Vastuskiri Eesti Julgeolekupoliitika aluste täiendamiseks.

Pikk 61 / 15065 Tallinn / [email protected] / www.siseministeerium.ee

Registrikood 70000562

Keit Kasemets

Riigikantselei

Teie: 08.04.2026 nr RK/26-0417/-1K

Meie: 24.04.2026 nr 1-7/121-2

Vastuskiri Eesti Julgeolekupoliitika aluste

täiendamiseks.

Siseministeerium esitab oma tähelepanekud ja ettepanekud Riigikantselei poolt kooskõlastusele

saadetud „Eesti julgeolekupoliitika alused“ eelnõule ja seletuskirjale.

1. Eesti julgeolekupoliitika aluste eelnõus ei ole üheselt sisustatud/defineeritud julgeoleku

mõiste. Dokumendis kirjeldatakse, mida Eesti kaitseb, mis on julgeolekupoliitika

eesmärk ja alused. Samuti on seletuskirja lõpus toodud hulk mõisteid, kuid ka seal ei

ole esitatud julgeoleku mõistet. Siseministeeriumi seisukohalt on see

julgeolekupoliitika aluste keskne küsimus ning ühtse arusaama loomiseks on oluline see

põhimõiste ka sisustada.

2. Ptk 2, lk 3 alapealkiri „Julgeolek ei ole eraldi valdkond, vaid osa kogu ühiskonna

tegevusest“ on segadust tekitav ja ettepanek on see eemaldada. Ettepanek läheb kokku

ka meie eelmises punktis kirjeldatuga. Nimelt siin öeldakse, mida julgeolek ei ole aga

samal ajal ei ole kirjeldatud, mis julgeolek on. Samuti läheb lause vastuollu

Siseministeeriumi arusaamaga julgeoleku terminist, kuivõrd Siseministeeriumi

arusaamist mööda ei ole julgeolek „tegevus“ nagu võib pealkirjast järeldada vaid

julgeolek on riigi seisund.

3. Ptk 3, lk 6 lõik „Hiina Rahvavabariigi kasvav globaalne mõju majanduse ja tehnoloogia

kaudu on toonud kaasa tema senisest tugevama enesekehtestamise rahvusvahelisel

areenil. Hiina Rahvavabariigi majanduslik toetus kahandab lääne sanktsioonide mõju ja

võimaldab tugevdada Venemaa relvajõudusid. Võimalik kriis India ja Vaikse ookeani

regioonis mõjutab Euroopa, sealhulgas Eesti julgeolekut“ ei edasta Siseministeeriumi

hinnangul piisava selgusega võimalikke Hiina tegevusest lähtuvaid ohte Eesti

julgeolekule, mida võib järeldada muuhulgas Eesti julgeolekuasutuse avalikest

aastaülevaadetest ja raportitest, kui ka Euroopa Liidu strateegilistest dokumentidest.

4. Ptk 3, lk 6 on tumedalt esile tõstetud alapealkiri „Majandusjulgeolek ja varustuskindlus

on julgeoleku osa.“ Siseministeeriumi hinnangul ei lähe alapealkiri kokku peatüki

mõttega ning ei kirjelda kuidagi julgeolekukeskkonda. Ettepanek oleks asendada see

lausega, mille keskmes oleks majandusjulgeoleku suurim väljakutse.

5. Ptk 4, lk 8 on põhimõte „Sõjalise kaitse kulude tase on vähemalt 5% sisemajanduse

koguproduktist.“ Sama põhimõte on juba toodud peatükis 1 lk 4 sõnastuses „Julgeoleku

tugevdamiseks teeb Eesti kiirendatult suuremaid pingutusi iseseisva kaitsevõime

2 (2)

tugevdamiseks, panustades alates 2026. aastast riigikaitsesse vähemalt 5%

sisemajanduse koguproduktist, millele lisanduvad investeeringud laia riigikaitsesse.“

Siseministeeriumi hinnangul pole põhjendatud sama mõtet ühes dokumendis kaks korda

väljendada vaid valida välja üks koht selle mõtte väljendamiseks.

6. Ptk 4, lk 8 on lause „Eesti töötab selle nimel, et tagada NATO ja Euroopa Liidu piisav

ja järjekindel rahastus nii kaitsevalmiduse suurendamisele kui ka piiriüleste transpordi-

ja energiaühenduste arendamisele, Ukraina toetamisele ning Venemaa Föderatsiooni

vaenulikest eesmärkidest tingitud negatiivsete sotsiaalmajanduslike mõjude

leevendamisele.“ Siseministeeriumi ettepanek on lisada loetellu ka sisejulgeoleku

tagamine, kriisivalmidus ja elanikkonnakaitse võimed nende teemadena, mille nimel

Eesti töötab NATO ja Euroopa Liidu tasemel piisava ja järjekindla rahastuse

saavutamiseks.

7. Ptk 4.3 lk 13 on lause „Riigi ja ühiskonna julgeoleku kahjustamise katsed toimuvad

pidevalt ega alga kriisi või sõjaga.“ Siseministeerium palub muuta lause ehitust

sõnumiselguse ja loetavuse huvides järgnevalt (SiM algne sõnastusettepanek): „Riigi ja

ühiskonna julgeoleku kahjustamise katsed toimuvad pidevalt ega alga alles kriisi- või

sõjaolukorras“.

8. Seletuskirja ptk 5, lk 6 on toodud sisejulgeoleku definitsioon: „Sisejulgeolek on

seisund, mil riigis valitseb ühiskondlik rahu.“ Siseministeerium palub muuta

sisejulgeoleku termini definitsiooni ja sõnastada see järgnevalt: „Sisejulgeolek on riigi

seisund, milles on mittesõjaliste julgeolekuohtude maandamise ja tõrjumise kaudu

tagatud riigi püsimine ja suveräänsus ning ühiskonna toimimine kooskõlas Põhiseaduse

aluspõhimõtetega“.

9. Palume lisada seletuskirja ptk 5 terminitesse sisekaitse definitsioon järgnevas

sõnastuses: „Sisekaitse on sisejulgeoleku ja avaliku korra tagamise ning

elanikkonnakaitse tegevuste koordineeritud elluviimine riigikaitselise kriisi olukorras.“

10. Teeme ettepaneku seletuskirja lisada ptk 5 „Riigikaitse laia käsituse“ termini

definitsioonile täiendavalt järgnev lause: „Lai riigikaitse koosneb

tegevusvaldkondades riigikaitseülesannetena riigiasutustele, ettevõtjatele, kohaliku

omavalitsuse üksutele ja teistele osalistele pandud kohustustest.“

11. Ptk 4.1, lk 10 palume muuta alapealkirja „Elanikkonnakaitse tagab inimeste

valmisoleku ja toimepidevuse“ järgnevas sõnastuses: „Elanikkonnakaitse tagab

inimeste valmisoleku ja võimed elude päästmiseks“.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Igor Taro

siseminister