OTSUS

SA Ida-Viru Keskhaigla

Tervise tn 1,

Kohtla-Järve linn

31025 Ida-Viru maakond

29.02.2024 nr 11.2-4/24/159

OTSUS

finantskorrektsiooni otsuse

nr 11.2-4/24/35 muutmiseks

Riigi Tugiteenuste Keskus (registrikood: 70007340; edaspidi rakendusüksus) tegi Sihtasutus Ida-

Viru Keskhaigla (edaspidi toetuse saaja või hankija) projekti „Keskhaigla infrastruktuuri

kaasajastamine riskipiikonnas“ (projekti nr 2014-2020.2.04.19-0085) osas 16.01.2024

finantskorrektsiooni otsuse nr 11.2-4/24/35 (edaspidi finantskorrektsiooni otsus), millega luges

riigihangete seaduse rikkumise tõttu riigihanke nr 232588 kuludest mitteabikõlblikuks 10%.

Haldusmenetluse seaduse (edaspidi HMS) § 64 lg-le 1, § 65 lg-le 1, § 68 lg-le 2 ja § 70 lg-le 1

tuginedes muudab rakendusüksus finantskorrektsiooni otsust alljärgnevatel põhjustel ja ulatuses.

Pärast finantskorrektsiooni otsuse tegemist selgus, et rakendusüksus on kohaldanud riigihanke

nr 232588 kuludele ekslikult vale õigusakti redaktsiooni ning suuremat finantskorrektsiooni määra

kui antud rikkumisele ette nähtud on, millest tulenevalt muudab rakendusüksus antud rikkumisega

seotud kulude osas finantskorrektsiooni ulatust, lugedes mitteabikõlblikuks kuluks

5 692,12 eurot. Seega tuleb finantskorrektsiooni otsuses märgitud mitteabikõlbliku kulu summa

lugeda finantskorrektsiooni otsuses läbivalt 5 692,12 eurot ning vastavad muudatused tuleb teha

finantskorrektsiooni otsuse preambulas, punktides 1.4, 2 ja resolutsioonis.

Eeltoodut arvestades rakendusüksus

otsustab:

1. Sõnastada finantskorrektsiooni otsuse nr 11.2-4/24/35 preambula kolmas lõik järgmiselt:

„Otsuse tegemise aluseks on perioodi 2014-2020 struktuuritoetuse seaduse (edaspidi STS) § 8 lg

2 punkt 4, § 45 lg 1 punkt 3, § 46, Vabariigi Valitsuse 01.09.2014 määruse nr 143 „Perioodi 2014–

2020 struktuuritoetusest hüvitatavate kulude abikõlblikuks lugemise, toetuse maksmise ning

finantskorrektsioonide tegemise tingimused ja kord“ (edaspidi ühendmäärus) § 21 lõige 1, § 22³

lg 1 punkt 5 ja lõige 2 punkt 1, samuti toetuse saajaga peetud kirjavahetus ning projekti raames

esitatud kuludokument (edaspidi KD).“

2. sõnastada finantskorrektsiooni otsuse nr 11.2-4/24/35 punkt 1.4 järgmiselt:

„ 1.4 Rikkumisele kohaldatav finantskorrektsiooni määr 5%

STS § 45 lg 1 punkti 3 kohaselt teeb rakendusüksus finantskorrektsiooni otsuse, kui toetuse saaja

on jätnud osaliselt või täielikult täitmata kohustuse või nõude ja see on mõjutanud kulu

abikõlblikkust. Sama seaduse § 46 lõike 1 kohaselt, kui finantskorrektsiooni otsuse tegemisel ei

ole kohustuse või nõude täitmata jätmise laadist tulenevalt võimalik selle rahalise mõju suurust

hinnata, kuid esineb põhjendatud oht, et kohustuse või nõude täitmata jätmine tõi kaasa rahalise

mõju, siis vähendatakse toetust ühendmääruses sätestatu alusel.

Rakendusüksus on seisukohal, et toetuse saaja poolt talle pandud kohustuse eiramise tulemusena

on tekkinud kahju, kuid selle suurust ei ole võimalik hinnata, sest ei ole teada, milliseks oleks

kujunenud pakkujate ring, esitatud pakkumused ning edukas pakkuja, kui hankija oleks riigihanke

nr 232588 RHAD-is nimetatud standardite ja juhiste osas lisanud viite „või sellega samaväärne“.

Ei ole välistatud, et hankes osalevate isikute ring võinuks olla veelgi laiem ning sellest tulenevalt

oleks osutunud edukaks soodsam pakkumus, kui hankija oleks võimaldanud hanke tehnilises

kirjelduses nimetatud standardite ja juhiste osas pakkuda samaväärseid lahendusi.

Otsuse punktis 1.1 käsitletud rikkumise osas esinevad ühendmääruse § 22³ lg 1 punktis 5 toodud

asjaolud, mille kohaselt kohaldatakse hankelepingule 10% finantskorrektsiooni määra (välja

arvatud juhul, kui see puudutab vaid vähetähtsat osa lepingust ja rikkumine on üksnes formaalne),

kui tehnilises kirjelduses on seatud kriteerium või tingimus, mis on vastuolus RHS § 88 lõikega 3

või 6-ga. Ühendmääruse § 22³ lg 2 punkt 1 täpsustab, et mitme ettevõtja poolt riigihangete

alusdokumentidele vastava pakkumuse esitamisel, kui piirav tingimus esines pakkumuste

vastavustingimustes, kohaldatakse lg 1 punktis 5 nimetatud olukordade puhul viieprotsendilist

finantskorrektsiooni määra.

Riigihangete registri vahendusel on tuvastatav, et hankes nr 232588 esitati 4 pakkumust, millest

tunnistati kaks pakkumust vastavaks. Järelikult on rakendusüksuse hinnangul põhjendatud 5%

finantskorrektsiooni määra kohaldamine.

Kuna antud juhul ei ole rikkumise ulatus rahaliselt hinnatav, sest rikkumine pole seotud

konkreetsete pakutud toodetega ning nimetatud standarditele viitamine, ilma samaväärse

lubamiseta, võis mõjutada hankes osalemisest huvitatud ettevõtjate ringi, pakkumuste sisu ja

maksumust ning eduka pakkuja valikut, tuleb teha finantskorrektsioon kogu hankelepingu osas.

Rakendusüksus selgitab, et ühendmääruse seletuskirja kohaselt on ühendmääruses sätestatud

finantskorrektsiooni määradega juba kohustuse eiramise võimalikku mõju kaalutud. Lisaks

täiendab seletuskiri, et riigihangete rikkumiste korral ei ole üldjuhul võimalik konkreetset

kahjusummat välja arvutada, kuna tegemist on potentsiaalse ja teoreetilise (kaudse) kahjuga, mis

võib tekkida õigusnormi rikkumisel ja konkreetsete asjaolude põhjal loetakse rikkumine

tõendatuks. Eeltoodud põhimõtteid toetab ka Euroopa Kohus, selgitades kohtasjades nr C-743/18

ja C-406/14, et hanketingimuste rikkumise korral ei ole konkreetse finantsmõju tõendamine nõutav

ja see ei pea olema nähtav. Piisab sellest, kui asjasse puutuva fondi eelarve ja/või siseturu

mõjutamise võimalus ei ole välistatud.

Eelnevat arvesse võttes kohaldab rakendusüksus ühendmääruse § 22³ lg 1 punkti 5 ning § 22³ lg 2

punkti 1 alusel 5-protsendilist finantskorrektsiooni määra ja vähendab riigihanke nr 232588

hankelepingu alusel tekkinud abikõlblikku kulu 5% võrra.“

3. sõnastada finantskorrektsiooni otsuse nr 11.2-4/24/35 punkt 2 esimene lõik järgmiselt:

„Toetuse saaja on riigihanke nr 232588 alusel tekkinud kulusid kajastanud tegevuses nr 4

Pädevuskeskusega võrgustunud riskipiirkonna keskhaigla raviüksuste kaasajastamine“ KDs 108

kokku abikõlblikus summas 113 842,44 eurot. Lähtudes otsuses tehtud järeldustes ning võttes

aluseks ühendmääruse § 22³ lg 1 punkti 5 ning § 22³ lg 2 punkti 1 loeb rakendusüksus eelloetletud

kuludest mitteabikõlblikuks 5% ehk 5 692,12 eurot (113 842,44 *5%), millest Euroopa

Regionaalarengu Fondi toetus moodustab 4 269,09 eurot ja omafinantseering 1 423,03.“

4. muuta finantskorrektsiooni otsuse resolutsiooni punkte 1 ja 2 järgmiselt:

4.1 „1. lugeda projekti „Keskhaigla infrastruktuuri kaasajastamine riskipiirkonnas“ raames

mitteabikõlblikuks kuluks tegevuses 4 „Pädevuskeskusega võrgustunud riskipiirkonna keskhaigla

raviüksuste kaasajastamine“ 5 692,12 eurot, millest toetus moodustab 4 269,09 eurot;“

4.2. „2. vähendada kuludokumendis tunnusega 108 riigihankega nr 232588 seotud abikõlblikku

kulu 5% võrra ehk summas 5 692,12 eurot;“

HMS § 40 lõikele 1 tuginedes peab rakendusüksus enne haldusakti andmist andma

menetlusosalisele võimaluse esitada kirjalikus, suulises või muus sobivas vormis otsuse kohta oma

arvamus ja vastuväited. Sama paragrahvi lg 3 punkti 3 kohaselt võib haldusmenetluse läbi viia

menetlusosalise arvamust ja vastuväiteid ära kuulamata, kui asja ei otsustata selle menetlusosalise

kahjuks.

Kuivõrd käesoleva otsuse tulemusel muutub finantskorrektsiooni otsusega nr 11.2-4/24/35 toetuse

saajale esitatud finantskorrektsioon soodsamaks, siis rakendusüksus käesolevat otsust toetuse

saajale täiendavaks ärakuulamiseks enam ei saada.

Otsuse peale võib esitada vaide rakendusüksusele STS-is ja haldusmenetluse seaduses sätestatud

tingimustel ja korras 30 päeva jooksul, arvates päevast, mil vaide esitaja sai või pidi otsusest teada

saama.

(allkirjastatud digitaalselt)

Tiina Sams

toetuste rakendamise osakonna juhataja

Koostaja: Merike Kraam

663 2027

[email protected]