Eesti Maaülikool

[email protected]

F. R. Kreutzwaldi tn 1

Tartu linn

51006, Tartu maakond

29.02.2024 nr 11.3-3/24/158

OTSUS

finantskorrektsiooni tegemise kohta

Riigi Tugiteenuste Keskus (registrikood: 70007340; edaspidi rakendusüksus) teeb meetme „Eesti

T&A rahvusvahelise konkurentsivõime suurendamine ja osalemine üle-euroopalistes

teadusalgatustes“ tegevuse “Institutsionaalne arendusprogramm teadus ja arendusasutustele ja

kõrgkoolidele“ raames otsuse Eesti Maaülikooli (edaspidi toetuse saaja või hankija) projektile nr

2014-2020.4.01.16-0036 „Väärtusahelapõhine biomajandus“ (edaspidi projekt).

Rakendusüksus tuvastas projekti kulude kontrollimisel, et toetuse saaja ei ole riigihanke nr 213189

„Toiduserveerimise teenuse pakkumine Eesti Maaülikoolile“ läbiviimisel järginud riigihangete

seaduses (edaspidi RHS) sätestatud nõudeid, mistõttu kohaldab rakendusüksus rikkumisega seotud

kuludele finantskorrektsiooni ning loeb mitteabikõlblikuks kuluks 2732,40 eurot.

Otsuse tegemise aluseks on perioodi 2014-2020 struktuuritoetuse seaduse (edaspidi STS) § 8 lg 2

p 6, § 45 lg 1 p-d 2 ja 3, § 46, § 48 lg 3, Vabariigi Valitsuse 01.09.2014 määruse nr 143 „Perioodi

2014–2020 struktuuritoetusest hüvitatavate kulude abikõlblikuks lugemise, toetuse maksmise ning

finantskorrektsioonide tegemise tingimused ja kord“ (kuni 08.10.2020 kehtinud redaktsioon,

edaspidi ühendmäärus) § 22 lg 11 p 5 ja lg 12, haridus- ja teadusministri 08.04.2015 määruse nr

17 „Institutsionaalne arendusprogramm teadus- ja arendusasutustele ja kõrgkoolidele“ (edaspidi

meetme määrus) § 30, samuti projekti raames esitatud kuludokumendid (edaspidi KD), mis on

loetletud otsuse p-s 1.3, ning toetuse saajaga peetud kirjavahetus.

1. Riigihankes nr 213189 tuvastatud rikkumised

Toetuse saaja viis avatud hankemenetlusena läbi riigihanke nr 213189 (hanketeade avaldati

riigihangete registris 10.10.2019), mille raames esitati neli pakkumust. Menetluse tulemusena

sõlmis hankija edukaks tunnistatud pakkujaga OÜ ENTRI raamlepingu nr 4.-14/72-2 eeldatava

maksumusega 200 000 eurot (ilma km-ta).

Vastavalt STS § 26 lg-le 1, meetme määruse § 27 lg-le 1 ja taotluse rahuldamise otsuse p-le 13.1

kohustub toetuse saaja järgima RHS-i.

Rakendusüksus tuvastas riigihanke nr 213189 kontrollimisel järgmised puudused:

 hankija on kehtestanud kvalifitseerimise tingimuse, mis ei ole kooskõlas RHS § 101 lg 1

punktiga 2;

 hankija on kvalifitseerinud pakkuja, kes ei vastanud hanketeates kehtestatud

kvalifitseerimise tingimusele.

Rakendusüksus käsitleb loetletud rikkumisi ühes finantskorrektsiooni kohaldamisega alapunktides

1.1-1.2.

1.1. Hankija on riigihankes nr 213189 kehtestanud kvalifitseerimise tingimuse, mis ei ole

kooskõlas RHS § 101 lg 1 punktiga 2

1.1.1. Rikkumise asjaolud ja toetuse saaja selgitused

Hankija on kehtestanud riigihankes nr 213189 pakkuja tehnilise ja kutsealase pädevuse

kvalifitseerimise tingimuse, mille kohaselt peab pakkujal olema varasem ürituste toitlustamise

(catering) kogemus (erinevas mahus kokku 6 üritust) vähemalt viimase 12 kuu jooksul arvates

hankemenetluse algusest (hanketeate avaldamise päev riigihangete registris).

Rakendusüksuse hinnangul ei ole kvalifitseerimise tingimuses seatud referentsperioodi nõue

kooskõlas RHS § 101 lg 1 punktiga 2. Toetuse saaja on RHS § 101 lg 1 punktis 2 sätestatud 36

kuulist referentsperioodi lubamatult vähendanud 12 kuule.

Toetuse saaja selgitas 26.12.2023 saadedud kirjas, et tõenäoliselt on tegemist pelgalt valesti

kirjutatud numbriga, st hankija on eksinud registris töölehte täites. Toetuse saaja märkis, et lisaks

on hankepassis olemas RHS kohane selgitus: RHS § 101 lg 1 p 2 „nimekiri hankija kindlaks

määratud tunnustele vastavate teenuste osutamise lepingutest, mis on täidetud riigihanke

algamisele eelneva 36 kuu jooksul, koos teabega nende maksumuse, kuupäevade ja teiste

lepingupoolte kohta“; RHS § 101 lg 2 „hankija võib piisava konkurentsi tagamiseks arvesse võtta

andmeid rohkem kui 36 kuu eest täidetud teenuste osutamise lepingute kohta.“

Toetuse saaja selgitas veel järgmist: „RH nr 213189 menetletus on läbi viidud aastal 2019, kus

tänased teadmised (mh ka tõlgendus, mille kohaselt „ei tohi“ hankija seaduses sätestatud perioodi

lühendada) veel ei olnud teada. Ka RHS kommenteeritud väljaanne (mis on samuti välja antud

2019 aastal) sedastab RHS § 101 lg 1 punktis 2 nimetatud perioodi kohta, et selle lühendamise

õigust „tuleks pigem eitada“ (§ 101 komm 19) ja „üldjuhul eitada“ (§ 101 komm 24). Ehk siis

aastal 2019 oli tegemist pigem uue tõlgendusega ning sellest lähtumist ei saanud tol ajal veel

imperatiivselt eeldada, RHS sõnastusest ning ka direktiivi sõnastusest ei ole selgelt tuletatav keeld

lühendada seaduses sätestatud tähtaegu.“

1.1.2. Rakendusüksuse seisukoht ja õiguslik põhjendus

Rakendusüksuse hinnangul ei muuda toetuse saaja selgitused käesoleva rikkumise asjaolusid ega

järeldusi ning ei anna alust finantskorrektsioonist loobumiseks.

RHS § 101 lg 1 punkt 2 kohaselt võib hankija nõuda pakkuja tehnilise ja kutseala pädevuse

kvalifitseerimise tingimustele vastavuse kontrollimiseks nimekirja hankija kindlaksmääratud

tunnustele vastavate asjade müügi või teenuste osutamise lepingutest, mis on täidetud riigihanke

algamisele eelneva 36 kuu jooksul, koos teabega nende maksumuse, kuupäevade ja teiste

lepingupoolte kohta. RHS § 101 lõige 2 lubab hankijal piisava konkurentsi tagamiseks

referentsperioodi pikendada.

Käesoleval juhul on hankija lühendanud nõutud referentsperioodi ja piiritlenud selle 12 kuuga,

mistõttu ei vasta hankija poolt sätestatud referentsperiood riigihangete seadusele. RHS § 101 lg 1

punktist 2 lähtuvalt ei saa hankija lühendada nõutud referentsperioodi, vaid võib nõuda lepinguid,

mis on täidetud riigihanke algamisele eelneva 36 kuu jooksul. Eeltoodust tulenevalt on toetuse

saaja kvalifitseerimise tingimuse seadmisel eksinud perioodi osas, mille jooksul täidetud teenuse

osutamise lepingute nimekirja nõuda võib. Olenemata asjaolust, et hankepassis sisaldub viide RHS

§ 101 lg 1 punktile 2, tuleb kvalifitseerimise tingimuse õiguspärasuse hindamisel lähtuda hankija

poolt seatud tingimuse sõnastusest.

Rahandusministeeriumi riigihangete ja riigiabi osakond (edaspidi RRO) on nõustamispraktikas

selgitanud lühema referentsperioodi kehtestamise osas järgmist: „Kuna seadusandja on

imperatiivselt sätestanud, et lepingud on täidetud riigihanke algamisele eelneva 36 kuu jooksul,

siis lühema perioodi kehtestamine oleks contra legem. Ka õiguskirjanduses on sedastatud, et

seaduses sätestatud referentsperioodi tuleb käsitleda imperatiivsena ja üldjuhul eitada hankija

õigust seda omal äranägemisel lühendada (RHS kommenteeritud väljaanne § 101, p 24)“. Samuti

on Euroopa Komisjon selgitanud, et direktiivis märgitud „maksimaalselt“ ei tähenda, et seda

perioodi võiks lühendada.“

Lubatust lühema referentsperioodi kehtestamisega on hankija ühtlasi rikkunud RHS § 3 punktides

2 ja 3 sätestatud isikute võrdse kohtlemise ja konkurentsi efektiivse ärakasutamise põhimõtteid.

Antud juhul ei ole teada, milliseks oleks võinud kujuneda pakkujate ring ja hanke tulemus, kui

hankija oleks kehtestanud 36 kuulise referentsperioodi, kuna hankes ei saanud osaleda need

potentsiaalsed pakkujad, kellel oli 36 kuu jooksul täidetud nõutud tingimus - varasem ürituste

toitlustamise (catering) kogemus (erinevas mahus kokku 6 üritust). Seega on hankija piiranud

potentsiaalsete pakkujate arvu, kuna referentsperioodi lühendamine vähendab eelduslikult

konkurentsi.

Lähtudes eeltoodust ühes seadusandja tõlgendusega on rakendusüksus seisukohal, et hankes

kehtestatud 12 kuuline referentsperiood ei ole kooskõlas RHS § 101 lg 1 punktiga 2 ega RHS § 3

punktides 2 ja 3 põhimõtetega.

1.1.3. Rikkumisele kohaldatav finantskorrektsiooni määr 10%

STS § 45 lg 1 punkti 3 kohaselt teeb rakendusüksus finantskorrektsiooni otsuse, kui toetuse saaja

on jätnud osaliselt või täielikult täitmata kohustuse või nõude ja see on mõjutanud kulu

abikõlblikkust. Sama seaduse § 46 lõike 1 kohaselt, kui finantskorrektsiooni otsuse tegemisel ei

ole kohustuse või nõude täitmata jätmise laadist tulenevalt võimalik selle rahalise mõju suurust

hinnata, kuid esineb põhjendatud oht, et kohustuse või nõude täitmata jätmine tõi kaasa rahalise

mõju, siis vähendatakse toetust ühendmääruses sätestatu alusel.

Otsuse punktis 1.1 käsitletud rikkumise osas esinevad ühendmääruse § 22 lg 11 punktis 5 toodud

asjaolud, mille kohaselt vähendatakse hankelepingule eraldatavat toetust 25%, kui

hankemenetluse korraldamisel on pakkuja kvalifitseerimiseks hanketeates või hankedokumentides

nimetatud kriteerium, mis on vastuolus riigihangete seadusega. Ühendmääruse § 22 lõike 12

kohaselt võib sõltuvalt rikkumise raskusest kohaldada 5- või 10-protsendilist finantskorrektsiooni

määra.

Rakendusüksuse hinnangul ei ole otsuse punktis 1.1 kirjeldatud rikkumise olulisust ja raskust

hinnates proportsionaalne rakendada kõige rangemat finantskorrektsiooni määra. Seetõttu peab

rakendusüksus põhjendatuks 10-protsendilise korrektsiooni rakendamist.Rakendusüksus arvestab

määra vähendamisel asjaolu, et hankes oli tagatud konkurents ja erinevate pakkumiste võrdlemine

ning piisav läbipaistvus.

Teisalt ei anna eeltoodud põhjendused alust kirjeldatud rikkumise osas rakendada 10 protsendist

madalamat finantskorrektsiooni määra. Ühendmääruse § 22 lg 11 p 5 ning lg 12 sõnastusest

nähtub, et nimetatud rikkumisega peab üldjuhul kaasnema 25% finantskorrektsioon, mida

rakendusüksus võib üksnes erandkorras, konkreetse rikkumise raskust arvestades, vähendada kas

10 või 5 protsendile. Eeltoodud seisukohta on väljendanud ka Tallinna Halduskohus oma

23.07.2019 kohtuotsuses haldusasjas nr 3-19-754: „Neid sätteid tuleb mõista nii, et 25%-st

väiksema finantskorrektsiooni määra kohaldamine on ette nähtud erandina, mille kohaldamine on

õigustatud vähese või väga vähese raskusega rikkumise puhuks. See tähendab omakorda seda, et

finantskorrektsiooni tegemisel ei pea rakendusüksus püstitama endale mitte küsimust, kas

õigustatud oleks 5, 10 või 25 protsendiline vähendamine, vaid küsimuseks on, kas esineb

mingisuguseid kaalukaid asjaolusid finantskorrektsiooni vähendamiseks 10-le või lausa 5-le

protsendile üldreeglina ette nähtud 25% asemel.”

Rakendusüksuse hinnangul ei esine sedavõrd erandlikke ja kaalukaid asjaolusid, et otsuse punktis

1.1 kirjeldatud rikkumise osas rakendada 10 protsendist veelgi madalamat finantskorrektsiooni

määra. Antud juhul ei ole kindlustunnet, milliseks oleks kujunenud hankes osalevate pakkujate

ring ja hanke tulemus, kui hankija ei oleks oluliselt kitsendanud RHS-is sätestatud

referentsperioodi pikkust. Hankija on ebavõrdselt kohelnud ja välistanud hankemenetluses

osalemiseks need huvitatud isikuid, kes on täitnud hankija kindlaksmääratud tunnustele vastavad

teenustööde lepingud riigihanke nr 213189 algamisele eelneva 36 kuu jooksul, kuid kes ei ole

ühtegi vastavat teenustööde lepingut täitnud riigihanke algamisele eelneva 12 kuu jooksul.

Kirjeldatud rikkumine on seega kaasa toonud RHS §-s 3 sätestatud isikute võrdse kohtlemise ja

konkurentsi efektiivse ärakasutamise põhimõtete riive. Ühendmääruse seletuskirjas on väljendatud

seisukohta, et RHS §-s 3 nimetatud üldpõhimõtete olulise riive korral tuleb eelduslikult rakendada

25% finantskorrektsiooni määra. Järelikult peab seadusandja RHS § 3 üldpõhimõtete rikkumist

piisavalt oluliseks puuduseks, et selle esinemisel rakendada kõrgeimat määra, mistõttu ei saa

toetuse saajal tekkida eelkirjeldatu valguses õigustatud ootust, et RHS § 3 üldpõhimõtete

mittejärgimise korral peaks rakendatav finantskorrektsiooni määr 10 protsendist veelgi madalam

olema.

Isegi kui finantskorrektsiooni alusena tuleks kohaldada ühendmääruse § 22 lg-t 14, mis võimaldab

rakendusüksusel teostada kaalutlusõigust vahemikus 0-10 protsenti ning 25 protsenti, ei tooks see

kaasa finantskorrektsiooni otsuses toodud kaalutluste ja kohaldatava määra muutust.

Rakendusüksus on finantskorrektsiooni otsuses kaalunud ja selgitanud, miks ei saa konkreetsele

rikkumisele kohaldada 10 protsendist madalamat korrektsioonimäära.

Rakendusüksus selgitab, et ühendmääruse seletuskirja kohaselt on ühendmääruses sätestatud

finantskorrektsiooni määradega juba kohustuse eiramise võimalikku mõju kaalutud. Lisaks

täiendab seletuskiri, et riigihangete rikkumiste korral ei ole üldjuhul võimalik konkreetset

kahjusummat välja arvutada, kuna tegemist on potentsiaalse ja teoreetilise (kaudse) kahjuga, mis

võib tekkida õigusnormi rikkumisel ja konkreetsete asjaolude põhjal loetakse rikkumine

tõendatuks. Eeltoodud põhimõtteid toetab ka Euroopa Kohus, selgitades kohtasjades nr C-743/18

ja C-406/14, et hanketingimuste rikkumise korral ei ole konkreetse finantsmõju tõendamine nõutav

ja see ei pea olema nähtav. Piisab sellest, kui asjasse puutuva fondi eelarve ja/või siseturu

mõjutamise võimalus ei ole välistatud.

1.2. Hankija on riigihankes nr 213189 kvalifitseerinud pakkuja, kes ei vastanud

hanketeates kehtestatud kvalifitseerimise tingimusele

1.2.1. Rikkumise asjaolud ja toetuse saaja selgitused

Hankija kehtestas riigihankes nr 218169 pakkuja tehnilise ja kutsealase pädevuse kontrollimiseks

järgmise kvalifitseerimise tingimuse: „Pakkujal peab olema varasem ürituste toitlustamise

(catering) kogemus vähemalt viimase 12 kuu jooksul arvates hankemenetluse algusest (hanketeate

avaldamise päev riigihangete registris). Pakkuja esitab täidetud tellimuste/lepingute nimekirja,

näidates ära ostja, tema kontaktandmed, teenuse kirjelduse ja ürituse toimumise aja, hankepassis,

Pakkuja esitab hankija nõudmisel hankepassis nimetatud tellimuste/lepingute kohta tellija

kinnituse, kus tellija kinnitab, et nimetatud tellimuse/lepingu alusel täideti nõuetekohaselt hankija

kindlaksmääratud tunnustele vastav tellimus/leping.

Minimaalne teostatud tööde arv: 6

Pakkujal peab olema viimase 12 kuu jooksul teenindanud järgmistele tingimustele vastavaid

üritusi:

1) vähemalt 1 üritus, mille raames osutati teenindusega toitlustusteenust vähemalt 150

inimesele;

2) vähemalt 3 üritust, mille raames osutati koos teenindusega toitlustusteenust vähemalt 60 –

150 inimesele;

3) vähemalt 2 üritust, mille raames osutati toitlustusteenust 10 – 60 inimesele.

4) Pakkumuses esitatud üritused ei tohi omavahel kattuda, st pakkuja peab kokku esitama

vähemalt 6 erinevat üritust.“.

Hankija tunnistas edukaks OÜ ENTRI pakkumuse, kes oli esitanud hankepassis järgmised

teostatud tööd:

 Tartu Linnavalitsus – I. A (Tartu linna kuldpulmapaaride vastuvõtu teenus s.h mööbli rent,

istelaudades toitude serveerimine Salemi kirikus 140-le inimesele, aastatel 2017, 2018,

2019);

 Tartu Ülikool – K.S (rektori uusaasta vastuvõtt Tartu Ülikooli töötajatele, 800-le inimesele

aastal 2019);

 Eesti Maaülikool – M.O (rektori uusaasta vastuvõtt Eesti Maaülikooli töötajatele, 350

inimest aastal 2018);

 Rahvusarhiiv – B.K (Rahvusarhiivi jõulupidu aastatel 2017 ja 2018, pidulik õhtusöök lauas

teenindusega, ümmargused istelauad, mööbli rent, toitlustamine, teenindus, Tartus

Kaitseväe Akadeemia saalis).

Vastavalt RHR-i teabevahetusele (ID 481651) on hankija palunud edukal pakkujal esitada tellijate

kinnitused hankepassis nimetatud tellimuste nõuetekohase täitmise kohta. Edukas pakkuja teatas,

et tal puuduvad lepingud oma klientidega, ning esitas ürituste kohta tõendusena neli OÜ ENTRI

hinnapakkumist sisalduvat e-kirja:

 Tartu Linnavalitsuse 28.06.2019 kuldpulmapaaride vastuvõtt kolmes osas, kokku 181

inimesele;

 Tartu Ülikooli rektori 02.01.2019 uusaastavastuvõtt 800 inimesele;

 Rahvusarhiivi 01.02.2017 pidulik koosviibimine 370 inimesele;

 Kaitseväe Akadeemia aulas 08.12.2017 toimunud aastalõpu seminar 130 inimesele.

Eelloetletud nelja ürituse kohta teisi dokumentaalseid tõendeid pakkuja esitanud ei ole. Samuti

puudub hankepassis referentsina toodud Eesti Maaülikooli rektori 2018. aasta uusaasta vastuvõtu

kohta teise lepingupoole kinnitus. Rakendusüksuse hinnangul ei tõenda esitatud hinnapakkumiste

e-kirjad sõlmitud lepingute täitmist ja seega kvalifitseerimis tingimustena seatud referentsnõuetele

vastavust.

Lisaks eeltoodule, arvestades kvalifitseerimistingimuses nõutud referentsperioodi (12 kuud

arvates hankemenetluse algusest ehk 10.10.2018-10.10.2019), ei jää 2018. aastal toimunud

uusaasta vastuvõtt, niisamuti Rahvusarhiivi 01.02.2017 pidulik koosviibimine ja Kaitseväe

Akadeemia aulas 08.12.2017 toimunud aastalõpu seminar nõutud 12-kuulise referentsperioodi

sisse.

Kvalifitseerides pakkuja OÜ ENTRI, kelle suhtes puuduvad tõendid, et esitatud referentslepingud

vastavad hankija seatud tehnilise ja kutsealase suutlikkuse kvalifitseerimistingimusele, on hankija

kvalifitseerinud pakkuja, kes oleks tulnud jätta kvalifitseerimata, ning rikkunud sellega RHS § 104

lg-t 8, § 98 lg-t 51 ja RHS § 3 punktides 1 ja 2 sätestatud riigihanke korraldamise üldpõhimõtteid.

Rakendusüksuse küsimusele, kuidas hankija veendus eduka pakkuja vastavuses

kvalifitseerimistingimustele, vastas toetuse saaja 26.12.2023 järgmist: „Siinkohal tuleb eeldada

esimesele küsimusele antud vastuse paikapidavust, st hankija on eksinud kuude määramisega.

Pakkuja on esitanud 36 kuu mahus kogemuse olemasolu ja see on olemas.“

1.2.2. Rakendusüksuse seisukoht ja õiguslik põhjendus

Rakendusüksuse hinnangul ei muuda toetuse saaja selgitused käesoleva rikkumise asjaolusid ega

järeldusi ning ei anna alust finantskorrektsioonist loobumiseks.

RHS § 98 lg 51 kohaselt, kui pakkuja või taotleja ei vasta esitatud kvalifitseerimise tingimustele,

jätab hankija pakkuja või taotleja kvalifitseerimata. Kvalifitseerimata jäetud pakkuja või taotleja

ei osale edasises riigihankes.

RHS § 104 lg 1 paneb hankijale kohustuse aktsepteerida hankepassi esialgse tõendina

kõrvaldamise aluste puudumise, kvalifitseerimise tingimustele vastavuse ja asjakohased juhul ka

taotlejate arvu piiramiseks kehtestatud tingimustele vastavuse kohta. Seega asendab hankepass

esialgselt kõrvaldamise aluste puudumist, kvalifitseerimistingimustele vastavust ja taotlejate arvu

piiramiseks ette nähtud tingimustele vastavust tõendavat dokumentatsiooni. Dokumendid tuleb

esitada alles siis, kui hankija nõuab (RHS § 104 lg 7) või kui pakkumus osutub edukaks (§ 104 lg

8).

Hankija on hankemenetluses kasutanud pööratud menetlust, mis tähendab RHS § 52 lg 3 kohaselt

hankija õigust esmajärjekorras kontrollida pakkumuste vastavust ning hinnata vastavaks

tunnistatud pakkumusi ning alles seejärel kontrollida eduka pakkuja suhtes kõrvaldamise aluste

esinemist ja tema kvalifikatsiooni. RHS § 52 lg-3 kehtestatud võimalus on sätte teise lauseosa järgi

seotud tingimusega, et hankija tagab, et hankelepingut ei sõlmita sellise pakkujaga, kes oleks

tulnud RHS § 95 lg 1 alusel hankemenetlusest kõrvaldada või kes ei vasta hankija kehtestatud

kvalifitseerimise tingimustele. Eelnev tähendab seda, et hankija peab enne lepingu sõlmimist

viima eduka pakkuja suhtes igal juhul läbi RHS § 104 lg-s 8 sätestatud pakkuja kvalifikatsiooni ja

kõrvaldamise aluste sisulise kontrolli ning tegema ka selles sättes nimetatud otsused.

RHS § 104 lg 8 kohaselt enne hankelepingu sõlmimist nõuab hankija edukalt pakkujalt kõikide

asjakohaste hankepassis esitatud kinnitustele vastavate dokumentide esitamist. Eeltoodud sätte

alusel peab hankija kontrollima eduka pakkuja kvalifikatsiooni sisuliselt ja veenduma, et tema

suhtes ei esineks kõrvaldamise aluseid (VAKO 12.03.2018, 21-18/186204, p 12). Tegemist on

üldise menetlusliku alusega, millele tuginedes tuleb teha otsus ettevõtja kõrvaldamise või

kõrvaldamata jätmise ja kvalifitseerimise tingimustele vastavuse kohta.

RHS-i seletuskiri selgitab, et hankijal tuleb RHS § 104 lg 8 alusel pakkuja või taotleja suhtes

kõrvaldamise aluste puudumist ja kvalifitseerimise tingimustele vastavust hinnates piisava

hoolsuse ja põhjalikkusega välja selgitada kontrollimiseks vajalikud asjaolud ning pakkuja või

taotleja esitatud andmete õigsus (VAKO 11.05.2018, 59-18/193899, p 14.1).

RHS § 104 lg 8 alusel eduka pakkuja suhtes kõrvaldamise aluste puudumise ja kvalifitseerimise

tingimustele vastavuse kontrollimiseks vajalike dokumentide ja andmete küsimine ning esitamine

toimub sama paragrahvi lg-s 9 sätestatud korras.

Käesoleval juhul nõudis hankija pakkuja tehnilise ja kutsealase pädevuse kontrollimiseks, et

pakkujal peab olema varasem ürituste toitlustamise (catering) kogemus (erinevas mahus kokku 6

üritust) vähemalt viimase 12 kuu jooksul arvates hankemenetluse algusest. Pakkuja peab hankija

nõudmisel esitama hankepassis nimetatud tellimuste/lepingute kohta tellija kinnituse, kus tellija

kinnitab, et nimetatud tellimuse/lepingu alusel täideti nõuetekohaselt hankija kindlaksmääratud

tunnustele vastav tellimus/leping. Kuigi hankija nõudis pakkujalt eeltoodud dokumentide

esitamist, esitas pakkuja kinnitusena vaid üritustele esitatud hinnapakkumised, millede järgi osad

üritused toimusid enne hankija poolt nõutud 12 kuulist referentsperioodi. Kas pakkuja hankepassis

välja toodud üritustel ka tegelikult toitlustusteenust osutas, ei ole esitatud hinnapakkumiste alusel

samuti tõendatud. Hankija pole pakkujalt puuduste kohta täiendavaid selgitusi küsinud.

Hankija on kvalifitseerinud edukaks pakkuja OÜ ENTRI, kelle poolt esitatud tõendid ei vasta

kvalifitseerimistingimuses esitatud nõuetele. Kuigi toetuse saaja viitab selgituses, et pakkujal on

esitanud 36 kuu mahus kogemuse olemasolu ja see on olemas, peab hankija lähtuma pakkuja

kvalifitseerimisel enda poolt kehtestatud tingimustest ning ei saa neid pärast pakkumuse esitamist

muuta. Rakendusüksus on seisukohal, et isegi kui hankija avastab peale pakkumuste esitamist, et

hankes lisatud tingimus ei ole antud hankes asjakohane või õige, peab ta edasises menetluses, sh

kvalifikatsiooni kontrollimisel lähtuma enda poolt hanke alusdokumentides sätestatud nõuetest või

hanke kehtetuks tunnistama. Samasisulist seisukohta on väljendanud ka Euroopa Kohus

kohtuasjades nr C-42/13 ja C-496/99, rõhutades et hankemenetluse võrdse kohtlemise ja

läbipaistvuse põhimõtetega seondub hankija kohustus rangelt kinni pidada just hankija enda

kindlaksmääratud tingimustest.

Seega oleks hankija pidanud eduka pakkuja jätma kvalifitseerimata ning tunnistama edukaks

hindamiskriteeriumite alusel hinnatud järgmise majanduslikult soodsaima pakkumuse eeldusel, et

viimasel ei esine kõrvaldamise aluseid ega kvalifitseerimistingimustele mittevastavust.

Hankija ei ole käitunud riigihanke läbiviimisel läbipaistvalt ning on kvalifitseerinud

hanketingimustele mittevastava pakkuja, luues sellega edukaks tunnistatud pakkujale soodsama

olukorra. RHS § 3 punktis 1 kirjeldatud läbipaistvuse ja kontrollitavuse põhimõtte eesmärk on, et

pakkujad teaksid täpselt hanke tingimusi, et menetlus ise oleks läbipaistev ja kontrollitav toetuse

andjate ning pädevate asutuste poolt. Seadusandja on muuhulgas rõhutanud, et hankemenetlus

peab olema läbiviidud selgete ja üheste reeglite alusel, mille järgimine on nii sisu kui vormi poolest

tagantjärgi tuvastatav. RHS § 3 p-s 2 sätestatud isikute võrdse kohtlemise põhimõte tähendab seda,

et toetuse saaja ei tohi luua ühelegi võimalikule pakkujale soodsamat olukorda. Võrdse kohtlemise

põhimõte eeldab, et samadel asjaoludel koheldakse isikuid ühte moodi.

Tulenevalt eeltoodust leiab rakendusüksus, et kvalifitseerides pakkuja, kes esitatud tõendite alusel

ei vasta hankija poolt kehtestatud kvalifitseerimistingimusele, ei ole toetuse saaja järginud RHS §

104 lg-t 8 ja § 98 lg-t 51 ning RHS § 3 punktides 1 ja 2 sätestatud riigihanke korraldamise

üldpõhimõtteid.

1.2.3. Rikkumisele kohaldatav finantskorrektsiooni määr 25%

STS § 45 lg 1 punkti 3 kohaselt teeb rakendusüksus finantskorrektsiooni otsuse, kui toetuse saaja

on jätnud osaliselt või täielikult täitmata kohustuse või nõude ja see on mõjutanud kulu

abikõlblikkust. Sama seaduse § 46 lõike 1 kohaselt, kui finantskorrektsiooni otsuse tegemisel ei

ole kohustuse või nõude täitmata jätmise laadist tulenevalt võimalik selle rahalise mõju suurust

hinnata, kuid esineb põhjendatud oht, et kohustuse või nõude täitmata jätmine tõi kaasa rahalise

mõju, siis vähendatakse toetust ühendmääruses sätestatu alusel.

Eeltoodud rikkumise osas esinevad ühendmääruse § 22 lg 11 punktis 8 toodud asjaolud, mille

kohaselt vähendatakse hankelepingule eraldatavat toetust 25%, kui hankemenetluse korraldamisel

ei ole seatud kvalifitseerimistingimusi järgitud ning kvalifitseeriti pakkuja, kes ei vastanud

kehtivatele kvalifitseerimistingimustele. Ühendmääruse § 22 lõike 12 kohaselt võib sõltuvalt

rikkumise raskusest kohaldada 5- või 10-protsendilist finantskorrektsiooni määra.

Rakendusüksuse hinnangul on käesolevas otsuses kirjeldatud rikkumise olulisust ja raskust

hinnates proportsionaalne rakendada kõige rangemat finantskorrektsiooni määra ning peab

põhjendatuks vähendada riigihanke nr 213189 alusel tekkinud abikõlblikku kulu 25 protsendi

võrra. Määra kaalumisel on rakendusüksus võtnud arvesse, et korrektse RHS järgimise tulemusena

oleks raamleping sõlmitud teise pakkujaga ja hanke tulemused oleksid tõestatult teistsugused.

Ühendmääruse § 22 lg 11 p 8 ning lg 12 sõnastusest nähtub, et nimetatud rikkumisega peab

üldjuhul kaasnema 25% finantskorrektsioon, mida rakendusüksus võib üksnes erandkorras,

konkreetse rikkumise raskust arvestades, vähendada kas 10 või 5 protsendile. Eeltoodud

seisukohta on väljendanud ka Tallinna Halduskohus oma 23.07.2019 kohtuotsuses haldusasjas nr

3-19-754: „Neid sätteid tuleb mõista nii, et 25%-st väiksema finantskorrektsiooni määra

kohaldamine on ette nähtud erandina, mille kohaldamine on õigustatud vähese või väga vähese

raskusega rikkumise puhuks. See tähendab omakorda seda, et finantskorrektsiooni tegemisel ei

pea rakendusüksus püstitama endale mitte küsimust, kas õigustatud oleks 5, 10 või 25

protsendiline vähendamine, vaid küsimuseks on, kas esineb mingisuguseid kaalukaid asjaolusid

finantskorrektsiooni vähendamiseks 10-le või lausa 5-le protsendile üldreeglina ette nähtud 25%

asemel.”

Rakendusüksuse hinnangul ei esine sedavõrd erandlikke ja kaalukaid asjaolusid, et otsuses

kirjeldatud rikkumise osas rakendada 25 protsendist madalamat finantskorrektsiooni määra.

Tegemist on rikkumisega, mis muudab hankemenetluse tulemust, olles seetõttu loomult kõige

raskemaks rikkumiseks, millele ei ole põhjendatud rakendada 5- või 10-protsendilist

korrektsiooni. Kirjeldatud rikkumine on muu hulgas kaasa toonud RHS §-s 3 sätestatud hanke

läbipaistvuse ning isikute võrdse kohtlemise põhimõtete riive. Ühendmääruse seletuskirjas on

väljendatud seisukohta, et RHS §-s 3 nimetatud üldpõhimõtete olulise riive korral tuleb

eelduslikult rakendada 25% finantskorrektsiooni määra. Järelikult peab seadusandja RHS § 3

üldpõhimõtete rikkumist piisavalt oluliseks puuduseks, et selle esinemisel rakendada kõrgeimat

määra, mistõttu ei saa toetuse saajal tekkida eelkirjeldatu valguses õigustatud ootust, et RHS § 3

üldpõhimõtete mittejärgimise korral peaks rakendatav finantskorrektsiooni määr 25 protsendist

madalam olema.

Madalaima finantskorrektsiooni määra rakendamist ei näe käesoleva rikkumisega sarnaste

juhtumite puhul ette ka Euroopa Komisjon. Vastavalt Euroopa Komisjoni 14.05.2019 rikkumiste

juhendi nr C(2019) 3452 p 2.1 alapunktile 14, kui pärast pakkumuste avamist on muudetud või

valesti kohaldatud kvalifitseerimise tingimusi, tuleb kohaldada 25-protsendilist

finantskorrektsiooni määra. Siinkohal rakendusüksus rõhutab, et Euroopa Komisjoni rikkumiste

juhendile viitamine on osa kaalutlusõiguse teostamisest, mitte eraldiseisvaks õiguslikuks aluseks.

Samuti ei näe 25 protsendist madalama finantskorrektsiooni kohaldamist samale rikkumisele ette

hetkel kehtiva ühendmääruse § 223 lg 5.

Finantskorrektsiooni määradega kaasnevat kohustuse eiramise võimalikku mõju ja kahju tekkimist

ühes viidetega ühendmääruse seletuskirjale ja Euroopa Kohtu praktikale on rakendusüksus

täiendavalt käsitlenud otsuse p-s 1.1.3.

1.3. Riigihankele nr 213189 kuludele tervikuna rakendatav finantskorrektsiooni määr

ja projekti eelarve vähendamine

Toetuse saaja on riigihanke nr 213189 alusel tekkinud kulusid kajastanud:

 tegevuses nr 3 „Õppe- ja teadustöö kvaliteedi ja efektiivsuse tõstmisele suunatud

tegevused. Õppejõudude ja teadustöötajate vastutusvaldkondade põhine

arendusprogramm“ KD-de nr 3375 ja 3586 alusel summas 543,58 eurot,

 tegevuses nr 5 „Doktoriõppe kvaliteedi ja efektiivsuse suurendamisega seotud tegevused.

Kliinilise meditsiini doktorikool“ KD nr 3404 alusel summas 1053,75 eurot,

 tegevuses nr 6 „Doktoriõppe kvaliteedi ja efektiivsuse suurendamisega seotud tegevused.

Biomeditsiini ja biotehnoloogia doktorikool“ KD nr 3407 alusel summas 1053,75 eurot,

 tegevuses nr 9 „Doktoriõppe kvaliteedi ja efektiivsuse suurendamisega seotud tegevused.

Maateaduste ja ökoloogia doktorikool“ KD-de nr 2915, 3615 ja 3622 alusel summas

3454,08 eurot ja

 tegevuses nr 20 „Koostöö tugevdamine teadus- ja arendusasutuste, kõrgkoolide ja

ettevõtete vahel. Ahelapõhiseid rakendusuuringuid tutvustavad sektoriaalseminarid ja

konverentsid“ KD-de nr 2552, 3569 ja 3580 alusel summas 2185,83 eurot.

Riigihankega nr 213189 seotud kulusid on kokku kajastatud summas 8290,99 eurot. Antud

toitlustuskuludega kaasnevad ka erisoodustuskulud, mis on kajastatud KD-des nr 2553, 2554,

2916, 2917, 3376, 3377, 3405, 3406, 3408, 3409, 3570, 3571, 3581, 3582, 3587, 3588, 3616, 3617,

33623 ja 3624 kokku summas 2638,36 eurot.

Ühendmääruse § 21 lõike 3 kohaselt, kui ühes hankes tuvastatakse enam kui üks rikkumine, mille

mõju ei ole võimalik hinnata või selle hindamine on ebamõistlikult aja- või ressursimahukas, siis

sama hanke erinevate rikkumiste korral rakendatakse suurimat finantskorrektsiooni määra. Kuna

riigihankes nr 213189 on tuvastatud kaks rikkumist, millest p-s 1.1 käsitletud rikkumise osas peab

rakendusüksus põhjendatuks kohaldada 10-protsendilist ja p-s 1.2 käsitletud rikkumise osas 25-

protsendilist korrektsiooni määra, siis rakendatakse riigihanke nr 213189 puhul tervikuna

finantskorrektsiooni määra 25% ulatuses.

Lähtuvalt otsuse punktist 1.1 ja 1.2 loeb rakendusüksus mitteabikõlblikuks riigihankega nr 213189

seotud kuludest 2072,75 eurot (8290,99 * 25 %) ja erisoodustuskuludest 659,65 eurot (2551,41

* 25%) Kokku on mitteabikõlblik kulu 2732,40 eurot, millest toetus moodustab 2595,78 eurot ja

omafinantseering 136,62 eurot.

STS § 48 lõike 3 kohaselt võib tagasimaksmisele kuuluva toetuse tasaarveldada sama projekti

raames väljamaksmisele kuuluva toetusega. Eeltoodust tulenevalt tasaarveldab rakendusüksus

toetuse saajale järgnevalt väljamakstavat toetuse summat ehk vähendab seda tagasimakstava

2595,78 euro võrra.

Vastavalt STS § 46 lõikele 3 väheneb projekti eelarve vähendatava toetuse ulatuses vastavalt

taotluse rahuldamise otsuses kehtivale proportsioonile, mistõttu muudab rakendusüksus projekti

osas 31.01.2017 tehtud taotluse rahuldamise otsuse nr 26.36-2/1247-12 resolutsiooni ning

vähendab mitteabikõlbliku summa ulatuses projekti eelarvet.

2. Toetuse saaja ärakuulamisõiguse tagamine

Haldusmenetluse seaduse (edaspidi HMS) § 40 lõikest 1 tulenevalt peab enne haldusakti andmist

haldusorgan andma menetlusosalisele võimaluse esitada kirjalikus vormis asja kohta oma arvamus

ja vastuväited. Rakendusüksus edastas 09.02.2024 toetuse saajale finantskorrektsiooni otsuse

eelnõu, paludes esitada omapoolne seisukoht antud otsuse kohta hiljemalt 23.02.2024.

Toetuse saaja palus oma 26.02.2024 vastuses rakendusüksusel võtta otsuse punktis 1.1 käsitletud

rikkumise finantskorrektsiooni määra kohaldamisel arvesse asjaolu, et riigihanke nr 213189

eesmärgiks oli tellida Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/24/EL XIV lisas

eriteenusena nimetatud teenust CPV koodiga 55521100 – Toiduvalmistamise ja selle tarbijale

kohaletoomise teenused. Seega oli hankijal viidatud teenuse tellimiseks võimalus kohaldada RHS

§-s 126 sätestatud sotsiaal- ja eriteenuste erimenetlust, mis annab hankijale suurema vabaduse

hanketingimuste kehtestamisel. Ühtlasi leiab toetuse saaja, et otsuse eelnõus toodud viited

konkurentsi efektiivse ärakasutamise põhimõtte rikkumise kohta ei ole seetõttu asjakohased, kuna

hankija on menetlusliigi valikul pigem laiendanud pakkujate võimalusi hankes osaleda.

Rakendusüksuse hinnangul ei muuda esitatud argumendid otsuse asjaolusid ega järeldusi seoses

otsuse punktis 1.1 käsitletud rikkumisega, niisamuti finantskorrektsiooni määra suuruse ja

kaalumisega.

Rakendusüksus selgitab, et tulenevalt RHS § 15 lõikest 12, kui hankija alustab riigihanget registris

ilma seadusest tuleneva kohustuseta, on ta kohustatud järgima käesolevas seaduses sätestatud

riigihanke menetluse korda. Toetuse saaja korraldas riigihanke nr 213189 avatud

hankemenetlusena ning järelikult oli hankija kohustatud järgima tema enda valitud menetlusliigile

RHS-is kohalduvaid reegleid ja nendest kinni pidama. Viimast möönab oma vastuses ka toetuse

saaja ise. Käesoleval juhul on hankija referentsperioodi lühendamisega rikkunud RHS § 3 p-s 1

sätestatud konkurentsi efektiivse kasutamise põhimõtet, täpsemalt vähendanud eeldatavat

konkurentsi nende ettevõtetega, kellel oli varsema kogemus täidetud RHS-is sätestatud 36 kuulisel

perioodil.

Riigihanke korraldamise õiguspärasuse eest vastutab hankija ise. Olenemata asjaolust, et RRO on

korduma kippuvate küsimuste rubriigis selgitanud RHS § 101 lg 1 punktis 2 sätestatud nõuet pärast

riigihanke nr 213189 avaldamist, on nimetatud säte olnud samas sõnastuses kehtiv juba enne

vaidlusaluse hankemenetluse alustamist ning selle sõnastus on üheselt mõistetav ega anna

võimalust eritõlgendusteks.

Toetuse saaja ei ole 26.02.2024 vastuses esitanud vastuväiteid otsuse p-s 1.2 käsitletud rikkumisele

ega sellele kohaldatud finantskorrektsiooni määrale. Isegi juhul, kui rakendusüksus vähendaks

esimesele rikkumise korrektsioonimäära viiele protsendile, jääb riigihankele nr 213189 tervikuna

kohaldatav 25-protsendiline finantskorrektsiooni määr ühendmääruse § 21 lõikest 3 tingituna

ikkagi muutumata.

3. Otsuse resolutsioon

Võttes arvesse eelkirjeldatud asjaolud ja põhjendused ning tuginedes käesolevas otsuses

väljatoodud õiguslikele alustele, rakendusüksus

otsustab:

1. lugeda projekti "Väärtusahelapõhine biomajandus“ raames mitteabikõlblikuks kuluks

2732,40 eurot, millest toetus moodustab 2595,78 eurot ja omafinantseering 136,62 eurot;

2. nõuda toetuse saajalt tagasi KD-de nr 2552-2554, 2915-2917, 3375-3377, 3404-3409,

3569-3571, 3580-3582, 3586-3588, 3615-3617 ja 3622-3624 alusel väljamakstud toetus

summas 2595,78 eurot;

3. tasaarveldada käesoleva otsuse resolutsiooni punkti 2 alusel tagasinõutav summa toetuse

saaja poolt esitatud KD-de arvelt, vähendades täiendavalt väljamakstavat toetust 2595,78

euro võrra;

4. vähendada projekti eelarvet otsuse p-s 1 märgitud summades;

5. muuta 31.01.2017 taotluse rahuldamise otsuse nr 26.36-2/1247-12 punkti 1 alljärgnevalt:

„Projekti “Väärtusahelapõhine biomajandus“ (edaspidi projekt) kogumaksumus on 6 752

537,75 (kuus miljonit seitsesada viiskümmend kaks tuhat viissada kolmkümmend seitse

eurot ja seitsekümmend viis senti), millest projekti abikõlblikud kulud on summas

5 833 677,97 eurot (viis miljonit kaheksasada kolmkümmend kolm tuhat kuussada

seitsekümmend seitse eurot ja üheksakümmend seitse senti). Maksimaalne toetus projektile

on 5 541 993,94 (viis miljonit viissada nelikümmend üks tuhat üheksasada üheksakümmend

kolm eurot ja üheksakümmend neli senti) eurot, maksimaalselt 95% abikõlblike kulude

kogumaksumusest.“.

Otsuse peale on õigus esitada meetme määruse § 5, STS § 51 ja HMS-i kohaselt vaie

rakendusüksusele 30 päeva jooksul, arvates päevast, mil isik sai või oleks pidanud otsusest teada

saama.

(allkirjastatud digitaalselt)

Tiina Sams

toetuste rakendamise osakonna juhataja

Koostaja: Liivika Põder

663 2025

[email protected]