Järvamaa, Paide linn, Mäeküla, Kaupluse kinnistu juurdepääs

E. J A H H U PROJEKTBÜROO OÜ

TÖÖ №:

746EJ25

TELLIJA:

R&R Real Estate OÜ Talmani tn 4 Tartu, Tartu Tartumaa 51017 [email protected], tel: +372 515 6691 Reg.nr: 12161047

ASUKOHT:

Kaupluse (56504:001:0037) Järva maakond, Paide linn, Mäeküla

Kaupluse kinnistu ristumiskoht riigiteega nr 2 (km 88,410)

Teede-ehituslik osa

PÕHIPROJEKT

SELETUSKIRI JA JOONISED

TÄITJA:

E. JAHHU PROJEKTBÜROO OÜ Suur-Liiva 15-32, 90503 Haapsalu e-mail: [email protected], tel: +372 50 10233 reg.nr. 10209600

VASTUTAV ISIK:

Elmo Jahhu Diplomeeritud teedeinsener, tase 7 Kutsetunnistuse № 207315

Haapsalu, 23. märts 2026

Objekti nimi:

Kaupluse kinnistu ristumiskoht

riigiteega nr 2 (km 88,410)

Järva maakond, Paide linn, Mäeküla

Teede-ehitusliku osa projekt

Staadium:

PP

Kuup

23.03.2026

Muudatus:

00

Lk /lehti:

2/11

Koostas: Elmo Jahhu 2

PROJEKTI KOOSSEIS:

SELETUSKIRI

1 ÜLDOSA

1.1 PROJEKTI SISU JA EESMÄRK

1.2 ÜLDANDMED

1.2.1 Ehitise asukoht

1.2.2 Ehitusprojekti tellija

1.2.3 Ehitusprojekti arhitektuur

1.3 ALUSDOKUMENDID

1.3.1 Lähteandmed

1.3.2 Ehitusuuringud

1.3.3 Kasutatud õigusaktid, standardid ja juhendid

1.3.4 Ehitustööde kvaliteet

1.3.5 Liikluskorraldus ehituse ajal

1.3.6 Looduskaitsealad ja muinsuskaitse all olevad

objektid

1.3.7 Kommunikatsioonid ja töö liinirajatiste kaitsevööndis

2 PROJEKTLAHENDUS

2.2 PLAANILAHENDUS JA LIIKLUSKORRALDUS

2.2 VERTIKAALPLANEERING

2.3 MULLATÖÖD

2.3.1 Kasvupinnase eemaldamine

2.3.2 Kaevetööd ja mulde aluspinnase eemaldamine

2.3.3 Muldkeha ehitamine

2.3.4 Dreenkiht

2.4 KATENDITE EHITUS JA KATTEKONSTRUKTSIOONID

2.4.1 Sõiduteede kattekonstruktsioonid

2.4.2 Kõnniteede kattekonstruktsioonid

2.4.3 Haljasalade kattekonstruktsioonid

2.5 TEEDE-EHITUSES KASUTATAVAD MATERJALID

2.6 ÄÄREKIVIDE PAIGALDAMINE

2.7 LIIKLUSKORRALDUSVAHENDID

2.8 HALJASTUS JA HEAKORRASTUS

3 EHITUSTÖÖDEGA SEONDUV

3.1 ÜLDISED JUHISED JA NÕUDED TÖÖDE TEOSTAMISEKS

3.2 KESKKONNAKAITSE

3.3 OBJEKTI PILDISTAMINE

3.4 TEOSTUSMÕÕDISTAMINE JA -JOONISED

3.5 AUTORIJÄRELEVALVE JA KONSULTATSIOONID EHITUSE KÄIGUS

3.6 PROJEKTI TÕLGENDAMINE, TÄIENDAVA PROJEKTEERIMISE VAJADUS

3.7 HOOLDUSJUHEND

4 KOKKUVÕTE

JOONISED

Jrk nr. Joonise nimetus

Mõõtkava Formaat Joonise number

1. Asendiplaan ja vertikaalplaneerimine

1:500 A3 768EJ26_PP_TL-4-01_ASENDVERT

2. Liikluskorraldus

1:500 A3 768EJ26_PP_TL-4-06_LIIKLUS

3. Konstruktiivne ristprofiil I - I

1:100 A3 768EJ26_PP_TL-6-01_RISTPROFIIL

Objekti nimi:

Kaupluse kinnistu ristumiskoht

riigiteega nr 2 (km 88,410)

Järva maakond, Paide linn, Mäeküla

Teede-ehitusliku osa projekt

Staadium:

PP

Kuup

23.03.2026

Muudatus:

00

Lk /lehti:

3/11

Koostas: Elmo Jahhu 3

1 ÜLDOSA

1.1 PROJEKTI SISU JA EESMÄRK

Käesolev projekt 768EJ26 on koostatud vastavalt R&R Real Estate OÜ tellimusele. Projekt lähtub Eesti Vabariigi projekteerimisnormidest ja on lahendatud põhiprojekti vajalikus mahus.

Töö hõlmab Järva maakonnas, Paide linnas, Mäekülas, Kaupluse kinnistule ristumiskoha riigimaantee nr. 2 Tallinna-Tartu-Võru-Luhamaa teega (km 88,410) rajamise teede- ehitusliku ja liikluskorraldusliku osa projekteerimist.

Projekteerimisel on lähtutud kinnistu omaniku poolt esitatud projekteerimise lähteülesandest, olemasolevast olukorrast ja Transpordiameti poolt väljastatud Kaupluse kinnistu ristumiskoha ehitamise nõuetest.

Projekt on kooskõlas kehtivate normatiivaktidega ja vastab tuleohutuse, keskonnaohutuse ja tervisekaitse nõuetele ning tagab ohutuse.

1.2 ÜLDANDMED

1.2.1 Ehitusobjekti asukoht Järva maakond, Paide linn, Mäeküla, Kaupluse kinnistu. Katastriüksuse tunnus 56504:001:0037.

1.2.2 Ehitusprojekti tellija

R&R Real Estate OÜ

1.3 ALUSDOKUMENDID

1.3.1 Lähteandmed  Kaupluse kinnistu ristumiskoha ehitamise nõuded. Transpordiameti kiri nr

06.03.2026 nr 7.1-1/26/2403-2

 Tellija lähteülesanne.

1.3.2 Ehitusuuringud Geodeesia: Kasutatud geodeetiline alusplaan: Taristu Geodeesia OÜ töö № GE 16-26 "Kaupluse ja Rammuli kinnistu geodeetiline alusplaan". Koostatud märts 2026. Koordinaadid L-Est 97 süsteemis; kõrgused EH2000 süsteemis.

1.3.3 Kasutatud õigusaktid, standardid ja juhendid

Projekteerimisel on arvestatud Eestis kehtivaid seadusi, standardeid, normdokumente ning juhendeid, mis on kätte saadavad Elektroonilise Riigi Teataja kataloogist, Standardikeskus ning Maanteeameti veebilehel rubriigist „Juhendid“. Juhul kui projekteerimise ja ehituse vahelisel perioodil leiavad nimetatud dokumentides aset muutused või need asendatakse uute asjakohaste dokumentidega, tuleb lähtuda hanke ajal kehtivatest dokumentidest.

1.3.4 Ehitustööde kvaliteet

Tööde teostamisel võib kasutada ainult materjale ja tooteid, milliste vastavus on tõestatud Tehnilistes Töökirjeldustes kirjeldatud protseduuridega. Ehitustehnoloogia ja kvaliteet peab vastama Tehnilistele Töökirjeldustele ja asjakohastele normidele ning juhenditele, mis on jõus ehitusperioodil. Töövõtja peab iga üksiku Tehniliste Töökirjelduste spetsifikatsiooni kohase töö teostamisel arvestama kõikide tööoperatsioonide ja kulutustega, mis on kirjeldatud vastavas spetsifikatsioonis. Enne ehitustööde algust on töövõtja kohustatud teavitama ja vajadusel kohale kutsuma kõikide kommunikatsioonide valdajad. Samuti on töövõtja kohustatud enne tööde algust teavitama kõiki teisi asjast huvitatud osapooli, keda käesolev projekt puudutab (nt. maaomanikud, tööde teostamisel nendele kuuluval maaüksusel või sellega vahetult piirneval alal). Töövõtja peab saama kõikidelt maaomanikelt kirjaliku nõusoleku tööde teostamiseks tema kinnistul.

Talmani tn 4 Tartu, Tartu Tartumaa 51017 [email protected], tel: +372 515 6691

Objekti nimi:

Kaupluse kinnistu ristumiskoht

riigiteega nr 2 (km 88,410)

Järva maakond, Paide linn, Mäeküla

Teede-ehitusliku osa projekt

Staadium:

PP

Kuup

23.03.2026

Muudatus:

00

Lk /lehti:

4/11

Koostas: Elmo Jahhu 4

Ehitamiseks vajaliku, kuid puuduva informatsiooni osas konsulteerida projekteerijaga. Kõik kasutatavad materjalid ja paigaldatavad ehitustooted peavad omama Eesti Vabariigis kehtivaid tootesertifikaate.

Kasutatavad materjalid ja paigaldatavad ehitustooted paigaldada vastavalt tootja juhenditele ja tüüpsõlmedele. Kui projektis on antud toote või materjali paigaldussõlme lahendus, siis juhinduda käesolevast projektist.

Tellija, Töövõtja, projekteerija ja omanikujärelvalve teatavad omal algatusel viivitamatult avastatud vigadest, puudustest ja riskiteguritest projektdokumentatsioonis ning nendest abinõudest, millega saab tööd edendada ja paremate tulemuste saavutamist soodustada. Töövõtja peab teavitama projekteerijat kõigist projektis leitud ebaselgustest ning võimalikest vasturääkivustest enne, kui ta võtab vastu konkreetse teostamise otsuse. Peale ehitustööde lõppemist objektil esitab Töövõtja Tellijale teostusmõõdistamise.

1.3.5 Liikluskorraldus ehituse ajal Ajutine liikluskorraldus tööde teostamise ajal lahendatakse vastavalt majandus- ja taristuministri 13.07.2015. a määrusele nr 90 "Liikluskorralduse nõuded teetöödel". Ajutise liikluskorralduse korraldab objektil Töövõtja vastavalt tema poolt teostatavatele tööde etappidele. Liikluskorraldus tuleb eelnevalt kooskõlastada kohaliku omavalitsuse vastava osakonna liiklusspetsialistiga. Ehitustööde tellija peab ehitamisega kaasnevate veoste vedamisel kindlustama ehitusobjektilt väljuvate sõidukite rehvide puhtuse ja vältima ehitusprahi, pinnase, tolmu ning vee kandumise väljapoole ehitusobjekti piire. Selleks korraldab tööde tellija teehooldetööd või rajab ehitusobjektile rehvide puhastamiseks sobiva hooldusala

1.3.6 Külgnevad looduskaitsealad ja muinsuskaitse all olevad objektid Projektiga hõlmatud lõigus kaitsealad ja looduskaitsealused objektid puuduvad – objekti projekteerimiseks pole väljastatud eritingimusi. Käesoleva projektiga hõlmatud lõigul muinsuskaitseobjektid puuduvad – objekti projekteerimiseks pole väljastatud muinsuskaitselisi eritingimusi.

1.3.7 Kommunikatsioonid ja töötamine liinirajatiste kaitsevööndis

Maa-aluse liinirajatise kaitsevöönd on kaks meetrit liinirajatise keskjoonest või rajatise välisseinast liinirajatisega paralleelse mõttelise jooneni. Teeehitustööde läbiviimisel liinirajatiste kaitsevööndis on nõutav kõikide töötsooni jäävate maa- aluste kommunikatsioonide väljamärkimine looduses koostöös kommunikatsioonide valdajatega. Ehitaja peab olema tutvunud kommunikatsioonivaldajate projekti kooskõlastustingimustega ja neid täitma. Tööd kommunikatsioonide kaitsetsoonis võivad toimuda ainult haldaja (omaniku) järelevalve all.

Liinirajatise kahjustamise korral on liinirajatise kaitsevööndis tegutsev isik kohustatud: - koheselt peatama oma tegevuse; - viivitamata teavitama liinirajatise kahjustamisest selle omanikku või tema esindajat - võtma tarvitusele abinõud liinirajatisele edasiste kahjustuste ärahoidmiseks - kolmandatele isikutele tekkiva ohu korral teavitama neid võimalikust ohuallikast - piiritlema ohutsooni märkelintidega Juhul kui maapinnas või veekogus töid teostav isik avastab teadmata omanikuga liinirajatise või selle olemasolule viitavat märgistust, tuleb tööd kohe peatada ja võtta tarvitusele abinõud võimaliku liinirajatise kaitseks ja omaniku selgitamiseks.

2 PROJEKTLAHENDUS

2.1 ÜLDOSA Kuna projektiga hõlmatav ala ulatub riigitee kaitsevööndisse ja selle lähialasse, on projekti koostamisel arvestatud olemasolevast ja perspektiivsest liiklusest põhjustatud häiringutega (müra, vibratsioon, õhusaaste). Riigitee liiklusest põhjustatud häiringute ulatust on projekti koostamisel hinnatud ning erimeetmed tarvitusele ei ole võetud. Tee omanik (Transpordiamet) on projekti koostajat teavitanud liiklusest põhjustatud häiringutest ning ei võta kohustusi rakendada leevendusmeetmeid riigitee liiklusest põhjustatud häiringute leevendamiseks projektiga käsitletaval alal. Tulevikus vajadusel leevendusmeetmete rakendamisega seotud kulud kannab arendaja.

Objekti nimi:

Kaupluse kinnistu ristumiskoht

riigiteega nr 2 (km 88,410)

Järva maakond, Paide linn, Mäeküla

Teede-ehitusliku osa projekt

Staadium:

PP

Kuup

23.03.2026

Muudatus:

00

Lk /lehti:

5/11

Koostas: Elmo Jahhu 5

Ehitus teostatakse ühes etapis. Riigitee alusele maale ulatuv ristumiskoht kuulub riigitee koosseisu, mille osas omaniku ülesandeid täidab Transpordiamet. Riigiteega ristumiskoha projekteerimise, ehitamise ja omanikujärelevalve teostamise kulud kannab huvitatud isik.

2.2 PLAANILAHENDUS JA LIIKLUSKORRALDUS Projekteerimise lähtetasemeks on valitud arvestades olusid- rahuldav. Projektlahenduse puhul on tagatud ristumiskohal nähtavuskolmnurk – peatunud sõidukikaugus sõidutee serva pikendusest on valitud vastavalt tasemele rahuldav. Mahasõidu liikluskorralduseks väljasõidul projekteeritud „peatu ja anna teed“. Paigaldatakse liiklusmärk № 222 „STOP“. Mahasõit on uus ja projekteeritud vastavalt Maanteede projekteerimisnormidele (5.2.4 Plaanilahendus), st ristumisel riigiteega täisnurga all. Ristumiskoha pöörderaadiused on projekteeritud lähtuvalt liikluskoosseisust (so. kõige ebasoodsamast sõiduki pöördekoridorist). Pöördekoridore on kontrollitud arvutiprogrammi “AUTOTURN” abil ning arvutuslikuks autoks on võetud sadulhaagisega veoauto (max. pikkusega 16.5m). Nimetatud auto liikumiseks vajalik pöördekoridor on kujutatud joonisel № 768EJ26_PP_TL-4-02_LIIKLUS. Ristumiskoht on projekteeritud ainult Tartu poolt tuleva transpordi vaskpöördeks kinnistule ja kinnistult väljuva transpordi parempöördeks Tartu suunale.

3.2 VERTIKAALPLANEERING Vertikaalplaneerimise lahenduse väljatöötamisel on lähtutud järgmistest andmetest: Riigitee nr 2 tee olemasolev kõrgus, soovitud minimaalsed ja maksimaalsed piki- ja põikikalded. Projekti vertikaalplaneeringu lahenduse koostamisel on sadevee ärajuhtimise tagamiseks lähtutud sellest, et piki- ja põikkallete resultant oleks vähemalt 1.5% (EVS 843:2016 punkt 7.1.1). Rajatavale mahasõidule (arvestades olemasolevat olukorda) truupi rajada pole tarvis. Sadeveed ristumiskoha katenditelt juhitakse vertikaalplaneerimisega kinnistu suunas. Haljasalade kalded on projekteeritud olemasolevat maapinda arvestades. Murualadel olev sademevesi immutatakse pinnasesse omal kinnistul. Vertikaalplaneeringuga välistatakse sademevee valgumine maanteele ja naaberkinnistutele. Ehitusaegseid pinnasetöid teostatakse töömaapiiri raames. Ehituse käigus vigatatud haljaspind taastatakse. Töömaa piiril tuleb vertikaallahendus kõrguslikult kokku viia olemasoleva maapinna kõrgustega.

2.3 MULLATÖÖD

2.3.1 Kasvupinnase eemaldamine Ristumiskoha rajamise asukohas on ette nähtud kasvupinnase kogu paksuses eemaldamine. Kõlblik kasvumuld ladustatakse või veetakse reservi ning kasutatakse hiljem krundi haljastusel.

2.3.2 Kaevetööd ja mulde aluspinnase eemaldamine Kaevetööde teostajal peab olema pidev ülevaade kõikidest maa-alustest kommunikatsioonidest tööde piirkonnas. Raskete vibrorullide kasutamine kommunikatsioonide peal ja kaitsetsoonis pole lubatud. Enne kaevetööde algust peab ehitaja välja kutsuma tehnovõrkude valdajad ja saama nendelt kirjalikud juhendid ja load tööde tegemiseks vastava kaabli või torustiku kaitsetsoonis. Sobiv pinnas, mis tekib olemasoleva muldkeha ja aluste kaevamise käigus, ladustatakse tee maa-alale reservi või veetakse kohe mahapaneku kohta. Materjali kasutamine mulde all peab olema kooskõlas järelevalve heakskiiduga ning tingimusel, et selle filtratsioonimoodul on vähemalt 0,5m/ööp. Paigaldatud materjal planeeritakse projektis ette antud kalleteni ja tihendatakse muldkeha ülakihis vähemalt tihendustegurini 0,98. Suurimate pinnaseosiste läbimõõt ei tohi ületada 2/3 tihendatava kihi paksusest.

2.3.3 Muldkeha ehitamine Uute konstruktsioonide asukohtades on ette nähtud kasvupinnase eemaldamine kogu paksuses. Teede muldkeha kandevõime peab vastama Tallinna Linnavalitsuse 18. septembri 2019 määruse nr 27 „Sillutiskivi, asfalt- ja tsementbetooniga teede ja tänavate tüüpkatendikonstruktsioonide projekteerimisele, rajamisele ja remondile esitatavad nõuded“. Teekatendi aktiivtsooni ülemises osas (asfaltbetoonkatendi puhul vähemalt 1,0 m, tsementbetoonkatendi puhul vähemalt 1,2 m) tuleb kasutada täitematerjale, mis on külmakindlad. See tähendab, et kasutatava liiva sõelkõver peab jääma vähemalt ISSMFE TC 8 määratud külmaohtlikkuse piiride 2, 3 või 4 vahesse ning nende sõelkõvera alumine ots ei ületa vasakpoolset sõelkõverat (vt joonis 1). Ülejäänud nõuded täiteliivale on

Objekti nimi:

Kaupluse kinnistu ristumiskoht

riigiteega nr 2 (km 88,410)

Järva maakond, Paide linn, Mäeküla

Teede-ehitusliku osa projekt

Staadium:

PP

Kuup

23.03.2026

Muudatus:

00

Lk /lehti:

6/11

Koostas: Elmo Jahhu 6

esitatud lisas 1. Kohaliku liivpinnase vastamisel ülalesitatud ning lisas 1 esitatud nõuetele (vähemalt Tm_105), on teekonstruktsioonide rajamisel lubatud kohaliku pinnase taaskasutamine.

Külmakerkelised ja nõrgad aluspinnased tuleb eemaldada ja asendada nõuetekohase täitematerjaliga. Katendikonstruksiooni alla jääva lubjakivi pinnale ei tohi jääda madalamaid kohti, kuhu vesi saab koguneda. Orgaanilise aine sisaldus jääb alla 2 mm teramõõduga kuivas täitepinnases või täitematerjalis alla 2 %

Joonis 1. Pinnase (pinnasmaterjalide) külmakerkelisuse omaduste hindamine terastikulise koostise alusel

2.3.4 Dreenkiht Dreenkiht on ette nähtud kõikidele uutele katendikonstruktsioonidele. Dreenkihi ehitamiseks kasutatava materjali filtratsioonimoodul peab olema vähemalt 1,0m/ööp (filtratsioon EVS 901-20 järgi). Liivalused, dreenkihid ning muldkeha (täitepinnas) ehitada vastavalt juhisele „Muldkeha ja dreenkihi projekteerimise, ehitamise ja remondi juhis“. Elastsusmoodul mõõdetuna teel LOADMAN- või INSPECTOR-tüüpi seadmega tihendatud dreenkihi peal peab olema ≥ 65 MPa.

2.4 KATENDITE EHITUS JA KATTEKONSTRUKTSIOONID Kattekonstruktsioonid on lahendatud selliselt, et võimalikult minimaalsete kulutustega saavutada sadevete ärajuhtimine teede ja platside maa-alalt ja tagada rajatavatele katendikonstruktsioonidele nõuetekohane vastupidavus. Katendi kasutusajaks võetud 20 aastat (vastavalt Elastsete teekatendite projekteerimise juhendile). Kasutusaja algusaastaks võetud 2026. aasta. Enne katendite ehituse algust peavad olema tehtud kõik vajalikud eeltööd.

2.4.1 Sõiduteede kattekonstruktsioonid Sõiduteede katendite ehitusel kasutatakse tüüpkonstruktsioone ST-1 … ST-3, erinevate kattekonstruktsioonide tüübid on kirjeldatud joonisel „Asendiplaan ja vertikaalplaneerimine“ № 768EJ26_EP_TL-4-01_ASENDVERT erinevate toonidega. Sõidutee kahekihiline asfaltkate (Tüüp ST-1) valitud vastavalt koormusklassile D4 tüüpkonstruktsioon, kus on AC20 base 6 cm asemel valitud enam levinud AC32 base 7 cm kiht.

 Tüüp ST-1 KATENDI KIHT KIHI PAKSUS Asfaltbetoon AC 16 surf; 70/100; graniit 5cm

Asfaltbetoon AC 32 base 70/100 7cm

Kiilutud killustikalus TM_240 fr 16/32 10cm

Killustikalus TM_240 fr 32/63 20cm

Täiteliiv Tm_105, k = 0,98; k~,F/ = 1m/ööp 30cm

Täitepinnas liivast Tm_90 (vajadusel), k = 0,98; K~,F/ = >0,5 m/ööp

 Tüüp ST-2 KATENDI KIHT KIHI PAKSUS Tihe asfaltbetoon AC 16 surf 70/100; graniit 5cm

Kruntimine bituumenemulsiooniga C50B3

Olemasolev- või tasandusfreesitud asfaltbetoonkate

Objekti nimi:

Kaupluse kinnistu ristumiskoht

riigiteega nr 2 (km 88,410)

Järva maakond, Paide linn, Mäeküla

Teede-ehitusliku osa projekt

Staadium:

PP

Kuup

23.03.2026

Muudatus:

00

Lk /lehti:

7/11

Koostas: Elmo Jahhu 7

 Tüüp ST-3 KATENDI KIHT KIHI PAKSUS Killustikusegu fr.0-32, segu nr. 6 12cm

Kiilutud killustikalus TM_240 fr 16/32 10cm

Killustikalus TM_240 fr 32/63 20cm

Täiteliiv Tm_105, k = 0,98; k~,F/ = 1m/ööp 30cm

Täitepinnas liivast Tm_90 (vajadusel), k = 0,98; K~,F/ = >0,5 m/ööp

Asfaltkatte erinevate kihtide vaheline pind, samuti ka uue asfaldikihi ja vana asfaldikihi vaheline kontaktpind krunditakse eelnevalt puhastades bituumeni või bituumenemulsiooniga. Pealmisse asfaldikihti jäävad liitekohad töödeldakse bituumeni või bituumenemulsiooniga. Olemasoleva teekatte kaevetöötrassiga piirnev serv lõigatakse enne taastamist sirgeks ühtse sirgjoonena. Serva profiilis ei tohi olla kõrvalekaldeid ega varisemisi – välisel vaatlusel peab teekonstruktsiooni parandus olema võimalikult paralleelne tee servaga.

2.4.2 Kõnnitee ja liiklussaare kattekonstruktsioon Kõnnitee taastamise kattekonstruktsioon on käesolevas projektis toodud tüüplahendusena, kasutatud on ühte tüüpset konstruktsiooni KT-1:

 Tüüp KT-1 KATENDI KIHT KIHI PAKSUS Betoonist sillutiskivi 6cm

Paigaldusliiv 3cm

Ridakillustikust alus fr. 4/31.5, E>140 MPa 20cm

Täiteliiv Tm_105, k = 0,98; k~,F/ = 1m/ööp 30cm

Täitepinnas liivast Tm_90 (vajadusel), k = 0,98; K~,F/ = >0,5 m/ööp

2.4.3 Haljasala kattekonstruktsioon Haljasala rajamise ja taastamise kattekonstruktsioon on käesolevas projektis toodud tüüplahendusena, kasutatud on ühte tüüpset konstruktsiooni H:

 Tüüp H KATENDI KIHT KIHI PAKSUS Murukülv

Kasvupinnas 10cm

Kasvumullaks kasutada turba- ja mineraalmulda, nõrgalt happelise või neutraalse reaktsiooniga

2.5 TEEDE-EHITUSES KASUTATAVAD MATERJALID Mulde materjalid Mulde ehituseks võib kasutada liiva, mille filtratsioonimoodul (katse läbiviimine EVS 901-20:2013 kohaselt) tihendusteguril 0.98 on 0.5 m ööpäevas.

Katendi materjalid Dreenkiht Dreenkihis kasutada liiva, mis vastab järgmistele nõuetele: - alla 0,14 mm osiste sisaldus mitte üle 25% (kaalu %, katsemeetod GOST 8735-88, p.3) - savi- ja tolmuosiste sisaldus mitte üle 5% (GOST 8735-88, p.5) - saviosiste sisaldus mitte üle 0,5% (GOST 26193-84, p.3.2) - filtratsioonitegur mitte alla 1 m/ööp. (EVS-EN 13286-2:2010/AC:2012). Killustikalus Sõidutee killustikaluses kasutatav kivimaterjal peab vastama järgmistele nõuetele: Gc80/15, C50/10, LA30, F4, FI35, f4. Kõnnitee killustikaluses kasutatav kivimaterjal peab vastama järgmistele nõuetele: GC80/20, C/50/30, LA35, F4, FI35, f4 Killustik peab omama vastavussertifikaati.

Asfaltbetoon Asfaltbetoon peab vastama standardi EVS 901-1:2009, EVS 901-2:2009 ja EVS 901-3:2009 nõuetele. AC 16 surf: C100/0, LA25, AN14, FNaCl4, f2, tardkivim, AbrA40; PRDAIR9 AC 32 base: C100/0, LA30, f4, F2, PRDAIR9. Asfaltbetoon peab omama vastavussertifikaati.

Äärekivid Betoonist äärekivid külmakindlusklassiga 3 vastavalt EVS-EN 1340:2003 „Betoonist äärekivid. Nõuded ja katsemeetodid“ tuleb paigaldada C 16/20 betoonist alusele. Betoon

Objekti nimi:

Kaupluse kinnistu ristumiskoht

riigiteega nr 2 (km 88,410)

Järva maakond, Paide linn, Mäeküla

Teede-ehitusliku osa projekt

Staadium:

PP

Kuup

23.03.2026

Muudatus:

00

Lk /lehti:

8/11

Koostas: Elmo Jahhu 8

tuleb paigaldada lubjakivikillustiku fraktsiooni 4-32 mm. Killustikaluse elastsusmoodul E>140 Mpa.

Sillutuskivid Betoonist sillutuskivid peavad vastama EVS-EN 1338:2003+AC:2006 „Betoonist sillutuskivid. Nõuded ja katsemeetodid” nõuetele: külmakindlusklass – 3, lõhestustõmbetugevus – 3.6 MPa.

3.6 ÄÄREKIVIDE PAIGALDAMINE Äärekividena tuleb kasutada graniitkillustiku baasil pressmenetlusel valmistatud betoonäärekive betoonalusel. Äärekivid peavad vastama EVS-E 1340:2003 „Betoonist äärekivid“ nõuetele. Projekteeritud äärekivid paigaldada 10 cm paksusele betoonkihile. Betoonkihi alla ehitada kruusast või killustikust tihendatud alus. Äärekivid toestada mõlemalt poolt kivi betooniga, paigaldusviis peab tagama nende püsivuse, selleks tuleb nad rajada kogu pikkuses täis betoonalusele B12,5. Projekteeritud äärekivide kõrguse muutus on sujuvuse tagamiseks lahendatud (ühe)kahe äärekivi ulatuses (vt joonis № 768EJ25_PP_TL- 4-01_ASENDVERT). Projekti joonisel (asendiplaanil) on eraldi tingmärgiga ära näidatud madaldatud äärekivide- ja alla viidavate äärekivide osad.

3.7 LIIKLUSKORRALDUSVAHENDID Liiklusmärgid paigaldada ja teekattemärgistus teha vastavalt käesoleva projekti joonisele № 758EJ26_PP _TL-4-02_LIIKLUS. Liiklusmärgid Projekteeritud liiklusmärgid sõiduteel peavad kuuluma suurusgruppi I. Liiklusmärkide alused sõiduteel valmistada alumiiniumist. Sõiduteele paigaldatavatel liiklusmärkidel kasutada II-klassi valgustpeegeldavat kilet. Liiklusmärkide materjalinõuded: Kõik liiklusmärgid, liiklusmärkide postid ja kinnitustarvikud peavad vastu pidama EVS-EN 12899-1 kirjeldatud koormustele. Tuulerõhu klassiks võtta vähemalt WL4 ja dünaamilise lumekoormus klassiks võtta vähemalt DSL3. Vundamentide ehitamisel peab kasutama EVS-EN 206-1 nõuetele vastavat betooni C35/45XF4KK4. Kasutatava liiklusmärgikile kohta tuleb esitada vastavussertifikaadid. Liiklusmärkide postid ja tarvikud: Postiks tohib kasutada kuum-tsingitud terastoru. Kõik postid peavad olema kuum- galvaniseeritud terastorud, mille mõõtmed tagavad liikluskorraldusvahendi püsimise EN 12899 kirjeldatud koormuste korral. Kõik avatud ülemise otsaga postid tuleb varustada vastupidavast materjalist kattega, mis takistab vee sissepääsu posti. Liiklusmärkide paigaldamine: Projekteeritud liiklusmärgid paigaldada vastavalt standardile „EVS 613:2001/AI:2008 Liiklusmärgid ja nende kasutamine”. Vundament peab vastu võtma EN 12899-1 kirjeldatud koormused. Liiklusmärgi konstruktsiooni võib paigaldada betoonvundamendile, kui vundament on saavutanud 80 % tugevusest. Teekattemärgistus Markeeringujooned ja käsimärgistusena teekattele kantavad teekattemärgistus teostada termo valuplastikuga (TVP). Projekteeritud teekattemärgistus paigaldada vastavalt standardile „EVS 614:2008/A1:2016 Teemärgised ja nende kasutamine”.

2.8 HALJASTUS JA HEAKORRASTUS

Haljasalade rajamine Ehitustööde käigus rikutud haljasalad tuleb taastada. Murutööde mahud täpsustatakse tööde käigus, sest osaliselt võib jääda kasutusse olemasolev murupinnas. Eelkõige kaetakse muruga teetööde käigus rikutud alad. Projekteeritava maa-ala piires puhastatakse ala prahist.

Projekteeritud haljasalad kaetakse kasvupinnasega (h=10cm) ja planeeritakse. Haljastatavatele aladele tehakse murukülv. Murukattega alad rajatakse vastavalt RT 89-10639-et ptk.6 tarbemurudele esitatavatele nõuetele. Tarbemuru kasvumulla pinna maksimaalne kõrvalekalle projekteeritud tasapinnast ja kujundusest on kõige rohkem ±20mm 5m vahemaa kohta. Murude rajamisel kasutatakse ainult sertifitseeritud seemneid. Seemneid tuleb säilitada kuivas ja valguse eest kaitstud kohas. Muru tuleb külvata kogu ulatuses ühtlaselt. Muruseemne soovitav külvamistihedus on 12…15 gr/m² Seeme külvata ühtlaselt, kergelt üle riisuda ja rullida, vajaduse korral kasta. Kasvualuse toitainesisaldus, happelisus, läbilaske- ja takistusvõime ning püsivus selgitatakse välja mullaanalüüside abil. Kasvualus ei tohi sisalda pehastuvaid

Objekti nimi:

Kaupluse kinnistu ristumiskoht

riigiteega nr 2 (km 88,410)

Järva maakond, Paide linn, Mäeküla

Teede-ehitusliku osa projekt

Staadium:

PP

Kuup

23.03.2026

Muudatus:

00

Lk /lehti:

9/11

Koostas: Elmo Jahhu 9

ehitusjäätmeid, segavaid kive või rahne ega muid taimsetikule võõraid ja kahjulikke aineid. Kasvualuse poorsus peab olema vähemalt 40%. Istutuste kasvualustes ei tohi olla kive enam kui 2 kaaluprotsenti. Kasvualus peab üleni ja kogu sügavuselt olema ühtlane. Valmis kasvualuse pinnal ei tohi olla segavaid ebatasasusi ega vett koguvaid lohke. Ehitustööde lõpetamisel tuleb tööjäljed koristada. Ettenähtud hooldetööd ja parandused peavad olema tehtud. Murualadel ei tohi olla veelohke ega paljandeid.

3 EHITUSTÖÖDEGA SEONDUV

3.1 ÜLDISED JUHISED JA NÕUDED TÖÖDE TEOSTAMISEKS Alljärgnevalt on kirjeldatud üldised juhised ja nõuded käesoleva projektiga kavandatud tööde teostamiseks. Lisaks järgnevale tuleb tööde teostajal järgida kõikide tehnilisi tingimusi esitanud kooskõlastusi andnud organisatsioonide nõudeid ning arvestada neist tulenevate kuludega. Tööde teostamise aeg Ehitustööde teostamise aeg ja järjekord lepitakse kokku Tellija ja tööde teostaja vahelises lepingus. Tööde teostajal tuleb arvestada ilmastikust tingitud tööseisakute ja neist tulenevate kulutustega. Aruandlus Tööde planeerimisel tuleb töövõtjal arvestada jooksvaks aruandluseks ning töökoosolekute pidamiseks vajaliku ajaga ja sellega kaasnevate kuludega. Aruandluse vorm ning koosolekute pidamise aeg ja koht tuleb täpsustada koostöös Tellijaga. Töövõtjal tuleb arvestada asjaoluga, et tehtud tööd tuleb nõuetekohaselt dokumenteerida ja tehtud tööde akteerimisel tuleb lähtuda tegelikult tehtud töömahtudest. Kõik erinevad tööde teostamise etapid antakse tellijale eraldi üle, enne üleandmis- vastuvõtmis akti allkirjastamist ei tohi alustada järgmise etapi töödega (kui ei ole eelnevalt kokkulepitud teisiti). Ehitustööde korraldamine Erinevate tööliikide planeerimisel tuleb arvestada tiheasustusalal kehtivate piirangutega mürale, tolmule jms. Ehitustööde teostamine ja materjalidega varustamine tuleb planeerida nii, et ehituskaeviku lahtioleku aeg oleks minimaalne. Tööpiirkonnas võib ajutiselt ladustada samal päeval kasutatavaid materjale. Pikemaajaliseks materjalide ladustamiseks tööpiirkonnas tuleb saada ehitusjärelvalve nõusolek. Ehitusmaterjalide pikemaajalise ladustamise ning ehitustehnika hoidmise koht (kohad) tuleb territooriumi valdaja ja Inseneriga kooskõlastada enne tööde algust. Iga tööpäeva lõppedes tuleb koristada tööpiirkonnast väljapoole sattunud ehituspraht ja pinnas nii, et taastuks ehituseelne heakord. Ohutuse tagamine ja liikluse korraldamine Teetöid tegev juriidiline või füüsiline isik on kohustatud täitma majandus- ja kommunikatsiooniministri määruse nr. 90 „Liikluskorralduse nõuded teetöödel“, (RT I, 15.07.2015, 5) ning MA peadirektori 10.01.2017. a käskkirjast nr 0015 „Täiendavad tehnilised tingmused teele ehitus- ja remondiperioodiks“ esitatud nõudeid. Ehitustöödega mõjutatav piirkond peab kogu tööperioodi vältel olema tähistatud ja vastavalt vajadusele ka valgustatud nii, et tööde teostamine ei ohustaks piirkonda läbivate või seal töid teostavate inimeste elu ja tervist ning vara. Tänavate sulgemine osaliselt või täielikult sõidukite liikluseks on võimalik ainult vastavalt omavalitsuspiirkonnas kehtivale korrale ja ehitusaegsele liiklusskeemile, mille peab koostama tööde teostaja enne tööde algust. Tööde teostaja vastutab ajutiste tähiste, piirete ja liiklusmärkide säilimise ning nende puudumisest tekkinud kahjude hüvitamise eest. Ajutiselt mitte kasutusel olevad ehitusmasinad ning kasutamisjärge ootavad materjalid tuleb paigaldada nii, et nad ei häiriks liiklust ning ei takistaks ligipääsu hoonetele ning muudele objektidele. Nõuded tööde teostamisele Ehitaja peab tagama, et ehitustööd sooritataks vastavalt ehitusseadustikule jt teistele kehtivatele seadustele ning määrustele ning läbiksid ette nähtud ülevaatuse ning kontrolli selleks määratud ametiisikute poolt. Ehitamisel tuleb juhinduda ehitusseadustiku § 12-st. Töövõtja peab kõik tööd teostama viisil, mis ei kahjusta

Objekti nimi:

Kaupluse kinnistu ristumiskoht

riigiteega nr 2 (km 88,410)

Järva maakond, Paide linn, Mäeküla

Teede-ehitusliku osa projekt

Staadium:

PP

Kuup

23.03.2026

Muudatus:

00

Lk /lehti:

10/11

Koostas: Elmo Jahhu 10

ümbritsevat keskkonda. Kasutada võib ainult materjale ja tooteid milliste vastavus normidele on tagatud tootjapoolse garantiiga. Tööde teostamisel ja materjalivalikul tuleb kasutada traditsioonilisi ehitusvõtteid, lähtuda heast ehitustavast, üldkehtivatest ehitusstandarditest ja normidest. Tööd tuleb teostada Tee ehitamise kvaliteedinõuetest lähtuvalt arvestades "Teetööde tehnilistes kirjeldustes" antud nõudeid tööde teostamiseks. Ehitamisel tuleb arvestada lisaks alljärgnevaga:

• nõutav on, et tööd peavad toimuma pakkuja poolt hankes näidatud pädevate spetsialistide osalemisel või järelvalve all igapäevaselt objektil kohapeal;

• ehitustöid teostaval ettevõttel peab olema varasem töökogemus sarnaste tarindite ehitamisel;

• ehitustööd tuleb teostada tellijapoolse omanikujärelvalve all (vastavalt ehituseadustiku § 20); ehitustööde teostuse kohta tuleb koostada vajalik dokumentatsioon vastavalt ehitusseadustiku § 15-s ette nähtud korrale.

Töövõtja on kohustatud enne tööde algust teavitama kõiki teisi asjast huvitatud osapooli, keda käesolev projekt puudutab (nt maaomanikud – tööde teostamisel nendele kuuluval maal). Ehituse käigus säilitada olemasolevad piirimärgid, reklaamtahvlid tehnorajatised, liiklusmärgid jms. Kui seda ei ole võimalik teha, siis tuleb need ehitustööde lõppedes taastada. Kõik ehitustööde ajal kahjustatud muru- ja teepinnad, samuti rajatised jm, mis on ettenähtud säilitada oleval kujul/mahus tuleb ehitustööde lõppedes taastada nende endises seisukorras. Kaeve- ja raietöödeks taotleda vajadusel load lähtuvalt kohalikus omavalitsuses kehtivast korrast. Ehitustööde tegemise ajaks on vajalik objekt nõuetekohaselt märkide ja viitadega tähistada. Ehitustööde, sh puude hoolduse ja langetamise ajal peab olema kõrvalistele isikutele ja kõrvalisele transpordile läbipääs suletud. Enne ehitustööde algust on töövõtja kohustatud teavitama ja vajadusel kohale kutsuma kõikide tehnovõrkude valdajad. Olemasolevate kaablite ja torustike kõrgused ja asukohad täpsustada valdajatega nende poolt määratud meetodil. Kommunikatsioonitrasside kaitsetsoonis tuleb kaevetööd teostada valdajaga kokkulepitud meetodil

3.2 KESKKONNAKAITSE Töövõtja peab oma tegevuses lähtuma headest ehitustavadest ning ei tohi kahjustada keskkonda.

Töövõtja peab vältima saasteainete sattumist pinnasesse ja/või (põhja) vette. Kütused ja õlid peavad olema ladustatud viisil, mis välistab võimalikud lekked. Masinate ja seadmete tankimine ei tohi toimuda veekogule lähemal kui 50 meetrit. Töövõtja peab olema valmis hädaolukordadeks ja nende puhul vastavalt tegutsema. Töövõtja peab koheselt Tellijat teavitama õnnetusjuhtumistest, mis võivad olla keskkonnale ohtlikud.

Ehituse Töövõtja vastutab ehitusperioodil keskkonnakaitse eest ehitusplatsil ja sellega vahetult piirnevail aladel vastavalt Eesti Vabariigis kehtivaile seadustele ja nõuetele ning Tellija poolt esitatud juhistele. Tähelepanu tuleb pöörata ehitustöödel tekkivate jäätmete käitlusele. Ohtlikud jäätmed tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi ning üle anda ohtlike jäätmete käitlemise litsentsi omavatele ettevõtetele.

Ehitusjäätmete kogumine ja utiliseerimine on Töövõtja kohustus. Tööde piirkonnas peavad olema prügikonteinerid ning kõik tekkivad jäätmed tuleb ladustada sinna. Jäätmete ladustamine väljaspool selleks ettenähtud kohti on keelatud. Kõik ehitustööde ajal ajutiselt hõivatud tööpiirkonnad tuleb lepingu lõppedes taastada nende endises seisukorras.

3.3 OBJEKTI PILDISTAMINE Enne ehitustööde algust peab Töövõtja üle vaatama ja fikseerima ehitusobjektil ning selle vahetus läheduses (vähemalt 50 m kaugusel) piirnevate kolmandatele isikutele kuuluva vara (hooned, rajatised, piiritähised jms) seisukorra.

Antud fotod on tõestusmaterjaliks ehitustegevusele eelnenud olukorra fikseerimisel. Pildistamisel tuleb fikseerida hooned (pöörates erilist tähelepanu olemasolevatele kahjustustele – praod, vajumise ilmingud jms), teekatted, äärekivid, haljasalad, puud, põõsad, liikluskorraldusvahendid, tehnovõrkude maapealsed elemendid (kaevud, postid), piirded, piirdeaiad, väravad, piirinaabrite piiritähised, säilitatavad puud, hekid jms. Fotod tuleb teha vahetult enne ehitustegevuse algust.

Objekti nimi:

Kaupluse kinnistu ristumiskoht

riigiteega nr 2 (km 88,410)

Järva maakond, Paide linn, Mäeküla

Teede-ehitusliku osa projekt

Staadium:

PP

Kuup

23.03.2026

Muudatus:

00

Lk /lehti:

11/11

Koostas: Elmo Jahhu 11

Fotod peavad olema digitaalsed ning salvestatud CD-le või DVD-le, need tuleb nimetada ja süstematiseerida nii, et on tagatud vajaliku info kiire ülesleidmine ja pildistuse asukoht üheselt määratletav. Üks eksemplar igast CD–st või DVD–st tuleb esitada Tellijale enne ehitustööde alustamist vastaval lõigul.

Eeltoodud abinõud on vajalikud ehituseelse olukorra taastamise üksikasjade kindlaksmääramiseks ning kolmandate isikute võimalike kahjunõuete (hoonetele, piiretele, piiritähistele jne tekitatud kahjude) õigustatuse hindamiseks. Kui Töövõtja ei ole täitnud eeltoodud nõudeid ehituseelse olukorra fikseerimisel ega suuda seetõttu tõendada, et ta ei ole vastutav Tööde tegemise piirkonnas olevate ehitiste või muude objektide kahjustuste eest, loetakse Töövõtja nende defektide eest vastutavaks ning defektide likvideerimine ja sellega seonduvate kulude kandmine kuulub Töövõtja kohustuste hulka.

3.4 TEOSTUSMÕÕDISTAMINE JA -JOONISED Peale ehitustööde lõppemist objektil teeb Töövõtja teostusmõõdistused ja esitab Tellijale teostusjoonised. Teostusmõõdistamine ja –joonised peavad vastama Majandus- ja taristuministri 14.04.2016.a määrusele nr 34 „Topo-geodeetilisele uuringule ja teostusmõõdistamisele esitatavad nõuded. Töö kuulub maksustamisele artikkel 10211 – Tööde mõõdistamine ja märkimistööd alt.

3.5 PROJEKTI TÕLGENDAMINE, TÄIENDAVA PROJEKTEERIMISE VAJADUS Ehitaja ja omanikujärelvalve on kohustatud omal algatusel viivitamatult teatama avastatud vigadest, puudustest ja riskiteguritest projektdokumentatsioonis ning nendest abinõudest, millega saab tööd edendada ja paremate tulemuste saavutamist soodustada. Ehitaja peab teavitama kõigist projektis leitud ebaselgusest ning võimalikest vasturääkivustest kohalikku omavalitsust ja projekteerijat enne, kui ta võtab vastu konkreetse teostamise otsuse. Projekti tõlgendamisel tekkivate küsimuste korral või projekti täpsustamiseks pöörduda projekteerija ja kohaliku omavalitsuse poole. Projekti tõlgendamisega seotud operatiivsed otsused langetab kohaliku omavalitsuse esindaja, kaasates vajadusel projekteerija. Järgnevates projekteerimisetappides võib vajadusel täpsustada liigivalikut ja sellest tulenevaid mahte.

3.6 HOOLDUSJUHEND Antud projektiga pole erilahendusi ette nähtud ning tee hoolde teostamisel järgida Majandus ja taristuministri määrust nr 92 „Tee seisundinõuded“. Järgnevalt on kirjeldatud käesoleva projektiga tekkivad täiendavad kohustused või erisused tee hoolduses võrreldes olemasoleva olukorraga: • lisanduvad asfaltbetoonist katted; • lisanduvad äärekivid, • lisanduvad betoonkivist katted

4 KOKKUVÕTE

Kavandatav ehitustegevus toob kaasa peamiselt positiivseid mõjusid. Peamiseks negatiivseks mõjuks on ehitusaegne tegevus, mis segab tavapärast liiklust ning vähesel määral võib ohustada keskkonda, kuid see on ajutine. Oluliselt paranevad inimeste teenindusega, ohutusega ja kasutusmugavusega seotud tingimused. Projekteeritud lahend ja valitud rajatised ei halvenda paikkonna keskkonnakaitselist olukorda.

E. J A H H U PROJEKTBÜROO OÜ

TÖÖ №:

746EJ25

TELLIJA:

R&R Real Estate OÜ Talmani tn 4 Tartu, Tartu Tartumaa 51017 [email protected], tel: +372 515 6691 Reg.nr: 12161047

ASUKOHT:

Kaupluse (56504:001:0037) Järva maakond, Paide linn, Mäeküla

Kaupluse kinnistu ristumiskoht riigiteega nr 2 (km 88,410)

Teede-ehituslik osa

PÕHIPROJEKT

SELETUSKIRI JA JOONISED

TÄITJA:

E. JAHHU PROJEKTBÜROO OÜ Suur-Liiva 15-32, 90503 Haapsalu e-mail: [email protected], tel: +372 50 10233 reg.nr. 10209600

VASTUTAV ISIK:

Elmo Jahhu Diplomeeritud teedeinsener, tase 7 Kutsetunnistuse № 207315

Haapsalu, 23. märts 2026

Objekti nimi:

Kaupluse kinnistu ristumiskoht

riigiteega nr 2 (km 88,410)

Järva maakond, Paide linn, Mäeküla

Teede-ehitusliku osa projekt

Staadium:

PP

Kuup

23.03.2026

Muudatus:

00

Lk /lehti:

2/11

Koostas: Elmo Jahhu 2

PROJEKTI KOOSSEIS:

SELETUSKIRI

1 ÜLDOSA

1.1 PROJEKTI SISU JA EESMÄRK

1.2 ÜLDANDMED

1.2.1 Ehitise asukoht

1.2.2 Ehitusprojekti tellija

1.2.3 Ehitusprojekti arhitektuur

1.3 ALUSDOKUMENDID

1.3.1 Lähteandmed

1.3.2 Ehitusuuringud

1.3.3 Kasutatud õigusaktid, standardid ja juhendid

1.3.4 Ehitustööde kvaliteet

1.3.5 Liikluskorraldus ehituse ajal

1.3.6 Looduskaitsealad ja muinsuskaitse all olevad

objektid

1.3.7 Kommunikatsioonid ja töö liinirajatiste kaitsevööndis

2 PROJEKTLAHENDUS

2.2 PLAANILAHENDUS JA LIIKLUSKORRALDUS

2.2 VERTIKAALPLANEERING

2.3 MULLATÖÖD

2.3.1 Kasvupinnase eemaldamine

2.3.2 Kaevetööd ja mulde aluspinnase eemaldamine

2.3.3 Muldkeha ehitamine

2.3.4 Dreenkiht

2.4 KATENDITE EHITUS JA KATTEKONSTRUKTSIOONID

2.4.1 Sõiduteede kattekonstruktsioonid

2.4.2 Kõnniteede kattekonstruktsioonid

2.4.3 Haljasalade kattekonstruktsioonid

2.5 TEEDE-EHITUSES KASUTATAVAD MATERJALID

2.6 ÄÄREKIVIDE PAIGALDAMINE

2.7 LIIKLUSKORRALDUSVAHENDID

2.8 HALJASTUS JA HEAKORRASTUS

3 EHITUSTÖÖDEGA SEONDUV

3.1 ÜLDISED JUHISED JA NÕUDED TÖÖDE TEOSTAMISEKS

3.2 KESKKONNAKAITSE

3.3 OBJEKTI PILDISTAMINE

3.4 TEOSTUSMÕÕDISTAMINE JA -JOONISED

3.5 AUTORIJÄRELEVALVE JA KONSULTATSIOONID EHITUSE KÄIGUS

3.6 PROJEKTI TÕLGENDAMINE, TÄIENDAVA PROJEKTEERIMISE VAJADUS

3.7 HOOLDUSJUHEND

4 KOKKUVÕTE

JOONISED

Jrk nr. Joonise nimetus

Mõõtkava Formaat Joonise number

1. Asendiplaan ja vertikaalplaneerimine

1:500 A3 768EJ26_PP_TL-4-01_ASENDVERT

2. Liikluskorraldus

1:500 A3 768EJ26_PP_TL-4-06_LIIKLUS

3. Konstruktiivne ristprofiil I - I

1:100 A3 768EJ26_PP_TL-6-01_RISTPROFIIL

Objekti nimi:

Kaupluse kinnistu ristumiskoht

riigiteega nr 2 (km 88,410)

Järva maakond, Paide linn, Mäeküla

Teede-ehitusliku osa projekt

Staadium:

PP

Kuup

23.03.2026

Muudatus:

00

Lk /lehti:

3/11

Koostas: Elmo Jahhu 3

1 ÜLDOSA

1.1 PROJEKTI SISU JA EESMÄRK

Käesolev projekt 768EJ26 on koostatud vastavalt R&R Real Estate OÜ tellimusele. Projekt lähtub Eesti Vabariigi projekteerimisnormidest ja on lahendatud põhiprojekti vajalikus mahus.

Töö hõlmab Järva maakonnas, Paide linnas, Mäekülas, Kaupluse kinnistule ristumiskoha riigimaantee nr. 2 Tallinna-Tartu-Võru-Luhamaa teega (km 88,410) rajamise teede- ehitusliku ja liikluskorraldusliku osa projekteerimist.

Projekteerimisel on lähtutud kinnistu omaniku poolt esitatud projekteerimise lähteülesandest, olemasolevast olukorrast ja Transpordiameti poolt väljastatud Kaupluse kinnistu ristumiskoha ehitamise nõuetest.

Projekt on kooskõlas kehtivate normatiivaktidega ja vastab tuleohutuse, keskonnaohutuse ja tervisekaitse nõuetele ning tagab ohutuse.

1.2 ÜLDANDMED

1.2.1 Ehitusobjekti asukoht Järva maakond, Paide linn, Mäeküla, Kaupluse kinnistu. Katastriüksuse tunnus 56504:001:0037.

1.2.2 Ehitusprojekti tellija

R&R Real Estate OÜ

1.3 ALUSDOKUMENDID

1.3.1 Lähteandmed  Kaupluse kinnistu ristumiskoha ehitamise nõuded. Transpordiameti kiri nr

06.03.2026 nr 7.1-1/26/2403-2

 Tellija lähteülesanne.

1.3.2 Ehitusuuringud Geodeesia: Kasutatud geodeetiline alusplaan: Taristu Geodeesia OÜ töö № GE 16-26 "Kaupluse ja Rammuli kinnistu geodeetiline alusplaan". Koostatud märts 2026. Koordinaadid L-Est 97 süsteemis; kõrgused EH2000 süsteemis.

1.3.3 Kasutatud õigusaktid, standardid ja juhendid

Projekteerimisel on arvestatud Eestis kehtivaid seadusi, standardeid, normdokumente ning juhendeid, mis on kätte saadavad Elektroonilise Riigi Teataja kataloogist, Standardikeskus ning Maanteeameti veebilehel rubriigist „Juhendid“. Juhul kui projekteerimise ja ehituse vahelisel perioodil leiavad nimetatud dokumentides aset muutused või need asendatakse uute asjakohaste dokumentidega, tuleb lähtuda hanke ajal kehtivatest dokumentidest.

1.3.4 Ehitustööde kvaliteet

Tööde teostamisel võib kasutada ainult materjale ja tooteid, milliste vastavus on tõestatud Tehnilistes Töökirjeldustes kirjeldatud protseduuridega. Ehitustehnoloogia ja kvaliteet peab vastama Tehnilistele Töökirjeldustele ja asjakohastele normidele ning juhenditele, mis on jõus ehitusperioodil. Töövõtja peab iga üksiku Tehniliste Töökirjelduste spetsifikatsiooni kohase töö teostamisel arvestama kõikide tööoperatsioonide ja kulutustega, mis on kirjeldatud vastavas spetsifikatsioonis. Enne ehitustööde algust on töövõtja kohustatud teavitama ja vajadusel kohale kutsuma kõikide kommunikatsioonide valdajad. Samuti on töövõtja kohustatud enne tööde algust teavitama kõiki teisi asjast huvitatud osapooli, keda käesolev projekt puudutab (nt. maaomanikud, tööde teostamisel nendele kuuluval maaüksusel või sellega vahetult piirneval alal). Töövõtja peab saama kõikidelt maaomanikelt kirjaliku nõusoleku tööde teostamiseks tema kinnistul.

Talmani tn 4 Tartu, Tartu Tartumaa 51017 [email protected], tel: +372 515 6691

Objekti nimi:

Kaupluse kinnistu ristumiskoht

riigiteega nr 2 (km 88,410)

Järva maakond, Paide linn, Mäeküla

Teede-ehitusliku osa projekt

Staadium:

PP

Kuup

23.03.2026

Muudatus:

00

Lk /lehti:

4/11

Koostas: Elmo Jahhu 4

Ehitamiseks vajaliku, kuid puuduva informatsiooni osas konsulteerida projekteerijaga. Kõik kasutatavad materjalid ja paigaldatavad ehitustooted peavad omama Eesti Vabariigis kehtivaid tootesertifikaate.

Kasutatavad materjalid ja paigaldatavad ehitustooted paigaldada vastavalt tootja juhenditele ja tüüpsõlmedele. Kui projektis on antud toote või materjali paigaldussõlme lahendus, siis juhinduda käesolevast projektist.

Tellija, Töövõtja, projekteerija ja omanikujärelvalve teatavad omal algatusel viivitamatult avastatud vigadest, puudustest ja riskiteguritest projektdokumentatsioonis ning nendest abinõudest, millega saab tööd edendada ja paremate tulemuste saavutamist soodustada. Töövõtja peab teavitama projekteerijat kõigist projektis leitud ebaselgustest ning võimalikest vasturääkivustest enne, kui ta võtab vastu konkreetse teostamise otsuse. Peale ehitustööde lõppemist objektil esitab Töövõtja Tellijale teostusmõõdistamise.

1.3.5 Liikluskorraldus ehituse ajal Ajutine liikluskorraldus tööde teostamise ajal lahendatakse vastavalt majandus- ja taristuministri 13.07.2015. a määrusele nr 90 "Liikluskorralduse nõuded teetöödel". Ajutise liikluskorralduse korraldab objektil Töövõtja vastavalt tema poolt teostatavatele tööde etappidele. Liikluskorraldus tuleb eelnevalt kooskõlastada kohaliku omavalitsuse vastava osakonna liiklusspetsialistiga. Ehitustööde tellija peab ehitamisega kaasnevate veoste vedamisel kindlustama ehitusobjektilt väljuvate sõidukite rehvide puhtuse ja vältima ehitusprahi, pinnase, tolmu ning vee kandumise väljapoole ehitusobjekti piire. Selleks korraldab tööde tellija teehooldetööd või rajab ehitusobjektile rehvide puhastamiseks sobiva hooldusala

1.3.6 Külgnevad looduskaitsealad ja muinsuskaitse all olevad objektid Projektiga hõlmatud lõigus kaitsealad ja looduskaitsealused objektid puuduvad – objekti projekteerimiseks pole väljastatud eritingimusi. Käesoleva projektiga hõlmatud lõigul muinsuskaitseobjektid puuduvad – objekti projekteerimiseks pole väljastatud muinsuskaitselisi eritingimusi.

1.3.7 Kommunikatsioonid ja töötamine liinirajatiste kaitsevööndis

Maa-aluse liinirajatise kaitsevöönd on kaks meetrit liinirajatise keskjoonest või rajatise välisseinast liinirajatisega paralleelse mõttelise jooneni. Teeehitustööde läbiviimisel liinirajatiste kaitsevööndis on nõutav kõikide töötsooni jäävate maa- aluste kommunikatsioonide väljamärkimine looduses koostöös kommunikatsioonide valdajatega. Ehitaja peab olema tutvunud kommunikatsioonivaldajate projekti kooskõlastustingimustega ja neid täitma. Tööd kommunikatsioonide kaitsetsoonis võivad toimuda ainult haldaja (omaniku) järelevalve all.

Liinirajatise kahjustamise korral on liinirajatise kaitsevööndis tegutsev isik kohustatud: - koheselt peatama oma tegevuse; - viivitamata teavitama liinirajatise kahjustamisest selle omanikku või tema esindajat - võtma tarvitusele abinõud liinirajatisele edasiste kahjustuste ärahoidmiseks - kolmandatele isikutele tekkiva ohu korral teavitama neid võimalikust ohuallikast - piiritlema ohutsooni märkelintidega Juhul kui maapinnas või veekogus töid teostav isik avastab teadmata omanikuga liinirajatise või selle olemasolule viitavat märgistust, tuleb tööd kohe peatada ja võtta tarvitusele abinõud võimaliku liinirajatise kaitseks ja omaniku selgitamiseks.

2 PROJEKTLAHENDUS

2.1 ÜLDOSA Kuna projektiga hõlmatav ala ulatub riigitee kaitsevööndisse ja selle lähialasse, on projekti koostamisel arvestatud olemasolevast ja perspektiivsest liiklusest põhjustatud häiringutega (müra, vibratsioon, õhusaaste). Riigitee liiklusest põhjustatud häiringute ulatust on projekti koostamisel hinnatud ning erimeetmed tarvitusele ei ole võetud. Tee omanik (Transpordiamet) on projekti koostajat teavitanud liiklusest põhjustatud häiringutest ning ei võta kohustusi rakendada leevendusmeetmeid riigitee liiklusest põhjustatud häiringute leevendamiseks projektiga käsitletaval alal. Tulevikus vajadusel leevendusmeetmete rakendamisega seotud kulud kannab arendaja.

Objekti nimi:

Kaupluse kinnistu ristumiskoht

riigiteega nr 2 (km 88,410)

Järva maakond, Paide linn, Mäeküla

Teede-ehitusliku osa projekt

Staadium:

PP

Kuup

23.03.2026

Muudatus:

00

Lk /lehti:

5/11

Koostas: Elmo Jahhu 5

Ehitus teostatakse ühes etapis. Riigitee alusele maale ulatuv ristumiskoht kuulub riigitee koosseisu, mille osas omaniku ülesandeid täidab Transpordiamet. Riigiteega ristumiskoha projekteerimise, ehitamise ja omanikujärelevalve teostamise kulud kannab huvitatud isik.

2.2 PLAANILAHENDUS JA LIIKLUSKORRALDUS Projekteerimise lähtetasemeks on valitud arvestades olusid- rahuldav. Projektlahenduse puhul on tagatud ristumiskohal nähtavuskolmnurk – peatunud sõidukikaugus sõidutee serva pikendusest on valitud vastavalt tasemele rahuldav. Mahasõidu liikluskorralduseks väljasõidul projekteeritud „peatu ja anna teed“. Paigaldatakse liiklusmärk № 222 „STOP“. Mahasõit on uus ja projekteeritud vastavalt Maanteede projekteerimisnormidele (5.2.4 Plaanilahendus), st ristumisel riigiteega täisnurga all. Ristumiskoha pöörderaadiused on projekteeritud lähtuvalt liikluskoosseisust (so. kõige ebasoodsamast sõiduki pöördekoridorist). Pöördekoridore on kontrollitud arvutiprogrammi “AUTOTURN” abil ning arvutuslikuks autoks on võetud sadulhaagisega veoauto (max. pikkusega 16.5m). Nimetatud auto liikumiseks vajalik pöördekoridor on kujutatud joonisel № 768EJ26_PP_TL-4-02_LIIKLUS. Ristumiskoht on projekteeritud ainult Tartu poolt tuleva transpordi vaskpöördeks kinnistule ja kinnistult väljuva transpordi parempöördeks Tartu suunale.

3.2 VERTIKAALPLANEERING Vertikaalplaneerimise lahenduse väljatöötamisel on lähtutud järgmistest andmetest: Riigitee nr 2 tee olemasolev kõrgus, soovitud minimaalsed ja maksimaalsed piki- ja põikikalded. Projekti vertikaalplaneeringu lahenduse koostamisel on sadevee ärajuhtimise tagamiseks lähtutud sellest, et piki- ja põikkallete resultant oleks vähemalt 1.5% (EVS 843:2016 punkt 7.1.1). Rajatavale mahasõidule (arvestades olemasolevat olukorda) truupi rajada pole tarvis. Sadeveed ristumiskoha katenditelt juhitakse vertikaalplaneerimisega kinnistu suunas. Haljasalade kalded on projekteeritud olemasolevat maapinda arvestades. Murualadel olev sademevesi immutatakse pinnasesse omal kinnistul. Vertikaalplaneeringuga välistatakse sademevee valgumine maanteele ja naaberkinnistutele. Ehitusaegseid pinnasetöid teostatakse töömaapiiri raames. Ehituse käigus vigatatud haljaspind taastatakse. Töömaa piiril tuleb vertikaallahendus kõrguslikult kokku viia olemasoleva maapinna kõrgustega.

2.3 MULLATÖÖD

2.3.1 Kasvupinnase eemaldamine Ristumiskoha rajamise asukohas on ette nähtud kasvupinnase kogu paksuses eemaldamine. Kõlblik kasvumuld ladustatakse või veetakse reservi ning kasutatakse hiljem krundi haljastusel.

2.3.2 Kaevetööd ja mulde aluspinnase eemaldamine Kaevetööde teostajal peab olema pidev ülevaade kõikidest maa-alustest kommunikatsioonidest tööde piirkonnas. Raskete vibrorullide kasutamine kommunikatsioonide peal ja kaitsetsoonis pole lubatud. Enne kaevetööde algust peab ehitaja välja kutsuma tehnovõrkude valdajad ja saama nendelt kirjalikud juhendid ja load tööde tegemiseks vastava kaabli või torustiku kaitsetsoonis. Sobiv pinnas, mis tekib olemasoleva muldkeha ja aluste kaevamise käigus, ladustatakse tee maa-alale reservi või veetakse kohe mahapaneku kohta. Materjali kasutamine mulde all peab olema kooskõlas järelevalve heakskiiduga ning tingimusel, et selle filtratsioonimoodul on vähemalt 0,5m/ööp. Paigaldatud materjal planeeritakse projektis ette antud kalleteni ja tihendatakse muldkeha ülakihis vähemalt tihendustegurini 0,98. Suurimate pinnaseosiste läbimõõt ei tohi ületada 2/3 tihendatava kihi paksusest.

2.3.3 Muldkeha ehitamine Uute konstruktsioonide asukohtades on ette nähtud kasvupinnase eemaldamine kogu paksuses. Teede muldkeha kandevõime peab vastama Tallinna Linnavalitsuse 18. septembri 2019 määruse nr 27 „Sillutiskivi, asfalt- ja tsementbetooniga teede ja tänavate tüüpkatendikonstruktsioonide projekteerimisele, rajamisele ja remondile esitatavad nõuded“. Teekatendi aktiivtsooni ülemises osas (asfaltbetoonkatendi puhul vähemalt 1,0 m, tsementbetoonkatendi puhul vähemalt 1,2 m) tuleb kasutada täitematerjale, mis on külmakindlad. See tähendab, et kasutatava liiva sõelkõver peab jääma vähemalt ISSMFE TC 8 määratud külmaohtlikkuse piiride 2, 3 või 4 vahesse ning nende sõelkõvera alumine ots ei ületa vasakpoolset sõelkõverat (vt joonis 1). Ülejäänud nõuded täiteliivale on

Objekti nimi:

Kaupluse kinnistu ristumiskoht

riigiteega nr 2 (km 88,410)

Järva maakond, Paide linn, Mäeküla

Teede-ehitusliku osa projekt

Staadium:

PP

Kuup

23.03.2026

Muudatus:

00

Lk /lehti:

6/11

Koostas: Elmo Jahhu 6

esitatud lisas 1. Kohaliku liivpinnase vastamisel ülalesitatud ning lisas 1 esitatud nõuetele (vähemalt Tm_105), on teekonstruktsioonide rajamisel lubatud kohaliku pinnase taaskasutamine.

Külmakerkelised ja nõrgad aluspinnased tuleb eemaldada ja asendada nõuetekohase täitematerjaliga. Katendikonstruksiooni alla jääva lubjakivi pinnale ei tohi jääda madalamaid kohti, kuhu vesi saab koguneda. Orgaanilise aine sisaldus jääb alla 2 mm teramõõduga kuivas täitepinnases või täitematerjalis alla 2 %

Joonis 1. Pinnase (pinnasmaterjalide) külmakerkelisuse omaduste hindamine terastikulise koostise alusel

2.3.4 Dreenkiht Dreenkiht on ette nähtud kõikidele uutele katendikonstruktsioonidele. Dreenkihi ehitamiseks kasutatava materjali filtratsioonimoodul peab olema vähemalt 1,0m/ööp (filtratsioon EVS 901-20 järgi). Liivalused, dreenkihid ning muldkeha (täitepinnas) ehitada vastavalt juhisele „Muldkeha ja dreenkihi projekteerimise, ehitamise ja remondi juhis“. Elastsusmoodul mõõdetuna teel LOADMAN- või INSPECTOR-tüüpi seadmega tihendatud dreenkihi peal peab olema ≥ 65 MPa.

2.4 KATENDITE EHITUS JA KATTEKONSTRUKTSIOONID Kattekonstruktsioonid on lahendatud selliselt, et võimalikult minimaalsete kulutustega saavutada sadevete ärajuhtimine teede ja platside maa-alalt ja tagada rajatavatele katendikonstruktsioonidele nõuetekohane vastupidavus. Katendi kasutusajaks võetud 20 aastat (vastavalt Elastsete teekatendite projekteerimise juhendile). Kasutusaja algusaastaks võetud 2026. aasta. Enne katendite ehituse algust peavad olema tehtud kõik vajalikud eeltööd.

2.4.1 Sõiduteede kattekonstruktsioonid Sõiduteede katendite ehitusel kasutatakse tüüpkonstruktsioone ST-1 … ST-3, erinevate kattekonstruktsioonide tüübid on kirjeldatud joonisel „Asendiplaan ja vertikaalplaneerimine“ № 768EJ26_EP_TL-4-01_ASENDVERT erinevate toonidega. Sõidutee kahekihiline asfaltkate (Tüüp ST-1) valitud vastavalt koormusklassile D4 tüüpkonstruktsioon, kus on AC20 base 6 cm asemel valitud enam levinud AC32 base 7 cm kiht.

 Tüüp ST-1 KATENDI KIHT KIHI PAKSUS Asfaltbetoon AC 16 surf; 70/100; graniit 5cm

Asfaltbetoon AC 32 base 70/100 7cm

Kiilutud killustikalus TM_240 fr 16/32 10cm

Killustikalus TM_240 fr 32/63 20cm

Täiteliiv Tm_105, k = 0,98; k~,F/ = 1m/ööp 30cm

Täitepinnas liivast Tm_90 (vajadusel), k = 0,98; K~,F/ = >0,5 m/ööp

 Tüüp ST-2 KATENDI KIHT KIHI PAKSUS Tihe asfaltbetoon AC 16 surf 70/100; graniit 5cm

Kruntimine bituumenemulsiooniga C50B3

Olemasolev- või tasandusfreesitud asfaltbetoonkate

Objekti nimi:

Kaupluse kinnistu ristumiskoht

riigiteega nr 2 (km 88,410)

Järva maakond, Paide linn, Mäeküla

Teede-ehitusliku osa projekt

Staadium:

PP

Kuup

23.03.2026

Muudatus:

00

Lk /lehti:

7/11

Koostas: Elmo Jahhu 7

 Tüüp ST-3 KATENDI KIHT KIHI PAKSUS Killustikusegu fr.0-32, segu nr. 6 12cm

Kiilutud killustikalus TM_240 fr 16/32 10cm

Killustikalus TM_240 fr 32/63 20cm

Täiteliiv Tm_105, k = 0,98; k~,F/ = 1m/ööp 30cm

Täitepinnas liivast Tm_90 (vajadusel), k = 0,98; K~,F/ = >0,5 m/ööp

Asfaltkatte erinevate kihtide vaheline pind, samuti ka uue asfaldikihi ja vana asfaldikihi vaheline kontaktpind krunditakse eelnevalt puhastades bituumeni või bituumenemulsiooniga. Pealmisse asfaldikihti jäävad liitekohad töödeldakse bituumeni või bituumenemulsiooniga. Olemasoleva teekatte kaevetöötrassiga piirnev serv lõigatakse enne taastamist sirgeks ühtse sirgjoonena. Serva profiilis ei tohi olla kõrvalekaldeid ega varisemisi – välisel vaatlusel peab teekonstruktsiooni parandus olema võimalikult paralleelne tee servaga.

2.4.2 Kõnnitee ja liiklussaare kattekonstruktsioon Kõnnitee taastamise kattekonstruktsioon on käesolevas projektis toodud tüüplahendusena, kasutatud on ühte tüüpset konstruktsiooni KT-1:

 Tüüp KT-1 KATENDI KIHT KIHI PAKSUS Betoonist sillutiskivi 6cm

Paigaldusliiv 3cm

Ridakillustikust alus fr. 4/31.5, E>140 MPa 20cm

Täiteliiv Tm_105, k = 0,98; k~,F/ = 1m/ööp 30cm

Täitepinnas liivast Tm_90 (vajadusel), k = 0,98; K~,F/ = >0,5 m/ööp

2.4.3 Haljasala kattekonstruktsioon Haljasala rajamise ja taastamise kattekonstruktsioon on käesolevas projektis toodud tüüplahendusena, kasutatud on ühte tüüpset konstruktsiooni H:

 Tüüp H KATENDI KIHT KIHI PAKSUS Murukülv

Kasvupinnas 10cm

Kasvumullaks kasutada turba- ja mineraalmulda, nõrgalt happelise või neutraalse reaktsiooniga

2.5 TEEDE-EHITUSES KASUTATAVAD MATERJALID Mulde materjalid Mulde ehituseks võib kasutada liiva, mille filtratsioonimoodul (katse läbiviimine EVS 901-20:2013 kohaselt) tihendusteguril 0.98 on 0.5 m ööpäevas.

Katendi materjalid Dreenkiht Dreenkihis kasutada liiva, mis vastab järgmistele nõuetele: - alla 0,14 mm osiste sisaldus mitte üle 25% (kaalu %, katsemeetod GOST 8735-88, p.3) - savi- ja tolmuosiste sisaldus mitte üle 5% (GOST 8735-88, p.5) - saviosiste sisaldus mitte üle 0,5% (GOST 26193-84, p.3.2) - filtratsioonitegur mitte alla 1 m/ööp. (EVS-EN 13286-2:2010/AC:2012). Killustikalus Sõidutee killustikaluses kasutatav kivimaterjal peab vastama järgmistele nõuetele: Gc80/15, C50/10, LA30, F4, FI35, f4. Kõnnitee killustikaluses kasutatav kivimaterjal peab vastama järgmistele nõuetele: GC80/20, C/50/30, LA35, F4, FI35, f4 Killustik peab omama vastavussertifikaati.

Asfaltbetoon Asfaltbetoon peab vastama standardi EVS 901-1:2009, EVS 901-2:2009 ja EVS 901-3:2009 nõuetele. AC 16 surf: C100/0, LA25, AN14, FNaCl4, f2, tardkivim, AbrA40; PRDAIR9 AC 32 base: C100/0, LA30, f4, F2, PRDAIR9. Asfaltbetoon peab omama vastavussertifikaati.

Äärekivid Betoonist äärekivid külmakindlusklassiga 3 vastavalt EVS-EN 1340:2003 „Betoonist äärekivid. Nõuded ja katsemeetodid“ tuleb paigaldada C 16/20 betoonist alusele. Betoon

Objekti nimi:

Kaupluse kinnistu ristumiskoht

riigiteega nr 2 (km 88,410)

Järva maakond, Paide linn, Mäeküla

Teede-ehitusliku osa projekt

Staadium:

PP

Kuup

23.03.2026

Muudatus:

00

Lk /lehti:

8/11

Koostas: Elmo Jahhu 8

tuleb paigaldada lubjakivikillustiku fraktsiooni 4-32 mm. Killustikaluse elastsusmoodul E>140 Mpa.

Sillutuskivid Betoonist sillutuskivid peavad vastama EVS-EN 1338:2003+AC:2006 „Betoonist sillutuskivid. Nõuded ja katsemeetodid” nõuetele: külmakindlusklass – 3, lõhestustõmbetugevus – 3.6 MPa.

3.6 ÄÄREKIVIDE PAIGALDAMINE Äärekividena tuleb kasutada graniitkillustiku baasil pressmenetlusel valmistatud betoonäärekive betoonalusel. Äärekivid peavad vastama EVS-E 1340:2003 „Betoonist äärekivid“ nõuetele. Projekteeritud äärekivid paigaldada 10 cm paksusele betoonkihile. Betoonkihi alla ehitada kruusast või killustikust tihendatud alus. Äärekivid toestada mõlemalt poolt kivi betooniga, paigaldusviis peab tagama nende püsivuse, selleks tuleb nad rajada kogu pikkuses täis betoonalusele B12,5. Projekteeritud äärekivide kõrguse muutus on sujuvuse tagamiseks lahendatud (ühe)kahe äärekivi ulatuses (vt joonis № 768EJ25_PP_TL- 4-01_ASENDVERT). Projekti joonisel (asendiplaanil) on eraldi tingmärgiga ära näidatud madaldatud äärekivide- ja alla viidavate äärekivide osad.

3.7 LIIKLUSKORRALDUSVAHENDID Liiklusmärgid paigaldada ja teekattemärgistus teha vastavalt käesoleva projekti joonisele № 758EJ26_PP _TL-4-02_LIIKLUS. Liiklusmärgid Projekteeritud liiklusmärgid sõiduteel peavad kuuluma suurusgruppi I. Liiklusmärkide alused sõiduteel valmistada alumiiniumist. Sõiduteele paigaldatavatel liiklusmärkidel kasutada II-klassi valgustpeegeldavat kilet. Liiklusmärkide materjalinõuded: Kõik liiklusmärgid, liiklusmärkide postid ja kinnitustarvikud peavad vastu pidama EVS-EN 12899-1 kirjeldatud koormustele. Tuulerõhu klassiks võtta vähemalt WL4 ja dünaamilise lumekoormus klassiks võtta vähemalt DSL3. Vundamentide ehitamisel peab kasutama EVS-EN 206-1 nõuetele vastavat betooni C35/45XF4KK4. Kasutatava liiklusmärgikile kohta tuleb esitada vastavussertifikaadid. Liiklusmärkide postid ja tarvikud: Postiks tohib kasutada kuum-tsingitud terastoru. Kõik postid peavad olema kuum- galvaniseeritud terastorud, mille mõõtmed tagavad liikluskorraldusvahendi püsimise EN 12899 kirjeldatud koormuste korral. Kõik avatud ülemise otsaga postid tuleb varustada vastupidavast materjalist kattega, mis takistab vee sissepääsu posti. Liiklusmärkide paigaldamine: Projekteeritud liiklusmärgid paigaldada vastavalt standardile „EVS 613:2001/AI:2008 Liiklusmärgid ja nende kasutamine”. Vundament peab vastu võtma EN 12899-1 kirjeldatud koormused. Liiklusmärgi konstruktsiooni võib paigaldada betoonvundamendile, kui vundament on saavutanud 80 % tugevusest. Teekattemärgistus Markeeringujooned ja käsimärgistusena teekattele kantavad teekattemärgistus teostada termo valuplastikuga (TVP). Projekteeritud teekattemärgistus paigaldada vastavalt standardile „EVS 614:2008/A1:2016 Teemärgised ja nende kasutamine”.

2.8 HALJASTUS JA HEAKORRASTUS

Haljasalade rajamine Ehitustööde käigus rikutud haljasalad tuleb taastada. Murutööde mahud täpsustatakse tööde käigus, sest osaliselt võib jääda kasutusse olemasolev murupinnas. Eelkõige kaetakse muruga teetööde käigus rikutud alad. Projekteeritava maa-ala piires puhastatakse ala prahist.

Projekteeritud haljasalad kaetakse kasvupinnasega (h=10cm) ja planeeritakse. Haljastatavatele aladele tehakse murukülv. Murukattega alad rajatakse vastavalt RT 89-10639-et ptk.6 tarbemurudele esitatavatele nõuetele. Tarbemuru kasvumulla pinna maksimaalne kõrvalekalle projekteeritud tasapinnast ja kujundusest on kõige rohkem ±20mm 5m vahemaa kohta. Murude rajamisel kasutatakse ainult sertifitseeritud seemneid. Seemneid tuleb säilitada kuivas ja valguse eest kaitstud kohas. Muru tuleb külvata kogu ulatuses ühtlaselt. Muruseemne soovitav külvamistihedus on 12…15 gr/m² Seeme külvata ühtlaselt, kergelt üle riisuda ja rullida, vajaduse korral kasta. Kasvualuse toitainesisaldus, happelisus, läbilaske- ja takistusvõime ning püsivus selgitatakse välja mullaanalüüside abil. Kasvualus ei tohi sisalda pehastuvaid

Objekti nimi:

Kaupluse kinnistu ristumiskoht

riigiteega nr 2 (km 88,410)

Järva maakond, Paide linn, Mäeküla

Teede-ehitusliku osa projekt

Staadium:

PP

Kuup

23.03.2026

Muudatus:

00

Lk /lehti:

9/11

Koostas: Elmo Jahhu 9

ehitusjäätmeid, segavaid kive või rahne ega muid taimsetikule võõraid ja kahjulikke aineid. Kasvualuse poorsus peab olema vähemalt 40%. Istutuste kasvualustes ei tohi olla kive enam kui 2 kaaluprotsenti. Kasvualus peab üleni ja kogu sügavuselt olema ühtlane. Valmis kasvualuse pinnal ei tohi olla segavaid ebatasasusi ega vett koguvaid lohke. Ehitustööde lõpetamisel tuleb tööjäljed koristada. Ettenähtud hooldetööd ja parandused peavad olema tehtud. Murualadel ei tohi olla veelohke ega paljandeid.

3 EHITUSTÖÖDEGA SEONDUV

3.1 ÜLDISED JUHISED JA NÕUDED TÖÖDE TEOSTAMISEKS Alljärgnevalt on kirjeldatud üldised juhised ja nõuded käesoleva projektiga kavandatud tööde teostamiseks. Lisaks järgnevale tuleb tööde teostajal järgida kõikide tehnilisi tingimusi esitanud kooskõlastusi andnud organisatsioonide nõudeid ning arvestada neist tulenevate kuludega. Tööde teostamise aeg Ehitustööde teostamise aeg ja järjekord lepitakse kokku Tellija ja tööde teostaja vahelises lepingus. Tööde teostajal tuleb arvestada ilmastikust tingitud tööseisakute ja neist tulenevate kulutustega. Aruandlus Tööde planeerimisel tuleb töövõtjal arvestada jooksvaks aruandluseks ning töökoosolekute pidamiseks vajaliku ajaga ja sellega kaasnevate kuludega. Aruandluse vorm ning koosolekute pidamise aeg ja koht tuleb täpsustada koostöös Tellijaga. Töövõtjal tuleb arvestada asjaoluga, et tehtud tööd tuleb nõuetekohaselt dokumenteerida ja tehtud tööde akteerimisel tuleb lähtuda tegelikult tehtud töömahtudest. Kõik erinevad tööde teostamise etapid antakse tellijale eraldi üle, enne üleandmis- vastuvõtmis akti allkirjastamist ei tohi alustada järgmise etapi töödega (kui ei ole eelnevalt kokkulepitud teisiti). Ehitustööde korraldamine Erinevate tööliikide planeerimisel tuleb arvestada tiheasustusalal kehtivate piirangutega mürale, tolmule jms. Ehitustööde teostamine ja materjalidega varustamine tuleb planeerida nii, et ehituskaeviku lahtioleku aeg oleks minimaalne. Tööpiirkonnas võib ajutiselt ladustada samal päeval kasutatavaid materjale. Pikemaajaliseks materjalide ladustamiseks tööpiirkonnas tuleb saada ehitusjärelvalve nõusolek. Ehitusmaterjalide pikemaajalise ladustamise ning ehitustehnika hoidmise koht (kohad) tuleb territooriumi valdaja ja Inseneriga kooskõlastada enne tööde algust. Iga tööpäeva lõppedes tuleb koristada tööpiirkonnast väljapoole sattunud ehituspraht ja pinnas nii, et taastuks ehituseelne heakord. Ohutuse tagamine ja liikluse korraldamine Teetöid tegev juriidiline või füüsiline isik on kohustatud täitma majandus- ja kommunikatsiooniministri määruse nr. 90 „Liikluskorralduse nõuded teetöödel“, (RT I, 15.07.2015, 5) ning MA peadirektori 10.01.2017. a käskkirjast nr 0015 „Täiendavad tehnilised tingmused teele ehitus- ja remondiperioodiks“ esitatud nõudeid. Ehitustöödega mõjutatav piirkond peab kogu tööperioodi vältel olema tähistatud ja vastavalt vajadusele ka valgustatud nii, et tööde teostamine ei ohustaks piirkonda läbivate või seal töid teostavate inimeste elu ja tervist ning vara. Tänavate sulgemine osaliselt või täielikult sõidukite liikluseks on võimalik ainult vastavalt omavalitsuspiirkonnas kehtivale korrale ja ehitusaegsele liiklusskeemile, mille peab koostama tööde teostaja enne tööde algust. Tööde teostaja vastutab ajutiste tähiste, piirete ja liiklusmärkide säilimise ning nende puudumisest tekkinud kahjude hüvitamise eest. Ajutiselt mitte kasutusel olevad ehitusmasinad ning kasutamisjärge ootavad materjalid tuleb paigaldada nii, et nad ei häiriks liiklust ning ei takistaks ligipääsu hoonetele ning muudele objektidele. Nõuded tööde teostamisele Ehitaja peab tagama, et ehitustööd sooritataks vastavalt ehitusseadustikule jt teistele kehtivatele seadustele ning määrustele ning läbiksid ette nähtud ülevaatuse ning kontrolli selleks määratud ametiisikute poolt. Ehitamisel tuleb juhinduda ehitusseadustiku § 12-st. Töövõtja peab kõik tööd teostama viisil, mis ei kahjusta

Objekti nimi:

Kaupluse kinnistu ristumiskoht

riigiteega nr 2 (km 88,410)

Järva maakond, Paide linn, Mäeküla

Teede-ehitusliku osa projekt

Staadium:

PP

Kuup

23.03.2026

Muudatus:

00

Lk /lehti:

10/11

Koostas: Elmo Jahhu 10

ümbritsevat keskkonda. Kasutada võib ainult materjale ja tooteid milliste vastavus normidele on tagatud tootjapoolse garantiiga. Tööde teostamisel ja materjalivalikul tuleb kasutada traditsioonilisi ehitusvõtteid, lähtuda heast ehitustavast, üldkehtivatest ehitusstandarditest ja normidest. Tööd tuleb teostada Tee ehitamise kvaliteedinõuetest lähtuvalt arvestades "Teetööde tehnilistes kirjeldustes" antud nõudeid tööde teostamiseks. Ehitamisel tuleb arvestada lisaks alljärgnevaga:

• nõutav on, et tööd peavad toimuma pakkuja poolt hankes näidatud pädevate spetsialistide osalemisel või järelvalve all igapäevaselt objektil kohapeal;

• ehitustöid teostaval ettevõttel peab olema varasem töökogemus sarnaste tarindite ehitamisel;

• ehitustööd tuleb teostada tellijapoolse omanikujärelvalve all (vastavalt ehituseadustiku § 20); ehitustööde teostuse kohta tuleb koostada vajalik dokumentatsioon vastavalt ehitusseadustiku § 15-s ette nähtud korrale.

Töövõtja on kohustatud enne tööde algust teavitama kõiki teisi asjast huvitatud osapooli, keda käesolev projekt puudutab (nt maaomanikud – tööde teostamisel nendele kuuluval maal). Ehituse käigus säilitada olemasolevad piirimärgid, reklaamtahvlid tehnorajatised, liiklusmärgid jms. Kui seda ei ole võimalik teha, siis tuleb need ehitustööde lõppedes taastada. Kõik ehitustööde ajal kahjustatud muru- ja teepinnad, samuti rajatised jm, mis on ettenähtud säilitada oleval kujul/mahus tuleb ehitustööde lõppedes taastada nende endises seisukorras. Kaeve- ja raietöödeks taotleda vajadusel load lähtuvalt kohalikus omavalitsuses kehtivast korrast. Ehitustööde tegemise ajaks on vajalik objekt nõuetekohaselt märkide ja viitadega tähistada. Ehitustööde, sh puude hoolduse ja langetamise ajal peab olema kõrvalistele isikutele ja kõrvalisele transpordile läbipääs suletud. Enne ehitustööde algust on töövõtja kohustatud teavitama ja vajadusel kohale kutsuma kõikide tehnovõrkude valdajad. Olemasolevate kaablite ja torustike kõrgused ja asukohad täpsustada valdajatega nende poolt määratud meetodil. Kommunikatsioonitrasside kaitsetsoonis tuleb kaevetööd teostada valdajaga kokkulepitud meetodil

3.2 KESKKONNAKAITSE Töövõtja peab oma tegevuses lähtuma headest ehitustavadest ning ei tohi kahjustada keskkonda.

Töövõtja peab vältima saasteainete sattumist pinnasesse ja/või (põhja) vette. Kütused ja õlid peavad olema ladustatud viisil, mis välistab võimalikud lekked. Masinate ja seadmete tankimine ei tohi toimuda veekogule lähemal kui 50 meetrit. Töövõtja peab olema valmis hädaolukordadeks ja nende puhul vastavalt tegutsema. Töövõtja peab koheselt Tellijat teavitama õnnetusjuhtumistest, mis võivad olla keskkonnale ohtlikud.

Ehituse Töövõtja vastutab ehitusperioodil keskkonnakaitse eest ehitusplatsil ja sellega vahetult piirnevail aladel vastavalt Eesti Vabariigis kehtivaile seadustele ja nõuetele ning Tellija poolt esitatud juhistele. Tähelepanu tuleb pöörata ehitustöödel tekkivate jäätmete käitlusele. Ohtlikud jäätmed tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi ning üle anda ohtlike jäätmete käitlemise litsentsi omavatele ettevõtetele.

Ehitusjäätmete kogumine ja utiliseerimine on Töövõtja kohustus. Tööde piirkonnas peavad olema prügikonteinerid ning kõik tekkivad jäätmed tuleb ladustada sinna. Jäätmete ladustamine väljaspool selleks ettenähtud kohti on keelatud. Kõik ehitustööde ajal ajutiselt hõivatud tööpiirkonnad tuleb lepingu lõppedes taastada nende endises seisukorras.

3.3 OBJEKTI PILDISTAMINE Enne ehitustööde algust peab Töövõtja üle vaatama ja fikseerima ehitusobjektil ning selle vahetus läheduses (vähemalt 50 m kaugusel) piirnevate kolmandatele isikutele kuuluva vara (hooned, rajatised, piiritähised jms) seisukorra.

Antud fotod on tõestusmaterjaliks ehitustegevusele eelnenud olukorra fikseerimisel. Pildistamisel tuleb fikseerida hooned (pöörates erilist tähelepanu olemasolevatele kahjustustele – praod, vajumise ilmingud jms), teekatted, äärekivid, haljasalad, puud, põõsad, liikluskorraldusvahendid, tehnovõrkude maapealsed elemendid (kaevud, postid), piirded, piirdeaiad, väravad, piirinaabrite piiritähised, säilitatavad puud, hekid jms. Fotod tuleb teha vahetult enne ehitustegevuse algust.

Objekti nimi:

Kaupluse kinnistu ristumiskoht

riigiteega nr 2 (km 88,410)

Järva maakond, Paide linn, Mäeküla

Teede-ehitusliku osa projekt

Staadium:

PP

Kuup

23.03.2026

Muudatus:

00

Lk /lehti:

11/11

Koostas: Elmo Jahhu 11

Fotod peavad olema digitaalsed ning salvestatud CD-le või DVD-le, need tuleb nimetada ja süstematiseerida nii, et on tagatud vajaliku info kiire ülesleidmine ja pildistuse asukoht üheselt määratletav. Üks eksemplar igast CD–st või DVD–st tuleb esitada Tellijale enne ehitustööde alustamist vastaval lõigul.

Eeltoodud abinõud on vajalikud ehituseelse olukorra taastamise üksikasjade kindlaksmääramiseks ning kolmandate isikute võimalike kahjunõuete (hoonetele, piiretele, piiritähistele jne tekitatud kahjude) õigustatuse hindamiseks. Kui Töövõtja ei ole täitnud eeltoodud nõudeid ehituseelse olukorra fikseerimisel ega suuda seetõttu tõendada, et ta ei ole vastutav Tööde tegemise piirkonnas olevate ehitiste või muude objektide kahjustuste eest, loetakse Töövõtja nende defektide eest vastutavaks ning defektide likvideerimine ja sellega seonduvate kulude kandmine kuulub Töövõtja kohustuste hulka.

3.4 TEOSTUSMÕÕDISTAMINE JA -JOONISED Peale ehitustööde lõppemist objektil teeb Töövõtja teostusmõõdistused ja esitab Tellijale teostusjoonised. Teostusmõõdistamine ja –joonised peavad vastama Majandus- ja taristuministri 14.04.2016.a määrusele nr 34 „Topo-geodeetilisele uuringule ja teostusmõõdistamisele esitatavad nõuded. Töö kuulub maksustamisele artikkel 10211 – Tööde mõõdistamine ja märkimistööd alt.

3.5 PROJEKTI TÕLGENDAMINE, TÄIENDAVA PROJEKTEERIMISE VAJADUS Ehitaja ja omanikujärelvalve on kohustatud omal algatusel viivitamatult teatama avastatud vigadest, puudustest ja riskiteguritest projektdokumentatsioonis ning nendest abinõudest, millega saab tööd edendada ja paremate tulemuste saavutamist soodustada. Ehitaja peab teavitama kõigist projektis leitud ebaselgusest ning võimalikest vasturääkivustest kohalikku omavalitsust ja projekteerijat enne, kui ta võtab vastu konkreetse teostamise otsuse. Projekti tõlgendamisel tekkivate küsimuste korral või projekti täpsustamiseks pöörduda projekteerija ja kohaliku omavalitsuse poole. Projekti tõlgendamisega seotud operatiivsed otsused langetab kohaliku omavalitsuse esindaja, kaasates vajadusel projekteerija. Järgnevates projekteerimisetappides võib vajadusel täpsustada liigivalikut ja sellest tulenevaid mahte.

3.6 HOOLDUSJUHEND Antud projektiga pole erilahendusi ette nähtud ning tee hoolde teostamisel järgida Majandus ja taristuministri määrust nr 92 „Tee seisundinõuded“. Järgnevalt on kirjeldatud käesoleva projektiga tekkivad täiendavad kohustused või erisused tee hoolduses võrreldes olemasoleva olukorraga: • lisanduvad asfaltbetoonist katted; • lisanduvad äärekivid, • lisanduvad betoonkivist katted

4 KOKKUVÕTE

Kavandatav ehitustegevus toob kaasa peamiselt positiivseid mõjusid. Peamiseks negatiivseks mõjuks on ehitusaegne tegevus, mis segab tavapärast liiklust ning vähesel määral võib ohustada keskkonda, kuid see on ajutine. Oluliselt paranevad inimeste teenindusega, ohutusega ja kasutusmugavusega seotud tingimused. Projekteeritud lahend ja valitud rajatised ei halvenda paikkonna keskkonnakaitselist olukorda.