asutuse vahetu menetlus- või kontrollitoiminguta. Sellises olukorras tekib õiguslikult oluline küsimus, kellele lasub andmete registrisse kandmisega seotud vastutus, sh andmete õigsuse kontroll, kande digiallkirjaline seotus menetlusosapoolega ning hilisemate paranduskannete õiguslik alus. Ettepanek • Täpsustada määruses, kas automaatselt Ehitisregistrisse jõudnud teadete puhul loetakse andmete registrisse kandjaks endiselt pädev asutus või on automaatkande puhul andmete kandjaks registripidaja või infosüsteem ise. • Vajadusel lisada eraldi säte, mis reguleerib automaatse kande tekkimise korral: o vastutus- ja kontrollipõhimõtted; o menetluslikku rollijaotust (asutus vs infosüsteem); o automaatse kande kinnitamise või allkirjastamise tehniline ja õiguslik lahendus. Selgete regulatiivsete põhimõtete kehtestamine on vajalik, et tagada registrikannete õiguslik üheselt mõistetavus, andmekvaliteet ning pädevate asutuste vastutuse piiritlemine olukorras, kus automaatkanded toimuvad ilma nende otsese sekkumiseta.

Ettepanekut ei ole arvestatud.

Põhjendus: Tegemist on eelnõuga, mille ainukeseks eesmärgiks on

rakendada Eesti õiguses Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust

(EL) 2024/1309 , mis käsitleb meetmeid, millega vähendada

elektroonilise side gigabitivõrkude kasutuselevõtu kulusid, ning millega

muudetakse määrust (EL) 2015/2120 ja tunnistatakse kehtetuks

direktiiv 2014/61/EL (gigabititaristu määrus) (ELT L, 2024/1309,

08.05.2024).

Kuna muudatustega täpsustatakse ehitisregistri üldandmete koosseis

ning need peavad olema jõustunud 12. maiks 2026, ei ole mõistlik

eelnõusse hõlmata muid ajamahukaid muudatusi. Ehitisregistri

regulatsioon on Kliimaministeeriumi valitsemisalas ja selle laiema

korrastamise käigus analüüsitakse ka Eesti Linnade ja Valdade Liidu

ettepanekuid.

1

22.04.2026

Vabariigi Valitsuse 19. juuni 2015. a määruse nr 69 „Ehitisregistri põhimäärus“

muutmise määruse eelnõu seletuskiri

1. Sissejuhatus

1.1. Sisukokkuvõte

Määruse muutmise tingib vajadus korrastada õigusruumi ehitusseadustiku ja teiste seaduste

muutmise seaduse jõustumisel 12. mail 20261 (edaspidi 655 SE). Ehitusseadustikuga (EhS)

rakendatakse Eesti õiguses Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2024/13092, mis

käsitleb meetmeid, millega vähendada elektroonilise side gigabitivõrkude kasutuselevõtu

kulusid, ning millega muudetakse määrust (EL) 2015/2120 ja tunnistatakse kehtetuks direktiiv

2014/61/EL (gigabititaristu määrus) (ELT L, 2024/1309, 08.05.2024). Eelnõu ei tõsta inimeste

ja ettevõtete halduskoormust.

Muudatuse põhjus on seotud ehitusseadustiku § 58 lõike 11 muudatusega, mille kohaselt

määratakse ehitisregister ühtseks digitaalseks teabepunktiks gigabititaristu määruse artikli 6

lõike 1 tähenduses.

1.2. Eelnõu ettevalmistaja

Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Justiits- ja Digiministeeriumi sideturgude talituse nõunik

Elena Reilent ([email protected], 5885 1081). Eelnõu ja seletuskirja on keeletoimetanud

Justiits- ja Digiministeeriumi õigusloome korralduse talituse toimetaja Moonika Kuusk

(teenistusest lahkunud).

1.3. Märkused

Eelnõu on seotud 655 SE jõustumisega 12. mail 2026 ja Euroopa Liidu õiguse rakendamisega

(gigabititaristu määrus).

Eelnõukohase määrusega muudetakse Vabariigi Valitsuse 19. juuni 2015. a määruse nr 69

„Ehitisregistri põhimäärus“ 1. jaanuaril 2025 jõustunud redaktsiooni avaldamismärkega RT I,

29.12.2024, 48.

2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Eelnõu koosneb kahest paragrahvist.

Paragrahvi 1 punktiga 1 muudetakse Vabariigi Valitsuse määruse nr 69 § 5 punkti 141.

Paragrahvi 5 punktis 141 sätestatakse, et ehitisregistri üldandmed on võrguoperaatori

või -omaniku füüsilise taristu andmed vastavalt gigabititaristu määruse artikli 6 lõikele 1.

Ehitisregistri andmete koosseis on sätestatud ka EhS §-s 60.

1 Ehitusseadustiku-ja-teiste-seaduste-muutmise-seadus 2 OJ:L_202401309

2

Terminite „võrguoperaator“, „avaliku sektori asutus“ ja „füüsiline taristu“ määratlused on

sätestatud gigabititaristu artikli 2 lõigetes 1, 3 ja 4.

Lisaks sideettevõtjale on võrguoperaatoriks ka ettevõtja, kes pakub füüsilist taristut, mille

eesmärk on pakkuda:

i) tootmis-, transpordi- või jaotusteenuseid seoses:

— gaasiga;

— elektriga, sealhulgas tänavavalgustusega;

— küttega;

— veega, sealhulgas heitvee ja reovee kõrvaldamise või puhastamise ning

äravoolusüsteemidega;

ii) transporditeenuseid, sealhulgas raudteed, sõiduteed, sealhulgas linnateed, tunnelid, sadamad

ja lennujaamad.

Avaliku sektori asutus on riigi-, piirkondlik või kohalik asutus, avalik-õiguslik isik või ühest

või mitmest sellisest asutusest või avalik-õiguslikust isikust koosnev ühendus.

Füüsiliseks taristuks peetakse taristut, mille eesmärk on pakkuda füüsilist paiknemiskohta

võrguelementidele, mis võimaldavad osutada elektroonilise side teenust (edaspidi sideteenus).

Füüsiliseks taristuks on näiteks torud, mastid, kaablikanalid, kontrollkaevud,

juurdepääsuluugid, kaablikapid, antennirajatised, tornid ja postid, samuti hooned,

tänavainventar, nagu valgustuspostid, tänavasildid, valgusfoorid, reklaamtahvlid, bussi- ja

trammipeatused ning rongijaamad. Kaabel, sealhulgas valguskaabel, samuti võrguelemendid,

mida kasutatakse olmevee tarnimiseks, ei ole eelnõu tähenduses füüsiline taristu.

Füüsilise taristu andmete all mõeldakse eelkõige gigabititaristu määruse artikli 6 lõikes 1

sätestatud miinimumteavet. Gigabititaristu määruse artikli 6 lõige 1 näeb ette, et ühtse

teabepunkti (Eestis on füüsilise taristuga seotud kavandatavate ehitustööde teabepunkt

ehitisregister) kaudu on elektrooniliselt kättesaadav kavandatavate ehitustööde miinimumteave.

Nimetatud miinimumteave hõlmab vähemalt järgmist:

• tööde geoviidetega asukoht ja liik;

• asjaomase füüsilise taristu elemendid;

• tööde eeldatav alguskuupäev ja kestus;

• prognoositav kuupäev lõpliku projekti esitamiseks loa andmisega tegelevatele

pädevatele asutustele, kui see on asjakohane;

• kontaktpunkt.

Juriidilise isiku kontaktandmed on isikuandmed, kui need sisaldavad füüsilist isikut tuvastada

võimaldavaid andmeid, näiteks nime, kuid mitte alati (nt üldmeil). Gigabititaristu määruse

tähenduses võib kontaktpunktiks olla ka juriidilise isiku nimi.

Gigabititaristu määruse artikli 6 lõike 1 kohaselt peavad võrguoperaator ja füüsilist taristut

omav või kontrolliv avaliku sektori asutus tagama, et miinimumteave tema füüsilise taristuga

seoses kavandatavate ehitustööde kohta on õige ja ajakohane ning tehakse ühtse teabepunkti

kaudu kättesaadavaks kiiresti, niipea kui teave tema järgmise kuue kuu jooksul kavandatavate

ehitustööde kohta on võrguoperaatorile kättesaadav, ning igal juhul ja loa vajalikkuse korral

hiljemalt kaks kuud enne loataotluse esmakordset esitamist pädevatele asutustele.

3

EhS § 58 lõike 1 kohaselt on ehitisregistri eesmärk hoida, anda ja avalikustada teavet

kavandatavate, ehitatavate ja olemasolevate ehitiste ning nendega seotud menetluste kohta.

Gigabititaristu määruse kohaselt peab võrguvaldaja füüsilise taristuga seotud kavandatavate

ehitustööde miinimumteave olema sideettevõtjale kättesaadav. EhS § 821 lõike 4 kohaselt ei

kohaldata gigabititaristu määruse artikli 6 lõiget 1 juurdepääsu andmisel ehitamise kavandamise

andmetele ja ehitisele, mille ehitamiseks ei ole vaja esitada ehitusteatist ega saada ehitusluba,

ning riigikaitselisele ja julgeolekuasutuse ehitisele ja riigipiiri taristule.

Selleks, et sideettevõtja saaks vaadata teda huvitavaid andmeid projekteerimisel olevate või

kavandatavate ehitiste kaardikihil, peab ta ehitisregistrisse (edaspidi EHR) sisestama teda

huvitava aadressi või piirkonna.

EHR näitab kohe kogu infot, mis on registris olemas selle füüsilise taristuga seoses

kavandatavate ehitustööde kohta. Kuna EHR-i kaudu näeb huvi pakkuva võrguoperaatori

kontaktandmeid, siis võtab sideettevõtja EHRi-väliselt võrguoperaatoriga ühendust.

Olemasolevate füüsiliste taristute miinimuminfot näeb sideettevõtja juba praegu kitsenduste

kaardil aadressil https://kitsendused.kataster.ee/public .

Teedega seotud kavandatavate ehitustööde info on võimalik 743 SE1 jõustumisel esitada

ehitisregistri kaudu, kuid enne eelnõu jõustumist saab vaadata Transpordiameti kodulehelt.

Paragrahvi 1 punktiga 2 tunnistatakse kehtetuks ehitisregistri põhimääruse § 121, § 32 lõige 5.

Kuna võrguvaldaja huvipiirkonna andmed ei ole enam ehitisregistri üldandmed, siis pole vaja

ka vastavat paragrahvi ning pole vaja kanda vastavaid andmeid ehitisregistrisse.

Paragrahvi 1 punktiga 3 muudetakse § 32 lõige 2 punkti 12. Ehitisregistri põhimääruse

paragrahvi 5 punktis 141 nimetatud andmete andjad, kelleks on võrguoperaatorid ning füüsilist

taristut omavad või kontrollivad avaliku sektori asutused sätestatakse ehitisregistri põhimääruse

paragrahvis 32.

Paragrahvis 2 sätestatakse määruse jõustumisaeg, mis on 12. mai 2026. Jõustamistähtaeg on

seotud gigabititaristu määruse artikli 19 lõike 3 punktist d tuleneva nõudega kohaldada seda

alates 12. maist 2026.

3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Eelnõu on seotud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2024/1309.

4. Määruse mõjud

Sotsiaalne, sealhulgas demograafiline mõju, mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele, mõju elu-

ja looduskeskkonnale ning mõju regionaalarengule puudub.

Plaanitavad muudatused avaldavad mõju sideettevõtjatele, võrguoperaatoritele ja sideteenuste

kasutajatele. Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti andmetel on võrguoperaatoreid Eestis

üle 500, võrku omavaid sideettevõtjaid umbes 50. Ehitisregistri põhimääruse muutmine avaldab

1 Eelnõu - Riigikogu

4

peamiselt majanduslikku mõju. Tõhusama ehitustööde koordineerimise tulemusel võib nii

sideettevõtjate kui ka riigi ametiasutuste töökoormus väheneda.

Kavandatavate ehitustööde info avalikuks tegemine parandab sideettevõtjate võimalusi teha

tõhusamat koostööd võrguoperaatoritega, korraldada koosprojekteerimist ja koosehitamist.

Koosehitamine aitab vähendada nii ehitamisega kaasnevat bürokraatiat kui ka kulusid.

Selleks, et EHR-i kaudu oleks miinimumteave kavandatavate ehitustööde kohta kättesaadav,

teeb Maa- ja Ruumiamet EHR-i arenduse, mille esialgne maksumus on ca 200 000 eurot.

Arendustööde tulemusena luuakse EHR-i eraldi kaardikihile võimalus vaadata projekteerimisel

ehitiste asukohti koos prognoositava projekti valmimise tähtajaga. Kavandatavate ehitiste

juurde luuakse võimalus sisestada eeldatav ehitamise aeg. Kirjeldatud teabe nähtavus (sh koos

eeldatava ruumikujuga kaardil) võimaldab huvitatud osapooltel (sh omanikud, kohalikud

omavalitsused, trasside/teede valdajad) korraldada koosprojekteerimist ja ka ajastada hilisem

koosehitamine. Näiteks, kui prognoositav ehitusaeg ühele trassile on nähtav, on kõrvaltrassi

valdajal võimalik oma ehitustööd ajastada samale ajale ning jääb ära sama piirkonna korduv

lahtikaevamine ning kaevamise või taastäitmise kulusid on võimalik ühiselt jagada.

Nimetatud arenduskulude katteks taotles Maa- ja Ruumiamet raha Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeeriumi valdkondliku digipöörde eelarvest.

Võttes arvesse, et EHR arenduse etapp on alles pooleli, siis praegu on määrusel üksnes õiguslik

mõju ehk seni kehtinud andmekoosseisud kehtivad edasi.

Nimetatud mõjusid, sealhulgas EHR-i arendamise mõjud on analüüsitud 655 SE seletuskirjas,

seega selles toodud argumente ja arvutusi käesolevas seletuskirjas üle ei korrata. Kuna

käesoleva määruse eelnõu on seotud 655 SE-ga, ei ole sellel määrusel erinevat mõju.

5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise

eeldatavad tulud

Määruse rakendamisega ei kaasne lisakulusid ega -tulusid kohaliku omavalitsuse üksustele

ega riigile. EHR-i arenduskulusid kajastati eelmises punktis.

6. Määruse jõustumine

Määrus on kavandatud jõustuma eelnõu 655 SE seadusena jõustumise kolmandal etapil, st 12.

mail 2026.

7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon

Määrus esitati kooskõlastamiseks eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu 26-0279. 1

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Maa- ja Ruumiamet ja Eesti Infotehnoloogia ja

Telekommunikatsiooni Liit kooskõlastasid eelnõu märkusteta.

1 Vabariigi Valitsuse 19. juuni 2015. a määruse nr 69 „Ehitisregistri põhimäärus“ muutmine – EIS

5

Kliimaministeerium, Eesti Vee-ettevõtete Liit ning Eesti Linnade ja Valdade Liit esitasid oma

arvamused, mida on eelnõus osaliselt arvestatud. Ülevaade märkuste arvestamisest on toodud

eelnõu seletuskirja lisas.

Eelnõu esitati arvamuse avaldamiseks järgmistele asjaosalistele: Eesti Linnade ja Valdade Liit,

Eesti Arhitektide Liit, Eesti Ehitusettevõtjate Liit, Eesti Ehitusinseneride Liit, Eesti

Elektritööstuse Liit, Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioon, Eesti Gaasiliit, Eesti

Geodeetide Ühing, Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit, Eesti Jõujaamade ja

Kaugkütte Ühing, Eesti Kaubandus-Tööstuskoda, Eesti Keskkonnaühenduste Koda, Eesti

Kinnisvarafirmade Liit, Eesti Kinnisvara Korrashoiu Liit, Eesti Korteriühistute Liit, Eesti

Kütte- ja Ventilatsiooniinseneride Ühendus, Eesti Taristuehituse Liit, Eesti Lairiba Arenduse

Sihtasutus, Eesti Maastikuarhitektide Liit, Eesti Omanike Keskliit, Eesti Planeerijate Ühing,

Eesti Ehituskonsultatsiooniettevõtete Liit, Eesti Puitmajaliit, Eesti Sisearhitektide Liit, Eesti

Soojuspumba Liit, Eesti Taastuvenergia Koda, Eesti Tuuleenergia Assotsiatsioon, Eesti

Tööandjate Keskliit, Eesti Veevarustuse ja Kanalisatsiooni Inseneride Selts, Eesti Vee-

ettevõtete Liit, Eesti Elektritööde Ettevõtjate Liit, Linnalabor, Teenusmajanduse Koda.

EELNÕU 22/04/2026. a.

VABARIIGI VALITSUS

MÄÄRUS

Vabariigi Valitsuse 19. juuni 2015. a määruse nr 69 „Ehitisregistri põhimäärus“ muutmine Määrus kehtestatakse ehitusseadustiku § 58 lõike 2 alusel. § 1. Vabariigi Valitsuse 19. juuni 2015. a määruses nr 69 „Ehitisregistri põhimäärus“ tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 5 punkt 141 sõnastatakse järgmiselt: „141) võrguoperaatori või -omaniku füüsilise taristu andmed Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2024/1309, mis käsitleb meetmeid, millega vähendada elektroonilise side gigabitivõrkude kasutuselevõtu kulusid, ning millega muudetakse määrust (EL) 2015/2120 ja tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2014/61/EL (gigabititaristu määrus) (ELT L, 2024/1309, 08.05.2024), artikli 6 lõike 1 tähenduses;“; 2) paragrahv 121 ja § 32 lõige 5 tunnistatakse kehtetuks; 3) paragrahvi 32 lõike 2 punkt 12 sõnastatakse järgmiselt: „12) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2024/1309 artikli 6 lõikes 1 nimetatud andmeid võrguoperaator ning füüsilist taristut omav või kontrolliv avaliku sektori asutus;“. § 2. Määrus jõustub 12. mail 2026. a. Kristen Michal peaminister Liisa-Ly Pakosta justiits- ja digiminister Keit Kasemets riigisekretär

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / +372 620 8100 / [email protected]/ www.justdigi.ee Registrikood 70000898

Riigikantselei Eelnõu esitamine Vabariigi Valitsuse istungile Esitan Vabariigi Valitsuse istungile Vabariigi Valitsuse määruse „Ehitisregistri põhimääruse“ muutmise eelnõu. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Liisa-Ly Pakosta justiits- ja digiminister Lisad:

1. Vabariigi Valitsuse määruse nr 69 eelnõu 2. Vabariigi Valitsuse määruse nr 69 eelnõu seletuskiri 3. Vabariigi Valitsuse määruse seletuskirja lisa (kooskõlastustabel)

Elena Reilent 5885 1081 [email protected]

Meie 22.04.2026 nr 8-1/1617-5