Kriminaalmenetluse lõpetamise määrus 25267000246

Kriminaalmenetluse lõpetamise määrus

Koostamise kuupäev ja koht: 23.04.2026, Pärnu

Koostaja ametinimetus ja nimi: abiprokurör Keili Tiirik

Ametiasutuse nimi: Lääne Ringkonnaprokuratuur

Kriminaalasja number: 25267000246

Kuriteo kvalifikatsioon: KarS § 263 lg 1 p 1

Kahtlustatava nimi (isikukood): XXX (ik xxx)

Kuriteo toimepanemise aeg: 14.09.2025

Lääne Ringkonnaprokuratuur menetleb käesolevat kriminaalasja, milles XXX on esitatud kahtlustus

KarS § 263 lg 1 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, mis seisnes selles, et tema

14.09.2025.a kella 16:43 ajal viibides avalikus kohas Pärnumaal Pärnu linnas XXX ja XXX ristmikul

sõiduteel teise asjasse mittepuutuva isiku juuresolekul lõi XXX ühel korral rusikas vasaku käega

vastu paremat näopoolt ning seejärel rusikas parema käega vastu vasakut näopoolt. Teo tagajärjel

tundis XXX füüsilist valu ja sai tervisekahjustuse – ninaluumurd. Pärast seda pöördus XXX oma

sõidukisse Citroen Berlingo registreerimismärgiga XXX, mille oli peatanud ülekäiguraja juures risti

teega ning tagurdas otsa XXX kuuluvale sõidukile Mazda 3 registreerimismärgiga XXX. Oma

tegevusega tekitas XXX kannatanule varalise kahju ja põgenes sündmuskohalt. Lisaks häiris XXX

oma sellise käitumisega kõrvalise asjasse mitte puutuvate isikute rahu ja ohustas turvatunnet.

KrMS § 202 kohaselt võib prokuratuur kahtlustatava nõusolekul lõpetada kriminaalmenetluse, kui

selle esemeks on teise astme kuritegu, mille eest karistusseadustiku eriosa ei näe karistusena ette

vangistuse alammäära või näeb karistusena ette ainult rahalise karistuse, ning seejuures isiku süü ei

ole suur, ta on heastanud või asunud heastama kuriteoga tekitatud kahju, tasunud kriminaalmenetluse

kulud või võtnud kohustuse need tasuda ja kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik

menetlushuvi. Kriminaalmenetluse lõpetamise korral võib prokuratuur kahtlustatavale tema enda

nõusolekul panna ühe või mitu kohustust määratud tähtajaks. Kohustuseks võib olla lisaks

menetluskulude tasumisele ja kuriteoga tekitatud kahju heastamisele kindla summa maksmine

riigituludesse või sihtotstarbeliseks kasutamiseks üldsuse huvides, üldkasuliku töö sooritamine,

ettenähtud ravile allumine, alkoholi või narkootiliste või psühhotroopsete ainete mitte tarvitamine,

alkoholi tarvitamise keelu täitmist kontrolliva elektroonilise seadme valvele allumine, sihtotstarbelise

sotsiaalprogrammi läbimine või muu asjakohase kohustuse täitmine.

Tutvunud kriminaalasja materjalidega, analüüsinud kuriteo toimepanemise asjaolusid, isikut, tema

käitumisviisi, süü suurust, kuriteo olulisust ja raskusastet, jõudis prokurör järeldusele, et käesolevas

kriminaalasjas on kriminaalmenetlus võimalik KrMS § 202 alusel lõpetada ja seda järgmistel

motiividel.

Kohtueelse menetlusega kogutud materjalidega on tuvastatud, et XXX on toime pannud KarS § 263

lg 1 p 1 järgi sätestatud kuriteo, mille näol on tegemist teise astme kuriteoga, mille eest

karistusseadustik näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistuse.

Karistusseadustikus sätestatu kohaselt ei ole viidatud kuriteo eest ette nähtud vangistuse alammäära.

Karistusraamistiku ulatuse seadmisega annab seadusandja hinnangu sellele, kui kaalukas on

koosseisu täitmise korral õigushüve rikkumine ja kui intensiivset karistusõiguslikku sekkumist on

rikkumise korral vajalik rakendada. Et seadusandja on sätestanud laiaulatuslikud karistusraamid

antud süüteol, annab see signaali, et vägivallaga toime pandud kuriteod võivad olla oma olemuselt ja

intensiivsuselt väga erinevad. Antud juhtumi puhul ei oleks teoreetiliselt välistatud, et kõne alla võiks

tulla ka rahalise karistuse kohaldamine, mis on leebem sanktsioonivorm. Isegi kui möönda, et antud

süüteo eest oleks karistusena vajalik kohaldada vangistust, oleks see tõenäoliselt tingimuslik. Nendel

kaalutlustel on võimalik teha järeldus, et kahtlustatava süü ei ole nii suure kaaluga mis õigustaks tema

suhtes kohtulikku karistamist.

XXX käitumises puudub prokuratuuri hinnangul avalik menetlushuvi. Avalik menetlushuvi puudub

üldjuhul kuritegude puhul, kus isiku süü ei ole suur, ning on reeglina olemas juhtudel, kus menetluse

jätkamine on vajalik üld- või eripreventiivsetest vajadustest lähtuvalt.

Kriminaalmenetluses tuvastatu kohaselt on XXX tegevuse näol tegemist eelkõige valede

konfliktilahenduse meetodite valimisega ning vajakajäämistega stressijuhtimises, mitte kuritegeliku

käitumismustriga, mis on saanud isikule elustiiliks. Seda näitlikustab ka asjaolu, et tegemist on

isikuga, kellel puuduvad kehtivad kriminaal- ja väärteokaristused, samuti ei ole tema suhtes varem

kriminaalmenetlust lõpetatud KrMS § 202 või § 2031 alusel. Seetõttu pärast kriminaaltoimikuga

tutvumist on prokurör jõudnud seisukohale, et antud juhul ei peaks kahtlustatava poolt toimepandu

vältimatult päädima kriminaalkorras süüdimõistmise ja kriminaalkaristusega. Lisaks

menetlusökonoomiast lähtudes ei ole otstarbekas edasine menetluse jätkamine juhul, kui

kahtlustatava poolt täidetakse temale pandud kohustused ning ta ei jätka kuritegude toimepanemist.

XXX kahtlustatakse avalikus kohas käitumise üldnõuete rikkumises, mis on toime pandud

vägivallaga. Seejuures viibis kõnesoleva intsidendi juures ka kaks kannatanu alaealist last, millisel

juhul avalik menetlushuvi on üldjuhul olemas. Siiski nähtub antud kriminaalasjas kogutud tõenditest,

et vägivald ei ole osa XXX elustiilist, vaid tegu oli toime pandud hetke kõrgendatud emotsioonide

ajel. Olgugi et konflikti nägid pealt kaks alaealist last, siis oli see juhuslik ning ei riiva olulisel määral

alaealiste huve. Arvestades, et kahtlustatav on näidanud, et suudab õiguskuulekalt käituda ka ilma

karistusõiguslike meetmete rakendamiseta, ei teeniks tema kriminaalkorras karistamine

eripreventiivset eesmärki ega oleks vajalik ka õiguskorra kaitsmise huvides. Samuti on prokuröri

arvates kriminaalmenetluse lõpetamine ühes kohustuste määramisega vajalik ja eesmärgipärane ning

kriminaalrepressiooni kohaldamine ei ole ilmselgelt mõõdukas. Lisaks eeltoodule on XXX käinud

kannatanu ees vabandamas ja on väljendanud kahetsust toimepandud teo eest. 16.04.2026.a hüvitas

XXX kannatanule varalise kahju summas 570,91 eurot ja mittevaralise kahju summas 2000 eurot.

Eeltoodu viitab sellele, et XXX on toime pandud teo tagajärgi mõistnud ja võtnud selles osas

vastutuse.

Füüsilise vägivalla kasutamine teiste inimeste suhtes, veel enam avalikus ruumis ja alaealiste laste

juuresolekul, on küll äärmiselt taunitav ja kindlasti mitte aktsepteeritav tegevus, kuid antud juhul on

prokuröri hinnangul XXX edaspidise õiguskuuleka käitumise tagamiseks karistusotsuse tegemisest

märkimisväärselt tõhusam meede isiku suunamine psühholoogi vastuvõtule, mille käigus on

võimalus õppida, kuidas edaspidises elus ette tulla võivates konfliktsituatsioonides toime tulla viisil,

mis ei hõlmaks vägivalla kasutamist.

Eeltoodust tulenevalt, kuna tegemist on teise astme kuriteoga, milles isiku süü ei ole suur ja menetluse

jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi, ning kahtlustatav on andnud nõusoleku täita talle määratud

kohustused, leiab prokurör, et on olemas alused kriminaalmenetluse lõpetamiseks XXX suhtes KrMS

§ 202 sätteid kohaldades.

Juhindudes KrMS § 202 lg 2, 7 ja 206, abiprokurör määras:

1. Lõpetada kriminaalasjas nr 25267000246 menetlus.

2. Määratud kohustuse liik ja tähtaeg:

2.1. pöördub hiljemalt 04.05.2026 enda poolt valitud psühhiaatri või psühholoogi vastuvõtule

ning teatab pöördumisest prokuratuurile e-posti teel

([email protected]);

2.2 Tasuma kriminaalmenetluse kulud summas 357,12 eurot. Makse korraldus lisalehel.

Kohustuste täitmise tähtaeg on 20.09.2026. Kui isik ei täida määratud tähtaegade jooksul talle

pandud kohustusi, võib prokuratuur kriminaalmenetluse määrusega uuendada.

3. KrMS 4. peatükis loetletud tõkendite ja muude kriminaalmenetluse tagamise vahendite

tühistamine: tõkendit ei kohaldatud.

4. Asitõendid või äravõetud või konfiskeerimisele kuuluvad objektid: puuduvad.

5. KrMS § 206 lõike 21 alusel teavitada kriminaalmenetluse lõpetamisest Eesti Kohtuekspertiisi

Instituuti ja kustutada ABIS-st ja RSBR-st järgmised andmed: puuduvad

6. Kriminaalmenetluse kulud: kaitsjatasu summas 357,12 eurot tuleb kahtlustataval tasuda tähtajalise

kohustusena kriminaalmenetluse lõpetamisel.

7. Vastavalt KrMS § 206 lõikele 2 tuleb kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia viivitamata

saata: kannatanule XXX, kannatanu lepingulisele esindaja XXX. Kahtlustatava kaitsjale Rünno

Roosmaale ning kahtlustatavale XXX on määruse koopia kätte antud prokuratuuris.

8. Kannatanul on õigus vastavalt KrMS § 206 lõikele 3 tutvuda kriminaaltoimikuga

kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia saamisest alates kümne päeva jooksul menetluse

lõpetanud prokuratuuris. Kui füüsilisest isikust kannatanu ei valda eesti keelt, võib ta kümne päeva

jooksul taotleda kriminaalmenetluse lõpetamise määruse sisust arusaamiseks selle teksti tõlkimist

emakeelde või keelde, mida ta valdab.

9. Vastavalt KrMS § 207 lõigetele 2 ja 3 võib kannatanu põhistatud kriminaalmenetluse lõpetamise

määruse koopia saamisest alates kümne päeva jooksul esitada kaebuse Riigiprokuratuurile, mille

asukoht on Wismari 7, Tallinn 15188.

Keili Tiirik

abiprokurör

Määruse koopia olen kätte saanud. Olen nõus täitma minule kriminaalmenetluse lõpetamise

määrusega pandud kohustuse. Saan aru, et eelpool loetletud tingimuste täitmata jätmise korral kuulub

kriminaalmenetluse käesolevas kriminaalasjas uuendamisele.

Olen menetluse lõpetamise ja määratud kohustusega nõus:

(nimi, allkiri, kuupäev)

kaitsja

Rünno Roosmaa