Vastus pöördumisele

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 / [email protected] / www.mkm.ee

Registrikood 70003158

Jürgen Kusmin

Riigimetsa Majandamise Keskus

[email protected]

Teie 17.03.2026 nr 3-1.1/2026/1047

Meie 05.05.2026 nr 13-3/607-19

EstLink 3 projektiga seotud riigi

eriplaneeringute asukoha eelvaliku

lähteseisukohtade ja keskkonnamõjude

strateegilise hindamise programmidest

Austatud Jürgen Kusmin

Esitasite oma arvamuse EstLink 3 projektiga seotud riigi eriplaneeringute asukoha eelvaliku

lähteseisukohtadele ja keskkonnamõju strateegilise hindamise programmile.

Oma 25.02.2026 e-kirjas tegite ettepaneku võtta välja ja planeeringuprotsessis kasutada hektarite

numbrit, mis viimastel aastatel on põhivõrgu ümberkujundamise tõttu demonteeritud liinide alt

loodusele tagasi antud.

Arvestame tehtud ettepanekuga toome planeeringuprotsessi järgmistes etappides need andmed

välja.

Oma 17.03.2026 kirjas olete esitanud arvamused ja ettepanekud, millele vastame järgnevalt:

 Leiate, et üldprintsiibis tuleks trassikoridori valikul eelistada võimalikult palju olemasolevaid

trasse, et rajatav taristuobjekt mõjutaks võimalikult vähe metsamaa pindala vähenemist ja

seeläbi ka elurikkust. Kui olemasoleva trassi kasutus on välistatud, siis tuleks eelistada avatud

maastikke, kus ökoloogiline koormus elurikkusele ja majanduslik koormus maaomanikule on

väiksem.

Toetame põhimõtet, et trassikoridori planeerimisel tuleks võimalusel eelistada olemasolevate

trasside kasutamist, et vähendada metsamaa pindala vähenemist ning seeläbi mõju

elurikkusele. Juhul kui olemasolevatele trassidele tuginemine ei ole võimalik, peame

mõistlikuks kaaluda lahendusi avatud maastikes, kus potentsiaalne ökoloogiline mõju on

väiksem ning maaomanike majanduslik koormus madalam. Võtame teie ettepanekud arvesse

edasise lahenduse väljatöötamisel.

2 (3)

 Teete ettepaneku täiendada majandusmõjude hindamise lähteülesande peatüki 4 kriteeriumite

tabelit kinnisvara väärtuse languse kriteeriumiga metsakasvatuslikus mõttes. Kui

põllumajanduslikku tootmist piirab kavandatav õhuliin ainult mastialuse maa ulatuses, siis

metsakasvatusest langeb välja kogu kaitsevööndi alune maa-ala. Maaomanikule (sh riigile kui

maaomanikule) on sellest tulevikus saamatajääva tulu osas piisavalt suur mõju, et seda

planeerimisfaasis arvesse võtta. Selle kulu hindamise metoodiline oskusteave on olemas Eesti

Maaülikooli Metsanduse ja Inseneeria instituudis ning lähteandmetena on võimalus kasutada

nii Metsaregistri andmeid kui nende puudumisel tuletada vajalikud lähteparameetrid

kameraalselt mullakaardi, taimkatte kõrgusmudeli ning metsandusliku ortofoto

kombinatsioonis ekspertarvamusena.

Majandusmõjude hindamises võetakse juba arvesse metsamaad, mis langeb

metsamajanduslikust kasutusest välja. Seda arvestab ekspert hüvitiste juures. Arvestatakse nii

metsamaa eest makstavat kompensatsiooni kui ka ühe raieringi kulu. Oleme nõus, et iseenesest

võiks arvestada ka laiemalt saamata jäänud tulu, kuid see eeldaks ilmselt eraldi uuringu

tellimist ja ei ole vajalik selleks, et trassikoridorile sobivaim asukoht valida. Esiteks on oluline,

et juba visandamisel võetakse arvesse (visandamise põhimõttena), et trassikoridor peaks asuma

pigem põllumaal kui metsamaal. Teiseks on saamata jäänud tulu asukohapõhine erisus kogu

projekti maksumust arvestades eelduslikult väga väike. Eriti, kui meeles pidada, et

majandusliku mõju hinnangus juba võetakse arvesse metsamaa kasutamist ning kujundatakse

eelistus muu hulgas metsamaa eest makstavate hüvitiste põhjal. See, et ühes asukohas oleks

tekkiv kahju konkreetse metsa tõttu veidi suurem kui mujal, ei mõjuta tõenäoliselt lõpliku

eelistuse kujunemist sel määral, et see mõjutaks eelistuse seadmist (arvestades, et projekti

kogukulu on ilmselt kümnetes miljonites). Seega piisab meie hinnangul praegu kavandatud

kriteeriumitest ja põhimõtetest selleks, et seada eelistus, mis võimalikult vähe kahjustab

metsaomanike huve. Lisaks tuleb arvestada, et ka looduskeskkonna jaoks on metsa raadamine

suure mõjuga, nii et metsa kui kaitstavat objekti võetakse arvesse ka looduskeskkonna mõjude

hindamisel.

 Teete ettepaneku kavandada planeeringu järgmistes etappides loodusoludelt sobivates

liinilõikudes nende edasine kasutus pool-looduslike kooslustena (võttes arvesse, et

ökoloogiliselt väärtuslik kooslus kujuneb seal järjepideva hoolduse tulemusena pika

ajaperioodi jooksul). Kuna pärandniitude loomine on riiklikult oluline prioriteet, siis

võimaldab selline lahendus kasutada avamaastiku vajadusega kaitsevööndi osi pärandniiduna

ja jätkata muudel analoogsetel aladel nende raadamise asemel metsakasvatusega. Ettepanekut

toetab Rohetiigri Maakasutuse teekaardi 2040 meede 3.3.

Arvestame ettepanekuga planeeringu koostamise käigus ning lisame tingimuse planeeringu

elluviimise kavasse.

 Estlink 3 Rehemäe-Aulepa maismaaosa riigi eriplaneeringu osas palute nihutada

trassialternatiivi nii, et see ei ületaks kaitsevööndiga Piirsalu metskond 12 kinnistul olevat

põllumassiivi. Antud alal on taastuvenergia tootmise potentsiaal.

3 (3)

Paraku ei ole võimalik Risti-Jalukse/2 trassialternatiivi nihutada selliselt, et see ei läbiks

Piirsalu metskond 12 kinnistut. Nii põhja- kui ka lõunasuunal seavad piiranguid linnustik ning

muud keskkonnategurid. Küll ei takista liini kulgemine (juhul, kui see trass valituks osutub)

Piirsalu metskond 12 kinnistul tingimata ülejäänud kinnistu ulatuses taastuvenergia tootmist.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Ivan Sergejev

planeeringute asekantsler

Alan Rood

+372 5556 8761 [email protected]