Leping

Hanget rahastatakse „2021-2027 Ühtekuuluvuspoliitika fondide meetme 21.4.7.9. „Lastele ja peredele suunatud teenused on kvaliteetsed ja

vastavad perede vajadustele“ toetuse andmise tingimuste (TAT) „Laste ja perede toetamine“, tegevus 2.2. Mitmekülgse abivajadusega laste ja

nende perede toetamine“ raames.

TÖÖVÕTULEPING

Sotsiaalkindlustusamet (edaspidi tellija), registrikood 70001975, mida põhimääruse alusel

esindab peadirektor Maret Maripuu

ja

aktsiaselts EMOR (edaspidi töövõtja), registrikood 10076576, mida esindab juhatuse liige Karin

Niinas,

edaspidi ka pool või pooled, sõlmisid töövõtulepingu (edaspidi leping) alljärgnevas:

1. Üldsätted

1.1. Leping on sõlmitud riigihanke „Lastemajateenuse sihtrühma laiendamise uuring

Sotsiaalkindlustusametile“, (viitenumber 300086) (edaspidi riigihange) tulemusena.

1.2. Lepingu esemeks on lastemaja tulemuslikkuse ja sihtrühma laiendamise uuring (edaspidi

töö). Töö täpsem kirjeldus on toodud riigihanke alusdokumentides ja ulatuses, milles

riigihanke alusdokumendid seda ette näevad, töövõtja poolt riigihankes esitatud

pakkumuses.

1.3. Tööd rahastatakse „2021-2027 Ühtekuuluvuspoliitika fondide meetme 21.4.7.9. „Lastele ja

peredele suunatud teenused on kvaliteetsed ja vastavad perede vajadustele“ toetuse andmise

tingimuste (TAT) „Laste ja perede toetamine“, tegevus 2.2. Mitmekülgse abivajadusega

laste ja nende perede toetamine“ raames.

1.4. Lepingu dokumendid, mis on lepingu lahutamatuteks osadeks, on järgmised:

1.4.1. lepingu muudatused;

1.4.2. käesolev lepingu põhitekst koos lisadega;

1.4.3. poolte heaks kiidetud protokollilised otsused (koosolekute protokollid);

1.4.4. tellija poolt riigihanke menetluses antud selgitused ulatuses, milles need ei muuda,

vaid üksnes täpsustavad või selgitavad riigihanke alusdokumente;

1.4.5. muud riigihanke alusdokumendid, sh tehniline kirjeldus koos selle lisadega;

1.4.6. töövõtja pakkumus riigihankes.

1.5. Kui lepingu dokumentide vahel esineb vastuolusid, lähtutakse prioriteetsuse määramisel

eelmises punktis toodud lepingu dokumentide loetelu järjekorrast (loetelus eespool asetsev

lepingu dokument on prioriteetsem järgneva suhtes). Riigihanke alusdokumentide

vastuolude korral on nende prioriteetsuse järjekord järgmine: hanketeade, hankelepingu

eseme tehniline kirjeldus, muud riigihanke alusdokumendid.

1.6. Lepingul on selle sõlmimise hetkel järgmised lisad:

1.6.1. Lisa 1 – andmetöötlusleping;

1.6.2. Lisa 2 – tehniline kirjeldus.

2. Lepingu hind ja tasumise tingimused 2.1. Tellija tasub töövõtjale teostatud töö eest vastavalt töövõtja riigihanke pakkumuses

fikseeritud töö kogumaksumusele 92 590 eurot (edaspidi lepingu hind). Lepingu hinnale

lisandub käibemaks õigusaktides sätestatud korras.

2.2. Tellija tasub töö eest pärast vastava etapi vastuvõtmist töövõtja esitatud arve alusel

järgmiselt:

2.2.1. I etapi (vaheraporti) vastuvõtmise järgselt 25% lepingu hinnast, s.o

23 147,50 eurot (km-ta);

2.2.2. II etapi (vaheraporti) vastuvõtmise järgselt 25% lepingu hinnast, s.o

23 147,50 eurot (km-ta);

2.2.3. III etapi (vaheraporti) vastuvõtmise järgselt 25% lepingu hinnast, s.o

23 147,50 eurot (km-ta);

Hanget rahastatakse „2021-2027 Ühtekuuluvuspoliitika fondide meetme 21.4.7.9. „Lastele ja peredele suunatud teenused on kvaliteetsed ja

vastavad perede vajadustele“ toetuse andmise tingimuste (TAT) „Laste ja perede toetamine“, tegevus 2.2. Mitmekülgse abivajadusega laste ja

nende perede toetamine“ raames.

2.2.4. IV etapi (uuringu lõppraporti) üleandmise ja tulemuste tutvustuste/esitluste

läbiviimise (tulemusi esitletakse tellijale kuni kahel veebiüritusel) järgselt 25%

lepingu hinnast, s.o 23 147,50 eurot (km-ta).

2.3. Lepingu hind on lõplik ning sisaldab kõiki lepingu täitmise kulusid, sh tasu autoriõiguste

eest.

2.4. Töövõtja esitab tellijale arved e-arvena. Arvele tuleb märkida riigihanke viitenumber

300086, 15-kohaline lepinguosa viitenumber (leitav riigihangete registrist lepingu juurest),

tellija ja töövõtja kontaktisikute andmed.

2.5. Tellija tasub töövõtjale 14 (neljateistkümne) kalendripäeva jooksul nõuetekohase arve

saamisest.

3. Töö teostamine ja vastuvõtmine

3.1. Töö teostamise tähtaeg on hiljemalt 12 kalendrikuud lepingu sõlmimisest. Hiljemalt

nimetatud tähtpäevaks annab töövõtja tellijale üle korrektselt vormistatud ja keeleliselt

toimetatud eestikeelse lõpparuande, alusandmed ja lõpparuande juurde kuuluvad lisad, mis

esitatakse digitaalses töökeskkonnas (nt Sharepoint või muu sarnane) muudetaval kujul ja

eksporditud koopiana mittemuudetavas formaadis (soovitavalt .pdf).

3.2. Tellijal on õigus anda töövõtjale juhiseid, teha märkusi ja ettepanekuid töö nõuetekohaseks

teostamiseks, tegevus- ja/või ajakava kohandamiseks, töö teostamise metoodika

kohandamiseks vms. Tellija juhised, märkused ja ettepanekud on töövõtjale täitmiseks

kohustuslikud, kui ta ei esita kolme tööpäeva jooksul neile vastuväiteid koos põhjendustega.

Vastuväidete esitamine ei mõjuta töövõtja vastutust töö lepingutingimustele vastavuse eest.

3.3. Töövõtja kohustub teostama tööd tähtaegselt, kvaliteetselt ja kooskõlas lepingus sätestatuga.

Lepingus sätestamata omaduste osas peab töö olema vähemalt keskmise kvaliteediga ja

vastama sarnastele töödele tavaliselt esitatavatele nõuetele.

3.4. Töövõtja täpsustab ja vajadusel valmistab koostöös tellijaga ette ning esitab tellijale

dokumendid, mida on vaja esitada Andmekaitse Inspektsioonile ja eetikakomiteele loa

saamiseks andmete töötlemiseks, mis on vajalik töö teostamiseks. Tellijal on õigus neid

dokumente enne esitamist koostöös töövõtjaga muuta või täiendada.

3.5. Suhtlemine poolte vahel toimub eesti keeles. Kui uuringurühma liige ei valda eesti keelt

piisaval tasemel, peab töövõtja tagama omal kulul tõlke olemasolu suuliseks ja kirjalikuks

suhtlemiseks uuringurühma liikme ja muude isikute vahel. Tõlk peab olema kompetentne

lepingu esemeks oleva teksti tõlkimisel.

3.6. Töövõtja viib töökoosolekud ja muud kohtumised läbi võimaluse korral veebi vahendusel,

sh peab omama juurdepääsu selleks vajalikele tarkvaralahendustele ja neid töö teostamise

käigus haldama, et vähendada eelkõige liigsest transpordikasutusest tulenevat süsiniku

jalajälge. Töövõtja poolt digitaalsel kujul edastatavad materjalid peavad olema salvestatud

ja edastatud optimaalse mahuga, et vältida otstarbetult suuri andmefaile ning seega

vähendada digireostust.

3.7. Töövõtja peab lepingu täitmise käigus teostama kõik tööd ja toimingud, mis ei ole lepingus

otsesõnu sätestatud, kuid mis oma olemuselt kuuluvad lepingu täitmisega seotud töö hulka

või on vajalikud töö nõuetekohaseks teostamiseks.

3.8. Töövõtja esitab tellijale tööd neljas jaos, vaheraportite ja lõpparuandena, ning teostab tööd

vastavalt riigihanke pakkumuses esitatud tööplaani tegevuste kavale ning nende

kirjeldustele.

3.9. Töövõtja esitab tellijale esimese eestikeelse vaheraporti hiljemalt 3 (kolm) kuud pärast

lepingu sõlmimist. Vaheraportite esitamise järjekord on töövõtja otsustada. Vahearuanne

esitatakse digitaalses töökeskkonnas (nt Sharepoint või muu sarnane) muudetaval kujul ja

eksporditud koopiana mittemuudetavas formaadis (soovitavalt .pdf).

3.10. Töövõtja esitab valmis töö tellijale ülevaatamiseks ja vastuvõtmiseks. Töö üleandmine

fikseeritakse töö üleandmise-vastuvõtmise aktiga. Tellija vaatab akti läbi ja kontrollib

Hanget rahastatakse „2021-2027 Ühtekuuluvuspoliitika fondide meetme 21.4.7.9. „Lastele ja peredele suunatud teenused on kvaliteetsed ja

vastavad perede vajadustele“ toetuse andmise tingimuste (TAT) „Laste ja perede toetamine“, tegevus 2.2. Mitmekülgse abivajadusega laste ja

nende perede toetamine“ raames.

teostatud töö või selle etapi vastavust lepingus sätestatule 14 kalendripäeva jooksul, mil ta

võtab töö vastu või esitab motiveeritud pretensiooni, miks ta tööd vastu ei võta. Tellijal on

õigus mõjuval põhjusel töö ülevaatamise tähtaega pikendada 5 kalendripäeva võrra, sh kui

töös on olulisi puudusi, teavitades sellest töövõtja kontaktisikut.

3.11. Töövõtja tagab, et temal, tema alltöövõtjatel ja töötajatel on lepingu täitmise perioodil

olemas kõik vajalikud registreeringud, sertifikaadid, litsentsid, load või nõusolekud, kui

need on õigusaktidest või lepingus sätestatust tulenevalt vajalikud või vastava töö puhul

nende olemasolu eeldatakse.

3.12. Töövõtja kutse- või majandustegevuses tegutseva isikuna peab teostama tööd vastavalt oma

erialastele teadmistele, oskustele ja võimetele, kasutades lepingus sätestatud töö teostamisel

tööjõudu, kelle koolitus, oskused ja kogemused vastavad töö ulatusele, iseloomule ja

keerukusele.

3.13. Töövõtja peab kasutama töö teostamiseks isikuid, kelle pädevus ja kogemus vastavad

riigihanke alusdokumentides sätetatud nõuetele ning kelle andmed töövõtja esitas hankijale

riigihanke pakkumusega. Isiku(te) võimaliku vahetumise korral peab olema tagatud, et töid

teostab vähemalt riigihanke alusdokumentides nõutud kvalifikatsiooni ja kogemusega

isik(ud). Riigihanke pakkumusega esitatud isiku(te) vahetumise vajadustest tuleb teavitada

tellijat esimesel võimalusel ning esitada tellijale uu(t)e meeskonnaliikme(te) kvalifikatsiooni

ja töökogemust kajastavad dokumendid. Nimetatud isiku(te) vahetamiseks on vajalik

tellijapoolne nõusolek.

3.14. Kui töövõtja teostab tööd kolmandate isikute läbiviidud töö jätkuna või tuginedes

kolmandate isikute koostatud materjalidele, on ta kohustatud kontrollima materjalide

sobivust ning mittesobivusel teavitama sellest tellijat. Mittesobivusest teavitamata jätmisel

vastutab töövõtja teostatud töö lepingutingimustele mittevastavuse eest.

3.15. Töövõtja on kohustatud töö teostamisel järgima lepingu punktis 1.3 toodud rahastaja

tingimusi (sh teavitamisele, vormistamisele ja sümboolikale).

3.16. Pooled on kohustatud teavitama teist poolt viivitamatult asjaoludest, mis takistavad või

võivad takistada kohustuse nõuetekohast ja õigeaegset täitmist. Kui töö nõuetekohast

teostamist takistab tellijast tulenev asjaolu, peab töövõtja sellest tellijat teavitama hiljemalt

2 (kahe) tööpäeva jooksul. Kui töövõtja ei teavita tellijat sellest kokkulepitud aja jooksul,

kaotab töövõtja õiguse nõuda tellija tegevusega seonduvalt töö tähtaegade muutmist.

3.17. Tellijal on õigus keelduda töö vastuvõtmisest, kui see ei vasta lepingus sätestatule, esitades

töövõtjale selle kohta pretensiooni.

3.17.1. Pretensioonis fikseeritakse ilmnenud puudused ja määratakse tähtaeg puuduste

kõrvaldamiseks. Tellija võib nõuda puudustega teostatud töö parandamist või uue töö

teostamist, kui sellega ei põhjustata töövõtjale ebamõistlikke kulusid või

põhjendamatuid ebamugavusi. Kui töövõtja rikub lepingust tulenevat kohustust,

mille heastamine ei ole võimalik või kui tellijal ei ole heastamise vastu huvi, tähtaega

puuduste kõrvaldamiseks ei määrata. Sellisel juhul on tellijal õigus jätta töö vastu

võtmata või võtta töö vastu puudustega ja kasutada õiguskaitsevahendeid.

3.17.2. Tellijal on õigus võtta vastu puudustega teostatud töö puuduste kõrvaldamise nõude

asemel ja alandada lepingu hinda.

3.17.3. Kui töövõtja ei ole pretensiooniga nõus, on töövõtjal õigus tellida töö vastavuse

hindamiseks ekspertiis mõlema poole poolt aktsepteeritud sõltumatult eksperdilt. Kui

töö vastuvõtmisest keeldumine osutub ekspertiisi tulemusel põhjendamatuks,

hüvitab tellija töövõtjale ekspertiisikulud. Kui ekspertiis kinnitab töö mittevastavust,

jäävad ekspertiisikulud töövõtja kanda. Kui ekspertiisikulud tuleb osaliselt või

tervikuna kanda etteulatuvalt, tasub need sel hetkel töövõtja kui ekspertiisi tellija

ning hiljem, sõltuvalt ekspertiisi tulemusest, toimub vajadusel ekspertiisikulude

hüvitamine või tasaarvestus vastavuses käesoleva punkti teises ja kolmandas lauses

sätestatuga.

Hanget rahastatakse „2021-2027 Ühtekuuluvuspoliitika fondide meetme 21.4.7.9. „Lastele ja peredele suunatud teenused on kvaliteetsed ja

vastavad perede vajadustele“ toetuse andmise tingimuste (TAT) „Laste ja perede toetamine“, tegevus 2.2. Mitmekülgse abivajadusega laste ja

nende perede toetamine“ raames.

3.17.4. Tellijal ei ole õigust esitada pretensiooni, kui puudused töö kvaliteedis on tingitud

tellija poolt antud sisendi ebasobivusest või puudustest eeltöödes ning töövõtja oli

tellijat sellest teavitanud vastavalt lepingus sätestatule.

3.18. Kui tellija ei esita pretensiooni lepingu punktis 3.10 sätestatud tähtaja jooksul, loetakse töö

tellija poolt vastuvõetuks.

3.19. Töö vastuvõtmisest läheb tellijale üle töö juhusliku hävimise või kahjustumise riisiko.

4. Poolte vastutus ja vääramatu jõud

4.1. Pooled vastutavad lepingust tulenevate kohustuste täitmata jätmise või mittekohase

täitmisega teisele poolele tekitatud kahju eest täies ulatuses.

4.2. Kui töövõtja ei teosta tööd või töö ei vasta lepingutingimustele, on tellijal lisaks muude

õiguskaitsevahendite kasutamisele õigus nõuda töövõtjalt leppetrahvi kuni 5% lepingu

hinnast iga rikkumise kohta.

4.3. Töö teostamise mis tahes tähtajast või lepingu alusel esitatud pretensioonis määratud

tähtajast mittekinnipidamise korral on tellijal õigus nõuda töövõtjalt leppetrahvi 0,5%

lepingu hinnast iga viivitatud päeva eest, kuid käesoleva punkti alusel kokku mitte rohkem

kui 5% lepingu hinnast.

4.4. Kui töövõtja ei täida lepinguga võetud kohustusi ja tellija taganeb lepingust, on tellijal õigus

tellida mitteteostatud või mittenõuetekohaselt teostatud mahus tööd kolmandatelt isikutelt

ning nõuda lisaks leppetrahvile kolmandatelt isikutelt tellitud tööle kulunud summa ning

lepingu hinna vahe hüvitamist töövõtja poolt.

4.5. Kui tellija viivitab lepingus sätestatud rahaliste kohustuste täitmisega, on töövõtjal õigus

nõuda tellijalt viivist 0,5% tähtajaks tasumata summalt päevas, kuid mitte rohkem kui 5%

lepingu hinnast.

4.6. Lepingus sätestatud konfidentsiaalsuskohustuse rikkumisel töövõtja või tema esindajate,

töötajate, lepingupartnerite ning muude isikute poolt, keda ta oma kohustuste täitmisel

kasutab, on tellijal igakordselt õigus nõuda töövõtjalt leppetrahvi 30% lepingu hinnast ja/või

lepingust taganeda.

4.7. Poolel tuleb teavitada teist poolt leppetrahvi nõudmisest 90 päeva jooksul alates lepingu

rikkumise lõppemisest.

4.8. Kui sama rikkumise eest on võimalik rakendada erinevaid õiguskaitsevahendeid, valib

õiguskaitsevahendi(d) selleks õigustatud pool.

4.9. Leppetrahvi nõudmine ei mõjuta õigust kasutada teisi õiguskaitsevahendeid. Kõik

leppetrahvid on kokku lepitud eesmärgiga tagada kohustuse täitmist, mitte eesmärgiga

asendada kohustuse täitmist.

4.10. Leppetrahvid ja viivised tuleb tasuda 14 kalendripäeva jooksul vastava nõude saamisest.

Tellijal on õigus töö eest tasumisel tasaarvestada leppetrahvi summa lepingu alusel

tasumisele kuuluva summaga.

4.11. Lepingu oluliseks rikkumiseks, mis annab tellijale õiguse lepingust taganeda, loetakse muu

hulgas, kuid mitte ainult järgmisi rikkumisi:

4.11.1. töövõtja teostatavas töös esinevad korduvad kvaliteediprobleemid, mille pinnalt on

alust arvata, et töövõtja ei suuda teostada nõuetele vastavat tööd;

4.11.2. töövõtja ei pea lepingu täitmisel kinni tellija juhistest või õigusaktiga töö

teostamisele kehtestatud nõuetest ja töövõtja ei lõpeta rikkumist tellija poolt

määratava 14-päevase täiendava tähtaja jooksul;

4.11.3. töövõtjal on tekkinud töö teostamisel mahajäämus enam kui 30 päeva ja töövõtja ei

lõpeta rikkumist tellija poolt määratava mõistliku pikkusega täiendava tähtaja

jooksul;

4.11.4. töövõtja rikub lepingus sätestatud andmekaitse- või intellektuaalomandiõiguse

nõudeid ja töövõtja ei lõpeta rikkumist tellija poolt määratava 14-päevase täiendava

tähtaja jooksul;

Hanget rahastatakse „2021-2027 Ühtekuuluvuspoliitika fondide meetme 21.4.7.9. „Lastele ja peredele suunatud teenused on kvaliteetsed ja

vastavad perede vajadustele“ toetuse andmise tingimuste (TAT) „Laste ja perede toetamine“, tegevus 2.2. Mitmekülgse abivajadusega laste ja

nende perede toetamine“ raames.

4.11.5. rahastaja tingimuste (sh teavitamine, vormistamine ja sümboolika) mittejärgimine

ja töövõtja ei lõpeta rikkumist tellija poolt määratava 14-päevase täiendava tähtaja

jooksul;

4.11.6. töövõtja on esitanud lepingu sõlmimisel või lepingu täitmise käigus valeandmeid;

4.11.7. kui töövõtjal puuduvad vajalikud registreeringud, sertifikaadid, litsentsid, load või

nõusolekud, sh kui pädev asutus teeb töövõtja suhtes tegevusloa andmisest

keeldumise, kehtetuks tunnistamise või kehtivuse peatamise otsuse või kui töövõtja

tegevusloa kehtivus lõppeb lepingu kehtivuse ajal.

4.12. Lepingu oluliseks rikkumiseks, mis annab töövõtjale õiguse leping erakorraliselt lõpetada,

loetakse:

4.12.1. kui tellija viivitab töövõtja arve tasumisega enam kui 21 päeva ja kui tellija ei lõpeta

rikkumist töövõtja poolt määratava mõistliku pikkusega täiendava tähtaja jooksul;

4.12.2. kui töö teostamine muutub võimatuks tellija lepingu rikkumise tõttu ja tellija ei lõpeta

rikkumist töövõtja poolt määratava mõistliku pikkusega täiendava tähtaja jooksul.

4.13. Kui tellija ütleb lepingu üles korraliselt VÕS § 655 alusel või kui töövõtja lõpetab lepingu

erakorraliselt, on tellijal kohustus tasuda töövõtjale töö eest tasu proportsionaalselt lepingu

lõppemise hetkeks teostatud ja tellijale üle antud tööga.

4.14. Kui töövõtja ei täida lepingut nõuetekohaselt ja/või ei järgi töö teostamisel lepingu rahastaja

tingimusi (sh teavitamine, vormistamine ja sümboolika) ja selle tõttu tehakse tellijale toetuse

vähendamise või tagasinõude otsus, on tellijal õigus töövõtjalt tagasi nõuda

mitteabikõlbulikud kulud tagasimakse nõude ulatuses.

4.15. Töövõtjal ei ole VÕS §-s 654 sätestatud pandiõigust.

4.16. Pooled ei vastuta lepingust või õigusaktidest tuleneva kohustuse rikkumise eest, kui

kohustuse rikkumise põhjustas vääramatu jõud. Vääramatu jõu ja rikkumise vabandatavuse

osas kohaldavad pooled VÕS §-s 103 sätestatut.

4.16.1. Vääramatu jõuna ei käsitleta pakkumuste esitamise tähtpäeva seisuga õigusaktidega

kehtestatud piiranguid. Vääramatu jõu kohaldumise üheks eelduseks on asjaolu

ettenägematus. Pakkumuste esitamise tähtpäeva seisuga kehtivad piirangud olid

lepingu pooltele teada ning kõik tegevused planeeriti arvestades pakkumuste

esitamise tähtpäeva seisuga kehtivat olukorda.

4.16.2. Kui kehtestatakse täiendavaid piiranguid, mis takistavad lepingu täitmist, on poolel

õigus tugineda vääramatule jõule, kui kõik vääramatule jõule tuginemise eeldused on

täidetud.

4.16.3. Seoses töö teostamist takistada võiva pandeemia või muu kriisiga on vääramatuks

jõuks üksnes see, kui töö teostamist takistab riigiasutuse kohustusliku iseloomuga

korraldus või muu regulatsioon. Riigiasutuste soovitused ei ole vääramatuks jõuks.

4.17. Kui lepingu täitmine on takistatud vääramatu jõu mõju tõttu, lükkuvad lepingus sätestatud

tähtajad edasi aja võrra, mil vääramatu jõud kohustuse täitmist takistas.

5. Intellektuaalomandiõigused

5.1. Kui lepingu täitmise käigus luuakse autoriõigusega kaitstavaid teoseid (edaspidi teos), siis

loetakse, et kõik teose suhtes kehtivad autori varalised õigused lähevad arvates teose tellijale

üleandmisest automaatselt, täies mahus, tagasivõtmatult ja ilma selle eest eraldi tasu

maksmata töövõtjalt üle tellijale.

5.2. Teose suhtes kehtivate autori isiklike õiguste osas loetakse, et arvates teose tellijale

üleandmisest annab töövõtja tellijale automaatselt ja ilma selle eest eraldi tasu saamata kogu

asjaomaste õiguste tähtaja jooksul kehtiva, tagasivõtmatu ja all-litsentsi andmise õigusega

ainulitsentsi. Ainulitsents on lepingu tähenduses litsents, mis annab litsentsi esemeks olevate

õiguste teostamise ainuõiguse litsentsisaajale (tellijale) ning välistab samade õiguste

teostamise kõigi teiste isikute, sh litsentsiandja (töövõtja) enda poolt. Juhul kui Eesti õigus

peaks osalt või täielikult keelama eelnimetatud tingimustel isiklike autoriõiguste

Hanget rahastatakse „2021-2027 Ühtekuuluvuspoliitika fondide meetme 21.4.7.9. „Lastele ja peredele suunatud teenused on kvaliteetsed ja

vastavad perede vajadustele“ toetuse andmise tingimuste (TAT) „Laste ja perede toetamine“, tegevus 2.2. Mitmekülgse abivajadusega laste ja

nende perede toetamine“ raames.

litsentseerimise, siis loetakse, et litsents on antud kõige laiematel tingimustel, mida Eesti

õigus võimaldab (see hõlmab iga üksiku isikliku õiguse kaupa nii litsentsitüüpi, litsentsi

territooriumi, tähtaega, tagasivõetavust kui all-litsentseeritavust). Tellijale antav isiklike

õiguste litsents ei piira mingil moel teose kasutamise viisi ega nõua tellija poolt töö

kasutamiseks töövõtja täiendavat või eelnevat luba. Tellija poolt tehtud teose hilisemate

muudatuste, lisanduste, paranduste jms puhul peab olema selgelt aru saada, et nende autoriks

ei ole töövõtja ega viimase heaks tegutsenud füüsiline isik.

5.3. Olenemata eelmises punktis sätestatust lepivad pooled kokku, et tellija näitab teose juures

mõistlikus suuruses ja paigutuses ära teose loonud füüsilis(t)e isiku(te) nime(d) ning töövõtja

ärinime ja/või kaubamärgi.

5.4. Töövõtja kinnitab ja tagab, et tal on lepingut sõlmides või ta omandab lepingu täitmise

käigus kõik vajalikud õigused, et teha võimalikuks teose suhtes kehtivate autoriõiguste

õiguspärane edasivõõrandamine või litsentseerimine tellijale käesolevas peatükis sätestatud

moel. Tellijal on õigus töövõtja poolt käesoleva punkti esimeses lauses nimetatud kohustuse

täitmist kontrollida, nõudes selleks töövõtjalt mõistliku aja jooksul selgitusi ja dokumente.

5.5. Kui töövõtja poolt tellijale üleantav töö sisaldab ka intellektuaalomandiõigusi, mis ei pärine

algupäraselt töövõtjalt või tema heaks tegutsevatelt füüsilistelt isikutelt (nt autoriõigusega

kaitstavad teosed, mille on loonud töövõtjaga mitteseotud kolmandad osapooled), siis

kohustub töövõtja tagama, et ta on omandanud kõik vajalikud õigused, et anda tellijale edasi

sellises mahus intellektuaalomandiõigused, mis võimaldavad tellijal tööd sihtotstarbeliselt,

ilma tähtajaliste piiranguteta ja ilma ühelegi kolmandale osapoolele tasu maksmata kasutada.

5.6. Kui töövõtja rikub eelmises kahes punktis sätestatud kohustust tagada endal vajalike

intellektuaalomandiõiguste olemasolu tellijale edasiandmiseks või kui töövõtja rikub

lepingu täitmisel mistahes moel kolmandate isikute intellektuaalomandiõigusi ning sellega

kaasneb tellijale kahju, on töövõtja kohustatud selle kahju täies mahus hüvitama.

5.7. Kui lepingu täitmise käigus luuakse kaitstavat tööstusomandit (sealhulgas, kuid mitte ainult

patent, kasulik mudel ja tööstusdisainilahendus), kuulub õigus selle registreerimisele

ainuisikuliselt tellijale.

5.8. Töövõtja kinnitab lepingu allkirjastamisega, et ta ei riku lepingu täitmisel kolmandate

isikute intellektuaalomandiõigusi. Kui selle kohustuse rikkumisel töövõtja poolt tekib

tellijale kahju, on töövõtja kohustatud selle kahju täies mahus hüvitama.

5.9. Töövõtja tasu kõigi käesolevas peatükis sätestatud intellektuaalomandiõiguste

võõrandamise või litsentseerimise eest sisaldub lepingu hinnas ning töövõtjal ei teki

käesoleva peatüki alusel täiendavat tasunõuet tellija vastu.

6. Teadete edastamine 6.1. Teadete edastamine toimub üldjuhul kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Juhul kui

teate edastamisel on olulised õiguslikud tagajärjed, muuhulgas näiteks poolte lepingu

lõpetamise avaldused, samuti poole nõue teisele poolele, mis esitatakse tulenevalt lepingu

rikkumisest, peavad teisele poolele edastatavad teated olema edastatud kirjalikus vormis.

Kirjaliku vormiga on võrdsustatud digitaalselt allkirjastatud vorm.

6.2. Lepinguga seotud teated edastatakse teisele poolele lepingus sätestatud kontaktisiku

kontaktandmetel. Kontaktandmete muutusest on pool kohustatud viivitamatult

informeerima teist poolt ja sellist muudatust ei käsitleta lepingu muudatusena. Kuni

kontaktandmete muutusest teavitamiseni loetakse teade nõuetekohaselt edastatuks, kui see

on saadetud poolele lepingus sätestatud kontaktandmetel.

6.3. Kirjalik teade loetakse poole poolt kättesaaduks, kui see on üle antud allkirja vastu või kui

teade on saadetud postiasutuse poolt tähitud kirjaga poole poolt teatatud aadressil ja

postitamisest on möödunud viis kalendripäeva. E-posti teel, sh digitaalselt allkirjastatud

dokumentide saatmise korral loetakse teade kättesaaduks e-kirja saatmisele järgneval

tööpäeval.

Hanget rahastatakse „2021-2027 Ühtekuuluvuspoliitika fondide meetme 21.4.7.9. „Lastele ja peredele suunatud teenused on kvaliteetsed ja

vastavad perede vajadustele“ toetuse andmise tingimuste (TAT) „Laste ja perede toetamine“, tegevus 2.2. Mitmekülgse abivajadusega laste ja

nende perede toetamine“ raames.

7. Poolte kontaktisikud

7.1. Tellija kontaktisikuks lepingu täitmisega seotud küsimustes on Merit Korbe, tel

5322 5878, e-post: [email protected]. Tellija kontaktisikul on õigus

esindada tellijat kõikides lepingu täitmisega seotud küsimustes. Lepingu muutmise, lepingu

lõpetamise ning õiguskaitsevahendite kasutamise osas on tellija kontaktisikul õigus

esindada tellijat ainult tellija esindusõigusliku isiku kirjaliku volituse olemasolul.

7.2. Töövõtja kontaktisik lepingu täitmisega seotud küsimustes on Kristiina Saks, tel

528 7669, e-post: [email protected]. Töövõtja kontaktisikul on õigus esindada

töövõtjat kõikides lepingu täitmisega seotud küsimustes. Lepingu muutmise, lepingu

lõpetamise ning õiguskaitsevahendite kasutamise osas on töövõtja kontaktisikul õigus

esindada töövõtjat ainult töövõtja esindusõigusliku isiku kirjaliku volituse olemasolul.

8. Konfidentsiaalsus ja andmekaitse

8.1. Töövõtja kohustub tagama, et tema esindajad, töötajad, lepingupartnerid ning muud isikud,

keda ta oma kohustuste täitmisel kasutab, oleksid lepingus sätestatud konfidentsiaalsuse

kohustusest teadlikud ning nõudma nimetatud isikutelt selle kohustuse tingimusteta ja

tähtajatut täitmist.

8.2. Lepingu täitmisel töövõtjale või töövõtjaga seotud isikutele teatavaks saanud isiku- ja

turvaandmed ning muu vastavalt markeeritud teave ja asjaolud, mille avalikuks tulek võiks

kahjustada tellija huve, on konfidentsiaalne. Vastavasisulise informatsiooni kolmandale

isikule kättesaadavaks tegemist töövõtja või töövõtjaga seotud isiku poolt käsitletakse kui

lepingu olulist rikkumist. Lepingu alusel konfidentsiaalseteks andmeteks loetakse ka

vahetult töö teostamisega tellija kohta töövõtjale teatavaks saanud teave. Töövõtjal ei ole

õigust nimetatud teavet avaldada ega muul viisil töödelda.

8.3. Töövõtja võib avaldada konfidentsiaalset informatsiooni, sealhulgas isikuandmeid üksnes

tellija eelneval kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis antud nõusolekul või nendele

isikutele, kellele informatsiooni avaldamise kohustus tuleneb õigusaktidest, ning seda

tingimusel, et avaldatakse vaid vältimatult vajalik hulk informatsiooni, tagades

maksimaalses võimalikus ulatuses informatsiooni konfidentsiaalsus, või isikutele, kes seda

teavet vajavad käesoleva lepingu täitmiseks ja keda on teavitatud, et selline informatsioon

on konfidentsiaalne ja nad on seotud konfidentsiaalsuskohustusega.

8.4. Konfidentsiaalne informatsioon ei hõlma endas informatsiooni, mis on avalik, st üldsusele

teada. Töövõtja võib konfidentsiaalset informatsiooni kasutada üksnes kitsalt käesoleva

lepingu täitmiseks ning töövõtjal ei ole õigust kasutada konfidentsiaalset informatsiooni

muul eesmärgil, sh kasu saamise eesmärgil või kolmandate isikute huvides.

8.5. Töövõtja kohustub tagama lepingu täitmise käigus isikuandmete töötlemise õiguspärasuse

ning vastavuse isikuandmete kaitse üldmääruses (EL 2016/679) ja teistes andmekaitse

õigusaktides sätestatud nõuetele, sh rakendama organisatsioonilisi, füüsilisi ja

infotehnoloogilisi turvameetmeid konfidentsiaalsete andmete kaitseks juhusliku või tahtliku

volitamata muutmise, juhusliku hävimise, tahtliku hävitamise, avalikustamise jms eest. Kui

kolmandale isikule avaldatakse lepingus sätestatud või õigusaktist tulenevate kohustuste

täitmiseks isikuandmeid, on töövõtja kohustatud tagama, et isik, kellele isikuandmeid

avaldatakse, järgib lepingus ja õigusaktides sätestatud isikuandmete töötlemise nõudeid.

8.6. Töövõtjal ega töövõtjaga seotud isikutel ei ole õigust anda lepingu raames teateid pressile,

meediale, üldsusele või teistele auditooriumidele ilma tellija eelneva kirjalikku taasesitamist

võimaldavas vormis antud nõusolekuta. Meediapäringute korral tuleb töövõtja vastus

kooskõlastada tellijaga.

9. Lepingu kehtivus, muutmine ja lõpetamine

9.1. Leping jõustub allkirjastamisest poolte poolt ja lepingust tulenevate kohustuste täitmiseni.

Hanget rahastatakse „2021-2027 Ühtekuuluvuspoliitika fondide meetme 21.4.7.9. „Lastele ja peredele suunatud teenused on kvaliteetsed ja

vastavad perede vajadustele“ toetuse andmise tingimuste (TAT) „Laste ja perede toetamine“, tegevus 2.2. Mitmekülgse abivajadusega laste ja

nende perede toetamine“ raames.

Lepingu lõppemine ei mõjuta selliste kohustuste täitmist, mis oma olemuse tõttu kehtivad

ka pärast lepingu lõppemist.

9.2. Juhul, kui poolest mitteoleneval põhjusel, näiteks kolmanda osapoole või sekkumise

omaniku või rakenduspartneri tegevuse viibimise tõttu, ei osutu võimalikuks töö

tegevustega alustamine või tööde teostamine selliselt, et oleks võimalik järgida ajakavas

kokkulepitud tähtaegu, alustatakse tegevustega või viiakse tegevused läbi tellija poolt

nimetatud kuupäeval pärast viivitust põhjustanud asjaolu äralangemist. Sellisel juhul

lükatakse vajadusel edasi ka lepingu lõpp- ja/või vahetähtaeg perioodi võrra, mille osas

tegevustega alustamine viibis või oli takistatud, ning lepitakse kokku vajadusel ajakava

muudatustes.

9.3. Pooltel on õigus lepingut muuta RHS § 123 lg 1 p 2 alusel, kui:

9.3.1. lepingu sõlmimise viibimise tõttu, sh tulenevalt riigihankega seonduvatest

võimalikest vaidlustus- ja kohtumenetlustest, ei osutu võimalikuks tööga alustamine

selliselt, et oleks võimalik järgida lepingu tähtaegu, alustatakse töödega tellija poolt

nimetatud kuupäeval pärast viivitust põhjustanud asjaolu äralangemist. Sellisel juhul

lükatakse edasi ka lepingu lõppkuupäeva perioodi võrra, mille osas tööga alustamine

viibis. Kui töö teostamine lepingu tähtaegu järgides osutub seetõttu võimatuks, on

tellijal õigus lükata tähtaega vastavalt edasi ja määrata uued tegevuste ja aruandluse

tähtajad;

9.3.2. lepingu täitmise ajal esinevad inimeste tervise ja ohutu elukeskkonna tagamise

vajadusest tingitud põhjused (nt COVID-19 sarnane haiguspuhang, sõjategevus,

keemia- või loodusõnnetus vms) või pannakse õigusaktiga kehtima lepingu pooltele

kohustuslikud lepingu täitmist takistavad meetmed (nt kehtestatakse riikliku

eriolukord ja sellega seonduvad liikumis- või kogunemispiirangud), mistõttu ei

osutu võimalikuks töö teostamine (näiteks intervjuude läbiviimine jms) lepingus

sätestatud tingimustel või mõistlike alternatiivsete meetoditega, on pooltel õigus

muuta lepingus esitatud aja- ja/või tegevuskava ja/või pikendada lepingu täitmise

tähtaega proportsionaalselt lepingu täitmist takistanud asjaolude esinemise aja võrra;

9.3.3. lepingu punktis 3.4 viidatud loa saamine on viibinud võrreldes asjaajamisele kuluva

eeldatava ajaga (kuus nädalat) või kui tellija on viivitanud vajalike juhiste

üleandmisega, on pooltel õigus muuta lepingus esitatud aja- ja/ või tegevuskava

ja/või pikendada lepingu täitmise tähtaega. Kõik töö tähtaegu puudutavad

muudatused vormistatakse kirjalikult lepingu lisana.

9.4. Lepingu aja- ja/või tegevuskava ja/või täitmise tähtaega on lubatud pikendada lepingu

täitmise ajal kehtinud piirangute või muu lepingu nõuetekohast täitmist takistava asjaolu

kehtivuse aja võrra.

9.4.1. Töövõtja esitab aja- ja/või tegevuskava muutmiseks ja/või lepingu tähtaja

pikendamiseks tellijale taotluse, milles näitab põhjendused ja selgitused, milliseid

aja- ja/või tegevuskavas olevaid tegevusi on võimalik kavandatud ajal läbi viia ning

millised tegevused tuleks edasi lükata, sest neid ei ole võimalik läbi viia mõistlike

alternatiivsete meetoditega.

9.4.2. Tegevuste osas, milles ajakava järgimine on takistatud kehtestatud piirangute ja

keeldude tõttu, lepivad pooled tegevuste uue ajakava kokku 10 tööpäeva jooksul

piirangute ja keeldude äralangemisest.

9.5. Kumbki pool ei tohi lepingust tulenevaid õigusi ega kohustusi üle anda ega muul viisil

loovutada kolmandale isikule ilma teise poole eelneva kirjaliku nõusolekuta.

9.6. Tellijal on õigus leping mõjuva põhjuse olemasolul ennetähtaegselt üles öelda, eelkõige kui

tal puuduvad lepingu täitmiseks rahalised vahendid või kaob vajadus töö järele või kui

töövõtja likvideeritakse või reorganiseeritakse, kusjuures lepingust tulenevad töövõtja

kohustused ei lähe üle tema õigusjärglasele. Tellija teatab töövõtjale ülesütlemisest

kirjalikult ette vähemalt 15 kalendripäeva. Tellija tasub töövõtjale lepingu lõppemise

Hanget rahastatakse „2021-2027 Ühtekuuluvuspoliitika fondide meetme 21.4.7.9. „Lastele ja peredele suunatud teenused on kvaliteetsed ja

vastavad perede vajadustele“ toetuse andmise tingimuste (TAT) „Laste ja perede toetamine“, tegevus 2.2. Mitmekülgse abivajadusega laste ja

nende perede toetamine“ raames.

hetkeks faktiliselt teostatud töö eest.

10. Lõppsätted

10.1. Pooled juhinduvad lepingu täitmisel Eesti Vabariigis kehtivatest õigusaktidest. Kui lepingu

mõni säte osutub vastuolus olevaks Eesti Vabariigis kehtivate õigusaktidega, ei mõjuta see

ülejäänud sätete kehtivust.

10.2. Töövõtja on teadlik, et leping on avaliku teabe seaduses sätestatud ulatuses avalik.

10.3. Lepingu täitmise keel on eesti keel.

10.4. Lepinguga seotud vaidlused, mida pooled ei ole suutnud läbirääkimiste teel lahendada,

lahendatakse Harju Maakohtus.

(allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt)

Maret Maripuu Karin Niinas

Peadirektor juhatuse liige

„Lastemajateenuse sihtrühma laiendamise uuring Sotsiaalkindlustusametile“ (300086)

Hanget rahastatakse „2021-2027 Ühtekuuluvuspoliitika fondide meetme 21.4.7.9. „Lastele ja peredele

suunatud teenused on kvaliteetsed ja vastavad perede vajadustele“ toetuse andmise tingimuste (TAT)

„Laste ja perede toetamine“, tegevus 2.2. Mitmekülgse abivajadusega laste ja nende perede toetamine“

raames.

Töövõtulepingu Lisa 1 ANDMETÖÖTLUSE LEPING Käesolev isikuandmete töötlemist puudutav lepingulisa (edaspidi: lisa) on lahutamatu osa riigihanke „Lastemajateenuse sihtrühma laiendamise uuring Sotsiaalkindlustusametile“, viitenumber 300086, tulemusena sõlmitud töövõtulepingust nr [lepingu nr] (edaspidi: leping), mis sõlmitakse Sotsiaalkindlustusameti (edaspidi: vastutav töötleja) ja aktsiaselts Emor (edaspidi: volitatud töötleja) vahel. Vastutavat töötlejat ja volitatud töötlejat nimetatakse edaspidi eraldi ka kui pool ning ühiselt kui pooled. 1. Eesmärk 1.1. Käesoleva lisa eesmärk on kokku leppida vastastikustes õigustes ja kohustuses, mida

pooled lepingu täitmisega kaasneval isikuandmete töötlemisel järgivad. Käesolev lisa kujutab endast pooli omavahel siduvat andmetöötluslepingut Euroopa Liidu isikuandmete kaitse üldmääruse (2016/679) (edaspidi: üldmäärus) artikli 28 lõike 3 tähenduses.

1.2. Füüsiliste isikute (edaspidi: andmesubjektide) kategooriad ja nende kohta käivate isikuandmete liigid, mida lepingu täitmisel töödeldakse, isikuandmete töötlemise kestus, iseloom ja eesmärgid ning vastutava töötleja esmased dokumenteeritud juhised sisalduvad lepingus, sh selle juurde kuuluvates dokumentides. Vastutav töötleja võib anda isikuandmete töötlemiseks volitatud töötlejale täiendavaid dokumenteeritud juhiseid.

1.3. Pooled kohustuvad lepingu täitmisel järgima kõiki kohalduvaid andmekaitsealaseid õigusakte, kuid ka suuniseid, juhendeid ja tegevusjuhiseid, mis on koostatud isikuandmete kaitse valdkonnas järelevalve, teavitus- ja ennetustöö korraldamise eest vastutava kohaliku ja/või Euroopa Liidu asutuse poolt.

2. Mõisted 2.1. Käesolevas lisas olevate mõistete sisustamisel lähtutakse üldmääruses sätestatust,

sealhulgas järgmistest terminitest ja nende definitsioonidest: 2.1.1. „Isikuandmed“ – igasugune teave tuvastatud või tuvastatava füüsilise isiku kohta;

tuvastatav füüsiline isik on isik, keda saab otseselt või kaudselt tuvastada, eelkõige sellise identifitseerimistunnuse põhjal nagu nimi, isikukood, asukohateave, võrguidentifikaator või selle füüsilise isiku ühe või mitme füüsilise, füsioloogilise, geneetilise, vaimse, majandusliku, kultuurilise või sotsiaalse tunnuse põhjal;

2.1.2. „Isikuandmete töötlemine“ – iga isikuandmete või nende kogumitega tehtav automatiseeritud või automatiseerimata toiming või toimingute kogum, näiteks kogumine, dokumenteerimine, korrastamine, struktureerimine, säilitamine, kohandamine ja muutmine, päringute tegemine, lugemine, kasutamine, edastamise, levitamise või muul moel kättesaadavaks tegemise teel avalikustamine, ühitamine või ühendamine, piiramine, kustutamine või hävitamine;

2.1.3. „Isikuandmetega seotud rikkumine“ – turvanõuete rikkumine, mis põhjustab edastatavate, salvestatud või muul viisil töödeldavate isikuandmete juhusliku või ebaseadusliku hävitamise, kaotsimineku, muutmise või loata avalikustamise või neile juurdepääsu.

3. Isikuandmete töötlemine 3.1. Volitatud töötleja kohustub töötlema isikuandmeid üksnes lepingu täitmise eesmärgil,

vastutava töötleja dokumenteeritud juhiste alusel, lepingus kirjeldatud ulatuses ja viisil ning vastavalt käesolevas lisas sätestatud tingimustele. Kui see on lepingu täitmiseks vajalik, võib volitatud töötleja isikuandmeid töödelda ka järgmistel eesmärkidel:

„Lastemajateenuse sihtrühma laiendamise uuring Sotsiaalkindlustusametile“ (300086)

Hanget rahastatakse „2021-2027 Ühtekuuluvuspoliitika fondide meetme 21.4.7.9. „Lastele ja peredele

suunatud teenused on kvaliteetsed ja vastavad perede vajadustele“ toetuse andmise tingimuste (TAT)

„Laste ja perede toetamine“, tegevus 2.2. Mitmekülgse abivajadusega laste ja nende perede toetamine“

raames.

3.1.1. asjakohaste info- ja sidesüsteemide hooldamine, tagades sellise töötlemise

vastavuse käesolevas lisas nimetatud õigusaktidele ja juhenditele. 3.2. Volitatud töötleja teavitab andmesubjekte nende isikuandmete töötlemistingimustest ja

tagab, et tal on isikuandmete töötlemiseks vajalikud õigused ja nõusolekud. 3.3. Volitatud töötleja vastutab vastutavale töötlejale edastatud isikuandmete õigsuse ja

kättesaadavaks tegemise eest. 3.4. Kui volitatud töötleja ei ole vastutava töötleja juhistes kindel, kohustub ta mõistliku aja

jooksul vastutava töötlejaga selgituste või täiendavate juhiste saamiseks ühendust võtma. Volitatud töötleja teavitab vastutavat töötlejat viivitamatult kõigist avastatud vastuoludest dokumenteeritud juhiste ja käesolevas lisas nimetatud õigusaktide või juhendite vahel.

3.5. Volitatud töötleja võib isikuandmete töötlemiseks kasutada teisi volitatud töötlejaid (edaspidi: teine volitatud töötleja) üksnes vastutava töötleja igakordsel eelneval loal, mis on antud vähemalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis.

3.6. Ilma vastutava töötleja kirjalikku taasesitamist võimaldava loata võib volitatud töötleja kasutada isikuandmete töötlemiseks teisi volitatud töötlejaid üksnes juhul, kui see on vajalik volitatud töötleja info- ja sidesüsteemide hoolduseks, kui hoolduse läbiviimine ilma isikuandmeid töötlemata pole võimalik. Sellisel juhul teavitab volitatud töötleja vastutavat töötlejat teise volitatud töötleja kaasamise, lisamise või asendamise kavatsusest, andes seeläbi vastutavale töötlejale võimaluse esitada ettepaneku suhtes vastuväiteid. Kui vastutav töötleja ei ole esitanud volitatud töötlejale 10 kalendripäeva jooksul vastuväiteid või kui vastutav töötleja selle heaks kiidab, võib volitatud töötleja teavituses märgitud viisil teise volitatud töötleja kaasata, lisada või asendada. 3.6.1. Volitatud töötleja vastutab kõigi teiste volitatud töötlejate tegevuse eest nagu enda

tegevuse eest ning sõlmib teise volitatud töötlejaga isikuandmete töötlemiseks kirjalikud lepingud vastavalt üldmääruse artikli 28 lõikele 4, milles sisalduvad käesolevas lisas sätestatuga vähemalt samaväärsed andmekaitsekohustused.

3.6.2. Kui vastutav töötleja on andnud volitatud töötlejale loa kasutada lepingust tulenevate kohustuste täitmiseks teisi volitatud töötlejaid, on lepingust tulenevatele küsimustele vastamisel kontaktisikuks vastutavale töötlejale üksnes volitatud töötleja ning volitatud töötleja tagab selle, et kõnealune teine volitatud töötleja täidab lepingu nõudeid. Vastutav töötleja võib igal ajahetkel võtta tagasi volitatud töötlejale antud loa teise volitatud töötleja kasutamiseks.

3.7. Volitatud töötleja kohustub hoidma lepingu täitmise käigus teatavaks saanud isikuandmeid konfidentsiaalsena ning mitte töötlema isikuandmeid muul kui lepingus sätestatud eesmärgil. Samuti kohustub volitatud töötleja tagama, et isikuandmeid töötlema volitatud isikutel (sh volitatud töötleja töötajad, teised volitatud töötlejad ja nende töötajad jt, kellel on ligipääs lepingu täitmise käigus töödeldavatele isikuandmetele) lasub samaväärne konfidentsiaalsuskohustus.

3.8. Volitatud töötleja kohustub rakendama asjakohaseid turvameetmeid, muu hulgas tehnilisi ja korralduslikke, viisil, et isikuandmete töötlemine vastaks üldmääruse artikli 32 nõuetele, sealhulgas: 3.8.1. vältima kõrvaliste isikute ligipääsu isikuandmete töötlemiseks kasutatavatele

andmetöötlusseadmetele; 3.8.2. ära hoidma andmekandjate omavolilist teisaldamist; 3.8.3. tagama, et tagantjärele oleks võimalik kindlaks teha, millal, kelle poolt ja milliseid

isikuandmeid töödeldi (sh kui andmeid töödeldi omavoliliselt); 3.8.4. tagama, et igal isikuandmete töötlemises osaleval isikul oleks juurdepääs ainult

temale tööülesannete täitmiseks vajalikele isikuandmetele. 3.9. Volitatud töötleja aitab võimaluste piires vastutaval töötlejal asjakohaste tehniliste ja

korralduslike meetmete abil täita vastutava töötleja kohustusi vastata kõigile andmesubjekti taotlustele oma õiguste teostamisel, muu hulgas edastades kõik

„Lastemajateenuse sihtrühma laiendamise uuring Sotsiaalkindlustusametile“ (300086)

Hanget rahastatakse „2021-2027 Ühtekuuluvuspoliitika fondide meetme 21.4.7.9. „Lastele ja peredele

suunatud teenused on kvaliteetsed ja vastavad perede vajadustele“ toetuse andmise tingimuste (TAT)

„Laste ja perede toetamine“, tegevus 2.2. Mitmekülgse abivajadusega laste ja nende perede toetamine“

raames.

andmesubjektidelt saadud andmete kontrollimise, parandamise ja kustutamise, andmetöötluse keelamise ja muud taotlused vastutavale töötlejale viivitamatult nende saamisest alates. Andmesubjekti taotluse lahendamise otsustab vastutav töötleja. Volitatud töötleja ei vasta andmesubjekti või mistahes muu kolmanda isiku päringule ilma vastutava töötleja eelneva kooskõlastuseta.

3.10. Volitatud töötleja aitab vastutaval töötlejal täita üldmääruse artiklites 32–36 sätestatud kohustusi, võttes arvesse isikuandmete töötlemise laadi ja volitatud töötlejale kättesaadavat teavet.

3.11. Vastutav töötleja võib viia läbi auditeid, eesmärgiga kontrollida volitatud töötleja käesolevast lisast tulenevate kohustuste täitmist. Volitatud töötleja teeb sel eesmärgil vastutava töötleja kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis taotluse alusel kättesaadavaks kogu teabe, mis on vajalik käesolevas lisas sätestatud kohustuste täitmise tõendamiseks . Pooled on kokku leppinud, et: 3.11.1. vastutava töötleja auditeid võib läbi viia vastutav töötleja ja/või kolmas isik, keda

vastutav töötleja on selleks volitanud; 3.11.2. volitatud töötlejal on kohustus anda vastutavale töötlejale teavet, sh andmeid ja

dokumente, mida on vaja selleks, et tõendada käesoleva lisa nõuetekohast järgimist;

3.11.3. vastutav töötleja käsitleb volitatud töötlejalt auditi raames saadud teavet konfidentsiaalsena.

3.12. Volitatud töötleja suunab kõik järelevalveasutuste päringud viivitamatult, kuid hiljemalt päringu saamisele järgneva 3 kalendripäeva jooksul otse vastutavale töötlejale, kuna suhtluses järelevalveasutustega pole volitatud töötlejal õigust vastutavat töötlejat esindada ega tema nimel tegutseda. Volitatud töötleja teeb järelevalveasutuse päringute lahendamisel ja neile vastamisel, iseäranis volitatud töötlejat puudutavates küsimustes või toimingutes, vastutava töötlejaga igakülgselt koostööd.

4. Isikuandmete töötlemine väljaspool Euroopa Liitu ja Euroopa Majanduspiirkonda

4.1. Volitatud töötleja võib edastada isikuandmeid väljaspool Euroopa Liitu ja Euroopa Majanduspiirkonda asuvale vastuvõtjale (sh teisele volitatud töötlejale), ainult juhul, kui vastavaks andmeedastuseks ja edasiseks andmetöötluseks esineb õiguslik alus, sh: 4.1.1. vastuvõtjale, kes asub riigis, kus on Euroopa Komisjoni kaitse piisavuse otsuse

kohaselt tagatud Euroopa Liidu ja Euroopa Majanduspiirkonnaga samaväärne isikuandmete kaitse tase; või

4.1.2. asjakohaste kaitsemeetmete rakendamisel üldmääruse artikli 46 tähenduses. 4.2. Eelmises punktis sätestatust sõltumata töötleb volitatud töötleja isikuandmeid väljaspool

Euroopa Liitu ja Euroopa Majanduspiirkonda (sh edastab kolmandas riigis asuvale vastuvõtjale) üksnes vastutava töötleja igakordsel kirjalikul loal.

5. Pilvepõhise AI keelamine 5.1. Isikuandmeid ei tohi sisestada või edastada avalikesse või kommertslikesse tehisintellekti

süsteemidesse (nt Deepseek, ChatGPT, Google Bard, Microsoft Copilot jt). 6. Isikuandmete töötlemisega seotud rikkumistest teavitamine 6.1. Volitatud töötleja teavitab vastutavat töötlejat kõikidest isikuandmete töötlemisega seotud

rikkumistest, või kui on alust kahtlustada, et selline rikkumine on aset leidnud, ilma põhjendamatu viivituseta alates hetkest, kui volitatud töötleja või tema poolt kasutatav teine volitatud töötleja saab isikuandmete töötlemisega seotud rikkumisest või selle kahtlusest teada.

„Lastemajateenuse sihtrühma laiendamise uuring Sotsiaalkindlustusametile“ (300086)

Hanget rahastatakse „2021-2027 Ühtekuuluvuspoliitika fondide meetme 21.4.7.9. „Lastele ja peredele

suunatud teenused on kvaliteetsed ja vastavad perede vajadustele“ toetuse andmise tingimuste (TAT)

„Laste ja perede toetamine“, tegevus 2.2. Mitmekülgse abivajadusega laste ja nende perede toetamine“

raames.

6.2. Volitatud töötleja peab viivitamatult, aga mitte hiljem kui 24 tundi pärast rikkumisest teada

saamist edastama vastutavale töötlejale kogu isikuandmetega seotud rikkumist puudutava asjakohase informatsiooni, täites käesolevas lisas toodud isikuandmete töötlemise rikkumisest teavitamise vormi (edaspidi: vorm) ja lisades juurde muu asjakohase dokumentatsiooni. Juhul, kui kõiki asjaolusid ei ole võimalik selleks ajaks välja selgitada, esitab volitatud töötleja vastutavale töötlejale vormi esialgsete andmetega. Täiendatud vorm lõpliku informatsiooniga rikkumise asjaolude kohta tuleb esitada vastutavale töötlejale esimesel võimalusel pärast esialgsete andmetega vormi esitamist.

6.3. Volitatud töötleja teeb isikuandmetega seotud rikkumise või selle kahtluse korral vastutava töötlejaga igakülgset koostööd selleks, et koostada tegevusplaan ja rakendada seda isikuandmetega seotud rikkumise või selle kahtluse kõrvaldamiseks. Volitatud töötleja peab tegema kõik temalt mõistlikult oodatava, et isikuandmetega seotud rikkumise jätkumist ja edasisi rikkumisi ära hoida ning kahju vähendada.

6.4. Järelevalveasutuse ja/või andmesubjekti teavitamise vajaduse üle isikuandmetega seotud rikkumise või selle kahtluse korral otsustab vastutav töötleja. Volitatud töötleja ei edasta järelevalveasutusele, andmesubjektile või mistahes muule kolmandale isikule teavitust ilma vastutava töötleja eelneva kooskõlastuseta.

7. Muud sätted 7.1. Volitatud töötleja kohustub lepingu lõppemisel kustutama, hävitama või tagastama

vastutavale töötlejale kõik lepingu alusel töödeldavad isikuandmed ja nende koopiad vastavalt vastutava töötleja antud dokumenteeritud juhistele. Kui pole antud teistsuguseid juhiseid, siis tuleb isikuandmed kustutada, hävitada või tagastada hiljemalt 10 kalendripäeva jooksul alates lepingu lõppemisest, välja arvatud juhul, kui Euroopa Liidu või selle liikmesriigi õiguse kohaselt nõutakse andmete säilitamist. Isikuandmete kustutamise, hävitamise ja/või tagastamise kulud kannab volitatud töötleja.

7.2. Volitatud töötleja väljastab vastutavale töötlejale volitatud töötleja esindusõigusega isiku kirjaliku kinnituse, et tema ja kõik tema kasutatud teised volitatud töötlejad on teinud eelmises punktis nimetatud toimingud.

7.3. Volitatud töötleja teavitab vastutavat töötlejat kirjalikult kõigist muudatustest, mis võivad mõjutada volitatud töötleja võimet või väljavaateid pidada kinni käesolevast lisast ja vastutava töötleja dokumenteeritud juhistest. Pooled lepivad kõigis käesolevat lisa puudutavates täiendustes ja muudatustes kokku kirjalikult.

7.4. Kohustused, mis oma iseloomu tõttu peavad jääma jõusse hoolimata käesoleva lisa kehtivuse lõppemisest, nagu konfidentsiaalsuskohustus, jäävad jõusse ka pärast käesoleva lisa kehtivuse lõppemist ning nendele rakendatakse lepingus sätestatut, kui käesolevas lisas ei ole kokku lepitud teisiti.

Vastutav töötleja Volitatud töötleja

„Lastemajateenuse sihtrühma laiendamise uuring Sotsiaalkindlustusametile“ (300086)

Hanget rahastatakse „2021-2027 Ühtekuuluvuspoliitika fondide meetme 21.4.7.9. „Lastele ja peredele

suunatud teenused on kvaliteetsed ja vastavad perede vajadustele“ toetuse andmise tingimuste (TAT)

„Laste ja perede toetamine“, tegevus 2.2. Mitmekülgse abivajadusega laste ja nende perede toetamine“

raames.

Lisa ISIKUANDMETE TÖÖTLEMISE RIKKUMISEST TEAVITAMISE VORM 1. Kontaktandmed Isik, kellelt saab rikkumise asjaolude kohta täiendavat informatsiooni ja tema kontaktandmed: ___________________________________________________________________________ 2. Teavituse tüüp (märgi kast, üks või mitu valikut)

☐ Eelteavitus

☐ Lõplik teavitus

☐ Varasema teavituse täiendamine

3. Aeg (sisesta kuupäev ja märgi kast) Millal sain rikkumisest teada (kuupäev/kuu/aasta):_________________________________________ Rikkumine toimus pikemal perioodil (algus- ja lõppkuupäev/kuu/aasta):_________________________

☐ Toimus ühekordne rikkumine

☐ Rikkumine jätkuvalt toimub

4. Rikkumise andmed Kirjelda, mis juhtus ning kuidas rikkumise avastasite: ___________________________________________________________________________ ______ ___________________________________________________________________________ ______ Rikkumise asjaolud (märgi kast, üks või mitu valikut)

☐ Seade isikuandmetega on kaotatud või varastatud

☐ Paberdokument on varastatud, kaotatud või jäetud mitteturvalisse keskkonda

☐ Isikuandmete loata avaldamine

☐ Isikuandmeid nägi vale isik

☐ Isikuandmed edastati valele isikule

☐ Infosüsteemidesse loata või ebaseaduslik sisenemine (nt häkkimine, pahavara, lunavara või

õngitsusrünne)

☐ Isikuandmed olid kättesaadavad seoses andmekandjate ebapiisava hävitamisega

☐ Muud (palun täpsusta):

___________________________________________________________________________ ______ ___________________________________________________________________________ ______ Miks rikkumine toimus (märgi kast, üks või mitu valikut)

☐ Organisatsiooni töökorralduse reeglite, sisekorra rikkumine

☐ Töötajate vähene teadlikkus (nt puudulikud sisekorrad ja töökorralduse reeglid, töötajate

mittepiisav koolitus)

☐ Inimlik viga

☐ Tehniline viga

„Lastemajateenuse sihtrühma laiendamise uuring Sotsiaalkindlustusametile“ (300086)

Hanget rahastatakse „2021-2027 Ühtekuuluvuspoliitika fondide meetme 21.4.7.9. „Lastele ja peredele

suunatud teenused on kvaliteetsed ja vastavad perede vajadustele“ toetuse andmise tingimuste (TAT)

„Laste ja perede toetamine“, tegevus 2.2. Mitmekülgse abivajadusega laste ja nende perede toetamine“

raames.

Muu (nimetage siin ka koostööpartner(id) nt teine volitatud töötleja, kui rikkumine toimus tema juures):_____________________________________________________________________ ______ ___________________________________________________________________________ ______ ___________________________________________________________________________ ______

☐ Asjaolud pole veel teada

5. Rikkumisest puudutatud isikuandmed Rikkumisest puudutatud kaustade, dokumentide, failide, e-kirjade, andmebaaside arv, mis sisaldavad isikuandmeid. (nt mitu dokumenti edastati valele inimesele; märgi kast, valides vahemik või sisesta täpne arv või märgi „pole teada“)

☐ 1-9

☐ 10-49

☐ 50-99

☐ 100-499

☐ 500-999

☐ 1000-4999

☐ 5000 – 9999

☐ 10000 ja rohkem

Kui on teada, sisesta täpne arv:______

☐ Pole veel teada

Tee järgnevalt valik, millised isikuandmeid rikkumine puudutab (märgi kast, üks või mitu valikut)

☐ Ees-, perenimi

☐ Sünniaeg

☐ Isikukood

☐ E-post

☐ Telefoni nr

☐ Postiandmed või elukoha aadress

☐ Kasutajanimed, salasõnad

☐ Maksevahendite andmed (andmed, mis võimaldavad võtta üle isiku maksevahendi)

☐ Majandus või finantsandmed (tehingu ajalugu, majanduslikku seisundit näitavad andmed,

maksevõime hindamine)

☐ AK teavet sisaldavad dokumendid (sh ameti- ja kutsesaladusega kaitstud teave)

☐ Geolokatsiooni andmed

☐ Suhtlusandmed (nt kes kellega ja millal rääkis, kirjutas)

☐ Andmed süüteoasjades süüdimõistvate kohtuotsuste ja süütegude kohta

☐ Lapsendamissaladuse andmed

☐ Andmed sotsiaalkaitsevajaduse või eestkoste kohta

☐ Rassiline või etniline päritolu

☐ Poliitilised vaated

☐ Usulised või filosoofilised (maailmavaatelised) veendumused

☐ Ametiühingusse kuulumine

☐ Geneetilised andmed

„Lastemajateenuse sihtrühma laiendamise uuring Sotsiaalkindlustusametile“ (300086)

Hanget rahastatakse „2021-2027 Ühtekuuluvuspoliitika fondide meetme 21.4.7.9. „Lastele ja peredele

suunatud teenused on kvaliteetsed ja vastavad perede vajadustele“ toetuse andmise tingimuste (TAT)

„Laste ja perede toetamine“, tegevus 2.2. Mitmekülgse abivajadusega laste ja nende perede toetamine“

raames.

☐ Biomeetrilised andmed

☐ Terviseandmed

☐ Seksuaalelu ja seksuaalne sättumus

Muu (palun täpsusta):________________________________________________________________ ___________________________________________________________________________ ______ Kas isikuandmed olid asjakohaselt krüpteeritud? (sh krüptovõtmeid ei ole kompromiteeritud ja need on andmetöötleja kontrolli all. Märgi kast, üks valik)

☐ Jah

☐ Ei

6. Rikkumisest puudutatud isikud Rikkumisest puudutatud isikute arv (märgi kast, valides vahemik või sisesta täpne arv või märgi „pole teada“)

☐ 1-9

☐ 10-49

☐ 50-99

☐ 100-499

☐ 500-999

☐ 1000-4999

☐ 5000-9999

☐ 10000 ja rohkem

Kui on teada, sisesta täpne arv:_______

☐ Pole veel teada

Tee järgnevalt valik, milliseid isikute kategooriaid rikkumine puudutab (märgi kast, üks või mitu valikut)

☐ Töötajad

☐ Kliendid

☐ Alaealised (nt õpilased, lapsed).

☐ Patsiendid

☐ Sotsiaalset kaitset vajavad inimesed

Muu (palun selgita):_________________________________________________________________ ___________________________________________________________________________ ______ ___________________________________________________________________________ ______ 7. Võimalikud tagajärjed rikkumisest puudutatud isikutele Konfidentsiaalsuskadu (andmetele said juurepääsu selleks mittevolitatud isikud. Märgi kast, üks või mitu valikut)

☐ Oht isikuandmete ulatuslikumaks töötlemiseks kui näeb ette esialgne eesmärk või isiku

nõusolek

☐ Oht isikuandmete kokku viimiseks muu isikuid puudutava infoga

„Lastemajateenuse sihtrühma laiendamise uuring Sotsiaalkindlustusametile“ (300086)

Hanget rahastatakse „2021-2027 Ühtekuuluvuspoliitika fondide meetme 21.4.7.9. „Lastele ja peredele

suunatud teenused on kvaliteetsed ja vastavad perede vajadustele“ toetuse andmise tingimuste (TAT)

„Laste ja perede toetamine“, tegevus 2.2. Mitmekülgse abivajadusega laste ja nende perede toetamine“

raames.

☐ Oht, et isikuandmeid kasutatakse teistel eesmärkidel ja/või ebaõiglasel viisil

Muu (palun täpsusta):________________________________________________________________ ___________________________________________________________________________ ______ ___________________________________________________________________________ ______ Tervikluse kadu (andmeid on volitamata muudetud. Märgi kast, üks või mitu valikut)

☐ Oht, et isikuandmeid on muudetud ja kasutatud, kuigi need ei pruugi olla enam kehtivad

☐ Oht, et isikuandmeid on muudetud muul moel kehtivateks andmeteks ja neid on hiljem

kasutatud teistel eesmärkidel Muu (palun täpsusta):________________________________________________________________ ___________________________________________________________________________ ______ ___________________________________________________________________________ ______ Käideldavuse kadu (puudub õigeaegne ja hõlbus juurdepääs andmetele. Märgi kast)

☐ Puudub võime osutada rikkumisest puudutatud isikutele kriitilist (elutähtsat) teenust

Muu (palun täpsusta):________________________________________________________________ ___________________________________________________________________________ ______ ___________________________________________________________________________ ______ Füüsiline, varaline või mittevaraline kahju või muu samaväärne tagajärg (märgi kast, üks või mitu valikut)

☐ Isik jääb ilma kontrollist oma isikuandmete üle

☐ Isiku õiguste piiramine (nt ei saa kasutada teenust või lepingust tulenevaid õigusi)

☐ Õiguslik tagajärg (nt isik ei saa hüvitist, toetust, luba mõneks tegevuseks)

☐ Diskrimineerimine

☐ Identiteedivargus

☐ Pettus

☐ Rahaline kahju

☐ Kahju tervisele

☐ Risk elule

☐ Pseudonümiseerimise loata tühistamine

☐ Mainekahju

☐ Usalduse kadu

☐ AK teabe või ameti- ja kutsesaladusega kaitstud teabe kadu

Muu (palun täpsusta):________________________________________________________________ 8. Rikkumisega seotud järeltegevused Isikute teavitamine Juba teavitatud (kuupäev/kuu/aasta):_____________ Kuidas teavitus toimus (märgi kast, üks või mitu valikut):

☐ E-kirjaga

„Lastemajateenuse sihtrühma laiendamise uuring Sotsiaalkindlustusametile“ (300086)

Hanget rahastatakse „2021-2027 Ühtekuuluvuspoliitika fondide meetme 21.4.7.9. „Lastele ja peredele

suunatud teenused on kvaliteetsed ja vastavad perede vajadustele“ toetuse andmise tingimuste (TAT)

„Laste ja perede toetamine“, tegevus 2.2. Mitmekülgse abivajadusega laste ja nende perede toetamine“

raames.

☐ Lühisõnumiga (SMS)

☐ Helistamisega

☐ Meedias sh sotsiaalmeedias

☐ Asutuse/ettevõtte võrgulehel

Muu (palun täpsusta):________________________________________________________________ Mis oli teavituse sisu:________________________________________________________________ ___________________________________________________________________________ ______ ___________________________________________________________________________ ______ Veel pole teavitanud, kuid teavitame: (kuupäev/kuu/aasta):_____________

☐ Pole selge kas on vaja teavitada

☐ Ei ole vajalik teavitada

Kui pidasite vajalikuks isikuid mitte teavitada, siis selgitage, kuidas jõudsite järeldusele, et rikkumisega ei kaasne isikute õigustele ja vabadustele suurt riski: ___________________________________________________________________________ ______ ___________________________________________________________________________ ______ Kirjeldage kavandatud ja rakendatud meetmeid rikkumise lahendamiseks, kahjulike mõjude leevendamiseks ja ennetamiseks tulevikus: ___________________________________________________________________________ ______ ___________________________________________________________________________ ______ 9. Rikkumise piiriülene mõju Millises riigis on teie peamine tegevuskoht? (palun kirjuta riigi nimi):___________________________ Rikkumisest on puudutatud ka teiste EL riikide isikud:

☐ Ei

☐ Jah (palun täpsusta, milliste riikide ning tooge välja isikute arv riikide lõikes. Kui puudutatud

isikuandmete koosseis on riigiti erinev, tooge ka see välja): ___________________________________________________________________________ ______

„Lastemajateenuse sihtrühma laiendamise uuring Sotsiaalkindlustusametile“ (300086)

Hanget rahastatakse „2021-2027 Ühtekuuluvuspoliitika fondide meetme 21.4.7.9. „Lastele ja peredele suunatud teenused on kvaliteetsed ja vastavad perede vajadustele“ toetuse andmise tingimuste (TAT) „Laste ja perede toetamine“, tegevus 2.2. Mitmekülgse abivajadusega laste ja nende perede toetamine“ raames.

1

Lisa 2

LASTEMAJA ROLL SEKSUAALSELT VÄÄRKOHELDUD LASTE ABISTAMISEL JA

LASTEMAJA SIHTRÜHMA LAIENDAMINE

Tellitava uuringu tehniline kirjeldus

1. Uuringu tellija andmed

Organisatsiooni nimi

Sotsiaalkindlustusamet

Postiaadress (tänav, maja, linn, postiindeks)

Paldiski mnt. 80a, Tallinn

Organisatsiooni esindusõiguslik isik (nimi, ametikoht, e-posti aadress)

Maret Maripuu (Sotsiaalkindlustusameti peadirektor;

[email protected])

Projektihanke kontaktisik (nimi, ametikoht, e-posti aadress)

Merit Korbe (Sotsiaalkindlustusameti laste heaolu osakonna traumeeritud laste toetamise

talituse ekspert; [email protected])

2. Lastemajateenuse kirjeldus

Sotsiaalkindlustusameti (edaspidi SKA) lastemajateenus on riigi poolt korraldatud ja rahastatud

lapsesõbralik mitut eriala ühendav teenus seksuaalselt väärkoheldud ja kahjustava

seksuaalkäitumisega lastele1 üle Eesti. Lastemaja asetab esikohale lapse õigused ja toob ühe

katuse alla kokku erinevate valdkondade spetsialistid (lastekaitsetöötaja, politseiametnik,

prokurör, psühholoog jt), kelle ühine eesmärk on taastada lapse heaolu ja turvatunne.

Lastemajateenus aitab kaasa seksuaalselt väärkoheldud laste paremale tuvastamisele, tagab

lapsesõbralikuma kohtlemise kriminaalmenetluses ning korraldab lastele ja peredele vajaliku abi.

Lastemaja meeskond hindab lapse tervislikku ja sotsiaalset olukorda ning edasist abivajadust,

viib läbi juhtumi lahendamiseks vajalikud uurimistoimingud, pakub lapsele abi ja nõustamist ning

suunab vajadusel pere psühholoogi või terapeudi vastuvõtule.

Lastemajad asuvad Tallinnas, Tartus, Jõhvis ja Pärnus ning teenust osutatakse kõikidele seda

vajavatele lastele Eestis. Eesti esimene lastemaja avati Tallinnas (2017), järgmine Tartus (2018),

seejärel Jõhvis (2020) ja Pärnus (2022). Perioodil 2017-2024 pöördus lastemajadesse kokku

3910 last.

1 Käesoleva uuringu fookuses ei ole kahjustava seksuaalkäitumisega lapsed. Antud sihtrühmaga seonduvalt planeerime eraldi uuringut, mistõttu viitame käesolevas tehnilises kirjelduses üksnes seksuaalselt väärkoheldud lastele.

„Lastemajateenuse sihtrühma laiendamise uuring Sotsiaalkindlustusametile“ (300086)

Hanget rahastatakse „2021-2027 Ühtekuuluvuspoliitika fondide meetme 21.4.7.9. „Lastele ja peredele suunatud teenused on kvaliteetsed ja vastavad perede vajadustele“ toetuse andmise tingimuste (TAT) „Laste ja perede toetamine“, tegevus 2.2. Mitmekülgse abivajadusega laste ja nende perede toetamine“ raames.

2

Lastemajateenuse osutamist reguleerib lastekaitseseaduse § 29¹, mis täpsustab SKA ülesandeid

laste abistamisel seksuaalse väärkohtlemise juhtumites. Seadusest tulenevalt on kohaliku

omavalitsuse (edaspidi KOV) üksusel kohustus teavitada SKA-d kõigist seksuaalselt

väärkoheldud või sellise kahtlusega ning kahjustava seksuaalkäitumisega lastest. Samuti

kohustub SKA teavitama KOV-i, kui info väärkoheldud, selle kahtlusega või kahjustava

seksuaalkäitumisega lapsest jõuab lastemajja mingil teisel viisil kui KOV-i kaudu. Lastemaja

ülesannete täitmise täpsemad tingimused ja kord on sätestatud sotsiaalkaitseministri määruses

„Lapse abistamine seksuaalse väärkohtlemise juhtumitel“, lisaks kohalduvad lastemaja

peaspetsialistidele ohvriabi seaduse § 12 lõikes 3 sätestatud nõuded.

Eesti lastemajades töötab kokku 8 peaspetsialisti, kes tegelevad igapäevaselt juhtumitega, st

kuulavad ära ja hindavad lastemajja pöörduvate laste abivajadust, nõustavad lapsevanemaid ja

vajadusel teisi pereliikmeid ning korraldavad koostöös KOV lastekaitsekaitsetöötajatega vajalikku

abi lapsele ja perele. Lastemaja peaspetsialisti rollist ja ülesannetest annab ülevaate lastemaja

peaspetsialisti kompetentsimudel2, samuti kirjeldab lastemaja peaspetsialisti töö spetsiifikat

ajakirjas Sotsiaaltöö 2023. aastal ilmunud artikkel.

Lastemajateenuse arendamise ja/või osutamisega seotud osapooled on Sotsiaalministeerium,

Justiits- ja Digiministeerium, Siseministeerium, Politsei- ja Piirivalveamet, Eesti Kohtuekspertiisi

Instituut, prokuratuur, kohus, KOV-id, tervishoiuasutused (sh seksuaalvägivalla kriisiabikeskused,

edaspidi SAK) ja haridusasutused. Asutuste vahel toimub regulaarne koostöö, et pakkuda lapsele

ja perele terviklikku tuge alates abivajaduse märkamisest kuni vajalike teenuste osutamiseni.

Oluliseks lastemaja koostööpartneriks on KOV lastekaitsespetsialistid. KOV-i lastekaitsetöötajate

kohustused, sh lapse seksuaalse väärkohtlemise ja lapse kahjustava seksuaalkäitumisega

seotud teavitamise kohustus tulenevad lastekaitseseadusest (vt eelpool) ning osalt ka

sotsiaalhoolekande seadusest. Lastemajateenuse töövoog3 kirjeldab tööd juhtumiga ning rõhutab

KOV lastekaitsespetsialisti rolli juhtumi korraldajana. Eestis toetab lastemaja ja KOV lastekaitse

tööd sotsiaalteenuste- ja toetuste andmeregister STAR, kus fikseeritakse juhtumiga seotud

toimingud. Lastemajateenuse lõppedes (mis ei tähenda teraapia lõppemist) teavitab lastemaja

KOV-i lastekaitset ning fikseerib vastava info STARis.

Lastemaja või Barnahus mudeli juured on Ameerika Ühendriikides, kust (Children´s Advocacy

Centeris) sai alguse multidistsiplinaarne lähenemine väärkoheldud laste juhtumite korral.

Lastemaja (islandi keeles „Barnahus“) peetakse juhtivaks lapsesõbralikuks, valdkondade- ja

asutustevaheliseks mudeliks alaealiste vägivallaohvrite ja pealtnägijate abistamisel. Lastemaja

eesmärk on pakkuda igale lapsele koordineeritud ja tõhusat abi ning hoida ära uut traumeerimist

uurimise ja kohtumenetluse käigus. Island oli esimene Euroopa riik, kus asutati lastemaja ehk

Barnahus (1998. aastal). Islandi eeskujule järgnesid mitmed Põhjamaade riigid, kus kasvas

kiiresti lastemajade arv. Lastemaja mudeli rakendamisest Põhjamaades annab põhjaliku ülevaate

raamat „ Collaborating against child abuse: Exploring the Nordic Barnahus model 4„.

2 Uuringu tellija jagab dokumenti hanke võitjaga. 3 Uuringu tellija jagab dokumenti hanke võitjaga. 4 Johansson, S., Stefansen K., Bakketeig E., Kaldal A. „Collaborating against child abuse: Exploring the Nordic Barnahus model“, Palgrave Macmillan, 2017.

„Lastemajateenuse sihtrühma laiendamise uuring Sotsiaalkindlustusametile“ (300086)

Hanget rahastatakse „2021-2027 Ühtekuuluvuspoliitika fondide meetme 21.4.7.9. „Lastele ja peredele suunatud teenused on kvaliteetsed ja vastavad perede vajadustele“ toetuse andmise tingimuste (TAT) „Laste ja perede toetamine“, tegevus 2.2. Mitmekülgse abivajadusega laste ja nende perede toetamine“ raames.

3

Rahvusvahelise koostöö edendamine Euroopa lastemajade vahel toimub 2019. aastal loodud

võrgustiku (The Barnahus Network) eestvedamisel. Eesti lastemaja kuulub Barnahus võrgustikku

alates 2022. aastast, enne seda osaleti koostöös ekspertriigina. Barnahus võrgustikus on 2025.

aasta mai seisuga 28 täisliiget, aga koostöö toimub enam kui 40 riigis.

Lastemaja mudel hõlmab valdkondade ülest lähenemisviisi, tagades koostöö erinevate asutuste

(õiguskaitse-, sotsiaal- ja meditsiiniasutused) vahel lapsesõbralikus keskkonnas, mis pakub

lapsele ja perele terviklikke teenuseid ühes ja samas kohas. Mudel põhineb eeldusel, et lapse

väärkohtlemise tuvastamisel ja uurimisel nii kriminaalõiguslikul kui ka kaitse- ja ravieesmärgil on

võtmeks lapse poolt kirjeldatu. Riikide lõikes ja mõnikord isegi riikide piires on Barnahusi

tekkeviisid ja organisatsioonilised vormid erinevad. Erinevusi on sihtgruppide ning rollide ja

ülesannete jaotuse osas, samuti põhifunktsioonide rakendamisel partnerite koostöös. Näiteks

selles, missuguste kutsealade esindajad võtavad lapselt ütlusi või kuidas osutatakse nõustamis-

ja raviteenuseid. Erinevused praktikas ilmestavad mudeli paindlikkust ja näitavad, kui oskuslikult

on seda kohandatud mitmesuguste õigussüsteemide, sotsiaalsete struktuuride, kultuuritavade ja

erialase praktikaga erinevates riikides. Barnahus ei ole kunagi fikseeritud mudel, vaid pidevalt

arenev praktika, mis on valmis kohanema vägivalla ohvriks või tunnistajaks olevate laste

keerukate vajadustega. Kuigi teenuse osutamise viisid ja sihtrühmad võivad riigiti erineda,

iseloomustab lastemaja alati asutuste ja spetsialistide vaheline koostöö, teenuse osutamine ühes

kindlas asukohas ning lapsekeskne lähenemine. Mudelit soovitatakse hetkel Euroopa tasandil kui

parimat praktikat ja selles nähakse kui radikaalset muutust laste väärkohtlemise juhtumitega

tegelevate asutuste korralduses5.

3. Uuringu vajalikkus ja eesmärgid

Kuigi lastemajateenus on Eestis toiminud juba alates 2017. aastast ja on üle-eestiliselt

kättesaadav, ei ole varasemalt hinnatud lastemajateenuse tulemuslikkust seksuaalselt

väärkoheldud laste abistamisel. Ka käesoleva aasta juunis toimunud Barnahus Forumil rõhutati

vajadust viia läbi põhjalikke ja süsteemseid uuringuid lastemaja toimimise kohta. Toodi välja, et

uuringud peaksid hõlmama teenuse kvaliteedi, tõenduspõhisuse, lapse enda kogemuse ja

valdkondade koostöö hindamist. Seetõttu on vajalik hinnata lastemaja rolli ja tulemuslikkust

seksuaalselt väärkoheldud laste abistamisel.

Lastemaja rolli ning teenuse tulemuslikkuse hindamine on oluline, et tagada seksuaalselt

väärkoheldud või selle kahtlusega laste õiguste kaitse, turvatunde taastamine ning

taastumisprotsessi toetamine. Uuringu tulemused annavad sisendi teenuse kvaliteedi

parendamiseks, partnerite vahelise koostöö tõhustamiseks ning poliitikakujunduse suunamiseks.

Samuti võimaldavad need hinnata, mil määral teenus täidab seatud eesmärke.

Uuring on vajalik ka selleks, et hinnata lastemajateenuse sihtrühma laiendamise vajalikkust ja

võimalikkust Eestis ning pakkuda võrgustikupõhisel koostööl põhinevat tuge mitte üksnes

seksuaalselt väärkoheldud, vaid kõigile vägivalla tõttu kannatanud lastele, kes on

5 Johansson, S., & Stefansen, K. (2020). Policy-making for the diffusion of social innovations: the case of the Barnahus model in the Nordic region and the broader European context. Innovation: The European Journal of Social Science Research, 33, 20 - 4.

„Lastemajateenuse sihtrühma laiendamise uuring Sotsiaalkindlustusametile“ (300086)

Hanget rahastatakse „2021-2027 Ühtekuuluvuspoliitika fondide meetme 21.4.7.9. „Lastele ja peredele suunatud teenused on kvaliteetsed ja vastavad perede vajadustele“ toetuse andmise tingimuste (TAT) „Laste ja perede toetamine“, tegevus 2.2. Mitmekülgse abivajadusega laste ja nende perede toetamine“ raames.

4

kriminaalmenetluses kannatanud või tunnistajad. Lapse õiguste konventsioonist (art 19)

tulenevalt on Eesti kohustatud looma tingimused, mis toetavad lapse suhtes toime pandud

füüsilise ja vaimse vägivalla, ülekohtu või kuritarvituse, hooletusse jätmise, hooletu või julma

kohtlemise või ekspluateerimise, sh seksuaalse väärkohtlemise ennetamist, tuvastamist,

uurimist, (kohtus) menetlemist ning sellistest tegudest teavitamist ja neist taastumist. Seetõttu

peavad osalevad riigid rakendama ennetavaid meetmeid tagamaks, et haavatavas olukorras olla

võivatele lastele on tagatud nende õigus kaitsele võrdsetel alustel kõikide teiste lastega (lapse

õiguste komitee üldine märkus nr 13).

Lastemaja või muul sarnasel mudelil põhineva toe pakkumise kohustuse kehtestamist

plaanitakse ka hetkel Euroopa parlamendi ja nõukogu menetluses olevate nn kuriteoohvrite

direktiivi (s.o Euroopa parlamendi ja nõukogu direktiiv 2012/29/EL, millega kehtestatakse

kuriteoohvrite õiguste ning neile pakutava toe ja kaitse miinimumnõuded ning asendatakse

nõukogu raamotsus 2001/220/JSK) muudatustega. Muudatused on hetkel menetluses ning

nende täpne sisu seega veel selgumas, ent ühe muudatusena antakse liikmesriikidele suunis

näha lapsohvrite toetamiseks ja kaitsmiseks ette täpsema suunitlusega ja asutuste vahelisel

koostööl põhinev lähenemisviis. Selline lähenemisviis hõlmaks nt ohvrile teabe andmist, arstlikku

läbivaatust, emotsionaalset ja psühholoogilist tuge, ohvri individuaalset hindamist eriliste toetus-

ja kaitsevajaduste väljaselgitamiseks ja kriminaalmenetluse käigus lapsohvri küsitlemisel antud

ütluste videosalvestamist, mida on võimalik kriminaalmenetluses kasutada tõendina. Nimetatud

teenuseid või mõnda neist võidakse osutada samades ruumides ning neid tuleb osutada

kooskõlas ohvri individuaalsete vajadustega, pöörates erilist tähelepanu lapsohvritele tekitatud

kahju tõsidusele, eelkõige seksuaalkuritegudest tulenevale kahjule.

Ka Barnahusi kvaliteedinõue (vt antud peatüki lõpus olevat taustainfot) number 3 (kaasatud

sihtgrupp) rõhutab laiema sihtrühma kaasamise olulisust, et kõikidele lastele, kes on mistahes

vägivallakuriteo ohvrid ja/või tunnistajad, oleks tagatud võrdne juurdepääs lastemajateenusele ja

vajalik abi.

Uuring on tähtis ka seetõttu, et väärkoheldud laste paremaks abistamiseks Eestis analüüsida

efektiivseid rahvusvahelisi praktikaid väärkoheldud laste abistamisel ning anda nende alusel

soovitusi Eesti praktika täiendamiseks. Uuringu eesmärke silmas pidades on oluline õppida

riikidelt, kus rakendatakse lastemaja või sellega sarnast mudelit, sh seda rakendatakse Eestiga

võrreldes laiendatud sihtrühmale. Teiste riikide kogemuste analüüs aitab tuvastada toimivaid

praktikaid, leida vastuseid Eestis lastemaja mudeli rakendamisel tekkinud küsimustele, ennetada

võimalikke takistusi Eesti lastemajateenuse osutamisel ja selle laiendamisel ning hinnata mudeli

tulemuslikkust ja arendusvõimalusi. See tugevdab uuringu tõenduspõhisust ja aitab välja

selgitada mudeli laiendamise võimalusi teistele sihtrühmadele Eestis. Seetõttu on oluline

analüüsida rahvusvahelist praktikat ja valdkonna teaduskirjandust ning teha uuringu

eesmärkidest lähtuvaid ettepanekuid.

Lisaks eelnevale võimaldab välisriikide kogemuste analüüs luua võrdlusraamistiku, mille abil

hinnata Eesti lastemaja mudeli tugevusi, piiranguid ja arendusi, sh laiendamispotentsiaali. See

aitab vältida teiste riikide kogemustest tulenevaid kitsaskohti ning võimaldab kaaluda uuenduslike

lahenduste rakendamist Eesti kontekstis. Samuti suurendab see uuringu poliitikasoovituste

kaalukust ja praktilist väärtust.

Eelnevast tulenevalt on uuringul kolm peamist eesmärki:

„Lastemajateenuse sihtrühma laiendamise uuring Sotsiaalkindlustusametile“ (300086)

Hanget rahastatakse „2021-2027 Ühtekuuluvuspoliitika fondide meetme 21.4.7.9. „Lastele ja peredele suunatud teenused on kvaliteetsed ja vastavad perede vajadustele“ toetuse andmise tingimuste (TAT) „Laste ja perede toetamine“, tegevus 2.2. Mitmekülgse abivajadusega laste ja nende perede toetamine“ raames.

5

1. hinnata lastemajateenuse rolli, sh tulemuslikkust seksuaalselt väärkoheldud laste

abistamisel Eestis;

2. analüüsida lastemaja mudeli sihtrühma laiendamise vajadust ja võimalusi Eestis;

3. analüüsida vähemalt nelja Euroopa riigi praktikat nii seksuaalselt kui muul viisil

väärkoheldud laste abistamisel ja anda soovitusi väärkoheldud laste paremaks

abistamiseks Eestis.

Eesmärkidest tulenevalt on tellija seadnud järgmised uurimisküsimused (täpsemad alaküsimused

ja eeldatud andmekogumismeetodid on kirjeldatud tehnilise kirjelduse punktis 4):

1. Kuidas ja mil määral toetab lastemajateenus seksuaalselt väärkoheldud laste abistamist

Eestis?

2. Millist abi, sh milliseid teenuseid saavad praegu Eestis sotsiaal-, tervishoiu- ja

õiguskaitsesüsteemist lapsed, kelle suhtes toimepandud vägivallateo, v.a seksuaalvägivald,

suhtes on politsei alustanud kriminaalmenetlust või kaalunud selle alustamist?

3. Millist täiendavat abi, sh milliseid täiendavaid teenuseid vajavad punktis 2 kirjeldatud lapsed

lisaks sellele, mida nad juba saavad sotsiaal-, tervishoiu- ja õiguskaitsesüsteemilt?

4. Milliste punktis 2 kirjeldatud lapsele vajalike teenuste osutamine oleks lapse vajadustest

lähtudes põhjendatud koondada samasse asukohta (st rakendada nende teenuste osutamisel

lastemaja mudelit)?

5. Kuidas on korraldatud(sh asutuste ja erialade vaheline koostöö, rollid, rahastus, teenused ja

abivõimalused) valitud välisriikides abi nii seksuaalselt kui muul viisil väärkoheldud või selle

kahtlusega lastele?

Kõik sisuliselt sarnased uurimisküsimused on koondatud uurimisülesanneteks, esimene

uurimisküsimus moodustab esimese uurimisülesande (ehk lastemajateenuse tulemuslikkus),

uurimisküsimused kaks kuni neli moodustavad uurimisülesande kaks (ehk lastemajateenuse

sihtrühma laiendamine) ja uurimisküsimus viis moodustab kolmanda uurimisülesande (ehk

välisriikide praktika analüüs). Täpsemalt on uurimisülesanded lahti kirjeldatud peatükis 4.

Uurimisülesannetega seotud taustainfo

3.1 Lastemajateenuse osutamisel lähtub SKA lastemaja rahvusvahelistest Barnahusi

kvaliteedinõuetest. Nõuete eesmärgiks on luua ühtne tegevus- ja korraldusraamistik, et

edendada praktikat, mis ennetaks lapse korduvat traumeerimist ning oleks kooskõlas

laste õigusega kaitsele, abile, turvalisusele ja lapsesõbralikule õigusemõistmisele.

Barnahusi kvaliteedinõuded sisaldavad põhimõtteid, tegevusi ja kokkuleppeid, mis

võimaldavad lapsesõbralikku ja tõhusat sekkumist, olles kooskõlas rahvusvaheliste ja

Euroopa õigusnormidega ning järgides lapse parimate huvide ja kaasatuse põhimõtteid.

Barnahusi põhimõtted ja praktika kajastuvad otse või kaudselt paljudes Euroopa õigus- ja

poliitikaraamistikes, mille on kehtestanud Euroopa Nõukogu (EN) ja Euroopa Liit (EL),

kaasa arvatud laste kaitset seksuaalse ärakasutamise ja kuritarvitamise eest käsitlev EN

konventsioon (2010, nn Lanzarote konventsioon), EN suunised lapsesõbraliku

„Lastemajateenuse sihtrühma laiendamise uuring Sotsiaalkindlustusametile“ (300086)

Hanget rahastatakse „2021-2027 Ühtekuuluvuspoliitika fondide meetme 21.4.7.9. „Lastele ja peredele suunatud teenused on kvaliteetsed ja vastavad perede vajadustele“ toetuse andmise tingimuste (TAT) „Laste ja perede toetamine“, tegevus 2.2. Mitmekülgse abivajadusega laste ja nende perede toetamine“ raames.

6

õigusemõistmise kohta (2010), EN soovitus lapsesõbralike sotsiaalteenuste kohta (2011),

EL direktiiv, mis käsitleb laste seksuaalse kuritarvitamise ja ärakasutamise ning

lastevastase seksuaalvägivalla vastast võitlust (2011) ja EL direktiiv, millega

kehtestatakse kuriteoohvrite õiguste ning neile pakutava toe ja kaitse miinimumnõuded

(2012).

3.2 Lastemaja mudeli laiendamise seisukohalt on oluline teada, kui palju on Eestis

kuritegudega kokkupuutuvaid lapsi. Allpool olevates tabelites 1 ja 3 on esitatud

kannatanute arvud infolehtede põhjal, tabel 2 kajastab kriminaalmenetluste andmeid.

Alaealiste kannatanute arv erineb infolehtede ja menetlusandmete vahel, sest sageli

selgub alles menetluse käigus, et ka alaealine on olnud kannatanu. Kuna mitte

lähisuhtevägivallaga seotud juhtumite puhul puudub usaldusväärne ja kokkulepitud

metoodika juhtumi juures viibinud alaealiste isikute määramiseks, on tabelites esitatud

ainult need juhtumid ja arvud, kus alaealised olid kannatanuteks.

3.3 Tellija ei soovi välisriikide praktikatest üldist ülevaadet, vaid täpsemalt 4. peatükis välja

toodud küsimustes ja teemades, mis lastemajade kohta läbiviidud uuringutes ei kajastu.

LSV (lähisuhtevägivalla) andmed 23.07.2025 seisuga (PPA)

Mitte LSV andmed 24.07.2025 seisuga (PPA)

Tabel 1. LSV juhtumid (kuriteod) lapse osalusel (kannatanu või tunnistaja/puudutatud isik). Andmed infolehtedelt

2020 2021 2022 2023 2024

Juhtumite arv 811 963 1010 1069 950

Neis alaealiseid kannatanuid 311 327 295 305 276

Neis pealt näinud alaealisi* 814 1014 1135 1200 1084

*Kui alaealine oli nii kannatanu kui ka tunnistaja/puudutatud isiku rollis, siis on ta märgitud ainult kannatanuks ning tunnistajana pole teda arvestatud

Tabel 2. LSV juhtumid (kuriteod), kus kannatanuks oli laps. Kriminaalmenetluse andmed

2020 2021 2022 2023 2024

Juhtumite arv 569 600 437 500 526

Neis alaealiseid kannatanuid 679 730 513 628 620

Tabel 3. LSV juhtumid (süüteota) lapse osalusel (kannatanu või tunnistaja/puudutatud isik), kus on täidetud sündmuskohal LSV infoleht. Andmed infolehtedelt

2020 2021 2022 2023 2024

Juhtumite arv 1503 2058 2261 2431 2208

Neis alaealiseid kannatanuid 369 376 356 398 429

Neis pealt näinud alaealisi* 1590 2390 2540 2608 2326

*Kui alaealine oli nii kannatanu kui ka tunnistaja/puudutatud isiku rollis, siis on ta märgitud ainult kannatanuks ning tunnistajana pole teda arvestatud

Tabel 4. KarS § 118 (mitte LSV) juhtumid alaealise kannatanuga

2020 2021 2022 2023 2024

Juhtumite arv 4 1 1

Neis alaealiseid kannatanuid 6 1 1

Tabel 5. KarS § 121 (mitte LSV) juhtumid alaealise kannatanuga

2020 2021 2022 2023 2024

Juhtumite arv 335 398 447 440 514

Neis alaealiseid kannatanuid 321 383 431 438 494

Tabel 6. KarS § 123 (mitte LSV) juhtumid alaealise kannatanuga

2020 2021 2022 2023 2024

Juhtumite arv 1 1

Neis alaealiseid kannatanuid 1 1

„Lastemajateenuse sihtrühma laiendamise uuring Sotsiaalkindlustusametile“ (300086)

Hanget rahastatakse „2021-2027 Ühtekuuluvuspoliitika fondide meetme 21.4.7.9. „Lastele ja peredele suunatud teenused on kvaliteetsed ja vastavad perede vajadustele“ toetuse andmise tingimuste (TAT) „Laste ja perede toetamine“, tegevus 2.2. Mitmekülgse abivajadusega laste ja nende perede toetamine“ raames.

7

2023. aastal viidi Euroopa Nõukogu liikmesriikides läbi lastemajade kaardistus.

Kaardistuse eesmärk oli koguda teavet selle kohta, kuidas eri riigid rakendavad või

arendavad lastemaja mudelit, mis toetab seksuaalselt väärkoheldud või muul viisil

vägivalla all kannatanud lapsi ning tagab nende õiguste kaitse ja heaolu.

4. Uurimisküsimused ja uuringu metodoloogia

Järgnevalt on välja toodud tellija eeldatud uurimisküsimused ja metodoloogilised lähenemised

uurimisülesannete lõikes. Lõplikud uurimisküsimused, valimid ja meetodid kinnitatakse

eel/avakohtumisel koostöös tellijaga. Iga uurimisülesande metoodika ja valim tuleb kooskõlastada

avakoosolekul juhtrühmaga, kuhu kuuluvad tellija esindajad.

UURIMISÜLESANNE 1 – LASTEMAJATEENUSE TULEMUSLIKKUSE HINDAMINE

Antud uurimisülesanne käsitleb järgmist uurimisküsimust ja alaküsimusi:

Kuidas ja mil määral toetab lastemaja mudel seksuaalselt väärkoheldud laste abistamist

Eestis?

1. Kuidas Eesti lastemajateenus vastab Barnahusi mudelis välja toodud kvaliteedinõuetele

ja Eesti asjakohastele õigusaktidele?

2. Kuidas ja mil määral vastab teenus seksuaalselt väärkoheldud või selle kahtlusega lapse

ja pere vajadustele (sh traumast taastumist)?

3. Millised on teenuse tugevused ja kitsaskohad? Mida võiks teenuse osutamisel muuta, et

see vastaks sihtrühma vajadustele (veel) paremini?

4. Kuivõrd mõjutavad piirkondlikud eripärad teenuse osutamist?

5. Kuivõrd on tänane praktika lapsele ja perele piisav, et traumast taastuda? Millised on

kitsaskohad?

Valim:

KOV lastekaitsetöötajad, SKA lastemaja töötajad, PPA uurijad, TTTVT (traumast taastumist

toetav vaimse tervise abi) osutajad, prokurörid, SAK, EKEI

Lastemaja kliendid – täisealiseks saanud lapsed ja lapsevanemad.

STAR andmed – lastemaja kliendid, lastemaja poolt 2025. aastal STARis fikseeritud juhtumid.

Soovituslikud andmekogumis- ja analüüsimeetodid antud uurimisülesande lahendamiseks on

eelkõige kvalitatiivsed – nt individuaal-, ekspert- ja/või fookusgruppintervjuud. STAR andmete

põhjal ootame nii kvalitatiivset sisuanalüüsi kui ka kvantitatiivset andmeanalüüsi. Valimi

moodustamisele eelneb STARi päring pöördumiste osas, mis on lastemaja poolt 2025. aastal

STARis fikseeritud. Valimi suuruse planeerimisel saab lähtuda sellest, et aastas fikseerib

„Lastemajateenuse sihtrühma laiendamise uuring Sotsiaalkindlustusametile“ (300086)

Hanget rahastatakse „2021-2027 Ühtekuuluvuspoliitika fondide meetme 21.4.7.9. „Lastele ja peredele suunatud teenused on kvaliteetsed ja vastavad perede vajadustele“ toetuse andmise tingimuste (TAT) „Laste ja perede toetamine“, tegevus 2.2. Mitmekülgse abivajadusega laste ja nende perede toetamine“ raames.

8

lastemaja hinnanguliselt 700 lapsega seotud pöördumist STARis. Tellija annab lastemaja poolt

2025. a alustatud umbes 500 STAR menetlust ja nendega seotud laste menetlusinfo STARis

alates 2023. a. Väljavõtt tehakse, pidades silmas kogupopulatsiooni taustatunnuseid (regioon;

asulatüüp linn-maa). Nende puhul ootame analüütikult kvantitatiivset andmeanalüüsi, kasutades

sobivaid andmetöötlusprogramme ja statistilisi meetodeid. Sellest 500-st menetlusest iga 10.

juhtumi kohta (kokku 50) ootame detailset sisuanalüüsi (abinõud, toimingud,

juhtumiplaan). Valiku aluseks on süstemaatiline juhuvalim. Koostöös tellijaga pannakse lõplikult

paika kriteeriumid (piirkond, asulatüüp) valimi moodustamiseks.

UURIMISÜLESANNE 2 – LASTEMAJATEENUSE SIHTRÜHMA LAIENDAMISE VAJADUS JA

SOOVITUSED

Uurimisülesanne käsitleb järgmiseid uurimisküsimusi ja alaküsimusi:

Millist abi, sh milliseid teenuseid saavad praegu Eestis sotsiaal-, tervishoiu- ja

õiguskaitsesüsteemist lapsed, kelle suhtes toimepandud vägivallateo, v.a

seksuaalvägivald, suhtes on politsei alustanud kriminaalmenetlust või kaalunud selle

alustamist?

 Kes ja kuidas abistavad Eesti sotsiaal-, tervishoiu- ja õiguskaitsesüsteemis selliseid lapsi?

 Kuidas hindavad erinevad osapooled valdkondadeülest koostööd selliste laste

abistamisel? Millised on peamised koostöö raskused ja tugevused osapoolte hinnangul?

Millised tegurid soodustavad seda koostööd, millised takistavad?

 Millised erisused ilmnevad valdkondadeüleses koostöös selliste laste abistamisel ja

millest need tulenevad?

Valim:

PPA uurijad, prokurörid, KOV lastekaitsetöötajad, ohvriabi spetsialistid, naiste tugikeskuse

spetsialistid, psühholoogid, sh koolipsühholoogid, sotsiaalpedagoogid, tervishoiutöötajad jt

valdkonnaga seotud spetsialistid

Millist täiendavat abi, sh milliseid täiendavaid teenuseid vajavad lapsed, kelle suhtes

toimepandud vägivallateo, v.a seksuaalvägivald, suhtes on politsei alustanud

kriminaalmenetlust või kaalunud selle alustamist, lisaks sellele, mida nad juba saavad

sotsiaal-, tervishoiu- ja õiguskaitsesüsteemilt?

 Millist abi, sh milliseid teenuseid sellised lapsed vajaks, aga ei pakuta?

 Millised on teenused, mida pakutakse, ent mille puhul ei ole nende vajalikkus täielikult

selge või põhjendatud?

 Millised erisused eksisteerivad sellise abi, sh teenuste pakkumisel ja millest need

sõltuvad?

„Lastemajateenuse sihtrühma laiendamise uuring Sotsiaalkindlustusametile“ (300086)

Hanget rahastatakse „2021-2027 Ühtekuuluvuspoliitika fondide meetme 21.4.7.9. „Lastele ja peredele suunatud teenused on kvaliteetsed ja vastavad perede vajadustele“ toetuse andmise tingimuste (TAT) „Laste ja perede toetamine“, tegevus 2.2. Mitmekülgse abivajadusega laste ja nende perede toetamine“ raames.

9

 Kuidas hindavad Eesti sotsiaal-, tervishoiu- ja õiguskaitsesüsteemi spetsialistid, sh

lastemaja spetsialistid, lastemajateenuse sihtrühma laiendamise vajadust ja võimalust?

Mis oleks sellise laiendamise suurim tugevus/takistus? Mida lastemaja vajaks, et sellist

laiendust ellu viia?

Valim:

PPA uurijad, prokurörid, KOV lastekaitsetöötajad, lastemaja spetsialistid, ohvriabi spetsialistid,

naiste tugikeskuse spetsialistid, psühholoogid, sh koolipsühholoogid, sotsiaalpedagoogid,

tervishoiutöötajad jt valdkonnaga seotud spetsialistid, viimase alaküsimuse osas ka SKA laste

heaolu osakonna juht, Sotsiaalministeeriumi laste ja perede osakonna lastekaitse ja ohvriabi

poliitika juht ja/või nõunik.

Millised on soovitused lastemajateenuse sihtrühma laiendamiseks ja teenuse

ümberkorralduseks/osutamiseks toetudes analüüsi tulemustele?

 Kas selle küsimuse vastuse osas on olulisi erisusi sõltuvalt lapse vanusest, kogetud

vägivalla liigist vm, ja millised need erinevused on?

 Milliste laiendatud sihtrühmale vajalike teenuste osutamine on sihtrühma vajadustest

tulenevalt põhjendatud koondada samasse asukohta (st rakendada nende teenuste

osutamisel lastemaja mudelit)?

Valim:

PPA uurijad, prokurörid, KOV lastekaitsetöötajad, ohvriabi spetsialistid, naiste tugikeskuse

spetsialistid, psühholoogid, sh koolipsühholoogid, sotsiaalpedagoogid, tervishoiutöötajad jt

valdkonnaga seotud spetsialistid.

Soovituslikud andmekogumismeetodid antud uurimisülesande lahendamiseks on eelkõige

kvalitatiivsed meetodeid nagu individuaal-, ekspert- ja/või fookusgruppintervjuud. Lisaks on

soovituslik kasutada ka välisriikide praktika (ei pea piirduma 3. uurimisülesande raames

analüüsitavate välisriikide praktikaga) ja erialane teaduskirjandus. Samas võib pakkuja esitada

oma nägemuse andmekogumis- ja analüüsimeetodist koos selle valiku põhjendusega.

UURIMISÜLESANNE 3 - VÄLISRIIKIDE PRAKTIKA ANALÜÜS

Uurimisülesanne käsitleb järgmiseid uurimisküsimusi ja alaküsimusi:

Kuidas on korraldatud(sh asutuste ja erialade vaheline koostöö, rollid, rahastus, teenused

ja abivõimalused) valitud välisriikides abi nii seksuaalselt kui muul viisil väärkoheldud või

selle kahtlusega lastele?

 Millised on erisused võrreldes Eestiga nii seksuaalselt kui muul viisil väärkoheldud lastele

abi osutamisel?

„Lastemajateenuse sihtrühma laiendamise uuring Sotsiaalkindlustusametile“ (300086)

Hanget rahastatakse „2021-2027 Ühtekuuluvuspoliitika fondide meetme 21.4.7.9. „Lastele ja peredele suunatud teenused on kvaliteetsed ja vastavad perede vajadustele“ toetuse andmise tingimuste (TAT) „Laste ja perede toetamine“, tegevus 2.2. Mitmekülgse abivajadusega laste ja nende perede toetamine“ raames.

10

 Millised toimivad lahendused esinevad valitud riikides, kus lastemaja-tüüpi keskust ei

kasutata ja kuidas võiksid need pakkuda lisaväärtust lastemajateenuse edasisele

arendamisele Eestis?

 Kuidas on koordineeritud koostöö partneritega ja millised on rollid? (sh kes on

juhtumikorraldaja?)

 Kellele vastavas välisriigis lastemajateenust või muul mudelil põhinevat teenust

osutatakse? Millised on sihtrühmast tulenevad erisused teenuse osutamisel?

Valim:

Valimisse kuulub minimaalselt neli välisriiki. Tellija soovitab kaasata valimisse järgnevaid riike -

Island (Euroopa esimene lastemaja), Soome ja/või mõni teine Euroopa riik, kus on pikaajaline

praktika lastemaja mudeli rakendamisel ning toimub töö erinevate sihtrühmadega. Lisaks peab

valimisse kuuluma riik, kus ei ole lastemaja mudelit kasutusel ja väärkoheldud lastele abi

osutamine on teistmoodi, kuid siiski efektiivselt korraldatud. Soovitame kaasata Šveitsi või

Prantsusmaa, kus on välja kujunenud mitmekesine ja erinevaid asutusi ning organisatsioone

hõlmav integreeritud lastekaitsesüsteem. Soovitatud riikide näitel on võimalik uurida, kuidas

toimib laste väärkohtlemise juhtumite käsitlemine ilma lastemaja-tüüpi keskuse olemasoluta ning

millised mehhanismid ja koostöövormid tagavad efektiivse toe lastele.

Lisaväärtuseks võiks olla Hispaania kaasamine, kuna see võimaldaks analüüsida, kuidas

lastemaja põhimõtteid on kiiresti ja mitmes eri piirkonnas rakendatud viisil, mis hõlmab lisaks laste

seksuaalsele väärkohtlemisele ka muid väärkohtlemise vorme, sh perevägivalla tunnistajaks

olemist. See pakub Eestile väärtuslikku võrdlusmaterjali sihtrühma laiendamise ning kiiresti

arenevate ja piirkondlikult kohandatud teenuste rakendamise vaates. Pakkumuses tuleb esitada

ettepanekud ja põhjendused välisriikide valiku ning ekspertide profiilide osas, keda plaanitakse

intervjueerida. Selgitada ja põhjendada tuleb pakkumuses ka intervjueerimise meetodit,

dokumendianalüüsi allikamaterjali valikut ja nende materjalide analüüsimeetodit. Välisriigid ja

intervjueeritavad eksperdid kinnitatakse eelkohtumisel koostöös tellijaga.

Välisriikide praktikate analüüsi tulemused kajastatakse uuringu vaheraportis. Raportis esitatakse

ka analüüsist lähtuv hinnang ja soovitused, millised välisriikide praktikad oleksid heaks eeskujuks

Eestile mudeli laiendamisel, sh millistele sihtrühmadele oleks Eestis vajalik ja mõistlik lastemaja

või mõnda sarnast mudelit laiendada, kas ja millised oleksid vajalikud kohandused ja kaasnev

ressursivajadus ning kas ja millised riskid võivad laiendamisega kaasneda.

Soovituslikud andmekogumis ja -analüüsimeetodid:

Intervjuusid soovitame läbi viia lastemaja mudelit rakendavate ekspertide ja

poliitikakujundajatega (vähemalt üks ekspert igast riigist, kuid vajaduse korral rohkem). Lisaks

on soovituslik kasutada dokumendianalüüsi.

5. Uuringu tulemid ja raportile esitatavad nõuded

„Lastemajateenuse sihtrühma laiendamise uuring Sotsiaalkindlustusametile“ (300086)

Hanget rahastatakse „2021-2027 Ühtekuuluvuspoliitika fondide meetme 21.4.7.9. „Lastele ja peredele suunatud teenused on kvaliteetsed ja vastavad perede vajadustele“ toetuse andmise tingimuste (TAT) „Laste ja perede toetamine“, tegevus 2.2. Mitmekülgse abivajadusega laste ja nende perede toetamine“ raames.

11

Uuringu tulemused on sisendiks lastemajateenuse ja väärkoheldud lastele suunatud toe

arendamisele ja kvaliteedi tõstmisele.

Iga eespool kirjeldatud uurimisülesande väljundiks on vaheraport. Vaheraportite esitamise

järjekord on töövõtja otsustada ehk töövõtja ei pea esitama vaheraporteid tehnilises kirjelduses

esitatud järjekorras. Lisaks tuleb tutvustada koosolekutel vaheraporteid (täpsemad kuupäevad

kooskõlastatakse hiljem juhtrühmaga). Uuringu esimese vaheraporti (töövõtja valitud

uurimisülesande kohta) esitamise tähtaeg on hiljemalt kolm kuud pärast lepingu sõlmimist.

Uuringu tulemustest koostatakse digitaalne lõppraport, mis koondab kõigi uurimisülesannete

väljundeid. Lisaks sisaldab see ka sissejuhatust, meetodite kirjeldust, analüüsi osa, põhijäreldusi,

soovitusi, bibliograafiat ning kokkuvõtteid eesti- ja inglise keeles. Lõppraport on keeleliselt ja

sisuliselt korrektne terviklik dokument. Lõpparuande üleandmise tähtaeg on 12 kuud peale

lepingu sõlmimist.

Koos lõppraportiga antakse tellijale üle ka isikuandmetest puhastatud andmestik, mis on olnud I

uurimisülesande STAR analüüsi aluseks.

Samuti tuleb uuringut tutvustada kuni kahel veebiüritusel, mis toimuvad pärast lõppraporti

esitamist kahe kuu jooksul.

Kõik uuringu käigus valminud materjalid, sh vaheraportid ja raportid peavad sisaldama viidet

rahastusallikale ja vastama Vabariigi Valitsuse „Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvus- ja

siseturvalisuspoliitika fondide vahendite andmisest avalikkuse teavitamine“ määruses välja

toodud nõuetele.

Logod on kättesaadavad https://www.rtk.ee/toetused-ja-taotlemine/kiirelt-katte/logod-ja-

sumboolika#teavitamine-2021-2027