Otsus

P

R

2B

P

R

P14

P

R

P

R

P

R

P

R

P

R

P

R

P14

P14

P14

P14

P14

P14

P14

2B

2B

2B

2B

6B

6B

6B

6B

6B

6B

6B

A

A

6B

a

j

A

A

A

A

A

sõidutee laiendamine 5,6 m

laiuseks ja asfalteerimine

B

B

MAAPRANDUSALA

MAAPRANDUSALA

MAAPRANDUSALA

MAAPRANDUSALA

MAAPRANDUSALA

MAAPRANDUSALA

MAAPRANDUSALA

MAAPRANDUSALA

MAAPRANDUSALA

MAAPRANDUSALA

MAAPRANDUSALA

8

1

2

2400 m²

3

2425 m²

4

5

6

7

9

10

20

11

12

13

14

15

22

24

405 m²

19

18

16

17

25

21

23

32.16

32.35

32.37

32.37

kergliiklustee 3,5 m

Päästeauto ja kiirabi

varujuurdepääsutee

ol. ol. pinnasehunnikud aetakse

laiali

Ropka-Ihaste looduskaitseala

S

e

p

a

t

e

e

S

e

p

a

t

e

e

A

Suurkoovitaja

(Numenius arquata)

Sepa tee on riigimaanteelt kuni

DP alaga lõpuni ette

nähtud laiendada 5,5 m laiuseks

ja asfalteerida

sõidutee laiendamine 5,6 m

laiuseks ja asfalteerimine

laste-

mänguväljak

K

a

d

a

k

a

t e

e

Kuldhänilane

(Motacilla citreola)

Rukkirääk

(Crex crex)

Hänilane

(Motacilla flava)

planeeritud Sepa teele kraav

kuni Aardlapalu kraavini

PLANEERITUD AVALIKULT KASUTATAV

HALJASLA, VÕÕRANDATAKSE VALLALE

PLANEERITUD KÕVAKATTEGA KERGLIIKLUSTEE

3,5 m

TINGMÄRGID

OLEMASOLEVA KATASTRIÜKSUSE PIIR

DETAILPLANEERINGUALA PIIR

OLEMASOLEV SÄILIV PUU

OLEMASOLEVAD JA PLANEERITUD

SÕIDUSUUNAD

PLANEERITUD KRUNDI PIIR

PLANEERITUD HOONESTUSALA

RIDAELAMU VÕIMALIK MAHT JA ASUKOHT

PLANEERITUD JUURDEPÄÄS KRUNDILE

(tinglik asukoht, vt seletuskiri pkt 8.5)

PLANEERITUD ASFALTKATTEGA SÕIDUTEE

PLANEERITUD KÕVAKATTEGA KÕNNITEE 2 m

OLEMASOLEV HOONE (orienteeruv asukoht)

OLEMASOLEV KRUUSAKATTEGA TEE

PLANEERITUD PRÜGIMAJA VÕI

SÜVAKOGUMISMAHUTITE VÕIMALIK ASUKOHT

PLANEERITUD ISTUTAMISE KOHUSTUSEGA

KÕRGHALJASTUS/PUU

PLANEERITUD KRUNDISISENE PARKLA/

PARKIMISKOHTADE ARV

P14

PLANEERITUD KOHUSTUSLIK EHITUSJOON

10,0 m ESIPIIRIST

PAARISELAMU VÕIMALIK MAHT JA ASUKOHT

ÜKSIKELAMU VÕIMALIK MAHT JA ASUKOHT

PLANEERITUD LASTEMÄNGUVÄLJAK

(orienteeruv asukoht)

PLANEERITUD HALJASVÖÖND

(muru või looduslik ala)

PLANEERITUD KÕRGHALJASTUS/PUU

(orienteeruv asukoht)

P

R

MAKSIMAALNE BOKSIDE (KORTERITE)

LUBATUD ARV KRUNDIL

PLANEERITUD MADALHALJASTUS/

HEKK, PÕÕSAD

PLANEERITUD TRUUP

6B

OLEMASOLEV TIIK/ KRAAV

OLEMASOLEV PUUDERIVI

PLANEERITUD KRAAV

PLANEERITUD LIKVIDEERITAV OBJEKT

ASUSTUSÜKSUSE (KÜLA) PIIR

KAITSTAV LOODUSOBJEKT

(III looduskaitsekategooria)

ROPKA-IHASTE LOODUSKAITSEALA PIIR

KOLLEKTOREESVOOLU KAITSEVÖÖND

10 m (vt märkused pkt 2)

PLANEERITUD JÄÄTMETE LIIGITI KOGUMISE

PLATS (illustratiivne asukoht)

PLANEERINGU PÕHIJOONIS Leht 1

Töö nrMõõtJooniseidJoonis

4/1 5

Planeeringu koostamise korraldaja

Töö nimetus

Joonise nimetus

TERAV KERA OÜ

Reg. nr. 11319822

e-post: [email protected]

www.teravkera.ee

Sarapuu 2, 50705 Tartu

1:500

Kuupäev

märts 2024

PLANEERINGU PÕHIJOONIS

Projekti juht, maastikuarhitekt

Jane Asper

Maastikuarhitekt-planeerija

Merit Naruskberg

Krundi

pos nr

Krundi

planeeritud

pindala

Hoonete suurim

lubatud arv krundil

(vt seletuskiri pkt 8.2)

Hoonete suurim

lubatud

ehitisealune pind

POS 1 4010 m²

POS 2 2409 m²

2 hoonet

(1 elamu+1 abihoone)

POS 3 2425 m²

POS 4 2437 m²

POS 5

2439 m²POS 6

2460 m²

POS 7 2464 m²

POS 8 2509 m²

POS 9 2412 m²

POS 10 1952 m²

POS 11 1955 m²

390 m²

Hoonete lubatud

maksimaalne kõrgus

(maapinnast)

elamul 8,5 m,

abihoonel 5,0 m

elamul 8,5 m,

abihoonel 5,0 m

elamul 8,5 m,

abihoonel 5,0 m

elamul 8,5 m,

abihoonel 5,0 m

elamul 8,5 m,

abihoonel 5,0 m

Hoonete lubatud

korruselisus

E l a m

u l k u n i 2 ( m

a a p e a l s e t ) k o r r u s t , a b i h o o n e l 1 ( m

a a p e a l n e ) k o r r u s .

M a a - a l u s e k o r r u s e r a j a m

i n e e i o l e l u b a t u d .

POS 12 1954 m²

POS 13 2021 m²

POS 14 1934 m²

POS 15 1609 m²

POS 16 1621 m²

POS 17 1617 m²

POS 18 1601 m²

POS 19 1620 m²

POS 20

1575 m²

480 m²

485 m²

487 m²

391 m²

391 m²

391 m²

400 m²

322 m²

323 m²

324 m²

320 m²

3 hoonet

(1 elamu+2 abihoonet)

3 hoonet

(1 elamu+2 abihoonet)

3 hoonet

(1 elamu+2 abihoonet)

3 hoonet

(1 elamu+2 abihoonet)

3 hoonet

(1 elamu+2 abihoonet)

3 hoonet

(1 elamu+2 abihoonet)

3 hoonet

(1 elamu+2 abihoonet)

3 hoonet

(1 elamu+2 abihoonet)

3 hoonet

(1 elamu+2 abihoonet)

elamul 8,5 m,

abihoonel 5,0 m

elamul 8,5 m,

abihoonel 5,0 m

elamul 8,5 m,

abihoonel 5,0 m

elamul 8,5 m,

abihoonel 5,0 m

elamul 8,5 m,

abihoonel 5,0 m

elamul 8,5 m,

abihoonel 5,0 m

elamul 8,5 m,

abihoonel 5,0 m

elamul 8,5 m,

abihoonel 5,0 m

elamul 8,5 m,

abihoonel 5,0 m

elamul 8,5 m,

abihoonel 5,0 m

elamul 8,5 m,

abihoonel 5,0 m

elamul 8,5 m,

abihoonel 5,0 m

Uniro Grupp OÜ

POS 21

3282 m² -

--

-

MÄRKUSED:

1.Geodeetiline alusplaan mõõtkavas 1:500 on koostatud Elker RMT (kutsetunnistus nr 159872) poolt,

01.11.2023. a, töö nr Tartu2285GA. Katastriüksuse piirid 30.06.2023 a seisuga, kihil "PIIR"

esitatud piirjoonte asukohad on informatiivsed. Katastripiirid on joonisele kantud Maa-ameti

digitaalselt katastrikaardilt.

2. Kollektoreesvoolu kaitsevöönd on joonisele kantud vastavalt maaeluministri 10.12.2018

määrusele nr 64 "Eesvoolu kaitsevööndi ulatus ja kaitsevööndis tegutsemise kord" §2 lg 5.

Kui planeeringu kehtestamise järgselt maaparandussüsteemi kasutusotstarve

planeeringuala piires lõpeb, muutub säiliv drenaažitorustik kollektoreesvooluks ja sellele

hakkab kehtima eesvoolu kaitsevöönd. Vastavalt Maaparandusseaduse § 48 lg 3 eesvoolu

kaitsevööndis tohib ehitada muud ehitist, mis ei ole maaparandussüsteemi hoone ega

rajatis, üksnes juhul, kui selle ehitamine on ehitusloa menetluse või ehitusteatise esitamise

käigus Põllumajandus- ja Toiduametiga kooskõlastatud.

3. Kruntide planeeritud kasutamise sihtotstarve on esitatud 2013 a. koostatud "Ruumilise planeerimise

leppemärgid" juhendmaterjali alusel (http://www.fin.ee/ruumiline-planeerimine).

4. Riigimaanteele on projektlahendus kantud eedeprojekt OÜ poolt juuli 2020 a. koostatud Riigitee

nr 22140 Tõrvandi-Roiu-Uniküla tee KM 0-10 ehitusprojektilt, töö nr T01518.

5. Planeeringu jooniste juurde kuulub lahutamatu osana detailplaneeringu seletuskiri.

Aardla külas asuvate Angervaksa ja Kadakavälja

katastriüksuste ning lähiala detailplaneering

Kadakavälja katastriüksuste ning lähiala detailplaneering

Aardla külas asuvate Angervaksa ja

DP-06-23

Krundi planeeritud

kasutamise

sihtotstarve

PLANEERITAVATE KRUNTIDE EHITUSÕIGUS JA PÕHILISED ARHITEKTUURINÕUDED

tee ja tänava maa

LT 100%

Ridaelamu maa ER

kaksikelamu maa EPk,

üksikelamu maa EP

üksikelamu maa EP

POS 22

5162 m² -

--

-

tee ja tänava maa

LT 100%

POS 23

391 m² -

--

-

tee ja tänava maa

LT 100%

Haljasala maa HP 100%

Ridaelamu maa ER

Ridaelamu maa ER

Ridaelamu maa ER

Ridaelamu maa ER

Ridaelamu maa ER

Ridaelamu maa ER

Ridaelamu maa ER

492 m²

488 m²

492 m²

502 m²

482 m²

kaksikelamu maa EPk,

üksikelamu maa EP

kaksikelamu maa EPk,

üksikelamu maa EP

kaksikelamu maa EPk,

üksikelamu maa EP

kaksikelamu maa EPk,

üksikelamu maa EP

üksikelamu maa EP

üksikelamu maa EP

üksikelamu maa EP

üksikelamu maa EP

-

--

-

324 m²

3 hoonet

(1 elamu+2 abihoonet)

2 hoonet

(1 elamu+1 abihoone)

2 hoonet

(1 elamu+1 abihoone)

2 hoonet

(1 elamu+1 abihoone)

2 hoonet

(1 elamu+1 abihoone)

2 hoonet

(1 elamu+1 abihoone)

2 hoonet

(1 elamu+1 abihoone)

2 hoonet

(1 elamu+1 abihoone)

elamul 8,5 m,

abihoonel 5,0 m

0-20°

Lubatud

katuse

kalle

-

-

-

-

0-20°

0-20°

1722 m²

üksikelamu maa EP 324 m²

3 hoonet

(1 elamu+2 abihoonet)

elamul 8,5 m,

abihoonel 5,0 m

POS 24

364 m² -

--

-

tee ja tänava maa

LT 100%

-

POS 25

üksikelamu maa EP 324 m²

3 hoonet

(1 elamu+2 abihoonet)

elamul 7,5 m,

abihoonel 5,0 m

25-40°

Planeeritud

hoonestusala

pindala

1093 m²

1308 m²

1411 m²

1336 m²

1204 m²

1206 m²

1265 m²

1201 m²

938 m²

949 m²

949 m²

939 m²

1438 m²

1338 m²

1438 m²

1395 m²

1394 m²

952 m²

908 m²

752 m²

-

Planeeritud tänava ristprofiili võimalik lahendus

(täpsustatakse projekteerimise käigus)

Lõige A-A

Planeeritud tänava ristprofiili võimalik lahendus

(täpsustatakse projekteerimise käigus)

Lõige B-B

974

975

2B

A

sõidutee laiendamine 5,6 m

laiuseks ja asfalteerimine

B

B

MAAPRANDUSALA

bussipeatus

2.0000

Planeeritud 2,0 m laiune

kõnnitee kuni bussipeatuseni

1

10

20

22

19

S e p a t e e

Sepa tee on riigimaanteelt kuni

DP alaga lõpuni ette

nähtud laiendada 5,5 m laiuseks

sõiduteeks ja asfalteerida

Sepa tee on riigimaanteelt

kuni DP alaga lõpuni ette

nähtud laiendada

5,5 m laiuseks sõiduteeks

ja asfalteerida

Säilib segaliiklusega alana

Säilib segaliiklusega alana

K

a

d

a

k

a

t e

e

Aardla külas asuvate Angervaksa ja Kadakavälja

katastriüksuste ning lähiala detailplaneering

PLANEERINGU PÕHIJOONIS Leht 2

Töö nrMõõtJooniseidJoonis

4/2 5

Planeeringu koostamise korraldaja

Töö nimetus

Joonise nimetus

TERAV KERA OÜ

Reg. nr. 11319822

e-post: [email protected]

www.teravkera.ee

Sarapuu 2, 50705 Tartu

1:500

Kuupäev

märts 2024

PLANEERINGU PÕHIJOONIS

Projekti juht, maastikuarhitekt

Jane Asper

Maastikuarhitekt-planeerija

Merit Naruskberg

Uniro Grupp OÜ

Kadakavälja katastriüksuste ning lähiala detailplaneering

Aardla külas asuvate Angervaksa ja

DP-06-23

MÄRKUSED:

1.Geodeetiline alusplaan mõõtkavas 1:500 on koostatud Elker RMT (kutsetunnistus nr 159872) poolt,

01.11.2023. a, töö nr Tartu2285GA. Katastriüksuse piirid 30.06.2023 a seisuga, kihil "PIIR"

esitatud piirjoonte asukohad on informatiivsed. Katastripiirid on joonisele kantud Maa-ameti

digitaalselt katastrikaardilt.

2. Kollektoreesvoolu kaitsevöönd on joonisele kantud vastavalt maaeluministri 10.12.2018

määrusele nr 64 "Eesvoolu kaitsevööndi ulatus ja kaitsevööndis tegutsemise kord" §2 lg 5.

Kui planeeringu kehtestamise järgselt maaparandussüsteemi kasutusotstarve

planeeringuala piires lõpeb, muutub säiliv drenaažitorustik kollektoreesvooluks ja sellele

hakkab kehtima eesvoolu kaitsevöönd. Vastavalt Maaparandusseaduse § 48 lg 3 eesvoolu

kaitsevööndis tohib ehitada muud ehitist, mis ei ole maaparandussüsteemi hoone ega

rajatis, üksnes juhul, kui selle ehitamine on ehitusloa menetluse või ehitusteatise esitamise

käigus Põllumajandus- ja Toiduametiga kooskõlastatud.

3. Kruntide planeeritud kasutamise sihtotstarve on esitatud 2013 a. koostatud "Ruumilise planeerimise

leppemärgid" juhendmaterjali alusel (http://www.fin.ee/ruumiline-planeerimine).

4. Riigimaanteele on projektlahendus kantud eedeprojekt OÜ poolt juuli 2020 a. koostatud Riigitee

nr 22140 Tõrvandi-Roiu-Uniküla tee KM 0-10 ehitusprojektilt, töö nr T01518.

5. Planeeringu jooniste juurde kuulub lahutamatu osana detailplaneeringu seletuskiri.

K

A

D

A

K

A

T

E

E

S

E

P

A

T

E

E

S E

P A

T

E E

A

A

R

D

L

A

P

A

L

U

K

R

A

A

V

L

A

G

E

D

A

T

E

E

S

E

P

A

T

E

E

TÕRVANDI-R OIU-UNIKÜLA TEE

T

Õ

R

V

A

N

D

I - R

O

I U

- U

N

I K

Ü

L

A

T

E

E

H

A

A

S

L

A

V

A

-

V

A

N

A

-

K

U

U

S

T

E

T

E

E

M

Ä

N

N

I T

E

E

SADEMEVEE-

KRAAVI

SUUBLA

SIDEKAABLI

LIITUMISPUNKT

ALAJAAMA TOIDE

ÕHULIINI MASTIST

M94

VEETORUSTIKU

LIITUMISPUNKT

M ÄNNI T

EE

KANAL. TORUSTIKU

LIITUMISPUNKT

SADEMEVEE-

PUMPLA

8

10

13

1

2

3

4

5

6

7

9

20

11

12

14

15

2B

P14

laste-

mänguväljak

P

R

P

R

P

R

P

R

P

R

P

R

P

R

P14

P14

P14

P14

P14

P14

P14

22

24

405 m²

2B

2B

2B

2B

6B

6B

6B

6B

6B

6B

6B

A

A

6B

a

j

A

A

A

A

A

B

B

kergliiklustee Päästeauto,

kiirabi varujuurdepääsutee

MAAPRANDUSALA

MAAPRANDUSALA

MAAPRANDUSALA

MAAPRANDUSALA

MAAPRANDUSALA

MAAPRANDUSALA

MAAPRANDUSALA

MAAPRANDUSALA

MAAPRANDUSALA

MAAPRANDUSALA

MAAPRANDUSALA

19

18

16

17

32.16

32.35

32.37

32.37

32.17

25

21

A

a

r

d

l

a

p

o

l

d

r

i

m

a

a

p

a

r

a

n

d

u

s

s

ü

s

t

e

e

m

i

m

a

a

-

a

l

a

A

a

r

d

l

a

p

o

l

d

r

i

m

a

a

p

a

r

a

n

d

u

s

s

ü

s

t

e

e

m

i

m

a

a

-

a

l

a

A

a

r

d

l a

p

o

l d

r

i m

a

a

p

a

r

a

n

d

u

s

s

ü

s

t e

e

m

i m

a

a

-

a

l a

Ropka-Ihaste looduskaitseala

A

Sidekaabli liitumispunkt

Sidekaev F71H260

23

Planeeritud

komplekt-

alajaam

Suurkoovitaja

(Numenius arquata)

Kuldhänilane

(Motacilla citreola)

Rukkirääk

(Crex crex)

Kuldhänilane

(Motacilla citreola)

plan. ol. ol. drenaaži-

torustikke ühendav

kollektor (vt märkused pkt 2)

P

R

planeeritud Sepa teele kraav

kuni Aardlapalu kraavini

perspektiivsed

vee- ja kanalisatsiooni

torustikud

Aruheina drenaažisüsteemi toimimise tagamiseks tõstetakse

olemasolev dernaažikaev Aruheina maaüksusele ja taastatakse

süsteemi ühendus üle tee oleva drenaažisüsteemiga.

TINGMÄRGID

PLANEERITUD VEETORU

PLANEERITUD ISEVOOLNE

KANALISATSIOONITORU

PLANEERITUD MADALPINGE ELEKTRIKAABEL

PLANEERITUD SIDEKAABEL

PLANEERITUD KESKPINGE ELEKTRIKAABEL

PLANEERITUD AVALIKULT KASUTATAV

HALJASLA, VÕÕRANDATAKSE VALLALE

PLANEERITUD KÕVAKATTEGA KERGLIIKLUSTEE

OLEMASOLEVA KATASTRIÜKSUSE PIIR

DETAILPLANEERINGUALA PIIR

OLEMASOLEV SÄILIV PUU

PLANEERITUD KRUNDI PIIR

PLANEERITUD HOONESTUSALA

RIDAELAMU VÕIMALIK MAHT JA ASUKOHT

PLANEERITUD ASFALTKATTEGA SÕIDUTEE

PLANEERITUD KÕVAKATTEGA KÕNNITEE 2 m

OLEMASOLEV HOONE (orienteeruv asukoht)

OLEMASOLEV KRUUSAKATTEGA TEE

PLANEERITUD PRÜGIMAJA VÕI

SÜVAKOGUMISMAHUTITE VÕIMALIK ASUKOHT

PLANEERITUD ISTUTAMISE KOHUSTUSEGA

KÕRGHALJASTUS/PUU

PLANEERITUD KRUNDISISENE PARKLA/

PARKIMISKOHTADE ARV

P14

PAARISELAMU VÕIMALIK MAHT JA ASUKOHT

ÜKSIKELAMU VÕIMALIK MAHT JA ASUKOHT

PLANEERITUD LASTEMÄNGUVÄLJAK

(orienteeruv asukoht)

PLANEERITUD KÕRGHALJASTUS/PUU

(orienteeruv asukoht)

P

R

PLANEERITUD MADALHALJASTUS/

HEKK, PÕÕSAD

PLANEERITUD TRUUP

OLEMASOLEV TIIK/ KRAAV

OLEMASOLEV PUUDERIVI

PLANEERITUD KRAAV

PLANEERITUD LIKVIDEERITAV OBJEKT

ROPKA-IHASTE LOODUSKAITSEALA PIIR

OLEMASOLEV DRENAAŽITORU

OLEMASOLEV MADALPINGE ELEKTRIÕHULIIN

OLEMASOLEV SIDEKAABEL

OLEMASOLEV MADALPINGE ELEKTRIKAABEL

AARDLA POLDRI MAAPARANDUSSÜSTEEMI

MAA-ALA PIIR

KAITSTAV LOODUSOBJEKT

(III looduskaitsekategooria)

PLANEERITUD REOVEEPUMPLA KUJA 20 m

PLANEERITUD SURVEKANALISATSIOONITORU

PLANEERITUD KOMPLEKTALAJAAM

a

j

PLANEERITUD ELEKTRILIITUMISKILP

PLANEERITUD TÄNAVAVALGUSTI

PLANEERITUD TULETÕRJEVEE MAHUTI

30 m³ KUIVHÜDRANDIGA

PLANEERITUD TULETÕRJE KUIVHÜDRANT/

TAGATAV OHUTUSKAUGUS 30 m

PLANEERITUD DRENAAŽITORU/KOLLETOR

(vt märkused pkt 2)

KOLLEKTOREESVOOLU KAITSEVÖÖND

10 m (vt märkused pkt 2)

PLANEERITUD SERVITUUDI SEADMISE

VAJADUSEGA ALA

TEHNOVÕRKUDE JOONIS Leht 1

Töö nrMõõtJooniseid Joonis

5/1 5

Planeeringu koostamise korraldaja

Töö nimetus

Joonise nimetus

TERAV KERA OÜ

Reg. nr. 11319822

e-post: [email protected]

www.teravkera.ee

Sarapuu 2, 50705 Tartu

1:500

Kuupäev

märts 2024

TEHNOVÕRKUDE JOONIS

Projekti juht, maastikuarhitekt

Jane Asper

Maastikuarhitekt-planeerija

Merit Naruskberg

Uniro Grupp OÜ

Aardla külas asuvate Angervaksa ja Kadakavälja

katastriüksuste ning lähiala detailplaneering

Kadakavälja katastriüksuste ning lähiala detailplaneering

Aardla külas asuvate Angervaksa ja

DP-06-23

MÄRKUSED:

1.Geodeetiline alusplaan mõõtkavas 1:500 on koostatud Elker RMT (kutsetunnistus

nr 159872) poolt, 01.11.2023. a, töö nr Tartu2285GA. Katastriüksuse piirid 30.06.2023 a

seisuga, kihil "PIIR" esitatud piirjoonte asukohad on informatiivsed. Katastripiirid on

joonisele kantud Maa-ameti digitaalselt katastrikaardilt.

Kadaka tee 9 ja Kadaka tee (18501:001:1065) ja Kadaka tee (18501:001:1070)

maaüksuste osas on geodeetiline alusplaan mõõtkavas 1:500 on koostatud KG-Büroo OÜ

poolt (litsentsi nr EEG000197) poolt, 15.01.2024. a, töö nr 1203-24GEO.

2. Kollektoreesvoolu kaitsevöönd on joonisele kantud vastavalt maaeluministri 10.12.2018

määrusele nr 64 "Eesvoolu kaitsevööndi ulatus ja kaitsevööndis tegutsemise kord" §2 lg 5.

Kui planeeringu kehtestamise järgselt maaparandussüsteemi kasutusotstarve

planeeringuala piires lõpeb, muutub säiliv drenaažitorustik kollektoreesvooluks ja sellele

hakkab kehtima eesvoolu kaitsevöönd. Vastavalt Maaparandusseaduse § 48 lg 3 eesvoolu

kaitsevööndis tohib ehitada muud ehitist, mis ei ole maaparandussüsteemi hoone ega

rajatis, üksnes juhul, kui selle ehitamine on ehitusloa menetluse või ehitusteatise esitamise

käigus Põllumajandus- ja Toiduametiga kooskõlastatud.

3. Planeeringu jooniste juurde kuulub lahutamatu osana detailplaneeringu seletuskiri.

Planeeritud tänava ristprofiili võimalik lahendus

(täpsustatakse projekteerimise käigus)

Lõige A-A

Planeeritud tänava ristprofiili võimalik lahendus

(täpsustatakse projekteerimise käigus)

Lõige B-B

TEHNOVÕRKUDE ÜHENDAMISE SKEEM

M1:4000

974

975

10

1

20

2B

laste-

mänguväljak

B

B

MAAPRANDUSALA

19

bussipeatus

Sepa tee on riigimaanteelt kuni

DP alaga lõpuni ette

nähtud laiendada 6 m laiuseks

ja asfalteerida

Planeeritud 2,0 m laiune

kõnnitee kuni bussipeatuseni

A

a

r

d

l

a

p

o

l

d

r

i

m

a

a

p

a

r

a

n

d

u

s

s

ü

s

t

e

e

m

i

m

a

a

-

a

l

a

A

a

r

d

l a

p

o

l d

r

i m

a

a

p

a

r

a

n

d

u

s

s

ü

s

t e

e

m

i m

a

a

-

a

l a

Uue plan. alajaama toide

õhuliini mastist M94

perspektiivne võimalik

teemaa-ala lahendus

(Kaldamänni maaüksuse

teede ja tänavavalgustuse

väjaehitamine ei ole käesoleva

detailplaneeringu realiseerimise

kohustus)

Aardla külas asuvate Angervaksa ja Kadakavälja

katastriüksuste ning lähiala detailplaneering

TEHNOVÕRKUDE JOONIS Leht 2

Töö nrMõõtJooniseidJoonis

5/2 5

Planeeringu koostamise korraldaja

Töö nimetus

Joonise nimetus

TERAV KERA OÜ

Reg. nr. 11319822

e-post: [email protected]

www.teravkera.ee

Sarapuu 2, 50705 Tartu

1:500

Kuupäev

märts 2024

TEHNOVÕRKUDE JOONIS

Projekti juht, maastikuarhitekt

Jane Asper

Maastikuarhitekt-planeerija

Merit Naruskberg

Uniro Grupp OÜ

Kadakavälja katastriüksuste ning lähiala detailplaneering

Aardla külas asuvate Angervaksa ja

DP-06-23

MÄRKUSED:

1.Geodeetiline alusplaan mõõtkavas 1:500 on koostatud Elker RMT (kutsetunnistus

nr 159872) poolt, 01.11.2023. a, töö nr Tartu2285GA. Katastriüksuse piirid 30.06.2023 a

seisuga, kihil "PIIR" esitatud piirjoonte asukohad on informatiivsed. Katastripiirid on

joonisele kantud Maa-ameti digitaalselt katastrikaardilt.

Kadaka tee 9 ja Kadaka tee (18501:001:1065) ja Kadaka tee (18501:001:1070)

maaüksuste osas on geodeetiline alusplaan mõõtkavas 1:500 on koostatud KG-Büroo OÜ

poolt (litsentsi nr EEG000197) poolt, 15.01.2024. a, töö nr 1203-24GEO.

2. Kollektoreesvoolu kaitsevöönd on joonisele kantud vastavalt maaeluministri 10.12.2018

määrusele nr 64 "Eesvoolu kaitsevööndi ulatus ja kaitsevööndis tegutsemise kord" §2 lg 5.

Kui planeeringu kehtestamise järgselt maaparandussüsteemi kasutusotstarve

planeeringuala piires lõpeb, muutub säiliv drenaažitorustik kollektoreesvooluks ja sellele

hakkab kehtima eesvoolu kaitsevöönd. Vastavalt Maaparandusseaduse § 48 lg 3 eesvoolu

kaitsevööndis tohib ehitada muud ehitist, mis ei ole maaparandussüsteemi hoone ega

rajatis, üksnes juhul, kui selle ehitamine on ehitusloa menetluse või ehitusteatise esitamise

käigus Põllumajandus- ja Toiduametiga kooskõlastatud.

3. Riigimaanteele on projektlahendus kantud eedeprojekt OÜ poolt juuli 2020 a. koostatud Riigitee

nr 22140 Tõrvandi-Roiu-Uniküla tee KM 0-10 ehitusprojektilt, töö nr T01518.

4. Planeeringu jooniste juurde kuulub lahutamatu osana detailplaneeringu seletuskiri.

TERAV KERA OÜ Sarapuu 2, Tartu 50705 tel. 555 481 55 reg. nr. 11319822 e-post: [email protected] a/a: EE702200221034629731

Töö nr: DP-10-21

TARTU MAAKONNAS, KASTRE VALLAS

AARDLA KÜLAS ASUVA ANGERVAKSA JA KADAKAVÄLJA

KATASTRIÜKSUSTE NING LÄHIALA DETAILPLANEERING

Detailplaneeringu koostamise korraldaja Kastre Vallavalitsus Planeeringu koostamisest huvitatud isik Uniro Grupp OÜ

Projekti juht, maastikuarhitekt Jane Asper

Maastikuarhitekt-planeerija Merit Naruskberg

Tartu 2024

AARDLA KÜLAS ASUVATE ANGERVAKSA JA KADAKAVÄLJA KATASTRIÜKSUSTE NING LÄHIALA DETAILPLANEERING

TERAV KERA OÜ

2

SISUKORD

SELETUSKIRI ....................................................................................................................... 3 1. Ülesande koostamise alus ............................................................................................ 3 2. Detailplaneeringu koostaja ........................................................................................... 3 3. Planeeringu eesmärk, andmed planeeringuala kohta ................................................... 3 4. Arvestamisele kuuluvad planeeringud ja uuringud ........................................................ 4 5. Olemasoleva olukorra iseloomustus ............................................................................. 5

5.1. Planeeringuala maakasutus ........................................................................................ 5 5.2 Juurdepääsud ja teed .................................................................................................. 5 5.3 Haljastus ja maastik ..................................................................................................... 5 5.4 Tehnovõrgud ................................................................................................................ 5 5.5 Kitsendused ................................................................................................................. 6

6. Planeeringuala kontaktvööndi funktsionaalsed seosed ................................................. 6 7. Planeeringulahenduse kaalutlused ja põhjendused ...................................................... 7 8. Planeeringu lahendus ................................................................................................... 8

8.1. Planeeritava maa-ala kruntideks jaotamine ......................................................... 8 8.2. Kruntide ehitusõigus ............................................................................................ 8 8.3. Kruntide hoonestusala piiritlemine ....................................................................... 9 8.4. Arhitektuurinõuded ehitistele ..............................................................................10 8.5. Tänavate maa-ala piirid, liiklus- ja parkimiskorraldus ..........................................11 8.6. Haljastuse ja heakorrastuse põhimõtted .............................................................13 8.7. Ehitistevahelised kujad .......................................................................................15 8.8. Tehnovõrkude ja –rajatiste asukohad .................................................................15

8.8.1. Veevarustus ja tuletõrjevesi ....................................................................................15 8.8.2. Kanalisatsioon ja sademevesi .................................................................................16 8.8.3. Elektrivarustus ja välisvalgustus .............................................................................18 8.8.4. Sidevarustus ...........................................................................................................19 8.8.5. Soojavarustus .........................................................................................................19

8.9. Planeeringulahendusega kaasnevad mõjud .......................................................19 8.10. Keskkonnatingimuste seadmine .........................................................................21 8.11. Servituutide vajaduse määramine ......................................................................22 8.12. Kuritegevuse riske vähendavate nõuete ja tingimuste seadmine ........................22 8.13. Muud seadustest ja teistest õigusaktidest tulenevad kinnisomandi kitsendused ning nõuded......................................................................................................................23 8.14. Planeeringu kehtestamisest tulenevate võimalike kahjude hüvitaja ....................23 8.15. Planeeringu rakendamise tingimused .................................................................23

9. Kooskõlastuste ja koostöö kokkuvõte ..........................................................................27 JOONISED

1. Situatsiooniskeem…………………………………………………………………………..28

2. Planeeringuala kontaktvööndi funktsionaalsed seosed...........……………………..….29

3. Olemasolev olukord………………………………………………………………………...30

4. Planeeringu põhijoonis...…………………………………………………………………...31

5. Tehnovõrkude joonis………………………………………………………………………..33

AARDLA KÜLAS ASUVATE ANGERVAKSA JA KADAKAVÄLJA KATASTRIÜKSUSTE NING LÄHIALA DETAILPLANEERING

TERAV KERA OÜ

3

SELETUSKIRI

1. Ülesande koostamise alus Detailplaneeringu koostamise aluseks on Kastre Vallavalitsuse 16.04.2019 korraldus nr

229 Aardla külas asuvate Angervaksa ja Kadakavälja katastriüksuste ning lähiala

detailplaneeringu algatamise kohta ja Kastre Vallavalitsuse 15.02.2024 korraldus nr 82

Angervaksa ja Kadakavälja katastriüksuste ning lähiala detailplaneeringu planeeringuala

muutmise ja lähteseisukohtade kinnitamise kohta.

Planeeringu koostamise korraldajaks on Kastre Vallavalitsus. Planeeringu koostamisest

huvitatud isikuks on Uniro Grupp OÜ.

2. Detailplaneeringu koostaja Algatamise taotluse esitaja valikul koostab detailplaneeringut Terav Kera OÜ, projekti juht,

maastikuarhitekt Jane Asper (dipl. BD 002361) ja maastikuarhitekt-planeerija Merit

Naruskberg (dipl. MD 002126).

3. Planeeringu eesmärk, andmed planeeringuala kohta Planeeringu eesmärgiks on kaaluda võimalusi Angervaksa, Kadakavälja, Kadaka tee 9 ja

Kadaka tee maaüksuste jagamiseks kruntideks, maakasutuse sihtotstarbe muutmine ja

kruntidele ehitusõiguse määramine üksi-, kaksik- ja ridaelamute püstitamiseks. Lisaks

antakse lahendus planeeringuala juurdepääsuteedele ja tehnovõrkudega varustamisele,

haljastusele, heakorrale ja parkimiskorraldusele.

Planeeringuala suurus on ca 5,65 ha.

Kehtiva Haaslava valla üldplaneeringu kohaselt on planeeringuala määratud

perspektiivseks elamumaaks (krundi minimaalne pindala 1200 m²). Elamumaa

kasutusotstarbega maa-alale võib määrata järgmisi maakasutusotstarbeid:

väikeelamumaa (tähistus lubab ehitada ka ridaelamuid); korruselamumaa; aiandus- ja

suvilakruntide maa; ühistute maa; aiandus või suvilaühistute üldmaa ja üldmaa. Seega on

planeeringulahendus kooskõlas kehtiva Haaslava valla üldplaneeringuga. Koostamisel

oleva Kastre valla üldplaneeringu (vastu võetud Kastre Vallavolikogu 28.11.2023 otsusega

nr 130) on planeeringuala maakasutuse juhtotstarve enamuselt elamumaa maa-ala ja

osaliselt puhke- ja virgestustegevuse maa-ala ning haljasala maa-ala.

AARDLA KÜLAS ASUVATE ANGERVAKSA JA KADAKAVÄLJA KATASTRIÜKSUSTE NING LÄHIALA DETAILPLANEERING

TERAV KERA OÜ

4

Kadaka tee 9 ja Kadaka tee (18501:001:1065 ja 18501:001:1070) maaüksustel kehtib

Kadaka maaüksuse detailplaneering (Haaslava Vallavalitsuse 18. märtsi 2008.a

korraldusega nr 59), mis peale käesoleva detailplaneeringu kehtestamist muutub kattuvas

osas kehtetuks.

Andmed planeeritavate maaüksuse kohta:

 nimi- Angervaksa (katastriüksus nr 18501:001:1499);

 maakasutuse sihtotstarve- 100% maatulundusmaa;

 pindala- 3,46 ha.

 nimi- Kadakavälja (katastriüksus nr 18501:001:1067),

 maakasutuse sihtotstarve- 100% maatulundusmaa;

 pindala- 17462 m2.

 nimi- Kadaka tee 9 (katastriüksus nr 18501:001:1064),

 maakasutuse sihtotstarve- 100% transpordimaa

 pindala- 2574 m2.



 nimi- Kadaka tee (katastriüksus nr 18501:001:1068),

 maakasutuse sihtotstarve- 100% ühiksondlike ehitiste maa;

 pindala- 1008 m2.

 nimi- Kadaka tee (katastriüksus nr 18501:001:1065),

 maakasutuse sihtotstarve- 100% transpordimaa

 pindala- 579 m2.

 nimi- Kadaka tee (katastriüksus nr 18501:001:1070),

 maakasutuse sihtotstarve- 100% transpordimaa

 pindala- 353 m2.

4. Arvestamisele kuuluvad planeeringud ja uuringud

 Tartu maakonnaplaneering 2030+;

 Kastre valla üldplaneering endise Haaslava valla territooriumi osas;

 Kadaka maaüksuse detailplaneering (Haaslava Vallavalitsuse 18.märtsi 2008.a

korraldus nr 59);

 Kobras AS poolt (litsents EG10171636-0001) poolt 11.03.2020. a. koostatud

geodeetiline alusplaan, töö number, töö nr 2020-047.

AARDLA KÜLAS ASUVATE ANGERVAKSA JA KADAKAVÄLJA KATASTRIÜKSUSTE NING LÄHIALA DETAILPLANEERING

TERAV KERA OÜ

5

5. Olemasoleva olukorra iseloomustus Planeeringuala asub Kastre vallas Aardla külas ja hõlmab Angervaksa, Kadakavälja, Kadaka

tee 9 ja Kadaka tee (18501:001:1065, 18501:001:1068 ja 18501:001:1070) maaüksusi.

Planeeringuala pindala on ligikaudu ca 5,7 ha. Planeeringuala asukoht on näidatud joonisel 1

Situatsiooniskeem.

5.1. Planeeringuala maakasutus

Angervaksa ja Kadakavälja maaüksuste maakasutuse sihtotstarve on maatulundusmaa 100%

ja Kadaka tee maaüksuste maakasutuse sihtotstarve on transpordimaa 100%. Kadaka tee 9

maaüksuste maakasutuse sihtotstarve on ühiksondlike ehitiste maa 100%.

Planeeringualal olemasolev hoonestus puudub.

5.2 Juurdepääsud ja teed

Planeeringualale on juurdepääs Sepa teelt ja Sepa tee kaudu Kadaka teelt. Sepa tee on

kahesuunalise liiklusega tee. Sepa tee on Tõrvandi-Roiu-Uniküla teest kuni planeeringuala

loodenurgani asfaltkattega, sealt edasi kruusakattega. Sepa tee on planeeringalaga piirnevas

osas kruusakattega 3,3 kuni 5,5 meetri laiune sõidutee. Mõlemal pool sõiduteed on

haljasribad, kõnniteed puuduvad. Tee koridori laius on 9,8 kuni 10,9 meetrit.

Kadaka tee on kahesuunalise liiklusega tee, mille kruusakattega sõidutee on 3,9 kuni 4,2

meetri laiune. Tegemist on varem planeeritud tupikteega, mis on aga jäänud

detailplaneeringus kavandatud kujul väljaehitamata, sh ei ole rajatud ümberpööramiskohta.

Mõlemal pool sõiduteed on haljasribad, kõnniteed puuduvad. Tee koridori laius on 7,8 kuni

10,0 meetrit.

5.3 Haljastus ja maastik

Ala on põhiliselt heinamaa. Planeeringuala põhja- ja idaküljes, Kadaka tee ääres, asub rida

okaspuid.

Reljeef on planeeringualal üsna tasane, maapinna absoluutkõrgused jäävad vahemikku 31.72-

33.87 meetrit. Planeeringuala kaguosas paiknevad mõned pinnasehunnikud. Kadakavälja

maaüksuse kagunurgas paikneb liigniiske ala.

Planeeringuala asub Maa-ameti põhjavee kaitstuse kaardi alusel nõrgalt kaitstud põhjaveega

alal. Eesti radooniriski levilate kaardi alusel paikneb planeeringuala alal, kus kohati võib

esineda kõrge radoonisisaldusega pinnaseid ja hoonete siseõhus võib olla radoonisisaldus

kõrge.

5.4 Tehnovõrgud

Angervaksa, Kadakavälja ja Kadaka tee 9 maaüksustel puuduvad ühendused

tehnovõrkudega. Üle planeeringuala kirde ja idaosa kulgevad side- ja madalpinge kaablid.

AARDLA KÜLAS ASUVATE ANGERVAKSA JA KADAKAVÄLJA KATASTRIÜKSUSTE NING LÄHIALA DETAILPLANEERING

TERAV KERA OÜ

6

Põhjas jääb lühikeses lõigus detailplaneeringualale ka madalpinge elektriõhuliin.

Planeeringualal asuvad drenaažitorustikud.

5.5 Kitsendused

Planeeringuala jääb Aardla polder maaparandussüsteemi (2102360010250001) maa-alale ja

Aardla Polder MPÜ (80596432) maaparandussüsteemi tegevuspiirkonna alale.

Planeeringualale ulatub elektri maakaabelliini kaitsevöönd, mis on piki kaabelliini kulgev ala,

mida mõlemalt poolt piiravad liini äärmistest kaablitest 1 m kaugusel paiknevad mõttelised

vertikaaltasandid. Planeeritava ala põhjaosale ulatub kuni 1 kV pingega elektriõhuliini

kaitsevöönd, mis on maa-ala ja õhuruum, mida piiravad mõlemal pool piki liini telge paiknevad

2 meetri laiused mõttelised vertikaaltasandid.

Lisaks ulatub planeeringualale ulatub sidekaabli kaitsevöönd, mis on 1 m kummalegi poole

kaabli telge.

Olemasoleva olukorra graafiline kujutis ja andmed planeeringuala naaberkinnistute kohta on

ära toodud joonisel 2 Olemasolev olukord.

6. Planeeringuala kontaktvööndi funktsionaalsed seosed Kastre vald on Tartumaa kaguosas asuv omavalitsus. Suuremateks keskusteks on Roidu ja

Võnnu alevikud. Planeeringuala paikneb Kastre valla loodepoolses osas Aardla külas ca 4,4

km kaugusel Tartu linna piirist (mööda teid).

Lähim bussipeatus, Aardlapalu, asub planeeringualast ca 500 m põhjasuunas Sepa tee ja

Tõrvandi-Roiu-Uniküla tee ristumiskohas. Lähim lasteaed asub Haaslava külas ja jääb

planeeringualast 3,1 km kaugusele. Lähim kool asub Ülenurme alevikus, planeeringualast ca

4,1-4,9 km kaugusel. Lähim kauplus Meie pood asub Haaslava külas, planeeringualast ca 2,8

km kaugusel.

Planeeringualale on olemasolev juurdepääs Sepa teelt, mis viib põhjasuunas 22140 Tõrvandi-

Roiu-Uniküla teele ja lõunasuunas 22141 Haaslava-Vana-Kuuste teele.

Planeeringualast lääne suunas asub Ropka-Ihaste looduskaitseala, Ropka-Ihaste linnuala

ning Ropka-Ihaste loodusala ning seal on ka III kategooria kaitsealuste liikide leiukohad (vt

täpsemalt joonis 2 Planeeringuala kontaktvööndi funktsionaalsed seosed).

Planeeringuala piirneb põhjast Rajala ja Kaldamänni maaüksustega, kirdest Kadaka tee (kü

tunnus 18501:001:1058) ja Kadaka tee 1a maaüksustega, idast Kadaka tee 1, Kadaka tee 3,

Kadaka tee 5 ja Kadaka tee 7 maaüksustega. Kagust piirneb planeeritav ala Loku ja Orasheina

maaüksustega, lõunast Sepavälja ja Aruheina maaüksusega ning läänest Sepa tee

Vapraveere maaüksusega.

Planeeringualast lääne ja lõuna suunda jäävad põllumassiivid. Planeeringualast ida- ja

põhjasuunas vahelduvad tihedamalt asustatud uuselamurajoonid hajusamalt paiknevate

õuealadega. Planeeringualale kõige lähemal olev elamurajoon asub idas, kus Kadaka teel

AARDLA KÜLAS ASUVATE ANGERVAKSA JA KADAKAVÄLJA KATASTRIÜKSUSTE NING LÄHIALA DETAILPLANEERING

TERAV KERA OÜ

7

paikneb neli kahekordset elamut koos abihoonetega. Elamute fassaadikatte materjalina on

põhiliselt kasutatud puitu. Elamutel on kelpkatused, mille katteks on katusekivi ja bituumen.

Elamud paiknevad krundi kesk- ja tagaosas ning ühtset ehitusjoon väljakujunenud ei ole.

7. Planeeringulahenduse kaalutlused ja põhjendused Planeeringulahenduse koostamisel on arvestatud hetkel kehtiva Haaslava valla

üldplaneeringuga, mille kohaselt on planeeringuala maakasutuse juhtotstarbeks elamuala.

Detailplaneeringuga kavandatakse planeeringualale 8 elamukrunti ridaelamute, 7 krunti

üksikelamute ja 5 krunti kas üksik- või kaksikelamute rajamiseks. Lisaks kavandatakse üks

avalikult kasutatav haljasala krunt ning neli tee ja tänava maa krunti.

Planeeringuga on ette nähtud laiendada ja asfalteerida Sepa tee planeeringuala lõpust kuni

riigimaanteeni ja ehitada välja valgustatud kõnnitee kuni riigitee äärse bussipeatuseni. Lisaks

on ette nähtud välja ehitada Kadaka tee koos ümberpööramiskohaga, mis on seni jäänud

tegemata.

Planeeringuala on sobiv elamute rajamiseks, kuna asub Aardla külas Ülenurme aleviku ja

Tartu linna läheduses, kus kõik vajalikud teenused on kättesaadavad. Detailplaneeringu

realiseerimisel laiendatakse olemasolevat elamurajooni, uusehitised muudavad piirkonda

ilmekamaks.

Käesoleva planeeringu realiseerimisel paraneb ka Sepa ja Kadaka teede olukord, kuna teid

laiendatakse ja asfalteeritakse ning ehitatakse välja kõnniteed. Piirkonna sõiduteede

laiendamine ja korrastamine ning kõnniteede ehitamine parandab liiklemistingimusi ja

liiklusohutust kogu piirkonna elanikel. Kuna Kadaka tee puhul on tegemist umbteega, siis

piirkonna kodanikele erakorralise abi (päästeamet või kiirabi) tagamiseks võimaliku õnnetuse

vm eriolukorra tekkimisel ehitatakse välja varujuurdepääs (tee-alasid ühendav kergliiklustee).

Planeeringuga kavandatakse Angervaksa ja Kadakavälja maaüksustele uue elamupiirkonna

rajamist, mis laiendaks varasema Kadaka kinnistu detailplaneeringuga kavandatut. Praegune

ruumilise struktuuri tühimik täieneb uute hoonetega ning mõjub juba arendatud elamupiirkonna

loomuliku jätkuna. Parema elukeskkonna loomiseks on suurt tähelepanu pööratud ala

haljastusele. Planeeringu koostamisel on suurt rõhku pööratud kõrghaljastusele ning parema

elukeskkonna tagamiseks on tänavate äärde planeeritud puuderivid, lisaks säilitatakse ka

Kadaka tee äärne männipuude rida. Nii avalikult kasutataval haljasala krundil kui

elamukruntidel on kohustus istutada 20% pindalast kõrghaljastust. Avalikult kasutatav

haljasala koos lastemänguväljaku ja pargialaga parandab piirkonna elanike vaba aja veetmise

võimalusi.

Planeeringuala naaberkinnistud on hoonestatud üksikelamute ja abihoonetega, seega ei

kaasne kavandatud tegevusega piirkonna ebaproportsionaalset tihenemist ega mitteomast

krundistruktuuri. Kruntimisel on tagatud maatükkide terviklikkus ja otstarbekas kuju ning

juurdepääs avalikult teelt. Kavandatav haakub juba lähipiirkonnas olemasolevate elamumaade

AARDLA KÜLAS ASUVATE ANGERVAKSA JA KADAKAVÄLJA KATASTRIÜKSUSTE NING LÄHIALA DETAILPLANEERING

TERAV KERA OÜ

8

üldasetuse põhimõtetega. Hoonete paigutamisel on silmas peetud olemasolevat hoonestust

ja seetõttu on ridaelamud privaatsuse tagamiseks paigutatud planeeringuala lääneossa ehk

olemasolevatest elamutest kõige kaugemale.

Kavandatav hoonestus on proportsionaalses mahus piirkonna hoonestusega ja kooskõlas

kehtiva Haaslava valla üldplaneeringuga. Hoonete arhitektuursete tingimuste määramisel on

silmas peetud piirkonna hoonestus- ja ehitustavasid.

8. Planeeringu lahendus

8.1. Planeeritava maa-ala kruntideks jaotamine

Planeeringuga moodustatakse kokku 25 krunti:

 8 ridaelamu maa krunti suurustega 2409 m2 kuni 2509 m2,

 5 krunti suurustega 1952 m2 kuni 2021 m2, kus lubatud nii kaksik- või üksikelamumaa

kasutamise otstarve,

 7 üksikelamu maa krunti suurustega 1575 m2 kuni 1722 m2,

 loodeosas haljasala maa krunt suurusega 4010 m2,

 4 tee ja tänava maa krunt suurustega 3282 m2, 5162 m2 ,391 m2 ja 364 m2.

Kruntide piirid ja andmed planeeritavate kruntide kohta on esitatud joonisel 4 Planeeringu

põhijoonis.

8.2. Kruntide ehitusõigus

Kruntide ehitusõigusega on määratud: 1) krundi kasutamise sihtotstarve; 2) hoonete suurim

lubatud arv krundil; 3) hoonete suurim lubatud ehitisealune pind; 4) hoonete lubatud

maksimaalne kõrgus. Planeeritud kruntide ehitusõigus on esitatud joonisel 4 Planeeringu

põhijoonis.

Kruntidele POS 2 kuni POS 9 on lubatud igale krundile ehitada 1 ridaelamu + 1

ühiskasutatav abihoone, mis sisaldab nii ehitusloa kui ka ehitusteatise (ehitisealuse

pindalaga 20-60 m² ja kuni 5 m kõrge) kohustuslikke hooneid.

Lisaks ehitusõigusega määratud hoonetele on lubatud ridaelamu kruntidel püstitada 2, vaid

kõikide bokside peale ühiskasutavaks otstarbeks ette nähtud, kuni 20 m² ja kuni 5 m

kõrgust hoonet (nt jalgrataste varjualune, prügimaja), mis võivad paikneda väljaspool

hoonestusala. Ridaelamukruntidel ei ole lubatud bokside juurde rajada eraotstarbelist

abihoonet ega kuni 20 m² ehitisealuse pindalaga hoonet ega muud väikerajatist (nt grillmaja,

kasvuhoone vms). Kui ühiskasutatav väikeehitis jääb naaberkinnistu piirile lähemale kui 4 m,

peab hoone asukoha kooskõlastama vastava naaberkinnistu omanikuga.

Kruntidele POS 10 ja POS 21 on lubatud krundile ehitada 1 elamu + 2 abihoonet, mis

sisaldab nii ehitusloa kui ka ehitusteatise (ehitisealuse pindalaga 20-60 m² ja kuni 5 m kõrge)

kohustuslikke hooneid.

AARDLA KÜLAS ASUVATE ANGERVAKSA JA KADAKAVÄLJA KATASTRIÜKSUSTE NING LÄHIALA DETAILPLANEERING

TERAV KERA OÜ

9

Lisaks ehitusõigusega määratud hoonetele võib kruntidele POS 10 kuni POS 21 ehitada

kaks kuni 20 m² ehitisealuse pindalaga ja kuni 5 m kõrgust hoonet (nt grillmaja,

kasvuhoone vms). POS 10 kuni POS 21 kruntidel kuni 20 m² ehitisealuse pindalaga ja kuni 5

m kõrgused hooned peavad paiknema hoonestusalas, nende püstitamisel peab arvestama

tuleohutuskujasid ning hooned arvestatakse lubatud ehitisealuse pinna sisse. Hoonete

asukoht peab haakuma elamu ja abihoonetega ning nende asukoht ja visuaalne lahendus

peab olema kooskõlastatud omavalitsusega.

Ehitiste kasutamise otstarbe määramise aluseks on võetud „Ehitise kasutamise otstarvete

loetelu“ majandus- ja taristuministri 02.06.2015. määrus nr 51.

Kruntide POS 2 kuni POS 9 ehitiste lubatud kasutamise otstarbed on:

 11221 ridaelamu;

 12744 elamu abihoone.

Kruntide POS 10 kuni POS 14 ehitiste lubatud kasutamise otstarbed on:

 11102 kaksikelamu;

 11101 üksikelamu;

 12744 elamu abihoone.

Kruntide POS 15 kuni POS 21 ehitiste lubatud kasutamise otstarbed on:

 11101 üksikelamu;

 12744 elamu abihoone.

8.3. Kruntide hoonestusala piiritlemine

Detailplaneeringuga on määratud POS 2 kuni POS 21 kruntidele hoonestusalad, mille piires

võib rajada ehitusõigusega määratud hooneid (nii ehitusloa kui ka ehitusteatise kohustuslikke

hooneid). Väljapoole hoonestusalasid on hoonete ja rajatiste püstitamine keelatud.

Hoonestusalade piires on lubatud ka teede, parklate ja haljasalade kavandamine.

Planeeritud hoonestusalad on seotud kruntide piiridega. Joonisel nr 4 Planeeringu põhijoonis

näidatud hoonestusalad on kruntidel suuremad, kui tegelik lubatud suurim ehitisealune pind.

Suurem hoonestusala lubab vabamalt valida projekteerimise käigus hoonete kuju ja

konfiguratsiooni, arvestades hoonetevahelise vähima lubatud kaugusega. Hoonete vahelised

vähimad lubatud kaugused on esitatud pkt. 8.7. Planeeringu joonisel 4 on toodud

planeeritavate elamute illustratiivne võimalik maht ja asukoht hoonestusalades.

Planeeritavatele ridaelamukruntidele POS 2 kuni POS 9 on määratud kohustuslik

ehitusjoon 15,5 m kaugusele tänava poolsest krundi piirist. Kohustuslikul ehitusjoonel

peab paiknema ridaelamu domineeriva seina maht, lisamahud võivad paikneda

AARDLA KÜLAS ASUVATE ANGERVAKSA JA KADAKAVÄLJA KATASTRIÜKSUSTE NING LÄHIALA DETAILPLANEERING

TERAV KERA OÜ

10

ehitusjoone suhtes taanduvana. Varikatused ja trepid ja muud väiksemad hoonemahud võivad

ulatuda üle kohustusliku ehitusjoone, kuid peavad paiknema hoonestusalas.

Planeeritavatele kruntidele POS 10 kuni POS 20 on määratud kohustuslik ehitusjoon

10,0 m kaugusele tänava poolsest krundi piirist. Kohustuslikul ehitusjoonel peab

paiknema elamu domineeriva seina maht, lisamahud võivad paikneda ehitusjoone suhtes

taanduvana. Varikatused ja trepid ja muud väiksemad hoonemahud võivad ulatuda üle

kohustusliku ehitusjoone, kuid peavad paiknema hoonestusalas.

Krundile POS 21 kohustuslikku ehitusjoont ei määrata, kuna seal pool Kadaka teed ei ole

välja kujunenud kindlat ehitusjoont.

8.4. Arhitektuurinõuded ehitistele

Hoonete projekteerimisel POS 2 kuni POS 21 kruntidele arvestada joonisel nr 4 Planeeringu

põhijoonis toodud arhitektuursete tingimustega. Uute hoonete lõplik asukoht, mahuline

liigendatus ja välisviimistlus määratakse konkreetse hoone arhitektuur-ehitusliku projektiga.

Olulisemad arhitektuurinõuded ehitistele:

 Kavandatava hoone arhitektuur peab arvestama ümbritseva ehituslaadiga, olema

kaasaaegne, keskkonda väärtustav ja keskkonna arhitektuurset kvaliteeti parandav.

 Krundile ehitatavad hooned ja rajatised peavad moodustama stiililiselt ühtse ja

tervikliku kompleksi. Ühele krundile projekteeritavate erinevate hoonete juures tuleb

kasutada ühesuguseid materjale ning kokkusobivat värvilahendust. Hoonete

värvilahenduses eelistada looduslähedasi ja vähedomineerivaid toone.

 Ridaelamu esifassaad peab olema liigendatud. Nt kasutada erinevaid

fassaadikujundamise võtteid (erinevate erkerite või prantsuse rõdude kasutamine

esifassaadil, erinevate materjalidega fassaadi liigendamine jms). Ei ole lubatud

kavandada kogu ehitusjoone ulatuses sirget ja sileda krohvitud fassaadiga hoonet.

 Ridaelamutel võib olla samaväärne lahendus, kuid peab olema kasutatud varieeruvust

nt värvilahenduses, fassaadimaterjali kasutuses või lisamahtudes (nt rõdud, terrassid,

katusealused) jne.

 Elamute fassaad tuleb projekteerida avaliku tee poole.

 Välisviimistlusmaterjalid peavad olema kaasaaegsed, kvaliteetsed ja ajas

vastupidavad.

 Päikesepaneelid sulandada arhitektuursesse terviklahendusse. Paneelid või nendega

kaetavad osad kavandada osaks arhitektuursetest elementidest või fassaadist.

Keelatud on:

 Imiteerivad materjalid, ümarpalk välisviimistlusena või imiteerida palkmaja ilmet.

Intensiivsed ja „ultra“ -värvitoonid.

AARDLA KÜLAS ASUVATE ANGERVAKSA JA KADAKAVÄLJA KATASTRIÜKSUSTE NING LÄHIALA DETAILPLANEERING

TERAV KERA OÜ

11

Hoonete projekteerimisel planeeritud kruntidele arvestada tabelis 1 lk 11 toodud

arhitektuursete tingimustega.

Tabel 1. Hoonestuse arhitektuursed nõuded

Hoone lubatud korruselisus Vt tabel joonisel 4 Planeeringu põhijoonis.

Lubatud katusekalde vahemik Vt tabel joonisel 4 Planeeringu põhijoonis.

Katuseharja kulgemise suund Põhimaht peab olema paralleelselt või risti tänavaga, lisamahud võivad olla lahendatud tänava suhtes ka teise nurga all.

Kohustuslik ehitusjoon POS 2 kuni POS 9 ridaelamukruntidel 15,5 m kaugusel tänavapoolsest piirist.

POS 10 kuni POS 20 kruntidel 10,0 m kaugusel tänavapoolsest piirist.

POS 21 kohustuslikku ehitusjoont ei määrata.

Katuse tüüp Kruntidel POS 2 kuni 20 on lubatud lame- ja kaldkatus.

Krundil POS 21 on lubatud kelpkatus.

Katusekatte materjalid Lahendatakse projekteerimise käigus. Katuseplekk või – kivi, lamekatustel ka rullmaterjalid jm kvaliteetne ja nõuetele vastav materjal.

Katusekatte värvid Must, tumehall, pruun

Põhilised välisviimistlusmaterjalid

Puit, kivi, krohv, klaas, betoon (soovitavalt kombineeritult) jm kvaliteetne ja nõuetele vastav materjal.

±0,00 sidumine Lahendatakse hoonete projekteerimise käigus. Sokli lubatud kõrgus on kuni 50 cm maapinnast.

8.5. Tänavate maa-ala piirid, liiklus- ja parkimiskorraldus

Planeeringualale on juurdepääs Sepa teelt. Kuna Sepa tee on kitsas, siis on ette nähtud

planeeringualaga piirnev Sepa tee lõik alates riigimaanteest kuni detailplaneeringuala lõpuni

laiendada 5,5 m laiuseks ja asfalteerida.

Lisaks on ette nähtud ehitada 2,0 m laiune asfalteeritud ja valgustatud kõnnitee Olivia teelõik

maaüksusele kuni riigitee äärse bussipeatuseni. Detailplaneeringualast kuni Olivia teelõik

maaüksuseni säilib olemasolev tee segaliiklusega alana.

Planeeringuala kruntidele on juurdepääsuks planeeritud uued tänavad algusega Sepa ja

Kadaka teelt, millede tee koridorid on ette nähtud laiendada 12,0 meetri laiusteks.

Planeeringuala põhja- ja idapiirile jääv Kadaka tee (kü tunnus18501:001:1068) osal on ette

nähtud sõidutee laiendada 5,6 meetri laiuseks ja asfalteerida ning ehitada 2,0 m laiune

kõvakattega kõnnitee.

Planeeritud tänavate koridorid on 12,0 meetri laiused ning planeeritud asfaltkattega sõiduteed

on 5,6 meetri laiused. Ühele poole sõiduteid on planeeritud 2,0 meetri laiused kõvakattega

kõnniteed. Ohutuse tagamiseks tuleb kõnnitee eraldada sõiduteest kõrgendatud äärekiviga.

AARDLA KÜLAS ASUVATE ANGERVAKSA JA KADAKAVÄLJA KATASTRIÜKSUSTE NING LÄHIALA DETAILPLANEERING

TERAV KERA OÜ

12

Puuderivide jaoks on planeeritud sõiduteede kõrvale 3,0 m haljasribad ja kõnnitee serva 2,0

meetri laiused haljasribad koos sademevee kraavidega.

Tuleohutuslikult tuleb tagada igale ehitisele juurdepääs päästetöödeks (SIM 30.03.2017 a

määrus nr 17 § 50) ja vältida tuleb umbteid ehk tupikuid. Umbtee pikkusena aktsepteeritakse

maksimaalselt kuni 150 m pikkust teelõiku. Kadaka teel on tupiktee pikkus pikem. Et oleks

võimalik õnnetuse vm eriolukorra tekkimisel tagada piirkonna kodanikele erakorraline abi

(päästeamet või kiirabi) on ette nähtud alternatiivse juurdepääsuna kasutada Kadaka tee ja

planeeritud tee (POS 23) ühendusteena kavandatud kergliiklusteed (vt joonis 4 Planeeringu

põhijoonis).

Planeeritud tänavakoridori elementide, Sepa ja Kadaka tee laienduste põhimõtteline lahendus

on esitatud joonisel 4 Planeeringu põhijoonis, täpne tehniline lahendus (teekalded,

liikluskorraldus koos liiklusmärkidega jms) antakse edasise projekteerimise käigus.

Ridaelamukruntidel POS 2 kui POS 9 on joonisel 4 kavandatud kruntidele täpsed

juurdepääsude asukohad. Kruntidel POS 10 kuni POS 21 on joonisel 4 Planeeringu põhijoonis

näidatud krundi külg, kust on lubatud rajada juurdepääsutee. Juurdepääsuteede täpne

asukoht ja tehniline lahendus (sh truubid) lahendatakse elamute projekteerimise käigus.

Juurdepääsu lubatud maksimaalne laius on 4,5 m. Kruntidel POS 10 kuni POS 14 on

kaksikelamute ehitamisel lubatud tänavalt rajada kuni 2 juurdepääsuteed, et võimaldada

mõlemal korteril ilmkaarte suhtes parimat ruumide lahendust ja vähendada liigse

manööverdusala tekkimist hooneesisel õuealal. Kuna tegemist on kvartalisisese tänavaga,

mida kasutavad valdavalt kaksikelamud ise, siis ei halvenda kaks juurdepääsuteed

liiklemistingimusi.

Juurdepääsuteed (sh truubid) peavad olema rajatud enne tänavale kasutusloa taotlemist.

Kadaka tee 1, 3, 5 ja 7 kruntidel säilivad olemasolevad juurdepääsude asukohad. Tänava ja

kraavide ehitamisel rekonstrueeritakse Kadaka tee kruntidel tänava maa-alale jäävad

juurdepääsuteed ja paigaldatakse truubid.

Krundid POS 22, POS 23, POS 24 ja POS 25 on planeeritud tee ja tänava maa kruntideks ja

kavandatud avalikku kasutusse jääva aladena, mille avalikult kasutatavaks teeks määramine

toimub Ehitusseadustikus sätestatud korra alusel ja võõrandatakse vallale tasuta.

Parkimine tuleb lahendada krundisiseselt, tee maa-alal parkimine, sh manööverdamine

on keelatud. Joonisel 4 Planeeringu põhijoonis on näidatud ridaelamu kruntide illustreeriv

võimalik parkimislahendus. Ridaelamu krundil peab olema tagatud iga boksi kohta vähemalt 2

parkimiskohta ja lisaks veel 2 kohta külalistele. Kaksikelamu kruntidel peab olema tagatud

korteri kohta vähemalt 2 parkimiskohta. Vastavalt EVS 843:2016 „Linnatänavad“

parkimisnormidele, peab väike-elamute alale jääval elamu krundil tagama vähemalt 3

parkimiskohta. Parkimiskohtade arv ja täpne paigutus täpsustatakse edasise projekteerimise

AARDLA KÜLAS ASUVATE ANGERVAKSA JA KADAKAVÄLJA KATASTRIÜKSUSTE NING LÄHIALA DETAILPLANEERING

TERAV KERA OÜ

13

käigus. Parkimisalade edasisel projekteerimisel arvestada sh Ehitusseadustiku §65¹ lg 4-ga,

mis reguleerib elektriauto laadimistaristut.

Sõidusuunad, planeeritud sõiduteed ja kõnniteed ning juurdepääsud kruntidele on esitatud

joonisel nr 4 Planeeringu põhijoonis.

8.6. Haljastuse ja heakorrastuse põhimõtted

Planeeringuala loodeossa on kavandatud piirkonda teenindav avalikult kasutatav haljasala

maa krunt POS 1, mis võõrandatakse vallale tasuta. Puhkeala peab pakkuma tegevusi vaba

aja veetmiseks erinevatele vanusegruppidele, koos seda toetava taristu ja haljastusega, olema

mitmeotstarbeline ja kasutatav aastaringselt, sisaldama vähemalt laste mänguväljakut, mis

pakuks tegevusi erinevatele vanuserühmadele, (täiskasvanutele) sportimis- (nt välijõusaal või

universaalne palliväljak) ja istumisvõimalusi.

Avalikult kasutatav ala peab toimima piirkonda teenindava ühiskasutatava rohealana

sisaldades endas kõrghaljastust ja mänguväljakut koos pinkide ja prügikastidega.

Planeeringujärgselt tuleb koostada krundile POS 1 terviklik projekt (selle osana ka

haljastusprojekt), milles määratakse rajatava välisvalgustuse, väikevormide, mänguvahendite,

pinkide ja haljastuse põhimõtted, paiknemine ja olemus. Mänguväljaku katend peab olema

valitud vastavalt inventari ohutusnõuetele, kas muru, liiv või elastne tehiskate.

Planeeritud tee maa-aladele on ette nähtud üheliigiliste puude rivi (puude vahekaugus ca 9,5

m), mille rajamine on kohustuslik. Ridaelamute tänavapoolsele krundipiirile on planeeritud

hekk, mille rajamine on soovituslik. Ülejäänud planeeritava kõrghaljastuse asukohad joonisel

4 on illustratiivsed ja täpsustuvad projekti staadiumis. Istutamise kohustusega kõrghaljastuse

ehk istutatava puuistiku min lubatud kõrgus on 2,5 m, tüve min läbimõõt 3,5 cm.

Planeeritud üldkasutatav ala on planeeritud väiksem kui 10% planeeringualast, kuid

põhjendatud juhtudel on lubatud kohalikul omavalitsusel kaalutlusotsuse alusel antud tingimus

asendada mõne muu kompenseeriva meetmega (nt avaliku infrastruktuuri arendamisega).

Käesoleva detailplaneeringuga on kompenseerivaks meetmeks Sepa tee laiendamine 5,5 m

laiuseks ja asfalteerimine alates riigimaanteest kuni detailplaneeringualani (775 m pikkune

teelõik) ning valgustatud kõnnitee ehitamine (Olivia teelõik maaüksusele) kuni riigitee äärse

bussipeatuseni (230 m). Lisaks ehitatakse välja ühisveevärk ja -kanalisatsioon kuni

detailplaneeringualani (1400 m veetorustikku ja 1038 m kanalisatsioonitorustikku).

Ridaelamu kruntidel tuleb ehitusprojekti koostamisel näidata lumekoristusel tekkiva lume

ladustamise alad.

Elamumaa kruntidel tuleb olemasoleva haljastuse likvideerimisel ja uue rajamisel arvestada

järgnevaga:

 Krundid peavad olema heakorrastatud.

AARDLA KÜLAS ASUVATE ANGERVAKSA JA KADAKAVÄLJA KATASTRIÜKSUSTE NING LÄHIALA DETAILPLANEERING

TERAV KERA OÜ

14

 Kruntide POS 1 kuni POS 21 kõrghaljastuse osakaal peab olema vähemalt 20%

krundi pinnast (täiskasvanud puude võra pindala järgi).

 Kadaka teel tuleb säilitada maksimaalselt väärtuslik kõrghaljastus. Lubatud on

likvideerida otseselt juurdepääsuteede ja tehnorajatiste ehitusele ette jäävad puud,

samuti ohtlikud puud.

 Tagatud peab olema nähtavus kruntidelt väljasõidul.

 Soovitav on, et puud jäävad hoonetest vähemalt puu maksimaalse võralaiuse võrra

eemale.

 Kõrghaljastuse likvideerimisel ja rajamisel tuleb arvestada tehnovõrkude tegeliku

paigutusega. Haljastamisel ei tohi tehnovõrgu peale ja selle kaitsevööndisse istutada

kõrghaljastust. Tehnovõrkude rajamisel on soovitatav paigaldada puude läheduses

kaabel kaitsetorusse.

Piirded

Krundi piirile piirdeaia ehitamine ei ole kohustuslik, kuid krundi piirid tuleb looduses visuaalselt

markeerida (omandi piiride märgistamine, avalikkusele suunatud info).

Piirete rajamisel kruntidele tuleb arvestada järgnevaga:

 Piirded peavad moodustama hoonetega ühtse terviku.

 Ristmikul või ristmiku lähialal paiknevad piirded ei tohi halvendada nähtavust ristmikul.

Läbipaistmatute piirdeaedade rajamine on keelatud. Piirde rajamisel arvestada

lumelükkamisega (piirde kaugus sõiduteest vähemalt 1,5 meetrit). Teede

ristumiskohtade juures asuvatel kruntidel ei tohi piire olla läbipaistmatu ja piirde nurk ei

tohi ristumisel olla 90 kraadiga, et tagada ohutus. Piirete kavandamisel tuleb esitada

ehitusteatis ja ehitusprojekt.

 Kruntide POS 2 kuni POS 21 tänavapoolsele krundi piirile on lubatud rajada kuni

1,5 m kõrgune läbipaistev piire. Tänavapoolsetel piiretel on lubatud kasutada kuni

20 cm kõrguseid betoonsokleid. Jalg- ja sõiduväravate kujunduses on lubatud

kasutada elamuga sobivaid müürifragmente.

 Kruntide POS 2 kuni 21 krundipiiride vahelise piirde rajamisel on lubatud

võrkaed- või võrkaed (sh võrkpaneelaed) kombineeritud hekiga kõrgusega 1,5 m

maapinnast.

 Krunti võib piirata ka ainult hekiga.

 Kruntidele rajatavad piirded peavad tüübilt ja värvitooni(de)lt sobima ümbritseva

keskkonnaga, hoonete tüübi, värvitooni(de)ga ja välisviimistlusmaterjalidega.

 Ridaelamutel on lubatud piire rajada ridaelamubokside vahele kui külg ei piirne

tänavaga ning kus piirded jääksid elamute vahele ja tekitaksid siseõue, mis pole

avalikult vaadeldav. Ridaelamu bokside õuealade eraldamisel piiretega peab

AARDLA KÜLAS ASUVATE ANGERVAKSA JA KADAKAVÄLJA KATASTRIÜKSUSTE NING LÄHIALA DETAILPLANEERING

TERAV KERA OÜ

15

kasutama ühesuguse kõrguse, materjali ja värviga piirdeid. Lubatud on kasutada

võrkaeda (sh võrkpaneelaed) või võrkaeda (sh võrkpaneelaed) kombineeritud

hekiga. Bokside õuealade piirdeaiad peavad ulatuma ühekaugusele ning piirete

kõrgus ei tohi olla üle 1,5 m. Tagatud peab olema, et ka heki kõrgus ei ületaks 2,5

m. Soovitav on vältida lausalist elupuuhekkide kasutamist.

 Ridaelamu juurde piirde rajamise eelduseks on, et ehitisteatise ja ehitusprojekti

esitamisel vallale tuleb esitada ka notariaalne kasutuskord, milles on märgitud

ühiskasutuses olev ala, mida kasutatakse ja hooldatakse kõigi omanike poolt ühiselt

ning ridaelamuboksi omaniku ainukasutatav ala, millel toimetab ainult ridaelamuboksi

omanik.

8.7. Ehitistevahelised kujad

Ehitamisel tuleb arvestada tuleohutusklasside ja hoonetevaheliste kujadega vastavalt

Siseministri 30. märts 2017.a. määrusele nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded“.

Detailplaneeringualal lubatud naaberkinnistutel asuvate hoonetevaheline tuleohutuskuja peab

olema vähemalt 8 m. Kui naaberkinnistutel asuvate hoonetevahelise kuja laius on alla 8 m,

tuleb tule leviku piiramine tagada ehituslike või muude abinõudega. Ehitiste täpne

tulepüsivusklass määratakse projekteerimise käigus.

8.8. Tehnovõrkude ja –rajatiste asukohad

Planeeringuga esitatakse tehnovõrkude põhimõtteline lahendus, mida täpsustatakse

projekteerimise käigus. Projekteerimisel võib planeeritud tehnovõrkude ja rajatiste asukohta

täpsustada koostöös kõigi tehnovõrguvaldajatega. Tehnovõrguliinid tuleb projekteerida maa-

alustena. Lokaalsed vee- ja kanalisatsioonilahendused kruntidel on keelatud.

Tehnovõrkude asukohad on kajastatud joonisel 5 Tehnovõrkude joonis.

8.8.1. Veevarustus ja tuletõrjevesi

Veevarustus on lahendatud vastavalt AS Emajõe Veevärk poolt 31.07.2023 väljastatud

tehnilistele tingimustele TT-23-00108.

Planeeritavate kruntide veega varustamiseks on ette nähtud alates olemasolevast AS Emajõe

Veevärk ühisveevärgi torustiku liitumispunktist Männi tee 6 (18501:001:0841) krundi juures

kuni planeeritavate kruntideni uued veetorustikud. Planeeringuala igale planeeritavale

kinnistule on ete nähtud eraldi veevarustuse liitumispunkt (täpne asukoht antakse

projekteerimisel). Liitumispunkt asub toru ja kinnistu piiri ristumiskohas. Kinnistu piirist kuni üks

meeter väljaspoole kinnistu piiri näha tee maakraan. Veetorustik on planeeritud

planeeringualas ringvõrguna.

AARDLA KÜLAS ASUVATE ANGERVAKSA JA KADAKAVÄLJA KATASTRIÜKSUSTE NING LÄHIALA DETAILPLANEERING

TERAV KERA OÜ

16

Detailplaneeringuga on ette nähtud võimalus liituda Kadaka tee kinnistutel planeeritava ala

vee- ja kanalisatsioonitorustikega. Samuti on ette nähtud perspektiivsed vee- ja

kanalisatsioonitorustikud Sepa teel lõuna suunas.

Planeeritav arvutuslik maksimaalne veetarbimine planeeringualal kokku on 29,3 m³/d

(maksimaalselt kuni 65 peret ja 0,45 m³/d pere kohta).

Tuletõrje veevarustus on lahendatud lokaalselt, kuna käesoleval hetkel ja ka tulevikus ei ole

võimalik veetorustikust saada tuletõrjehüdrandi jaoks vajalikus koguses ja survega

tuletõrjevett.

Tuletõrjevee tagamisel tuleb arvestada siseministri 18.02.2021 a. määrusega nr 10

„Veevõtukoha rajamise, katsetamise, kasutamise, korrashoiu, tähistamise ja teabevahetuse

nõuded, tingimused ning kord“, mille § 7 lg 6 alusel I kasutusviisiga hoonel loetakse

veevõtukoha veeallikas piisavaks veekoguseks vähemalt 30 m³. Detailplaneeringuala

veevarustuse lahendamiseks on planeeritud üldkasutatava maa krundile (POS 1) ja tee maa-

alale (POS 25) maa-alused tuletõrje veemahutid mahutavusega 30 m3 koos tarnetorude ja

kuivhüdrantidega (4 tk). Tagatud on, et veevõtukohad jääb planeeritud elamutele lähemale kui

200 m. Tagatud on nõue, et veevõtukoht on peab jääma ehitisest vähemalt 30 m kaugusele,

et tagada päästehnika ohutus.

Tuletõrje veevõtukoht tuleb välja ehitada ja tähistada vastavalt kehtivale seadusandlusele.

8.8.2. Kanalisatsioon ja sademevesi

Kanalisatsioonivarustus on lahendatud vastavalt AS Emajõe Veevärk poolt 31.07.2023

väljastatud tehnilistele tingimustele TT-23-00108.

Planeeritavate kinnistute reovee ärajuhtimiseks on ette nähtud uus

reoveekanalisatsioonitorustik alates planeeritavatest kinnistutest kuni AS Emajõe Veevärk

isevoolse ühiskanalisatsioonitorustikuni Männi tee 1 (18501:001:0806) krundi juures. Igale

kinnistule on ette nähtud eraldi reoveekanalisatsiooni liitumispunkt. Liitumispunkt projekteerida

toru ja kinnistu piiri ristumiskohas. Kuna kõrguslikult ei ole võimalik planeeringualalt reovett

isevoolselt ära juhtida, siis on planeeritava ala reovee ärajuhtimiseks ette nähtud

reoveepumpla. Planeeringuala kruntide reovesi on ette nähtud juhtida reoveepumplasse

isevoolselt.

Sademe- ja drenaaživee juhtimine olmekanalisatsioonitorustikku ei ole lubatud.

Sademevee lahendus planeerimisel on tehtud koostööd Põllumajandus- ja Toiduametiga.

Planeeringuala jääb Aardla polder maaparandussüsteemi (2102360010250001) maa-alale ja

Aardla Polder MPÜ (80596432) maaparandussüsteemi tegevuspiirkonna alale.

Kuna planeeringualal on tegemist endise looduslikult liigniiske alaga, mille praegune seisund

on saavutatud tänu maaparandusrajatistele (dreenid). Kunagine põllumajanduslikuks

kasutuseks kavandatud niiskusrežiim ei pruugi olla piisav ehitustegevuseks, siis

Põllumajandus- ja Toiduamet soovitusel on olemasolev põllumajandusdrenaaž ette nähtud

AARDLA KÜLAS ASUVATE ANGERVAKSA JA KADAKAVÄLJA KATASTRIÜKSUSTE NING LÄHIALA DETAILPLANEERING

TERAV KERA OÜ

17

likvideerida ja asendada kraavitusega. Planeeritud on ühendada POS 21 juures olevad

drenaažitorud, et tagada piirnevatele maatulundusmaadele jääva drenaažisüsteemi toimimine.

Lisaks on Aruheina maaüksuse drenaažisüsteemide toimimiseks ette nähtud tõsta ümber

(asendada samaväärsega) planeeringuala edelanurgas paiknev drenaažikaev Aruheina

maaüksuse loodenurka ja taastada drenaažisüsteemi ühendus üle Sepa tee jääva

drenaažisüsteemiga (vt joonis 5). Olemasolevaid drenaažitorustikke ühendava

drenaažikollektori läbimõõt täpsustatakse edasisel projekteerimisel.

Kui planeeringu kehtestamise järgselt maaparandussüsteemi kasutusotstarve planeeringuala

piires lõpeb, muutub krundile POS 21 ja selle lähedusse planeeritud drenaažitorustik

kollektoreesvooluks ja drenaažitorustikule hakkab kehtima eesvoolu kaitsevöönd.

Kollektoreesvool peab jääma toimima ja igakordsele kinnistu omanikule jääb hoiukohustus

(MaaParS § 51 lg 5 p2 ja lg 6). Vastavalt Maaparandusseaduse § 48 lg 3 eesvoolu

kaitsevööndis tohib ehitada muud ehitist, mis ei ole maaparandussüsteemi hoone ega rajatis,

üksnes juhul, kui selle ehitamine on ehitusloa menetluse või ehitusteatise esitamise käigus

Põllumajandus- ja Toiduametiga kooskõlastatud. Eesvoolu kaitsevööndis peab hoiduma

tegevusest, mis võib kahjustada eesvoolu ja sellel paiknevat rajatist, takistada selle

nõuetekohast toimimist või maaparandushoiutöö tegemist, sealhulgas ei tohi rajada

kõrghaljastust ega püsivat piirdeaeda ning tõkestada juurdepääsu eesvoolule ega selle

rajatisele (alus: MaaParS § 48).

Planeeringujärgselt tuleb koostada kogu alale terviklik sademeveeprojekt.

Sademeveekraavid, drenaažikaevu ümbertõstmine ja ühendavad drenaažikollektorid

tuleb välja ehitada kogu alal korraga samaaegsel.

Suuremahuline maapinna tõstmine alal on keelatud, et vältida maapinna täitmise ja

tihendamise mõju piirkonna veerežiimile. Tee maa-alale kruntide piiridele ja Sepa teele (kü

tunnus 18501:001:1442) sõidutee kõrvale on planeeritud sademeveekraavid, mille kaudu

toimub tänava sademevee ärajuhtimine Aardlapalu kraavi. Kuna vahetult enne Aardlapalu

kraavi tõuseb maapind, siis on vajalik sademevesi Aardlapalu kraavi pumbata. Pumpla

orienteeruv asukoht on näidatud joonisel 5/1 paikneval skeemil nr 1 Sepa tee äärde. Pumpla

täpne lahendus antakse sademevee projektiga.

Kruntide vertikaalplaneerimine lahendatakse projekteerimise käigus. Vajadusel on lubatud

reljeefi korrigeerida hoonet ümbritsevatel aladel, juurdepääsuteedel ja parkimisaladel, et oleks

tagatud sademevee äravool. Kruntide maapinna kõrguste muutmine ei tohi halvendada

naaberkruntide olukorda. Sademevesi kas juhitakse tee maa-alal paiknevasse

sademeveekraavi (v.a. katuse sademevesi) või immutatakse kruntide siseselt (nt

killustikpadjast immutusala, immutusplokkide vms abil). Lubatud on juhtida sademeveekraavi

ka Kadaka tee 1, 3, 5 ja 7 kruntide sademevesi. Katuse vett ei tohi juhtida otse kraavi,

katuse sademeveed koguda kastmiseks (maa-alusesse) mahutisse, immutada omal krundil

AARDLA KÜLAS ASUVATE ANGERVAKSA JA KADAKAVÄLJA KATASTRIÜKSUSTE NING LÄHIALA DETAILPLANEERING

TERAV KERA OÜ

18

või juhtida kraavi viibega. Kruntidel kasutada keskkonnasõbralik ja veerežiimi ühtlustavaid

sademeveelahendusi nagu nt väikese äravooluteguriga pinnakatteid, puhverriba,

kokkuvooluaega pikendavat vertikaali, nõva, viibetiiki vm lahendusi. Sademeveekraavide (sh

sademeveekraavi sügavus, kalded jms) täpne lahendus tuleb anda edasise projekteerimise

käigus. Sademeveekraavide projekteerimisel kasutada puhverdamist. Ehitusloa või muu loa

andja kooskõlastab Põllumajandus- ja Toiduametiga ehitusprojekti või taotluse, mille kohaselt

soovitakse juhtida väljaspool maaparandussüsteemi koondatud vesi (edaspidi lisavesi)

eesvoolukraavi. Väljaspool ehitusloa või muu loa menetlust võib lisavett eesvoolu või

kuivenduskraavi juhtida üksnes Põllumajandus- ja Toiduameti loal (MaaParS §53 lg 1).

Tagatud peab olema maaparandusühistu loomine vms lahendus, mis võimaldab tagada

sademevee juhtimise hoolduskulude katmise (vee juhtimisel maaparanduse eesvooludesse,

sh pumba). Garanteeritud peab olema hooldustasu kompenseerimise nõude edasikandumine

uutele omanikele, kui omandisuhted peaksid muutuma.

Sademevesi juhtida pinnasesse ja kraavi vastavalt Veeseaduse §-s 129 nõuetele.

Olemasolevad pinnasehunnikud on ette nähtud laiali ajada ja maapind tasandada.

Vertikaalplaneerimine ja sademevee ärajuhtimiseks vajalikud kalded lahendatakse hoone

ehitusprojektiga. Projekti koostamisel tuleb tagada sademevee mittevalgumine

kõrvalmaaüksustele.

8.8.3. Elektrivarustus ja välisvalgustus

Elektrivarustus on lahendatud vastavalt Elektrilevi OÜ poolt 10.07.2023 väljastatud tehnilistele

tingimustele nr 454218.

Detailplaneeringualale on koormuskeskmesse planeeritud uus komplektalajaam. Uue

alajaamade toide on planeeritud 10 kV maakaabelliiniga Kuuste 110/10 AJ Fiider Haaslava

õhuliini mastist M94 (vt joonis 5 tehnovõrkude joonis), mis asub Tuule kinnistul

(29101:001:1580). Uuest planeeritud alajaamast on ette nähtud planeeritud kruntidele eraldi

fiidrite ringtoiteliinidena 0,4 kV maakaabelliinid. Kruntidee elektrivarustuse tagamiseks on

planeerida Kruntide piiridele 0,4 kV liitumiskilbid ja jaotuskilbid. Liitumiskilbid on planeeritud

kruntide piiridele kahekohalistena. Liitumiskilbid peavad olema alati vabalt teenindatavad.

Elektritoide liitumiskilbist objektini on ette nähtud maakaabliga. Liitumiskilbist elektripaigaldise

peakilpi projekteerib ja ehitab Tarbija oma vajadustele vastava liini. Kaablite kaitsetsooniks on

1,0 m kaablist mõlemale poole. Planeeritavate teede äärde on ette nähtud perspektiivsete 10

ja 0,4 kV maakaablite koridorid.

Planeeritud teede maa-aladele on ette nähtud tänavavalgustus. Lisaks on ette nähtud

tänavavalgustus Olivia teelõik maaüksusele planeeritud kõnnitee äärde kuni riigitee äärse

bussipeatuseni. Kruntide sisene välisvalgustus lahendatakse edasise projekteerimise käigus.

AARDLA KÜLAS ASUVATE ANGERVAKSA JA KADAKAVÄLJA KATASTRIÜKSUSTE NING LÄHIALA DETAILPLANEERING

TERAV KERA OÜ

19

Tänavalgustus paigaldada arvestusega, et see katab vaid planeeringuala teed ja hooned ega

häiri ülejäänud looduskeskkonda. Valgustid peavad olema optimaalse võimsusega, suunatud

vaid valgustust vajavatele objektidele/aladele ja vältima ümbritsevate alade valgustamist.

Tänavavalgustus lahendada pigem madalate postidega, kasutada valgusvihke suunavaid

lambivarje, mis on pealt kaetud. Kasutada ökonoomseid LED lampe, mis on

valgustemperatuuriga 3000-4000 K. Vältida sinist tooni valgusallikaid. Soovitav on kaaluda

liikumisandurite kasutamist ja valgustuse automaatset sisse- ja väljalülitust.

8.8.4. Sidevarustus

Sidevarustus on lahendatud vastavalt Telia Eesti AS poolt 04.07.2023 a. väljastatud

telekommunikatsioonialastele tehnilistele tingimustele nr 38048728.

Telia Eesti AS sideteenuste tarbimise võimaldamiseks on planeeritud rajada vajalikus mahus

sidekanal alates F71H206_K10 kuni arendusala keskele, sinna paigaldada sidekaev KKS2

(täpne asukoht lahendatakse projekteerimisel). Vajadusel projekteerida sidekaeve juurde.

Sidekaevud peavad olema omavahel ühendatud kas 100 mm sidetoruga või 4-avalise

multitoruga. Paigaldada igale kinnistule sidetoru alates sidekaevust. Ridaelamutel paigaldada

sidetoru ühisesse tehnoruumi, juhul kui ei ole ühist tehnoruumi, siis tuleb paigaldada igasse

boksi eraldi sidetoru. Paarielamutel paigaldada sidetoru ühisesse tehnoruumi või paigaldada

mõlemasse boksi eraldi sidetoru. Kogu rajatav sidekanal peab olema elektriliselt tuvastatav.

Koostada sideskeem, kasutada 1/4, 1/8 ja 1/16 splittereid ning kooskõlastada see Telia Eesti

AS-ga. Eelnevalt kiud vaja keevitada viies jätkus.

Ridaelamutel ja paariselamutel peab igasse boksi jõudma optiline kiud kas ühisest

tehnoruumist või otse sidekaevust. Bokside ja üksikelamute sisevõrgud ehitada vähemalt

CAT5e kaabliga.

8.8.5. Soojavarustus

Hoonete soojavarustus on ette nähtud lahendada lokaalselt.

Võimalikud lisakütteallikad on elektri-, soojuspump- (sh maakütte tüüpi soojuspump), õli- või

tahkeküte ja päikesepaneelid (katuse või fassaadi tasapinnas, maaraamidele

päikesepaneelide paigaldamine ei ole lubatud). Tänavapoolsele fassaadile paigaldatavad

tehnoseadmed peavad olema paigaldatud varjestatult. Maaküttelahenduste valikul,

projekteerimisel ja ehitamisel arvestada dokumentatsiooniga „Maaküte Tartus“ (Maves OÜ,

2019). Keelatud on märkimisväärselt jääkaineid lendu laskvad kütteliigid nagu näiteks

raskeõlid ja kivisüsi.

8.9. Planeeringulahendusega kaasnevad mõjud

Majanduslikud mõjud

Detailplaneeringu realiseerimisel tõstetakse olemasoleva piirkonna kompaktsust ja tihedust,

uusehitised muudavad piirkonda ilmekamaks. Piirkonna sõiduteeteede laiendamine ja

AARDLA KÜLAS ASUVATE ANGERVAKSA JA KADAKAVÄLJA KATASTRIÜKSUSTE NING LÄHIALA DETAILPLANEERING

TERAV KERA OÜ

20

korrastamine ning kõnniteede ehitamine parandab liiklusohutust ja liiklemistingimusi kogu

piirkonna elanikel. Lisaks arendatakse avaliku infrastruktuuri ehitades välja ühisveevärk ja -

kanalisatsioon kuni detailplaneeringualani (1400 m veetorustikku ja 1038 m

kanalisatsioonitorustikku), mis annab võimaluse liituda ühisveevärgi- ja kanalisatsiooniga ka

ümbritsevatel kruntidel. Kuna elamupiirkond laieneb ja paranevad tänu avaliku haljasala

väljaehitamisele kooskäimise ja (laste) vabaaja veetmise võimalused, siis piirkond muutub

atraktiivsemaks uutele elanikele ning seeläbi tõuseb keskmine kinnisvara väärtus. Kuna

piirkonnas puudub nõuetele vastav tuletõrje veevõtukoht, siis detailplaneeringu realiseerimisel

ehitatakse välja mitu veevõtukohta, mis parandab ka ümbritsevate kruntide tuleohutuse

olukorda. Planeeritava tegevusega negatiivne mõju majanduslikule keskkonnale puudub.

Kultuurilised mõjud

Planeeringualal ja selle vahetus läheduses puuduvad muinsuskaitsealused mälestised või

nende kaitsevööndid, mistõttu ei ole planeeringulahenduse realiseerimisel otsest negatiivset

kultuurilist mõju. Planeeringulahendus on kooskõlas piirkonnas välja kujunenud

asustusstruktuuriga. Detailplaneeringuga on määratud antud piirkonda sobivad

arhitektuurilised tingimused hoonete rajamiseks. Negatiivne mõju kultuurilisele keskkonnale

puudub.

Sotsiaalsed mõjud

Detailplaneeringu realiseerimisega kaasnevaks positiivseks sotsiaalseks mõjuks võib lugeda

piirkonda uute elanike lisandumist ja inimeste kooskäimist soodustava avalikult kasutatava ala

väljaehitamist. Soodsa mõjuna võib lisaks välja tuua, et valgustatud kõnnitee ehitamine kuni

bussipeatuseni parandab piirkonnas ühistranspordi kasutamise mugavust. Negatiivne mõju

sotsiaalsele keskkonnale avaldub eelkõige ehitusperioodil lähiümbruse elanikele, suurenenud

müra- ja vibratsioonitaseme ning liiklussageduse näol. Kuid tegemist on ajutise loomuga

tegevusega, seetõttu võib eeldada, et pikaajaline negatiivne mõju sotsiaalsele keskkonnale

puudub.

Looduskeskkonnale avalduvad mõjud

Planeeringualast lääne suunas asub Ropka-Ihaste looduskaitseala, Ropka-Ihaste linnuala

ning Ropka-Ihaste loodusala ning seal on ka III kategooria kaitsealuste liikide leiukohad.

Keskkonnaregistri andmetel ei paikne planeeringualal looduskaitseseaduse § 4 lõikes 1

defineeritud kaitsealasid, hoiualasid või püsielupaiku. Detailplaneeringuga ei kavandata

"Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus" §6 lg 1 nimetatud olulise

keskkonnamõjuga tegevusi ega muud olulise keskkonnamõjuga ehitustegevust, millega

kaasneks keskkonnaseisundi kahjustamist, sh vee, pinnase, õhu saastamist. Planeeritavate

tegevuste realiseerimisel ei ole ette näha olulist keskkonnamõju, samuti ei seata ohtu inimeste

tervist, kultuuripärandit või vara.

AARDLA KÜLAS ASUVATE ANGERVAKSA JA KADAKAVÄLJA KATASTRIÜKSUSTE NING LÄHIALA DETAILPLANEERING

TERAV KERA OÜ

21

Tegevusega kaasnevad võimalikud mõjud, peamiselt ehitustegevuse ajal, on eeldatavalt

väikesed ja nende ulatus piirneb peamiselt planeeringualaga. Ehitiste valmimise järgselt

negatiivsed mõjud vähenevad oluliselt. Planeeritud hoonete ja rajatiste ehitamine ei põhjusta

eeldatavalt olulise keskkonnamõjuga tegevust, millega kaasneks pikaajaline

keskkonnaseisundi kahjustumine, sealhulgas vee, pinnase, õhusaastatuse, olulise

jäätmetekke või mürataseme suurenemine. Tuginedes eeltoodule, võib eeldada, et pikaajaline

negatiivne mõju looduskeskkonnale puudub.

8.10. Keskkonnatingimuste seadmine

Planeeringu koostamisel on koostööd tehtud Keskkonnaametiga. Planeeringualast lääne

suunas asub Ropka-Ihaste looduskaitseala, Ropka-Ihaste linnuala ning Ropka-Ihaste

loodusala ning seal on ka III kategooria kaitsealuste liikide leiukohad, mis ei ulatu

planeeringualale. Keskkonnaregistri andmetel ei paikne planeeringualal looduskaitseseaduse

§ 4 lõikes 1 defineeritud kaitsealasid, hoiualasid või püsielupaiku. Detailplaneeringuga ei

kavandata "Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus" §6 lg 1

nimetatud olulise keskkonnamõjuga tegevusi ega muud olulise keskkonnamõjuga

ehitustegevust, millega kaasneks keskkonnaseisundi kahjustamist, sh vee, pinnase, õhu

saastamist. Planeeritavate tegevuste realiseerimisel ei ole ette näha olulist keskkonnamõju,

samuti ei seata ohtu inimeste tervist, kultuuripärandit või vara.

Joonisel 4 Planeeringu põhijoonis on näidatud ridaelamu kruntidele prügimajade (suurusega

minimaalselt 12-15 m²), prügikonteinerite või süvakogumismahutite illustreerivad võimalikud

asukohad. Jäätmekäitlus lahendada kruntidel POS 2 kuni POS 9 prügimajade, varjualuste,

süvakogumismahutite või variseinte (sh heki) abil, kus eri liiki olmejäätmed kogutakse eraldi

konteineritesse. Lubatud on ka mitme krundi peale ühise prügimaja rajamine. Kaksik- ja

üksikelamute jäätmekäitlus lahendada planeeringualal kinniste kogumismahutite abil, kus eri

liiki olmejäätmed kogutakse eraldi konteineritesse. Soovitatav on varjata konteiner(id)

variseina või haljastuse abil nii, et need jääks märkamatuks. Orgaanilised jäätmed on soovitav

komposteerida omal krundil kinnises kompostris. Jäätmete käitlemine korraldatakse vastavalt

Kastre valla jäätmehoolduseeskirjale. Prügikonteineri(te) paiknemine lahendatakse täpsemalt

edasise projekteerimise käigus.

Avalikult kasutatavale haljasalale (POS 1) on planeeritud jäätmete liigiti kogumise plats

(asfaltkattega, valgustatud ja liikluskorralduslikult lihtsa ligipääsuga ~ 30 m² ala), mille täpne

asukoht antakse haljastusprojektiga.

Tehnoseadmete (soojuspumbad, kliimaseadmed, ventilatsioon jms) valikul ja paigutamisel

arvestada, et tehnoseadmete müra ei ületaks keskkonnaministri 16.12.2016 a. määruse nr 71

„Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise

AARDLA KÜLAS ASUVATE ANGERVAKSA JA KADAKAVÄLJA KATASTRIÜKSUSTE NING LÄHIALA DETAILPLANEERING

TERAV KERA OÜ

22

meetodid“ Lisa 1 normtasemeid. Projekteerimisel tuleb vältida võimalikke mürahäiringuid ja

tagada, et paigaldatavate tehnoseadmete müra levik oleks tõkestatud.

Eesti radooniriski levilate kaardi alusel paikneb planeeringuala alal, kus võib esineda kõrge

radoonisisaldusega pinnaseid. Kohati võib sellistel aladel olla radoonisisaldus hoonete

siseõhus kõrge. Selgitamaks pinnase radoonisisaldust teostada projekteerimise käigus

pinnase radoonisisalduse mõõtmine, et täpsustada radooniohtu. Kõrgendatud radoonitaseme

korral tuleb hoonete projekteerimisel kasutusele võtta õhu radoonisisaldust vähendavad

meetmed. Tagada tuleb ruumides Ettevõtlus- ja infotehnoloogia ministri 28.02.2019 määruse

nr 19 „Hoone ruumiõhu radoonisisalduse ja hoone tarindi ehitusmaterjalidest siseruumidesse

emiteerivast gammakiirgusest saadava efektiivdoosi viitetase“ kohane õhu radoonisisalduse

viitetase. Soovituslik on projekteerimisel järgida EVS-s 840:2017 “Juhised radoonikaitse

meetmete kasutamiseks uutes ja olemasolevates hoonetes“ sätestatud nõudeid.

Ehitustööde teostamisel tuleb jälgida, et töid teostataks päevasel ajal ja välditakse tööde

teostamist olemasolevate elamute läheduses õhtusel ajal (alates kella 18.00 õhtul kuni 8.00

hommikul) – nii saab tagada ehitusaegse müra ja vibratsiooni mõju avaldumise võimalikult

vähestele elanikele. Mürarikkamate tööde teostamise korral on soovitatav naaberala elanikke

mürarikkast tööperioodist kirja teel teavitada. Müra vähendamise abinõuks on ka töökorras

tööriistad ja nõuetele vastavad ehitusmasinad.

Sademevesi juhtida pinnasesse ja kraavi vastavalt Veeseaduse §-s 129 nõuetele.

8.11. Servituutide vajaduse määramine

Detailplaneeringuga määratakse vajadus servituutide seadmiseks. Servituut seatakse

kehtestatud planeeringu alusel vastavalt asjaõigusseadusele. Servituudi seadmise

vajadusega alad on näidatud planeeringu joonisel 5 Tehnovõrkude joonis.

Vajadus on seada järgmised isiklikud kasutusõigused ja servituudid:

 Läbi POS 14 ja POS 16 kruntide planeeritud sademeveekraavile veejuhtimisservituut;

 Olivia teelõik katastriüksusele planeeritud kergliiklusteele juurdepääsuservituut ja

tänavavalgustusele tehnovõrgu talumise servituut (valla kasuks).

8.12. Kuritegevuse riske vähendavate nõuete ja tingimuste seadmine

Planeeringut koostades on arvestatud erinevaid kuritegevust vähendavaid meetmeid.

Oluliseks on seatud:

 hea nähtavus ja valgustatus;

 konkreetsed ja selgelt eristatavad juurdepääsud ja liikumisteed.

Projekteerimisel ja hilisemal rajamisel ning kasutamisel tuleb lisaks eelnevale arvestada

järgnevaga:

AARDLA KÜLAS ASUVATE ANGERVAKSA JA KADAKAVÄLJA KATASTRIÜKSUSTE NING LÄHIALA DETAILPLANEERING

TERAV KERA OÜ

23

 jälgitavus (võimalusel nt ka videovalve);

 üldkasutatavate alade korrashoid;

 kinnistusiseste juurdepääsuteede ja parkimisalade valgustatus;

 vastupidavate ja kvaliteetsete ehitusmaterjalide kasutamine (uksed, aknad, lukud,

prügikastid, pingid);

 atraktiivne arhitektuur ja maastikukujundus.

8.13. Muud seadustest ja teistest õigusaktidest tulenevad kinnisomandi

kitsendused ning nõuded

Planeeringuala omaniku või haldaja tegevust kitsendatakse planeeringualal paiknevate

tehnovõrkude kujas ja kaitsevööndis ning servituudialadel.

8.14. Planeeringu kehtestamisest tulenevate võimalike kahjude hüvitaja

Planeeringuga ei tohi kolmandatele osapooltele põhjustada kahjusid. Selleks tuleb tagada, et

kavandatav ehitustegevus ei kahjustaks naaberkruntide omanike õigusi või kitsendaks

naabermaaüksuste maa kasutamise võimalusi (kaasa arvatud haljastust) ei ehitamise ega

kasutamise käigus. Ehitamise või kasutamise käigus tekitatud kahjud tuleb hüvitada koheselt

planeeritud kruntide igakordsete omanike poolt.

8.15. Planeeringu rakendamise tingimused

Käesolev detailplaneering on pärast kehtestamist aluseks planeeringualal edaspidi

teostavatele ehituslikele ja tehnilistele projektidele.

Planeering viiakse ellu järgmises järjestuses:

1. katastriüksuste moodustamine;

2. detailplaneeringukohaste servituutide ja IKÕ seadmine ja kandmine

kinnistusraamatusse;

3. rajatiste projekteerimine ja vastavate ehituslubade- ja –teatiste väljastamine

rajatistele. tehnovõrkude ja -rajatiste (veevarustus- ja kanalisatsioonitorustikud,

reoveepumpla, sademeveekraavid, alajaam, nõrkvoolu- ja elektripaigaldised ja

surveseadmestikud ja nende teenindamiseks vajalikud ehitised, välisvalgustus)

väljaehitamine ja vastavate kasutuslubade või -teatiste väljastamine;

4. sõidu- ja kõnniteede ehitamine tehnovõrkudega ja killustikkatega;

5. hoonete projekteerimine ja vastavate ehituslubade ja –teatiste väljastamine

hoonetele. Enne projekteerimist teostada radoonitaseme mõõtmine;

6. Esimesele hoonele kasutusloa väljastamise eelduseks on:

 Sepa tee laienduse ja POS 24 väljaehitus koos asfalteerimisega ja

tasuta vallale üleandmine;

AARDLA KÜLAS ASUVATE ANGERVAKSA JA KADAKAVÄLJA KATASTRIÜKSUSTE NING LÄHIALA DETAILPLANEERING

TERAV KERA OÜ

24

 Lisaks peab olema välja ehitatud Olivia teelõik maaüksusele jääv

kõnnitee koos tänavavalgustusega ja seatud IKÕ.;

 välja ehitatud avalikult kasutatav haljasala ja vallale tasuta võõrandatud.

7. Kruntide POS 2 kuni POS 14 hoonete kasutuslubade väljastamise eelduseks

on POS 23 tänavaalal ehituse lõpetamine- sõidu- ja kõnniteede asfalteerimine

ja haljastuse (sh puude istutamine) rajamine ning POS 23 vallale tasuta

üleandmine.

8. Kruntide POS 15 kuni POS 21 hoonetele kasutuslubade väljastamise

eelduseks on Kadaka tee (kü tunnus 18501:001:1068) ja POS 22 tänavaalal

ehituse lõpetamine- sõidu- ja kõnniteede asfalteerimine ja haljastuse (sh puude

istutamine) rajamine ning Kadaka tee (kü tunnus 18501:001:1068) ja POS 22

vallale tasuta üleandmine.

9. Krundisiseste rajatiste ja hoonete välja ehitamine ja vastavate kasutuslubade

ja –teatiste väljastamine.

 Käesoleva detailplaneeringu koostamisega ei kaasne Kastre Vallavalitsusele

kohustust avalikult kasutatava tee ja üldkasutatava haljastuse, välisvalgustuse ja

tehnovõrkude väljaehitamiseks või vastavate kulude kandmiseks. Planeeringu

rakendamiseks sõlmitakse enne detailplaneeringu kehtestamist planeeritava ala

kinnisasjade omanike ja Kastre valla vahel planeeringu elluviimise võimalusi

garanteeriv notariaalne leping. Planeeringu elluviimine toimub vastavalt lepingule.

 Planeeritud kruntide ehitusõigused realiseeritakse krundi valdaja poolt. Krundi

igakordne omanik kohustub ehitise välja ehitama ehitusloaga ehitusprojekti alusel koos

kinnistusisese haljastuse, juurdepääsutee ja krundisisese parkimisalaga. Vastavad

tegevused toimuvad igakordse krundiomaniku kulul.

Planeeritud hoonete ehituslubade väljastamise eeltingimused:

- planeeringukohaste kinnistute moodustamine;

- detailplaneeringukohaste servituutide ja isikliku kasutusõiguse seadmine ja

kandmine kinnistusraamatusse;

- tehnovõrkude ja -rajatiste (veevarustus- ja kanalisatsioonitorustikud,

reoveepumpla, sademeveekraavid, alajaam, nõrkvoolu- ja elektripaigaldised ja

surveseadmestikud ja nende teenindamiseks vajalikud ehitised, välisvalgustus)

väljaehitamine ja vastavate kasutuslubade või -teatiste väljastamine;

- detailplaneeringukohaste tuletõrjeveemahutite ja tuletõrje veevõtukohade

väljaehitamine;

- avalikuks kasutamiseks määratud tänavate väljaehitamine vastavalt tee

ehitusprojektile kuni killustikkatteni.

AARDLA KÜLAS ASUVATE ANGERVAKSA JA KADAKAVÄLJA KATASTRIÜKSUSTE NING LÄHIALA DETAILPLANEERING

TERAV KERA OÜ

25

 Kinnistusisesed ühendused tehnovõrkude liitumispunktidega rajab krundi omanik

kokkuleppel tehnovõrke haldava ettevõttega vastavalt hoone tegelikule paigutusele

hoonestusalas.

 Planeeringualal edaspidi koostatavad ehitusprojektid peavad olema koostatud

vastavalt Ehitusseadustikule, Eesti Vabariigis kehtivatele projekteerimisnormidele,

standarditele ja heale projekteerimistavale.

 Enne hoonete kasutuselevõttu taotleb kinnistu igakordne omanik või hoonestusõiguse

omanik vajalikud kasutusload või esitab kasutusteatised vastavalt Ehitusseadustikule.

 Planeeringualale kavandatud keskkonna välja ehitamine peab toimuma võimalikult

terviklikuna ning kooskõlas detailplaneeringus sätestatuga.

 Kui planeeringuala realiseerimisega ei ole alustatud 5 aasta jooksul peale

detailplaneeringu kehtestamist on kohalikul omavalitsusel õigus tunnistada koostatud

detailplaneering kehtetuks.

Haaslava Vallavalitsuse 18. märtsi 2008.a korraldusega nr 59 kehtestatud Kadaka

kinnistu detailplaneering muutub käesoleva detailplaneeringu kehtestamisel

planeeringuala ulatuses kehtetuks (vt skeem 1, lk 24).

AARDLA KÜLAS ASUVATE ANGERVAKSA JA KADAKAVÄLJA KATASTRIÜKSUSTE NING LÄHIALA DETAILPLANEERING

TERAV KERA OÜ

26

Skeem 1. Aardla külas asuvate Angervaksa ja Kadakavälja katastriüksuste ning lähiala

detailplaneeringu kehtestamise järgselt Tartumaa Haaslava valla Aardla küla Kadaka

kinnistu detailplaneeringu kehtetuks muutuv osa.

AARDLA KÜLAS ASUVATE ANGERVAKSA JA KADAKAVÄLJA KATASTRIÜKSUSTE NING LÄHIALA DETAILPLANEERING

TERAV KERA OÜ

27

9. Kooskõlastuste ja koostöö kokkuvõte

Planeeringu on kooskõlastanud:

Planeeringu on läbi vaadanud ja heaks kiitnud:

Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 1200 / [email protected] / www.transpordiamet.ee

Registrikood 70001490

Kastre Vallavalitsus

[email protected]

Vallamaja

62113, Tartu maakond, Kastre vald,

Kurepalu küla

Teie 28.02.2024 nr 6-3/250

Meie 27.03.2024 nr 7.2-2/24/3463-2

Angervaksa ja Kadakavälja katastriüksuste

ning lähiala detailplaneeringu

kooskõlastamine

Olete esitanud meile kooskõlastamiseks Angervaksa ja Kadakavälja katastriüksuste ning lähiala

detailplaneeringu (katastritunnused vastavalt 18501:001:1499 ja 18501:001:1067, edaspidi

planeering). Planeeringu eesmärgiks on kavandada elamumaale üldplaneeringu järgse

elamukvartali lahendus (sh tagada kinnistutele liitumine kohaliku vee ettevõttega).

Võttes aluseks ehitusseadustiku (EhS) ja planeerimisseaduse kooskõlastame planeeringu. Palume

planeeringu elluviimisel arvestada järgnevaga.

1. Kõik riigitee kaitsevööndis kavandatud ehitusloa kohustusega tööde projektid tuleb esitada

meile nõusoleku saamiseks.

2. Kui kohalik omavalitsus annab planeeringualal projekteerimistingimusi EhS § 27 alusel või

kavandatakse muudatusi riigitee kaitsevööndis, siis palume meid kaasata menetlusse.

Kooskõlastus kehtib kaks aastat kirja välja andmise kuupäevast. Kui planeering ei ole selleks ajaks

kehtestatud, siis palume esitada planeering meile lähteseisukohtade uuendamiseks.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Marek Lind

juhataja

planeerimise osakonna kooskõlastuste üksus

Lisad:

1. ANGERVAKSA JA KADAKAVÄLJA DP_SELETUSKIRI

2. ANGERVAKSA JA KADAKAVÄLJA DP-PÕHIJOONIS-Leht 1

3. ANGERVAKSA JA KADAKAVÄLJA DP-PÕHIJOONIS-Leht 2

4. ANGERVAKSA JA KADAKAVÄLJA DP-TEHNOVÕRGUD-Leht 1

5. ANGERVAKSA JA KADAKAVÄLJA DP-TEHNOVÕRGUD-Leht 2

2 (2)

Tuuli Tsahkna

58073001, [email protected]