EstLink3 projektiga seotud riigi eriplaneeringute asukoha eelvaliku lähteseisukohtade ja keskkonnamõju strateegilise hindamise programmidest

Majandus- ja Kommunikatsiooniministreerium

[email protected]

Teie: 18.02.2026 nr 13-3/607-1

Meie: 17.03.2026 nr 3-1.1/2026/1047

V.a. Ivari Rannamaa

EstLink3 projektiga seotud riigi eriplaneeringute asukoha eelvaliku lähteseisukohtade ja

keskkonnamõju strateegilise hindamise programmidest

Küsite oma 18.02.2026 RMKle saadetud kirjaga arvamusi EstLink3 projektiga seotud riigi

eriplaneeringute asukoha eelvaliku lähteseisukohtadele ja keskkonnamõju strateegilise hindamise

programmile. Planeeringualas on ka riigimaa kinnistuid, milliste riigivara volitatud asutuseks on

RMK.

Olles tutvunud riigi eriplaneeringu kaardimaterjalide ning lähteseisukohtade ja mõjude hindamise

programmiga, avaldame järgmist:

- Leiame, et üldprintsiibis tuleks trassikoridori valikul eelistada võimalikult palju

olemasolevaid trasse, et rajatav taristuobjekt mõjutaks võimalikult vähe metsamaa pindala

vähenemist ja seeläbi ka elurikkust. Kui olemasoleva trassi kasutus on välistatud, siis tuleks

eelistada avatud maastikke, kus ökoloogiline koormus elurikkusele ja majanduslik koormus

maaomanikule on väiksem.

- Teeme ettepaneku täiendada majandusmõjude hindamise lähteülesande peatüki 4

kriteeriumite tabelit kinnisvara väärtuse languse kriteeriumiga metsakasvatuslikus mõttes.

Kui põllumajanduslikku tootmist piirab kavandatav õhuliin ainult postialuse maa ulatuses,

siis metsakasvatusest langeb välja kogu kaitsevööndi alune maa-ala. Maaomanikule (sh

riigile kui maaomanikule) on sellest tulevikus saamatajääva tulu osas piisavalt suur mõju, et

seda planeerimisfaasis arvesse võtta. Selle kulu hindamise metoodiline oskusteave on olemas

Eesti Maaülikooli Metsanduse ja Inseneeria instituudis ning lähteandmetena on võimalus

kasutada nii Metsaregistri andmeid kui nende puudumisel tuletada vajalikud

lähteparameetrid kameraalselt mullakaardi, taimkatte kõrgusmudeli ning metsandusliku

ortofoto kombinatsioonis ekspertarvamusena.

- Teeme ettepaneku kavandada planeeringu järgmistes etappides loodusoludelt sobivates

liinilõikudes nende edasine kasutus pool-looduslike kooslustena (võttes arvesse, et

ökoloogiliselt väärtuslik kooslus kujuneb seal järjepideva hoolduse tulemusena pika

ajaperioodi jooksul). Kuna pärandniitude loomine on riiklikult oluline prioriteet, siis

võimaldab selline lahendus kasutada avamaastiku vajadusega kaitsevööndi osi

pärandniiduna ja jätkata muudel analoogsetel aladel nende raadamise asemel

metsakasvatusega. Ettepanekut toetab Rohetiigri Maakasutuse teekaardi 2040 meede 3.3.

- Palume nihutada trassialternatiivi nii, et see ei ületaks kaitsevööndiga Piirsalu metskond 12

kinnistul olevat põllumassiivi. Antud alal on taastuvenergia tootmise potentsiaal.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Jürgen Kusmin

RMK Kinnisvaraosakond

Maakasutuse projektijuht

[email protected]; 505 3387

Koopia: [email protected], [email protected]

Majandus- ja Kommunikatsiooniministreerium

[email protected]

Teie: 18.02.2026 nr 13-3/607-1

Meie: 17.03.2026 nr 3-1.1/2026/1047

V.a. Ivari Rannamaa

EstLink3 projektiga seotud riigi eriplaneeringute asukoha eelvaliku lähteseisukohtade ja

keskkonnamõju strateegilise hindamise programmidest

Küsite oma 18.02.2026 RMKle saadetud kirjaga arvamusi EstLink3 projektiga seotud riigi

eriplaneeringute asukoha eelvaliku lähteseisukohtadele ja keskkonnamõju strateegilise hindamise

programmile. Planeeringualas on ka riigimaa kinnistuid, milliste riigivara volitatud asutuseks on

RMK.

Olles tutvunud riigi eriplaneeringu kaardimaterjalide ning lähteseisukohtade ja mõjude hindamise

programmiga, avaldame järgmist:

- Leiame, et üldprintsiibis tuleks trassikoridori valikul eelistada võimalikult palju

olemasolevaid trasse, et rajatav taristuobjekt mõjutaks võimalikult vähe metsamaa pindala

vähenemist ja seeläbi ka elurikkust. Kui olemasoleva trassi kasutus on välistatud, siis tuleks

eelistada avatud maastikke, kus ökoloogiline koormus elurikkusele ja majanduslik koormus

maaomanikule on väiksem.

- Teeme ettepaneku täiendada majandusmõjude hindamise lähteülesande peatüki 4

kriteeriumite tabelit kinnisvara väärtuse languse kriteeriumiga metsakasvatuslikus mõttes.

Kui põllumajanduslikku tootmist piirab kavandatav õhuliin ainult postialuse maa ulatuses,

siis metsakasvatusest langeb välja kogu kaitsevööndi alune maa-ala. Maaomanikule (sh

riigile kui maaomanikule) on sellest tulevikus saamatajääva tulu osas piisavalt suur mõju, et

seda planeerimisfaasis arvesse võtta. Selle kulu hindamise metoodiline oskusteave on olemas

Eesti Maaülikooli Metsanduse ja Inseneeria instituudis ning lähteandmetena on võimalus

kasutada nii Metsaregistri andmeid kui nende puudumisel tuletada vajalikud

lähteparameetrid kameraalselt mullakaardi, taimkatte kõrgusmudeli ning metsandusliku

ortofoto kombinatsioonis ekspertarvamusena.

- Teeme ettepaneku kavandada planeeringu järgmistes etappides loodusoludelt sobivates

liinilõikudes nende edasine kasutus pool-looduslike kooslustena (võttes arvesse, et

ökoloogiliselt väärtuslik kooslus kujuneb seal järjepideva hoolduse tulemusena pika

ajaperioodi jooksul). Kuna pärandniitude loomine on riiklikult oluline prioriteet, siis

võimaldab selline lahendus kasutada avamaastiku vajadusega kaitsevööndi osi

pärandniiduna ja jätkata muudel analoogsetel aladel nende raadamise asemel

metsakasvatusega. Ettepanekut toetab Rohetiigri Maakasutuse teekaardi 2040 meede 3.3.

- Palume nihutada trassialternatiivi nii, et see ei ületaks kaitsevööndiga Piirsalu metskond 12

kinnistul olevat põllumassiivi. Antud alal on taastuvenergia tootmise potentsiaal.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Jürgen Kusmin

RMK Kinnisvaraosakond

Maakasutuse projektijuht

[email protected]; 505 3387

Koopia: [email protected], [email protected]