Taotlus

Confidential

Andmekaitse Inspektsioon

Tatari 39

Tallinn 10134

Sotsiaalkindlustusamet (taotluse esitaja)

TAOTLUS ISIKUANDMETE TÖÖTLEMISEKS TEADUSUURINGUS

Juhindudes isikuandmete kaitse seaduse (IKS) paragrahvis 6 sätestatust palun kooskõlastada

Uuringu pealkiri „Lastemaja roll seksuaalselt väärkoheldud laste abistamisel ja

sihtrühma laiendamise uuring“

Kas poliitika kujundamise uuring (IKS § 6 lg 5) või x

uuring hõlmab eriliigilisi isikuandmeid ja puudub valdkondlik

eetikakomitee (IKS § 6 lg 4)

Palume eelmise kahe lahtri puhul valida üks vastavalt õiguslikule alusele, v.a olukorras, kui poliitika kujundamise uuringu puhul

puudub valdkondlik eetikakomitee. Kui poliitika kujundamise uuringus töödeldakse eriliiki isikuandmeid, siis täita ka

eetikakomitee otsuse lahter.

Kas isikuandmete töötleja on määranud andmekaitsespetsialisti (sh

tema nimi ja kontaktandmed)?

Sotsiaalkindlustusameti

andmekaitsespetsialist:

Ainike Alla (ai-

nike.alla@sotsiaalkind-

lustusamet.ee)

Volitatud töötleja andme-

kaitsespetsialist:

Kelly Niinas (kelly.nii-

[email protected])

Kas on olemas eetikakomitee otsus1? Kooskõlastuse olemasolul lisada see taotlusele.

Hetkel ei ole.

Taotlus esitatakse

samaaegselt ka

eetikakomiteele

Kas osa uuringust toimub andmesubjekti nõusoleku alusel? Kui jah, siis palume taotlusele lisada nõusoleku vorm või selle kavand ning küsimustik või

selle kavand.

Jah, osa uuringust

(intervjuud

spetsialistidega)

1. Vastutava töötleja üldandmed2

1.1. Vastutava töötleja nimi, registrikood, Sotsiaalkindlustusamet, 7000 1975, tel 612

1 IKS § 6 lg 4 - kui uuringus töödeldakse eriliiki isikuandmeid, on vajalik ka eetikakomitee kooskõlastus. 2Vastutav töötleja on uuringu läbiviija (tellija). Juhul, kui vastutav töötleja kasutab uuringu läbiviimisel teisi isikuid ja asutusi, siis on need teised isikud

ja asutused volitatud töötlejad.

Confidential

aadress ja kontaktandmed (sh kontaktisik) analoogne registrikandega, kontaktisiku e-post, telefon

1360; [email protected],

Kontaktisik Merit Korbe

([email protected], 5322

5878)

1.2. Isikuandmete töötlemiskoha aadress (kui

erineb registriandmetest) maja, tänav, asula/linn, maakond, postiindeks

2. Volitatud töötleja üldandmed3

2.1. Volitatud töötleja nimi, registrikood,

aadress ja kontaktandmed (sh kontaktisik) Aadress analoogne registrikandega, kontaktisiku e-post ja telefoninumber

AS Emor, 10076576, Maakri 21, Harjumaa,

10145, tel 6268500, [email protected]

Kontaktisik Kristiina Saks

([email protected], 5287669)

2.2. Isikuandmete töötlemiskoha aadress (kui

erineb registriandmetest) maja, tänav, asula/linn, maakond, postiindeks

3. Mis on teadusuuringu läbiviimise õiguslik

alus? Nimetage õigusakt, mis annab Teile õiguse teadusuuringut läbi

viia. Ei piisa viitest IKS § 6-le. Poliitikakujundamise eesmärgil

läbiviidava uuringu puhul tuua välja volitusnorm, millest

nähtub, et asutus on selle valdkonna eest vastutav.

Akadeemilise uuringu korral võib see olla näiteks Teadus- ja

arendustegevuse korralduse seadus või teadus- või

arendusprojekti avamise otsus, leping vms.

Teadusuuringu läbiviimise õiguslik alus tuleneb

Sotsiaalkindlustusameti põhimääruse § 6

punktist 10, mille kohaselt on

Sotsiaalkindlustusameti ülesandeks riiklike

lastekaitseteenuste korraldamine ja arendamine.

Sellest tulenevalt on asutusel õigus koguda ja

analüüsida andmeid teenuste tulemuslikkuse

hindamiseks ning poliitikakujundamise

toetamiseks.

Uuring viiakse läbi avaliku ülesande täitmise

raames (isikuandmete kaitse üldmääruse

artikkel 6 lõige 1 punkt e). Isikuandmete

töötlemise täiendavaks aluseks on

isikuandmete kaitse seaduse § 6 lõige 5, mis

lubab andmete töötlemist teadusuuringu ja

statistilisel eesmärgil.

Uuringu eesmärk on hinnata lastemajateenuse

tulemuslikkust ning tuvastada võimalikud

vajadused teenuse laiendamiseks või

ümberkorraldamiseks, mis on otseselt seotud

Sotsiaalkindlustusameti seadusest tulenevate

ülesannete täitmisega.

4. Mis on isikuandmete töötlemise eesmärk? Kirjeldage uuringu eesmärke ja püstitatud hüpoteese, mille saavutamiseks on vajalik isikuandmete töötlemine. Palume siin punktis

selgitada kogu uuringut, mitte ainult taotluse esemeks olevat osa (näitaks ka nõusoleku alusel toimuvat uuringu osa). Kui osa

uuringust toimub nõusoleku alusel, siis palume taotlusele lisada nõusoleku vorm või selle kavand ning küsimustik või selle kavand.

Isikuandmete töötlemise eesmärk on viia läbi rakendusuuring, mille eesmärk on hinnata

lastemajateenuse toimivust ja tulemuslikkust Eestis ning analüüsida teenuse arendamise ja

3 Volitatud töötlejate loetelu peab olema ammendav ehk kõik volitatud töötlejad peavad olema nimetatud. Kui taotluse esitaja on volitatud töötleja, peab

taotlusele olema lisatud dokument, kust nähtub, et vastutav töötleja on volitatud töötlejale andnud volituse inspektsioonile taotluse esitamiseks.

Confidential

võimaliku sihtrühma laiendamise vajadust. Osa uuringust toimub andmesubjekti nõusoleku alusel

(intervjuud teenuse kasutajatega ja spetsialistidega ning vajadusel anonüümne küsitlus).

Uuringu eesmärkideks on:

1) anda ülevaade rahvusvahelisest praktikat kahest aspektist: 1) kuidas on teised valitud

näiteriigid lastemaja mudelit rakendanud ning millised väljakutsed ja edusammud seejuures

ilmnenud, ning 2) milliseid alternatiivseid mudeleid, praktikaid või sekkumisviise on kasutusel

väärkoheldud lastega töös valitud näiteriigis, kus pole kasutusel Barnahus mudelit.

2) Hinnata, mil määral toetab lastemajateenus seksuaalselt väärkoheldud laste abistamist ning

vastab Barnahusi kvaliteedistandarditele Eestis.

3) Analüüsida teenuse tugevusi, kitsaskohti ja regionaalseid erinevusi Eestis;

4) Hinnata, kas ja millistel tingimustel oleks põhjendatud teenuse laiendamine teistele vägivalla

vormidele Eestis.

Isikuandmete töötlemine on vajalik nende eesmärkide saavutamiseks, kuna uuring põhineb

mitmel andmeallikal:

1. STAR (sotsiaalteenuste ja -toetuste andmeregister) analüüs – eesmärgiga hinnata teenuse

protsessi- ja tulemusnäitajaid (nt teenusele suunamise kiirus, teenuste kasutamine,

juhtumite kestus, korduvkontaktid), samuti tuvastada mustreid ja erinevusi piirkondade ja

sihtrühmade lõikes;

2. kvalitatiivsed intervjuud ja fookusgrupid spetsialistidega – eesmärgiga mõista teenuse

toimimist, koostööd ja kitsaskohti süsteemi tasandil;

3. intervjuud teenuse kasutajatega (nõusoleku alusel) – eesmärgiga saada vahetu kogemuslik

hinnang teenuse kättesaadavusele, mõjule ja vastavusele lapse ja pere vajadustele.

5. Selgitage, miks on isiku tuvastamist võimaldavate andmete töötlemine vältimatult vajalik

uuringu eesmärgi saavutamiseks.

Isiku tuvastamist võimaldavate andmete töötlemine on uuringu eesmärkide saavutamiseks

vältimatult vajalik piiratud ulatuses ja ajutiselt, eelkõige andmete kogumise ja sidumise etapis.

Uuring koosneb mitmest andmeallikast, mille puhul isikuandmete vajadus on erinev:

1) STAR andmete analüüs

STAR andmeid kasutatakse uuringus pseudonümiseeritud kujul ning analüüs viiakse läbi ilma

otseste isikut tuvastavate tunnusteta. Andmed pseudonümiseerib registripidaja ja uuringu tellija

Sotsiaalkindlustusamet enne nende edastamist uuringu läbiviijale.

2) Intervjuude läbiviimine (sh teenuse kasutajad)

Isikut tuvastavate andmete (nt nimi, kontaktandmed) ajutine töötlemine on vältimatult vajalik:

– osalejate värbamiseks ja nendega ühenduse võtmiseks;

– intervjuude aja ja viisi kokkuleppimiseks;

– teadliku nõusoleku kogumiseks.

Ilma kontaktandmete töötlemiseta ei ole võimalik kaasata uuringu sihtrühma kuuluvaid isikuid

ega viia läbi kvalitatiivseid intervjuusid, mis on uuringu üks keskne meetod teenuse toimimise ja

kogemusliku mõju hindamiseks.

3) Andmete töötlemine analüüsi etapis

Pärast andmete kogumist eemaldatakse isiku tuvastamist võimaldavad tunnused ning andmed

pseudonümiseeritakse (nt transkriptsioonides asendatakse nimed koodidega). Analüüs viiakse läbi

pseudonümiseeritud kujul ning tulemusi esitatakse üldistatud kujul, mis ei võimalda üksikisikute

Confidential

tuvastamist.

6. Selgitage ülekaaluka huvi olemasolu.

Uuringu läbiviimisel esineb ülekaalukas avalik huvi, kuna selle eesmärk on parandada

väärkohtlemise ohvriks langenud laste kaitset ning neile osutatavate teenuste kvaliteeti ja

kättesaadavust.

Uuring on otseselt seotud riigi strateegiliste eesmärkide täitmisega laste ja perede heaolu

valdkonnas. Heaolu arengukava 2023–20304 seab eesmärgiks parandada laste abivajaduse

varajast märkamist, tagada õigeaegne ja asjakohane abi ning tugevdada lastekaitse korraldust.

Samuti on käimas laste heaolu reform, mille eesmärk on tõhustada juhtumikorraldust, parandada

teenuste kvaliteeti ning suurendada valdkondade ülest koostööd.

Käesolev uuring annab nimetatud eesmärkide saavutamiseks vajalikku tõenduspõhist sisendit,

võimaldades hinnata lastemajateenuse toimivust, tuvastada kitsaskohti ning analüüsida teenuse

arendamise ja võimaliku laiendamise vajadust. Uuringu tulemused toetavad otseselt

poliitikakujundamist ning teenuste paremaks korraldamiseks vajalike otsuste tegemist.

Avalik huvi on eriti kaalukas, kuna uuring käsitleb haavatavat sihtrühma – lapsi, kes on kogenud

väärkohtlemist või on selle ohus. Nende laste õiguste, heaolu ja turvalisuse tagamine on riigi

põhiseaduslik kohustus ning prioriteetne avalik huvi.

Uuringu tulemused aitavad hinnata, kas olemasolev teenus vastab laste ja perede vajadustele, kui

hästi toimib erinevate asutuste koostöö ning millised on takistused õigeaegse abi pakkumisel.

Samuti loob uuring aluse kaalutlusteks, kas ja millistel tingimustel oleks põhjendatud teenuse

laiendamine teistele vägivallaohvritele.

Isikuandmete töötlemisega kaasnev riive on piiratud ja proportsionaalne, kuna andmeid

töödeldakse minimaalses vajalikus ulatuses, kasutatakse pseudonümiseerimist ning isikut

tuvastavaid andmeid kasutatakse üksnes ajutiselt ja uuringu läbiviimise eesmärgil. Tulemused

esitatakse üldistatud kujul, mis ei võimalda üksikisikute tuvastamist.

Eeltoodust tulenevalt kaalub avalik huvi – parandada laste kaitset, teenuste kvaliteeti ja

poliitikakujundamise tõenduspõhisust – üles isikuandmete töötlemisega kaasneva piiratud riive.

7. Selgitage, kuidas tagate, et isikuandmete töötlemine ei kahjusta ülemääraselt

andmesubjekti õigusi ega muuda tema kohustuste mahtu. Vajadusel loetleda täiendavaid kaitsemeetmeid privaatsuse riive vähendamiseks.

Uuringus on hoolikalt läbi mõeldud minimaalse vajaliku andmestiku kasutamine. Näiteks ei

analüüsita kõiki juhtumeid ega kogu olemasolevat detailset infot (nt kõiki juhtumiplaane), vaid

kasutatakse eesmärgipõhiselt valitud andmestikku, mis on piisav uuringu eesmärkide

saavutamiseks.

STAR andmete puhul pseudonümiseeritakse isikut tuvastavad andmed (nt nimi, isikukood, täpne

elukoht), võimaldades analüüsida seoseid ja mustreid ilma, et üksikisikuid oleks võimalik

tuvastada.

Andmesubjektidele ei kaasne uuringuga täiendavaid kohustusi. Registriandmete analüüs toimub

olemasolevate andmete põhjal ilma andmesubjekti aktiivse osaluseta. Uuringu läbiviimisel

4 Heaolu arengukava 2023-2030 https://www.sm.ee/heaolu-arengukava-2023-2030#heaolu-arengukava-20

Confidential

järgitakse isikuandmete töötlemise põhimõtteid, sh eesmärgipärasust, minimaalsust, turvalisust

ning läbipaistvust.

Intervjuudes osalemine on vabatahtlik ning põhineb informeeritud nõusolekul ning osalejal on

õigus igal ajal katkestada osalemine ilma negatiivsete tagajärgedeta.

8. Kuidas toimub andmete edastamine isikuandmete allikalt teadusuuringu läbiviijani?

Sealhulgas palume välja tuua milliseid töötlussüsteeme ja/või keskkondi (sh pilveteenus)

isikuandmete (sh pseudonüümitud) töötlemiseks kasutatakse ning millises riigis 5 asuvad

töötlussüsteemide/pilveteenuse pakkuja serverid.

Isikuandmete edastamine toimub turvaliselt ja kontrollitult Sotsiaalkindlustusametilt (vastutav

töötleja) uuringu läbiviijale AS Emor (volitatud töötleja), järgides kehtivaid andmekaitse- ja

infoturbenõudeid.

1. STAR andmete edastamine

Sotsiaalkindlustusamet teeb registriandmetest väljavõtu ning pseudonümiseerib andmed enne

nende edastamist. Isikut otseselt tuvastada võimaldavad andmed (nt nimi, isikukood, täpne

elukoht) eemaldatakse või asendatakse koodidega.

Pseudonümiseeritud andmed edastatakse uuringu läbiviijale krüpteeritult, kasutades info

edastamiseks riiklikku turvatud pilveteenust TEHIK.

2. Intervjuuandmete kogumine ja edastamine

Intervjuudes osalejate kontaktandmeid ei edastata uuringu läbiviijale ilma eelneva nõusolekuta.

Kontaktide edastamine toimub kas:

– tellija vahendusel (eelneva nõusoleku alusel), või

– läbi uuringu läbiviija poolt ettevalmistatud värbamislahenduse (nt värbamislink, mida

Sotsiaalkindlustusamet jagab sihtrühmale ja kus osaleja annab ise oma andmed uuringu

läbiviijale teadliku nõusoleku alusel vabatahtlikult).

Intervjuude käigus kogutud andmed salvestatakse ja töödeldakse turvalistes keskkondades ning

pseudonümiseeritakse esimesel võimalusel (transkriptsioonide loomisel).

3. Andmete töötlemise keskkonnad ja pilveteenused

AS Emor töötleb ja säilitab andmeid turvatud võrguketastel, millele on ligipääs ainult

projektimeeskonna liikmetel vastavalt tööülesannetele.

Kasutatakse Emori omanikfirma Fifty5blue kontserni turvastandarditele vastavaid infosüsteeme,

mis hõlmavad:

– ligipääsukontrolli ja mitmetasemelist autentimist;

– andmete krüpteerimist nii edastamisel kui ka hoiustamisel;

– logimist ja monitooringut;

– regulaarset varundamist ja turvauuendusi.

Andmete töötlemiseks ei kasutata avalikke pilveteenuseid väljaspool Euroopa

Majanduspiirkonda. Andmete töötlemise infrastruktuur (serverid ja/või pilveteenused, kui neid

kasutatakse) paiknevad Euroopa Majanduspiirkonnas ning vastavad GDPR nõuetele.

5 Isikuandmete edastamine on lubatud üksnes sellisesse riiki, millel on piisav andmekaitse tase (Euroopa Liidu liikmesriigid; Euroopa

Majanduspiirkonna lepinguga ühinenud riigid; riigid, mille isikuandmete kaitse tase on Euroopa Komisjoni poolt hinnatud piisavaks). Kui kasutatava keskkonna server ei asu piisava andmekaitsetasemega riigis, saab isikuandmete edastamine toimuda isikuandmete kaitse üldmääruse (IKÜM) artiklite

44-50 alusel. Täiendav teave: https://www.aki.ee/isikuandmed/andmetootlejale/isikuandmete-edastamine-valisriiki. Kui kasutatava keskkonna server

asub riigis, mis ei ole piisava andmekaitse tasemega, tuleb täita ka taotluse punkt 12. Edastamine tähendab ka isikuandmete hoidmist serveris.

Confidential

4. Lepinguline raamistik ja vastutus

Sotsiaalkindlustusamet ja AS Emor on sõlminud töövõtulepingu, milles on sätestatud

isikuandmete töötlemise tingimused ning kohustus järgida isikuandmete kaitse üldmäärust (EL

2016/679) ja muid asjakohaseid õigusakte.

Volitatud töötleja kohustub rakendama organisatsioonilisi, füüsilisi ja infotehnoloogilisi

turvameetmeid, et kaitsta andmeid juhusliku või tahtliku volitamata muutmise, hävimise,

avalikustamise või muu rikkumise eest.

Eeltoodud meetmed tagavad, et andmete edastamine ja töötlemine toimub turvaliselt, kontrollitult

ning vastavuses kehtivate andmekaitsenõuetega.

9. Loetlege isikute kategooriad, kelle andmeid töödeldakse ning valimi suurus. Inimeste rühmad, keda uurida kavatsetakse ning kui palju neid on.

Uuringus töödeldakse järgmiste isikute kategooriate andmeid:

1. Lastemajateenusega seotud lapsed (STAR andmed)

– Lapsed, kelle juhtumid on registreeritud STAR infosüsteemis lastemajateenuse raames

– Valim: ligikaudu 500 lastemaja poolt alustatud menetlust (2025. aasta andmed koos ajaloolise

infoga alates 2023. aastast)

Lisaks kasutatakse detailsemaks sisuanalüüsiks väiksemat alamhulka:

– ligikaudu 50 juhtumit süvitsi analüüsiks

2. Lastemajateenuse kliendid (intervjuud, vajadusel alternatiivina anonüümne standardiseeritud

lühike tagasisideküsimustik – kui inimene on nõus andma kiiret tagasisidet, aga mitte

intervjuuga)

– Täisealiseks saanud noored, kes on varasemalt teenust kasutanud

– Lapsevanemad

– Valim: ligikaudu 6–10 inimest

3. Spetsialistid ja teenuseosutajad (intervjuud ja fookusgrupid, vajadusel alternatiivina

anonüümne standardiseeritud lühike tagasisideküsimustik – kui inimene on nõus andma kiiret

tagasisidet, aga mitte intervjuuga)

– KOV lastekaitsetöötajad (8–12)

– PPA töötajad (8–12)

– Prokurörid (2–3)

– Lastemaja spetsialistid (5–8)

– Tervishoiu- ja vaimse tervise spetsialistid (sh psühholoogid, terapeudid, perearstid jmt) (ca 10–

15)

– Ohvriabi, tugikeskuste ja teiste seotud teenuste esindajad (ca 6–9)

– Sotsiaalministeeriumi ja SKA esindajad (ca 3–6)

– Muud eksperdid (nt õiguseksperdid, poliitikakujundajad) (ca 2–4)

Kokku: ligikaudu 51–81 intervjueeritavat

4. Rahvusvahelised eksperdid

Confidential

– Välisriikide eksperdid (nt Barnahusi või sarnaste mudelite spetsialistid)

– Valim: ligikaudu 1–2 eksperti iga analüüsitava riigi kohta (kokku hinnanguliselt 4–8 eksperti)

Valimi suurus võib uuringu käigus mõnevõrra täpsustuda, lähtudes kvalitatiivuuringule omasest

valimi küllastumise põhimõttest, kuid ei muutu oluliselt võrreldes esialgse kavandiga.

9.1. Tooge välja periood, mille kohta isikuandmete päring tehakse.

STAR andmete osas:

– Analüüsi kaasatakse ligikaudu 500 lastemaja poolt 2025. aastal alustatud menetlust;

– Nende menetlustega seotud andmeid vaadeldakse ajavahemikus alates 2023. aastast kuni

andmete väljavõtmise hetkeni.

Selline ajavahemik võimaldab analüüsida juhtumite kulgu, teenuste kasutamist ja tulemusi ajas

ning hinnata lastemajateenuse toimivust piisava ajaperspektiiviga.

Intervjuuandmete osas:

– Uuringus osalevad isikud annavad andmeid uuringu läbiviimise perioodil (2026), ning

kogutavad andmed kajastavad nende kogemusi lastemajateenusega varasematel aastatel.

9.2. Loetlege töödeldavate isikuandmete kooseis. Tuua detailselt välja, milliseid isikuandmeid töödeldakse (nt ees- ja perenimi, isikukood, e-posti aadress jne) ning põhjendus, miks

just neid andmeid on uuringu eesmärgi täitmiseks vaja. Vajadusel esitada taotluse lisana (nt tabelina).

1. STAR andmed (pseudonümiseeritud kujul)

STAR andmete analüüsiks töödeldakse järgmisi andmekategooriaid:

a) Üldandmed juhtumi kohta

– Juhtumi algus- ja lõppkuupäev

– Piirkond

– Esmane pöörduja

Põhjendus: võimaldab analüüsida teenuse kättesaadavust, ajastust ja piirkondlikke erinevusi.

b) Menetlusprotsessi andmed

– Olulised kuupäevad (esmane kontakt, intervjuu, meditsiiniline hindamine, psühholoogile suunamine)

– Võrgustikukohtumiste arv ja ajastus

– Juhtumiga seotud osapooled

Põhjendus: vajalik teenuse protsessi hindamiseks (nt ajakulu, koostöö toimimine).

c) Teenuste kasutamise andmed

– Psühholoogilise abi kasutamine (nt TTTVT ehk traumast taastumist toetav vaimse tervise abi)

– Sekkumiste arv ja kestus

Põhjendus: võimaldab hinnata teenuse sisu ja ulatust ning selle vastavust vajadustele.

d) Tulemusandmed

– Juhtumi staatus (aktiivne/lõpetatud)

– Korduvkontaktid

– Teenuse katkestused

Põhjendus: vajalik teenuse tulemuslikkuse hindamiseks.

e) Sotsiaaldemograafilised andmed

– Vanus

– Sugu

– Erivajaduse olemasolu

– Piirkond (üldistatud kujul)

Põhjendus: võimaldab analüüsida erinevusi sihtrühmade lõikes.

NB! Otseseid isikut tuvastavaid andmeid (nt nimi, isikukood, täpne aadress) ei töödelda – need pseudonümiseeritakse enne andmete

edastamist Emorile.

2. Intervjuuandmed, vajadusel küsitlusandmed (nõusoleku alusel).

a) Kontaktandmed (ajutiselt)

Confidential

– Nimi

– Telefon ja/või e-posti aadress

Põhjendus: vajalik osalejatega ühenduse võtmiseks ja intervjuude korraldamiseks.

b) Taustandmed

– Roll või amet (nt spetsialist, lapsevanem, teenuse kasutaja)

– Üldine piirkond

Põhjendus: vajalik vastuste kontekstualiseerimiseks ja analüüsiks.

c) Intervjuu sisu (kvalitatiivsed andmed)

– Kogemused lastemajateenusega

– Hinnangud teenuse toimimisele

– Kirjeldused juhtumikorraldusest ja koostööst

Põhjendus: vajalik uuringu põhieesmärkide saavutamiseks (teenuse toimivuse ja mõju hindamine).

Intervjuuandmed pseudonümiseeritakse (nt nimed asendatakse koodidega) ning analüüs viiakse läbi ilma isikut tuvastavate

tunnusteta.

Juhul, kui lastemaja endine klient tunneb, et ta on valmis andma tagasisidet teenuse kohta, kuid ta ei ole selleks valmis intervjuu

vormis, pakume alternatiivina võimalust vastata samadele küsimustele anonüümse küsitluse kaudu standardiseeritumas formaadis

(Nfield küsitluskeskkonnas).

3. Andmete minimaalsuse põhimõte

Uuringus on teadlikult piiratud töödeldavate andmete mahtu:

– ei kasutata kõiki STAR andmeid ega kõiki juhtumeid;

– detailsem sisuanalüüs tehakse vaid valitud juhtumite hulga põhjal;

– otsesed isikuandmed eemaldatakse või pseudonümiseeritakse.

Eeltoodud andmete koosseis on vajalik ja piisav uuringu eesmärkide saavutamiseks ning ei hõlma liigseid või ebavajalikke

isikuandmeid.

9.3. Loetlege isikuandmete allikad. Nimetage konkreetsed isikuandmete allikad (nt registrid, küsitluslehed jne), kust isikuandmeid saadakse.

Uuringus töödeldavate isikuandmete allikad on järgmised:

1. STAR infosüsteem (Sotsiaalteenuste ja -toetuste andmeregister)

– Sotsiaalkindlustusameti hallatav register, mis sisaldab lastemajateenusega seotud juhtumite

andmeid

– Andmed edastatakse uuringu läbiviijale pseudonümiseeritud kujul

2. Uuringu käigus läbiviidavad intervjuud ja fookusgrupid

– Kvalitatiivsed intervjuud lastemajateenuse klientidega (täisealiseks saanud noored ja

lapsevanemad).

– Intervjuud ja fookusgrupid spetsialistidega (nt lastekaitse, politsei, tervishoid, ohvriabi jt)

– Ekspertintervjuud (sh Sotsiaalkindlustusameti ja ministeeriumi esindajad)

3. Uuringus osalejate esitatud andmed (nõusoleku alusel)

– Kontaktandmed ja muud uuringus osalemiseks vajalikud andmed, mille osalejad edastavad

vabatahtlikult (nt värbamisküsimustiku või nõusolekuvormi kaudu)

4. Rahvusvahelised ekspertintervjuud

– Välisriikide ekspertidelt kogutud andmed intervjuude käigus (Barnahusi või sarnaste mudelite

spetsialistid)

Kõik andmeallikad on otseselt seotud uuringu eesmärkidega ning andmeid kogutakse kas

registriandmetena või otse andmesubjektilt nende teadliku nõusoleku alusel.

9.4. Kas andmeandjatega (andmekogu vastutava töötlejaga) on konsulteeritud ning nad on

valmis väljastama uuringu eesmärgi saavutamiseks vajalikud andmed?

Confidential

Uuring viiakse läbi Sotsiaalkindlustusameti tellimusel ning Sotsiaalkindlustusamet on ühtlasi

STAR infosüsteemi vastutav töötleja. Seetõttu on andmete väljastamine ja kasutamine uuringu

eesmärgil eelnevalt läbi arutatud ning kooskõlastatud tellija ja uuringu läbiviija vahel.

Andmete täpne koosseis, väljavõtte tingimused ja edastamise viis lepitakse kokku töövõtja ja

tellija vahel enne andmete üleandmist, tagades, et väljastatakse ainult uuringu eesmärgi

saavutamiseks vajalikud andmed.

10. Kas kogutud andmed pseudonümiseeritakse või anonümiseeritakse? Mis etapis seda

tehakse? Kes viib läbi pseudonümiseerimise või anonümiseerimise (vastutav töötleja, volitatud

töötleja, andmeandja vms)?

Kui andmeid ei pseudonümiseerita, siis selgitada, miks seda ei tehta.

Uuringus kogutud andmeid pseudonümiseeritakse enne nende edastamist uuringu läbiviijale ning

edasine töötlemine toimub pseudonümiseeritud kujul.

Pseudonümiseerimise eesmärk on võimaldada andmete analüüsi ja kirjete omavahelist seostamist

viisil, mis ei võimalda isikuid otseselt tuvastada.

Isikut otseselt tuvastada võimaldavad andmed (nt nimi, isikukood, täpne aadress, kontaktandmed)

eemaldatakse või asendatakse pseudokoodidega enne andmete üleandmist uuringu läbiviijale.

Uuringu läbiviijal puudub ligipääs andmetele, mis võimaldaksid pseudonüümitud andmeid tagasi

siduda konkreetsete isikutega.

Uuringu tulemused esitatakse anonümiseeritud kujul, mis ei võimalda üksikisikute tuvastamist.

10.1. Loetlege pseudonümiseeritud andmete koosseis.

Pseudonümiseeritud andmestik hõlmab üksnes uuringu eesmärgi saavutamiseks vajalikke

andmeid, sealhulgas:

– juhtumi pseudokood (unikaalne identifikaator)

– juhtumi algus- ja lõppkuupäev (vajadusel üldistatud kujul)

– piirkond üldistatud tasemel

– esmane pöörduja kategooria

– menetlusprotsessi ajamärgid (nt teenusele suunamine, hindamine, sekkumised)

– teenuste kasutamise tunnused (nt sekkumiste arv ja kestus)

– juhtumi staatus ja korduvkontaktide tunnus

– vanusegrupp

– sugu

– erivajaduse olemasolu tunnus

Kõik andmeväljad, mis sisaldavad unikaalseid identifikaatoreid (nt isikukoodid, juhtumi ID-d,

viitenumbrid), pseudonümiseeritakse, asendades need pseudokoodidega, mis võimaldavad kirjete

omavahelist sidumist ilma isiku tuvastamiseta.

Vabatekstilised väljad läbivad enne andmete edastamist täiendava kontrolli, mille käigus

eemaldatakse või üldistatakse võimalikud isikut tuvastada võimaldavad andmed (nt nimed,

aadressid, juhtumispetsiifilised detailid). Vajadusel viiakse läbi käsitsi kontroll, et välistada isiku

tuvastatavus ka kaudsete tunnuste kaudu.

Otseseid isikut tuvastavaid andmeid uuringu läbiviijale ei edastata.

10.2. Kirjeldage pseudonümiseerimise protsessi ja vahendeid.

Kui kasutatakse koodivõtit, siis tuua välja, kes koodivõtit säilitab ja kui kaua säilitab.

Pseudonümiseerimine toimub Sotsiaalkindlustusameti poolt enne andmete edastamist uuringu

Confidential

läbiviijale.

Pseudonümiseerimisel asendatakse isikut tuvastavad tunnused unikaalse pseudokoodiga, mis ei

võimalda isiku otsest tuvastamist ilma täiendava teabeta.

Koodivõtit, mis võimaldab pseudokoodi siduda konkreetse isikuga, säilitab

Sotsiaalkindlustusamet turvaliselt ning sellele on ligipääs üksnes piiratud arvul volitatud isikutel

vastavalt tööülesannetele.

Koodivõtit ei edastata uuringu läbiviijale ning uuringu läbiviijal puudub võimalus andmeid

konkreetsete isikutega tagasi siduda .

Enne andmete edastamist viiakse läbi kontroll, et pseudonümiseerimine ja andmete puhastamine

on korrektselt rakendatud ning andmestik ei sisalda isikut tuvastada võimaldavaid tunnuseid.

10.3. Tooge välja pseudonümiseeritud andmete säilitamise aeg ja põhjendus.

Kui andmeid ei pseudonümiseerita, siis tuua välja andmete kustutamise tähtaeg. Vähemalt kvartali ja aasta täpsusega.

Uuringu käigus kogutud isikuandmete säilitamise tähtajad on järgmised:

– kontaktandmed: kustutatakse hiljemalt 1 nädala jooksul pärast intervjuu toimumist ja

järeltegevuste (nt tänukinkide edastamine) lõppu;

– intervjuude audiosalvestised: kustutatakse pärast transkribeerimist, kuid mitte hiljem kui 2026.

aasta IV kvartalis;

– pseudonümiseeritud tööandmestik (volitatud töötleja juures): säilitatakse kuni uuringu

lõpparuande valmimiseni, kuid mitte kauem kui 2027. aasta II kvartalini;

– koodivõti (vastutava töötleja juures): säilitatakse kuni uuringu kvaliteedikontrolli ja võimaliku

järelanalüüsi vajaduse lõppemiseni, kuid mitte kauem kui 2027. aasta II kvartalini.

Pärast nimetatud tähtaegade möödumist andmed kustutatakse või anonümiseeritakse.

11. Kas andmesubjekti teavitatakse

isikuandmete töötlemisest? Jah/ei

STAR andmete puhul – Ei

Kvalitatiivsete intervjuude puhul - jah

11.1. Kui vastasite ei, siis palun põhjendage6 STAR andmete kasutamisel ei teavitata

andmesubjekte individuaalselt, kuna tegemist

on olemasolevate registriandmete teisese

kasutamisega teadusuuringu eesmärgil ning

andmesubjektide individuaalne teavitamine

nõuaks ebaproportsionaalselt suurt ajakulu ja

ressurssi.

Andmesubjektide õiguste kaitseks rakendatakse

täiendavaid kaitsemeetmeid, sealhulgas:

– andmete pseudonümiseerimine enne

edastamist;

– andmete minimaalsuse põhimõtte järgimine;

– piiratud ligipääs andmetele;

– tulemuste esitamine anonüümsel ja üldistatud

kujul.

Lisaks avaldatakse uuringu kohta üldine teave

Sotsiaalkindlustusameti veebilehel.

11.2. Kui vastasite jah, siis kirjeldage, kuidas

teavitatakse.

Intervjueeritavaid teavitatakse enne intervjuu

toimumist informeeritud nõusoleku vormi

6 Isikuandmete töötlemisest teavitamise kohustus tuleneb IKÜM-st, teavitamata jätmine on põhjendatud väga erandlikel juhtudel.

Confidential

kaudu.

11.3. Kust on leitavad

andmekaitsetingimused7?

Andmekaitse tingimused - Emor

12. Kas isikuandmeid edastatakse

kolmandatesse riikidesse8 Jah/ei. Kui vastate küsimusele jah, siis täita ka järgnevad lahtrid.

Ei

12.1. Loetlege riigid, kuhu isikuandmeid

edastatakse.

12.2. Milliseid lisakaitsemeetmeid

kasutatakse?

Kinnitan, et taotluses esitatud andmed vastavad tegelikkusele.

_____________________________ ____________________ (allkirjastaja ees- ja perenimi)9 (allkiri ja kuupäev)

Taotluse lisad10:

Lisa 1: Seaduse alusel loodud valdkonnapõhise eetikakomitee seisukoht (juhul, kui on

olemas)

Lisa 2: Hankeleping ja/või tehniline kirjeldus x

Lisa 3: Nõusoleku võtmise vorm või selle kavand x

Lisa 4: Küsimustik või selle kavand

(töötatakse välja, tuginedes STAR-analüüsile ja riikide ülevaatele)

7 IKÜM-i kohaselt tuleb andmesubjektile esitada isikuandmete töötlemise kohta teave ehk nn andmekaitsetingimused, mis peavad vastama IKÜM art

12 – 14 sätestatule. 8 Isikuandmete edastamine on lubatud üksnes sellisesse riiki, millel on piisav andmekaitse tase (Euroopa Liidu liikmesriigid; Euroopa

Majanduspiirkonna lepinguga ühinenud riigid; riigid, mille isikuandmete kaitse tase on Euroopa Komisjoni poolt hinnatud piisavaks).

Isikuandmete nn kolmandatesse riikidesse edastamine toimub IKÜM artiklite 44-50 alusel. Täiendav teave:

https://www.aki.ee/isikuandmed/andmetootlejale/isikuandmete-edastamine-valisriiki. 9 Taotluse saab allkirjastada vaid isik, kellel on vastava asutuse/ettevõtte esindusõigus või teda on volitatud taotlust esitama. Kui allkirjastaja on volitatud

taotlust esitama, siis esitada volitust tõendav dokument (volikiri, leping vms). 10 Kui nimetatud lisasid ei ole, siis palume need kustutada.

„Lastemajateenuse sihtrühma laiendamise uuring Sotsiaalkindlustusametile“ (300086)

Hanget rahastatakse „2021-2027 Ühtekuuluvuspoliitika fondide meetme 21.4.7.9. „Lastele ja peredele

suunatud teenused on kvaliteetsed ja vastavad perede vajadustele“ toetuse andmise tingimuste (TAT)

„Laste ja perede toetamine“, tegevus 2.2. Mitmekülgse abivajadusega laste ja nende perede toetamine“

raames.

1

LASTEMAJA ROLL SEKSUAALSELT VÄÄRKOHELDUD LASTE ABISTAMISEL JA

LASTEMAJA SIHTRÜHMA LAIENDAMINE

Tellitava uuringu tehniline kirjeldus

1. Uuringu tellija andmed

Organisatsiooni nimi

Sotsiaalkindlustusamet

Postiaadress (tänav, maja, linn, postiindeks)

Paldiski mnt. 80a, Tallinn

Organisatsiooni esindusõiguslik isik (nimi, ametikoht, e-posti aadress)

Maret Maripuu (Sotsiaalkindlustusameti peadirektor;

[email protected])

Projektihanke kontaktisik (nimi, ametikoht, e-posti aadress)

Merit Korbe (Sotsiaalkindlustusameti laste heaolu osakonna traumeeritud laste toetamise

talituse ekspert; [email protected])

2. Lastemajateenuse kirjeldus

Sotsiaalkindlustusameti (edaspidi SKA) lastemajateenus on riigi poolt korraldatud ja rahastatud

lapsesõbralik mitut eriala ühendav teenus seksuaalselt väärkoheldud ja kahjustava

seksuaalkäitumisega lastele1 üle Eesti. Lastemaja asetab esikohale lapse õigused ja toob ühe katuse

alla kokku erinevate valdkondade spetsialistid (lastekaitsetöötaja, politseiametnik, prokurör,

psühholoog jt), kelle ühine eesmärk on taastada lapse heaolu ja turvatunne. Lastemajateenus aitab

kaasa seksuaalselt väärkoheldud laste paremale tuvastamisele, tagab lapsesõbralikuma kohtlemise

kriminaalmenetluses ning korraldab lastele ja peredele vajaliku abi. Lastemaja meeskond hindab

lapse tervislikku ja sotsiaalset olukorda ning edasist abivajadust, viib läbi juhtumi lahendamiseks

vajalikud uurimistoimingud, pakub lapsele abi ja nõustamist ning suunab vajadusel pere

psühholoogi või terapeudi vastuvõtule.

Lastemajad asuvad Tallinnas, Tartus, Jõhvis ja Pärnus ning teenust osutatakse kõikidele seda

vajavatele lastele Eestis. Eesti esimene lastemaja avati Tallinnas (2017), järgmine Tartus (2018),

1 Käesoleva uuringu fookuses ei ole kahjustava seksuaalkäitumisega lapsed. Antud sihtrühmaga seonduvalt planeerime eraldi uuringut, mistõttu viitame käesolevas tehnilises kirjelduses üksnes seksuaalselt väärkoheldud lastele.

„Lastemajateenuse sihtrühma laiendamise uuring Sotsiaalkindlustusametile“ (300086)

Hanget rahastatakse „2021-2027 Ühtekuuluvuspoliitika fondide meetme 21.4.7.9. „Lastele ja peredele

suunatud teenused on kvaliteetsed ja vastavad perede vajadustele“ toetuse andmise tingimuste (TAT)

„Laste ja perede toetamine“, tegevus 2.2. Mitmekülgse abivajadusega laste ja nende perede toetamine“

raames.

2

seejärel Jõhvis (2020) ja Pärnus (2022). Perioodil 2017-2024 pöördus lastemajadesse kokku 3910

last.

Lastemajateenuse osutamist reguleerib lastekaitseseaduse § 29¹, mis täpsustab SKA ülesandeid

laste abistamisel seksuaalse väärkohtlemise juhtumites. Seadusest tulenevalt on kohaliku

omavalitsuse (edaspidi KOV) üksusel kohustus teavitada SKA-d kõigist seksuaalselt

väärkoheldud või sellise kahtlusega ning kahjustava seksuaalkäitumisega lastest. Samuti kohustub

SKA teavitama KOV-i, kui info väärkoheldud, selle kahtlusega või kahjustava

seksuaalkäitumisega lapsest jõuab lastemajja mingil teisel viisil kui KOV-i kaudu. Lastemaja

ülesannete täitmise täpsemad tingimused ja kord on sätestatud sotsiaalkaitseministri määruses

„Lapse abistamine seksuaalse väärkohtlemise juhtumitel“, lisaks kohalduvad lastemaja

peaspetsialistidele ohvriabi seaduse § 12 lõikes 3 sätestatud nõuded.

Eesti lastemajades töötab kokku 8 peaspetsialisti, kes tegelevad igapäevaselt juhtumitega, st

kuulavad ära ja hindavad lastemajja pöörduvate laste abivajadust, nõustavad lapsevanemaid ja

vajadusel teisi pereliikmeid ning korraldavad koostöös KOV lastekaitsekaitsetöötajatega vajalikku

abi lapsele ja perele. Lastemaja peaspetsialisti rollist ja ülesannetest annab ülevaate lastemaja

peaspetsialisti kompetentsimudel2, samuti kirjeldab lastemaja peaspetsialisti töö spetsiifikat

ajakirjas Sotsiaaltöö 2023. aastal ilmunud artikkel.

Lastemajateenuse arendamise ja/või osutamisega seotud osapooled on Sotsiaalministeerium,

Justiits- ja Digiministeerium, Siseministeerium, Politsei- ja Piirivalveamet, Eesti Kohtuekspertiisi

Instituut, prokuratuur, kohus, KOV-id, tervishoiuasutused (sh seksuaalvägivalla kriisiabikeskused,

edaspidi SAK) ja haridusasutused. Asutuste vahel toimub regulaarne koostöö, et pakkuda lapsele

ja perele terviklikku tuge alates abivajaduse märkamisest kuni vajalike teenuste osutamiseni.

Oluliseks lastemaja koostööpartneriks on KOV lastekaitsespetsialistid. KOV-i lastekaitsetöötajate

kohustused, sh lapse seksuaalse väärkohtlemise ja lapse kahjustava seksuaalkäitumisega seotud

teavitamise kohustus tulenevad lastekaitseseadusest (vt eelpool) ning osalt ka sotsiaalhoolekande

seadusest. Lastemajateenuse töövoog3 kirjeldab tööd juhtumiga ning rõhutab KOV

lastekaitsespetsialisti rolli juhtumi korraldajana. Eestis toetab lastemaja ja KOV lastekaitse tööd

sotsiaalteenuste- ja toetuste andmeregister STAR, kus fikseeritakse juhtumiga seotud toimingud.

Lastemajateenuse lõppedes (mis ei tähenda teraapia lõppemist) teavitab lastemaja KOV-i

lastekaitset ning fikseerib vastava info STARis.

Lastemaja või Barnahus mudeli juured on Ameerika Ühendriikides, kust (Children´s Advocacy

Centeris) sai alguse multidistsiplinaarne lähenemine väärkoheldud laste juhtumite korral.

Lastemaja (islandi keeles „Barnahus“) peetakse juhtivaks lapsesõbralikuks, valdkondade- ja

2 Uuringu tellija jagab dokumenti hanke võitjaga. 3 Uuringu tellija jagab dokumenti hanke võitjaga.

„Lastemajateenuse sihtrühma laiendamise uuring Sotsiaalkindlustusametile“ (300086)

Hanget rahastatakse „2021-2027 Ühtekuuluvuspoliitika fondide meetme 21.4.7.9. „Lastele ja peredele

suunatud teenused on kvaliteetsed ja vastavad perede vajadustele“ toetuse andmise tingimuste (TAT)

„Laste ja perede toetamine“, tegevus 2.2. Mitmekülgse abivajadusega laste ja nende perede toetamine“

raames.

3

asutustevaheliseks mudeliks alaealiste vägivallaohvrite ja pealtnägijate abistamisel. Lastemaja

eesmärk on pakkuda igale lapsele koordineeritud ja tõhusat abi ning hoida ära uut traumeerimist

uurimise ja kohtumenetluse käigus. Island oli esimene Euroopa riik, kus asutati lastemaja ehk

Barnahus (1998. aastal). Islandi eeskujule järgnesid mitmed Põhjamaade riigid, kus kasvas kiiresti

lastemajade arv. Lastemaja mudeli rakendamisest Põhjamaades annab põhjaliku ülevaate raamat

„ Collaborating against child abuse: Exploring the Nordic Barnahus model 4„.

Rahvusvahelise koostöö edendamine Euroopa lastemajade vahel toimub 2019. aastal loodud

võrgustiku (The Barnahus Network) eestvedamisel. Eesti lastemaja kuulub Barnahus võrgustikku

alates 2022. aastast, enne seda osaleti koostöös ekspertriigina. Barnahus võrgustikus on 2025. aasta

mai seisuga 28 täisliiget, aga koostöö toimub enam kui 40 riigis.

Lastemaja mudel hõlmab valdkondade ülest lähenemisviisi, tagades koostöö erinevate asutuste

(õiguskaitse-, sotsiaal- ja meditsiiniasutused) vahel lapsesõbralikus keskkonnas, mis pakub lapsele

ja perele terviklikke teenuseid ühes ja samas kohas. Mudel põhineb eeldusel, et lapse

väärkohtlemise tuvastamisel ja uurimisel nii kriminaalõiguslikul kui ka kaitse- ja ravieesmärgil on

võtmeks lapse poolt kirjeldatu. Riikide lõikes ja mõnikord isegi riikide piires on Barnahusi

tekkeviisid ja organisatsioonilised vormid erinevad. Erinevusi on sihtgruppide ning rollide ja

ülesannete jaotuse osas, samuti põhifunktsioonide rakendamisel partnerite koostöös. Näiteks

selles, missuguste kutsealade esindajad võtavad lapselt ütlusi või kuidas osutatakse nõustamis- ja

raviteenuseid. Erinevused praktikas ilmestavad mudeli paindlikkust ja näitavad, kui oskuslikult on

seda kohandatud mitmesuguste õigussüsteemide, sotsiaalsete struktuuride, kultuuritavade ja

erialase praktikaga erinevates riikides. Barnahus ei ole kunagi fikseeritud mudel, vaid pidevalt

arenev praktika, mis on valmis kohanema vägivalla ohvriks või tunnistajaks olevate laste

keerukate vajadustega. Kuigi teenuse osutamise viisid ja sihtrühmad võivad riigiti erineda,

iseloomustab lastemaja alati asutuste ja spetsialistide vaheline koostöö, teenuse osutamine ühes

kindlas asukohas ning lapsekeskne lähenemine. Mudelit soovitatakse hetkel Euroopa tasandil kui

parimat praktikat ja selles nähakse kui radikaalset muutust laste väärkohtlemise juhtumitega

tegelevate asutuste korralduses5.

3. Uuringu vajalikkus ja eesmärgid

Kuigi lastemajateenus on Eestis toiminud juba alates 2017. aastast ja on üle-eestiliselt kättesaadav,

ei ole varasemalt hinnatud lastemajateenuse tulemuslikkust seksuaalselt väärkoheldud laste

abistamisel. Ka käesoleva aasta juunis toimunud Barnahus Forumil rõhutati vajadust viia läbi

4 Johansson, S., Stefansen K., Bakketeig E., Kaldal A. „Collaborating against child abuse: Exploring the Nordic Barnahus model“, Palgrave Macmillan, 2017. 5 Johansson, S., & Stefansen, K. (2020). Policy-making for the diffusion of social innovations: the case of the Barnahus model in the Nordic region and the broader European context. Innovation: The European Journal of Social Science Research, 33, 20 - 4.

„Lastemajateenuse sihtrühma laiendamise uuring Sotsiaalkindlustusametile“ (300086)

Hanget rahastatakse „2021-2027 Ühtekuuluvuspoliitika fondide meetme 21.4.7.9. „Lastele ja peredele

suunatud teenused on kvaliteetsed ja vastavad perede vajadustele“ toetuse andmise tingimuste (TAT)

„Laste ja perede toetamine“, tegevus 2.2. Mitmekülgse abivajadusega laste ja nende perede toetamine“

raames.

4

põhjalikke ja süsteemseid uuringuid lastemaja toimimise kohta. Toodi välja, et uuringud peaksid

hõlmama teenuse kvaliteedi, tõenduspõhisuse, lapse enda kogemuse ja valdkondade koostöö

hindamist. Seetõttu on vajalik hinnata lastemaja rolli ja tulemuslikkust seksuaalselt väärkoheldud

laste abistamisel.

Lastemaja rolli ning teenuse tulemuslikkuse hindamine on oluline, et tagada seksuaalselt

väärkoheldud või selle kahtlusega laste õiguste kaitse, turvatunde taastamine ning

taastumisprotsessi toetamine. Uuringu tulemused annavad sisendi teenuse kvaliteedi

parendamiseks, partnerite vahelise koostöö tõhustamiseks ning poliitikakujunduse suunamiseks.

Samuti võimaldavad need hinnata, mil määral teenus täidab seatud eesmärke.

Uuring on vajalik ka selleks, et hinnata lastemajateenuse sihtrühma laiendamise vajalikkust ja

võimalikkust Eestis ning pakkuda võrgustikupõhisel koostööl põhinevat tuge mitte üksnes

seksuaalselt väärkoheldud, vaid kõigile vägivalla tõttu kannatanud lastele, kes on

kriminaalmenetluses kannatanud või tunnistajad. Lapse õiguste konventsioonist (art 19) tulenevalt

on Eesti kohustatud looma tingimused, mis toetavad lapse suhtes toime pandud füüsilise ja vaimse

vägivalla, ülekohtu või kuritarvituse, hooletusse jätmise, hooletu või julma kohtlemise või

ekspluateerimise, sh seksuaalse väärkohtlemise ennetamist, tuvastamist, uurimist, (kohtus)

menetlemist ning sellistest tegudest teavitamist ja neist taastumist. Seetõttu peavad osalevad riigid

rakendama ennetavaid meetmeid tagamaks, et haavatavas olukorras olla võivatele lastele on

tagatud nende õigus kaitsele võrdsetel alustel kõikide teiste lastega (lapse õiguste komitee üldine

märkus nr 13).

Lastemaja või muul sarnasel mudelil põhineva toe pakkumise kohustuse kehtestamist plaanitakse

ka hetkel Euroopa parlamendi ja nõukogu menetluses olevate nn kuriteoohvrite direktiivi (s.o

Euroopa parlamendi ja nõukogu direktiiv 2012/29/EL, millega kehtestatakse kuriteoohvrite

õiguste ning neile pakutava toe ja kaitse miinimumnõuded ning asendatakse nõukogu raamotsus

2001/220/JSK) muudatustega. Muudatused on hetkel menetluses ning nende täpne sisu seega veel

selgumas, ent ühe muudatusena antakse liikmesriikidele suunis näha lapsohvrite toetamiseks ja

kaitsmiseks ette täpsema suunitlusega ja asutuste vahelisel koostööl põhinev lähenemisviis. Selline

lähenemisviis hõlmaks nt ohvrile teabe andmist, arstlikku läbivaatust, emotsionaalset ja

psühholoogilist tuge, ohvri individuaalset hindamist eriliste toetus- ja kaitsevajaduste

väljaselgitamiseks ja kriminaalmenetluse käigus lapsohvri küsitlemisel antud ütluste

videosalvestamist, mida on võimalik kriminaalmenetluses kasutada tõendina. Nimetatud teenuseid

või mõnda neist võidakse osutada samades ruumides ning neid tuleb osutada kooskõlas ohvri

individuaalsete vajadustega, pöörates erilist tähelepanu lapsohvritele tekitatud kahju tõsidusele,

eelkõige seksuaalkuritegudest tulenevale kahjule.

Ka Barnahusi kvaliteedinõue (vt antud peatüki lõpus olevat taustainfot) number 3 (kaasatud

sihtgrupp) rõhutab laiema sihtrühma kaasamise olulisust, et kõikidele lastele, kes on mistahes

vägivallakuriteo ohvrid ja/või tunnistajad, oleks tagatud võrdne juurdepääs lastemajateenusele ja

vajalik abi.

„Lastemajateenuse sihtrühma laiendamise uuring Sotsiaalkindlustusametile“ (300086)

Hanget rahastatakse „2021-2027 Ühtekuuluvuspoliitika fondide meetme 21.4.7.9. „Lastele ja peredele

suunatud teenused on kvaliteetsed ja vastavad perede vajadustele“ toetuse andmise tingimuste (TAT)

„Laste ja perede toetamine“, tegevus 2.2. Mitmekülgse abivajadusega laste ja nende perede toetamine“

raames.

5

Uuring on tähtis ka seetõttu, et väärkoheldud laste paremaks abistamiseks Eestis analüüsida

efektiivseid rahvusvahelisi praktikaid väärkoheldud laste abistamisel ning anda nende alusel

soovitusi Eesti praktika täiendamiseks. Uuringu eesmärke silmas pidades on oluline õppida

riikidelt, kus rakendatakse lastemaja või sellega sarnast mudelit, sh seda rakendatakse Eestiga

võrreldes laiendatud sihtrühmale. Teiste riikide kogemuste analüüs aitab tuvastada toimivaid

praktikaid, leida vastuseid Eestis lastemaja mudeli rakendamisel tekkinud küsimustele, ennetada

võimalikke takistusi Eesti lastemajateenuse osutamisel ja selle laiendamisel ning hinnata mudeli

tulemuslikkust ja arendusvõimalusi. See tugevdab uuringu tõenduspõhisust ja aitab välja selgitada

mudeli laiendamise võimalusi teistele sihtrühmadele Eestis. Seetõttu on oluline analüüsida

rahvusvahelist praktikat ja valdkonna teaduskirjandust ning teha uuringu eesmärkidest lähtuvaid

ettepanekuid.

Lisaks eelnevale võimaldab välisriikide kogemuste analüüs luua võrdlusraamistiku, mille abil

hinnata Eesti lastemaja mudeli tugevusi, piiranguid ja arendusi, sh laiendamispotentsiaali. See

aitab vältida teiste riikide kogemustest tulenevaid kitsaskohti ning võimaldab kaaluda uuenduslike

lahenduste rakendamist Eesti kontekstis. Samuti suurendab see uuringu poliitikasoovituste

kaalukust ja praktilist väärtust.

Eelnevast tulenevalt on uuringul kolm peamist eesmärki:

1. hinnata lastemajateenuse rolli, sh tulemuslikkust seksuaalselt väärkoheldud laste

abistamisel Eestis;

2. analüüsida lastemaja mudeli sihtrühma laiendamise vajadust ja võimalusi Eestis;

3. analüüsida vähemalt nelja Euroopa riigi praktikat nii seksuaalselt kui muul viisil

väärkoheldud laste abistamisel ja anda soovitusi väärkoheldud laste paremaks

abistamiseks Eestis.

Eesmärkidest tulenevalt on tellija seadnud järgmised uurimisküsimused (täpsemad alaküsimused

ja eeldatud andmekogumismeetodid on kirjeldatud tehnilise kirjelduse punktis 4):

1. Kuidas ja mil määral toetab lastemajateenus seksuaalselt väärkoheldud laste abistamist Eestis?

2. Millist abi, sh milliseid teenuseid saavad praegu Eestis sotsiaal-, tervishoiu- ja

õiguskaitsesüsteemist lapsed, kelle suhtes toimepandud vägivallateo, v.a seksuaalvägivald,

suhtes on politsei alustanud kriminaalmenetlust või kaalunud selle alustamist?

3. Millist täiendavat abi, sh milliseid täiendavaid teenuseid vajavad punktis 2 kirjeldatud lapsed

lisaks sellele, mida nad juba saavad sotsiaal-, tervishoiu- ja õiguskaitsesüsteemilt?

4. Milliste punktis 2 kirjeldatud lapsele vajalike teenuste osutamine oleks lapse vajadustest

lähtudes põhjendatud koondada samasse asukohta (st rakendada nende teenuste osutamisel

lastemaja mudelit)?

„Lastemajateenuse sihtrühma laiendamise uuring Sotsiaalkindlustusametile“ (300086)

Hanget rahastatakse „2021-2027 Ühtekuuluvuspoliitika fondide meetme 21.4.7.9. „Lastele ja peredele

suunatud teenused on kvaliteetsed ja vastavad perede vajadustele“ toetuse andmise tingimuste (TAT)

„Laste ja perede toetamine“, tegevus 2.2. Mitmekülgse abivajadusega laste ja nende perede toetamine“

raames.

6

5. Kuidas on korraldatud(sh asutuste ja erialade vaheline koostöö, rollid, rahastus, teenused ja

abivõimalused) valitud välisriikides abi nii seksuaalselt kui muul viisil väärkoheldud või selle

kahtlusega lastele?

Kõik sisuliselt sarnased uurimisküsimused on koondatud uurimisülesanneteks, esimene

uurimisküsimus moodustab esimese uurimisülesande (ehk lastemajateenuse tulemuslikkus),

uurimisküsimused kaks kuni neli moodustavad uurimisülesande kaks (ehk lastemajateenuse

sihtrühma laiendamine) ja uurimisküsimus viis moodustab kolmanda uurimisülesande (ehk

välisriikide praktika analüüs). Täpsemalt on uurimisülesanded lahti kirjeldatud peatükis 4.

Uurimisülesannetega seotud taustainfo

3.1 Lastemajateenuse osutamisel lähtub SKA lastemaja rahvusvahelistest Barnahusi

kvaliteedinõuetest. Nõuete eesmärgiks on luua ühtne tegevus- ja korraldusraamistik, et

edendada praktikat, mis ennetaks lapse korduvat traumeerimist ning oleks kooskõlas laste

õigusega kaitsele, abile, turvalisusele ja lapsesõbralikule õigusemõistmisele. Barnahusi

kvaliteedinõuded sisaldavad põhimõtteid, tegevusi ja kokkuleppeid, mis võimaldavad

lapsesõbralikku ja tõhusat sekkumist, olles kooskõlas rahvusvaheliste ja Euroopa

õigusnormidega ning järgides lapse parimate huvide ja kaasatuse põhimõtteid.

Barnahusi põhimõtted ja praktika kajastuvad otse või kaudselt paljudes Euroopa õigus- ja

poliitikaraamistikes, mille on kehtestanud Euroopa Nõukogu (EN) ja Euroopa Liit (EL),

kaasa arvatud laste kaitset seksuaalse ärakasutamise ja kuritarvitamise eest käsitlev EN

konventsioon (2010, nn Lanzarote konventsioon), EN suunised lapsesõbraliku

õigusemõistmise kohta (2010), EN soovitus lapsesõbralike sotsiaalteenuste kohta (2011),

EL direktiiv, mis käsitleb laste seksuaalse kuritarvitamise ja ärakasutamise ning

lastevastase seksuaalvägivalla vastast võitlust (2011) ja EL direktiiv, millega kehtestatakse

kuriteoohvrite õiguste ning neile pakutava toe ja kaitse miinimumnõuded (2012).

3.2 Lastemaja mudeli laiendamise seisukohalt on oluline teada, kui palju on Eestis

kuritegudega kokkupuutuvaid lapsi. Allpool olevates tabelites 1 ja 3 on esitatud

kannatanute arvud infolehtede põhjal, tabel 2 kajastab kriminaalmenetluste andmeid.

Alaealiste kannatanute arv erineb infolehtede ja menetlusandmete vahel, sest sageli selgub

alles menetluse käigus, et ka alaealine on olnud kannatanu. Kuna mitte

lähisuhtevägivallaga seotud juhtumite puhul puudub usaldusväärne ja kokkulepitud

metoodika juhtumi juures viibinud alaealiste isikute määramiseks, on tabelites esitatud

ainult need juhtumid ja arvud, kus alaealised olid kannatanuteks.

„Lastemajateenuse sihtrühma laiendamise uuring Sotsiaalkindlustusametile“ (300086)

Hanget rahastatakse „2021-2027 Ühtekuuluvuspoliitika fondide meetme 21.4.7.9. „Lastele ja peredele

suunatud teenused on kvaliteetsed ja vastavad perede vajadustele“ toetuse andmise tingimuste (TAT)

„Laste ja perede toetamine“, tegevus 2.2. Mitmekülgse abivajadusega laste ja nende perede toetamine“

raames.

7

3.3 Tellija ei soovi välisriikide praktikatest üldist ülevaadet, vaid täpsemalt 4. peatükis välja

toodud küsimustes ja teemades, mis lastemajade kohta läbiviidud uuringutes ei kajastu.

2023. aastal viidi Euroopa Nõukogu liikmesriikides läbi lastemajade kaardistus.

Kaardistuse eesmärk oli koguda teavet selle kohta, kuidas eri riigid rakendavad või

arendavad lastemaja mudelit, mis toetab seksuaalselt väärkoheldud või muul viisil

vägivalla all kannatanud lapsi ning tagab nende õiguste kaitse ja heaolu.

4. Uurimisküsimused ja uuringu metodoloogia

Järgnevalt on välja toodud tellija eeldatud uurimisküsimused ja metodoloogilised lähenemised

uurimisülesannete lõikes. Lõplikud uurimisküsimused, valimid ja meetodid kinnitatakse

eel/avakohtumisel koostöös tellijaga. Iga uurimisülesande metoodika ja valim tuleb kooskõlastada

avakoosolekul juhtrühmaga, kuhu kuuluvad tellija esindajad.

LSV (lähisuhtevägivalla) andmed 23.07.2025 seisuga (PPA)

Mitte LSV andmed 24.07.2025 seisuga (PPA)

Tabel 1. LSV juhtumid (kuriteod) lapse osalusel (kannatanu või tunnistaja/puudutatud isik). Andmed infolehtedelt

2020 2021 2022 2023 2024

Juhtumite arv 811 963 1010 1069 950

Neis alaealiseid kannatanuid 311 327 295 305 276

Neis pealt näinud alaealisi* 814 1014 1135 1200 1084

*Kui alaealine oli nii kannatanu kui ka tunnistaja/puudutatud isiku rollis, siis on ta märgitud ainult kannatanuks ning tunnistajana pole teda arvestatud

Tabel 2. LSV juhtumid (kuriteod), kus kannatanuks oli laps. Kriminaalmenetluse andmed

2020 2021 2022 2023 2024

Juhtumite arv 569 600 437 500 526

Neis alaealiseid kannatanuid 679 730 513 628 620

Tabel 3. LSV juhtumid (süüteota) lapse osalusel (kannatanu või tunnistaja/puudutatud isik), kus on täidetud sündmuskohal LSV infoleht. Andmed infolehtedelt

2020 2021 2022 2023 2024

Juhtumite arv 1503 2058 2261 2431 2208

Neis alaealiseid kannatanuid 369 376 356 398 429

Neis pealt näinud alaealisi* 1590 2390 2540 2608 2326

*Kui alaealine oli nii kannatanu kui ka tunnistaja/puudutatud isiku rollis, siis on ta märgitud ainult kannatanuks ning tunnistajana pole teda arvestatud

Tabel 4. KarS § 118 (mitte LSV) juhtumid alaealise kannatanuga

2020 2021 2022 2023 2024

Juhtumite arv 4 1 1

Neis alaealiseid kannatanuid 6 1 1

Tabel 5. KarS § 121 (mitte LSV) juhtumid alaealise kannatanuga

2020 2021 2022 2023 2024

Juhtumite arv 335 398 447 440 514

Neis alaealiseid kannatanuid 321 383 431 438 494

Tabel 6. KarS § 123 (mitte LSV) juhtumid alaealise kannatanuga

2020 2021 2022 2023 2024

Juhtumite arv 1 1

Neis alaealiseid kannatanuid 1 1

„Lastemajateenuse sihtrühma laiendamise uuring Sotsiaalkindlustusametile“ (300086)

Hanget rahastatakse „2021-2027 Ühtekuuluvuspoliitika fondide meetme 21.4.7.9. „Lastele ja peredele

suunatud teenused on kvaliteetsed ja vastavad perede vajadustele“ toetuse andmise tingimuste (TAT)

„Laste ja perede toetamine“, tegevus 2.2. Mitmekülgse abivajadusega laste ja nende perede toetamine“

raames.

8

UURIMISÜLESANNE 1 – LASTEMAJATEENUSE TULEMUSLIKKUSE HINDAMINE

Antud uurimisülesanne käsitleb järgmist uurimisküsimust ja alaküsimusi:

Kuidas ja mil määral toetab lastemaja mudel seksuaalselt väärkoheldud laste abistamist

Eestis?

1. Kuidas Eesti lastemajateenus vastab Barnahusi mudelis välja toodud kvaliteedinõuetele ja

Eesti asjakohastele õigusaktidele?

2. Kuidas ja mil määral vastab teenus seksuaalselt väärkoheldud või selle kahtlusega lapse ja

pere vajadustele (sh traumast taastumist)?

3. Millised on teenuse tugevused ja kitsaskohad? Mida võiks teenuse osutamisel muuta, et

see vastaks sihtrühma vajadustele (veel) paremini?

4. Kuivõrd mõjutavad piirkondlikud eripärad teenuse osutamist?

5. Kuivõrd on tänane praktika lapsele ja perele piisav, et traumast taastuda? Millised on

kitsaskohad?

Valim:

KOV lastekaitsetöötajad, SKA lastemaja töötajad, PPA uurijad, TTTVT (traumast taastumist

toetav vaimse tervise abi) osutajad, prokurörid, SAK, EKEI

Lastemaja kliendid – täisealiseks saanud lapsed ja lapsevanemad.

STAR andmed – lastemaja kliendid, lastemaja poolt 2025. aastal STARis fikseeritud juhtumid.

Soovituslikud andmekogumis- ja analüüsimeetodid antud uurimisülesande lahendamiseks on

eelkõige kvalitatiivsed – nt individuaal-, ekspert- ja/või fookusgruppintervjuud. STAR andmete

põhjal ootame nii kvalitatiivset sisuanalüüsi kui ka kvantitatiivset andmeanalüüsi. Valimi

moodustamisele eelneb STARi päring pöördumiste osas, mis on lastemaja poolt 2025. aastal

STARis fikseeritud. Valimi suuruse planeerimisel saab lähtuda sellest, et aastas fikseerib lastemaja

hinnanguliselt 700 lapsega seotud pöördumist STARis. Tellija annab lastemaja poolt 2025. a

alustatud umbes 500 STAR menetlust ja nendega seotud laste menetlusinfo STARis alates 2023.

a. Väljavõtt tehakse, pidades silmas kogupopulatsiooni taustatunnuseid (regioon; asulatüüp linn-

maa). Nende puhul ootame analüütikult kvantitatiivset andmeanalüüsi, kasutades sobivaid

andmetöötlusprogramme ja statistilisi meetodeid. Sellest 500-st menetlusest iga 10. juhtumi kohta

(kokku 50) ootame detailset sisuanalüüsi (abinõud, toimingud, juhtumiplaan). Valiku aluseks on

süstemaatiline juhuvalim. Koostöös tellijaga pannakse lõplikult paika kriteeriumid (piirkond,

asulatüüp) valimi moodustamiseks.

„Lastemajateenuse sihtrühma laiendamise uuring Sotsiaalkindlustusametile“ (300086)

Hanget rahastatakse „2021-2027 Ühtekuuluvuspoliitika fondide meetme 21.4.7.9. „Lastele ja peredele

suunatud teenused on kvaliteetsed ja vastavad perede vajadustele“ toetuse andmise tingimuste (TAT)

„Laste ja perede toetamine“, tegevus 2.2. Mitmekülgse abivajadusega laste ja nende perede toetamine“

raames.

9

UURIMISÜLESANNE 2 – LASTEMAJATEENUSE SIHTRÜHMA LAIENDAMISE

VAJADUS JA SOOVITUSED

Uurimisülesanne käsitleb järgmiseid uurimisküsimusi ja alaküsimusi:

Millist abi, sh milliseid teenuseid saavad praegu Eestis sotsiaal-, tervishoiu- ja

õiguskaitsesüsteemist lapsed, kelle suhtes toimepandud vägivallateo, v.a seksuaalvägivald,

suhtes on politsei alustanud kriminaalmenetlust või kaalunud selle alustamist?

 Kes ja kuidas abistavad Eesti sotsiaal-, tervishoiu- ja õiguskaitsesüsteemis selliseid lapsi?

 Kuidas hindavad erinevad osapooled valdkondadeülest koostööd selliste laste abistamisel?

Millised on peamised koostöö raskused ja tugevused osapoolte hinnangul? Millised tegurid

soodustavad seda koostööd, millised takistavad?

 Millised erisused ilmnevad valdkondadeüleses koostöös selliste laste abistamisel ja millest

need tulenevad?

Valim:

PPA uurijad, prokurörid, KOV lastekaitsetöötajad, ohvriabi spetsialistid, naiste tugikeskuse

spetsialistid, psühholoogid, sh koolipsühholoogid, sotsiaalpedagoogid, tervishoiutöötajad jt

valdkonnaga seotud spetsialistid

Millist täiendavat abi, sh milliseid täiendavaid teenuseid vajavad lapsed, kelle suhtes

toimepandud vägivallateo, v.a seksuaalvägivald, suhtes on politsei alustanud

kriminaalmenetlust või kaalunud selle alustamist, lisaks sellele, mida nad juba saavad

sotsiaal-, tervishoiu- ja õiguskaitsesüsteemilt?

 Millist abi, sh milliseid teenuseid sellised lapsed vajaks, aga ei pakuta?

 Millised on teenused, mida pakutakse, ent mille puhul ei ole nende vajalikkus täielikult

selge või põhjendatud?

 Millised erisused eksisteerivad sellise abi, sh teenuste pakkumisel ja millest need sõltuvad?

 Kuidas hindavad Eesti sotsiaal-, tervishoiu- ja õiguskaitsesüsteemi spetsialistid, sh

lastemaja spetsialistid, lastemajateenuse sihtrühma laiendamise vajadust ja võimalust? Mis

oleks sellise laiendamise suurim tugevus/takistus? Mida lastemaja vajaks, et sellist

laiendust ellu viia?

Valim:

„Lastemajateenuse sihtrühma laiendamise uuring Sotsiaalkindlustusametile“ (300086)

Hanget rahastatakse „2021-2027 Ühtekuuluvuspoliitika fondide meetme 21.4.7.9. „Lastele ja peredele

suunatud teenused on kvaliteetsed ja vastavad perede vajadustele“ toetuse andmise tingimuste (TAT)

„Laste ja perede toetamine“, tegevus 2.2. Mitmekülgse abivajadusega laste ja nende perede toetamine“

raames.

10

PPA uurijad, prokurörid, KOV lastekaitsetöötajad, lastemaja spetsialistid, ohvriabi spetsialistid,

naiste tugikeskuse spetsialistid, psühholoogid, sh koolipsühholoogid, sotsiaalpedagoogid,

tervishoiutöötajad jt valdkonnaga seotud spetsialistid, viimase alaküsimuse osas ka SKA laste

heaolu osakonna juht, Sotsiaalministeeriumi laste ja perede osakonna lastekaitse ja ohvriabi

poliitika juht ja/või nõunik.

Millised on soovitused lastemajateenuse sihtrühma laiendamiseks ja teenuse

ümberkorralduseks/osutamiseks toetudes analüüsi tulemustele?

 Kas selle küsimuse vastuse osas on olulisi erisusi sõltuvalt lapse vanusest, kogetud

vägivalla liigist vm, ja millised need erinevused on?

 Milliste laiendatud sihtrühmale vajalike teenuste osutamine on sihtrühma vajadustest

tulenevalt põhjendatud koondada samasse asukohta (st rakendada nende teenuste

osutamisel lastemaja mudelit)?

Valim:

PPA uurijad, prokurörid, KOV lastekaitsetöötajad, ohvriabi spetsialistid, naiste tugikeskuse

spetsialistid, psühholoogid, sh koolipsühholoogid, sotsiaalpedagoogid, tervishoiutöötajad jt

valdkonnaga seotud spetsialistid.

Soovituslikud andmekogumismeetodid antud uurimisülesande lahendamiseks on eelkõige

kvalitatiivsed meetodeid nagu individuaal-, ekspert- ja/või fookusgruppintervjuud. Lisaks on

soovituslik kasutada ka välisriikide praktika (ei pea piirduma 3. uurimisülesande raames

analüüsitavate välisriikide praktikaga) ja erialane teaduskirjandus. Samas võib pakkuja esitada

oma nägemuse andmekogumis- ja analüüsimeetodist koos selle valiku põhjendusega.

UURIMISÜLESANNE 3 - VÄLISRIIKIDE PRAKTIKA ANALÜÜS

Uurimisülesanne käsitleb järgmiseid uurimisküsimusi ja alaküsimusi:

Kuidas on korraldatud(sh asutuste ja erialade vaheline koostöö, rollid, rahastus, teenused ja

abivõimalused) valitud välisriikides abi nii seksuaalselt kui muul viisil väärkoheldud või selle

kahtlusega lastele?

 Millised on erisused võrreldes Eestiga nii seksuaalselt kui muul viisil väärkoheldud lastele

abi osutamisel?

„Lastemajateenuse sihtrühma laiendamise uuring Sotsiaalkindlustusametile“ (300086)

Hanget rahastatakse „2021-2027 Ühtekuuluvuspoliitika fondide meetme 21.4.7.9. „Lastele ja peredele

suunatud teenused on kvaliteetsed ja vastavad perede vajadustele“ toetuse andmise tingimuste (TAT)

„Laste ja perede toetamine“, tegevus 2.2. Mitmekülgse abivajadusega laste ja nende perede toetamine“

raames.

11

 Millised toimivad lahendused esinevad valitud riikides, kus lastemaja-tüüpi keskust ei

kasutata ja kuidas võiksid need pakkuda lisaväärtust lastemajateenuse edasisele

arendamisele Eestis?

 Kuidas on koordineeritud koostöö partneritega ja millised on rollid? (sh kes on

juhtumikorraldaja?)

 Kellele vastavas välisriigis lastemajateenust või muul mudelil põhinevat teenust

osutatakse? Millised on sihtrühmast tulenevad erisused teenuse osutamisel?

Valim:

Valimisse kuulub minimaalselt neli välisriiki. Tellija soovitab kaasata valimisse järgnevaid riike

- Island (Euroopa esimene lastemaja), Soome ja/või mõni teine Euroopa riik, kus on pikaajaline

praktika lastemaja mudeli rakendamisel ning toimub töö erinevate sihtrühmadega. Lisaks peab

valimisse kuuluma riik, kus ei ole lastemaja mudelit kasutusel ja väärkoheldud lastele abi

osutamine on teistmoodi, kuid siiski efektiivselt korraldatud. Soovitame kaasata Šveitsi või

Prantsusmaa, kus on välja kujunenud mitmekesine ja erinevaid asutusi ning organisatsioone

hõlmav integreeritud lastekaitsesüsteem. Soovitatud riikide näitel on võimalik uurida, kuidas

toimib laste väärkohtlemise juhtumite käsitlemine ilma lastemaja-tüüpi keskuse olemasoluta ning

millised mehhanismid ja koostöövormid tagavad efektiivse toe lastele.

Lisaväärtuseks võiks olla Hispaania kaasamine, kuna see võimaldaks analüüsida, kuidas lastemaja

põhimõtteid on kiiresti ja mitmes eri piirkonnas rakendatud viisil, mis hõlmab lisaks laste

seksuaalsele väärkohtlemisele ka muid väärkohtlemise vorme, sh perevägivalla tunnistajaks

olemist. See pakub Eestile väärtuslikku võrdlusmaterjali sihtrühma laiendamise ning kiiresti

arenevate ja piirkondlikult kohandatud teenuste rakendamise vaates. Pakkumuses tuleb esitada

ettepanekud ja põhjendused välisriikide valiku ning ekspertide profiilide osas, keda plaanitakse

intervjueerida. Selgitada ja põhjendada tuleb pakkumuses ka intervjueerimise meetodit,

dokumendianalüüsi allikamaterjali valikut ja nende materjalide analüüsimeetodit. Välisriigid ja

intervjueeritavad eksperdid kinnitatakse eelkohtumisel koostöös tellijaga.

Välisriikide praktikate analüüsi tulemused kajastatakse uuringu vaheraportis. Raportis esitatakse

ka analüüsist lähtuv hinnang ja soovitused, millised välisriikide praktikad oleksid heaks eeskujuks

Eestile mudeli laiendamisel, sh millistele sihtrühmadele oleks Eestis vajalik ja mõistlik lastemaja

või mõnda sarnast mudelit laiendada, kas ja millised oleksid vajalikud kohandused ja kaasnev

ressursivajadus ning kas ja millised riskid võivad laiendamisega kaasneda.

Soovituslikud andmekogumis ja -analüüsimeetodid:

„Lastemajateenuse sihtrühma laiendamise uuring Sotsiaalkindlustusametile“ (300086)

Hanget rahastatakse „2021-2027 Ühtekuuluvuspoliitika fondide meetme 21.4.7.9. „Lastele ja peredele

suunatud teenused on kvaliteetsed ja vastavad perede vajadustele“ toetuse andmise tingimuste (TAT)

„Laste ja perede toetamine“, tegevus 2.2. Mitmekülgse abivajadusega laste ja nende perede toetamine“

raames.

12

Intervjuusid soovitame läbi viia lastemaja mudelit rakendavate ekspertide ja

poliitikakujundajatega (vähemalt üks ekspert igast riigist, kuid vajaduse korral rohkem). Lisaks

on soovituslik kasutada dokumendianalüüsi.

5. Uuringu tulemid ja raportile esitatavad nõuded

Uuringu tulemused on sisendiks lastemajateenuse ja väärkoheldud lastele suunatud toe

arendamisele ja kvaliteedi tõstmisele.

Iga eespool kirjeldatud uurimisülesande väljundiks on vaheraport. Vaheraportite esitamise

järjekord on töövõtja otsustada ehk töövõtja ei pea esitama vaheraporteid tehnilises kirjelduses

esitatud järjekorras. Lisaks tuleb tutvustada koosolekutel vaheraporteid (täpsemad kuupäevad

kooskõlastatakse hiljem juhtrühmaga). Uuringu esimese vaheraporti (töövõtja valitud

uurimisülesande kohta) esitamise tähtaeg on hiljemalt kolm kuud pärast lepingu sõlmimist.

Uuringu tulemustest koostatakse digitaalne lõppraport, mis koondab kõigi uurimisülesannete

väljundeid. Lisaks sisaldab see ka sissejuhatust, meetodite kirjeldust, analüüsi osa, põhijäreldusi,

soovitusi, bibliograafiat ning kokkuvõtteid eesti- ja inglise keeles. Lõppraport on keeleliselt ja

sisuliselt korrektne terviklik dokument. Lõpparuande üleandmise tähtaeg on 12 kuud peale lepingu

sõlmimist.

Koos lõppraportiga antakse tellijale üle ka isikuandmetest puhastatud andmestik, mis on olnud I

uurimisülesande STAR analüüsi aluseks.

Samuti tuleb uuringut tutvustada kuni kahel veebiüritusel, mis toimuvad pärast lõppraporti

esitamist kahe kuu jooksul.

Kõik uuringu käigus valminud materjalid, sh vaheraportid ja raportid peavad sisaldama viidet

rahastusallikale ja vastama Vabariigi Valitsuse „Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvus- ja

siseturvalisuspoliitika fondide vahendite andmisest avalikkuse teavitamine“ määruses välja

toodud nõuetele.

Logod on kättesaadavad https://www.rtk.ee/toetused-ja-taotlemine/kiirelt-katte/logod-ja-

sumboolika#teavitamine-2021-2027

„Lastemaja roll seksuaalselt väärkoheldud laste abistamisel ja sihtrühma

laiendamise uuring“

Confidential

Informeerimise ja teadliku nõusoleku vorm

Kutsume teid osalema uuringus, mille eesmärk on mõista paremini lastemaja rolli

seksuaalselt väärkoheldud laste abistamisel Eestis ning hinnata, kas

lastemajateenust võiks Eestis laiendada ka teistele vägivalla ohvriks langenud

lastele.

Uuringuks kogume infot intervjuude vormis. Intervjuud viib läbi

uuringumeeskonna liige ning see toimub kas veebi teel (Microsoft Teamsi

keskkonnas) või silmast silma kohtumisel (nt lastemajas või Emori kontoris).

Intervjuu kestus on ligikaudu üks tund. Vestlus on avatud ja arutlev – kõik

vastused on õiged ning te võite jätta vastamata küsimustele, millele ei soovi

vastata. Vestluse küsimused puudutavad lastemajateenuse korraldust üldiselt:

kuivõrd rahule jäite pakutavate teenustega ja mida saanuks teie arvates teha

paremini. Teie tagasiside on oluline, et seada arengusuundi lastemajateenusele

Eestis.

Uuringus osalemine on vabatahtlik ning te võite igal ajal katkestada oma

osalemise ilma selgitust andmata ja ilma, et sellega kaasneks mingeid tagajärgi.

Uuringu sisu ja andmetöötlus

- Intervjuu salvestatakse (videokõnes), et sellest saaks analüüsi tarbeks teha

täpse sõna-sõnalise üleskirjutuse. Salvestise kustutame kohe pärast intervjuu

ümberkirjutamist (hiljemalt 30 päeva jooksul pärast intervjuud).

- Intervjuu tekstiline üleskirjutus säilitatakse kuni uurimistöö lõpparuande

valmimiseni (oktoober 2026).

- Analüüsis kasutatakse teie tsitaate kujul, mis ei võimalda teid isikuliselt

tuvastada (nt „naine, 24, Pärnumaa“).

- Kogutud andmeid hoitakse turvalisel võrgukettal, millele on ligipääs ainult

uurimisrühma liikmetel.

Uuringu käigus kogutud isikuandmeid (nt e-post) kasutatakse ainult uuringu

korralduslikul eesmärgil (nt intervjuuaja kokku leppimine, kinkekaardi

edastamine). Pärast kinkekaartide saatmist teie kontaktid kustutatakse.

Võimalikud riskid ja kasud

Uuring ei too kaasa otseseid riske teie tervisele. Võimalik psühholoogiline

ebamugavus võib tekkida, kuna lastemajateenusele tagasisidet andes võib

meenuda mõningaid raskeid mälestusi. Me ei küsi ühegi konkreetse juhtumi

„Lastemaja roll seksuaalselt väärkoheldud laste abistamisel ja sihtrühma

laiendamise uuring“

Confidential

kohta, vaid selle kohta, kuidas lastemajateenus toimis ja kuivõrd oli teenusest

päriselt kasu. Teil on alati õigus vastamisest loobuda.

Tänutäheks panuse eest uuringusse saate 40-eurose Partner e-kinkekaardi, mis

saadetakse e-postiga 1–2 tööpäeva jooksul pärast intervjuud.

Uuringu korraldus ja kontaktid

Uuringu tellija ja vastutav andmetöötleja: Sotsiaalkindlustusamet

Uuringu läbiviija (volitatud andmetöötleja): AS Emor

Rahastus: uuringut kaasrahastatakse 2021-2027 ühtekuuluvuspoliitika fondide

meetme 21.4.7.9. "Lastele ja peredele suunatud teenused on kvaliteetsed ja

vastavad perede vajadustele" toetuse andmise tingimuste (TAT) "Laste ja perede

toetamine“ vahenditest.

Eetikakomitee kooskõlastus: Eesti Teadusagentuuri teaduseetika komitee

kooskõlastus (nr X – lisame, kui kooskõlastus saadud).

Kui teil tekib küsimusi uuringu sisu, korralduse või andmekaitse kohta, võtke

julgelt ühendust uuringu projektijuhiga:

Kristiina Saks ([email protected], tel 626 8500)

Nõusolek uuringus osalemiseks ja isikuandmete töötlemiseks

Mind, ...................................................., on informeeritud eelpool kirjeldatud

uurimistööst. Olen teadlik uuringu eesmärgist, sisust, võimalikest riskidest ja

andmetöötluse põhimõtetest.

☐ Kinnitan oma vabatahtlikku nõusolekut osalemiseks intervjuus.

☐ Kinnitan oma nõusolekut isikuandmete töötlemiseks eespool kirjeldatud viisil.

Tean, et võin uuringust igal ajal loobuda ilma tagajärgedeta. Tean, et vajadusel

võin uuringu käigus esitada küsimusi või pöörduda eetikakomitee poole.

Uuringus osaleja allkiri: ............................................................

Kuupäev, kuu, aasta: .................................................................

Uuritavale informatsiooni andnud isiku nimi: ....................................................

Allkiri: .................................................................

Kuupäev, kuu, aasta: .................................................................