Protokoll

Pruunalade uuring „Pruunalade (brownfields) kaardistamise metoodika välja töötamine ja nende üleriigiline kaardistamine“

Juhtkomisjoni koosolek

14.04.2026

Ülevaade projektist ja käesolevast tegevusest

Evelin Jürgenson

2/32

MIDA? Uuringu eesmärk ja ülesanded

1. KONTSEPTSIOON JA MÕISTE

määratleda pruunalade (brownfields) mõiste

2. KAARDISTAMISE METOODIKA

töötada välja metoodika üleriigiliseks ja ruumiliselt täpseks kaardistamiseks

3. KAARDIKIHID

sh luua tehnilised GIS-töövood ning uue metoodika abil uus pruunalade ruumiandmestik (kaardikihid).

Huvigruppide kaasamine Rahvusvaheline kogemus Seosed teiste andmete ja algatustega

27. oktoober 2025

31. oktoober 2026

3/32

MILLAL? Aja- ja tegevuskava

Tegevus 2025 2026 11 12 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11

Lähtearuande koostamine X

Rahvusvahelise praktikate analüüs X X X

Pruunalade kontseptsiooni loomine ja definitsiooni määratlemine X X X

Kaardistamiseks vajalike andmestike ja metoodikate ülevaade X X X

Töökoosolekud huvigruppidega, kaasamine X X X X X X X X X

Kaardistusmetoodika loomine ja testimine (piloot) X X X X X X X

Andmestiku koostamine ja valideerimine X X X X X X X

Vahearuande koostamine ja esitamine X 01.03.

Pruunalade kontseptsiooni täpsustamine (nt tüpoloogia) X X X X X X X

Kaardikihtide koostamine kokkulepitud metoodika alusel X X X X X X X

Tulemuste täpsustamine ja lõppandmestik X X X X X X X

Lõpparuande koostamine ja esitamine 31.10.

Avalikustamine X 4/32

KES? Uuringus osalejad

Täitjad: EMÜ ja

Hendrikson DGE

Huvirühmad: Riigiasutused,

KOVd,

Pruunalade kasutajad

Tellija: KAUR, KLIM, REM, MKM

5/32

Uurimisülesanne 1: Pruunalade kontseptsiooni loomine, mõiste defineerimine

Võimalik unarala on: • maa mille muld on varasema

kasutuse tõttu muudetud tehislikuks või saastunud ja mille võime pakkuda ökosüsteemiteenuseid on vähenenud, ja

• mis on tänaseks kasutusest väljas, ja

• mille korduskasutusse suunamise võimalused vajavad analüüsi

6/32

Uurimisülesanne 2: Kaardistamise metoodika • Pakume välja andmed ja metoodika, mida on otstarbekas

kasutada töö käigus kokku lepitud definitsioonile vastavate võimalike unaralade/(lähteülesandes pruunalade) kaardistamiseks

• Koostame üleriigilise ruumiandmestiku võimalike unaralade paiknemise kohta

•Lähtume: • kokku lepitud kontseptsioonist (vahearuandes) • olemasolevatest üleriigilise katvusega andmetest • korduvkasutatavuse loogikast

7/32

Uurimisülesanne 2: Kaardistusmetoodika ja kaardikihtide loomine Läbiv tegevus: Uuringu teostaja kirjeldab ja põhjendab kaardikihtide loomisel pakutavat

lähenemist (kasutatavaid andmestikke ja metoodikaid, sh nende kasutamise kitsaskohti), kooskõlastab selle tellijaga ning loob kokkulepitud metoodikale vastava

ruumiandmestiku.

Tegevus nr 1

Olemasolevate andmete analüüs

Suures osa tehtud, vahearuandes ptk 3.2, tabel

6, ptk 3.4.

Tegevus nr 2

Kaardistamise metoodika

Esmane sisend massanalüüsist (KÜ kiht + ETAK + inventuurid) ja selle

testimine

Tegevus nr 3

Kaardikihid ja andmestruktuur

8/32

Tegevus nr 2: Kaardistamise metoodika

Järgnevalt käsitleme:

• Unaralade kaardistamine

• KOV’ide kaasamine

9/32

Unaralade kaardistamine

Evelin Jürgenson

10/32

Lähtekohad • Analüüsi selgrooks on katastriandmed

+ ETAK • Analüüsiühikuks on katastriüksus

• Katastripiirid (ruumikuju) + sihtotstarve (alla laaditud 03.02.2026)

• ETAK: • Andmed geoandmebaasina ETAK

andmemudeli järgi alates 2008 • Andmestik samasuguse

andmestruktuuriga alates aastast 2009

• Töötame suuremalt jaolt vektorandmetega

11/32

12/32

Kaevandusalad - vastavalt kaasamise käigus täpsustunud kontseptsioonile • Keskkonnaministri määrus 09.02.2026 „Kaevandamisega rikutud

ja mahajäetud turbaalade ning kaevandamiseks sobivate turbaalade nimekiri“, LISA1 – kokku 13 sellist ala selgelt piiritletud pindobjektina kantud kaardile.

• Kliimaministeeriumist saadud Korrastamata ja mahajäetud karjääride nimekiri objekti keskosa koordinaatide ja/või katastrinumbriga. Kanname kaardile 63 „punase“ ja 49 „kollase“ kategooria alad.

13/32

Endised militaarobjektid • Uuringu „Eesti sõjaajaloolise arhitektuuripärandi kaardistamine ja

kasutusvõimaluste analüüs. 19. ja 20. sajand“ lõpparuanne (2018) ja militaarobjektide koondtabeli andmed

• Uuringu koostas Eesti Muinsuskaitse Selts. Tellija Kultuuriministeerium, rahastajad Kultuuriministeerium ja Eesti Teadusagentuur RITA programmi raames

• 186 nõukogude perioodist pärit objekti 179 katastriüksuse peal (laskepesadest tuumalõhkepeade hoidlateni), millel juures märge, et ei ole kasutuses

14/32

Probleem: Endistel militaarobjektidel on hinnatud kasutusest väljas olemist 2017. aasta seisuga, andmeuuendust ei toimu. Lahendusettepanek: Kanname kaardile olemasolevad andmed ja kaasame Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse kasutusest väljasoleku valideerimiseks.

Jääkreostusalad EELISes kokku 267 jääkreostusobjekti, kui eemaldada need, kus staatuseks on märgitud „likvideeritud“ jääb 137 objekti (nii punkt- kui pindobjektid).

15/32

Probleem: Jääkreostusobjektide andmestik ei sisalda infot kasutuses/kasutusest väljas olemise kohta, seetõttu ei pruugi enamus neist olla unaralad (Viljandi kaasus).

Jätkame analüüse teistes KOV’ides ja otsime lahendust.

Jäätmekäitluskohad • Keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS jäätmekäitluskohtade

register, enam kui 8000 kirjet, kõige juures märge „Töötav“ – st ei ole unaralad

• EELISes 1216 arhiveeritud jäätmekäitluskohta

Probleem: Jäätmekäitluskohtade olemasolevate andmete põhjal ei ole võimalik eristada neid objekte, kus saastatus kujutab endast keskkonnaprobleemi ning kus ei ole võimalik rakendada „saastaja maksab“ põhimõtet.

Lahendusettepanek: Arvestades andmestiku piiranguid ei käsitleta jäätmekäitluskohti käesolevas etapis unaralade kaardistuse osana.

16/32

17/32

Ajakohase ETAKi varemed ja vundamendid

Kombineerides katastriandmeid ja ehitiste infot tuvastatakse selliste võimalike unaralade esinemine, kus ühe katastriüksuse piires on ainult varemed või vundamendid

18/32https://www.stat.ee/sites/default/files/2022-05/Asustuspiirkond_1.pdf

Ajaline võrdlus ETAK 2009 vs 2026: lammutatud ehitiste ala, kus täna ehitised puuduvad • 2009 oli hoone, täna pole ühtegi hoonet, rajatist +

tehnilised välistused

15/20

ETAKi hoonete ja rajatiste põhiste unarala tunnustega katastriüksused sihtotstarvete lõikes

Seisuga 03.02.2026: • 775 960 KÜ • pindala 4 533 899 ha

Esmasele sõelale jääb: • 4% KÜ arvust • 12% pindalast

Sihtotstarve Arv Pindala (ha) MAATULUNDUSMAA 16 164 50 1071 KAITSEALUNE_MAA 178 43 615 TRANSPORDIMAA 3 458 7 512 RIIGIKAITSEMAA 111 3 595 ULDKASUTATAV_MAA 1 127 3 498 ELAMUMAA 6 245 2 585 TOOTMISMAA 2 524 2 508 TURBATOOSTUSMAA 6 1 582 MAETOOSTUSMAA 64 1 549 SIHTOTSTARBETA_MAA 1 389 1 544 ARIMAA 855 421 JAATMEHOIDLA_MAA 87 295 UHISKONDLIKE_EHITISTE_MAA 310 294

Kokku 32 518 570 069 20/32

Näide • 75101:007:0160 • Maatulundusmaa 100% • ETAKi mets, muu lage, märgala,

veekogu ja harivtav maa • Riigiomand, RMK • Pindala u 5 000 ha • Üksikute vundamentide/varemete

pindala u 50 – 100 m2 (0,0002% KÜ pindalast)

Probleem: tehislikuks on muudetud väga väike osa suurest KÜ’st.

Lahendusettepanek: Kaardistame unaralana terve KÜ, KÜ juurde tuleb andmetabelis märge „osaliselt unarala“.

21/32

KOV’ide kaasamise ettekanne Veronika Ilsjan

22/32

Senine parim praktika Eestis – mahajäetud alade kaardistamine Valgas 2014

Alusandmed maakatastrist ja EHR-st.

Paikvaatlus: visuaalse hinnagu andmine iga krundi kasutuse kohta, et selekteerida välja vakantsed alad ja määrata nende tüüp (4).

Katastriüksuste nimekiri Paikvaatlus

Andmeanalüüs ja liigitamine

(CircUse)

Lisaks: Elanike küsitlus

Paikvaatluse maht oli suur, andmeid analüüsiks praegu rohkem kui 10 aastat tagasi (sh kaldaerofotod, planeeringute andmed)

Testime 3 KOV’is: Viljandi linn, Tartu vald, Kadrina vald 23/32

KOV-de kaasamine kaardistamisel

Ettepanek 76-le KOV’ile märkida alad kaardile

Anname üle koondatud info X KOV’i kohta, aga ei analüüsi detailselt

Pakume metoodilisi suuniseid andmete

täpsustamiseks

Esmane sisend massanalüüsist (KÜ+ETAK

ja inventuurid)

Detailne analüüs ja hinnang

Parendatud massanalüüsi metoodika ja analüüsitum

sisend

Test 3 KOVis

Esmane sisend KOV-lt kui maakasutuse eksperdilt

Detailne analüüs ja hinnang

Analüüsimetoodika ja täiendava analüüsi

vajadus

Test 3 KOVis Test 3 KOVis

24/32

Individuaalne analüüs metoodika testimiseks Viljandis I Algandmed ja puhastus

Esmane sisend KOV-lt kui maakasutuse

eksperdilt

35 KÜ

- sh 8 KÜ kattus esmase massanalüüsi sisendiga = 27 KÜ analüüsi

Esmane sisend massanalüüsist

(ETAK ja inventuurid)

178 KÜ

-

sh 10 KÜ dubleeritud

(tuli välja mitmest päringust)

= 168 KÜ analüüsi

8 kattus

25/32

Individuaalne analüüs metoodika testimiseks Viljandis II Analüüs

168 KÜ + 27 KÜ analüüsi Mis infot on vaja hinnangu andmiseks?

Mis vajab täpsustamist paikvaatlusel?

Turg reguleerib, ei vaja sekkumist

tk VÕIMALIK TUNNUS SO ÜP/DP/EHR Asukoht

1 KÜ töötav naftabaas (jääkreostus_p)

Ärimaa

97 KÜ ootel krundid arendusalal (jääkreostus_a)

Elamumaa, mõni transpordimaa

DP olemas

4 KÜ roheala Üldkasutatav maa ÜP järgi jäetakse roheliseks

13 KÜ ootel krunt (sh GAP ehk lünk) Elamu-, äri- või tootmismaa

olemas kehtiv DP

4 KÜ potentsiaaliga krunt (ÜP), vajab DP

Elamu-, äri- või tootmismaa

ÜP järgi hoonestatav, DP puudub

Atraktiivne asukoht arenduseks

1 KÜ potentsiaaliga krunt (ÜP), muinsuskaitsepiirangud

Elamu-, äri- või tootmismaa

ÜP järgi hoonestatav, DP puudub/olemas

Atraktiivne asukoht, Muinsuskaitse

1 KÜ potentsiaaliga krunt (ÜP), omanik ei tegutse

Elamu-, äri- või tootmismaa

ÜP järgi hoonestatav, DP puudub/olemas

Atraktiivne asukoht

5 KÜ potentsiaal kogumina, puuduvad meetmed sekkumiseks (garaažid)

SO Sihtotstarbeta maa

1 KÜ maareformi reservmaa SO Sihtotstarbeta maa

UNARALA Tulevik ebaselge,

sekkumiseta jäävad unarusse

KOV/ÜP otsus, et jääb roheliseks

Jääkreostus, aga ei ole unarala

Probleem: PLANIS ja EHR andmed ei ole masinloetavalt ühtlases kvaliteedis kõikide KOV-de kohta.

Lahendusettepanek: Planeeringu (ÜP, DP) andmete ja EHR andmetega kontrollimise teeme ainult 3 test-KOV-s, kus koondame info käsitsi. Ülejäänud KOVdes me seda ei tee, aga kirjeldame analüüsi töövoo.

Probleem: Rahvusvaheline praktika ja KOV käsitlus on, et unaralade üheks kriteeriumiks on „sekkumise vajadus“. Seepärast sõeluksime välja paljud „ootel krundil“ ja „potentsiaalsed krundid“, aga kokkulepitud unarala mõiste on laiem.

Lahendusettepanek: Anname erinevat tüüpi aladele erinevad tunnused, aga me ei jäta neid välja. Hiljem saame täpsustada, mis on ja mis ei ole unarala.

Individuaalne analüüs metoodika testimiseks Viljandis Ilmes 2 probleemi

27/32

Mõiste: võimalik (eeldatav) unarala Maa • mille muld on varasema kasutuse tõttu

muudetud tehislikuks või saastunud ja mille võime pakkuda ökosüsteemiteenuseid on vähenenud, ja

• mis on tänaseks kasutusest väljas, ja • mille korduskasutusse suunamise

võimalused vajavad analüüsi

Ka 3 KOV-ga koostöös tuvastame Võimalikud unaralad, ei tee veel tulevase kasutuse analüüse. Saame täpsemad ja puhastatumad andmed. Saame esmase hinnangu, mis on KOV seisukoht ala tulevase kasutuse kohta. Saame kaudse hinnangu unaruse põhjuste ja sekkumise vajaduste kohta.

28/32

Küsimus: Kuidas kaardistada, kui ala on olnud intensiivses kasutuses, aga osa on juba välja arendatud, st turg on ennast reguleerinud?

Lahendusettepanek: Kui ala arendustegevused ei ole veel lõpetatud ja lõpetamist ergutaks sekkumine mõne meetme näol, siis kaardistame võimaliku unaralana selle osa, mis on veel arendamata

Tartu valla kaasused 1/3 – osaliselt arendatud

Arendus lõpetatud (ei ole enam unarala): - Saadjärve külas endine lautade ala, täna elamupiirkond - Kuusisoo tööstuspark, endine kalkunifarm

Arendus pooleli (on unarala arendamata osas) - Vahi tööstuspark – I–II etapist 80% valmis, III etappi alles ehitatakse tänavaid - Raadi lennuväli – osa leidnud uue kasutuse, osa mitte, „potentsiaalsed krundid“ - Vudila mängumaa – endine vutifarm, osaliselt välja arendatud, „potentsiaalselt

arendatav“

29/32

Küsimus: Kuidas kaardistada, kui ala on unaruses, omanikuks vald, midagi on tehtud, aga tulemus on ajutine või osaline, enam ei tööta või veel ei tööta?

Lahendusettepanek: Pigem kaardistada unaralana, lisada täpsustav märge, hiljem täpsustame.

Tartu valla kaasused 2/3 – valla omand

Rendileping 5 aastaks (on unarala) - Piirissaare, Tooni küla, klubihoone – oli võssa kasvanud, valla omandis, sõlmiti 5 aastane

üürileping. Vald kaalub müüki. Kasutusel kohvikuna, mille käive ei võimalda hoonet korda teha.

Ettevalmistatud arendus (kas on või ei ole, kas midagi peab veel tegema?) - Vahi 63, endine vetkeskus, valla omandis. Vald tegi DP, ca 8 KÜ-d enampakkumisel

kolmandat korda, otsivad 1 arendajat, seni pole õnnestunud. - Raadi kütusehoidlani viiv endine raudtee – valla omandis, liiprid üles võetud, potentsiaalne ligipääsutee, „potentsiaalne tee“

30/32

Küsimus: Kuidas kaardistada, kui ala on unaruses, sest eraomanik ei tegutse, on läinud pankroti vms?

Lahendusettepanek: Kaardistame unaralana, tunnusega „Omanik ei tegutse “. Põhjused võivad olla erinevad. Kui on teada, saab lisada: „muinsuskaitse“, „pankrot“, „turunõudluse puudus“, „huvi puudus“ vms.

Tartu valla kaasused 3/3 - eraomandis

- Raadi kütusehoidla – eraomandis, omanik midagi toimetab, ÜP järgi ärimaa „potentsiaalne ärikrunt“

- Endine laudkompleks Maarja Magdaleenas - vahepeal oli paadiosade ja paatide tootmine, aga läks pankrotti.

- Endine Piimakoda/meierei Maarja Magdaleenas - vanad seadmed sees, eraomanik hoiab algupärases seisus. Muinsuskaitse?

- Vana laudakompleks Kukulinnas - projektirahadega tehti midagi korda, ei läinud tööle, omanikud vahetunud.

- Soontaga mõis – omanik ei ela Eestis. Huvilisi on käinud, suur ala, sobiks golfiks jne. - Kukulinna mõis – nii muinsuskaitse kui looduskaitse, midagi ei toimu.

Probleem Lahendusettepanek

Endistel militaarobjektidel on hinnatud kasutusest väljas olemist 2017. aasta seisuga, andmeuuendust ei toimu.

Kanname kaardile olemasolevad andmed ja kaasame Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse kasutusest väljasoleku valideerimiseks.

Jäätmekäitluskohtade olemasolevate andmete põhjal ei ole võimalik eristada neid objekte, kus saastatus kujutab endast keskkonnaprobleemi ning kus ei ole võimalik rakendada „saastaja maksab“ põhimõtet.

Arvestades andmestiku piiranguid ei käsitleta jäätmekäitluskohti käesolevas etapis unaralade kaardistuse osana.

Tehislikuks on muudetud väga väike osa suurest KÜ’st.

Kaardistame unaralana terve KÜ, KÜ juurde tuleb andmetabelis märge „osaliselt unarala“.

PLANIS ja EHR andmed ei ole masinloetavalt ühtlases kvaliteedis kõikide KOV’ide kohta.

Planeeringu (ÜP, DP) andmete ja EHR andmetega kontrollimise teeme ainult 3 test-KOV-s, kus koondame info käsitsi. Ülejäänud KOVdes me seda ei tee, aga kirjeldame analüüsi töövoo.

Rahvusvaheline praktika ja KOV käsitlus on, et unaralade üheks kriteeriumiks on „sekkumise vajadus“. Seepärast sõeluksime välja paljud „ootel krundil“ ja „potentsiaalsed krundid“, aga kokkulepitud unarala käsitlus on laiem.

Anname erinevat tüüpi aladele erinevad tunnused, aga me ei jäta neid välja.

PROTOKOLL

Uuringu „Pruunalade (brownfields) kaardistamise metoodika väljatöötamine ja nende

üleriigiline kaardistamine“ viies kohtumine

MS Teams 23. aprill 2026 nr 1-2/26/10

Toimumise aeg: 14.04.2026

Algus kell 9.00, lõpp kell 10.10

Juhatas: Janika Laht (Keskkonnaagentuur)

Protokollis: Kadri Raudvere (SA Eesti Teadusagentuur)

Võtsid osa: Janika Laht (Keskkonnaagentuur, KAUR), Evelin Jürgenson (Eesti Maaülikool,

EMÜ), Aire Rihe (Kliimaministeerium – KLIM), Kärt Metsoja (EMÜ), Pille Metspalu

(Hendrikson DGE), Birgit Trik (EMÜ), Marii Järve (EMÜ), Aki Kadulin (EMÜ), Annika Arro

(MARU), Eeva-Anette Värk (EMÜ), Eike Lepmets (Regionaal- ja Põllumajandusministeerium,

REM), Margit Tennokene (KLIM), Andres Levald (MKM), Tiit Oidjärv (MKM), Ivari

Rannama (MKM), Antti Pääsukene (MKM), Raul Sampaio de Lima (EMÜ), Eva-Maria Aitsam

(Hendrikson DGE), Liis Lumisalu (KLIM), Mairit Saar (KAUR), Kadri Raudvere (Eesti

Teadusagentuur, ETAG)

Päevakord

1. Uuringumeeskonna ülevaade senisest kaardistusest ja kitsaskohtadest metoodika

väljatöötamisel

2. Järgmised sammud

1. Uuringumeeskonna ülevaade senisest kaardistusest ja kitsaskohtadest metoodika

väljatöötamisel

Uuringumeeskonnast Evelin Jürgenson ja Veronika Ilsjan andsid ülevaate, kuhu

kaardistamismetoodika loomise ja testimisega on jõutud. Nende ettekanne on lisatud

protokollile (lisa 1).

Kaardistamise metoodika puhul on tegeletud valdavalt kahe suure teemaga: unaralade

kaardistamise ning KOV-ide kaasamisega metoodika testimiseks.

1.1. Evelin Jürgenson andis ülevaate unaralade kaardistamisest.

- Analüüsi selgrooks on katastriandmed ja ETAK. Analüüsiühikuks katastripiirid.

- Endistel militaarobjektidel on hinnatud kasutusest väljas olemist 2017. a seisuga,

andmeuuendust ei toimu. Siinkohal oleks lahenduseks kanda kaardile olemasolevad

2 (3)

andmed ja kaasata Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse kasutusest väljas oleku

valideerimiseks.

- Jääkreostusobjektide andmestik ei sisalda infot kasutuses/kasutusest välja olemise kohta,

seetõttu ei pruugi enamus neist olla unaralad. Lahenduse otsimine jätkub.

- Jäätmekäitluskohtade olemasolevate andmete põhjal ei ole võimalik eristada neid objekte,

kus saastatus kujutab endast keskkonnaprobleemi ning kus ei ole võimalik rakendada

„saastaja maksab“ põhimõtet. Jäätmekäitluskohti ei käsitleta käesolevas etapis unaralade

kaardistuse osana.

- Kombineerides katastriandmeid ja ehitiste infot tuvastatakse selliste võimalike unaralade

esinemine, kus ühe katastriüksuse piires on ainult varemed või vundamendid. Kui

tehislikuks on muudetud väga väike osa suurest KÜ-st, kaardistame unaralana terve KÜ,

KÜ juurde tuleb tabelis märge „osaliselt unarala“.

1.2. KOV-ide kaasamisest andis ülevaate Veronika Ilsjan

Testimisse kaasati kolm KOV-i: Viljandi linn, Tartu vald ja Kadrina vald. Testimise käigus

ilmnesid mitmed probleemid:

- PLANIS ja EHR andmed ei ole masinloetavalt ühtlases kvaliteedis kõikide KOV-ide kohta.

- Rahvusvaheline praktika ja KOV käsitlus on, et unaralade üheks kriteeriumiks on

„sekkumise vajadus“. Seepärast sõeluksime välja paljud „ootel krundil“ ja „potentsiaalsed

krundid“, aga kokkulepitud unarala mõiste on laiem.

- Kuidas kaardistada, kui ala on olnud intensiivses kasutuses, aga osa on juba välja arendatud,

st turg on ennast reguleerinud?

- Kuidas kaardistada, kui ala on unaruses, omanikuks vald, midagi on tehtud, aga tulemus on

ajutine või osaline, enam ei tööta või veel ei tööta?

- Kuidas kaardistada, kui ala on unaruses, sest eraomanik ei tegutse, on läinud pankroti vms?

Uuringumeeskond pakkus igale probleemile lahendusettepanekuid (vt lisa 1), aga ootab

tagasisidet ja täiendavaid mõtteid.

Juhtkomisjoni liikmed (Tiit Oidjärv ja Aire Rihe) rõhutasid, et üle-eestiline andmestik on kõige

olulisem, mida uuringuga saada soovitakse. Uuringumeeskond kinnitas, et üle-eestiline

kaardikiht kindlasti tuleb, küsimus on selle täpsuses ja milliseid andmeid on sinna võimalik

veel saada. Kolmes KOV-is tehtud testimised aitavad leida võimalikke probleemkohti ning

tulemust täpsemaks timmida. Aire Rihe rõhutas vajadust kaardistusmetoodikas vaadata ka

ökosüsteemiteenuseid – kas seda on võimalik kaardistada, sest praegu on see metoodikast välja

jäänud, samas definitsioonis ja mullaseire direktiivis on sees.

Ivari Rannama soovitas suurte katastriüksuste puhul, kus ühes nurgas on mingi vare, teises

nurgas aga toimiv hoone, uurida võimalust lisada juurde tunnus, kas alaga seoses on mingi

plaan. Plaane puudutav info peaks lähiajal registris kajastuma ja enne 31. oktoobrit jõuaks ehk

neid andmeid kasutada. Samuti tuleks täpsustada unaralaks lugemise nn unarusse jätmise

ajaperspektiiv, kuna kaardistust ei ole võimalik jooksvalt uuendada. Evelin Jürgensoni sõnul

sellega tegeletakse.

Ivari Rannamaa soovitas kasutada rahvastikuregistrit registreeritud elanike tuvastamiseks

3 (3)

võimalikel unaraladel. Evelin Jürgensoni sõnul võib rahvastikuregistrist andmete saamisega

olla probleeme ja uurib, kas ministeeriumite kaudu oleks võimalik neid andmeid saada.

Elektritarbimise andmete kasutamist samal eesmärgil on uuritud, need on tasulised.

2. Järgmised sammud

- Otsustati jätkata liikumist praeguses suunas. Uuringumeeskond jagab Sharepoint’i kaudu

tänase ettekande materjale ning ootab kirjalikku tagasisidet ja täiendusi senisele

kaardistusele ja probleemkohtadele. Tähtaeg 17.04.

- Arutelu tänastel teemadel jätkatakse järgmisel koosolekul, Janika Laht tegeleb koosoleku

aja leidmisega

Lisa 1. Uuringumeeskonna ettekanne.

(allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt)

Janika Laht Kadri Raudvere Juhtkomisjoni juht, KAUR Koosoleku protokollija, ETAG

Pruunalade uuring „Pruunalade (brownfields) kaardistamise metoodika välja töötamine ja nende üleriigiline kaardistamine“

Juhtkomisjoni koosolek

14.04.2026

Ülevaade projektist ja käesolevast tegevusest

Evelin Jürgenson

2/32

MIDA? Uuringu eesmärk ja ülesanded

1. KONTSEPTSIOON JA MÕISTE

määratleda pruunalade (brownfields) mõiste

2. KAARDISTAMISE METOODIKA

töötada välja metoodika üleriigiliseks ja ruumiliselt täpseks kaardistamiseks

3. KAARDIKIHID

sh luua tehnilised GIS-töövood ning uue metoodika abil uus pruunalade ruumiandmestik (kaardikihid).

Huvigruppide kaasamine Rahvusvaheline kogemus Seosed teiste andmete ja algatustega

27. oktoober 2025

31. oktoober 2026

3/32

MILLAL? Aja- ja tegevuskava

Tegevus 2025 2026 11 12 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11

Lähtearuande koostamine X

Rahvusvahelise praktikate analüüs X X X

Pruunalade kontseptsiooni loomine ja definitsiooni määratlemine X X X

Kaardistamiseks vajalike andmestike ja metoodikate ülevaade X X X

Töökoosolekud huvigruppidega, kaasamine X X X X X X X X X

Kaardistusmetoodika loomine ja testimine (piloot) X X X X X X X

Andmestiku koostamine ja valideerimine X X X X X X X

Vahearuande koostamine ja esitamine X 01.03.

Pruunalade kontseptsiooni täpsustamine (nt tüpoloogia) X X X X X X X

Kaardikihtide koostamine kokkulepitud metoodika alusel X X X X X X X

Tulemuste täpsustamine ja lõppandmestik X X X X X X X

Lõpparuande koostamine ja esitamine 31.10.

Avalikustamine X 4/32

KES? Uuringus osalejad

Täitjad: EMÜ ja

Hendrikson DGE

Huvirühmad: Riigiasutused,

KOVd,

Pruunalade kasutajad

Tellija: KAUR, KLIM, REM, MKM

5/32

Uurimisülesanne 1: Pruunalade kontseptsiooni loomine, mõiste defineerimine

Võimalik unarala on: • maa mille muld on varasema

kasutuse tõttu muudetud tehislikuks või saastunud ja mille võime pakkuda ökosüsteemiteenuseid on vähenenud, ja

• mis on tänaseks kasutusest väljas, ja

• mille korduskasutusse suunamise võimalused vajavad analüüsi

6/32

Uurimisülesanne 2: Kaardistamise metoodika • Pakume välja andmed ja metoodika, mida on otstarbekas

kasutada töö käigus kokku lepitud definitsioonile vastavate võimalike unaralade/(lähteülesandes pruunalade) kaardistamiseks

• Koostame üleriigilise ruumiandmestiku võimalike unaralade paiknemise kohta

•Lähtume: • kokku lepitud kontseptsioonist (vahearuandes) • olemasolevatest üleriigilise katvusega andmetest • korduvkasutatavuse loogikast

7/32

Uurimisülesanne 2: Kaardistusmetoodika ja kaardikihtide loomine Läbiv tegevus: Uuringu teostaja kirjeldab ja põhjendab kaardikihtide loomisel pakutavat

lähenemist (kasutatavaid andmestikke ja metoodikaid, sh nende kasutamise kitsaskohti), kooskõlastab selle tellijaga ning loob kokkulepitud metoodikale vastava

ruumiandmestiku.

Tegevus nr 1

Olemasolevate andmete analüüs

Suures osa tehtud, vahearuandes ptk 3.2, tabel

6, ptk 3.4.

Tegevus nr 2

Kaardistamise metoodika

Esmane sisend massanalüüsist (KÜ kiht + ETAK + inventuurid) ja selle

testimine

Tegevus nr 3

Kaardikihid ja andmestruktuur

8/32

Tegevus nr 2: Kaardistamise metoodika

Järgnevalt käsitleme:

• Unaralade kaardistamine

• KOV’ide kaasamine

9/32

Unaralade kaardistamine

Evelin Jürgenson

10/32

Lähtekohad • Analüüsi selgrooks on katastriandmed

+ ETAK • Analüüsiühikuks on katastriüksus

• Katastripiirid (ruumikuju) + sihtotstarve (alla laaditud 03.02.2026)

• ETAK: • Andmed geoandmebaasina ETAK

andmemudeli järgi alates 2008 • Andmestik samasuguse

andmestruktuuriga alates aastast 2009

• Töötame suuremalt jaolt vektorandmetega

11/32

12/32

Kaevandusalad - vastavalt kaasamise käigus täpsustunud kontseptsioonile • Keskkonnaministri määrus 09.02.2026 „Kaevandamisega rikutud

ja mahajäetud turbaalade ning kaevandamiseks sobivate turbaalade nimekiri“, LISA1 – kokku 13 sellist ala selgelt piiritletud pindobjektina kantud kaardile.

• Kliimaministeeriumist saadud Korrastamata ja mahajäetud karjääride nimekiri objekti keskosa koordinaatide ja/või katastrinumbriga. Kanname kaardile 63 „punase“ ja 49 „kollase“ kategooria alad.

13/32

Endised militaarobjektid • Uuringu „Eesti sõjaajaloolise arhitektuuripärandi kaardistamine ja

kasutusvõimaluste analüüs. 19. ja 20. sajand“ lõpparuanne (2018) ja militaarobjektide koondtabeli andmed

• Uuringu koostas Eesti Muinsuskaitse Selts. Tellija Kultuuriministeerium, rahastajad Kultuuriministeerium ja Eesti Teadusagentuur RITA programmi raames

• 186 nõukogude perioodist pärit objekti 179 katastriüksuse peal (laskepesadest tuumalõhkepeade hoidlateni), millel juures märge, et ei ole kasutuses

14/32

Probleem: Endistel militaarobjektidel on hinnatud kasutusest väljas olemist 2017. aasta seisuga, andmeuuendust ei toimu. Lahendusettepanek: Kanname kaardile olemasolevad andmed ja kaasame Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse kasutusest väljasoleku valideerimiseks.

Jääkreostusalad EELISes kokku 267 jääkreostusobjekti, kui eemaldada need, kus staatuseks on märgitud „likvideeritud“ jääb 137 objekti (nii punkt- kui pindobjektid).

15/32

Probleem: Jääkreostusobjektide andmestik ei sisalda infot kasutuses/kasutusest väljas olemise kohta, seetõttu ei pruugi enamus neist olla unaralad (Viljandi kaasus).

Jätkame analüüse teistes KOV’ides ja otsime lahendust.

Jäätmekäitluskohad • Keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS jäätmekäitluskohtade

register, enam kui 8000 kirjet, kõige juures märge „Töötav“ – st ei ole unaralad

• EELISes 1216 arhiveeritud jäätmekäitluskohta

Probleem: Jäätmekäitluskohtade olemasolevate andmete põhjal ei ole võimalik eristada neid objekte, kus saastatus kujutab endast keskkonnaprobleemi ning kus ei ole võimalik rakendada „saastaja maksab“ põhimõtet.

Lahendusettepanek: Arvestades andmestiku piiranguid ei käsitleta jäätmekäitluskohti käesolevas etapis unaralade kaardistuse osana.

16/32

17/32

Ajakohase ETAKi varemed ja vundamendid

Kombineerides katastriandmeid ja ehitiste infot tuvastatakse selliste võimalike unaralade esinemine, kus ühe katastriüksuse piires on ainult varemed või vundamendid

18/32https://www.stat.ee/sites/default/files/2022-05/Asustuspiirkond_1.pdf

Ajaline võrdlus ETAK 2009 vs 2026: lammutatud ehitiste ala, kus täna ehitised puuduvad • 2009 oli hoone, täna pole ühtegi hoonet, rajatist +

tehnilised välistused

15/20

ETAKi hoonete ja rajatiste põhiste unarala tunnustega katastriüksused sihtotstarvete lõikes

Seisuga 03.02.2026: • 775 960 KÜ • pindala 4 533 899 ha

Esmasele sõelale jääb: • 4% KÜ arvust • 12% pindalast

Sihtotstarve Arv Pindala (ha) MAATULUNDUSMAA 16 164 50 1071 KAITSEALUNE_MAA 178 43 615 TRANSPORDIMAA 3 458 7 512 RIIGIKAITSEMAA 111 3 595 ULDKASUTATAV_MAA 1 127 3 498 ELAMUMAA 6 245 2 585 TOOTMISMAA 2 524 2 508 TURBATOOSTUSMAA 6 1 582 MAETOOSTUSMAA 64 1 549 SIHTOTSTARBETA_MAA 1 389 1 544 ARIMAA 855 421 JAATMEHOIDLA_MAA 87 295 UHISKONDLIKE_EHITISTE_MAA 310 294

Kokku 32 518 570 069 20/32

Näide • 75101:007:0160 • Maatulundusmaa 100% • ETAKi mets, muu lage, märgala,

veekogu ja harivtav maa • Riigiomand, RMK • Pindala u 5 000 ha • Üksikute vundamentide/varemete

pindala u 50 – 100 m2 (0,0002% KÜ pindalast)

Probleem: tehislikuks on muudetud väga väike osa suurest KÜ’st.

Lahendusettepanek: Kaardistame unaralana terve KÜ, KÜ juurde tuleb andmetabelis märge „osaliselt unarala“.

21/32

KOV’ide kaasamise ettekanne Veronika Ilsjan

22/32

Senine parim praktika Eestis – mahajäetud alade kaardistamine Valgas 2014

Alusandmed maakatastrist ja EHR-st.

Paikvaatlus: visuaalse hinnagu andmine iga krundi kasutuse kohta, et selekteerida välja vakantsed alad ja määrata nende tüüp (4).

Katastriüksuste nimekiri Paikvaatlus

Andmeanalüüs ja liigitamine

(CircUse)

Lisaks: Elanike küsitlus

Paikvaatluse maht oli suur, andmeid analüüsiks praegu rohkem kui 10 aastat tagasi (sh kaldaerofotod, planeeringute andmed)

Testime 3 KOV’is: Viljandi linn, Tartu vald, Kadrina vald 23/32

KOV-de kaasamine kaardistamisel

Ettepanek 76-le KOV’ile märkida alad kaardile

Anname üle koondatud info X KOV’i kohta, aga ei analüüsi detailselt

Pakume metoodilisi suuniseid andmete

täpsustamiseks

Esmane sisend massanalüüsist (KÜ+ETAK

ja inventuurid)

Detailne analüüs ja hinnang

Parendatud massanalüüsi metoodika ja analüüsitum

sisend

Test 3 KOVis

Esmane sisend KOV-lt kui maakasutuse eksperdilt

Detailne analüüs ja hinnang

Analüüsimetoodika ja täiendava analüüsi

vajadus

Test 3 KOVis Test 3 KOVis

24/32

Individuaalne analüüs metoodika testimiseks Viljandis I Algandmed ja puhastus

Esmane sisend KOV-lt kui maakasutuse

eksperdilt

35 KÜ

- sh 8 KÜ kattus esmase massanalüüsi sisendiga = 27 KÜ analüüsi

Esmane sisend massanalüüsist

(ETAK ja inventuurid)

178 KÜ

-

sh 10 KÜ dubleeritud

(tuli välja mitmest päringust)

= 168 KÜ analüüsi

8 kattus

25/32

Individuaalne analüüs metoodika testimiseks Viljandis II Analüüs

168 KÜ + 27 KÜ analüüsi Mis infot on vaja hinnangu andmiseks?

Mis vajab täpsustamist paikvaatlusel?

Turg reguleerib, ei vaja sekkumist

tk VÕIMALIK TUNNUS SO ÜP/DP/EHR Asukoht

1 KÜ töötav naftabaas (jääkreostus_p)

Ärimaa

97 KÜ ootel krundid arendusalal (jääkreostus_a)

Elamumaa, mõni transpordimaa

DP olemas

4 KÜ roheala Üldkasutatav maa ÜP järgi jäetakse roheliseks

13 KÜ ootel krunt (sh GAP ehk lünk) Elamu-, äri- või tootmismaa

olemas kehtiv DP

4 KÜ potentsiaaliga krunt (ÜP), vajab DP

Elamu-, äri- või tootmismaa

ÜP järgi hoonestatav, DP puudub

Atraktiivne asukoht arenduseks

1 KÜ potentsiaaliga krunt (ÜP), muinsuskaitsepiirangud

Elamu-, äri- või tootmismaa

ÜP järgi hoonestatav, DP puudub/olemas

Atraktiivne asukoht, Muinsuskaitse

1 KÜ potentsiaaliga krunt (ÜP), omanik ei tegutse

Elamu-, äri- või tootmismaa

ÜP järgi hoonestatav, DP puudub/olemas

Atraktiivne asukoht

5 KÜ potentsiaal kogumina, puuduvad meetmed sekkumiseks (garaažid)

SO Sihtotstarbeta maa

1 KÜ maareformi reservmaa SO Sihtotstarbeta maa

UNARALA Tulevik ebaselge,

sekkumiseta jäävad unarusse

KOV/ÜP otsus, et jääb roheliseks

Jääkreostus, aga ei ole unarala

Probleem: PLANIS ja EHR andmed ei ole masinloetavalt ühtlases kvaliteedis kõikide KOV-de kohta.

Lahendusettepanek: Planeeringu (ÜP, DP) andmete ja EHR andmetega kontrollimise teeme ainult 3 test-KOV-s, kus koondame info käsitsi. Ülejäänud KOVdes me seda ei tee, aga kirjeldame analüüsi töövoo.

Probleem: Rahvusvaheline praktika ja KOV käsitlus on, et unaralade üheks kriteeriumiks on „sekkumise vajadus“. Seepärast sõeluksime välja paljud „ootel krundil“ ja „potentsiaalsed krundid“, aga kokkulepitud unarala mõiste on laiem.

Lahendusettepanek: Anname erinevat tüüpi aladele erinevad tunnused, aga me ei jäta neid välja. Hiljem saame täpsustada, mis on ja mis ei ole unarala.

Individuaalne analüüs metoodika testimiseks Viljandis Ilmes 2 probleemi

27/32

Mõiste: võimalik (eeldatav) unarala Maa • mille muld on varasema kasutuse tõttu

muudetud tehislikuks või saastunud ja mille võime pakkuda ökosüsteemiteenuseid on vähenenud, ja

• mis on tänaseks kasutusest väljas, ja • mille korduskasutusse suunamise

võimalused vajavad analüüsi

Ka 3 KOV-ga koostöös tuvastame Võimalikud unaralad, ei tee veel tulevase kasutuse analüüse. Saame täpsemad ja puhastatumad andmed. Saame esmase hinnangu, mis on KOV seisukoht ala tulevase kasutuse kohta. Saame kaudse hinnangu unaruse põhjuste ja sekkumise vajaduste kohta.

28/32

Küsimus: Kuidas kaardistada, kui ala on olnud intensiivses kasutuses, aga osa on juba välja arendatud, st turg on ennast reguleerinud?

Lahendusettepanek: Kui ala arendustegevused ei ole veel lõpetatud ja lõpetamist ergutaks sekkumine mõne meetme näol, siis kaardistame võimaliku unaralana selle osa, mis on veel arendamata

Tartu valla kaasused 1/3 – osaliselt arendatud

Arendus lõpetatud (ei ole enam unarala): - Saadjärve külas endine lautade ala, täna elamupiirkond - Kuusisoo tööstuspark, endine kalkunifarm

Arendus pooleli (on unarala arendamata osas) - Vahi tööstuspark – I–II etapist 80% valmis, III etappi alles ehitatakse tänavaid - Raadi lennuväli – osa leidnud uue kasutuse, osa mitte, „potentsiaalsed krundid“ - Vudila mängumaa – endine vutifarm, osaliselt välja arendatud, „potentsiaalselt

arendatav“

29/32

Küsimus: Kuidas kaardistada, kui ala on unaruses, omanikuks vald, midagi on tehtud, aga tulemus on ajutine või osaline, enam ei tööta või veel ei tööta?

Lahendusettepanek: Pigem kaardistada unaralana, lisada täpsustav märge, hiljem täpsustame.

Tartu valla kaasused 2/3 – valla omand

Rendileping 5 aastaks (on unarala) - Piirissaare, Tooni küla, klubihoone – oli võssa kasvanud, valla omandis, sõlmiti 5 aastane

üürileping. Vald kaalub müüki. Kasutusel kohvikuna, mille käive ei võimalda hoonet korda teha.

Ettevalmistatud arendus (kas on või ei ole, kas midagi peab veel tegema?) - Vahi 63, endine vetkeskus, valla omandis. Vald tegi DP, ca 8 KÜ-d enampakkumisel

kolmandat korda, otsivad 1 arendajat, seni pole õnnestunud. - Raadi kütusehoidlani viiv endine raudtee – valla omandis, liiprid üles võetud, potentsiaalne ligipääsutee, „potentsiaalne tee“

30/32

Küsimus: Kuidas kaardistada, kui ala on unaruses, sest eraomanik ei tegutse, on läinud pankroti vms?

Lahendusettepanek: Kaardistame unaralana, tunnusega „Omanik ei tegutse “. Põhjused võivad olla erinevad. Kui on teada, saab lisada: „muinsuskaitse“, „pankrot“, „turunõudluse puudus“, „huvi puudus“ vms.

Tartu valla kaasused 3/3 - eraomandis

- Raadi kütusehoidla – eraomandis, omanik midagi toimetab, ÜP järgi ärimaa „potentsiaalne ärikrunt“

- Endine laudkompleks Maarja Magdaleenas - vahepeal oli paadiosade ja paatide tootmine, aga läks pankrotti.

- Endine Piimakoda/meierei Maarja Magdaleenas - vanad seadmed sees, eraomanik hoiab algupärases seisus. Muinsuskaitse?

- Vana laudakompleks Kukulinnas - projektirahadega tehti midagi korda, ei läinud tööle, omanikud vahetunud.

- Soontaga mõis – omanik ei ela Eestis. Huvilisi on käinud, suur ala, sobiks golfiks jne. - Kukulinna mõis – nii muinsuskaitse kui looduskaitse, midagi ei toimu.

Probleem Lahendusettepanek

Endistel militaarobjektidel on hinnatud kasutusest väljas olemist 2017. aasta seisuga, andmeuuendust ei toimu.

Kanname kaardile olemasolevad andmed ja kaasame Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse kasutusest väljasoleku valideerimiseks.

Jäätmekäitluskohtade olemasolevate andmete põhjal ei ole võimalik eristada neid objekte, kus saastatus kujutab endast keskkonnaprobleemi ning kus ei ole võimalik rakendada „saastaja maksab“ põhimõtet.

Arvestades andmestiku piiranguid ei käsitleta jäätmekäitluskohti käesolevas etapis unaralade kaardistuse osana.

Tehislikuks on muudetud väga väike osa suurest KÜ’st.

Kaardistame unaralana terve KÜ, KÜ juurde tuleb andmetabelis märge „osaliselt unarala“.

PLANIS ja EHR andmed ei ole masinloetavalt ühtlases kvaliteedis kõikide KOV’ide kohta.

Planeeringu (ÜP, DP) andmete ja EHR andmetega kontrollimise teeme ainult 3 test-KOV-s, kus koondame info käsitsi. Ülejäänud KOVdes me seda ei tee, aga kirjeldame analüüsi töövoo.

Rahvusvaheline praktika ja KOV käsitlus on, et unaralade üheks kriteeriumiks on „sekkumise vajadus“. Seepärast sõeluksime välja paljud „ootel krundil“ ja „potentsiaalsed krundid“, aga kokkulepitud unarala käsitlus on laiem.

Anname erinevat tüüpi aladele erinevad tunnused, aga me ei jäta neid välja.

PROTOKOLL

Uuringu „Pruunalade (brownfields) kaardistamise metoodika väljatöötamine ja nende

üleriigiline kaardistamine“ viies kohtumine

MS Teams 23. aprill 2026 nr 1-2/26/10

Toimumise aeg: 14.04.2026

Algus kell 9.00, lõpp kell 10.10

Juhatas: Janika Laht (Keskkonnaagentuur)

Protokollis: Kadri Raudvere (SA Eesti Teadusagentuur)

Võtsid osa: Janika Laht (Keskkonnaagentuur, KAUR), Evelin Jürgenson (Eesti Maaülikool,

EMÜ), Aire Rihe (Kliimaministeerium – KLIM), Kärt Metsoja (EMÜ), Pille Metspalu

(Hendrikson DGE), Birgit Trik (EMÜ), Marii Järve (EMÜ), Aki Kadulin (EMÜ), Annika Arro

(MARU), Eeva-Anette Värk (EMÜ), Eike Lepmets (Regionaal- ja Põllumajandusministeerium,

REM), Margit Tennokene (KLIM), Andres Levald (MKM), Tiit Oidjärv (MKM), Ivari

Rannama (MKM), Antti Pääsukene (MKM), Raul Sampaio de Lima (EMÜ), Eva-Maria Aitsam

(Hendrikson DGE), Liis Lumisalu (KLIM), Mairit Saar (KAUR), Kadri Raudvere (Eesti

Teadusagentuur, ETAG)

Päevakord

1. Uuringumeeskonna ülevaade senisest kaardistusest ja kitsaskohtadest metoodika

väljatöötamisel

2. Järgmised sammud

1. Uuringumeeskonna ülevaade senisest kaardistusest ja kitsaskohtadest metoodika

väljatöötamisel

Uuringumeeskonnast Evelin Jürgenson ja Veronika Ilsjan andsid ülevaate, kuhu

kaardistamismetoodika loomise ja testimisega on jõutud. Nende ettekanne on lisatud

protokollile (lisa 1).

Kaardistamise metoodika puhul on tegeletud valdavalt kahe suure teemaga: unaralade

kaardistamise ning KOV-ide kaasamisega metoodika testimiseks.

1.1. Evelin Jürgenson andis ülevaate unaralade kaardistamisest.

- Analüüsi selgrooks on katastriandmed ja ETAK. Analüüsiühikuks katastripiirid.

- Endistel militaarobjektidel on hinnatud kasutusest väljas olemist 2017. a seisuga,

andmeuuendust ei toimu. Siinkohal oleks lahenduseks kanda kaardile olemasolevad

2 (3)

andmed ja kaasata Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse kasutusest väljas oleku

valideerimiseks.

- Jääkreostusobjektide andmestik ei sisalda infot kasutuses/kasutusest välja olemise kohta,

seetõttu ei pruugi enamus neist olla unaralad. Lahenduse otsimine jätkub.

- Jäätmekäitluskohtade olemasolevate andmete põhjal ei ole võimalik eristada neid objekte,

kus saastatus kujutab endast keskkonnaprobleemi ning kus ei ole võimalik rakendada

„saastaja maksab“ põhimõtet. Jäätmekäitluskohti ei käsitleta käesolevas etapis unaralade

kaardistuse osana.

- Kombineerides katastriandmeid ja ehitiste infot tuvastatakse selliste võimalike unaralade

esinemine, kus ühe katastriüksuse piires on ainult varemed või vundamendid. Kui

tehislikuks on muudetud väga väike osa suurest KÜ-st, kaardistame unaralana terve KÜ,

KÜ juurde tuleb tabelis märge „osaliselt unarala“.

1.2. KOV-ide kaasamisest andis ülevaate Veronika Ilsjan

Testimisse kaasati kolm KOV-i: Viljandi linn, Tartu vald ja Kadrina vald. Testimise käigus

ilmnesid mitmed probleemid:

- PLANIS ja EHR andmed ei ole masinloetavalt ühtlases kvaliteedis kõikide KOV-ide kohta.

- Rahvusvaheline praktika ja KOV käsitlus on, et unaralade üheks kriteeriumiks on

„sekkumise vajadus“. Seepärast sõeluksime välja paljud „ootel krundil“ ja „potentsiaalsed

krundid“, aga kokkulepitud unarala mõiste on laiem.

- Kuidas kaardistada, kui ala on olnud intensiivses kasutuses, aga osa on juba välja arendatud,

st turg on ennast reguleerinud?

- Kuidas kaardistada, kui ala on unaruses, omanikuks vald, midagi on tehtud, aga tulemus on

ajutine või osaline, enam ei tööta või veel ei tööta?

- Kuidas kaardistada, kui ala on unaruses, sest eraomanik ei tegutse, on läinud pankroti vms?

Uuringumeeskond pakkus igale probleemile lahendusettepanekuid (vt lisa 1), aga ootab

tagasisidet ja täiendavaid mõtteid.

Juhtkomisjoni liikmed (Tiit Oidjärv ja Aire Rihe) rõhutasid, et üle-eestiline andmestik on kõige

olulisem, mida uuringuga saada soovitakse. Uuringumeeskond kinnitas, et üle-eestiline

kaardikiht kindlasti tuleb, küsimus on selle täpsuses ja milliseid andmeid on sinna võimalik

veel saada. Kolmes KOV-is tehtud testimised aitavad leida võimalikke probleemkohti ning

tulemust täpsemaks timmida. Aire Rihe rõhutas vajadust kaardistusmetoodikas vaadata ka

ökosüsteemiteenuseid – kas seda on võimalik kaardistada, sest praegu on see metoodikast välja

jäänud, samas definitsioonis ja mullaseire direktiivis on sees.

Ivari Rannama soovitas suurte katastriüksuste puhul, kus ühes nurgas on mingi vare, teises

nurgas aga toimiv hoone, uurida võimalust lisada juurde tunnus, kas alaga seoses on mingi

plaan. Plaane puudutav info peaks lähiajal registris kajastuma ja enne 31. oktoobrit jõuaks ehk

neid andmeid kasutada. Samuti tuleks täpsustada unaralaks lugemise nn unarusse jätmise

ajaperspektiiv, kuna kaardistust ei ole võimalik jooksvalt uuendada. Evelin Jürgensoni sõnul

sellega tegeletakse.

Ivari Rannamaa soovitas kasutada rahvastikuregistrit registreeritud elanike tuvastamiseks

3 (3)

võimalikel unaraladel. Evelin Jürgensoni sõnul võib rahvastikuregistrist andmete saamisega

olla probleeme ja uurib, kas ministeeriumite kaudu oleks võimalik neid andmeid saada.

Elektritarbimise andmete kasutamist samal eesmärgil on uuritud, need on tasulised.

2. Järgmised sammud

- Otsustati jätkata liikumist praeguses suunas. Uuringumeeskond jagab Sharepoint’i kaudu

tänase ettekande materjale ning ootab kirjalikku tagasisidet ja täiendusi senisele

kaardistusele ja probleemkohtadele. Tähtaeg 17.04.

- Arutelu tänastel teemadel jätkatakse järgmisel koosolekul, Janika Laht tegeleb koosoleku

aja leidmisega

Lisa 1. Uuringumeeskonna ettekanne.

(allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt)

Janika Laht Kadri Raudvere Juhtkomisjoni juht, KAUR Koosoleku protokollija, ETAG