Vaidlustuskomisjoni teate 266594

1/6

Riigihangete vaidlustuskomisjon Endla 13, 10122 Tallinn [email protected]

02.02.2024

KOLMANDA ISIKU SEISUKOHT

vaidlustusele riigihankes „Haljala ja Kukruse vahelise 2+2 maanteelõigu riigi eriplaneeringu asukoha eelvaliku, asjakohaste mõjude hindamise, sh KSH esimese etapi aruande koostamine Regionaal- ja

Põllumajandusministeeriumile“ (viitenumber 266594)

Kolmas isik: OÜ Hendrikson & Ko

Registrikood: 10269950

Maakri 29, Tallinn 10145

Kolmanda isiku esindaja: vandeadvokaat Keidi Kõiv

Advokaadibüroo RASK

Rotermanni 8, 10111 Tallinn

tel: 618 0820, faks: 618 0821

e-post: [email protected]

Hankija: Riigi Tugiteenuste Keskus

Registrikood: 70007340

Lõkke 4, 10122 Tallinn

e-post: [email protected];

Vaidlustaja:

Vaidlustaja esindaja:

Skepast & Puhkim OÜ

Registrikood: 11255795

Laki põik 2, 12919 Tallinn

vandeadvokaat Silja Holsmer

Advokaadibüroo Supremia

Telliskivi 60/1, 10412 Tallinn

e-post: [email protected]

2/6

1. MENETLUSE KÄIK

1.1. 03.10.2023 avaldas Riigi Tugiteenuste Keskus (edaspidi „hankija“) riigihangete registris avatud hankemenetlusena läbi viidava menetluse „Haljala ja Kukruse vahelise 2+2 maanteelõigu riigi eriplaneeringu asukoha eelvaliku, asjakohaste mõjude hindamise, sh KSH esimese etapi aruande koostamine Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumile“ (viitenumber 266594) ja tegi kättesaadavaks riigihanke alusdokumendid (RHAD).

1.2. Riigihankel osales kokku 3 pakkujat, s.h Skepast & Puhkim OÜ (edaspidi „vaidlustaja“) ning OÜ Hendrikson & Ko (edaspidi „kolmas isik“). 18.01.2024 otsusega tunnistas hankija edukaks kolmanda isiku pakkumuse.

1.3. 29.01.2024 esitas vaidlustaja Riigihangete vaidlustuskomisjonile vaidlustuse hankija otsustele, millega palub tunnistada kehtetuks hankija otsused, millega hankija tunnistas edukaks kolmanda isiku pakkumuse kui majanduslikult kõige soodsama pakkumuse

1.4. 30.01.2024 teatisega määras riigihangete vaidlustuskomisjon hankijale ja kolmandale isikule tähtaja kuni 02.02.2024 vaidlustaja vaidlustusele vastamiseks.

1.5. Kolmas isik on seisukohal, et vaidlustus tuleb jätta rahuldamata. Hankija on õiguspäraselt ning kooskõlas enda kehtestatud hindamiskriteeriumitega hinnanud riigihankesse esitatud pakkumusi ning tunnistanud kolmanda isiku pakkumuse edukaks.

2. KOLMANDA ISIKU SEISUKOHT

2.1. Enne sisuliste seisukohtade esitamist peab kolmas isik vajalikuks märkida järgmist. Vaidlustaja vaidlustusega tutvudes kumab sellest läbivalt vaidlustaja rõhutus sellest, et just vaidlustaja oli see, kes võitis Rahandusministeeriumi riigihanke riigi eriplaneeringu lähteseisukohtade ja KSH programmi koostamise osas ning just vaidlustaja on see, kes koostas vaidlusaluse hanke tarbeks asukoha eelvaliku lähteseisukohad ja mõjude hindamise, sh KSH programmi. Sellest lähtuvalt väidab vaidlustaja justkui seda, et kuivõrd vaidlustaja oli see, kes on koostanud osa alusdokumentatsioonist, siis pole võimalik, et vaidlustaja pakkumust on hinnatud madalamaks, kui maksimaalne võimalik.

2.2. Eelviidatud asjaolu, s.o varasema hanke võitmine ei ole ega saagi aga olla määravaks käesoleva hankemenetluse tulemustele ega anna vaidlustajale mistahes õigustatud lootust sellest, et vaidlustaja on just see, kes menetluses edukaks saab. Hankijal on kohustus kohelda kõiki pakkujaid võrdselt ning lähtuda hankemenetluse läbiviimisel just konkreetses riigihankes kehtestatud tingimustest. Hankija ei ole asjas selliste põhimõtete vastu eksinud.

2.3. Vaidlustuse kohaselt heidab vaidlustaja hankijale ette esmalt otsuste ebapiisavat põhjendamist ning teiselt pakkumuste hindamisel kategooriates „teenuse kvaliteet“ ja „töö- ja pereelu ühildamine hankelepingu täitmisel“ hindamiskriteeriumite eiramist, milline on viinud õigusvastase lõppotsuseni. Vaidlustaja seisukohad on ebaõiged.

2.4. Esmalt käsitleb kolmas isik vaidlustaja poolt hindamiskriteeriumile „teenuse kvaliteet“ esitatud etteheiteid.

2.5. Hindamiskriteeriumi „teenuse kvaliteet“ osas heidab vaidlustaja hankijale ette peaasjalikult seda, et hankija poolt otsuses esitatud põhjendused kopeerivad hindamiskriteeriumi põhjendusi ning vaidlustajal ei ole võimalik mõista seda, mille osas sai kolmas isik eelise ning vaidlustaja mitte. See väide on ebaõige.

2.6. RHADis kehtestatud hindamismetoodika nägi ette, et hankija võrdleb ja hindab kõiki vastavaks tunnistatud pakkumusi hindamiskriteeriumite alusel. Nimetatut kordas ka hindamismetoodika punkt 1.4, mille järgi pakkumusi võrreldakse omavahel ja hinnatakse vähemalt kolme sõltumatu hindaja poolt konsensuslikult. Vaidlust ei ole selles, et vaidlustaja ei ole hindamiskriteeriume enne pakkumuse esitamist vaidlustanud. Seega on pakkumuse esitamisega vaidlustaja hindamiskriteeriumite ning ka metoodikas esitatud hinnangu kirjeldustega nõustumust kinnitanud.

2.7. Küll aga leiab vaidlustaja sellele vaatamata, et hankija poolt esitatud põhjendused ei ole piisavalt selged ja detailsed mõistmaks hankija otsustusi. Selline seisukoht ei ole kolmanda isiku hinnangul põhjendatud.

2.8. Esiteks ei vasta tegelikkusele vaidlustaja seisukoht, et hankija on põhjendustes üksnes kopeerinud hindamismetoodika põhjendusi. Kolmas isik viitab siinkohal Riigikohtu praktikale, milles on sedastatud, et kui RHAD-is kehtestatud hindamismetoodika sisaldab täpseid hinnete kirjeldusi, võivad need tagada piisava läbipaistvuse ka ilma hinnete hilisema põhjendamiseta (RKHKo 3-20-1198, p 21).

3/6

2.9. Käesoleval juhul ei saa olla vaidlust selles, et hankija on RHADi osaks olevas hindamismetoodikas esitanud äärmiselt detailsed hinnete kirjeldused, milliste detailide hindamist on hindajad otsuse põhjendustes esitanud. Nimetatust on üheselt tuvastatav, et hindajad on igal juhul järginud rangelt hindamismetoodikas toodut.

2.10. Kriteeriumi „Töö läbiviimise metoodika“ osas on hankija põhistanud vaidlustajale hindepunktide andmist järgmiselt:

Töö meetodeid ja nendest tulenevaid tegevusi on pakkuja kirjeldanud üldises plaanis sobivalt, kuid esineb sisulisi puudujääke. Pakkumuses ei ole piisavalt lahti kirjeldatud töö metoodiline lähenemine, sh pole piisavalt kajastatud töö koostamise peamisi põhimõtteid ja meetodeid. Selgitatud on kommunikatsiooni ja kaasamise põhimõtteid, kuid muus osas on lepingu täitmise metoodika kirjeldus üldsõnaline, üksnes üldpõhimõtteid selgitav, kuid mitte konkreetse projekti spetsiifikat sisaldav. Mõningast infot on võimalik kaudselt tuletada tegevuskava põhjal.

2.11. Eeltoodust nähtuvalt on hankija detailselt ja selgelt toonud välja, et kirjeldatud meetodites ja tegevustes on sisulisi puudujääke, töö metoodiline lähenemine ei ole piisavalt lahti kirjutatud, sest pole kajastatud peamisi põhimõtteid ja meetodeid. Sealjuures viitab hankija täiendavalt, et kuigi kommunikatsiooni ja kaasamise põhimõtteid on selgitatud, siis muus osas on metoodika kirjeldus siiski üldsõnaline. Üldsõnalisust on hankija avanud viidates, et metoodika kirjeldus selgitab üksnes üldpõhimõtteid, kuid see ei sisalda konkreetse projekti spetsiifikat ning kuigi seda on võimalik mõningaselt küll tuletada kaudselt tegevuskava põhjal, siis pole see metoodika kirjelduse mõttes piisav.

2.12. Viimane osa põhjendustest on seega selgitused, millised selgitavad detailsemalt lahti hindamiskriteeriumi metoodika rakendamist ning sisaldavad väga konkreetseid faktilisi asjaolusid, millest hankija on hinnangute andmisel lähtunud. Kõiki välja toodud asjaolusid on võimalik pakkumust kõrvutades kontrollida.

2.13. Seevastu kolmanda isiku osas on hankija kriteeriumi „Töö läbiviimise metoodika“ osas põhistanud hindepunktide andmist järgmiselt:

Pakkumuses on väga põhjalikult lahti kirjeldatud töö metoodiline lähenemine, sh on välja toodud: 1) Töö koostamise peamised põhimõtted ja meetodid; 2) Kirjeldus, kuidas toimub kommunikatsioon ja huvigruppide kaasamine, millistest põhimõtetest kommunikatsioonis ning kaasamisel lähtutakse. Töö metoodika ja nendest tulenevad tegevused on kirjeldatud detailselt ja arusaadavalt ning kirjeldatu ületab hankija ootuseid. Lisaks riigihanke alusdokumentides nõutule on koos sisuliste ja selgelt arusaadavate põhjendustega välja pakutud hankija poolt aktsepteerimist leidvaid lisalahendusi (nt täiendavate meetodite või lahenduste kasutamine), mis võimaldavad töö eesmärke efektiivsemalt saavutada. Teenuse kirjeldus on põhjalik ja läbi mõeldud, lisaks on toodud omapoolseid ettepanekuid kaasamise ja laiapõhjalisema kommunikatsiooni osas. Samuti on tehtud dubleerivate töölõikude ärajätmise ettepanek ning metoodika osas konkreetsed ettepanekud töö läbiviimise parendamiseks (asjakohaste mõjude sisustamine, hindamismetoodika täiendamine). Lisaks on rõhutatud inimkeskkonnaga seotud mõjude olulist rolli ja esitletavate materjalide kujunduse olulist rolli, toodud näiteid ja pakkujal on valmidus rakendada uudsemaid kaasamise viise.

2.14. Nimetatust nähtub, et hankija on detailselt ja selgelt välja toonud, et kolmanda isiku metoodiline lähenemine ja tegevused on väga põhjalikult lahti kirjutatud, selles on välja toodud töö koostamise põhimõtted, kommunikatsiooni toimumine, huvigruppide kaasamine jms, mis kogumis ületas hankija ootuseid. Kolmas isik on toonud välja lisalahendusi töö efektiivistamiseks. Hindamiskriteeriumi metoodika kirjelduse rakendamise sisulisema selgitusena on hankija välja toonud, et ka pakkumuses esitatud teenuse osutamise kirjeldus oli põhjalik ja läbimõeldud, toodud ettepanekuid kaasamise ja laiapõhjalisema kommunikatsiooni osas, tehtud ettepanekuid dubleerivate töölõikude ärajätmise osas ning muid metoodilisi parandusettepanekuid nagu näiteks asjakohaste mõjude sisustamine, hindamismetoodika täiendamine. Keskendutud on inimkeskkonnaga seotud mõjude olulisele rollile ja esitletavate materjalide kujundusele, toodud sellekohaseid erinevaid näiteid ning kinnitatud ka valmisolekut uudsemate kaasamise viiside rakendamiseks.

2.15. Nimetatuga on hankija esitanud väga põhjalikud faktilised asjaolud, milliseid hankija on kolmanda isiku pakkumuse osas hinnanud, sh toonud välja ka selle, millises osas on pidanud kolmanda isiku pakkumust suurepäraseks või „eelistatuks“. Kõik need detailid vastavad hindamiskriteeriumile, mille põhjal on tuvastatav, et hankija on igakülgselt järginud hindamiskriteeriumites nõutut. Kõiki välja toodud asjaolusid on võimalik pakkumust kõrvutades kontrollida.

4/6

2.16. Seega on põhjendamatu vaidlustaja ootus justkui oleks hankija pidanud põhjendustega veel detailsemalt avama pakkumuste sisusid. Nimetatuga oleks hankija asunud riivama pakkujate ärisaladuse kaitset ning käituma vastuoluliselt enda poolt kehtestatud vastavustingimusega, milles palus pakkujatel märkida ära pakkumustes ärisaladuse ulatuse. Kolmas isik toob siinkohal välja, et ka käesolevas vaidluses on vaidlustaja palunud lugeda ärisaladusega kaitstuks enda pakkumuse osad. Sellest tulenevalt ei oleks olnud mõeldav see, et põhjendustest nähtuksid veel detailsemalt pakkumuste sisud. Hankija on kokkuvõtlikult põhjendatud faktilisi puuduseid või vastupidi eeliseid esitatud pakkumustes. Kolmas isik leiab, et hankija ei ole oma tegevuses eksinud.

2.17. Kehtestatud hindamiskriteeriumid on võimaldanud järgitavalt ja objektiivselt pakkumuste hindamise (RKHKo 3-17-2718, p 22), kuid sellele vaatamata ei saa hindamisel kunagi täielikult välistada subjektiivsust (RKHKo 3-20-1198, p 18). Oluline on, et hankija otsus oleks järgitav. Seda nõuet on käesoleval juhul igakülgselt hankija täitnud.

2.18. Teiseks on põhjendamatud ja ebaõiged vaidlustaja väited justki poleks kolmas isik enda pakkumuse esitamisel lähtunud LS ja KSH programmist ja riigihanke alusdokumentidest. Kolmas isik on pakkumuse koostamisel lähtunud LS ja KSH programmist ning riigihanke alusdokumentidest. Kuivõrd tehniline kirjeldus nägi ette võimaluse muudatusteks (tehnilise kirjelduse p 3.14 ja 3.1.11) ning ka hindamiskriteeriumid nägid ette võimaluse lisalahenduste pakkumiseks, siis kolmas isik sellist võimalust ka ära kasutas. Üksnes asjaolu, et vaidlustaja sellist võimalust oma pakkumuse esitamisel ei kasutanud, ei muuda kolmanda isiku pakkumust mittevastavaks või hankija otsuseid õigusvastaseks. Pakkumuse sisu eest vastutab vaidlustaja ise. Vaidlustajale pidi hindamismetoodikaga tutvumisel olema teada, milliseid detaile ja asjaolusid hankija pakkumustes võrdleb ja hindab ning millisel kujul ta soovib, et need oleksid esitatud. Kui vaidlustaja selliseid nõudeid järgida ei suutnud või mõistis neid hankijast erinevalt, on tegemist vaidlustaja enda kantava riisikoga, mitte etteheitega hankijale.

2.19. Kogumis ei ole õige vaidlustaja arusaam justkui oleksid LS ja KSH pärast nende kinnitamist muutumatud dokumendid. See ei vasta tegelikkusele. Vastupidi, LS ja KSH muutmine võib planeeringuprotsessis aset leida, kui esineb vajadus dokumentide kooskõlastamiseks reaalsete arengutega. Antud asjaolule viitab tegelikult ka vaidlustaja ise enda vaidlustuse punktis 10. Nimetatu on igati kooskõlas KeHJS ning PlanS-ga. Kas sellekohased ettepanekud ka päriselt ellu rakendatakse, selgubki alles lepingu täitmise raames koostöös hankijaga.

2.20. Ebaõiged ja oletuslikud on siinkohal veel vaidlustaja väited kolmanda isiku pakkumuses esitatud ettepanekutest dubleerivate töölõikude ärajätmise kohta. Kolmas isik ei ole teinud ühtegi ettepanekut LS või KSH ettenähtud toimingute ärajätmiseks nagu oletuslikult arvab vaidlustaja. Ebaõiged on seega kõik vaidlustaja väited sellest nagu oleks hankija seadnud eeliseks ettepankute tegemist tehnilises kirjelduses esitatust kõrvalekaldumiseks. Üksnes asjaolu, et vaidlustaja ise oma pakkumust esitades ei esitanud asjaolusid, mida hankija oleks võrreldes teiste pakkumustega eelistena hinnanud, ei muuda hankija tegevust õigusvastaseks.

2.21. Kolmandaks on ebaõige vaidlustaja etteheide sellest, et teiste hindamiskriteeriumite osas ei ole hankija otsus kontrollitav. Riigikohus on selgitanud, et väga üldsõnalised põhjendused võivad olla vastuolus RHS § 117 lg-ga 1 ja § 47 lg 4 p-ga 3, vaidluse korral saab aga hankija otsuse põhjendusi kohtumenetluses täpsustada. Mida üldisemad on hindamiskriteeriumid ja -metoodika, seda avaram on hankija hindamisruum ning seda põhjalikumad peavad läbipaistvuse tagamiseks olema hinnete põhjendused. Kui RHAD-s kehtestatud hindamismetoodika sisaldab täpseid hinnete kirjeldusi, võivad need tagada piisava läbipaistvuse ka ilma hinnete hilisema põhjendamiseta (RKHKo 3-20-1198, p 21).

2.22. Kui vaadelda hindamiskriteeriume 2.2 ja 2.3, siis on hankija hindamismetoodikas sätestanud väga täpsed hinnete kirjeldused koos detailandmetega, mida hankija hindab. Eeltoodust ei saa pidada põhjendatuks vaidlustaja väiteid sellest, et hankija otsus oleks kontrollimatu. Vajadusel saab hankija enda otsuse põhjendusi ka käesolevas menetluses rohkem avada. Sealjuures on hankija igale pakkujale endale esitanud personaalsed otsuste põhjendused, milles on avanud konkreetsete hindamiskriteeriumite rakendamist. Kuivõrd sellised põhjendused sisaldavad aga paljuski detaile pakkumuse sisust, siis on hankija põhjendatult jätnud need põhjendused avamata konkurentide jaoks.

2.23. Teiste sõnadega ei ole eeltoodu ka määrav, sest hankijal ei ole kohustust avada detailselt kõiki hindamise asjaolusid, vaid hankija peab avalikustama eduka pakkumuse punktid ja muud edukat pakkumust iseloomustavad andmed, mis andsid edukale pakkumuse eelise teiste pakkuja pakkumusega võrreldes. Kuivõrd teenuse kvaliteedi osas oli eelise puhul määravaks just esimene hindamiskriteerium (teiste hindamiskriteeriumite osas on pakkumusi hinnatud sarnaselt), millise alusel tekkis pakkujate vahel punktierinevus 15 punkti, siis ongi hankija õiguspäraselt esitanud vaidlustajale andmed, mis andsid

5/6

edukale pakkujale eeliste vaidlustaja pakkumusega võrreldes. Nagu eelnevalt viidatud, siis peab hankija otsuste avalikustamisel tagama ärisaladuse hoidmise ehk hindamise protokolli täisteksti ei pea olema ega tohikski üldjuhul olla kõigile pakkujatele avalik, eeldusel et hinnatakse ärisaladusega kaitstud aspekte (M. A. Simovart. Riigihangete seadus. Kommenteeritud väljaanne. Veebiversioon, § 117, p 16). Eeltoodust on hankija oma tegevuses käitunud õiguspäraselt.

2.24. Neljandaks on ebaõige vaidlustaja viide hindamiskriteeriumi nr 2.4 põhjendamisel. Vaidlustaja on seisukohal, et kuivõrd vaidlustaja esitas riskianalüüsi koos riskide ning nende olulisuse hindamisega, siis on hankija hinnang põhjendamatu.

2.25. Kolmanda isiku hinnangul vaidlustaja eksib hindamiskriteeriumi mõistmisel. Hindamiskriteerium ei näe ette üksnes riskide ja nende olulisuse hinnangut, vaid veel hulgaliselt muid detaile, millest hankija hindamisel lähtus. Seega on vaidlustaja arusaam, et üksnes riskide ning nende olulisuse väljatoomine oleks pidanud vaidlustajale omistama maksimaalsed punktid, ei ole õige. Hankija on kolmanda isiku pakkumuse hindamise osas toonud välja, et kolmanda isiku poolt esitatud riskid on üldsõnalised, mis ei võimalda seega täpselt aru saada riski põhjustest ja olulisusest, näiteks ajakava nihkumisega seotud riskid ja mõjud. Põhjendus vastab hindamiskriteeriumi punktiskaalale 3. Tuvastatav ei ole hankija eksimus.

2.26. Järgnevalt käsitleb kolmas isik vaidlustaja poolt hindamiskriteeriumile „töö- ja pereelu ühildamine hankelepingu täitmisel“ esitatud etteheiteid.

2.27. Hindamiskriteeriumi „töö- ja pereelu ühildamine hankelepingu täitmisel“ heidab vaidlustaja hankijale ette seda, et hankija poolt otsuses esitatud põhjendused kopeerivad hindamiskriteeriumi põhjendusi ning vaidlustajal ei ole võimalik mõista seda, kuidas hankija otsused kujunesid, eriti olukorras, kus varasemas hankemenetluses sarnase kirjelduse esitamine on vaidlustajale sama kriteeriumi kohaldamisel toonud maksimumpunktid.

2.28. Kolmas isik vaidleb vaidlustaja seisukohtadele vastu ega pea neid põhjendatuks.

2.29. Esiteks ei ole kohane vaidlustaja argumentatsioon selle kohta, et kuivõrd vaidlustaja on varasemalt sarnase hindamiskriteeriumi rakendamisel saanud maksimaalsed punktid, siis pidi vaidlustaja ilmtingimata sama arvu punkte saama ka käesolevas hankes. Kolmanda isiku hinnangul ei ole võimalik erinevaid hankeid selliselt kõrvutada, eriti kui pakkumuse osaks olnud kirjeldused ei ole samad, vaid „sarnased“ nagu vaidlustaja ise viitab. Hankijal on igakordne õigus hinnata pakkumuste sisu kooskõlas kehtestatud hindamiskriteeriumitele ning riigihankemenetluse olemusele.

2.30. Lisaks on kolmas isik seisukohal, et kui vaidlustaja esitab korduvalt sama töö- ja pereelu ühildamise kirjeldust, siis ongi printsiibis tegemist Eestis üldiselt levinud töökorraldusega.

2.31. Nõustuda ei saa vaidlustaja väitega kahe esitletud hanke hindamiskriteeriumite samasusest, sest vaidlusaluses hankes nägid hindamiskriteeriumid punktis 1.4 ette, et pakkumusi võrreldakse omavahel ja hinnatakse vähemalt kolme sõltumatu hindaja poolt konsensuslikult. Vaidlustaja poolt varasemalt toimunud hankemenetlus sellist asjaolu ette ei näinud.

2.32. Eeltoodust lähtuvalt seega üksnes vaidlustaja oletus ja eeldus tema võimalikust edukusest või ootusest maksimaalsete hindepunktide saamiseks, ei tähenda seda, et hankija oleks eksinud.

2.33. Teiseks on meelevaldne vaidlustaja väide, et kolmanda isiku kirjeldused töö- ja pereelu ühildamisest ei seostu hindamiskriteeriumi nõuetega. Vastupidi, kolmas isik on pakkumuses põhjalikult avanud kirjeldust töö- ja pereelu ühildamisel, milline ei lähtu üldistest töökorralduslikest protsessidest ja võimalustest (nagu vaidlustaja kirjeldusest nähtub), vaid erinevalt tavapärastest võimalustest nagu seda on kaugtöö, paindlik tööaeg ja koosolekute toimumine veebiplatvormidel (hankija ei eksi, tegemist ongi tänapäeval üldlevinud võimalustega), on kolmanda isiku poolt töö- ja pereelu ühildamisel lähtutud mitte ühiskonnas pakutavatest tavapärastest standarditest, vaid iga isiku personaalsest profiilist ja tööst.

2.34. Õige on hankija viide, et paindlik tööaeg, veebikoosolekud ning kaugtöövõimalused on väärtused, milliseid pakuvad täna väga-väga suur hulk tööandjatest. Seega on tegemist pigem standardi, kui erakordse ühildamise kriteeriumiga.

2.35. Ebaõigeks tuleb pidada ka vaidlustaja seisukohta nagu oleks lapsehoolduspuhkusel oleva töötaja koolitamine tavapärane ning nendel puuduks seos töö- ja pereelu ühildamisega. Kolmandale isikule teadaolevalt ei ole tavapärane lapsehoolduspuhkusel viibivate töötajate koolitusvõimalus, seda on kinnitanud põhjendustes ka hankija. Kuivõrd aga töö- ja pereelu ühitamise osaks on ka tasakaalu säilitamine töövõimekuses, siis on tegemist igati relevantse temaatikaga. Riigihanke tulemusel sõlmitav hankeleping on oma olemuses mahukas ja pika kestvusega ning nõuab suurt meeskonda, kõrgetasemelisi

6/6

oskuseid ja teadmisi. Järjepideva õppe aspekt võimaldab hoida kõigi meeskonnaliikmete pädevus kõrge ning tagada võimalus asendada ootamatutel juhtumitel meeskonna liikmeid ka lapsehoolduspuhkusel olevate või sealt naasvate spetsialistidega, kes ei jääks selliselt muuhulgas tööelu struktuuris tahaplaanile. Seega omab aspekt otsest mõju hankelepingu täitmisele.

2.36. Samalaadne mõju on ka vaba aja andmisel, millise tasustamise vältimine rahalise kompensatsioonina aitab otseselt hoida ära isikute läbipõlemise ja tagab meeskonnaliikmete taastumise ja puhkeaja ning selle läbi meeskonna pika-ajalise töövõime. Liigset väsimust ja ületöötamisest tekkivat ajapuudust on peetud üheks peamiseks töö- ja pereelu ühitamise takistuseks ka Tartu Ülikooli poolt läbiviidud uuringute kohaselt (https://uhiskond.ut.ee/et/sisu/tooga-rahulolu-ja-selle-seos-too-ja-pereelu-uhitamisega, K.Kasearu „Töö iseloomu ja perestruktuuri mõju töö- ja pereelu ühitamisel) ning kolmanda isik on lähtunud eesmärgist sellised olukordi ennetada. Seega mida paremini suhtub tööandja pere ja tööelu tasakaalustamisse ning toetab seda omalt poolt, seda motiveeritumad on töötajad ja seda paremat tööd nad teevad.

2.37. Üksnes asjaolu, et vaidlustaja ise seda ei pidanud antud temaatikaid töö- ja pereelu ühildamisel asjakohaseks, ei väära hankija kaalutlusõigust antud küsimuses ja ei muuda selle läbi hankija otsustusi õigusvastaseks.

2.38. Kolmandaks jääb kolmas isik ka siinkohal varasemalt viidatud praktika juurde, mille kohaselt kui RHAD-s kehtestatud hindamismetoodika sisaldab täpseid hinnete kirjeldusi, võivad need tagada piisava läbipaistvuse ka ilma hinnete hilisema põhjendamiseta (RKHKo 3-20-1198, p 21). Käesoleval juhul see nii ka oli, sealjuures on hankija kooskõlas hindamiskriteeriumiga põhjendanud oma otsustusi. Põhjendustega pakkumustes sisalduva ärisaladuse avamine ei ole hankija poolt võimalik ega lubatav. Lisaks on hankijatel praktika kohaselt lubatud vaidluse korral lubatud põhjendusi ka kohtumenetluses täpsustada.

2.39. Kõike eeltoodut arvesse võttes ei ole hankija pakkujate hindamisel eksinud. Ei ole tuvastatav, et hankija oleks mõnda pakkujat eelistanud või sisustanud hindamiskriteeriume subjektiivselt. Eeltoodust tulenevalt tuleb vaidlustaja vaidlustus jätta tervikuna rahuldamata.

3. MENETLUSLIKUD KÜSIMUSED

3.1. Tähtaegsus. VAKO määras 30.01.2024 kirjaga vaidlustusele vastamise tähtpäevaks 02.02.2024. Vastus on tähtaegne.

3.2. Asja läbivaatamise viis. Kolmas isik nõustub asja läbivaatamisega kirjalikus menetluses.

3.3. Esindusõigus. Vandeadvokaat Keidi Kõiv kinnitab käesolevaga esindusõiguse olemasolu.

3.4. Esitamine. Vastus on edastatud adressaadi e-postile [email protected].

Lugupidamisega

/digitaalselt allkirjastatud/

Keidi Kõiv

vandeadvokaat

Hendrikson & Ko lepinguline esindaja

Riigi Tugiteenuste Keskus

Protsessi omanik: RHO juhataja Tähis: K14

Kinnitamise kuupäev: digiallkirjas Versioon nr: 9

Avaldatud: RTK sise- ja välisveebis Lk. 1 / 12

1

Riigihangete korraldamise teenus (K14) Protsess: Riigihangete korraldamine

Protsessi omanik: RHO juhataja

Versioon: 9

Kinnitatud: kuupäev digiallkirjas

Riigihangete korraldamise ja hankelepingute sõlmimise kord sisaldab:

1. ÜLDPÕHIMÕTTED .................................................................................................................. 1

2. MÕISTED JA LÜHENDID ........................................................................................................ 2

3. HANKEPLAANI KOOSTAMINE ............................................................................................ 3

4. RIIGIHANGETE ETTEVALMISTAMINE JA KORRALDAMINE RHO POOLT ................ 5

5. VÄIKEOSTUDE LÄBIVIIMINE .............................................................................................. 8

6. RAAM- VÕI HANKELEPINGU SÕLMIMINE ....................................................................... 9

7. RAKENDUSSÄTTED ............................................................................................................. 11

1. ÜLDPÕHIMÕTTED

1.1. Riigi Tugiteenuste Keskuse (edaspidi RTK) riigihangete korraldamise ja hankelepingute

sõlmimise korras (edaspidi kord) kehtestatakse ühtsed reeglid RTK ja RTKga riigihangete

tugiteenuse osutamise kokkuleppe (edaspidi kokkulepe) sõlminud asutuste (edaspidi asutus)

riigihangete planeerimisel, korraldamisel ning raam- või hankelepingute sõlmimisel.

1.2. Korras toodud nõuetest kinnipidamise eest vastutavad kõik RTK töötajad ja korrast lähtuvate

asutuste töötajad ning RTKga kokkuleppe sõlminud asutuste töötajad kokkuleppes sätestatud

ulatuses.

1.3. RTK korraldab riigihankeid ning sõlmib raam- või hankelepinguid RTK ning RTKga

kokkuleppe sõlminud asutuste vajadustest lähtuvalt.

1.4. RTK osutab asutusele riigihangete korraldamise tugiteenust kokkuleppes fikseeritud

tingimustel ja ulatuses ning RTK töötajatele vastavalt korras sätestatule. RTKs vastutab

riigihangete korraldamise ja tugiteenuse osutamise eest riigihangete osakond (edaspidi RHO).

Riigihangete seaduses sätestatud hankija õigusi ja kohustusi täidavad RTK ja asutus ühiselt, võttes

aluseks kokkuleppes määratud pädevuste jaotuse.

1.5. RTK ei korralda riigihankeid, mille korraldamiseks on Vabariigi Valitsus määranud

kohustusliku keskse hankija.

1.6. Asutusel on võimalik lähtuda korrast ulatuses, milles asutus ei ole kehtestanud eraldi

hankekorda. Kokkuleppes võivad RTK ja asutus täpsustada hankekorra kohaldamise tingimusi.

Riigi Tugiteenuste Keskus

Protsessi omanik: RHO juhataja Tähis: K14

Kinnitamise kuupäev: digiallkirjas Versioon nr: 9

Avaldatud: RTK sise- ja välisveebis Lk. 2 / 12

2

1.7. Asjade ostmisel, teenuste ja ehitustööde tellimisel ning muude riigihangete seaduse kohaselt

riigihankeks kvalifitseeruvate menetluste puhul lähtutakse riigihangete seadusest, muudest

õigusaktidest ja korrast. RHO tagab riigihangete õiguspärase korraldamise ja riigihangete

tugiteenuse korrektse ning kvaliteetse osutamise.

1.8. Riigihankega seotud teabevahetus ja pakkumuste või taotluste esitamine ning menetlemine

toimub elektrooniliselt, välja arvatud riigihangete seaduses sätestatud juhtudel.

1.9. Riigihangete planeerimisel ja korraldamisel arvestatakse võimalusel sotsiaalsete kaalutluste,

innovatsiooni rakendamise ja keskkonnasäästlike lahendustega.

1.10. Asutustele ja RTK töötajatele riigihangete valdkonna nõustamisteenuse osutamisel annab

RHO nõu kõigis riigihankeid ja RTK poolt läbi viidud riigihangete tulemusel sõlmitud lepinguid

puudutavates küsimustes.

1.11. Korruptsioonivastasest seadusest tulenevad toimingupiirangud kohalduvad:

 lähteülesande koostamise ja esitamise eest vastutavale isikule;

 RHO töötajale;

 raam- või hankelepingu sõlmimist korraldavale isikule;

 raam- või hankelepingu täitmise eest vastutavale isikule;

 väikeostu korraldavale isikule;

 väikeostu lepingu täitmise eest vastutavale isikule.

1.12. Toimingupiirangu kohaldamise kord ja tingimused RTKs sätestatakse RTK töökorralduse

reeglites. Asutuse töötaja toimingupiirangust kinnipidamise, teavitamise ja taandamise eest

vastutab asutus vastavalt asutuse sätestatud korrale.

1.13. Korra lisad

Korra lisad (vormid ja juhised) on töödokumendid, mida ei kinnitata korra koosseisus käskkirjaga

ja mille muutmise, täiendamise, täpsustamise õigus on protsessi omanikul. Vormi või juhise

muutmisel tagab protsessi omanik, et muudetud vormid ja juhised oleksid kättesaadavad ja

avaldatud sise- ja/või välisveebis ning muutusest on vormide ja juhiste kasutajaid teavitatud.

 K14 L1 – väikeostu dokumendi vorm;

 K14 L2 – lähteülesande vorm;

 K14 L3 – hankeplaani sisendi vorm;

 K14 L4 – raam- või hankelepingu lõppemise teate vorm;

 K14 L5 – hindamiskomisjoni liikme huvide konflikti puudumise kinnituse vorm.

2. MÕISTED JA LÜHENDID

 Dokumendihaldussüsteem (DHS) – RTK-s kasutatav elektrooniline

dokumendihaldussüsteem, mida kasutatakse dokumentide loomiseks, haldamiseks,

menetlemiseks ja hoidmiseks.

 Keskne riigihange – RTK kui keskse hankija ettevalmistatav ja läbiviidav riigihange, mis

hõlmab ühe või mitme asutuse hankevajadusi ning mille tulemusena sõlmib rahalist

kohustust mittesisaldava raamlepingu RTK või rahalist kohustust sisaldava raamlepingu

või hankelepingu asutus.

Riigi Tugiteenuste Keskus

Protsessi omanik: RHO juhataja Tähis: K14

Kinnitamise kuupäev: digiallkirjas Versioon nr: 9

Avaldatud: RTK sise- ja välisveebis Lk. 3 / 12

3

 Kulujuht – RTK peadirektori või asutuse juhi poolt määratud töötaja, kes vastutab

kulutuste tegemisel konkreetse kuluüksuse eelarve piisavuse eest.

 Lähteülesanne – sisendi andja poolt RHOle lähteülesande vormil esitatav sisend

riigihanke korraldamiseks.

 Otsustusõiguslik isik – isik, kellel on RTKs või asutuses õigus otsustada rahaliste

vahendite kasutamise üle.

 Riigihangete register – töökeskkond hankijatele riigihangete korraldamiseks ja

haldamiseks ning pakkujatele riigihangetel osalemiseks https://riigihanked.riik.ee/rhr-

web/#/.

 Riigihangete tugiteenus – riigihangete korraldamise teenus, sh nõustamine ning

riigihanke ettevalmistamine, korraldamine ja toimingute tegemine asutuse nimel.

 RHO – Riigi Tugiteenuste Keskuse riigihangete osakond.

 Sisendi andja – RTK töötaja või RTKga kokkuleppe sõlminud asutus.

 Töötaja – RTK või asutusega avalik-õiguslikus teenistus- ja usaldussuhtes olev ametnik

või eraõiguslikus töösuhtes olev töölepinguline töötaja.

 Vastutav isik – RHO töötaja, kes vastutab riigihanke nõuetekohase ja eesmärgipärase

korraldamise eest.

 Väikeost – asjad, teenused ja ehitustööd, mis hangitakse korra alusel ja mille käibemaksuta

maksumus on väiksem kui korra punktis 3.3.3 nimetatud summad.

 Väikeostu dokument – väikeostu eesmärgi, tulemuste, planeeritud eelarve ja

finantseerimisallikate kirjeldus.

 Ühishange – RTK läbiviidav riigihange, mis hõlmab rohkem kui ühe asutuse

hankevajadusi ja kus üheks sisendi andjaks on RTK.

 Üleriigiline keskne riigihange – keskne riigihange või ühishange, millega võivad

hankijatena liituda nii kokkuleppe sõlminud kui ka kokkulepet mittesõlminud asutused.

3. HANKEPLAANI KOOSTAMINE

3.1. Tegevuses osalejad ja vastutajad on RHO töötajad, RTK juhtkond ja RTK korrast lähtuvate

asutuste töötajad.

3.2. Sisendi kogumine hankeplaani koostamiseks

3.2.1 RHO esitab igal aastal hiljemalt detsembris hankeplaani koostamiseks vormikohase

(K14 L3) sisendi kogumise päringu RTK juhtkonna liikmetele ning RTKga kokkuleppe

sõlminud asutustele järgmise aasta hankevajaduste kohta.

3.2.2. Esialgse hankeplaani sisendi küsimiseks järgmise aasta I kvartaliks esitab RHO

päringu igal aastal hiljemalt septembris.

3.2.3. Sisendi andja esitab RHOle vormikohase hankeplaani sisendi, päringus märgitud

tähtajaks.

3.2.4. Hankeplaani sisend peab kajastama kõiki sisendi andja planeeritavast eelarvest või

muudest alustest tulenevaid vajadusi riigihangeteks, mille eeldatav maksumus käibemaksuta

on vähemalt 30 000 eurot (sh summeritavad hanked) või mis riigihangete seaduse või

Riigi Tugiteenuste Keskus

Protsessi omanik: RHO juhataja Tähis: K14

Kinnitamise kuupäev: digiallkirjas Versioon nr: 9

Avaldatud: RTK sise- ja välisveebis Lk. 4 / 12

4

riigihanke rahastaja finantseerimistingimuste kohaselt nõuavad toiminguid riigihangete

registris. Juhul, kui sisendi andja soovib RHOlt taotleda madalama eeldatava maksumusega

riigihanke korraldamist, esitab sisendi andja taotletava riigihanke kohta nõuetekohased

andmed hankeplaani sisendis.

3.2.5 Riigihanke eeldatava maksumuse määramisel tuleb sisendi andjal lisaks riigihangete

seaduses sätestatule arvestada järgmisi põhimõtteid:

 riigihankeid ei tohi kunstlikult osadeks jagada eesmärgiga vältida riigihangete

seadusest tulenevaid kohustuslikke menetlusreegleid;

 kui riigihanke objekti hooldust ja tarvikuid on võimalik hankida vaid toote

pakkujalt, arvestatakse riigihanke eeldatava maksumuse hulka ka hoolduse ja

tarvikute eeldatav kulu;

 asja ostmisega kaasnev väljaõppekulu arvestatakse riigihanke eeldatava

maksumuse sisse.

3.3. Hankeplaani koostamise põhimõtted

3.3.1. Hankeplaanis fikseeritakse RTK ja RTKga kokkuleppe sõlminud asutuste riigihangete

vajadustest lähtuvalt ühte kalendriaastasse planeeritud RHO poolt korraldatavad

riigihanked.

3.3.2. Hankeplaani koostab RHO ja hankeplaani kantakse riigihanked, mille korraldamisel

on riigihangete seaduse kohaselt nõutud toimingute tegemine riigihangete registris. RHO

võib hankeplaani lisada ka need riigihanked, mille korraldamisel ei ole nõutud riigihangete

seaduse kohaselt toimingute tegemine riigihangete registris, kuid mida RTK või asutus

soovib läbi viia riigihangete registris lähtuvalt hankelepingu esemest või rahastaja

tingimustest või muu põhjendatud vajaduse tõttu.

3.3.3. Riigihangete seaduse kohaselt on riigihangete registris kohustus teha toiminguid

alljärgnevate piirmääradega riigihangete osas:

 asjade ostmine ja teenuste tellimine eeldatava käibemaksuta maksumusega alates

30 000 eurost;

 eriteenuste tellimine, teenuste kontsessioonilepingu sõlmimine, sh eriteenuste

kontsessioonilepingu sõlmimine ja ideekonkursi korraldamine eeldatava

käibemaksuta maksumusega alates 60 000 eurost;

 ehitustööde tellimine eeldatava käibemaksuta maksumusega alates 60 000 eurost;

 ehitustööde kontsessioonilepingu sõlmimine, sotsiaalteenuste tellimine, sh

sotsiaalteenuste kontsessioonilepingute sõlmimine eeldatava käibemaksuta

maksumusega alates 300 000 eurost.

3.3.4. Hankeplaanis kajastatakse iga planeeritava riigihanke kohta vähemalt:

 sisendi andja lähteülesande esitamise eest vastutav isik;

 riigihanke nimetus ja objekti lühikirjeldus;

 lähteülesande RHOle esitamise tähtpäev;

 hanke- või raamlepingu kestvus ja eeldatav sõlmimise tähtpäev;

 hanke- või raamlepingu eeldatav maksumus;

Riigi Tugiteenuste Keskus

Protsessi omanik: RHO juhataja Tähis: K14

Kinnitamise kuupäev: digiallkirjas Versioon nr: 9

Avaldatud: RTK sise- ja välisveebis Lk. 5 / 12

5

 riigihanke korraldamine üleriigilise keskse riigihankena, mitme asutusega keskse

riigihankena või ühishankena.

3.3.5. Mitme asutusega keskse riigihanke või ühishanke korraldamise otsustab kokkuleppes

fikseeritud erisusi arvestades õiguslikel ja otstarbekuse kaalutlustel RHO koostöös

asutustega.

3.3.6. Üleriigiliste kesksete riigihangete korraldamise otsustab RTK eelkõige ressursi

saadavusest lähtuvalt. Vajadusel võib RTK määrata üleriigilise keskse riigihankega

ühinemise kokkuleppe tingimused, sh esinduse ulatuse, kulude hüvitamise või tasu

maksmise, avaldades need RTK veebilehel.

3.4. Hankeplaani kinnitamine ja avalikustamine

3.4.1. Enne hankeplaani kinnitamist kooskõlastab RHO kokkuleppe tingimustest tulenevalt

hankeplaani kõigi sisendi andjatega vähemalt sisendi andja poolt antud sisendi ulatuses.

3.4.2. RTK peadirektor kinnitab jooksva aasta hankeplaani hiljemalt kümne tööpäeva

jooksul pärast hankeplaani kooskõlastamist sisendi andjate poolt. RHO korraldab

hankeplaani avaldamise RTK välisveebis ning teavitab sisendi andjaid hankeplaani

kinnitamisest.

3.4.4. Asutused, kellele RTK osutab kokkuleppe kohaselt riigihangete tugiteenust ning kelle

riigihankevajadused on hankeplaanis kajastatud, eraldiseisvat hankeplaani kinnitama ei pea

ja asutuse hankeplaaniks loetakse RTK koostatud ja kinnitatud hankeplaan.

3.5. Hankeplaani muutmine ja hankeplaanivälise riigihanke korraldamine

3.5.1. Hankeplaan kinnitatakse üks kord aastas ja hankeplaanivälise riigihanke korraldamine

või hankeplaanikohase riigihanke hankevajaduse muutumine ei too kaasa hankeplaani uut

kinnitamist.

3.5.2. Hankeplaanis kinnitatud riigihanke korraldamiseks hankeplaanis sätestatust erineval

ajal või riigihanke vajaduse muul viisil muutumisest teavitab sisendi andja RHOd esimesel

võimalusel.

3.6. Hankeplaani täitmise aruandlus

3.6.1. RHO esitab RTKle ja asutustele hankeplaani täitmise aruande üks kord kvartalis

eelmise kvartali kohta kokkuleppes määratud aja jooksul pärast kvartali lõppu ning

kokkuleppe alusel hankeplaani täitmise analüüsi kord aastas enne uue hankeplaani

kinnitamist.

4. RIIGIHANGETE ETTEVALMISTAMINE JA

KORRALDAMINE RHO POOLT

4.1. Tegevuses osalejad ja vastutus

4.1.1. Tegevuses osalejad ja vastutajad on RTK töötajad ja RTK korrast lähtuvate asutuste

töötajad ning RTKga kokkuleppe sõlminud asutuste töötajad kokkuleppes sätestatud

ulatuses.

Riigi Tugiteenuste Keskus

Protsessi omanik: RHO juhataja Tähis: K14

Kinnitamise kuupäev: digiallkirjas Versioon nr: 9

Avaldatud: RTK sise- ja välisveebis Lk. 6 / 12

6

4.1.2. RHO vastutab riigihanke korraldamisel riigihangete seaduse ja teiste õigusaktide

korrektse järgimise ning kokkuleppe tingimuste täitmise eest. RHO korraldatavate

riigihangete puhul suhtleb menetluse käigus riigihankel osalemisest huvitatud ettevõtjate,

taotlejate ja pakkujatega RHO. Sisendi andja menetluse käigus riigihankel osalemisest

huvitatud ettevõtjate, taotlejate ja pakkujatega otse ei suhtle ning riigihanke menetluse kohta

kolmandatele isikutele informatsiooni ei avalda, välja arvatud RHOga eelnevalt

kooskõlastatud juhtudel.

4.1.3. Hankelepingu eseme tehnilise kirjelduse kvaliteedi tõstmiseks või keskmisele

turuhinnale vastava hinnataseme määramiseks viib turu-uuringu läbi sisendi andja, RHOl

on nõustav roll, sh annab RHO vajadusel nõu kuidas turu-uuringut läbi viia. Info läbi viidud

turu-uuringu kohta esitatakse RHOle lähteülesandes.

4.2. Lähteülesande koostamine

4.2.1. RHO töötaja edastab riigihanke ettevalmistamiseks hankeplaanis märgitud

lähteülesande esitamise eest vastutavale isikule meeldetuletuse lähteülesande esitamise

kohta üks kuu enne lähteülesande esitamise tähtpäeva. Meeldetuletust ei edastata juhul, kui

lähteülesande valmistab ette RHO.

4.2.2. Lähteülesande esitamise eest vastutav isik edastab korraldatava riigihanke

vormikohase lähteülesande (K14 L2) RHOle aadressile [email protected] hankeplaanis

sätestatud kuu esimeseks tööpäevaks. Lähteülesande esitamise eest vastutav isik vastutab

lähteülesandes sisalduva informatsiooni õigsuse, sh riigihanke eeldatava maksumuse

määramise ning olemasolevate rahaliste vahendite piisavuse eest lähteülesandekohase

teenuse tellimise või asja ostmise jaoks.

4.2.3. Hankeplaanis mittekajastatud riigihanke korraldamiseks esitab sisendi andja

põhjendatud taotluse RHOle tuues välja korra punktis 3.3.4 kirjeldatud andmed ja

hankeplaani lisamata jätmise põhjendused. Täiendava riigihanke korraldamise otsustamine

toimub kokkuleppes sätestatud tingimustel RHO ja asutuse koostöös. RTKs tuleb täiendava

riigihanke korraldamise vajadus kooskõlastada peadirektoriga enne RHOle lähteülesande

esitamist.

4.3. Riigihanke alusdokumentide koostamine ja kooskõlastamine

4.3.1. Igale korraldatavale riigihankele määrab RHO juhataja või tema poolt määratud isik

vastutava isiku. Vastutav isik peab kooskõlastama riigihanke alusdokumendid,

alusdokumentide muudatused ja vastuvõetavad otsused osakonna juhataja või tema poolt

määratud isikuga. Vastutav isik võib kooskõlastada riigihanke menetluse käigus taotlejale

või pakkujale esitatavad selgitused ning küsimused osakonna juhataja või tema poolt

määratud isikuga.

4.3.2. Sisendi andjaga kooskõlastatakse riigihanke alusdokumendid ja nende muudatused,

juhul kui muudatus on sisuline (nt muudetakse tehnilist kirjeldust) ja muudatuse tõttu peab

pikendama pakkumuste esitamise tähtaega, ning vastuvõetavad otsused.

Riigi Tugiteenuste Keskus

Protsessi omanik: RHO juhataja Tähis: K14

Kinnitamise kuupäev: digiallkirjas Versioon nr: 9

Avaldatud: RTK sise- ja välisveebis Lk. 7 / 12

7

4.3.3. Riigihanke alustamise eelduseks on sisendi andja otsustusõigusliku isiku poolt

riigihanke alusdokumentide kooskõlastamine kokkuleppes sätestatud ulatuses. RTKs

kooskõlastab riigihanke alusdokumendid kulujuht, kes kinnitab kooskõlastuse andmisega

rahaliste vahendite olemasolu ja riigihanke tehnilise kirjelduse sobivust. Kooskõlastus

edastatakse vastutavale isikule kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis.

4.3.4. Keskse hanke puhul koostab riigihanke alusdokumendid (sh tehnilise kirjelduse)

RHO. RTKga hanketeenuse osutamiseks teenusleppe sõlminud asutused edastavad

otsustusõigusliku isiku kinnituse hankes osalemise soovi ja hankelepingu alusel tasu

maksmiseks vajalike rahaliste vahendite olemasolu kohta. Asutused, kes ei ole hanketeenuse

osutamiseks teenuslepet sõlminud, annavad RHOle riigihanke läbiviimiseks volituse.

Volituse andmisega kooskõlastavad nad riigihanke alusdokumendid.

4.4. Riigihanke korraldamine/läbiviimine

4.4.1. Vastutava isiku ülesanded riigihanke korraldamisel on muuhulgas:

 lähteülesande täpsustamine koostöös lähteülesande esitamise eest vastutava isikuga

(sh vajadusel eeldatava ajakava esitamine ja võimalikuks kohtumiseks ettepaneku

tegemine);

 keskse hanke puhul tehnilise kirjelduse koostamine ja hanke jaoks vajaliku sisendi

kogumine;

 hankemenetluse liigi valimine;

 riigihanke alusdokumentide koostamine, sh raamlepingu ja hankelepingu

projektide koostamine koostöös lähteülesande esitamise eest vastutava isikuga;

 nõuetekohane kooskõlastamine;

 riigihanke läbiviimine;

 pakkujatega läbirääkimiste korraldamine ja läbirääkimistel osalemine;

 selgituste andmine riigihankel osalemisest huvitatud ettevõtjatele, taotlejatele ja

pakkujatele vajadusel koostöös lähteülesande esitamise eest vastutava isikuga;

 vajadusel riigihanke otsuste kohta seisukoha küsimine lähteülesande esitamise eest

vastutavalt isikult;

 riigihanke otsuste tegemine;

 taotlejate, pakkujate ja lähteülesande esitamise eest vastutava isiku teavitamine

tehtud otsustest;

 ametijuhendist või asutusega sõlmitud kokkuleppest tulenevate muude kohustuste

täitmine.

4.5. Pakkumuste hindamine

4.5.1. Vajadusel moodustab sisendi andja pakkumuste hindamiseks hindamiskomisjoni,

kuhu kuuluvad sisendi andja määratud liikmed, kes omavad riigihanke objektile vastavas

valdkonnas eriteadmisi. RTKs või RTK korrast lähtuvas asutuses moodustab

hindamiskomisjoni ja määrab selle liikmed riigihanke sisendi andmise eest vastutav

struktuuriüksuse juht või tema poolt määratud isik. Hindamiskomisjoni moodustamine ja

liikmete määramine toimub kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis.

Riigi Tugiteenuste Keskus

Protsessi omanik: RHO juhataja Tähis: K14

Kinnitamise kuupäev: digiallkirjas Versioon nr: 9

Avaldatud: RTK sise- ja välisveebis Lk. 8 / 12

8

4.5.2. Sisendi andja otsustab hindamiskomisjoni liikmete arvu ning tagab liikmete

sõltumatuse ja komisjoni töös osalemise. RTKs ja RTK korrast lähtuvas asutuses

moodustatud hindamiskomisjonis peab olema vähemalt kaks liiget ning hindamiskomisjoni

töös osalemine on hindamiskomisjoni liikmetele kohustuslik.

4.5.3. Hindamiskomisjoni liikmete ülesandeks on pakkumuste hindamine, lähtudes

riigihanke alusdokumentides sätestatud hindamiskriteeriumidest.

4.5.4. Hindamiskomisjoni liikmete poolt pakkumustele antud hindamispunktid koos

põhjendustega esitatakse vastutavale isikule hindamiskomisjoni protokollis, mis on

digitaalselt allkirjastatud hindamiskomisjoni kõigi hindamisel osalenud liikmete poolt.

Hindamiskomisjoni iga liige esitab vastutavale isikule digitaalselt allkirjastatud

vormikohase (K14 L5) kinnituse huvide konflikti puudumise kohta.

4.6. Riigihanke vaidlustamine

4.6.1. Riigihangete seaduse kohase vaidlustuse esitamisel esindab RTKd, kui riigihanke

korraldajat, ja asutust riigihangete vaidlustuskomisjonis ning kohtus, RHO töötaja. Vajaduse

korral kaasatakse vaidlustusmenetlusse lähteülesande esitamise eest vastutav isik või sisendi

andja poolt määratud isik. Otsuse vaidlemise otstarbekuse ja edasiste tegevuste osas teeb

RHO koostöös sisendi andjaga.

5. VÄIKEOSTUDE LÄBIVIIMINE

5.1. Tegevuses osalejad ja vastutajad on RTK töötajad ja RTK korrast lähtuvate asutuste

töötajad.

5.2. Väikeostu vajadus kooskõlastatakse enne väikeostu korraldamist kulujuhiga.

5.3. Väikeostude läbiviimisel arvestatakse võimalusel keskkonnahoidlike lahendustega.

5.4. Väikeostude, mille eeldatav käibemaksuta maksumus on alla 5000 euro, läbiviimisel tagatakse

rahaliste vahendite säästlik ja otstarbekas kasutamine. Kirjalikult võrreldavaid pakkumusi ei pea

võtma, kui riigihanke eset arvestades ei oleks see proportsionaalne või otstarbekas. Võrreldavaid

pakkumusi ei pea võtma ka juhul, kui mittevõtmise lubatavus tuleneb rahastaja tingimustest.

Põhjendus pakkumuse valiku kohta lisatakse arvete keskkonda ning sellega loetakse riigihangete

seaduse kohane riigihangete korraldamise üldpõhimõtete järgimise kohustus täidetuks.

5.5. Väikeostude, mille eeldatav käibemaksuta maksumus on alates 5000 eurost, läbiviimisel

lähtutakse järgmistest nõuetest:

 võrreldakse soovitud asja või teenuse kohta avalikult kättesaadavat infot (sh maksumust)

või koostatakse ostetava asja või tellitava teenuse tehniline kirjeldus, et tagada võrreldavate

pakkumuste saamine ja määratakse eduka pakkumuse valimise kriteeriumid;

 pakkumust küsitakse võimalusel vähemalt kolmelt pakkujalt kirjalikku taasesitamist

võimaldavas vormis või võrreldakse võimalusel vähemalt kolme pakkuja avalikult

kättesaadavat infot. Pakkujale saadetud ja pakkujalt saadud ning menetluse käigus

koostatud dokumendid tuleb registreerida dokumendihaldussüsteemis (edaspidi DHS),

välja arvatud juhul, kui väikeost viiakse läbi riigihangete registris;

Riigi Tugiteenuste Keskus

Protsessi omanik: RHO juhataja Tähis: K14

Kinnitamise kuupäev: digiallkirjas Versioon nr: 9

Avaldatud: RTK sise- ja välisveebis Lk. 9 / 12

9

 koostatakse vormikohane (K14 L1) väikeostu dokument, mis sisaldab eduka pakkumuse

valimise kriteeriume või põhjendust võrreldavate pakkumuste mittevõtmise kohta. Eraldi

vormikohast väikeostu dokumenti ei pea koostama, kui eelpool kirjeldatud informatsioon

on dokumenteeritud mõnes muus dokumendis. Väikeostu dokumendile lisatakse asja või

teenuse kirjeldus ja laekunud pakkumused ning edastatakse DHSi kaudu kulujuhile

kooskõlastamiseks.

6. RAAM- VÕI HANKELEPINGU SÕLMIMINE

6.1. Tegevuses osalejad ja vastutajad on RHO töötajad, RTK juhtkond ja RTK korrast lähtuvate

asutuste töötajad ning RTKga kokkuleppe sõlminud asutuste töötajad.

6.2. Tegevuse põhimõtted ja tähtaeg

6.2.1. Raam- või hankelepingu sõlmimiseks edastab vastutav isik sisendi andjale raam- või

hankelepingu projekti, riigihanke läbiviimise kohta koostatud memo ning vajadusel edukaks

tunnistatud pakkumuse, kui kokkuleppes ei ole sätestatud teisiti.

6.2.2. Riigihanke tingimuste kohase raam- või hankelepingu sõlmimise korraldab

lähteülesande esitamise eest vastutav isik või sisendi andja poolt määratud sisendi andjaga

seotud muu isik.

6.2.3. Riigihanke tulemusena edukaks tunnistatud pakkumuse esitanud pakkujaga sõlmib

raam- või hankelepingu sõltuvalt sisendi andjast kas RTK või asutus.

6.2.4. RTKs kirjaliku raam- või hankelepingu sõlmimisel kooskõlastab sisendi andja lepingu

DHSis kulujuhiga ja juhul, kui hanke on läbi viinud RHO, siis ka RHO juhataja või tema

poolt määratud isikuga. Väikeostu puhul lisatakse lepingu juurde väikeostu dokument.

6.2.5. RTKs saadab sisendi andja kirjaliku raamlepingu ja hankelepingu allkirjastamiseks

RTK peadirektorile või peadirektori vastutusvaldkonda kuuluva hankelepingu peadirektori

asetäitjale.

6.2.6. RHO poolt korraldatud riigihanke tulemusel raam- või hankelepingu sõlmimisel,

esitab lepingu sõlmimist korraldav isik vastutavale isikule sõlmitud lepingu kümne tööpäeva

jooksul lepingu sõlmimisest arvates. Vastutav isik esitab lepingu andmete alusel

riigihangete registrile hankelepingu sõlmimise teate.

6.2.7. Raam- või hankelepingu täitmise eest vastutavaks isikuks RTKs on lepingus määratud

töötaja. Asutuses määratakse lepingu täitmise eest vastutav isik raam- või hankelepingus või

vastavalt asutuse töökorraldusele.

6.3. Raam- või hankelepingu täitmise eest vastutava isiku ülesanded:

 vastutab raam- või hankelepingu täitmise, õiguskaitsevahendite kohaldamise ning

lõpetamise õiguspärasuse eest;

 kooskõlastab raam- või hankelepingu muutmise vajaduse tekkimisel lepingu muutmise

RHOga enne muudatuse vormistamist. Kui vastavalt riigihangete seadusele on muudatuste

kohta vaja esitada registrile raam- või hankelepingu muutmise teade, esitab täitmise eest

vastutav isik viie tööpäeva jooksul muudatuse tegemisest arvates RHOle asjakohase teabe.

Riigi Tugiteenuste Keskus

Protsessi omanik: RHO juhataja Tähis: K14

Kinnitamise kuupäev: digiallkirjas Versioon nr: 9

Avaldatud: RTK sise- ja välisveebis Lk. 10 / 12

10

RHO esitab teabe alusel riigihangete registrile teate raam- või hankelepingu muutmise

kohta;

 esitab raamlepingu korral RHOle andmed raamlepingu alusel kaheteistkümne kuu jooksul

sõlmitud hankelepingute sõlmimise aja ja maksumuse kohta kümne päeva jooksul pärast

iga kaheteistkümne kuu möödumist raamlepingu sõlmimisest arvates. RHO esitab teate

alusel riigihangete registrile teabe raamlepingu alusel sõlmitud hankelepingute kohta;

 esitab RHOle vormikohase (K14 L4) teate RHO poolt korraldatud riigihanke tulemusel

raam- või hankelepingu lõppemise kohta kümne tööpäeva jooksul raam- või hankelepingu

lõppemisest arvates. RHO esitab teate alusel riigihangete registrile teabe raam- või

hankelepingu lõppemise kohta.

6.4. Lepingu, mida soovitakse sõlmida riigihangete seaduses sätestatud erandit kohaldades ja

menetlusreegleid järgimata ning mille eeldatav maksumus käibemaksuta on alates 20 000 eurost,

sõlmimise kavatsuse võib lepingu sõlmimist korraldav isik enne tehingu ettevalmistamist RHOga

kooskõlastada. RTKs peab lepingu, mida soovitakse riigihangete seaduses sätestatud erandit

kohaldades ja menetlusreegleid järgimata sõlmida ja mille eeldatav maksumus käibemaksuta on

alates 20 000 eurost, sõlmimise kavatsuse kooskõlastama RHOga. RHO ei kooskõlasta töölepingu

ja kinnisasja omandamiseks, üürimiseks või rentimiseks sõlmitava lepingu sõlmimise kavatsust.

6.5. Üleriigilise keskse riigihanke, keskse riigihanke või ühishanke tulemusena sõlmitava rahalist

kohustust mittesisaldava raamlepingu sõlmimise õigus RTK ja asutuste nimel on RTKl ning

raamlepingu täitmise eest vastutavaks isikuks on RHO juhataja või RHO juhataja poolt määratud

RHO töötaja.

6.6. Üleriigilises keskses riigihankes, keskses riigihankes või ühishankes osalenud asutused

edastavad iga kaheteistkümne kuu möödudes raamlepingu sõlmimisest ja raamlepingu lõppedes

RHOle info raamlepingu alusel sõlmitud hankelepingute sõlmimise aja ja maksumuse kohta, kui

selline info ei ole RHOle kättesaadav riigihangete registrist või vastavalt riigihanke

alusdokumentidele edastatav pakkuja(te) poolt.

6.7. RTK vastutab üleriigilise keskse riigihanke, keskse riigihanke ja ühishanke korraldamise ning

rahalist kohustust mittesisaldava raamlepingu sõlmimise, täitmise ning lõpetamise õiguspärasuse

eest, riigihankes osalenud asutused vastutavad raamlepingu alusel hankelepingute sõlmimise,

täitmise ning lõpetamise õiguspärasuse eest.

6.8. Lepingud, mille eeldatav käibemaksuta maksumus on alates 20 000 eurost, sõlmitakse

kirjalikus või digitaalselt allkirjastatud vormis (edaspidi kirjalik vorm).

6.9. Olenemata lepingu eeldatavast maksumusest peavad kirjalikus vormis olema:

 füüsiliste isikutega sõlmitavad lepingud;

 autoriõigusi kajastavad lepingud;

 rahalist kohustust mittesisaldavad koostöölepingud;

 lepingud, mille puhul tuleb kirjaliku vormi nõue õigusaktidest.

6.10. Lepingu täitmise eest vastutavaks isikuks on lepingus määratud töötaja.

Riigi Tugiteenuste Keskus

Protsessi omanik: RHO juhataja Tähis: K14

Kinnitamise kuupäev: digiallkirjas Versioon nr: 9

Avaldatud: RTK sise- ja välisveebis Lk. 11 / 12

11

6.11. Lepingu täitmise eest vastutav isik on kohustatud kontrollima lepingu täitmist, vajadusel

kohaldama või tegema ettepaneku õiguskaitsevahendite kohaldamiseks ning väljastama lepingu

täitmise kohta tõendeid või muid hinnanguid.

7. RAKENDUSSÄTTED

7.1. RHO korraldab asutuste riigihankeid kokkuleppes sätestatud tähtpäevast arvates.

7.2. RHO korraldab RTKga kalendriaasta jooksul liituvate uute asutuste riigihankeid vastavalt

asutuste kinnitatud hankeplaanidele ning nende hangete osas RTK peadirektori kinnitatud

hankeplaani ei täiendata.

7.3. Enne riigihangete korraldamise tugiteenuse osutamise alguse tähtpäeva asutuse poolt alustatud

riigihanked viiakse RHO poolt lõpuni kokkuleppes fikseeritud tingimuste kohaselt.

7.4. Korra loomise ja ajakohasena hoidmise ning korrast lähtuvate asutuste teavitamise eest

hankekorda tehtud muudatustest vastutab RHO juhataja või tema poolt määratud isik.

KÄSKKIRI

30.03.2023 nr 1-2/23/22

Riigi Tugiteenuste Keskuse riigihangete

korraldamise ja hankelepingute sõlmimise

korra kinnitamine

Riigihalduse ministri 14.11.2017. a määruse nr 84 „Riigi Tugiteenuste Keskuse põhimäärus“

§ 20 lg 1 p 7 alusel:

1. kinnitan Riigi Tugiteenuste Keskuse riigihangete korraldamise ja lepingute sõlmimise

korra.

2. tunnistan kehtetuks Riigi Tugiteenuste Keskuse peadirektori 21.01.2022. a käskkirja nr

1-2 / 006 „Riigi Tugiteenuste Keskuse riigihangete korraldamise ja lepingute sõlmimise

korra kinnitamine“.

3. Käskkiri jõustub selle allkirjastamise hetkest.

(allkirjastatud digitaalselt)

Pärt-Eo Rannap

peadirektor

Teatavaks teha: RTK töötajad

Koostaja: Helina Kudu

1/6

Riigihangete vaidlustuskomisjon Endla 13, 10122 Tallinn [email protected]

02.02.2024

KOLMANDA ISIKU SEISUKOHT

vaidlustusele riigihankes „Haljala ja Kukruse vahelise 2+2 maanteelõigu riigi eriplaneeringu asukoha eelvaliku, asjakohaste mõjude hindamise, sh KSH esimese etapi aruande koostamine Regionaal- ja

Põllumajandusministeeriumile“ (viitenumber 266594)

Kolmas isik: OÜ Hendrikson & Ko

Registrikood: 10269950

Maakri 29, Tallinn 10145

Kolmanda isiku esindaja: vandeadvokaat Keidi Kõiv

Advokaadibüroo RASK

Rotermanni 8, 10111 Tallinn

tel: 618 0820, faks: 618 0821

e-post: [email protected]

Hankija: Riigi Tugiteenuste Keskus

Registrikood: 70007340

Lõkke 4, 10122 Tallinn

e-post: [email protected];

Vaidlustaja:

Vaidlustaja esindaja:

Skepast & Puhkim OÜ

Registrikood: 11255795

Laki põik 2, 12919 Tallinn

vandeadvokaat Silja Holsmer

Advokaadibüroo Supremia

Telliskivi 60/1, 10412 Tallinn

e-post: [email protected]

2/6

1. MENETLUSE KÄIK

1.1. 03.10.2023 avaldas Riigi Tugiteenuste Keskus (edaspidi „hankija“) riigihangete registris avatud hankemenetlusena läbi viidava menetluse „Haljala ja Kukruse vahelise 2+2 maanteelõigu riigi eriplaneeringu asukoha eelvaliku, asjakohaste mõjude hindamise, sh KSH esimese etapi aruande koostamine Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumile“ (viitenumber 266594) ja tegi kättesaadavaks riigihanke alusdokumendid (RHAD).

1.2. Riigihankel osales kokku 3 pakkujat, s.h Skepast & Puhkim OÜ (edaspidi „vaidlustaja“) ning OÜ Hendrikson & Ko (edaspidi „kolmas isik“). 18.01.2024 otsusega tunnistas hankija edukaks kolmanda isiku pakkumuse.

1.3. 29.01.2024 esitas vaidlustaja Riigihangete vaidlustuskomisjonile vaidlustuse hankija otsustele, millega palub tunnistada kehtetuks hankija otsused, millega hankija tunnistas edukaks kolmanda isiku pakkumuse kui majanduslikult kõige soodsama pakkumuse

1.4. 30.01.2024 teatisega määras riigihangete vaidlustuskomisjon hankijale ja kolmandale isikule tähtaja kuni 02.02.2024 vaidlustaja vaidlustusele vastamiseks.

1.5. Kolmas isik on seisukohal, et vaidlustus tuleb jätta rahuldamata. Hankija on õiguspäraselt ning kooskõlas enda kehtestatud hindamiskriteeriumitega hinnanud riigihankesse esitatud pakkumusi ning tunnistanud kolmanda isiku pakkumuse edukaks.

2. KOLMANDA ISIKU SEISUKOHT

2.1. Enne sisuliste seisukohtade esitamist peab kolmas isik vajalikuks märkida järgmist. Vaidlustaja vaidlustusega tutvudes kumab sellest läbivalt vaidlustaja rõhutus sellest, et just vaidlustaja oli see, kes võitis Rahandusministeeriumi riigihanke riigi eriplaneeringu lähteseisukohtade ja KSH programmi koostamise osas ning just vaidlustaja on see, kes koostas vaidlusaluse hanke tarbeks asukoha eelvaliku lähteseisukohad ja mõjude hindamise, sh KSH programmi. Sellest lähtuvalt väidab vaidlustaja justkui seda, et kuivõrd vaidlustaja oli see, kes on koostanud osa alusdokumentatsioonist, siis pole võimalik, et vaidlustaja pakkumust on hinnatud madalamaks, kui maksimaalne võimalik.

2.2. Eelviidatud asjaolu, s.o varasema hanke võitmine ei ole ega saagi aga olla määravaks käesoleva hankemenetluse tulemustele ega anna vaidlustajale mistahes õigustatud lootust sellest, et vaidlustaja on just see, kes menetluses edukaks saab. Hankijal on kohustus kohelda kõiki pakkujaid võrdselt ning lähtuda hankemenetluse läbiviimisel just konkreetses riigihankes kehtestatud tingimustest. Hankija ei ole asjas selliste põhimõtete vastu eksinud.

2.3. Vaidlustuse kohaselt heidab vaidlustaja hankijale ette esmalt otsuste ebapiisavat põhjendamist ning teiselt pakkumuste hindamisel kategooriates „teenuse kvaliteet“ ja „töö- ja pereelu ühildamine hankelepingu täitmisel“ hindamiskriteeriumite eiramist, milline on viinud õigusvastase lõppotsuseni. Vaidlustaja seisukohad on ebaõiged.

2.4. Esmalt käsitleb kolmas isik vaidlustaja poolt hindamiskriteeriumile „teenuse kvaliteet“ esitatud etteheiteid.

2.5. Hindamiskriteeriumi „teenuse kvaliteet“ osas heidab vaidlustaja hankijale ette peaasjalikult seda, et hankija poolt otsuses esitatud põhjendused kopeerivad hindamiskriteeriumi põhjendusi ning vaidlustajal ei ole võimalik mõista seda, mille osas sai kolmas isik eelise ning vaidlustaja mitte. See väide on ebaõige.

2.6. RHADis kehtestatud hindamismetoodika nägi ette, et hankija võrdleb ja hindab kõiki vastavaks tunnistatud pakkumusi hindamiskriteeriumite alusel. Nimetatut kordas ka hindamismetoodika punkt 1.4, mille järgi pakkumusi võrreldakse omavahel ja hinnatakse vähemalt kolme sõltumatu hindaja poolt konsensuslikult. Vaidlust ei ole selles, et vaidlustaja ei ole hindamiskriteeriume enne pakkumuse esitamist vaidlustanud. Seega on pakkumuse esitamisega vaidlustaja hindamiskriteeriumite ning ka metoodikas esitatud hinnangu kirjeldustega nõustumust kinnitanud.

2.7. Küll aga leiab vaidlustaja sellele vaatamata, et hankija poolt esitatud põhjendused ei ole piisavalt selged ja detailsed mõistmaks hankija otsustusi. Selline seisukoht ei ole kolmanda isiku hinnangul põhjendatud.

2.8. Esiteks ei vasta tegelikkusele vaidlustaja seisukoht, et hankija on põhjendustes üksnes kopeerinud hindamismetoodika põhjendusi. Kolmas isik viitab siinkohal Riigikohtu praktikale, milles on sedastatud, et kui RHAD-is kehtestatud hindamismetoodika sisaldab täpseid hinnete kirjeldusi, võivad need tagada piisava läbipaistvuse ka ilma hinnete hilisema põhjendamiseta (RKHKo 3-20-1198, p 21).

3/6

2.9. Käesoleval juhul ei saa olla vaidlust selles, et hankija on RHADi osaks olevas hindamismetoodikas esitanud äärmiselt detailsed hinnete kirjeldused, milliste detailide hindamist on hindajad otsuse põhjendustes esitanud. Nimetatust on üheselt tuvastatav, et hindajad on igal juhul järginud rangelt hindamismetoodikas toodut.

2.10. Kriteeriumi „Töö läbiviimise metoodika“ osas on hankija põhistanud vaidlustajale hindepunktide andmist järgmiselt:

Töö meetodeid ja nendest tulenevaid tegevusi on pakkuja kirjeldanud üldises plaanis sobivalt, kuid esineb sisulisi puudujääke. Pakkumuses ei ole piisavalt lahti kirjeldatud töö metoodiline lähenemine, sh pole piisavalt kajastatud töö koostamise peamisi põhimõtteid ja meetodeid. Selgitatud on kommunikatsiooni ja kaasamise põhimõtteid, kuid muus osas on lepingu täitmise metoodika kirjeldus üldsõnaline, üksnes üldpõhimõtteid selgitav, kuid mitte konkreetse projekti spetsiifikat sisaldav. Mõningast infot on võimalik kaudselt tuletada tegevuskava põhjal.

2.11. Eeltoodust nähtuvalt on hankija detailselt ja selgelt toonud välja, et kirjeldatud meetodites ja tegevustes on sisulisi puudujääke, töö metoodiline lähenemine ei ole piisavalt lahti kirjutatud, sest pole kajastatud peamisi põhimõtteid ja meetodeid. Sealjuures viitab hankija täiendavalt, et kuigi kommunikatsiooni ja kaasamise põhimõtteid on selgitatud, siis muus osas on metoodika kirjeldus siiski üldsõnaline. Üldsõnalisust on hankija avanud viidates, et metoodika kirjeldus selgitab üksnes üldpõhimõtteid, kuid see ei sisalda konkreetse projekti spetsiifikat ning kuigi seda on võimalik mõningaselt küll tuletada kaudselt tegevuskava põhjal, siis pole see metoodika kirjelduse mõttes piisav.

2.12. Viimane osa põhjendustest on seega selgitused, millised selgitavad detailsemalt lahti hindamiskriteeriumi metoodika rakendamist ning sisaldavad väga konkreetseid faktilisi asjaolusid, millest hankija on hinnangute andmisel lähtunud. Kõiki välja toodud asjaolusid on võimalik pakkumust kõrvutades kontrollida.

2.13. Seevastu kolmanda isiku osas on hankija kriteeriumi „Töö läbiviimise metoodika“ osas põhistanud hindepunktide andmist järgmiselt:

Pakkumuses on väga põhjalikult lahti kirjeldatud töö metoodiline lähenemine, sh on välja toodud: 1) Töö koostamise peamised põhimõtted ja meetodid; 2) Kirjeldus, kuidas toimub kommunikatsioon ja huvigruppide kaasamine, millistest põhimõtetest kommunikatsioonis ning kaasamisel lähtutakse. Töö metoodika ja nendest tulenevad tegevused on kirjeldatud detailselt ja arusaadavalt ning kirjeldatu ületab hankija ootuseid. Lisaks riigihanke alusdokumentides nõutule on koos sisuliste ja selgelt arusaadavate põhjendustega välja pakutud hankija poolt aktsepteerimist leidvaid lisalahendusi (nt täiendavate meetodite või lahenduste kasutamine), mis võimaldavad töö eesmärke efektiivsemalt saavutada. Teenuse kirjeldus on põhjalik ja läbi mõeldud, lisaks on toodud omapoolseid ettepanekuid kaasamise ja laiapõhjalisema kommunikatsiooni osas. Samuti on tehtud dubleerivate töölõikude ärajätmise ettepanek ning metoodika osas konkreetsed ettepanekud töö läbiviimise parendamiseks (asjakohaste mõjude sisustamine, hindamismetoodika täiendamine). Lisaks on rõhutatud inimkeskkonnaga seotud mõjude olulist rolli ja esitletavate materjalide kujunduse olulist rolli, toodud näiteid ja pakkujal on valmidus rakendada uudsemaid kaasamise viise.

2.14. Nimetatust nähtub, et hankija on detailselt ja selgelt välja toonud, et kolmanda isiku metoodiline lähenemine ja tegevused on väga põhjalikult lahti kirjutatud, selles on välja toodud töö koostamise põhimõtted, kommunikatsiooni toimumine, huvigruppide kaasamine jms, mis kogumis ületas hankija ootuseid. Kolmas isik on toonud välja lisalahendusi töö efektiivistamiseks. Hindamiskriteeriumi metoodika kirjelduse rakendamise sisulisema selgitusena on hankija välja toonud, et ka pakkumuses esitatud teenuse osutamise kirjeldus oli põhjalik ja läbimõeldud, toodud ettepanekuid kaasamise ja laiapõhjalisema kommunikatsiooni osas, tehtud ettepanekuid dubleerivate töölõikude ärajätmise osas ning muid metoodilisi parandusettepanekuid nagu näiteks asjakohaste mõjude sisustamine, hindamismetoodika täiendamine. Keskendutud on inimkeskkonnaga seotud mõjude olulisele rollile ja esitletavate materjalide kujundusele, toodud sellekohaseid erinevaid näiteid ning kinnitatud ka valmisolekut uudsemate kaasamise viiside rakendamiseks.

2.15. Nimetatuga on hankija esitanud väga põhjalikud faktilised asjaolud, milliseid hankija on kolmanda isiku pakkumuse osas hinnanud, sh toonud välja ka selle, millises osas on pidanud kolmanda isiku pakkumust suurepäraseks või „eelistatuks“. Kõik need detailid vastavad hindamiskriteeriumile, mille põhjal on tuvastatav, et hankija on igakülgselt järginud hindamiskriteeriumites nõutut. Kõiki välja toodud asjaolusid on võimalik pakkumust kõrvutades kontrollida.

4/6

2.16. Seega on põhjendamatu vaidlustaja ootus justkui oleks hankija pidanud põhjendustega veel detailsemalt avama pakkumuste sisusid. Nimetatuga oleks hankija asunud riivama pakkujate ärisaladuse kaitset ning käituma vastuoluliselt enda poolt kehtestatud vastavustingimusega, milles palus pakkujatel märkida ära pakkumustes ärisaladuse ulatuse. Kolmas isik toob siinkohal välja, et ka käesolevas vaidluses on vaidlustaja palunud lugeda ärisaladusega kaitstuks enda pakkumuse osad. Sellest tulenevalt ei oleks olnud mõeldav see, et põhjendustest nähtuksid veel detailsemalt pakkumuste sisud. Hankija on kokkuvõtlikult põhjendatud faktilisi puuduseid või vastupidi eeliseid esitatud pakkumustes. Kolmas isik leiab, et hankija ei ole oma tegevuses eksinud.

2.17. Kehtestatud hindamiskriteeriumid on võimaldanud järgitavalt ja objektiivselt pakkumuste hindamise (RKHKo 3-17-2718, p 22), kuid sellele vaatamata ei saa hindamisel kunagi täielikult välistada subjektiivsust (RKHKo 3-20-1198, p 18). Oluline on, et hankija otsus oleks järgitav. Seda nõuet on käesoleval juhul igakülgselt hankija täitnud.

2.18. Teiseks on põhjendamatud ja ebaõiged vaidlustaja väited justki poleks kolmas isik enda pakkumuse esitamisel lähtunud LS ja KSH programmist ja riigihanke alusdokumentidest. Kolmas isik on pakkumuse koostamisel lähtunud LS ja KSH programmist ning riigihanke alusdokumentidest. Kuivõrd tehniline kirjeldus nägi ette võimaluse muudatusteks (tehnilise kirjelduse p 3.14 ja 3.1.11) ning ka hindamiskriteeriumid nägid ette võimaluse lisalahenduste pakkumiseks, siis kolmas isik sellist võimalust ka ära kasutas. Üksnes asjaolu, et vaidlustaja sellist võimalust oma pakkumuse esitamisel ei kasutanud, ei muuda kolmanda isiku pakkumust mittevastavaks või hankija otsuseid õigusvastaseks. Pakkumuse sisu eest vastutab vaidlustaja ise. Vaidlustajale pidi hindamismetoodikaga tutvumisel olema teada, milliseid detaile ja asjaolusid hankija pakkumustes võrdleb ja hindab ning millisel kujul ta soovib, et need oleksid esitatud. Kui vaidlustaja selliseid nõudeid järgida ei suutnud või mõistis neid hankijast erinevalt, on tegemist vaidlustaja enda kantava riisikoga, mitte etteheitega hankijale.

2.19. Kogumis ei ole õige vaidlustaja arusaam justkui oleksid LS ja KSH pärast nende kinnitamist muutumatud dokumendid. See ei vasta tegelikkusele. Vastupidi, LS ja KSH muutmine võib planeeringuprotsessis aset leida, kui esineb vajadus dokumentide kooskõlastamiseks reaalsete arengutega. Antud asjaolule viitab tegelikult ka vaidlustaja ise enda vaidlustuse punktis 10. Nimetatu on igati kooskõlas KeHJS ning PlanS-ga. Kas sellekohased ettepanekud ka päriselt ellu rakendatakse, selgubki alles lepingu täitmise raames koostöös hankijaga.

2.20. Ebaõiged ja oletuslikud on siinkohal veel vaidlustaja väited kolmanda isiku pakkumuses esitatud ettepanekutest dubleerivate töölõikude ärajätmise kohta. Kolmas isik ei ole teinud ühtegi ettepanekut LS või KSH ettenähtud toimingute ärajätmiseks nagu oletuslikult arvab vaidlustaja. Ebaõiged on seega kõik vaidlustaja väited sellest nagu oleks hankija seadnud eeliseks ettepankute tegemist tehnilises kirjelduses esitatust kõrvalekaldumiseks. Üksnes asjaolu, et vaidlustaja ise oma pakkumust esitades ei esitanud asjaolusid, mida hankija oleks võrreldes teiste pakkumustega eelistena hinnanud, ei muuda hankija tegevust õigusvastaseks.

2.21. Kolmandaks on ebaõige vaidlustaja etteheide sellest, et teiste hindamiskriteeriumite osas ei ole hankija otsus kontrollitav. Riigikohus on selgitanud, et väga üldsõnalised põhjendused võivad olla vastuolus RHS § 117 lg-ga 1 ja § 47 lg 4 p-ga 3, vaidluse korral saab aga hankija otsuse põhjendusi kohtumenetluses täpsustada. Mida üldisemad on hindamiskriteeriumid ja -metoodika, seda avaram on hankija hindamisruum ning seda põhjalikumad peavad läbipaistvuse tagamiseks olema hinnete põhjendused. Kui RHAD-s kehtestatud hindamismetoodika sisaldab täpseid hinnete kirjeldusi, võivad need tagada piisava läbipaistvuse ka ilma hinnete hilisema põhjendamiseta (RKHKo 3-20-1198, p 21).

2.22. Kui vaadelda hindamiskriteeriume 2.2 ja 2.3, siis on hankija hindamismetoodikas sätestanud väga täpsed hinnete kirjeldused koos detailandmetega, mida hankija hindab. Eeltoodust ei saa pidada põhjendatuks vaidlustaja väiteid sellest, et hankija otsus oleks kontrollimatu. Vajadusel saab hankija enda otsuse põhjendusi ka käesolevas menetluses rohkem avada. Sealjuures on hankija igale pakkujale endale esitanud personaalsed otsuste põhjendused, milles on avanud konkreetsete hindamiskriteeriumite rakendamist. Kuivõrd sellised põhjendused sisaldavad aga paljuski detaile pakkumuse sisust, siis on hankija põhjendatult jätnud need põhjendused avamata konkurentide jaoks.

2.23. Teiste sõnadega ei ole eeltoodu ka määrav, sest hankijal ei ole kohustust avada detailselt kõiki hindamise asjaolusid, vaid hankija peab avalikustama eduka pakkumuse punktid ja muud edukat pakkumust iseloomustavad andmed, mis andsid edukale pakkumuse eelise teiste pakkuja pakkumusega võrreldes. Kuivõrd teenuse kvaliteedi osas oli eelise puhul määravaks just esimene hindamiskriteerium (teiste hindamiskriteeriumite osas on pakkumusi hinnatud sarnaselt), millise alusel tekkis pakkujate vahel punktierinevus 15 punkti, siis ongi hankija õiguspäraselt esitanud vaidlustajale andmed, mis andsid

5/6

edukale pakkujale eeliste vaidlustaja pakkumusega võrreldes. Nagu eelnevalt viidatud, siis peab hankija otsuste avalikustamisel tagama ärisaladuse hoidmise ehk hindamise protokolli täisteksti ei pea olema ega tohikski üldjuhul olla kõigile pakkujatele avalik, eeldusel et hinnatakse ärisaladusega kaitstud aspekte (M. A. Simovart. Riigihangete seadus. Kommenteeritud väljaanne. Veebiversioon, § 117, p 16). Eeltoodust on hankija oma tegevuses käitunud õiguspäraselt.

2.24. Neljandaks on ebaõige vaidlustaja viide hindamiskriteeriumi nr 2.4 põhjendamisel. Vaidlustaja on seisukohal, et kuivõrd vaidlustaja esitas riskianalüüsi koos riskide ning nende olulisuse hindamisega, siis on hankija hinnang põhjendamatu.

2.25. Kolmanda isiku hinnangul vaidlustaja eksib hindamiskriteeriumi mõistmisel. Hindamiskriteerium ei näe ette üksnes riskide ja nende olulisuse hinnangut, vaid veel hulgaliselt muid detaile, millest hankija hindamisel lähtus. Seega on vaidlustaja arusaam, et üksnes riskide ning nende olulisuse väljatoomine oleks pidanud vaidlustajale omistama maksimaalsed punktid, ei ole õige. Hankija on kolmanda isiku pakkumuse hindamise osas toonud välja, et kolmanda isiku poolt esitatud riskid on üldsõnalised, mis ei võimalda seega täpselt aru saada riski põhjustest ja olulisusest, näiteks ajakava nihkumisega seotud riskid ja mõjud. Põhjendus vastab hindamiskriteeriumi punktiskaalale 3. Tuvastatav ei ole hankija eksimus.

2.26. Järgnevalt käsitleb kolmas isik vaidlustaja poolt hindamiskriteeriumile „töö- ja pereelu ühildamine hankelepingu täitmisel“ esitatud etteheiteid.

2.27. Hindamiskriteeriumi „töö- ja pereelu ühildamine hankelepingu täitmisel“ heidab vaidlustaja hankijale ette seda, et hankija poolt otsuses esitatud põhjendused kopeerivad hindamiskriteeriumi põhjendusi ning vaidlustajal ei ole võimalik mõista seda, kuidas hankija otsused kujunesid, eriti olukorras, kus varasemas hankemenetluses sarnase kirjelduse esitamine on vaidlustajale sama kriteeriumi kohaldamisel toonud maksimumpunktid.

2.28. Kolmas isik vaidleb vaidlustaja seisukohtadele vastu ega pea neid põhjendatuks.

2.29. Esiteks ei ole kohane vaidlustaja argumentatsioon selle kohta, et kuivõrd vaidlustaja on varasemalt sarnase hindamiskriteeriumi rakendamisel saanud maksimaalsed punktid, siis pidi vaidlustaja ilmtingimata sama arvu punkte saama ka käesolevas hankes. Kolmanda isiku hinnangul ei ole võimalik erinevaid hankeid selliselt kõrvutada, eriti kui pakkumuse osaks olnud kirjeldused ei ole samad, vaid „sarnased“ nagu vaidlustaja ise viitab. Hankijal on igakordne õigus hinnata pakkumuste sisu kooskõlas kehtestatud hindamiskriteeriumitele ning riigihankemenetluse olemusele.

2.30. Lisaks on kolmas isik seisukohal, et kui vaidlustaja esitab korduvalt sama töö- ja pereelu ühildamise kirjeldust, siis ongi printsiibis tegemist Eestis üldiselt levinud töökorraldusega.

2.31. Nõustuda ei saa vaidlustaja väitega kahe esitletud hanke hindamiskriteeriumite samasusest, sest vaidlusaluses hankes nägid hindamiskriteeriumid punktis 1.4 ette, et pakkumusi võrreldakse omavahel ja hinnatakse vähemalt kolme sõltumatu hindaja poolt konsensuslikult. Vaidlustaja poolt varasemalt toimunud hankemenetlus sellist asjaolu ette ei näinud.

2.32. Eeltoodust lähtuvalt seega üksnes vaidlustaja oletus ja eeldus tema võimalikust edukusest või ootusest maksimaalsete hindepunktide saamiseks, ei tähenda seda, et hankija oleks eksinud.

2.33. Teiseks on meelevaldne vaidlustaja väide, et kolmanda isiku kirjeldused töö- ja pereelu ühildamisest ei seostu hindamiskriteeriumi nõuetega. Vastupidi, kolmas isik on pakkumuses põhjalikult avanud kirjeldust töö- ja pereelu ühildamisel, milline ei lähtu üldistest töökorralduslikest protsessidest ja võimalustest (nagu vaidlustaja kirjeldusest nähtub), vaid erinevalt tavapärastest võimalustest nagu seda on kaugtöö, paindlik tööaeg ja koosolekute toimumine veebiplatvormidel (hankija ei eksi, tegemist ongi tänapäeval üldlevinud võimalustega), on kolmanda isiku poolt töö- ja pereelu ühildamisel lähtutud mitte ühiskonnas pakutavatest tavapärastest standarditest, vaid iga isiku personaalsest profiilist ja tööst.

2.34. Õige on hankija viide, et paindlik tööaeg, veebikoosolekud ning kaugtöövõimalused on väärtused, milliseid pakuvad täna väga-väga suur hulk tööandjatest. Seega on tegemist pigem standardi, kui erakordse ühildamise kriteeriumiga.

2.35. Ebaõigeks tuleb pidada ka vaidlustaja seisukohta nagu oleks lapsehoolduspuhkusel oleva töötaja koolitamine tavapärane ning nendel puuduks seos töö- ja pereelu ühildamisega. Kolmandale isikule teadaolevalt ei ole tavapärane lapsehoolduspuhkusel viibivate töötajate koolitusvõimalus, seda on kinnitanud põhjendustes ka hankija. Kuivõrd aga töö- ja pereelu ühitamise osaks on ka tasakaalu säilitamine töövõimekuses, siis on tegemist igati relevantse temaatikaga. Riigihanke tulemusel sõlmitav hankeleping on oma olemuses mahukas ja pika kestvusega ning nõuab suurt meeskonda, kõrgetasemelisi

6/6

oskuseid ja teadmisi. Järjepideva õppe aspekt võimaldab hoida kõigi meeskonnaliikmete pädevus kõrge ning tagada võimalus asendada ootamatutel juhtumitel meeskonna liikmeid ka lapsehoolduspuhkusel olevate või sealt naasvate spetsialistidega, kes ei jääks selliselt muuhulgas tööelu struktuuris tahaplaanile. Seega omab aspekt otsest mõju hankelepingu täitmisele.

2.36. Samalaadne mõju on ka vaba aja andmisel, millise tasustamise vältimine rahalise kompensatsioonina aitab otseselt hoida ära isikute läbipõlemise ja tagab meeskonnaliikmete taastumise ja puhkeaja ning selle läbi meeskonna pika-ajalise töövõime. Liigset väsimust ja ületöötamisest tekkivat ajapuudust on peetud üheks peamiseks töö- ja pereelu ühitamise takistuseks ka Tartu Ülikooli poolt läbiviidud uuringute kohaselt (https://uhiskond.ut.ee/et/sisu/tooga-rahulolu-ja-selle-seos-too-ja-pereelu-uhitamisega, K.Kasearu „Töö iseloomu ja perestruktuuri mõju töö- ja pereelu ühitamisel) ning kolmanda isik on lähtunud eesmärgist sellised olukordi ennetada. Seega mida paremini suhtub tööandja pere ja tööelu tasakaalustamisse ning toetab seda omalt poolt, seda motiveeritumad on töötajad ja seda paremat tööd nad teevad.

2.37. Üksnes asjaolu, et vaidlustaja ise seda ei pidanud antud temaatikaid töö- ja pereelu ühildamisel asjakohaseks, ei väära hankija kaalutlusõigust antud küsimuses ja ei muuda selle läbi hankija otsustusi õigusvastaseks.

2.38. Kolmandaks jääb kolmas isik ka siinkohal varasemalt viidatud praktika juurde, mille kohaselt kui RHAD-s kehtestatud hindamismetoodika sisaldab täpseid hinnete kirjeldusi, võivad need tagada piisava läbipaistvuse ka ilma hinnete hilisema põhjendamiseta (RKHKo 3-20-1198, p 21). Käesoleval juhul see nii ka oli, sealjuures on hankija kooskõlas hindamiskriteeriumiga põhjendanud oma otsustusi. Põhjendustega pakkumustes sisalduva ärisaladuse avamine ei ole hankija poolt võimalik ega lubatav. Lisaks on hankijatel praktika kohaselt lubatud vaidluse korral lubatud põhjendusi ka kohtumenetluses täpsustada.

2.39. Kõike eeltoodut arvesse võttes ei ole hankija pakkujate hindamisel eksinud. Ei ole tuvastatav, et hankija oleks mõnda pakkujat eelistanud või sisustanud hindamiskriteeriume subjektiivselt. Eeltoodust tulenevalt tuleb vaidlustaja vaidlustus jätta tervikuna rahuldamata.

3. MENETLUSLIKUD KÜSIMUSED

3.1. Tähtaegsus. VAKO määras 30.01.2024 kirjaga vaidlustusele vastamise tähtpäevaks 02.02.2024. Vastus on tähtaegne.

3.2. Asja läbivaatamise viis. Kolmas isik nõustub asja läbivaatamisega kirjalikus menetluses.

3.3. Esindusõigus. Vandeadvokaat Keidi Kõiv kinnitab käesolevaga esindusõiguse olemasolu.

3.4. Esitamine. Vastus on edastatud adressaadi e-postile [email protected].

Lugupidamisega

/digitaalselt allkirjastatud/

Keidi Kõiv

vandeadvokaat

Hendrikson & Ko lepinguline esindaja

Riigi Tugiteenuste Keskus

Protsessi omanik: RHO juhataja Tähis: K14

Kinnitamise kuupäev: digiallkirjas Versioon nr: 9

Avaldatud: RTK sise- ja välisveebis Lk. 1 / 12

1

Riigihangete korraldamise teenus (K14) Protsess: Riigihangete korraldamine

Protsessi omanik: RHO juhataja

Versioon: 9

Kinnitatud: kuupäev digiallkirjas

Riigihangete korraldamise ja hankelepingute sõlmimise kord sisaldab:

1. ÜLDPÕHIMÕTTED .................................................................................................................. 1

2. MÕISTED JA LÜHENDID ........................................................................................................ 2

3. HANKEPLAANI KOOSTAMINE ............................................................................................ 3

4. RIIGIHANGETE ETTEVALMISTAMINE JA KORRALDAMINE RHO POOLT ................ 5

5. VÄIKEOSTUDE LÄBIVIIMINE .............................................................................................. 8

6. RAAM- VÕI HANKELEPINGU SÕLMIMINE ....................................................................... 9

7. RAKENDUSSÄTTED ............................................................................................................. 11

1. ÜLDPÕHIMÕTTED

1.1. Riigi Tugiteenuste Keskuse (edaspidi RTK) riigihangete korraldamise ja hankelepingute

sõlmimise korras (edaspidi kord) kehtestatakse ühtsed reeglid RTK ja RTKga riigihangete

tugiteenuse osutamise kokkuleppe (edaspidi kokkulepe) sõlminud asutuste (edaspidi asutus)

riigihangete planeerimisel, korraldamisel ning raam- või hankelepingute sõlmimisel.

1.2. Korras toodud nõuetest kinnipidamise eest vastutavad kõik RTK töötajad ja korrast lähtuvate

asutuste töötajad ning RTKga kokkuleppe sõlminud asutuste töötajad kokkuleppes sätestatud

ulatuses.

1.3. RTK korraldab riigihankeid ning sõlmib raam- või hankelepinguid RTK ning RTKga

kokkuleppe sõlminud asutuste vajadustest lähtuvalt.

1.4. RTK osutab asutusele riigihangete korraldamise tugiteenust kokkuleppes fikseeritud

tingimustel ja ulatuses ning RTK töötajatele vastavalt korras sätestatule. RTKs vastutab

riigihangete korraldamise ja tugiteenuse osutamise eest riigihangete osakond (edaspidi RHO).

Riigihangete seaduses sätestatud hankija õigusi ja kohustusi täidavad RTK ja asutus ühiselt, võttes

aluseks kokkuleppes määratud pädevuste jaotuse.

1.5. RTK ei korralda riigihankeid, mille korraldamiseks on Vabariigi Valitsus määranud

kohustusliku keskse hankija.

1.6. Asutusel on võimalik lähtuda korrast ulatuses, milles asutus ei ole kehtestanud eraldi

hankekorda. Kokkuleppes võivad RTK ja asutus täpsustada hankekorra kohaldamise tingimusi.

Riigi Tugiteenuste Keskus

Protsessi omanik: RHO juhataja Tähis: K14

Kinnitamise kuupäev: digiallkirjas Versioon nr: 9

Avaldatud: RTK sise- ja välisveebis Lk. 2 / 12

2

1.7. Asjade ostmisel, teenuste ja ehitustööde tellimisel ning muude riigihangete seaduse kohaselt

riigihankeks kvalifitseeruvate menetluste puhul lähtutakse riigihangete seadusest, muudest

õigusaktidest ja korrast. RHO tagab riigihangete õiguspärase korraldamise ja riigihangete

tugiteenuse korrektse ning kvaliteetse osutamise.

1.8. Riigihankega seotud teabevahetus ja pakkumuste või taotluste esitamine ning menetlemine

toimub elektrooniliselt, välja arvatud riigihangete seaduses sätestatud juhtudel.

1.9. Riigihangete planeerimisel ja korraldamisel arvestatakse võimalusel sotsiaalsete kaalutluste,

innovatsiooni rakendamise ja keskkonnasäästlike lahendustega.

1.10. Asutustele ja RTK töötajatele riigihangete valdkonna nõustamisteenuse osutamisel annab

RHO nõu kõigis riigihankeid ja RTK poolt läbi viidud riigihangete tulemusel sõlmitud lepinguid

puudutavates küsimustes.

1.11. Korruptsioonivastasest seadusest tulenevad toimingupiirangud kohalduvad:

 lähteülesande koostamise ja esitamise eest vastutavale isikule;

 RHO töötajale;

 raam- või hankelepingu sõlmimist korraldavale isikule;

 raam- või hankelepingu täitmise eest vastutavale isikule;

 väikeostu korraldavale isikule;

 väikeostu lepingu täitmise eest vastutavale isikule.

1.12. Toimingupiirangu kohaldamise kord ja tingimused RTKs sätestatakse RTK töökorralduse

reeglites. Asutuse töötaja toimingupiirangust kinnipidamise, teavitamise ja taandamise eest

vastutab asutus vastavalt asutuse sätestatud korrale.

1.13. Korra lisad

Korra lisad (vormid ja juhised) on töödokumendid, mida ei kinnitata korra koosseisus käskkirjaga

ja mille muutmise, täiendamise, täpsustamise õigus on protsessi omanikul. Vormi või juhise

muutmisel tagab protsessi omanik, et muudetud vormid ja juhised oleksid kättesaadavad ja

avaldatud sise- ja/või välisveebis ning muutusest on vormide ja juhiste kasutajaid teavitatud.

 K14 L1 – väikeostu dokumendi vorm;

 K14 L2 – lähteülesande vorm;

 K14 L3 – hankeplaani sisendi vorm;

 K14 L4 – raam- või hankelepingu lõppemise teate vorm;

 K14 L5 – hindamiskomisjoni liikme huvide konflikti puudumise kinnituse vorm.

2. MÕISTED JA LÜHENDID

 Dokumendihaldussüsteem (DHS) – RTK-s kasutatav elektrooniline

dokumendihaldussüsteem, mida kasutatakse dokumentide loomiseks, haldamiseks,

menetlemiseks ja hoidmiseks.

 Keskne riigihange – RTK kui keskse hankija ettevalmistatav ja läbiviidav riigihange, mis

hõlmab ühe või mitme asutuse hankevajadusi ning mille tulemusena sõlmib rahalist

kohustust mittesisaldava raamlepingu RTK või rahalist kohustust sisaldava raamlepingu

või hankelepingu asutus.

Riigi Tugiteenuste Keskus

Protsessi omanik: RHO juhataja Tähis: K14

Kinnitamise kuupäev: digiallkirjas Versioon nr: 9

Avaldatud: RTK sise- ja välisveebis Lk. 3 / 12

3

 Kulujuht – RTK peadirektori või asutuse juhi poolt määratud töötaja, kes vastutab

kulutuste tegemisel konkreetse kuluüksuse eelarve piisavuse eest.

 Lähteülesanne – sisendi andja poolt RHOle lähteülesande vormil esitatav sisend

riigihanke korraldamiseks.

 Otsustusõiguslik isik – isik, kellel on RTKs või asutuses õigus otsustada rahaliste

vahendite kasutamise üle.

 Riigihangete register – töökeskkond hankijatele riigihangete korraldamiseks ja

haldamiseks ning pakkujatele riigihangetel osalemiseks https://riigihanked.riik.ee/rhr-

web/#/.

 Riigihangete tugiteenus – riigihangete korraldamise teenus, sh nõustamine ning

riigihanke ettevalmistamine, korraldamine ja toimingute tegemine asutuse nimel.

 RHO – Riigi Tugiteenuste Keskuse riigihangete osakond.

 Sisendi andja – RTK töötaja või RTKga kokkuleppe sõlminud asutus.

 Töötaja – RTK või asutusega avalik-õiguslikus teenistus- ja usaldussuhtes olev ametnik

või eraõiguslikus töösuhtes olev töölepinguline töötaja.

 Vastutav isik – RHO töötaja, kes vastutab riigihanke nõuetekohase ja eesmärgipärase

korraldamise eest.

 Väikeost – asjad, teenused ja ehitustööd, mis hangitakse korra alusel ja mille käibemaksuta

maksumus on väiksem kui korra punktis 3.3.3 nimetatud summad.

 Väikeostu dokument – väikeostu eesmärgi, tulemuste, planeeritud eelarve ja

finantseerimisallikate kirjeldus.

 Ühishange – RTK läbiviidav riigihange, mis hõlmab rohkem kui ühe asutuse

hankevajadusi ja kus üheks sisendi andjaks on RTK.

 Üleriigiline keskne riigihange – keskne riigihange või ühishange, millega võivad

hankijatena liituda nii kokkuleppe sõlminud kui ka kokkulepet mittesõlminud asutused.

3. HANKEPLAANI KOOSTAMINE

3.1. Tegevuses osalejad ja vastutajad on RHO töötajad, RTK juhtkond ja RTK korrast lähtuvate

asutuste töötajad.

3.2. Sisendi kogumine hankeplaani koostamiseks

3.2.1 RHO esitab igal aastal hiljemalt detsembris hankeplaani koostamiseks vormikohase

(K14 L3) sisendi kogumise päringu RTK juhtkonna liikmetele ning RTKga kokkuleppe

sõlminud asutustele järgmise aasta hankevajaduste kohta.

3.2.2. Esialgse hankeplaani sisendi küsimiseks järgmise aasta I kvartaliks esitab RHO

päringu igal aastal hiljemalt septembris.

3.2.3. Sisendi andja esitab RHOle vormikohase hankeplaani sisendi, päringus märgitud

tähtajaks.

3.2.4. Hankeplaani sisend peab kajastama kõiki sisendi andja planeeritavast eelarvest või

muudest alustest tulenevaid vajadusi riigihangeteks, mille eeldatav maksumus käibemaksuta

on vähemalt 30 000 eurot (sh summeritavad hanked) või mis riigihangete seaduse või

Riigi Tugiteenuste Keskus

Protsessi omanik: RHO juhataja Tähis: K14

Kinnitamise kuupäev: digiallkirjas Versioon nr: 9

Avaldatud: RTK sise- ja välisveebis Lk. 4 / 12

4

riigihanke rahastaja finantseerimistingimuste kohaselt nõuavad toiminguid riigihangete

registris. Juhul, kui sisendi andja soovib RHOlt taotleda madalama eeldatava maksumusega

riigihanke korraldamist, esitab sisendi andja taotletava riigihanke kohta nõuetekohased

andmed hankeplaani sisendis.

3.2.5 Riigihanke eeldatava maksumuse määramisel tuleb sisendi andjal lisaks riigihangete

seaduses sätestatule arvestada järgmisi põhimõtteid:

 riigihankeid ei tohi kunstlikult osadeks jagada eesmärgiga vältida riigihangete

seadusest tulenevaid kohustuslikke menetlusreegleid;

 kui riigihanke objekti hooldust ja tarvikuid on võimalik hankida vaid toote

pakkujalt, arvestatakse riigihanke eeldatava maksumuse hulka ka hoolduse ja

tarvikute eeldatav kulu;

 asja ostmisega kaasnev väljaõppekulu arvestatakse riigihanke eeldatava

maksumuse sisse.

3.3. Hankeplaani koostamise põhimõtted

3.3.1. Hankeplaanis fikseeritakse RTK ja RTKga kokkuleppe sõlminud asutuste riigihangete

vajadustest lähtuvalt ühte kalendriaastasse planeeritud RHO poolt korraldatavad

riigihanked.

3.3.2. Hankeplaani koostab RHO ja hankeplaani kantakse riigihanked, mille korraldamisel

on riigihangete seaduse kohaselt nõutud toimingute tegemine riigihangete registris. RHO

võib hankeplaani lisada ka need riigihanked, mille korraldamisel ei ole nõutud riigihangete

seaduse kohaselt toimingute tegemine riigihangete registris, kuid mida RTK või asutus

soovib läbi viia riigihangete registris lähtuvalt hankelepingu esemest või rahastaja

tingimustest või muu põhjendatud vajaduse tõttu.

3.3.3. Riigihangete seaduse kohaselt on riigihangete registris kohustus teha toiminguid

alljärgnevate piirmääradega riigihangete osas:

 asjade ostmine ja teenuste tellimine eeldatava käibemaksuta maksumusega alates

30 000 eurost;

 eriteenuste tellimine, teenuste kontsessioonilepingu sõlmimine, sh eriteenuste

kontsessioonilepingu sõlmimine ja ideekonkursi korraldamine eeldatava

käibemaksuta maksumusega alates 60 000 eurost;

 ehitustööde tellimine eeldatava käibemaksuta maksumusega alates 60 000 eurost;

 ehitustööde kontsessioonilepingu sõlmimine, sotsiaalteenuste tellimine, sh

sotsiaalteenuste kontsessioonilepingute sõlmimine eeldatava käibemaksuta

maksumusega alates 300 000 eurost.

3.3.4. Hankeplaanis kajastatakse iga planeeritava riigihanke kohta vähemalt:

 sisendi andja lähteülesande esitamise eest vastutav isik;

 riigihanke nimetus ja objekti lühikirjeldus;

 lähteülesande RHOle esitamise tähtpäev;

 hanke- või raamlepingu kestvus ja eeldatav sõlmimise tähtpäev;

 hanke- või raamlepingu eeldatav maksumus;

Riigi Tugiteenuste Keskus

Protsessi omanik: RHO juhataja Tähis: K14

Kinnitamise kuupäev: digiallkirjas Versioon nr: 9

Avaldatud: RTK sise- ja välisveebis Lk. 5 / 12

5

 riigihanke korraldamine üleriigilise keskse riigihankena, mitme asutusega keskse

riigihankena või ühishankena.

3.3.5. Mitme asutusega keskse riigihanke või ühishanke korraldamise otsustab kokkuleppes

fikseeritud erisusi arvestades õiguslikel ja otstarbekuse kaalutlustel RHO koostöös

asutustega.

3.3.6. Üleriigiliste kesksete riigihangete korraldamise otsustab RTK eelkõige ressursi

saadavusest lähtuvalt. Vajadusel võib RTK määrata üleriigilise keskse riigihankega

ühinemise kokkuleppe tingimused, sh esinduse ulatuse, kulude hüvitamise või tasu

maksmise, avaldades need RTK veebilehel.

3.4. Hankeplaani kinnitamine ja avalikustamine

3.4.1. Enne hankeplaani kinnitamist kooskõlastab RHO kokkuleppe tingimustest tulenevalt

hankeplaani kõigi sisendi andjatega vähemalt sisendi andja poolt antud sisendi ulatuses.

3.4.2. RTK peadirektor kinnitab jooksva aasta hankeplaani hiljemalt kümne tööpäeva

jooksul pärast hankeplaani kooskõlastamist sisendi andjate poolt. RHO korraldab

hankeplaani avaldamise RTK välisveebis ning teavitab sisendi andjaid hankeplaani

kinnitamisest.

3.4.4. Asutused, kellele RTK osutab kokkuleppe kohaselt riigihangete tugiteenust ning kelle

riigihankevajadused on hankeplaanis kajastatud, eraldiseisvat hankeplaani kinnitama ei pea

ja asutuse hankeplaaniks loetakse RTK koostatud ja kinnitatud hankeplaan.

3.5. Hankeplaani muutmine ja hankeplaanivälise riigihanke korraldamine

3.5.1. Hankeplaan kinnitatakse üks kord aastas ja hankeplaanivälise riigihanke korraldamine

või hankeplaanikohase riigihanke hankevajaduse muutumine ei too kaasa hankeplaani uut

kinnitamist.

3.5.2. Hankeplaanis kinnitatud riigihanke korraldamiseks hankeplaanis sätestatust erineval

ajal või riigihanke vajaduse muul viisil muutumisest teavitab sisendi andja RHOd esimesel

võimalusel.

3.6. Hankeplaani täitmise aruandlus

3.6.1. RHO esitab RTKle ja asutustele hankeplaani täitmise aruande üks kord kvartalis

eelmise kvartali kohta kokkuleppes määratud aja jooksul pärast kvartali lõppu ning

kokkuleppe alusel hankeplaani täitmise analüüsi kord aastas enne uue hankeplaani

kinnitamist.

4. RIIGIHANGETE ETTEVALMISTAMINE JA

KORRALDAMINE RHO POOLT

4.1. Tegevuses osalejad ja vastutus

4.1.1. Tegevuses osalejad ja vastutajad on RTK töötajad ja RTK korrast lähtuvate asutuste

töötajad ning RTKga kokkuleppe sõlminud asutuste töötajad kokkuleppes sätestatud

ulatuses.

Riigi Tugiteenuste Keskus

Protsessi omanik: RHO juhataja Tähis: K14

Kinnitamise kuupäev: digiallkirjas Versioon nr: 9

Avaldatud: RTK sise- ja välisveebis Lk. 6 / 12

6

4.1.2. RHO vastutab riigihanke korraldamisel riigihangete seaduse ja teiste õigusaktide

korrektse järgimise ning kokkuleppe tingimuste täitmise eest. RHO korraldatavate

riigihangete puhul suhtleb menetluse käigus riigihankel osalemisest huvitatud ettevõtjate,

taotlejate ja pakkujatega RHO. Sisendi andja menetluse käigus riigihankel osalemisest

huvitatud ettevõtjate, taotlejate ja pakkujatega otse ei suhtle ning riigihanke menetluse kohta

kolmandatele isikutele informatsiooni ei avalda, välja arvatud RHOga eelnevalt

kooskõlastatud juhtudel.

4.1.3. Hankelepingu eseme tehnilise kirjelduse kvaliteedi tõstmiseks või keskmisele

turuhinnale vastava hinnataseme määramiseks viib turu-uuringu läbi sisendi andja, RHOl

on nõustav roll, sh annab RHO vajadusel nõu kuidas turu-uuringut läbi viia. Info läbi viidud

turu-uuringu kohta esitatakse RHOle lähteülesandes.

4.2. Lähteülesande koostamine

4.2.1. RHO töötaja edastab riigihanke ettevalmistamiseks hankeplaanis märgitud

lähteülesande esitamise eest vastutavale isikule meeldetuletuse lähteülesande esitamise

kohta üks kuu enne lähteülesande esitamise tähtpäeva. Meeldetuletust ei edastata juhul, kui

lähteülesande valmistab ette RHO.

4.2.2. Lähteülesande esitamise eest vastutav isik edastab korraldatava riigihanke

vormikohase lähteülesande (K14 L2) RHOle aadressile [email protected] hankeplaanis

sätestatud kuu esimeseks tööpäevaks. Lähteülesande esitamise eest vastutav isik vastutab

lähteülesandes sisalduva informatsiooni õigsuse, sh riigihanke eeldatava maksumuse

määramise ning olemasolevate rahaliste vahendite piisavuse eest lähteülesandekohase

teenuse tellimise või asja ostmise jaoks.

4.2.3. Hankeplaanis mittekajastatud riigihanke korraldamiseks esitab sisendi andja

põhjendatud taotluse RHOle tuues välja korra punktis 3.3.4 kirjeldatud andmed ja

hankeplaani lisamata jätmise põhjendused. Täiendava riigihanke korraldamise otsustamine

toimub kokkuleppes sätestatud tingimustel RHO ja asutuse koostöös. RTKs tuleb täiendava

riigihanke korraldamise vajadus kooskõlastada peadirektoriga enne RHOle lähteülesande

esitamist.

4.3. Riigihanke alusdokumentide koostamine ja kooskõlastamine

4.3.1. Igale korraldatavale riigihankele määrab RHO juhataja või tema poolt määratud isik

vastutava isiku. Vastutav isik peab kooskõlastama riigihanke alusdokumendid,

alusdokumentide muudatused ja vastuvõetavad otsused osakonna juhataja või tema poolt

määratud isikuga. Vastutav isik võib kooskõlastada riigihanke menetluse käigus taotlejale

või pakkujale esitatavad selgitused ning küsimused osakonna juhataja või tema poolt

määratud isikuga.

4.3.2. Sisendi andjaga kooskõlastatakse riigihanke alusdokumendid ja nende muudatused,

juhul kui muudatus on sisuline (nt muudetakse tehnilist kirjeldust) ja muudatuse tõttu peab

pikendama pakkumuste esitamise tähtaega, ning vastuvõetavad otsused.

Riigi Tugiteenuste Keskus

Protsessi omanik: RHO juhataja Tähis: K14

Kinnitamise kuupäev: digiallkirjas Versioon nr: 9

Avaldatud: RTK sise- ja välisveebis Lk. 7 / 12

7

4.3.3. Riigihanke alustamise eelduseks on sisendi andja otsustusõigusliku isiku poolt

riigihanke alusdokumentide kooskõlastamine kokkuleppes sätestatud ulatuses. RTKs

kooskõlastab riigihanke alusdokumendid kulujuht, kes kinnitab kooskõlastuse andmisega

rahaliste vahendite olemasolu ja riigihanke tehnilise kirjelduse sobivust. Kooskõlastus

edastatakse vastutavale isikule kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis.

4.3.4. Keskse hanke puhul koostab riigihanke alusdokumendid (sh tehnilise kirjelduse)

RHO. RTKga hanketeenuse osutamiseks teenusleppe sõlminud asutused edastavad

otsustusõigusliku isiku kinnituse hankes osalemise soovi ja hankelepingu alusel tasu

maksmiseks vajalike rahaliste vahendite olemasolu kohta. Asutused, kes ei ole hanketeenuse

osutamiseks teenuslepet sõlminud, annavad RHOle riigihanke läbiviimiseks volituse.

Volituse andmisega kooskõlastavad nad riigihanke alusdokumendid.

4.4. Riigihanke korraldamine/läbiviimine

4.4.1. Vastutava isiku ülesanded riigihanke korraldamisel on muuhulgas:

 lähteülesande täpsustamine koostöös lähteülesande esitamise eest vastutava isikuga

(sh vajadusel eeldatava ajakava esitamine ja võimalikuks kohtumiseks ettepaneku

tegemine);

 keskse hanke puhul tehnilise kirjelduse koostamine ja hanke jaoks vajaliku sisendi

kogumine;

 hankemenetluse liigi valimine;

 riigihanke alusdokumentide koostamine, sh raamlepingu ja hankelepingu

projektide koostamine koostöös lähteülesande esitamise eest vastutava isikuga;

 nõuetekohane kooskõlastamine;

 riigihanke läbiviimine;

 pakkujatega läbirääkimiste korraldamine ja läbirääkimistel osalemine;

 selgituste andmine riigihankel osalemisest huvitatud ettevõtjatele, taotlejatele ja

pakkujatele vajadusel koostöös lähteülesande esitamise eest vastutava isikuga;

 vajadusel riigihanke otsuste kohta seisukoha küsimine lähteülesande esitamise eest

vastutavalt isikult;

 riigihanke otsuste tegemine;

 taotlejate, pakkujate ja lähteülesande esitamise eest vastutava isiku teavitamine

tehtud otsustest;

 ametijuhendist või asutusega sõlmitud kokkuleppest tulenevate muude kohustuste

täitmine.

4.5. Pakkumuste hindamine

4.5.1. Vajadusel moodustab sisendi andja pakkumuste hindamiseks hindamiskomisjoni,

kuhu kuuluvad sisendi andja määratud liikmed, kes omavad riigihanke objektile vastavas

valdkonnas eriteadmisi. RTKs või RTK korrast lähtuvas asutuses moodustab

hindamiskomisjoni ja määrab selle liikmed riigihanke sisendi andmise eest vastutav

struktuuriüksuse juht või tema poolt määratud isik. Hindamiskomisjoni moodustamine ja

liikmete määramine toimub kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis.

Riigi Tugiteenuste Keskus

Protsessi omanik: RHO juhataja Tähis: K14

Kinnitamise kuupäev: digiallkirjas Versioon nr: 9

Avaldatud: RTK sise- ja välisveebis Lk. 8 / 12

8

4.5.2. Sisendi andja otsustab hindamiskomisjoni liikmete arvu ning tagab liikmete

sõltumatuse ja komisjoni töös osalemise. RTKs ja RTK korrast lähtuvas asutuses

moodustatud hindamiskomisjonis peab olema vähemalt kaks liiget ning hindamiskomisjoni

töös osalemine on hindamiskomisjoni liikmetele kohustuslik.

4.5.3. Hindamiskomisjoni liikmete ülesandeks on pakkumuste hindamine, lähtudes

riigihanke alusdokumentides sätestatud hindamiskriteeriumidest.

4.5.4. Hindamiskomisjoni liikmete poolt pakkumustele antud hindamispunktid koos

põhjendustega esitatakse vastutavale isikule hindamiskomisjoni protokollis, mis on

digitaalselt allkirjastatud hindamiskomisjoni kõigi hindamisel osalenud liikmete poolt.

Hindamiskomisjoni iga liige esitab vastutavale isikule digitaalselt allkirjastatud

vormikohase (K14 L5) kinnituse huvide konflikti puudumise kohta.

4.6. Riigihanke vaidlustamine

4.6.1. Riigihangete seaduse kohase vaidlustuse esitamisel esindab RTKd, kui riigihanke

korraldajat, ja asutust riigihangete vaidlustuskomisjonis ning kohtus, RHO töötaja. Vajaduse

korral kaasatakse vaidlustusmenetlusse lähteülesande esitamise eest vastutav isik või sisendi

andja poolt määratud isik. Otsuse vaidlemise otstarbekuse ja edasiste tegevuste osas teeb

RHO koostöös sisendi andjaga.

5. VÄIKEOSTUDE LÄBIVIIMINE

5.1. Tegevuses osalejad ja vastutajad on RTK töötajad ja RTK korrast lähtuvate asutuste

töötajad.

5.2. Väikeostu vajadus kooskõlastatakse enne väikeostu korraldamist kulujuhiga.

5.3. Väikeostude läbiviimisel arvestatakse võimalusel keskkonnahoidlike lahendustega.

5.4. Väikeostude, mille eeldatav käibemaksuta maksumus on alla 5000 euro, läbiviimisel tagatakse

rahaliste vahendite säästlik ja otstarbekas kasutamine. Kirjalikult võrreldavaid pakkumusi ei pea

võtma, kui riigihanke eset arvestades ei oleks see proportsionaalne või otstarbekas. Võrreldavaid

pakkumusi ei pea võtma ka juhul, kui mittevõtmise lubatavus tuleneb rahastaja tingimustest.

Põhjendus pakkumuse valiku kohta lisatakse arvete keskkonda ning sellega loetakse riigihangete

seaduse kohane riigihangete korraldamise üldpõhimõtete järgimise kohustus täidetuks.

5.5. Väikeostude, mille eeldatav käibemaksuta maksumus on alates 5000 eurost, läbiviimisel

lähtutakse järgmistest nõuetest:

 võrreldakse soovitud asja või teenuse kohta avalikult kättesaadavat infot (sh maksumust)

või koostatakse ostetava asja või tellitava teenuse tehniline kirjeldus, et tagada võrreldavate

pakkumuste saamine ja määratakse eduka pakkumuse valimise kriteeriumid;

 pakkumust küsitakse võimalusel vähemalt kolmelt pakkujalt kirjalikku taasesitamist

võimaldavas vormis või võrreldakse võimalusel vähemalt kolme pakkuja avalikult

kättesaadavat infot. Pakkujale saadetud ja pakkujalt saadud ning menetluse käigus

koostatud dokumendid tuleb registreerida dokumendihaldussüsteemis (edaspidi DHS),

välja arvatud juhul, kui väikeost viiakse läbi riigihangete registris;

Riigi Tugiteenuste Keskus

Protsessi omanik: RHO juhataja Tähis: K14

Kinnitamise kuupäev: digiallkirjas Versioon nr: 9

Avaldatud: RTK sise- ja välisveebis Lk. 9 / 12

9

 koostatakse vormikohane (K14 L1) väikeostu dokument, mis sisaldab eduka pakkumuse

valimise kriteeriume või põhjendust võrreldavate pakkumuste mittevõtmise kohta. Eraldi

vormikohast väikeostu dokumenti ei pea koostama, kui eelpool kirjeldatud informatsioon

on dokumenteeritud mõnes muus dokumendis. Väikeostu dokumendile lisatakse asja või

teenuse kirjeldus ja laekunud pakkumused ning edastatakse DHSi kaudu kulujuhile

kooskõlastamiseks.

6. RAAM- VÕI HANKELEPINGU SÕLMIMINE

6.1. Tegevuses osalejad ja vastutajad on RHO töötajad, RTK juhtkond ja RTK korrast lähtuvate

asutuste töötajad ning RTKga kokkuleppe sõlminud asutuste töötajad.

6.2. Tegevuse põhimõtted ja tähtaeg

6.2.1. Raam- või hankelepingu sõlmimiseks edastab vastutav isik sisendi andjale raam- või

hankelepingu projekti, riigihanke läbiviimise kohta koostatud memo ning vajadusel edukaks

tunnistatud pakkumuse, kui kokkuleppes ei ole sätestatud teisiti.

6.2.2. Riigihanke tingimuste kohase raam- või hankelepingu sõlmimise korraldab

lähteülesande esitamise eest vastutav isik või sisendi andja poolt määratud sisendi andjaga

seotud muu isik.

6.2.3. Riigihanke tulemusena edukaks tunnistatud pakkumuse esitanud pakkujaga sõlmib

raam- või hankelepingu sõltuvalt sisendi andjast kas RTK või asutus.

6.2.4. RTKs kirjaliku raam- või hankelepingu sõlmimisel kooskõlastab sisendi andja lepingu

DHSis kulujuhiga ja juhul, kui hanke on läbi viinud RHO, siis ka RHO juhataja või tema

poolt määratud isikuga. Väikeostu puhul lisatakse lepingu juurde väikeostu dokument.

6.2.5. RTKs saadab sisendi andja kirjaliku raamlepingu ja hankelepingu allkirjastamiseks

RTK peadirektorile või peadirektori vastutusvaldkonda kuuluva hankelepingu peadirektori

asetäitjale.

6.2.6. RHO poolt korraldatud riigihanke tulemusel raam- või hankelepingu sõlmimisel,

esitab lepingu sõlmimist korraldav isik vastutavale isikule sõlmitud lepingu kümne tööpäeva

jooksul lepingu sõlmimisest arvates. Vastutav isik esitab lepingu andmete alusel

riigihangete registrile hankelepingu sõlmimise teate.

6.2.7. Raam- või hankelepingu täitmise eest vastutavaks isikuks RTKs on lepingus määratud

töötaja. Asutuses määratakse lepingu täitmise eest vastutav isik raam- või hankelepingus või

vastavalt asutuse töökorraldusele.

6.3. Raam- või hankelepingu täitmise eest vastutava isiku ülesanded:

 vastutab raam- või hankelepingu täitmise, õiguskaitsevahendite kohaldamise ning

lõpetamise õiguspärasuse eest;

 kooskõlastab raam- või hankelepingu muutmise vajaduse tekkimisel lepingu muutmise

RHOga enne muudatuse vormistamist. Kui vastavalt riigihangete seadusele on muudatuste

kohta vaja esitada registrile raam- või hankelepingu muutmise teade, esitab täitmise eest

vastutav isik viie tööpäeva jooksul muudatuse tegemisest arvates RHOle asjakohase teabe.

Riigi Tugiteenuste Keskus

Protsessi omanik: RHO juhataja Tähis: K14

Kinnitamise kuupäev: digiallkirjas Versioon nr: 9

Avaldatud: RTK sise- ja välisveebis Lk. 10 / 12

10

RHO esitab teabe alusel riigihangete registrile teate raam- või hankelepingu muutmise

kohta;

 esitab raamlepingu korral RHOle andmed raamlepingu alusel kaheteistkümne kuu jooksul

sõlmitud hankelepingute sõlmimise aja ja maksumuse kohta kümne päeva jooksul pärast

iga kaheteistkümne kuu möödumist raamlepingu sõlmimisest arvates. RHO esitab teate

alusel riigihangete registrile teabe raamlepingu alusel sõlmitud hankelepingute kohta;

 esitab RHOle vormikohase (K14 L4) teate RHO poolt korraldatud riigihanke tulemusel

raam- või hankelepingu lõppemise kohta kümne tööpäeva jooksul raam- või hankelepingu

lõppemisest arvates. RHO esitab teate alusel riigihangete registrile teabe raam- või

hankelepingu lõppemise kohta.

6.4. Lepingu, mida soovitakse sõlmida riigihangete seaduses sätestatud erandit kohaldades ja

menetlusreegleid järgimata ning mille eeldatav maksumus käibemaksuta on alates 20 000 eurost,

sõlmimise kavatsuse võib lepingu sõlmimist korraldav isik enne tehingu ettevalmistamist RHOga

kooskõlastada. RTKs peab lepingu, mida soovitakse riigihangete seaduses sätestatud erandit

kohaldades ja menetlusreegleid järgimata sõlmida ja mille eeldatav maksumus käibemaksuta on

alates 20 000 eurost, sõlmimise kavatsuse kooskõlastama RHOga. RHO ei kooskõlasta töölepingu

ja kinnisasja omandamiseks, üürimiseks või rentimiseks sõlmitava lepingu sõlmimise kavatsust.

6.5. Üleriigilise keskse riigihanke, keskse riigihanke või ühishanke tulemusena sõlmitava rahalist

kohustust mittesisaldava raamlepingu sõlmimise õigus RTK ja asutuste nimel on RTKl ning

raamlepingu täitmise eest vastutavaks isikuks on RHO juhataja või RHO juhataja poolt määratud

RHO töötaja.

6.6. Üleriigilises keskses riigihankes, keskses riigihankes või ühishankes osalenud asutused

edastavad iga kaheteistkümne kuu möödudes raamlepingu sõlmimisest ja raamlepingu lõppedes

RHOle info raamlepingu alusel sõlmitud hankelepingute sõlmimise aja ja maksumuse kohta, kui

selline info ei ole RHOle kättesaadav riigihangete registrist või vastavalt riigihanke

alusdokumentidele edastatav pakkuja(te) poolt.

6.7. RTK vastutab üleriigilise keskse riigihanke, keskse riigihanke ja ühishanke korraldamise ning

rahalist kohustust mittesisaldava raamlepingu sõlmimise, täitmise ning lõpetamise õiguspärasuse

eest, riigihankes osalenud asutused vastutavad raamlepingu alusel hankelepingute sõlmimise,

täitmise ning lõpetamise õiguspärasuse eest.

6.8. Lepingud, mille eeldatav käibemaksuta maksumus on alates 20 000 eurost, sõlmitakse

kirjalikus või digitaalselt allkirjastatud vormis (edaspidi kirjalik vorm).

6.9. Olenemata lepingu eeldatavast maksumusest peavad kirjalikus vormis olema:

 füüsiliste isikutega sõlmitavad lepingud;

 autoriõigusi kajastavad lepingud;

 rahalist kohustust mittesisaldavad koostöölepingud;

 lepingud, mille puhul tuleb kirjaliku vormi nõue õigusaktidest.

6.10. Lepingu täitmise eest vastutavaks isikuks on lepingus määratud töötaja.

Riigi Tugiteenuste Keskus

Protsessi omanik: RHO juhataja Tähis: K14

Kinnitamise kuupäev: digiallkirjas Versioon nr: 9

Avaldatud: RTK sise- ja välisveebis Lk. 11 / 12

11

6.11. Lepingu täitmise eest vastutav isik on kohustatud kontrollima lepingu täitmist, vajadusel

kohaldama või tegema ettepaneku õiguskaitsevahendite kohaldamiseks ning väljastama lepingu

täitmise kohta tõendeid või muid hinnanguid.

7. RAKENDUSSÄTTED

7.1. RHO korraldab asutuste riigihankeid kokkuleppes sätestatud tähtpäevast arvates.

7.2. RHO korraldab RTKga kalendriaasta jooksul liituvate uute asutuste riigihankeid vastavalt

asutuste kinnitatud hankeplaanidele ning nende hangete osas RTK peadirektori kinnitatud

hankeplaani ei täiendata.

7.3. Enne riigihangete korraldamise tugiteenuse osutamise alguse tähtpäeva asutuse poolt alustatud

riigihanked viiakse RHO poolt lõpuni kokkuleppes fikseeritud tingimuste kohaselt.

7.4. Korra loomise ja ajakohasena hoidmise ning korrast lähtuvate asutuste teavitamise eest

hankekorda tehtud muudatustest vastutab RHO juhataja või tema poolt määratud isik.

KÄSKKIRI

30.03.2023 nr 1-2/23/22

Riigi Tugiteenuste Keskuse riigihangete

korraldamise ja hankelepingute sõlmimise

korra kinnitamine

Riigihalduse ministri 14.11.2017. a määruse nr 84 „Riigi Tugiteenuste Keskuse põhimäärus“

§ 20 lg 1 p 7 alusel:

1. kinnitan Riigi Tugiteenuste Keskuse riigihangete korraldamise ja lepingute sõlmimise

korra.

2. tunnistan kehtetuks Riigi Tugiteenuste Keskuse peadirektori 21.01.2022. a käskkirja nr

1-2 / 006 „Riigi Tugiteenuste Keskuse riigihangete korraldamise ja lepingute sõlmimise

korra kinnitamine“.

3. Käskkiri jõustub selle allkirjastamise hetkest.

(allkirjastatud digitaalselt)

Pärt-Eo Rannap

peadirektor

Teatavaks teha: RTK töötajad

Koostaja: Helina Kudu