Riigikogu otsuse "Eesti julgeolekupoliitika alused" eelnõu kooskõlastamine

Pikk 61 / 15065 Tallinn / 612 5008 / [email protected] / www.siseministeerium.ee

Registrikood 70000562

Riigikantselei Teie: 20.12.2022 nr RK/22-1587/-1K

Meie: 04.01.2023 nr 1-7/327-2

Riigikogu otsuse "Eesti julgeolekupoliitika

alused" eelnõu kooskõlastamine

Riigikantselei on esitanud Siseministeeriumile kooskõlastamiseks Eesti julgeolekupoliit ika

aluste eelnõu.

Siseministeerium annab soovitused eelnõu täiendamiseks punktis 1 ning kooskõlastab eelnõu

punktis 2 toodud märkustega arvestamisel.

1) Selguse ja täpsema teemakäsitluse huvides teeb Siseministeerium järgnevad ettepanekud:

1.1 sõnasta punkt 17 ümber järgnevalt: „Venemaa Föderatsioon kasutab poliitil is te

eesmärkide saavutamiseks järjepidevalt eriteenistuste koordineeritud hübriidrünnakuid

– asümmeetrilisi vahendeid, nagu mõjutustegevus, sealhulgas informatsiooniline,

energeetika, ränne või kübervahendid. Selle eesmärk on nõrgestada ühiskondi, tekitada

usaldamatust ja ühtsuse murenemist nii riikide sees kui ka riikidevahelistes suhetes ning

seeläbi survestada poliitilisi ja ühiskondlikke valikuid Venemaa Föderatsioonile sobivas

suunas. Siinjuures on küberruum – mis on nii iseseisev valdkond kui ka teiste

valdkondade võimaldaja – mõjus, odav ja potentsiaalselt halvav ründevektor.

Hübriidrünnak, sealhulgas küberruumis, võib küündida NATO artikkel 5 lävendini. “;

1.2 sõnastada punkt 21 ümber alates teisest lausest järgnevalt: „Väljakutse Eesti

julgeolekule tuleneb Hiina vastandumisest meie põhilistele alusväärtustele ning soovist

mõjutada või saavutada kontroll meie otsuste üle, kasutades selleks enamasti

mittesõjalisi vahendeid nagu majanduslikud sõltuvused, mõjutustegevus jm.“;

1.3 asendada punkt 23 esimene lause järgnevaga: „Mitmed olulised väljakutsed nii Eesti,

kui liitlaste julgeolekule tulenevad näiteks kliimamuutustest, rahvusvahelisest

rändesurvest, toidupuudusest, pandeemiatest, äärmuslusest, terrorismist,

energiapuudujäägist ja energia varustuskindluse probleemidest.“.

2) Arvestades elanikkonnakaitse olulisust, aktuaalsust ja arendusvajadusi, jääb see valdkond

Eesti julgeolekupoliitika alustes praegusel kujul piisava tähelepanuta. Elanikkonnaka itse

puudutab kõiki alates üksikisikutest, kohalikest omavalitsustest kuni riigini.

Elanikkonnakaitsel on olemas eraldi kontseptsioon, milles kirjeldatud tegevused ja

2 (2)

arendusvajadused on siiani olnud ootel, kuna puudub rahastus. Eeltooduga seonduvalt tuleb

tõsta elanikkonnakaitse osas julgeolekupoliitilist ambitsiooni ning sellest tuleneva lt

kooskõlastab Siseministeerium eelnõu järgmiste märkustega arvestamisel:

2.1 täiendada punkti 26 sõnastust järgnevalt: „Julgeoleku tugevdamiseks tegutseb Eesti

kuues omavahel tihedalt seotud ja üksteist toetavas tegevusvaldkonnas, mis

moodustavad terviku ning mille iga osa on samaväärse tähtsusega: 1) ühiskonna sidusus

ja riigi kerksus, 2) majandusjulgeolek ja elutähtsad teenused, 3) sisejulgeolek ja avalik

kord, 4) elanikkonnakaitse; 5) sõjaline kaitse, 6) rahvusvaheline tegevus.“;

2.2 sõnastada punkt 27 ümber järgnevalt: „Tänases julgeolekukeskkonnas on oluline läbi

pideva ja sihipärase tegevuse tõsta elanikkonna ning läbi selle kogu riigi kriisikindlust.

Elanikkonnakaitse võimete eesmärgipäraseks ja pikaajaliseks arendamiseks

kindlustatakse püsiv rahastamine 0,5% SKP-st lähtudes ohustsenaariumite põhjal

koondatud võimevajadustest.“;

2.3 lisada julgeolekupoliitika tegevusuundade hulka järjekorras neljandana tegevussuund

„elanikkonnakaitse“ ning selle alla järgmised neli punkti, nihutades muid punkte

vastavalt edasi:

„Elanikkonnakaitse

52. Elanikkonnakaitse kriisiolukorras tähendab riigi ja ühiskonna valmisolekut

ohuteavituseks, evakuatsiooniks, varjumiseks, elutähtsate teenuste

toimepidevuseks, esmaabiks ja katastroofimeditsiiniks, vältimatuks sotsiaalabiks

või muuks elanikele hädavajalikuks abiks.

53. Elanikkonnakaitse eesmärk on toetada inimesi kriisiolukorras, sh sõjaolukorras ning

suurendada inimeste valmisolekut kriisides iseseisvalt toime tulla.

54. Elanikkonnakaitse aluseks on inimeste suutlikkus kriisi ajal ennast ise kaitsta ja

vajaduse korral üksteist aidata kuni abi saabumiseni. Selle saavutamine on

ühiskonna eri osapoolte ühine jõupingutus, kus oluline roll on inimese l,

kogukonnal, vabatahtlikel, omavalitsusel ja erinevatel riigiasutustel.

55. Arendame elanikkonna kaitsmiseks ohtudele vastavaid ühiskondlikke

kaitsemeetmeid koos sinna juurde kuuluvate riskikommunikatsiooni ja

koolitustega, et suurendada elanike vastupanuvõimet kriisides.“.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt) Lauri Läänemets

siseminister

Teadmiseks: Kaitsepolitseiamet

Politsei- ja Piirivalveamet Päästeamet