Kiri

Väike-Maarja valla tuuleala nr 6

detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline

hindamine

ARUANNE (EELNÕU)

25.03.2025

Planeerimisprotsessi korraldaja: Väike-Maarja Vallavalitsus

Huvitatud isikud: Sunly Wind OÜ ja Enery Estonia OÜ

DP konsultant: AB Artes Terrae OÜ

KSH läbiviija: OÜ Alkranel

Juhtekspert: Alar Noorvee (KMH litsents nr KMH0098)

Tartu 2024-2026

2 Väike-Maarja valla tuuleala nr 6 detailplaneeringu KSH aruande eelnõu. Alkranel OÜ, 2024-2026.

3 Väike-Maarja valla tuuleala nr 6 detailplaneeringu KSH aruande eelnõu. Alkranel OÜ, 2024-2026.

Sisukord

SISSEJUHATUS ....................................................................................................................... 5

1 ÜLDOSA ............................................................................................................................ 6

1.1 Detailplaneeringu asukoht ja kavandatava tegevuse eesmärk ..................................... 6

1.2. Detailplaneeringu õiguslikud alused ja seos muude asjakohaste strateegiliste

dokumentidega ....................................................................................................................... 7

1.2.1 Kavandatava tegevuse seos strateegiliste dokumentidega......................................... 7

1.2.2. Detailplaneeringu ja selle KSH koostamise õiguslik alus ...................................... 17

2 DETAILPLANEERINGUGA MÕJUTATAVA KESKKONNA KIRJELDUS ............. 20

2.1 Asustus ja maakasutus (sh taristu ning DP ala ümbruskonna maakasutus) .............. 20

2.2 Maastik, mullastik ja geoloogia (sh maardlad) ......................................................... 20

2.3 Pinnavesi ................................................................................................................... 22

2.4 Põhjavesi ................................................................................................................... 22

2.5 Kaitstavad loodusobjektid ja muud loodusväärtused ................................................ 23

2.5.1 Natura 2000 ............................................................................................................. 23

2.5.2 Kaitse- ja hoiualad, vääriselupaigad, kaitsealused taime-, looma- (v.a linnud ja

nahkhiired) ja seeneliigid ning potentsiaalselt liigirikkamad piirkonnad ......................... 24

2.5.3 Linnustik, sh kaitstavad liigid .................................................................................. 26

2.5.4 Nahkhiired ............................................................................................................... 32

2.5.5. Rohevõrgustik ......................................................................................................... 36

2.6 Kultuurimälestised ja pärandkultuuriobjektid ........................................................... 36

2.7 Tuuleolud .................................................................................................................. 37

3 DETAILPLANEERINGUGA KAVANDATAV TEGEVUS JA SELLE REAALSED

ALTERNATIIVID ................................................................................................................... 38

3.1 Alternatiiv I – Kavandatav tegevus ........................................................................... 38

3.2 0-alternatiiv – olemasoleva olukorra jätkumine ........................................................ 41

4 DETAILPLANEERINGUGA KAASNEVAD KESKKONNAMÕJUD ........................ 42

4.1 Mõjuala suurus .......................................................................................................... 43

4.2 Mõju pinna- ja põhjaveele ......................................................................................... 43

4.3 Mõju elustikule ning bioloogilisele mitmekesisusele ja ökosüsteemidele ................ 48

4.3.1 Mõju kaitstavatele loodusobjektidele, v.a linnud ja nahkhiired .......................... 48

4.3.2 Mõju linnustikule ................................................................................................. 49

4.3.3 Mõju nahkhiirtele ................................................................................................. 56

4.3.4 Rohevõrgustiku toimimine ja sidusus .................................................................. 64

4 Väike-Maarja valla tuuleala nr 6 detailplaneeringu KSH aruande eelnõu. Alkranel OÜ, 2024-2026.

4.3.5 Mõju vääriselupaikadele (VEP) ........................................................................... 69

4.4 Mõju inimese heaolule, tervisele ja varale ning sotsiaal-majanduslikule keskkonnale

70

4.4.1 Varjutuse mõju ..................................................................................................... 70

4.4.2 Müra ja vibratsiooni mõju .................................................................................... 79

4.4.3 Visuaalne mõju, sh mõju maastikule ................................................................. 102

4.4.4 Mõju teedele ja liiklusohutusele ........................................................................ 113

4.4.5 Mõju ettevõtluskeskkonnale, sh mõju väärtuslikule põllumajandusmaale,

põllumajandusele, metsamajandusele ja maardlatele ..................................................... 115

4.4.6 Mõju varale ja elanike sotsiaalsetele vajadustele, sh võimalikud

kompensatsioonimeetmeid ehk kohaliku kasu võimalused kohalikule kogukonnale .... 118

4.5 Mõju kliimamuutustele ja kliimamuutustega kaasnevad mõjud ............................. 124

4.6 Muud mõjud (mõju riigikaitsele, mobiilisidele ja avariiolukordade mõju) ............ 127

4.6.1 Mõju riigikaitseliste radarite ja mobiilside toimimisele .................................... 127

4.6.2 Avariiolukordadega kaasnevad mõjud ............................................................... 128

4.7 Kumuleeruvad mõjud .............................................................................................. 130

5 DETAILPLANEERINGU JA SELLE REAALSETE ALTERNATIIVIDE VÕRDLUS JA

SOBIVAIMA ALTERNATIIVI VALIK .............................................................................. 131

6 KESKKONNAMÕJU SEIREMEETMED..................................................................... 138

7 AVALIKKUSE KAASAMINE NING ÜLEVAADE HINDAMISE KÄIGUS

ILMNENUD RASKUSTEST ................................................................................................ 140

ARUANDE HINDAMISTULEMUSTE KOKKUVÕTE ..................................................... 141

Käsitletava keskkonna koondülevaade............................................................................... 141

Kavandatav tegevus ja selle alternatiivid ........................................................................... 143

Hindamistulemuste kokkuvõte ja leevendusmeetmed ....................................................... 143

KASUTATUD KIRJANDUS ................................................................................................ 153

LISAD .................................................................................................................................... 162

Lisa 1. DP lähteseisukohad ja KSH programm

Lisa 2. AK. Väike-Maarja vallas paikneva tuuleenergeetika arendusala linnustiku uuring

(Linnuekspert OÜ, 2024) ja Väike-Maarja valla ÜP perspektiivsele tuuleenergia arendusalale

nr 6 (Vao arendusala) tuulepargi arendamise mõju kanakullile (Eesti Ornitoloogiaühing MTÜ,

2025)

Lisa 3. AK. Nahkhiireuuring Väike-Maarjast läänes 2023. a. suvel (Lauri Lutsar, 2025)

Lisa 4. AK. Ametkondlikuks kasutamiseks mõeldud joonised (II kaitsekategooria liigid)

Lisa 5. Väike-Maarja valla tuuleala nr 6 detailplaneeringu lahenduse müra, varjutuse ja

visuaalse mõju analüüs (Lemma OÜ, 2026)

Lisa 6. Fotomontaažid (Lemma OÜ, 2026)

5 Väike-Maarja valla tuuleala nr 6 detailplaneeringu KSH aruande eelnõu. Alkranel OÜ, 2024-2026.

SISSEJUHATUS

Keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) objektiks on Lääne-Virumaal Väike-Maarja

valla üldplaneeringuga (edaspidi ka ÜP; kehtestatud Väike-Maarja Vallavolikogu 27.03.2024

otsusega nr 80) määratud perspektiivsel tuuleenergia arendusalal (edaspidi tuuleala) nr 6

kavandatava tuuleenergiapargi (edaspidi tuulepark) rajamise võimaluste ja tingimuste

hindamiseks ning määramiseks koostatav detailplaneering (edaspidi DP).

DP KSH eesmärgiks on selgitada, hinnata ja kirjeldada DP ja selle alternatiividega kaasneda

võivaid keskkonnamõjusid, analüüsides seejuures kaasuvate negatiivsete (ebasoodsate)

mõjude vältimise ja/või leevendamise või positiivsete (soodsate) mõjude suurendamise

meetmeid. KSH ruumilise ulatusega hõlmatakse nii planeeritav ala kui ka seda ümbritsev ala,

hinnates sh erinevate mõjude ruumilist ulatust, nende kestvust, olulisust ja kumuleeruvust.

Seega eeldatav mõjuala on piiritletav DP ala ja seda ümbritseva alaga. Täpsem mõju ulatus

määratakse KSH aruande peatükis 4, sõltuvalt teemavaldkonnast.

Detailplaneeringu koostajaks on Väike-Maarja Vallavalitsus koostöös OÜ-ga AB Artes Terrae

ja detailplaneeringust huvitatud osapoolteks on Sunly Wind OÜ ja Enery Estonia OÜ.

Detailplaneeringu kehtestajaks on Väike-Maarja Vallavolikogu. KSH protsessi teostab OÜ

Alkranel. DP-ga kavandatavast huvitatud isikud ja asutused on esitatud KSH aruande lisas 1.

KSH viib läbi OÜ Alkranel töörühm ehk ekspertgrupp koosseisus:

• Alar Noorvee (OÜ Alkranel) – keskkonnaekspert (KMH litsents nr KMH0098), sh

KSH juhtekspert;

• Tanel Esperk (OÜ Alkranel) – keskkonnaekspert (KMH litsents nr KMH0157);

• Elar Põldvere (OÜ Alkranel) – keskkonnaspetsialist;

• Diana Matejuk (OÜ Alkranel) – keskkonnakonsultant;

• Annette Tilk (OÜ Alkranel) – keskkonnakonsultant (osales protsessis kuni 20.06.2025).

KSH protsessi on kaasatud ka vastavate uuringute ja sisendanalüüside koostajad:

• Aarne Tuule (OÜ Linnuekspert) ja Veljo Volke (MTÜ Eesti Ornitoloogiaühing) –

linnustiku uuringu/eksperthinnangu koostajad;

• Lemma OÜ eksperdid Piret Toonpere, Laura Elina Tuovinen ja Astrid Koplimäe –

müra, varjutuse ja nähtavusanalüüsi (sh visualiseeringud) koostajad;

• Lauri Lutsar – käsitiivaliste uuringu koostaja.

PIIRANG – ARUANDE OSAD LISAD ON VAID ASUTUSESISESEKS

KASUTAMISEKS („AK“ tähisega). Looduskaitseseaduse § 53 lg 1 kohaselt on I ja II

kategooria liigi täpse elupaiga avalikustamine massiteabevahendites keelatud. Avaliku teabe

seadus § 35 lg 1 p 8 – asutusesisene info, kuna selle avalikustamine ohustaks nt kaitseala või

kaitsealuse liigi ning tema elupaiga või kasvukoha säilimist.

6 Väike-Maarja valla tuuleala nr 6 detailplaneeringu KSH aruande eelnõu. Alkranel OÜ, 2024-2026.

1 ÜLDOSA

1.1 Detailplaneeringu asukoht ja kavandatava tegevuse eesmärk

DP koostamine algatati Väike-Maarja Vallavolikogu 27.06.2024 otsusega nr 86

„Detailplaneeringu koostamise ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamine, Tuuleala

6“. DP ala asub Väike-Maarja valla loodeosas Vao külas ning ala idaosa jääb Ebavere külla

(Joonis 1.1).

DP eesmärgiks on Väike-Maarja valla ÜP-ga määratud tuuleenergia tootmiseks põhimõtteliselt

sobival alal nr 6 (ligikaudu 555 ha) elektrituulikutest koosneva tuulepargi rajamine. Koos DP-

ga on algatatud KSH DP-ga kavandatud tegevuse elluviimisega kaasneva keskkonnamõju

strateegiliseks hindamiseks koos vajalike uuringute teostamisega. DP koostamine kogu

tuulealale nr 6 võimaldab välja selgitada DP-ga kavandatava tegevuse mõju ka neile

kinnistutele, mis jäävad tuulealale, kuid mille maa-alale elektrituulikute rajamiseks õigust ei

ole (edaspidi kaasatavad kinnistud).

DP lähteseisukohtade ja KSH programmi koostamise etapis avaldas Kuriste (92701:001:0027)

maaüksuse omanik soovi, et tema maale tuuleparki ei rajataks. Katastriüksuse Taga-Pupso

(92701:001:0181) osas on maaomanik väljendanud soovi, et ei nõustu nimetatud

katastriüksusele elektrituulikute püstitamise ega nende teenindamiseks vajalike tehnovõrkude

trasside ning teenindusteede rajamisega, samuti naaberkinnistul paikneva tuuliku labade

horisontaalprojektsiooni langemisega kõnealusele katastriüksusele (ega muude asjaoludega,

mis põhjustaksid temale kuuluva kinnisasja koormamist kinnistusraamatusse kantava piiratud

asjaõigusseadusega). Lisaks on vajalik DP koostamisel arvestada, et elektrituulikute ja nende

teenindamiseks vajalike tehnovõrkude trasside ning teenindusteede rajamisega kaasnevate

kitsenduste alad (isikliku kasutusõiguse alad rajatise hooldamiseks või juurdepääsuteed

hoolduse teostamiseks) ei langeks kõnealuse katastriüksuse piiridesse. Nimetatud rajatiste

planeerimisel on vajalik arvestada nende paiknemiseks piisav kaugus katastriüksuse

92701:001:0181 piirist, et rajatisest ei tuleneks piiranguid kõnealusel kinnistul toimuvale

majandustegevusele. Mõlema maaomaniku tahteavaldused võetakse edasisel planeerimisel

aluseks ja nende maadele ei planeerita tuulepargi toimimiseks täiendavaid vajalikke ehitisi seni

kuni nad ei avalda teistsugust arvamust.

7 Väike-Maarja valla tuuleala nr 6 detailplaneeringu KSH aruande eelnõu. Alkranel OÜ, 2024-2026.

Joonis 1.1 Kavandatava tegevuse asukoht Väike-Maarja vallas (valla piir helesinise joonena). Lilla

viirutusena märgitud Väike-Maarja valla ÜP kohased perspektiivsed tuuleenergia arendusalad, sh

käsitletava tuuleenergia arendusala (Väike-Maarja tuuleala) nr 6. Aluskaart: Maa- ja Ruumiamet, 2025.

DP-ga määratakse alad elektrituulikute püstitamiseks, ehitusõigused, tehnovõrkude trassid

ning teenindusteede võrk. KSH teostatakse kogu tuuleala nr 6 ulatuses. Tuulikute maksimaalne

taotletav tipukõrgus (koos labadega) maapinnast on kuni 300 m. Täpne tuulikute arv,

paiknemine, kõrgus ja muud ehitamise tingimused lahendatakse DP-ga, arvestades mh KSH

tulemusi. Tuulepargi ja elektrivõrgu liitumispunkti vaheliste maakaablite potentsiaalsed

võimalikud asukohad ja ligikaudsed pikkused (sh vajadusel erinevad alternatiivsed

lahendused) määratakse planeerimise käigus. Tuulepargi liitumiseks elektrivõrguga on

eelistatud olemasolevad alajaamad või liitumine otse 110 või 330kV elektriliinile. Lisaks tuleb

võimalusel kasutada tuulepargi ja 110/330 kV alajaama vaheliste liinidena olemasolevate

liinide koridore.

Tuulikute asukoha valikul arvestatakse õigusaktidest ja ÜP-st tulevate piirangute ja

kitsendustega, ametkondade poolt tehtud soovitustega (sh juhendid taastuvenergia tootmise

kavandamiseks) ja kaasatud isikute põhjendatud avaldustega. Arvestama peab nii avalike

huvide kui ka riigi ülesannete ja kohustustega kasvuhoonegaaside heitekoguste vähendamisel

ning kliimamuutuste mõjude leevendamisel, samuti tuuleenergia tootmise tehnoloogia

arenguga.

1.2. Detailplaneeringu õiguslikud alused ja seos muude asjakohaste

strateegiliste dokumentidega

1.2.1 Kavandatava tegevuse seos strateegiliste dokumentidega

Kliimapoliitika põhialused aastani 2050 (2017/2023)

Kliimapoliitika põhialuste dokumendis lepiti esimest korda kokku Eesti kliimapoliitika

pikaajalises visioonis ja teekonnas selle poole liikumisel. Eesti pikaajaline eesmärk on minna

8 Väike-Maarja valla tuuleala nr 6 detailplaneeringu KSH aruande eelnõu. Alkranel OÜ, 2024-2026.

üle vähese süsinikuheitega majandusele, mis tähendab järk-järgult eesmärgipärast majandus-

ja energiasüsteemi ümberkujundamist ressursitõhusamaks, tootlikumaks ja

keskkonnahoidlikumaks. Aastal 2023 ajakohastatud „Kliimapoliitika põhialused aastani 2050“

näeb ette, et Eesti pikaajaline siht on tasakaalustada kasvuhoonegaaside heide ja sidumine

hiljemalt 2050. aastaks ehk vähendada selleks ajaks kasvuhoonegaaside netoheide nullini.

Kliimapoliitika põhialustes tuuakse energeetika ja tööstuse valdkonnas poliitikasuunisena

välja:

✓ soodustatakse kodumaiste taastuvate energiaallikate järk-järgult laiemat

kasutuselevõttu lõpptarbimise kõigis sektorites, pidades silmas ühiskonna heaolu kasvu

ning vajadust tagada energiajulgeolek ja varustuskindlus. Soodustatakse kodumaiste

bio- ning teiste taastuvenergiaressursside laialdast kasutuselevõttu nii elektri- ja

soojusenergia tootmisel kui ka transpordikütustena.

DP-ga kavandatav tegevus on „Kliimapoliitika põhialustega aastani 2050“ kooskõlas.

Kliimamuutustega kohanemise arengukava aastani 2030 (2017)

Kliimamuutustega kohanemise arengukava strateegiliseks eesmärgiks on suurendada Eesti

riigi, regionaalse ja kohaliku tasandi valmidust ning võimet kliimamuutuste mõjuga

kohanemiseks.

Arengukavas on energeetika ja varustuskindluse valdkonna alaeesmärgiks seatud:

„Kliimamuutuste tõttu ei ole vähenenud energiasõltumatus, -turvalisus, varustuskindlus ja

taastuvenergiaressursside kasutatavus ning ei suurene primaarenergia lõpptarbimise maht“.

Seejuures on eesmärgi täitmisel oluline energiasõltumatuse juhtmõte, mis hõlmab sõltumatust

energiakandjate impordist, energiatootmisel kodumaistele ja eelkõige taastuvatele kütustele

tuginemist ning taastuvenergiaallikate kasutamist ja energiatootmise portfelli

mitmekesistamist.

Kliimamuutustega kohanemise arengukava liidetakse uue koostatava keskkonnavaldkonna

strateegiadokumendiga „Keskkonnavaldkonna arengukava aastani 2030“ (KEVAD). KEVAD

hakkab sisaldama suuniseid kliimapoliitika üleste valdkondade poliitikate ja meetmete

planeerimiseks ning arendamiseks.

DP-ga kavandatava tuulepargi arendamine aitab kaasa eelnimetatud energiasõltumatuse

juhtmõtte rakendamisele.

Eesti riikliku energia- ja kliimakava aastani 2030 ajakohastatud versioon (REKK 2030;

2019/2025)

REKK 2030 laiem eesmärk on anda Eesti inimestele, ettevõtetele ning ka teistele

liikmesriikidele võimalikult täpselt informatsiooni sellest, milliste meetmetega kavatseb Eesti

riik saavutada Euroopa Liidus kokku lepitud energia- ning kliimapoliitikat puudutavad

eesmärgid.

2025. a ajakohastatud REKK 2030 eesmärkidest on DP iseloomu arvestades asjakohaseimad

järgmised:

9 Väike-Maarja valla tuuleala nr 6 detailplaneeringu KSH aruande eelnõu. Alkranel OÜ, 2024-2026.

• Eesti kasvuhoonegaaside heite vähendamise siduv riiklik eesmärk jõupingutuste

jagamise määruse sektorites 24% aastaks 2030 võrreldes 2005. aastaga;

• taastuvenergia osakaal energia summaarsest lõpptarbimisest peab aastal 2030 olema

vähemalt 65%;

• energiajulgeoleku tagamine, hoides imporditud energiast sõltuvuse määra võimalikult

madalal, vähendades fossiilse gaasi kasutust, säilitades ka edaspidi täieliku

energiasõltumatuse Vene Föderatsioonist, suurendades kriitilise energiainfrastruktuuri

vastupanuvõimet lähtudes tänastest riskidest, kohalike taastuvate energiaallikate

kasutuse (tuuleenergia maal ja merel, päike) suurendamise ja piisava juhitava võimsuse

olemasolu tagamisega elektrienergias.

Tuuleenergeetika, kui taastuvenergeetika arendamine aitab ka edaspidi kaasa REKK 2030

eesmärkide täitmisele.

Lääne-Viru maakonna kohalike omavalitsuste kliima- ja energiakava (KEKK; 2022)

Kohalike omavalitsuste kliima- ja energiakavade (KEKK) koostamise eesmärgiks on kaaluda

kliimamuutuste mõjuga kaasnevaid võimalikke tagajärgi ja võimalusi, mis toetavad valdasid

pikaajaliste strateegiliste otsuste tegemisel, panustades kohalike elanike elukvaliteedi ja

elukeskkonna säilitamisesse ning parandamisesse.

Lääne-Viru maakonna KEKK järgi on Väike-Maarja suurimad kasvuhoonegaaside heite

sektorid põllumajandus (51%) ja energeetika (21%), mistõttu tuleks Väike-Maarja vallas

senisest enam tähelepanu pöörata taastuvenergia osakaalu suurendamisele lõpptarbimisest.

Lääne-Viru maakonna KEKK tegevuskavas 8. eesmärgi „Kliimamuutuste tõttu ei vähene

energiasõltumatus, -turvalisus, -varustuskindlus ja taastuvenergia ressursside kasutatavus ega

suurene primaarenergia lõpptarbimise maht" alameesmärgiks on sätestatud 8.1 alameesmärk

“Tarbitava energia vähendamine ja taastuvenergia osakaalu suurendamine lõpptarbimises”.

Mistõttu tuuleenergeetika, kui taastuvenergeetika arendamine aitab ka edaspidi kaasa Lääne-

Viru maakonna KEKK eesmärkide täitmisele.

Energiamajanduse arengukava aastani 2035 (ENMAK; 2026) ja energiamajanduse

korralduse seadus

Eesti energiamajanduse arengukava (ENMAK 2035) seab Eesti energiamajanduses eesmärgiks

tagada energiajulgeolek, kasvatada riigi konkurentsivõimet ning aidata kaasa puhta energiaga

majandusele üleminekule. ENMAKi keskmes on mitmekesise tootmisportfelli tagamine, et

Eesti elektrisüsteem oleks igal ajahetkel töökindel ja vastupidav. Lisaks kohalike soodsate

puhta energiaallikate (nagu tuul ja päike koos salvestuslahendustega) oskuslikule kasutamisele

peab tagama ka piisava juhitava võimsuse olemasolu Eestis.

ENMAK 2035 alameesmärgid on:

• energiajulgeoleku tagamine;

• energia kättesaadavuse ja taskukohase hinna tagamine;

• energeetika keskkonnasäästlikkuse tagamine.

Seejuures on üheks olulisemaks kavandatavaks tegevuseks kütusevabade energiaallikate

(päike, tuul) osakaalu suurendamine. Arengukavas seatakse eesmärgiks 2035. aastaks

suurendada puhta energia suhet energia lõpptarbimisesse vähemalt 66%-ni (2023. a 41%).

Lisaks näeb arengukava ette aastaks 2035 maismaatuuleparkidesse investeeringute vajadust

10 Väike-Maarja valla tuuleala nr 6 detailplaneeringu KSH aruande eelnõu. Alkranel OÜ, 2024-2026.

1300–1800 MW ulatuses. Kavandatav tuulepark täidaks 13 tuuliku (vt ptk 3.1) korral 7 MW

(91 MW) tuulikute korral 5-7 % soovitud eesmärgist. Tegu oleks märkimisväärse panusega

taastuvenergia eesmärgi täitmise suunas.

Energiamajanduse korralduse seaduse (RT I, 10.10.2024, 6) §321 on sätestatud, et aastaks 2030

moodustab taastuvenergia vähemalt 65 protsenti riigisisesest energia summaarsest

lõpptarbimisest. Elektrienergia summaarsest lõpptarbimisest moodustab taastuvenergia 100

protsenti ja soojuse summaarsest lõpptarbimisest vähemalt 63 protsenti.

Samas on ENMAK 2035 välja toodud järgmist: Seoses uute taastuvelektri projektide

edasiliikumise kiirusega on ilmnenud, et elektrienergia summaarse lõpptarbimise aastapõhises

arvestuses 100%-lises mahus taastuvenergiaga katmise saavutamine ei ole 2030. aastaks

realistlik, kuid sõltuvalt tarbimisest võib see olla saavutatav 2035. aastaks. Tehnoloogiate

edasise odavnemise korral toetusvajadus väheneb. Eesti ambitsioon on katta elektrienergia

tarbimine hiljemalt 2040. aastaks puhta elektrienergiaga.

Puhta energia toodangu suhe elektri lõpptarbimisesse aastal 2035 ≥80%. Puhas energia –

varustuskindel, konkurentsivõimeline ja jätkusuutlik energiasüsteem, esikohal energiatõhusus,

peamiselt taastuvenergiaallikatel ja energiasalvestusel põhinev, kindel ja taskukohane,

integreeritud ja digiteeritud energiaturg (Allikas: Clean energy for all Europeans -

Publications Office of the EU). Käesolevas dokumendis käsitleme puhta energia allikana mh

heit- ja keskkonnasoojust, vähese heitega tehnoloogiaid nagu nt tuumajaam. Seejuures on

rõhutatud kütusevabade energiaallikate osakaalu suurendamise vajadust eelkõige tuule ja

päikseparkide rajamise abil ning prognoositud 1300–1800 MW võimsuses

maismaatuuleparkide lisandumise vajadust.

Seega on rõhk endiselt peamiselt taastuvenergiaallikatel, mida toetavad juhitavad võimsused

ning salvestusseadmed (ENMAK 2035). DP-ga kavandatav tuuleparkide arendamine aitab

kaasa energiamajanduse arengukava eesmärkide täitmisele.

Lääne-Viru maakonnaplaneering 2030+ (2019)

Maakonnaplaneeringu eesmärk on tasakaalustada keskkonna kasutusviise, kavandada

kestlikku arengut ja parandada inimeste elamistingimusi. Olulisemateks trendideks, millega

maakonnaplaneeringu koostamisel on arvestatud ning mis mõjutab maakonna arengut on: IT

arenduste levik ja kasvav mobiilsus, rahvastiku vähenemine ja vananemine, üldine

linnastumine, ökoloogilise mõtteviisi väärtustamine ja taastuvenergeetika laiem levik,

kliimamuutused.

Maakonnaplaneeringus tõdetakse, et tuuleenergia tootmiseks sobivaid alasid on maakonnas

vähe, kuna rannikualal, kus tuuletingimused on kõige soodsamad, on looduskaitsest tulenevad

piirangud. Lisaks ei pruugi tuulepotentsiaalilt sobivad tuuleenergia arendusalad olla

realiseeritavad riigikaitselistel põhjustel. Maakonna keskosas läbi viidud analüüsi tulemusel

paiknevad võimalikud sobivad alad üksikult ja on tuulepargi paigutamiseks väikesed,

mahutades vaid mõne tuulegeneraatori. Lääne-Viru maakonnaplaneering ei välista

tuuleparkide kavandamist, kuid sel juhul tuleb sobivust tõestada konkreetse asukohavaliku ja

KSH-ga.

Maakonnaplaneering seab tuuleenergiaga seotud planeeringute koostamisele järgmised

tingimused:

11 Väike-Maarja valla tuuleala nr 6 detailplaneeringu KSH aruande eelnõu. Alkranel OÜ, 2024-2026.

• määrata tuulegeneraatorite paigutus maastikul;

• kaaluda tuulegeneraatorite visuaalset sobivust maastiku suhtes;

• hinnata strateegilisi keskkonnamõjusid;

• määrata liitumiskohad põhivõrguga;

• määrata tuulegeneraatorite paigutus maanteetaristu suhtes;

• määrata juurdepääsude võimalused;

• korraldada riigikaitselise ehitise töövõime hindamine.

Lääne-Viru maakonnaplaneeringu 2030+ (2019) järgi jääb Väike-Maarja valla tuulealale nr 6

kaks maakondliku tähtsusega rohevõrgustiku koridori, mis ühendavad omakorda

rohevõrgustiku tugialasid (Joonis 1.2). Maakonnaplaneeringus on sätestatud järgmised

asjakohased tingimused: rohelise võrgustiku aladel tuleb üldjuhul hoiduda metsamaa

sihtotstarbe muutmisest ja metsa raadamisest (raie, võimaldamaks maa kasutamist muul

otstarbel peale metsa majandamise), v.a maavara kaevandamise lubadega määratud aladel;

tuleb säilitada haruldasi taimekoosluseid ja väärtuslikke elupaiku; rohelises koridoris

säilitatakse olemasolevaid looduslikke ja poollooduslikke alasid. Täpsem teemakäsitlus on

esitatud vastavas käesoleva KSH aruande peatükis 4.3.4. Lähimad väärtuslikud maastikud

asuvad maakonnaplaneeringu kohaselt 2,3 km kaugusel lõunas ning 2,3 km kaugusel põhjas.

Täpsem teemakäsitlus peatükis 4.4.3.

Joonis 1.2. Väljavõte Lääne-Viru maakonnaplaneeringust 2030+, Väike-Maarja tuuleala nr 6 ning

rohevõrgustiku koridoride ja tugialade asukoht.

Väike-Maarja valla üldplaneering (2024)

ÜP-ga määratakse tulevikku suunatud pikaajalised ruumilise arengu eesmärgid ja täpsemad

tingimused, mille kaudu neid eesmärke ellu viiakse. Väike-Maarja valla ÜP ruumiliste

arengueesmärkide seas on mh ettevõtluse arengu edendamine läbi olemasolevate ja

kavandatavate äri- ja tootmispiirkondade maakasutus- ja ehitustingimuste määramise; elektri-

12 Väike-Maarja valla tuuleala nr 6 detailplaneeringu KSH aruande eelnõu. Alkranel OÜ, 2024-2026.

ja soojusenergia ning muu toetava taristu kättesaadavuse tagamine ennekõike valla

hajaasustatud piirkondades.

ÜP tugineb üleriigilisele planeeringule Eesti 2030+, mille kohaselt on energeetikavaldkonna

üheks peamiseks eesmärgiks saavutada taastuvenergia suurem osakaal energiavarustuses. ÜP

toob välja, et taastuvenergeetika arendamiseks on Väike-Maarja vallas kõige suurem

potentsiaal bio- ja kombijaamadel sümbioosis energiakuluka tootmisega ning maismaa

tuuleparkidel. Väike-Maarja valla territooriumile on elektrituulikuid ja tuuleparke võimalik

rajada pärast tuuleenergeetikale avatavate riigikaitseliste kompensatsioonimeetmete

rakendumist, eeldatavasti aastal 2025.

ÜP-ga on välja selgitatud tuuleenergia arendamiseks põhimõtteliselt sobivad alad välistades

järgnevad alad:

• elu- või ühiskondlikule hoonele lähemal kui 700 m, riigiteele lähemal kui 300 m,

raudteele lähemal kui 300 m;

• kõrgepingeliinile lähemal kui 300 m, puhke ja loodusliku juhtotstarbega maa-alale

lähemal kui 1000 m;

• kaitse- ja hoiualad, Natura 2000 võrgustiku loodus- ja linnualad, püsielupaigad ja nende

puhvertsoonid (Kaitstavate alade puhul, mille kaitse-eesmärgiks ei ole linnud ega

nahkhiired, on puhvervööndi ulatus 100 m, muul juhul puhvervööndi ulatus 600 m, va

juhul, kui alal esineb linnuliik, mille liigikaitse puhver on suurem – sel juhul rakendub

konkreetse liigi puhver. Püsielupaikade puhul rakendub liigipõhine puhver);

• kaitsealuste liikide elupaigad, sh must-toonekure püsielupaigast või kaitstaval alal

asuvast pesapaigast 3000 m ulatuses; kotkaliigi püsielupaigast või kaitstaval alal

asuvast pesapaigast 2000 m ulatuses; metsise püsielupaigast, kaitsealal asuvast elupaiga

piirist või mängualast 1000 m ulatuses; kanakulli püsielupaigast või kaitsealal asuvast

pesapaigast 1000 m ulatuses; käsitiivaliste kaitsealal asuvatest elupaikadest 600 m

ulatuses; hiireviu kaitsealusest pesapaigast 1000 m ulatuses; I ja II kaitsekategooria

looma- või taimeliikide pindalalised elupaigad/leiukohad; projekteeritavad kaitsealuste

liikide elupaigad/kasvukohad ja nende puhvervööndid.

ÜP-ga on lisaks sätestatud järgmised asjakohased tingimused tuuleenergia tootmise aladel:

• tuuleparkide või üksiktuulikute rajamine on võimalik vaid selleks põhimõtteliselt

sobivatel aladel, mis on leitud eespool kirjeldatud alade välistamisel;

• tuuleenergeetika arendamiseks põhimõtteliselt sobivatel aladel on elamute ehitamine

lubatud vaid elamumaa sihtotstarbega katastriüksustel. Arvestamise vajadus hakkab

kehtima alates hetkest, kui vallavalitsus on projekteerimistingimused elamu rajamiseks

väljastanud;

• tuulepargi või üksiktuuliku kavandamisel elamust 700–1000 m kaugusele tuleb elamu

aluse maa omanikuga saavutada kirjalik kokkulepe;

• tuuliku laba ulatumisel naaberkinnistule tuleb saada naaberkinnistu omaniku kirjalik

nõusolek konkreetse tuuliku püstitamiseks;

• tuulepargi või üksiktuuliku rajamise võimalikkus tuuleenergia tootmiseks sobivatel

aladel täpsustatakse DP koostamise ning selle mõjude hindamise, sh KSH läbiviimise

käigus. Paralleelselt DP ja mõjude hindamisega (sh KSH) viiakse läbi ka vajalikud

alusuuringud. Tuulepargi või üksiktuuliku kavandamisel ja selle rajamisega kaasnevate

mõjude hindamisel arvestatakse olemasolevatest tuuleparkidest ja tuulikutest, teistest

kavandatavatest tuuleparkidest ning muudest asjakohastest objektidest ja arendustest

kaasnevate kumulatiivsete mõjudega. Uuringute tulemusi võetakse arvesse mõjude

13 Väike-Maarja valla tuuleala nr 6 detailplaneeringu KSH aruande eelnõu. Alkranel OÜ, 2024-2026.

hindamisel (sh KSH aruande koostamisel), mis omakorda annab sisendi tuulepargi

lahenduse väljatöötamiseks (sh vastuse millises ulatuses on võimalik kasutusele võtta

käesolevas ÜP-s planeeritud tuuleparkide arendamiseks põhimõtteliselt sobivaid

alasid);

• tuulepargi või üksiktuuliku kavandamisel tuleb DP staadiumis teha järgmist:

o kindlaks teha kaitsealuste linnuliikide olulised toitumisalad, puhkealad ning

liikumisteed elupaikade ja nende vahel ning hinnata kaasnevaid mõjusid.

Arvesse tuleb võtta ka erinevatelt arendusaladelt lähtuvate mõjude

kumuleeruvust. Tuulikutega ei tohi tekitada liigile olulist hukkumisriski

kokkupõrkel tuulikutega ega ohustada linnustikule olulisi paiku ning nende

omavahelist sidusust;

o kindlaks teha lindude olulised rändekoridorid ja rändepeatuspaigad väljaspool

kaitsealasid ja hinnata mõjusid. Arvesse tuleb võtta ka erinevatelt

arendusaladelt lähtuvate mõjude kumuleeruvust. Tuulikutega ei tohi tekitada

liigile olulist hukkumisriski kokkupõrkel tuulikutega ega ohustada linnustikule

olulisi paiku ning nende omavahelist sidusust;

• tuulepargi või üksiktuuliku kavandamisel tuleb välistada ebasoodne mõju kaitstavatele

loodusobjektidele. Kaitsealuste liikide elupaikade puhul lähtuda kaalutlusotsusest (sh

mõju hindamisest) järgmiselt:

o must-toonekure pesapaikadele või püsielupaikadele tuleb hinnata mõjusid.

Kuna liigi toitumisalad võivad paikneda pesapaigast rohkem kui 10 km

kaugusel, siis tuleb tuulepargi kavandamisel DP staadiumis selgitada välja

must-toonekure elupaigakasutus ning mitte kavandada tuuleparke must-

toonekure püsielupaiga ning toitumis- ja puhkealade vahele, samuti toitumis- ja

puhkealadele;

o kotkaliikide pesapaikadele või püsielupaikadele tuleb DP staadiumis välja

selgitada kotkaste toitumisalade paiknemine ja toitumisaladele liikumine ning

hinnata kaasneda võivaid mõjusid. Uuringu tulemustest lähtuvalt selgub, kas ja

millistel tingimustel on võimalik vastavasse asukohta tuuleparki rajada.

Üksiktuulikute kavandamisel on vastava uuringu läbiviimise vajadus

juhtumipõhine kaalutlusotsus;

o metsise elupaigad tuleb inventeerida DP koostamise staadiumis, et kindlaks teha

elupaikade omavaheliseks sidususeks vajalikud alad (metsise elupaigakasutuse

uuring) ja hinnata kaasnevaid mõjusid. Tuuleparkide rajamise ja

tuulepargilahendusega ei tohi ohustada erinevate elupaikade omavahelist

sidusust. Uuritavate alade ulatus tuleb kindlaks määrata DP koostamise käigus.

• tuulepargi või üksiktuuliku kavandamisel tuleb arvestada töös „Üle-eestiline

maismaalinnustiku analüüs“ toodud soovitustega tuuleparkide rajamiseks vajalike

eeluuringute läbiviimise ja tuuleparkide rajamise järgselt vajalike järelseire meetodite

(nt 3D radaruuringute vajadus, uuringute kestus ja perioodid jt) kohta;

• tuulepargi või üksiktuuliku kavandamisel tuleb DP koostamise staadiumis liikide

levikuandmeid täpsustada ning:

o juhul, kui tuvastatakse uusi I ja II kaitsekategooriasse kuuluvate liikide

elupaiku/kasvukohti, tuleb nendega arvestada lähtuvalt konkreetsetest oludest

DP koostamise ja KSH läbiviimise käigus. Linnustiku puhul tuleb vajadusel

hinnata mõju toitumisalade ja elupaikade vahelisele liikumisele. Nende

loomastiku elupaikade puhul, mis ei ole kaitstud püsielupaigana ega asu

kaitsealal ning taime-, seene- ja samblikuliikide mitte pindalaliste kasvukohtade

puhul on nendega arvestamine juhtumipõhine kaalutlusotsus;

14 Väike-Maarja valla tuuleala nr 6 detailplaneeringu KSH aruande eelnõu. Alkranel OÜ, 2024-2026.

o juhul, kui tuvastatakse uusi III kategooria liikide elupaiku/kasvukohti, tuleb ka

nende puhul hinnata mõjusid liikidele ning võimalusel arvestada liikide

elupaikade/kasvukohtade kaitse vajadusega.

• tuulepargi kavandamisel tuleb hinnata mõjusid käsitiivalistele. Juhul, kui käsitiivaliste

levikuandmestik on puudulik, kuid alal esinevad neile sobivad biotoobid, tuleb teostada

käsitiivaliste uuring. Hinnata tuleb ka kumulatiivseid mõjusid, võttes arvesse

piirkonnas paiknevaid või teadaolevaid kavandamisel olevaid tuuleparke ning muid

olemasolevaid objekte ja arendusi;

• üldjuhul tuleb vältida kõrge loodusliku väärtusega taimkattega alasid (kõrge loodusliku

väärtusega taimkattega aladeks on Natura 2000 elupaigatüübid, vääriselupaigad,

looduslikus seisundis sood, loodusliku taimkattega rannikualad, poollooduslikud

kooslused (niidud), samuti suurema pindalaga (vähemalt 5 ha) III kategooria

taimeliikide kasvukohad);

• tuulepargi või üksiktuuliku (ning nendega kaasneva taristu ja muude objektide)

kavandamisel rohevõrgustiku alale tuleb hinnata mõju võrgustiku sidususele ja

toimimisele. Mõju hindamisel tuleb arvestada koosmõju ka muude objektide ja

võimalike teadaolevate arendustega. Tuulikute asukohad ning nendega seotud taristu

tuleb paigutada nii, et rohevõrgustikku ei killustata ja selle sidusus on tagatud. Samuti

ei tohi langeda tugialade kvaliteet;

• tuuleparki või üksiktuulikut võib põhjendatud juhul kavandada väärtuslikule

põllumajandusmaale, kuid sel juhul tuleb kavandamise etapis tagada väärtusliku

põllumajandusmaa väärtuse ja põllumassiivi terviklikkuse säilimine, hinnata

kaasnevaid mõjusid ning maakasutuse muudatust põhjendada. Eelistada tuleb

põllumassiivi ebakorrapäraseid servaalasid, mille põllumajanduslik kasutamine on

raskendatud;

• tuulikute kavandamisel tuleb kaaluda visuaalse mõju hindamise vajalikkust. Kuna

visuaalse hinnangu vajadus sõltub konkreetsest kavandatavast arendusest ja selle

asukohast, on see juhtumipõhine kaalutlusotsus;

• tuulepargi või üksiktuuliku kavandamine maardlatel on võimalik maapõueseaduses

(MaaPS) toodud tingimustel. Üldjuhul on see võimalik pärast maavara ammendumist

või kui selleks on saadud MaaPS kohane kooskõlastus või luba. Kooskõlastuse

tuuleparkide kavandamiseks maardlate maa-alal annab valdkonna eest vastutava

ministri volitatud asutus;

• mistahes kõrgusega tuuliku planeeringud, ehitusprojektid, projekteerimistingimused,

ehitusloa eelnõu, ehitamise teatis vms tuleb koostada koostöös kohaliku omavalitsuse

ja Kaitseministeeriumiga. Koostööd Kaitseministeeriumiga tuleb alustada tuulikute

planeerimise algusetapis;

• tuulikute kavandamisel tuleb asukohavaliku staadiumis teha koostööd

Siseministeeriumiga, kes hindab, kuidas tuulikud võivad mõjutada ministeeriumi

sideteenuste levi;

• tuuliku kaugus taristu suurtest elementidest (kõrgepingeliinid, riigimaanteed, raudtee,

sidemastid) peab olema vähemalt võrdne tuuliku kogukõrgusega (mast + laba pikkus).

Raudtee puhul arvestada kaugust raudtee kaitsevööndi servast. Erisuste lubamine

toimub taristu omaniku või valdaja nõusolekul;

• tuulepark või üksiktuulik tuleb kavandada selliselt, et tagatud peab olema välisõhus

leviva müra ja madalsagedusliku müra vastavus normtasemetele ning infraheli vastavus

piirväärtustele. Teostada tuleb välisõhus leviva müra modelleerimine. Arvestada ka

Väike-Maarja valla välisõhus leviva keskkonnamüra vähendamise tegevuskava ja

mürakaarti;

15 Väike-Maarja valla tuuleala nr 6 detailplaneeringu KSH aruande eelnõu. Alkranel OÜ, 2024-2026.

• tuulikute kavandamisel tuleb hinnata tuulikute töötamisega kaasnevat varjutust

(koostada varjukaart). Juhul, kui elektrituulikud paigutatakse metsa või metsaga

piirnevale alale, tuleb varjutuse modelleerimisel arvestada ka taimestikuga (sh

metsaga). Kui varjud langevad eluhoonetele või puhkealale, tuleb hinnata varjutuse

häirivust lähtudes kas Eestis kehtivatest õigusaktidest või nende puudumisel

asjakohastest Euroopa riikide standarditest. Tuulikud tuleb üldjuhul kavandada

selliselt, et eluhoonetel või puhkealadel ei esine häirivaid varjutustasemeid. Kui selle

vältimine ei ole võimalik, on tuulikute püstitamiseks vajalik mõjutatud maaomaniku

nõusolek;

• kui tuuliku tiiviku horisontaalprojektsioon maapinnal ulatub naaberkinnistule, siis tuleb

naaberkinnisasi koormata piiratud asjaõigusega (reaalkoormatis, servituut), mis

kantakse kinnistusraamatusse;

• tuulepargi või üksiktuuliku kavandamisel tuleb analüüsida, kas lähikonnas on olemas

sobivad elektrivõrguga liitumise võimalused. Tuulepargi või üksiktuuliku ühendamisel

elektri põhivõrguga tuleb järgida elektrivarustuse peatükis toodud põhimõtteid;

• DP kehtestamise ajaks peavad olema fikseeritud kohaliku kasu saamise tingimused.

Kavandatav tegevus asub ÜP-ga kinnitatud tuuleenergia tootmiseks põhimõtteliselt sobival alal

(Väike-Maarja tuuleala nr 6). Tegemist on alaga, kus tuuleenergia tootmine ei ole välistatud,

kuid tuulikute rajamine vajab täiendavat kaalutlemist (sh DP koostamist, KSH läbi viimist).

ÜP maakasutuse (Joonis 1.3) kaardikihi järgi asub kavandatava tegevuse alal peale

perspektiivse tuuleenergeetika ala (tuulepark ORME) lisaks kaks mäetööstuse maa-ala (Tm),

avalikult kasutatav tee (Vao tee), ÜP-ga kehtestatud tingimusega alad, sh väärtusliku

põllumajandusmaa alad ja rohevõrgustiku rohekoridorid. Lähim väärtuslik maastik ÜP

kohaselt asub 2,2 km kaugusel lõunas (Ebavere-Äntu). 2,3 km kaugusel põhja suunas asub

teine väärtuslik maastik (Porkuni-Võhmetu-Lemmküla-Assamalla).

Joonis 1.3 Väljavõte Väike-Maarja valla ÜP-st, maakasutus. Väike-Maarja tuuleala nr 6 piir on

märgitud sinise joonega, mäetööstuse maa-ala (Tm) pruunika alana, avalikult kasutatav tee tumepruuni

joonega, rohevõrgustik rohelise alana, väärtuslik põllumajandusmaa oranži alana, valla piir punase

joonega.

16 Väike-Maarja valla tuuleala nr 6 detailplaneeringu KSH aruande eelnõu. Alkranel OÜ, 2024-2026.

Rohevõrgustiku aladel ehitamiseks on ÜP-s määratud järgmised asjakohased tingimused:

• kõik tegevused tuleb kavandada selliselt, et rohevõrgustik jääks toimima. Vajalik on

säilitada ja parandada võrgustiku terviklikkust, sidusust ja vältida looduslike alade

killustamist;

• rohevõrgustiku aladel (va väärtuslikud märgalad, veekogude kaldaalad, Natura 2000

võrgustiku alad, kaitsealad, I ja II kategooria kaitsealuste liikide elupaigad ja teised

seadustest tulenevate piirangutega alad) võib arendada tavapärast, rohelise

võrgustikuga arvestavat majandustegevust, arvestades muudest õigusaktidest

tulenevaid tingimusi ja piiranguid, mis alale on kehtestatud;

• rohevõrgustikul paiknevat maakasutuse otstarvet ja ÜP kohast otstarvet üldjuhul ei

muudeta. Juhul kui on vajadus otstarvet muuta, peab kavandatav tegevus sobituma

rohevõrgustikku ning selle toimimist mitte kahjustama;

• rohevõrgustiku aladel tuleb vältida ulatuslikku maade tarastamist. Rohevõrgustiku alal

paikneva maa-ala tarastamine on lubatud vaid õueala ulatuses, va juhul, kui tarastamine

on õigustatud tulenevalt maade põllu- või metsamajanduslikust kasutusest. Veekogude

ääres nn sinivõrgustiku alal tuleb õueala tarastamisel arvestada kallasraja avaliku

läbipääsu tagamisega;

• rohevõrgustiku alale ehitise kavandamine on lubatud, kui sellega säilib rohevõrgustiku

terviklikkus ja toimimine. Kõik tegevused tuleb kavandada selliselt, et võrgustik

säiliks. Vältida tuleb looduslike alade killustamist ning vajadusel tuleb parandada

võrgustiku terviklikkust ja sidusust. Kui nimetatud tingimused ei ole täidetud, võib

omavalitsus keelduda rohevõrgustikku ohustava planeeringu algatamisest

projekteerimistingimuste väljastamisest või ehitusloa andmisest;

• raadamine rohevõrgustiku aladel ei ole üldjuhul lubatud, välja arvatud

maaparandussüsteemide, tehnovõrkude ja taristu hooldamise ja rajamise korral,

maavara kaevandamise lubadega määratud aladel ning rajatiste (sh elektrituuliku)

ehitamisel. Raadamine on lubatud juhul, kui on tagatud rohevõrgustiku toimimise ja

sidususe säilimine. Sidususe säilimiseks vajalikud tingimused määratakse DP

koostamise käigus rohevõrgustikule avalduva mõju hindamise tulemusena (va

kaitsevööndiga ehitise korrashoiuks vajalike nõuete täitmiseks);

• rohevõrgustiku tugevdamiseks säilitada põllumaade vahel paiknevad haljasribad ja

puittaimestikuga kaetud alad;

• ojade, jõgede ja järvede kaldad tuleb rohevõrgustiku alal säilitada võimalikult

looduslikuna, et oleks tagatud bioloogiliselt mitmekesise ökotoni olemasolu ja säiliks

seisu- ja vooluveekogude tähtsus ökoloogiliste koridoridena. Vältida looduslike

veekogude kuju (voolusängi) muutmist, kuna see enamasti vähendab nende

ökoloogilist tähtsust rohevõrgustiku osana.

Väärtuslike põllumajandusmaade aladel ehitamiseks on ÜP-s määratud järgmised asjakohased

tingimused:

• väärtuslikul põllumajandusmaal peab üldjuhul jätkuma põllumajanduslik maakasutus

ning väärtusliku põllumajandusmaa väärtus ei tohi ajas kahaneda. Muude tegevuste

kavandamine väärtuslikule põllumajandusmaale peab toimuma juhtumipõhise

kaalutlemise tulemusena, olema põhjendatud ja hoolikalt läbi kaalutud, vajadusel tuleb

hinnata kaasnevaid mõjusid;

• väärtuslikud põllumajandusmaad säilitatakse võimalusel avatud maastikuna, nende

alade metsastamine vms maastiku avatust kaotav tegevus peab olema põhjendatud ja

läbi kaalutud;

17 Väike-Maarja valla tuuleala nr 6 detailplaneeringu KSH aruande eelnõu. Alkranel OÜ, 2024-2026.

• väärtuslikele põllumajandusmaadele tuuleparkide kavandamisel tuleb tagada

väärtusliku põllumajandusmaa väärtuse ja põllumassiivi terviklikkuse säilimine,

hinnata kaasnevaid mõjusid ning maakasutuse muudatust põhjendada. Eelistada tuleb

põllumassiivi ebakorrapäraseid servaalasid, mille põllumajanduslik kasutamine on

raskendatud;

• põldude läheduses olev looduslik taimkate, samuti üksikud puud ja puude grupid

põldudel, hekid, metsaribad on soovitatav säilitada. Sellised loodusliku taimestikuga

kaetud alad võimaldavad suurendada põllumajanduspiirkondade bioloogilist

mitmekesisust ja moodustavad kohaliku tasandi rohevõrgustiku. Nende alade

metsastamine vms maastiku avatust kaotav tegevus peab olema põhjendatud ja läbi

kaalutud.

Täpsem analüüs eelnevalt esitatud teemade seostest kavandatava tegevustega on toodud

peatükis 4.

Lääne-Viru maakonna arengustrateegia 2023 – 2035 (2022)

Lääne-Viru maakonna arengustrateegia eesmärgiks on maakonna jätkusuutliku arengu

kavandamine, et tagada maakonna kestlik areng. Arengustrateegias on toodud välja, et

energiavajadus kasvab ning on vajadus suurendada taastuvenergia osakaalu energiabilansis.

Eelnev hõlmab mh energiaparkide (tuul, päike) ehitamist.

1.2.2. Detailplaneeringu ja selle KSH koostamise õiguslik alus

Väike-Maarja valla üldplaneeringus (kehtestatud 27. märts 2024 korraldusega nr 80) on

määratud elektrituulikutest koosneva tuulepargi rajamiseks põhimõtteliselt sobiv ala nr 6

(ligikaudu 555 ha).

Detailplaneeringu koostamine on nõutav üldplaneeringuga määratud DP koostamise

kohustusega alal või juhul (planeerimisseadus §125 lg 2). Väike-Maarja valla üldplaneeringuga

on ette nähtud tuulikute rajamiseks DP koostamise, uuringute ja mõjuhindamise läbiviimise.

Väike-Maarja Vallavolikogu 27.06.2024 otsusega nr 86 „Detailplaneeringu koostamise ja

keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamine, Tuuleala 6“ algatati DP koostamine.

Otsuse kohaselt tuleb tuulepargi planeerimisel arvestada järgmisega:

1. tuulepark, Vabariigi Valitsuse 26.06.2003 määruse nr 184 „Võrgueeskiri” tähenduses,

on mitmest elektrituulikust ning elektrituulikuid omavahel ja neid liitumispunktiga

ühendavatest seadmetest, ehitistest ning rajatistest koosnev elektrijaam;

2. planeeritav tuulepark võib koosneda ka mitmest eraldiseisvast elektrituulikute grupist

samal planeeringualal, millel on eraldi liitumispunkt, elektri- ja sidevõrk ning vajadusel

ka juurdepääsuteede võrk;

3. tuulikute suurim lubatud kõrgus ja arv planeeringu alal määratakse lähtudes tuulikutele

sobiva ala asukohast, suurusest ja tuulikute efektiivsest paiknemise põhimõttest.

Tuulikute lubatud maksimaalse kõrguse piirang selgitatakse välja koostöös

Kaitseministeeriumiga;

4. maakaablil eraldiseisva rajatisena puudub oluline ruumiline mõju planeerimisseaduse

§ 6 punkti 13 tähenduses.

18 Väike-Maarja valla tuuleala nr 6 detailplaneeringu KSH aruande eelnõu. Alkranel OÜ, 2024-2026.

Edasisel planeerimisel ja mõjude hindamisel arvestada järgnevaga (sh keskkonnatasude

seaduses tooduga):

1. linnustiku uuringu läbiviimise käigus selgitatakse välja mõju nii elupaikadele kui ka

rännuteedele (toitumisränded, kevad- ja sügisränded), määrata kaitsealuste linnuliikide

olulised toitumisalad, puhkealad ning liikumisteed elupaikade ja puhkealade vahel ning

hinnata kaasnevaid mõjusid. Arvesse võetakse ka erinevatelt arendusaladelt lähtuvate

mõjude kumuleeruvust. Tuulikutega ei tohi tekitada liigile olulist hukkumisriski ega

ohustada linnustikule olulisi paiku ning nende omavahelist sidusust;

2. käsitiivaliste uuringu läbiviimise käigus täpsustatakse vastava ala olulisust nahkhiirte

elu- ja toitumisalana ning hinnata võimalikke mõjusid ja leevendusmeetmeid;

3. keskkonnamõjude hindamisel pööratakse tähelepanu lisaks kaitsealustele liikidele ja

aladele ka mõjule ökosüsteemidele ja bioloogilisele mitmekesisusele laiemalt;

4. rohevõrgustikule avalduva mõju väljaselgitamisel lähtutakse ÜP KSH-st ja ÜP

läbiviimise käigus koostatud rohevõrgustiku analüüsist, sh rohevõrgustiku toimimist

tagavatest tingimustest. Tagada tuleb rohevõrgustiku sidusus ja toimimine;

5. tagatakse väärtusliku põllumajandusmaa väärtuse ja põllumassiivi terviklikkuse

säilimine, hinnatakse kaasnevaid mõjusid väärtuslikule põllumajandusmaale ning

põhjendada maakasustuse muudatust. Võimalusel eelistatakse põllumassiivide

ebakorrapäraseid servaalasid, mille põllumajanduslik kasutamine on raskendatud;

6. tuulegeneraatorite paigaldamisel metsamaadele säilitatakse metsa vääriselupaigad koos

nende valgus- ja veerežiimi säilitamise jaoks vajalike puhveraladega. Tuulepargi

planeerimisel tuleb hinnata tegevuse mõju metsakooslustele nii ökoloogilises,

süsinikuringe kui ka metsamajanduslikus vaates;

7. teostatakse mürauuring, st müra arvutuslik hindamine, milles arvestatakse tuulikute

paiknemist ja nende toimimise tõttu tekkida võivaid müraemissioone, sh tuulikute

koosmõjust tekkiv müra. Tuulikute kavandamisel tagatakse välisõhus leviva müra ja

madalsagedusliku müra vastavus normtasemetele ning infraheli vastavus

piirväärtustele. Teostatakse välisõhus leviva müra modelleerimine. Arvestatakse

Väike-Maarja valla välisõhus leviva keskkonnamüra vähendamise tegevuskava ja

mürakaardiga;

8. teostatakse varjutuse modelleerimine (varjutuskaart), mis arvestab kavandatavate

tuulikute asukohta ja mõõtmeid. Juhul, kui tuulikud on kavas paigutada metsa või

metsaga piirnevale alale, arvestatakse varjutuse modelleerimisel ka taimestikuga (sh

metsaga). Kui varjud langevad eluhoonetele või puhkealale, hinnatakse varjutuse

häirivust lähtudes asjakohastest Euroopa riikide standarditest, st 10 h aastas arvestades

ilmastikuolusid, või kui Eestis tehakse õigusakt või standard, siis sellest. Tuulikud

kavandatakse üldjuhul selliselt, et eluhoonetel või puhkealadel ei esine häirivaid

varjutustasemeid. Kui selle vältimine ei ole võimalik, on tuulikute püstitamiseks vajalik

mõjutatud maaomaniku kirjalik nõusolek;

9. teostatakse visuaalse mõju analüüs hindamaks tuulikute sobivust maastikku ning

selgitada välja selline paigutus, millel on kõige väiksem võimalik mõju maastikule ja

vaadetele;

10. tuulepargi või üksiktuuliku kavandamine maardlatel on võimalik maapõueseaduses

toodud tingimustel. Üldjuhul on see võimalik pärast maavara ammendumist või kui

selleks on saadud maapõueseaduse kohane kooskõlastus või luba. Kooskõlastuse

tuuleparkide kavandamiseks maardlate maa-alale annab valdkonna eest vastutava

ministri volitatud asutus;

11. kui tuuliku tiiviku horisontaalprojektsioon maapinnal ulatub naaberkinnistule (tuuleala

siseselt), siis tuleb naaberkinnisasi koormata kinnistusraamatusse kantava piiratud

asjaõigusega;

19 Väike-Maarja valla tuuleala nr 6 detailplaneeringu KSH aruande eelnõu. Alkranel OÜ, 2024-2026.

12. tuulepargi või üksiktuuliku kavandamisel analüüsitakse, kas lähikonnas on olemas

sobivad elektrivõrguga liitumise võimalused. Tuulepargi või üksiktuuliku ühendamisel

elektri põhivõrguga järgitakse ÜP-s toodud põhimõtteid;

13. DP kehtestamise ajaks peavad olema fikseeritud kohaliku kasu saamise tingimused.

DP puhul toimub avalikkuse kaasamine nii e-menetluses valla kodulehel kui ka valmis eelnõu

puhul avalikustatakse see ka paberkandjal Väike-Maarja raamatukogus. Kõik isikud, kes

soovivad olla kaasatud, saavad sellest teada anda valla e-aadressil andes teada teadete

edastamise viisi ja selleks vajalikud kontaktandmed.

20 Väike-Maarja valla tuuleala nr 6 detailplaneeringu KSH aruande eelnõu. Alkranel OÜ, 2024-2026.

2 DETAILPLANEERINGUGA MÕJUTATAVA

KESKKONNA KIRJELDUS

2.1 Asustus ja maakasutus (sh taristu ning DP ala ümbruskonna

maakasutus)

DP ala suurus on orienteeruvalt 555 ha ja hõlmab kogu Väike-Maarja valla üldplaneeringu

(2024) kohast tuuleala nr 6. DP koostamine kogu tuulealale nr 6 võimaldab välja selgitada DP-

ga kavandatava tegevuse mõju ka neile kinnistutele, mis jäävad tuulealale, kuid mille maa-alale

elektrituulikute rajamiseks õigust ei ole, kuna puuduvad vastavad kokkulepped maaomanikega.

DP ala asub Väike-Maarja valla loodeosas. Ala koosneb suuresti maatulundusmaa

sihtotstarbega kinnistutest, millel paiknevad metsad ning rohu- ja põllumaad. Alale ei jää

eluhooneid.

Kavandatud tegevuse alast ida suunas minimaalselt ca 1,2 km kaugusel asub Väike-Maarja

alevik (01.02.2026 seisuga 1434 elanikku), loode suunas ca 1,3 km kaugusel Tamsalu linn

(01.02.2026 seisuga 2397 elanikku) ning 1,7 km kaugusel Sauvälja küla, edela suunas ca 3,3

km kaugusel Kiltsi küla (01.02.2026 seisuga 177 elanikku). Tamsalu linn ja Väike-Maarja

alevik on administratiivkeskused, kus asuvad piirkonna põhilised asutused ning teenused ja

ärid.

Lähimad elamuga katastriüksused (1 km raadiuses) paiknevad DP alast lõuna suunas ca 0,66

km kaugusel Mäeotsa (92801:001:0856) ning 0,9 km kaugusel Jõekääru (92702:004:0143)

maaüksused Vao külas, ida suunas ca 536 m kaugusel Teeääre (92801:001:0178), 0,73 km

kaugusel Paju (92702:004:0500) ning 0,94 km kaugusel Pae (892702:004:1500) maaüksused

Ebavere külas.

DP alast kagus Ebavere külas ca 1,4 km kaugusel asub Kaarma tööstusala, kus on VIREEN AS

Loomsete kõrvalsaaduste käitlemise tehas, Pandivere L.T. OÜ lemmikloomade valmistoidu

tootmine, Bioforce Ebavere OÜ biometaanijaam, Ebavere Graanul OÜ tootmine ning Rakvere

Farmid AS Kaarma broilerifarm. DP alale ei ulatu ohtlike ettevõtete ohualasid.

Tuuleala läbib kruuskattega Vao tee, mis Teeregistri andmete kohaselt on lõiguti märgitud kui

kohalik tee või eratee. DP alast linnulennult ca 1,8 km kaugusel idas kulgeb tugimaantee nr 22

Rakvere - Väike-Maarja - Vägeva tee, ca 3,5 km kaugusel lõunas kõrvalmaantee Järva-Jaani -

Pikevere - Ebavere tee (15127) ning ca 1,1 km kaugusel kirdes kõrvalmaantee Uudeküla -

Väike-Maarja tee (17190). DP alast edela suunas, u 300 m kaugusel kulgeb Tamsalu linna ja

Kiltsi küla vaheline laiarööpmeline raudteetrass, mis on osa Tapa-Tartu suunalisest raudteest.

2.2 Maastik, mullastik ja geoloogia (sh maardlad)

DP ala aluspõhja geoloogia moodustavad Siluri ladestu Llandovery ladestiku Tamsalu kihistu

afaniitsete vahekihtidega lubjakivi, borealis-lubjakivi, Siluri ladestu Llanddovery ladestiku

Varbola kihistu detriitne savikas muguljas lubjakivi mergli vahekihtidega ja mikrokristalne

lubjakivi ning Ülem-Ordoviitsiumi ladestiku Ärina kihistu purd-, detriitne, biohermne,

21 Väike-Maarja valla tuuleala nr 6 detailplaneeringu KSH aruande eelnõu. Alkranel OÜ, 2024-2026.

liivakas, ooidne lubjakivi, dolokivi ning kerogeenne mergel (Maa- ja Ruumiamet, geoloogiline

baaskaart 1:50 000, 2025).

Väike-Maarja tuuleala nr 6 ülemise pinnakatte kihi (v.a muld) moodustab valdavas osas

moreen ning eriteraline liiv (purdsete valdava terasuurusega 0,063...2 mm, milles võib

peenemat ja/või jämedamat fraktsiooni leiduda <50% sette mahust), edela suunal esineb

vähesel määral ka pinnakatteta aluspõhja avamusala (Maa- ja Ruumiamet, geoloogiline

baaskaart 1:50 000, 2025).

Maa- ja Ruumiameti mullakaardi kaardirakenduse (2026) alusel esinevad kavandatava

tegevuse kinnistutel rähkmullad (K), koreserikkad rähkmullad (Kr), leostunud mullad (Ko),

kahkjad leetunud mullad (LP), nõrgalt leetunud mullad (LkI), leostunud gleimullad (Go),

leetjad gleimullad (GI), paljandpinnas (Pp) (Joonis 2.1).

Joonis 2.1. Väike-Maarja tuulealal nr 6 levivad mullad (alus: Maa- ja Ruumiamet, 2026).

Aktiivse tarbevaruga maardlatest asuvad kavandatava tegevuse alal Meibaumi II kruusakarjäär

(TM Energy OÜ, loa nr L.MK/323393, luba kehtib kuni 18.06.2028) ja Meibaumi liivakarjäär

(FIE Tiiu Elmend Mäeotsa Talu, loa nr L.MK/320214, luba kehtib kuni 23.03.2026). DP ala

edela osas asuvad Vao lubjakivimaardla (MRD0000619) tehnoloogilise lubjakivi aktiivne

reservvaru (1 plokk) ja prognoosvaru (2 plokk). Lisaks külgneb planeeringuala põhjaservas

Meibaumi kruusamaardlal asuva Loksa kruusakarjääri (OÜ Thorsen Grupp, loa nr KL-514136,

luba kehtib kuni 6.12.2036) mäeeraldise ja selle teenindusmaaga (Maa- ja Ruumiamet,

maardlate rakendus, 2026).

22 Väike-Maarja valla tuuleala nr 6 detailplaneeringu KSH aruande eelnõu. Alkranel OÜ, 2024-2026.

2.3 Pinnavesi

Kavandatava tegevuse ala läbib idas Põltsamaa jõgi (VEE1030000), mille 2024. aasta

koondseisund oli hinnatud „kesiseks“, põhilisteks koormusteks varasemad toitained, sette-

koormus, hüdromorfoloogia, jõesängi muutmine, koprapaisud, seirekohtade süvendamine

(Keskkonnaportaal, 2025). Lisaks asuvad kavandatava tegevuse ala kaguosas endistest

karjääridest pärinevad tiigid.

Maa- ja Ruumiameti kaardirakenduse andmetel (2026) ei jää kavandatava tegevuse alale

maaparandussüsteeme (Maa- ja Ruumiamet, maaparandussüsteemid, 2026).

2.4 Põhjavesi

Maa- ja Ruumiameti kaardirakenduse andmetel (2026) on kavandatud tegevuse alal põhjavesi

valdavas osas kaitsmata või nõrgalt kaitstud, esineb ka üks karstiauk planeeringuala lõunaosas

(Joonis 2.2) (Maa- ja Ruumiamet, geoloogiline baaskaart 1:50 000, 2026).

Joonis 2.2. Piirkonna põhjaveekaitstus: tume roosa ala – kaitsmata, roosa ala – nõrgalt kaitstud. Alus:

Maa- ja Ruumiamet, 2026.

Kavandatav tegevus paikneb Pandivere ja Adavere-Põltsamaa nitraaditundlikul alal. DP ala

idaosas, Meibaumi maardlas asub 27 m sügavune puurkaev PRK0072876 tootmisvee

saamiseks. Teised puurkaevud 1 km raadiuses on loode suunal ca 0,53 km ja 0,77 km kaugusel

paiknevad puurkaevud (vastavalt PRK0003048, sügavusega 75 m ja PRK0003708, sügavusega

43,5 m), kirde suunal ca 0,87 km kaugusel paiknev puurkaev (PRK0030282, sügavusega 37

m) ning kagu suunal ca 0,70 km, 0,75 km, 0,79 km ja 0,90 km kaugusel paiknevad puurkaevud

(vastavalt PRK0019092, sügavusega 10,8 m; PRK0019338, sügavusega 30 m; PRK0023048,

sügavusega 50 m ja PRK0003053, sügavusega 27 m) (Maa- ja Ruumiamet, kitsenduste kaart,

2025; Keskkonnaportaal, 2025).

23 Väike-Maarja valla tuuleala nr 6 detailplaneeringu KSH aruande eelnõu. Alkranel OÜ, 2024-2026.

2.5 Kaitstavad loodusobjektid ja muud loodusväärtused

2.5.1 Natura 2000

DP ala (Väike-Maarja tuuleala nr 6) ei asu Natura 2000 võrgustiku alal ega kaitse- või hoiualal.

Lähim Natura 2000 võrgustikku kuuluv ala jääb DP alast kagu suunas ca 2,3 km kaugusele –

Ebavere loodusala (RAH0000377, pindala kokku 39 ha), mis kattub siseriikliku kaitse all oleva

Ebavere maastikukaitsealaga (KLO1000465, pindala kokku 39 ha). Ebavere loodusala kaitse-

eesmärkideks on (EELIS, 2026):

• EÜ nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ I lisas nimetatud kaitstavad elupaigatüübid on

rohunditerikkad kuusikud (9050). Ebavere loodusala (maastikukaitseala)

kaitsekorralduskava (2023) kohaselt tuleb loodusala kaitse-eesmärgiks lisada ka vanad

laialehised metsad (9020*), mis on juba Ebavere maastikukaitseala kaitse-eesmärgiks,

• II lisas nimetatud liik, mille isendite elupaika kaitstakse, on karvane maarjalepp

(Agrimonia pilosa).

Ebavere maastikukaitseala kaitse-eesmärkideks on kaitse-eeskirja kohaselt kaitsta:

• loodusliku ja ajaloolis-kultuurilise väärtusega Ebavere mäge, sealhulgas

metsaökosüsteemi, elustiku mitmekesisust ja kaitsealuseid liike;

• elupaigatüüpe, mida nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning

loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta (EÜT L 206, 22.07.1992, lk 7–50)

nimetab I lisas. Need on vanad laialehised metsad (9020*) ja rohunditerikkad kuusikud

(9050);

• kaitsealust taimeliiki, mida nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ nimetab II ja IV lisas, ning

tema elupaiku. See liik on karvane maarjalepp (Agrimonia pilosa);

• kaitsealust taimeliiki ja tema elupaika. See liik on varju-püsikluste ehk varjuluste

(Bromus benekenii).

DP alast ca 3,4 km kaugusel põhjas asub Natura 2000 võrgustikku kuuluv Porkuni loodusala

(RAH0000374, pindala kokku 316,5 ha), mis kattub osaliselt Porkuni maastikukaitsealaga

(KLO1000270, pindala kokku 1240 ha). Porkuni loodusala kaitse-eesmärkideks on:

• EÜ nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ I lisas nimetatud kaitstavad elupaigatüübid on vähe-

kuni kesktoitelised kalgiveelised järved (3140), karstijärved ja -järvikud (*3180) ning

aas-rebasesaba ja ürt-punanupuga niidud (6510),

• II lisas nimetatud liigid, mille isendite elupaiku kaitstakse, on harivesilik (Triturus

cristatus), suur-rabakiil (Leucorrhinia pectoralis) ja tõmmuujur (Graphoderus

bilineatus).

Porkuni maastikukaitseala kaitse-eesmärkideks on kaitse-eeskirja kohaselt kaitsta:

• Porkuni-Neeruti oosistu lõunaosa pinnavorme, Jaanitulemäge, Liivamäge, Porkuni

paemurdu, Porkuni mändi, parki ja parkmetsa, maastikuilmet, metsa- ja

poollooduslikke kooslusi ning haruldasi, ohustatud ja kaitsealuseid liike,

• Porkuni järve, Võhmetu-Lemmküla-Piisupi karstijärvi ja Assamalla karstiala,

• elupaigatüüpe, mida nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning

loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta (EÜT L 206, 22.07.1992, lk 7‒50)

nimetab I lisas. Need on vähe- kuni kesktoitelised kalgiveelised järved (3140),

karstijärved ja -järvikud (3180*) ning aas-rebasesaba ja ürt-punanupuga niidud (6510);

24 Väike-Maarja valla tuuleala nr 6 detailplaneeringu KSH aruande eelnõu. Alkranel OÜ, 2024-2026.

• kaitsealuseid liike, mida nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ nimetab II lisas, ja nende

elupaiku. Need liigid on lai-tõmmuujur (Graphoderus bilineatus), suur-rabakiil

(Leucorrhinia pectoralis) ja harivesilik (Triturus cristatus),

• kaitsealuseid liike kaunist kuldkinga (Cypripedium calceolus), tiigilendlast (Myotis

dasycneme), harilikku mudakonna (Pelobates fuscus) ja rabakonna (Rana arvalis) ning

nende elupaiku.

DP alast ca 3,3 km kaugusel edelas asub Natura 2000 võrgustikku kuuluv Ilmandu loodusala

(RAH0000371, pindala kokku 169,3 ha), mis kattub Ilmandu hoiualaga (KLO2000032, pindala

kokku 169,3 ha). Ilmandu loodusala kaitse-eesmärkideks on:

• EÜ nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ I lisas nimetatud kaitstavad elupaigatüübid on

liigirikkad madalsood (7230) ning soostuvad ja soo-lehtmetsad (*9080),

• II lisas nimetatud liik, mille isendite elupaika kaitstakse, on kaunis kuldking

(Cypripedium calceolus).

Hoiuala kaitse-eesmärgiks on:

• EÜ nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ I lisas nimetatud elupaigatüüpide – liigirikaste

madalsoode (7230) ning soostuvate ja soo-lehtmetsade (9080) kaitse.

Lähim Natura 2000 linnuala paikneb 18 km kaugusel loodes – Ohepalu linnuala

(RAH0000088, pindala kokku 5934,6 ha).

KSH programmi (lisa 1) koostamise käigus viidi läbi Natura eelhindamine Ebavere loodusala,

Porkuni loodusala, Ilmandu loodusala ja Ohepalu linnuala kohta. Natura eelhindamise

tulemusena jõuti järeldusele, et DP alale lähimate Natura 2000 loodusalade ja linnuala

kaitse-eesmärkide täitmisele ja alade terviklikkuse säilimisele ebasoodsat mõju ette näha

ei ole. DP ja KSH aruande koostamise käigus ei selgunud ka täiendavaid asjaolusid, mis

viitaksid vajadusele viia läbi täiendav eelhindamine. Sellest tulenevalt KSH käigus

täiendavalt Natura asjakohast hindamist läbi ei viida.

2.5.2 Kaitse- ja hoiualad, vääriselupaigad, kaitsealused taime-, looma- (v.a linnud

ja nahkhiired) ja seeneliigid ning potentsiaalselt liigirikkamad piirkonnad

Osaliselt on kaitse- ja hoiualasid käsitletud ka eelnevas Natura 2000 alasid puudutavas

alapeatükis.

Lähim kaitseala on DP alast u 650 m kaugusel edelas paiknev Põdrangu looduskaitseala

(KLO1000714, pindala kokku 1258,9 ha; Joonis 2.3). Vastavalt määrusele „Laane- ja

salumetsade kaitseks looduskaitsealade moodustamine ja kaitse-eeskiri" (Vabariigi Valitsus

26.02.2019) on Põdrangu looduskaitseala kaitse-eesmärk kaitsta, säilitada ja taastada

väärtuslikke metsakooslusi.

EELISe (Eesti Looduse Infosüsteem – Keskkonnaagentuur, 01.01.2026) andmebaasi alusel

asub Väike-Maarja tuuleala nr 6 ala läänepoolses osas üks pinnakattejärsakute vääriselupaik

(VEP nr 143012; Joonis 2.3). VEP asub loode-kagu suunalisel vallseljakul, kus puistus on mh

esindatud vanad pärnad, kased ja kuused. Majandamise tingimustena on seatud: „Mitte raiuda“

ja „Surnud ja lamapuitu mitte eemaldada“.

25 Väike-Maarja valla tuuleala nr 6 detailplaneeringu KSH aruande eelnõu. Alkranel OÜ, 2024-2026.

EELISe (01.01.2026) andmete alusel leidub eelnimetatud VEPis III kaitsekategooria

samblaliigi sulgjas õhik (Neckera pennata) kasvukoht. DP alale jääb ka II kaitsekategooria

taimeliigi kaunis kuldking (Cypripedium calceolus) kasvukoht. Teisi kaitstavaid taime-, seene-

ega samblikuliikide leiukohti DP alal (Väike-Maarja tuuleala nr 6 piires) ega 500 m raadiuses

teadaolevalt ei esine. Küll aga esineb DP alal III kaitsekategooria loomaliigi – kuklane (liigini

määramata) leiukoht (KLO9202679; Joonis 2.3).

Joonis 2.3. DP alal ja läheduses paiknevad vääriselupaigad ja kaitsealad. Alus: EELIS, 01.01.2026,

Maa- ja Ruumiamet, 2026.

Keskkonnaagentuuri ELME projekti (https://loodusveeb.ee/et/themes/uleriigiline-hindamine-

ja-kaardistamine/maismaaokosusteemid, vaadatud viimati detsember 2025) raames koostatud

kaardikihtide „Elupaigad ja geneetilised ressursid“ alamkihid „Ökosüsteemidele iseloomulike

suunisliikide elupaigad“ annavad ülevaate potentsiaalselt liigirikkamatest aladest

elupaigatüüpide kaupa. Seejuures on kaardistamise aluseks mh igale elupaigatüübile omased

suunisliigid. Metsa elupaigatüüpi arvestades on potentsiaalselt liigirikkamad alad seotud

Põltsamaa jõe lähialaga ja DP ala idaosaga, sama kehtib ka niitude elupaiga kohta ehk

potentsiaalselt liigirikkamad alad paiknevad põhimahus DP ala idaosas (Joonis 2.4).

26 Väike-Maarja valla tuuleala nr 6 detailplaneeringu KSH aruande eelnõu. Alkranel OÜ, 2024-2026.

Joonis 2.4. ELME projekti (https://loodusveeb.ee/et/themes/uleriigiline-hindamine-ja-

kaardistamine/maismaaokosusteemid, vaadatud viimati detsember 2025) raames koostatud

potentsiaalselt liigirikkamad alad elupaigatüüpide kaupa DP alal (lilla joonega piiritletud ala; sinine

joon tähistab Väike-Maarja valla piiri). Vasakul pildil kajastub metsa elupaiga suunisliikide

potentsiaalse liigirikkuse kaart, kus värviskaalal tumedamad toonid tähistavad potentsiaalselt

liigirikkamaid alasid. Parempoolsel pildil on toodud niidu elupaiga suunisliikide potentsiaalse

liigirikkuse kaart, kus värviskaalal tumedamad toonid tähistavad potentsiaalselt liigirikkamaid alasid.

2.5.3 Linnustik, sh kaitstavad liigid

EELISe (01.01.2026) andmete alusel paiknevad DP alal II kaitsekategooria liikide laanerähni

(Picoides tridactylus; KLO9100003) ja kanakulli (Accipiter gentilis; KLO9137321) leiukohad

(vt joonis L1 KSH aruande lisas 4 – tegemist on „AK“ märkega lisaga ehk asutusesiseseks

kasutamiseks mõeldud lisaga, vt selgitus Sissejuhatusest). III kaitsekategooria liikidest jäävad

DP alale järgmiste liikide leiukohad (Joonis 2.5): öösorr (Caprimulgus europaeus;

KLO9135548, KLO9135547), õõnetuvi (Columba oenas; KLO9135546), rukkirääk (Crex

crex; KLO9135532, KLO9135533, KLO9135535), väike-kirjurähn (Dryobates minor;

KLO9135539), musträhn (Dryocopus martius; KLO9135545, KLO9135544), väike-

kärbsenäpp (Ficedula parva; KLO9135538), sookurg (Grus grus; KLO9135536,

KLO9135537), punaselg-õgija (Lanius collurio; KLO9135549), kaldapääsuke (Riparia

riparia; KLO9135543), händkakk (Strix uralensis; KLO9135542), laanepüü (Tetrastes

bonasia; KLO9135552, KLO9135551). Seejuures lähtuvad eeltoodud EELISe andmebaasis

olevad andmed mh DP alal läbi viidud linnustiku uuringu tulemustest (vt allpool ja ka KSH

aruande lisa 2). Kavandatava tegevuse ala ümbruses EELISe andmebaasis kajastuvaid

kaitsealuseid linnuliike kajastab Tabel 2.1, sh on arvestatud käsitletava liigi puhveraladega

lähtuvalt liigi kaitse tegevuskavadest või asjakohastest kaitsekorralduskavadest ja analüüsidest

(sh „Üle-eestiline maismaalinnustiku analüüs“ Eesti Ornitoloogiaühing, Kotkaklubi, 2022).

27 Väike-Maarja valla tuuleala nr 6 detailplaneeringu KSH aruande eelnõu. Alkranel OÜ, 2024-2026.

Joonis 2.5. III kaitsekategooria linnuliikide leiukohad DP alal. Alus: EELIS, 01.01.2026, Maa- ja

Ruumiamet, 2026.

Tabel 2.1. Kaitsealused linnuliigid Väike-Maarja tuuleala nr 6 ümbruses. Allikas: EELIS 03.09.2025

Kaitsealune liik Kaitse-

kategooria

KR kood Kaugus

kavandatavast

tuulepargi alast

Haliaeetus albicilla (merikotkas) I KLO9129223 5,7 km

Clanga pomarina (väike-konnakotkas) I KLO9132501 8,0 km

Haliaeetus albicilla (merikotkas) I KLO9127712 8,7 km

Ciconia nigra (must-toonekurg) I KLO9127690 19,0 km

Accipiter gentilis (kanakull) II KLO9128141 1,3 km

Accipiter gentilis (kanakull) II KLO9133143 2,7 km

Tetrao urogallus (metsis) II KLO9117149 6,6 km

Buteo buteo (hiireviu) III KLO9110501 1,9 km

Circus aeruginosus (roo-loorkull) III KLO9112420 3,9 km

28 Väike-Maarja valla tuuleala nr 6 detailplaneeringu KSH aruande eelnõu. Alkranel OÜ, 2024-2026.

Tabelis on mh kajastatud ka must-toonekurg, kelle lähim leiukoht u 19,0 km kaugusel

(KLO9127690). „Üle-eestilise maismaalinnustiku analüüsi“ (2022) andmetel ei kattu must-

toonekure tsoonid (sh tsoon 3, kus 99% kodupiirkonnast asub 14 km raadiuses) kavandatava

tuulepargi alaga. Küll aga on must-toonekure kaitse tegevuskavas (2018) märgitud, et kui

tuuleparke kavandatakse metsamassiivi lähedale (kuni 20 km pesapaigast), kus on teada must-

toonekure elupaik, on vaja enne tuuleparkide ehitamist selgitada välja must-toonekure

elupaigakasutus nendel aladel ja mitte kavandada tuuleparke must-toonekure toitumis-, puhke

ega pesitsusaladele ning nende vahele. EELIS (20.09.2024) andmete kohaselt oli viimane

teadaolev pesitsus antud leiukohas 2000. aastal. 2011. a seire kohaselt oli pesa asustamata ning

varisenud, sama ka 2012. a ja 2023. a seire alusel. Lisaks on elupaigale rakendatud „Üle-

eestilise maismaalinnustiku analüüsi“ tsoon 1 erisust (Eesti Ornitoloogiaühing & Kotkaklubi,

2022), millega vähendati Keskkonnaameti ja Kotkaklubi läbirääkimiste tulemusena tavapärast

must-toonekure tsoon 1 raadiust (4,2 km) kolmele kilomeetrile pesast (Keskkonnaameti ja

Kotkaklubi kompromisslahendus EOÜ ja Kotkaklubi poolt koostatud töö „Üle-eestiline

maismaalinnustiku analüüs“ rakendamisel – must-toonekure teatud pikemat aega asustamata

pesade puhul 3 km ulatusega tsoon 1, vahemik 3-14 km pesast tsoon 3).

DP ja selle KSH algatamisele eelnevalt viidi DP alal ja selle ümbruses läbi linnustiku uuring

(Linnuekspert OÜ, 2024; vt KSH aruande lisa 2). Uuringuala hõlmas DP alaga võrreldes

mõnevõrra suuremat ala. Linnustiku uuringu metoodika lähtus Üle-eestilise maismaalinnustiku

analüüsiga seatud uuringute soovitustest. Teostati:

• Punktvaatlused: kevad- ja sügisränne, suvine linnustik – arendusala õhuruumi

kasutavad linnud;

• Klassikaline lindude punktloendus (meetod:

https://www.eoy.ee/ET/13/14/punktloendus/, Keskkonnaagentuur1);

• Röövlindude uuring:

o Suurte raopesade otsimine uuringualal ja selle 500 m puhvris;

o Kanakulli peibutamine pesitsusterritooriumite kaardistamiseks ja pesade

otsimiseks (toimus koos rähnide peibutamisega);

o Pesitsusterritooriumite kaardistamine uuringu teema „punktvaatlused“ käigus;

Meetod: Keskkonnaagentuur2;

o Kakkude uuring;

• Rähnide uuring toimus valgeselg-kirjurähni ja hallpea-rähni salvestisega peibutamisega

metsaalal määratud punktides. Kontrolliti ka alal registreeritud laanerähni elupaika.

Meetod: Nellis, 2013; Keskkonnaagentuur3;

• Metsakanaliste uuring: Laanepüü pesitsusterritooriumite kaardistamine, mis toimus

koos rähnide peibutamisega samadest punktidest. Peale rähnide peibutussalvestise

mängimist mängiti ka laanepüü peibutussalvestist (Nellis, 2013). Meetod: Nellis, 2013;

Keskkonnaagentuur4;

• Kaitsekorralduslikult oluliste liikide uuring avamaastikul.

Uuringutulemustest (Linnuekspert OÜ, 2024; vt KSH aruande lisa 2) saab kokkuvõtvalt tuua

välja järgmist:

1 https://keskkonnaagentuur.ee/seireankeedid (haudelinnustiku punktloendused) 2 https://keskkonnaagentuur.ee/seireankeedid (röövlinnud) 3 https://www.keskkonnaagentuur.ee/seireankeedid (Rähnid) 4 https://www.keskkonnaagentuur.ee/seireankeedid (Teder)

29 Väike-Maarja valla tuuleala nr 6 detailplaneeringu KSH aruande eelnõu. Alkranel OÜ, 2024-2026.

• Uuringualal tervikuna registreeriti 15 vaatluspäeval õhuruumi kasutusuuringu käigus

kokku 164 rästast suurema linnu või linnusalga vaatlusepisoodi, kokku loendati 3155

lindu 24 liigist. Ligikaudu 2/3 lindude koguarvust moodustasid hanede ja laglede

rändeparved, ca 90% lindude koguarvust moodustasid rändel või rändepeatusel

toituvad linnud. Ka ainult DP ala vaadates moodustasid DP alal tehtud vaatlusest

enamuse suur-laukhane, rabahane vaatlused, arvukamad olid ka veel laululuige

vaatlused. Kaitsealustest liikidest vaadeldi DP ala vaatluspunktides III

kaitsekategooria liike: sookurg, valge-toonekurg, hiireviu, herilaseviu, tuuletallaja,

roo-loorkull, raudkull, punaselg-õgija, nõmmelõoke ja I kaitsekategooria liiki –

kalakotkas;

• Väike-Maarja uuringuala ei paista olema hanedele ja lagledele suure olulisega

rändepeatuskoht. Regulaarseid koondumisi ei täheldatud, kuid põllumajandusmaa

puhul peab ühe-aastasel uuringul arvestama põllukultuuridega, mis on ajas muutuvad

ja seega ei pruugi ühe-aastane uuring alati peegeldada pikema ajaperioodi keskmist

olukorda. Ala kagunurgas tuvastati aga laululuikede rändepeatuskoht – sügisrändel

kohati seal maas toitumas 50 laululuike, samuti oli oktoobris mitmeid kohaliku

iseloomuga ülelende. Samas piirkonnas kohati rändepeatusel maas 200 ja 100 kiivitajat.

Kõige olulisem peatuja on laululuik, 50 lindu moodustab 8,3% Eesti pesitseva

asurkonna isenditest. Väljaspool uuringuala piire loendati samas lähipiirkonnas

toitumas umbes 200 laululuike, mis moodustab läbirändajate arvukushinnangust enam

kui 2%;

• Uuringualal tervikuna jäid lindude lennukõrgused vahemikku 0-375 m, kõikide liikide

kõikide vaatluste keskmine lennukõrgus oli 67 m. Hanede ja laglede lennukõrgus oli

vahemikus 45-305 m, keskmiselt 135 m. Suurimad kõrgused olid ülerändepäevadel 8.

mail ja 10. oktoobril. Tuulikute prognoositavasse tiivikute töökõrgusesse (75-290m) jäi

80% kõikidest hanevaatlustest. Kohaliku maastikuga rohkem seotud lindude

tegutsemine hiliskevadel ja suvel toimus peamiselt vahemikus 0-100 m. Kõige enam

kasutatud kõrgusvahemik oli 0-25m, seda kasutasid palju kordusvaatlusi toonud

paiksed pesitsejad – kiivitajad, saagilennul loorkullid ja teised madalaid kohavahetusi

tegevad liigid. 25 m on tinglikult metsa kõrgus ja sellesse vahemikku jäävad ka metsa

ületavad vahetult latvade kohal lendavad linnud. Seetõttu toimus selles vahemikus 38%

kõikidest vaatlusepisoodidest. Kõrgusvahemikus 0-80 m toimus 68%, vahemikus 0-125

m 85% vaatlusepisoodidest. Tuulikute prognoositavasse tiivikute töökõrgusesse (75-

290 m) jäi 30% kõikidest vaatlustest. Tiivikute töökõrguse vahemikust oli kõige

kasutatavam kõrgusvahemik 101-125 m, kus vaadeldi 50% töökõrguse vahemikku

jäävatest vaatlusepisoodidest. Röövlindude (hiireviu, herilaseviu, raudkull, roo-

loorkull, tuuletallaja, merikotkas) keskmine lennukõrgus oli 84 m. Tuulikute

prognoositavasse tiivikute töökõrgusesse (75-290 m) jäi 45% kõikidest

röövlinnuvaatlustest. Ainult DP ala vaadates jäi tiivikute töökõrgusesse (75-290 m)

ca 30% kõigist vaatlustest, sh röövlindude (hiireviu, herilaseviu, raudkull, roo-

loorkull, tuuletallaja) keskmine lennukõrgus oli ca 74 m ning vaatluste arv 26,

millest tiivikute töökõrgusesse (75-290 m) jäi ca 27%.

• Uuringualale jääb „Üle-eestilises maismaalinnustiku analüüsi“ (2022) tsoneeringus

kanakulli ja merikotka tsoon 3 tähelepanu vajav ala. Kanakulli käesoleva uuringu

käigus ei kohatud, küll aga tuvastati liik alalt hiljem ehk pärast uuringut (vt täpsemalt

ptk lõpuosas eraldi kanakulli jaotist). Merikotkast kohati õhuruumi kasutusuuringu

käigus kolmel korral – 24.07, 25.09 ja 17.10. Lennukõrgus oli neil kordadel vahemikus

100-200 m, tegu oli peamiselt ida-läänesuunaliste ülelendudega (vaatlusepisoodid jäid

DP ala piiridest välja). Sellise vaatlussageduse juures saab öelda, et uuringuala ei

kujuta merikotka jaoks olulist toitumisala. Pesitsusajast vaid üks vaatlus (24.07) ja

30 Väike-Maarja valla tuuleala nr 6 detailplaneeringu KSH aruande eelnõu. Alkranel OÜ, 2024-2026.

seegi ülelend kõrgusel 190-200 m. Et uuringuala ei ole hanede jaoks oluline

rändepeatuskoht, ei kohatud seal ka suurematele kogunemiskohtadele omaseid

„hanevalvureid“ – kotkaid. Seejuures ei leitud uuringu käigus pesitsemas ühtegi

tuuleenergeetika arenduste osas teadaolevalt äärmiselt tundlikku röövlinnuliiki, näiteks

väike-konnakotkast. Liigi pesitsemiseks on maastiku tasandil ja teadaoleva

asustusloogika järgi kõik eeldused olemas, kuid liiki ei kohatud.

• DP ala piires vaatlusrajal nr 2 läbiviidud punktloenduse (vt KSH aruande lisa 2)

tulemuste alusel tuvastati vaatlusrajal 238 lindu 37 liigist, arvukaimad olid põldlõoke,

kaldapääsuke, laulurästas, kaelustuvi, kiivitaja ja punarind.

• Röövlindude suurte raopesade otsingu tulemused – kuigi uuringu koostamisel saadi

erinevate tööde käigus raopesades pesitsevate liikidega (hiireviu, herilaseviu, raudkull)

mitmeid kontakte, ei leitud uuringualalt üllatuslikult mitte ühtegi raopesa.

• Pesitsusterritooriumite kaardistamise tulemused – DP alaga seonduvalt (Joonis

2.6):

o Vaadeldi hiireviusid põhiliselt DP ala kaguservas (karjääri piirkond). Üllataval

kombel pesi ei leitud, samuti ei kohatud lennuvõimelist pesakonda. Tõenäoliselt

pesitseb antud piirkonnas üks paar, teise paari pesitsuspiirkond jääb tõenäoliselt

DP alast välja (DP alast edela-lõuna suunda).

o Vaadeldi herilaseviusid DP ala kesk- ja põhjaosas. Pesa ei leitud ja

lennuvõimelist pesakonda ei kohatud, kuid uuringuala pindala, maastiku ja

vaatluste alusel liik alal tõenäoliselt pesitseb.

o Vaadeldi raudkulle DP ala kesk- ja põhjaosas. Pesa ei leitud ja lennuvõimelist

pesakonda ei kohatud, kuid uuringuala pindala, maastiku ja vaatluste alusel liik

alal tõenäoliselt pesitseb.

o Vaadeldi roo-loorkulle DP ala kesk- ja kaguosas. Kuigi kolm vaatlust olid

liigile pesitsemiseks sobiliku biotoobi läheduses, pesa ei leitud, samuti ei nähtud

lennuvõimeliste pesakonda. Tõenäoline pesitsusala on niiske ala Kusto,

Mänukese ja Siimu maaüksustel DP ala kaguosas.

o Vaadeldi tuuletallajat DP ala kaguosas. Kõik vaatlused olid seotud toitumisega

ning tõenäoliselt asus pesakoht uuringualast, sh DP alast väljas.

31 Väike-Maarja valla tuuleala nr 6 detailplaneeringu KSH aruande eelnõu. Alkranel OÜ, 2024-2026.

Joonis 2.6. Linnustiku uuringus (Linnuekspert OÜ, 2024) pesitsusterritooriumite kaardistamise raames

tehtud III kaitsekategooria linnuliikide vaatlused (ei tähista pesa asukohta) DP alal (vt ka joonisele

eelnev tekstiosa).

• Kakkude uuringu tulemused – händkakuga (III kaitsekategooria) saadi kokku 2

kontakti, tõlgendatud paare 1 (Joonis 2.7). Kontakt saadi DP ala kirdeosas.

Värbkakuga kontakti ei saadud, teisi kakuliike alal ei kohatud.

• Rähnide uuringu tulemused – DP alal tuvastati musträhni ja väike-kirjurähni

pesitsus (mõlemad III kaitsekategooria; Joonis 2.7). Teisi uuringualal tuvastatud

rähniliike – valgeselg-kirjurähn ja hallpea-rähn DP alal ei leitud. EELISe andmebaasis

on märge laanerähni esinemise kohta DP alal. Linnustiku uuringu käigus registreeritud

laanerähni elupaigas laanerähniga kontakti ei saadud, tegevusjälgi ei leitud. Liiki ei

leitud peibutusotsinguga ka mujal uuringualal.

• Metsakanaliste uuringu tulemused – peibutuse käigus saadi kontakt laanepüüga (III

kaitsekategooria) DP ala kagu- ja loodeosas (Joonis 2.7). Uuringualal kokku saadi 9

kontakti, mis maastiku, liigile omase territooriumitruuduse ja uuringu koostaja

tunnetuse alusel on tõlgendatav 5-7 paariks. Tegu on uuringuala arvukaima kaitsealuse

linnuliigiga.

• Teiste kaitsekorralduslikult oluliste liikide uuringu tulemused – rukkiräägu (III

kaitsekategooria) vaatlused tehti DP ala kesk- ja lõunaosas, öösorri (III

kaitsekategooria) vaadeldi DP ala idaosas, kaldapääsukesi (III kaitsekategooria) DP

ala kaguosas, nõmmelõokest (III kaitsekategooria) DP ala keskosas, sookurge (III

kaitsekategooria) DP ala keskosas ja punaselg-õgijat (III kaitsekategooria) DP ala

keskosas (Joonis 2.7). Uuringualal tuvastati ka kahe kukega tedremäng uuringuala

lääneosas, kus kuked mängisid põllumaa servas, kuid nimetatud vaatlus jääb DP ala

piiridest välja.

32 Väike-Maarja valla tuuleala nr 6 detailplaneeringu KSH aruande eelnõu. Alkranel OÜ, 2024-2026.

Joonis 2.7. Linnustiku uuringus (Linnuekspert OÜ, 2024) kakkude, rähnide ja laanepüü peibutamise

ning õhuruumi kasutusuuringu käigus tehtud III kaitsekategooria linnuliikide vaatlused (ei tähista pesa

asukohta) DP alal (vt ka joonisele eelnev tekstiosa).

„Üle-eestilise maismaalinnustiku analüüsi“ (2022) andmetel kattub põldtsiitsitaja tsoon 1 DP

alaga. Linnustiku uuringu (Linnuekspert OÜ, 2024) kohaselt külastati põldtsiitsitaja elupaika

korduvalt õhuruumi kasutusuuringu külastuskordade käigus, liiki ei kuuldud ega nähtud

kordagi. Liiki ei kohatud ka mujal uuringualal. Tulemus on liigi drastilist arvukuse kahanemist

(30 aastaga -87%) arvestades paraku ootuspärane.

Eesti Ornitoloogiaühing MTÜ (2025; KSH aruande lisa 2) eksperthinnangu kohaselt leiti

kanakulli pesa DP alalt 2025. a juunis (kontrollija Sven Aun) peale linnustiku uuringu

välitööde lõppu ja EELIS-es piiritleti kanakulli elupaik KLO9137321 (vt joonis L1 KSH

aruande lisas 4). Tõenäoliselt oli pesa olemas juba varem, sest 29.01.2024 kohati kanakulli üht

isendit pesa asukohast üle 500 m kagu pool pesitsemiseks potentsiaalselt sobivas vanas

männikus, kus aga kahekordse hoolika otsimise tulemusena pesa ei leitud. Tõenäoliselt asus

pesa juba siis 2025. a leitud kohas.

2.5.4 Nahkhiired

EELISe (01.01.2026) andmete alusel ei paikne DP alal nahkhiirte leiukohti. Kavandatava

tegevuse ala ümbruses EELISe andmebaasis kajastuvad nahkhiirte leiukohad on toodud allpool

tabelis (Tabel 2.2. Nahkhiirte leiukohad Väike-Maarja tuuleala nr 6 ümbruses. Allikas: EELIS,

01.01.2026.Tabel 2.2).

33 Väike-Maarja valla tuuleala nr 6 detailplaneeringu KSH aruande eelnõu. Alkranel OÜ, 2024-2026.

Tabel 2.2. Nahkhiirte leiukohad Väike-Maarja tuuleala nr 6 ümbruses. Allikas: EELIS, 01.01.2026.

Kaitsealune liik Kaitse-

kategooria

KR kood Kaugus

kavandatavast

tuulepargi alast

Myotis dasycneme (tiigilendlane) II KLO9124248 3,9 km

Eptesicus nilssonii (põhja-nahkhiir) II KLO9124241 3,9 km

DP ja selle KSH algatamisele eelnevalt viidi DP alal ja selle ümbruses läbi nahkhiirte uuring

(Lutsar, 2025; vt KSH aruande lisa 3). Uuringu käigus koguti välitöödel andmeid

nahkhiireliikide esinemise, arvukuse, käitumise ja nahkhiirtele sobivate varjepaikade kohta.

Kokkuvõtvalt saab nahkhiirte uuringust välja tuua järgmist:

• Arvestada tuleb, et nahkhiirevaatlused toimusid ka tuuleala nr 6 lähiümbruses (kuni 1

km kaugusel) mõnedes heades vaatluskohtades nagu soovitab ka EUROBATS-i juhend

– niiviisi saab paremini hinnata ala olulisust nahkhiirtele, sest ilmne on, et

lennuvõimeliste loomadena tegutsevad tuuleala lähedal vaadeldud nahkhiired aeg-ajalt

ka tuulealal. Seetõttu on allpool kajastatud kõik liigid olenemata sellest, kas vaatlus

toimus tuulealal või selle lähistel.

• Uuritud alal tehti kindlaks 9 nahkhiireliigi esinemine: tiigilendlane (Myotis

dasycneme), veelendlane (Myotis daubentonii), tõmmu- või habelendlane (Myotis

brandtii/mystacinus), nattereri lendlane (Myotis nattereri), pruun-suurkõrv (Plecotus

auritus), põhja-nahkhiir (Eptesicus nilssonii), suurvidevlane (Nyctalus noctula), pargi-

nahkhiir (Pipistrellus nathusii) ja hõbe-nahkhiir (Vespertilio murinus). Tõmmu- ja

habelendlase eristamine on keeruline, kuid selle ala puhul tõenäolisem peamiselt

tõmmulendlase esinemine. Habelendlasi võib olla juhuslike läbilendajatena aeg-ajalt.

• Nahkhiirte lennuaktiivsust saab mõõta erinevates ühikutes, näiteks: möödalendude

(kontaktide) arv ajaühikus, automaatsete salvestuste arv ajaühikus, minutite arv

vaatlusöö kohta, mil registreeriti nahkhiirte ultrahelisid (aktiivsusminutid), 5-

sekundiliste ajalõikude arv ajaühikus, mille jooksul oli kuulda nahkhiire ultrahelisid

(Rodrigues jt. 2015; Barataud). Möödalendude arvu määramisel on küllaltki keeruline

otsustada, millal möödalend lõpeb, kui nahkhiir tiirutab ümbruskonnas edasi. Kas paari

sekundi pärast uuesti kuuldavuspiirkonda ilmuvad sama liigi helid on pärit samalt

isendilt või mitte? Üsna lihtne on aga liita kokku sekundid, mille jooksul automaatne

salvesti registreeris nahkhiirte häälitsusi (Runkel, jt. 2021). Neid sekundeid võib

nimetada aktiivsussekunditeks. Suurem aktiivsussekundite arv öö jooksul näitab, et

nahkhiir viibis kauem vaatluspunkti läheduses. Ilmselt iseloomustab selline näitaja ka

kõige paremini nahkhiirte hukkumise riski tuuleturbiinis – mida kauem viibib nahkhiir

tuuleturbiini juures, seda suurem on tõenäosus, et ta hukkub. Sellest arutluskäigust

lähtudes ongi käeolevas töös kasutatud suhtelise arvukuse näitajana aktiivsussekundite

arvu (Tabel 2.3). Tabeli põhjal esines alal kõige enam lendlaseliike, tõmmu- või

habelendlast, põhja-nahkhiirt, tiigilendlast ja veelendlast. Rändliikide lennuaktiivsus

oli suhteliselt madal.

34 Väike-Maarja valla tuuleala nr 6 detailplaneeringu KSH aruande eelnõu. Alkranel OÜ, 2024-2026.

Tabel 2.3. Nahkhiirete uuringu (Lutsar, 2025) vaatlusperioodi täielike vaatlusööde arv, leitud liikide

arv ja kogu vaatlusperioodi summaarne aktiivsussekundite arv liikide (liigirühmade) kaupa eri

püsisalvestuspaikades. Kõikide liikide ja liigirühmade andmed on korrigeeritud korrektsioonikordaja

abil, mis võtab arvesse kajalokatsioonihäälte tugevuse (vt KSH aruande lisa 3). Perekonna lendlased

(Myotis) puhul on kasutatud korrektsioonikordaja väärtust 2,5, mis vastab sagedasematele

lendlaseliikidele uuritud alal: habe- või tõmmulendlane. Liigirühmade Nycmi ja Nyctaloid

korrektsioonikordajaks on võetud 0,5, sest kõige tõenäolisemalt on tegemist hõbe- või põhja-nahkhiire

salvestustega, mida oli raske liigini määrata. Kuna palju lendlasi pole määratud liigini, kasutati

aktiivsussekundite summeerimisel perekonna lendlased (Myotis) aktiivsussekundite arvu. Seega on

summeerimisel kasutatud tabeli alumise poole andmeid (alatest suurvidevlase reast). Rändliigid

on esile tõstetud paksus kirjas.

Näitaja/liik Väärtus

Vaatlusööde arv 168

Leitud liike 9

Liigid

Veelendlane (Myotis daubentonii)

882

Tiigilendlane (Myotis

dasycneme)

985

Tõmmu- või habelendlane (Myotis brandtii sive M.

mystacinus)

4648

Nattereri lendlane (Myotis nattereri) 8

Suurvidevlane

(Nyctalus noctula)

0,25

Põhja-nahkhiir

(Eptesicus nilssonii)

1974

Hõbe-nahkhiir

(Vespertilio murinus)

11

Nycmi 14

Nyctaloid 54

Pargi-nahkhiir

(Pipistrellus nathusii)

3

Pruun-suurkõrv

(Plecotus auritus)

15

Lendlased (Myotis) 16625

KOKKU 18696

• Nahkhiirte elupaikade kasutus DP alal Lutsar (2025) alusel – nahkhiirte elupaigad

jagunevad vastavalt sellele, kuidas nahkhiired neid kasutavad. Kõige põhimõttelisemat

laadi on erinevused talvituspaikade ja soojal aastaajal kasutatavate elupaikade vahel.

Lutsar (2025) töös uuritud alal on igal pool tegemist nahkhiirte lennupaikadega, mõnel

pool võib suure tõenäosusega oletada ka sobivate varjepaikade olemasolu puudes.

35 Väike-Maarja valla tuuleala nr 6 detailplaneeringu KSH aruande eelnõu. Alkranel OÜ, 2024-2026.

Soojal aastaajal ringi lennates toituvad nahkhiired kõikjal, kus on liigile sobivaid

toiduobjekte. Metsamaastikus on toiduobjekte alati, ei saa väita, et on mõni koht

metsas, kus soojal aastaajal nahkhiirte toiduobjektid üldse puuduvad ja nahkhiirte

toitumine pole võimalik. Seega on metsas kõik lennupaigad ühtlasi ka toitumispaigad.

Eri nahkhiireliikidel on toiduobjektid osaliselt kattuvad, osaliselt erinevad. Enamasti

on toiduobjektideks putukad eri lülijalgsete rühmadest, mõnel nahkhiireliigil ka

ämblikulaadsete hulgast. Eesti nahkhiireliigid jagunevad toitumiskäitumise järgi õhust

saagi püüdjateks (põhja-, hõbe-, pargi-, kääbus- ja pügmee-nahkhiir, habe-,

tõmmulendlane ning videvlased), pindadelt saagi haarajateks – nt okstelt, lehtedelt

(suurkõrv ja nattereri lendlane) ning veepinnalt saagi „rehitsejateks” (tiigi- ja

veelendlane). Mõned liigid (näiteks tiigi- ja veelendlane) kasutavad mitut eri viisi

toiduobjektide püüdmisel. DP alal olid esindatud kõigi kolme toitumistüübi esindajad.

• Nahkhiirte elupaiga olulisuse (EOL) hinnang – Nahkhiirte elupaiga olulisuse (EOL)

hindamisel saab kasutada mitmeid nahkhiirtele olulisi elupaigatunnuseid, aga lisaks

tuleb arvestada, millised liigid alal esinevad, kas leidub haruldasi liike, kas nad on

arvukad (Lutsar, 2009; Lutsar, 2010). Olulisteks elupaigatunnusteks on näiteks puistu

esinemine alal, puistu pindala, veekogude olemasolu, varjepaikade rohkus

(puuõõnsused, sobivad hooned), maastiku sobivus ümbruskonnas. Haruldaste liikide

arvukas esinemine näitab ala olulisust, samuti näitab seda poegimiskolooniate

leidumine. Eriti suurt kaalu omab haruldaste liikide poegimiskolooniate esinemine.

Oma olemuselt on selline hinnang eksperthinnang, mida on raske, kui mitte võimatu,

„automatiseerida”, st rangete reeglite kaudu üheselt määratleda. Nahkhiireliike saab

jagada haruldasteks ja tavalisteks. Haruldasteks liikideks on siin töös loetud kõik liigid

peale põhja-nahkhiire, vee- ja tõmmulendlase, pruun-suurkõrva ning pargi-nahkhiire.

Haruldaste liikide kaal ala EOL hinnangus on suurem kui tavaliste liikide kaal.

• Uuringualal ühtki nahkhiirte poegimiskoloonia varjepaika ei leitud. Siiski oli põhja-

nahkhiire lennuaktiivsus kõrge ka juuni teisel poolel ja juulis, kui emasloomad on

koondunud poegimiskolooniasse, samas kui lendlastel oli sel ajal küllaltki madal

lennuaktiivsus. Sellest saab järeldada, et tõenäoliselt asub põhja-nahkhiire

poegimiskoloonia varjepaik püsisalvestuspaigale suhteliselt lähedal (kuni paari km

kaugusel), samas lendlaste kohta seda öelda ei saa, sest nad saabusid arvukamalt

sellesse piirkonda alles augustis, kui poegimiskolooniad on lagunenud ja samal aastal

sündinud noored, aga ka vanemad isendid hajuvad laiali suuremale alale. Seega ilmselt

asub põhja-nahkhiire poegimiskoloonia varjepaik (varjepaigad) püsisalvestuspaigast

sellisel kaugusel, kust nad jõuavad lennata öö jooksul püsisalvestuspaiga juurde, kuid

lendlaste kolooniate varjepaigad on sellisel kaugusel, kust nad ei jõua

püsisalvestuspaiga lähedusse või eelistavad nad poegimiskolooniate perioodil

toitumispaiku, mis ei asu püsisalvestuspaiga lähedal. Üks võimalik lendlaste

toitumispiirkond on läänes asuv Põdrangu looduskaitseala.

• Nahkhiirte (pool)maa-aluseid talvituspaiku alal tõenäoliselt ei leidu, seega piirdub

ala kasutus nahkhiirtel peamiselt sooja aastaajaga. Siiski võivad mõned nahkhiired olla

ülemineku-varjepaikades (puuõõnsused, palgivirnad, tuulemurd jms paigad)

hilissügisel ja varakevadel, pehme talve korral ka talvekuudel. Hiljutised vaatlused

Eestis on näidanud, et lendavaid nahkhiiri võib kohata metsamaastikus ka detsembris

(L. Lutsar, avaldamata andmed 2024. aastast). Sellised isendid võivad olla liikumas

ülemineku-varjepaigast mõnda talvituspaika, nt talukeldrisse.

• Uuringualalt leiti ka haruldasi nahkhiireliike – nattereri lendlast, tiigilendlast ja hõbe-

nahkhiirt, mis tõstab ala üldist väärtust nahkhiirte elupaigana. Leitud liikide arv oli

keskmine võrreldes teiste siin töös võrdluseks toodud aladega. Lendlaste suhteline

arvukus oli augustis ja septembri esimesel poolel suur.

36 Väike-Maarja valla tuuleala nr 6 detailplaneeringu KSH aruande eelnõu. Alkranel OÜ, 2024-2026.

• Uuringuala jaguneb maastikuliselt metsa- ja avamaastikuks. Ülekaalus on

metsamaastik, ala lõuna- ja keskosas on ka avamaastikku. Avamaastikus on nahkhiirte

lennuaktiivsus väiksem kui metsamaastikus, kuid lendavaid nahkhiiri võib kohata kogu

alal. DP ala puhul on nahkhiirte uuringus valdav osa alast määratletud kui

nahkhiirtele oluline elupaik, vaid DP ala lõuna- ja kaguosa põllud on määratletud

kui väheoluline elupaik (Joonis 2.8).

Joonis 2.8. Nahkhiireuuringu (Lutsar, 2025) alusel nahkhiirte elupaiga olulisuse hinnang DP alal ja

lähiümbruses. Aluskaart: Maa- ja Ruumiamet, 2025.

2.5.5. Rohevõrgustik

DP alale jäävad Lääne-Viru maakonnaplaneeringus ja Väike-Maarja valla üldplaneeringus

määratud rohevõrgustiku rohekoridorid, mis jäävad ala lääne- ja idakülgedele ja mis põhjast

liituvad (vt Joonis 1.2 ptk 1.2.1). Rohekoridorid on tugialasid toetavad ribastruktuurid, mis

võimaldavad liikuda erinevatel liikidel ühelt alalt teisele ning mis tagavad rohevõrgustiku

sidususe. Rohekoridorid on tugialadega võrreldes vähem massiivsed ja kompaktsed ning ajas

kiiremini muutuvad või muudetavad.

2.6 Kultuurimälestised ja pärandkultuuriobjektid

Kultuurimälestisi DP alal ega ka sellest 500 m raadiuses ei leidu. Väike-Maarja tuuleala nr 6

piirist 500 m kaugusele ulatuvas alas asuvad järgmised pärandkultuuriobjektid: 30 m kaugusel

Kutsari talu varemed (põline talukoht, objektist või tema esialgsest funktsionaalsusest säilinud

20-50%), 60 m kaugusel Kangru talukoht (põline talukoht, objektist või tema esialgsest

37 Väike-Maarja valla tuuleala nr 6 detailplaneeringu KSH aruande eelnõu. Alkranel OÜ, 2024-2026.

funktsionaalsusest säilinud 20-50%), 350 m kaugusel Vao (Õbediku) lubjaahjud ja paemurd

(objektist või tema esialgsest funktsionaalsusest säilinud 20-50%).

Väike-Maarja valla ÜP kohaselt ei kattu tuuleala nr 6 arheoloogiatundlike aladega.

2.7 Tuuleolud

IRENESe (Integrating RENewable energy and Ecosystem Services in environmental and

energy policies - Taastuvenergia ja ökosüsteemiteenuste integreerimine keskkonna- ja

energiapoliitikates) projekti raames loodud 100 m kõrgusel esineva tuule kiiruse kaardikihi

(Keskkonnaagentuur, 2023) alusel on 100 m kõrgusel Väike-Maarja tuuleala nr 6 ja selle

ümbruses keskmine tuule kiirus 5,6 – 6,68 m/s (Joonis 2.9).

Joonis 2.9. IRENES projekti raames loodud 100 m kõrgusel esineva tuule kiiruse kaart. Alus:

Keskkonnaagentuur, 2023

Euroopa tuuleatlase (New European Wind Atlas: https://map.neweuropeanwindatlas.eu/)

andmetel on 100 m kõrgusel keskmine tuulekiirus piirkonnas 7,1 m/s ning 200 m kõrgusel 8,8

m/s. Näiteks Vestas tuuliku (V172-7.2 MW™) tuulik lülitub tööle tuule kiirusel 3 m/s ning

lülitub välja kui tuule kiirus on 25 m/s.

38 Väike-Maarja valla tuuleala nr 6 detailplaneeringu KSH aruande eelnõu. Alkranel OÜ, 2024-2026.

3 DETAILPLANEERINGUGA KAVANDATAV

TEGEVUS JA SELLE REAALSED

ALTERNATIIVID

KSH läbiviija näeb olemasoleva olukorra ja kavandatava tegevuse alusel kahte reaalset

alternatiivi, mida on kirjeldatud allpool.

Oluline on asjaolu, et DP KSH peamiseks eesmärgiks on selgitada välja, kas kavandataval

tegevusel on oluline mõju või mitte ning millised on mõjud siis, kui DP-d ellu ei viida (0-

alternatiiv). Erinevaid tuuliku paigutusi või tehnoloogiliste/tehniliste lahenduste variante, mis

võivad KSH protsessis arutelu alla tulla, käsitletakse vajadusel (nt mõjude vähendamiseks)

leevendavate meetmetena ja neid ei käsitleta eraldiseisvate täiemahuliste alternatiividena.

KSH käsitletavad alternatiivid on järgmised:

• Alternatiiv I – kavandatud tegevus (ptk 3.1);

• 0-alternatiiv – olemasoleva olukorra jätkumine (ptk 3.2).

3.1 Alternatiiv I – Kavandatav tegevus

Alternatiiv I korral planeeritakse Väike-Maarja valla ÜP tuulealale nr 6 tuulepark, kus tuulikute

tipu kõrgus on kuni 300 m (koos labadega). Tuulepark või -pargid koosnevad

tuulegeneraatoritest, tuuleparki teenindavatest teedest ja rajatistest (nt tuulemõõturid jm),

pargisisesest elektrivõrgust ja alajaama(de)st. DP lähteseisukohtades ja KSH programmis

(KSH aruande lisa 1) oli toodud, et alale kavandatakse kuni 20 elektrituulikust koosnev

tuulepark. DP ja KSH koostamise raames läbi viidud uuringute ja hinnangute tulemustest (vt

ka ptk 4.3.2) ning tuulikute töörežiimi vajadustest (sh tuulikute omavahelised optimaalsed

kaugused) lähtuvalt kavandatakse alternatiiv I raames DP alale 13 tuulikust koosnevat

tuuleparki (Joonis 3.1), millega kaasnevaid mõjusid käsitletakse KSH aruande peatükis 4.

39 Väike-Maarja valla tuuleala nr 6 detailplaneeringu KSH aruande eelnõu. Alkranel OÜ, 2024-2026.

Joonis 3.1. Mõju hindamise aluseks olevate DP-ga kavandatavate tuulikute ja seonduva taristu

paiknemine. Aluskaart: Maa- ja Ruumiamet, 2026.

Alternatiivi I alamalternatiividena käsitletakse erinevate tehniliste parameetritega lahendusi

juhul kui selleks ilmneb KSH koostamisel vajadus. Lisaks tuulikute arvule ja paigutusele

käsitletakse KSH aruandes tuulepargi põhivõrguga ühendamise trassikoridoride

alamalternatiive.

Tuulepargi rajamisega kaasnevad mõjud sõltuvad kujunevast tuulepargi lahendusest, mis

sõltub tuulikute täpsest paigutusest, kasutatavatest tuulikute vundamentidest, montaažiplatside

suurusest, ligipääsuteede paiknemisest ja elektri ülekandevõrguga ühenduse paiknemisest ja

tehnilisest lahendusest.

Tuulikute paigutus

Tuulikud paigutatakse üldiselt tuulepargis arvestades valdavaid tuulesuundi, seejuures sõltub

tuulikute vaheline kaugus tuulikute tehnilistest nõuetest, soovitavast tootlusest ja tuuleoludest.

Mõju hindamise aluseks olevate DP-ga kavandatavate tuulikute paiknemist kajastab Joonis 3.1.

Tuulikute vundamendid

Tuulikute vundamendi tüüp ja tehniline lahendus valitakse vastavalt pinnase

ehitusgeoloogilistele omadustele. Maismaa tuulikute puhul on levinuimaks

vundamenditüübiks gravitatsioonivundament –raudbetoonist vundamendi tüüp, mis hoiab

tuulikut püsti raskusjõu mõjul. Gravitatsioonivundament on ka kõige suurema maavajadusega

vundamenditüüp.

Tänapäevaste tuulikute vundamendid on üldjuhul kuni 25 m läbimõõduga, mis teeb

vundamendi ehitusalaseks pinnaks u 490 m2. Tuuliku mõõtmete suurenemisel võib eeldada ka

40 Väike-Maarja valla tuuleala nr 6 detailplaneeringu KSH aruande eelnõu. Alkranel OÜ, 2024-2026.

vundamendi läbimõõdu suurenemist. Tuulikute puhul enim levinud gravitatsioonivundamendi

sügavus võib olla ligikaudu vahemikus 2–6 m.

Soistele aladele ja väikese kandevõimega pinnasele tuulikute rajamisel kasutatakse

gravitatsioonivundamendi asemel sageli vaivundamente või kombinatsiooni vaiadest/ankrutest

ja gravitatsioonvundamendist (Joonis 3.2). Vaiade kasutamisel on väljakaevatava materjali

hulk ja kasutava betooni hulk oluliselt väiksem, samas võivad vaiad ulatuda 10–20 m

sügavusele (Lemma OÜ, 2024).

Joonis 3.2. Vundamendi tüübid (Annan, 2019)

Tuulikute vundamendi täpset lahendust ei määrata DP-ga ning see selgub ehitusprojekti käigus.

Montaažiplatsid

Iga tuuliku püstitamiseks rajatakse nn montaažiplats, millele saab püstitada tuuliku ehituse

perioodiks kraana ning muu vajaliku tehnika. Samuti saab montaažiplatsil hoiustada tuuliku

detaile püstitamise eelselt. Igal tuulikutootjal on vastavalt tuuliku mudelile välja töötatud

montaažiplatside standardlahendused, mida vajadusel lähtuvalt asukoha eripäradest

modifitseeritakse. Montaažiplats rajatakse vahetult tuuliku kõrvale võimaldamaks kraanal

tuuliku komponente paika tõsta. Plats peab olema tasane ja piisava kandevõimega. Platsi peale

ehitustööde lõppu tavapäraselt ei likvideerita, sest seda võib olla vaja kasutada ka tuuliku

hooldustöödeks. Hoiustatavate tuuliku detailide jaoks ei pea tingimata eraldi platsi

kandevõimet suurendama ja neid saab ladustada ka nt olemasoleval rohu- või põllumaal

montaažiplatsi kõrval.

Mida suurem on püstitatav tuulik, seda suurem on ka montaažiplatsi ulatus, sest suurenevad

püstitatavate detailide mõõtmed ja kasutatava kraana suurus. Nt Vestas V150 tehnilised

joonised näevad maksimaalse torni kõrguse 166 m korral ette 77×35 m ehk 2695 m2

montaažiplatsi (Vestas, 2017). Igal tuuliku tootjal on üldjuhul oma väljatöötatud montaažiplatsi

kuju ja suuruse nõuded. Näiteks Vestas V172 rootori diameeter 172 m (st raadius 86 m) ja

maksimaalne torni kõrgus 169 m, millele on vajalik montaažiplats ligikaudsete mõõtmetega

130 x 65 m = 8450 m2. Olenevalt kohapealsetest oludest, võib montaažiplatsi suurus olla ka

ligikaudu 1 ha.

41 Väike-Maarja valla tuuleala nr 6 detailplaneeringu KSH aruande eelnõu. Alkranel OÜ, 2024-2026.

Ligipääsuteed

Kõigile tuulikutele tuleb rajada ligipääsuteed, mis peavad võimaldama tuulikute rajamist (sh

tuuliku komponentide transporti) ja hilisemat hooldust. Teid hoitakse töötavate tuuleparkide

puhul aastaringselt ligipääsetavatena. Rajatavad teed peavad olema piisava kandevõimega ja

piisavalt laiad. Tuulepargi teede teekatte laius on tavapäraselt u 5 m ja teekoridori laius u 10

m. Tee kurvide ja kallete puhul tuleb arvestada eriti suuremõõtmeliste detailide

transpordivajadusega. Teede ristumisel kraavide või suuremate veekogudega on vajalik

truupide/sildade kavandamine. Teede püsivuse tagamiseks võib olla vajalik teega külgnevate

sademeveekraavide kavandamine. Mõju hindamise aluseks olevate DP-ga kavandatavate

juurdepääsuteede paiknemist kajastab Joonis 3.1.

Ühendus elektri ülekandevõrguga

DP alale rajatakse alajaam või alajaamad. Tuulikud ühendatakse tuulepargi alajaamaga

maakaablitega. Maakaablid paigaldatakse üldjuhul u 0,5 laiusesse ja kuni 1 m sügavusse

kaevikusse. Võimalik on paigutada maakaabelliinid ligipääsuteedega paralleelselt.

Tuulepargi alajaam tuleb elektri võrku müümiseks ühendada põhivõrguga. Lähim võimalik

olemasolev põhivõrgu alajaam on Väike-Maarja alajaam. Samas on võimalik rajada ka uus

alajaam ning liituda sealt 110 või 330 kV liinile. DP algatamise otsuse kohaselt tuleb

võimalusel kasutada tuulepargi ja 110 või 330 kV alajaama vaheliste liinidena olemasolevate

liinide koridore.

Täpne elektri ülekandeliinide paiknemine selgub edasise protsessi käigus. DP alast väljuvate

ülekandeliinide põhimõttelisi asukohti kajastab Joonis 3.1.

3.2 0-alternatiiv – olemasoleva olukorra jätkumine

0-alternatiiviks on olemasoleva olukorra jätkumine, st alternatiiv I ei rakendu ja planeeritavat

tuuleparki välja ei ehitata. Väike-Maarja valla tuuleala nr 6 kinnistutel säilib olemasolev

maakasutus ehk valdavalt põllu- ja metsamaad.

42 Väike-Maarja valla tuuleala nr 6 detailplaneeringu KSH aruande eelnõu. Alkranel OÜ, 2024-2026.

4 DETAILPLANEERINGUGA KAASNEVAD

KESKKONNAMÕJUD

Mõjude hindamisel lähtutakse KeHJS nõuetest ning KSH programmist. KSH programmis

määrati mõjuvaldkonnad, mida alljärgnevates peatükkides täpsemalt käsitletakse. KSH

programmi kohaselt ei ole ette näha olulisi mõjusid järgmistes valdkondades, mida ka KSH

aruandes detailsemalt ei käsitleta:

• soojus;

• kiirgus;

• lõhn;

• jäätmeteke;

• pärandkultuuriobjektid ja kultuuriväärtused;

• piiriülene mõju (mõeldud Eesti riigipiiri ülest mõju).

Andmebaasidena kasutatakse peamiselt EELIS (Eesti Looduse Infosüsteem,

Keskkonnaagentuur) ja Maa- ja Ruumiameti kaardirakendusi, Keskkonnaportaali andmeid,

erialakirjandust, asjakohaseid strateegilisi planeerimisdokumente, õigusakte jm saadaval

olevat temaatilist informatsiooni.

KSH koostamiseks viidi läbi järgmised uuringud või koostati järgmised tööd:

• linnustiku uuring ja ornitoloogiline eksperthinnang (KSH aruande lisa 2);

• käsitiivaliste uuring (KSH aruande lisa 3);

• mürauuring (sh müraleviku modelleerimine)(KSH aruande lisa 5);

• varjutuse modelleerimine (KSH aruande lisa 5);

• tuuliku nähtavusanalüüs ja visualiseeringud (fotomontaažid) eri vaatepunktidest ning

visuaalse mõju analüüs (KSH aruande lisad 5 ja 6).

Lähtuvalt kavandatava tegevuse iseloomust, sisust ja KSH algatamisotsustest käsitletakse KSH

aruande koostamise käigus vähemalt järgmisi valdkondi:

• Mõju põhja- ja pinnaveele;

• Mõju elustikule ja bioloogilisele mitmekesisusele ja ökosüsteemidele, sh:

− kaitstavad loodusobjektid;

− linnustik;

− nahkhiired;

− rohevõrgustiku toimimine ja sidusus;

− vääriselupaigad.

• Mõju inimese heaolule, tervisele ja varale ning sotsiaal-majanduslikule keskkonnale,

sh:

− Varjutus;

− Müra ja vibratsioon;

− Visuaalne mõju, sh mõju maastikule;

− Teede ja liiklusohutus;

− Ettevõtluskeskkond, sh mõju väärtuslikule põllumajandusmaale,

põllumajandusele, metsamajandusele ja maardlatele;

− Vara ja elanike sotsiaalsed vajadused, sh analüüsitakse ka võimalikke

kompensatsioonimeetmeid ehk kohaliku kasu võimalusi kohalikule

kogukonnale.

• Mõju kliimamuutustele ja ja kliimamuutustega kaasnevad mõjud;

43 Väike-Maarja valla tuuleala nr 6 detailplaneeringu KSH aruande eelnõu. Alkranel OÜ, 2024-2026.

• Muud mõjud, sh:

− Mõju riigikaitseliste radarite ja mobiiliside toimimisele;

− Avariiolukordadega kaasnevad mõjud;

• Kumuleeruvad mõjud.

4.1 Mõjuala suurus

Eeldatav mõjuala on piiritletav eelkõige DP ala ja seda ümbritseva alaga – käesolevas

dokumentatsioonis on vaadeldud enamike mõjude osas 1 km tsooni ümber Väike-Maarja valla

tuuleala nr 6. Linnustiku, varjutuse ja visuaalsete mõjude osas on vaadeldud ala 7 km raadiuses,

kohati ka suuremas raadiuses (nt merikotka, väike-konnakotka ja must-toonekure osas).

Lähimad elamuga kinnistud (mõõdetud eluhoonete kaugus lähimast tuulikupositsiooni

keskpunktist) on:

• põhja suunas Loksa külas, Tapa vallas ca 1090 m (tuulikupositsioonist pos 9) kaugusel

Hussari kinnistu (78701:004:0140);

• lääne suunas Põdrangu külas, Tapa vallas ca 800 m (pos 1) kaugusel Tisleri kinnistu

(78701:004:0500) ja ca 975 m (pos 1) kaugusel Aarepi kinnistu (78701:004:0300);

• kagu suunas Vao külas, Väike-Maarja vallas ca 1002 m (pos 12) kaugusel Killi kinnistu

(92702:004:1680) ja ca 1059 m (pos 12) kaugusel Mäeotsa kinnistu (92801:001:0856);

• ida suunas Ärina külas, Väike-Maarja vallas ca 1288 m (pos 13) kaugusel Volli kinnistu

(92702:004:0067), ca 1323 m (pos 13) kaugusel Kändliku kinnistu (92601:001:0269)

ja ca 1711 m (pos 13) kaugusel Laanepüü kinnistu (92702:004:0074);

• kirde suunas Ärina külas, Väike-Maarja vallas ca 1315 m (pos 13) kaugusel Mere

kinnistu (92702:004:1860) ja ca 1662 m (pos 13) kaugusel Rahula kinnistu

(92702:004:1410).

Täpsemalt hinnatakse mõjuala ulatust KSH aruande peatüki 4 alampeatükkides. Seejuures võib

sõltuvalt valdkonnast mõjuala ulatus varieeruda.

4.2 Mõju pinna- ja põhjaveele

Pinnavesi

Pinnaveekogudest läbib DP ala idaosa Põltsamaa jõgi. Alal puuduvad suuremad

seisuveekogud, väiksemad seisuveekogud jäävad Meibaumi liivakarjääri alale (tekkinud

kaevandamise tulemusena, ei ole ametlikud veekogud).

Looduskaitseseadusest tulenevalt ei ole tuulikute rajamine lubatud veekogude

ehituskeeluvööndisse, kuid ehituskeeld ei laiene kehtestatud detailplaneeringuga kavandatud

tehnovõrgule ja -rajatisele, sillale, avalikult kasutatavale teele ja rootorilabade alusele pinnale.

Põltsamaa jõel ehk üle 25 km2 suuruse valgalaga jõel, ojal ja maaparandussüsteemi eesvoolul

on ehituskeeluvööndi laius 50 m. Jõe kaldal metsamaal metsaseaduse § 3 lõike 2 tähenduses

ulatub ehituskeeluvöönd kalda piiranguvööndi piirini ehk Põltsamaa jõe puhul 100 m

kaugusele jõest. Kavandatavad lähimad tuulikupositsioonid jäävad Põltsamaa jõest

minimaalselt u 500 m kaugusele. Piirkonna juurdepääsuteed ja maakaabelliini asukohad on

kavandatud samuti tunduvalt kaugemale kui eelnimetatud vööndid. Seega arvestades kaugust

ei ole olulist lühi- (ehitusaegne) ega pikaajalist (kasutusaegne) ebasoodsat mõju jõe

veerežiimile ja -kvaliteedile ette näha. Põltsamaa jõe ääres levivad luhaalad, kuid ka need

44 Väike-Maarja valla tuuleala nr 6 detailplaneeringu KSH aruande eelnõu. Alkranel OÜ, 2024-2026.

jäävad lähimatest tuulikupositsioonidest mitmesaja meetri kaugusele ega ole seetõttu

mõjutatud tuulikute või vajaliku taristu ehitusest/kasutusest.

Mullastiku kaardi alusel (vt ptk 2.2) puuduvad DP alal alaliselt liigniisked mullad, mida

maaparanduse käigus võiks olla vaja kuivendada. Tulenevalt eelnevast

maaparandussüsteemidega kaetud alasid kõnealuses piirkonnas ei esine ning ka tuulikute,

juurdepääsuteede jm vajaliku taristu rajamise järgseks kasutuseks puudub kuivendamise

vajadus. Eelnevat arvestades ei ole olulist ebasoodsat mõju pinnaveele ette näha ja seda nii

lühi- kui ka pikaajalises skaalas.

Tuulikupositsioonidele lähim soo (Sandimetsa soo) jääb enam kui 3,3 km kaugusele. “Eesti

soode seisund ja kaitstus” (Paal & Leibak 2013) kohaselt on soo-ökosüsteemide efektiivseks

kaitseks nende lähialadel toimuvate veerežiimi muutuste korral, vajalik luua nende ümber

puhveralad säilitamaks soode veerežiimi ja tagamaks seeläbi nende ökosüsteemse kvaliteedi

ning nendega seotud organismide liigikaitse. Seejuures peaks rabade puhvertsooni laius olema

vähemalt 500 m rabanõlva jalamilt arvestades. Võrdluseks nt Iirimaa puhul on vastavas

juhendmaterjalis (DAERA, 2015/2019) soovitatud tuulepargid kavandada 250 m kaugusele

märgalast. Seega kaugust arvestades ei ole olulist ebasoodsat mõju piirkonna soodele ette näha.

Põhjavesi

Ptk 2.4 kohaselt on põhjavesi DP alal valdavas osas kaitsmata või nõrgalt kaitstud. Pinnakatte

paksus varieerub, olles 1-2 m paksune ala edelaosas ja üle 5 m paksune ala idaosas Põltsamaa

jõe ümbruses. Tuginedes DP ala edela-, kagu- ja kirdeosas varasemalt teostatud maavara

geoloogiliste uuringute aruannetele (OÜ Eesti Geoloogiakeskus, 2010; OÜ Eesti

Geoloogiakeskus, 2012; AS EDK, 1996) jääb põhjaveetase maapinnast valdavalt vähemalt

2,9+ m sügavusele, edelaosas (EDK AS, 1996) ei jõutud uuringute ajal põhjaveetasemeni ka 7

m sügavuste puuraukude rajamisel.

Põhjaveele võivad tuuleparkide rajamisega kaasneda mõjud nii ehitus- kui ka kasutusetapis.

Ehitusetapiga seotud mõjud tulenevad otsesest ehitustegevusest, nt vundamentide rajamine, kui

vajalikuks võib osutuda ehitusaegne veetaseme alandamine või ka võimalikest

avariiolukordadest lähtuvast reostusest ja selle mõjust põhjaveekvaliteedile.

Tuulikute planeeringutes ei määrata tuulikute ehituslikku lahendust, kuid mõjude hindamisel

lähtutakse (olemasolevate tuulikute ehituslikest lahendustest lähtudes) eeldusest, et on

võimalik keskkonnamõjuliselt kaks põhimõtteliselt erinevat vundamenditüüpi (ja lisaks nende

kombineeritud lahendused). Eestis on enim kasutatav vundamenditüüp

gravitatsioonivundament. Gravitatsioonivundamendi tarvis rajatakse süvend sügavusega

kuni 6 m ja läbimõõduga kuni 30 m, millesse rajatakse raudbetoon vundament. Teise

lahendusena on kasutusel vaivundament. Vaivundamendi korral rajatakse vaiad kuni

ankurdamiseks sobiliku kihini (Eestis üldjuhul lubjakivi) ja selle sisse. Vaiade sügavus sõltub

geoloogilisest ehitusest. Eestis on teada 14 m sügavuste vaiade kasutamine. Konservatiivselt

võib eeldada, et sügavus võib vajadusel olla ka suurem. Vaivundamendi rajamine ei nõua

ehitusaegset veealandust. Vaiad rajatakse puurimise või rammimise teel.

Ehitusaegne mõju veerežiimile tuleneb gravitatsioonivundamendi kasutamise korral põhiliselt

tuulikute vundamendisüvendite rajamisest ja kuiva tööpinna tagamiseks vajalikust ajutisest

ehitusaegsest kuivendamisest. Ehk siis rajamisega kaasneb võimaliku mõjuna ehitusaegne

põhjaveetaseme alandus seoses vundamendikaeviku ehituse ajal kuivana hoidmise vajadusega.

Süvendite kuivendamine põhjustab põhjavee valgumist süvendisse külgnevatest setetest, mille

45 Väike-Maarja valla tuuleala nr 6 detailplaneeringu KSH aruande eelnõu. Alkranel OÜ, 2024-2026.

tulemusel langeb ka seal põhjavee tase. Kujuneb välja põhjaveetaseme alanduslehter, mille

piires põhjaveetaseme alandus on suurim otse süvendi kõrval ja väheneb kiiresti süvendist

kaugenedes. Võttes aga arvesse varasemalt piirkonnas tehtud geoloogiliste uuringute (EDK

AS, 1996; Eesti Geoloogiakeskus OÜ, 2012; Eesti Geoloogiakeskus OÜ, 2010) tulemusi, siis

paikneb valdavas osas alal põhjavesi maapinnas sügaval ning on tõenäoline, et vähemalt osade

tuulikute asukohtades vundamendi rajamissügavuseni põhjaveetase ei ulatu ning veeärastus ei

ole vajalik. Kui ka veeärastus osutub vajalikuks on tegemist lokaalsete mõjudega, mille

olulisust saab vähendada ehitusgeoloogilise uuringu tulemusi arvestava projekteerimisega, aga

ka reaalse ehitustegevuse käigus töö- ja keskkonnanõuete kinnipidamisega. Ehitusaegne

veetaseme alandus on lühiajaline ning peale vundamendi valmimist enam süvendit kuivendama

ei pea ja alal taastub endine veetase.

Koha-spetsiifiliste andmete puudumisel saab ehitussüvendi rajamisel veeärastuse mõju

raadiust hinnata vabapinnalisele põhjaveele Sichardti (Sichardt, 1928) valemiga:

kus s – alanemine (m)

k – filtratsioonimoodul (m/s)

C – empiiriline kalibreerimisfaktor

Radiaalse voolu puhul on C tavaliselt 3000 (Environment Agency, 2007)

Valemi kasutamiseks on vajalik teada piirkonna kivimite filtratsioonimoodulit (e

filtratsioonikoefitsienti). DP alal on üheks vundamendi rajamisel kuivendatavaks kihiks

Kvaternaari setete kiht. Ptk 2.2 kohaselt ala pinnakatte paksus varieerub, olles 1-2 m paksune

ala edelaosas ja üle 5 m paksune ala idaosas Põltsamaa jõe ümbruses. Piirkonna aluspõhja

moodustavad lubjakivid (vt täpsemalt ptk 2.2). Kuna pinnakatte paksus võib olla ka vaid 1-2

meetrit, siis kohati ulatub kuni 6 m sügavune vundament ka karbonaatkivimitesse.

Kvaternaari setete filtratsioonikoefitsient on sageli 5-10 m/ööpäevas, kohati kuni 100

m/ööpäevas (Eesti Geoloogiakeskus, 2001). Maapinnalähedastes karbonaatsetes kivimites on

põhjavee liikumiskiirus looduslikes tingimustes keskmiselt 1 kuni 10 m/ööpäevas (Eesti

Geoloogiateenistus, 2019). Silur-Ordoviitsiumi lubjakivide ülemise, 15 m paksuse

sügavusvahemiku lateraalne filtratsioonikoefitsient on enamasti vahemikus 10-50 m/ööpäevas

(Eesti Geoloogiakeskus, 2001. Eesti Põhjaveekaitstuse Kaart 1:400 000 seletuskiri).

Tabel 4.1 kajastab erinevate kivimite filtratsioonikoefitsientide (moodulite) kohast veetaseme

alanemise maksimaalset mõjuraadiust Sichardti valemi alusel. Välja on toodud kaks näidet, kus

esimesel juhul on tavapärane põhjaveetase maapinnast 1,5 m sügavusel ja kuni 6 m sügavuse

süvendi puhul on põhjaveetaseme alanemine süvendis 4,5 m (käesoleva DP puhul pigem

teoreetiline näide, kuigi täielikult ei saa välistada, et paiguti ka sellisel sügavusel põhjavesi DP

alal esineb) ning teisel juhul on põhjaveetase maapinnast tavapäraselt 3 m sügavusel ning 6 m

sügavuse süvendi puhul on veetaseme alanemine 3 m (käesoleva DP puhul ka reaalselt esineda

võiv).

46 Väike-Maarja valla tuuleala nr 6 detailplaneeringu KSH aruande eelnõu. Alkranel OÜ, 2024-2026.

Tabel 4.1. Sichardti valemi kohane maksimaalne ehitusaegne veetaseme alanemise mõjuraadius

erinevate filtratsioonikoefitsientide korral

Mõjuulatus süvendist, m

Filtratsioonimoodul,

m/ööp alanemine 4,5 m alanemine 3 m

0,5 32,5 21,7

1 45,9 30,6

2 65,0 43,3

5 102,7 68,5

10 145,2 96,8

25 229,6 153,1

50 324,8 216,5

100 459,3 306,2

Arvestades, et üldiselt võiks ulatuda filtratsioonimoodul 10 m/ööpäevas, siis oleks ka

käesoleva DP puhul teoreetilise alanemise (4,5 m) korral mõjuulatus vundamendi süvendist

maksimaalselt 145 m, käesoleva DP korral on aga pigem realistlik alanemine 3 m ehk

mõjuulatus süvendist maksimaalselt 97 m. Kui arvestada ka kõige ekstreemsemate võimalike

filtratsioonimoodulitega 50 m/ööp lubjakivide ja 100 m/ööp liivade puhul, siis võib teoreetiline

mõjuraadius kasvada ka 325-459 m-ni, käesoleva DP puhul on sel juhul pigem mõjuulatus

maksimaalselt kuni 306 m. Eelneva alusel saab järeldada, et mitte mingil juhul (ka ekstreemsete

hüdrogeoloogiliste tingimuste korral) ei ulatu ehitusaegne vundamentide rajamisel tekkiv

alanduslehter lähimate elamuteni (tuulikupositsioonidele lähim elamu jääb u 800 m kaugusele

(pos 1)) ehk alale, kus võib paikneda joogiveevarustuse kaeve.

Põhjaveetaseme ja -kvaliteedi muutused on oluline aspekt piirkonna joogiveevarustuse

tagamisel. Kuigi Eestis puuduvad soovituslikud tuulikute kaugused joogiveehaaretest, siis nt

Iirimaa vastavas juhendis (DAERA, 2015/2019) on soovitatud tuulepargid kavandada 250 m

kaugusele joogiveehaaretest. Lähimad majapidamised, kus paiknevad salv- või puurkaevud

jäävad tuulikutest vähemalt u 0,8 km kaugusele. Seega arvestades tegevuse iseloomu ja

eeltoodud kauguseid, siis ei ole ette näha ebasoodsat mõju piirkonna elanike joogiveevarustuse

ja -kvaliteedi säilimisele.

Kasutusaegsed mõjud on seotud võimalike avariiolukordadega, kus tuulikutes kasutatav õli

võib sattuda pinnasesse. Tuulikutega seotud peamiseks ohuallikaks põhja- ja pinnaveele on

tuuliku gondlis asuva käigukasti poolt kasutatav õli (kokku kuni 800 l tuuliku kohta), mis

gondli purunemisel või ebaõige õlivahetusprotseduuri korral võib sattuda pinnasesse ja

halvimal juhul pinna- või põhjavette. Siiski on avarii esinemise ja õli pinnasesse sattumise risk

nõuetekohasel tuuliku käitamisel väga madal (vt ka ptk 4.6.2).

Tuulikute vundamendid takistavad teatud ulatuses ka põhjavee liikumist. Vahetult vundamendi

alal võib olla mõningane takistav mõju põhjavee liikumisele, kui senine poorne mineraalne

pinnas asendatakse betooniga. Tuuliku vundament ise pole nii massiivne, et ta mõjutaks

põhjavee liikumist laiemal alal. Vesi liigub ümber vundamendi ja arvestades vundamendi

mõõtmeid ei ole tegu olulise takistusega. Tegemist on seega lokaalse mõjuga, mis piirkonna

üldisele põhjavee liikumisele olulist ebasoodsat mõju ei avalda ja seda arvestades ka tuulepargi

tuulikute omavahelisest kaugusest tulenevat kumuleeruvat mõju.

47 Väike-Maarja valla tuuleala nr 6 detailplaneeringu KSH aruande eelnõu. Alkranel OÜ, 2024-2026.

Viimastel aastatel on tekitanud küsimusi tuulikutega kaasneva vibratsiooni mõju pinnasele, sh

põhjaveele. Tuulepargi võimaliku vibratsiooni hindamisel saab lähtuda ka

Kliimaministeeriumi koostatud juhendmaterjalis „Tuuleparkide keskkonnamõju hindamise

juhend. Müra, vibratsioon, varjutamine“ (Kliimaministeerium, 2025) esitatud metoodikast.

Juhendis on välja toodud, et arvestades, et vibratsiooni levik sõltub muuhulgas asukohas

esineva pinnase omadustest ja tuulikute võimsusest, on ettevaatusprintsiibist lähtuvalt

soovitatav negatiivsete mõjude (sh kumulatiivsete) vältimiseks tagada, et tuulepargid asuksid

vibratsioonitundlikest hoonetest (elamud ja ühiskasutatavad hooned) minimaalselt 500 m

kaugusel. Antud vahemaa tagamise korral ei ole vajalik juhendi kohaselt täpsustavate

vibratsiooni uuringute läbiviimine. Antud detailplaneeringu puhul on tagatud tuuliku ja

vibratsioonitundlike hoonete ning kaevude vahemaa, mis on suurem kui 500 m (~800 m).

Vibratsiooni probleemi üheks tõstatajaks oli Kanada Chatham-Kent (Ontario) omavalitsuse

kogukond, kes tundis muret põhjavee kvaliteedi üle hiljuti rajatud North-Kent Wind tuulepargi

tõttu. Projekti käigus teostati mh vibratsiooni mõõtmised (sh vaiade rajamise ehk vaiamise ja

tuulikugeneraatori töötamise ajal) ning veekvaliteedi mõõtmised. Kohalikku pinnast

iseloomustab kuni 20 m paksune saviliiva kiht, mille all paikneb moreeni kiht. Aluspõhja

iseloomustab nn Kettle Point orgaanikakiht, mis koosneb peamiselt kildast ja savikildast.

Vaiamise ajal näitasid mõõtmistulemused (Golder Associates, 2017), et vibratsiooni mõju on

suurim 3 m kaugusel vaiamistöödest, kus vibratsiooni tase võis ulatuda pinnases kuni 38,1

mm/s (osakeste vertikaalne liikumine), mis vähenes kauguse suurenemisega. Näiteks juba 50

m kaugusel jäid vibratsiooni tasemed alla 1 mm/s. Lähimates (kaugusel 0,9-1,1 km)

veekaevudes maksimaalne vibratsiooni tase jäi alla 0,035 mm/s. Hilisemas uuringus (Golder

Associates, 2021) käsitleti tuulikuturbiini töötamisest tingitud võimalikke

vibratsioonitasemeid. Tulemusena leiti, et vibratsioonitase tuuliku kasutamise ajal vundamendi

jalamil jäid 0,1 kuni 5 mm/s juurde (seejuures 95% mõõtetulemustest jäid vahemikku 0,02 kuni

1 mm/s). 20 m kaugusel jäid maksimaalsed mõõtetulemused pinnases 0,6 mm/s ja aluspõhjas

0,5 mm/s juurde, kaugusel 60 m jäid tulemused vahemikku 0.01-0.05 mm/s. Kaugusel 146 m

olid maksimaalsed mõõtetulemused 0.0045 mm/s aluskorras. Võttes eelnevat arvesse järeldati,

et taoliste vibratsioonide tasemel pole võimalik negatiivne mõju vibratsioonilainete levikul

kaevudeni.

Varasemad uuringud on näidanud, et vibratsiooni tasemed tuuliku kasutamisajal vundamendi

jalamil jäid 0,07 mm/s juurde, 100 m kaugusel olid vibratsiooni tasemed 0,015 mm/s (Styles

jt, 2005; Snow, 1997). Ka teistes uuringutes (Nagel jt, 2021, Valente jt, 2022) leiti, et

tuulikutest tulenev vibratsioon on liiga väike, et mõjutada pinnaseosakeste liikumist, sh

põhjavee kvaliteeti. Uuringute tulemusena järeldati, et põhjavee kvaliteet kohalikes kaevudes

oli nii enne tuulepargi rajamist kui ka pärast kesine, mille põhjustas puurkaevude või filtrite

kehv konstruktsioon ja korrashoid (sh kulumine ajaga) ning ülepumpamine.

Kokkuvõtvalt jäävad kavandatava tegevuse ehk alternatiiv I realiseerumisel tuulikud piisavalt

kaugele nii Põltsamaa jõest kui lähimatest joogiveekaevudest ega põhjusta seejuures

ebasoodsat mõju pinna- ja põhjaveele ning seda nii ehitus- kui kasutusetapis. Ehitusaegsed

võimalikud reostuse vältimise riskid on maandatud reaalse ehitustegevuse käigus töö- ja

keskkonnanõuete kinnipidamisega. Olemasoleva olukorra ehk 0-alternatiivi jätkumisel ei ole

ebasoodsat mõju ette näha. Piirkonna kaevandustegevus ja sellest lähtuvad võimalikud mõjud

on reguleeritud vastavas kaevandamist lubavas keskkonnaloas.

48 Väike-Maarja valla tuuleala nr 6 detailplaneeringu KSH aruande eelnõu. Alkranel OÜ, 2024-2026.

4.3 Mõju elustikule ning bioloogilisele mitmekesisusele ja

ökosüsteemidele

4.3.1 Mõju kaitstavatele loodusobjektidele, v.a linnud ja nahkhiired

DP alale ei jää kaitse-, hoiualasid ega püsielupaiku. Samuti ei jää alale projekteeritavaid

kaitsealasid. Lähim kaitseala – Põdrangu looduskaitseala jääb lähimast kavandatavast tuuliku

positsioonist (pos 1) u 840 m kaugusele (DP ala piirist u 650 m kaugusele). Looduskaitseala

kaitse-eesmärk on kaitsta, säilitada ja taastada väärtuslikke metsakooslusi. Arvestades kaugust

ja kaitseala kaitse-eesmärki ning tuginedes mh ka ptk-s 4.2 toodud võimaliku veekeskkonna

mõjutuse hinnangule, siis ei ole olulist ebasoodsat otsest ega kaudset mõju tuulepargi rajamisel

kaitseala kaitse-eesmärkide täitmisele ette näha.

Kaitstavatest liikidest paikneb lisaks linnu- ja nahkhiireliikidele (vt täpsemalt ptk 4.3.2 ja 4.3.3)

alal EELISe andmebaasi kohaselt III kaitsekategooria samblaliigi – sulgjas õhik (Neckera

pennata) kasvukoht. Registreeritud kasvukoht jääb väärielupaiga (VEP nr 143012) piiridesse

ning paikneb lähimast kavandatavast tuulikupositsioonist (pos 4) minimaalselt u 105 m

kaugusel ning juurdepääsuteest u 10 m kaugusel. Seejuures on juurdepääsutee kavandatud

olemasoleva metsatee baasil, vajadusel laiendades teed VEPist ja sambla kasvukohast teisele

poole. Arvestades eelnevat ning ka tuulikupositsiooni kaugust kasvukohast, siis ei ole otsest

ebasoodsat mõju kasvukoha säilimisele ette näha. Kaudne mõju seondub võimaliku pinnase

niiskusrežiimi muutusega. Võttes arvesse kasvukohast u 250 m kaugusel varasemalt tehtud

geoloogilise uuringu (EDK AS, 1996) tulemusi, siis paikneb põhjavesi vaadeldavas piirkonnas

tõenäoliselt tuuliku vundamentide sügavusest madalamal (EDK AS (1996) uuringualal ei

jõutud põhjaveeni ka 7 m puuraukudega) ning piirkonna taimestik toitub sademeveest.

Seejuures on nii kaitsealuse liigi kasvukoha kui geoloogilise uuringuala mullastik ning ka

metsa kasvukohatüübid samad. Arvestades eelnevat ning asjaolu, et lähim tuulik hakkaks

paiknema enam kui 100 m kaugusel kasvukohast ning juurdepääsutee rajatakse olemasoleva

tee baasil, siis ei ole ette näha olulist kasvukoha pinnase niiskusrežiimi muutust ehk olulist

ebasoodsat kaudset mõju seoses tuulikute rajamisega.

Teine DP alal esinev kaitsealune liik on kaunis kuldking (Cypripedium calceolus; II

kaitsekategooria). Liigi EELISesse kantud leiukoht jääb lähimast tuulikupositsioonist (pos 8)

enam kui 150 m kaugusele. Tuulikupositsioonide 7 ja 8 vaheliseks ühenduseks on planeeringus

jäetud alternatiivse juurdepääsutee võimalus, mis kulgeks mööda olemasolevat metsarada.

Nimetatud metsaraja äärde ulatuks ka kaunis kuldkinga kasvukoht ning samal pool metsarada

paikneks ka kaitsealuste (III kategooria) kuklaste leiukoht. Kui tuulikute projekteerimise etapis

otsustatakse kasutusele võtta positsioonide 7 ja 8 vaheline alternatiivse juurdepääsutee asukoht,

tuleb teed laiendada kaitsealuse kaunis kuldkinga kasvukohast ja kuklaste leiukohast teisele

poole. Lisaks, kui tee projekteerimise etapis selgub, et kuklaste pesad jäävad ka registreeritud

leiupaigast eemale juurdepääsutee koridori, tuleb enne raadamis- ja ehitustööde algust pesad

teisaldada vastavalt Vabariigi Valitsuse määrusele nr 248 "Kaitsealuse liigi isendi

ümberasustamise kord“. Eelnevat arvestades ei ole otsest ebasoodsat mõju ette näha. Eelmises

lõigus esitatud geoloogilise uuringu (EDK AS, 1996) ala ulatus ka kaunis kuldkinga kasvukoha

ja kuklaste leiukoha lähialale. Seega on antud töö tulemused asjakohased ka käesoleval juhul

ehk arvestades eelmises lõigus toodut ning asjaolu, et lähim tuulik hakkaks paiknema enam kui

150 m kaugusel kasvukohast ning alternatiivse juurdepääsutee asukohas paikneks pinnasevesi

sügaval maapinnas, siis ei ole ette näha olulist piirkonna pinnase niiskusrežiimi muutust ehk

olulist ebasoodsat kaudset mõju seoses tuulikute ja taristu rajamisega.

49 Väike-Maarja valla tuuleala nr 6 detailplaneeringu KSH aruande eelnõu. Alkranel OÜ, 2024-2026.

Lisaks EELISe andmebaasile kontrolliti käesoleva töö mahus ka eElurikkuse andmebaasis

olevaid DP alal teostatud vaatlusandmeid. Andmete alusel ei tuvastatud kaitsealuste liikide

(linnustiku ja nahkhiirte kohta vt ptk 4.3.2 ja 4.3.3) vaatluskohti kavandatavate

tuulikupositsioonide piirkonnas.

Kokkuvõtvalt ei ole alternatiiv I korral DP alale tuulikute jm vajaliku taristu rajamisega

ebasoodsat lühi- ega pikaajalist mõju kaitstavatele loodusobjektidele ette näha. Vajalik on

rakendada leevendavaid meetmeid. Olemasoleva olukorra ehk 0-alternatiivi jätkumisel ei ole

ebasoodsat mõju ette näha.

Leevendavad meetmed (meetmed on tõhusad, aidates kaasa võimaliku ebasoodsa mõju

vältimisele või leevendamisele):

• Tuulikupositsioonide 1 ja 2 juurdepääsutee rajamisel olemasoleva metsatee baasil tuleb

vääriselupaiga (VEP nr 143012) läheduses vajadusel tee laiendamine näha ette

vääriselupaigast teisele poole. Vääriselupaik on ühtlasi kasvukohaks kaitsealusele

samblaliigile;

• Kui tuulikute projekteerimise etapis otsustatakse kasutusele võtta positsioonide 7 ja 8

vaheline alternatiivse juurdepääsutee asukoht, tuleb olemasolevat metsarada laiendada

kaitsealuse kaunis kuldkinga kasvukohast ja kuklaste leiukohast teisele poole. Lisaks,

kui tee projekteerimise etapis selgub, et kuklaste pesad jäävad ka registreeritud

leiupaigast eemale juurdepääsutee koridori, tuleb enne raadamis- ja ehitustööde algust

pesad teisaldada vastavalt Vabariigi Valitsuse määrusele nr 248 "Kaitsealuse liigi isendi

ümberasustamise kord“.

4.3.2 Mõju linnustikule

DP ja selle KSH algatamisele eelnevalt viidi DP alal ja selle ümbruses läbi linnustiku uuring

(Linnuekspert OÜ, 2024; vt KSH aruande lisa 2 – tegemist on „AK“ märkega lisaga ehk

asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud lisaga, vt selgitus Sissejuhatusest), mille tulemusi on

kajastatud kokkuvõtvalt peatükis 2.5.3. Uuringu üks olulisemaid järeldusi oli, et Põltsamaa jõe

piirkond eristub nii pesitsevate liikide kui rändepeatujate poolest ja on selgelt uuringuala

hotspot ehk liikide koondumisala. Lisaks ulatub kõnealusele alale DP ala kagunurgas

(põhimahus jääb rändepeatuskoha ala DP alalt välja) tuvastatud laululuikede (II

kaitsekategooria) rändepeatuskoht – sügisrändel kohati seal maas toitumas 50 laululuike,

samuti oli oktoobris mitmeid kohaliku iseloomuga ülelende. Eelnevast lähtuvalt on linnustiku

uuringus seatud tingimus, et kõnealuses piirkonnas tuleb vältida tuulikute rajamist. DP alale

kavandatavad tuulikupositsioonid jäävad Põltsamaa jõe piirkonna nn keelualast välja (Joonis

4.1), lähim positsioon (pos 13) jääb keelualast u 100 m kaugusele ja uuringuga tuvastatud

laululuikede toitumisalast veelgi kaugemale. Juurdepääsuteed on kavandatud võimalikult

suures ulatuses olemasolevate teede baasil ja keelualast eemal. Seega ei ole ette näha tuulikute

ja juurdepääsuteede rajamiseks linnustiku jaoks väärtuslikuima ala hõivamist. Põhivõrguga

idasuunaliseks liitumiseks kavandatavad põhimõttelised maakaablitrassi asukoha alternatiivid

läbivad osaliselt eelnimetatud tuulikute rajamise keeluala. Arvestades, et tegemist on kitsaste

maakaabli koridoridega, millest kasutusaegseid häiringuid linnustikule ei esine, siis ei ole

ebasoodsat mõju ette näha. Oluline on, et võimalikus koridoris metsa raie teostamisel peetaks

kinni pesitsusrahu perioodist ehk välditakse metsa raiet pesitsusrahu ajal.

50 Väike-Maarja valla tuuleala nr 6 detailplaneeringu KSH aruande eelnõu. Alkranel OÜ, 2024-2026.

Joonis 4.1. Linnustiku uuringust (Linnuekspert OÜ, 2024) tulenev tuulikute rajamiseks ebasobiv ala

koos kavandatavate tuuliku positsioonidega. Aluskaart: Maa- ja Ruumiamet, 2026.

Linnustiku uuringus tuuakse välja, et hanede, laglede ja luikede ülelende esines rohkem

uuringuala idaservas ehk põllumajandusmaastikus. Kohalikel ülelendudel ei ole läbivat

suunda, linnud liiguvad kohalike toitumiskohtade vahel pigem kaootiliselt. Kõige olulisem

kohalik liikuja on laululuik. Uuringus antakse suunised, et hanede, laglede ja luikede

kokkupõrkeriski vähendamiseks paigutada tuulikud lindudele tuulikute vahelt läbi lendamiseks

hõlbustavalt võimalikult hõredalt ja selgete ridadena. Kuna alal selged eelistatud

liikumisuunad puuduvad, peab lähtuma kirde-edela suunaliselt põhilisest rändesuunast. Joonis

4.1 alusel on tuulikute positsioonid paigutatud valdavalt edela-kirde suunaliste ridadena,

seejuures on tuulikute vahekaugused ca 500 m. Nii moodustavad tuulikute vahele edela-kirde

suunalised koridorid, mis võimaldavad lindude rännet ja vähendavad kokkupõrkeriski.

Kuigi piirkonna põllud ei ole eelduslikult (võib aastati varieeruda, sõltudes põldudel

kasvatavatest kultuuridest) hanede ja laglede jaoks oluline rändepeatuskoht, moodustasid

uuringualal vaadeldud lindude koguarvust u 2/3 hanede ja laglede rändeparved. Lisaks jäi

linnustiku uuringus 80% kõikidest hanevaatlustest tuulikute prognoositavasse tiivikute

töökõrgusesse (75-290 m). Arvestades eelnevat ning ka laululuikede rändepeatuskoha

esinemist DP ala kaguservas (põhimahus jäi uuringu hetkel tuvastatud toitumisala DP alast

siiski välja, kuid võib aastati varieeruda), siis on vajalik tuulepargi idapoolsematel (pos 8, 10,

11, 12, 13; vt Joonis 4.2) – toitumisaladele lähimatel ja põllumajandusmaastikus paiknevatel

tuulikutel kasutada lindude tuvastussüsteeme, mis kogukate rändliikide (haned, lagled, luiged)

tuvastamisel rakendaksid tuulikute peatamisprotsessi. Tuvastussüsteemide kasutamise

vajadust, perioodi pikkust jms võib täpsustada järelseire alusel.

51 Väike-Maarja valla tuuleala nr 6 detailplaneeringu KSH aruande eelnõu. Alkranel OÜ, 2024-2026.

Linnustiku uuringus (Linnuekspert OÜ, 2024) tuuakse soovitusena välja, et rändepeatusel

toitumiseks kasutavate kogukate liikide (haned, lagled, luiged) kokkupõrkeohu vähendamiseks

saab soovitada piirkonna (laiem kui ainult DP ala) põllumaade maakasutusplaani disainimist

nii, et võimalusel välditaks lindudele atraktiivsete kultuuride viljelemist tuulepargi läheduses.

KSH koostaja on seisukohal, et tegemist on teoreetiliselt tõhusa leevendusmeetmega, kuid

praktikas keeruline, kui mitte võimatu rakendada. Arendaja võib püüda teha teiste

maaomanikega piirkonnas kokkuleppeid, kuid põllumajandusmaa kasutus on põllumehe

otsustada. Seejuures kehtib põllumajanduses püsirohumaade pindala säilitamise kohustus.

Seda aga võib tagada ka püsirohumaade asendamise kaudu, mis võib mõnel juhul tähendada,

et kindlas asukohas haritakse püsirohumaa üles ja see asendatakse püsirohumaaga mõnes muus

asukohas vastava põllumajandustootja kasutatavate maade hulgas.

Tuginedes EELISe (01.01.2026) ja linnustiku uuringu (Linnuekspert OÜ, 2024) tulemustele ei

paikne DP alal I kaitsekategooria linnuliikide leiukohti. DP ala lääneosas paikneb II

kaitsekategooria liigi – laanerähni leiupaik (vt KSH aruande lisa 4 joonis L1 – tegemist on

„AK“ märkega lisaga ehk asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud lisaga, vt selgitus

Sissejuhatusest). EELIS (01.01.2026) andmete alusel pärineb antud asukohas ainus kinnitatud

laanerähni vaatlus aastast 2000. Linnustiku uuringu käigus alal registreeritud laanerähni

elupaigas laanerähniga kontakti ei saadud, tegevusjälgi ei leitud. Liiki ei leitud

peibutusotsinguga ja seda ka mujal uuringualal. Laanerähn eelistab vanemaid puistuid, kus on

rohkelt kuivanud puid, soovitavalt kuuski. Seetõttu on laanerähni soodsa seisundi tagamiseks

oluline säilitada elupaiga hea seisund. Lähim tuulikupositsioon on kavandatud elupaigast u 100

m kaugusele. Seega ei ole ebasoodsat mõju laanerähni elupaiga säilimisele ette näha.

Teine II kaitsekategooria linnuliik, kelle elupaik jääb DP alale on kanakull. Eesti

Ornitoloogiaühing MTÜ (2025; KSH aruande lisa 2) andis kõnealuse kanakulli elupaigale

avalduvate mõjude osas, seoses kavandatava tegevusega eksperthinnangu. Järgnevalt on

esitatud väljavõte eksperthinnangust.

Maismaalinnustiku analüüs (Eesti Ornitoloogiaühing & Kotkaklubi, 2022) soovitab mitte

ehitada tuulikuid 1000 m raadiusesse kanakulli pesadest. See on ettevaatuspõhimõtet järgiv

suunis, sest pikaajalise arvukuse languse tõttu kuulub kanakull Eestis ohustatud liikide hulka

(Punase nimestiku kategooria ohualdis (vulnerable) (Elts jt., 2019)) ja on arvatud kaitstavate

liikide II kategooriasse. Tuuleenergia arenduste suhtes peetakse kanakulli nii Soomes kui

Leedus keskmiselt tundlikuks (Balotari-Chiebao jt, 2021; Morkūnė jt, 2020).

Eesti kanakullide kodupiirkonnad on suured. Saatjatega lindude andmete alusel on selgitatud,

et territoriaalsete emaste kodupiirkonna suuruse keskväärtus (295 km2) on viis korda suurem

kui isastel (58 km2). Isaslindude GPS-punktide keskmine kaugus pesast oli 2067 m (keskväärtus

1482 m) ja emaslindudel 7604 m (keskväärtus 5112 m) (Väli jt, 2025). Seega ulatuvad

kanakullide saagilennud kaugele üle planeeritava tuulepargi piiride.

Kanakulli tähtsamateks saakliikideks Eestis on hallvares, kodutuvi ning kaelustuvi, kes

moodustavad kokku 48,6% saakobjektide arvust ning 55,5% massist (Väli jt, 2024). Neist

hallvares ja kodutuvi on kultuurmaastike ja asulatega seotud liigid ja kaelustuvi toitumisalad

asuvad valdavalt põllumajandusmaastikes. DP ala kanakullipaari kõige tõenäolisemad

toitumisalad väljaspool metsamaastikku asuvad põhja-loode suunas umbes 2,5 km kaugusel ja

need on JK Otsa Talu OÜ veisefarm (ligi 1000 veist) ja Härjamäe talu OÜ vabapidamiskanala,

kuna need on kõige tõenäolisemad kodutuvide ja vareslaste „allikad“ ümbruskonnas. Selles

suunas tuulikpositsioone kavandatud ei ole. Asulatest võivad kanakullid tuvide ja vareslaste

jahtimiseks külastada nii Tamsalut kui Väike-Maarjat, mis asuvad vastavalt loode ja kagu

52 Väike-Maarja valla tuuleala nr 6 detailplaneeringu KSH aruande eelnõu. Alkranel OÜ, 2024-2026.

suunas. Selle kanakullipaari peamiste väljaspool metsamaastikku asuvate jahialade niisugust

paiknemist toetab asjaolu, et kavandatava tuulepargi eeluuringu punktvaatlustel saadi vaid

üks kanakullivaatlus. Kui linnud lendaksid sageli ka lõuna pool, st tuulepargiala kohal, oleks

vaatlusi olnud tunduvalt rohkem.

Kanakullide risk hukkuda kokkupõrkes tuulikuga on madal. Saksamaal peetava andmebaasi

järgi on Euroopa tuuleparkides registreeritud vaid 19 kanakulli hukkumine, kuid sama

andmebaas sisaldab näiteks teavet 1283 hiireviu, 574 merikotka ja 910 puna-harksaba

hukkumise kohta1 (Langgemach & Dürr, 2025). See võib olla tingitud asjaolust, et enamasti

toimuvad kanakulli lennud tuulikute põhjustatud riskitsoonist madalamal. Teine põhjus võib

olla liigi isendite suurepärane manööverdamisvõime, mis tuleneb kohastumisest saagi

jahtimiseks metsamaastikus.

Suure tõenäosusega on kanakullile hukkumisriskist suurem negatiivne mõju tuulikute ja

kaasneva infrastruktuuri (teed, maakaablid) ehitamise aegne häirimine. Norras on kanakulli

pesapaikade kaitseks soovitatud hoiduda nii helikopteri-, drooni-, maastikusõidukite kui

jalakäijate liiklusest ning ka lõhkamistöödest ja kaevandamisest vähemalt 500 m kaugusel

pesast (Multiconsult, 2018). Ometi on uues Norra uuringus (Husby, 2024; Husby & Pearson,

2022) näidatud, et tuuleparkide ja elektri-õhuliinide ehitamise ajal ja üks aasta peale ehitamist

oli häiringut põhjustavatest objektidest kuni 3 km kaugusel asuvate kanakulli

pesitsusterritooriumite asustatus madalam kui enne ehitamisest põhjustatud häiringut ja

pesitsemist alustati vähematel territooriumitel. Huvitaval kombel ei suudetud näidata erinevust

kuni 1 km, 1-2 km ja 2-3 km häiringut põhjustavast objektist asuvate pesade vahel (tõenäoliselt

liiga väikese valimi tõttu). Pesitsusedukus (poegade arv pesades, kus pesitseti) enne ja peale

ehitamist ei erinenud.

DP alal paikneva kanakulli elupaigale avalduvate mõjude osas tuuakse eksperthinnangus välja,

et arvestades, et:

1) tuulikute paiknemine lähemal kui 1000 m kanakullipesast ei suurenda oluliselt lindude

hukkumisriski (see oli ja jääb madalaks);

2) kanakulli kodupiirkonnad on keskmiselt väga suured ja kogu kodupiirkonna kaitse ei ole

võimalik ega asjakohane;

3) DP ala kanakullipaari peamised toitumisalad väljaspool metsamaastikku asuvad

kavandatavast tuulepargialast loode, põhja ja kagu pool ning sinna jõudmiseks ei pea linnud

tuuleparki läbima;

4) peamine on ehitustööde pesitsusaegne mõju, piisab tuulepargi planeerimisel sellest, et

loobutakse kanakulli pesale lähimast eelvalitud tuulikupositsioonist V_13 ja 1 km raadiuses

pesast arvestatakse mürarikaste tööde piiranguga (vt allpool). Tuulepargi rajamisel võib

kanakull jätkata pesitsemist samas pesametsas ja võimalik on, et paar ehitab pesa samasse

metsamassiivi põhja või loode poole (lähemale kahele hiireviupaarile), sest sobivat vanemat

metsa on ka seal. Mõlemal juhul on tuulepargi mõju ebaoluline.

KSH koostaja toob siinkohal välja, et eksperthinnangus viidatud V_13 tuulikupositsioonist (vt

KSH aruande lisa 2 joonis 3) loobuti ning mõju hindamises on arvestatud lahendusega (Joonis

3.1 ptk 3.1), kus kõnealuses asukohas tuulikupositsioon puudub.

Kanakulli eksperthinnang toob välja ka järgmised leevendavad meetmed:

• Tuulikupositsiooni 14 kahest alternatiivsest asukohast on eelistatud positsioon V_14_2,

sest see mõjutab vähem kanakullide lende Väike-Maarja suunas (KSH koostaja märkus

53 Väike-Maarja valla tuuleala nr 6 detailplaneeringu KSH aruande eelnõu. Alkranel OÜ, 2024-2026.

– mõju hindamise aluseks olev lahendus (Joonis 3.1 ptk 3.1) juba arvestab nimetatud

eelistatud tuulikupositsiooniga);

• 1 km raadiuses kanakulli pesast vältida metsaraiet, teede ja tuulikute montaažiplatside

ehitamist ning tuulikute montaaži ajavahemikus 1. märts kuni 31. juuli.

Lisaks leevendusmeetmele on eksperthinnangus seatud ka seiremeetmed, mida käsitletakse

KSH aruande peatükis 6.

Linnustiku uuringu (Linnuekspert OÜ, 2024) alusel EELISe andmebaasi tehtud kande kohaselt

jääb üks tuulikupositsioon (pos 3) DP ala loode osas III kaitsekategooria liigi – musträhn

leiupaika (Joonis 4.2). Musträhn pesitseb Eestis peamiselt vanemates valgusküllastes

männikutes ning leht- ja segametsades, sageli raielankidel või nende läheduses ja muudel

servaaladel nagu rabaservad, jõeäärsed jm. Musträhn rajab igal aastal uue pesaõõnsuse.

Rähnide 2024. a seire aruande (Keskkonnaagentuur, 2024) kohaselt on musträhn stabiilse

arvukusega soodsas seisundis liik. Tuulikute rajamiseks on vajalik montaažiplatside

olemasolu, mille suurus võib sõltuvalt olukorrast ulatuda ~1 hektarini. EELISe andmebaasis

toodud DP ala loodeosas paikneva musträhni leiukoha suuruseks on 32 ha. Kui eeldada, et

montaažiplatsi rajamiseks on vajalik täies mahus metsa raadamine 1 ha suuruselt alalt, siis

moodustaks see leiupaiga pindalast 3,1%, mida võib lugeda ebaoluliseks elupaiga

vähenemiseks. Lisaks on siinkohal oluline, et Metsaportaali (2025) kohaselt kasvab

loodepoolse tuulikupositsiooni asukohas kuuseenamusega mets, mille keskmine vanus on 37

aastat ehk tegemist ei ole vana metsaga. Seega ei ole pos 3 tuulikupositsiooni asukoha mets

musträhnile väärtuslik elupaik, mis aga ei tähenda, et musträhn ei võiks antud piirkonda

elupaigana siiski kasutada (nt mõnel aastal üksik säilikpuu pesapuuna vms). Teatud mahus

metsa raadamise vajadus lisandub ka juurdepääsuteede (pos 3 ja ka pos 6) rajamise või

laiendamisega, kuid ka siin on juurdepääsuteede asukoha valikul kasutatud võimalusel ära

olemasolevaid metsateid/sihte, et võimalik maastikumuutus oleks minimaalne. Seega

eelnevaid asjaolusid arvestades ei ole ette näha olulist ebasoodsat mõju piirkonna musträhnide

populatsioonile seoses tuulikute kavandamisega. Oluline on metsa raie ja raadamise puhul

kinni pidada pesitsusrahust ehk vältida metsa raiet ja raadamist perioodil 15.04-15.07.

54 Väike-Maarja valla tuuleala nr 6 detailplaneeringu KSH aruande eelnõu. Alkranel OÜ, 2024-2026.

Joonis 4.2. III kaitsekategooria liikide leiupaigad koos linnustiku uuringust (Linnuekspert OÜ, 2024)

tuleneva tuulikute rajamiseks ebasobiva alaga ning kavandatavate tuuliku positsioonidega. Aluskaart:

Maa- ja Ruumiamet, 2026.

DP alal ja selle lähialal on EELISes (01.01.2026) registreeritud laanepüü leiupaigad. Seejuures

jääb kavandatav loodepoolseim tuulikupositsioon (pos 3) ühele leiupaiga alale (Joonis 4.2).

Laanepüü on mandri-Eestis paigalind, kes asustab erinevaid metsakasvukohatüüpe (laane-,

salu-, kõdusoo-, ja soovikumetsi, kus teises rindes on ülekaalus noored kuused), eelistades

elupaigana tiheda kuuse alusmetsaga niiskeid segametsi (Elts, 2018). Laanepüü arvukuse

pikaajaline trend on olnud tugevas languses, lühiajaline trend mõõdukas languses (Eesti

Ornitoloogiaühing, Kotkaklubi, 2022). Samas on laanepüü arvukus Eestis endiselt kõrge (Eesti

Ornitoloogiaühing, Kotkaklubi, 2022). Peamisteks ohuteguriteks on intensiivistunud

metsamajandus (sh lageraied ja puhtpuistute rajamine) ja seeläbi elupaikade killustumine, aga

ka kisklus ja häirimine. Kavandatav tuulikupositsioon jääb laanepüü 32 ha suuruse leiupaiga

lahustükile. Seega, ~1 ha suurune tuuliku montaažiplatsi ala moodustaks leiupaigast 3,1%,

mida võib lugeda ebaoluliseks mõjuks. Teatud ulatuses lisanduks siia ka juurdepääsuteede (sh

lisaks pos 3 ka teise lähima tuulikupositsiooni (pos 6) teenindamiseks) rajamiseks vajalik maa-

ala, mis kokku (2 tuuliku juurdepääsuteed) u 550 m pikkuse ja 10 m laiuse ala puhul oleks 0,55

ha ehk montaažiplatsiga kokku maksimaalselt 1,55 ha, mis 32 hektarist moodustaks 4,8% ja

mida võib samuti lugeda ebaoluliseks elupaiga kaoks. Seejuures on pos 3 tuuliku

juurdepääsutee asukohas võimalik kasutada suures ka olemasolevat metsasihti, mis muudab

maa-ala vajaduse eeltoodust veelgi väiksemaks. Lisaks on siinkohal oluline, et DP alal ja selle

lähiümbruses on kokku EELISesse kantud laanepüü leiupaikadena u 106 ha suurune maa-ala.

Seega, kuni 1,55 ha suurune tuuliku montaažiplatsi ja juurdepääsuteede ala moodustaks kogu

piirkonna leiupaikadest 1,5%, mida võib lugeda ebaoluliseks mõjuks. Seega võib järeldada, et

laanepüü elupaikadele ei avaldata olulist ebasoodsat mõju.

55 Väike-Maarja valla tuuleala nr 6 detailplaneeringu KSH aruande eelnõu. Alkranel OÜ, 2024-2026.

DP alal ja selle lähialal on EELISes (01.01.2026) registreeritud rukkiräägu leiupaigad.

Seejuures jääb üks kavandatav tuulikupositsioon (pos 7) koos montaažiplatsiga täies mahus

ühele leiupaiga alale, teise leiupaiga servaalale (0,1 ha) ulatub teise tuuliku (pos 8)

montaažiplatsi nurk (Joonis 4.2) ja juurdepääsuteed (pos 8 (osaliselt kasutatud olemasolevat

teed), pos 11 ja pos 12). Rukkirääk on laialt levinud haudelind, kes on Eesti punase nimestiku

järgi ohuvälises seisus ning kes on arvatud looduskaitseseaduse alusel vähenevate elupaikade

ja väheneva arvukusega liigina III kategooria kaitsealuste liikide hulka. Rukkirääk asustab

erinevaid avamaastikke. Rukkiräägu arvukust võib viimase 40 aasta jooksul pidada suhteliselt

stabiilseks, puudub pikaajaline selge trend. Esineb arvukuse tugevaid lühiajalisi kõikumisi

(EELISe infoleht). Rukkirääku peetakse tuuleenergia arenduste suhtes vähe- kuni keskmiselt

tundlikuks liigiks. Soomes on tuulikutega kaasnevat mõju rukkiräägule hinnatud väikeseks:

skaalal 1–15 on liigi hinnang 1,5 (skaala: 1–5 väike oht, 6–10 keskmine oht, 10–15 suur

oht)(Balotari-Chiebao jt, 2021). Saksamaal soovitatakse tuulikuid mitte ehitada 0,5 km

raadiusesse regulaarsetest pesitsuskohtadest (LAG VSW, 2014). Euroopas on teadaolevalt

tuuliku tõttu hukkunud vaid üks rukkirääk Bulgaarias (Langgemach & Dürr, 2025). Ida-Eesti

põllumajandusmaastikes läbi viidud rukkiräägu elupaigakasutuse uuringu (Marja jt, 2022)

tulemused näitavad, et rukkiräägule on oluline mitmekesisema maakasutusega

põllumajandusmaastik, kus väikeseskaalaliselt esinevad mitmekesised elupaigad väikestel

pindaladel, sest isendid vahetavad tihti elupaiku ning kui üks elupaik hävineb (kasvõi lühemaks

perioodiks) näiteks niitmise tagajärjel, liiguvad linnud naabruses asuvasse elupaika. DP alal on

kokku EELISesse kantud ca 16 ha ulatuses rukkiräägu elupaika. Tuulikupositsioon (pos 7) koos

montaažiplatsiga on kavandatud ühe leiupaiga (leiupaiga pindala ca 5 ha) servaalale, kus

tuuliku ja selle montaažiplatsi alusel alal elupaik hävib. Samuti hävib teisest leiupaigast

(leiupaiga pindala 8 ha) ca 0,1 ha, mis kattub kavandatava montaažiplatsi (pos 8) nurgaga.

Juurdepääsuteed on kavandatud leiupaikade servadesse, kasutades võimalusel ka olemasolevat

teed. Arvestades liigi elupaigakasutust, seisundit ning asjaolu, et liigi puhul saab elupaiga

seisundi osas määravaks eelkõige põllumajanduslik tegevus, siis ei avalda kavandatava

tegevuse ellu viimine piirkonna rukkiräägu populatsiooni säilimisele olulist ebasoodsat mõju.

Kokkuvõtvalt on DP lahenduse, sh tuulikupositsioonide ja taristu paiknemisel arvestatud

linnustiku uuringus ja kanakulli eksperthinnangus seatud tingimustega. DP alale kavandatavad

tuulikupositsioonid jäävad Põltsamaa jõe piirkonna nn keelualast (linnustiku uuringust lähtuv

tuulikute rajamiseks ebasobivast alast) välja ning kanakulli leiupaigast eemale. Samuti on

kasutatud juurdepääsuteede asukohtadena võimalikult suures ulatuses olemasolevaid metsateid

ja -sihte ning võimalusel püütud vältida vanemaid ja väärtuslikumaid metsaalasid. Tuulepargi

sisesed elektriühendused ja elektrivõrgu liitumispunktiga tuulepargi ühendused tehakse

maakaablitega, seega liikide liikumist ei piirata. Vaatamata eelnevale jääb piirkonda mitmeid

III kaitsekategooria liike, sh osaliselt on ka tuulikupositsioonid kavandatud III kaitsekategooria

linnuliikide leiupaikadesse. Arvestades mõju hinnangut kaasneb alternatiiv I ellu viimisel

linnustikule nõrk ebasoodne mõju, mille vähendamiseks tuleb rakendada leevendavaid

meetmeid. Samuti on asjakohane järelseire (vt ptk 7). 0-alternatiivi ehk olemasoleva olukorra

jätkumisel ei ole ebasoodsat mõju ette näha.

Leevendavad meetmed (meetmed on tõhusad, aidates kaasa võimaliku ebasoodsa mõju

vältimisele või leevendamisele):

• Vajalik on tuulepargi idapoolsematel (pos 8, 10, 11, 12, 13; vt Joonis 4.2) – rändlindude

toitumisaladele lähimatel ja põllumajandusmaastikus paiknevatel tuulikutel kasutada

lindude tuvastussüsteeme, mis kogukate rändliikide (haned, lagled, luiged)

tuvastamisel rakendaksid tuulikute peatamisprotsessi. Tuvastussüsteemide kasutamise

vajadust, perioodi pikkust jms võib täpsustada järelseire alusel;

56 Väike-Maarja valla tuuleala nr 6 detailplaneeringu KSH aruande eelnõu. Alkranel OÜ, 2024-2026.

• Oluline on tuulepargi ehitusega seotud metsa raie ja raadamise puhul kinni pidada

pesitsusrahust ehk vältida metsa raiet ja raadamist perioodil 15.04-15.07;

• Tuulikupositsioonidel 9 ja 13 tuulikute ning nendega seotud juurdepääsuteede ja

maakaabli rajamisel tuleb kaitsealusest kanakullist lähtuvalt vältida tuulepargi

ehitusega seotud metsaraiet ajavahemikus 01.03-31.07.

Seiremeetmed on kajastatud peatükis 6.

4.3.3 Mõju nahkhiirtele

Tuulikute peamised mõjud nahkhiirtele on otseselt seotud tuulikute asukohaga sõltuvalt

topograafiast ja taimkattest. Kuna nahkhiired kasutavad toitumiseks kajalokatsiooni ehk

väljastatakse ultraheli, mis ulatub 1-2 m kaugusele, puudub nahkhiirel võime märgata pöörleva

rootori laba, et seda vältida. Sellest johtuvalt puudub nahkhiirtel kohanemisvõime sellise ohu

vältimiseks, mistõttu on nii kokkupõrkeoht tuuliku labaga kui ka laba taga järsult langev

õhurõhk (turbulents) ehk nn barotrauma põhiliseks suremuse põhjustajaks. Mitmed nahkhiirte

lahkamised on näidanud surma põhjusteks kopsu- ja südamekoe kahjustust (sisemine

verejooks) või sise-keskkõrva veritsemist (Baerwald jt, 2008, Grodsky jt, 2011). Nahkhiirte

hukkumine tuuleparkides võib olla hooajaline nähtus ning hukkuvate loomade hulk on sageli

suurem sügisesel rändeperioodil, mistõttu suurendavad nahkhiirte hukkumisriski just

rändeteedele paigutatud tuulikud (Voigt jt, 2012).

Barclay jt (2007) näitasid USAs, et 80 m kõrguste tuulikutega on kokkupõrkerisk mõnevõrra

suurem, kuid nt üle >200 m kõrguste tuulikute puhul pole teada nende mõju nahkhiirte

suremusele. Vastavalt Eurobats (2015) andmetele (Tabel 4.2) võib 200 m kõrguseni

maapinnast küündida ainult suurvidevlane, teiste nahkhiireliikide lennukõrgus jääb

tunduvamalt madalamale (kuni 50 m). Rydelli jt (2017) ülevaatlikus raportis tuuakse välja, et

võrreldes 2012. a (Rydell jt, 2012), on nahkhiirte suremusmäär tuulikute tõttu suurem kui

algselt arvati. Saksamaal on Voigt jt (2012) hinnanud nahkhiirte suremusmääraks 10-12

nahkhiirt tuuliku kohta aastas. Kanadas, kus uuriti 62 tuulikuala, leiti, et suremuse määr oli

keskmiselt 16 nahkhiirt tuuliku kohta aastas (100-140 m kõrgused tuulikud), enim oli

surmajuhtumeid u 120 m kõrgusel. Suurem suremusmäär oli arvatavasti tingitud

korrektsioonifaktorist, mis arvestas, et teatud proportsioon nahkhiirtest kukub väljapoole 50 m

tavalist otsingu raadiust kuni 126 m 80 m-se tuuliku korral. Veel suuremat hukkumismäära on

välja toonud Smallwood (2013), kes postuleeris, et suremusmäär on 17 nahkhiirt/MW/aastas

(34 nahkhiirt 2 MW kohta).

Lisaks võib tuuliku tuli, värvus ning heli mõjuda putukatele peibutavalt, mis omakorda

meelitab nahkhiiri rootori ohutsooni. Long jt (2011) leidsid, et enim peibutasid putukaid valget

värvi (RAL 9010) ja kergelt hallid tuulikud (RAL 7035), putukad omakorda mõjuvad

nahkhiirtele kutsuvalt; enim väldivad putukad lillat tooni.

Kõrge kokkupõrkeriskiga nahkhiired võivad toituda puuvõrast kõrgemal ning neil võib esineda

suurem tõenäosus kokku põrgata tuugeni labaga. Nendeks liikideks on (Tabel 4.2) hõbe-

nahkhiir (Vespertilio murinus), põhja-nahkhiir (Eptesicus nilssonii), suurvidevlane (Nyctalus

noctula), pargi-nahkhiir (Pipistrellus pipistrellus) ning kääbus-nahkhiir (Pipistrellus

pygmaeus) (Rydell jt, 2017). Madalama kokkupõrkeriskiga nahkhiired (lendlased) peavad

jahti maapinnale lähemal avatud kohtades või puistus ning pole otseselt nii ohustatud

madalamate tuulikute rootori tööalast. Vähendamaks kokkupõrkeohtu tuulikutega on

57 Väike-Maarja valla tuuleala nr 6 detailplaneeringu KSH aruande eelnõu. Alkranel OÜ, 2024-2026.

ekspertide poolt soovitatud rakendada metsamaal 200 m puhvrit ümber elupaikade (nt

puukoridorid, alleed, märgalad, veekogud), millest lähemale pole mõistlik tuulikuid rajada.

Samas ka tõdetakse, et Põhja-Euroopas võib olla suure metsasuse tõttu metsaalade vältimine

keeruline (Eurobats, 2015).

Tabel 4.2. Nahkhiirtele tüüpilised toitumisalade kaugused ning lennukõrgused (Eurobats, 2015).

Liik Toitumisala kaugus

(max), km

Lennukõrgus*, m

Suurvidevlane (Nyctalus

noctula)

26 10-200

Pargi-nahkhiir (Pipistrellus

nathusii)

12 1-20, >25 (toitumine), 30-

50 (ränne)

Kääbus-nahkhiir (Pipistrellus

pipistrellus)

5,1 >25, 40-50

Pügmee-nahkhiir (Pipistrellus

pygmaeus)

1,7 aeg-ajalt >25, 40-50

Põhja-nahkhiir (Eptesicus

nilssonii)

4-5 (sigimisperioodil),

>30 (sigimisväliselt)

>50

Hõbe-nahkhiir (Vespertilio

murinus)

6,2 (emane); 20,5 (isane) 20-40, puuvõrade kohal;

40-50 m

Tiigilendlane (Myotis

dasycneme)

15 (sigimisperioodil), >25

kevadel ja sügisel

2-5

Veelendlane (Myotis

daubentonii)

10 (emastel); >15

(isastel)

1-5, või kuni puuvõradeni,

mõnikord otselennul

kõrgemal

Tõmmulendlane (Myotis

brandtii)

10 kuni võrani (toitumisel)

Habelendlane (Myotis

mystacinus)

2,8 kuni 15 m võras

Pruun-suurkõrv (Plecotus

auritus)

2,2-3,3 kuni võrani, aeg-ajalt

kõrgemal

*lennukõrgus võib suuresti olla sõltuv uuringu asupaigast (nt mäestikud), mis ei pruugi tüüpiline olla

madalama maaga riikide liikidele.

Hiljutine Saksamaal teostatud uuring (Ellerbrok jt, 2022), mis jagas nahkhiireliigid rühmadesse

vastavalt häälesagedusele metsamaastikus, näitas, et teatud kitsama elupaigakäsitlusega liikide

nagu pruun-suurkõrva ja lendlaste aktiivsus vähenes tuuleturbiinidele lähenedes, kui tuuliku

rootori läbimõõt oli suurem kui 93 m. Aktiivsuse vähenemise mõju ulatus sõltus ka

aastaaegadest, mille kohaselt oli mõju täheldatav mai keskpaigast augusti keskpaigani, kuid

mõju puudus augusti keskpaigast septembri keskpaigani. Tuulikute lähedus aga ei mõjutanud

avamaal (põhja- ja hõbe-nahkhiir ning suurvidevlane) ega servaaladel toituvaid liike

(Pipistrellus spp). Teine hiljutine uuring viidi läbi Soomes (Gaultier jt, 2023), kus uuriti

tuulikute mõju metsadega seonduvatele nahkhiireliikidele, täpsemalt uuriti põhja-nahkhiire ja

58 Väike-Maarja valla tuuleala nr 6 detailplaneeringu KSH aruande eelnõu. Alkranel OÜ, 2024-2026.

lendlaste esinemist alal ja nende aktiivsust. Uuringus järeldati, et tuulikute läheduses esineb

põhja-nahkhiiri ja lendlasi vähem kui tuulikutest kaugematel aladel, samas aktiivsus on

tuulikute läheduses väiksem vaid põhja-nahkhiire puhul (lendlaste puhul aktiivsete minutite

osas olulist erinevust tuulikute läheduses ja kaugematel aladel ei tuvastatud). Üheseid

põhjused, miks tuulikute läheduses uuritud nahkhiireliikide esinemine oli väiksem võrreldes

kaugemate aladega uuringus ei esitata. Küll aga tuuakse välja, et põhjused võivad olla seotud

nt nii tuulikute müra, putukate arvukuse muutustega tuulikute läheduses kui ka asjaoluga, et

tuulikute ümber paiknevad lagedamad alad, mis ei ole metsaga seonduvatele liikidele

sobilikud. Sarnaselt Ellerbrok jt (2022) töös toodule, varieerus ka Soomes läbi viidud uuringus

nahkhiirte esinemine alal ja nende aktiivsus uuringu perioodi jooksul, sõltudes öö pikkusest,

pimeduse ajalisest kestusest jm asjaoludest.

Nahkhiirte liigirikkust Eesti metsamaastikus on uuritud küllalt vähe, kuid üldistatult võib

eristada, et nahkhiirtele on sobivamad vanad metsad, kus leidub ka lehtpuid, milles leiduvad

õõned pakuvad neile päevaseid varjepaikasid. Ilmselt on üheks olulisemaks varjepaikasid

pakkuvad puuliigiks majandusmetsades haab. Näiteks 2020. ja 2021. aastal Luua piirkonnas

tehtud vaatlused kinnitavad, et sealsed suurvidevlased asutavad varjepaikadena just kõrgeid,

esimese rinde haabasid. Puuõõnsused hakkavad haavikutes kujunema keskeltläbi 60

eluaastaks, viljakates kasvukohtades ka varem. Seega võib pidada tuulikute metsa

paigutamiseks riskantsemateks aladeks just keskealisi ja vanemaid puistuid, milles leidub ka

haabasid (Lemma OÜ, 2024).

Nahkhiirte ööpäevases aktiivsuses esinevad teatud mustrid, kuid need sõltuvad konkreetsest

asukohast, ilmastikutingimustest jms. Rewild OÜ (2024) poolt Alutaguse piirkonnas läbi

viidud nahkhiirte uuringus tõdetakse, et nahkhiirte aktiivsus tõuseb mõne tunni jooksul pärast

päikeseloojangut ja mõnevõrra vähemal määral ka enne päikesetõusu. Üldiselt ilmusid

esimesed nahkhiired ca 30 min pärast päikeseloojangut (vähestel juhtudel ka varem) ja

vaatlused jagunesid hajusalt kogu öö peale. Öö keskosas liigub nahkhiiri suhteliselt vähem,

kuid soojadel suveöödel on nahkhiired aktiivsed kogu öö vältel. Kui on suhteliselt valge,

nahkhiired üldjuhul ringi ei lenda. Liikide kaupa võis Rewild OÜ (2024) uuringus täheldada,

et põhja-nahkhiir on valguse suhtes tolerantsem. Teised liigid ilmusid välja hiljem, kui oli

pimenenud. Kõige selgemalt eelistasid öö pimedamat keskosa lendlased. Saadud tulemustest

nähtub, et nahkhiirte aktiivsuse dünaamika öö lõikes sõltub väga palju konkreetsest kohast ja

kuupäevast. Arvatavasti on nahkhiirte aktiivsus märgatavalt suurem vahetult pärast loojangut

ja enne päikesetõusu poegimiskolooniate läheduses. Varjekohtadest kaugemale jäävatel

toitumisaladel on aktiivsus öö jooksul hajusamalt jaotunud ja pigem öö pimedamas osas.

Rewild OÜ (2024) uuringus analüüsiti ka tuule, õhutemperatuuri ja sademete mõju nahkhiirte

aktiivsusele. Uuringus tõdetakse, et nahkhiired on üldiselt aktiivsemad soojadel tuulevaiksetel

öödel, kui õhus on rohkem putukaid. Tuule ja nahkhiirte aktiivsuse vahel oli nõrk negatiivne

seos, st tugevama tuulega oli nahkhiirte aktiivsus mõnevõrra väiksem. Ei eristunud selget

künnisväärtust, millest alates nahkhiiri ei esinenud – kuid tugeva tuulega vaatlusöid oli vähe.

Oli mitmeid tuuliseid öid, mil nahkhiirte aktiivsus oli suhteliselt suur. Keskmise tuule kiiruse

andmed pärinesid Jõhvi ilmajaamast, mis asub uurimisalast 35 km kaugusel. Seetõttu võib olla,

et uurimisalal reaalselt olnud tuule kiirus oli mõnevõrra erinev. Kuna arvestati keskmist tuule

kiirust, mitte puhanguid, siis võib eeldada, et uurimisala ilm siiski ei erinenud palju ilmajaamas

registreeritust. Tuule kiirus sõltub palju ka kõrgusest maapinnast. Tuulikute rootori kõrgusel

on tuul üldiselt märksa tugevam kui maapinnal ning seetõttu võib olla ka mõju nahkhiirte

arvukusele ulatuslikum. Nahkhiirte aktiivsusel oli selge positiivne seos öise

õhutemperatuuriga. Mida soojem öö, seda rohkem nahkhiiri. Temperatuuri

59 Väike-Maarja valla tuuleala nr 6 detailplaneeringu KSH aruande eelnõu. Alkranel OÜ, 2024-2026.

absoluutväärtused, mille juures nahkhiired aktiivsed on, sõltuvad aastaajast. Kevadel ja sügisel

võivad nahkhiired käia toitumas ja joomas ka 0 °C (või isegi madalama) temperatuuriga. Kui

juunis langes temperatuur alla 0 °C, siis möödalende ei registreeritud. Järgneval ööl, kui

miinimumtemperatuuriks oli +3,5 °C, olid nahkhiired suhteliselt aktiivsed. Samas juulis

vähenes nahkhiirte aktiivsus märgatavalt, kui temperatuur langes alla +10 °C. Sademetel ja

nahkhiirte aktiivsusel seost ei tuvastatud. Teatud juhtudel tulid soojadel vihmastel õhtutel

nahkhiired toituma tavapärasest varem. Ilmselt on tihedate pilvede all pimedam ja nad julgevad

varem välja tulla. Samuti võib olla, et suurema õhuniiskusega lendab rohkem putukaid ning

seega on toitumistingimused nahkhiirtele soodsamad.

Alloleval joonisel (Joonis 4.3) on näitena esitatud Wellig jt (2018) uuringu tulemustes esitatud

nahkhiirte aktiivsuse ja tuule kiiruse seos. Mille kohaselt tuulekiiruse ~ 5 m/s juures langeb

nahkhiirte kohtamise tõenäosus alla 5%. Negatiivse aspektina langetab tuulikute käivitumise

kiiruse piiramine toodetud energia hulka ning vähendab seeläbi tuulikute kasumlikkust, kuid

majanduslikku mõju saab minimeerida. Minimeerimiseks saab meetmeid rakendada ainult

perioodidel, kui eeldatav hukkumise risk on suurim, näiteks nahkhiirte rände ajal või muul

ajaperioodil, mille puhul on piirkonnas teada suur nahkhiirte arvukus. Samuti on meetmete

rakendamine vajalik vaid päikeseloojangust päikesetõusuni.

Joonis 4.3. Nahkhiirte möödalendude tõenäosus erinevate tunnikeskmise tuulekiiruse näitajate juures.

Hall ala näitab ±95% usalduspiire. Must pidevjoon näitab tuulekiirust, mille puhul langeb nahkhiirte

kohtamise tõenäosus alla 5%, a) kõikidel mõõdetud kõrgustel, b) kõrgustel üle 50 m (Wellig jt, 2018).

Arnett jt (2011) uuring näitas, et nahkhiirte hukkumine vähenes 44%, kui tuulikud käivitusid

3,5 m/s tuulekiiruse asemel 5 m/s tuulekiirusega ning hukkumine vähenes 93% kui tuulikute

käivitumine toimus 6,5 m/s juures. Antud uuringus olid vaatluse all 23 General Electric SLE

1.5 MW tuulikud, rootori diameetriga 77 m ja torni kõrgusega 80 m.

OÜ Elustik (2024) töös „Nahkhiirte uuring tuuleenergeetika eelisarendusalade leidmiseks

Keskkonnaagentuurile“ on välja toodud: Kuna metsad ei ole nahkhiirte vaatest optimaalne

tuuleparkide asukoht, peame metsa rajatavate tuuleparkide puhul vajalikuks rakendada nende

käivitumisaega piiravaid algoritme. Metsade servadest kuni 200 m kaugusele ja kohale

ulatuvate labadega tuulikute puhul tuleks hoida tuulikuid käivitumast nahkhiirtele ohtlikel

perioodidel mai algusest kuni septembri keskpaigani. Pargi käivitamise järel peavad tuulikud

60 Väike-Maarja valla tuuleala nr 6 detailplaneeringu KSH aruande eelnõu. Alkranel OÜ, 2024-2026.

metsa kohal olema peatatud pimedal ajal tuulekiirustel alla 5 m/s, sademeteta ilmade puhul,

külmadel öödel nahkhiirte aktiivsusperioodi alguses ja lõpus, mil temperatuur on alla 5 kraadi

leevendusmeetmeid rakendama ei pea.

Lõuna-Rootsis on soovitatud tuulegeneraatorite seiskamist hilissuvisel–sügisesel

riskiperioodil, kui tuulekiirus gondli kõrgusel on alla 6,0 m/s (de Jong jt, 2021). Tuulikute

taaskäivitamisel kasutatakse tavapäraselt hüstereesi (nt +0,5 m/s), mistõttu käivitamine

toimuks tuulekiirusel üle 6,5 m/s, et vältida sagedast seiskamis- ja käivitamistsüklit.

Behr jt (2018) töös on välja toodud nahkhiirte tuulikutega kokkupõrkemäära sõltuvus

tuulekiirusest. Behr jt (2018) kohaselt oli kokkupõrkeohvrite arv salvestuse kohta suurim

tuulekiirusel vahemikus 4–6 m/s, kuid aktiivsus ja seega ka salvestuste koguarv oli suurem

madalama tuulekiiruse korral, mille tulemuseks oli suurem kokkupõrgete koguarv öö kohta

(Joonis 4.4). Behr jt (2018) töös mõõdetud ja joonisel näidatud tuulekiiruse mõju on seega

kombinatsioon tuule mõjust kokkupõrke sagedusele (kõige ohtlikumad on tuulekiirused

vahemikus 4–6 m/s) ja tuule mõjust aktiivsusele (suurem aktiivsus madalama tuulekiiruse

korral).

Joonis 4.4. Kokkupõrkeohtuga öödel kokkupõrkemäär (kokkupõrkeid öö kohta) sõltuvalt tuulekiirusest

(mediaan öö kohta) (Behr jt, 2018). Joonisel Kollisionsrate – kokkupõrkemäär; Windgeschwindigkeit –

tuule kiirus.

Samuti on Behr jt (2018) töös välja toodud, et tuule kiirus avaldas tugevat mõju kõigi liikide

(rühmade) aktiivsusele (Batcorder: ainult 15% aktiivsusest tuulekiirusel ≥ 5 m/s, 6% ≥ 6 m/s).

Samuti on Behr jt (2018) välja toodud erinevates uuringutes välja pakutud tuulikute seiskamise

meetmed nahkhiirtele sobivates elupaikades riskiperioodil tuuleparkide planeerimisel, mille

kohaselt on valdav soovitus seisata tuulikud riskiperioodil tuule kiirusel <6 m/s ja temparatuuril

≥ 10ºC.

61 Väike-Maarja valla tuuleala nr 6 detailplaneeringu KSH aruande eelnõu. Alkranel OÜ, 2024-2026.

DP ja selle KSH algatamisele eelnevalt DP alal ja selle ümbruses läbi viidud nahkhiirte uuring

(Lutsar, 2025; välitööd teostatud 2023; vt ptk 2.5.4 ja KSH aruande lisa 3 – tegemist on „AK“

märkega lisaga ehk asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud lisaga, vt selgitus Sissejuhatusest)

määratleb valdava osa DP alast nahkhiirtele olulise elupaigana, vaid DP ala lõuna- ja kaguosa

põllud on määratletud kui väheoluline elupaik. Sisuliselt on oluline nahkhiirte elupaik seotud

uuringu kohaselt kogu piirkonna metsamaaga. Uuringualal ühtki nahkhiirte poegimiskoloonia

varjepaika ei leitud. Samas tõenäoliselt asub põhja-nahkhiire poegimiskoloonia varjepaik

uuringus kasutatud püsisalvestuspaigale suhteliselt lähedal (kuni paari km kaugusel). Teisalt

lendlaste kohta seda öelda ei saa, sest nad saabusid arvukamalt sellesse piirkonda alles augustis,

kui poegimiskolooniad on lagunenud ja samal aastal sündinud noored, aga ka vanemad isendid

hajuvad laiali suuremale alale.

Nahkhiirte uuringus tuvastati, et rändliikide lennuaktiivsus oli alal suhteliselt madal. Seega,

kuna rändliike satub rändeperioodil uuringualale harva (kõrgemates õhukihtide kohta täpne

info puudub), tuleb leevendusmeetmete väljatöötamisel arvestada eelkõige paiksete liikide

aktiivsusrütmidega. Teisalt ei tähenda see, et mõnel järgneval aastal ei võiks aktiivsusrütmid

olla teistsugused. Nimelt on nahkhiired koloniaalsed loomad, kelle puhul võib ühe koloonia

varjepaiga muutus mõjutada väga tugevalt nahkhiirte arvukust ümbritseval alal. See käib ka

rändliikide kohta, kelle emasloomad on juunis-juulis samuti seotud poegimiskoloonia

varjepaigaga. Seega vajalik on alal nahkhiirte jätkuseire.

DP ja selle KSH algatamisele eelnevalt DP alal ja selle ümbruses läbi viidud nahkhiirte uuring

(Lutsar, 2025) tõi nahkhiirte suhtelise aktiivsuse mõõdikuna välja Runkel jt, (2021) viidates

summaarse aktiivsussekundite arvu, mida saab aktiivsuse tõlgendamiseks taandada

aktiivsusekunditeks öö jooksul. Lutsar (2025) töö kohaselt on uuritud alal igal pool tegemist

nahkhiirte lennupaikadega.

Suurem aktiivsussekundite arv öö jooksul näitab, et nahkhiir(ed) viibis(id) kauem

vaatluspunkti läheduses. Kui arvestada uuringu vaatlusööde arvu (Tabel 2.3 ptk 2.5.4) ja

mõõdetud aktiivsussekundeid, saab välja arvutada keskmised aktiivsussekundid öö kohta ja

selle põhjal tõlgendada kui kõrge nahkhiirte aktiivsusega alaga on tegemist. Rahvusvahelised

juhendmaterjalid ja metoodikakirjandus ei esita aktiivsussekunditele põhinevaid normatiivseid

väärtusi öö kohta, kuna akustilise aktiivsuse absoluutväärtused sõltuvad tugevalt metoodikast

ja keskkonnatingimustest. Seetõttu käsitletakse aktiivsussekundeid suhtelise aktiivsuse

indeksina ning nende tõlgendamine toimub uuringusiseselt, võrreldes eri asukohti, perioode ja

aktiivsuse jaotust ööde lõikes. Samas näitab aktiivsusekundite arv öö kohta, kui mitu sekundit

keskmiselt üldse nahkhiirte aktiivsust registreeriti. Kõigi nahkhiireliikide koondaktiivsus

(keskmiselt 111,3 s/öö) viitab mõõdukale kuni kõrgele nahkhiirte aktiivsusele. Aktiivsus on

valdavalt seotud lendlaste (Myotis spp) rühmaga (kokku 99 s/öö), mille osakaal viitab püsivale

elupaiga kasutusele. Põhja-nahkhiire (Eptesicus nilssonii) osas on registreeritud aktiivsuseks

11,8 s/öö, mis jääb madala–mõõduka aktiivsuse vahemikku, arvestades, et see liik on hästi

tuvastatav ja sageli domineeriv avamaastikul. 11,8 s/öö tähendab mitte juhuslikku, vaid

püsivat, kuid mitte domineerivat kasutust põhja-nahkhiire poolt. Seega võib järeldada, et

vähemalt lendlaste seisukohast on tuulepargiala metsamaastiku näol tegemist mõõdukas

aktiivses kasutuses alaga.

DP ala tuulikupositsioonide asukoha valikul on püütud arvestada, et positsioonid paikneksid

võimalusel lagedal alal. Samas, kuna suur osa DP alast on kaetud metsa või raiesmikega, siis

paiknevad mitmed tuulikupositsioonid ka metsaalal või servaalal ehk nahkhiirtele uuringus

62 Väike-Maarja valla tuuleala nr 6 detailplaneeringu KSH aruande eelnõu. Alkranel OÜ, 2024-2026.

oluliseks määratud elupaigas. Siiski eelkõige võimalikke päevaseid varjepaiku pakkuvateks

ehk väärtuslikumateks metsadeks saab nahkhiirte puhul lugeda (Elustik OÜ, 2023):

• metsi, milles haabade vanus on üle 55 aasta ning osakaal üle 10%;

• puistud vanusega üle 100 aasta.

Nimetatud tingimustele vastavaid metsi esineb DP alal vähe (vt joonis L2 KSH aruande lisas

4) ning asuvad Metsaportaali (2025) andmetel valdavalt Põltsamaa jõe lähialal (kattub suures

osas linnustikuga seonduva keelualaga, vt ptk 4.3.2), kuhu tuulikuid ega nendega seotud taristut

ei kavandata. Metsaalale kavandatud tuulikupositsioonide asukohtades on tegemist alla 60 a

vanuste metsadega, kus peapuuliikideks on mänd, kuusk või kask. Kavandatud tuulikute

vahekaugused on ca 500 m ning juurdepääsuteedena on võimalusel kasutatud juba

olemasolevaid teid ja sihte. Seega tuulepargi rajamisega seoses raadatava ala pindala küll

suureneb, kuid vahekauguseid arvestades säilivad siiski suuremad metsaalad tuulikute

vahelisel alal. Siinkohal tuleb aga tõdeda, et tegemist on majandusmetsaga, kus raietegevus ei

ole välistatud. Samas ka noorendikega kaetud raiesmikud võivad olla nahkhiirtele sobivateks

toitumisaladeks (Lutsar, 2025). Vaatamata eelnevale ning arvestades, et metsaalad ja servaalad

üldiselt on nahkhiirtele väärtuslikud elupaigad, tuleb tuulikutega kokkupõrkeriskide

maandamiseks kasutusele võtta leevendavad meetmed (Joonis 4.5). Seejuures on meetmete

rakendamine vajalik nahkhiirte peamise aktiivsuse perioodidel.

Joonis 4.5. Kavandatavate tuulikute positsioonid seoses nahkhiirtega. Tingimuste täpsem selgitus on

esitatud leevendavate meetmete alajaotises. Aluskaart: Maa- ja Ruumiamet, 2025.

Kuivõrd tuulikute ja tuulepargi taristu põhimõtteliste asukohtade planeerimisel on alternatiiv

I korral välditud nahkhiirte jaoks väärtuslikemaid piirkondi (Põltsamaa jõe ümbruse vanad

metsad ja väärtuslikumad metsaalad mujal DP alal), juurdepääsuteedena kasutatud võimalikult

palju olemasolevaid metsateid ja -sihte, tuulikute vahekaugustest tingituna säilivad

63 Väike-Maarja valla tuuleala nr 6 detailplaneeringu KSH aruande eelnõu. Alkranel OÜ, 2024-2026.

toitumisalad tuulikute vahelisel alal ning tuulepargi käitamisel on võimalik arvestada

leevendavate meetmetena ajutist tuulikute seiskamist (täpsustades tingimusi õhutemperatuuri

ja tuulekiiruse parameetritega), siis on võimalik mõõdukat ebasoodsat mõju nahkhiireliikidele

põhimõttelise tuulikute paigutuse korral leevendada. Samuti on asjakohane järelseire (vt ptk

7). Olemasoleva olukorra ehk 0-alternatiivi jätkumisel olulist ebasoodsat mõju ette näha ei

ole. Siiski võib metsade majandamine piirkonna nahkhiirte elupaikade kasutust teatud määral

mõjutada.

Leevendavad meetmed (meetmed on tõhusad, aidates kaasa võimaliku ebasoodsa mõju

vältimisele või leevendamisele):

• Tuulikupargi sisestel elektriühendustel ja ühendustel põhivõrguga kasutada maakaablit,

mis killustab maastikku oluliselt vähem kui kõrgepinge õhuliinid. Liinitrasside

rajamisega kaasnev metsade kadu on maakaabli puhul oluliselt väiksem. Teadaolevalt on

tuulepargi ühendused kavas maakaablitena ka rajada;

• Nahkhiirte hukkumise vähendamiseks tuleb nahkhiirte jaoks ohtlikel perioodidel ja

teatud ilmastikutingimuste korral tuulikud öösiti seisma panna. Majandusliku mõju

minimeerimiseks rakendada piirangut ainult kindlatel perioodidel, kui esineb arvukamalt

nahkhiiri (vt Joonis 4.5):

o perioodil 20.05–30.06 tuleb põhja-nahkhiire võimalike poegimiskolooniate

lähedusse (uuringu püsisalvestuspunktist kuni 2 km) jäävad tuulikud öösiti seisma

panna (seisma panna 30 minutit pärast päikeseloojangut ja taaskäivitada võib

tuulikud 30 minutit enne päikesetõusu), kui tunni keskmine tuulekiirus on alla 5

m/s5, soovituslikult alla 6 m/s (täpsustub edasise seire käigus) ning õhutemperatuur

on > 0°C6. Piirang rakendub tuulikupositsioonidel 2-7, 9, 10 ja 13 (vt Joonis 4.5).

Valgel ajal võivad töötada piiranguteta;

o periood 01.07–15.09 – kuna suur osa tuulepargialast sobib nahkhiirtele toitumiseks

ega ole võimalik eristada konkreetseid kohti, siis tuleb tuulikud öösiti seisma

panna (seisma panna 30 minutit pärast päikeseloojangut ja taaskäivitada võib

tuulikud 30 minutit enne päikesetõusu), kui tunni keskmine tuulekiirus on alla 5

m/s5, soovituslikult alla 6 m/s (täpsustub edasise seire käigus) ning õhutemperatuur

on > 5°C6. Piirang rakendub kõikidele Lutsar (2025) uuringus nahkhiirtele

oluliseks elupaigaks määratletud alale kavandatavatele tuulikutele ehk

tuulikupositsioonidel 1-7, 9, 10 ja 13 (vt Joonis 4.5);

• Tuulikute täieliku seiskamise nahkhiirtele olulistel perioodidel võib ära jätta või

asendada tuulikute käivitamisega madalamatel tuulekiirustel juhul, kui tuuliku labade

kõrgusel läbiviidava seire käigus selgub, et tuuliku labade ohutsoonis on nahkhiirte

aktiivsus väga madal või teadusuuringutest selgub veenvalt, et puudub oluline oht alal

esinevatele liikidele (sh suurvidevlasele). Ka piirtemperatuuri osas võib teha muudatusi

vastavalt samale põhimõttele. Täpsemalt vt ptk 6;

• Eeltoodud nahkhiirtega seotud leevendavate meetmete tarvis õhutemperatuuri mõõtmiste

jaoks tuleb tuulepargialale rajada vastav mõõtejaam.

Seiremeetmed on kajastatud peatükis 6.

5 Tuule kiiruse mõõtmiseks on turbiinid varustatud anemomeetriga – need seadmed mõõdavad nii tuule kiirust

kui suunda. Anemomeeter on tavaliselt paigaldatud tuuleturbiini või torni peale. 6 Õhutemperatuuri registreeritakse vaatlusväljakul ööpäevaringselt igal täistunnil. Mõõtmiskoht asub 2 m

kõrgusel maapinnast, päikesele ja tuultele avatud paigas, eemal puudest ja muudest takistustest

(https://www.ilmateenistus.ee/ilmatarkus/mootetehnika/mootmised-maapinnal/temperatuur/).

64 Väike-Maarja valla tuuleala nr 6 detailplaneeringu KSH aruande eelnõu. Alkranel OÜ, 2024-2026.

4.3.4 Rohevõrgustiku toimimine ja sidusus

DP ala jääb osaliselt lääne- ja idaosas maakonnaplaneeringus ja Väike-Maarja valla

üldplaneeringus määratud rohekoridoride aladele. Planeerimisseaduse kohaselt on

rohevõrgustik eri tüüpi ökosüsteemide ja maastike säilimist tagav ning asustuse ja

majandustegevuse mõjusid tasakaalustav looduslikest ja poollooduslikest kooslustest koosnev

süsteem, mis koosneb tugialast ja tugialasid ühendavatest rohekoridoridest. Rohevõrgustiku

säilimise ja planeerimise olulisemad eesmärgid on (Kutsar jt, 2018):

• elurikkuse kaitse ja säilitamine;

• kliimamuutuste leevendamine ja nendega kohanemine;

• rohemajanduse, sh puhkemajanduse, edendamine.

Keskkonnaameti 2021. a koostatud juhendi kohaselt tuleks vältida suure hulga tuuleparkide

kavandamist rohevõrgustiku riikliku tähtsusega tuumaladesse, kus tuulepargid võivad lisaks

ebasoodsale mõjule tuulepargi alal ning selle lähiümbruses kahjustada ka erinevate kaitstavate

alade ja ohustatud liikide elupaikade sidusust. Väike-Maarja tuuleala nr 6 ei asu rohevõrgustiku

tuumalal (tugialal).

Nii rohevõrgustiku planeerimisjuhend (Kutsar jt, 2018) kui ka maakonnaplaneering ja Väike-

Maarja valla üldplaneering (vt ptk 1.2.1) ei sea rohevõrgustiku alal tuulepargi rajamisele

otseseid piiranguid. Üldplaneeringu järgi on rohevõrgustiku alale ehitise kavandamine lubatud,

kui sellega säilib rohevõrgustiku terviklikkus ja toimimine. Rohekoridorides arendustegevuste

lubamise kaalumisel ja vastavate mõjude hindamisel tuleb lähtuda konkreetsest rohelise

võrgustiku elemendist ja selle eesmärkidest. Tuuleala nr 6 asub Väike-Maarja valla loodepiiril

vastu Tapa valda ning maakonnaplaneeringuga seatud DP ala läbivad rohekoridorid on seotud

laiemalt mõlemas vallas asetseva rohevõrgustikuga (Joonis 4.6). Rohekoridorid ühendavad

neist põhja- ja lõunapoole jäävaid tuumalasid, jäädes Tamsalu ja Väike-Maarja asulate vahele.

Joonis 4.6 Lääne-Viru maakonnaplaneeringuga määratud rohevõrgustik. Valdade piirid on märgitud

sinise joonega ning DP ala punaselt (Planeeringute andmekogu planeeringud.ee 2024)

65 Väike-Maarja valla tuuleala nr 6 detailplaneeringu KSH aruande eelnõu. Alkranel OÜ, 2024-2026.

Nii Väike-Maarja, kui ka Tapa valla üldplaneeringutega on rohevõrgustiku koridoride

paiknemist mõnevõrra täpsustatud. Piirkonna rohevõrgustik on seotud nii metsa- kui ka rohu-

ja põllumaadel elavate ja liikuvate liikidega. Tuulikute rajamisel kaovad tuulepargis

looduslikud alad tuulikute, juurdepääsuteede, montaažiplatside ja muu vajaliku taristu alla

jäävates osades. Tuulikud on planeeritud DP ala lääneossa jääva rohekoridori alale ja idapoolse

rohekoridori alale tuulikuid ei kavandata (Joonis 4.7). Seejuures on tuulikute rajamist elustiku

jaoks väärtuslikematesse piirkondadesse välditud (vt ptk-d 4.3.1-4.3.3). Lääne- ja põhjapoolses

rohekoridoris on kavandatud kokku 6 tuuliku positsiooni ning rohekoridoris rajatakse tuulikud

ca 500 m vahedega, mistõttu looduslike alade killustumine on minimaalne ja ühendused nende

vahel säilivad. Rohevõrgustiku koridoride laiust on põhjalikult analüüsitud Kohv (2007) töös.

Seejuures tuuakse töös välja järgnev: Uuringute tulemuste ja Eesti ekspertide hinnangute

põhjal võib väita, et väikeimetajatele ja mitte metsasisestele elupaikadele spetsialiseerunud

liikidele suunatud koridoride puhul peaks aitama 100 m laiusest loodusliku taimestikuga alast,

millest vähemalt 50 m laiune riba peab olema katkematu. Lisaks peab koridori rajatud majade

õuealade või kruntidele tehtud aedade vahekaugused olema vähemalt 200 meetrit.

Suurulukitele ja metsasisestele elupaikadele spetsialiseerunud inimpelglikele ning aeglaselt

levivatele liikidele on vaja minimaalselt 400 m laiust koridori. Sellistes koridorides ei tohiks

majade õuealad või kruntidel rajatud aiad olla üksteisele lähemal kui 400 meetrit. Tegelikud

laiused sõltuvad koridori koosluse iseloomust ja ümbritseva maastiku vaenulikkusest elustiku

suhtes.

Põtrade puhul on zooloog Lauri Klein hinnanud, et ajaloolise loomaraja olemasolu korral

vajaksid põdrad seal turvalise liikumise tagamiseks 200 m laiust katkematut loodusliku

taimestikuga koridori. Kuid siin on oluline rõhutada, et antud hinnang kehtib vaid põtrade kohta

ja eeldab ajaloolise loomaraja olemasolu. Juhul kui ajaloolist loomarada pole, siis vajab

koridoris ebakindlalt liikuv loom ka laiemat puhvrit väliskeskkonna mõjude eest. Põtradele

sobib rändeks ka vähemalt 500m laiune metsariba kui see asub nende ajaloolisel rändeteel (OÜ

Tirts & Tigu, 2020).

Kanada rohealade planeerijad on servaefekti keskmiseks mõjuulatuseks metsalindudele

arvestanud 200 meetrit (Graham 2004 cit Kohv, 2007). Mason oma kolleegidega (2007) jõudis

järeldusele, et linnustiku puhul peaksid koridorid olema vähemalt 100 m laiused ja et toetada

inimpelglikke liike, siis peaks koridor olema vähemalt 300 m lai (Kohv, 2007).

Metskitsed on suhteliselt tolerantse iseloomuga loomad, kelle elupaigaeelistus on pigem

mosaiikne maastik kui suured ühetaolised massiivid. Liikumiskoridorina vajavad aga ka

metskitsed siiski ruumi ehk avamaastikul ei tohiks elamualade vahel paiknev avatud

liikumiskoridor olla kitsam kui 500 m ja parem kui sel paikneks üksikuid puistulaigukesi.

Pruunkaru ja ilves eelistavad rändel metsamassiive ja kui võimalik siis lagedale ei tule.

Metsakoridor, mis võimaldaks pruunkarul suhteliselt häirimatult rännata peaks olema vähemalt

500 m laiune ja seal ei tohiks olla lageraieid (OÜ Tirts & Tigu, 2020).

Eelneva alusel olulist ebasoodsat mõju rohevõrgustiku sidususele ette näha ei ole. Lisaks ei

rajata tuulepargi territooriumile piirded (v.a alajaama ümber), tuulepark ja elektrivõrgu

liitumispunkt ühendatakse maakaablitega ja juurdepääsuteed rajatakse võimalikult suures

mahus olemasolevate metsateede ja -sihtide baasil. Seega liikide liikumist oluliselt ei piirata.

Ka lisanduvate juurdepääsuteede kasutusaegne liiklussagedus on minimaalne ega põhjusta

olulist häiringut.

66 Väike-Maarja valla tuuleala nr 6 detailplaneeringu KSH aruande eelnõu. Alkranel OÜ, 2024-2026.

Joonis 4.7. Tuuleala nr 6 kavandatavate tuulikute paiknemine ja rohevõrgustik (Maa- ja Ruumiamet,

2026)

Rohevõrgustiku toimimise seisukohast on tuulikupargi ehitusaegsed häiringud üldiselt kõige

suuremad, kuid need ei ole spetsiifilised tuulikute rajamisele, vaid kaasnevad mitmesuguse

ehitustegevusega. Ehitustegevusest tingitud häiringud on suurelt jaolt lokaalsed ning

arvestades, et tuulepargi ehitust soovitakse läbi viia võimalikult kiiresti, u 1,5 aasta jooksul, on

häiringud lühiajalised ning ehitustegevuse lõppedes pöörduvad.

Häiringud, mis loomade liikumist rohevõrgustikus pidevalt mõjutavad, tulenevad põhiliselt

tuulikute kasutusaegsest mürast ja labade liikumisest. Samas on mõjud liigispetsiifilised ehk

esineb liike, keda tuuleparkide rajamine ja opereerimine mõjutab ja keda mitte.

Lopucki jt (2017) järeldasid Poolas tuuleparkides ja nende lähialal läbiviidud uuringute alusel,

et metskitsed ja halljänesed küll kasutavad tuulepargi alasid, kuid nende alade külastussagedus

oli väiksem kui kontrollaladel. Seejuures esines uuringupiirkonnas tugev kiskjate surve.

Autorid järeldasid, et tuulikute põhjustatud müra võib olla põhjuseks, miks metskitsed ja

halljänesed tuulepargi alasid vähem kasutavad. Tuulikud suurendavad taustmüra, mistõttu ei

pruugi metskitsed ja halljänesed kuulda lähenevat kiskjat ning seetõttu on neil eluliselt oluline

looduslikust foonist kõrgema müratasemega piirkondi vältida. Teisalt on Lopucki jt (2017)

töös toodud, et varasemad metskitse ja halljänese uuringud teistes piirkondades ei ole näidanud

tuulepargi alade ja kontrollalade kasutuse vahelist olulist erinevust. Nimetatud asjaolu võibki

olla seotud kiskjate survega, mis varasemates uuringutes hõlmatud uuringualadel oli väiksem.

Lopucki jt (2017) uuringus vaadeldi ka rebast, kes külastas tuulepargi alasid mõnevõrra vähem

kui kontrollalasid (ilmselt madalama saagi kättesaadavuse tõttu), kuid samas olulist seost

rebaste jälgede tiheduse ja tuulikute läheduse vahel ei tuvastatud. Oluline on Lopucki jt (2017)

uuringu tulemuste tõlgendamisel arvestada, et uuringud viidi läbi nö uutes tuuleparkides

67 Väike-Maarja valla tuuleala nr 6 detailplaneeringu KSH aruande eelnõu. Alkranel OÜ, 2024-2026.

(töötamise aeg alla 5 aasta) ning võimaliku loomade kohanemise ja pikema ajaliste mõjude

osas järelduste tegemisel tuleb olla ettevaatlik.

Klich jt (2020) uurisid Poolas seitsme tuulepargi (12-27 tuulikut; tööaeg kuni 4 aastat)

läheduses metskitsede väljaheidetes kortisoolitaset (stressihormoon). Uuringus tõdeti, et lisaks

kisklusele on metskitsede kõrge kortisooli taseme oluliseks määrajaks ka tuuleparkide suurus

– kortisoolitase oli kõrge suuremate tuuleparkide (üle 18 tuulikut ja üle 824 ha) läheduses.

Autorid oletavad, et väiksemate tuuleparkide läheduses on võimalik lihtsamini leida

varjepaiku, mistõttu on ka metskitsede stressitase madalam. Siiski tuleb arvestada, et tegemist

on ühekordse uuringuga ning välistada ei saa lokaalset efekti.

Agnew jt (2016) uurisid Suurbritannia tuuleparkide lähedal ja kaugematel kontrollaladel

elavate mäkrade kortisoolitaset. Uuringus leiti, et mäkradel, kes elasid tuuleparkidele lähemal

kui 1 km oli kortisoolitase 264% kõrgem kui üle 10 km kaugusel tuuleparkidest elavatel

mäkradel. Autorid järeldavad, et mäkrade kõrge kortisoolitase on seotud tuulikutest lähtuva

müraga.

Närilistele tuuleparkide poolt avalduvat mõju on uuritud Poolas (Lopucki & Mróz, 2016;

Lopucki & Perzanowski, 2018). Kumbki uuring ei tuvastanud tuulikute poolt põhjustatud

muutusi näriliste käitumises ja elupaiga kasutuses.

On ka loomaliike (nt roomajad), kelle puhul on täheldatud, et nende arvukus on tuuleparkides

suurem kui sarnastes oludes ilma tuulikuteta maastikus. Selle üheks võimalikuks seletuseks on,

et röövlinnud väldivad tuulikute lähedust ja nende saakloomad saavad ennast seal turvalisemalt

tunda (Bhosale, 2015). Samas on ka liigirühmi, keda tuulikud ei sega. Näiteks olemasoleva

inimmõjuga aladel (nt maaharimine, teedevõrgustik, maaparandus jms), kus loomad on

häiringutega paremini kohanenud on tuulikute mõju imetajatele väiksem (Schöll & Nopp-

Mayr, 2021). Samuti võivad tuulepargi rajamisel tekkinud uued äärealad ja teeääred osadele

liikidele pigem positiivse mõjuga olla (Heldin jt, 2012).

Putukatele avalduvat mõju analüüsiti Poolas läbi viidud uuringus (Pustkowiak jt, 2018), kus

uuriti putukate (tolmeldajate, liblikate ja kärbeste) arvukust põllumaadele paigutatud tuulikute

ümbruses, põllukultuuridega kaetud aladel ning pool-looduslikel rohumaadel. Kuna vahetult

tuuliku ümber oli teatud ala, kus põllukultuuride kasvatamisest loobuti, moodustus sinna

rohumaaga sarnane taimekooslus. Tolmeldajate, eriti mesilaste, arvukus oli vahetult tuulikute

ümbruses sarnane või isegi kõrgem, kui pool-looduslikel rohumaadel ja märksa kõrgem kui

külgnevate põllukultuuridega kaetud aladel. Seda seetõttu, et võrreldes poollooduslike

rohumaadega oli ka tolmeldajate jaoks sobivate taimede mitmekesisus tuulikuid ümbritsevatel

aladel suurem. Tuvastati, et tuulikute ümber kujunesid putukate jaoks sobivad mikroelupaigad,

mis on võrreldavad põllumassiivide servades tekkivate ja põllumassiivide vahele pikitud pool-

looduslike rohumaade elupaikadega. Seega tuulikud ja nende poolt tekitatud müra ei peleta

putukaid ja sh mesilasi eemale.

Kokkuvõtvalt saab järeldada, et elustikule tuuleparkide rajamise ja kasutamisega kaasnevad

mõjud on liigispetsiifilised ning pikaajaliste mõjude, sh võimalikud kohanemised

tuuleparkidega, kohta on andmeid vähe. Küll aga on oluline tagada väärtuslikumate ja

inimtegevusest puutumatute alade säilimine ning vältida nendel aladel tuulikute rajamist.

Sellised alad pakuvad varjepaiku erinevatele liikidele. DP alal on selliseks piirkonnaks

Põltsamaa jõe lähiala, kuhu tuulikuid kavandatud ei ole.

68 Väike-Maarja valla tuuleala nr 6 detailplaneeringu KSH aruande eelnõu. Alkranel OÜ, 2024-2026.

Teadaolevalt ei kavandata vaadeldavate rohekoridoride aladele teisi tuuleparke või muid

tegevusi, mis koosmõjus võiksid rohevõrgustiku terviklikkust ja toimet negatiivselt mõjutada.

Tuulikute rajamisel tekib tuulepargi ümber tsoon, kuhu müra sihtväärtuse ületamise tõttu (vt

ptk 4.4.2) uute müratundlike objektide rajamine on piiratud. Seega võib eeldada, et olulisi ja

ulatuslikke maakasutuse muutuseid võrreldes praeguse olukorraga ette näha ei ole. Teiste

objektide rajamist tuuleala lähipiirkonda rohekoridoride aladele, mis koosmõjus

rohevõrgustikku mõjutama hakkaksid, ei ole ette näha.

Sõltuvalt kujunenud olukorrast võidakse eluea lõppu (u 25-30 aastat) jõudnud tuulikud

asendada uutega ja maa-alal jätkub tuulikute kasutamine. Juhul kui tuulikute kasutusea järel

alale uusi tuulikuid või teisi olulist mõju omavaid objekte ei rajata, luuakse ka tuulikute ja selle

taristu alal võimalused looduslike protsesside taastumiseks. Alal võib säilida juurdepääsuteede

võrgustik, kuid sellel ei ole rohevõrgustiku toimimisele ja sidususele olulist ebasoodsat mõju.

Tegevus rohekoridoride alal ei mõjuta oluliselt rohevõrgustiku kliimamuutuste leevendamise

ja nendega kohanemise eesmärki. Vähesel määral on kliimamuutustele mõju ehitustööde

käigus pinnase eemaldamisel ja metsa raadamisel, kuid teisalt on tuulepargi rajamise põhiline

eesmärk taastuvenergia tootmisega kliimamuutuste pidurdamine (täpsemalt on mõju

kliimamuutustele hinnatud ptk-is 4.5).

Rohevõrgustiku vabaõhu puhkefunktsioon on oluline eeskätt linnalise asustusega aladel, nende

vahetus läheduses ja traditsioonilistes väljakujunenud puhkemajandusliku taristuga looduslikes

puhkepiirkondades. DP ala jääb Tamsalu ja Väike-Maarja asulate lähedusse, kuid alal ei asu

puhkemajanduslikku taristut ning ala metsamaastik on majandamise tõttu mosaiikne, mistõttu

ei kasutata ala puhkefunktsiooni tõenäoliselt intensiivselt. ELME kaardikihtide

virgestusväärtuse kaardil (Keskkonnaagentuur, 2024) on DP ala märgitud suures osas keskmise

väärtusega (punktisumma 3-4). Kõrge virgestusväärtusega alad tuulepargi lähipiirkonnas

jäävad Põdrangu ja Haavakannu looduskaitsealadele, kus inimmõju on väiksem. Tuulikute ja

taristu alt väljajäävas osas liikumis- ja külastusvõimalused tuulepargis säilivad, mistõttu

tuulepargi rajamise mõju rohevõrgustiku puhkefunktsioonile on väheoluline. Teiste riikide

näitel võivad tuulepargid muutuda sümbolväärtuseks jätkusuutlikkusele üleminekust ning

võivad turistidele olla talutavad või isegi atraktiivsed (Prince jt, 2023). Erinevate riikide

uuringuid analüüsivas koondartiklis leiti, et tuuleparkidel ei ole olulist negatiivset mõju

turismile ning tuulikud võivad muutuda külastusobjektideks (Shannon, 2021). Seega võib

tuulepargil olla ka ala puhkeväärtust suurendav mõju.

Kokkuvõtvalt, arvestades KSH raames teostatud uuringute (sh linnustiku ja nahkhiirte uuring)

tulemusi ning nendest lähtuvaid piiranguid on alternatiiv I puhul tuulikupositsioonide

paigutamisel maastikku välditud kõige tundlikumaid alasid. Kuigi tuulikupositsioonid

paiknevad osaliselt ka rohevõrgustiku aladel on nende vahemaad piisavad, et tagatud oleks

rohevõrgustiku sidususe säilimine ja rohevõrgustiku toimimine. Samas, kuna osaliselt

tuulikuid rohevõrgustiku alale ikkagi kavandatakse kaasneb alternatiiv I elluviimisel

rohevõrgustiku toimimisele vähene ebasoodne mõju. Olemasoleva olukorra ehk 0-alternatiivi

jätkumisel säilib piirkonnas väljakujunenud maakasutus ehk valdavas mahus põllu- ja

metsamaad. Senise maakasutuse säilimisega ei kaasne negatiivset ehk ebasoodsat mõju

rohevõrgustiku toimimisele.

69 Väike-Maarja valla tuuleala nr 6 detailplaneeringu KSH aruande eelnõu. Alkranel OÜ, 2024-2026.

4.3.5 Mõju vääriselupaikadele (VEP)

Vääriselupaik (VEP) on ala metsas, kus kitsalt kohastunud, ohustatud, ohualdiste või

haruldaste liikide esinemise tõenäosus on suur. Vääriselupaik annab looduskaitsesse oma

lisaväärtuse, sageli on tegemist väga kõrge ökoloogilise väärtusega metsatükkidega, tervikliku

loodusmaastiku jäänustega. EELISe andmebaasi (01.01.2026) alusel asub Väike-Maarja

tuuleala nr 6 ala läänepoolses osas üks pinnakattejärsakute vääriselupaik (VEP nr 143012;

Joonis 2.3). VEP asub loode-kagu suunalisel vallseljakul, kus puistus on mh esindatud vanad

pärnad, kased ja kuused. Majandamise tingimustena on seatud: „Mitte raiuda“ ja „Surnud ja

lamapuitu mitte eemaldada“.

Väärielupaik (VEP nr 143012) paikneb lähimast kavandatavast tuulikupositsioonist (pos 4)

minimaalselt u 100 m kaugusel ning juurdepääsuteest u 10 m kaugusel. Seejuures on

juurdepääsutee kavandatud olemasoleva metsatee baasil, vajadusel laiendades teed VEPist

teisele poole (vt ka ptk-s 4.3.2 toodud leevendusmeede). Arvestades eelnevat, siis ei ole otsest

ebasoodsat mõju VEPi säilimisele ette näha. Kaudne mõju seondub võimaliku pinnase

niiskusrežiimi muutusega. Võttes arvesse vääriselupaigast u 250 m kaugusel varasemalt tehtud

geoloogilise uuringu (EDK AS, 1996) tulemusi, siis paikneb põhjavesi vaadeldavas piirkonnas

tõenäoliselt tuuliku vundamentide sügavusest madalamal (EDK AS (1996) uuringualal ei

jõutud põhjaveeni ka 7 m puuraukudega) ning piirkonna taimestik toitub sademeveest.

Seejuures on nii vääriselupaiga asukoha kui geoloogilise uuringuala mullastik ning ka metsa

kasvukohatüübid samad. Arvestades eelnevat ning asjaolu, et lähim tuulik hakkaks paiknema

u 100 m kaugusel vääriselupaigast ning juurdepääsutee rajatakse olemasoleva tee baasil, siis ei

ole ette näha olulist VEPi asukoha pinnase niiskusrežiimi muutust ehk olulist ebasoodsat

kaudset mõju seoses tuulikute rajamisega.

Kokkuvõtvalt ei ole alternatiiv I elluviimisel ebasoodsat mõju vääriselupaiga säilimisele ette

näha. Olemasoleva olukorra ehk 0-alternatiivi jätkumisel säilib piirkonnas väljakujunenud

maakasutus ehk valdavas mahus põllu- ja metsamaad. Metsa majandamine vääriselupaikades

ei ole üldjuhul lubatud. Seega senise maakasutuse säilimisega ei kaasne negatiivset mõju

vääriselupaikadele.

70 Väike-Maarja valla tuuleala nr 6 detailplaneeringu KSH aruande eelnõu. Alkranel OÜ, 2024-2026.

4.4 Mõju inimese heaolule, tervisele ja varale ning sotsiaal-

majanduslikule keskkonnale

4.4.1 Varjutuse mõju

Elektrituulikutega seonduv häirimist põhjustav faktor on ka varjutamine. Tuulikud kui

kõrgkonstruktsioonid põhjustavad päikesepaistelise ilmaga paratamatult varjusid. Tuntakse

kahte tüüpi tuulikute ja päikesepaiste koosmõjul tekkivaid mõjureid – liikuvad varjud ja

perioodilised peegeldused. Liikuvad varjud on põhjustatud tuuliku konstruktsiooniosade poolt,

sh tuuliku pöörlevad labad. Kuna tuuliku labad liiguvad, siis liigub pidevalt ka vari. See võib

häirida lähedal asuvates elamutes inimesi ja maanteedel sõitvaid autojuhte hommikuti ja õhtuti.

Peegeldused tekivad, kui päike peegeldub hetketi tuuliku labadelt ja põhjustab teatud

vaatluspunktis ebameeldivat helkimist. Peegeldused on tingitud labade materjalist, selle ära

hoidmiseks kasutatakse kaasaegsete tuulikute puhul matte pinnatöötlusmeetodeid.

Häirivat varjutust ei esine, kui puudub otsene päikesekiirgus (ilm on pilves) või kui tuulik ei

tööta. Varjude ulatus on seda suurem, mida madalamalt päike paistab. Seega on varjutus kõige

ulatuslikum hommiku- ja õhtutundidel ning talvisel perioodil. Samas suvel on varjude

potentsiaalne kestvusaeg suurim (päev on pikem).

Arvestades meie laiuskraadil esinevat päikese liikumist taevavõlvil, ei tekita elektrituulikud

(ega muud objektid) kunagi varju tuuliku tornist lõunas. Varjutus esineb kõige kaugemale

ulatuvalt lääne- ja idakaartes. Kõige suurem on varjutuse summaarne kestvus tuuliku vahetus

läheduses tornist loode, põhja ja kirde suunas.

Tuulikute tekitatav varjutus on tugevalt häiriv kui see langeb aladele, kus inimesed viibivad.

Eeskätt aladele, kus inimesed viibivad pikaajaliselt nagu seda on elamualad. Varjutuse

pikaajalisel esinemisel on täheldatud eeskätt siseruumides viibivale inimesele häirivat toimet.

Järjestikuse üle 30 minuti kestva valguse vilkumise tõttu on täheldatud inimesel stressi ja

keskendumisvõime halvenemist (Brinckerhoff, 2011).

Varjutustaset mõjutab tuuliku rootori diameeter ning masti kõrgus ja tuuliku paiknemine

elamuala suhtes. Reaalse varjutuse kestvuse arvutamisel arvestatakse otsese päikesepaiste

kestvust meteoroloogiajaamade vaatlusandmete alusel ning tuulikute töötamise aega

tuulesuundade (ehk tuuliku tiiviku paiknemist) ning tuulevaikuse esinemise alusel.

Eestis puuduvad varjutuse esinemisele kehtestatud normid õigusaktides. Varjutuse puhul

lähtutakse olulise mõju künnisena Kliimaministeeriumi 2025. a koostatud juhendis esitatud

soovituslikest väärtustest, mille kohaselt juhul kui reaaltingimustest lähtuv varjutuse olukord

tundlikul alal on >8 h/aastas või 30 min/päevas, tuleb kavandada ja rakendada

leevendusmeetmed.

Varjutuse ulatust on võimalik arvutada vastava tarkvaraga ning igale elamualale koostada

varjutuse kalender. Teoreetiliselt võivad varjud ulatuda mitmete kilomeetrite kaugusele.

Reaalselt ei põhjusta varjutus aga märkimisväärset häiringut kaugemal kui u 10 tuuliku rootori

läbimõõtu tuulikutest. Kaugemalt vaadeldes muutub atmosfääri optiliste omaduste mõju

niivõrd suureks, et varjutus ei ole enam tajutav. Samuti saab varjutus reaalselt oluline olla

asukohtades, kus tuulik on nähtav. Tänapäevaste suurimate maismaatuulikute rootori

71 Väike-Maarja valla tuuleala nr 6 detailplaneeringu KSH aruande eelnõu. Alkranel OÜ, 2024-2026.

diameeter on kuni 175 m. Viie aasta perspektiivis võib eeldada, et tootmisse võib tulla ka veelgi

suurema diameetriga tuulikuid, mis teeb arvutuslikuks varjutuse ulatuseks kuni 2 km. Jällegi

tuleb arvestada, et varju ulatus on vägagi sõltuv ilmakaarest, aastaajast, kellaajast, tuuliku

nähtavusest jms.

Varjutuse kalendrist ilmneb, kas ja millal varjutus võib esineda ja kas seda on tasemel, mis

võib olla häiriv. Tuulikute paigutust tavaliselt optimeeritakse ühe aspektina lähtuvalt varjutuse

kestvusest. Samuti on võimalik varjutuse häirivust vältida näiteks tuulikute tööd teatud

aegadeks peatades (juhtudel kus esineb päike, tuul ja häiriv varjutus elamuala suhtes).

Varjutuse esinemist on seostatud ka epilepsiahoogude tekkega. Oluline aspekt on, et vilkuv

valgus ei põhjusta epilepsiasse haigestumist, vaid võib valgustundliku epilepsia all

kannatavatel inimestel esile kutsuda epilepsiahoo. Epilepsia all kannatab kuni 0,03%

inimkonnast (kuni 3 inimest 10 000st). Kuni 5% epilepsia all kannatavatest inimesi on

sealjuures valgustundlikud. See tähendab, et nende puhul võib epilepsiahooge esile kutsuda

valguse intensiivsuse muutumine sagedustel üle 2,5 Hz (kõige enim on epilepsiahoo

vallandamist soodustavaks vilkumine sagedustel 15-25 Hz). Leitud on, et valguse intensiivsuse

muutumine sagedustel 3 Hz ja vähem võib põhjustada epilepsiahooge 1,7 inimesele 100 000

valgustundlikust populatsioonist. Selleks et riski maandada, peab tuulikute varjude

vilkumissagedus jääma alla 60 vilkumise minutis (Harding jt, 2008). Tänapäevaste suurte

tuulikute pöörlemiskiirused on liiga madalad (jäävad alla 18 pöörde minutis ka maksimaalse

pöörlemiskiiruse korral), et need saaksid tekitada valguse vilkumist sagedustel üle 3 Hz.

Aastal 2026 teostas Lemma OÜ varjutuse modelleerimise DP alale kavandatavate tuulikute

põhimõttelisi asukohti arvestades (KSH aruande lisa 5).

Metoodika

Varjutuse (tuulikulabade liikuv varju langemine selle suhtes tundlikele aladele) hindamisel on

aluseks võetud Kliimaministeeriumi poolt 2025. a koostatud juhendmaterjalis esitatud

metoodika.

Modelleerimiseks kasutati spetsiaaltarkvara WindPRO versiooni 4.2. Varjutuse mõjuala ja

varjutuse intensiivsus on modelleeritud WindPRO tarkvaraga kasutades moodulit SHADOW.

Modelleeriti varjutust antud planeeringu puhul suurima lubatud 200 m diameetriga tiiviku ja

200 m mastiga (tipu kõrgusega 300 m) ning alternatiivselt ka reaalselt tootmises oleva ühe

suurima tuulikuga (diameeter 175 m, masti kõrgus 179 m ja tipukõrgus 266 m). Varjutuse osas

esineb seos, et mida kõrgem on tuulik, seda kaugemale vari võib ulatuda.

Hindamise läbiviimine toimus järgmise põhimõtte kohaselt:

• Kui halvim võimalik olukord ≤30 h/aastas või 30 min/päevas, siis edasisi samme ei ole

vaja astuda;

• Kui halvim võimalik olukord >30 h/aastas või 30 min/päevas, siis tuleb läbi viia

reaaltingimustest lähtuva olukorra arvutused;

• Kui reaaltingimustest lähtuv olukord >8 h/aastas või 30 min/päevas, tuleb kavandada

ja rakendada leevendusmeetmed.

Arvutuste lähtetingimused:

• Halvim võimalik olukord: tuulikud töötavad kogu päeva, päike paistab pilvitus taevas

päikesetõusust loojanguni, rootori pind on risti päikesekiirtega, tuule suund kogu aja

päikesega ühel joonel. Arvesse ei võeta valguse murdumist atmosfääris (omab

72 Väike-Maarja valla tuuleala nr 6 detailplaneeringu KSH aruande eelnõu. Alkranel OÜ, 2024-2026.

võrreldes teiste teguritega väheolulist mõju varju paiknemisele) ega objekte (hooned,

puud jms), mis takistavad päikesevalguse levikut, välja arvatud olukordades, kus

objekti (eelkõige hoone) olemasolu on antud asukohas garanteeritud kogu tuulepargi

käitamise aja;

• Reaaltingimustest lähtuv olukord: piirkonna reaalsed meteoroloogilised tingimused

(päikesepaiste kestus, tuule suund). Eesti puhul on võimalik eelnevaks kasutada

Riikliku Ilmateenistuse pikaajalisi meteoroloogilisi andmeid päikesepaiste kestuse ja

piirkonnas domineerivate tuulte jaotuse kohta. Täpsemalt tuleb kasutada lähima

võimaliku ilmajaama/meteoroloogiajaama andmeid. Arvesse võetakse objekte

(hooned, puud jms), mis takistavad päikesevalguse levikut;

• Arvesse ei võeta olukorda, kus päikese kõrgus on alla 3°.

Mõjupunktid ja nende määramine:

• Mõjupunktidena käsitletakse sise- ja väliruume, kus varjutus võib põhjustada

häiringuid;

• Halvim võimalik olukord:

o Mõju hinnatakse elu- ja ühiskondlikele hoonetele, mille kindlaks määramisel

lähtutakse Eesti Topograafilise Andmekogu (ETAK) andmetest. Asjakohasel

juhul tuleb kaasata ka ärihooned ja ehitusõiguse saanud, kuid rajamata elu- ja

ühiskondlikke hooneid, mille korral lähtutakse kohaliku omavalitsuse

andmetest;

o Täpsemalt viiakse hindamine läbi 15 m x 15 m suurusel alal, mille keskpunkt

paikneb eelmises punktis nimetatud hoonel;

o Arvutuskõrgus on 1,5 m (inimese tavapärane vaatekõrgus);

• Reaaltingimustest lähtuv olukord:

o Mõju hinnatakse vaid hoonetele, mille puhul on ületatud halvima võimaliku

olukorra normtasemed;

o Mõjupunktide määramisel lähtutakse eelmise punktis (halvim võimalik

olukord) välja toodud põhimõtetest.

Varjutamise kestuse ja ulatuse hindamisel kasutati paljude aastate keskmisi meteoroloogilisi

andmeid päikesepaiste kestvuse osas7 ja piirkonnas domineerivate tuulte jaotust. Hindamaks

võimalikku teoreetilist mõju ka kaugemal paiknevatele aladele, ei kasutatud varjutamise

arvutamisel kauguspiirangut ning varjutamist arvutati kuni võimaliku teoreetilise

maksimumdistantsini tuulikutest.

Modelleerimises kasutati Maa- ja Ruumiameti maapinna kõrgusmudeli andmeid (25 m

täpsusega andmevõrgustik). Varjutuskaardi vaatekõrguseks määrati 1,5 m, mis on inimese

tavapärane vaatekõrgus.

Reaalse summaarse varjutamise (nn real case) modelleerimise juures kasutati lähima

päikesepaiste kestust mõõtva ilmajaama ehk Triikoja ilmajaama andmeid. Varjutamise kestuse

ja ulatuse hindamisel kasutati pikaajalisi keskmisi meteoroloogilisi andmeid päikesepaiste

kestvuse osas (Tabel 4.3) ja piirkonnas domineerivate tuulte jaotust Väike-Maarja ilmajaama

andmetel (Tabel 4.4). Kui ilmastikuolud erinevad oluliselt statistilistest andmetest, erineb ka

varjutuse hulk.

7 Riigi Ilmateenistus. Päikesepaiste kestus. https://www.ilmateenistus.ee/kliima/kliimanormid/paikesepaiste-

kestus/

73 Väike-Maarja valla tuuleala nr 6 detailplaneeringu KSH aruande eelnõu. Alkranel OÜ, 2024-2026.

Tabel 4.3. Modelleerimisel kasutatud päikesepaisteliste tundide andmed ööpäevas. Alus:

https://www.ilmateenistus.ee/kliima/kliimanormid/paikesepaiste-kestus/

Kuu Keskmine päikepaiste kestvus ööpäevas, ha

Jaanuar 1,06

Veebruar 2,25

Märts 4,52

Aprill 6,37

Mai 8,58

Juuni 8,43

Juuli 8,9

August 7,52

September 5,07

Oktoober 2,55

November 1

Detsember 0,68

Tabel 4.4. Tuuliku arvestuslik tööaeg aastas ilmakaarte kaupa. Eeldatud on, et tuulikud töötavad kuni

90% ajast. Lähtutud on Väike-Maarja meteoroloogiajaama tuulteroosi andmetest.

Tuule suund Tööaeg (tundi aastas)

N 917

NE 917

E 367

SE 733

S 1100

SW 1833

W 917

NW 1100

Tulemused

Varjutuse modelleerimise tulemusi kajastavad Tabel 4.5, Joonis 4.8 ja Joonis 4.9. Varjutuse

detailsed raportid koos varjutuskalendritega elamualade kohta, millel võib esineda häirival

tasemel varjutust, on esitatud KSH aruande lisa 5 alamlisas 5.1.

Varjutuse hindamisest ilmnes, et väljatöötatud tuulikute arvu ja paiknemise korral on varjutuse

häiringutaseme (kliimatingimusi arvestades 8 h/a või 30 min/päevas) ületamist oodata 300 m

74 Väike-Maarja valla tuuleala nr 6 detailplaneeringu KSH aruande eelnõu. Alkranel OÜ, 2024-2026.

tipukõrgusega tuulikute korral kokku 23 elamualal (Tabel 4.5 ja Joonis 4.8), sealjuures üheksal

neist võib esineda üle 8 h/a varjutust. Võrdluseks toodud 266 m tipukõrgusega tuulikute korral

võib häiringutaseme ületamist esineda kokku 11 elamualal (Tabel 4.5 ja Joonis 4.9), sealjuures

kaheksal võib esineda üle 8 h/a varjutust.

Häirivat varjutust (st kliimatingimusi arvestavalt üle 8 h varjutust summaarselt aastas)

elamualadel tuleb vältida. Varjutuse vältimiseks on võimalik, kas rajada varjutamise

vähendamiseks haljastusest tõke või kasutada tuulikutel automaatset varjutuse esinemise

jälgimissüsteemi (täpsemalt vt leevendavad meetmed ptk lõpus).

Kui edasise projekteerimise käigus ilmneb, et kasutada soovitakse väiksemaid tuulikuid, siis

on lubatav tuulikute projekteerimisel teostada täiendav varjutuse modelleerimine valitud

tuuliku mudeli ja lõplikult määratud asukoha alusel. Kui modelleeringust ilmneb, et häirivat

varjutuse taset elamualadel ei teki, siis eelnevalt toodud meetmete rakendamine ei ole vajalik.

Tabel 4.5. Tuulikute poolt põhjustatav elamutele langeva varjutuse kestvus 2 km raadiuses paiknevate

elamute juures. Nimetus EHR kood x y 300 m tipukõrgusega

tuulikud

266 m tipukõrgusega

tuulikud

Varjutu-se

kestvus

max

h/päevas

Varjutu-se

kestvus

h/aastas

Varjutuse

kestvus max

h/päevas

Varjutuse

kestvus

h/aastas

Aarepi EE00933590 622821 6557712 01:47 26:05 01:28 19:56

Hussari/1 EE00934096 625057 6559017 02:07 16:19 01:49 12:44

Hussari/2 EE00934101 625093 6559052 02:05 15:31 01:47 12:07

Härma EE00951139 627774 6558747 00:00 00:00 00:00 00:00

Jänesekapsa EE01896723 624047 6559903 00:25 01:02 00:00 00:00

Jõepere EE00853288 626106 6554752 00:00 00:00 00:00 00:00

Kase EE01685562 621961 6557551 00:32 02:26 00:28 01:52

Kasemäe EE00864280 626084 6559437 00:33 03:16 00:26 02:11

Kiigeoru EE00951121 626369 6559759 00:00 00:00 00:00 00:00

Killi EE00951619 626493 6555649 00:44 10:58 00:34 08:23

Kivimäe EE00951118 627036 6559229 00:27 01:29 00:00 00:00

Koidu EE00951633 627435 6555942 00:29 03:52 00:26 02:53

Kotka EE00951147 627707 6558372 00:26 01:39 00:00 00:00

Kruusamäe EE00816204 627921 6557929 00:00 00:00 00:00 00:00

Kuslapuu EE01661076 621932 6557592 00:31 02:18 00:28 01:45

Kändliku EE00951103 627223 6557331 00:38 11:31 00:33 08:37

Laanepüü EE00951094 627456 6556854 00:30 12:56 00:27 08:49

75 Väike-Maarja valla tuuleala nr 6 detailplaneeringu KSH aruande eelnõu. Alkranel OÜ, 2024-2026.

Nimetus EHR kood x y 300 m tipukõrgusega

tuulikud

266 m tipukõrgusega

tuulikud

Varjutu-se

kestvus

max

h/päevas

Varjutu-se

kestvus

h/aastas

Varjutuse

kestvus max

h/päevas

Varjutuse

kestvus

h/aastas

Lehise ME0086494

3

627663 6558033

00:28 02:27 00:25 01:50

Lepiku EE01071858 622006 6557801 00:31 02:12 00:27 01:42

Mere EE00952152 627040 6558344 00:37 03:31 00:33 02:41

Mäe EE00934148 624206 6559907 00:26 01:06 00:00 00:00

Mäeotsa EE00951504 626440 6555522 00:31 04:35 00:26 03:30

Männiaugu EE00951125 626253 6560058 00:00 00:00 00:00 00:00

Männiku EE00849642 627760 6558692 00:00 00:00 00:00 00:00

Mänukse EE00852116 626747 6555172 00:17 01:40 00:16 01:40

Mõisniku EE01016836 621807 6557475 00:30 02:09 00:26 01:38

Niinepuu EE00951141 627847 6558657 00:00 00:00 00:00 00:00

Pae EE00951635 627840 6556236 00:00 00:00 00:00 00:00

Paju EE00951498 627609 6556186 00:27 02:50 00:24 02:06

Papli EE00851957 627649 6558659 00:00 00:00 00:00 00:00

Papli EE01660489 622071 6557791 00:32 02:22 00:29 01:51

Peebu EE00933643 622800 6557772 01:41 23:43 01:21 18:09

Peetri EE00856810 621996 6556525 00:37 08:36 00:31 04:40

Pihlaka EE00840588 621995 6557526 00:33 02:35 00:29 01:59

Pillaku EE00843173 626007 6554368 00:00 00:00 00:00 00:00

Poe ME0168253

9

621972 6557632

00:31 02:20 00:28 1:46

Priidu EE00951146 627854 6558341 00:00 00:00 00:00 00:00

Põllupiiri EE00814147 624758 6555362 00:00 00:00 00:11 00:38

Rahula EE00951116 626960 6558939 00:31 02:00 00:28 01:31

Regle EE01004142 627720 6558573 00:00 00:00 00:00 00:00

Salumardi EE00934320 623452 6559906 00:00 00:00 00:00 00:00

Selja EE00852199 626224 6554855 00:00 00:00 00:00 00:00

Siimu ME0248373

3

626890 6554954

00:00 00:00 00:00 00:00

Sireli EE01661498 622026 6557733 00:32 02:20 00:28 01:47

76 Väike-Maarja valla tuuleala nr 6 detailplaneeringu KSH aruande eelnõu. Alkranel OÜ, 2024-2026.

Nimetus EHR kood x y 300 m tipukõrgusega

tuulikud

266 m tipukõrgusega

tuulikud

Varjutu-se

kestvus

max

h/päevas

Varjutu-se

kestvus

h/aastas

Varjutuse

kestvus max

h/päevas

Varjutuse

kestvus

h/aastas

Sõnumi EE00951148 627526 6558388 00:28 01:56 00:25 01:25

Tammiste EE00951765 626295 6554962 00:00 00:00 00:00 00:00

Tengo EE00952191 626121 6554651 00:00 00:00 00:00 00:00

Tiigi EE01055934 621975 6557765 00:31 02:09 00:27 01:41

Tiigiäärse EE00951477 627775 6558356 00:00 00:00 00:00 00:00

Tisleri EE00933703 622836 6557509 02:05 34:54 01:50 25:31

Tõntsu EE00935620 623350 6559892 00:00 00:00 00:00 00:00

Uustalu EE02723679 627579 6558432 00:27 01:46 00:24 01:18

Vahtra EE01006750 621865 6557595 00:30 02:06 00:27 01:37

Visparra 2 EE00952192 626143 6554709 00:00 00:00 00:00 00:00

Volli EE00951109 627178 6557965 00:38 06:12 00:34 03:34

Von

Freienthali

EE01799587 621872 6556425

00:32 05:16 00:29 03:56

77 Väike-Maarja valla tuuleala nr 6 detailplaneeringu KSH aruande eelnõu. Alkranel OÜ, 2024-2026.

Joonis 4.8. Varjutuskaart (kliimatingimusi arvestav) 300 m tipukõrgusega tuulikute korral.

78 Väike-Maarja valla tuuleala nr 6 detailplaneeringu KSH aruande eelnõu. Alkranel OÜ, 2024-2026.

Joonis 4.9. Varjutuskaart (kliimatingimusi arvestav) 266 m tipukõrgusega tuulikute korral.

Kokkuvõtvalt kaasneb alternatiiv I ellu viimisel häiriv varjutus (st kliimatingimusi arvestavalt

üle 8 h varjutust summaarselt aastas) mitmete elamute juures ehk tegevusega kaasneb oluline

ebasoodne mõju. Mõju on võimalik vähendada leevendavate meetmete rakendamisega (vähene

ebasoodne mõju). Olemasoleva olukorra ehk 0-alternatiivi korral ebasoodsat mõju ette näha

ei ole.

Leevendavad meetmed (meetmed on tõhusad, aidates kaasa võimaliku ebasoodsa mõju

vältimisele või leevendamisele):

79 Väike-Maarja valla tuuleala nr 6 detailplaneeringu KSH aruande eelnõu. Alkranel OÜ, 2024-2026.

• Häirivat varjutust (st kliimatingimusi arvestavalt üle 8 h varjutust summaarselt aastas

või üle 30 minuti päevas) elamualadel tuleb vältida. Nimetatud varjutuse väärtusi on

lubatud elamualal tekitada ainult varjutustundliku ala omaniku nõusolekul. Tabel 4.5

on esitatud punasega elamuga maaüksused, mille puhul planeeringus lubatud suurima

kõrgusega elektrituuliku rajamisel esineb eespool nimetatud häiriv varjutus ning

kasutada tuleb allpool esitatud varjutuse leevendamise/vältimise meetmeid ja/või seada

elamu suhtes varjutuse talumise servituut. Varjutuse vältimiseks/vähendamiseks on

kaks võimalust:

o Rajada vastavate elamualade häiringu vähendamiseks haljastusest varjutuse

tõke – tagamaks aastaringset toimimist tuleb kasutada igihaljaid liike nt kuuske.

Tõke (tihe puude riba) tuleks varjutuse tõkestamiseks rajada varjutuse poolt

mõjutatava elamuala tuulepargipoolse õueala kaitseks. Kuivõrd meedet tuleks

rakendada väljaspool detailplaneeringu ala, siis võib selle elluviimine olla

keerukas ning nõuab koostööd vastava mõjutatava elamuala valdajaga;

o Kasutada tuulikutel automaatset varjutuse esinemise jälgimissüsteemi, mis

võimaldab valgustugevuse andurite ja tuuliku automaatse juhtimissüsteemi

koostöös häiriva varjutuse esinemise ajaks tuuliku töö peatada. Piirangute kava

välja töötamisel võib mõjupunktide asukohta täpsustada järgnevalt:

▪ Siseruumi täpse mõjupunktina kasutatakse hoone kõige rohkem

mõjutatud fassaadil asuva asjakohase toa tegeliku suurusega akna

keskpunkti;

▪ Väliruumi täpseks mõjupunktiks valitakse väliruumi regulaarset

kasutamist peegeldav punkt (nt terrassi või istumisala keskpunkt), mis

ei paikne hoonest rohkem kui 15 m kaugusel;

• Kui edasise projekteerimise käigus ilmneb, et kasutada soovitakse väiksemaid tuulikuid

kui käesolevas KSH aruandes hinnatud (või jäetakse osad tuulikupositsioonid välja

ehitamata), siis on lubatav tuulikute projekteerimisel teostada täiendav varjutuse

modelleerimine valitud tuuliku mudeli ja lõplikult määratud asukoha alusel. Kui

modelleeringust ilmneb, et häirivat varjutuse taset elamualadel ei teki, siis eelnevalt

toodud meetmete rakendamine ei ole vajalik.

Seiremeetmed on kajastatud peatükis 6.

4.4.2 Müra ja vibratsiooni mõju

Välisõhus leviv müra on inimtegevusest põhjustatud ning välisõhus leviv soovimatu või

kahjulik heli, mille tekitavad paiksed või liikuvad allikad (atmosfääriõhu kaitse seadus § 55 lg

2). Müra on ka sotsiaalministri määruse nr 42 Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes

ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid § 2 lõige 2 kohaselt inimest

häiriv või tema tervist ja heaolu kahjustav heli. Müra mõjub tervisele ja heaolule mitmel moel

– võib häirida või raskendada töötamist, infovahetust ja puhkamist, väga tugev müra võib

kahjustada püsivalt kõrva ja põhjustada kuulmisvõime halvenemist, põhjustada stressi või

erinevaid funktsionaalseid häireid.

Müra kandumine ohustatava objektini sõltub tuule kiirusest ja suunast, õhuniiskusest ning

soojuslikust stratifikatsioonist. Helilainete levik maapinnalähedases õhukihis oleneb oluliselt

maastikulisest eripärast, eelkõige aluspinna iseloomust – pinnamoest, taimestikust,

veekogudest, ehitistest jm.

80 Väike-Maarja valla tuuleala nr 6 detailplaneeringu KSH aruande eelnõu. Alkranel OÜ, 2024-2026.

Enamik inimesi tunneb oma igapäevases elukeskkonnas häirivaks pidevat mürataset alates 55–

60 dB, kusjuures peamiseks müraallikaks on sageli liiklus. Kuigi selline müratase otseselt

organismi ei kahjusta, võib see kaasa tuua keskendumisraskusi ja meeleolu langust ning öösel

unehäireid, kuna avatud aknaga on keeruline uinuda. Püsiv müratase 60 dB juures võib häirida

selliseid tegevusi nagu mõtlemine, suhtlemine ja keskendumine. 70 dB tasemel muutub juba

raskemaks teiste kõnest aru saamine ning pidev viibimine üle 75 dB müratsoonis suurendab

elanike kaebusi ja terviseprobleemide riski. Tervisele kahjulikuks loetakse mürataset üle 85

dB, kui see kestab pikemat aega, näiteks 8 tundi. Kuulmisele ohtlikuks võib muutuda 130–140

dB suurune müra. Üldiselt tajutakse mürataseme suurenemist 10 dB võrra kui kahekordset

mürataseme tõusu.

Tuulikute tekitatav müra sõltub tuule tugevusest. Vaiksema tuule korral on tuuliku pöörete arv

väiksem ja sellega koos müratase madalam. Tuule kiiruse kasvamisel pöörete arv suureneb,

kuid samal ajal tugevneb ka looduslik mürafoon, mis teataval määral varjestab tuulikute müra.

Erinevate keskkonnamüra allikatega seotud häiringute uuringutes (nt liiklusmüra ning

tuulikute müra võrdlemisel) on leitud, et tuulikuid tajutakse häiringuna suhteliselt madala

mürataseme juures (nt 35-40 dB; Radun jt, 2022). Tervisemõjude seisukohast laiapõhjalised

uuringud tuulikute müra puhul otsest seost krooniliste haigustega ei ole tuvastanud ning

peamine mõju võib esineda häiringu näol (van Kamp & van den Berg, 2021).

Tuulikute tekitatud mürahäiringuid on uuritud erinevates riikides (näiteks USA-s, Saksamaal,

Soomes ja Rootsis) ning on leitud, et ka müratasemete vahemikus 35–40 dB (ning isegi

madalamate tasemete juures) võib märkimisväärne osa elanikkonnast (kuni 15–25%) end

häirituna tunda. Samuti seostavad elanikud oma terviseprobleeme tuulikutega (Pohl jt, 2019;

Pedersen, 2007; Turunen, 2021). Samas viitavad uuringud, et madalate müratasemete puhul on

häiring sageli seotud ka teiste teguritega, nagu tuulikute visuaalne mõju, üldine suhtumine

tuulikutesse, kaasatus planeerimisprotsessi jms. Näiteks on leitud (Schäffer jt, 2019), et

elektrituulikute nähtavus maastikul mõjutab oluliselt inimeste häirivuse taset. Kui inimene on

positiivselt tuulikute osas meelestatud, on tema mürataluvus kõrgem. Ka elektrituulikutest

pärineva madalsagedusliku müra ja infraheli puhul on uuringutes (nt Onakpoya jt, 2015;

Freiberg jt, 2019; Maijala jt, 2020) täheldatud, et inimeste meelestatus tuulikute suhtes määrab

olulisel määral ka nende inimeste poolt tajutava müra häirivust (vt ka allpool eraldi jaotist).

Seega, negatiivselt tuulikute suhtes meelestatud inimesed tajuvad nende müra häirivamana kui

mittenegatiivselt meelestatud inimesed. See selgitab, miks isegi väga madalate müratasemete

(25–30 dB) korral esineb mõningal osal elanikkonnast häiritust. Sarnast häiritust esineb ka

teiste müraallikate, nagu liiklus- või tööstusmüra, puhul, isegi kui müratase jääb normi piiresse.

Tuulikute müra hindamisel lähtutakse atmosfääriõhu kaitse seadusest ja keskkonnaministri

määrusest 16.12.2016 nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise,

määramise ja hindamise meetodid“. Tuulikute müra liigitub tööstusmüraks.

Atmosfääriõhu kaitse seaduse alusel on välisõhus leviva müra normtasemed:

1. müra piirväärtus – suurim lubatud müratase, mille ületamine põhjustab olulist

keskkonnahäiringut ja mille ületamisel tuleb rakendada müra vähendamise

abinõusid;

2. müra sihtväärtus – suurim lubatud müratase uute üldplaneeringutega aladel.

81 Väike-Maarja valla tuuleala nr 6 detailplaneeringu KSH aruande eelnõu. Alkranel OÜ, 2024-2026.

Elamualade suhtes kehtib tööstusmürale piirväärtus päevasel ajal 60 dB(A) ja öisel ajal

45 dB(A), sihtväärtus on päevasel ajal 50 dB(A) ja öisel ajal 40 dB(A). Uus planeeritav ala

määruse nr 71 tähenduses on väljaspool tiheasustusala või kompaktse hoonestusega piirkonda

kavandatav seni hoonestamata uus müratundlik ala.

Kuna tuulikud töötavad ööpäevaringselt ning tuulikute müra võib pidada iseloomult

häirivamaks kui mõnda muud tööstusmüra liiki, siis on tugevalt soovitatav tuuleparkide

planeeringutes võtta eesmärgiks öise sihtväärtuse 40 dB(A) tagamine. Ka Riigikohus on

leidnud (https://www.riigikohus.ee/et/lahendid?asjaNr=3-20-2273/28), et vaatamata sellele, et

AÕKS § 56 lg 2 p 2 kohaselt on müra sihtväärtus suurim lubatud müratase uute

üldplaneeringutega aladel, ei tähenda see, et muudel aladel oleks müra sihtväärtus kaalumisel

asjakohatu. PlanS § 8 järgi tuleb planeerimismenetluses olemasolevaid keskkonnaväärtusi

põhimõtteliselt säilitada. Ruumilisel planeerimisel ei tule lähtuda üksnes õigusnormidega

seatud piiridest, vaid leida optimaalne tasakaal kõigi puudutatud isikute huvide vahel.

Müraolukorra olulist halvendamist tuleb järelikult püüda vältida ka allpool müra piirväärtust,

kui see on mõistlikult võimalik. Müra sihtväärtused on kehtestatud terviseriskide ennetamiseks.

Eestis kehtivad müra normtasemed arvestavad Maailma Terviseorganisatsiooni soovitusi.

Maailma Terviseorganisatsioon soovitab tuulikute puhul järgida normtaset Lden < 45 dB

(WHO, 2024). Lden on keskmine helirõhutase, mis arvestab kõigi aastas esinevate päevade,

õhtute ja ööde keskmist.

Arvestama peab, et Eestis kehtivad müra normtasemeid käsitletakse päevase (7.00–23.00) ja

öise (23.00–7.00) ajaperioodi keskmisena. Tuulikute müra arvutuslikul hindamisel eeldatakse

aga konservatiivselt, et müra esineb kogu ajaperioodil ühetaoliselt maksimaalse tasemega ehk

nö halvim olukord.

Oluline on märkida, et müra puhul võib esineda vahe norme ületava mürataseme ja häirimist

põhjustava mürataseme vahel. Müranormid on sätestatud selliselt, et oleks tagatud inimese

tervist mitte kahjustav müratase. See aga ei tähenda, et müraallikat ei oleks kuulda. Häiringu

puhul inimene kuuleb müraallikat ning see ei pruugi talle meeldida, kuid tegemist ei ole tervist

kahjustava olukorraga.

Tuulepargiga kaasnevad müra mõjud saab jagada kaheks: ehitus- ja kasutusaegsed.

4.4.2.1 Ehitusaegsed ehk lühiajalised mõjud

Ehitusaegsed ehk lühiajalised mõjud on seotud ehitustegevuse ja ehitusmasinate liikumisega

ehk tegemist on müraga, mis on sarnane tavapärase ehitustegevusega kaasneva müraga. Tabel

4.6 kajastab WSDoT (2017) juhiste kohaseid müratasemeid, mis võivad tekkida ehitusplatsist

erinevatel kaugustel. WSDoT (2017) alusel tekitab erinevate ehitustegevuse müraallikate

koosmõjus kombineeritud müratase ehitusplatsi vahetus läheduses 86 dB(A). Tabelis esitatud

mürataseme vähenemine võib sõltuvalt maastikust erineda, nt tiheda ja laia alana metsa

paiknemine müraallika ja vastuvõtja vahel vähendab mürataset veelgi.

Tabel 4.6. Müratase erinevatel kaugustel müra tekkimiskohast.

Vahekaugus, m Ehitustegevuse ligikaudne müratase, dB(A)

15 86

30 78

82 Väike-Maarja valla tuuleala nr 6 detailplaneeringu KSH aruande eelnõu. Alkranel OÜ, 2024-2026.

60 70

120 63

244 56

489 49

975 41

Arvestades, et kavandatavate tuulikute asukohad paiknevad vähemalt 0,8 m kaugusel lähimast

elamust (valdavalt siiski 1+ km kaugusel), siis ehitusaegse olulise mürahäiringu põhjustamine

inimestele on vähetõenäoline. Ehitusmasinate liikumisega tuuleparkide juurdepääsuteedel

kaasneb samuti müra. Siiski on tegemist lühiajalise mõjuga, mis ei erine olulisel määral

tavapärasest liiklusmürast. Seega ei ole ette näha olulist ehitusaegse müra häiringut piirkonna

elanikele. Siiski tuleb mürarikast ehitustegevust vältida öisel ajal ehk ajavahemikul 23.00-

07.00.

4.4.2.2 Kasutusaegne ehk pikaajaline müra

Tuulikute käitamise ehk kasutusaegsed müraallikaid võib jagada kaheks:

✓ tuuleturbiini käigukasti, mootori jt mehhanismide tekitatud mehaaniline heli;

✓ rootorilabade õhust läbi liikumisel tekkiv aerodünaamiline heli.

Kaasaegsetel tuulikutel on suurt tähelepanu pööratud müra vähendamisele ning mehhaaniline

müra on erinevate isolatsioonimaterjalide ning tehniliste võtetega viidud minimaalsele

tasemele. Ka aerodünaamilise müra vähendamiseks on kasutusele võetud tehnilisi lahendusi,

kuid kuna on tegu suurte tehniliste seadmetega, siis teatav müraemissioon tuulikute töötamisel

siiski esineb.

Lisaks tuulikutele on tuulepargis potentsiaalseteks müraallikateks ka alajaamad ja

salvestusjaamad.

Aastal 2026 teostas Lemma OÜ müra modelleerimise DP alale kavandatavate tuulikute

põhimõttelisi asukohti arvestades (KSH aruande lisa 5).

Metoodika

Müra arvutuslikul hindamisel lähtuti Kliimaministeeriumi (2025) koostatud juhendmaterjalis

esitatud metoodikast. Tuulikute käitamisaegset müra hinnatakse uute planeeringute puhul

arvutuslikult. Antud juhul kasutati selleks spetsiaaltarkvara WindPRO 4.2. Arvutamisel

kasutati rahvusvahelist standardit ISO 9613-2: “Acoustics – Abatement of sound propagation

outdoors, Part 2: General method of calculation”, mis on Euroopa Liidu soovituslik

tööstusmüra arvutusmeetod liikmesriikidele, kellel ei eksisteeri siseriiklikke arvutusmeetodeid

(Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiiv 2002/49/EÜ, 25. juuni 2002, mis on seotud

keskkonnamüra hindamise ja kontrollimisega). Nimetatud standard on tuuleparkide müra

leviku hindamisel laialt kasutatav ka muu maailma praktikas.

Antud juhul modelleeriti müra levik ebasoodsates tingimustes – müralevi soodustav pärituul

igas suunas Cmet=0. Tuuliku tootjate tehniliste andmete alusel suureneb tuuliku

83 Väike-Maarja valla tuuleala nr 6 detailplaneeringu KSH aruande eelnõu. Alkranel OÜ, 2024-2026.

müraemissioon tavaliselt kuni tuulekiiruseni 7–10 m/s8.. Antud töös kasutati nö kõige halvimat

tuulekiirust ehk mürakaardid esitati olukorras, mille korral tuulikute müraheide oli suurim.

Müra modelleerimine teostati 4 m kõrgusel maapinnast, mis annab pisut suuremad tulemused

kui tavapäraselt müra leviku arvutamisel kasutatav 1,5-2 m kõrgus maapinnast. Müralevi

modelleerimisel arvestatakse heli neelduvust või peegelduvust maapinnal. Maapinna heli

neelavuse omadused on määratud skaalal 0 (akustiliselt "kõva" heli peegeldav pinnas: maantee,

veekogud, betoon) kuni 1 (akustiliselt "pehme" heli neelav pinnas: põllud, põõsad, heinamaa,

lumine pind). Antud juhul kasutati müra leviku hindamisel heli neelduvustegurit 0,5. Selline

konservatiivne müra leviku hindamine aitab vähendada häiringute tõenäosust tuulepargi

reaalse rajamise järgselt.

Arvutusvõrgu täpsuseks määrati 20 m. Maapinna reljeef koostati Maa- ja Ruumiameti

kõrgusandmete alusel (25 m võrguga maapinna kõrgusmudel). Atmosfääri tingimustena

kasutati juhendi metoodikale vastavalt temperatuur 10˚C ja 70% õhuniiskus.

Modelleerimisel ei ole arvestatud otseselt müra levikut takistavate objektidega nagu kõrgemad

puud ja metsaalad. Samuti ei määratud antud juhul olemasolevaid hooneid müralevikut

takistavateks objektideks. Juhul kui tuulikute ja vaatleja vahele jäävad metsatukad või

kõrvalhooned, siis on tegelikkuses avalduvad müratasemed madalamad kui arvutustes

näidatud. Reaalselt igapäevaselt avalduvad tuulikutest põhjustatavad müratasemed on seega

modelleeringu tulemustest eeldatavalt madalamad.

Detailplaneeringu KSH raames ei ole teada täpne tuuliku mudel, mis tuuleparkidesse

paigaldatakse. Müra emissioon (helivõimsustase) on erinevatel tuuliku mudelitel erinev. KSH-

s on müra hindamiseks kasutatud käesoleval ajal tootmises olevat ühte suurimat tuulikut ehk 7

MW võimsusega Nordexi N175 (rootori diameeter 175 m, torni kõrgus 179 m; Tabel 4.7).

Tuulikutootja andmetel on ühe tuuliku (“sakiliste labadega” mudel) maksimaalne

helivõimsustase Lw= 106,9 dB 9 . Lisaks, lähtuvalt Kliimaminsteeriumi juhendist liideti

müraarvutustes iga tuuliku müratasemele parandustegur +2 dB arvestamaks perspektiivsete

tuulikute puhul võimaliku täiendava määramatusega ning kirjeldamaks võimalikult ebasoodsat

olukorda. Parandusteguri (+2 dB) lisamine suurendab puhveralasid, mis omakorda aitab

vähendada häiringute tekkimise tõenäosust – seda ka juhtudel, kui normtasemele vastav müra

võib siiski mõnele elanikele häirivalt mõjuda.

Tuulikute müra arvutuslikku hindamist käsitlev juhend näeb ette, et kui modelleeritav tuulik

on suurema labade diameetriga, kui aluseks olev sarnane tuulik, lisada tuuliku

müraemissioonile parandustegur +1 dB, iga labade diameetri 10 m suurenemise kohta.

Olemasolevate tuulikute andmete alusel ei esine lineaarset seost tuuliku labade diameetri ja

helivõimsustaseme vahel. Samas esineb võimalus, et tiiviku mõõtmete kasvades võib kasvada

ka helivõimsustase. Kuna müra arvutuslikust hindamisest ilmnes, et juba olemasoleva 106,9

dB helivõimsustasemega tuuliku kasutamisel võib tekkida lähimatel elamualadel müra

sihtväärtuse täitmisega probleeme, siis täiendavalt veel kõrgema helivõimsustasemega tuulikut

eraldiseisvalt ei hinnatud.

8 Järeldus tehtud WindPro tuulikute infot koondava andmebaasi põhjal. 9 Antud tuulikut on WindPro tuulikute andmebaasi alusel saadaval erinevate müratasemetega mudelitega.

Käesolevas töös kasutati andmebaasis esineva suurima (helirõhutasemelt) sakiliste servadega mudeli andmeid

hindamaks võimalikult ebasoodsat olukorda.

84 Väike-Maarja valla tuuleala nr 6 detailplaneeringu KSH aruande eelnõu. Alkranel OÜ, 2024-2026.

Tabel 4.7. Nordex N175 mudeli helivõimsustasemed (Lw) 1/3 oktaavribades tuule kiirusel 9 m/s.

1/3

oktaavriba

kesk-

sagedus, Hz

10 12,5 16 20 25 31,5 40 50 63 80 100 125 160 200 250 315

Heli-

võimsus-

tase LWA,

dB 59,1 63,9 68,5 71,8 75,2 77,1 78,3 80,3 84,6 87,3 88,9 91,5 93,5 94,5 95 95,8

1/3

oktaavriba

kesk-

sagedus, Hz

400 500 630 800 1000 1250 1600 2000 2500 3150 4000 5000 6300 8000 10000 Kokku

LwA,

dB

Hel-

ivõimsus-

tase LWA,

dB 95,7 95,5 95,8 96,5 96,5 96,7 96 94,6 91,4 88,1 83,8 79,7 72,6 64,9 55,5

106,9

Võrdluseks kasutati müra hindamisel ka sama Nordex N175 tuuliku vähendatud

helivõimsustasemega tööreziimi Mode 6, mille helivõimustase on Lw= 104 dB.

Kaasaegsete tuulikute puhul jääb müratase (ehk helirõhutase Lp teatud kaugusel müraallikast,

näiteks vahetult tuuliku all maapinnal) tavaliselt vahemikku 50-60 dB. Tuulikutootjad esitavad

konkreetsete mudelite kohta aga helivõimsustaseme (LwA) väärtuse, mis iseloomustab tuuliku

poolt kiiratava akustilise energia koguhulka ehk müraemissiooni. Tuulikute helivõimsustase on

üldiselt suurusjärgus 105-108 dB.

Oluline on mõista, et müratase konkreetses punktis (helirõhutase Lp) ja helivõimsustase (Lw)

on erinevad mõisted. Helivõimsustase on teoreetiline suurus, mida kasutatakse müra leviku

arvutustes ja müraallikate võrdlemiseks. See ei tähenda, et tuuliku ümbruses või isegi otse

tuuliku all viibides oleks kogetav müratase samaväärne (st 100 dB lähedane).

Lisaks tuulikutele kavandatakse tuulepargi alale müratekitavate objektidena ka kuni kaks

alajaama ja salvestusjaama. Alajaamadele ja salvestusjaamadele esineb planeeringuala sees

kolm alternatiivset asukohta. Mürahinnangus lähtutakse müra leviku suhtes halvimast

olukorrast, kus üks alajaam/salvestusjaam on planeeringuala asukohtasid arvestades nö põhja

poolseim ja teine lõunapoolseim. Alajaama puhul on tavapäraselt müraallikaks trafo.

Salvestusjaama puhul akukonteinerite jahutusseadmed. Seadmete helivõimustasemed erinevad

seadmeti. Planeeringu koostamise etapis täpseid seadmemudeleid ei ole teada. Mürahinnangus

arvestatakse konservatiivselt pigem mürarikkamate seadmete kasutamisega ehk alajaama trafo

puhul arvestatakse Lw=97 dB ja salvestusjaama puhul Lw=85 dB (arvestati kahe seadmega).

Alajaama puhul arvestati asjaoluga, et alajaama müra on tonaalne ning sellest lähtuvalt

arvestati täiendavalt +5 dB parandustegurit (alus: keskkonnaministri määrus nr 71).

Salvestusjaama puhul arvestati asjaoluga, et seadmete arv ja helivõimsustasemed ei ole teada

ning seega arvesti täiendavalt + 2 dB parandustegurit.

Müra leviku kohta vormistati mürakaardid, kus esitati A-korrigeeritud ekvivalentse

helirõhutaseme LpA,eq arvsuurused detsibellides 5 dB müravahemikes. Müra modelleeringus

85 Väike-Maarja valla tuuleala nr 6 detailplaneeringu KSH aruande eelnõu. Alkranel OÜ, 2024-2026.

kasutati retseptoritena elu- või ühiskondlikke hooneid ja elamualasid, mis paiknevad

maksimaalselt 2000 m kaugusel kavandatavatest tuulikutest. Elamualade tuvastamiseks lähtuti

ETAK andmestikust.

Tuulikute müratase on reeglina suurim tuulekiirusel 7-10 m/s. Selline tuulekiirus ei ole

tavapäraselt terve öise ajavahemiku kestev. Sellest lähtuvalt erineb sageli mõõtmistel saadud

ajavahemiku keskmine müratase ja käesolevas hinnangus esitatud halvima võimaliku

mürataseme prognoos. Käesolevas hinnangus on eeldatud, et tuulikute töötamine maksimaalse

müratasemega esineb pidevalt.

Tulemused

Tagamaks huvide tasakaalustatus ja säilitamaks elukeskkonna kvaliteeti võeti eesmärgiks, et

elamualadel ei tekiks ka tuulepargi tuulikute potentsiaalse koosmõju tingimustes

tööstusmüra öise sihtväärtuse ületamist. Tööstusmüra öise sihtväärtuse (40 dB)

ületamine, kui täidetakse tööstusmüra öist piirväärtust (45 dB), on lubatud vastava elamu

omaniku kirjalikul kokkuleppel. Tööstusmüra öise piirväärtuse ületamine elamualadel

ka omaniku nõusolekul lubatav ei ole, sest välistada ei saaks ebasoodsat tervisemõju.

Müra hindamisest ilmnes, et väljatöötatud tuulikute arvu ja paiknemise korral võib 106,9 dB

helivõimsustasemega tuulikute kasutamisel (arvestades ka lisaks + 2 dB parandustegurit)

kaheksal elamualal (Killi, Põllupiiri, Hussari/2, Peebu, Hussari/1, Aarepi, Tisleri, Mäeotsa)

esineda tööstusmüra öise sihtväärtuse ületamist (öine piirväärtus on kõigil tagatud). Nimetatud

kinnistutest kolme omanikega on arendajatel sõlmitud nn müraservituut (kokkulepe

omandiõiguse teostamisest hoidumise kohta; servituut hõlmab ka kokkulepet elamu

paiknemise kohta tuulikupositsioonile lähemal kui 1 km) ning protsessi käigus võidakse

sõlmida sarnaseid lepinguid veel ka teiste maaomanikega. Nn müraservituuti mitteomavate

kinnistute puhul tuleb tagada sihtväärtusest madalama mürataseme saavutamine, rakendades

vajadusel tuuliku(te)l piiratud töörežiimi. Käesolevas töös modelleeriti täiendavalt olukord,

eesmärgiga tagada kõigil (v.a müraservituudiga kinnistud) elamualadel tööstusmüra öine

sihtväärtus müra levikut soosivate ilmastikutingimuste korral. Selleks nö vähendati

modelleerimisel tuulikute mürataset. Ilmnes, et müraservituudita kinnistute tööstusmüra öine

sihtväärtus on võimalik tagada, kui tuulikute helivõimsustase ei ületa 104 dB. Sealjuures esineb

sihtväärtuse lähedase mürataseme tekkimise võimalus tuulikute ja alale kavandatavate

tehnoseadmete koosmõjus. Seega tuleb võimalusel eelistada ka tehnoseadmete puhul vaiksema

helivõimsustasemega seadmeid.

Erinevaid kombinatsioone, kuidas sihtväärtus elamumaadel tagada esineb lisaks hinnatud

lahendusele veel. Väga tõenäoliselt on võimalik sihtväärtust täita ka kavandades elamutele

lähimad tuulikud väiksema müratasemega ja kaugemad võivad samal ajal olla suurema

müraheitega. Tuulepargi projekteerimisel tuleb tagada, et valitud lahenduse kasutamisel

sihtväärtus tagatakse kõigil elamualadel (erand on lubatav ainult maaomaniku nõusolekul).

Arvestada tuleb nii tuulikute kui kavandatavate tehnoseadmete müra. Elukondliku kasutuse

säilimisel ei tohi müratase ka nn müraservituudi seadmisel ületada müra piirväärtust, vältimaks

võimalikku tervisemõju. Müra hindamise tulemusi tuulikute paigutuslahenduse korral

kajastavad mürakaardid: Joonis 4.10 ja Joonis 4.11 ning Tabel 4.8.

Tuulepargi põhivõrguga liitumiseks vajaliku alajaama/salvestusjaama ühe asukoha

alternatiivina on DP-s kajastatud ka väljaspool DP ala asuva Väike-Maarja aleviku lähiala, kus

läheduses paikneb olemasolev alajaam. Kui tuulepargi arendajad soovivad antud asukohas

alajaama/salvestusjaama rajada, tuleb ehitusloa taotlemisel läbi viia täpsustav mürauuring, mis

86 Väike-Maarja valla tuuleala nr 6 detailplaneeringu KSH aruande eelnõu. Alkranel OÜ, 2024-2026.

arvestab ka koosmõju piirkonna teiste müraallikatega (nt olemasolev alajaam). Mürauuringu

tulemustest lähtuvalt tuleb piirkonna elamualadel müra normtasemete tagamiseks vajadusel

kasutusele võtta leevendavad meetmed.

Tabel 4.8. Tuulepargi tekitatav müratase elamualadel.

Nimetus EHR kood x y Helirõhutase

(Lw=106,9dB+2dB

tuulikute puhul),

dBA

Helirõhutase

(vähendatud

helivõimsustasemega

Lw=104 dB+2dB

tuulikute puhul), dBA

Aarepi EE00933590 622821 6557712 42,0 39,3

Hussari/1 EE00934096 625057 6559017 41,2 38,5

Hussari/2 EE00934101 625093 6559052 40,9 38,3

Härma EE00951139 627774 6558747 34,0 31,3

Jänesekapsa EE01896723 624047 6559903 36,2 33,6

Jõepere EE00853288 626106 6554752 37,1 34,5

Kase EE01685562 621961 6557551 37,3 34,6

Kasemäe EE00864280 626084 6559437 37,0 34,3

Kiigeoru EE00951121 626369 6559759 35,1 32,4

Killi EE00951619 626493 6555649 40,5 37,8

Kivimäe EE00951118 627036 6559229 35,2 32,5

Koidu EE00951633 627435 6555942 36,5 33,8

Kotka EE00951147 627707 6558372 35,0 32,3

Kruusamäe EE00816204 627921 6557929 34,7 32,1

Kuslapuu EE01661076 621932 6557592 37,1 34,5

Kändliku EE00951103 627223 6557331 38,7 36,0

Laanepüü EE00951094 627456 6556854 37,4 34,7

Lehise ME00864943 627663 6558033 35,7 33,0

Lepiku EE01071858 622006 6557801 37,2 34,5

Mere EE00952152 627040 6558344 38,0 35,3

Mäe EE00934148 624206 6559907 36,3 33,7

Mäeotsa EE00951504 626440 6555522 40,1 37,4

Männiaugu EE00951125 626253 6560058 34,2 31,6

Männiku EE00849642 627760 6558692 34,1 31,5

87 Väike-Maarja valla tuuleala nr 6 detailplaneeringu KSH aruande eelnõu. Alkranel OÜ, 2024-2026.

Nimetus EHR kood x y Helirõhutase

(Lw=106,9dB+2dB

tuulikute puhul),

dBA

Helirõhutase

(vähendatud

helivõimsustasemega

Lw=104 dB+2dB

tuulikute puhul), dBA

Mänukse EE00852116 626747 6555172 37,2 34,5

Mõisniku EE01016836 621807 6557475 36,6 34,0

Niinepuu EE00951141 627847 6558657 33,9 31,3

Pae EE00951635 627840 6556236 35,1 32,5

Paju EE00951498 627609 6556186 36,1 33,4

Papli EE00851957 627649 6558659 34,6 32,0

Papli EE01660489 622071 6557791 37,5 34,9

Peebu EE00933643 622800 6557772 41,7 39,0

Peetri EE00856810 621996 6556525 37,5 34,8

Pihlaka EE00840588 621995 6557526 37,5 34,8

Pillaku EE00843173 626007 6554368 35,6 33,0

Poe ME01682539 621972 6557632 37,2 34,6

Priidu EE00951146 627854 6558341 34,4 31,8

Põllupiiri EE00814147 624758 6555362 41,6 39,1

Rahula EE00951116 626960 6558939 36,4 33,7

Regle EE01004142 627720 6558573 34,5 31,9

Salumardi EE00934320 623452 6559906 35,4 32,8

Selja EE00852199 626224 6554855 37,4 34,7

Siimu ME02483733 626890 6554954 35,9 33,2

Sireli EE01661498 622026 6557733 37,4 34,7

Sõnumi EE00951148 627526 6558388 35,7 33,0

Tammiste EE00951765 626295 6554962 37,7 35,1

Tengo EE00952191 626121 6554651 36,6 34,0

Tiigi EE01055934 621975 6557765 37,1 34,4

Tiigiäärse EE00951477 627775 6558356 34,7 32,1

Tisleri EE00933703 622836 6557509 42,9 40,1

Tõntsu EE00935620 623350 6559892 35,3 32,7

88 Väike-Maarja valla tuuleala nr 6 detailplaneeringu KSH aruande eelnõu. Alkranel OÜ, 2024-2026.

Nimetus EHR kood x y Helirõhutase

(Lw=106,9dB+2dB

tuulikute puhul),

dBA

Helirõhutase

(vähendatud

helivõimsustasemega

Lw=104 dB+2dB

tuulikute puhul), dBA

Uustalu EE02723679 627579 6558432 35,4 32,7

Vahtra EE01006750 621865 6557595 36,8 34,1

Visparra 2 EE00952192 626143 6554709 36,9 34,2

Volli EE00951109 627178 6557965 38,2 35,5

Von

Freienthali

EE01799587 621872 6556425 36,7 34,0

89 Väike-Maarja valla tuuleala nr 6 detailplaneeringu KSH aruande eelnõu. Alkranel OÜ, 2024-2026.

Joonis 4.10. Müra leviku kaart 106,9 dB (+2 dB) tuulikute ja kahe alajaama/salvestusjaamaga 4 m

kõrgusel.

90 Väike-Maarja valla tuuleala nr 6 detailplaneeringu KSH aruande eelnõu. Alkranel OÜ, 2024-2026.

Joonis 4.11. Müra leviku kaart 104 dB (+2 dB) tuulikute ja kahe alajaama/salvestusjaamaga 4 m

kõrgusel.

Ebavere külas paikneb Sisekaitseakadeemia Väike-Maarja õppekeskuse harjutusväljak, mille

tegevustega kaasnevaid müratasemeid on modelleeritud Akukon Eesti OÜ (2021) töös.

Harjutusväljakul toimub õppetegevus päevasel ajal ning arvestades ka kaugust lähimast

kavandatavast tuulikupositsioonist (pos 12-st u 1,9 km kaugusel) võib päevasel ajal esineda

harjutusväljaku ja tuulepargi müratasemete teatav kumuleerumine ehk kumuleeruv mõju.

Akukon Eesti OÜ (2021) kohaselt esineb harjutusväljakule lähimate elamute juures müratase

(autodroom + lasketiir modelleeritud olukorras) valdavalt vahemikus 45-49 dB, v.a kõige

lähim Siimu kinnistu, kus müratase jääb vahemikku 50-59 dB. Tuulikutest jõuab 106,9 dB

91 Väike-Maarja valla tuuleala nr 6 detailplaneeringu KSH aruande eelnõu. Alkranel OÜ, 2024-2026.

helivõimsustasemega tuulikute kasutuse korral harjutusväljakule lähimate elamuteni müratase

vahemikus 35-40 dB. Üldistades on erinevate müraallikate müratasemete kumuleerumine seda

suurem, mida sarnasemad on müratasemed (Keskkonnaministeerium, 2005). Seega, kui võtta

eelduseks, et harjutusväljakult lähtuv müratase on elamu juures 45 dB ja sama elamuni jõuaks

tuulikutest 40 dB, siis oleks erinevus 5 dB ja sellega kaasneks müratasemete kumuleerumine u

1,2 dB ehk antud punktis oleks müratase 45 + 1,2 = 46,2 dB. Samas nt Siimu kinnistul, kus

harjutusväljakult lähtuv müratase (50-59 dB) on tunduvalt suurem kui tuulikutest lähtuv müra

(u 35 dB), lisanduks harjutusväljaku müratasemele vastavalt u 0,3-0,1 dB ehk sisuliselt

minimaalne kumuleerumine. Seega harjutusväljakule lähima Siimu kinnistu juures on

määravaks harjutusväljakult tulenev müra ja mõnevõrra kaugemal tuulikute suunas asuvate

elamute juures esineb minimaalne mürataseme suurenemine tulenevalt ka tuulikute mürast.

Samas päevase aja tööstusmüra piirväärtus (60 dB, rakendub harjutusväljaku müra korral) on

igal juhul tagatud. Oluline on ka, et tuulikutest lähtuv müratase jääb harjtusväljaku lähiala

elamute juures alla 40 dB ehk ka tuulikutele seatud sihtväärtus on tagatud. Harjutusväljakust

tuulikute suunas liikudes hakkab üha enam müratasemes domineerima tuulikute müra, millele

normidele vastavust elamute juures on käsitletud juba käesoleva peatüki eelnevas osas. Öisel

ajal harjutusväljakul müra tekitavat tegevust ei toimu ja seega ka müra kumuleerumist ei esine.

4.4.2.3 Madalsageduslik müra

Inimese kuuldelävi algab kesksagedustel (500–4000 Hz) helirõhu tugevusest 0–20 dB,

madalsageduslikus spektrivahemikus (0–200 Hz) peab heli tajumiseks helirõhk olema oluliselt

tugevam – u 80 dB 20 Hz piirkonnas ning u 107 dB 4 Hz piirkonnas. Tuuleparkide

madalsagedusliku müra mõjust rääkides tuleb seda põhimõtet arvestada.

Madalsagedusliku heli komponent on olemas enamikes helides. Seda põhjustavad nii

inimtekkelised (liiklus) kui looduslikud (tuul) allikad. Selleks, et madalsageduslik heli saaks

olla häiriv või tervist kahjustav on oluline madalsageduslike helide puhul nende helirõhk.

Tuulikud, nagu paljud teised helide allikad, põhjustavad madalsageduslikke helisid, kuid

senised mõõtmised ja uuringud tuuleparkides ei ole senini tuvastanud madalsageduslikke

helisid tasemel, kus nad oleksid kuuldavad ja seega saaksid põhjustada tervisemõjusid. Senised

uuringud tuuleparkides on näidanud, et tuulikute põhjustatav madalsageduslik heli jäi samale

tasemele kui tavapärane keskkonnafoon (Leventhall, 2006). Madalsageduslikku müra on

läbivalt peetud tuulikute puhul oluliseks teemaks, sest tuulikute puhul toimub müra levik väga

ulatuslikule alale. Müra levimisel, aga sumbub õhus helide normaalse ja kõrgema sagedusega

osa kiiremini kui madalsageduslik osa (Hansen jt, 2017).

Käesoleva tuulepargi planeeringu raames hinnati madalsageduslikku müra levikut arvutuslikult

(Lemma OÜ, 2026; KSH aruande lisa 5).

Metoodika

Madalsageduslikule mürale kehtivad normtasemed sotsiaalministri 12.11.2025 määrus nr 61

„Nõuded müra, sealhulgas ultra- ja infraheli ohutusele elamutes ja ühiskasutusega hoonetes

ning helirõhutaseme mõõtmise meetodid“ Lisa 310 alusel (Tabel 4.9). Määruse lisa kohaseid

piirtasemeid madalsagedusliku müra häirivuse hindamiseks elamute elu- ja magamisruumides

ning nendega võrdsustatud ruumides öisel ajal kajastab Tabel 4.9. Tegu ei ole seega

välisterritooriumil kehtivate normidega, vaid hoonetes sees kehtivate normtasemetega. Antud

määrus ei kehti otseselt uute tööstusmüraallikate kavandamisel (määruse kohaldumisala on

10 https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/1141/1202/5014/SOM_m61_lisa3.pdf#

92 Väike-Maarja valla tuuleala nr 6 detailplaneeringu KSH aruande eelnõu. Alkranel OÜ, 2024-2026.

kitsendatud hoonete ehitamisele ja renoveerimisele, meelelahutusüritustele ja hoonete

tehnoseadmetele). Siiski saab antud piirtasemeid pidada asjakohaseks võrdlusaluseks ka uute

tööstusmüra allikate kavandamisel.

Tabel 4.9. Soovituslikud madalsagedusliku heli väärtused eluruumides (alus: sotsiaalministri

12.11.2025 määrus nr 61).

1/3 oktaavriba

kesksagedus,

Hz

10 12,5 16 20 25 31,5 40 50 63 80 100 125 160 200

Helirõhutase

Lp,eq, dB

95 87 79 71 63 55,5 49 43 41,5 40 38 36 34 32

Madalsagedusliku müra hindamisel on lähtutud Kliimaministeeriumi 2025. a juhendist ja

kasutatud WindPRO programmi mooduli „Decibel“ seadistust „Finnish Low Frequency

Sound“, mis ühtib Kliimaministeeriumi juhendmaterjali kohase arvutusmetoodikaga.

Kuivõrd madalsagedusliku müra normväärtus kehtib hoones sees, siis on vaja selle arvutamisel

arvestada ka hoonete heliisolatsiooni. Heliisolatsiooni väärtustena kasutati teaduskirjanduses

leitavaid väärtuseid, mille kasutamine on kohane lähtuvalt kehtivale juhendmaterjalile (

Tabel 4.10; Keränen jt, 2018).

Tabel 4.10. Hoonete madalsagedusliku müra isolatsioon.

Sagedus, Hz 20 25 31,5 40 50 63 80 100 125 160 200

Isolatsioon,

dB

7,6 8,3 9,2 10,3 11,5 13 14,8 16,8 18,8 21,1 22,8

Tulemused

Tuulikute tekitatav madalsageduslik müra vajab hindamist tuulepargi kavandamisel.

Madalsagedusliku müra osas on võimalik koostada mürahinnang lähtudes kasutatava tuuliku

müra spektraalsest jaotusest (Chiu & Lung, 2020). Seda ka käesoleva KSH aruande

koostamisel tehti. Madalsagedusliku müra modelleeringust ilmnes, et ühegi elamuala

puhul ei ole oodata, et siseruumides tekiks madalsagedusliku müra normväärtuste

ületamist Lw=106,9 dB(A) tuulikute kasutamisel (Tabel 4.11). Väiksema

helivõimsustasemega tuulikute korral on ka madalsageduslikud helirõhutasemed veelgi

väiksemad.

Tabel 4.11. Madalsagedusliku müra modelleeringu tulemused. Esitatud on madalsagedusliku müra

modelleeritud väärtus siseruumis.

Elamu 20

Hz

25

Hz

31.5

Hz

40

Hz

50

Hz

63

Hz

80

Hz

100

Hz

125

Hz

160

Hz

200

Hz

Normtase 71 63 55,5 49 43 41,5 40 38 36 34 32

Aarepi

EE00933590 55,8 52,5 47,9 43 39,1 37,4 33,9 29,3 25,5 20,4 16,8

Hussari/1

EE00934096 55,3 51,9 47,4 42,5 38,5 36,9 33,4 28,7 24,9 19,8 16,2

93 Väike-Maarja valla tuuleala nr 6 detailplaneeringu KSH aruande eelnõu. Alkranel OÜ, 2024-2026.

Elamu 20

Hz

25

Hz

31.5

Hz

40

Hz

50

Hz

63

Hz

80

Hz

100

Hz

125

Hz

160

Hz

200

Hz

Normtase 71 63 55,5 49 43 41,5 40 38 36 34 32

Hussari/2

EE00934101 55,1 51,7 47,2 42,3 38,3 36,7 33,2 28,5 24,7 19,6 15,9

Härma

EE00951139 50,1 46,7 42,2 37,2 33,3 31,5 28 23,2 19,2 13,8 9,8

Jõepere

EE00853288 52,2 48,9 44,4 39,4 35,5 33,8 30,2 25,5 21,6 16,3 12,5

Jänesekapsa

EE01896723 51,6 48,3 43,8 38,8 34,9 33,1 29,6 24,9 20,9 15,6 11,8

Kase

EE01685562 52,3 49 44,5 39,5 35,6 33,9 30,3 25,6 21,7 16,5 12,7

Kasemäe

EE00864280 52,2 48,9 44,3 39,4 35,4 33,7 30,2 25,5 21,6 16,3 12,5

Kiigeoru

EE00951121 50,9 47,5 43 38 34,1 32,3 28,8 24 20 14,7 10,8

Killi

EE00951619 54,6 51,3 46,8 41,8 37,9 36,2 32,7 28,1 24,2 19,1 15,5

Kivimäe

EE00951118 50,9 47,6 43 38,1 34,1 32,4 28,9 24,1 20,1 14,8 10,9

Koidu

EE00951633 51,8 48,5 43,9 39 35 33,3 29,8 25,1 21,1 15,9 12

Kotka

EE00951147 50,8 47,4 42,9 37,9 34 32,2 28,7 23,9 19,9 14,6 10,7

Kruusamäe

EE00816204 50,6 47,2 42,7 37,8 33,8 32,1 28,5 23,8 19,8 14,4 10,5

Kuslapuu

EE01661076 52,2 48,9 44,3 39,4 35,4 33,7 30,2 25,5 21,6 16,3 12,5

Kändliku

EE00951103 53,4 50,1 45,6 40,6 36,7 35 31,5 26,8 22,9 17,7 14

Laanepüü

EE00951094 52,5 49,2 44,6 39,7 35,7 34 30,5 25,8 21,9 16,6 12,9

Lehise

ME00864943 51,3 47,9 43,4 38,4 34,5 32,8 29,2 24,5 20,5 15,2 11,3

Lepiku

EE01071858 52,3 48,9 44,4 39,4 35,5 33,8 30,3 25,6 21,6 16,4 12,6

94 Väike-Maarja valla tuuleala nr 6 detailplaneeringu KSH aruande eelnõu. Alkranel OÜ, 2024-2026.

Elamu 20

Hz

25

Hz

31.5

Hz

40

Hz

50

Hz

63

Hz

80

Hz

100

Hz

125

Hz

160

Hz

200

Hz

Normtase 71 63 55,5 49 43 41,5 40 38 36 34 32

Mere

EE00952152 52,9 49,5 45 40,1 36,1 34,4 30,9 26,2 22,3 17,1 13,3

Mõisniku

EE01016836 51,8 48,5 44 39 35,1 33,4 29,8 25,1 21,2 15,9 12,1

Mäe

EE00934148 51,7 48,4 43,8 38,9 34,9 33,2 29,7 25 21 15,7 11,9

Mäeotsa

EE00951504 54,3 51 46,5 41,5 37,6 35,9 32,4 27,8 23,9 18,8 15,1

Männiaugu

EE00951125 50,3 46,9 42,4 37,4 33,4 31,7 28,2 23,4 19,4 14 10

Männiku

EE00849642 50,2 46,8 42,3 37,3 33,4 31,6 28,1 23,3 19,3 13,9 9,9

Mänukse

EE00852116 52,3 48,9 44,4 39,5 35,5 33,8 30,3 25,6 21,7 16,4 12,6

Niinepuu

EE00951141 50 46,7 42,1 37,2 33,2 31,5 27,9 23,1 19,1 13,7 9,7

Pae EE00951635 50,9 47,5 43 38 34,1 32,3 28,8 24 20,1 14,7 10,8

Paju

EE00951498 51,5 48,2 43,7 38,7 34,7 33 29,5 24,8 20,8 15,5 11,7

Papli

EE00851957 50,5 47,2 42,6 37,7 33,7 32 28,4 23,7 19,7 14,3 10,4

Papli

EE01660489 52,5 49,2 44,6 39,7 35,7 34 30,5 25,8 21,9 16,7 12,9

Peebu

EE00933643 55,6 52,2 47,7 42,8 38,8 37,2 33,7 29 25,2 20,1 16,5

Peetri

EE00856810 52,4 49,1 44,5 39,6 35,6 33,9 30,4 25,7 21,8 16,6 12,8

Pihlaka

EE00840588 52,5 49,1 44,6 39,7 35,7 34 30,5 25,8 21,9 16,6 12,9

Pillaku

EE00843173 51,1 47,8 43,3 38,3 34,3 32,6 29,1 24,3 20,4 15 11,1

Poe

ME01682539 52,3 49 44,4 39,5 35,5 33,8 30,3 25,6 21,7 16,4 12,6

Priidu

EE00951146 50,4 47 42,5 37,5 33,6 31,9 28,3 23,5 19,5 14,1 10,2

95 Väike-Maarja valla tuuleala nr 6 detailplaneeringu KSH aruande eelnõu. Alkranel OÜ, 2024-2026.

Elamu 20

Hz

25

Hz

31.5

Hz

40

Hz

50

Hz

63

Hz

80

Hz

100

Hz

125

Hz

160

Hz

200

Hz

Normtase 71 63 55,5 49 43 41,5 40 38 36 34 32

Põllupiiri

EE00814147 55,5 52,2 47,6 42,7 38,8 37,1 33,6 29 25,2 20 16,4

Rahula

EE00951116 51,8 48,4 43,9 38,9 35 33,3 29,7 25 21,1 15,8 11,9

Regle

EE01004142 50,5 47,1 42,6 37,6 33,6 31,9 28,4 23,6 19,6 14,2 10,3

Salumardi

EE00934320 51,1 47,7 43,2 38,2 34,3 32,6 29 24,3 20,3 15 11,1

Selja

EE00852199 52,4 49,1 44,5 39,6 35,6 33,9 30,4 25,7 21,8 16,5 12,8

Siimu

ME02483733 51,4 48 43,5 38,5 34,6 32,9 29,3 24,6 20,6 15,3 11,4

Sireli

EE01661498 52,4 49,1 44,5 39,6 35,6 33,9 30,4 25,7 21,8 16,5 12,8

Sõnumi

EE00951148 51,3 47,9 43,4 38,4 34,5 32,7 29,2 24,5 20,5 15,2 11,3

Tammiste

EE00951765 52,6 49,3 44,8 39,8 35,9 34,2 30,7 26 22,1 16,8 13,1

Tengo

EE00952191 51,9 48,5 44 39,1 35,1 33,4 29,9 25,1 21,2 15,9 12,1

Tiigi

EE01055934 52,2 48,8 44,3 39,4 35,4 33,7 30,2 25,5 21,6 16,3 12,5

Tiigiäärse

EE00951477 50,6 47,2 42,7 37,7 33,8 32,1 28,5 23,7 19,8 14,4 10,4

Tisleri

EE00933703 56,4 53,1 48,6 43,6 39,7 38 34,6 29,9 26,2 21,1 17,5

Tõntsu

EE00935620 51 47,6 43,1 38,2 34,2 32,5 28,9 24,2 20,2 14,9 10,9

Uustalu

EE02723679 51 47,7 43,1 38,2 34,2 32,5 29 24,2 20,3 14,9 11

Vahtra

EE01006750 52 48,6 44,1 39,1 35,2 33,5 30 25,2 21,3 16 12,2

Visparra 2

EE00952192 52 48,7 44,2 39,2 35,3 33,6 30 25,3 21,4 16,1 12,3

96 Väike-Maarja valla tuuleala nr 6 detailplaneeringu KSH aruande eelnõu. Alkranel OÜ, 2024-2026.

Elamu 20

Hz

25

Hz

31.5

Hz

40

Hz

50

Hz

63

Hz

80

Hz

100

Hz

125

Hz

160

Hz

200

Hz

Normtase 71 63 55,5 49 43 41,5 40 38 36 34 32

Volli

EE00951109 53 49,7 45,2 40,2 36,3 34,6 31,1 26,4 22,5 17,3 13,5

Von Freienthali

EE01799587 51,9 48,5 44 39 35,1 33,4 29,8 25,1 21,2 15,9 12,1

Eelneva alusel ei ole senise teadmise kohaselt tuulikute madalsageduslike helide ja nende

leviku osas oodata, et tuulikute rajamisel tekiks elamutes madalsagedusliku müra

normväärtuste ületamist.

4.4.2.4 Infraheli

Infraheli (heli sagedusvahemikus ca 0–20 Hz) hindamise osas lähtutakse Kliimaministeeriumi

2025. a valminud juhendist. Infraheli arvutuslikku hindamist läbi ei viida, kuna tuulikute poolt

tekitatav infraheli jääb asjakohaste teadusuuringute tulemuste kohaselt alla inimeste tajuläve ja

ei oma seetõttu olulist mõju inimeste tervisele (vastav ülevaade antud juhendi ptk 2.4.2,

Terviseameti tuuleparkide veebilehel11 ja Sotsiaalministeeriumi kirjas12).

Tuulikute puhul tõstatub sageli eriti madalsagedusliku müra ehk infraheli (heli

sagedusvahemikus ca 0–20 Hz) võimaliku mõju küsimus. Infraheli puhul on asjakohane

samaaegselt käsitleda kahte helisid iseloomustavat muutujat: heli sagedusspektrit (Hz) ja

helirõhu tugevust (dB). Infraheli (nagu ka muude helide) mõju inimesele sõltub eelkõige selle

tugevusest (dB). Infraheli osas esineb arusaam, et selleks et infraheli oleks tervist mõjutav peab

tema rõhk olema inimese tajuläve lähedane (Joonis 4.12).

11 https://www.terviseamet.ee/tuulepargid#kas-terviseamet-on-s 12 Sotsiaalministeerium 10.03.2025 nr 5.1-2/679-1

97 Väike-Maarja valla tuuleala nr 6 detailplaneeringu KSH aruande eelnõu. Alkranel OÜ, 2024-2026.

Joonis 4.12. Inimese heli tajuvus sõltuvana heli sagedusest ja rõhust erinevate teadusuuringute alusel

(Møller & Pedersen, 2004).

Infraheli normtasemed on kehtestatud sotsiaalministri 12.11.2025 määrusega nr 61 „Nõuded

müra, sealhulgas ultra- ja infraheli ohutusele elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning

helirõhutaseme mõõtmise meetodid“. Püsiva tasemega infraheli G-korrigeeritud

helirõhutaseme LpG või muutuva tasemega infraheli G-korrigeeritud ekvivalentse

helirõhutaseme LpG,eq,T piirväärtus on 85 dB. Helirõhutaseme G-korrigeeritud väärtus on

helirõhutase, mis on mõõdetud soovituslikult standardisarja EVS-EN 61672 või muude

samaväärsete dokumentide nõuetele vastavate mõõtevahenditega ning sageduslikult

korrigeeritud soovituslikult standardi EVS-ISO 7196 (Acoustics – Frequency-weighting

characteristic for infrasound measurements) või muu samaväärse dokumendi nõuete kohaselt.

Kehtivad infraheli normtasemed on võrreldavad teistes riikides kehtivate normidega (Lo Castro

jt, 2020; Pawlaczyk-Łuszczyńska & Dudarewicz, 2022).

Infraheli mõju inimese tervisele on maailmas uuritud ja on leitud, et intensiivne infraheli

mõjutab inimese närvisüsteemi tuues kaasa mitmesuguseid häireid, nagu hirm,

keskendumishäired, väsimus, uimasus, iiveldus, kaaluhäired/isutus, peavalu jmt. Võimalikku

tuuliku töötamisest tingitud infraheli on uuritud nii mitmetes riikides, sealhulgas on teostatud

hulgaliselt testmõõtmisi. Uuringute üldine järeldus on, et moodsate vastutuult seadistatud

tuuleturbiinide töötamisel tekkiv infraheli on madalal tasemel, st jääb oluliselt madalamaks kui

lävi, mida seostatakse tervisemõjudega (Swen, 2022). Seega infraheli võib tekitada

tervisehäireid, kuid reaalseks ohu või häiringu (taju) tekkeks peab infraheli puhul esinema

äärmiselt kõrge (intensiivne) helirõhk. Sellist intensiivse helirõhu tasemega infraheli ei kaasne

kaasaegsete tuuleturbiinide töötamisega (LUBW State Agency for the Environment Baden-

Württemberg, 2020; Maijala jt, 2020).

Sagedus (Hz)

H el

ir õ h

u ta

se (

d B

)

98 Väike-Maarja valla tuuleala nr 6 detailplaneeringu KSH aruande eelnõu. Alkranel OÜ, 2024-2026.

Tuulikute infraheli täpsemate mõõtemetoodikate väljatöötamine on jätkuvalt üks

uurimisvaldkondi (Nykänen, 2023), kuid senised mõõtmised eri riikide tuuleparkides on

jõudnud võrdlemisi sarnaste tulemiteni.

Tuulikute infraheli puudutavaid teadusuuringuid ja kehtivaid müranorme (sh infraheli osas) on

analüüsitud nt Suurbritannias 2023. aastal, mil Suurbritannia riigi tellimusel toimus väga

põhjalik analüüs uuendamaks riiklikke müraalaseid juhendeid maismaa tuuleparkidele.

Analüüsi käigus töötati läbi asjakohane teaduskirjandus (WSP, 2023). Leiti, et mitmed

uuringud on uurinud väidetavaid seoseid tervisele kahjulike sümptomite ja tuulikute infraheli

vahel. Kuigi mõned eksperimentaalsed uuringud on seostanud infraheli füsioloogiliste näitajate

muutustega (Salt & Hullar, 2010; Weichenberger jt, 2017), on need üldiselt põhinenud infraheli

tasemetel, mida ei esine tuulegeneraatorite infraheli osas. Siiani puuduvad veenvad tõendid

selle kohta, et tuulegeneraatorite infraheliga kokkupuude võiks põhjustada kahjulikke

tervisemõjusid heli sagedustel ja tasemetel, mida võib eeldada olevat tuuleparkide lähedal

asuvates müratundlikes kohtades (van Kamp & van den Berg, 2021).

Teadusuuringutes läbiviidud kontrollitud katsetes, milles osalesid ka osalejad, kes väitsid end

olevat tundlikud tuulikute infraheli suhtes, on tõestatud, et kokkupuude infraheliga, mis vastab

tuulikute poolt tekitatavale tasemele elamupiirkondades, ei ole seotud füsioloogiliste ega

psühholoogiliste tervisemõjudega (Tonin & Colagiuri, 2016; Nelson jt, 2019; Maijala jt, 2021;

Krahé jt, 2020). Seevastu kokkupuute ootused tuulegeneraatorite infraheli suhtes ning

positiivsed või negatiivsed sõnumid, mis neid ootusi mõjutavad, võivad avaldada mõju tervise

sümptomite raporteerimisele (Crichton jt, 2024).

Üks värskemaid ja teadaolevalt seni kõige põhjalikum madalsagedusliku heli, sh infraheli,

uuring tuulikutega seonduvalt viidi läbi Soomes ja see avaldati inglise keeles 2020 aastal

(Maijala jt, 2020). Uuring oli tellitud Soome riigi poolt ning selle viis läbi Soome Tehniliste

Uuringute Keskus (Maijala, 2020). Uuring kombineeris pikaajalisi (308 päeva) heli mõõtmisi

tuuleparkides, samuti kuulmisteste ja küsimustikke tuuleparkide lähialadel elanike hulgas.

Eesmärgiks oli selgitada tuulikute tekitatavate madalsagedusliku müra omadused ja sellega

kaasnevad mõjud inimesele. Uuring oli ajendatud probleemist, et osad tuulikuparkide lähiala

elanikud seostavad tuulikute olemasolu endal esinevate terviseprobleemidega, eeskätt

unehäiretega.

Läbiviidud uuring ehk infraheli tajumise eksperiment (Maijala jt, 2020) ei näidanud, et

inimestel oleks tundlikkus infraheli suhtes, seda ei olnud ka tuuleenergia vastaselt meelestatud

inimestel. Füsioloogilised mõõtmised ei näidanud infaheli osas mingit mõju südame

löögisagedusele, südame rütmi varieeruvusele ja naha elektrijuhtivuse muutustele ei

tuuleenergia vastaste ega pooldajate osas. Ei leidnud kinnitust, et isegi, kui inimesed ise ei taju

infraheli, mõjutaks see nende keha reaktsioone kuidagigi. Katsealused ei reageerinud erinevalt

infraheli sisaldavatele salvestistele ega ka mittesisaldavatele salvestistele. Tuuleenergia

vastaste grupis raporteerisid nn tuulikutest põhjustatud sümptomeid 6 tk 11-st ja mitte

tuuleenergia vastastest 2 tk 15-st. Seejuures 8 isikul, kes mingeid sümptomeid välja tõid (19

erinevat sümptomit), toodi ainult 5 sümptomit välja juhul, kui neile ka tegelikult tuulepargis

mõõdetud infraheli salvestisi esitati. Seejuures kasvas tuuleenergia vastaste grupis sümptomite

avaldumine, kui testpäev oli jõudnud kaugemale. Ehk siis nad olid pikast testimisest rohkem

stressis, kuigi samal ajal ei olnud need sümptomid seotud tegeliku infraheli keskkonnas

olemisega, sest neile ei edastatud infraheli. Kuna testid inimestega ei tuvastanud, et just

infraheli põhjustas sümptomeid, siis järeldati, et nende osas, kes olid meelestatud juba

sümptomeid omama (ehk tuuleenergia vastased), põhjustasid sümptomeid muud faktorid,

99 Väike-Maarja valla tuuleala nr 6 detailplaneeringu KSH aruande eelnõu. Alkranel OÜ, 2024-2026.

kaasa arvatud meelestatus, sest nad ei tajunud tegelikult võrreldes kontrollgrupiga (mitte

tuuleenergia vastastega) kuidagi infraheli erinevalt. Seega järeldas uuring, et tuulikute infraheli

ei saa seostada inimeste poolt kurdetavate tervisemõjudega. Samas püstitati hüpotees, et

infrahelist olulisem võib potentsiaalselt olla tuulikute heli amplituudi kõikumine.

Teine antud teemat käsitlev värske ja esinduslik tervisemõju uuring viidi läbi Austraalias

(Marshall jt, 2023). Uuringu eesmärk oli tuvastada tuuleturbiini sündroomi võimalik

esinemine. Uuringu käigus testiti 72 tunni jooksul 10 päevaste vahedega kolme erinevat müra

kokkupuudet unelaboris. Uuringusse olid hõlmatud 37 tervet, kuid müratundlikku

täiskasvantut. Neile lasti infraheli (1,6-20 Hz ~90 dB, simuleeriti tuulikute infraheli signatuuri),

näilist infraheli (samad kõlarid, mis ei genereerinud infraheli) ja liiklusmüra. Uuriti inimeste

erinevate füsioloogiliste ja psühholoogiliste näitajate muutust. Uuringu tulemused ei toetanud

ideed, et infraheli põhjustab tuulegeneraatori sündroomi. Kõrge tasemega, kuid kuulmatu

infraheli ei näidanud mõju ühelegi füsioloogilisele ega psühholoogilisele näitajale, mida

uuringus osalenute seas testiti.

Teaduslikke teooriaid, miks siiski osad inimesed tunnevad ennast tuulikute lähialal halvasti ja

seostavad seda tuulikute tekitatava infraheliga on mitmeid. Üks pakutud selgitusi on, et

infraheli kokkupuutumisel hoonetega, võib see tekitada sekundaarseid struktuurivibratsioone,

mida hoone elanikud võivad tajuda. Enamik inimesi ei ole tuulikute infraheli poolt mõjutatud,

kuid mõnel inimesel võib esineda sellele foobne reaktsioon (Flemmer & Flemmer, 2023).

Eestis läbi viidud mõõtmiste järgi on Saarde tuulepargi läheduses (2070 kuni 2530 m lähimast

tuulikust) mõõdetud filtreerimata infraheli tugevus sagedusel 6,3 Hz öösel nelja elamu

siseruumides 35–50 dB (Z) (Terviseamet, 2025a) ning Sopi-Tootsi tuulepargi läheduses (1400

kuni 2560 m lähimast tuulikust) 37,7 kuni 58,2 dB (Z) (Terviseamet, 2025b). Ascone jt, 2021

ei leidnud pikaajalises katses (28 ööd järjest) mõju ka oluliselt tugevamal sarnase sagedusega

(6 Hz) infrahelil, tugevusega (80–90 dB (Z)).

4.4.2.5 Koosmõju teiste müraallikatega

Väike-Maarja valla välisõhu mürakaardi13 alusel kavandatava tuulepargi ala lähialal olulised

tööstus- ja liiklusmüra allikad puuduvad. Küll aga paikneb Ebavere külas Sisekaitseakadeemia

Väike-Maarja õppekeskuse harjutusväljak, mille tegevusega kaasnevat kumuleeruva müra

mõju on käsitletud peatükis 4.4.2.2.

Üldplaneeringuga määratud võimalikud teised tuulealad jäävad kaugemale kui 5 km, seega

kaugust arvestades olulist müra koosmõju ei ole oodata. Kuna teiste tuulealade planeeringute

koostamine on ajaliselt tagapool kui TU6 planeering, siis koosmõju hindamiseks nendega ei

ole piisavalt infot. Asjakohaselt juhul tuleb müra koosmõju hinnata vastavate planeeringute ja

nende KSHde koostamisel.

4.4.2.6 Vibratsioon

Vibratsiooni mõjusid on osaliselt käsitletud ka peatükis 4.2.

Tuulepargi võimaliku vibratsiooni hindamisel lähtuti Kliimaministeeriumi (2025) koostatud

juhendmaterjalis esitatud metoodikast. Juhendis on leitud, et arvestades, et vibratsiooni levik

sõltub muuhulgas asukohas esineva pinnase omadustest ja tuulikute võimsusest, on

ettevaatusprintsiibist lähtuvalt soovitatav ebasoodsate (negatiivsete) mõjude (sh

13 https://v-maarja.ee/murakaart

100 Väike-Maarja valla tuuleala nr 6 detailplaneeringu KSH aruande eelnõu. Alkranel OÜ, 2024-2026.

kumulatiivsete) vältimiseks tagada, et tuulepargid asuksid vibratsioonitundlikest hoonetest

(elamud ja ühiskasutatavad hooned) minimaalselt 500 m kaugusel. Antud vahemaa tagamise

korral ei ole vajalik täpsustavate vibratsiooni uuringute läbiviimine. Käesoleva

detailplaneeringu puhul on tagatud tuuliku ja vibratsioonitundlike hoonete vahemaa, mis on

suurem kui 500 m (minimaalselt ~800 m) ja eraldi vibratsiooni uuringut seega KSH aruande

koostamisel ei teostata.

Vibratsiooni normväärtused (Tabel 4.12) on sotsiaalministri 01.10.2025 määruses nr 54

„Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning vibratsiooni hindamise

kord“.

Tabel 4.12. Vibratsiooni piirväärtused päevasel (07.00–23.00) ja öisel (23.00–07.00) ajal vastavalt

määrusele nr 54.

Hooned ja ruumid Vibratsiooni

toimeaeg

Vibro-kiirenduse αv

piirväärtused, (m/s2)

Vibro-kiirenduse

tasemete

Lαv piirväärtused, (dB)

Elamute, ühiselamute ja

hoolekandeasutuste,

koolieelsete lasteasutuste elu-

, rühma- ja magamistoad

Päeval

Öösel

8,83×10–3

6,31×10–3

79

76

Majutusettevõtete

majutusruumid

Päeval

Öösel

1,26×10–2

8,83×10–3

82

79

Tervishoiuteenuse osutamise

ruumid, v. a haiglapalatid

Ööpäeva-

ringselt

1,26×10–2 82

Haiglapalatid Ööpäeva-

ringselt

6,31×10–3 76

Õppeasutuste ruumid, kus

toimub õppetöö

Päeval 1,26×10–2 82

Bürood ja haldushooned Päeval 2,52×10–2 88

Tuulikute töötamisega kaasneb teatud määral vibratsiooni teke labades, rootoris ning sealt

edasi kandudes tuuliku torni. Vibratsiooni teke on aga tehnoloogiliste lahendustega viidud

miinimumini ning samuti välditakse ka vibratsiooni edasikandumist. Oluliseks osaks

vibratsiooni vältimiseks ja summutamiseks on tuuliku vundament, mis peab olema konkreetse

tuuliku ja asukoha ehitusgeoloogilisi tingimusi arvestades projekteeritud piisavalt tugev.

Konkreetne vundamendi lahendus töötatakse välja projekteerimise etapil. Tagamaks tuuliku

püsivus (sh pikka aega ja ka ekstreemsetes tingimustes), rajatakse tuulikute vundamendid

massiivsed ja sobiva konstruktsiooniga, mis tagab minimaalse vibratsiooni vundamendis ja

ümbritsevas pinnases.

Viimaste aastate tuulikute vibratsiooni teadusanalüüsid keskenduvad tehnilisele vibratsioonile

tuuliku konstruktsioonides, selgitamaks välja selle automaatse seire võimalusi (Escaler &

Mebarki, 2018) või parandamaks tehnilisi lahendusi (Xie & Aly, 2020). Selliste uuringute

eesmärgiks on vähendada tuulikute tehniliste rikete ja õnnetuste ohtu. Sarnaselt teistele

tehnoseadmetele ja kõrgstruktuuridele on oluline, et vibratsioon suudetaks viia miinimumini.

101 Väike-Maarja valla tuuleala nr 6 detailplaneeringu KSH aruande eelnõu. Alkranel OÜ, 2024-2026.

Maapinna vibratsiooni korral on inimestel tajutavaks tasemeks 100 /s = 0,1 mm/s (Gaßner

& Ritter, 2023). Mõõtmised tuulikuparkides on üksikutel ajahetkedel suutnud inimese

tundlikkust ületavaid vibratsioonitasemeid mõõta otseselt tuulikute vahetus läheduses (tuuliku

jalamil). Kaugemal on vibratsiooni tasemed allapoole inimese tajuvusläve (Meunier, 2013). Ka

uuemad uuringud ei ole suutnud tuulikute lähialadel paiknevates elamutes mõõta

vibratsioonitasemeid, mis ületaksid inimese tajuvusläve ega kehtivaid vibratsiooni piirväärtusi

(Borowski, 2019). Küll võib tuulikute põhjustatud vibratsioon väga madalal tasemel olla

mõõdetav tundlike seismograafidega 10–15 km kaugusele tuulikutest (Nguyen jt, 2020).

Arvestades, et antud juhul paiknevad tuulikute kavandatavad positsioonid vähemalt 0,8 km

(valdavalt 1+ km) kaugusel elamualadest, siis ei ole oodata vibratsiooni esinemist tasemel, mis

võiks ületada inimese tajuvusläve või vibratsioonistasemele kehtivaid piirväärtusi.

Teatud mõju mulla elustikule võib tuulikute vahetus läheduses siiski esineda ja seda

seostatakse vibratsiooniga. Nt on leitud, et vihmausside arvukus tuulikute vahetus läheduses

on väiksem kui kaugematel (uuringus käsitleti kaugema alana u 200 m kaugust ala turbiinist)

aladel, kuid samas väiksema mullaelustiku osas mõju puudub (Velilla jt, 2021). Uuritud on

näiteks karihiirlasi ja närilisi (st maa sees elutsevaid liike) Poolas nii tuuleparkide alal kui

kontrollalal mingeid olulisi erinevusi liikide koosseisus, arvukuses, populatsioonisisestes

parameetrites ei tuvastatud (Lopucki & Mroz, 2016). Samas nt roomajate osas on täheldatud

tuuleparkide aladel pigem arvukuse tõusu, kuid asjaolu ei seondu vibratsiooniga, vaid

kisklussuhete muutusega. Seega olulist ebasoodsat mõju võimalikust vibratsioonist tingituna

tuulepargi rajamisega kaasnevana oodata ei ole.

Kokkuvõte

Alternatiiv I ehk kavandatava tegevuse ellu viimisel ei ole ette näha müraga seonduvat olulist

lühiajalist ehk ehitustegevusega kaasnevat ebasoodsat mõju ja seda eelkõige arvestades

elamute kauguseid tuulikutest. Siiski on võimalike häiringute vähendamiseks vajalik

rakendada leevendavat meedet (vältida mürarikkaid töid öisel ajal). Tuulikute kasutusaegse

ehk pikaajalise mõju kohta koostati müra modelleerimised, mis näitasid, et osade lähimate

elamute juures võib esineda müra öise sihtväärtuse ületamist ehk kaasneda võib oluline

ebasoodne mõju elanikele. Siinkohal on oluline, et osade nimetatud elamute puhul on arendajad

sõlminud maaomanikega kokkulepped nn müraservituudi (kokkulepe omandiõiguse

teostamisest hoidumise kohta) seadmiseks ning mille kohaselt on maaomanikud nõus taluma

sihtväärtusest suuremat, kuid piirväärtusest madalamat mürataset. Võimalik on ka veel

täiendavate maaomanikega vastavate kokkulepete sõlmimine protsessi käigus. Teiste elamute

juures, kus vastavad kokkulepped puuduvad tuleb müra sihtväärtuse tagamiseks rakendada

leevendavaid meetmeid. Madalsagedusliku müra leviku arvutused näitasid, et ühegi elamuala

puhul ei ole oodata, et siseruumides tekiks madalsagedusliku müra normväärtuste ületamist

Lw=106,9 dB(A) tuulikute kasutamisel ehk ebasoodne mõju puudub. Väiksema

helivõimsustasemega tuulikute korral on ka madalsageduslikud helirõhutasemed veelgi

väiksemad. Teiste võimalike piirkonna müraallikatega olulist kumuleerumist ette näha ei ole.

Ka vibratsiooni osas ei ole ebasoodsat mõju ette näha. Olemasoleva olukorra ehk 0-alternatiivi

jätkumisel ei ole ebasoodsat mõju ette näha.

Leevendavad meetmed (meetmed on tõhusad, aidates kaasa võimaliku ebasoodsa mõju

vältimisele või leevendamisele):

• Kuna tuulikute tekitatav heli võib teatud tingimustel kostuda kaugele ning olla häiriv,

siis tuleb tuulikute valikul eelistada madalama müratasemega mudeleid, mis kasutavad

102 Väike-Maarja valla tuuleala nr 6 detailplaneeringu KSH aruande eelnõu. Alkranel OÜ, 2024-2026.

tehnilisi müra vähendamise meetmeid (nt labade hammastatud servad vms). Kasutada

uusi töökorras tuulikuid;

• Tuulepargi omanik peab üldjuhul tagama, et elamute õuealadel ei ületaks tuulikute

müratase tööstusmüra öist sihtväärtust. Sihtväärtuse ületamine on lubatud ainult elamu

omaniku nõusoleku olemasolul. Tööstusmüra piirväärtuse ületamine ei ole lubatud.

Tagamaks elamualade õuealadel öise müra sihtväärtuse täitmine tuleb projekteerimisel

leida vastav(ad) tuuliku(te) tööreziimi(de) kombinatsioon(id), nt elamutele lähematel

tuulikutel rakendatakse madalama müratasemega töörežiimi ja kaugematel tavapärast

töörežiimi vms. Lõplik lahendus tuleb leida projekteerimise etapis, kui teada on ka

paigaldatavate tuulegeneraatorite täpsed mudelid;

• Tuulikute paigaldamisel, sh nende omavahelise vahekauguse valikul, tuleb jälgida

tuuliku tootja poolseid tehnilisi nõudeid. Tuuliku tootjad tagavad tuuliku tehnilises

dokumentatsioonis esitatud müraemissioonid juhul kui tuulikud on paigaldatud ja

hooldatud nõuetekohaselt. Tuulikute paigutamisel teineteisele lähemale, kui on

tehniliselt soovitatav, võivad müraemissioonid osutuda suuremaks kui tagatud

müratase;

• Ehitusloa taotlusel (projekteerimise etapp) tuleb esitada kasutada soovitava tuuliku

maksimaalse mürataseme andmed ja sellele vastav mürataseme modelleering (lähtudes

vastaval ajahetkel kehtivatest tuulikute müra leviku hindamise soovitustest), mille

alusel omavalitsusel on võimalik veenduda vastava tuulikumudeli kasutamisel müra

normtasemete täitmises müratundlikutel aladel. Juhul kui ehituse käigus muudetakse

tuulikumudelit tuleb vastavad andmed esitada ka tuulepargi kasutusloa taotlusel;

• Mürarikkaid ehitustöid vältida öisel perioodil (23.00-07.00);

• Alajaama ja salvestusjaama müraallikate arvu ja helivõimsustaseme osas on käesolevas

KSHs hinnangu andmisel lähtutud hetkel teadaolevast infost, kus alale kavandatavate

seadmete täpsed tehnilised andmed ei ole teada. Seadmete täpsema mudeli ja

helivõimsustaseme ning ka lõpliku asukoha selgumisel tuleb tuulepargi ehitusloa

taotlusega koos esitada ka mürahinnang, mis kajastab vajadusel ka elamualadel müra

normtasemete tagamiseks vajalikke leevendusmeetmeid. Mürahinnangus arvestada ka

müra koosmõju teiste allikatega, sh tuulikud ja olemasolev alajaam (kui tuulepargiga

seonduv alajaam otsustatakse rajada Väike-Maarja aleviku lähialal paikneva

olemasoleva alajaama lähistele).

Seiremeetmed on kajastatud peatükis 6.

4.4.3 Visuaalne mõju, sh mõju maastikule

Käesoleva tuulepargi planeeringu raames hinnati visuaalset mõju (sh mõju maastikule) ja

koostati fotomontaažid Lemma OÜ (2026) töö raames (KSH aruande lisad 5 ja 6).

Metoodika

Tuulepargi visuaalse mõju hindamisel on arvestatud AB Artes Terrae OÜ 2020. a koostatud

juhendmaterjali soovitusi ulatuses, mis need on ülekantavad maismaa tuuleparkidele.

Tuulepargi visuaalse mõju hinnangud on antud lähtuvalt Tara, A, 2022. a avaldatud artiklis

„DVC as a Supplement to ZVI: Mapping Degree of Visible Change for Wind Farms“

kirjeldatud skaalast.

103 Väike-Maarja valla tuuleala nr 6 detailplaneeringu KSH aruande eelnõu. Alkranel OÜ, 2024-2026.

Maakaabliga kavandataval võrguühendusel mõju puudub ning seega seda detailsemalt ei

hinnata. Samuti on vähene tuulepargi teede ja alajaamade mõju maastikule ning neid eraldi ei

käsitleta.

Tuulepargi nähtavuse hindamiseks kasutati spetsiaaltarkvara WindPRO 4.2. Reljeefi

andmestikuna kasutati Maa- ja Ruumiameti maapinna kõrgusmudelit täpsusega 25 m ja

taimkatte kõrgusmudeli andmestikku (kevad 2021), mis andmemahu optimeerimiseks töödeldi

10x10 ruudustiku täpsusesse. Sellise lähenemisega on võimalik saada indikatiivne kaart

tuulepargi nähtavuse kohta ehk selgitada välja piirkonnad, kust tuulepark võib olla olulisel

määral nähtav. Samuti võimaldab tarkvara arvutada välja tuuliku nähtavuse vertikaalse ja

horisontaalse vaatenurga, mis võimaldab määrata tuulepargist tingitud vaate muutuse olulisust.

Vertikaalne vaatenurk on nurk, mis moodustub vaatepunktist maakatte ja tuuliku tipu vahele

(Joonis 4.13). Horisontaalne vaatenurk on vaatepunktist avaneva kahe kaugeima tuuliku kõige

kaugemate punktide vahel moodustuv nurk (Joonis 4.14).

Joonis 4.13. Vertikaalne vaatenurk. Allikas: WindPro user manual.

Joonis 4.14. Horisontaalne vaatenurk. Allikas: WindPro 4.0 kasutusjuhend.

Nähtavuse ja vaatenurkade modelleerimine teostati 10×10 m ruudustikuna ligi 25x25 km

suurusel alal. Nähtavuskaardi vaatekõrguseks määrati 1,5 m, mis on inimese tavapärane

vaatekõrgus.

Tuulepargi visuaalne mõju sõltub tuulikute suurusest, vaatleja kaugusest, maastiku omadustest,

sh reljeefist ja taimkattest, kellaajast, atmosfääri tingimustest jpm. Selgetes ilmastikuoludes ja

avatud vaatekoridoride korral võib tuulepark olla nähtav u kuni 40 km kaugusele (suurte

tuuleparkide puhul on täheldatud nähtavust kuni 58 km kaugusele; Sullivan jt, 2012). Eesti

puhul ei mõjuta tuulikute nähtavust olulisel määral reljeef, kuid mõjutavad ulatuslikud

metsaalad. Seoses vaatleja läheduses paiknevate takistustega (nt mets, hooned vms) ei pruugi

tuulik olla nähtav ka juhul kui paikneb vaatluspunkti lähedal. Samas võivad suurematel

kaugustel tekkida vaatekoridorid.

104 Väike-Maarja valla tuuleala nr 6 detailplaneeringu KSH aruande eelnõu. Alkranel OÜ, 2024-2026.

Nähtavusanalüüs

Nähtavusanalüüsist ilmnes, et kuivõrd suured kõrguste vahed piirkonnas puuduvad, siis

reljeefist tulenev nähtavuse piiramine on vähene. Samas on tegu metsase alaga ning

kõrgtaimestik vähendab oluliselt kavandatava tuulepargi nähtavust.

Nähtavusanalüüs koostati planeeringu maksimaallahendusele (tuulikute tipu kõrgus 300 m,

rootori diameeter 200 m). Analüüsi alusel jäävad tuulikud nähtavaks 30,8% analüüsitud alast.

Lisaks koostati nähtavusanalüüs 266,5m tipukõrgusega tuulikutele (rootori diameeter 175 m).

Analüüsi alusel jäävad madalamad tuulikud nähtavaks 28,8% analüüsitud alast.

10 km raadiuses (ehk kaugusel, kus tuulikud võivad olla maastikupildis olulise mõjuga)

paiknevate madala taimestikuga alade osas valitseb nähtavuse osas peaaegu täielik kattuvus –

tuulikupark on nähtav lagedatelt aladelt nagu näiteks piirkonnas paiknevad

põllumajandusmaad. Tuulepargi poolt põhjustatavat visuaalse mõju olulisuse hinnangud on

antud lähtuvalt Tara, A, 2022. a avaldatud artiklis „DVC as a Supplement to ZVI: Mapping

Degree of Visible Change for Wind Farms“ kirjeldatud skaalast. Tuulepargi põhjustatav

vertikaalse ja horisontaalse vaatenurga mõju olulisust ja mõjutatud ala suurust kajastab Tabel

4.13.

Tabel 4.13. Vertikaalse ja horisontaalse vaatenurga muutuse mõju olulisus.

Vertikaalne

vaatenurk

Muutuse olulisus Mõjutatud ala

suurus ha 300 m

tipukõrgus

Mõjutatud ala

suurus ha 266,5 m

tipukõrgus

Üle 250 Väga suur 211 184

10-250 Suur 467 371

5-100 Mõõdukas 1244 1020

3-50 Madal 1464 1220

alla 30 Väga madal 15162 14396

Horisontaalne

vaatenurk

Muutuse olulisus Mõjutatud ala

suurus ha 300 m

tipukõrgus

Mõjutatud ala

suurus ha 266,5 m

tipukõrgus

Üle 1240 Väga suur 178 172

50-1240 Suur 854 799

25-500 Mõõdukas 2338 2199

10-250 Madal 8878 7944

alla 100 Väga madal 6965 6846

Vertikaalse (v) ja horisontaalse (h) vaatenurga muutuse alusel leiti maastikuvaate koondmuutus

(v×h) ja anti selle alusel hinnang vaate muutuse olulisusele.

Maastiku väärtus ja sellele kaasnev mõju

Antud juhul lähtuti väärtuslike maastike ja väärtuslike vaadete käsitlemisel Väike-Maarja valla

ja Tapa valla üldplaneeringutest. Väärtuslikud maastikud on maakonna tasandil määratud

105 Väike-Maarja valla tuuleala nr 6 detailplaneeringu KSH aruande eelnõu. Alkranel OÜ, 2024-2026.

Lääne-Viru maakonnaplaneeringuga 2030+, kuid nende paiknemist ja kasutustingimusi on

üldplaneeringutes täpsustatud. Tuulikute asukoht ei kattu väärtuslike maastikega.

Detailplaneeringu alale lähimaid väärtuslikke maastikke kajastavad Joonis 4.15 ja Joonis 4.16

ning need on järgmised:

• Ebavere-Äntu: Loodus- ja põllumajandusmaastik, veekogu, mõis ja mõisapark,

ajaloolise või kultuuriloolise tähtsusega paik. Ebavere mägi on Pandivere kõrgustiku

kõrguselt kolmas mägi (146 m) ning on tekkelt loode-kagusuunaline järskude

nõlvadega piklik oos. Ebavere mägi on looduslik pühapaik – hiis, kus on kombeks täita

hiietavasid ja hoida rahu ja puhtust. Teatud vastuolu on hiie kombestiku ja Ebavere

mäel korraldatavate võistlustega. Ebavere ala koosseisu jääb Ebavere

maastikukaitseala, mille kaitse-eesmärgiks on Ebavere oosi kaitse. Vao tornlinnus ja

park on korrastatud. Kiltsi mõisas asub Kiltsi Mõisakool. Väike-Maarja vald on teinud

olulisi investeeringuid mõisahoonesse, sh eksponeeritakse mõisa ka turistidele

(Krusensterni tegevuse tutvustamine). Keskkonnainvesteeringute Keskuse (KIK)

rahastuse abiga on korrastatud Kiltsi mõisa parki. Äntu järvede piirkonnas on välja

arendatud matkarajad, järved on puhtad ja selgeveelised;

• Porkuni-Võhmetu-Lemmküla-Assamalla: Loodus- ja põllumajandusmaastik,

asustus, veekogu, mõis ja mõisapark. Pandivere kõrgustiku keskosas asub unikaalne

metsarikas ooside ja allikatoitelisete järvedega maastik, mis kattub Porkuni

maastikukaitsealaga. Porkuni maastikukaitseala kaitse-eesmärgiks on Porkuni-Neeruti

oosistu lõunaosa maastikuilme säilitamine, karstijärvede ja metsakoosluste kaitse ja

tutvustamine. Porkuni ümbruse järved on tihedalt seotud karstiga ning Porkuni suur,

ehk ülemine järv, on kuulus oma ujuvate saarte poolest. Ala on kujunenud Tamsalu

linna ja Tapa valla puhketsooniks, kuhu vallavalitsus on koostanud ka

detailplaneeringu. Heakord on paranenud, korrastatud on järveäärne park, rajatud

parkla ja rajatud puhkajatele liivakallas. Pandivere suurimaid karstijärvesid, Assamalla

luht, on rahvusvaheliselt kaitstava väikeluige igakevadine peatuspaik. Asustusstruktuur

on säilinud, kaunid vaated avanevad Saksi-Porkuni teelt korrastatud taludele ja haritud

põllumaadele.

Väike-Maarja valla ÜP (2024) seletuskiri täpsustab, et tuulikute kavandamiselt tuleb

väärtuslike maastike ja vaadete osas maastikele koostada visuaalse mõju analüüs, et hinnata

nende sobivust maastikku ning selgitada välja tuulikute paigutus, millel on kõige väiksem

võimalik mõju maastikule ja vaadetele. Maastikuanalüüs koostatakse vajadusel, et kindlaks

teha ümbritsevas maastikus leiduvad väärtused. Tuulikute kavandamisel tuleb kaaluda

visuaalse mõju hindamise vajalikkust. Kuna visuaalse mõju hinnangu vajadus sõltub

konkreetsest kavandatavast arendusest ja selle asukohast, on see juhtumipõhine kaalutlusotsus.

Tapa valla üldplaneering (2022) väljaspool väärtuslike maastike alasid neile kasutustingimusi

ei sea.

Käesoleva detailplaneeringuga väärtuslikele maastikele tuulikuid ei kavandata. Hinnatud

maastikuvaate muutuse olulisus jääb lähimatel väärtuslikel maastikel kasutatud

hindamisskaalal madalaks või väga madalaks. Arvestada tuleb, et avatud

põllumajandusmaastike puhul jääb tuulepark heade ilmastikutingimuste korral nii Ebavere-

Äntu kui ka Porkuni-Võhmetu-Lemmküla-Assamalla väärtuslikult maastikult hästi nähtavaks.

Lisaks väärtuslikele maastikele määratakse üldplaneeringutes ka kaunid vaated ja kauni

vaatega teelõigud.

106 Väike-Maarja valla tuuleala nr 6 detailplaneeringu KSH aruande eelnõu. Alkranel OÜ, 2024-2026.

Joonis 4.15. Väike-Maarja üldplaneeringu kohased väärtuslikud maastikud, kaunid vaated ja kauni

vaatega teelõigud ning oodatav maastikuvaate muutuse olulisus nende suhtes 300 m tipukõrgusega

tuulikute korral.

107 Väike-Maarja valla tuuleala nr 6 detailplaneeringu KSH aruande eelnõu. Alkranel OÜ, 2024-2026.

Joonis 4.16. Väike-Maarja üldplaneeringu kohased väärtuslikud maastikud, kaunid vaated ja kauni

vaatega teelõigud ning oodatav maastikuvaate muutuse olulisus nende suhtes 266,5 m tipukõrgusega

tuulikute korral.

Väike-Maarja valla üldplaneering seab tingimused kaunite vaadete ja kauni vaatega teelõikude

säilitamiseks:

• Säilitada vaadete avatus olulistele maamärkidele ja kauni vaatega kohtadele;

• Uute elektri- ja sideliinide paigutamisel planeerida need maastiku väärtuse

säilitamiseks maa alla või varjatud kohtadesse, vältides sealjuures liinisihtide rajamist

vaatekoridoridesse. Olemasolevad elektri- ja sideliinid viia võimalusel maastiku

väärtuse suurendamiseks maa alla või varjatud kohtadesse;

• Maastikuesteetilistel põhjustel vältida kauni vaatega teelõikude õgvendamist;

• Mitte rajada vaatekoridoridesse ehitisi, mis oma mõõtmete või välimuse tõttu

varjavad või vähendavad vaadete esteetilist kvaliteeti (nt tuulegeneraator,

mobiilsidemast, päikesepark, jms maastikul visuaalselt domineeriv objekt).

Detailplaneeringu koostamisel või projekteerimistingimuste väljastamisel koostada

visuaalse mõju analüüs ehitise sobivuse ja vaate säilimise tagamiseks.

Ka Tapa valla üldplaneeringus on seatud tingimus, et maastikuvaateid muutvate objektide (nt

mobiilside mastid, kõrgepingeliinid jmt) ehitamine väärtuslikele maastikele ja kaunite

vaadete vaatesektorisse on üldjuhul keelatud. Ehitamine sinna on võimalik ainult kohaliku

omavalitsuse kehtestatud detailplaneeringu alusel.

Kauni vaatega teelõigud läbivad esteetiliselt väärtuslikku maastikku ja neilt avanevad ilusad

vaated ümbrusele. Üldjuhul ei kuulu nende hulka suuremad, tiheda transiitliiklusega või

enamjaolt sirge teetrassiga laiad maanteed. Kaunid vaated ja kauni vaatega teelõigud on üle

võetud Lääne-Viru maakonnaplaneeringu teemaplaneeringust „Asustust ja maakasutust

108 Väike-Maarja valla tuuleala nr 6 detailplaneeringu KSH aruande eelnõu. Alkranel OÜ, 2024-2026.

suunavad keskkonnatingimused“. Kauni vaatega teelõikudena on tuulikutest 5 km raadiuses

käsitletud järgmisi teelõike: Saksi - Piisupi - Porkuni - Aburi teel 11,8 km, Ebavere - Kiltsi -

Järva-Jaani teel 8,0 km. Tuginedes nähtavusanalüüsile ja kauni vaatega teelõikude

paiknemisele, siis jääb võimalik tuulepargi rajamisega kaasnev maastiku muutus neil lõikudel

madalaks või väga madalaks (Joonis 4.15 ja Joonis 4.16).

Kaunid vaated asuvad tuulikutest 5 km raadiuses järgmistes kohtades:

• Uudeküla - Väike-Maarja teel Ärina külas: lähim vaatekoht tuulepargile, kuid

üldplaneeringus määratud vaatekohast tuulepargi suunas vaade puudub. Kohapealse

vaatluse alusel on väärtuslikuks vaateks tõenäoliselt peetud teel esinevat kõrguste vahet

ja sellest tekkivat vaadet orgu. Vaade ei ole tuulepargi suunas ning tegu on metsase

kohaga, kus vaate ulatus on piiratud;

• Rakvere - Väike-Maarja - Vägeva teel Koonu ja Aburi külas (3 tk): tegu on ulatuslikult

avatud põllumajandusmaastiku vaadetega. Kõigist nendest vaatepunktidest jääb

tuulepark selge ilmaga hästi nähtavaks. Arvestades antud vaatepunktide ja lähima

tuuliku vahelist üle 4 km vahemaad, siis ei ole tuulepark antud vaatekohtade osas

domineeriv.

Tuulikutele lähimate elamute juures jääb nähtavusanalüüsile tuginedes võimalik tuulepargi

rajamisega kaasnev maastiku muutus madalaks või väga madalaks. Erandiks on Tisleri

kinnistu, kus maastiku muutus on mõõdukas. Seejuures on mõõduka muutusega punkte rohkem

300 m tipukõrgusega tuulikute korral.

Arvestades, et piirkonnas on palju avatud maastikku (nt põllumajandusmaad), kus tuulepark

jääb nähtavaks ning madalamate tuulikute korral on maastiku muutusest tingitud mõjutatava

ala suurus väiksem tuleb tuulepargi arendamisel kasutada madalama (kuni 270 m)

tipukõrgusega tuulikuid.

Fotomontaažid

Nähtavusanalüüsi alusel valiti 20 vaatepunkti (Tabel 4.14 ja Joonis 4.17) – kohad, kus

avalikkusel on ligipääs ja kust tuulepark võib jääda nähtav või esineb kõrgendatud huvi hinnata

selle nähtavust. Visualiseeringud koostati vaadetele tuulepargile eri suundadest ja kaugustel.

Eelistati kuni 10 km raadiuses paiknevaid vaatekohti, sest kaugemal ei tundu tuulepark

inimsilmale enam selgelt eristatav/domineeriv. Kaugemate vaatepunktide kohta on asjakohane

koostada fotomontaaže kui tegu on väga olulise vaatepunktiga (nt mõni oluline turismiobjekt)

ja esineb ulatuslik nähtavus. Käesoleva KSH raames selliseid olulisi kaugemal paiknevaid

vaatepunkte ei tuvastatud.

Visualiseeringud koostati fotomontaaži tehnikas ehk esmalt tehti looduses foto, millele lisati

WindPRO tarkvaraga (kasutades moodulit Photomontage) kavandatavad tuulikud.

Visualiseeringud tehti kahele kõrgusalternatiivile. Suurima võimaliku tuulikuna kasutati

järgmiste parameetritega tuulikut: rootori diameeter 200 m, torni kõrgus 200 m ning

kogukõrgus 300 m. Kuna sellist tuulikut WindPro tuulikute andmebaasis ei eksisteeri siis

genereeriti visuaal olemasoleva tuuliku alusel seda proportsionaalselt suurendades. Lisaks

koostati fotomontaažid tootmises oleva ühe suurima tuulikumudeli kohta, mille rootori

diameeter on 175 m, torni kõrgus 179 m ja kogukõrgus 266,5 m (kasutati Nordex N175

mudelit).

Fotomontaažid koostati nö halvimale olukorrale – tuulikud on suunatud vaatepunkti poole

(reaalselt sõltub tiiviku asend tuulesuunast), nähtavus on maksimaalne (reaalselt sageli

109 Väike-Maarja valla tuuleala nr 6 detailplaneeringu KSH aruande eelnõu. Alkranel OÜ, 2024-2026.

sombune või udune ilm, mis vähendab nähtavusulatust) ja valgustingimused on nähtavust

soosivad. Tuulikud on valkjashalli värvi. Erinevates valgustingimustes paistavad tuulikud

inimsilmale maastikul värvigammas valgest mustjashallini (olukorras, kus päike on vaatleja

suhtes tuuliku taga). Tuuliku tajutav värvus (heledus, toon ja kontrast) muutub tugevalt

sõltuvalt päikese asendist vaataja ja tuuliku suhtes. See on valguse peegeldumise ja varjude

tulemus. Samuti mõjutab tuuliku kontrastsust ja nähtavust oluliselt ilmastik. Fotomontaažides

on tuulikud kujutatud tausta suhtes kontrastselt valgena pigem ülehindamaks nende mõju

vaadetele.

Fotomontaažid on koostatud foto vaateväljale 39,60x270, mis on 50 mm fookuskaugusega

fotole vastav vaateväli. Fotode soovitatav vaatekaugus A4 formaadis prindituna on u 30 cm.

Fotomontaažid on esitatud KSH aruande lisas 6. Seejuures on esitatud fotomontaažid nii

266,5 m kui ka 300 m tipukõrgusega tuulikute kohta.

Tabel 4.14. Fotomontaažide (KSH aruande lisas 6) vaatepunktide paiknemine.

Tähis Kirjeldus x y

A Kuie (Kuie tuuliku lähedal), lähim tuulik 6921m 617069 6553983

B Kuie, lähim tuulik 5841 m 618294 6553971

C Kursi, lähim tuulik 6650m 616702 6557174

D Tamsalu raudtee, lähim tuulik 5137m 619753 6560859

E Tamsalu, Saare tn, lähim tuulik 3700 m 621330 6560538

F Porkuni mõisa tuuleveski, lähim tuulik 5388 625677 6563517

G Porkuni järv, lähim tuulik 4791 m 625823 6562924

H Otsa farm, Loksa, lähim tuulik 2579m 624641 6560501

I Loksa küla, Hussari, lähim tuulik 1138m 624891 6559038

J Uudeküla - Väike-Maarja tee, Ärina küla, lähim tuulik 1814m 627367 6558736

K Ärina küla, Volli, lähim tuulik 1445m 627309 6558061

L Ärina-Mõisamaa tee, Laanepüü, lähim tuulik 1682m 627443 6556893

M Väike-Maarja - Mõisamaa tee, Koidu, lähim tuulik 1795m 627535 6556050

N Väike-Maarja keskväljak, lähim tuulik 3163m 628954 6556686

O Väike-Maarja, Tamme tänav, kiriku juurest, lähim tuulik 2923m 628723 6556755

P

Väike-Maarja väljasõit Uudeküla - Väike-Maarja tee, lähim tuulik

2857m 628786 6557451

R Vao küla, Veski farmi lähistelt, lähim tuulik 1393m 625392 6555001

S Vao mõisa tuuleveski vare juurest, lähim tuulik 2395m 625485 6553966

KV

Rakvere - Väike-Maarja - Vägeva tee ÜP kauni vaatega koht

(streetview), lähim tuulik 4680m 629621 6560520

110 Väike-Maarja valla tuuleala nr 6 detailplaneeringu KSH aruande eelnõu. Alkranel OÜ, 2024-2026.

KV2

Rakvere - Väike-Maarja - Vägeva tee ÜP kauni vaatega koht

(streetview), lähim tuulik 5380m 629667 6561511

Joonis 4.17. Fotomontaažide vaatepunktide paiknemine.

Lokaalses plaanis on tuulikutega kaasnev mõju maastikule tugev. Lähiala elanike jaoks

hakkavad tuulikud olema maastikus domineerivad objektid.

Lennuohutustuled

Lisaks päevasel ajal toimuvale vaadete muutumisele tuleb arvestada, et lennuohutusnõuete

tagamiseks peavad kõrgehitised olema varustatud lennuohutustuledega, et tagada nende

nähtavus öisel ajal ja halva nähtavuse tingimustes. Tavaliselt on tegu punast värvi tuledega,

mis põlevad pidevalt. Lennuohutustuled muudavad vaadet pimedal ajal. Tuled võivad olla

nähtavad hea nähtavusega tingimustes 30–40 km kaugusele. Osades riikides on lubatud

kasutada reguleeritava intensiivsusega lennuohutustulesid, mille võimsust vähendatakse hea

nähtavuse korral (Van der Zee, 2016).

Olemas on ka lennuohutustulede lahendusi, mille korral tuled põlevad ainult vajaduse korral

(õhusõiduki lähenemisel)14. Sellised lahendused on asjakohased peamiselt suurte tuuleparkide

või väga tundlike maastike korral. Samuti peab lahendus olema lubatud siseriiklikult kehtivate

lennuohutuse alaste nõuete alusel.

Võimalik on tulede teatav varjestamine, mis vähendab nende nähtavusulatust maapinnalt (Van

der Zee, 2016). Võimalusel tuleks eelistada varjestatud tulesid, kuid arvestades kavandatava

14 https://www.youtube.com/watch?v=6nqBnGUbVGY

111 Väike-Maarja valla tuuleala nr 6 detailplaneeringu KSH aruande eelnõu. Alkranel OÜ, 2024-2026.

tuulepargi väiksust, siis ei ole oodata, et lennuohutustuled põhjustaksid olulist negatiivset mõju

maastikule.

Lennuohutustuled jäävad öisel ajal nähtavaks kõigist kohtadest, kus päevasel ajal on nähtav

tuuliku gondel (tiiviku keskkoht). Illustreerivat vaadet lennuohutustuledega hämaras paistvale

tuulepargile kajastab Joonis 4.18. Eestis kasutatavad lennuohutustuled on punast värvi.

Kasutatakse nii vilkuvaid kui ühtlaselt põlevaid tulesid. Ühtlaselt põlevate tulede puhul tuleb

arvestada, et kui liikuv laba jääb tule ja vaataja vahele, siis tundub vaatajale labade

pöörlemisest tõttu nagu tuli vilguks.

Joonis 4.18. Illustratsioon öisest tuulepargi vaatest. Vaatepunkt J - Uudeküla - Väike-Maarja tee, Ärina

küla, lähim tuulik 1814m. 300 m tipukõrgusega tuulikud.

Puuduvad tervisemõjusid käsitlevad uuringud, mis näitaksid öiste tuulikute lennuohutustulede

mõju inimese tervisele. Samas esineb inimesi, kes peavad tulesid häirivateks ja ärritavateks.

Võimalikud koosmõjud

Üldplaneeringuga määratud võimalikud teised tuulealad jäävad kaugemale kui 5 km, seega

kaugust arvestades olulist visuaalse mõju koosmõju ei ole oodata. Kuna teiste tuulealade

planeeringute koostamine on ajaliselt tagapool kui tuuleala nr 6 planeering, siis koosmõju

hindamiseks nendega ei ole piisavalt infot. Asjakohasel juhul tuleb visuaalset koosmõju

hinnata vastavate planeeringute ja nende KSHde koostamisel.

Kokkuvõte

Kokkuvõtvalt kaasneb alternatiiv I ellu viimisel mõõdukas ebasoodne visuaalne mõju.

Seejuures maastiku muutuse mõju võib lokaalsel tasandil olla tugev, kuid väärtuslikud

maastikud, peamised kauni vaatega kohad jms paiknevad kavandatavast tuulepargist sellisel

kaugusel, kus nähtavusanalüüsi alusel on maastiku muutus madal või väga madal. Kuna

tuulikud on väga kõrged objektid, siis omavad nad ümbritsevale maastikule tugevat visuaalset

112 Väike-Maarja valla tuuleala nr 6 detailplaneeringu KSH aruande eelnõu. Alkranel OÜ, 2024-2026.

mõju, mida ei ole võimalik vältida ega avatud vaadete korral oluliselt vähendada. Seetõttu on

ka seatud leevendusmeede kasutada madalamaid (kuni 270 m tipukõrgusega) tuulikuid.

Tuulikute reastamine jm planeeringuala sisesed paigutuslikud meetmed toimivad ainult ühe

kindla vaatepunkti puhul ning ei leevenda mõju teistest vaatepuntidest. Samuti võib tuulikute

paiknemine huvipakkuva vaatepunkti suhtes omada kohati pigem visuaalselt häirivamat mõju

kui nende hajutatavus vaates. Siiski on võimalike häiringute vähendamiseks teatud

leevendavate meetmete rakendamine asjakohane. Olemasoleva olukorra ehk 0-alternatiivi

jätkumisel olulist mõju ette näha ei ole.

Leevendavad meetmed (meetmed on tõhusad, aidates kaasa võimaliku ebasoodsa mõju

vältimisele või leevendamisele):

• Tuulepargi arendamisel tuleb kasutada madalamaid (kuni 270 m tipukõrgusega)

tuulikuid;

• Elamute õuealal on visuaalset mõju võimalik vähendada rajades täiendavat haljastust

vaatesuundadesse, kus vaadet tuulikutele soovitakse vältida. Elamualade puhul on

tuulepargi visuaalset mõju asjakohane vähendada eeskätt elamualadel, kus esineb suur

maastikuvaate muutus ja see on elamu kasutajate jaoks häiriv;

• Olemasolev istutus, traditsioonilised krunte ääristavad suured puud ja hekid omavad

visuaalsete mõjude leevendamisel olulist tähtsust. Näiteks õuealal 50–60 m kaugusel

olev 12 m kõrgusest istutusest 1 km kaugusel olev 270 m kõrgune tuulik üle ei paista.

Taimestiku poolne tuuliku varjamise efekt on seda suurem, mida kõrgem on taimestik

ja mida lähemal on see vaatajale (Joonis 4.19).

Joonis 4.19. 270 m kõrgused tuulikud 1, 1,5, 2, 2,5 ja 3 km kaugusel ning illustreeritud on kui 20 m

kõrgune mets paikneb vaatajast vastavalt 500, 250, 100 ja 50 m kaugusel.

113 Väike-Maarja valla tuuleala nr 6 detailplaneeringu KSH aruande eelnõu. Alkranel OÜ, 2024-2026.

4.4.4 Mõju teedele ja liiklusohutusele

Tuuleparkide rajamiseks ja hooldamiseks (ka hilisem lammutamine) on vajalikud tugeva

kandevõimega ja aastaringselt ligipääsetavad teed. Teedele avalduvad mõjud eelkõige ehituse

etapis, kuna ehitusmasinate liikumisega kaasneb teedele täiendav koormus. Tuuleparkide

juurdepääsuteede rajamisel on eelistatud olemasolevate teede kasutamine, vajadusel neid enne

ja pärast ehitustööde tegemist korrastades. Juurdepääsuteede täpsed lahendused, sh

ristumiskohad maanteedega, võimalikud teelaiendused jms lahendatakse edasise

projekteerimise etapis koostöös teeomanikega, sh kohalik omavalitsus ja

Transpordiamet. Teede kasutust tuuleparkides senise praktika alusel piiratud ei ole, seega

jäävad rajatavad teed ka kohalikku kasutusse.

Tuulikute asukohtade valikul tuleb arvestada tuulikute kaugust riigimaanteedest, et oleks

tagatud liiklejate ohutus. Kliimaministri 25.11.2023 määrus nr 71 „Tee projekteerimise

normid“ § 63 lg 5 sätestab elektrituuliku vähima kauguse avalikult kasutatava tee teekatte

servast. Seejuures määratakse kaugus järgmise valemiga L = (H + 0,5D), kus:

1) L on tuuliku vähim kaugus teekatte servast meetrites;

2) H on tuuliku masti kõrgus meetrites;

3) D on tuuliku rootori või tiiviku diameeter meetrites.

Võttes aluseks nt Vestas V172 tuuliku, mille rootori diameeter 172 m (st raadius 86 m) ja

maksimaalne torni kõrgus 169 m, kujuneks eelnimetatud vähimaks kauguseks 255 m (sisuliselt

vastab tuuliku kogukõrgusele). DP-ga kavandatakse kuni 300 m tipukõrgusega tuulikuid,

mistõttu tuleks vastava kauguse määramisel arvestada kuni 300 m tuulikust. DP alast

linnulennult u 1,8 km kaugusel idas kulgeb tugimaantee nr 22 Rakvere - Väike-Maarja -

Vägeva tee (852222), u 3,5 km kaugusel lõunas kõrvalmaantee Järva-Jaani - Pikevere - Ebavere

tee (15127) ning u 1,1 km kaugusel kirdes kõrvalmaantee Uudeküla - Väike-Maarja tee

(17190). Kavandatavatest tuulikupositsioonidest jäävad riigimaanteed aga veelgi kaugemale.

Seega on riigiteedel liiklusohutuse tagamiseks vajalik vahemaa tagatud mitmekordselt.

Teadaolevalt (tarktee.ee, 26.01.2026) puuduvad eelnimetatud tugi- ja kõrvalmaanteedel massi-

ja gabariidipiirangud. Seega, arvestades ka kaugust tuulikutest võib juurdepääsetavust alale

pidada heaks ning olulist ebasoodsat mõju riigiteedele ette näha ei ole.

Tuulepargi juurdepääsuks ja ala siseste teedena on kavandatud kasutada võimalikult suures

ulatuses olemasolevat teedevõrku. Metsateede seisukorrast lähtuvalt tuleb teed laiendada ja

vajadusel suurendada kandevõimet. Vastavad tegevused nähakse ette koostöös teeomanikuga

edasise projekteerimise käigus. DP ala läbib Vao tee, mis Väike-Maarja valla üldplaneeringu

(2024) kohaselt on määratud avalikku kasutusse. Kui võtta ka Vao tee puhul aluseks 300 m

kauguse vajadus tuulikutest, siis on ka see kavandatavate tuulikupositsioonide puhul valdavas

osas kaetud. Erandiks on kaks tuulikupositsiooni (positsioonid 4 ja 7 Joonis 4.20), mis jäävad

Vao teest u 278-287 m kaugusele ehk napilt alla 300 m. Siinkohal tuleb aga arvestada, et 300

m tuuliku kogukõrgus on pigem maksimaalne ning hetkel ei toimu reaalselt nii kõrgete

tuulikute tootmist. Teisalt lähtuvalt kehtivast õigusruumist, tuleb kavandatavate

tuulikupositsioonide 4 ja 7 (Joonis 4.20) korral tuulikute lubatavaks kogukõrguseks arvestada

vastavalt 278 m ja 287 m. Nimetatu haakub ka ptk-s 4.4.3 toodud leevendusmeetmega, mille

kohaselt tuleb tuulepargi arendamisel kasutada madalamaid (kuni 270 m tipukõrgusega)

tuulikuid. Seega eelnimetatud leevendusmeetme rakendamisel ei esine õiguslikku vastuolu ka

tuulikupositsioonide 4 ja 7 korral.

114 Väike-Maarja valla tuuleala nr 6 detailplaneeringu KSH aruande eelnõu. Alkranel OÜ, 2024-2026.

Joonis 4.20. DP ala läbiva Vao tee paiknemine kavandatavate tuulikupositsioonide suhtes. Aluskaart:

Maa-ja Ruumiamet, 2026.

DP alast edela suunas, u 300 m kaugusel kulgeb Tamsalu linna ja Kiltsi küla vaheline

laiarööpmeline raudteetrass, mis on osa Tapa-Tartu suunalisest raudteest. Lähim kavandatav

tuulikupositsioon jääb raudteest enam kui 540 m kaugusele. Arvestades kaugust ei ole

tuulepargi rajamisega seoses ebasoodsat mõju raudteeliikluse ohutusele ette näha.

Kokkuvõtvalt ei ole alternatiiv I realiseerumisel olulist ebasoodsat mõju teedele ja

liiklusohutusele ette näha. Pigem võib eeldada vähest soodsat mõju, kuna juurdepääsu

tagamiseks on vajalik teid korrastada ja hooldada. Juurdepääsuteede täpsed lahendused, sh

ristumiskohad maanteedega, võimalikud teelaiendused jms lahendatakse edasise

projekteerimise etapis koostöös teeomanikega, sh kohalik omavalitsus ja Transpordiamet.

Asjakohane on arvestada ptk-s 4.4.3 toodud leevendusmeedet, mille kohaselt tuleb tuulepargi

arendamisel kasutada madalamaid (kuni 270 m tipukõrgusega) tuulikuid. Olemasoleva

olukorra ehk 0-alternatiivi jätkumisel säilib piirkonnas väljakujunenud maakasutus ehk

valdavas mahus põllu- ja metsamaad. Senise maakasutuse säilimisega ei kaasne negatiivset

mõju teedele ja liiklusohutusele.

115 Väike-Maarja valla tuuleala nr 6 detailplaneeringu KSH aruande eelnõu. Alkranel OÜ, 2024-2026.

4.4.5 Mõju ettevõtluskeskkonnale, sh mõju väärtuslikule

põllumajandusmaale, põllumajandusele, metsamajandusele ja

maardlatele

Ettevõtluskeskkond

Lääne-Viru tööstuse analüüsis (OÜ Geomedia, 2019) on toodud piirkondliku probleemina:

„Mitmete energiamahukate, sh ehitusmaterjalitootmise, ettevõte ekspordivõimalusi

ahendavad: Eestis tööstuslikele suurtarbijaile kehtiv naaberriikidest kõrgem ja perspektiivis

(seoses CO2 kvootide maksumusega) veelgi kasvav elektrienergia kõrge hind“. DP alast u 1,4

km kaugusel Ebavere külas asub Kaarma tööstuspark, kus tegutsevad mitmed energiamahukad

tootmisettevõtted, mida on vastavate kokkulepete korral võimalik tuulepargi elektriga liita.

Seeläbi on võimalik tuulepargi otsene positiivne mõju piirkonna ettevõtluskeskkonnale ning

taastuvenergia kasutamise võimalus võib soodustada ka uute ettevõtete rajamist piirkonda.

Samuti on piirkonna ettevõtluskeskkonnale positiivne mõju taristu (teed ja elektrivõrk)

arendamisel.

Tuulepargi mõju kohalikule tööhõivele on eelduslikult väike, kuivõrd tuulepargi kasutusaegne

tegevus on suuresti automatiseeritud ja digitaalselt hallatav ning vajab spetsiaalväljaõppega

tööjõudu. Teatud määral võidakse kohalikku tööjõudu, kellel pole spetsiifilist väljaõpet,

kasutada tuulepargi ehitusetapis ja kasutusaegse maa-ala hooldamise (niitmine, võsa

lõikamine) käigus.

Maakasutus

Kavandatava tegevuse tulemusel muutuks senise maatulundusmaa maakasutus mahus, mis on

vajalik tuulikute ja taristu rajamiseks. Maastikuilme muutub, kuna planeeritavale alale

kavandatakse elektrituulikuid ja sellega seotud taristut. Käesoleval hetkel on tegemist suuresti

maatulundusmaaga, millel asuvad metsa- ja põllumaad. Ümbruse senist sihtotstarbejärgset

kasutust maatulundusmaana tuulikute rajamine üldjuhul ei kitsenda ning on võimalik nii metsa-

kui põllumajandusliku kasutuse jätkumine. Seejuures on tuulikute juurdepääsuks vajalikke

rajatavaid teid vajadusel võimalik kasutada juurdepääsuks ka teistele, teede äärde jäävatele

piirkonna metsa- ja põllumaadele. Metsade raadamisega seonduvat on käsitletud peatükis 4.5.

Lisaks puuduvad mullastiku kaardi alusel (vt pk 2.2) DP alal alaliselt liigniisked mullad, mida

maaparanduse käigus võib olla vajadus kuivendada. Tulenevalt eelnevast

maaparandussüsteemidega kaetud alasid kõnealuses piirkonnas ei esine ning ka tuulikute,

juurdepääsuteede jm vajaliku taristu rajamiseks puudub kuivendamise vajadus. Seega ei ole

ette näha ka olulist kaudset mõju maakasutusele, mis võiks kaasneda ala osalise kuivendamise

korral.

DP ala lõunaosas paikneb Väike-Maarja üldplaneeringuga määratud väärtuslik

põllumajandusmaa, kuhu osaliselt on kavandatud ka tuulikupositsioonid ja teenindav taristu.

Tuulikupositsioonide ja teenindava taristu asukoha valikul on püütud võimalikult suures

ulatuses kasutada ära põllumassiivide servaalasid (ÜP-s seatud tingimus, vt ptk 1.2.1) ja

olemasolevaid teid/radasid (Joonis 4.21). Vaatamata eelnevale kaasneb tuulikute ja taristu

rajamisega teatud ulatuses väärtusliku põllumajandusmaa vähenemine, kuid arvestades

mahtusid ei ole tegemist olulise ebasoodsa mõjuga. Lisaks on tuulikute ümbruses võimalik

põlluharimisega suures osas jätkata. Siinkohal on oluline, et juurdepääsuteede kavandamisel

väärtuslikule põllumajandusmaale tuleb vajadusel ette näha mahasõidu võimalused põllu

harimiseks.

116 Väike-Maarja valla tuuleala nr 6 detailplaneeringu KSH aruande eelnõu. Alkranel OÜ, 2024-2026.

Joonis 4.21. Kavandatavate tuulikupositsioonide paiknemine väärtusliku põllumajandusmaa suhtes.

Alus: Väike-Maarja valla üldplaneering, 2024; Maa- ja Ruumiamet, 2026.

Tuulepargi lähialale (lähemale kui praegused elamualad) ei pruugi olla võimalik rajada uusi

müratundlikke objekte nagu elamud, hoolekandeasutused, tervishoiu-, laste- ja õppeasutused

ning muud hooned (müra hinnatud ptk-is 4.4.24.4.2). Samas sobituvad nimetatud objektid

ruumiliselt ja teenuste kättesaadavuse poolest pigem tuulepargist eemale jäävatesse

tiheasustuspiirkondadesse või nende lähedusse, nt Väike-Maarja alevikku ja Tamsalu linna.

Seega tõenäoliselt olulisel määral müratundlike objektide rajamise soovi tuulepargi lähialasse

ka ei esine.

Maardlad

Tuulepargi alal paiknevad aktiivsed Meibaumi II kruusakarjäär (TM Energy OÜ, loa nr

L.MK/323393, luba kehtib kuni 18.06.2028) ja Meibaumi liivakarjäär (FIE Tiiu Elmend

Mäeotsa Talu, loa nr L.MK/320214, luba kehtib kuni 23.03.2026 – loa omanik on esitanud

Keskkonnaametile taotluse loa pikendamiseks). DP ala edela osas asuvad Vao

lubjakivimaardla (MRD0000619) tehnoloogilise lubjakivi aktiivne reservvaru (1 plokk) ja

prognoosvaru (2 plokk). Lisaks külgneb planeeringuala põhjaserv Meibaumi kruusamaardlal

asuva Loksa kruusakarjääri (OÜ Thorsen Grupp, loa nr KL-514136, luba kehtib kuni

6.12.2036) mäeeraldise ja selle teenindusmaaga (Maa-ja Ruumiamet, maardlate rakendus,

2025).

Kavandatud tuulikupositsioonidest asub üks Meibaumi II kruusakarjääri keskosas ning üks

Vao maardla tehnoloogilise lubjakivi aktiivse reservvaru (1 plokk) maa-ala põhjaosas.

Meibaumi liivakarjääri lääneküljest jääb planeeritud tuulik u 60 m kaugusele.

117 Väike-Maarja valla tuuleala nr 6 detailplaneeringu KSH aruande eelnõu. Alkranel OÜ, 2024-2026.

Lähtuvalt maapõueseaduse § 14 lg 2 p 3 võib Kliimaministeerium või valdkonna eest vastutava

ministri volitatud asutus lubada maapõue seisundit ja kasutamist mõjutavat tegevust üksnes

juhul kui kavandatav tegevus halvendab maavara kaevandamisväärsena säilimise või

maavarale juurdepääsu olemasolevat olukorda, kuid tegemist on ülekaaluka avaliku huviga

ehitisega, sealhulgas tehnovõrgu, rajatise või ehitusseadustiku tähenduses riigikaitselise ehitise

(edaspidi riigikaitseline ehitis) ehitamisega, mille jaoks ei ole mõistlikku alternatiivset

asukohta, või tegemist on elektrituruseaduse tähenduses taastuvat energiaallikat kasutava

elektrienergia tootmisseadme ja seonduva taristu (edaspidi taastuvenergia ehitis) ehitamisega.

Maapõueseaduse § 14 lg 21 p 3 kohaselt võib Kliimaministeerium või kliimaministri volitusel

riigiasutus, kelle ülesanne on tagada riigi geoloogiaalane pädevus, lubada taastuvenergia

ehitise ehitamist muude maavarade maardla alal, mille kohta ei ole kehtivat kaevandamisluba

ega geoloogilise uuringu luba ning ei ole esitatud selle maavara kaevandamisloa ega

geoloogilise uuringu loa taotlust ning kui tegevusega on nõustunud Kliimaministeerium, juhul

kui ta ei ole käesolevas lõikes sätestatud loa andjaks, tähtajaliselt kuni 35 aastaks. Seejuures

loetakse seaduse mõistes „muude maavarade maardlate“ alla neid maardlaid, mis ei ole seotud

turba-, savi-, järvemuda-, järvelubja-, meremuda- ja põlevkivimaardlatega.

DP ala edela ossa kavandatud tuulikupositsioon jääb Vao maardla tehnoloogilise lubjakivi

aktiivse reservvaru (1 plokk) alale (Joonis 4.22), mille kohta ei ole kehtivat kaevandamisluba

ega geoloogilise uuringu luba ning ei ole esitatud selle maavara kaevandamisloa ega

geoloogilise uuringu loa taotlust. Seega rakendub siinkohal maapõueseaduse § 14 lg 21 p 3 ning

tuuliku rajamine on võimalik Kliimaministeeriumi või volitatud riigiasutuse nõusolekul.

Meibaumi II kruusakarjääri keskossa kavandatud tuuliku (Joonis 4.22) saab aga rajada

vaid pärast maavaravaru ammendamist vähemalt tuuliku ja vajaliku taristu maa-alalt.

Joonis 4.22. Kavandatavate tuulikupositsioonide paiknemine piirkonna maavara maardlate ja

mäeeraldiste suhtes. Aluskaart: Maa- ja Ruumiamet, 2025.

118 Väike-Maarja valla tuuleala nr 6 detailplaneeringu KSH aruande eelnõu. Alkranel OÜ, 2024-2026.

Meibaumi II kruusakarjäärile on kaevandamiseks luba väljastatud 2013. aastal, kuid siiani ei

ole karjääri avatud (mets on alalt raiutud orienteeruvalt 2013. aastal). 2023. maavarade

koondbilansi (Maa- ja Ruumiamet, 2024) alusel on aktiivse ehituskruusavaruna Meibaumi II

kruusakarjääris arvel 645 tuh m3 ehituskruusa. Seega on võimalik vastavate kokkulepete

saavutamisel tuulepargi rajamiseks kasutada DP alale jäävaid ehituskruusavarusid. Tuulepargi

rajamiseks vajalikku täiteliiva on vähemalt osalises mahus eelduslikult võimalik saada samuti

DP alale jäävast Meibaumi liivakarjäärist, kuigi 2023. a maavarade koondbilansi alusel on

kaevandatavat varu alles 41,9 tuh m3. Täpsed tuulepargi rajamiseks vajaminevad maavarade

mahud selguvad edasise projekteerimise käigus. Siiski on vajadusel ehituseks vajalikke

maavarasid võimalik saada ka teistest piirkonna karjääridest. Seejuures nii majanduslikust

otstarbekusest kui ka keskkonnasäästust tulenevalt loetakse mäeeraldise optimaalseks

teeninduspiirkonnaks ala kuni 50 km raadiuses tema ümber.

Kokkuvõte

Kokkuvõtvalt kaasneb alternatiiv I elluviimisel küll osaline piirkonna maakasutuse muutus ja

väärtusliku põllumajandusmaa vähenemine, kuid ümbruse senist sihtotstarbejärgset kasutust

maatulundusmaana tuulikute rajamine üldjuhul ei kitsenda ning on võimalik nii metsa- kui

põllumajandusliku kasutuse jätkumine. Küll aga tuleb tuulikute juurdepääsuteede rajamisel

põllumajandusmaale vajadusel ette näha mahasõidu võimalused põllu harimiseks ehk

rakendada leevendavat meedet. Positiivsete mõjude osas on läheduses paiknevad tootmisalad

vastavate kokkulepete korral võimalik tuulepargi elektriga liita. Seeläbi on võimalik tuulepargi

otsene positiivne mõju piirkonna ettevõtluskeskkonnale ning taastuvenergia kasutamise

võimalus võib soodustada ka uute ettevõtete rajamist piirkonda. Samuti on piirkonna

ettevõtluskeskkonnale positiivne mõju taristu (teed ja elektrivõrk) arendamisel. Seega on

pikaajaliselt ette näha mõõdukat soodsat mõju ettevõtluskeskkonnale. Meibaumi II

kruusakarjääri keskossa kavandatud tuuliku saab rajada vaid pärast maavaravaru

ammendamist vähemalt tuuliku ja vajaliku taristu maa-alalt.

Olemasoleva olukorra ehk 0-alternatiivi jätkumisel säilib senine maakasutus ehk valdavas

mahus põllu- ja metsa majandamine. Seejuures on põllu- ja metsa majandamisega võimalik

olemasoleva olukorra jätkumisel tegeleda mõnevõrra suuremal alal võrreldes alternatiiviga 1

(kavandatav tegevus). Seega ebasoodsat mõju ette näha ei ole. Küll aga jäävad olukorra

jätkumisel siiski realiseerimata võimalused, mis kaasnevad tuulikute arendamisega (nt

soodsam elekter ettevõtlusele).

Leevendav meede (meede on tõhus, aidates kaasa võimaliku ebasoodsa mõju vältimisele või

leevendamisele):

• Tuulikute juurdepääsuteede kavandamisel põllumajandusmaale tuleb vajadusel ette

näha mahasõidu võimalused põllu harimiseks.

4.4.6 Mõju varale ja elanike sotsiaalsetele vajadustele, sh võimalikud

kompensatsioonimeetmeid ehk kohaliku kasu võimalused kohalikule

kogukonnale

Kinnisvara

Kinnisvara väärtused sõltuvad mitmetest asjaoludest. Väljaspool Eestit tehtud uuringud on

näidanud, et tuulikud mõjutavad elukondlikku kinnisvara hinda negatiivselt, kuid mõju suurus

seostub peamiselt tuulikute kõrguse, kauguse ja nähtavusega. Näiteks Hollandis Dröes &

119 Väike-Maarja valla tuuleala nr 6 detailplaneeringu KSH aruande eelnõu. Alkranel OÜ, 2024-2026.

Koster (2021) poolt tehtud uuringus tõdetakse, et kõrgetel tuulikutel on suurem negatiivne

mõju võrreldes madalamatega. Uuringus leiti, et alla 50 m kõrgused tuulikud vähendavad vara

väärtust kuni 2% ning nende mõju ulatub kuni 1 km kaugusele. Tuulikud, mis on kõrgemad

kui 150 m vähendavad vara väärtust kuni 5,4% ja mõju ulatus on kuni 2 km. Inglismaal läbi

viidud uuringus (Gibbons, 2015) järeldati, et tuulikud vähendavad kinnisvara väärtust 2 km

raadiuses u 5-6%, seejuures on peamine mõjufaktor nende nähtavus kinnistul. Parsons ja

Heintzelman (2022) ülevaateartiklis analüüsiti kokku 18 (10 Euroopa ja 8 Põhja-Ameerika)

erinevat teemakohast teadusartiklit. Ülevaateartiklis leiti, et kinnisvara hindade mõjud

varieeruvad erinevates kaugusvahemikes. Seejuures tuulikute mõju kinnisvara väärtusele < 1

km kaugusel on keskmiselt -5% ja see langeb -1,2%-ni 3-4 km kaugusel. Keskmiselt väheneb

mõju u 1,3% kilomeetri kohta. Artiklis analüüsitud uuringutes ei leitud olulist mõju kinnisvara

väärtustele kaugemal kui 4 km ja 3-4 km kaugusvahemiku puhul ei leitud 72% uuringutest

kinnisvara väärtusele mõju. Teisalt 33% vaadeldud uuringutest ei leidnud mõju ka < 1 km

kaugusel.

USA-s on 2010. a läbi viidud seniste kinnisvara hindade ja tuuleparkide vaheliste seoste

uuringute koondanalüüs (Hinman, 2010). Hinmani (2010) uuringus toodi välja 98 erineva

uuringu tulemust, mis käsitlesid seost tuuleparkide ja kinnisvara hinna väärtuse vahel.

Vaadeldud uuringutest 61 uuringut (62,3%) ei leidnud seost tuuleparkide ja kinnisvara väärtuse

vahel, 27 uuringut (27,6%) leidis, et esineb positiivne mõju ja 10 uuringut (10,2%) tõi välja

negatiivse mõju kinnisvara hindadele. Hinmani (2010) uuringus tehtud analüüsi põhjal

järeldab autor, et kinnisvara väärtuse langus esineb pigem tuulepargi planeerimisperioodil ning

tuulepargi töötamise perioodil olulist negatiivset mõju ei esine.

Guo jt (2024) uuringus koondati USA kohta aastatel 1997–2020 rohkem kui 300 miljoni

eluaseme müügiandmeid 60 000 tuuliku läheduses. Uuringus leiti, et tuulikute mõju kinnisvara

väärtusele oli tunduvalt väiksem kui varasemalt arvati. Keskmiselt langes elamute hind kuue

miili (u 10 km) kaugusel tuulikutest vaid 1%, samas viimase kümnendi hindade muutuses

sellist mõju enam ei täheldatud. Põhjuseks võib olla asjaolu, et inimesed on tuuleparkidega

rohkem harjunud.

Soomes on uuritud (Taloustutkimus Oy, FCG Finnish Consulting Group Oy, 2021)

tuulikuparkide mõju kinnisvara väärtustele aastatel 2013-2021 8 omavalitsuses (Haapajärvi,

Jokioinen, Kalajoki, Karvia, Närpiö, Perho, Raahe ja Simo). Kokku vaadeldi elamukinnisvara

1134 tehingut tuuleparkidest 10 km raadiuses. Uuringu tulemused näitasid, et tuuleparkide

rajamine ei mõjutanud elamukinnisvara hindu uuritud omavalitsustes ning elamuhindade

muutusi mõjutab kohalik eluasemeturu üldine areng.

Oluline on ka silmas pidada, et ümbruse võimalikud keskkonnahäiringud ei ole ainsad ega isegi

mitte peamised kinnisvara hinna mõjutajad. Nt Earnharti (2006) artiklis käsitletakse avatud

ruumi ja sellega seonduvate hindade küsimust, kontsentreerides oma tähelepanu sedapuhku

seoste otsimisele eluaseme sektorile ja seal hindaja poolt jälgitavatele ja hinda mõjutavatele

asjaoludele nagu:

• eluaseme stiil ehk ühepereelamu, paariselamu, korterelamu, ridaelamu, jne;

• krundi suurus;

• eluruumide sisemine planeering;

• tehniliste süsteemide olukord nagu ventilatsioon, küte, veevarustus jne;

• hinnatava kinnisvara füüsilist konsistentsi kirjeldavad asjaolud hinnatuna 5-palli

süsteemis;

120 Väike-Maarja valla tuuleala nr 6 detailplaneeringu KSH aruande eelnõu. Alkranel OÜ, 2024-2026.

• hinnatava kinnisvara vundeerimiseks kasutatud vundamendi konstruktsioonide tüüp ja

selle ehitus-tehniline olukord;

• vannitubade arv eluasemetes;

• magamistubade arv hinnatavates eluasemetes;

• põhiliste ehituskonstruktsioonide tüüp ehk kas on tegemist puitkonstruktsioonis ehitisega

või kivikonstruktsioonis hoonega.

Seega mõjutavad elukondliku kinnisvara väärtust oluliselt enam muud näitajad, kui

keskkonnahäiringuid põhjustavate objektide lähedus.

Eesti kinnisvara hinnamuutuseid saab võrrelda Maa- ja Ruumiameti hinnastatistika andmete

põhjal. Käesoleva töö raames valiti hinnamuutuste võrdluseks Paldiski linn (kus 2012-2013

valmis 45 MW tuulepark), Lääne-Harju valla alevikud (Klooga, Karjaküla, Keila-Joa,

Vasalemma, Rummu, Ämari) ning Keila linn aastatel 2004-2024. Kinnisvara hinnastatistika

puhul tuleb arvestada, et tehingute hindasid ja pindala puudutavad andmed kuvatakse avalikult

vaid juhul, kui on toimunud vähemalt 5 tehingut, see aga võib mõjutada eelkõige väiksemate

asulate hinnastatistikat, kuna seal on vähem kinnisvara tehinguid. Statistikas vaadati

korteriomandite (eluruumide) tehinguid, kuna eluhoonetega hoonestatud elamumaa tehinguid

oli vaadatud asulates enamasti alla 5. Hinnastatistika puhul vaadati korterite keskmise

pinnaühiku hinda (eur /m2) kõikides pindalaklassides koos. Hinnastatistikas on kajastatud vaid

tehingu summa, korteri täpset asukohta, seisukorda ning teisi andmeid ei ole märgitud.

Hinnastatistikast selgub, et Paldiski linna kinnisvara hinnamuutused on olnud olulised (Tabel

4.15). 2007-2010 perioodil toimus märgatav keskmise hinna langus, samal perioodil oliEestis

üldine majandussurutis. 2012. aastal toimus samuti märgatav hinnalangus, kuid edasisel 2013-

2024 perioodil on hinnad olnud üldises kasvutrendis. Kahekümne aastaga on Paldiski linna

korterite keskmised ruutmeetrihinnad kasvanud u 201 eurolt 895 euroni ehk u 344%. Aastane

hinnakasv on olnud keskmiselt 13,7%. Sarnased tulemused on ka Lääne-Harju valla alevikes,

kus keskmine ruutmeetri hinna tõus aastas oli 13,2% ja summaarne kasv perioodi jooksul

371,5%. Keila linnas on kinnisvara keskmised hinnad Paldiski linna hindadest kõrgemad,

tõenäoliselt seetõttu, et Keila on võrreldes Paldiskiga Tallinnale lähemal. 2004-2024 perioodi

keskmine hinnatõus oli Keila linnas 10,1% aastas ja summaarne tõus 326,8%. Hinnastatistikast

ei ole näha Paldiski linna kinnisvarahinna langust tulenevalt tuulepargi töölehakkamisest,

samuti ei erine Paldiski linna kinnisvarastatistika trendid teiste piirkonna asulatega võrreldes.

2012. aasta hinnalangus võib olla tuulepargi valmimisest osaliselt mõjutatud, kuid üldist

hinnatõusu 20 aasta perioodil see mõjutanud ei ole. Siinjuures tuleb arvestada, et

hinnastatistikas ei kajastu täpsemate hinnangute andmiseks piisavalt andmeid, nt ei ole teada

korteriomandite kaugus tuulikutest. Samuti tuleb arvestada, et kinnisvara hindasid mõjutavad

paljud erinevad tegurid, mida peegeldab ka kinnisvarahindade langus majandussurutise ajal

ning kindlaid mõjureid on keeruline eristada.

121 Väike-Maarja valla tuuleala nr 6 detailplaneeringu KSH aruande eelnõu. Alkranel OÜ, 2024-2026.

Tabel 4.15. Korteriomandite hinnastatistika Paldiski linnas, Lääne-Harju valla alevikes ja Keila linnas

(Maa- ja Ruumiamet, 2025) Paldiski linn Lääne- Harju valla

alevikud

Keila linn

T

eh in

g u id

K es

k m

in e

p in

n aü

h ik

u

h in

d ,

eu r

/m 2

H in

n a

m u

u tu

s, %

T eh

in g

u id

K es

k m

in e

p in

n aü

h ik

u

h in

d ,

eu r

/m 2

H in

n a

m u

u tu

s, %

T eh

in g

u id

K es

k m

in e

p in

n aü

h ik

u

h in

d ,

eu r

/m 2

H in

n a

m u

u tu

s, %

2004 195 201,5

82 159,9

136 502,3

2005 191 301,5 49,6 145 217,7 36,1 180 647,2 28,8

2006 244 514,7 70,7 207 471,9 116,8 176 993,5 53,5

2007 159 662,3 28,7 161 601,6 27,5 209 1182,4 19,0

2008 68 602,1 -9,1 60 406,3 -32,5 131 1046,4 -11,5

2009 54 304,1 -49,5 37 251,0 -38,2 85 557,4 -46,7

2010 204 170,6 -43,9 40 159,7 -36,4 109 471,8 -15,4

2011 74 340,2 99,5 47 188,1 17,7 84 620,7 31,6

2012 53 197,2 -42,0 68 201,7 7,3 96 589,3 -5,1

2013 93 262,6 33,2 71 251,7 24,8 119 736,0 24,9

2014 81 269,9 2,8 95 209,8 -16,6 183 965,6 31,2

2015 103 321,8 19,3 102 321,7 53,3 143 1004,7 4,1

2016 93 366,5 13,9 84 362,1 12,6 143 1152,7 14,7

2017 108 396,4 8,2 95 400,0 10,5 164 1161,2 0,7

2018 103 429,4 8,3 84 346,9 -13,3 176 1232,8 6,2

2019 116 481,7 12,2 123 485,4 39,9 156 1250,1 1,4

2020 102 529,9 10,0 89 498,3 2,7 164 1376,3 10,1

2021 182 617,2 16,5 132 543,4 9,0 182 1521,9 10,6

2022 140 917,1 48,6 92 828,1 52,4 236 2232,0 46,7

2023 87 841,4 -8,3 93 837,5 1,1 181 2477,7 11,0

2024 91 894,8 6,4 96 754,2 -10,0 167 2143,9 -13,5

Keskmine

13,7

13,2

10,1

Summaarne 344,0 371,5 326,8

Kokkuvõtvalt saab üldistades teiste riikide uuringutest järeldada, et tuulepargid võivad

avaldada teatud negatiivset mõju kinnisvara väärtusele, kuid määravaks saab tuulikute kõrgus,

122 Väike-Maarja valla tuuleala nr 6 detailplaneeringu KSH aruande eelnõu. Alkranel OÜ, 2024-2026.

arv, kaugus, nähtavus jms. Mõju on suurem projektist teadasaamise perioodil, kuid tuulikute

rajamise järgselt mõju pigem väheneb. Mõju on suurem tuulikute läheduses ja väheneb kauguse

suurenemisel – keskmiselt jääb mõju -5% piiresse ja seda kuni 1 km kaugusel tuulikutest.

Samas esineb ka erandeid, kus mõju on suurem ka kaugemal või vastupidi, kus mõju ei esine

ka lähemal kui 1 km. Lisaks on oluline, et kinnisvara väärtust mõjutab eelkõige turu üldine

olukord, nõudluse ja pakkumise suhe, aga ka konkreetse kinnisvara enda seisukord, krundi

suurus, eluruumide sisemine planeering, konstruktsioonimaterjalid ja tehniliste süsteemide

olukord nagu ventilatsioon, küte, veevarustus. Järgnevalt käsitletav nn tuulikutasu võib

kinnisvara väärtust mõnevõrra muuta, sest eluruumide omanikud saavad iga-aastase täiendava

sissetuleku ning KOV-ile jäävat tuulikutasu võidakse kasutada kinnisvara väärtust

suurendavate tegevuste ja arenduste jaoks (nt teenuste pakkumine lähipiirkonnas, teede

korrashoid jms).

Sotsiaalsed aspektid

Tuuleparkide meelsusuuringu (Kantar, 2021) järgi peab 90% Eesti elanikest pigem või väga

oluliseks kliimaeesmärgiks energiatootmise tõhususe suurendamist ning 76% vastanute jaoks

on oluline, et riik seab ambitsioonikad eesmärgid taastuvenergia kasutuselevõtuks. Elanike

arvates peaks Eesti oma riigi jaoks vajaliku elektrienergia ise tootma, kõige olulisemateks

teguriteks elektrienergia puhul peetakse varustuskindlust ja hinda. Elanikest 72% toetab

meretuuleparkide ja 62% maismaatuuleparkide laiendamist, et täita kliimaeesmärke, kuid

meretuulepargi rajamisega oma kodu või suvekodu lähedusse on nõus 64% inimestest ning

maismaatuulepargi rajamisega vaid 35% elanikest. Võrreldes teiste energiaallikatega peetakse

mere- ja maismaatuuleparke küllaltki loodust hoidvateks – need jäävad alla vaid

päikeseenergiale. Tuuleparkide laiendamise vastu on keskmisest rohkem need inimesed, kelle

lähedale kavandatakse tuuleparki ning laiendamise suhtes kõige positiivsemalt on meelestatud

need, kellel on kogemus tuulikute lähedal elamisest ja kes on sattunud tuulikutega piirkonda.

Võrreldes inimesi, kes elavad tuuleparkide läheduses nendega, kellel ei ole tuuleparkidega

kokkupuudet, ilmneb, et kokkupuudet omavate elanike suhtumine tuuleparkidesse on

positiivsem. Mida väiksem oli uuringus kokkupuude tuuleparkidega, seda rohkem oli vastajate

hulgas neid, kes ei osanud oma hinnangutes seisukohta võtta.

Kantari meelsusuuringu kohaselt peetakse atraktiivseimaks hüvitismeetmeks rahalist

kompensatsiooni KOV-le, millest osa makstakse otse välja ka elanikele. 01.07.2023 sätestati

keskkonnatasude seaduses, et tuuleenergiast elektrienergia tootmine on keskkonnahäiring,

mille eest tuleb maksta keskkonnahäiringu hüvitamise tasu (edaspidi tuulikutasu). Tuulikutasu

makstakse alates tuuleelektrijaama ehitamise alustamise teatise registreerimisest kuni

tuuleelektrijaama tema asukohast eemaldamiseni. Tuulikutasu summa sõltub kvartalis

toodetud elektrienergia kogusest ja elektrienergia keskmisest börsihinnast. Tuulikutasu

makstakse KOV-le, kellel on kohustus tasust 50% jaotada tuulepargi mõjualas asuvate

eluruumide omanikele, kui eluruum on füüsilise isiku omand ning eluruum on omaniku

rahvastikuregistrijärgne elukoht. Hüvitist saavad kuni 250 meetristest tuulikutest kuni kahe

kilomeetri kaugusel asuvad majapidamised ning üle 250 meetri kõrguste tuulikute puhul kuni

kolme kilomeetri kaugusel asuvad majapidamised. Kui vastavalt, kas kahe või kolme

kilomeetri kauguseni tuuleelektrijaama lähima torni keskpunktist ulatuv piirjoon läbib

kinnistut, ulatub mõjuala kinnisasja kaugeima piirini. Tuulikutasu jaguneb võrdselt kõigi

eluruumide omanike vahel ehk mida rohkem on tuulepargi mõjualas eluruumide omanikke,

seda väiksem on saadav tasu ühe eluruumi omanikule. Maksimaalne tuulikutasu suurus

eluruumi kohta on kalendriaastas vastava aasta kuue kuu töötasu alammäär (2025. aasta seisuga

oleks see maksimaalselt 5316 eurot). Ehitusjärgus makstakse tuulikute eest kümnendik

kehtivast tuulikutasust.

123 Väike-Maarja valla tuuleala nr 6 detailplaneeringu KSH aruande eelnõu. Alkranel OÜ, 2024-2026.

Alates tuulikutasu kehtestamisest deklareeriti Eestis tuuleenergiast elektrienergia tootmise tasu

2023. aastal 47 230 eurot (31 440 eurot Pärnu maakonnas ja 15 540 Ida-Viru maakonnas), mis

tuli ehitusjärgus olevatest tuulikutest. 2024. aastal oli deklareeritud tasu 292 020 eurot

(155 290 Pärnu maakonnas, 135 870 eurot Ida-Viru maakonnas ning 870 eurot Lääne-Viru

maakonnas) (Keskkonnaamet, 2025). Tuuleparkide valmimisel saadav tuulikutasu summa

suureneb, seega tõuseb tulevikus KOV-dele ja tuuliku mõjualas olevate eluruumide omanikele

tuulikutasu positiivne mõju märkimisväärselt.

Käesoleva detailplaneeringu ala mõjualasse jäävate elamute arvu määramisel lähtuti ETAK

andmete kohasest elu- ja ühiskondlike hoonete asukohtadest ning alale kavandatavate tuulikute

põhimõttelistest asukohtadest. Detailplaneeringu ala 3 km puhvrisse jääb 347 elu- või

ühiskondlikku hoonet (nii väikeelamud kui kortermajad), kellel on õigus keskkonnahäiringu

hüvitamise tasule (täpne lõplik arv määratakse edasise projekteerimise käigus lähtuvalt

hetkeolukorrast).

Vastavalt keskkonnatasude seadusele saab kohalik omavalitsus kasutada iga-aastaselt 0,7-1

protsenti tuulepargi müügitulust valla ja kohalike elanike hüvanguks. Sellest pool tuleb jagada

kuni kolme kilomeetri kaugusel elavate inimeste vahel ning ülejäänud summa saab kasutada

kohalik omavalitsus oma äranägemise järgi.

Näiteks Keskkonnaportaali tuulikutasu kalkulaatori (Tuulikutasud | Keskkonnaportaal,

26.01.2026) alusel oleks 88,4 MW installeeritud võimsuse (13 tuulikut nimivõimsusega 6,8

MW), keskmise elektri müügihinna 80 eur/MWh ja 3 km raadiusse jäävate elamute arvu (347)

korral 0,7% müügitulu puhul ühe majapidamise kohaliku kasu summa 150 eur/a ja 1%

müügitulu korral 214 eur/a. Tulenevalt suurest majapidamiste arvust ei ole ühe majapidamise

kohta aastas saadav summa suur, kuid aitab siiski teatud määral katta majapidamise iga-

aastaseid kommunaalkulusid, mis omakorda võib aidata kaasa mõnevõrra kinnisvara hinna

tõusule või vähenemise kompenseerimisele. Selle kohta siiski puuduvad uuringud ja andmed

ning kindlalt seda väita ei saa.

Tuuleparkide rajamisega kaasneb täiendavate töökohtade teke, peamiselt siiski ehituse ajal.

Samas ka tuuleparkide kasutusaegseks hoolduseks ja järelevalveks on vajalik teatud hulga

sptetsiaalse kvalifikatsiooniga töötajate olemasolu. Suure tõenäosusega ei tähenda see

automaatselt kohalikele elanikele töökohti rajatavas tuulepargis. Siiski avaldab töötajate ja

tegevuste piirkonda lisandumine soodsat mõju peamiselt kohalikele teenuste pakkujatele.

Samuti kaasneb töökohtade teke, kui piirkonda lisandub tootmisettevõtteid (vt ptk 4.4.5).

Piirkonna puhkeväärtustele avalduvat mõju on käsitletud peatükis 4.3.4 ning väärtuslikele

põllumajandusmaade säilimisele ja ettevõtlusele peatükis 4.4.5.

Kokkuvõtvalt saab välja tuua, et kuigi tuuleparkide rajamine võib tuua kaasa teatud

negatiivseid (ebasoodsaid) mõjusid varale (tõenäoliselt vähendab teatud määral lähipiirkonna

kinnisvara väärtust), kaasneb alternatiiv I korral tuulikute rajamisega siiski vähene soodne

mõju läbi kohaliku kasu instrumentide (kompenseerivad võimalikku väärtuse langust)

rakendamise. 0-alternatiivi ehk olemasoleva olukorra jätkumisel säilivad küll olemasolevast

maakasutusest lähtuvad hüved, kuid saamata jääb potentsiaalne tuulikutasu ja seda nii

kohalikele elanikele kui KOVile. Seega on ette näha pigem vähest ebasoodsat mõju.

124 Väike-Maarja valla tuuleala nr 6 detailplaneeringu KSH aruande eelnõu. Alkranel OÜ, 2024-2026.

4.5 Mõju kliimamuutustele ja kliimamuutustega kaasnevad mõjud

Tuuleparkide rajamine aitab kaasa kliimamuutustega seonduvate eesmärkide (vt ka ptk 1.2.1)

täitmisele, suurendades seejuures energiajulgeolekut ja varustuskindlust ning teisalt

vähendades fossiilsetest kütustest energia saamise vajadust. Seega kaasneb tuuleparkide

rajamisega kliimamuutuste pidurdamisele oluline soodne mõju.

Tuulikute tootmiseks ning tuuleparkide rajamiseks kulutatakse ressursse ning emiteeritakse

kasvuhoonegaase. Seejuures, mida suurema võimsusega on tuulik, seda väiksem on

kasvuhoonegaaside heide ühe toodetud energiaühiku (kWh) kohta, nt 30 kW tuuliku puhul 55,4

g CO2/kWh (Kilki, 2013).

Tuuliku Vestas V150-4.2 MW elutsükli analüüsi (Mali & Garrett, 2022) alusel emiteeritakse

kasvuhoonegaase enim tuuliku torni ja vundamendi ehituse käigus. Seejuures on V150-4.2

MW tuuliku rajamise, kasutamise ja demonteerimise ehk eluea jooksul emiteeritav CO2 kogus

(CO2 ekvivalent, ingl. k Global Warming Potential) 7,3 g/kWh, Vestas V172-7.2 MW oma

6,2g CO2e/kWh. Võrdlusena on toodud erinevate elektritootmistehnoloogiate korral kogu

olelusringi jooksul kaasnevate kasvuhoonegaaside kogused väljendatuna CO2 ekvivalentidena

toodetud elektrienergia koguse suhtes (Tabel 4.16).

Tuuliku rajamiseks energia kasutuse ja tuuliku poolt eluea jooksul toodetava energia osas leiti

samas elutsükli uuringus (Mali & Garrett, 2022), et tuulik toodab oma eluea jooksul tagasi 31

korda rohkem energiat kui ta ise terve oma elutsükli jooksul vajab. Seejuures toodab Vestas

V150-4.2 MW tuulik enda elueaks vajaliku energia koguse 7,6 kuuga ehk tagasitootmise aeg

on 7,6 kuud. Vestas V172-7.2 MW tuulik toodab enda elueaks vajaliku energia koguse tagasi

7 kuuga.

Tabel 4.16. Erinevate elektritootmistehnoloogiate korral kogu olelusringi jooksul kaasnevate

kasvuhoonegaaside kogused väljendatuna CO2 ekvivalentidena toodetud elektrienergia koguse suhtes.

Energiaallikas Arvesen ja Hertwich (2012)

Kivisüsi 1000 g/kWh (CO2 sidumise ja ladustamisega 180–220 g /kWh)

Kütteõli -

Maagaas 500–600 g/kWh (CO2 sidumise ja ladustamisega 140–160 g/kWh)

Biomass -

Fotogalvaanilised

päikesepaneelid

29–80 g/kWh

Tuuleenergia 8-20 g/kWh

Tuumaenergia 8-45 g/kWh

Hüdroenergia 3-7 g/kWh

Tuulikute ja vajaliku taristu rajamine muudab sõltuvalt asukohast rohkemal või vähemal

määral maakasutust, seejuures osutub vajalikuks metsa raadamine.

ETAK andmete alusel kattuvad detailplaneeringu alale kavandatavate tuulikute põhimõttelised

asukohad suures osas metsamaaga. Kokku on ETAK kohasele metsamaale detailplaneeringuga

kavandatud uute teede, platside sh tuulikute maksimaalseks kavandatavaks ehitusaluseks

pinnaks u 28,8 ha. Siia lisandub teatud mahus ka olemasolevate teede laiendamisest tingitud

metsa raadamise vajadus ning ka alajaamade platsid, kui need rajatakse metsamaale.

125 Väike-Maarja valla tuuleala nr 6 detailplaneeringu KSH aruande eelnõu. Alkranel OÜ, 2024-2026.

Süsiniku varu hindamiseks raadatava metsa (28,8 ha) piires kasutati ELME2 projekti (Helm jt,

2023) raames loodud metsa puitsesse biomassi seotud süsiniku varu (t C/ha) kaardikihti.

Tegemist on rasterkihiga, mille piksli suurus on 5x5 m (25 m2). Piksli väärtuse saamiseks

teisendati ühikud väärtuseks t/25 m2. Raadatava metsa jäävate pikslite väärtused liideti kokku

ning teisendati tulemus ümber CO2 ekv. Tulemusena leiti, et raadatava metsa piires on

puistsesse biomassi seotud süsiniku varu umbes 295 t C ehk 1082 t CO2 ekv. Puidus olev

süsinik vabaneb põletamise või lagunemise käigus, mida leevendab pika kasutuseaga

puidutoodete (ehitiste struktuurielemendid, mööbel) tootmine, mis asendaksid suurema

süsinikujalajäljega materjale. Eelduslikult ei kasuta arendajad ise raadatud ala puitu ning

eelduslikult ei ole neil võimalust puidu edasist kasutamist mõjutada.

Metsad on olulised süsiniku sidujad ja talletajad. Metsaregistri andmetel esinevad kavandatud

teede ja platside asukohas valdavalt sinilille kasvukohatüüpi keskealised (keskmine vanus 44

aastat) kuusikud. RMK 2023. a süsinikuraporti (2025) kohaselt sidusid RMK valduses olevad

metsad 2023. aastal ligikaudu 5,4 t CO2 hektari kohta (t CO2 /ha aastas). Seega jääb metsa

raadamise tõttu sidumata 155,5 t CO2 ekv/a ehk võttes arvesse tuulikute eluiga (20-30 aastat)

jääb 30-aastase perioodi kohta sidumata 4665 t CO2 ekv. DP alale kavandatakse 13 tuulikut

ehk ühe tuuliku tõttu jääb sidumata 30-aastase perioodi kohta umbes 360 t CO2 ekv.

Kui arvestada keskmiseks suure tuuliku aastaseks elektritoodanguks 20 GWh/a, siis on 13

tuulikust koosnev tuulikupark võimeline tootma aastas 260 GWh energiat.

Põlevkivist energia tootmise eriheitetegur on vastavalt SEI Tallinn KHG jalajälje hindamise

juhendile (2023) 0,377 kg CO2 ekv/kWh. Ehk põlevkivist sama koguse elektrienergia tootmise

süsiniku jalajälg oleks 98 020 000 kg CO2 ekv ehk 98 020 t CO2 ekv. Maagaasi eriheide on

sama juhendi kohaselt 0,199 kg CO2 ekv/kWh ja maagaasist sama koguse elektrienergia

tootmise süsiniku jalajälg oleks 51 740 000 kg CO2 ekv ehk 51 740 t CO2 ekv.

Võttes arvesse, et 30-aastase perioodi kohta jääb raadatud metsaalal sidumata 4665 t CO2 ekv

ja põlevkivist elektrit tootes oleks 30-aastase perioodi kasvuhoonegaaside emissioon 2 940 600

t CO2 ekv, siis 30 aasta vaates on vahe ~2,936 miljonit tonni CO₂ ekv. Maagaasiga on 30-

aastase perioodiga vahe ~1,548 miljonit tonni CO₂ ekv.

Seega, arvestades kui palju väheneb tuulikute kasutamisega CO2 emissioon võrreldes nt

fossilse elektri emissiooniga, võib tuulikute ja taristu rajamiseks vajalikust metsa raadamisest

tingitud süsiniku sidumise vähenemist pidada ebaoluliseks. Lisaks on võimalik raadatavast

metsast saadavat puitu kasutada sõltuvalt selle kvaliteedist kas ehitusmaterjalina (võimaldaks

asendada nt rauda, betooni ehk nn asendusefekt) või puittoodete valmistamisel

(Keskkonnaagentuur, 2015a). Mõlemal juhul jääb süsinik puidus seotuks pikkadeks aastateks.

Täiendavalt saab siinkohal välja tuua, et vastavalt keskkonnatasude seadusele tuleb raadamise

korral tasuda raadamisõiguse tasu. Raadamisõiguse tasust riigile laekuvaid vahendeid

kasutatakse sihtotstarbeliselt maakasutussektori kliimaeesmärke täitvate tegevuste

rahastamiseks. Seega, kaasneb alternatiiv I ellu viimisel koondmõjuna mõõdukas soodne

mõju, mis on ühest küljest seotud metsa raadamise vajaduse ja teisest küljest fossiilsele

elektrile keskkonnasõbraliku alternatiivi leidmisega.

Eelneva alusel saab ka olemasoleva olukorra ehk 0-alternatiivi jätkumisel positiivse asjaoluna

tuua välja senise maakasutuse, sh metsamaa säilimise, mis aitab kaasa CO2 sidumisele. Teisalt,

kui säilib fossiilse elektri kasutamine, siis on DP alal raadamisest tingituna sidumata jääva CO2

hulk väike võrreldes fossiilse tootmise käigus vabaneva CO2 kogusega.

126 Väike-Maarja valla tuuleala nr 6 detailplaneeringu KSH aruande eelnõu. Alkranel OÜ, 2024-2026.

Elektriseadmetes ja ka tuulikutes kasutatakse lülitussüsteemides SF6 gaasi ehk väävel

heksafloriidi, mis on tugeva toimega kasvuhoonegaas. SF6 on normaaltingimustes gaasiline.

SF6 kasutamise osas tuleb lisaks arvestada, et antud kemikaali osas on Euroopa Liidus

kehtestatud järk-järguliselt rakenduv kasutamise keeld. Vastavalt seadmete pingele muutub

SF6 jaotusseadmetes keelatuks olenevalt seadme pingest vahemikus 2026-2032 aasta

(https://eur-lex.europa.eu/eli/reg/2024/573/oj). Tuulikutes, mille pinge on alla 24kV, ei või

alates 1. jaanuarist 2026. a SF6 enam kasutada ning 1. jaanuarist 2030 alates ei või enam SF6

kasutada 24-52 kV seadmetes. Detailplaneeringu alale kavandatavad tuulikud on 33 kV, kus

SF6 on võib olla kasutusel kuni 2029. a lõpuni. Tuulikuga seotud SF6-st 0,1% lekib aastas ning

tuuliku eluea jooksul arvestatakse, et gaasi leke võib kokku olla 2% kasutatavast gaasist

(Vestas, 2023). Gaasi leke omab olulist osa tuulikute süsiniku jalajäljest. Siiski ka seda

arvestades jääb tuulikute süsiniku jalajälg tunduvalt väiksemaks kui fossiilsete kütustel

töötavate elektrijaamade jalajälg. Normaalselt mittetöötavad seadmed või nende osad

vahetatakse vajadusel välja ja käideldakse nõuete kohaselt.

Tuulikud mõjutavad vähesel määral mikrokliimat tuulikute ümbruses:

• Õhutemperatuur muutub öösel külmemaks ja maapinna temperatuur soojemaks;

• Evapotranspiratsioon ja aurustumine öisel ajal selle tõttu suurenevad;

• Siiski näitavad enamik uuringuid, et tuulepargi mõju taimestiku kasvule nii ruumiliselt

kui ka ajaliselt on kas pigem positiivne või puudub üldse või on tühine.

Ze jt (2024) ülevaateartiklis on välja toodud järgmist: Enamik uuringuid viitab sellele, et

maapinna soojenemine ei ületa üldiselt 1℃. Maismaa tuuleparkide soojendav mõju

maapinnalähedasele pinnale on koondunud öisele ajale ja ei ole päeval oluline. Inglismaa

turbamaal asuva maismaa tuulepargi 101 maapealse ja pinnaseanduri andmed näitavad, et

maismaa tuulepargid põhjustavad maapinnalähedase õhutemperatuuri 0,18 ℃ tõusu. Maismaa

tuulepargid vähendavad vertikaalset temperatuurigradienti ja suurendavad süsinikdioksiidi

voogusid, mis omakorda tõstavad maapinna lähedast õhutemperatuuri. Maismaatuulepargid

aitavad kaasa kohalikele sademete hulgale olenemata nende suurusest, kusjuures maismaa

tuuleparkide ümbruses suureneb sademete hulk 1%. Aurustumise tõus on siiski suurem kui

sademete hulga kasv. Seega kuivades piirkondades võib mulla veevaru vähenemise tõttu

taimede kasv olla pärsitud. Eestis, kus sademete hulk ületab tugevalt aurumist, see oluliseks

probleemiks ei ole.

Iowa State University (2018) uuring jällegi toob välja, et tuulepargid suurendavad

teraviljakasvu. Pinnase ülaosas on palju süsihappegaasi – lausa kaks või kolm korda rohkem

kui õhus, õhu liigutamine turbiinide poolt tõmbab pinnasest välja süsinikdioksiidi, nii et taim

saaks fotosünteesiks seda rohkem kasutada. Alla liikuv õhk tekitab ka taimede suuremat

liikumist, mis suurendab päikesevalguse ligipääsu taimedele. Seega rohkem süsihappegaasi ja

valgust suurendab fotosünteesi toimumist. Seega turbiinide mõjul turbiinide vahetus läheduses

vilja kasv ja produktsioon suurenevad tänu paranenud fotosünteesile.

Kliimamuutustega kaasnevad mõjud ka tuuleparkidele. Siinkohal saab välja tuua nt

kliimamuutustega kaasnevate keskmiste tuulekiiruste kasvu, aga ka ekstreemsete

ilmastikuolude (tugevad tormid, paduvihmad) esinemise sageduse kasvu. Eesti

kliimastsenaariumi aastani 2100 (Keskkonnaagentuur, 2015b) kohaselt suureneb keskmine

tuulekiirus just talvisel perioodil, samas kasvab talvel ka ekstreemsete tuuleolude esinemise

võimalus. Keskmiste tuulekiiruste suurenemine mõjub positiivselt, kuna võimaldab toota

rohkem elektrit ja seda eelkõige perioodil (talv), kui elektri nõudlus on suurim. SEI Tallinn

(2015) toob võimalike kliimamuutustega tuuleparkidele kaasnevate negatiivsete mõjudena

127 Väike-Maarja valla tuuleala nr 6 detailplaneeringu KSH aruande eelnõu. Alkranel OÜ, 2024-2026.

välja, et seoses võimalike ekstreemsete tuulepuhangute tugevnemisega, võib sagedamini

esineda tuuleparkide väljalülitumise oht, kuna tuulikud lülituvad ohutuse kaalutlusel

tormituulte korral välja. Kui tuulikute väljalülitumine on massiline, siis seab see ohtu

energiasüsteemi stabiilsuse ning nõuab lisanduvaid kiireid kompenseerimisvõimsusi. Lisaks

ekstreemsete tuulekiiruste sagenemise mõjule ja kaitsemehhanismidele mõjub ka sademete

hulga suurenemine, mis võib takistada hooldusmeeskondade juurdepääsu maismaal paiknevate

tuulikute asukohta. See eeldab juurdepääsuteede tugevdamist. Seoses talviste temperatuuride

sagedasema püsimisega 0 ⁰C ligidal kõrge õhuniiskuse tingimustes suureneb jäite oht. Jäite

ladestumisel tuuliku tiiviku labadele võivad need kahjustuda. Nimetatud mõjude avaldumise

tõenäosus on sõltuvalt mõjust ja ajaskaalast SEI Tallinn (2015) alusel kas väike või keskmine.

Selleks, et jää kujutaks endast ohtu, on vajalik jää maha kukkumise ja inimese paiknemise jää

kukkumise kohas kokkulangemine. Kuna jäite teke on nähtus, mis esineb juhuslikult, ilmneb

oht samuti juhuslikult. Kui see juhtub, on oht suur, kuid suure osa aastast on turbiin jäävaba.

Jäite ohtu esineb Eesti tingimustes alla 2 % aastast. Maailmapraktikast ei ole teada ühtegi

tõsiste vigastuste juhtumit, mis oleks põhjustatud tuulikult lendavast jääst. Tuulikute jäätumise

ohtu on võimalik minimeerida ning selleks on välja töötatud erinevad tehnoloogilised

lahendused nagu näiteks jäätumisvastased süsteemid. Jäätumisvastaste süsteemide puhul on

üldjuhul tegu lahendustega, kus tuuliku laba sees on võimalik tekitada kuuma õhu ringlus, et

jää pärast selle tekkimist sulatada. Lisaks on võimalik varustada tänapäevased tuulikud

anduritega, mis seiskavad tuulikud jää tekkimisel ning seejärel saavad hooldustehnikud

tegeleda tiivikute jääst ohutu vabastamisega (Lemma OÜ, 2025b). Tuulikute valimisel tuleb

arvestada Eestis esinevate kliimatingimustega ning kasutada sobilikke tehnilisi lahendusi.

Kokkuvõtvalt saab tõdeda, et summaarselt on kliimamuutustega seonduvad mõjud

tuuleenergiaressursile positiivsed, kuid mõned kliimamuutused raskendavad

tuuleenergiaressursi kasutamist.

4.6 Muud mõjud (mõju riigikaitsele, mobiilisidele ja

avariiolukordade mõju)

4.6.1 Mõju riigikaitseliste radarite ja mobiilside toimimisele

Vabariigi Valitsuse 2019. ja 2021. aasta otsused investeerida täiendavasse lisaradarisse Kirde-

Eestis ning passiivradaritesse on Eestis huvi tuuleenergeetika arendamise vastu märgatavalt

kasvatanud. Lisaradari käivitamise järgselt jääb ka detailplaneeringu ala piirkonda, kus olulisi

riigikaitselisi kõrguspiiranguid ei esine. Samas annab lõpliku hinnangu kavandatavale

tegevusele Kaitseministeerium, seejuures iga konkreetne tuuliku asukoht/koordinaat tuleb

kooskõlastada Kaitseministeeriumiga.

Tuulikud ei kujuta üldiselt mobiililevile ohtu (EPURON PTY LTD, 2012). Põhjus seisneb

selles, et mobiili signaali ülekandmiseks jagatakse signaal osadeks ehk pakettideks ning

paketid saavad liikuda saatjalt vastuvõtjale erinevaid teid pidi. Seega ka võimalike häiringute

korral suunatakse signaal ümber ilma, et kasutaja kogeks häiringuid sideteenuste kasutamisel.

Siiski, kui tuulikud paigutatakse mobiilimasti või vastuvõtja lähedusse ja tuulikud paiknevad

otseselt saatja ja vastuvõtja vahel, võivad teatud juhtudel häiringud esineda. Häiringu tekke

riski saab viia miinimumini tuuliku asukoha valikuga. ETAK (05.12.2025) andmetele

tuginedes ei paikne DP alal ega lähiümbruses sideteenustega seotud maste (Joonis 4.23). Seega

ei kavandata alternatiiv I ellu viimisel ka tuulikuid nende ega ka elamute (vastuvõtjad)

lähedusse ning ebasoodsat mõju ette näha ei ole. Lisaks on planeerimisprotsessi kaasatud

128 Väike-Maarja valla tuuleala nr 6 detailplaneeringu KSH aruande eelnõu. Alkranel OÜ, 2024-2026.

mobillisideoperaatorid ja Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet (TTJA), kes saavad

vajadusel anda omapoolse täiendava sisendi võimalike mõjude osas.

Olemasoleva olukorra ehk 0-alternatiivi jätkumisel ei ole ebasoodsat mõju ette näha.

Joonis 4.23. Sidemastide paiknemine detailplaneeringu ala piikonnas. Alus: ETAK, 2025; Maa- ja

Ruumiamet, 2025.

4.6.2 Avariiolukordadega kaasnevad mõjud

Nõuetekohasel projekteerimisel ja kasutusaegsel käitamisel on avariide esinemine

vähetõenäoline. Avariide riske aitab maandada ka tuulikute tehnilise seisukorra pidev

digitaalne seire, mis saadab vastava info kontrollkeskusesse. Siiski ei saa täielikult välistada

võimalike avariide esinemist.

Reostuse oht

Potentsiaalseks reostuse allikaks on tuuliku gondlis paiknevas käigukastis kasutatav õli.

Reostusoht võib esineda sisuliselt vaid gondli purunemisel või ebaõige õlivahetuse protseduuri

korral, kui õli võib sattuda pinnasesse ja pinnavette. Gondli purunemise tõenäosus on väike,

seega ka võimalik risk reostuse tekkeks on madal.

Tuulikute tehnoloogia on arendatud selliseks, et õlivahetus toimuks harva. Samuti on

tänapäeva tuulikute tehnilistes lahendustes arvestatud lekkeohu minimeerimisega. Õlivahetus

toimub üldjuhul vastava tsisternauto abil. Vana õli pumbatakse voolikuid kasutades autosse

ning uus õli pumbatakse asemele. Õlivahetus teostatakse spetsialiseeritud ettevõtete ja

kvalifitseeritud spetsialistide poolt. Kui reostus peaks siiski ilmnema sõltuvad reostuse leviku

129 Väike-Maarja valla tuuleala nr 6 detailplaneeringu KSH aruande eelnõu. Alkranel OÜ, 2024-2026.

ulatus ja tagajärjed pääste- ja hooldusmeeskonna tegutsemise operatiivsusest (õlireostuse kiire

lokaliseerimine ja likvideerimine). Kaasaegsed tuulikud on pideva digitaalse kaugjälgimise all,

mis tagab operatiivse info tuuliku seisundist ja seega vähendab õnnetuste toimumise riski. Kui

õlileke peaks siiski esinema, siis oma olemuselt sarnaneb õnnetuskütuseveoki avariiga

maanteel ning peamine abinõu on päästeteenistuse ja tuuliku hooldemeeskonna kiire

reageerimine. Õnnetuse vältimiseks tuleb tuulepargi valdajal tagada tuulikute korrasoleku

pidev monitooring ning hoolduste toimimine vastavalt konkreetselt paigaldatavate

tuulikumudelite tehnilistele tingimustele.

Lisaks on järjest enam kasutusele tulemas ka tuulikud, kus puudub käigukast. Nimelt on turule

tulnud otseajamiga (direct-drive) tuulikud, mille konstruktsioonis puudub käigukast. Sellised

tuulikud ei vaja suurt käigukastiõli reservuaari, mis on seni moodustanud valdava osa tuulikuga

seotud õli kogusest15 . Kuigi ka otseajamiga turbiinides on endiselt määrdeaineid (näiteks

pöördlaagrid, hüdrosilindreid asendavad määrded), on nende kogused võrreldes käigukastiga

mudelitega oluliselt väiksemad. Samuti liigub tuuleenergeetika sektor tasapisi elektriliste

labapöördesüsteemide suunas16 – elektrilised ajamid ei vaja hüdraulikaõli, kõrvaldades nii ühe

võimaliku lekkeallika.

Jäätumine

Eesti tingimustes võib esineda tuuliku labade jäätumise oht ning labade pöörlemisel võivad

eralduda jäätükid. Sõltuvalt labade pöörlemise kiirusest võivad jäätükid lennata mitmesaja

meetri kaugusele. Selle vältimiseks on tänapäevastes tuulikutes kasutusel jäätumist tuvastavad

seiresüsteemid (Wang jt, 2022) ja ka labade soojendussüsteemid (Rastayesh jt, 2019), mis

viivad jäätükkide tekke ja lendumise riski minimaalseks.

Kirjanduses on töötavast tuulikust lenduvate jäätükkide mõjuala arvutamiseks soovitatud

valemit 1,5*(torni kõrgus+rootori läbimõõt) (Rastayesh jt, 2019). 300 m tipukõrgusega tuuliku

puhul oleks sel juhul võimalik mõjuala 579 m (1,5*(214+172)). Arvestades, et elamud jäävad

kavandatavatest tuuleparkidest (tuulikutest), sh lõplikust eelvalikualast tunduvalt kaugemale

ning ka lähimad riigimaanteed jäävad tunduvalt kaugemale (vt ptk 4.4.4), siis ei ole ette näha

olulist mõju seoses võimalike jäätükkide lendumisega. Lisaks on oluline, et jäätükkide

lendumise riski aitavad vähendada vastavad seire- ja labade soojendussüsteemid.

Jäätumisohust tingitud riskide vähendamiseks on soovitatav kasutada elektrituulikutel, mille

ohualasse jäävad teed, jäätumisvastast süsteemi või varustada tuulikud anduritega, mis

seiskavad tuulikud jää tekkimisel.

Tulekahju

Teatud juhtudel võib esineda ka tuulikute süttimist. Süttimise põhjused on peamiselt seotud

äikesega kaasneva välgu tabamuse või tuuliku enda elektrilise või mehaanilise rikkega (Uadiale

jt, 2015). On leitud, et tuulikute süttimine moodustab hinnanguliselt 10–30% kõikidest

tuulegeneraatoritega seotud avariidest (Uadiale jt, 2015). Tuulikute süttimise sageduse kohta

on andmed varieeruvad. On hinnatud, et igal aastal süttib maailmas 2000 tuuliku kohta 1 tuulik,

kuid teisalt võib see näitaja olla ka 1 tulekahju 10000 tuuliku kohta (McCorkell, 2020). Siiski

eelneva alusel esineb tulekahjusid võrdlemisi väikse tõenäosusega.

Kuna tuulikute tulekahjud leiavad aset kõrgel gondlis, siis ei ole neid võimalik ka maapeal

paiknevate tulekustustusvahenditega kustutada. Seega on tuuliku tulekahju korral

15 Why Biden’s Plans For More Wind Turbines Won’t Increase Lube Demand – Kline + Company 16 Pitch controls: electric, hydraulic, or something new?

130 Väike-Maarja valla tuuleala nr 6 detailplaneeringu KSH aruande eelnõu. Alkranel OÜ, 2024-2026.

päästemeeskondadel võimalik peamiselt tegeleda vaid maapealse võimaliku tulekahju (nt

põleva gondli või selle osade kukkumise tagajärjel) leviku piiramisega. Tulekahjude

ennetamiseks on vajalik nõuetekohane tuuliku seadmete hooldus, lisaks on viimastel aastatel

hakatud tuulikutesse paigaldama ka tulekahjude tuvastamise signalisatsioone. Kuna tuulikud

on detailplaneeringu alal kavandatud paiguti metsastesse piirkondadesse, kus tuuliku tulekahju

korral esineb risk metsatulekahjudeks, siis tuleb edasise tuulepargi lahenduse välja töötamisel

tähelepanu pöörata päästemeeskondade juurdepääsu võimalustele, kaasates lahenduste

väljatöötamisse Päästeametit. Kuivõrd tuulikute paigaldamiseks ja nende hooldamiseks

rajatakse tuulikute juurdepääsuteed, siis on alale ja tuulikutele juurdepääs tagatud.

Leevendavad meetmed (meetmed on tõhusad, aidates kaasa võimaliku ebasoodsa mõju

vältimisele või leevendamisele):

✓ Jäätumisohust tingitud riskide vähendamiseks on soovitatav kasutada elektrituulikutel,

mille ohualasse jäävad teed, jäätumisvastast süsteemi või varustada tuulikud

anduritega, mis seiskavad tuulikud jää tekkimisel;

✓ Tuulepargi projekteerimisel tuleb võimalike tulekahjude kustutamise efektiivsete

lahenduste välja töötamisel teha koostööd Päästeametiga.

4.7 Kumuleeruvad mõjud

Ebavere külas paikneva Sisekaitseakadeemia Väike-Maarja õppekeskuse harjutusväljaku

tegevusega kaasnevat kumuleeruva müra mõju on käsitletud peatükis 4.4.2.2.

Planeeritava ala lähialale ei jää olemasolevaid tuuleparke (Taastuvenergia Planeerimine.ee,

26.01.2026). Lähim tuulepark on Aidu tuulepark, mille lähimad tuulikud jäävad TU6 alast

enam kui 50 km kaugusele. Tulenevalt vahemaast koosmõjud puuduvad.

Väike-Maarja vallas on üldplaneeringuga määratud mitu potentsiaalset tuulepargi ala, kus on

algatatud ka detailplaneeringud. Käesolevale DP alale lähimad tuulepargi detailplaneeringu

alad jäävad enam kui 6 km kaugusele kirdesse (tuulealade nr 10 ja 15 (Raeküla) DP) ning enam

kui 7 km kaugusele lõunasse (tuuleala nr 2 (Padaküla) DP ala). Nimetatud kaugusi arvestades

on enamik võimalikke koosmõjusid välistatud. Teatud koosmõju võib esineda visuaalsete

mõjude korral, kuid tuginedes ptk-le 4.4.3 on teiste tuulealade planeeringute koostamine

ajaliselt tagapool kui TU6 planeering. Seega koosmõju hindamiseks nendega ei ole piisavalt

infot. Asjakohasel juhul tuleb visuaalset koosmõju hinnata vastavate teiste planeeringute ja

nende KSH aruannete koostamisel.

Naaberomavalitsuse, Tapa valla territooriumile ei ole tuuleparke kavandatud.

131 Väike-Maarja valla tuuleala nr 6 detailplaneeringu KSH aruande eelnõu. Alkranel OÜ, 2024-2026.

5 DETAILPLANEERINGU JA SELLE REAALSETE

ALTERNATIIVIDE VÕRDLUS JA SOBIVAIMA

ALTERNATIIVI VALIK

Keskkonnamõju strateegilise hindamise käigus hinnatakse kavandatava tegevuse ja selle

alternatiivide rakendumisega kaasnevaid keskkonnamõjusid. Mõjude olulisust hinnatakse

intervallskaala alusel (Tabel 5.1).

Tabel 5.1. Mõjude olulisuse hindamise skaala

0 mõju puudub 0 Soovitatud meetmetega vähendatav või ärahoitav

ebasoodne mõju; potentsiaalne soodne mõju

- 1 vähene ebasoodne mõju + 1 vähene soodne mõju

- 2 nõrk ebasoodne mõju + 2 nõrk soodne mõju

- 3 mõõdukas ebasoodne mõju + 3 mõõdukas soodne mõju

- 4 oluline ebasoodne mõju + 4 oluline soodne mõju

KSH aruandes hinnati järgmiseid alternatiive (ptk 3):

• Alternatiiv I – kavandatav tegevus ehk tuulepargi rajamine;

• 0-alternatiiv – olemasoleva olukorra jätkumine

Ptk-is 4 anti esmalt töögrupi liikmete poolt hinnang mõjuvaldkondadele:

• Mõju põhja- ja pinnaveele – ptk 4.2;

• Mõju elustikule ja bioloogilisele mitmekesisusele ja ökosüsteemidele, sh:

− kaitstavad loodusobjektid – ptk 4.3.1;

− linnustik – ptk 4.3.2;

− nahkhiired – ptk 4.3.3;

− rohevõrgustiku toimimine ja sidusus – ptk 4.3.4;

− vääriselupaigad – ptk 4.3.5.

• Mõju inimese heaolule, tervisele ja varale ning sotsiaal-majanduslikule keskkonnale,

sh:

− Varjutus – ptk 4.4.1;

− Müra ja vibratsioon – ptk 4.4.2;

− Visuaalne mõju, sh mõju maastikule – ptk 4.4.3;

− Teed ja liiklusohutus – ptk 4.4.4;

− Ettevõtluskeskkond, sh mõju väärtuslikule põllumajandusmaale,

põllumajandusele, metsamajandusele ja maardlatele – ptk 4.4.5;

− Vara ja elanike sotsiaalsed vajadused, sh analüüsitakse ka võimalikke

kompensatsioonimeetmeid ehk kohaliku kasu võimalusi kohalikule

kogukonnale – ptk 4.4.6.

• Mõju kliimamuutustele ja ja kliimamuutustega kaasnevad mõjud – ptk 4.5;

• Muud mõjud, sh:

− Mõju riigikaitseliste radarite ja mobiiliside toimimisele – ptk 4.6.1;

− Avariiolukordadega kaasnevad mõjud – ptk 4.6.2;

• Kumuleeruvad mõjud – ptk 4.7.

Mõjude olulisust hinnatakse alternatiivide omavahelisel võrdlemisel kvantitatiivselt

intervallskaala (Tabel 5.1) alusel. Kuna mõjude hindamisel saavad määravaks pikaajalised

mõjud, siis keskendutakse alternatiivide võrdlemisel ka pikaajalistele mõjudele

132 Väike-Maarja valla tuuleala nr 6 detailplaneeringu KSH aruande eelnõu. Alkranel OÜ, 2024-2026.

(lühiajalisi mõjusid ning vajadusel ka leevendusmeetmeid on käsitletud ptk-s 4). Hindamise

kriteeriumiteks on aruandes analüüsitavad mõjuvaldkonnad. Erinevate keskkonnamõju

kriteeriumite ja nende osakaalu määramiseks arvestatakse ekspertgrupi liikmete hinnanguid

kasutades otsustamisel delphi-meetodit. Delphi-meetod on ekspertide vahelise konsensuse

kujundamise viis, kus tõstatatud probleem antakse ekspertidele hindamiseks ja oma

seisukohtade esitamiseks. Kõik ekspertgrupi liikmed esitavad KSH koostamise käigus oma

hinnangu erinevate mõjuvaldkondade olulisuse kohta kogu mõju hindamise suhtes. Lõplikud

kaalud saadakse eri ekspertgrupi liikmete poolt esitatud mõjuvaldkondade olulisuse

aritmeetilise keskmise leidmise teel. Kaalud omistatakse mõjuvaldkondadele selliselt, et

kõikide valdkondade kaalude summa = 1 (ehk 100%) ja vastavalt moodustab iga valdkond

osakaalu 100 protsendist ehk kogukaalude summast.

Antud kaalud (Tabel 5.2) ilmestavad hinnatud valdkondade olulisust ekspertgrupi liikmete

hinnangul käesoleva keskkonnamõju hindamise situatsioonis. Arvestades kavandatava

tegevuse iseloomu, on ekspertgrupp kõige suuremad kaalud omistanud järgmistele

valdkondadele: linnustik, nahkhiired, varjutus, müra, visuaalne mõju ning vara ja elanike

sotsiaalsed vajadused.

Kaalkriteeriumite hindepallide saamiseks korrutatakse teatava kriteeriumi alusel antud

hindepallid kriteeriumi kaaluga. Kavandatava tegevuse ja selle alternatiivide lõplik järjestus

saadakse kõigi kaalkriteeriumite hindepallide summeerimisega alternatiivide lõikes.

Alternatiivide võrdlemisel keskkonnamõju kriteeriumitele omistatud kaale, kaalkriteeriumite

hindepalle ning kavandatava tegevuse ja selle alternatiivide lõplikku järjestust iseloomustab

Tabel 5.2.

Tabel 5.2 põhjal kaasnevad pikaajaliselt koondmõjuna mõlema alternatiivi korral ebasoodsad

mõjud, seejuures on ebasoodsad mõjud väiksemad 0-alternatiivi realiseerumisel. Alternatiiv I

puhul tuvastati oluline ebasoodne mõju „Varjutusw“ ja „Müra ja vibratsiooni“ valdkondade

puhul. Kui aga arvestada käesoleva KSH raames välja pakutud leevendavaid meetmeid, siis on

võimalik kavandatava tegevuse mõjusid märgatavalt vähendada ning olulist ebasoodsat mõju

vältida. Eelnevaid asjaolusid arvestades leiab KSH koostaja, et on võimalik jätkata TU6

detailplaneeringu menetlusega ehk alternatiiv I elluviimisega. Seejuures tuleb arvestada

KSH aruandes väljapakutud leevendavaid meetmeid, mis on koondloendina esitatud

alljärgnevalt:

133 Väike-Maarja valla tuuleala nr 6 detailplaneeringu KSH aruande eelnõu. Alkranel OÜ, 2024-2026.

Tabel 5.2. Alternatiivide võrdlemine (alus: ptk 3 ja 4; PA – pikaajaline; (PA) – leevendatud mõju; HP – hindepall; KHP – kaalutud HP)

Kriteerium Alamkriteerium Kaal

Alternatiiv I 0-alternatiiv

PA (PA) PA (PA)

HP KHP HP KHP HP KHP HP KHP

Pinna- ja põhjavesi 0,04 0 0,00 0 0,00 0 0,00 0 0,00

Elustik, bioloogiline

mitmekesisus ja ökosüsteemid

Kaitstavad loodusobjektid 0,06 0 0,00 0 0,00 0 0,00 0 0,00

Linnustik 0,09 -2 -0,18 -1 -0,09 0 0,00 0 0,00

Nahkhiired 0,09 -3 -0,27 -1 -0,09 0 0,00 0 0,00

Rohevõrgustiku toimimine ja

sidusus 0,07 -1 -0,07 -1 -0,07 0 0,00 0 0,00

Vääriselupaigad 0,06 0 0,00 0 0,00 0 0,00 0 0,00

Inimese heaolu, tervis ja vara

ning sotsiaal-majanduslik

keskkond

Varjutus 0,08 -4 -0,34 -1 -0,08 0 0,00 0 0,00

Müra ja vibratsioon 0,08 -4 -0,34 -2 -0,17 0 0,00 0 0,00

Visuaalne mõju, sh mõju

maastikule 0,08 -3 -0,24 -2 -0,16 0 0,00 0 0,00

Teed ja liiklusohutus 0,04 1 0,04 0 0,00 0 0,00 0 0,00

Ettevõtluskeskkond, sh

väärtuslik põllumajandusmaa,

põllumajandus, metsamajandus

ja maardlad 0,06 3 0,19 3 0,19 0 0,00 0 0,00

Vara ja elanike sotsiaalsed

vajadused, sh kohaliku kasu 0,08 1 0,08 1 0,08 -1 -0,08 -1 -0,08

Kliima 0,06 3 0,17 3 0,17 1 0,06 1 0,06

Muud mõjud

Riigikaitselised radarid ja

mobiiliside toimimine 0,06 0 0,00 0 0,00 0 0,00 0 0,00

Avariiolukorrad 0,04 0 0,00 0 0,00 0 0,00 0 0,00

KOKKU 1,00 -0,96 -0,19 -0,02 -0,02

134 Väike-Maarja valla tuuleala nr 6 detailplaneeringu KSH aruande eelnõu. Alkranel OÜ, 2024-2026.

• Tuulikupositsioonide 1 ja 2 juurdepääsutee rajamisel olemasoleva metsatee baasil tuleb

vääriselupaiga (VEP nr 143012) läheduses vajadusel tee laiendamine näha ette

vääriselupaigast teisele poole. Vääriselupaik on ühtlasi kasvukohaks kaitsealusele

samblaliigile;

• Kui tuulikute projekteerimise etapis otsustatakse kasutusele võtta positsioonide 7 ja 8

vaheline alternatiivse juurdepääsutee asukoht, tuleb olemasolevat metsarada laiendada

kaitsealuse kaunis kuldkinga kasvukohast ja kuklaste leiukohast teisele poole. Lisaks,

kui tee projekteerimise etapis selgub, et kuklaste pesad jäävad ka registreeritud

leiupaigast eemale juurdepääsutee koridori, tuleb enne raadamis- ja ehitustööde algust

pesad teisaldada vastavalt Vabariigi Valitsuse määrusele nr 248 "Kaitsealuse liigi isendi

ümberasustamise kord“.

• Vajalik on tuulepargi idapoolsematel (pos 8, 10, 11, 12, 13; vt Joonis 4.2) – rändlindude

toitumisaladele lähimatel ja põllumajandusmaastikus paiknevatel tuulikutel kasutada

lindude tuvastussüsteeme, mis kogukate rändliikide (haned, lagled, luiged)

tuvastamisel peataksid tuulikud. Tuvastussüsteemide kasutamise vajadust, perioodi

pikkust jms võib täpsustada järelseire (vt ptk 6) alusel;

• Oluline on tuulepargi ehitusega seotud metsa raie ja raadamise puhul kinni pidada

pesitsusrahust ehk vältida metsa raiet ja raadamist perioodil 15.04-15.07;

• Tuulikupositsioonidel 9 ja 13 tuulikute ning nendega seotud juurdepääsuteede ja

maakaabli rajamisel tuleb kaitsealusest kanakullist lähtuvalt vältida tuulepargi

ehitusega seotud metsaraiet ajavahemikus 01.03-31.07;

• Tuulikupargi sisestel elektriühendustel ja ühendustel põhivõrguga kasutada maakaablit,

mis killustab maastikku oluliselt vähem kui kõrgepinge õhuliinid. Liinitrasside

rajamisega kaasnev metsade kadu on maakaabli puhul oluliselt väiksem. Teadaolevalt

on tuulepargi ühendused kavas maakaablitena ka rajada;

• Nahkhiirte hukkumise vähendamiseks tuleb nahkhiirte jaoks ohtlikel perioodidel ja

teatud ilmastikutingimuste korral tuulikud öösiti seisma panna. Majandusliku mõju

minimeerimiseks rakendada piirangut ainult kindlatel perioodidel, kui esineb

arvukamalt nahkhiiri (vt Joonis 4.5):

o perioodil 20.05–30.06 tuleb põhja-nahkhiire võimalike poegimiskolooniate

lähedusse (uuringu püsisalvestuspunktist kuni 2 km) jäävad tuulikud öösiti

seisma panna (seisma panna 30 minutit pärast päikeseloojangut ja taaskäivitada

võib tuulikud 30 minutit enne päikesetõusu), kui tunni keskmine tuulekiirus on

alla 5 m/s17, soovituslikult alla 6 m/s (täpsustub edasise seire käigus) ning

õhutemperatuur on > 0°C18. Piirang rakendub tuulikupositsioonidel 2-7, 9,

10 ja 13 (vt Joonis 4.5). Valgel ajal võivad töötada piiranguteta;

o periood 01.07–15.09 – kuna suur osa tuulepargialast sobib nahkhiirtele

toitumiseks ega ole võimalik eristada konkreetseid kohti, siis tuleb tuulikud

öösiti seisma panna (seisma panna 30 minutit pärast päikeseloojangut ja

taaskäivitada võib tuulikud 30 minutit enne päikesetõusu), kui tunni keskmine

tuulekiirus on alla 5 m/s17, soovituslikult alla 6 m/s (täpsustub edasise seire

käigus) ning õhutemperatuur on > 5°C18. Piirang rakendub kõikidele Lutsari

(2025) uuringus nahkhiirtele oluliseks elupaigaks määratletud alale

17 Tuule kiiruse mõõtmiseks on turbiinid varustatud anemomeetriga – need seadmed mõõdavad nii tuule kiirust

kui suunda. Anemomeeter on tavaliselt paigaldatud tuuleturbiini või torni peale. 18 Õhutemperatuuri registreeritakse vaatlusväljakul ööpäevaringselt igal täistunnil. Mõõtmiskoht asub 2 m

kõrgusel maapinnast, päikesele ja tuultele avatud paigas, eemal puudest ja muudest takistustest

(https://www.ilmateenistus.ee/ilmatarkus/mootetehnika/mootmised-maapinnal/temperatuur/).

135 Väike-Maarja valla tuuleala nr 6 detailplaneeringu KSH aruande eelnõu. Alkranel OÜ, 2024-2026.

kavandatavatele tuulikutele ehk tuulikupositsioonidel 1-7, 9, 10 ja 13 (vt

Joonis 4.5);

• Tuulikute täieliku seiskamise nahkhiirtele olulistel perioodidel võib ära jätta või

asendada tuulikute käivitamisega madalamatel tuulekiirustel juhul, kui tuuliku labade

kõrgusel läbiviidava seire käigus selgub, et tuuliku labade ohutsoonis on nahkhiirte

aktiivsus väga madal või teadusuuringutest selgub veenvalt, et puudub oluline oht alal

esinevatele liikidele (sh suurvidevlasele). Ka piirtemperatuuri osas võib teha muudatusi

vastavalt samale põhimõttele. Vt täpsemalt ptk 6;

• Eeltoodud nahkhiirtega seotud leevendavate meetmete tarvis õhutemperatuuri

mõõtmiste jaoks tuleb tuulepargialale rajada vastav mõõtejaam;

• Häirivat varjutust (st kliimatingimusi arvestavalt üle 8 h varjutust summaarselt aastas

või üle 30 minuti päevas) elamualadel tuleb vältida. Nimetatud varjutuse väärtusi on

lubatud elamualal tekitada ainult varjutustundliku ala omaniku nõusolekul. Tabel 4.5

on esitatud punasega elamuga maaüksused, mille puhul planeeringus lubatud suurima

kõrgusega elektrituuliku rajamisel esineb eespool nimetatud häiriv varjutus ning

kasutada tuleb allpool esitatud varjutuse leevendamise/vältimise meetmeid ja/või seada

elamu suhtes varjutuse talumise servituut. Varjutuse vältimiseks/vähendamiseks on

kaks võimalust:

o Rajada vastavate elamualade häiringu vähendamiseks haljastusest varjutuse

tõke – tagamaks aastaringset toimimist tuleb kasutada igihaljaid liike nt kuuske.

Tõke (tihe puude riba) tuleks varjutuse tõkestamiseks rajada varjutuse poolt

mõjutatava elamuala tuulepargipoolse õueala kaitseks. Kuivõrd meedet tuleks

rakendada väljaspool detailplaneeringu ala, siis võib selle elluviimine olla

keerukas ning nõuab koostööd vastava mõjutatava elamuala valdajaga;

o Kasutada tuulikutel automaatset varjutuse esinemise jälgimissüsteemi, mis

võimaldab valgustugevuse andurite ja tuuliku automaatse juhtimissüsteemi

koostöös häiriva varjutuse esinemise ajaks tuuliku töö peatada. Piirangute kava

välja töötamisel võib mõjupunktide asukohta täpsustada järgnevalt:

▪ Siseruumi täpse mõjupunktina kasutatakse hoone kõige rohkem

mõjutatud fassaadil asuva asjakohase toa tegeliku suurusega akna

keskpunkti;

▪ Väliruumi täpseks mõjupunktiks valitakse väliruumi regulaarset

kasutamist peegeldav punkt (nt terrassi või istumisala keskpunkt), mis

ei paikne hoonest rohkem kui 15 m kaugusel;

• Kui edasise projekteerimise käigus ilmneb, et kasutada soovitakse väiksemaid tuulikuid

kui käesolevas KSH aruandes hinnatud (või jäetakse osad tuulikupositsioonid välja

ehitamata), siis on lubatav tuulikute projekteerimisel teostada täiendav varjutuse

modelleerimine valitud tuuliku mudeli ja lõplikult määratud asukoha alusel. Kui

modelleeringust ilmneb, et häirivat varjutuse taset elamualadel ei teki, siis eelnevalt

toodud meetmete rakendamine ei ole vajalik;

• Kuna tuulikute tekitatav heli võib teatud tingimustel kostuda kaugele ning olla häiriv,

siis tuleb tuulikute valikul eelistada madalama müratasemega mudeleid, mis kasutavad

tehnilisi müra vähendamise meetmeid (nt labade hammastatud servad vms). Kasutada

uusi töökorras tuulikuid;

• Tuulepargi omanik peab üldjuhul tagama, et elamute õuealadel ei ületaks tuulikute

müratase tööstusmüra öist sihtväärtust. Sihtväärtuse ületamine on lubatud ainult elamu

omaniku nõusoleku olemasolul. Tööstusmüra piirväärtuse ületamine ei ole lubatud.

Tagamaks elamualade õuealadel öise müra sihtväärtuse täitmine tuleb projekteerimisel

leida vastav(ad) tuuliku(te) tööreziimi(de) kombinatsioon(id), nt elamutele lähematel

tuulikutel rakendatakse madalama müratasemega töörežiimi ja kaugematel tavapärast

136 Väike-Maarja valla tuuleala nr 6 detailplaneeringu KSH aruande eelnõu. Alkranel OÜ, 2024-2026.

töörežiimi vms. Lõplik lahendus tuleb leida projekteerimise etapis, kui teada on ka

paigaldatavate tuulegeneraatorite täpsed mudelid;

• Tuulikute paigaldamisel, sh nende omavahelise vahekauguse valikul, tuleb jälgida

tuuliku tootja poolseid tehnilisi nõudeid. Tuuliku tootjad tagavad tuuliku tehnilises

dokumentatsioonis esitatud müraemissioonid juhul kui tuulikud on paigaldatud ja

hooldatud nõuetekohaselt. Tuulikute paigutamisel teineteisele lähemale, kui on

tehniliselt soovitatav, võivad müraemissioonid osutuda suuremaks kui tagatud

müratase;

• Ehitusloa taotlusel (projekteerimise etapp) tuleb esitada kasutada soovitava tuuliku

maksimaalse mürataseme andmed ja sellele vastav mürataseme modelleering (lähtudes

vastaval ajahetkel kehtivatest tuulikute müra leviku hindamise soovitustest), mille

alusel omavalitsusel on võimalik veenduda vastava tuulikumudeli kasutamisel müra

normtasemete täitmises müratundlikutel aladel. Juhul kui ehituse käigus muudetakse

tuulikumudelit tuleb vastavad andmed esitada ka tuulepargi kasutusloa taotlusel;

• Mürarikkaid ehitustöid vältida öisel perioodil (23.00-07.00);

• Alajaama ja salvestusjaama müraallikate arvu ja helivõimsustaseme osas on käesolevas

KSHs hinnangu andmisel lähtutud hetkel teadaolevast infost, kus alale kavandatavate

seadmete täpsed tehnilised andmed ei ole teada. Seadmete täpsema mudeli ja

helivõimsustaseme ning ka lõpliku asukoha selgumisel tuleb tuulepargi ehitusloa

taotlusega koos esitada ka mürahinnang, mis kajastab vajadusel ka elamualadel müra

normtasemete tagamiseks vajalikke leevendusmeetmeid. Mürahinnangus arvestada ka

müra koosmõju teiste allikatega, sh tuulikud ja olemasolev alajaam (kui tuulepargiga

seonduv alajaam otsustatakse rajada Väike-Maarja aleviku lähialal paikneva

olemasoleva alajaama lähistele);

• Tuulepargi arendamisel tuleb kasutada madalamaid (kuni 270 m tipukõrgusega)

tuulikuid;

• Elamute õuealal on visuaalset mõju võimalik vähendada rajades täiendavat haljastust

vaatesuundadesse, kus vaadet tuulikutele soovitakse vältida. Elamualade puhul on

tuulepargi visuaalset mõju asjakohane vähendada eeskätt elamualadel, kus esineb suur

maastikuvaate muutus ja see on elamu kasutajate jaoks häiriv;

• Olemasolev istutus, traditsioonilised krunte ääristavad suured puud ja hekid omavad

visuaalsete mõjude leevendamisel olulist tähtsust. Näiteks õuealal 50–60 m kaugusel

olev 12 m kõrgusest istutusest 1 km kaugusel olev 270 m kõrgune tuulik üle ei paista.

Taimestiku poolne tuuliku varjamise efekt on seda suurem, mida kõrgem on taimestik

ja mida lähemal on see vaatajale (Joonis 4.19);

• Tuulikute juurdepääsuteede kavandamisel põllumajandusmaale tuleb vajadusel ette

näha mahasõidu võimalused põllu harimiseks;

• Jäätumisohust tingitud riskide vähendamiseks on soovitatav kasutada elektrituulikutel,

mille ohualasse jäävad teed, jäätumisvastast süsteemi või varustada tuulikud

anduritega, mis seiskavad tuulikud jää tekkimisel;

• Tuulepargi projekteerimisel tuleb võimalike tulekahjude kustutamise efektiivsete

lahenduste väljatöötamisel teha koostööd Päästeametiga.

Leevendavate meetmete väljatöötamisel on arvestatud piirkonna eripäradega ning KSH käigus

selgunud asjaoludega. Samuti on lähtutud põhimõttest, et meetmed oleksid üheselt arusaadavad

ning tagaksid kavandatava tegevuse elluviimise võimalikult minimaalsete

keskkonnamõjudega. Eelnevat arvestades leiab KSH koostaja, et KSH-s väljapakutud

meetmete rakendamise efektiivsus ebasoodsate mõjude vältimiseks või minimeerimiseks on

137 Väike-Maarja valla tuuleala nr 6 detailplaneeringu KSH aruande eelnõu. Alkranel OÜ, 2024-2026.

kõrge ning meetmed on asjakohased ja rakendatavad ega too seejuures kaasa põhjendamatuid

majanduslikke kulutusi.

138 Väike-Maarja valla tuuleala nr 6 detailplaneeringu KSH aruande eelnõu. Alkranel OÜ, 2024-2026.

6 KESKKONNAMÕJU SEIREMEETMED

Käesolevas peatükis esitatakse KSH koostaja poolsed ettepanekud seire teostamiseks

alternatiiv I ehk kavandatava tegevuse elluviimise korral. Meetmed lähtuvad KSH raames

läbiviidud uuringutest.

1. Linnustiku seire:

• Lindude hukkumise seire: standardse vastava metoodikaga viiakse läbi

hukkumisriskide järelseire 1-2 ning 4-6 aastal peale tuulepargi rajamist.

Standardiseeritud metoodika alusel otsitakse kõigi tuulikute juures hukkunud või

vigastatud linde, et hinnata lindude, sh. eriti kaitstavate ja ohustatud liikidele suremuse

määra ja vajadusel rakendada järelseire tulemusel täiendavaid leevendavaid meetmeid;

• Kui DP alal soovitakse tuuleenergiat arendada, peab hiljemalt aasta jooksul peale

tuulepargi kasutusele võtmist alustama haudelinnustiku järelseirega, mis kordab

võimalusel linnustiku uuringu (Linnuekspert OÜ, 2024; vt KSH aruande lisa 2) mahte

ja metoodikat vastavalt sel hetkel kehtivatele Keskkonnaameti järelseire nõuetele;

• Läbi viia kanakulli pesitsusaegne seire kõigis kolmes joonistel 2 ja 3 (KSH aruande lisa

2) näidatud kanakulli elupaigas tuulepargi ehitamise eel ja ehitamise ajal ning vähemalt

kolme pesitsusperioodi jooksul peale tuulepargi tööle hakkamist. Selgitada (a)

pesitsusterritooriumite asustatus, (b) teada olevate pesade asustatus, (c) sigimisedukus.

Kui teadaolevates pesades ei pesitseta ja territoorium on asustatud, otsida uut pesa;

• Ühe seireteemana korraldada kanakulli isendite varustamine saatjatega, et saada

andmeid elupaigakasutuse kohta tuulepargi ehitamise eel ja ehitamise ajal ning peale

tuulepargi tööle hakkamist. Vähemalt üks isend tuleb püüda ja saatjaga varustada

elupaigas KLO9137321 (tuulealal, tuulikutele lähim elupaik) ja vähemalt üks isend

elupaigas KLO9128141 (u 3,6 km tuuleala pesast lõuna suunas asuv elupaik), sest

viimasest asub lähim planeeritav tuulikupositsioon u 1,5 km kaugusel.

2. Nahkhiirte seire:

• Lennuaktiivsusest sõltub otseselt nahkhiirte hukkumise risk, mille tõttu on väga oluline

alustada nahkhiirte jälgimisega (seirega, vastavalt tunnustatud metoodikale) tuulepargis

kohe, kui esimene tuulik on püstitatud. Vaatlustega tuleb jätkata tuulepargi ehitamise

ajal viimase planeeritud tuuliku püstitamiseni ja edasi vähemalt kolme aasta jooksul.

Selliseid vaatlusi saab tänapäeval teha automaatsete nahkhiirte ultrahelide salvestitega,

mis paigaldatakse tuuliku masti labade liikumise alumise punkti lähedale ning tuuliku

gondlisse. Kas on vaja paigutada mõni lisamikrofon ka vahepealsesse

kõrgusvahemikku, saab otsustada siis, kui täpsed tehnilised parameetrid on teada.

Akustilise monitooringuga saadud andmete järgi saab hinnata ja vajadusel täpsustada

KSHs pakutud leevendusmeetmete (nt tuulikute seiskamisperioodid) rakendamist.

Neid perioode tuleks täpsustada vastavalt vaatlusandmete kogunemisele alates esimese

tuuliku tööle hakkamisest kogu tuulepargi valmimiseni. Peale tuulepargi valmimist

tuleb jätkata andmete kogumist vähemalt kolme aasta jooksul, sest ka Eestis on

vaatlused näidanud, et aastati erineb nahkhiirte lennuaktiivsus suurel määral.

3. Varjutuse seire:

• KSH käigus teostatud varjutuse hinnangust ilmnes, et mitmetel elamualadel võib

esineda häirival tasemel varjutust ja vajalik on varjutuse osas meetmete rakendamine.

Häirival tasemel esineva varjutuse vältimist teostatakse tavapäraselt tuulikute

juhtimissüsteemi abil järgides vajalikku tuulikute töötamisplaani (nn curtailment plan).

139 Väike-Maarja valla tuuleala nr 6 detailplaneeringu KSH aruande eelnõu. Alkranel OÜ, 2024-2026.

Tuulepargi omanik on kohustatud säilitama tuulikute juhtimissüsteemi andmeid, mis

võimaldavad kontrollida häirival tasemel esineva varjutuse vältimisplaani järgimist.

Kaebuse korral on tuulepargi omanik kohustatud andmeid esitama kohalikule

omavalitsusele ja kaebuse esitajale.

4. Müra seire:

• Mürahinnangu (vt KSH aruande ptk 4.4.2) kohaselt on oodata tuulepargist põhjustatud

kõrgeimat mürataset järgmiste maaüksuste elamualadel: Killi, Põllupiiri, Hussari/2,

Peebu, Hussari/1, Aarepi, Tisleri ja Mäeotsa. Tuulepargi valmimise järel (6 kuu

jooksul) tuleb teostada antud elamute õuealadel müratasemete kontrollmõõtmised ja

hinnata vastavust tööstusmüra sihtväärtusele või müra taluvusservituudiga määratud

väärtusele. Mõõtmised tuleb teostada asjakohase EVS-EN ISO standardi kohaselt ja

akrediteeritud mõõtja poolt. Mõõtetulemused tuleb esitada kohalikule omavalitsusele.

Juhul kui osutub, et elamualadel ületatakse tuulepargi tõttu müra sihtväärtusi, tuleb

tuulepargi omanikul välja töötada meetmed tuulepargi müra vähendamiseks (nt

tuulikute piiramine öisel perioodil vaiksemasse töörežiimi).

• Mürahinnangu (vt KSH aruande ptk 4.4.2) kohaselt võivad Killi, Põllupiiri, Hussari/2,

Peebu, Hussari/1, Aarepi, Tisleri kinnistute elamute puhul tekkida madalsagedusliku

müra normtasemetele lähedasemad väärtused siseruumides sagedustel 50 ja 63 Hz.

Tuulepargi valmimise järel (6 kuu jooksul) tuleb teostada madalsagedusliku müra

mõõtmised nimetatud maaüksuste eluhoonete siseruumides. Madalsagedusliku müra

mõõtmine toimub vastavuses standardiga EVS-EN ISO 16032:202453 või samaväärse

dokumendiga. Tagatud peavad olema madalsagedusliku müra normtasemed

siseruumides kogu madalsagedusliku müra sageduskõvera ulatuses. Mõõtmiste

teostamine ja võimalike leevendusmeetmete (nt hoone heliisolatsiooni parandamine)

väljatöötamine toimub koostöös (sh omaniku soovi korral) elamu omanikuga. Kui

eluhoonet ei kasutata ei ole omanikuga kokkuleppel mõõtmiste teostamine vajalik, kuid

elamu uuesti kasutusele võtmisel on meede asjakohane.

140 Väike-Maarja valla tuuleala nr 6 detailplaneeringu KSH aruande eelnõu. Alkranel OÜ, 2024-2026.

7 AVALIKKUSE KAASAMINE NING ÜLEVAADE

HINDAMISE KÄIGUS ILMNENUD RASKUSTEST

Väike-Maarja Vallavolikogu 27.06.2024 otsusega nr 86 „Detailplaneeringu koostamise ja

keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamine, Tuuleala 6“ algatati DP ja selle KSH

koostamine.

Protsessi järgmise etapina koostati Väike-Maarja valla tuuleala nr 6 detailplaneeringu

lähteseisukohad ja asjakohaste mõjude, sh keskkonnamõju strateegilise hindamise programm

(KSH aruande lisa 1). Nimetatud dokumendile küsis kohalik omavalitsus oktoobris 2024

seisukohti planeerimisdokumendist huvitatud osapooltelt, sh asjaomastelt asutustelt. Laekunud

seisukohtade alusel täiendati kõnealust dokumenti ning korraldati Väike-Maarja tuuleala 6 DP

lähteseisukohtade ja KSH programmi eelnõud tutvustav avalik arutelu (04.11.2024

Sisekaitseakadeemia Väike-Maarja õppekeskuse aulas). Lõplik dokument avalikustati Väike-

Maarja Vallavalitsuse veebilehel.

Peatükk täieneb pärast DP lahenduse ja KSH aruande eelnõu avalikustamist.

KSH aruande koostamise käigus olulisi raskusi, mis mõjutaksid esitatud järelduste

adekvaatsust, ei esinenud.

141 Väike-Maarja valla tuuleala nr 6 detailplaneeringu KSH aruande eelnõu. Alkranel OÜ, 2024-2026.

ARUANDE HINDAMISTULEMUSTE KOKKUVÕTE

Keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) objektiks oli Lääne-Virumaal Väike-Maarja

valla üldplaneeringuga määratud perspektiivsel tuuleenergia arendusalal (edaspidi tuuleala) nr

6 kavandatava tuuleenergiapargi (edaspidi tuulepark) rajamise võimaluste ja tingimuste

hindamiseks ning määramiseks koostatav detailplaneering (edaspidi DP). Väike-Maarja

Vallavolikogu 27.06.2024 otsusega nr 86 „Detailplaneeringu koostamise ja keskkonnamõju

strateegilise hindamise algatamine, Tuuleala 6“ algatati DP ja selle KSH koostamine.

DP KSH eesmärgiks oli selgitada, hinnata ja kirjeldada DP ja selle alternatiividega kaasneda

võivaid keskkonnamõjusid, analüüsides seejuures kaasuvate negatiivsete (ebasoodsate)

mõjude vältimise ja/või leevendamise või positiivsete (soodsate) mõjude suurendamise

meetmeid. KSH ruumilise ulatusega hõlmati nii planeeritav ala kui ka seda ümbritsev ala,

hinnates sh erinevate mõjude ruumilist ulatust, nende kestvust, olulisust ja kumuleeruvust.

KSH aruanne koostati vastavalt KSH programmis toodud hindamisvaldkondadele ja -

metoodikatele, võttes aluseks programmis toodud uuringud ja hinnangud. KSH läbiviimine on

vastavuses keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadusega ning KSH

programmiga (KSH aruande lisa 1). KSH avalikustamise protsessi on kirjeldatud peatükis 7.

KSH koostamiseks viidi läbi järgmised uuringud või koostati järgmised tööd:

• linnustiku uuring ja ornitoloogiline eksperthinnang (KSH aruande lisa 2);

• käsitiivaliste uuring (KSH aruande lisa 3);

• mürauuring (sh müraleviku modelleerimine)(KSH aruande lisa 5);

• varjutuse modelleerimine (KSH aruande lisa 5);

• tuuliku nähtavusanalüüs ja visualiseeringud (fotomontaažid) eri vaatepunktidest ning

visuaalse mõju analüüs (KSH aruande lisad 5 ja 6).

Tegevuse asukohta, eesmärki ja seoseid strateegiliste planeerimis- ja arendusdokumentidega

on kirjeldatud KSH aruande ptk 1. Järgnevalt esitatakse üldkokkuvõte KSH aruande ptk-ides

2-6 toodud teabe kohta.

Käsitletava keskkonna koondülevaade

DP ala asub Väike-Maarja valla loodeosas Vao külas ning ala idaosa jääb Ebavere külla. DP

ala suurus on orienteeruvalt 555 ha ja hõlmab kogu Väike-Maarja valla üldplaneeringu (2024)

kohast tuuleala nr 6. Ala koosneb suuresti maatulundusmaa sihtotstarbega kinnistutest, millel

paiknevad metsad ning rohu- ja põllumaad. Alale ei jää eluhooneid. Tuuleala läbib

kruuskattega Vao tee. DP alast linnulennult ida suunas minimaalselt ca 1,2 km kaugusel asub

Väike-Maarja alevik (1434 elanikku), loode suunas ca 1,3 km kaugusel Tamsalu linn (2397

elanikku) ning 1,7 km kaugusel Sauvälja küla, edela suunas ca 3,3 km kaugusel Kiltsi küla

(177 elanikku). Lähimad elamud paiknevad DP alast minimaalselt 0,66 km kaugusel, valdavalt

siiski kaugemal.

Väike-Maarja tuuleala nr 6 ülemise pinnakatte kihi (v.a muld) moodustab valdavas osas

moreen ning eriteraline liiv, edela suunal esineb vähesel määral ka pinnakatteta aluspõhja

avamusala. Aluspõhja moodustavad lubjakivid.

Aktiivse tarbevaruga maardlatest asuvad kavandatava tegevuse alal Meibaumi II

kruusakarjäär ja Meibaumi liivakarjäär. DP ala edela osas asuvad Vao lubjakivimaardla

142 Väike-Maarja valla tuuleala nr 6 detailplaneeringu KSH aruande eelnõu. Alkranel OÜ, 2024-2026.

tehnoloogilise lubjakivi aktiivne reservvaru ja prognoosvaru. Lisaks külgneb planeeringuala

põhjaservas Meibaumi kruusamaardlal asuva Loksa kruusakarjääri mäeeraldise ja selle

teenindusmaaga.

Kavandatava tegevuse ala läbib idas Põltsamaa jõgi. Lisaks asuvad ala kaguosas endistest

karjääridest pärinevad tiigid. Maaparandussüsteemidega kaetud alasid DP alal ei paikne.

Põhjavesi on alal valdavas osas kaitsmata või nõrgalt kaitstud. Kavandatav tegevus paikneb

Pandivere ja Adavere-Põltsamaa nitraaditundlikul alal.

DP ala ei asu Natura 2000 võrgustiku alal ega kaitse- või hoiualal. Lähim Natura 2000

võrgustikku kuuluv loodusala jääb DP alast kagu suunas ca 2,3 km kaugusele – Ebavere

loodusala, mis kattub siseriikliku kaitse all oleva Ebavere maastikukaitsealaga. Lähim

Natura 2000 linnuala paikneb 18 km kaugusel loodes – Ohepalu linnuala. KSH programmi

(lisa 1) koostamise käigus viidi läbi Natura eelhindamine. Natura eelhindamise tulemusena

jõuti järeldusele, et DP alale lähimate Natura 2000 loodusalade ja linnuala kaitse-

eesmärkide täitmisele ja alade terviklikkuse säilimisele ebasoodsat mõju ette näha ei ole.

DP ja KSH aruande koostamise käigus ei selgunud ka täiendavaid asjaolusid, mis

viitaksid vajadusele viia läbi täiendav eelhindamine. Sellest tulenevalt KSH käigus

täiendavalt Natura asjakohast hindamist läbi ei viida.

Lähim kaitseala on u 650 m kaugusel edelas paiknev Põdrangu looduskaitseala. DP ala

läänepoolses osas paikneb üks pinnakattejärsakute vääriselupaik (VEP nr 143012). VEPis

asub III kaitsekategooria samblaliigi sulgjas õhik (Neckera pennata) kasvukoht. Lisaks

esinevad DP alal II kaitsekategooria taimeliigi – kaunis kuldking (Cypripedium calceolus) ja

III kaitsekategooria loomaliigi – kuklane (liigini määramata) leiukoht.

EELISe (01.01.2026) andmete alusel paiknevad DP alal II kaitsekategooria linnuliikide

laanerähni (Picoides tridactylus; KLO9100003) ja kanakulli (Accipiter gentilis; KLO9137321)

leiukohad. III kaitsekategooria linnuliikidest jäävad DP alale järgmiste liikide leiukohad:

öösorr (Caprimulgus europaeus; KLO9135548, KLO9135547), õõnetuvi (Columba oenas;

KLO9135546), rukkirääk (Crex crex; KLO9135532, KLO9135533, KLO9135535), väike-

kirjurähn (Dryobates minor; KLO9135539), musträhn (Dryocopus martius; KLO9135545,

KLO9135544), väike-kärbsenäpp (Ficedula parva; KLO9135538), sookurg (Grus grus;

KLO9135536, KLO9135537), punaselg-õgija (Lanius collurio; KLO9135549), kaldapääsuke

(Riparia riparia; KLO9135543), händkakk (Strix uralensis; KLO9135542), laanepüü

(Tetrastes bonasia; KLO9135552, KLO9135551). Seejuures lähtuvad eeltoodud EELISe

andmebaasis olevad andmed mh DP alal läbi viidud linnustiku uuringu tulemustest. Teostatud

linnustiku uuringu (vt täpsemalt ptk 2.5.3 ja KSH aruande lisa 2) kohaselt moodustasid DP

alal tehtud vaatlusest enamuse suur-laukhane, rabahane vaatlused, arvukamad olid ka veel

laululuige vaatlused. Seejuures linnustiku jaoks väärtuslikum piirkond jääb Põltsamaa jõe

ümbrusesse.

DP ja selle KSH algatamisele eelnevalt viidi DP alal ja selle ümbruses läbi nahkhiirte uuring,

mille käigus tehti uuritud alal kindlaks 9 nahkhiireliigi esinemine. Uuringuala jaguneb

maastikuliselt metsa- ja avamaastikuks. Ülekaalus on metsamaastik, ala lõuna- ja keskosas on

ka avamaastikku. Avamaastikus on nahkhiirte lennuaktiivsus väiksem kui metsamaastikus,

kuid lendavaid nahkhiiri võib kohata kogu alal. DP ala puhul on nahkhiirte uuringus valdav

osa alast määratletud kui nahkhiirtele oluline elupaik, vaid DP ala lõuna- ja kaguosa põllud

on määratletud kui väheoluline elupaik.

143 Väike-Maarja valla tuuleala nr 6 detailplaneeringu KSH aruande eelnõu. Alkranel OÜ, 2024-2026.

DP alale jäävad Lääne-Viru maakonnaplaneeringus ja Väike-Maarja valla üldplaneeringus

määratud rohevõrgustiku rohekoridorid, mis paiknevad ala lääne- ja idakülgedel ja mis

põhjast liituvad.

Kultuurimälestisi DP alal ega ka sellest 500 m raadiuses ei leidu. Lähim pärandkultuuriobjekt

jääb DP alast u 30 m kaugusele. Väike-Maarja valla ÜP kohaselt ei kattu tuuleala nr 6

arheoloogiatundlike aladega.

Kavandatav tegevus ja selle alternatiivid

KSH läbiviija näeb olemasoleva olukorra ja kavandatava tegevuse alusel kahte reaalset

alternatiivi. Oluline on asjaolu, et DP KSH peamiseks eesmärgiks on selgitada välja, kas

kavandataval tegevusel on oluline mõju või mitte ning millised on mõjud siis, kui DP-d ellu ei

viida (0-alternatiiv). Erinevaid tuuliku paigutusi või tehnoloogiliste/tehniliste lahenduste

variante, mis võivad KSH protsessis arutelu alla tulla, käsitletakse vajadusel (nt mõjude

vähendamiseks) leevendavate meetmetena ja neid ei käsitleta eraldiseisvate täiemahuliste

alternatiividena.

KSH käsitletud alternatiivid olid järgmised:

• Alternatiiv I – kavandatud tegevus ehk DP alale planeeritakse tuulepark, kus tuulikute

tipu kõrgus on kuni 300 m (koos labadega). DP lähteseisukohtades ja KSH programmis

(KSH aruande lisa 1) on toodud, et alale kavandatakse kuni 20 elektrituulikust koosnev

tuulepark. DP ja KSH koostamise raames läbi viidud uuringute ja hinnangute

tulemustest (vt ka ptk 4.3.2) ning tuulikute töörežiimi vajadustest (sh tuulikute

omavahelised optimaalsed kaugused) lähtuvalt kavandatakse alternatiiv I raames DP

alale 13 tuulikust koosnevat tuuleparki (Joonis 3.1), millega kaasnevaid mõjusid

käsitleti KSH aruande peatükis 4. Täpsemat alternatiiv I kirjeldust vt ptk 3.1;

• 0-alternatiiv – olemasoleva olukorra jätkumine, täpsem kirjeldus ptk 3.2.

Hindamistulemuste kokkuvõte ja leevendusmeetmed

Mõju pinna- ja põhjaveele (ptk 4.2)

Kavandatava tegevuse ehk alternatiiv I realiseerumisel jäävad tuulikud piisavalt kaugele nii

Põltsamaa jõest kui lähimatest joogiveekaevudest ega põhjusta seejuures ebasoodsat mõju

pinna- ja põhjaveele ning seda nii ehitus- kui kasutusetapis. Ehitusaegsed võimalikud reostuse

vältimise riskid on maandatud reaalse ehitustegevuse käigus töö- ja keskkonnanõuetest

kinnipidamisega. Olemasoleva olukorra ehk 0-alternatiivi jätkumisel ei ole ebasoodsat mõju

ette näha. Piirkonna kaevandustegevus ja sellest lähtuvad võimalikud mõjud on reguleeritud

vastavas kaevandamist lubavas keskkonnaloas.

Mõju kaitstavatele loodusobjektidele, v.a linnud ja nahkhiired (ptk 4.3.1)

DP alale ei jää kaitse-, hoiualasid ega püsielupaiku. Samuti ei jää alale projekteeritavaid

kaitsealasid. DP alal registreeritud II ja III kaitsekategooria taime- ja loomaliikidele avalduvaid

mõjusid on võimalik leevendada. Kokkuvõtvalt ei ole alternatiiv I korral DP alale tuulikute

jm vajaliku taristu rajamisega ebasoodsat lühi- ega pikaajalist mõju kaitstavatele

loodusobjektidele ette näha. Vajalik on rakendada leevendavaid meetmeid. Olemasoleva

olukorra ehk 0-alternatiivi jätkumisel ei ole ebasoodsat mõju ette näha.

144 Väike-Maarja valla tuuleala nr 6 detailplaneeringu KSH aruande eelnõu. Alkranel OÜ, 2024-2026.

Leevendavad meetmed:

• Tuulikupositsioonide 1 ja 2 juurdepääsutee rajamisel olemasoleva metsatee baasil tuleb

vääriselupaiga (VEP nr 143012) läheduses vajadusel tee laiendamine näha ette

vääriselupaigast teisele poole. Vääriselupaik on ühtlasi kasvukohaks kaitsealusele

samblaliigile;

• Kui tuulikute projekteerimise etapis otsustatakse kasutusele võtta positsioonide 7 ja 8

vaheline alternatiivse juurdepääsutee asukoht, tuleb olemasolevat metsarada laiendada

kaitsealuse kaunis kuldkinga kasvukohast ja kuklaste leiukohast teisele poole. Lisaks,

kui tee projekteerimise etapis selgub, et kuklaste pesad jäävad ka registreeritud

leiupaigast eemale juurdepääsutee koridori, tuleb enne raadamis- ja ehitustööde algust

pesad teisaldada vastavalt Vabariigi Valitsuse määrusele nr 248 "Kaitsealuse liigi isendi

ümberasustamise kord“.

Mõju linnustikule (ptk 4.3.2)

DP ja selle KSH algatamisele eelnevalt viidi DP alal ja selle ümbruses läbi linnustiku uuring

(Linnuekspert OÜ, 2024; vt KSH aruande lisa 2 – tegemist on „AK“ märkega lisaga ehk

asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud lisaga, vt selgitus Sissejuhatusest) ning Eesti

Ornitoloogiaühing MTÜ (2025; KSH aruande lisa 2) poolt koostati eksperthinnang DP alal

elutsevale kanakullile kaasnevate mõjude kohta. Kokkuvõtvalt on DP lahenduse, sh

tuulikupositsioonide ja taristu paiknemise, leidmisel arvestatud linnustiku uuringus ja kanakulli

eksperthinnangus seatud tingimustega. DP alale kavandatavad tuulikupositsioonid jäävad

Põltsamaa jõe piirkonna nn keelualast (linnustiku uuringust lähtuv tuulikute rajamiseks

ebasobivast alast) välja ning kanakulli leiupaigast eemale. Samuti on kasutatud

juurdepääsuteede asukohtadena võimalikult suures ulatuses olemasolevaid metsateid ja -sihte

ning võimalusel püütud vältida vanemaid ja väärtuslikumaid metsaalasid. Tuulepargi sisesed

elektriühendused ja elektrivõrgu liitumispunktiga tuulepargi ühendused tehakse

maakaablitega, seega liikide liikumist ei piirata. Vaatamata eelnevale jääb piirkonda mitmeid

III kaitsekategooria linnuliike, sh osaliselt on ka tuulikupositsioonid kavandatud III

kaitsekategooria linnuliikide leiupaikadesse. Arvestades mõju hinnangut kaasneb alternatiiv I

elluviimisel linnustikule nõrk ebasoodne mõju, mille vähendamiseks tuleb rakendada

leevendavaid meetmeid. Samuti on asjakohane järelseire (vt ptk 7). 0-alternatiivi ehk

olemasoleva olukorra jätkumisel ei ole ebasoodsat mõju ette näha.

Leevendavad meetmed:

• Vajalik on tuulepargi idapoolsematel (pos 8, 10, 11, 12, 13; vt Joonis 4.2) – rändlindude

toitumisaladele lähimatel ja põllumajandusmaastikus paiknevatel tuulikutel kasutada

lindude tuvastussüsteeme, mis kogukate rändliikide (haned, lagled, luiged)

tuvastamisel peataksid tuulikud. Tuvastussüsteemide kasutamise vajadust, perioodi

pikkust jms võib täpsustada järelseire (vt ptk 6) alusel;

• Oluline on tuulepargi ehitusega seotud metsa raie ja raadamise puhul kinni pidada

pesitsusrahust ehk vältida metsa raiet ja raadamist perioodil 15.04-15.07;

• Tuulikupositsioonidel 9 ja 13 tuulikute ning nendega seotud juurdepääsuteede ja

maakaabli rajamisel tuleb kaitsealusest kanakullist lähtuvalt vältida tuulepargi

ehitusega seotud metsaraiet ajavahemikus 01.03-31.07.

Seiremeetmed on kajastatud allpool ja peatükis 6.

Mõju nahkhiirtele (ptk 4.3.3)

DP ja selle KSH algatamisele eelnevalt viidi DP alal ja selle ümbruses läbi nahkhiirte uuring

(Lutsar, 2025; vt ptk 2.5.4 ja KSH aruande lisa 3 – tegemist on „AK“ märkega lisaga ehk

145 Väike-Maarja valla tuuleala nr 6 detailplaneeringu KSH aruande eelnõu. Alkranel OÜ, 2024-2026.

asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud lisaga, vt selgitus Sissejuhatusest). Uuringu ning ka

muu asjakohase kirjanduse alusel anti nahkhiirtele kaasneda võiva mõjude hinnang. Kuivõrd

tuulikute ja tuulepargi taristu põhimõtteliste asukohtade planeerimisel on alternatiiv I korral

välditud nahkhiirte jaoks väärtuslikemaid piirkondi (Põltsamaa jõe ümbruse vanad metsad ja

väärtuslikumad metsaalad mujal DP alal), juurdepääsuteedena kasutatud võimalikult palju

olemasolevaid metsateid ja -sihte, tuulikute vahekauguste leidmisel on arvestatud tuulikute

vahelisel alal toitumisalade säilimisega ning võimalusega kasutada tuulepargi käitamisel

leevendava meetmena ajutist tuulikute seiskamist (täpsustades tingimusi õhutemperatuuri ja

tuulekiiruse parameetritega), siis on võimalik mõõdukat ebasoodsat mõju nahkhiireliikidele

põhimõttelise tuulikute paigutuse korral leevendada. Samuti on asjakohane järelseire (vt ptk

7). Olemasoleva olukorra ehk 0-alternatiivi jätkumisel olulist ebasoodsat mõju ette näha ei

ole. Siiski võib metsade majandamine piirkonna nahkhiirte elupaikade kasutust teatud määral

mõjutada.

Leevendavad meetmed:

• Tuulikupargi sisestel elektriühendustel ja ühendustel põhivõrguga kasutada maakaablit,

mis killustab maastikku oluliselt vähem kui kõrgepinge õhuliinid. Liinitrasside

rajamisega kaasnev metsade kadu on maakaabli puhul oluliselt väiksem. Teadaolevalt on

tuulepargi ühendused kavas rajada maakaablitena;

• Nahkhiirte hukkumise vähendamiseks tuleb nahkhiirte jaoks ohtlikel perioodidel ja

teatud ilmastikutingimuste korral tuulikud öösiti seisma panna. Majandusliku mõju

minimeerimiseks rakendada piirangut ainult kindlatel perioodidel, kui esineb arvukamalt

nahkhiiri (vt Joonis 4.5):

o perioodil 20.05–30.06 tuleb põhja-nahkhiire võimalike poegimiskolooniate

lähedusse (uuringu püsisalvestuspunktist kuni 2 km) jäävad tuulikud öösiti seisma

panna (seisma panna 30 minutit pärast päikeseloojangut ja taaskäivitada võib

tuulikud 30 minutit enne päikesetõusu), kui tunni keskmine tuulekiirus on alla 5

m/s19, soovituslikult alla 6 m/s (täpsustub edasise seire käigus) ning õhutemperatuur

on > 0°C20. Piirang rakendub tuulikupositsioonidel 2-7, 9, 10 ja 13 (vt Joonis

4.5). Valgel ajal võivad töötada piiranguteta;

o periood 01.07–15.09 – kuna suur osa tuulepargialast sobib nahkhiirtele toitumiseks

ega ole võimalik eristada konkreetseid kohti, siis tuleb tuulikud öösiti seisma

panna (seisma panna 30 minutit pärast päikeseloojangut ja taaskäivitada võib

tuulikud 30 minutit enne päikesetõusu), kui tunni keskmine tuulekiirus on alla 5

m/s19, soovituslikult alla 6 m/s (täpsustub edasise seire käigus) ning õhutemperatuur

on > 5°C20. Piirang rakendub kõikidele Lutsari (2025) uuringus nahkhiirtele

oluliseks elupaigaks määratletud alale kavandatavatele tuulikutele ehk

tuulikupositsioonidel 1-7, 9, 10 ja 13 (vt Joonis 4.5);

• Tuulikute täieliku seiskamise nahkhiirtele olulistel perioodidel võib ära jätta või

asendada tuulikute käivitamisega madalamatel tuulekiirustel juhul, kui tuuliku labade

kõrgusel läbiviidava seire käigus selgub, et tuuliku labade ohutsoonis on nahkhiirte

aktiivsus väga madal või teadusuuringutest selgub veenvalt, et puudub oluline oht alal

esinevatele liikidele (sh suurvidevlasele). Ka piirtemperatuuri osas võib teha muudatusi

vastavalt samale põhimõttele. Vt täpsemalt ptk 6;

19 Tuule kiiruse mõõtmiseks on turbiinid varustatud anemomeetriga – need seadmed mõõdavad nii tuule kiirust

kui suunda. Anemomeeter on tavaliselt paigaldatud tuuleturbiini või torni peale. 20 Õhutemperatuuri registreeritakse vaatlusväljakul ööpäevaringselt igal täistunnil. Mõõtmiskoht asub 2 m

kõrgusel maapinnast, päikesele ja tuultele avatud paigas, eemal puudest ja muudest takistustest

(https://www.ilmateenistus.ee/ilmatarkus/mootetehnika/mootmised-maapinnal/temperatuur/).

146 Väike-Maarja valla tuuleala nr 6 detailplaneeringu KSH aruande eelnõu. Alkranel OÜ, 2024-2026.

• Eeltoodud nahkhiirtega seotud leevendavate meetmete tarvis õhutemperatuuri mõõtmiste

jaoks tuleb tuulepargialale rajada vastav mõõtejaam.

Seiremeetmed on kajastatud allpool ja peatükis 6.

Rohevõrgustiku toimimine ja sidusus (ptk 4.3.4)

Arvestades KSH raames teostatud uuringute (sh linnustiku ja nahkhiirte uuring) tulemusi ning

nendest lähtuvaid piiranguid on alternatiiv I puhul tuulikupositsioonide paigutamisel

maastikku välditud kõige tundlikumaid alasid. Kuigi tuulikupositsioonid paiknevad osaliselt

ka rohevõrgustiku aladel on nende vahemaad piisavad, et tagatud oleks rohevõrgustiku

sidususe säilimine ja rohevõrgustiku toimimine. Samas, kuna osaliselt tuulikuid

rohevõrgustiku alale ikkagi kavandatakse kaasneb alternatiiv I elluviimisel rohevõrgustiku

toimimisele vähene ebasoodne mõju. Olemasoleva olukorra ehk 0-alternatiivi jätkumisel

säilib piirkonnas väljakujunenud maakasutus ehk valdavas mahus säilivad põllu- ja

metsamaad. Senise maakasutuse säilimisega ei kaasne negatiivset ehk ebasoodsat mõju

rohevõrgustiku toimimisele.

Mõju vääriselupaikadele (VEP; ptk 4.3.5)

Väärielupaik (VEP nr 143012) paikneb lähimast kavandatavast tuulikupositsioonist (pos 4)

minimaalselt u 100 m kaugusel ning juurdepääsuteest u 10 m kaugusel. Seejuures on

juurdepääsutee kavandatud olemasoleva metsatee baasil, vajadusel laiendades teed VEPist

teisele poole (vt ka ptk-s 4.3.2 toodud leevendusmeede). Alternatiiv I ellu viimisel ei ole

ebasoodsat mõju vääriselupaiga säilimisele ette näha. Olemasoleva olukorra ehk 0-alternatiivi

jätkumisel säilib piirkonnas väljakujunenud maakasutus ehk valdavas mahus põllu- ja

metsamaad. Metsa majandamine vääriselupaikades ei ole üldjuhul lubatud. Seega senise

maakasutuse säilimisega ei kaasne negatiivset mõju vääriselupaikadele.

Varjutuse mõju (ptk 4.4.1)

KSH raames viis Lemma OÜ läbi varjutuse modelleerimise (KSH aruande lisa 5) DP alale

kavandatavate tuulikute põhimõttelisi asukohti arvestades. Kokkuvõtvalt kaasneb alternatiiv

I ellu viimisel häiriv varjutus (st kliimatingimusi arvestavalt üle 8 h varjutust summaarselt

aastas) mitmete elamute juures ehk tegevusega kaasneb oluline ebasoodne mõju. Mõju on

võimalik vähendada leevendavate meetmete rakendamisega (vähene ebasoodne mõju).

Olemasoleva olukorra ehk 0-alternatiivi korral ebasoodsat mõju ette näha ei ole.

Leevendavad meetmed:

• Häirivat varjutust (st kliimatingimusi arvestavalt üle 8 h varjutust summaarselt aastas

või üle 30 minuti päevas) elamualadel tuleb vältida. Nimetatud varjutuse väärtusi on

lubatud elamualal tekitada ainult varjutustundliku ala omaniku nõusolekul. Tabel 4.5

on esitatud punasega elamuga maaüksused, mille puhul planeeringus lubatud suurima

kõrgusega elektrituuliku rajamisel esineb eespool nimetatud häiriv varjutus ning

kasutada tuleb allpool esitatud varjutuse leevendamise/vältimise meetmeid ja/või seada

elamu suhtes varjutuse talumise servituut. Varjutuse vältimiseks/vähendamiseks on

kaks võimalust:

o Rajada vastavate elamualade häiringu vähendamiseks haljastusest varjutuse

tõke – tagamaks aastaringset toimimist tuleb kasutada igihaljaid liike nt kuuske.

Tõke (tihe puude riba) tuleks varjutuse tõkestamiseks rajada varjutuse poolt

mõjutatava elamuala tuulepargipoolse õueala kaitseks. Kuivõrd meedet tuleks

rakendada väljaspool detailplaneeringu ala, siis võib selle elluviimine olla

keerukas ning nõuab koostööd vastava mõjutatava elamuala valdajaga;

147 Väike-Maarja valla tuuleala nr 6 detailplaneeringu KSH aruande eelnõu. Alkranel OÜ, 2024-2026.

o Kasutada tuulikutel automaatset varjutuse esinemise jälgimissüsteemi, mis

võimaldab valgustugevuse andurite ja tuuliku automaatse juhtimissüsteemi

koostöös häiriva varjutuse esinemise ajaks tuuliku töö peatada. Piirangute kava

välja töötamisel võib mõjupunktide asukohta täpsustada järgnevalt:

▪ Siseruumi täpse mõjupunktina kasutatakse hoone kõige rohkem

mõjutatud fassaadil asuva asjakohase toa tegeliku suurusega akna

keskpunkti;

▪ Väliruumi täpseks mõjupunktiks valitakse väliruumi regulaarset

kasutamist peegeldav punkt (nt terrassi või istumisala keskpunkt), mis

ei paikne hoonest rohkem kui 15 m kaugusel;

• Kui edasise projekteerimise käigus ilmneb, et kasutada soovitakse väiksemaid tuulikuid

kui käesolevas KSH aruandes hinnatud (või jäetakse osad tuulikupositsioonid välja

ehitamata), siis on lubatav tuulikute projekteerimisel teostada täiendav varjutuse

modelleerimine valitud tuuliku mudeli ja lõplikult määratud asukoha alusel. Kui

modelleeringust ilmneb, et häirivat varjutuse taset elamualadel ei teki, siis eelnevalt

toodud meetmete rakendamine ei ole vajalik.

Seiremeetmed on kajastatud allpool ja peatükis 6.

Müra ja vibratsiooni mõju (ptk 4.4.2)

KSH raames viis Lemma OÜ läbi müra modelleerimise (KSH aruande lisa 5) DP alale

kavandatavate tuulikute põhimõttelisi asukohti arvestades. Alternatiiv I ehk kavandatava

tegevuse ellu viimisel ei ole ette näha müraga seonduvat olulist lühiajalist ehk ehitustegevusega

kaasnevat ebasoodsat mõju ja seda eelkõige arvestades elamute kauguseid tuulikutest. Siiski

on võimalike häiringute vähendamiseks vajalik rakendada leevendavat meedet (vältida

mürarikkaid töid öisel ajal). Tuulikute kasutusaegse ehk pikaajalise mõju kohta koostati müra

modelleerimised, mis näitasid, et osade lähimate elamute juures võib esineda müra öise

sihtväärtuse ületamist ehk kaasneda võib oluline ebasoodne mõju elanikele. Siinkohal on

oluline, et osade nimetatud elamute puhul on arendajad sõlminud maaomanikega kokkulepped

nn müraservituudi (kokkulepe omandiõiguse teostamisest hoidumise kohta) seadmiseks, mille

kohaselt on maaomanikud nõus taluma sihtväärtusest suuremat, kuid piirväärtusest madalamat

mürataset. Võimalik on ka veel täiendavate maaomanikega vastavate kokkulepete sõlmimine

protsessi käigus. Teiste elamute juures, kus vastavad kokkulepped puuduvad tuleb müra

sihtväärtuse tagamiseks rakendada leevendavaid meetmeid. Madalsagedusliku müra leviku

arvutused näitasid, et ühegi elamuala puhul ei ole oodata, et siseruumides tekiks

madalsagedusliku müra normväärtuste ületamist Lw=106,9 dB(A) tuulikute kasutamisel ehk

ebasoodne mõju puudub. Väiksema helivõimsustasemega tuulikute korral on ka

madalsageduslikud helirõhutasemed veelgi väiksemad. Teiste võimalike piirkonna

müraallikatega olulist kumuleerumist ette näha ei ole. Ka vibratsiooni osas ei ole ebasoodsat

mõju ette näha. Olemasoleva olukorra ehk 0-alternatiivi jätkumisel ei ole ebasoodsat mõju

ette näha.

Leevendavad meetmed:

• Kuna tuulikute tekitatav heli võib teatud tingimustel kostuda kaugele ning olla häiriv,

siis tuleb tuulikute valikul eelistada madalama müratasemega mudeleid, mis kasutavad

tehnilisi müra vähendamise meetmeid (nt labade hammastatud servad vms). Kasutada

uusi töökorras tuulikuid;

• Tuulepargi omanik peab üldjuhul tagama, et elamute õuealadel ei ületaks tuulikute

müratase tööstusmüra öist sihtväärtust. Sihtväärtuse ületamine on lubatud ainult elamu

omaniku nõusoleku olemasolul. Tööstusmüra piirväärtuse ületamine ei ole lubatud.

148 Väike-Maarja valla tuuleala nr 6 detailplaneeringu KSH aruande eelnõu. Alkranel OÜ, 2024-2026.

Tagamaks elamualade õuealadel öise müra sihtväärtuse täitmine tuleb projekteerimisel

leida vastav(ad) tuuliku(te) tööreziimi(de) kombinatsioon(id), nt elamutele lähematel

tuulikutel rakendatakse madalama müratasemega töörežiimi ja kaugematel tavapärast

töörežiimi vms. Lõplik lahendus tuleb leida projekteerimise etapis, kui teada on ka

paigaldatavate tuulegeneraatorite täpsed mudelid;

• Tuulikute paigaldamisel, sh nende omavahelise vahekauguse valikul, tuleb jälgida

tuuliku tootja poolseid tehnilisi nõudeid. Tuuliku tootjad tagavad tuuliku tehnilises

dokumentatsioonis esitatud müraemissioonid juhul kui tuulikud on paigaldatud ja

hooldatud nõuetekohaselt. Tuulikute paigutamisel teineteisele lähemale, kui on

tehniliselt soovitatav, võivad müraemissioonid osutuda suuremaks kui tagatud

müratase;

• Ehitusloa taotlusel (projekteerimise etapp) tuleb esitada kasutada soovitava tuuliku

maksimaalse mürataseme andmed ja sellele vastav mürataseme modelleering (lähtudes

vastaval ajahetkel kehtivatest tuulikute müra leviku hindamise soovitustest), mille

alusel omavalitsusel on võimalik veenduda vastava tuulikumudeli kasutamisel müra

normtasemete täitmises müratundlikutel aladel. Juhul kui ehituse käigus muudetakse

tuulikumudelit tuleb vastavad andmed esitada ka tuulepargi kasutusloa taotlusel;

• Mürarikkaid ehitustöid vältida öisel perioodil (23.00-07.00);

• Alajaama ja salvestusjaama müraallikate arvu ja helivõimsustaseme osas on käesolevas

KSHs hinnangu andmisel lähtutud hetkel teadaolevast infost, kus alale kavandatavate

seadmete täpsed tehnilised andmed ei ole teada. Seadmete täpsema mudeli ja

helivõimsustaseme ning ka lõpliku asukoha selgumisel tuleb tuulepargi ehitusloa

taotlusega koos esitada ka mürahinnang, mis kajastab vajadusel ka elamualadel müra

normtasemete tagamiseks vajalikke leevendusmeetmeid. Mürahinnangus arvestada ka

müra koosmõju teiste allikatega, sh tuulikud ja olemasolev alajaam (kui tuulepargiga

seonduv alajaam otsustatakse rajada Väike-Maarja aleviku lähialal paikneva

olemasoleva alajaama lähistele).

Seiremeetmed on kajastatud allpool ja peatükis 6.

Visuaalne mõju, sh mõju maastikule (ptk 4.4.3)

KSH raames hinnati visuaalset mõju (sh mõju maastikule) ja koostati fotomontaažid Lemma

OÜ (2026) töö raames nii 266,5 m kui ka 300 m tipukõrgusega tuulikute kohta (KSH aruande

lisad 5 ja 6). Kokkuvõtvalt kaasneb alternatiiv I ellu viimisel mõõdukas ebasoodne visuaalne

mõju. Seejuures maastiku muutuse mõju võib lokaalsel tasandil olla tugev, kuid väärtuslikud

maastikud, peamised kauni vaatega kohad jms paiknevad kavandatavast tuulepargist sellisel

kaugusel, kus nähtavusanalüüsi alusel on maastiku muutus madal või väga madal. Kuna

tuulikud on väga kõrged objektid, siis omavad nad ümbritsevale maastikule tugevat visuaalset

mõju, mida ei ole võimalik vältida ega avatud vaadete korral oluliselt vähendada. Seetõttu on

ka seatud leevendusmeede kasutada madalamaid (kuni 270 m tipukõrgusega) tuulikuid.

Tuulikute reastamine jm planeeringuala sisesed paigutuslikud meetmed toimivad ainult ühe

kindla vaatepunkti puhul ning ei leevenda mõju teistest vaatepuntidest. Samuti võib tuulikute

paiknemine huvipakkuva vaatepunkti suhtes omada kohati pigem visuaalselt häirivamat mõju

kui nende hajutatavus vaates. Siiski on võimalike häiringute vähendamiseks teatud

leevendavate meetmete rakendamine asjakohane. Olemasoleva olukorra ehk 0-alternatiivi

jätkumisel olulist mõju ette näha ei ole.

Leevendavad meetmed:

• Tuulepargi arendamisel tuleb kasutada madalamaid (kuni 270 m tipukõrgusega)

tuulikuid;

149 Väike-Maarja valla tuuleala nr 6 detailplaneeringu KSH aruande eelnõu. Alkranel OÜ, 2024-2026.

• Elamute õuealal on visuaalset mõju võimalik vähendada rajades täiendavat haljastust

vaatesuundadesse, kus vaadet tuulikutele soovitakse vältida. Elamualade puhul on

tuulepargi visuaalset mõju asjakohane vähendada eeskätt elamualadel, kus esineb suur

maastikuvaate muutus ja see on elamu kasutajate jaoks häiriv;

• Olemasolev istutus, traditsioonilised krunte ääristavad suured puud ja hekid omavad

visuaalsete mõjude leevendamisel olulist tähtsust. Näiteks õuealal 50–60 m kaugusel

olev 12 m kõrgusest istutusest 1 km kaugusel olev 270 m kõrgune tuulik üle ei paista.

Taimestiku poolne tuuliku varjamise efekt on seda suurem, mida kõrgem on taimestik

ja mida lähemal on see vaatajale (Joonis 4.19).

Mõju teedele ja liiklusohutusele (ptk 4.4.4)

Alternatiiv I realiseerumisel ei ole olulist ebasoodsat mõju teedele ja liiklusohutusele ette

näha. Pigem võib eeldada vähest soodsat mõju, kuna juurdepääsu tagamiseks on vajalik teid

korrastada ja hooldada. Juurdepääsuteede täpsed lahendused, sh ristumiskohad maanteedega,

võimalikud teelaiendused jms lahendatakse edasise projekteerimise etapis koostöös

teeomanikega, sh kohalik omavalitsus ja Transpordiamet. Asjakohane on arvestada ptk-s 4.4.3

toodud leevendusmeedet, mille kohaselt tuleb tuulepargi arendamisel kasutada madalamaid

(kuni 270 m tipukõrgusega) tuulikuid. Olemasoleva olukorra ehk 0-alternatiivi jätkumisel

säilib piirkonnas väljakujunenud maakasutus ehk valdavas mahus säilivad põllu- ja

metsamaad. Senise maakasutuse säilimisega ei kaasne negatiivset mõju teedele ja

liiklusohutusele.

Mõju ettevõtluskeskkonnale, sh mõju väärtuslikule põllumajandusmaale,

põllumajandusele, metsamajandusele ja maardlatele (ptk 4.4.5)

Alternatiiv I elluviimisel kaasneb küll osaline piirkonna maakasutuse muutus ja väärtusliku

põllumajandusmaa vähenemine, kuid ümbruse senist sihtotstarbejärgset kasutust

maatulundusmaana tuulikute rajamine üldjuhul ei kitsenda ning on võimalik nii metsa- kui

põllumajandusliku kasutuse jätkumine. Küll aga tuleb tuulikute juurdepääsuteede rajamisel

põllumajandusmaale vajadusel ette näha mahasõidu võimalused põllu harimiseks ehk

rakendada leevendavat meedet. Positiivsete mõjude osas on läheduses paiknevad tootmisalad

vastavate kokkulepete korral võimalik tuulepargi elektriga liita. Seeläbi on võimalik tuulepargi

otsene positiivne mõju piirkonna ettevõtluskeskkonnale ning taastuvenergia kasutamise

võimalus võib soodustada ka uute ettevõtete rajamist piirkonda. Samuti on piirkonna

ettevõtluskeskkonnale positiivne mõju taristu (teed ja elektrivõrk) arendamisel. Seega on

pikaajaliselt ette näha mõõdukat soodsat mõju ettevõtluskeskkonnale. Meibaumi II

kruusakarjääri keskossa kavandatud tuuliku saab rajada vaid pärast maavaravaru

ammendamist vähemalt tuuliku ja vajaliku taristu maa-alalt. Olemasoleva olukorra ehk 0-

alternatiivi jätkumisel säilib senine maakasutus ehk valdavas mahus põllu- ja metsa

majandamine. Seejuures on põllu- ja metsa majandamisega võimalik olemasoleva olukorra

jätkumisel tegeleda mõnevõrra suuremal alal võrreldes alternatiiviga 1 (kavandatav tegevus).

Seega ebasoodsat mõju ette näha ei ole. Küll aga jäävad olukorra jätkumisel siiski

realiseerimata võimalused, mis kaasnevad tuulikute arendamisega (nt soodsam elekter

ettevõtlusele).

Leevendav meede:

• Tuulikute juurdepääsuteede kavandamisel põllumajandusmaale tuleb vajadusel ette

näha mahasõidu võimalused põllu harimiseks.

150 Väike-Maarja valla tuuleala nr 6 detailplaneeringu KSH aruande eelnõu. Alkranel OÜ, 2024-2026.

Mõju varale ja elanike sotsiaalsetele vajadustele, sh võimalikud

kompensatsioonimeetmeid ehk kohaliku kasu võimalused kohalikule kogukonnale (ptk

4.4.6)

Kokkuvõtvalt saab välja tuua, et kuigi tuuleparkide rajamine võib tuua kaasa teatud

negatiivseid (ebasoodsaid) mõjusid varale (tõenäoliselt vähendab teatud määral lähipiirkonna

kinnisvara väärtust), kaasneb alternatiiv I korral tuulikute rajamisega siiski vähene soodne

mõju läbi kohaliku kasu instrumentide (kompenseerivad võimalikku väärtuse langust)

rakendamise. 0-alternatiivi ehk olemasoleva olukorra jätkumisel säilivad küll olemasolevast

maakaustusest lähtuvad hüved, kuid saamata jääb potentsiaalne tuulikutasu ja seda nii

kohalikele elanikele kui KOVile. Seega on ette näha pigem vähest ebasoodsat mõju.

Mõju kliimamuutustele ja kliimamuutustega kaasnevad mõjud (ptk 4.5)

Kliima muutustele kaasneb alternatiiv I ellu viimisel koondmõjuna mõõdukas soodne mõju,

mis on ühest küljest seotud metsa raadamise vajaduse ja teisest küljest fossiilsele elektrile

keskkonnasõbraliku alternatiivi leidmisega. Eelneva alusel saab ka olemasoleva olukorra ehk

0-alternatiivi jätkumisel positiivse asjaoluna tuua välja senise maakasutuse, sh metsamaa

säilimise, mis aitab kaasa CO2 sidumisele. Teisalt, kui säilib fossiilse elektri kasutamine, siis

on DP alal raadamisest tingituna sidumata jääva CO2 hulk väike võrreldes fossiilse tootmise

käigus vabaneva CO2 kogusega.

Kliimamuutustega kaasnevad mõjud ka tuuleparkidele. Siinkohal saab välja tuua nt

kliimamuutustega kaasnevate keskmiste tuulekiiruste kasvu, aga ka ekstreemsete

ilmastikuolude (tugevad tormid, paduvihmad) esinemise sageduse kasvu. Kokkuvõtvalt saab

tõdeda, et summaarselt on kliimamuutustega seonduvad mõjud tuuleenergiaressursile

positiivsed, kuid mõned kliimamuutused raskendavad tuuleenergiaressursi kasutamist.

Mõju riigikaitseliste radarite ja mobiilside toimimisele (ptk 4.6.1)

Kui tuulikud paigutatakse mobiilimasti või vastuvõtja lähedusse ja tuulikud paiknevad otseselt

saatja ja vastuvõtja vahel, võivad teatud juhtudel häiringud esineda. Häiringu tekke riski saab

viia miinimumini tuuliku asukoha valikuga. ETAK (05.12.2025) andmetele tuginedes ei paikne

DP alal ega lähiümbruses sideteenustega seotud maste (Joonis 4.23). Seega ei kavandata

alternatiiv I ellu viimisel ka tuulikuid nende ega ka elamute (vastuvõtjad) lähedusse ning

ebasoodsat mõju ette näha ei ole. Lisaks on planeerimisprotsessi kaasatud

mobillisideoperaatorid ja Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet (TTJA), kes saavad

vajadusel anda omapoolse täiendava sisendi võimalike mõjude osas. Olemasoleva olukorra ehk

0-alternatiivi jätkumisel ei ole ebasoodsat mõju ette näha.

Avariiolukordadega kaasnevad mõjud (ptk 4.6.2)

Nõuetekohasel projekteerimisel ja kasutusaegsel käitamisel on avariide esinemine

vähetõenäoline. Avariide riske aitab maandada ka tuulikute tehnilise seisukorra pidev

digitaalne seire, mis saadab vastava info kontrollkeskusesse. Siiski ei saa täielikult välistada

võimalike avariide esinemist.

Kirjanduses on töötavast tuulikust lenduvate jäätükkide mõjuala arvutamiseks soovitatud

valemit 1,5*(torni kõrgus+rootori läbimõõt) (Rastayesh jt, 2019). 300 m tipukõrgusega tuuliku

puhul oleks sel juhul võimalik mõjuala 579 m (1,5*(214+172)). Arvestades, et elamud jäävad

kavandatavatest tuuleparkidest (tuulikutest), sh lõplikust eelvalikualast tunduvalt kaugemale

ning ka lähimad riigimaanteed jäävad tunduvalt kaugemale (vt ptk 4.4.4), siis ei ole ette näha

olulist mõju seoses võimalike jäätükkide lendumisega. Lisaks on oluline, et jäätükkide

lendumise riski aitavad vähendada vastavad seire- ja labade soojendussüsteemid.

151 Väike-Maarja valla tuuleala nr 6 detailplaneeringu KSH aruande eelnõu. Alkranel OÜ, 2024-2026.

Jäätumisohust tingitud riskide vähendamiseks on soovitatav kasutada elektrituulikutel, mille

ohualasse jäävad teed, jäätumisvastast süsteemi või varustada tuulikud anduritega, mis

seiskavad tuulikud jää tekkimisel.

Teatud juhtudel võib esineda ka tuulikute süttimist. Siiski esineb tulekahjusid võrdlemisi

väikse tõenäosusega. Kuna tuulikute tulekahjud leiavad aset kõrgel gondlis, siis ei ole neid

võimalik ka maapeal paiknevate tulekustustusvahenditega kustutada. Seega on tuuliku

tulekahju korral päästemeeskondadel võimalik peamiselt tegeleda vaid maapealse võimaliku

tulekahju (nt põleva gondli või selle osade kukkumise tagajärjel) leviku piiramisega.

Tulekahjude ennetamiseks on vajalik nõuetekohane tuuliku seadmete hooldus, lisaks on

viimastel aastatel hakatud tuulikutesse paigaldama ka tulekahjude tuvastamise

signalisatsioone. Kuna tuulikud on detailplaneeringu alal kavandatud paiguti metsastesse

piirkondadesse, kus tuuliku tulekahju korral esineb risk metsatulekahjudeks, siis tuleb edasise

tuulepargi lahenduse väljatöötamisel tähelepanu pöörata päästemeeskondade juurdepääsu

võimalustele, kaasates lahenduste väljatöötamisse Päästeametit. Kuivõrd tuulikute

paigaldamiseks ja nende hooldamiseks rajatakse tuulikute juurdepääsuteed, siis on alale ja

tuulikutele juurdepääs tagatud.

Leevendavad meetmed:

• Jäätumisohust tingitud riskide vähendamiseks on soovitatav kasutada elektrituulikutel,

mille ohualasse jäävad teed, jäätumisvastast süsteemi või varustada tuulikud

anduritega, mis seiskavad tuulikud jää tekkimisel;

• Tuulepargi projekteerimisel tuleb võimalike tulekahjude kustutamise efektiivsete

lahenduste väljatöötamisel teha koostööd Päästeametiga.

Kumuleeruvad mõjud (ptk 4.7)

Planeeritava ala lähialale ei jää olemasolevaid tuuleparke (Taastuvenergia Planeerimine.ee,

26.01.2026). Väike-Maarja vallas on üldplaneeringuga määratud mitu potentsiaalset tuulepargi

ala, kus on algatatud ka detailplaneeringud. Käesolevale DP alale lähimad tuulepargi

detailplaneeringu alad jäävad enam kui 6 km kaugusele kirdesse (tuulealade nr 10 ja 15

(Raeküla) DP) ning enam kui 7 km kaugusele lõunasse (tuuleala nr 2 (Padaküla) DP ala).

Nimetatud kaugusi arvestades on enamik võimalikke koosmõjusid välistatud. Teatud koosmõju

võib esineda visuaalsete mõjude korral, kuid tuginedes ptk-le 4.4.3 on teiste tuulealade

planeeringute koostamine ajaliselt tagapool kui TU6 planeering. Seega koosmõju hindamiseks

nendega ei ole piisavalt infot. Asjakohasel juhul tuleb visuaalset koosmõju hinnata vastavate

teiste planeeringute ja nende KSH aruannete koostamisel.

Naaberomavalitsuse, Tapa valla territooriumile ei ole tuuleparke kavandatud.

Detailplaneeringu ja selle reaalsete alternatiivide võrdlus ja sobivaima alternatiivi valik

(ptk 5)

Mõjude olulisust hinnati alternatiivide omavahelisel võrdlemisel kvantitatiivselt

intervallskaala alusel. Kuna mõjude hindamisel saavad määravaks pikaajalised mõjud, siis

keskenduti alternatiivide võrdlemisel ka pikaajalistele mõjudele (lühiajalisi mõjusid ning

vajadusel ka leevendusmeetmeid on käsitletud ptk-s 4). Tabel 5.2 põhjal kaasnevad

pikaajaliselt koondmõjuna mõlema alternatiivi korral ebasoodsad mõjud, seejuures on

ebasoodsad mõjud väiksemad 0-alternatiivi realiseerumisel. Alternatiiv I puhul tuvastati

oluline ebasoodne mõju „Varjutuse“ ja „Müra ja vibratsiooni“ valdkondade puhul. Kui aga

arvestada käesoleva KSH raames välja pakutud leevendavaid meetmeid, siis on võimalik

kavandatava tegevuse mõjusid märgatavalt vähendada ning olulist ebasoodsat mõju vältida.

152 Väike-Maarja valla tuuleala nr 6 detailplaneeringu KSH aruande eelnõu. Alkranel OÜ, 2024-2026.

Eelnevaid asjaolusid arvestades leiab KSH koostaja, et on võimalik jätkata TU6

detailplaneeringu menetlusega ehk alternatiiv I elluviimisega. Seejuures tuleb arvestada

KSH aruandes väljapakutud leevendavaid meetmeid.

Keskkonnamõju seiremeetmed (ptk 6)

Peatükis 6 on esitatud KSH koostaja poolsed ettepanekud seire teostamiseks alternatiiv I ehk

kavandatava tegevuse elluviimise korral. Meetmed lähtuvad KSH raames läbiviidud

uuringutest ja jaotuvad järgmiselt (detailsed seiremeetmed on esitatud ptk-s 6):

• Linnustiku seire;

• Nahkhiirte seire:

• Varjutuse seire;

• Müra seire.

153 Väike-Maarja valla tuuleala nr 6 detailplaneeringu KSH aruande eelnõu. Alkranel OÜ, 2024-2026.

KASUTATUD KIRJANDUS

Esitatud olulisim valik kasutatud allikatest:

1. AB Artes Terrae OÜ. 2020. Meretuulikuparkide arendamise edendamiseks visuaalse

mõju hindamise metoodiliste soovituste juhendmaterjal.

https://www.fin.ee/media/2706/download;

2. Adcock, E., 2028. Iowa State University Research Finds Wind Farms Positively Impact

Crops, IOWA STATE UNIVERSITY EXTENSION AND OUTREACH, Mar. 5, 2018,

https://www.extension.iastate.edu/news/iowa-state-university-research-finds-wind-

farms-positively-impact-crops);

3. Agnew, R. C. N., Smith, V. J., Fowkes, R. C., 2016. Wind turbines cause chronic stress

in badgers (Meles meles) in Great Britain. Journal of Wildlife Diseases, 52(3):459-467.

DOI: 10.7589/2015-09-231;

4. Akukon Eesti OÜ, 2021. Sisekaitseakadeemia Väike-Maarja õppekeskuse

harjutusväljak. Keskkonnamüra hinnang;

5. Annan, D. Getting Your Wind Farm On The Right Footing https://www.wsp.com/en-

gl/insights/getting-your-wind-farm-on-the-right-footing 16.10.2019;

6. Arnett, Edward B; Huso, Manuela MP; Schirmacher, Michael R; Hayes, John P. 2011.

Altering turbine speed reduces bat mortality at wind-energy facilities. Frontiers in

Ecology and the Environment 9(4), 209–214. doi:10.1890/100103;

7. Arvesen, A. & Hertwich, E.G., 2012. Assessing the life cycle environmental impacts

of windpower: A review of present knowledge and research needs. Renewable and

Sustainable Energy Reviews 16, 5994–6006.

https://doi.org/10.1016/j.rser.2012.06.023;

8. Ascone, L., Kling, C., Wieczorek, J., Koch, C., Kühn, S., 2021. A longitudinal,

randomized experimental pilot study to investigate the effects of airborne infrasound

on human mental health, cognition, and brain structure. Sci Rep 11.

https://doi.org/10.1038/S41598-021-82203-6;

9. Baerwald E.F., D'Amours G.H., Klug B.J., Barclay R.M. 2008. Barotrauma is a

significant cause of bat fatalities at wind turbines. Current biology. Aug 26; 18(16):

R695-6;

10. Balotari-Chiebao, F., Valkama, J., & Byholm, P., 2021. Assessing the vulnerability of

breeding bird populations to onshore wind-energy developments in Finland. Ornis

Fennica, 98(2), 59–73. https://doi.org/10.51812/of.133981;

11. Barclay, R.M., Baerwald, E.F. and Gruver, J.C. 2007. Variation in bat and bird fatalities

at wind energy facilities: assessing the effects of rotor size and tower height. Canadian

Journal of Zoology, 85(3), pp 381-387;

12. Behr, O., Brinkmann, R., Hochradel, K., Mages, J., Korner-Nievergelt, F., Reinhard,

H., Simon, R., Stiller, F., Weber, N., Nagy, M., 2018. Bestimmung des Kollisionsrisikos

von Fledermäusen an Onshore-Windenergieanlagen in der Planungspraxis (RENEBAT

III). https://www.natur-und-

erneuerbare.de/fileadmin/Daten/Download_Dokumente/02_Abschlussberichte_ander

er_Form/renebat-iii.pdf;

13. Bhosale, H.S. 2015. Impacts of wind turbines on reptile and bird communities on

plateaus of northern Western Ghats in Maharashtra, India. 3rd International Conference

on Integrative Biology;

154 Väike-Maarja valla tuuleala nr 6 detailplaneeringu KSH aruande eelnõu. Alkranel OÜ, 2024-2026.

14. Borowski, S., 2019. Ground vibrations caused by wind power plant work as

environmental pollution - case study. MATEC Web of Conferences: 18th International

Conference Diagnostics of Machines and Vehicles;

15. Brinckerhoff, P., 2011. Update of UK Shadow Flicker Evidence Base;

16. Chiu, CH., Lung, SC.C., 2020. Assessment of low-frequency noise from wind turbines

under different weather conditions. J Environ Health Sci Engineer 18, 505–514.

https://doi.org/10.1007/s40201-020-00478-9;

17. Crichton, F, Dodd, G, Schmid, G, Gamble, G & Petrie, KJ, 2014. Can expectations

produce symptoms from infrasound associated with wind turbines? Health Psychology,

33 (4), 360-364. https://doi.org/10.1037/a0031760;

18. DAERA, 2015 (uuendatud 2019). DAERA environmental advice for planning practice

guide. Wind farms and groundwater impacts. A guide to EIA and planning

considerations;

19. de Jong, J., Millon, L., Håstad, O. and Victorsson, J., 2021. Activity Pattern and

Correlation between Bat and Insect Abundance at Wind Turbines in South Sweden.

Animals, 2021, 11, 3269. https://doi.org/10.3390/ani11113269;

20. Dröes M.I, Koster H.R.A. 2021. Wind turbines, solar farms, and house prices. Energy

Policy, volume 155, August 2021, 112327. doi: 10.1016/j.enpol.2021.112327;

21. Earnhart, D., 2006. Using Contingent-pricing Analysis to Value open space and its

Duration at Residential Location, Land Economics, Vol. 82, No. 1, February 2006, pp.

17-35. https://doi.org/10.3368/le.82.1.17;

22. Ebavere maastikukaitseala kaitse-eeskiri. Vabariigi Valitsuse 15.09.2016. a määrus nr

101;

23. EDK AS. 1996. Informatsiooniline aruanne Vao lubjakivimaardla kohta;

24. EELIS (Eesti Looduse Infosüsteem). Keskkonnaagentuur 2024

25. Eesti Geoloogiakeskus OÜ. 2012. Meibaumi III uuringuruumi geoloogiline uuring

Lääne-Virumaal;

26. Eesti Geoloogiakeskus OÜ. 2010. Meibaumi IV uuringuruumi liiva varu geoloogiline

uuring Lääne-Virumaal;

27. Eesti Geoloogiakeskus, 2001. Eesti põhjaveekaitstuse kaart 1:400 000 ja seletuskiri;

28. Eesti Geoloogiateenistus, 2019. Põhjaveekogumite piiride kirjeldamine,

koormusallikate hindamine ja hüdrogeoloogiliste kontseptuaalsete mudelite

koostamine;

29. Eesti kliimamuutustega kohanemise arengukava aastani 2030 (2017);

30. Eesti Ornitoloogiaühing, Kotkaklubi. 2022. Üle-eestiline maismaalinnustiku analüüs;

31. Eesti riiklik energia- ja kliimakava aastani 2030 (REKK 2030). Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeerium, Keskkonnaministeerium ja Maaeluministeerium

(2019);

32. Ellerbrok, J.S., Delius, A., Peter, F., Farwig, N. and Voigt, C.C. 2022. Activity of forest

specialist bats decreases towards wind turbines at forest sites. Journal of Applied

Ecology, 59(10), pp.2497-2506;

33. Elts, J., 2018. Laanepüü: Linnuatlas. Eesti haudelindude levik ja arvukus. Eesti

Ornitoloogiaühing;

34. Elustik OÜ, 2023. Nahkhiirte uuring tuuleenergeetika eelisarendusalade leidmiseks

Keskkonnaagentuurile;

35. Energiamajanduse arengukava aastani 2030 (2017);

36. EPURON PTY LTD, 2012. Telecommunications Impact Assessment. Rye Park Wind

Farm 2012;

155 Väike-Maarja valla tuuleala nr 6 detailplaneeringu KSH aruande eelnõu. Alkranel OÜ, 2024-2026.

37. Escaler, X. & Mebarki, T., 2018. Full-ScaleWind Turbine Vibration Signature

Analysis. Machines;

38. EUROBATS. 2015. Guidelines for consideration of bats in wind farm projects -

Revision 2014. EUROBATS publication series no 6 (English version).

UNEP/EUROBATS Secretariat, Bonn, Germany, 133 pp;

39. Euroopa Komisjonile esitatav Natura 2000 võrgustiku alade nimekiri. Vabariigi

Valitsuse 05.08 2004. a korraldus nr 615-k;

40. Flemmer, F.& Flemmer, R., 2023. Wind turbine infrasound: Phenomenology and effect

on people, Sustainable Cities and Society, Volume 89, 2023, 104308,

https://doi.org/10.1016/j.scs.2022.104308;

41. Freiberg, A., Schefter, C., Girbig, M., Murta, V.C., Seidler, A., 2019. Health effects of

wind turbines on humans in residential settings: Results of a scoping review.

Environmental Research 169 (2019) 446–463.

https://doi.org/10.1016/j.envres.2018.11.032;

42. Gaultier, S.P., Lilley, T.M., Vesterinen, E.J., Brommer, J.E. 2023. The presence of wind

turbines repels bats in boreal forests. Landscape and Urban Planning, Volume 231,

March 2023, 104636;

43. Gaßner, L. & Ritter, J., 2023. Ground motion emissions due to wind turbines:

observations, acoustic coupling, and attenuation relationships. Solid Earth, 14(7), 785–

803. https://doi.org/10.5194/se-14-785-2023;

44. Geomedia OÜ. 2019. Eelised ja piirangud Lääne-Viru maakonna tööstusettevõtete

konkurentsivõime kasvuks;