Otsus

LEPPEMÄRGID

planeeringuala piir

vallapiir

olemasolevad krundipiirid

planeeritav krundijaotus

olemasolev haljasala

olemasolev veekogu

olemasolev kõvakattega sõidutee

planeeritav kruusakattega juurdepääsutee

planeeritav hoonestusala

planeeritav teeservituut

kallasrada

planeeritava hoone soovituslik asukoht

planeeritav õueala piir

planeeritav sademeveeküvett

ranna veekaitsevööndi ulatus 20m

ranna ehituskeeluvööndi ulatus 100m

ranna piiranguvööndi ulatus 200m

maantee kaitsevööndi ulatus 50m

maantee sanitaarkaitsevööndi ulatus 200m

vaatekoridori piir

kuni 5 m kõrgune kaitstav kaldaastang

varemplaneeritud kergliiklustee ' Aadu ; 57601:002:2152

varemplaneeritud matkarada Maatulundusmaa

olemasolev kõrghaljastus

planeeritav kõrghaljastus

planeeritav prügikonteineri asukoht

krundile juurdepääs

kuja meetrites

planeeritav tee orienteeruv kõrgusarv

planeeritav parkimiskoht

Pos 1 krundi aadress

100 % E maa sihtotstarve

1.5/310m?| 3 Ta a aa ne pind (maxarv

9722 m? krundi pindala

laneeritav tuletõrje A veevõtu mahuti asukoht x a .

+ 4

A veekaitsevgjöng um n$

+

+

Pos2

100 % E

14.5:310m?| 3 2m

aa | | | "N, — Ranna ehituskeeluvöönd

15|310m? N3 9722m?

ritav ju

Maantee sanitaarkaitsevöönd

Tõnise

57601:002:1160

Maatulundusmaa

- Ranna piiranguvöönd

ad 4

e Paalu 7

57601:002:1283 7

Maatulundusmaa, 1

|

MAAKASUTUSE BILANSI KOONDTABEL:

Planeeringueelne olukord Planeeringujärgne olukord

Hoonete

Hoonete kasutamise otstarbe kood ja Aa nimetus planeeritavast

maapinnast

Krundi Krundi Krundi Krundi . kasutamise | aadress aadress pindala (ha ) sihtotstarve

Koordinaadid L-Est 97 süsteemis. Kõrgused Balti süsteemis. H

o o n e

hi ma hu

Jõgeva maakond H o o n e t e

su ur im lu ba tu d

ar v

kr un di l

H o o n e t e

s u u r i m

lu ba tu d

eh it us al un e

pi nd al a

(m 2)

% kr un di

pi nd al as t

H o o n e t e

lu ba tu d

ko rr us el is us

ka tu se

ka ll e

Kr un di

ka su ta mi se

si ht ot st ar ve

Kr un

di

pi nd

al a

(m ?)

Õ p

H o o n e t e

tu le -

pü si vu sa st e

T ä i s e h i t u s e

TARTU Näituse tn 27 tel. 7420999 faks 7384017 ; TALLINN Väike-Ameerika tn 19 tel. 6 440 564; 68 WWW

MTR Nr. EEP000167 projekteerimine A

Lohu

57601:002:2131

O

a

|

N

N

“w

(1 suvila kuni 2 abihoonet,

(suvilal kuni 150 41 täiskorrus ja ühel abihoonel

310 suvilal kuni 1,5 11103 suvil

katusekorrus) kuni 80 ) abihoonel 1

a 12744 majapidamisabihoone

suvilal kuni 8,0m

abihoonel kuni 6,0m 100% M 3

(1 suvila kuni 2 abihoonet) (suvilal kuni 150

ühel abihoonel

310 suvilal kuni 1,5 41 täiskorrus ja 11103 katusekorrus)

kuni 80 ) abihoonel 1 suvilal kuni 8,0m suvila 12744 majapidamisabihoone

abihoonel kuni 6,0m E - elamumaa

projekt ARHITEKTUURIBÜROO

Büroo juhataja | Urmas Koch

Arhitekt | Ott Ojamaa

Planeerija | Evelin

Joonestaja | Evelin Karjus

Huvitatud isik OÜ SE

Objekt Jõgeva maakond, Pala vald, Kodavere küla Lohu kinnistu

Lohu kinnistu detailplaneering /10288752 | Töö nimetus

V

A Lehti Leht 777 PLANEERINGU PÕHIJOONIS 4

Ku up. Töö nr.

M 1:500 15.12.2008 DP 2473

Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 1200 / [email protected] / www.transpordiamet.ee

Registrikood 70001490

Raimond Võimre

Peipsiääre Vallavalitsus

[email protected]

Tartu mnt 4

60201, Tartu maakond, Peipsiääre

vald, Alatskivi alevik

Teie 07.03.2024 nr 6-2/761-1

Meie 30.03.2024 nr 7.2-2/24/4041-2

Lohu kinnistu detailplaneeringu kehtetuks

tunnistamise otsuse eelnõu kooskõlastamine

Olete esitanud meile kooskõlastamiseks otsuse eelnõu „Pala Vallavolikogu 03.02.2010 otsusega

nr 2 kehtestatud Lohu kinnistu detailplaneeringu kehtetuks tunnistamine“.

Planeeringuala ei piirne riigiteedega, juurdepääs planeeringualale on tagatud riigitee nr 43 Aovere-

Kallaste-Omedu tee km 40,872 ristumiskoha kaudu.

Võttes aluseks planeerimisseaduse § 140 lg 3 kooskõlastame planeeringu kehtetuks tunnistamise

otsuse eelnõu (Lisa 1).

Kooskõlastus kehtib kaks aastat kirja välja andmise kuupäevast.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Tuuli Tsahkna

peaspetsialist

planeerimise osakonna kooskõlastuste üksus

Lisad:

1. VVo Otsus dp kehtetuks tunnistamine_Kodaver...

2. SK100_seletuskiriLohuKinnistu

3. JN100_pohijoonisLohuKinnistu

Tuuli Tsahkna

58073001, [email protected]

SELETUSKIRI f a

1. Detailplaneeringu koostamise alus

1.1. Detailplaneeringu koostamisealus = Detailplaneeringu koostamise aluseks on OÜ SE Agua avaldus 15. jaanuar 2007, Pala Vallavolikogu 08. märts 2007 otsus nr 15 Lohu kinnistu detailplaneeringu algatamise kohta.

1.2. Planeeringu koostaja: Omandi OÜ Aadress: Näituse 27, 50409 Tartu Reg. Nr:10288752 Tel. 07 420999

Fax. 07 384017

1.3. Töögrupp: planeerija: Kristine Fenske planeerija: Evelin Karjus arhitekt: Ott Ojamaa projektbüroo juhataja: Urmas Koch

2. Planeeringu eesmärk ja andmed planeeringuala kohta

Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on jagada maaüksus 2 krundiks suvilakompleksi rajamise eesmärgil, maakasutustingimuste määramine ning kinnistule ehitusõiguse ulatuse määramine.

Andmed planeeritavate kinnistute kohta: * Lohu (Registriosa nr. 1325435/13254, katastritunnus 57601:002:2131); katastriüksuse olemasolev

maakasutuse sihtotstarve: 100% maatulundusmaa; pindala ca 1,85 ha. * - Aadu (Registriosa nr. 1339435/13394, katastritunnus 57601:002:2152); katastriüksuse olemasolev

maakasutuse sihtotstarve: 100% maatulundusmaa; pindala 3,08 ha, millest planeeringualasse jääb ca 600 m? juurdepääsutee rajamiseks Lohu kinnistule.

3. Arvestamisele kuuluvad planeeringud ja dokumendid

3.1. Ehitusseadus 3.2. Planeerimisseadus 3.3. Pala valla ehitusmäärus 3.4. Pala valla üldplaneering

Kehtivad detailplaneeringud planeeringualal puuduvad.

4. Nõuded koostavale planeeringule

4.1. Detailplaneeringu koostamise aluskaart Omandi OÜ (Litsents: 432 MA, 17.12.2003; RETTER EG10288752-0001) poolt 06.2007 mõõdetud geodeetiline alusplaan mõõtkavas M 1 : 500. Töö nr: GEO 2511.

4.2. Olemasoleva olukorra iseloomustus

4.2.1. Asukoha kirjeldus

Planeeritav ala asub Jõgeva maakonnas, Pala vallas, Kodavere külas.

4.2.2. Planeeringus käsitletavate kruntide maakasutuse sihtotstarbed ja pindalad: * -Lohu-100% maatulundusmaa; pindala 1,85 ha.

e Aadu-100% maatulundusmaa; pindala 3,08ha, millest planeeringualasee jääb ca 600 m?. 4.2.3. Naabermaaüksuste sihtotstarbed ja pindalad:

* Aadu (57601:002:2152) — maatulundusmaa; pindala 3,08 ha

* Paalu (57601:002.1283) — maatulundusmaa; pindala 5,07 ha

* Tõnise (57601:002:1160) — maatulundusmaa; pindala 2,47 ha

e T-43 Aovere-Källaste-Omedu tugimaantee (57601:002:1460) — transpordimaa; pindala 11,1 ha 4.2.4. Planeeringualal asuvate või sellele ulatuvate kitsenduste asukoht

e Planeeritav ala külgneb läänes riigi omandis oleva kõvakattega Aovere-Kallaste-Omedu tugimaanteega nr T-43, millel on vastavalt Teeseadusele ($ 13, 12) 50 m laiune kaitsevöönd ja 200 m laiune sanitaarkaitsevöönd mõlemal pool äärmise sõiduraja telge.

* Planeeritav ala külgneb idas Peipsi järvega. Peipsi järvel on tulenevalt Looduskaitseseadusest 837 Igl 200 m laiune ranna piiranguvöönd, 8381g1 alusel 100 m laiune ranna ehituskeeluvöönd, Veeseaduse 8291g2 alusel 20 m laiune veekaitsevöönd ning $101g2 alusel 10 m laiune kallasrada. Ranna piiranguvööndi, ehituskeeluvööndi ning veekaitsevööndi ulatust mõõdetakse tavalisest veepiirist. Veeseaduse 8101g1 alusel mõõdetakse kallasraja ulatust kõrgkaldal kaldanõlva ülemisest servast, lugedes kallasrajaks ka vee piirjoone ja kaldanõlva ülemise serva vahelist maariba.

* Vastavalt Pala valla üldplaneeringule läbib planeeringuala idaosas kuni 5 m kõrgune kaitstav kaldaastang. Kaldaastangu kaitse eesmärgil ei tohi kaldaastangut ehitustegevusega lõhkuda ega läbi kaldaastangu lisajuurdepääse kallasrajale rajada

4.2.5. Olemasolevat olukorda iseloomustavad muud andmed Juurdepääsutee planeeritavale alale puudub. Planeeritava kinnistu maapinnakõrguste vahemik jääb vahemikku 30.14 kuni 40.40. Kinnistu maapinna langused on ala kirde suunas. Planeeritaval krundil puudub ühendus tehnovõrkudega. Lähim elektrivõrkudega liitumiskoht on Järvekivi alajaam, mis asub planeeringualast loodes. Planeeringuala olemasolevast olukorrast annab ülevaate joonis Leht 2 Olemasolev olukord.

4.3. Planeeritava ala kruntideks jaotamine

Planeeritav ala on jagatud kaheks krundiks, milliste pindalad ja sihtotstarbed on ära toodud Tabelis 1. Kruntide piiride määramisel on arvestatud olemasolevaid kitsendusi antud alal. Kummalegi krundile on määratud 1 hoonestusala. Hoonestusala on seotud krundipiiridega. Väljapoole planeeringus määratud hoonestusala hooneid ehitada ei tohi Planeeritavate kruntide piirid ja hoonestusalade asukohad on ära toodud joonisel Leht 3 Planeeringu põhijoonis.

4.4. Kruntide ehitusõigus 4.4.1. Maakasutuse lubatud sihtotstarbed Planeeritav maakasutuse sihtotstarve on elamumaa E. Maatüki sihtotstarbe määramisel on lähtutud Vabariigi Valitsuse 23.10.2008 määrusest nr. 155 “Katastriüksuse sihtotstarvete liigid ja nende määramise kord”. 4.4.2. Hoonete suurim lubatud arv krundil Elamumaa sihtotstarbega krundil on lubatud kuni kolm hoonet: 1 suvila ja kuni 2 abihoonet. 4.4.3. Ehitiste kasutamise otstarbed Planeeringu graafilises osas esitatud maakasutuse bilansi koondtabelis on toodud kohustuslik hoone kasutamise otstarbe tüüp. Majandus- ja kommunikatsiooniministri 26. novembri 2002. a määruse nr 10 "Ehitise kasutamise otstarvete loetelu" kohaselt on kruntidele kavandatud ehitiste kasutamise otstarbe koodid ja nimetused järgmised: Elamumaale:

* 11103 — Suvila (lubatud elamumaa sihtotstarbega kruntidel Pos1, Pos2)

* 12744 — Elamu majapidamisabihoone, nagu näiteks kuur, individuaalgaraaž ja saun (lubatud elamumaa sihtotstarbega kruntidel Pos1, Pos2)

4.4.4. Hoonete suurim lubatud ehitusalune pindala krundil Hoonete suurim lubatud ehitusalune pindala on 310m?: suvilal kuni 150 m?, ühe abihoone ehitusalaune pindla ei tohi ületada 80m?. 4.4.5. Hoonete suurim lubatud kõrgus

Suvila suurim lubatud kõrgus on 8m, abihoonel 6m. Suvila suurim lubatud korruselisus on 1,5 korrust (1 täiskorrus ja 1 katusekorrus), abihoonel 1 korrus.

Kruntide ehitusõigus on ära toodud Tabelis 1 “Kruntide ehitusõigus ja arhitektuurinõuded ehitistele”.

Tabel1 Kruntide ehitusõigus ja arhitektuurinõuded ehitistele

Planeeringueelne olukord Planeeringujärgne olukord Krundi Krundi Maa- Krundi Krundi Hoonete Täisehituse aadress pindala kasutuse aadress pidala suurim lubatud | % krundi

(ha) sihtotstarve (m?) ehitusalune pindalast

pindala (m?) 310

Pos 1 9722 (Suvilal kuni 3,2 150

Lohu 1,85 100% M ühel abihoonel 57601:002:2131 kuni 80)

310 Pos 2 8812 (Suvilal kuni 3,5

150 ühel abihoonel

kuni 80) Planeeringujärgne olukord

Hoonete Hoonete Hoone Maa- Hoonete kasutamise | Hoone suurim | Hoonete suurim suurim põhimahu | kasutuse otstarbe kood ja lubtud kõrgus | tule- lubatud lubatud lubatud siht- nimetus planeeritavast | püsivus-

korruselisus arv katusekalle | otstarve maapinnast | aste krundil ja (m)

katusetüüp

Suvilal 3 11103-suvila kuni1,5 (1 suvila ja 30° - 45° E 12744- Suvilal kuni 8 TP3 abihoonel kuni 2 viilkatus majapidamisabihoone | abihoonel kuni

kuni 1 abihoonet) 6 Suvilal 3 11103-suvila

kuni1,5 (1 suvila ja 30° - 45° E 12744- Suvilal kuni 8 TP3 abihoonel kuni 2 viilkatus majapidamisabihoone | abihoonel kuni

kuni 1 abihoonet) 6

4.5. Ehitistevahelised kujad

Ehitistevaheliste tuleohutuskujade määramisel on lähtutud Vabariigi Valitsuse 27.okt.2004 määrusest nr. 315 “Ehitisele ja selle osale esitatavad tuleohutusnõuded” 819 (Tule naaberehitistele leviku takistamine). Detailplaneeringuga lubatud väikseim kuja krundipiirist on 5,0 m, naaberkrundi hoonestusalast 15,0 m. Detailplaneeringuga lubatud madalaim tulepüsivusklass hoonetel on TP3, samas tohib ehitada kõrgema tulepüsivusklassiga hooneid. Hoonete täpne tulepüsivusklass määratakse arhitektuurse projekteerimise käigus. Kujad on näidatud joonisel Leht 3 Planeeringu põhijoonis.

4.6. Arhitektuurinõuded ehitistele

* - Lubatud suurim korruselisus: suvilal kuni 1,5 (1 täiskorrus ja 1 katusekorrus), abihoonel 1 * - Hoone põhimahu lubatud katusekalle: 30° - 45°, katusetüüp: viilkatus

« — Katusekattematerjalidest on lubatud kasutada katusekivi, valtsplekki ja katusesindleid. Vastavalt Pala valla üldplaneeringule ei tohi kasutada kivi imitatsiooniga plekkkatuseid. * Lubatud välisviimistlusmaterjalid: puit, krohv, kivi, lubatud on ka palkehitised. Kasutada ei tohi naturaalseid materjale imiteerivaid materjale ja plekki seinakattematerjalina. * —Lubatudonainult puitakende kasutamine. * - Kõrvalhoone ehituses peab kasutama samale krundile kavandatava suvilaga sobivaid materjale ning suvila ja kõrvalhoone(d) peavad olema ühtses stiilis.

* Hoonete + 0.00 võiks olla planeeritavast maapinnast 30...60 cm kõrgem. Täpne + 0.00 määrata hoonete arhitektuurse projekteerimisega. « - Hoone projekteerimise käigus tuleb tagada maja vastavus tuletõrje nõuetele. * - Ehitis peab olema projekteeritud ja ehitatud hea ehitustava järgi.Ehitis peab: 1) olema teostuselt heatasemeline; 2) sobima ümbritsevasse keskkonda ja arvestama väljakujunenud arhitektuurset olukorda; 3) mitte looma ohtu inimestele, varale ega keskkonnale.

« - Kuna planeeritavad hooned moodustavad visuaalselt ühtse tervikliku arhitektuuriruumi on kohustuslik järgida hoonete edasisel projekteerimisel sarnast materjali valikut ja arhitektuurset käekirja.

4.7. Liikluskorralduse põhimõtted, jalakäijate liikumise tsoonid ja parkimine Planeeritavatele kruntidele juurdepääsu tagamiseks on ette nähtud olemasolevalt Aovere-Kallaste-Omedu tugimaanteelt uue mahasõidu rajamine üle Aadu kinnistu planeeritavale kinnistule. Juurdepääs krundile Pos 2 on ette nähtud üle krundi Pos 1. Juurdepääsutee on ette nähtud 4,5 m laiune, kahesuunalise liiklusega ja kruusakattega ning sademeveeküvettidega mõlemal pool teed. Kõnniteed ei ole planeeritud, jalakäijad liiguvad mööda juurdepääsuteed. Planeeritava juurdepääsuteega on lahendatud ka juurdepääs Aadu kinnistule. Planeeritava tee asukoht ja orienteeruvad maapinna kõrgusarvud on näidatud joonisel Leht 3 Planeeringu põhijoonis Parkimine toimub kruntide siseselt. Parkimiskohtade arvutamisel on lähtutud Eesti standardist EVS 843:2003 planeeritavale üksikelamule esitatud nõudmistest. Arvestatud on kaks parkimiskota ühe suvila kohta.

4.8. Haljastuse ja heakorrastuse põhimõtted Planeeringualal olemasolev haljastus on näidatud joonisel Leht 2 Olemasolev olukord. Olemasolev kõrghaljastus säilitatakse. Uue, lisatava kõrghaljastuse paigutamisel on arvestatud olemasolevaid kitsendusi antud alal. Vastavalt Pala valla üldplaneeringule on vaatekoridori alasse keelatud kõrgahaljastuse rajamine. Kõrghaljastuse paiknemine on näidatud joonisel Leht 3 Planeeringu põhijoonis, madalhaljastuse paiknemine on vaba. Taimeliikide ja sortide määramisel tuleb lähtuda põhimõttest, et taimestus oleks antud keskkonna loodusega sobituv ja kergelt hooldatav. Istikute ostmisel eelistada kohalikes puukoolides paljundatud taimmaterjali. Piirete rajamine hoonete ümber on lubatud õuemaa piirides, õuemaa piirid on näidatud joonisel Leht 3 Planerringu põhijoonis. Piirete maksimaalne lubatud kõrgus on 1,2 m. Lubatud on puitpiirded (lippaed, lattaed), võrkpiirded koos hekiga ning kuni 1 m kõrgused looduskiviaiad. Piirded peavad kokku sobima hoone arhitektuuriga.

4.9. Tehnovõrkude ja -rajatiste asukohad

Hoonete kommunikatsioonidega varustatus ja liitumispunktid ning nende täpsed asukohad projekteeritakse eraldi tehnovõrkude kohta koostatavates tööprojektides. Tehnovõrgu tööprojektid tuleb koostada võrguvaldajate tehniliste tingimuste alusel. Ala täpse vee- ja reoveehulga arvutamisel võtta aluseks 2 pere arvestuslik tarbimine (8ie).

4.9.1 .Reovee kanalisatsioon

Olemasolev olukord. Planeeritavatel kruntidel puudub olemasolev kanalisatsioon. Planeeringuala asub kaitstud põhjaveega alal. Planeeritud lahendus Mõlemale planeeritavale suvila krundile on ette nähtud reovee ärajuhtimine lokaalse imbsüsteemiga kanalisatsiooniga. Reoveeseptiku minimaalne kaugus planeeritavatest hoonetest on Sm, reovee imbväljakul 10m. Septikute ja imbväljakute orienteeruv asukoht on näidatud joonisel Leht 4 Tehnovõrkude ja maakasutuse joonis. Septikute ja imbväljakute täpsem asukoht määratakse reoveekanalisatsiooni projekteerimise käigus. Heitvee immutamisel tuleb arvestada Vabariigi Valitsuse 31. juuli 2001 määrusega nr 269 “Heitvee veekogusse või pinnasesse juhtimise kord” seatud nõudeid (vähim kaugus veehaarde sanitaarkaitsealast S0m, immutussügavuse ja põhjavee kõrgema taseme vahe 1,2m). Omapuhastite projekteerimisel tuleb järgida Eesti Vabariigis kehtivat seadusandlust ja keskkonnaohutust

4.9.2. Veevarustus

Olemasolev olukord. Planeeritavatel kruntidel puudub olemasolev veevarustus. Planeeritud lahendus

Planeeritavatele suvila kruntidele on ette nähtud ühise puurkaevu rajamine, prognoositav veetarbimine on ligikaudu 2 m” ööpäevas. Planeeritav veeühendus on ette nähtud planeeritavast puurkaevust (tootlikkusega alla 5 m?), milline on kavandatud Pos1 krundile. Planeeritava puurkaevu asukoht ja veetrassi kulgemine on näidatud joonisel Leht 4 Tehnovõrkude ja maakasutuse joonis. Puurkaevu ja ühisveetorustiku majandamine, kasutamine ja käsutamine toimub, kas puurkaevu kasutatavate kruntide ühistu moodustamise teel või hakkab puurkaevu majandama vallas tegutsev vee-ettevõte juhul kui ei lepita kokku teisiti. Vastavalt Veeseadusele ja keskkonnaministri määrusele nr 61 “Veehaarde sanitaarkaitseala moodustamise ja projekteerimise korra kehtestamine” on põhjavee haarde sanitaarkaitseala 50 m. Planeeritava puurkaevu sanitaarkaitseala on vähendatud 50 meetrilt 10 meetrini vastavalt keskkonnaministri Jaanus Tamkivi nõusolekule puurkaevu sanitaarkaitseala vähendamisese kohta.

4.9.3. Küte

Olemasolev olukord. Planeeritavatel kruntidel puuduvad küttesüsteemid. Planeeritud lahendus Planeeritavate hoonete küte lahendatakse lokaalselt. Kasutada on lubatud keskkonnale ohutut kütet. Keelatud on keskkonda oluliselt saastava raskeõli ja kivisöe kasutamine.

4.94. Sidevarustus

Olemasolev olukord. Planeeritavatel kruntidel puudub ühendus telekommunikatsioonivõrku. Planeeritud lahendus Planeeritava ala sidevarustus tagatakse mobiilsidevõrgu abil.

4.9.5. Elektrivarustus

Olemasolev olukord. Planeeritavat alal puudub elektrivarustatus. Planeeritud lahendus. Planeeritava ala elektrivarustus on ette nähtud olemasoleva Järvekivi 15/0,4 kV alajaama baasil. Järvekivi alajaam on näidatud joonisel Leht 1 Asendiskeem. Alajaamast on ette nähtud projekteerida planeeritavatele kinnistutele eraldi fiidrina uus 0,4 kV liin. Kruntidele Pos 1 ja Pos 2 on planeeritud eraldi 0,4 kV liitumiskilbid. Liitumiskilpidest hooneteni on ette nähtud elektritoide maakaablitega. Liitumiskilpide asukohad ja planeeritaval alal kulgevad madalpingekaabli koridorid on näidatud joonisel Leht 4 Tehnovõrkude ja maakasutuse joonis. Elektrivõrgu projekteerimiseks tuleb võtta tehnilised tingimused elektrivõrku haldavalt ettevõttelt.

4.9.6.Sademevee kanaliseerimine

Olemasolev olukord.

Planeeritaval alal puuduvad teedeäärsed sademeveekraavid. Planeeritud lahendus. Planeeritavale alale on kavandatud sademevee ärajuhtimiseks planeeritava juurdepääsutee äärde mõlemale poole lahtised sademeveeküvetid. Sademevesi kogutakse küvetti, kus see imbub pinasesse. Tee orienteeruvad kõrgusarvud ja sademeveeküvettide paiknemine on ära näidatud joonisel Leht 3 Planeeringu põhijoonis.

4.9.7.Tuletõrje veevarustus

Olemasolev olukord. Lähim tuletõrje veevõtukoht asub ca 1 km kaugusel loodes, Terali maaüksusel (57601:002:0702) Peipsi järve ääres.

Planeeritud lahendus Planeeritava ala tuletõrje veevarustus on mõlemale planeeritavale krundile ette nähtud tagada krundile Pos 1 paigaldatavast ühisest veevõtumahutist. Mahuti on planeeritud kavandatava juurdepääsutee äärde. Mahuti suurus peab olema vähemalt 72 m?, et tagada aastaringselt standardis (EVS 812-6:2005 Tuletõrje veevarustus”) ette nähtud tiheasustusele vastav veega varustatus (10 sek kahe tunni jooksul). Ühe suure mahuti asemel on lubatud rajada ka mitu väiksemat omavahel ühendatud mahutit. Veevõtumahuti peab vastama standardis EVS 812-6:2005 »Tuletõrje veevarustus” ette nähtud nõuetele. Tagatud peab olema mahuti aastaringne kasutusvõimalus (siseministri määrus nr 55 08.09.2000 ,,Tuleohutuse üldnõuded”, 870) ja tuletõrjeautode juurdepääs vähemalt 4,0m kaugusele mahutist. Tuletõrje veevõtumahuti asukoht on näidatud joonisel leht 3 Planeeringu põhijoonis ja joonisel leht 4 Tehnovõrkude ja maakasutuse joonis.

Tabel2 Tehnovõrkude rajamise vajaduse koondtabel

Tehnovõrk Planeeringu Planeeringuga kavandatud tehnovõrkude vajadus algatamise eelne | Liitumispunktist Planeeringuala siseselt olukord planeeringuala piirini

Kanalisatsioon puudub - 2 omapuhastit Vesi puudub - 110 m Elekter puudub 126 m 300 m

4.10. Keskkonnakaitse tingimused planeeringuga kavandatu elluviimiseks ning vajaduse korral ehitiste määramine, mille ehitusprojekti koostamisel on vaja läbi viia keskkonnamõju hindamine või riskianalüüs Planeeritavatele kruntidele on ette nähtud paigaldada kinnised prügikonteinerid olmeprügi jaoks. Soovitatav on varjata konteinerit variseina või haljastuse abil nii, et see jääks elanikele ja külastajatele märkamatuks. Kinnistu valdaja tagab krundil tekkivate jäätmete kogumise krundil paiknevasse prügikonteinerisse, konteineri asukoht on näidatud joonisel Leht 3 Planeeringu põhijoonis. Prügi äraveo korraldab krundi

itmekäitlusettevõttega sõlmitava lepingu alusel. Ehitisi, mille ehitusprojekti koostamisel on vaja läbi viia keskkonnamõju hindamine antud planeering ette el näe.

4.11. Ettepanekud kaitse alla võetud maa-alade ja üksikobjektide kaitserežiimi täpsustamiseks, muutmiseks või lõpetamiseks, ettepanekud maa-alade või üksikobjektide kaitse alla võtmiseks Vajadus puudub

4.12. Miljööväärtusega hoonestusalade määramine ning nende kaitse- ja kasutustingimuste seadmine Vajadus puudub

4.13.Servituutide vajaduse määramine Servituudid seatakse Asjaõigusseaduses ja Asjaõiguse rakendamisseaduses ettenähtud korras. Kogu planeeringualal on krunte läbivatele planeeritud tehnovõrkudele ette nähtud seada isiklik kasutusõigus ja juurdepääsuteele teeservituut (Tabel 3). Planeeritud isiklik kasutusõigus on ära näidatud joonisel Leht 4 Tehnovõrkude ja maakasutuse joonis, teeservituut on ära näidatud joonisel Leht 3 Planeeringu põhijoonis.

Tabel3 Servituutide määramise vajadus

Teeniv kinnisasi Servituut Valitsev kinnisasi/isik Servituudi sisu Aadu Teeservituut Pos 1, Pos 2 Teeservituut annab õiguse

(57601:002:2152) valitseval kinnisasjal/isikul rajada ja kasutada teenival

kinnisasjal asuvat juurdepääsuteed.

Pos 1 Teeservituut Pos 2 Teeservituut annab õiguse valitseval kinnisasjal/isikul rajada ja kasutada teenival

kinnisasjal asuvat juurdepääsuteed.

T-43 Aovere- Isiklik kasutusõigus | Elektrivõrgu valdaja Isiklik kasutusõigus annab Kallaste-Omedu elektrivõrgu valdajale (57601:002:1460); õiguse ehitada ja hooldada

Aadu läbi = kinnisasja = kulgevat (57601:002:2152) elektri madalpingeliini.

Pos 1 Isiklik kasutusõigus Pos 2 Isiklik kasutusõigus annab liini valdajale õiguse ehitada ja hooldada läbi kinnisasja kulgevat elektri madalpingeliini.

Pos 1 Isiklik kasutusõigus Pos 2 Isiklik kasutusõigus annab õiguse rajada, kasutada ja hooldada teenival kinnisasjal asuvat veetrassi ja puurkaevu.

4.14. Kuritegevuse riske vähendavad nõuded ja tingimused Käesoleva peatüki koostamise aluseks on Eesti standard EVS 809-1:2002. Järgnevalt on tehtud kokkuvõte antud piirkonna kuritegevuse riske vähendavatest tingimustest. Kuritegevuse riske vähendavad:

e - selgelteristatav juurdepääs, valduse sissepääsude arvu piiramine piirete läbipaistvus ja kõrgus, mis võimaldab üle piirde vaadata korrashoid hoonetevaheline nähtavus, jälgitavus autode parkimine vahetult hoone juures lukustatavad sisenemisruumid tugevad ukse- ja aknaraamid, uksed, aknad, lukud, klaasid

* - süttimatust materjalist suletavate prügianumate kasutamine, süttiva prügi kiire eemaldamine

Kruntide omanikel on soovitav hoonete projekteerimisel ja hilisemal rajamisel = arvestada eelpool tooduga.

4.15. Muud seadusest ja teistest õigusaktidest tulenevad kinnisomandi kitsendused ning nende ulatus

* Vastavalt Pala valla üldplaneeringule laieneb rannajoonest 500 m ulatuses Peipsi järvele Loode- Peipsi hoiuala, mille kaitse-eesmärk on EÜ nõukogu direktiivi 79/409/EMÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta 1 lisas nimetatud linnuliikide ja 1 lisas nimetamata rändlinnuliikide elupaikade kaitse. Loode-Peipsi hoiuala kaitsekord on määratud kaitse-eeskirjaga.

e Planeeritav ala on vastavalt Pala valla üldplaneeringule maakondliku tähtsusega väärtuslik maastik. Peipsi ranniku omapära ja väärtus seisneb eelkõige ajalooliselt väljakujunenud asustusstruktuuris ning järve ja ranniku tähtsuses loodusliku mitmekesisuse seisukohalt. Ala väärtus on kultuurilis-ajalooline, rekreatsiooniline ning identiteediväärtus.

* Vastavalt Pala valla üldplaneeringule kuulub planeeringuala põhja- ja lääneosa vaatekoridori alasse, see moodustav ca pool planeeritavast kinnistust. Vaatekoridoris avanevad kaunid vaated maastikule ning Peipsi järvele. Vaatekoridoris on uute hoonete ning kõrghaljastuse rajamine keelatud.

4.16. Planeeringu kehtestamisest tulenevate võimalike kahjude hüvitaja Planeeringu kehtestamisest tulenevate võimalike kahjude hüvitajaks on kinnistu igakordne omanik. Planeeringu rakendamisest tulenevad võimalikud kahjud kuuluvad = hüvitamisele = vastavalt asjaõigusseadusele.

4.17. Planeeringu rakendamise võimalused Detailplaneering on pärast kehtestamist aluseks planeeringualal edaspidi koostatavatele ehituslikele projektidele. Kohalik omavalitsus võib välja anda planeeringus toodud nõudeid täpsustavaid projekteerimistingimusi. Juurdepääsutee väljaehitamise kohustus on arendajal, juhul kui ei lepita kokku teisiti. Krundile juurdepääsu ja krundi piiridesse jäävate kogumiskaevude, haljastuse, tarade jms välja ehitamise kohustus on krundi hoonestajal. Tehnovõrkude rajamine toimub vastavalt arendaja, võrguvaldajate ja kohaliku omavalitsuse kokkulepetele.

) 15.12.2008.a. / ND / Evelin Karjus, planeerija

10

EELNÕU

PEIPSIÄÄRE VALLAVOLIKOGU

OTSUS

Alatskivi xx.xx.2024 nr xx

Pala Vallavolikogu 03.02.2010 otsusega nr 2 kehtestatud Lohu kinnistu detailplaneeringu

kehtetuks tunnistamine

Pala Vallavolikogu 03.02.2010 otsusega nr 2 on kehtestatud Kodavere külas asuv „Lohu kinnistu

detailplaneering“ (planeeringu koostaja Omandi OÜ, töö nr DP 2473). Detailplaneeringu

koostamise eesmärgiks on maaüksuse jagamine kaheks krundiks suvilakomplekside rajamiseks.

Lisaks maakasutustingimuste määramine ning kinnistule ehitusõiguse ulatuse määramine.

Planeering on varasemalt kooskõlatatud ametitega: Jõgevamaa Keskkonnateenistus 22.02.2008

nr 33-11-2/11091-2, Tartu Teedevalitsus 11.03.2008 nr 7.4/180 ja Lõuna-Eesti Päästekeskusega

20.10.2008 nr 1-31.

Lohu kinnistu omanik on SE Aqua OÜ (registrikood 10663397). Planeerimisseaduse (edaspidi

PlanS) § 140 lõike 1 punkti 2 kohaselt esitas kinnistu omanik Peipsiääre Vallavalitsusele

sooviavalduse tunnistada Lohu kinnistu detailplaneering kehtetuks. Lohu kinnistu (katastritunnus

57601:002:2131) pindala on 18317 m2, kinnistu sihtotstarve on 100% elamumaa.

Detailplaneeringu kohaselt on planeeritavatele kinnistutele lubatud ehitada kummalegi kuni kolm

hoonet, mille ehitusalune pind 310 m2. Kinnistu on planeeringu kohaselt kruntideks jagamata.

Kinnistule on vastavalt planeeringus määratud hoonestusalale rajatud suvila ja abihoone.

PlanS § 140 lõike 1 kohaselt võib detailplaneeringu või selle osa tunnistada kehtetuks, kui

detailplaneeringu kehtestamisest on möödunud vähemalt viis aastat ja detailplaneeringut ei ole

asutud ellu viima või kui planeeringu koostamise korraldaja või planeeritava kinnistu omanik

soovib planeeringu elluviimisest loobuda.

Peipsiääre Vallavolikogu 23.03.2022 otsusega nr 10 kehtestati Peipsiääre valla üldplaneering.

Üldplaneeringu kohaselt ei jää Lohu kinnistu vaatekoridori mõjupiirkonda. Lohu kinnistu

detailplaneeringu koostamise ajal oli suur osa kinnistust vaatekoridori mõjupiirkonnas ja see

mõjutas oluliselt kinnistu kasutusvõimalusi. Antud piirangu puudumine suurendab oluliselt

kinnistu kasutusvõimalust ja seetõttu pole varasema detailplaneeringu rakendamine otstarbekas.

Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lõike 1 punkti 33, Planeerimisseaduse § 140

lõike 1 punkti 2, 3, 4 ja 6 ning haldusmenetluse seaduse § 64 lõike 2 ja 3 ning kooskõlas kinnistu

omaniku sooviga Peipsiääre Vallavolikogu

otsustab

1. Tunnistada kehtetuks Pala Vallavalitsuse 03.02.2010 otusega nr 2 kehtestatud Lohu kinnistu

detailplaneering.

2. Otsus jõustub teatavakstegemisest.

3. Käesoleva otsuse peale võib esitada Peipsiääre Vallavolikogule vaide haldusmenetluse

seaduses sätestatud korras 30 päeva jooksul, arvates otsuse teatavakstegemise päevast või

päevast, millal oleks pidanud otsusest teada saama, või esitada kaebuse Tartu Halduskohtule

halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras 30 päeva jooksul otsuse teatavakstegemise

päevast arvates.

(allkirjastatud digitaalselt)

Jaako Lindmäe

vallavolikogu esimees