Pärnumaa Häädemeeste vald Orajõe külas Looderanna kinnistu detailplaneeringu algatamine

Lisa 2
Häädemeeste Vallavolikogu
2023
otsuse nr juurde


Häädemeeste vallas Orajõe külas Looderanna kinnistu detailplaneeringu
keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang

Sissejuhatus

Keskkonnamõju strateegilise hindamise (edaspidi KSH) eelhinnangu koostamisel on lähtutud planeerimisseadusest (edaspidi PlanS) ja keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadusest (edaspidi KeHJS).
Eelhinnangu tulemusena selgitati välja, kas Häädemeeste vallas Orajõe külas Looderanna (katastritunnus 21303:005:0168) detailplaneeringu (edaspidi DP) algatamisel on vajalik täiemahulise keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamine või mitte.
KSH algatamise või mittealgatamise kohustus tuleneb PlanS § 142 lõikest 3, KeHJS § 33 lõikes 2 p 3 sätestatud kriteeriumitest ning § 33 lõike 6 kohaste asjaomaste asutuste seisukohtadest.

1. Osapooled

Planeeringust huvitatud isik on Häädemeeste vallas Orajõe külas Looderanna kinnistu hoonestusõiguse omanik Looderanna OÜ.
Strateegilise planeerimisdokumendi koostamise algataja ja kehtestaja (edaspidi otsustaja) on Häädemeeste Vallavolikogu. Planeerimisdokumendi koostamise korraldaja on Häädemeeste Vallavalitsus (registrikood 77000269; Pargi tee 1, Uulu küla, Häädemeeste vald).

2. Kavandatava tegevuse kirjeldus ja olemasolev olukord

Huvitatud isik on esitanud Häädemeeste Vallavalitsusele 16.06.2022 avalduse (dokumendiregistri nr 6-3/987) detailplaneeringu algatamiseks Häädemeeste vallas Orajõe külas Looderanna kinnistul. Planeeringuala suurus on 2,08 ha. Ärimaa sihtotstarbega Looderanna kinnistu on hoonestamata. Detailplaneeringu eesmärk on anda ehitusõigus 10 väikepuhkemaja (ehitusalune pind kuni 60 m2) rajamiseks.

Planeeringuala piirneb põhja, lääne ja lõuna küljest hoonestatud elamumaa sihtotstarbega kinnistutega (Mardi, Sildmäe, Päikseranna ja Tamme kinnistud). Osaliselt ulatub Looderanna kinnistu lääne küljest mereni. Idaküljest piirneb planeeringuala maatulundusmaa sihtotstarbega Lemme telkimisala kinnistuga.

Kehtiva Häädemeeste valla rannaalade osaüldplaneeringu alusel asub planeeringuala äri- ja teenindusettevõtte maa-alal.


Joonis 1. Kehtiva Häädemeeste valla rannaalade osaüldplaneeringu väljavõte (punased täpid – äri- ja teeninindusettevõtte maa-ala, punane katkendjoon ehituskeeluvöönd, punane joon riigi maantee teekaitsevöönd)

Vastavalt looduskaitseseaduse § 38 lõikele 2 rannal ja järve või jõe kaldal ulatub metsamaal metsaseaduse § 3 lõike 2 tähenduses ehituskeeluvöönd ranna või kalda piiranguvööndi piirini. Looderanna kinnistul on määratud osaliselt metsamaa kõlvik, mis vastab metsaseaduse § 3 lõike 2 tingimustele, seega ulatub ehituskeeluvöönd ranna piiranguvööndi piirini.

Maakonnaplaneeringus on sätestatud, et rohelise võrgustiku toimimiseks on otstarbekas kasutada ehituskeeluvööndit mererannal, kus rohelise võrgustiku koridori laiuseks on ehituskeeluvööndi ulatus. Looderanna kinnistu ehituskeeluvööndi osa on seega rohelise võrgustiku koridor. Planeeringu koostamisel tuleb järgida maakonna planeeringu peatükis 3.3.1. toodud tingimusi. Tingimusi täites ei teki vastuolu kehtiva maakonnaplaneeringuga määratud rohelise võrgustiku ala eesmärgiga.

PlanS § 142 lõike 1 kohaselt võib põhjendatud vajaduse korral detailplaneering sisaldada kehtestatud üldplaneeringu muutmise ettepanekut. Kehtestatud üldplaneeringu põhilahenduse detailplaneeringuga muutmiseks loetakse üldplaneeringuga määratud maakasutuse juhtotstarbe ulatuslikku muutmist, määratud hoonestuse kõrguspiirangu ületamist, krundi minimaalsuuruse vähendamist, detailplaneeringu kohustuslike alade ja juhtude muutmist või muud kohaliku omavalitsuse üksuse hinnangul olulist või ulatuslikku üldplaneeringu muutmist. Algatatava detailplaneeringuga tehakse ettepanek ranna ehituskeeluvööndi vähendamiseks.

Looderanna kinnistu andmed maakatastris: looduslik rohumaa - 1,01 ha, metsamaa – 0,86 ha, muu maa – 0,21 ha.

Looderanna kinnistul põhjustavad kitsendusi (joonis 2):
• ranna või kalda veekaitsevöönd (sinine viirutus);
• ranna või kalda ehituskeeluvöönd (sinine viirutus);
• ranna või kalda piiranguvöönd (sinine viirutus);
• avalikult kasutatava tee kaitsevöönd (punane viirutus).


Joonis 2. Maa-ameti kitsenduste kaardi väljavõte (Allikas: Maa-ameti Geoportaal)

3. Võimalikud keskkonnamõjud
3.1. Olemasoleva olukorra kirjeldus ja kehtivate strateegiliste planeerimisdokumentide elluviimisega seonduvad keskkonnaprobleemid

Kehtiva Häädemeeste valla rannaalade osaüldplaneeringu alusel asub planeeringuala äri- ja teenindusettevõtte maa-alal. Tegevus on kooskõlas kehtiva üldplaneeringuga määratud juhtotstarbega. Vastuolu tekib kehtiva ehituskeeluvööndi ulatusega. Planeeritav tegevus on näidatud üldplaneeringus määratud ehituskeeluvööndisse, kus uute hoonete ja rajatiste ehitamine on keelatud.

Planeeritav tegevus on kavandatud kinnistu loodusliku rohumaaga hõlmatud alasse. Seeläbi säilitatakse kinnistu lääneosas asuv männimetsaga kaetud ala. Üldplaneeringus on ette nähtud maantee trassikoridoris kõrghaljastuse säilitamine. 19331 Rannametsa-Ikla teelt kanduks metsa raadamisel oluline negatiivne keskkonnamõju (müra, heitgaasid) Looderanna kinnistule.

Maakonnaplaneeringuga on kavandatud ranna ehituskeeluvöönd rohelise võrgustiku koridoriks. Sellega tagatakse olemasoleva loodusliku keskkonna säilimine ja loomade vaba liikumine rohevõrgustiku tuumalade vahel. Rohelise võrgustiku planeerimine omab positiivset keskkonnamõju.

3.2. Mõjud Natura 2000 võrgustiku aladele, elupaigatüüpidele, kaitsealustele liikidele jt
loodusobjektidele

Planeeringualal ei asu kaitsealuseid liike, elupaigatüüpe ega teisi loodusobjekte. Samuti ei asu planeeringuala Natura 2000 võrgustiku alal.

Planeeringualast idas (ca 16 m) asub Orajõe hoiuala (EELIS kood KLO2000275), mis on ühtlasi Natura 2000 võrgustiku Orajõe loodusala (EELIS kood RAH0000309). Orajõe hoiuala kaitse-eesmärk on nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ I lisas nimetatud elupaigatüüpide - metsastunud luidete (2180) ja vanade loodusmetsade (9010*) kaitse; II lisas nimetatud liik, mille isendite elupaika kaitstakse, on tiigilendlane (Myotis dasycneme).

II kategooria kaitsealuse liigi (tiigilendlane) elupaik asub planeeringuala vahetus läheduses ning seetõttu on väga tõenäoline, et kaitsealune liik võib sattuda Looderanna kinnistule. Seni valdavalt loodusliku rohumaa ja metsamaaga kaetud kinnistule hoonestuse planeerimisel on oht, et nahkhiired võivad lennata vastu aknaid ja seeläbi hukkuda. Hoonestuse planeerimisel metsaga kaetud aladele tekib oht, et hävinevad olemasolevad varjepaigad.

Keskkonnaamet on seisukohal, et mõju Orajõe loodusalale on välistatud ning leevendavaid meetmeid ei ole vajalik rakendada.

3.3. Loodusvarade kasutamine, jäätme- ja energiamahukus

Loodusvaradest kasutatakse pinnast.

Ehitustegevusega kaasneb ehitusjäätmete teke. Antud planeeringu puhul pole oodata jäätmeteket mahus, mis võiks ületada piirkonna keskkonnataluvust. Ehitusjäätmete valdaja peab rakendama kõiki tehnoloogilisi võimalusi ehitusjäätmete liigiti kogumiseks tekkekohas, korraldama oma jäätmete taaskasutamise või andma jäätmed käitlemiseks üle jäätmeluba omavale isikule ning rakendama kõiki võimalusi ehitusjäätmete taaskasutamiseks. Jäätmete käitlemise (sh kogumise) korraldamisel lähtutakse jäätmeseadusest ja Häädemeeste valla jäätmehoolduseeskirja nõuetest.

Jäätmeteke kaasneb hoonete kasutusperioodil. Jäätmed tuleb anda üle jäätmekäitlejale. Juhul, kui jäätmekäitlus korraldatakse vastavalt jäätmeseadusele ja valla jäätmehoolduseeskirjale, ei ole oodata sellest tulenevat olulist keskkonnamõju.

3.4. Vee ja pinnase saastatus, müra, vibratsioon, valgus, soojus ja kiirgus

Planeeringuala asub kaitsmata põhjaveega alal. Planeeringuala ei ole hõlmatud ühisveevärgi ja reoveekogumisalaga.

Looderanna kinnistule tuleb kavandada lokaalne reoveesüsteem (biopuhasti või reoveemahuti) ja puurkaev. Tehnorajatiste planeerimise peab arvestama Mardi kinnistul asuva olemasoleva kaevuga (ehitisregistri kood 220455178).

Toimiva ning korrektse kohtkäitlussüsteemi olemasolu omab eeldatavalt vähest keskkonnamõju ning ebasoodne mõju piirkonna hüdroloogilistele tingimustele on eeldatavalt minimaalne.

Sademeveest vabanemiseks kasutatavaid looduslähedasi lahendusi, nagu rohealasid, viibetiike, vihmaaedasid, imbkraave ja muid lahendusi, mis võimaldavad sademeveest vabaneda eelkõige maastikukujunduse kaudu, vältides sademevee reostumist.

Planeeringualal ei asu ohtlike ainete ladestuskohti ega teisi jääkreostust tekitavaid objekte. Alal ei ole keskkonnaohtlikke rajatisi.

Tööde perioodil kaasneb ajutine õhusaastus masinate heitgaaside näol, müra ja vibratsioon. Masinatega töötamisel tekkival heitgaasidel, müral ja vibratsioonil ei ole tööde asukohas keskkonnale olulist mõju. Kavandatava tegevusega on oodata mõningast liikluskoormuste tõusu. Samas ei saa seda pidada antud ala asukohta silmas pidades oluliseks ning liiklusmüra ja liiklusest põhjustatud õhusaaste tasemete tõusu ei kaasne.

Detailplaneeringu realiseerimisega ei plaanita tõkestada ja paisutada vooluveekogusid ega kavandata ka nende loodusliku sängi või hüdroloogilise režiimi muutmist.

3.5. Mõju kultuuriväärtusetele

Muinsuskaitseobjektid ja registreeritud pärandkultuuri objektid planeeringualal ja selle vahetus läheduses puuduvad.
Lähim kultuurimälestis on Orajõe mõisa magasiait (kultuurimälestiste registri nr 16644) mis asub planeeringualast ca 650 m kagus.
Olulist negatiivset keskkonnamõju kultuuriväärtustele ja pärandkultuuri objektidele ei ole ette näha.

3.6. Visuaalne mõju

Käsitletaval alal asuva maa-ala maakasutuse sihtotstarve ei põhjusta olulist negatiivset ruumilist mõju, kui võimalike ehitiste projekteerimisel, ehitamisel ja kasutamisel järgitakse seadustega kehtestatud nõudeid. Küll aga peab arvestama asjaoluga, et metsaga kaetud aladel tuleb ÜP kohaselt säilitada võimalikult suures ulatuses kõrghaljastus. Järgides nõudeid on visuaalne mõju keskkonnale minimaalne.

3.7. Avariiolukordade esinemise võimalikkus ja koosmõju

Võimalike avariiolukordade esinemise, mille tulemusena võib reostuda näiteks pinnas, veekogu, põhjavesi või õhk, võimalikkuse vähendamiseks tuleb planeeringu käigus ette näha vastavad ennetavad meetmed. Avariiolukordade esinemise tõenäosus on väike kui detailplaneeringu elluviimisel järgitakse detailplaneeringuga esitatud tingimusi ja õigusaktidega kehtestatud nõudeid.

3.8. Strateegilise planeerimisdokumendi asjakohasus ja olulisus keskkonnakaalutluste integreerimisel teistesse valdkondadesse

Selle teema käsitlemine KSH eelhinnangus ei ole vajalik.

3.9. Strateegilise planeerimisdokumendi, sealhulgas jäätmekäitluse või veekaitsega seotud planeerimisdokumendi tähtsus Euroopa Liidu keskkonnaalaste õigusaktide nõuete ülevõtmisel

Selle teema käsitlemine KSH eelhinnangus ei ole vajalik.

3.10. Kliimamuutuste ja üleujutuste mõju

Looderanna kinnistu maapinna kõrgus on vahemikus 1-5 m, seega on kinnistu madalamates osades oht võimalike üleujutustega tekkivale negatiivsele mõjule. Veetaseme tõusust tulenevate kahjustuste vältimiseks peab hooned planeerima kinnistu kõrgemasse ossa. Hoonete +0.00 peab olema vähemalt +3 abs (vältimaks üleujutuse ohtu).

4. Ettepanek KSH algatamata jätmise kohta
Arvestades kavandatud tegevuse mahtu, iseloomu ja paiknemist ei saa eeldada detailplaneeringu elluviimisel ja hoonete ning rajatiste sihipärase kasutamisega seonduvat olulist keskkonnamõju. Keskkonnamõju strateegilise hindamise läbiviimine ei ole vajalik järgnevatel põhjustel:
1. Detailplaneeringu realiseerimisega ei saa hetkel teadaoleva info põhjal eeldada tegevusi, millega kaasneks keskkonnaseisundi olulist kahjustumist, näiteks negatiivset mõju kaitsmata põhjaveega piirkonna hüdrogeoloogilistele tingimustele ja veerežiimile. Puudub piiriülene mõju;
2. lähtudes planeeringuala ja selle lähiümbruse keskkonnatingimustest ja maakasutusest, ei ole ette näha detailplaneeringu realiseerimisel taotluses kavandatud mahus antud asukohas olulist negatiivset keskkonnamõju, ohtu inimese tervisele. Õnnetuste esinemine on eeldatavalt minimaalne;
3. Detailplaneeringu mõju suurus ja ruumiline ulatus piirneb suures osas kinnistu piiriga;
4. Detailplaneeringuga kavandatav tegevus ei kahjusta eeldatavalt kultuuripärandit, inimese tervist, heaolu ega vara. Planeeritava tegevusega ei kaasne olemasoleva liikluskoormuse, mürataseme ja õhusaaste olulist suurenemist ning täiendavate ülenormatiivsete saastetasemete esinemist;
5. Detailplaneeringu alal ei ole tuvastatud keskkonda saastavaid objekte ega jääkreostust, mistõttu ei ole eeldada olulist pinnase, õhu ja vee reostust, mis seaks piiranguid kavandatavale maakasutusele või majandustegevusele.

Eelnevast lähtuvalt teeb Häädemeeste Vallavalitsus ettepaneku jätta detailplaneeringu KSH algatamata.


Eelhinnangu koostaja:
Häädemeeste Vallavalitsus

Otsuse EELNÕU
eelnõu algataja:
Häädemeeste Vallavalitsus

HÄÄDEMEESTE VALD

HÄÄDEMEESTE VALLAVOLIKOGU

OTSUS



Häädemeeste 2023 nr


Orajõe külas Looderanna kinnistu detailplaneeringu algatamine, lähteseisukohtade kinnitamine ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine

Orajõe külas asuva Looderanna kinnistu (katastritunnus 21303:005:0168, registriosa 2252106, pindala 2,08 ha, sihtotstarve ärimaa 100%) hoonestusõiguse omanik esitas Häädemeeste Vallavalitsusele 15.06.2022 avalduse (dokumendiregistri nr 6-3/987) nimetatud kinnistul detailplaneeringu algatamiseks. Planeeringuala suurus on 2,08 ha. Detailplaneeringu eesmärk on anda ehitusõigus karavanide parkla (kuni 20 karavani parkimiseks), 10 väikepuhkemaja (ehitusalune pind kuni 40 m2 ) ja 1 sanitaarmaja (ehitusalune pind kuni 60 m2) rajamiseks. Kinnistut kruntideks ei jagata.
Kehtiva Häädemeeste valla rannaalade osaüldplaneeringu alusel asub planeeringuala äri- ja teenindusettevõtte maa-alal.
Planeeringuala jääb ranna ehituskeeluvööndisse. Looduskaitseseaduse § 38 lõige 2 sätestab „Rannal ja järve või jõe kaldal metsamaal metsaseaduse § 3 lõike 2 tähenduses ulatub ehituskeeluvöönd ranna või kalda piiranguvööndi piirini.“. Vastavalt looduskaitseseadusele asub Looderanna kinnistu täielikult ehituskeeluvööndis ning seetõttu ei ole võimalik Häädemeeste valla rannaalade osaüldplaneeringuga kavandatud äri- ja teenindusettevõtte maa-ala planeeritud eesmärgil. Tegu on üldplaneeringut muutva detailplaneeringuga ning detailplaneeringuga tehakse ettepanek ehituskeeluvööndi vähendamiseks.
Tulenevalt planeerimisseaduse § 142 lõikest 6 tuleb üldplaneeringu põhilahenduse muutmise ettepanekut sisaldava detailplaneeringu koostamisel anda eelhinnang ja kaaluda keskkonnamõju strateegilist hindamist lähtudes keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 33 lõigetes 4 ja 5 sätestatud kriteeriumidest ning § 33 lõike 6 kohaste asjaomaste asutuste seisukohtadest.
Arvestades kavandatud tegevuse mahtu, iseloomu ja paiknemist, ei saa eeldada detailplaneeringu elluviimisel ja hoonete ning rajatiste sihipärase kasutamisega seonduvat olulist keskkonnamõju. Keskkonnamõju strateegilise hindamise läbiviimine ei ole vajalik järgnevatel põhjustel:
1. detailplaneeringu realiseerimisega ei saa hetkel teadaoleva info põhjal eeldada tegevusi, millega kaasneks keskkonnaseisundi olulist kahjustumist, näiteks negatiivset mõju kaitsmata põhjaveega piirkonna hüdrogeoloogilistele tingimustele ja veerežiimile. Puudub piiriülene mõju;
2. lähtudes planeeringuala ja selle lähiümbruse keskkonnatingimustest ja maakasutusest, ei ole ette näha detailplaneeringu realiseerimisel taotluses kavandatud mahus antud asukohas olulist negatiivset keskkonnamõju, ohtu inimese tervisele. Õnnetuste esinemine on eeldatavalt minimaalne;
3. detailplaneeringu mõju suurus ja ruumiline ulatus piirneb suures osas kinnistu piiriga;
4. detailplaneeringuga kavandatav tegevus ei kahjusta eeldatavalt kultuuripärandit, inimese tervist, heaolu ega vara. Planeeritava tegevusega ei kaasne olemasoleva liikluskoormuse, mürataseme ja õhusaaste olulist suurenemist ning täiendavate ülenormatiivsete saastetasemete esinemist;
5. detailplaneeringu alal ei ole tuvastatud keskkonda saastavaid objekte ega jääkreostust, mistõttu ei ole eeldada olulist pinnase, õhu ja vee reostust, mis seaks piiranguid kavandatavale maakasutusele või majandustegevusele.

Häädemeeste Vallavalitsus teeb ettepaneku jätta detailplaneeringu KSH algatamata.
Häädemeeste Vallavalitsus küsis puudutatud isikute ja asjaomaste asutuste seisukohti Looderanna kinnistu detailplaneeringule 19.10.2022 kirjaga nr 6-1/21-1.

Transpordiamet esitas oma seisukohad 07.11.2022 kirjaga nr 7.2-2/22/23719-2. Esitatud seisukohtadega arvestatakse detailplaneeringu koostamisel.

Keskkonnaamet esitas oma seisukohad 10.11.2022 kirjaga nr 6-5/22/20571-2, kus kirjutas järgmist „Keskkonnaamet on seisukohal, et lähtudes algatatava DP eesmärgist, esitatud KSH eelhinnangust ja selle järeldustest, planeeringuala keskkonnatingimustest ja teadaolevast informatsioonist, ei ole eeldada olulise keskkonnamõju ilmnemist (KeHJS § 22 mõistes). KSH algatamine ei ole eeldatavalt vajalik, kui järgitakse KSH eelhinnangus välja toodud meetmeid.“.

Lembit Kohtla esitas 17.11.2022 kirjaga vastuväite detailplaneeringu algatamise eelnõule, kus kirjutas järgmist „Soovin esitada vastuväite Looderanna kinnistu detailplaneeringu algatamise otsuse eelnõule. Nõustun ja ühinen Sander Hage, Silver Hage ja Siim Sildmäe vastuväidetes esitatuga. Pakutud lahenduse maht on täiesti ebamõistlik ja ei sobi piirkonda. Leian, et antud piirkonnas on suvel juba niigi liiga palju rahvast (hetkel soetud eelkõigeRMK Lemme telkimisalaga), millega kaasnevad müra (võin julgelt väita, et öörahust ei peeta kinni) ja maha jäetudprügi ning on esinenud eramaja puuriidast puude vargust (rohkem kui üks kord). Seega leian, et detailplaneering jasellega kaasnevad ehitised (ning nendega kaasa tulevad potentsiaalsed kliendid) tekitavad ainult probleeme juurdemajaomanikele, kelle kinnistud jäävad Looderanna kinnistu ja RMK Lemme telkimisala vahele (või vahetusselähedusse), kuna nad peavad olema pidevas melus (mis hakkaks toimuma mõlemalt poolt) ja olema veel rohkemvalves oma vara pärast ning kaob võimalus rahus ja vaikuses elada omaenda kodus. Samuti häirib antuddetailplaneering kohalikku faunat (antud piirkonnas tegutsevad aktiivselt nii metskitsed, jänesed, rebased kui kakärplased).“.

Mart Siilivask eistas 17.11.2022 kirjaga vastväite detailplaneeringu algatamise eelnõule, kus kirjutas järgmist „Soovin esitada vastuväite Looderanna kinnistu detailplaneeringu algatamise otsuse eelnõule. Nõustun täielikult ja ühinen naaberkinnistute omanike Sander Hage, Silver Hage ja Siim Sildmäe vastuväidetes esitatuga.
Leian sarnaselt eelnimetatud vastuväite esitajatega, et pakutud lahenduse maht on täiesti ebamõistlik, ei arvasta piirkonna loodusväärtuste ja rannaalale isloomuliku maasitiku ja elurikkuse (sh tallamiskoormust mittetaluvate ja aeglaselt taastuvate rannaluitestike ja veelindude pesitsusalade ning Maakonnaplaneeringus ette nähtud rohekoridori) säilimise ega piirkonnas väljakujunenud puhketraditisiooniga ja ei sobi antud piirkonda.
Leian samuti, et antud piirkonnas on tänu naabruses asuvale Lemme puhkealale juba saavutatud (ning kohati ka ületatud) maastiku taluvuse piirkoormus ja seda ei tohiks enam suurendada uute ekspansiivset arendust eeldavate puhkekomplekside rajamisega.
Pean kahetsusväärseks, et Detailplaneeringu algatamise otsuse eelnõule lisatud Keskkonnamõjude eelhinnang (vt kaebajate vastuväidete 2.17-2.21) on koostatud pealiskaudselt ja ilmsete kaalutlusvigadega ning leian, et sedavõrd puuduliku analüüsi tulemusel ei ole planeeringu algatamine valla poolt mõistlik ega kohane.
Eelnõus kavandatud mahus uue puhkekompleksi rajamine kahjustaks oluliselt minu ja teiste elamufunktsiooniga naaberkinnistute omanike subjektiivseid õigusi, kelle õiguspäraseks ootuseks on elada ja veeta suvepuhkust harjumuspärases rahulikus miljöös, ilma naaberkinnistult tulevate
kahjulike mõjustuste, müra, heitgaaside, saaste ja prügistamiseta.
Juhin tähelepanu, et sarnases mahus karavanipargi rajamise kava ja sobivuse osas samale kinnistule olen esitanud oma seisukoha ja vastuväited juba 2004-2006 planeeringu tühistamisega päädinud vaide- ja kohtumenetluse käigus ning jään tookord esitatud sisuliste vastuargumentide juurde.
Sealhulgas võib planeeritavast tegevusest (lisaks kaebajate poolt mainitud mürareostusele ja prügistamisele) tuleneda otsene oluline keskkonnamõju minu kinnistule, kuna minule kuuluva Mardi kinnistu veevarustuse tagamiseks oluline kasutuses olev salvkaev paikneb Looderanna kinnistule kavandatud rajatise ja seega potentsiaalse saasteallika lähimas naabruses.“

Ivo Eeltamm esitas 18.11.2022 kirjaga vastuväite detailplaneeringu algatamise eelnõule, kus kirjutas järgmist „Soovin esitada vastuväite Looderanna kinnistu detailplaneeringu algatamise otsuse eelnõule. Nõustun ja ühinen Sander Hage, Silver Hage ja Siim Sildmäe vastuväidetes esitatuga.“.

Sander Hage, Silver Hage ja Siim Sildmäe esindaja Advokaadibüroo TGS Baltic vandeadvokaat Merli Mäesalu esitas 18.11.2022 kirjaga vastuväite detailplaneeringu algatamise eelnõule. Vastuväited on toodud alljärgnevalt:
„2.1. Vastusväite esitajad ei nõustu detailplaneeringu algatamisega. Detailplaneeringuga kavandatav maht tähendab, et kinnistut hakkaks tipphooajal kasutama ca 120-130 inimest (eeldades, et majakeses/karavanis on 4 inimest + töötajad). Karavanide parkla on siinjuures kavandatud selliselt, et see kataks terve planeeringuala lõuna külje kuni metsaalani, kus paiknevad juba naaberkinnistute elamud. Eeltoodu oleks vastuolus avaliku huviga ning rikuks vastuväidete esitajate subjektiivseid õiguseid. Vastuväite esitajad esitavad oma vastuväited järgnevalt.
Üldplaneeringu muutmine ei ole õiguspärane
2.2. Vastavalt looduskaitseseaduse (LKS) § 38 lõikele 2 ulatub ehituskeeluvöönd rannal ja järve või jõe kaldal metsamaal metsaseaduse § 3 lõike 2 tähenduses ranna või kalda piiranguvööndi piirini. Looderanna kinnistul on määratud osaliselt metsamaa kõlvik, mis vastab metsaseaduse § 3 lõike 2 tingimustele, seega ulatub ehituskeeluvöönd ranna piiranguvööndi piirini, mis on 200 meetrit (LKS § 37 lg 1 p 1).
2.3. Kinnistul kehtib Häädemeeste valla rannaalade osaüldplaneering (edaspidi OÜP), mis on kehtestatud 22.02.2018. OÜP kohaselt asub planeeringuala äri- ja teenindusettevõtte maa-alal ja ehituskeeluvööndi piir on kantud rannaalade osaüldplaneeringu joonisele (väljavõte allpool). OÜP alusel on seega ehituskeeluvööndit juba vähendatud ca 100 meetrini ja ehituskeeluvöönd jookseb Looderanna kinnistu keskelt.
2.4. PlanS § 142 lõike 1 kohaselt võib põhjendatud vajaduse korral detailplaneering sisaldada kehtestatud üldplaneeringu muutmise ettepanekut. Kehtestatud üldplaneeringu põhilahenduse detailplaneeringuga muutmiseks loetakse üldplaneeringuga määratud maakasutuse juhtotstarbe ulatuslikku muutmist, määratud hoonestuse kõrguspiirangu ületamist, krundi minimaalsuuruse vähendamist, detailplaneeringu kohustuslike alade ja juhtude muutmist või muud kohaliku omavalitsuse üksuse hinnangul olulist või ulatuslikku üldplaneeringu muutmist. Kavandatava detailplaneeringuga tehakse ettepanek ranna ehituskeeluvööndi vähendamiseks. Vastuväite esitajad leiavad, et eeltoodu ei ole põhjendatud.
2.5. Üldplaneeringu muutmiseks puudub avalik huvi. Riigikohus on haldusasjas nr 3-3-1-12-07 (p 11) rõhutanud, et DP-ga ÜP muutmine on vaid erandlikult võimalik ÜP kehtestamise järel muutunud olude ja vajaduste korral. Ehituskeeluvöönd teenib avalikku huvi - ranna või kalda kaitse eesmärk on rannal või kaldal asuvate looduskoosluste säilitamine, inimtegevusest lähtuva kahjuliku mõju piiramine, ranna või kalda eripära arvestava asustuse suunamine ning seal vaba liikumise ja juurdepääsu tagamine (LKS § 34). Ranna ja kalda piiranguvööndis asuvate metsade kaitse eesmärk on vee ja pinnase kaitsmine ja puhketingimuste säilitamine (LKS § 37 lg 2). Ehituskeeluvööndi peamine eesmärk on seega kaitsta ranna ja kalda looduslikku kooslust liigse arendussurve eest ning tagada elanikkonnale alade avatus. Riigikontrolli aruandest tuleneb, et piiratud ehitusõigusega ala kinnistu omanik ei saa omandiõiguse puutumatusele tuginedes eeldada, et avalikes huvides seatud piirangut peab olema igal juhul võimalik tema kasuks muuta. Lisaks on ka Riigikontroll rõhutanud (vt p 22 ja 44), et rannale ehitamisel tuleb välja selgitada avalikud huvid ning arvestada tegevuse keskkonnamõju. Seega ei ole kohtupraktika kohaselt avaliku huvi sisustamiseks piisav see, et kinnistu omanik soovib tegeleda äritegevusega.
2.6. Üldplaneeringu muutmiseks puudub ülekaalukas erahuvi. Üldplaneeringu muutmine detailplaneeringuga on ka põhjendatud üldplaneeringu kehtestamise järel tekkinud ülekaaluka ja õiguspärase erahuvi korral (Riigikohtu lahendid nr 3-3-1-79-09, p 14; nr 3-3-1-47-12, p 20). Kohtupraktika kohaselt ei saa piiratud ehitusõigusega ala kinnistu omanik eeldada, et avalikes huvides seatud piirangut peab olema igal juhul võimalik tema kasuks muuta. Olukorras, kus ÜPs on märgitud ehituskeeluvöönd, siis peab huvide kaalumisel lähtuma, et avalikes huvides on säilitada ehituskeeluvöönd ja selle vähendamiseks on alust vaid ülekaaluka taotleja huvi korral (vt ka Tartu Ringkonnakohtu 20.10.2015 otsus 3-14-50634). Ehituskeeluvööndi vähendamiseks peavad esinema erandlikud asjaolud. Käesoleval juhul ei esine ühtegi erandlikku asjaolu. Vastuväite esitajad leiavad, et niivõrd mastaapse puhkeküla ehitamine piirkonda ei ole avalikes huvides.
2.7. Kohaliku omavalitsuse rahaline erahuvi ei ole avalikuks huviks. Oluline on rõhutada, et avalikuks huviks ei saa olla asjaolu, et kinnistu hoonestamise korral saaks kohalik omavalitsus hoonestusõiguse tasu. Vastavalt sõlmitud hoonestusõiguse lepingule on hoonestusõiguse tasu eelduseks kinnistule detailplaneeringu kehtestamine ja kinnistu hoonestamine.
2.8. ÜP muutmine peab olema väga erandlik ja käesoleval juhul puuduvad alused selle muutmiseks. OÜE on kehtestatud alles 2018. a ja sellega on vähendatud ehituskeeluvööndit ca 100 meetri võrra. Detailplaneeringu algatamise otsuse eelnõus puuduvad mistahes põhjused, milles seisneb avalik huvi täiendava vähendamise taga. Samuti puudub ülekaalukas erahuvi naabrite õigusi rikkuva lahenduse lubamiseks.
Detailplaneering on vastuolus OÜP eesmärkidega
2.9. OÜP seletuskirja lk-l 23 selgitatakse Orajõe küla kohta, et „Häädemeeste valla üheks strateegilisteks arengueesmärgiks on elanike väljarände peatamine, hooajalise elanikkonna kasvu ja vanemaealiste tagasipöördumise soodustamine. Hooajalise elanikkonna kasvu saab suurendada, kui luuakse võimalused endale suvekodu rajada. Eelmainitud eesmärki toetab Orajõe külas hajaasustusega elamumaa juhtfunktsiooni planeerimine.“
2.10. Kuigi OÜP alusel asub planeeringuala äri- ja teenindusettevõtte maa-alal, ei ole OÜE eesmärkidega kooskõlas detailplaneeringuga kavandatav hoonestuse maht ja kasutamise intensiivsus. Planeeringuala piirneb põhja, lääne ja lõuna küljest hoonestatud elamumaa sihtotstarbega kinnistutega (Mardi, Sildmäe, Päikseranna ja Tamme kinnistud). Idaküljest piirneb planeeringuala maatulundusmaa sihtotstarbega Lemme telkimisala kinnistuga, mida kasutatakse suvel palju nii kohalike kui välisturistide poolt ja mis on ka piirkonna püsielanikele ja suvitajatele toonud kaasa probleeme. Paraku toimuvad muidu rahulikus piirkonnas peod nii telkimisalal kui rannas, sh tehakse lõket ja nii metsalune kui rannaala jäetakse tihti koristamata.
2.11. Planeeringuga ette nähtud täiendava intensiivsuse toomine piirkonda pärsib tugevalt OÜE eesmärki, milleks on soodustada hooajalise elanikkonna kasvu ja vanemaealiste tagasipöördumist.
Detailplaneeringu lahendus on vastuolus maakonnaplaneeringuga
2.12. Looderanna kinnistul paikneb hetkel mets, niit ning see on hoonestamata, samuti puudub kinnistul detailplaneering. Riigihalduse minister kehtestas 29.03.2018 käskkirjaga nr 1.1-4/74 maakonnaplaneeringu Pärnu maakonnas. Maakonnaplaneeringu kohaselt on terve kinnistu rohelise võrgustiku koridori osa, mille eesmärgiks on olemasoleva loodusliku keskkonna säilitamine ja loomade vaba liikumise tagamine. Maakonnaplaneeringu seletuskirja lk 63 selgitatakse, et rohelise võrgustiku toimimiseks on otstarbekas kasutada ehituskeeluvööndit mererannal, kus rohelise võrgustiku koridori laiuseks on ehituskeeluvööndi ulatus. Maakonnaplaneering annab ka üldised tingimused maakonna taseme rohelise võrgustiku toimimise tagamiseks ja säilitamiseks (vt seletuskirja lk 63-64, p 3.3.1), milleks on mh:
a) säilitada rohelise võrgustiku terviklikkus, sidusus ja vältida loodusalade killustamist;
b) rohelise võrgustiku struktuuri olulist muutmist ettenägeva tegevuse kavandamisel viia läbi keskkonnamõju hindamine;
c) asustuse kavandamisel ei tohi läbi lõigata rohelise võrgustiku koridore. Loomade liikumise takistamise vältimiseks on piirdeaedade rajamine lubatud ainult vahetult ümber õueala;
d) säilitada maastikulist ja bioloogist mitmekesisust – metsakooslusi, poollooduslikke ja looduslikke niite ja neid ühendavaid koridore. Hoida maastikulist mitmekesisust suurendavad põlluservad, kraavid, tee- ja metsaservad ning väikesepinnalised biotoobid (kivikuhjad ja metsatukad põldude vahel).
2.13. Rohelise võrgustiku koridori telg on nähtav maakonnaplaneeringu jooniselt järgnevalt:
2.14. Eeltoodust nähtub, et rohelise võrgustiku laiuseks on võetud LKS § 38 lg 2 järgi 200 meetrit, mitte samal ajal kehtestatud OÜP-ga vähendatud ehituskeeluvööndi ulatus.
2.15. Detailplaneeringu eesmärk on anda ehitusõigus karavanide parkla (kuni 20 karavani parkimiseks), 10 väikepuhkemaja (ehitusalune pind kuni 40 m2) ja 1 sanitaarmaja (ehitusalune pind kuni 60 m2) rajamiseks. Eeltoodu maht tähendab, et kinnistut hakkaks tipphooajal kasutama ca 120-130 inimest (eeldades, et majakeses/karavanis on 4 inimest + töötajad). Karavanide parkla on siinjuures kavandatud selliselt, et see kataks terve planeeringuala lõuna külje kuni metsaalani, kus paiknevad juba naaberkinnistute elamud. Vastuväite esitajad leiavad, et eeltoodud lahendus on vastuolus maakonnaplaneeringu eesmärkidega.
2.16. KSH eelhinnangus on selgitatud (lk 3), et planeeringu koostamisel tuleb järgida maakonna planeeringu peatükis 3.3.1. toodud tingimusi ja et tingimusi täites ei teki vastuolu kehtiva maakonnaplaneeringuga määratud rohelise võrgustiku ala eesmärgiga. Vastuväite esitajad leiavad, et kavandatava lahenduse korral ei ole mitte mingil viisil võimalik tagada olemasoleva loodusliku keskkonna säilimine ja loomade vaba liikumine rohevõrgustiku tuumalade vahel, kuna kavandatava hoonestuse ja karavanide maht tõkestab rohekoridori funktsiooni.
2.17. KSH eelhinnangul ei ole mitte mingil määral eeltoodule tähelapanu pööratud. Maakonnaplaneeringu seletuskirja p-s 3.3.1 toodud tingimustega tuleb arvestada juba DP algatamisel, kuna see mõjutab oluliselt planeeringumenetlusega kavandatut.
KSH eelhinnang on ebapiisav ja puudulik
2.18. KSH eelhinnang on oluliste puudustega, kuna see ei ole arvestanud kavandatava hoonestuse mahtu ja inimmõju looduskeskkonnale. Seda arvestades jäid asjakohased mõjud analüüsimata. KSH-s ei ole arvestatud järgnevat:
1) Vastavalt maakonnaplaneeringule on tegu nõrgalt kaitstud põhjaveega alaga, kus igapäevane veekasutus toimuks 100+ inimese poolt;
2) Visuaalne mõju naaberkinnistutele muutub oluliselt, arvestades kavandatud hoonestuse ja maakasutuse mahtu;
3) Detailplaneeringu mõju suurus ja ruumiline ulatus ei piirne vaid kinnistu piiridega, ületavat mõju ei ole hinnatud;
4) Planeeritava tegevusega kaasneb olemasoleva liikluskoormuse ja õhusaaste oluline suurenemine.
2.19. Eelnevad asjaolude mittearvestamine viitab olulisele kaalutlusveale. KSH eelhinnang vajab täiendamist, sest kõiki planeeringuga kaasnevaid mõjusid ei ole hinnatud. Riigikohus on kinnitanud juba 2003. aastal, et kohalik omavalitsus peab planeeringumenetluses koguma teavet nii positiivsete kui ka negatiivsete mõjutuste tõenäosuse ja ulatuse kohta, vastasel juhul ei ole haldusorganil piisavalt infot õiguspärase kaalutlusotsuse tegemiseks (RKHKo 14.10.2003, 3-3-1-54-03, p 25). Antud juhul on KOV jätnud info kogumata.
2.20. Üheselt väär on KSH eelhinnangus esitatud väide, et detailplaneeringu mõju piirdub vaid kinnistuga ja et liiklusmüra ja liiklusest põhjustatud õhusaaste tasemete tõusu ei kaasne. KSH eelhinnangus ja eelnõus on jäetud täielikult tähelepanuta, et kavandatakse 20 karavani parkimiskohta ca 30x25m suurusele maalale, mis teeb kinnistust parkimisplatsi. Vastuväidete esitajad leiavad, et 20 karavani parkimine DP algatamise plaanil näidatud kinnistu lõunanurka ei ole ka faktiliselt võimalik karavanide enda mõõtmete tõttu (keskmiselt 5x2m). Karavanide parkimise puhul on vajalik ka kaotada vastavalt kinnistu osalt haljastus ja luua parkla. Eeltoodu ei ole aga kooskõlas maakonnaplaneeringuga.
Detailplaneering rikuks oluliselt vastuväidete esitajate subjektiivseid õigusi
2.21. Sander Hagele kuulub Tamme kinnistu (kt 21303:005:0364), Silver Hagele Hõberanna kinnistu (kt 21303:005:0363) ja Siim Sildmäele Sildmäe kinnistu (kt 21303:005:0103), mis külgnevad detailplaneeringu alaga. Tamme kinnistu külgneks siinjuures karavanide parkimisplatsiga.
2.22. Vastuväidete esitajate hinnangul riivaks detailplaneering nende omandiõigust (PS § 32 lg - väheneb kinnisasja väärtus), õigust privaatsusele ning õigust tervise- ja heaoluvajadustele vastavale keskkonnale (privaatsus, turvalisus, lärm, prügistamine, suureneb liikluskoormus, müra ja õhusaaste, väheneb kõrghaljastus). KeÜS § 23 lg-st 1 tuleneb igaühe subjektiivne õigus tervise- ja heaoluvajadustele vastavale keskkonnale, millega tal on oluline puutumus. Oluline puutumus on isikul, kes viibib tihti mõjutatud keskkonnas, kasutab sageli mõjutatud loodusvara või kellel on muul põhjusel eriline seos mõjutatud keskkonnaga - mõjutatud keskkonnaks või loodusvaraks peetakse ka tõenäoliselt mõjutatud keskkonda või loodusvara (lg 2 ja 3). Keskkond KeÜS § 23 tähenduses hõlmab selliseid keskkonnaelemente nagu õhk, pinnas ja vesi, samuti looduskeskkonda (vt TalRK nr 3-17-757, p 21).
2.23. Vastuväidete esitajate kinnistud on hoonestatud ja neil paiknevad maamajad, mis eelkõige suveperioodil on vastuväidete esitajatele koduks. Privaatsusõiguse rikkumine piirab oluliselt kaebajate kinnistute ja elamute kasutamise võimalusi, sest kaebajate tegevus oma kodus on pidevalt avatud võõrastele pilkudele. See on oluline kaebajate subjektiivsete õiguste rikkumine. Suure ja aktiivse kasutusega puhkeala planeerimisel väikeste eramajade vahele ei ole proportsionaalne. AÕS § 144 järgi on kinnisasja omanikul õigus nõuda, et naaberkinnisasjale ei püstitataks rajatist, mille suhtes on alust eeldada, et see tekitab keelatud mõjutuse tema kinnisasjale. Selliseks mõjutuseks on muu hulgas naaberkinnisasjalt avanev ebameeldiv vaade karavanide parkimisplatsile, püsiv lärm ja prügistamine.
2.24. Oluline on ka märkida, et vastavalt DP lähteseisukohtadele ei ole planeeringualale piirete rajamine lubatud. Eeltoodu tähendab, et ca 120 inimest hakkavad igapäevaselt puhkamiseks ja randa minekuks kasutama Tamme kinnistuga külgnevat ala. Vastuväidete esitajad leiavad, et DP lahendus on ebaproportsionaalne ja nende huvide kaalumist ei ole teostatud. Detailplaneeringu algatamise eelnõus ega lähteseisukohtades ei ole ette nähud meetmeid negatiivsete mõjutuste vähendamiseks. Detailplaneeringus ei ole ette nähtud puhvertsooni, piiravat haljastust ega isegi piirdeid, mis piiraksid võõraste isikute liikumist.
2.25. Üldplaneeringu muutmisel on oluline, et kohalik omavalitsus täidaks piisava tõhususega PlanS- st tulenevaid kohustusi avalikkuse kaasamisel, erinevate seisukohtade arvesse võtmise
võimalikkuse kaalumisel ja erinevate huvide vahel tasakaalustatud lahenduse leidmisel ning teeks temast oleneva, et lahendada isikutevahelisi erimeelsusi (vt ka Riigikohtu halduskolleegiumi 6. novembri 2002. a otsus haldusasjas nr 3-3-1-62-02 p 16). Kohtulahendis nr 3-3-1-42-03 on Riigikohus veel rõhutanud, et esmajoones peab detailplaneeringu koostamise kohustusega aladel ehitamisega kaasnevad naabrite vahelised huvikonfliktid lahendama detailplaneering, mis peab arvestama naaberkinnistute omanike õiguste ja huvidega. Vastuväidete esitajad leiavad, et eelnõus esitatud planeeringulahendus ei ole avalikes huvides ja riivab ebaproportsionaalselt vastuväidete esitajate õiguseid.
2.26. Eeltoodust tulenevalt palun jätta detailplaneering algatamata PlanS § 128 lg 2 p 3 ja 4 alusel. Planeeringulahenduse korrigeerimise järgselt on vastuväidete esitajad nõus taas kaaluma planeeringulahenduse sobivust.“.

Urmas Past esitas 19.11.2022 kirjaga vastuväite detailplaneeringu algatamise eelnõule tuues kirjas välja järgmist: „Vastavalt tutvumiseks esitatud dokumentidele soovitakse detailplaneering algatada üldplaneeringut muutvana (tehes ettepaneku ehituskeeluvööndi vähendamiseks). Eeltoodud väide on aga eksitav. Tegelikkuses on vastuolu kehtiva üldplaneeringuga märksa ulatuslikum ning põhimõttelisem (Orajõe küla hajaasustuspõhimõtte muutmine jms.; vt täpsemalt allpool).
PlanS § 142 lg 1 võib detailplaneering sisaldada üldplaneeringu põhilahenduse muutmise ettepanekut üksnes põhjendatud vajaduse korral. Riigikohus on oma lahendites (näiteks 3-3-1-79-09) korduvalt osundanud asjaolule, et üldplaneeringus fikseeritud keskkonnakaitselised ja muud kohaliku omavalitsuse üksuse säästva ning tasakaalustatud arengu kriteeriumid on olulisteks asjaoludeks, mida vältimatult tuleb arvestada üldplaneeringu muutmise ettepaneku ja seeläbi detailplaneeringu algatamise taotluse põhjendatuse hindamisel. Detailplaneeringuga üldplaneeringu muutmine on võimalik vaid erandlikult näiteks üldplaneeringu kehtestamise järel tekkinud ülekaaluka ja õiguspärase erahuvi korral.
Lisaks eeltoodule rõhutab Riigikohus (vt lahend asjas 3-3-1-87-08), et kuna üldplaneeringu detailplaneeringuga muutmise näol on tegemist erandliku võimalusega, tuleb kohalikul omavalitsusel põhjalikult kaaluda ning motiveerida üldplaneeringut muutva detailplaneeringulahenduse vajalikkust. Samuti peab eraõiguslikust isikust maaomanik või arendaja maa kasutamist kavandades arvestama kehtestatud üldplaneeringuga ning sellega, et üldplaneeringut mõjuva põhjuseta muuta ei saa.
Arvamuse andmiseks esitatud Häädemeeste Vallavolikogu otsuse eelnõu ei sisalda mitte ühtegi, isegi mitte kaudset, viidet mõnele erandlikule, Häädemeeste valla rannaalade osaüldplaneeringu kehtestamise (Häädemeeste Vallavolikogu 22.02.2018.a otsus nr 17) järel tekkinud ülekaalukale ja õiguspärasele erahuvile. Eeltoodust tulenevalt ei oleks arvamuse andmiseks esitatud vallavolikogu otsuse eelnõu otsusena vastu võtmine kooskõlas PlanS sätete ja Riigikohtu senise praktikaga, olles seega õigusvastane.
Lisaks eeltoodud õiguslikele minetustele, soovin esile tuua mitteammendava loetelu neist sisulistest põhjustest, mis teevad arvamuse saamiseks esitatud kujul Looderanna kinnistu detailplaneeringu algatamise üldplaneeringut muutvana lubamatuks.
Keskkonnakaitselised küsimused
Arvamuse saamiseks esitatud dokumentide hulgas on dokument nimetusega „Häädemeeste vallas Orajõe külas Looderanna kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang“ (edaspidi Eelhinnang). Dokumendi koostjaks on märgitud Häädemeeste Vallavalitsus. Eeldatavasti just nimetatud, ilma selge autorita, dokumendile tuginedes sedastatakse vallavolikogu otsuse eelnõus (tsiteerin) Arvestades kavandatud tegevuse mahtu, iseloomu ja paiknemist ei saa eeldada detailplaneeringu elluviimisel ja hoonete ning rajatiste sihipärase kasutamisega seonduvat olulist keskkonnamõju.
Tegemist on kavandatava tegevuse võimaliku keskkonnamõju hindamise põhimõtteliselt vale lähtealusega.
Eelhinnangu p 3.2. kohaselt asub planeeringualast idas vaid ca 16 m kaugusel Orajõe hoiuala (EELIS kood KLO2000275), mis on ühtlasi Natura 2000 võrgustiku Orajõe loodusala (EELIS kood RAH0000309). Orajõe hoiuala kaitse-eesmärk on nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ I lisas nimetatud elupaigatüüpide - metsastunud luidete (2180) ja vanade loodusmetsade (9010*) kaitse. Lisaks eeltoodule pesitseb planeeringuala vahetus läheduses loodusdirektiivi II lisas nimetatud liik, nimelt tiigilendlane (Myotis dasycneme).
Kõik nahkhiired, täpsemalt väike-käsitiivalised, on kantud nn loodusdirektiivi (Euroopa Liidu nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ) IV lisasse. Selles lisas loetletud liigid kuuluvad Euroopa Liidus range kaitse alla. Kaitsa tuleb mitte ainult nahkhiiri endid, vaid ka nende varjepaiku ja toitumisalasid. Loodusdirektiivi lisas II on toodud eraldi välja liigid, kelle kaitseks tuleb moodustada erikaitsealad, mis peavad moodustama ökoloogiliselt sidusa Natura 2000 kaitsealade võrgustiku. Eestis leitud nahkhiireliikidest kuuluvad loodusdirektiivi II lisasse tiigilendlane (Myotis dasycneme) ja euroopa laikõrv (Barbastella barbastellus).
Seega, kuivõrd nn Eelhinnangu kohaselt asub II kategooria kaitsealuse liigi (tiigilendlane) elupaik planeeringuala vahetus läheduses ning seetõttu on väga tõenäoline, et kaitsealune liik võib sattuda Looderanna kinnistule, mille nn loodusliku rohumaa osa on kõigi eelduste kohaselt nende toitumislaks (ja metsaala varjealaks), siis tuleks juba ainuüksi looduskaitselisest aspektist välistada Looderanna kinnistu loodusliku rohumaa osa mistahes viisil hoonestamine (või muuviisiline arendustegevus).
Arvestades detailplaneeringuga kavandatava hoonestuse ja muu tegevuse (karavanide parkla) võimalike mõjudega (kinnistu pidev valgustatus ning inimeste ja autode pidev liikumine jms), toob planeeringuga kavandatav eelduslikult kaasa olulise negatiivse mõju loodusdirektiivi II lisasse kantud liigi elutingimustele. Kehtiva õiguse kohaselt peab mistahes negatiivne mõju sellistele liikidele olema välistatud.
Euroopa Kohus on leidnud (EK 07.09.2004, C-127/02) et direktiivi artikli 6 lõike 3 esimest lauset peab tõlgendama järgmiselt: Iga kava või projekti, mis ei ole otseselt seotud ala katsekorraldusega või ei ole selleks otseselt vajalik, tuleb juhul, kui objektiivse teabe põhjal ei ole välistatud, et sellel on eraldi või koos muude kavade või projektidega nimetatud alale oluline mõju, asjakohaselt hinnata seoses tagajärgedega, mida see ala kaitse eesmärkidele avaldab.
See interpreteering teeb olulise erinevuse KMH ja Natura hindamise algatamise vahel: KMH puhul on algatamise aluseks piisavad tõendid, et kavandatav tegevus võib kaasa tuua olulise mõju, seevastu Natura hindamine tuleb teha alati, kui olulise mõju teke ei ole välistatud. Seega ei tähenda eelhindamine Natura hindamise tähenduses niisuguste tõendite esitamist, mis annavad alust pidada olulise mõju teket küllalt tõenäoliseks, vaid vastupidi – tuleb tõestada, et olulise mõju tekkimine ei ole üldse võimalik (= välistatud).
Eeltoodust tulenevalt ei ole käesoleval juhul isegi mitte teoreetiliselt võimalik jätta KSH-d algatamata. Veelgi enam, kohustuslikus korras tuleks igal juhul läbi viia Natura hindamine, mille sisuline tulemus, Looderanna kinnistu kavandatud viisil hoonestamisel ning detailplaneeringu kohase muu tegevuse kavandamisel ei ole negatiivse mõju loodusdirektiivi II lisas toodud liigi elutingimustele välistatud, on selge isegi arvamuse andmiseks esitatud Eelhinnangus toodu põhjal.
B Kehtiva üldplaneeringu muude põhimõtete eiramine
Häädemeeste valla rannaalade üldplaneeringu kohaselt on Orajõe küla piirkonnas on tegemist olemasoleva väljakujunenud hajaasustusega. Häädemeeste valla üheks strateegilisteks arengueesmärgiks on üldplaneeringu kohaselt elanike väljarände peatamine, hooajalise elanikkonna kasvu ja vanemaealiste tagasipöördumise soodustamine. Hooajalise elanikkonna kasvu saab suurendada, kui luuakse võimalused endale suvekodu rajada.
Ei saa olla vaidlust selles, et ca 1 ha suurusele Looderanna kinnistu loodusliku rohumaa osale 10 väikepuhkemaja ning 1 sanitaarmaja ning lisaks veel 20 karavani parkimiskoha rajamine ei oleks kooskõla üldplaneeringus sätestatud hajaasustuspõhimõttega. Lisaks eeltoodule välistaks sellise tihedusega ehitusõiguse kavandamine üldplaneeringu eesmärgiks oleva hooajalise elanikkonna kasvu ja suvekodude rajamise võimalikkuse realiseerimise.
Seega oleks tutvumiseks esitatud kujul detailplaneeringu algatamise otsuse vastu võtmine ilmselges vastuolus kehtiva üldplaneeringu ühe aluspõhimõtte ning valla arengueesmärgiga.
Kõiki eeltoodud nö üldhuvist lähtuvaid ning tutvumiseks esitatud kujul detailplaneeringu algatamise õigusvastasusele viitavaid seisukohti arvesse võttes teen ettepaneku loobuda Looderanna kinnistu detailplaneeringu algatamisest.
Kindlasti vajab täiendavat käsitlust Looderanna kinnistule hoonestusõiguse seadmist ning hoonestusõiguse lepingust tulenevate õiguste ja kohustuste realiseerimist käsitav temaatika.“.

Rahandusministeerium esitas oma seisukohad 22.11.2022 kirjaga nr 15-3/8361-2. Eelnõud, lähteseisukohti ja KSH eelhinnangut on vastavalt ettepanekutele täiendatud.

Võttes arvesse naaberkinnistute omanike seisukohtasid on huvitatud isik loobunud karavanide parkla ja olmehoone planeerimisest. Uue eskiisjoonise kohaselt soovitakse 10 majutushoonet ehitusaluse pinnaga kuni 60 m2.

Lähtudes eeltoodust ning võttes aluseks kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lõike 1, planeerimisseaduse § 142 lõike 1 punkti 1 ja punkti 3, lõike 2, lõike 5, lõike 6, keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 35 lõike 3 ja Häädemeeste Vallavolikogu 22.02.2018 otsusega nr 17 kehtestatud Häädemeeste valla rannaalade osaüldplaneeringu, Häädemeeste Vallavolikogu otsustab:

1. Algatada Orajõe külas Looderanna kinnistu detailplaneering.

2. Kinnitada punktis 1 nimetatud detailplaneeringu lähteseisukohad (lisa 1).

3. Jätta vastavalt keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnangule (lisa 2) Orajõe külas Looderanna kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine algatamata.

4. Otsuse peale võib esitada Häädemeeste Vallavolikogule vaide haldusmenetluse seaduses sätestatud korras 30 päeva jooksul arvates otsusest teadasaamise päevast või päevast, millal oleks pidanud otsusest teada saama või esitada kaebuse Tallinna Halduskohtu Pärnu kohtumajale halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras 30 päeva jooksul arvates otsuse teatavakstegemisest.

5. Otsus jõustub teatavakstegemisest.



/allkirjastatud digitaalselt/


Andrus Soopalu
volikogu esimees


SELETUSKIRI
Otsuse eelnõu „Orajõe külas Looderanna kinnistu detailplaneeringu algatamine, lähteseisukohtade kinnitamine ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine“ juurde.

Eelnõu eesmärk
Algatada kehtivat Häädemeeste valla üldplaneeringut muutev detailplaneering Orajõe külas Looderanna kinnistul.

Eelnõu juriidiline alus
Planeerimisseaduse § 142 lõike 1 punkti 1 ja punkti 3 kohaselt võib detailplaneering põhjendatud vajaduse korral sisaldada kehtestatud üldplaneeringu põhilahenduste muutmise ettepanekut. Looderanna kinnistul detailplaneeringu algatamisel soovitakse muuta üldplaneeringuga määratud ehituskeeluvööndi ulatust.
Sama paragrahvi lõike 2 ja lõike 5 alusel kohaldatakse üldplaneeringu muutmise ettepanekut sisaldava detailplaneeringu koostamisele üldplaneeringu koostamisele ettenähtud menetlust.
Lõike 6 alusel tuleb anda eelhinnang ja kaaluda keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamise vajadust lähtudes keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduses sätestatud kriteeriumidest ning asjaomaste asutuste seisukohtadest.
Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 35 lõige 3 sätestab „Kui keskkonnamõju strateegiline hindamine algatatakse või jäetakse algatamata käesoleva seaduse § 33 lõikes 2 nimetatud strateegilise planeerimisdokumendi koostamise algatamise korral, lisatakse otsusele asjakohane põhjendus.“.
Hoonestusõiguse omaniku 15.06.2022 avaldus (dokumendiregistri nr 6-3/987) detailplaneeringu algatamiseks Looderanna kinnistul.

Eelnõu sisu
Algatada Häädemeeste vallas Orajõe külas Looderanna kinnistu detailplaneering, mis sisaldab kehtiva Häädemeeste valla üldplaneeringu muutmise ettepanekut ehituskeeluvööndi ulatuse osas.
Võttes arvesse naaberkinnistute omanike seisukohtasid on huvitatud isik loobunud karavanide parkla ja olmehoone planeerimisest. Uue eskiisjoonise kohaselt soovitakse 10 majutushoonet ehitusaluse pinnaga kuni 60 m2.
Kinnitada Looderanna kinnistu detailplaneeringu lähteseisukohad.
Vastavalt eelnõu lisale jätta algatamata keskkonnamõju strateegiline hindamine.

Otsuse jõustumine
Otsus jõustub teatavakstegemisest.



Seletuskirja koostas:
Häädemeeste Vallavalitsus

Lisa 1
Häädemeeste Vallavolikogu
2023
otsuse nr juurde


DETAILPLANEERINGU
LÄHTESEISUKOHAD

1. NIMETUS
Orajõe külas Looderanna kinnistute detailplaneering
2. ALGATAJA
HUVITATUD ISIK: Looderanna OÜ
ALGATAJA: Häädemeeste Vallavolikogu
KOOSTAMISE KORRALDAJA: Häädemeeste Vallavalitsus
KEHTESTAJA: Häädemeeste Vallavolikogu
3. EESMÄRK JA VASTAVUS ÜLDPLANEERINGULE
PLANEERINGU EESMÄRK: Detailplaneeringuga soovitakse Looderanna kinnistule enda ehitusõigus 10 väikepuhkemaja (ehitusalune pind kuni 60 m2) ehitamiseks.
PLANEERINGUALA SUURUS: 2,08 ha PLANEERINGU VASTAVUS ÜLDPLANEERINGULE: Planeeringuga soovitakse teha ettepanek muuta kehtivad Häädemeeste valla rannaalade osaüldplaneeringut ja vähendada ehituskeeluvööndi ulatust Looderanna kinnistul.
4. PLANEERINGU LÄHTEMATERJAL
OLEMASOLEVA KATASTRIÜKSUSE SIHTOTSTARVE: ärimaa 100%.
PLANEERINGUALA ASEND: Planeeringuala asub olemasoleva hoonestuse vahele jääval alal. Põhjas, läänes ja lõunas asuvad elamumaa sihtotstarbega kinnistud. Idaküljelt piirneb planeeringuala Lemme telkimisala kinnistuga.
GEOLOOGILINE ALUSMATERJAL: puudub
ARVESTADA:
• Häädemeeste valla rannaalade üldplaneeringu ehitustingimustega.
• Looduskaitseseadusega, sest planeeringuala asub osaliselt ranna ehituskeelu- ja piiranguvööndis.
• Pärnu maakonnaplaneeringuga, sest maakonnaplaneeringu järgi käsitletakse ranna ehituskeeluvööndit rohevõrgustiku koridori alana.
• Häädemeeste vallas Orajõe külas Looderanna kinnistute detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnangus toodud ettepanekutega
• OLEMASOLEV DETAILPLANEERING: puudub
5. UURINGUD
Kui detailplaneeringu edasise menetluse käigus selgub, et planeeringulahenduse väljatöötamiseks on vajalik teha täiendavaid uuringuid, analüüse, ekspertiise vms, siis tuleb need teha ning planeeringusse lisada.
6. EHITUSLIKUD JA ARHITEKTUURSED NÕUDED
TERRITOORIUMI KRUNTIDEKS JAOTUS: kruntimist ei toimu.
KRUNDI SIHTOTSTARVE: ärimaa 100%.
LUBATUD SUURIM EHITISTE ARV KRUNDIL: 10 kuni 60 m2 hoonet.
LUBATUD SUURIM EHITISEALUNE PIND: Määrata detailplaneeringuga, kuid mitte rohkem kui 20 % krundi suurusest.
KRUNDI HOONESTUSALA: määrata detailplaneeringuga, järgida tuleohutuse tagamiseks ehitiste vahelisi kujasid ning vajalikku kaugust katastriüksuse piiridest (vähemalt 5 m krundi piiridest).
HOONETE TULEPÜSIVUSKLASS: TP3
HOONETE KORRUSELISUS: 1 korrus
HOONETE MAKSIMAALNE KÕRGUS: kuni 8,5 m olemasolevast maapinnast. Veetaseme tõusust tulenevate kahjustuste vältimiseks peab hooned planeerima kinnistu kõrgemasse ossa. Hoonete +0.00 peab olema vähemalt +3 abs (vältimaks üleujutuse ohtu).

HOONETE MAKSIMAALNE SÜGAVUS: määrata planeeringuga.
HOONETE KÕRGUSLIK SIDUMINE: lahendada põhimõtteline vertikaalplaneerimine ja planeeritud maapinna kõrgusmärgid ning hoonestuse sidumiskõrgused detailplaneeringus.
KATUSEKALDED JA –KATE, HARJAJOONE SUUND: määrata vastavalt piirkonnas väljakujunenud hoonestusele. Kasutada naturaalseid materjale.
VÄLISVIIMISTLUS: määrata vastavalt piirkonnas väljakujunenud hoonestusele. Kasutada naturaalseid materjale.
KRUNTIDE PIIRID JA PIIRDED: piirdeaedade rajamine ei ole lubatud.
EHITISTE VAHELISED KUJAD: vastavalt tuleohutusnõuetele.
LAMMUTATAVAD EHITISED: puuduvad.
SERVITUUDIALAD: vajadusel määratakse detailplaneeringuga.
KOHUSTUSLIKUD EHJITUSJOONED: vajadusel määrata detailplaneeringuga.
JUURDEPÄÄSUD: vastavalt detailplaneeringu algatamise avalduse juurde kuuluvale eskiisjoonisele soovitakse juurdepääsu avalikule teele üle Lemme telkimisala kinnistu (riigiomand). Detailplaneeringu elluviimise eeldus on riigimaa valdaja nõusolek juurdepääsutee rajamiseks.
SERVITUUDID: Detailplaneeringuga näha ette avalik juurdepääs kallasrajale ja määrata rannaala avalik kasutus. Avaliku juurdepääsu tagamiseks kallasrajale ja rannaala avaliku kasutuse tagamiseks tuleb ette näha servituudialad.
TÄNAVAD/TEED: vajadusel määrata planeeringuga.
PARKIMISTINGIMUSED: parkimine lahendada Looderanna kinnistutel oma kinnistu siseselt
HEAKORD JA HALJASTUS: planeerida asukoht jäätmemahutitele, millele peab olema tagatud piisava laiuse, vaba kõrguse ja kandevõimega ning tasane juurdepääsutee jäätmeveokile.
Säilitada võimalikult suures ulatuses kõrghaljastus.
Lahendada reoveesüsteem selliselt, et seda oleks võimalik regulaarselt tühjendada.

7. INSENERVÕRKUDE PROJEKTEERIMISTINGIMUSED
VEEVARUSTUS: lahendada planeeringuga lokaalselt.
REOVEE KANALISEERIMINE: lahendada planeeringuga lokaalselt.
SADEMEVEE KANALISEERIMINE: piirkonnas puudub sademevee kanalisatsioon seega lahendada sademevee ärajuhtimine oma kinnistu siseselt. Planeeringus käsitleda ning näidata joonistel planeeringuala sademevee ärajuhtimise lahendus.
ELEKTRIVARUSTUS: lahendada planeeringuga.
SIDEVARUSTUS: lahendada planeeringuga.
SOOJAVARUSTUS: lahendada planeeringuga lokaalselt (maaküte, õhk-vesi soojuspump vms)
TÄNAVAVALGUSTUS: vajadusel lahendada planeeringuga.
8. KOOSTÖÖ JA KAASAMINE
KOOSKÕLASTAJAD:
• Keskkonnaamet
• Päästeamet
• Transpordiamet
• Terviseamet
KAASATAVAD ISIKUD/ASUTUSED/ETTEVÕTTED:
• Regionaal- ja Põllumajandusministeerium
• Elektrilevi OÜ
• Riigimetsa Metsamajandamise Keskus
• Sildmäe kinnistu (katastritunnus 21303:005:0103) omanik
• Mardi kinnistu (katastritunnus 21303:005:0132) omanik
• Päikseranna kinnistu (katastritunnus 21303:005:0106) omanik
• Tamme kinnistu (katastritunnus 21303:005:0364) omanik
• Paju tee kinnistu (katastritunnus 21303:005:0365) omanik
9. PLANEERINGU KOOSSEIS JA VORMISTAMINE
DETAILPLANEERINGU KOOSSEISU JA VORMISTAMISE NÕUDED:
Riigihalduse ministri 17.10.2019 määrus nr 50 „Planeeringu vormistamisele ja ülesehitusele esitatavad nõuded“
Detailplaneeringu joonised vormistada mõõtkavas 1:500 topo-geodeetilisele alusplaanile.
DETAILPLANEERINGU KOOSSEISUS ESITADA:
• Seletuskiri
• Asendiskeem
• Tugijoonis (geodeetilisel alusel olemasolevate tehnovõrkude ja krundipiiridega ning olemasolevate piirangutega)
• Põhijoonis koos tehnovõrkude joonise ja vertikaalplaneerimise joonisega. Keskkonnaseadustiku üldosaseadusest tulenevalt näidata planeeringu joonistel ära kallasrada ja seaduslik juurdepääs kallasrajale.
• Tehnovõrkude joonis (planeeringujoonisel näidata ka elektri ja küttelahendused, kui nendeks on näiteks maakütte kontuur või maapealsed päikesepaneelid.)
• Planeeringulahenduse illustratsioon
• Lisamaterjalid (tehnilised tingimused, kooskõlastused koos koondtabeliga, kokkulepped jm lepingud ning kirjavahetus)
10. PLANEERINGU ESITAMINE
DETAILPLANEERING ESITADA:
ESKIISI STAADIUMIS TUTVUSTAMISEKS
• digitaalselt pdf formaadis
• 1 eksemplar paberkandjal
AVALIKUSTAMISEKS
• üks eksemplar paberkandjal
• digitaalselt pdf formaadis
• planeeringuahenduse illustratsioon
KEHTESTAMISEKS
• üks eksemplar paberkandjal
• digitaalselt pdf ja dwg formaadis CD-plaadil
11. PLANEERITAV ESIALGNE AJAKAVA


DP algatamine
Oktoober 2023

DP eskiislahenduse koostamine
detsember 2023-jaanuar 2024

DP eskiislahenduse avalikustamine (k.a avalik arutelu)
veebruar-märts 2024

DP lahenduse korrigeerimine (vajadusel)
aprill-mai 2024

DP kooskõlastamine ja arvamuse avaldamine
juuni-juuli 2024

DP vastuvõtmine
august 2024

DP avalikustamine (k. a avalik väljapanek)
september-oktoober 2024

DP korrigeerimine (vajadusel)
oktoober-november 2024

DP heakskiitmiseks Rahandusministeeriumile ja heakskiidu saamine
november-detsember 2024

DP kehtestamine
jaanuar 2025
Ajakava võib muutuda olenevalt detailplaneeringu koostamise menetlusetappide tegelikust ajakulust.

Detailplaneering tuleb kehtestada 3 aasta jooksul selle algatamisest.

Koostaja:
Häädemeeste Vallavalitsus



Vastavalt nimekirjale 18.09.2023 nr 6-1/21-20



Arvamuse küsimine Orajõe külas Looderanna kinnistu
detailplaneeringu algatamise otsuse eelnõule


Häädemeeste vallas Orajõe külas asuva Looderanna kinnistu (katastritunnus 21303:005:0168) hoonestusõiguse omanik esitas 15.06.2022 avalduse (dokumendiregistri nr 6-3/987) nimetatud kinnistul detailplaneeringu algatamiseks. Planeeringuala suurus on 2,08 ha. Detailplaneeringu eesmärk on anda ehitusõigus 10 majutushoone (ehitusalune pind kuni 60 m2) rajamiseks. Kinnistut kruntideks ei jagata. Kehtiva Häädemeeste valla rannaalade osaüldplaneeringu alusel asub planeeringuala äri- ja teenindusettevõtte maa-alal. Detailplaneeringuga tehakse ettepanek ehituskeeluvööndi vähendamiseks.

Häädemeeste Vallavalitsus küsib planeerimisseaduse § 127 ning keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 33 lõikest 6 tulenevalt asjaomaste asutuste ja kaasatavate isikute arvamust detailplaneeringu algatamise otsuse eelnõule, lähteseisukohtadele ja keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnangule. Arvamuse palume esitada kirjalikult aadressile [email protected] hiljemalt 30 päeva jooksul.


Lugupidamisega

/allkirjastatud digitaalselt/

Külliki Kiiver
vallavanem


Lisad:
1. Orajõe külas Looderanna kinnistu detailplaneeringu algatamine, lähteseisukohtade kinnitamine ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine;
2. Orajõe külas Looderanna kinnistu detailplaneeringu lähteseisukohad;
3. Orajõe külas Looderanna kinnistu detailplaneeringu KSH eelhinnang;
4. Looderanna maaplaan.


Marie Reinson
planeerimis- ja maanõunik
[email protected]
tel. 5788 0015

Otsuse EELNÕU
eelnõu algataja:
Häädemeeste Vallavalitsus

HÄÄDEMEESTE VALD

HÄÄDEMEESTE VALLAVOLIKOGU

OTSUS



Häädemeeste 2023 nr


Orajõe külas Looderanna kinnistu detailplaneeringu algatamine, lähteseisukohtade kinnitamine ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine

Orajõe külas asuva Looderanna kinnistu (katastritunnus 21303:005:0168, registriosa 2252106, pindala 2,08 ha, sihtotstarve ärimaa 100%) hoonestusõiguse omanik esitas Häädemeeste Vallavalitsusele 15.06.2022 avalduse (dokumendiregistri nr 6-3/987) nimetatud kinnistul detailplaneeringu algatamiseks. Planeeringuala suurus on 2,08 ha. Detailplaneeringu eesmärk on anda ehitusõigus karavanide parkla (kuni 20 karavani parkimiseks), 10 väikepuhkemaja (ehitusalune pind kuni 40 m2 ) ja 1 sanitaarmaja (ehitusalune pind kuni 60 m2) rajamiseks. Kinnistut kruntideks ei jagata.
Kehtiva Häädemeeste valla rannaalade osaüldplaneeringu alusel asub planeeringuala äri- ja teenindusettevõtte maa-alal.
Planeeringuala jääb ranna ehituskeeluvööndisse. Looduskaitseseaduse § 38 lõige 2 sätestab „Rannal ja järve või jõe kaldal metsamaal metsaseaduse § 3 lõike 2 tähenduses ulatub ehituskeeluvöönd ranna või kalda piiranguvööndi piirini.“. Vastavalt looduskaitseseadusele asub Looderanna kinnistu täielikult ehituskeeluvööndis ning seetõttu ei ole võimalik Häädemeeste valla rannaalade osaüldplaneeringuga kavandatud äri- ja teenindusettevõtte maa-ala planeeritud eesmärgil. Tegu on üldplaneeringut muutva detailplaneeringuga ning detailplaneeringuga tehakse ettepanek ehituskeeluvööndi vähendamiseks.
Tulenevalt planeerimisseaduse § 142 lõikest 6 tuleb üldplaneeringu põhilahenduse muutmise ettepanekut sisaldava detailplaneeringu koostamisel anda eelhinnang ja kaaluda keskkonnamõju strateegilist hindamist lähtudes keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 33 lõigetes 4 ja 5 sätestatud kriteeriumidest ning § 33 lõike 6 kohaste asjaomaste asutuste seisukohtadest.
Arvestades kavandatud tegevuse mahtu, iseloomu ja paiknemist, ei saa eeldada detailplaneeringu elluviimisel ja hoonete ning rajatiste sihipärase kasutamisega seonduvat olulist keskkonnamõju. Keskkonnamõju strateegilise hindamise läbiviimine ei ole vajalik järgnevatel põhjustel:
1. detailplaneeringu realiseerimisega ei saa hetkel teadaoleva info põhjal eeldada tegevusi, millega kaasneks keskkonnaseisundi olulist kahjustumist, näiteks negatiivset mõju kaitsmata põhjaveega piirkonna hüdrogeoloogilistele tingimustele ja veerežiimile. Puudub piiriülene mõju;
2. lähtudes planeeringuala ja selle lähiümbruse keskkonnatingimustest ja maakasutusest, ei ole ette näha detailplaneeringu realiseerimisel taotluses kavandatud mahus antud asukohas olulist negatiivset keskkonnamõju, ohtu inimese tervisele. Õnnetuste esinemine on eeldatavalt minimaalne;
3. detailplaneeringu mõju suurus ja ruumiline ulatus piirneb suures osas kinnistu piiriga;
4. detailplaneeringuga kavandatav tegevus ei kahjusta eeldatavalt kultuuripärandit, inimese tervist, heaolu ega vara. Planeeritava tegevusega ei kaasne olemasoleva liikluskoormuse, mürataseme ja õhusaaste olulist suurenemist ning täiendavate ülenormatiivsete saastetasemete esinemist;
5. detailplaneeringu alal ei ole tuvastatud keskkonda saastavaid objekte ega jääkreostust, mistõttu ei ole eeldada olulist pinnase, õhu ja vee reostust, mis seaks piiranguid kavandatavale maakasutusele või majandustegevusele.

Häädemeeste Vallavalitsus teeb ettepaneku jätta detailplaneeringu KSH algatamata.
Häädemeeste Vallavalitsus küsis puudutatud isikute ja asjaomaste asutuste seisukohti Looderanna kinnistu detailplaneeringule 19.10.2022 kirjaga nr 6-1/21-1.

Transpordiamet esitas oma seisukohad 07.11.2022 kirjaga nr 7.2-2/22/23719-2. Esitatud seisukohtadega arvestatakse detailplaneeringu koostamisel.

Keskkonnaamet esitas oma seisukohad 10.11.2022 kirjaga nr 6-5/22/20571-2, kus kirjutas järgmist „Keskkonnaamet on seisukohal, et lähtudes algatatava DP eesmärgist, esitatud KSH eelhinnangust ja selle järeldustest, planeeringuala keskkonnatingimustest ja teadaolevast informatsioonist, ei ole eeldada olulise keskkonnamõju ilmnemist (KeHJS § 22 mõistes). KSH algatamine ei ole eeldatavalt vajalik, kui järgitakse KSH eelhinnangus välja toodud meetmeid.“.

Lembit Kohtla esitas 17.11.2022 kirjaga vastuväite detailplaneeringu algatamise eelnõule, kus kirjutas järgmist „Soovin esitada vastuväite Looderanna kinnistu detailplaneeringu algatamise otsuse eelnõule. Nõustun ja ühinen Sander Hage, Silver Hage ja Siim Sildmäe vastuväidetes esitatuga. Pakutud lahenduse maht on täiesti ebamõistlik ja ei sobi piirkonda. Leian, et antud piirkonnas on suvel juba niigi liiga palju rahvast (hetkel soetud eelkõigeRMK Lemme telkimisalaga), millega kaasnevad müra (võin julgelt väita, et öörahust ei peeta kinni) ja maha jäetudprügi ning on esinenud eramaja puuriidast puude vargust (rohkem kui üks kord). Seega leian, et detailplaneering jasellega kaasnevad ehitised (ning nendega kaasa tulevad potentsiaalsed kliendid) tekitavad ainult probleeme juurdemajaomanikele, kelle kinnistud jäävad Looderanna kinnistu ja RMK Lemme telkimisala vahele (või vahetusselähedusse), kuna nad peavad olema pidevas melus (mis hakkaks toimuma mõlemalt poolt) ja olema veel rohkemvalves oma vara pärast ning kaob võimalus rahus ja vaikuses elada omaenda kodus. Samuti häirib antuddetailplaneering kohalikku faunat (antud piirkonnas tegutsevad aktiivselt nii metskitsed, jänesed, rebased kui kakärplased).“.

Mart Siilivask eistas 17.11.2022 kirjaga vastväite detailplaneeringu algatamise eelnõule, kus kirjutas järgmist „Soovin esitada vastuväite Looderanna kinnistu detailplaneeringu algatamise otsuse eelnõule. Nõustun täielikult ja ühinen naaberkinnistute omanike Sander Hage, Silver Hage ja Siim Sildmäe vastuväidetes esitatuga.
Leian sarnaselt eelnimetatud vastuväite esitajatega, et pakutud lahenduse maht on täiesti ebamõistlik, ei arvasta piirkonna loodusväärtuste ja rannaalale isloomuliku maasitiku ja elurikkuse (sh tallamiskoormust mittetaluvate ja aeglaselt taastuvate rannaluitestike ja veelindude pesitsusalade ning Maakonnaplaneeringus ette nähtud rohekoridori) säilimise ega piirkonnas väljakujunenud puhketraditisiooniga ja ei sobi antud piirkonda.
Leian samuti, et antud piirkonnas on tänu naabruses asuvale Lemme puhkealale juba saavutatud (ning kohati ka ületatud) maastiku taluvuse piirkoormus ja seda ei tohiks enam suurendada uute ekspansiivset arendust eeldavate puhkekomplekside rajamisega.
Pean kahetsusväärseks, et Detailplaneeringu algatamise otsuse eelnõule lisatud Keskkonnamõjude eelhinnang (vt kaebajate vastuväidete 2.17-2.21) on koostatud pealiskaudselt ja ilmsete kaalutlusvigadega ning leian, et sedavõrd puuduliku analüüsi tulemusel ei ole planeeringu algatamine valla poolt mõistlik ega kohane.
Eelnõus kavandatud mahus uue puhkekompleksi rajamine kahjustaks oluliselt minu ja teiste elamufunktsiooniga naaberkinnistute omanike subjektiivseid õigusi, kelle õiguspäraseks ootuseks on elada ja veeta suvepuhkust harjumuspärases rahulikus miljöös, ilma naaberkinnistult tulevate
kahjulike mõjustuste, müra, heitgaaside, saaste ja prügistamiseta.
Juhin tähelepanu, et sarnases mahus karavanipargi rajamise kava ja sobivuse osas samale kinnistule olen esitanud oma seisukoha ja vastuväited juba 2004-2006 planeeringu tühistamisega päädinud vaide- ja kohtumenetluse käigus ning jään tookord esitatud sisuliste vastuargumentide juurde.
Sealhulgas võib planeeritavast tegevusest (lisaks kaebajate poolt mainitud mürareostusele ja prügistamisele) tuleneda otsene oluline keskkonnamõju minu kinnistule, kuna minule kuuluva Mardi kinnistu veevarustuse tagamiseks oluline kasutuses olev salvkaev paikneb Looderanna kinnistule kavandatud rajatise ja seega potentsiaalse saasteallika lähimas naabruses.“

Ivo Eeltamm esitas 18.11.2022 kirjaga vastuväite detailplaneeringu algatamise eelnõule, kus kirjutas järgmist „Soovin esitada vastuväite Looderanna kinnistu detailplaneeringu algatamise otsuse eelnõule. Nõustun ja ühinen Sander Hage, Silver Hage ja Siim Sildmäe vastuväidetes esitatuga.“.

Sander Hage, Silver Hage ja Siim Sildmäe esindaja Advokaadibüroo TGS Baltic vandeadvokaat Merli Mäesalu esitas 18.11.2022 kirjaga vastuväite detailplaneeringu algatamise eelnõule. Vastuväited on toodud alljärgnevalt:
„2.1. Vastusväite esitajad ei nõustu detailplaneeringu algatamisega. Detailplaneeringuga kavandatav maht tähendab, et kinnistut hakkaks tipphooajal kasutama ca 120-130 inimest (eeldades, et majakeses/karavanis on 4 inimest + töötajad). Karavanide parkla on siinjuures kavandatud selliselt, et see kataks terve planeeringuala lõuna külje kuni metsaalani, kus paiknevad juba naaberkinnistute elamud. Eeltoodu oleks vastuolus avaliku huviga ning rikuks vastuväidete esitajate subjektiivseid õiguseid. Vastuväite esitajad esitavad oma vastuväited järgnevalt.
Üldplaneeringu muutmine ei ole õiguspärane
2.2. Vastavalt looduskaitseseaduse (LKS) § 38 lõikele 2 ulatub ehituskeeluvöönd rannal ja järve või jõe kaldal metsamaal metsaseaduse § 3 lõike 2 tähenduses ranna või kalda piiranguvööndi piirini. Looderanna kinnistul on määratud osaliselt metsamaa kõlvik, mis vastab metsaseaduse § 3 lõike 2 tingimustele, seega ulatub ehituskeeluvöönd ranna piiranguvööndi piirini, mis on 200 meetrit (LKS § 37 lg 1 p 1).
2.3. Kinnistul kehtib Häädemeeste valla rannaalade osaüldplaneering (edaspidi OÜP), mis on kehtestatud 22.02.2018. OÜP kohaselt asub planeeringuala äri- ja teenindusettevõtte maa-alal ja ehituskeeluvööndi piir on kantud rannaalade osaüldplaneeringu joonisele (väljavõte allpool). OÜP alusel on seega ehituskeeluvööndit juba vähendatud ca 100 meetrini ja ehituskeeluvöönd jookseb Looderanna kinnistu keskelt.
2.4. PlanS § 142 lõike 1 kohaselt võib põhjendatud vajaduse korral detailplaneering sisaldada kehtestatud üldplaneeringu muutmise ettepanekut. Kehtestatud üldplaneeringu põhilahenduse detailplaneeringuga muutmiseks loetakse üldplaneeringuga määratud maakasutuse juhtotstarbe ulatuslikku muutmist, määratud hoonestuse kõrguspiirangu ületamist, krundi minimaalsuuruse vähendamist, detailplaneeringu kohustuslike alade ja juhtude muutmist või muud kohaliku omavalitsuse üksuse hinnangul olulist või ulatuslikku üldplaneeringu muutmist. Kavandatava detailplaneeringuga tehakse ettepanek ranna ehituskeeluvööndi vähendamiseks. Vastuväite esitajad leiavad, et eeltoodu ei ole põhjendatud.
2.5. Üldplaneeringu muutmiseks puudub avalik huvi. Riigikohus on haldusasjas nr 3-3-1-12-07 (p 11) rõhutanud, et DP-ga ÜP muutmine on vaid erandlikult võimalik ÜP kehtestamise järel muutunud olude ja vajaduste korral. Ehituskeeluvöönd teenib avalikku huvi - ranna või kalda kaitse eesmärk on rannal või kaldal asuvate looduskoosluste säilitamine, inimtegevusest lähtuva kahjuliku mõju piiramine, ranna või kalda eripära arvestava asustuse suunamine ning seal vaba liikumise ja juurdepääsu tagamine (LKS § 34). Ranna ja kalda piiranguvööndis asuvate metsade kaitse eesmärk on vee ja pinnase kaitsmine ja puhketingimuste säilitamine (LKS § 37 lg 2). Ehituskeeluvööndi peamine eesmärk on seega kaitsta ranna ja kalda looduslikku kooslust liigse arendussurve eest ning tagada elanikkonnale alade avatus. Riigikontrolli aruandest tuleneb, et piiratud ehitusõigusega ala kinnistu omanik ei saa omandiõiguse puutumatusele tuginedes eeldada, et avalikes huvides seatud piirangut peab olema igal juhul võimalik tema kasuks muuta. Lisaks on ka Riigikontroll rõhutanud (vt p 22 ja 44), et rannale ehitamisel tuleb välja selgitada avalikud huvid ning arvestada tegevuse keskkonnamõju. Seega ei ole kohtupraktika kohaselt avaliku huvi sisustamiseks piisav see, et kinnistu omanik soovib tegeleda äritegevusega.
2.6. Üldplaneeringu muutmiseks puudub ülekaalukas erahuvi. Üldplaneeringu muutmine detailplaneeringuga on ka põhjendatud üldplaneeringu kehtestamise järel tekkinud ülekaaluka ja õiguspärase erahuvi korral (Riigikohtu lahendid nr 3-3-1-79-09, p 14; nr 3-3-1-47-12, p 20). Kohtupraktika kohaselt ei saa piiratud ehitusõigusega ala kinnistu omanik eeldada, et avalikes huvides seatud piirangut peab olema igal juhul võimalik tema kasuks muuta. Olukorras, kus ÜPs on märgitud ehituskeeluvöönd, siis peab huvide kaalumisel lähtuma, et avalikes huvides on säilitada ehituskeeluvöönd ja selle vähendamiseks on alust vaid ülekaaluka taotleja huvi korral (vt ka Tartu Ringkonnakohtu 20.10.2015 otsus 3-14-50634). Ehituskeeluvööndi vähendamiseks peavad esinema erandlikud asjaolud. Käesoleval juhul ei esine ühtegi erandlikku asjaolu. Vastuväite esitajad leiavad, et niivõrd mastaapse puhkeküla ehitamine piirkonda ei ole avalikes huvides.
2.7. Kohaliku omavalitsuse rahaline erahuvi ei ole avalikuks huviks. Oluline on rõhutada, et avalikuks huviks ei saa olla asjaolu, et kinnistu hoonestamise korral saaks kohalik omavalitsus hoonestusõiguse tasu. Vastavalt sõlmitud hoonestusõiguse lepingule on hoonestusõiguse tasu eelduseks kinnistule detailplaneeringu kehtestamine ja kinnistu hoonestamine.
2.8. ÜP muutmine peab olema väga erandlik ja käesoleval juhul puuduvad alused selle muutmiseks. OÜE on kehtestatud alles 2018. a ja sellega on vähendatud ehituskeeluvööndit ca 100 meetri võrra. Detailplaneeringu algatamise otsuse eelnõus puuduvad mistahes põhjused, milles seisneb avalik huvi täiendava vähendamise taga. Samuti puudub ülekaalukas erahuvi naabrite õigusi rikkuva lahenduse lubamiseks.
Detailplaneering on vastuolus OÜP eesmärkidega
2.9. OÜP seletuskirja lk-l 23 selgitatakse Orajõe küla kohta, et „Häädemeeste valla üheks strateegilisteks arengueesmärgiks on elanike väljarände peatamine, hooajalise elanikkonna kasvu ja vanemaealiste tagasipöördumise soodustamine. Hooajalise elanikkonna kasvu saab suurendada, kui luuakse võimalused endale suvekodu rajada. Eelmainitud eesmärki toetab Orajõe külas hajaasustusega elamumaa juhtfunktsiooni planeerimine.“
2.10. Kuigi OÜP alusel asub planeeringuala äri- ja teenindusettevõtte maa-alal, ei ole OÜE eesmärkidega kooskõlas detailplaneeringuga kavandatav hoonestuse maht ja kasutamise intensiivsus. Planeeringuala piirneb põhja, lääne ja lõuna küljest hoonestatud elamumaa sihtotstarbega kinnistutega (Mardi, Sildmäe, Päikseranna ja Tamme kinnistud). Idaküljest piirneb planeeringuala maatulundusmaa sihtotstarbega Lemme telkimisala kinnistuga, mida kasutatakse suvel palju nii kohalike kui välisturistide poolt ja mis on ka piirkonna püsielanikele ja suvitajatele toonud kaasa probleeme. Paraku toimuvad muidu rahulikus piirkonnas peod nii telkimisalal kui rannas, sh tehakse lõket ja nii metsalune kui rannaala jäetakse tihti koristamata.
2.11. Planeeringuga ette nähtud täiendava intensiivsuse toomine piirkonda pärsib tugevalt OÜE eesmärki, milleks on soodustada hooajalise elanikkonna kasvu ja vanemaealiste tagasipöördumist.
Detailplaneeringu lahendus on vastuolus maakonnaplaneeringuga
2.12. Looderanna kinnistul paikneb hetkel mets, niit ning see on hoonestamata, samuti puudub kinnistul detailplaneering. Riigihalduse minister kehtestas 29.03.2018 käskkirjaga nr 1.1-4/74 maakonnaplaneeringu Pärnu maakonnas. Maakonnaplaneeringu kohaselt on terve kinnistu rohelise võrgustiku koridori osa, mille eesmärgiks on olemasoleva loodusliku keskkonna säilitamine ja loomade vaba liikumise tagamine. Maakonnaplaneeringu seletuskirja lk 63 selgitatakse, et rohelise võrgustiku toimimiseks on otstarbekas kasutada ehituskeeluvööndit mererannal, kus rohelise võrgustiku koridori laiuseks on ehituskeeluvööndi ulatus. Maakonnaplaneering annab ka üldised tingimused maakonna taseme rohelise võrgustiku toimimise tagamiseks ja säilitamiseks (vt seletuskirja lk 63-64, p 3.3.1), milleks on mh:
a) säilitada rohelise võrgustiku terviklikkus, sidusus ja vältida loodusalade killustamist;
b) rohelise võrgustiku struktuuri olulist muutmist ettenägeva tegevuse kavandamisel viia läbi keskkonnamõju hindamine;
c) asustuse kavandamisel ei tohi läbi lõigata rohelise võrgustiku koridore. Loomade liikumise takistamise vältimiseks on piirdeaedade rajamine lubatud ainult vahetult ümber õueala;
d) säilitada maastikulist ja bioloogist mitmekesisust – metsakooslusi, poollooduslikke ja looduslikke niite ja neid ühendavaid koridore. Hoida maastikulist mitmekesisust suurendavad põlluservad, kraavid, tee- ja metsaservad ning väikesepinnalised biotoobid (kivikuhjad ja metsatukad põldude vahel).
2.13. Rohelise võrgustiku koridori telg on nähtav maakonnaplaneeringu jooniselt järgnevalt:
2.14. Eeltoodust nähtub, et rohelise võrgustiku laiuseks on võetud LKS § 38 lg 2 järgi 200 meetrit, mitte samal ajal kehtestatud OÜP-ga vähendatud ehituskeeluvööndi ulatus.
2.15. Detailplaneeringu eesmärk on anda ehitusõigus karavanide parkla (kuni 20 karavani parkimiseks), 10 väikepuhkemaja (ehitusalune pind kuni 40 m2) ja 1 sanitaarmaja (ehitusalune pind kuni 60 m2) rajamiseks. Eeltoodu maht tähendab, et kinnistut hakkaks tipphooajal kasutama ca 120-130 inimest (eeldades, et majakeses/karavanis on 4 inimest + töötajad). Karavanide parkla on siinjuures kavandatud selliselt, et see kataks terve planeeringuala lõuna külje kuni metsaalani, kus paiknevad juba naaberkinnistute elamud. Vastuväite esitajad leiavad, et eeltoodud lahendus on vastuolus maakonnaplaneeringu eesmärkidega.
2.16. KSH eelhinnangus on selgitatud (lk 3), et planeeringu koostamisel tuleb järgida maakonna planeeringu peatükis 3.3.1. toodud tingimusi ja et tingimusi täites ei teki vastuolu kehtiva maakonnaplaneeringuga määratud rohelise võrgustiku ala eesmärgiga. Vastuväite esitajad leiavad, et kavandatava lahenduse korral ei ole mitte mingil viisil võimalik tagada olemasoleva loodusliku keskkonna säilimine ja loomade vaba liikumine rohevõrgustiku tuumalade vahel, kuna kavandatava hoonestuse ja karavanide maht tõkestab rohekoridori funktsiooni.
2.17. KSH eelhinnangul ei ole mitte mingil määral eeltoodule tähelapanu pööratud. Maakonnaplaneeringu seletuskirja p-s 3.3.1 toodud tingimustega tuleb arvestada juba DP algatamisel, kuna see mõjutab oluliselt planeeringumenetlusega kavandatut.
KSH eelhinnang on ebapiisav ja puudulik
2.18. KSH eelhinnang on oluliste puudustega, kuna see ei ole arvestanud kavandatava hoonestuse mahtu ja inimmõju looduskeskkonnale. Seda arvestades jäid asjakohased mõjud analüüsimata. KSH-s ei ole arvestatud järgnevat:
1) Vastavalt maakonnaplaneeringule on tegu nõrgalt kaitstud põhjaveega alaga, kus igapäevane veekasutus toimuks 100+ inimese poolt;
2) Visuaalne mõju naaberkinnistutele muutub oluliselt, arvestades kavandatud hoonestuse ja maakasutuse mahtu;
3) Detailplaneeringu mõju suurus ja ruumiline ulatus ei piirne vaid kinnistu piiridega, ületavat mõju ei ole hinnatud;
4) Planeeritava tegevusega kaasneb olemasoleva liikluskoormuse ja õhusaaste oluline suurenemine.
2.19. Eelnevad asjaolude mittearvestamine viitab olulisele kaalutlusveale. KSH eelhinnang vajab täiendamist, sest kõiki planeeringuga kaasnevaid mõjusid ei ole hinnatud. Riigikohus on kinnitanud juba 2003. aastal, et kohalik omavalitsus peab planeeringumenetluses koguma teavet nii positiivsete kui ka negatiivsete mõjutuste tõenäosuse ja ulatuse kohta, vastasel juhul ei ole haldusorganil piisavalt infot õiguspärase kaalutlusotsuse tegemiseks (RKHKo 14.10.2003, 3-3-1-54-03, p 25). Antud juhul on KOV jätnud info kogumata.
2.20. Üheselt väär on KSH eelhinnangus esitatud väide, et detailplaneeringu mõju piirdub vaid kinnistuga ja et liiklusmüra ja liiklusest põhjustatud õhusaaste tasemete tõusu ei kaasne. KSH eelhinnangus ja eelnõus on jäetud täielikult tähelepanuta, et kavandatakse 20 karavani parkimiskohta ca 30x25m suurusele maalale, mis teeb kinnistust parkimisplatsi. Vastuväidete esitajad leiavad, et 20 karavani parkimine DP algatamise plaanil näidatud kinnistu lõunanurka ei ole ka faktiliselt võimalik karavanide enda mõõtmete tõttu (keskmiselt 5x2m). Karavanide parkimise puhul on vajalik ka kaotada vastavalt kinnistu osalt haljastus ja luua parkla. Eeltoodu ei ole aga kooskõlas maakonnaplaneeringuga.
Detailplaneering rikuks oluliselt vastuväidete esitajate subjektiivseid õigusi
2.21. Sander Hagele kuulub Tamme kinnistu (kt 21303:005:0364), Silver Hagele Hõberanna kinnistu (kt 21303:005:0363) ja Siim Sildmäele Sildmäe kinnistu (kt 21303:005:0103), mis külgnevad detailplaneeringu alaga. Tamme kinnistu külgneks siinjuures karavanide parkimisplatsiga.
2.22. Vastuväidete esitajate hinnangul riivaks detailplaneering nende omandiõigust (PS § 32 lg - väheneb kinnisasja väärtus), õigust privaatsusele ning õigust tervise- ja heaoluvajadustele vastavale keskkonnale (privaatsus, turvalisus, lärm, prügistamine, suureneb liikluskoormus, müra ja õhusaaste, väheneb kõrghaljastus). KeÜS § 23 lg-st 1 tuleneb igaühe subjektiivne õigus tervise- ja heaoluvajadustele vastavale keskkonnale, millega tal on oluline puutumus. Oluline puutumus on isikul, kes viibib tihti mõjutatud keskkonnas, kasutab sageli mõjutatud loodusvara või kellel on muul põhjusel eriline seos mõjutatud keskkonnaga - mõjutatud keskkonnaks või loodusvaraks peetakse ka tõenäoliselt mõjutatud keskkonda või loodusvara (lg 2 ja 3). Keskkond KeÜS § 23 tähenduses hõlmab selliseid keskkonnaelemente nagu õhk, pinnas ja vesi, samuti looduskeskkonda (vt TalRK nr 3-17-757, p 21).
2.23. Vastuväidete esitajate kinnistud on hoonestatud ja neil paiknevad maamajad, mis eelkõige suveperioodil on vastuväidete esitajatele koduks. Privaatsusõiguse rikkumine piirab oluliselt kaebajate kinnistute ja elamute kasutamise võimalusi, sest kaebajate tegevus oma kodus on pidevalt avatud võõrastele pilkudele. See on oluline kaebajate subjektiivsete õiguste rikkumine. Suure ja aktiivse kasutusega puhkeala planeerimisel väikeste eramajade vahele ei ole proportsionaalne. AÕS § 144 järgi on kinnisasja omanikul õigus nõuda, et naaberkinnisasjale ei püstitataks rajatist, mille suhtes on alust eeldada, et see tekitab keelatud mõjutuse tema kinnisasjale. Selliseks mõjutuseks on muu hulgas naaberkinnisasjalt avanev ebameeldiv vaade karavanide parkimisplatsile, püsiv lärm ja prügistamine.
2.24. Oluline on ka märkida, et vastavalt DP lähteseisukohtadele ei ole planeeringualale piirete rajamine lubatud. Eeltoodu tähendab, et ca 120 inimest hakkavad igapäevaselt puhkamiseks ja randa minekuks kasutama Tamme kinnistuga külgnevat ala. Vastuväidete esitajad leiavad, et DP lahendus on ebaproportsionaalne ja nende huvide kaalumist ei ole teostatud. Detailplaneeringu algatamise eelnõus ega lähteseisukohtades ei ole ette nähud meetmeid negatiivsete mõjutuste vähendamiseks. Detailplaneeringus ei ole ette nähtud puhvertsooni, piiravat haljastust ega isegi piirdeid, mis piiraksid võõraste isikute liikumist.
2.25. Üldplaneeringu muutmisel on oluline, et kohalik omavalitsus täidaks piisava tõhususega PlanS- st tulenevaid kohustusi avalikkuse kaasamisel, erinevate seisukohtade arvesse võtmise
võimalikkuse kaalumisel ja erinevate huvide vahel tasakaalustatud lahenduse leidmisel ning teeks temast oleneva, et lahendada isikutevahelisi erimeelsusi (vt ka Riigikohtu halduskolleegiumi 6. novembri 2002. a otsus haldusasjas nr 3-3-1-62-02 p 16). Kohtulahendis nr 3-3-1-42-03 on Riigikohus veel rõhutanud, et esmajoones peab detailplaneeringu koostamise kohustusega aladel ehitamisega kaasnevad naabrite vahelised huvikonfliktid lahendama detailplaneering, mis peab arvestama naaberkinnistute omanike õiguste ja huvidega. Vastuväidete esitajad leiavad, et eelnõus esitatud planeeringulahendus ei ole avalikes huvides ja riivab ebaproportsionaalselt vastuväidete esitajate õiguseid.
2.26. Eeltoodust tulenevalt palun jätta detailplaneering algatamata PlanS § 128 lg 2 p 3 ja 4 alusel. Planeeringulahenduse korrigeerimise järgselt on vastuväidete esitajad nõus taas kaaluma planeeringulahenduse sobivust.“.

Urmas Past esitas 19.11.2022 kirjaga vastuväite detailplaneeringu algatamise eelnõule tuues kirjas välja järgmist: „Vastavalt tutvumiseks esitatud dokumentidele soovitakse detailplaneering algatada üldplaneeringut muutvana (tehes ettepaneku ehituskeeluvööndi vähendamiseks). Eeltoodud väide on aga eksitav. Tegelikkuses on vastuolu kehtiva üldplaneeringuga märksa ulatuslikum ning põhimõttelisem (Orajõe küla hajaasustuspõhimõtte muutmine jms.; vt täpsemalt allpool).
PlanS § 142 lg 1 võib detailplaneering sisaldada üldplaneeringu põhilahenduse muutmise ettepanekut üksnes põhjendatud vajaduse korral. Riigikohus on oma lahendites (näiteks 3-3-1-79-09) korduvalt osundanud asjaolule, et üldplaneeringus fikseeritud keskkonnakaitselised ja muud kohaliku omavalitsuse üksuse säästva ning tasakaalustatud arengu kriteeriumid on olulisteks asjaoludeks, mida vältimatult tuleb arvestada üldplaneeringu muutmise ettepaneku ja seeläbi detailplaneeringu algatamise taotluse põhjendatuse hindamisel. Detailplaneeringuga üldplaneeringu muutmine on võimalik vaid erandlikult näiteks üldplaneeringu kehtestamise järel tekkinud ülekaaluka ja õiguspärase erahuvi korral.
Lisaks eeltoodule rõhutab Riigikohus (vt lahend asjas 3-3-1-87-08), et kuna üldplaneeringu detailplaneeringuga muutmise näol on tegemist erandliku võimalusega, tuleb kohalikul omavalitsusel põhjalikult kaaluda ning motiveerida üldplaneeringut muutva detailplaneeringulahenduse vajalikkust. Samuti peab eraõiguslikust isikust maaomanik või arendaja maa kasutamist kavandades arvestama kehtestatud üldplaneeringuga ning sellega, et üldplaneeringut mõjuva põhjuseta muuta ei saa.
Arvamuse andmiseks esitatud Häädemeeste Vallavolikogu otsuse eelnõu ei sisalda mitte ühtegi, isegi mitte kaudset, viidet mõnele erandlikule, Häädemeeste valla rannaalade osaüldplaneeringu kehtestamise (Häädemeeste Vallavolikogu 22.02.2018.a otsus nr 17) järel tekkinud ülekaalukale ja õiguspärasele erahuvile. Eeltoodust tulenevalt ei oleks arvamuse andmiseks esitatud vallavolikogu otsuse eelnõu otsusena vastu võtmine kooskõlas PlanS sätete ja Riigikohtu senise praktikaga, olles seega õigusvastane.
Lisaks eeltoodud õiguslikele minetustele, soovin esile tuua mitteammendava loetelu neist sisulistest põhjustest, mis teevad arvamuse saamiseks esitatud kujul Looderanna kinnistu detailplaneeringu algatamise üldplaneeringut muutvana lubamatuks.
Keskkonnakaitselised küsimused
Arvamuse saamiseks esitatud dokumentide hulgas on dokument nimetusega „Häädemeeste vallas Orajõe külas Looderanna kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang“ (edaspidi Eelhinnang). Dokumendi koostjaks on märgitud Häädemeeste Vallavalitsus. Eeldatavasti just nimetatud, ilma selge autorita, dokumendile tuginedes sedastatakse vallavolikogu otsuse eelnõus (tsiteerin) Arvestades kavandatud tegevuse mahtu, iseloomu ja paiknemist ei saa eeldada detailplaneeringu elluviimisel ja hoonete ning rajatiste sihipärase kasutamisega seonduvat olulist keskkonnamõju.
Tegemist on kavandatava tegevuse võimaliku keskkonnamõju hindamise põhimõtteliselt vale lähtealusega.
Eelhinnangu p 3.2. kohaselt asub planeeringualast idas vaid ca 16 m kaugusel Orajõe hoiuala (EELIS kood KLO2000275), mis on ühtlasi Natura 2000 võrgustiku Orajõe loodusala (EELIS kood RAH0000309). Orajõe hoiuala kaitse-eesmärk on nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ I lisas nimetatud elupaigatüüpide - metsastunud luidete (2180) ja vanade loodusmetsade (9010*) kaitse. Lisaks eeltoodule pesitseb planeeringuala vahetus läheduses loodusdirektiivi II lisas nimetatud liik, nimelt tiigilendlane (Myotis dasycneme).
Kõik nahkhiired, täpsemalt väike-käsitiivalised, on kantud nn loodusdirektiivi (Euroopa Liidu nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ) IV lisasse. Selles lisas loetletud liigid kuuluvad Euroopa Liidus range kaitse alla. Kaitsa tuleb mitte ainult nahkhiiri endid, vaid ka nende varjepaiku ja toitumisalasid. Loodusdirektiivi lisas II on toodud eraldi välja liigid, kelle kaitseks tuleb moodustada erikaitsealad, mis peavad moodustama ökoloogiliselt sidusa Natura 2000 kaitsealade võrgustiku. Eestis leitud nahkhiireliikidest kuuluvad loodusdirektiivi II lisasse tiigilendlane (Myotis dasycneme) ja euroopa laikõrv (Barbastella barbastellus).
Seega, kuivõrd nn Eelhinnangu kohaselt asub II kategooria kaitsealuse liigi (tiigilendlane) elupaik planeeringuala vahetus läheduses ning seetõttu on väga tõenäoline, et kaitsealune liik võib sattuda Looderanna kinnistule, mille nn loodusliku rohumaa osa on kõigi eelduste kohaselt nende toitumislaks (ja metsaala varjealaks), siis tuleks juba ainuüksi looduskaitselisest aspektist välistada Looderanna kinnistu loodusliku rohumaa osa mistahes viisil hoonestamine (või muuviisiline arendustegevus).
Arvestades detailplaneeringuga kavandatava hoonestuse ja muu tegevuse (karavanide parkla) võimalike mõjudega (kinnistu pidev valgustatus ning inimeste ja autode pidev liikumine jms), toob planeeringuga kavandatav eelduslikult kaasa olulise negatiivse mõju loodusdirektiivi II lisasse kantud liigi elutingimustele. Kehtiva õiguse kohaselt peab mistahes negatiivne mõju sellistele liikidele olema välistatud.
Euroopa Kohus on leidnud (EK 07.09.2004, C-127/02) et direktiivi artikli 6 lõike 3 esimest lauset peab tõlgendama järgmiselt: Iga kava või projekti, mis ei ole otseselt seotud ala katsekorraldusega või ei ole selleks otseselt vajalik, tuleb juhul, kui objektiivse teabe põhjal ei ole välistatud, et sellel on eraldi või koos muude kavade või projektidega nimetatud alale oluline mõju, asjakohaselt hinnata seoses tagajärgedega, mida see ala kaitse eesmärkidele avaldab.
See interpreteering teeb olulise erinevuse KMH ja Natura hindamise algatamise vahel: KMH puhul on algatamise aluseks piisavad tõendid, et kavandatav tegevus võib kaasa tuua olulise mõju, seevastu Natura hindamine tuleb teha alati, kui olulise mõju teke ei ole välistatud. Seega ei tähenda eelhindamine Natura hindamise tähenduses niisuguste tõendite esitamist, mis annavad alust pidada olulise mõju teket küllalt tõenäoliseks, vaid vastupidi – tuleb tõestada, et olulise mõju tekkimine ei ole üldse võimalik (= välistatud).
Eeltoodust tulenevalt ei ole käesoleval juhul isegi mitte teoreetiliselt võimalik jätta KSH-d algatamata. Veelgi enam, kohustuslikus korras tuleks igal juhul läbi viia Natura hindamine, mille sisuline tulemus, Looderanna kinnistu kavandatud viisil hoonestamisel ning detailplaneeringu kohase muu tegevuse kavandamisel ei ole negatiivse mõju loodusdirektiivi II lisas toodud liigi elutingimustele välistatud, on selge isegi arvamuse andmiseks esitatud Eelhinnangus toodu põhjal.
B Kehtiva üldplaneeringu muude põhimõtete eiramine
Häädemeeste valla rannaalade üldplaneeringu kohaselt on Orajõe küla piirkonnas on tegemist olemasoleva väljakujunenud hajaasustusega. Häädemeeste valla üheks strateegilisteks arengueesmärgiks on üldplaneeringu kohaselt elanike väljarände peatamine, hooajalise elanikkonna kasvu ja vanemaealiste tagasipöördumise soodustamine. Hooajalise elanikkonna kasvu saab suurendada, kui luuakse võimalused endale suvekodu rajada.
Ei saa olla vaidlust selles, et ca 1 ha suurusele Looderanna kinnistu loodusliku rohumaa osale 10 väikepuhkemaja ning 1 sanitaarmaja ning lisaks veel 20 karavani parkimiskoha rajamine ei oleks kooskõla üldplaneeringus sätestatud hajaasustuspõhimõttega. Lisaks eeltoodule välistaks sellise tihedusega ehitusõiguse kavandamine üldplaneeringu eesmärgiks oleva hooajalise elanikkonna kasvu ja suvekodude rajamise võimalikkuse realiseerimise.
Seega oleks tutvumiseks esitatud kujul detailplaneeringu algatamise otsuse vastu võtmine ilmselges vastuolus kehtiva üldplaneeringu ühe aluspõhimõtte ning valla arengueesmärgiga.
Kõiki eeltoodud nö üldhuvist lähtuvaid ning tutvumiseks esitatud kujul detailplaneeringu algatamise õigusvastasusele viitavaid seisukohti arvesse võttes teen ettepaneku loobuda Looderanna kinnistu detailplaneeringu algatamisest.
Kindlasti vajab täiendavat käsitlust Looderanna kinnistule hoonestusõiguse seadmist ning hoonestusõiguse lepingust tulenevate õiguste ja kohustuste realiseerimist käsitav temaatika.“.

Rahandusministeerium esitas oma seisukohad 22.11.2022 kirjaga nr 15-3/8361-2. Eelnõud, lähteseisukohti ja KSH eelhinnangut on vastavalt ettepanekutele täiendatud.

Võttes arvesse naaberkinnistute omanike seisukohtasid on huvitatud isik loobunud karavanide parkla ja olmehoone planeerimisest. Uue eskiisjoonise kohaselt soovitakse 10 majutushoonet ehitusaluse pinnaga kuni 60 m2.

Lähtudes eeltoodust ning võttes aluseks kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lõike 1, planeerimisseaduse § 142 lõike 1 punkti 1 ja punkti 3, lõike 2, lõike 5, lõike 6, keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 35 lõike 3 ja Häädemeeste Vallavolikogu 22.02.2018 otsusega nr 17 kehtestatud Häädemeeste valla rannaalade osaüldplaneeringu, Häädemeeste Vallavolikogu otsustab:

1. Algatada Orajõe külas Looderanna kinnistu detailplaneering.

2. Kinnitada punktis 1 nimetatud detailplaneeringu lähteseisukohad (lisa 1).

3. Jätta vastavalt keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnangule (lisa 2) Orajõe külas Looderanna kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine algatamata.

4. Otsuse peale võib esitada Häädemeeste Vallavolikogule vaide haldusmenetluse seaduses sätestatud korras 30 päeva jooksul arvates otsusest teadasaamise päevast või päevast, millal oleks pidanud otsusest teada saama või esitada kaebuse Tallinna Halduskohtu Pärnu kohtumajale halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras 30 päeva jooksul arvates otsuse teatavakstegemisest.

5. Otsus jõustub teatavakstegemisest.



/allkirjastatud digitaalselt/


Andrus Soopalu
volikogu esimees


SELETUSKIRI
Otsuse eelnõu „Orajõe külas Looderanna kinnistu detailplaneeringu algatamine, lähteseisukohtade kinnitamine ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine“ juurde.

Eelnõu eesmärk
Algatada kehtivat Häädemeeste valla üldplaneeringut muutev detailplaneering Orajõe külas Looderanna kinnistul.

Eelnõu juriidiline alus
Planeerimisseaduse § 142 lõike 1 punkti 1 ja punkti 3 kohaselt võib detailplaneering põhjendatud vajaduse korral sisaldada kehtestatud üldplaneeringu põhilahenduste muutmise ettepanekut. Looderanna kinnistul detailplaneeringu algatamisel soovitakse muuta üldplaneeringuga määratud ehituskeeluvööndi ulatust.
Sama paragrahvi lõike 2 ja lõike 5 alusel kohaldatakse üldplaneeringu muutmise ettepanekut sisaldava detailplaneeringu koostamisele üldplaneeringu koostamisele ettenähtud menetlust.
Lõike 6 alusel tuleb anda eelhinnang ja kaaluda keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamise vajadust lähtudes keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduses sätestatud kriteeriumidest ning asjaomaste asutuste seisukohtadest.
Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 35 lõige 3 sätestab „Kui keskkonnamõju strateegiline hindamine algatatakse või jäetakse algatamata käesoleva seaduse § 33 lõikes 2 nimetatud strateegilise planeerimisdokumendi koostamise algatamise korral, lisatakse otsusele asjakohane põhjendus.“.
Hoonestusõiguse omaniku 15.06.2022 avaldus (dokumendiregistri nr 6-3/987) detailplaneeringu algatamiseks Looderanna kinnistul.

Eelnõu sisu
Algatada Häädemeeste vallas Orajõe külas Looderanna kinnistu detailplaneering, mis sisaldab kehtiva Häädemeeste valla üldplaneeringu muutmise ettepanekut ehituskeeluvööndi ulatuse osas.
Võttes arvesse naaberkinnistute omanike seisukohtasid on huvitatud isik loobunud karavanide parkla ja olmehoone planeerimisest. Uue eskiisjoonise kohaselt soovitakse 10 majutushoonet ehitusaluse pinnaga kuni 60 m2.
Kinnitada Looderanna kinnistu detailplaneeringu lähteseisukohad.
Vastavalt eelnõu lisale jätta algatamata keskkonnamõju strateegiline hindamine.

Otsuse jõustumine
Otsus jõustub teatavakstegemisest.



Seletuskirja koostas:
Häädemeeste Vallavalitsus