Diislikütuse aktsiisi tähtajalise langetamise seaduse eelnõu (868 SE)

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee

registrikood 70000272

Riigikantselei

[email protected]

Seisukoha esitamine diislikütuse aktsiisi

tähtajalise langetamise seaduse

eelnõu 868 SE kohta

Riigikogu Isamaa fraktsioon algatas käesoleva aasta 6. aprillil diislikütuse aktsiisi tähtajalise

langetamise seaduse eelnõu 868 SE (edaspidi eelnõu), mille eesmärk on kolmeks kuuks ehk

juuli lõpuni langetada diislikütuse aktsiis 330 eurole 1000 liitri kohta.

Aktsiisi langetamisel oleks riigieelarvele väga suur negatiivne mõju. Praeguses

julgeolekuolukorras vajavad täiendavat rahastust nii riigikaitse kui ka sotsiaalhoolekanne ning

ilma reaalsete katteallikateta ei ole vastutustundlik tulusid vähendada. Laiapõhjaline

aktsiisilangetus toetab võrdselt kõiki tarbijaid, sealhulgas neid, kes abi ei vaja. Riigi piiratud

ressursse on mõistlikum kasutada sihitud meetmeteks, et aidata just kõige haavatavamaid

leibkondi ja sektoreid.

Ei tohi unustada ka, et tegemist on kunstlikult tekitatud olukorraga, kus kütuse hinnatõus on

põhjustatud eelkõige pakkumise vähenemisest. Hinnalangetusele suunatud riigipoolsed

meetmed seda probleemi ei lahendaks; vastupidi, need suurendaksid nõudlust, mis omakorda

annaks hoogu hinnakasvule.

Eelnõu menetlemise aega arvestades on varaseim võimalik rakendamise aeg 1. juuni. Seega

kehtiks vähendatud aktsiisimäär kaks kuud. Juhime tähelepanu, et kerge kütteõli aktsiisimäär

peaks olema ühesugune diislikütusega. Seda ei ole eelnõus käsitletud.

Rahandusministeeriumi arvutused näitavad diislikütuse aktsiisilangetuse kogumõjuks 24,5

mln eurot.

Tabel: diislikütuse aktsiisilangetuse mõju (1.06 kuni 31.07, mln €)

AKTSIIS KM KOKKU

23,5 0,9 24,4

Eelnõu seletuskirjas viidatakse, et „eelnõu ei põhjusta riigieelarve defitsiidi suurenemist, kuna

juba tõusnud kütusehindade tõttu laekub riigieelarvesse kavandatust rohkem käibemaksu.

Isamaa peab siiski riigieelarve defitsiidi vähendamiseks vajalikuks teha negatiivne

riigieelarve, et valitsemiskulude kärbe võimalikult kiiresti ellu viia.“

Kevadprognoosi raames koostas Rahandusministeerium riskistsenaariumi, kus arvestati

kõrgema nafta hinnaga. Käibemaksu laekumine riskistsenaariumi korral vähenes võrreldes

baasstsenaariumiga 2026. aastal 14 miljoni euro võrra. Isegi, kui kallinenud kütustelt laekub

Teie 08.04.2026 nr 2-5/26-00739,

RIIGIKOGU/26-0412/-

2T

Meie 04.05.2026 nr 1.1-11/1595-2

2

käibemaksu rohkem, siis see tuleb teiste toodete ja teenuste väiksema tarbimise arvelt,

mistõttu on koondmõju eelarvele negatiivne.

Lätis on aprilli algusest saati kehtinud madalam aktsiisimäär kui Eestis, kuid diislikütuse hind

on seal endiselt kallim. Viimane ametlik statistika Balti riikide diislihinna kohta (16.04.2026

seisuga; Weekly Oil Bulletin):

Tabel: diislikütuse hinnad Balti riikides

Eesti 2,058€

Läti 2,124€

Leedu 2,150€

Lätis tehtud aktsiisimäära langetuse maksimaalne võimalik mõju koos käibemaksuga oli 8,6

senti liitri kohta, kuid sellest jõudis hinda vaid kaks kuni kolm senti. Arvestades, et

päevasisesed postihinna kõikumised on viimase kuu aja jooksul ulatunud kolmekümne

sendini liitri kohta, ei ole paari sendine hinnamuutus tarbijale isegi tajutav. Sellest tulenevalt

võib väita, et mõju piirikaubandusele on äärmiselt väike.

Meil on suurem osa tarbimisest siseriiklik, seega oleks aktsiisilangetuse mõju eelarvele igal

juhul negatiivne ja seda ei kataks vähene välisriigi isikute tarbimise kasv, eeldusel et

aktsiisilangetus jõuabki hinda.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Jürgen Ligi

rahandusminister

Lauri Lelumees 5885 1404

[email protected]