Kiri

25403-03 12.03.2026

Kajaja Acoustics OÜ Reg.kood 11485414 Laki põik 2 12915 Tallinn

[email protected] www.kajaja.ee

+372 5626 4614

TELLIJA: Pilveprojekt OÜ Raja tee 2, Kulna küla, 76613 Lääne-Harju vald, Harjumaa

KONTAKTISIK: Ramul Saarniit TELLIMUS: 10.09.2025

KESKKONNAMÜRA HINNANG

1. SISSEJUHATUS

Jaama tn 1c elamumaa sihtotstarbega kinnistu asub Keila linnas Harju maakonnas. Mürahinnangu aluseks on Jaama tn 1c kinnistu ja lähiala detailplaneering (Töö nr T0324) ja müra on hinnatud helirõhutasemete mõõtmiste teel (25403-01, 29.09.2025 Kajaja Acoustics OÜ).

2. RONGILIIKLUSE MÜRA

Jaama tn 1c kinnistu piirneb lõuna suunast raudteega ning kinnistust ca 115 m kaugusel asub Keila rongijaam. Raudteeliiklusest väga olulise osa moodustab reisirongiliiklus, mis teenindab Keila linna ja kaugemale jäävaid asulaid. Raudtee läheduse tõttu ulatub vaadeldava kinnistuni raudteeliiklusest põhjustatud müra.

Eesti siseriiklikud keskkonnamüra normväärtused on sätestatud keskkonnaministri 16. detsembri 2016. a määruse nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ lisas 1. Liiklusmüra käesoleva määruse tähenduses on müra, mida põhjustavad regulaarne auto-, raudtee- ja lennuliiklus ning veesõidukite liiklus, mille puhul on arvestatud aastaringse keskmise liiklussagedusega (auto-, raudtee- ja lennuliiklus) või regulaarse liiklusega perioodi vältel. Määruse kohaselt ei tohi liiklusmüra maksimaalne helirõhutase müratundlike hoonetega aladel LpA,max ületada päeval 85 dB ja öösel 75 dB.

Tallinn-Paldiski suunalise raudteeliikluse müra on kajastatud Keila linna tellimusel koostatud Keila linna välisõhu mürakaart1, mis on koostatud 2018.a seisuga. Kuna reisirongide ja kaubarongide aasta keskmine liiklussagedus ei ole muutunud võrreldes 2026.a olukorraga selliselt, et see muudaks järeldusi päevaste ja öiste müra hinnatud tasemete osas, siis saab lähtuda Keila linna välisõhu mürakaardist:

- päevase ajavahemiku müra hinnatud tase Ld = 50-55 dB; - öise ajavahemiku müra hinnatud tase Ld = 40-45...45-50 dB.

Planeeringualale mõjuvaid liiklusmüratasemeid on käsitletud detailplaneeringu seletuskirja pt 4.15 Müra. Käsitletaval alal ei ületata III kategooria liiklusmüra piirväärtuseid päevasel ja öisel ajal.

Täiendava raudteeliiklusest põhjustatud müratasemete hindamiseks viidi Jaama tn 1c kinnistu raudteepoolsel küljel läbi rongiliiklusest tulenevate helirõhutasemete mõõtmised 11.09 ja 17.09.2025. Mõõtmised viidi läbi nii päevasel kui ka öisel ajal:

- helirõhutasemete mõõtmiste käigus fikseeriti mööduvate rongide põhjustatud helirõhutasemed, mida on täpsemalt selgitatud mõõtmiste aruandes (25403-01, 29.09.2025) – mõõtmiste eesmärk ei olnud teostada kogu päeva või öö kestvaid mõõtmisi (24h), mille alusel saaks määrata päevase (07-23) või öise (23-07) ajavahemiku müra hinnatud tasemeid;

- mõõtmiste raames on fikseeritud mööduvate rongide põhjustatud LA,eq,T ja LAF,max tasemed; - öisel ajal esines mõõtmispunktis maksimaalse helirõhutaseme ületus kaks korda, mis oli põhjustatud

rongi ohusignaali (vile) poolt (mitte liiklusmüra poolt); - päevasel ajal esines ühe rongi ohusignaalist (vile) põhjustatud maksimaalse helirõhutaseme ületus.

1 https://keila.ee/uuringud-ja-analuusid/

24032-03

2/3

Ohusignaali andmine on kohustuslik rongi lähenemisel raudteejaamale, reisirongi peatuskohale, ülesõidukohale, ülekäigukohale ja teistes vastavalt tähistatud ning kõrgema riskiastmega kohtades vastavalt majandus- ja taristuministri 09.11.2020 määrusele nr 71 „Raudtee tehnokasutuseeskirjale“2.

3. TEHNOSEADMETE- JA KAUBANDUSTEGEVUSE MÜRA

Planeeringuala piirneb põhja suunast Jaama tn 1 kinnistuga, kus asub Jaama kauplus ja Keila postkontor. Planeeringualani võib Jaama tn 1 kinnistult kostuda hoone küljes olevate tehnoseadmete müra ning muud lühiajalised mürasündmused (parklas liikuvad autod, autouste avamine ja sulgemine, kaupa vedavad veoautod, kauba maha laadimine jms, millele ei rakendu otsesed keskkonnamüra normtasemed). Vastavalt Rahvatervise seaduse § 16 ning atmosfääriõhukaitse seaduse § 59 sätetele tagab müraallika valdaja, et tema tegevusest ei levi normtaset ületavat müra.

Terviseameti 27.01.2026.a ekirjas esitatud nõue teostada naaberkinnistu tegevuste osas müraalast seiret väljub keskkonnaministri 03.12.2016 määrus nr 32 „Välisõhus leviva müra piiramise eesmärgil planeeringu koostamise kohta esitatavad nõuded“ raamest. Määruse eesmärk on veenduda planeeringulahenduse teostatavuses (kas hoonet saab sinna ehitada), mitte auditeerida naabrite hetkelist vastavust määrusele nr 71. Viimane on riikliku järelevalve, mitte planeerimismenetluse objekt. Kui Terviseametil on kahtlus, et naaberkinnistul Jaama tn 1 paiknevad müraallikad põhjustavad ülenormatiivse müraolukorra naaberkinnistutel, on ametil kohustus algatada järelevalvemenetlus ja teostada mõõtmised ise või nõuda seda müraallika valdajalt, mitte panna seda koormust planeeringust huvitatud naaberkinnistu omanikule.

Haldusmenetluse seaduse § 6 sätestab uurimispõhimõtte, mille kohaselt on haldusorgan kohustatud välja selgitama menetletavas asjas olulise tähendusega asjaolud. Kui Terviseamet leiab, et naaberkinnistute müra on menetluse seisukohalt määrav, peab amet need andmed ise riikliku järelevalve käigus hankima. Haldusmenetluse seaduse § 3 lg 1 kohaselt võib haldusorgan teostada toiminguid ainult seaduse alusel. Puudub õigusnorm, mis kohustaks detailplaneeringust huvitatud isikut teostama või tellima järelevalve iseloomule vastavaid mõõtmisi võõral kinnistul asuva tegevuse või seadmete suhtes.

Vastavalt keskkonnaministri 16. detsembri 2016. a määrusele nr 71 peavad müraallika valdajad tagama, et nende kinnistul toimuvast tegevusest põhjustatud keskkonnamüra ei ületaks vastavaid müra normtasemeid, mille järgi tehnoseadmete ning äri- ja kaubandustegevuse tekitatava müra piirväärtusena rakendatakse tööstusmüra sihtväärtust, kusjuures maksimaalne müratase ei tohi ületada tööstusmüra korral vastava mürakategooriaga alal müra liigile kehtestatud normtaset rohkem kui 10 dBA. Jaama tn 1 kinnistul paiknev ärihoone peab oma tegevuses lähtuma kehtivast keskkonnamüraalasest seadusandlusest (sh keskkonnaministri määrus nr 71 toodud normtasemetest; vastavalt päevasel ajal 55 dB ja öisel ajal 45 dB).

Detailplaneeringu koostamise raames teostati 11.09.2025 öise tunni ja päevase tunni lühiaegsed helirõhutasemete mõõtmised; kuna antud asukohas on keskkonnamüratasemed madalad, siis meie hinnangul on lühiaegne mõõtmine igati piisav (vastavalt määrusele nr 71: Püsiva tasemega müra mõõtmise kestus peab olema vähemalt 3–5 minutit). Mõõtmiste ajal toimus Jaama tn 1 kinnistul tüüpiline igapäevane tegevus. Helirõhutasemete mõõtmiste käigus ei tuvastatud tonaalse ega impulssmüra tunnuseid; seetõttu ei rakendata parandustegureid ning päevase ja öise ajavahemiku müra hinnatud taseme võib võrdsustada mõõdetud A-korrigeeritud ekvivalentse helirõhutasemega (LAeq).

Vastavalt 11.09.2025 teostatud helirõhutasemete mõõtmistele ei ulatu Jaama tn 1 kinnistult planeeringualale ülenormatiivseid helirõhutasemed.

4. SOOVITUSED

Detailplaneeringu kohaselt on hooned kavandatud rajada Jaama tn 1c kinnistu põhjapoolsesse osasse, mis asub raudteest eemal. Selliselt jäävad planeeritavad hooned välja raudtee kaitsevööndist. Detailplaneeringu ala läheduse tõttu raudteele, on soovituslik planeeritavate hoonete ruumide jaotamisel vältida müratundlike ruumide (näiteks magamistubade) paigutamist raudteepoolsele küljele. Tagamaks, et siseruumidesse levivad liiklusmüratasemed ei ületaks normtasemeid, tuleb planeeritava hoone projekteerimisel rakendada arhitektuurilisi ja ehituslikke leevendusmeetmeid.

2 https://www.riigiteataja.ee/akt/111112020008

24032-03

3/3

Uute alade planeerimisel tasub arvestada ka haljastuse mõjuga. Haljastuse positiivne mõju avaldub eelkõige psühholoogiliselt (kui müraallikas ei ole visuaalselt nähtav või tajutav, võib ka mürahäiring väiksemaks osutuda). Kuigi hõredal kõrghaljastusel puudub otsene mõju müra levikule, avaldub haljastuse efekt elukeskkonna parandamisel koos avaliku ruumi kvaliteedi üldise paranemisega, mistõttu ei saa alahinnata ka kitsamate (paarirealiste) haljastusribade positiivset mõju elanike elukvaliteedi parandamisel.

Koostas: Marko Ründva juhatuse liige [email protected] | +372 5626 4614

25403-03 12.03.2026

Kajaja Acoustics OÜ Reg.kood 11485414 Laki põik 2 12915 Tallinn

[email protected] www.kajaja.ee

+372 5626 4614

TELLIJA: Pilveprojekt OÜ Raja tee 2, Kulna küla, 76613 Lääne-Harju vald, Harjumaa

KONTAKTISIK: Ramul Saarniit TELLIMUS: 10.09.2025

KESKKONNAMÜRA HINNANG

1. SISSEJUHATUS

Jaama tn 1c elamumaa sihtotstarbega kinnistu asub Keila linnas Harju maakonnas. Mürahinnangu aluseks on Jaama tn 1c kinnistu ja lähiala detailplaneering (Töö nr T0324) ja müra on hinnatud helirõhutasemete mõõtmiste teel (25403-01, 29.09.2025 Kajaja Acoustics OÜ).

2. RONGILIIKLUSE MÜRA

Jaama tn 1c kinnistu piirneb lõuna suunast raudteega ning kinnistust ca 115 m kaugusel asub Keila rongijaam. Raudteeliiklusest väga olulise osa moodustab reisirongiliiklus, mis teenindab Keila linna ja kaugemale jäävaid asulaid. Raudtee läheduse tõttu ulatub vaadeldava kinnistuni raudteeliiklusest põhjustatud müra.

Eesti siseriiklikud keskkonnamüra normväärtused on sätestatud keskkonnaministri 16. detsembri 2016. a määruse nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ lisas 1. Liiklusmüra käesoleva määruse tähenduses on müra, mida põhjustavad regulaarne auto-, raudtee- ja lennuliiklus ning veesõidukite liiklus, mille puhul on arvestatud aastaringse keskmise liiklussagedusega (auto-, raudtee- ja lennuliiklus) või regulaarse liiklusega perioodi vältel. Määruse kohaselt ei tohi liiklusmüra maksimaalne helirõhutase müratundlike hoonetega aladel LpA,max ületada päeval 85 dB ja öösel 75 dB.

Tallinn-Paldiski suunalise raudteeliikluse müra on kajastatud Keila linna tellimusel koostatud Keila linna välisõhu mürakaart1, mis on koostatud 2018.a seisuga. Kuna reisirongide ja kaubarongide aasta keskmine liiklussagedus ei ole muutunud võrreldes 2026.a olukorraga selliselt, et see muudaks järeldusi päevaste ja öiste müra hinnatud tasemete osas, siis saab lähtuda Keila linna välisõhu mürakaardist:

- päevase ajavahemiku müra hinnatud tase Ld = 50-55 dB; - öise ajavahemiku müra hinnatud tase Ld = 40-45...45-50 dB.

Planeeringualale mõjuvaid liiklusmüratasemeid on käsitletud detailplaneeringu seletuskirja pt 4.15 Müra. Käsitletaval alal ei ületata III kategooria liiklusmüra piirväärtuseid päevasel ja öisel ajal.

Täiendava raudteeliiklusest põhjustatud müratasemete hindamiseks viidi Jaama tn 1c kinnistu raudteepoolsel küljel läbi rongiliiklusest tulenevate helirõhutasemete mõõtmised 11.09 ja 17.09.2025. Mõõtmised viidi läbi nii päevasel kui ka öisel ajal:

- helirõhutasemete mõõtmiste käigus fikseeriti mööduvate rongide põhjustatud helirõhutasemed, mida on täpsemalt selgitatud mõõtmiste aruandes (25403-01, 29.09.2025) – mõõtmiste eesmärk ei olnud teostada kogu päeva või öö kestvaid mõõtmisi (24h), mille alusel saaks määrata päevase (07-23) või öise (23-07) ajavahemiku müra hinnatud tasemeid;

- mõõtmiste raames on fikseeritud mööduvate rongide põhjustatud LA,eq,T ja LAF,max tasemed; - öisel ajal esines mõõtmispunktis maksimaalse helirõhutaseme ületus kaks korda, mis oli põhjustatud

rongi ohusignaali (vile) poolt (mitte liiklusmüra poolt); - päevasel ajal esines ühe rongi ohusignaalist (vile) põhjustatud maksimaalse helirõhutaseme ületus.

1 https://keila.ee/uuringud-ja-analuusid/

24032-03

2/3

Ohusignaali andmine on kohustuslik rongi lähenemisel raudteejaamale, reisirongi peatuskohale, ülesõidukohale, ülekäigukohale ja teistes vastavalt tähistatud ning kõrgema riskiastmega kohtades vastavalt majandus- ja taristuministri 09.11.2020 määrusele nr 71 „Raudtee tehnokasutuseeskirjale“2.

3. TEHNOSEADMETE- JA KAUBANDUSTEGEVUSE MÜRA

Planeeringuala piirneb põhja suunast Jaama tn 1 kinnistuga, kus asub Jaama kauplus ja Keila postkontor. Planeeringualani võib Jaama tn 1 kinnistult kostuda hoone küljes olevate tehnoseadmete müra ning muud lühiajalised mürasündmused (parklas liikuvad autod, autouste avamine ja sulgemine, kaupa vedavad veoautod, kauba maha laadimine jms, millele ei rakendu otsesed keskkonnamüra normtasemed). Vastavalt Rahvatervise seaduse § 16 ning atmosfääriõhukaitse seaduse § 59 sätetele tagab müraallika valdaja, et tema tegevusest ei levi normtaset ületavat müra.

Terviseameti 27.01.2026.a ekirjas esitatud nõue teostada naaberkinnistu tegevuste osas müraalast seiret väljub keskkonnaministri 03.12.2016 määrus nr 32 „Välisõhus leviva müra piiramise eesmärgil planeeringu koostamise kohta esitatavad nõuded“ raamest. Määruse eesmärk on veenduda planeeringulahenduse teostatavuses (kas hoonet saab sinna ehitada), mitte auditeerida naabrite hetkelist vastavust määrusele nr 71. Viimane on riikliku järelevalve, mitte planeerimismenetluse objekt. Kui Terviseametil on kahtlus, et naaberkinnistul Jaama tn 1 paiknevad müraallikad põhjustavad ülenormatiivse müraolukorra naaberkinnistutel, on ametil kohustus algatada järelevalvemenetlus ja teostada mõõtmised ise või nõuda seda müraallika valdajalt, mitte panna seda koormust planeeringust huvitatud naaberkinnistu omanikule.

Haldusmenetluse seaduse § 6 sätestab uurimispõhimõtte, mille kohaselt on haldusorgan kohustatud välja selgitama menetletavas asjas olulise tähendusega asjaolud. Kui Terviseamet leiab, et naaberkinnistute müra on menetluse seisukohalt määrav, peab amet need andmed ise riikliku järelevalve käigus hankima. Haldusmenetluse seaduse § 3 lg 1 kohaselt võib haldusorgan teostada toiminguid ainult seaduse alusel. Puudub õigusnorm, mis kohustaks detailplaneeringust huvitatud isikut teostama või tellima järelevalve iseloomule vastavaid mõõtmisi võõral kinnistul asuva tegevuse või seadmete suhtes.

Vastavalt keskkonnaministri 16. detsembri 2016. a määrusele nr 71 peavad müraallika valdajad tagama, et nende kinnistul toimuvast tegevusest põhjustatud keskkonnamüra ei ületaks vastavaid müra normtasemeid, mille järgi tehnoseadmete ning äri- ja kaubandustegevuse tekitatava müra piirväärtusena rakendatakse tööstusmüra sihtväärtust, kusjuures maksimaalne müratase ei tohi ületada tööstusmüra korral vastava mürakategooriaga alal müra liigile kehtestatud normtaset rohkem kui 10 dBA. Jaama tn 1 kinnistul paiknev ärihoone peab oma tegevuses lähtuma kehtivast keskkonnamüraalasest seadusandlusest (sh keskkonnaministri määrus nr 71 toodud normtasemetest; vastavalt päevasel ajal 55 dB ja öisel ajal 45 dB).

Detailplaneeringu koostamise raames teostati 11.09.2025 öise tunni ja päevase tunni lühiaegsed helirõhutasemete mõõtmised; kuna antud asukohas on keskkonnamüratasemed madalad, siis meie hinnangul on lühiaegne mõõtmine igati piisav (vastavalt määrusele nr 71: Püsiva tasemega müra mõõtmise kestus peab olema vähemalt 3–5 minutit). Mõõtmiste ajal toimus Jaama tn 1 kinnistul tüüpiline igapäevane tegevus. Helirõhutasemete mõõtmiste käigus ei tuvastatud tonaalse ega impulssmüra tunnuseid; seetõttu ei rakendata parandustegureid ning päevase ja öise ajavahemiku müra hinnatud taseme võib võrdsustada mõõdetud A-korrigeeritud ekvivalentse helirõhutasemega (LAeq).

Vastavalt 11.09.2025 teostatud helirõhutasemete mõõtmistele ei ulatu Jaama tn 1 kinnistult planeeringualale ülenormatiivseid helirõhutasemed.

4. SOOVITUSED

Detailplaneeringu kohaselt on hooned kavandatud rajada Jaama tn 1c kinnistu põhjapoolsesse osasse, mis asub raudteest eemal. Selliselt jäävad planeeritavad hooned välja raudtee kaitsevööndist. Detailplaneeringu ala läheduse tõttu raudteele, on soovituslik planeeritavate hoonete ruumide jaotamisel vältida müratundlike ruumide (näiteks magamistubade) paigutamist raudteepoolsele küljele. Tagamaks, et siseruumidesse levivad liiklusmüratasemed ei ületaks normtasemeid, tuleb planeeritava hoone projekteerimisel rakendada arhitektuurilisi ja ehituslikke leevendusmeetmeid.

2 https://www.riigiteataja.ee/akt/111112020008

24032-03

3/3

Uute alade planeerimisel tasub arvestada ka haljastuse mõjuga. Haljastuse positiivne mõju avaldub eelkõige psühholoogiliselt (kui müraallikas ei ole visuaalselt nähtav või tajutav, võib ka mürahäiring väiksemaks osutuda). Kuigi hõredal kõrghaljastusel puudub otsene mõju müra levikule, avaldub haljastuse efekt elukeskkonna parandamisel koos avaliku ruumi kvaliteedi üldise paranemisega, mistõttu ei saa alahinnata ka kitsamate (paarirealiste) haljastusribade positiivset mõju elanike elukvaliteedi parandamisel.

Koostas: Marko Ründva juhatuse liige [email protected] | +372 5626 4614