Vastuskiri

Paldiski mnt 81, 10614 Tallinn telefon +372 794 3500 registrikood 70008799

Paju 2, 50603 Tartu e-post: [email protected] KMKN EE101339803

Akadeemia 2, 80011 Pärnu www.terviseamet.ee EE891010220034796011

Kooli 2a, 41598 Jõhvi viitenumber 2800048574

Keila Linnavalitsus

[email protected]

Teie 30.04.2026

Meie 27.05.2026 nr 9.3-1/25/6214-11

Jaama tn 1c kinnistu ja lähiala

detailplaneering

Esitasite Terviseametile (edaspidi amet) planeerimisseaduse § 127 lg 1 tulenevalt

kooskõlastamiseks Jaama tn 1c kinnistu ja lähiala detailplaneeringu (edaspidi detailplaneering).

Amet on varasemalt 01.09.2025 kirjaga nr 9.3-1/25/6214-2 ja 16.12.2025 kirjaga nr 9.3-

1/25/6214-4 jätnud detailplaneeringu lahenduse kooskõlastamata.

Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on kavandada elamumaa sihtotstarbega Jaama tn 1c

katastriüksusele ehitusõigus, hoonestustingimused, lahendada juurdepääsud, liikluskorraldus ja

tehnovõrkudega varustamine ning haljastus. Planeeritav ala on ca 0,41 ha. Jaama 1c krundile

määratakse ehitusõigus elamu ja abihoonete püstitamiseks. Detailplaneeringuga kavandatakse

juurdepääsutee avalikult teelt ja planeeringuala läbiv jalakäijate ja kergliiklustee. Planeeringuga

tihendatakse Keila linna raudteejaama keskset ala, kus asuvad elu- ja ärifunktsiooniga hooned.

Pos. 1 krundile on lubatud püstitada üks elamu ja kaks abihoonet. Lubatud on kuni kuue

elamuühikuga (korteriga) ridaelamu või korterelamu. Keila linna üldplaneeringu maakasutuse

joonise kohaselt asub planeeringuala segaotstarbelise juhtotstarbega alal. Detailplaneeringus

kavandatu vastab üldplaneeringuga määratud juhtotstarbele.

Planeeringualale rakenduvad keskkonnaministri 16.12.2016 määruses nr 71 „Välisõhus leviva

müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ (edaspidi

KeM määrus nr 71) lisas 1 toodud III mürakategooria liiklusmüra piirväärtused, mis on päevasel

ajal 65 dBA (müratundliku hoone teepoolsel küljel 70 dBA) ja öisel ajal 55 dBA (müratundliku

hoone teepoolsel küljel 60 dBA). Liiklusmüra maksimaalne helirõhutase müratundlike

hoonetega aladel ei tohi ületada päeval 85 dB ja öösel 75 dB (KeM määrus nr 71 § 6 lg 3). Äri-

ja kaubandustegevuse tekitatava müra piirväärtusena rakendatakse tööstusmüra sihtväärtust, mis

III kategooria aladel on päeval 55 dB ja öösel 45 dB.

Detailplaneeringu materjalis sisaldavad:

 Helirõhutasemete mõõtmised 11.09.2025 ja 17.09.2025 (Kajaja Acoustics OÜ, töö

nr 25403-01 29.09.2025). Mõõtmiste eesmärk oli fikseerida kinnistu raudteepoolsel

küljel rongiliiklusest põhjustatud müratasemed ning Jaama tn 1 kinnistu poolses küljes

tehnoseadmete ja kaubandustegevusega seotud müratasemed. Mõõtmised tehti viies

mõõtepunktis. POS 1 paiknes ligikaudu 12 m kaugusel raudteest. POS 2 ja POS 3

paiknesid Jaama 1 kinnistu poolses küljes vastavalt naaberkinnistul ning Jaama 1c

kinnistu seespool. POS 4 ja POS 5 paiknesid samuti Jaama 1 kinnistu suunal, vastavalt

ligikaudu 12 m ja 1 m kaugusel kinnistupiirist. Mõõtmistulemused mõõtepunktis POS1

2(5)

ulatusid rongide möödasõidul päevasel ajavahemikul kuni 75 dB, öisel ajavahemikul

kuni 72 dB. Maksimaalsed mõõdetud müratasemed ulatusid päeval kuni 86 dB ja öösel

kuni 91 dB. Maksimaalsete müratasemete põhjustajaks olid signaalid. Tehnoseadmete ja

kaubandustegevusega seotud mõõtmistel saadi järgmised ekvivalenttasemed: POS 2

(öisel ajavahemikul) 45 dB, POS 3 (öisel ajavahemikul) 43 dB, POS 4 (päevasel

ajavahemikul) 47 dB ja POS 5 (päevasel ajavahemikul) 47 dB.

 Keskkonnamüra hinnang (Kajaja Acoustics OÜ, töö nr 25403-03, 12.03.2026).

Keskkonnamüra hinnang täpsustab varasemalt koostatud helirõhutasemete mõõtmiste

aruannet. Hinnangus on märgitud: „Kuna reisirongide ja kaubarongide aasta keskmine

liiklussagedus ei ole muutunud võrreldes 2026.a olukorraga selliselt, et see muudaks

järeldusi päevaste ja öiste müra hinnatud tasemete osas, siis saab lähtuda Keila linna

välisõhu mürakaardist.“ Samuti on hinnangus selgitatud: „Detailplaneeringu

koostamise raames teostati 11.09.2025 öise tunni ja päevase tunni lühiaegsed

helirõhutasemete mõõtmised; kuna antud asukohas on keskkonnamüratasemed

madalad, siis meie hinnangul on lühiaegne mõõtmine igati piisav (vastavalt määrusele

nr 71: Püsiva tasemega müra mõõtmise kestus peab olema vähemalt 3–5 minutit).

Mõõtmiste ajal toimus Jaama tn 1 kinnistul tüüpiline igapäevane tegevus.

Helirõhutasemete mõõtmiste käigus ei tuvastatud tonaalse ega impulssmüra tunnuseid;

seetõttu ei rakendata parandustegureid ning päevase ja öise ajavahemiku müra hinnatud

taseme võib võrdsustada mõõdetud A-korrigeeritud ekvivalentse helirõhutasemega

(LAeq).“ Hinnangus rõhutatakse, et mõõtmiste eesmärk ei olnud teha kogu päeva või öö

kestvaid 24 tunni mõõtmisi, vaid fikseerida mööduvate rongide põhjustatud LAeq,T ja

LAF,max tasemed. Maksimaalse helirõhutaseme ületusi esines öisel ajal kahel korral ja

päevasel ajal ühel korral, kuid hinnangu kohaselt olid need põhjustatud rongi

ohusignaalist ehk vilest, mitte tavapärasest liiklusmürast. Keila linna välisõhu

mürakaardi järgi ulatuvad liiklusmüra tasemed detailplaneeringu maa-alal päevasel

ajavahemikul kuni 55 dB ja öisel ajavahemikul kuni 50 dB. Hinnangu järelduse kohaselt

ei ulatu Jaama tn 1 kinnistult planeeringualale ülenormatiivseid helirõhutasemeid.

Detailplaneeringu seletuskirjas on muuhulgas välja toodud järgnev:

 Õhukonditsioneerid jmt tehnoseadmed tuleb projekteerida vähem vaadeldavate

fassaadide poole peidetult / varjatult. Ventilatsioonirestid jmt värvida fassaadiga sama

tooni.

 Vastavalt Keskkonnaministri 16.12.2016 määrus nr 71 Lisa 1 nõuetele rakendatakse

tehnoseadmete müra piirväärtusena tööstusmüra sihtväärtust. Planeeringuala asub II

kategooria piirkonnas, kus tööstusmüra sihtväärtus päeval on LpA < 50dB ja öösel

LpA< 40dB. Soojuspumba seade tuleb valida piisavalt vaikne, et naaberkruntidel oleks

müranõuded tagatud nii päeval kui öösel. Vajadusel tuleb seadme helitaset alandada

reguleerimisega ja ehituslike võtetega. Soojuspumbast väljuv õhuvool tuleb suunata

selliselt, et see ei kahjustaks naabreid.

 Planeeringualal tuleb arvestada eelkõige raudteest, aga ka lähipiirkonna tänavatest

tuleneva negatiivse mõjuga. Planeeringualani võib Jaama tn 1 kinnistult kostuda hoone

küljes olevate tehnoseadmete müra ning muud lühiajalised mürasündmused (parklas

liikuvad autod, autouste avamine ja sulgemine, kaupa vedavad veoautod, kauba maha

laadimine jms, millele ei rakendu otsesed keskkonnamüra normtasemed). Raudtee

kaitsevööndi laius on 30m äärmise rööbastee teljest. Võimalikud kõrvalmõjud raudteega

piirneval alal on müra, vibratsioon, õhusaaste ja muu.

 Täiendava raudteeliiklusest põhjustatud müratasemete hindamiseks viidi Jaama tn 1c

kinnistu raudteepoolsel küljel läbi rongiliiklusest tulenevate helirõhutasemete

mõõtmised 11.09 ja 17.09.2025. Mõõtmised viidi läbi nii päevasel kui ka öisel ajal:

o helirõhutasemete mõõtmiste käigus fikseeriti mööduvate rongide põhjustatud

helirõhutasemed, mida on täpsemalt selgitatud mõõtmiste aruandes (25403-01,

29.09.2025) – mõõtmiste eesmärk ei olnud teostada kogu päeva või öö kestvaid

mõõtmisi (24h), mille alusel saaks määrata päevase (07-23) või öise (23-07)

ajavahemiku müra hinnatud tasemeid;

3(5)

o mõõtmiste raames on fikseeritud mööduvate rongide põhjustatud LA,eq,T ja LAF,max

tasemed;

o öisel ajal esines mõõtmispunktis maksimaalse helirõhutaseme ületus kaks korda,

mis oli põhjustatud rongi ohusignaali (vile) poolt (mitte liiklusmüra poolt);

o päevasel ajal esines ühe rongi ohusignaalist (vile) põhjustatud maksimaalse

helirõhutaseme ületus.

o Ohusignaali andmine on kohustuslik rongi lähenemisel raudteejaamale,

reisirongi peatuskohale, ülesõidukohale, ülekäigukohale ja teistes vastavalt

tähistatud ning kõrgema riskiastmega kohtades vastavalt majandus- ja

taristuministri 09.11.2020 määrusele nr 71 „Raudtee tehnokasutuseeskirjale“.

 Planeeringuala piirneb põhja suunast Jaama tn 1 kinnistuga, kus asub Jaama kauplus

ja Keila postkontor. Planeeringualani võib Jaama tn 1 kinnistult kostuda hoone küljes

olevate tehnoseadmete müra ning muud lühiajalised mürasündmused (parklas liikuvad

autod, autouste avamine ja sulgemine, kaupa vedavad veoautod, kauba maha laadimine

jms, millele ei rakendu otsesed keskkonnamüra normtasemed). Vastavalt Rahvatervise

seaduse § 16 ning atmosfääriõhukaitse seaduse § 59 sätetele tagab müraallika valdaja,

et tema tegevusest ei levi normtaset ületavat müra.

 Vastavalt keskkonnaministri 16. detsembri 2016. a määrusele nr 71 peavad müraallika

valdajad tagama, et nende kinnistul toimuvast tegevusest põhjustatud keskkonnamüra ei

ületaks vastavaid müra normtasemeid, mille järgi tehnoseadmete ning äri- ja

kaubandustegevuse tekitatava müra piirväärtusena rakendatakse tööstusmüra

sihtväärtust, kusjuures maksimaalne müratase ei tohi ületada tööstusmüra korral

vastava mürakategooriaga alal müra liigile kehtestatud normtaset rohkem kui 10 dBA.

Jaama tn 1 kinnistul paiknev ärihoone peab oma tegevuses lähtuma kehtivast

keskkonnamüraalasest seadusandlusest (sh keskkonnaministri määrus nr 71 toodud

normtasemetest; vastavalt päevasel ajal 55 dB ja öisel ajal 45 dB).

 Vastavalt 11.09.2025 teostatud helirõhutasemete mõõtmistele ei ulatu Jaama tn 1

kinnistult planeeringualale ülenormatiivsed helirõhutasemed.

 Detailplaneeringu kohaselt on hooned kavandatud rajada Jaama tn 1c kinnistu

põhjapoolsesse osasse, mis asub raudteest eemal. Selliselt jäävad planeeritavad hooned

välja raudtee kaitsevööndist. Detailplaneeringu ala läheduse tõttu raudteele, on

soovituslik planeeritavate hoonete ruumide jaotamisel vältida müratundlike ruumide

(näiteks magamistubade) paigutamist raudteepoolsele küljele. Tagamaks, et

siseruumidesse levivad liiklusmüratasemed ei ületaks normtasemeid, tuleb planeeritava

hoone projekteerimisel rakendada arhitektuurilisi ja ehituslikke leevendusmeetmeid.

Uute alade planeerimisel tasub arvestada ka haljastuse mõjuga. Haljastuse positiivne

mõju avaldub eelkõige psühholoogiliselt (kui müraallikas ei ole visuaalselt nähtav või

tajutav, võib ka mürahäiring väiksemaks osutuda). Kuigi hõredal kõrghaljastusel

puudub otsene mõju müra levikule, avaldub haljastuse efekt elukeskkonna parandamisel

koos avaliku ruumi kvaliteedi üldise paranemisega, mistõttu ei saa alahinnata ka

kitsamate (paarirealiste) haljastusribade positiivset mõju elanike elukvaliteedi

parandamisel.

 Detailplaneeringuga kavandatu ei kahjusta olulisel määral olemasolevat keskkonda.

Keskkonda kahjustab vähesel määral planeeritud hoonete ja tee ehitus (müra,

vibratsioon ja tolm), kuid hilisemas ekspluatatsioonis ei kahjusta planeeritud hooned

oluliselt keskkonda.

 Müra suurenemist põhjustab piirkonnas elutegevusega kaasnevad helid (muusika,

kodumasinad, tehnoseadmed, inimeste hääled jms) ja suurenev liiklus. Elutegevusega

võib kaasneda ka mõningane tolmu teke (näit. transpordivahendid), vibratsioon (näit

kodumasinad, pumbad, transpordivahendid) ja lõhn (näit. toidulõhnad, kasutatavad

kütused, remondimaterjalid), kuid eeldatavalt ei ole nendest tulenev mõju suhteliselt

väikeste koguste tõttu märkimisväärne. Tänase maakasutuse ja inimtegevuse juures ei

ole põhjavee reostust piirkonnas teada. Vaadeldaval alal ega lähipiirkonnas ei asu

keskkonnaohtlikke ettevõtteid. Soojuse, kiirguse ja lõhna reostuse olulist mõju ei ole ette

näha.

4(5)

 Hoonete projekteerimise käigus teha mõõtmised täpsustamaks pinnase radoonisisaldus.

Vastavalt uuringu tulemustele näha ette radoonitõkke meetmed ja konkreetsed

insenertehnilised lahendused, et tagada radooniohutu keskkond hoonete siseruumide.

Rakendada vastavaid kehtiva standardi EVS 840 „Juhised radoonikaitse meetmete

kasutamiseks uutes ja olemasolevates hoonetes“ meetmeid.

Detailplaneeringu seletuskirjas on välja toodud ka AS Eesti Raudtee tingimused:

Detailplaneeringu realiseerimise korral tuleb arvestada hoonete projekteerimisel

(vundamendid, seinad, aknad jms) raudteeveeremist tulenevate mõjudega, sh võimaliku

vibratsiooni ning müraga. Vajadusel näha ette hoonete projekteerimisel leevendavate meetmete

rakendamine. Leevendavate meetmete rakendamata jätmise korral ei võta aktsiaselts Eesti

Raudtee endale kohustusi keskkonnaparameetrite (müra, vibratsioon) leevendamiseks.

Lisaks välisõhu normide järgimisele tuleb tagada head tingimused ka kavandatava elamu

siseruumides. Müra suhtes tundliku funktsiooniga hoonete rajamisel tuleb järgida asjakohast

heliisolatsiooninõudeid käsitlevat standardit (EVS 842:2003 Ehitiste heliisolatsiooninõuded.

Kaitse müra eest)

Täiendavad ettepanekud teede negatiivse mõju vähendamiseks:

- säilitada võimalikult palju olemasolevat haljastust.

- istutada juurde nii heitlehiseid kui igihaljaid puid ja põõsaid. Istutused soovitavalt

mitmerindelisena.

- hoonete piirdekonstruktsioonid projekteerida ja rajada kõrgendatud mürapidavusega

vastavalt eelpool toodud standardile. Sealjuures pöörata tähelepanu piirde erinevate

konstruktsioonide liitekohtadele ja avatavate avatäidete tihendisüsteemidele.

Amet on tutvunud esitatud materjalidega ja kooskõlastab detailplaneeringu. Lisaks juhib

tähelepanu järgnevale:

 Planeeritava ala välisõhus levivad müratasemed ei tohi ületada KeM määrus nr 71 lisas

1 toodud normtasemeid.

 Arvestada planeeritava hoone tehniliste seadmete (soojuspumbad, kliimaseadmed,

ventilatsioon jms) valikul ja paigutamisel naaberhoonete ja müratundlike ruumide

paiknemisega, vältimaks võimalikke mürahäiringuid. Arvestama peab, et tehnoseadmete

müra ei tohi müratundlikel aladel ületada KeM määruse nr 71 lisas 1 toodud tööstusmüra

sihtväärtusi.

 Arvestada sotsiaalministri 12.11.2025 määrusega nr 61 „Nõuded müra, sealhulgas ultra-

ja infraheli ohutusele elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning helirõhutaseme

mõõtmise meetodid“. Vajadusel rakendada müravastaseid meetmeid lähtudes

muuhulgas EVS 842:2003 „Ehitiste heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest.“

 Liiklusmüra maksimaalne helirõhutase müratundlike hoonetega aladel ei tohi ületada

päeval 85 dB ja öösel 75 dB (KeM määrus nr 71 § 6 lg 3).

 Rongiliiklusest tulenev vibratsioonitase peab vastama sotsiaalministri 01.10.2025

määruse nr 54 „Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning

vibratsiooni hindamise kord“ (edaspidi SoM määrus 54) kehtestatud normtasemetele.

 Amet juhib tähelepanu, et ehitusmüra tasemed ei tohi lähedusse jäävatel müratundlikel

aladel ajavahemikus 21.00-07.00 ületada KeM määrus nr 71 lisas 1 toodud normtaset.

Impulssmüra piirväärtusena rakendatakse asjakohase mürakategooria tööstusmüra

normtaset. Impulssmüra põhjustavat tööd võib teha tööpäevadel kella 07.00-19.00.

Ehitusaegsed vibratsioonitasemed ei tohi ületada SoM määrus 54 lisas toodud

piirväärtuseid.

 Tagada piisav insolatsioon, tuginedes Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi

insolatsiooni kestuse arvutamise juhendile ning EVS-EN 17037:2019+A1:2021

„Päevavalgus hoonetes“.

 Valgustuse paigutusel arvestada kavandatavate ning läheduses paiknevate elamualadega

ning vältida nende ülemäärast valgustamist. Vajadusel kavandada leevendavaid

meetmeid.

5(5)

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Karmen Põld

vaneminspektor (keskkonnatervis)

Põhja regionaalosakond

Karmen Põld

54840193 [email protected]