Dokumendiregister | Rahandusministeerium |
Viit | 1.1-10.1/1149-2 |
Registreeritud | 28.03.2024 |
Sünkroonitud | 02.04.2024 |
Liik | Õigusakti eelnõu |
Funktsioon | 1.1 ÜLDJUHTIMINE JA ÕIGUSALANE TEENINDAMINE (RAM, JOK) |
Sari | 1.1-10.1 Ministeeriumis väljatöötatud õigusaktide eelnõud koos seletuskirjadega (Arhiiviväärtuslik) |
Toimik | 1.1-10.1/2024 |
Juurdepääsupiirang | Avalik |
Juurdepääsupiirang | |
Adressaat | |
Saabumis/saatmisviis | |
Vastutaja | Kristiina Abel (Rahandusministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Euroopa Liidu ja rahvusvahelise koostöö osakond) |
Originaal | Ava uues aknas |
Resolution No. 79-1 Sixteenth General Review of Quotas
In accordance with Section 13 of the By-Laws, the following Resolution was submitted to the Board of Governors on November 8, 2023 for a vote without meeting:
WHEREAS the Executive Board has submitted to the Board of Governors a report entitled “Sixteenth General Review of Quotas: Report of the Executive Board to the Board of Governors” (hereinafter the “Report”);
WHEREAS the Board of Governors in Resolution No. 75-1 decided that the Sixteenth General Review of Quotas would continue beyond December 15, 2020 and should be concluded no later than December 15, 2023;
WHEREAS the Executive Board has recommended increases in the quotas of members of the Fund as a result of the Sixteenth General Review of Quotas;
WHEREAS the Executive Board has recommended a rollback in NAB credit arrangements and possible transitional arrangements to maintain the Fund’s lending capacity;
WHEREAS the Chairman of the Board of Governors has requested the Secretary of the Fund to bring the proposal of the Executive Board before the Board of Governors;
WHEREAS the Report of the Executive Board setting forth its proposal has been submitted to the Board of Governors by the Secretary of the Fund; and
WHEREAS the Executive Board has requested the Board of Governors to vote on the following Resolution without meeting, pursuant to Section 13 of the By-Laws of the Fund:
NOW, THEREFORE, the Board of Governors, noting the recommendations and the said Report of the Executive Board, hereby RESOLVES that:
Sixteenth General Review of Quotas
1. The International Monetary Fund proposes that, subject to the provisions of this Resolution, the quotas of members of the Fund shall be increased to the proposed amounts shown against their names in Attachment I to this Resolution.
2. A member’s increase in quota as proposed by this Resolution shall not become effective unless that member has consented in writing to the increase not later than the date prescribed by or under paragraph 4 below and has paid the increase in full within the period prescribed by or under paragraph 5 below, provided that no member with overdue
2
repurchases, charges or assessments to the General Resources Account may consent to or pay for the increase in its quota until it becomes current in respect of those obligations.
3. No increase in quotas proposed by this Resolution shall become effective until (i) the Executive Board has determined that members having not less than 85 percent of
the total of quotas on November 7, 2023 have consented in writing to the increases in their quotas, and
(ii) the Executive Board has determined that the required consents from participants in the New Arrangements to Borrow (NAB) to allow for the effectiveness of the rollback of NAB credit arrangements, as described in paragraph 10 below, have been received. The Executive Board is requested to monitor the progress made in the implementation of this step.
4. Notices in accordance with paragraph 2 above shall be executed by a duly authorized official of the member and must be received in the Fund before 6:00 p.m., Washington time, November 15, 2024, provided that the Executive Board may extend this period as it may determine.
5. Each member shall pay to the Fund the increase in its quota within 35 days after the later of (a) the date on which it notifies the Fund of its consent, or (b) the date on which the conditions set forth in paragraph 3 above are met, provided that the Executive Board may extend the payment period as it may determine.
6. When deciding on an extension of the period for consent to or payment for the increase in quotas, the Executive Board shall give particular consideration to the situation of members that may still wish to consent to or pay for the increase in quota, including members with protracted arrears to the General Resources Account, consisting of overdue repurchases, charges or assessments to the General Resources Account that, in its judgment, are cooperating with the Fund toward the settlement of these obligations.
7. For members that have not yet consented to their increases in quotas under Board of Governors Resolution No. 66-2, the deadline for consent to such quota increases shall be the date determined by or under paragraph 4 above.
8. Each member shall pay 25 percent of its increase in special drawing rights, the currencies of other members specified, with their concurrence, by the Fund, or in any combination of special drawing rights and such currencies. The balance of the increase shall be paid by the member in its own currency.
3
Seventeenth General Review of Quotas
9. Under the Seventeenth General Review of Quotas, the Executive Board is requested to work to develop, by June 2025, possible approaches as a guide for further quota realignment, including through a new quota formula.
Rollback of NAB Credit Arrangements
10. In view of the quota increases under the Sixteenth General Review of Quotas, the Executive Board and NAB participants are requested to (i) review NAB credit arrangements, with the objective of achieving a rollback in such credit arrangements, while broadly preserving relative shares, in an aggregate amount that maintains the lending capacity of the Fund as a result of the quota increases adopted under this Resolution, taking into account also the expiration of the 2020 Bilateral Borrowing Agreements; and (ii) include a safeguard to ensure that the rollback of NAB credit arrangements can become effective when consents to the rollback by NAB participants representing not less than 85 percent of total credit arrangements or such higher threshold as established by the Executive Board have been obtained.
Maintaining Borrowing Resources During the Transition Period
11. In order to maintain the Fund’s lending capacity, and pending the effectiveness of the quota increases under this Resolution, the Executive Board should consider, in consultation with lenders to the Fund under borrowing arrangements, transitional arrangements for maintaining access to Fund borrowing until the quota increases and the related NAB rollback become effective.
The Board of Governors adopted the foregoing Resolution, effective December 15, 2023.
Attachment I
Proposed Quotas
14th Review Quota (in millions of SDRs)
Proposed Quota (in millions of SDRs)
14th Review Quota (in millions of SDRs)
Proposed Quota (in millions of SDRs)
Afghanistan, Islamic Republic of 323.8 485.7 Egypt, Arab Republic of 2,037.1 3,055.7 Albania 139.3 209.0 El Salvador 287.2 430.8 Algeria 1,959.9 2,939.9 Equatorial Guinea, Republic of 157.5 236.3 Andorra, Principality of 82.5 123.8 Eritrea, The State of 36.6 54.9 Angola 740.1 1,110.2 Estonia, Republic of 243.6 365.4
Antigua and Barbuda 20.0 30.0 Eswatini, Kingdom of 78.5 117.8 Argentina 3,187.3 4,781.0 Ethiopia, The Federal Democratic Republic of 300.7 451.1 Armenia, Republic of 128.8 193.2 Fiji, Republic of 98.4 147.6 Australia 6,572.4 9,858.6 Finland 2,410.6 3,615.9 Austria 3,932.0 5,898.0 France 20,155.1 30,232.7
Azerbaijan, Republic of 391.7 587.6 Gabon 216.0 324.0 Bahamas, The 182.4 273.6 Gambia, The 62.2 93.3 Bahrain, Kingdom of 395.0 592.5 Georgia 210.4 315.6 Bangladesh 1,066.6 1,599.9 Germany 26,634.4 39,951.6 Barbados 94.5 141.8 Ghana 738.0 1,107.0
Belarus, Republic of 681.5 1,022.3 Greece 2,428.9 3,643.4 Belgium 6,410.7 9,616.1 Grenada 16.4 24.6 Belize 26.7 40.1 Guatemala 428.6 642.9 Benin 123.8 185.7 Guinea 214.2 321.3 Bhutan 20.4 30.6 Guinea-Bissau 28.4 42.6
Bolivia 240.1 360.2 Guyana 181.8 272.7 Bosnia and Herzegovina 265.2 397.8 Haiti 163.8 245.7 Botswana 197.2 295.8 Honduras 249.8 374.7 Brazil 11,042.0 16,563.0 Hungary 1,940.0 2,910.0 Brunei Darussalam 301.3 452.0 Iceland 321.8 482.7
Bulgaria 896.3 1,344.5 India 13,114.4 19,671.6 Burkina Faso 120.4 180.6 Indonesia 4,648.4 6,972.6 Burundi 154.0 231.0 Iran, Islamic Republic of 3,567.1 5,350.7 Cabo Verde 23.7 35.6 Iraq 1,663.8 2,495.7 Cambodia 175.0 262.5 Ireland 3,449.9 5,174.9
Cameroon 276.0 414.0 Israel 1,920.9 2,881.4 Canada 11,023.9 16,535.9 Italy 15,070.0 22,605.0 Central African Republic 111.4 167.1 Jamaica 382.9 574.4 Chad 140.2 210.3 Japan 30,820.5 46,230.8 Chile 1,744.3 2,616.5 Jordan 343.1 514.7
China, People's Republic of 30,482.9 45,724.4 Kazakhstan, Republic of 1,158.4 1,737.6 Colombia 2,044.5 3,066.8 Kenya 542.8 814.2 Comoros, Union of the 17.8 26.7 Kiribati 11.2 16.8 Congo, Democratic Republic of the 1,066.0 1,599.0 Korea, Republic of 8,582.7 12,874.1 Congo, Republic of 162.0 243.0 Kosovo, Republic of 82.6 123.9
Costa Rica 369.4 554.1 Kuwait 1,933.5 2,900.3 Côte d'Ivoire 650.4 975.6 Kyrgyz Republic 177.6 266.4 Croatia, Republic of 717.4 1,076.1 Lao People's Democratic Republic 105.8 158.7 Cyprus 303.8 455.7 Latvia, Republic of 332.3 498.5 Czech Republic 2,180.2 3,270.3 Lebanon 633.5 950.3
Denmark 3,439.4 5,159.1 Lesotho, Kingdom of 69.8 104.7 Djibouti 31.8 47.7 Liberia 258.4 387.6 Dominica 11.5 17.3 Libya 1,573.2 2,359.8 Dominican Republic 477.4 716.1 Lithuania, Republic of 441.6 662.4 Ecuador 697.7 1,046.6 Luxembourg 1,321.8 1,982.7
14th Review Quota (in millions of SDRs)
Proposed Quota (in millions of SDRs)
14th Review Quota (in millions of SDRs)
Proposed Quota (in millions of SDRs)
Madagascar, Republic of 244.4 366.6 Senegal 323.6 485.4 Malawi 138.8 208.2 Serbia, Republic of 654.8 982.2 Malaysia 3,633.8 5,450.7 Seychelles 22.9 34.4 Maldives 21.2 31.8 Sierra Leone 207.4 311.1 Mali 186.6 279.9 Singapore 3,891.9 5,837.9
Malta 168.3 252.5 Slovak Republic 1,001.0 1,501.5 Marshall Islands, Republic of the 4.9 7.4 Slovenia, Republic of 586.5 879.8 Mauritania, Islamic Republic of 128.8 193.2 Solomon Islands 20.8 31.2 Mauritius 142.2 213.3 Somalia 163.4 245.1 Mexico 8,912.7 13,369.1 South Africa 3,051.2 4,576.8
Micronesia, Federated States of 7.2 10.8 South Sudan, Republic of 246.0 369.0 Moldova, Republic of 172.5 258.8 Spain 9,535.5 14,303.3 Mongolia 72.3 108.5 Sri Lanka 578.8 868.2 Montenegro 60.5 90.8 St. Kitts and Nevis 12.5 18.8 Morocco 894.4 1,341.6 St. Lucia 21.4 32.1
Mozambique, Republic of 227.2 340.8 St. Vincent and the Grenadines 11.7 17.6 Myanmar 516.8 775.2 Sudan 630.2 945.3 Namibia 191.1 286.7 Suriname 128.9 193.4 Nauru, Republic of 2.8 4.2 Sweden 4,430.0 6,645.0 Nepal 156.9 235.4 Switzerland 5,771.1 8,656.7
Netherlands, The 8,736.5 13,104.8 Syrian Arab Republic 1,109.8 1,664.7 New Zealand 1,252.1 1,878.2 Tajikistan, Republic of 174.0 261.0 Nicaragua 260.0 390.0 Tanzania, United Republic of 397.8 596.7 Niger 131.6 197.4 Thailand 3,211.9 4,817.9 Nigeria 2,454.5 3,681.8 Timor-Leste, Democratic Republic of 25.6 38.4
North Macedonia, Republic of 140.3 210.5 Togo 146.8 220.2 Norway 3,754.7 5,632.1 Tonga 13.8 20.7 Oman 544.4 816.6 Trinidad and Tobago 469.8 704.7 Pakistan 2,031.0 3,046.5 Tunisia 545.2 817.8 Palau, Republic of 4.9 7.4 Türkiye, Republic of 4,658.6 6,987.9
Panama 376.8 565.2 Turkmenistan 238.6 357.9 Papua New Guinea 263.2 394.8 Tuvalu 2.5 3.8 Paraguay 201.4 302.1 Uganda 361.0 541.5 Peru 1,334.5 2,001.8 Ukraine 2,011.8 3,017.7 Philippines 2,042.9 3,064.4 United Arab Emirates 2,311.2 3,466.8
Poland, Republic of 4,095.4 6,143.1 United Kingdom 20,155.1 30,232.7 Portugal 2,060.1 3,090.2 United States 82,994.2 124,491.3 Qatar 735.1 1,102.7 Uruguay 429.1 643.7 Romania 1,811.4 2,717.1 Uzbekistan, Republic of 551.2 826.8 Russian Federation 12,903.7 19,355.6 Vanuatu 23.8 35.7
Rwanda 160.2 240.3 Venezuela, República Bolivariana de 3,722.7 5,584.1 Samoa 16.2 24.3 Vietnam 1,153.1 1,729.7 San Marino, Republic of 49.2 73.8 Yemen, Republic of 487.0 730.5 São Tomé and Príncipe, Democratic Republic of 14.8 22.2 Zambia 978.2 1,467.3 Saudi Arabia 9,992.6 14,988.9 Zimbabwe 706.8 1,060.2
2
Resolutsioon nr 79-1
Kvootide kuueteistkümnes üldine läbivaatamine
Vastavalt sise-eeskirja punktile 13 esitati aktsionäride nõukogule 8. novembril 2023 ilma koosolekut
kokku kutsumata hääletamiseks järgmine resolutsioon:
ARVESTADES, et direktorite nõukogu on esitanud aktsionäride nõukogule aruande pealkirjaga „Kvootide
kuueteistkümnes üldine läbivaatamine: direktorite nõukogu aruanne aktsionäride nõukogule“ (edaspidi:
aruanne);
ARVESTADES, et aktsionäride nõukogu otsustas resolutsioonis nr 75-1, et kvootide kuueteistkümnes
üldine läbivaatamine jätkub pärast 15. detsembrit 2020 ja peaks lõppema hiljemalt 15. detsembril 2023;
ARVESTADES, et direktorite nõukogu on kvootide kuueteistkümnenda üldise läbivaatamise tulemusena
soovitanud suurendada fondi liikmesriikide kvoote ;
ARVESTADES, et direktorite nõukogu on soovitanud uue laenuvõtmiskorralduse [New Arrangements to
Borrow, NAB] vähendamist ja võimalikke üleminekumeetmeid, et säilitada fondi laenuandmisvõime;
ARVESTADES, et aktsionäride nõukogu esimees on palunud fondi sekretäril esitada direktorite nõukogu
ettepanek aktsionäride nõukogule;
ARVESTADES, et fondi sekretär on aktsionäride nõukogule esitanud direktorite nõukogu aruande, milles
on toodud direktorite nõukogu ettepanek; ja
ARVESTADES, et direktorite nõukogu on palunud aktsionäride nõukogul hääletada fondi sise-eeskirja
punkti 13 kohaselt ilma koosolekut kokku kutsumata järgmise resolutsiooni üle:
TULENEVALT EESPOOL TOODUST, võttes teadmiseks direktorite nõukogu soovitused ja nimetatud
aruande, võtab aktsionäride nõukogu käesolevaga vastu järgmise resolutsiooni:
Kvootide kuueteistkümnes üldine läbivaatamine
1. Rahvusvaheline Valuutafond teeb ettepaneku, et vastavalt käesoleva resolutsiooni sätetele
suurendatakse fondi liikmesriikide kvoote käesoleva resolutsiooni I lisas nende nimede taha
märgitud kavandatavate summadeni.
2. Liikmesriigi kvoodi suurendamine käesoleva resolutsiooniga kavandatud viisil ei jõustu, kui
kõnealune liikmesriik ei ole hiljemalt punktis 4 sätestatud või selle alusel määratud kuupäevaks
suurendamisega kirjalikult nõustunud ja ei ole suurendust täielikult tasunud punktis 5 sätestatud
või selle alusel määratud tähtaja jooksul, tingimusel, et ükski liikmesriik, kellel on üldiste
vahendite kontol tegemata tagasiostud, tasud või osamaksed, ei või kvoodi suurendamisele
anda oma nõusolekut või suurenduse eest tasuda, kuni nimetatud kohustused on kontole
tasutud.
3. Käesoleva resolutsiooniga kavandatud kvootide suurendamine ei jõustu enne, kui
(i) direktorite nõukogu on kindlaks teinud, et liikmesriigid, kellel on 7. novembril 2023
vähemalt 85 protsenti kvootide kogusummast, on andnud kirjaliku nõusoleku oma
kvootide suurendamiseks, ja
(ii) direktorite nõukogu on kindlaks teinud, et uues laenuvõtmiskorralduses (NAB) osalejatelt
on saadud nõutavad nõusolekud, et võimaldada allpool punktis 10 kirjeldatud uue
laenuvõtmiskorralduse vähendamise jõustumist. Direktorite nõukogu palutakse jälgida
selle sammu rakendamisel tehtud edusamme.
4. Punkti 2 kohased teated peab esitama liikmesriigi nõuetekohaselt volitatud ametnik ja need
peavad olema fondile laekunud enne 15. novembrit 2024 kell 18.00 Washingtoni aja järgi,
arvestades, et direktorite nõukogu võib otsustada seda tähtaega pikendada.
5. Iga liikmesriik maksab oma kvoodi suurenduse fondile 35 päeva jooksul pärast järgmist
kuupäeva (olenevalt sellest, kumb on hilisem): a) kuupäev, mil ta teatab fondile oma
nõusolekust, või b) kuupäev, mil punktis 3 sätestatud tingimused on täidetud, arvestades, et
direktorite nõukogu võib otsustada maksetähtaega pikendada.
6. Kvootide suurendamiseks nõusoleku andmise või kvootide eest tasumise tähtaja pikendamise
üle otsustamisel võtab direktorite nõukogu eriti arvesse olukorda neis liikmesriikides, kes võivad
veel soovida kvootide suurendamiseks nõusolekut anda või kvootide eest tasuda, sealhulgas
liikmesriikides, kellel on pikad võlgnevused üldiste vahendite kontole, mis hõlmavad üldiste
vahendite kontole tegemata tagasioste, tasusid või osamakseid, ja kes direktorite nõukogu
hinnangul teevad fondiga koostööd nende kohustuste täitmiseks.
7. Liikmesriikidele, kes ei ole veel nõustunud oma kvootide suurendamisega vastavalt
aktsionäride nõukogu resolutsioonile nr 66-2, on kvootide suurendamise nõusoleku andmise
tähtpäev eespool punktis 4 sätestatud või selle alusel määratud kuupäev.
8. Iga liikmesriik maksab oma kvoodi suurendusest 25 protsenti laenueriõigustes, teiste
liikmesriikide valuutas, mille täpsustab fond nende liikmesriikide nõusolekul, või laenueriõiguste ja
selliste valuutade mis tahes kombinatsioonina. Kvoodisuurenduse ülejäänud osa maksab
liikmesriik oma valuutas.
Kvootide seitsmeteistkümnes üldine läbivaatamine
9. Kvootide seitsmeteistkümnenda üldise läbivaatamise raames palutakse direktorite
nõukogul töötada 2025. aasta juuniks välja võimalikud lähenemisviisid kvootide edasiseks
ümberkujundamiseks, sealhulgas uue kvoodivalemi abil.
Uue laenuvõtmiskorralduse (NAB) vähendamine
10. Võttes arvesse kvootide suurendamist kvootide kuueteistkümnenda üldise läbivaatamise
raames, palutakse direktorite nõukogul ja NABi osalistel i) vaadata NABi laenulepped läbi, et
saavutada nende laenulepete vähendamine, säilitades samas üldjoontes suhtelised osakaalud,
kogusummas, mis säilitab fondi laenuandmisvõime käesoleva resolutsiooni alusel vastu võetud
kvootide suurendamise tulemusena, võttes arvesse ka 2020. aasta kahepoolsete laenulepingute
[Bilateral Borrowing Agreements, BBA] kehtivuse lõppemist; ja ii) luua kaitsemeede, millega
tagatakse, et NABi laenulepete vähendamine võib jõustuda, kui on saadud nõusolekud NABi
osalejatelt, kes esindavad vähemalt 85 protsenti kogu laenulepete mahust või direktorite nõukogu
kehtestatud kõrgemat künnist.
Laenuvahendite säilitamine üleminekuperioodil
11. Fondi laenuandmisvõime säilitamiseks ja kuni käesoleva resolutsiooni kohaste kvootide
suurendamise jõustumiseni peaks direktorite nõukogu, konsulteerides fondi laenuandjatega
laenulepete raames, kaaluma üleminekumeetmeid, et säilitada juurdepääs fondilt laenuvõtmisele
kuni kvootide suurendamise ja sellega seotud NABi vähendamise jõustumiseni.
Aktsionäride nõukogu võttis vastu eespool nimetatud resolutsiooni, mis jõustub 15. detsembril 2023.
I lisa
Kavandatud kvoodid
14. läbivaatamise kvoot Kavandatud kvoot
(miljonites SDRides) (miljonites SDRides)
14. läbivaatamise kvoot Kavandatud kvoot
(miljonites SDRides) (miljonites SDRides)
Afganistani Islamivabariik
Albaania
Alžeeria
Andorra Vürstiriik,
Angola
323,8
139,3
1959,9
82,5
740,1
485,7
209,0
2939,9
123,8
1110,2
Egiptuse Araabia Vabariik
El Salvador
Ekvatoriaal-Guinea Vabariik
Eritrea riik
Eesti Vabariik
2037,1
287,2
157,5
36,6
243,6
3055,7
430,8
236,3
54,9
365,4
Antigua ja Barbuda
Argentina
Armeenia Vabariik
Austraalia
Austria
20,0
3187,3
128,8
6572,4
3932,0
30,0
4781,0
193,2
9858,6
5898,0
Eswatini Kuningriik
Etioopia Demokraatlik Liitvabariik
Fidži Vabariik
Soome
Prantsusmaa
78,5
300,7
98,4
2410,6
20 155,1
117,8
451,1
147,6
3615,9
30 232,7
Aserbaidžaan,
Bahama Vabariik
Bahreini Kuningriik
Bangladesh
Barbados
391,7
182,4
395,0
1066,6
94,5
587,6
273,6
592,5
1599,9
141,8
Gabon
Gambia Vabariik
Gruusia
Saksamaa
Ghana
216,0
62,2
210,4
26 634,4
738,0
324,0
93,3
315,6
39 951,6
1107,0
Valgevene Vabariik
Belgia
Belize
Benin
Bhutan
681,5
6410,7
26,7
123,8
20,4
1022,3
9616,1
40,1
185,7
30,6
Kreeka
Grenada
Guatemala
Guinea
Guinea-Bissau
2428,9
16,4
428,6
214,2
28,4
3643,4
24,6
642,9
321,3
42,6
Boliivia
Bosnia ja Hertsegoviina
Botswana
Brasiilia
Brunei Darussalam
240,1
265,2
197,2
11 042,0
301,3
360,2
397,8
295,8
16 563,0
452,0
Guyana
Haiti
Honduras
Ungari
Island
181,8
163,8
249,8
1940,0
321,8
272,7
245,7
374,7
2910,0
482,7
Bulgaaria
Burkina Faso
Burundi
Cabo Verde
Kambodža
896,3
120,4
154,0
23,7
175,0
1344,5
180,6
231,0
35,6
262,5
India
Indoneesia
Iraani Islamivabariik
Iraak
Iirimaa
13 114,4
4648,4
3567,1
1663,8
3449,9
19 671,6
6972,6
5350,7
2495,7
5174,9
Kamerun
Kanada
Kesk-Aafrika Vabariik
Tšaad
Tšiili
276,0
11 023,9
111,4
140,2
1744,3
414,0
16 535,9
167,1
210,3
2616,5
Iisrael
Itaalia
Jamaica
Jaapan
Jordaania
1920,9
15 070,0
382,9
30 820,5
343,1
2881,4
22 605,0
574,4
46 230,8
514,7
Hiina Rahvavabariik
Kolumbia
Komoori Liit
Kongo Demokraatlik Vabariik
Kongo Vabariik
30 482,9
2044,5
17,8
1066,0
162,0
45 724,4
3066,8
26,7
1599,0
243,0
Kasahstani Vabariik
Keenia
Kiribati
Korea Vabariik
Kosovo Vabariik
1158,4
542,8
11,2
8582,7
82,6
1737,6
814,2
16,8
12 874,1
123,9
Costa Rica
Côte d’Ivoire
Horvaatia Vabariik
Küpros
Tšehhi Vabariik
369,4
650,4
717,4
303,8
2180,2
554,1
975,6
1076,1
455,7
3270,3
Kuveit
Kirgiisi Vabariik
Laose Demokraatlik Rahvavabariik
Läti Vabariik
Liibanon
1933,5
177,6
105,8
332,3
633,5
2900,3
266,4
158,7
498,5
950,3
Taani
Djibouti
Dominica
Dominikaani Vabariik
Ecuador
3439,4
31,8
11,5
477,4
697,7
5159,1
47,7
17,3
716,1
1046,6
Lesotho Kuningriik
Libeeria
Liibüa
Leedu Vabariik
Luksemburg
69,8
258,4
1573,2
441,6
1321,8
104,7
387,6
2359,8
662,4
1982,7
14. läbivaatamise kvoot Kavandatud kvoot
(miljonites SDRides) (miljonites SDRides)
14. läbivaatamise kvoot Kavandatud kvoot
(miljonites SDRides) (miljonites SDRides)
Madagaskari Vabariik
Malawi
Malaisia
Maldiivid
Mali
244,4
138,8
3633,8
21,2
186,6
366,6
208,2
5450,7
31,8
279,9
Senegal
Serbia Vabariik
Seišellid
Sierra Leone
Singapur
323,6
654,8
22,9
207,4
3891,9
485,4
982,2
34,4
311,1
5837,9
Malta
Marshalli Saarte Vabariik
Mauritaania Islamivabariik
Mauritius
Mehhiko
168,3
4,9
128,8
142,2
8912,7
252,5
7,4
193,2
213,3
13 369,1
Slovaki Vabariik
Sloveenia Vabariik
Saalomoni Saared
Somaalia
Lõuna-Aafrika Vabariik
1001,0
586,5
20,8
163,4
3051,2
1501,5
879,8
31,2
245,1
4576,8
Mikroneesia Liiduriigid
Moldova Vabariik
Mongoolia
Montenegro
Maroko
7,2
172,5
72,3
60,5
894,4
10,8
258,8
108,5
90,8
1341,6
Lõuna-Sudaani Vabariik
Hispaania
Sri Lanka
Saint Kitts ja Nevis
Saint Lucia
246,0
9535,5
578,8
12,5
21,4
369,0
14 303,3
868,2
18,8
32,1
Mosambiigi Vabariik
Myanmar
Namiibia
Nauru Vabariik,
Nepal
227,2
516,8
191,1
2,8
156,9
340,8
775,2
286,7
4,2
235,4
Saint Vincent ja Grenadiinid
Sudaan
Suriname
Rootsi
Šveits
11,7
630,2
128,9
4430,0
5771,1
17,6
945,3
193,4
6645,0
8656,7
Madalmaad
Uus-Meremaa
Nicaragua
Niger
Nigeeria
8736,5
1252,1
260,0
131,6
2454,5
13 104,8
1878,2
390,0
197,4
3681,8
Süüria Araabia Vabariik
Tadžikistani Vabariik
Tansaania Ühendvabariik
Tai
Timor-Leste Demokraatlik Vabariik
1109,8
174,0
397,8
3211,9
25,6
1664,7
261,0
596,7
4817,9
38,4
Põhja-Makedoonia Vabariik
Norra
Omaan
Pakistan
Belau Vabariik
140,3
3754,7
544,4
2031,0
4,9
210,5
5632,1
816,6
3046,5
7,4
Togo
Tonga
Trinidad ja Tobago
Tuneesia
Türgi Vabariik
146,8
13,8
469,8
545,2
4658,6
220,2
20,7
704,7
817,8
6987,9
Panama
Paapua Uus-Guinea
Paraguay
Peruu
Filipiinid
376,8
263,2
201,4
1334,5
2042,9
565,2
394,8
302,1
2001,8
3064,4
Türkmenistan
Tuvalu
Uganda
Ukraina
Araabia Ühendemiraadid
238,6
2,5
361,0
2011,8
2311,2
357,9
3,8
541,5
3017,7
3466,8
Poola Vabariik
Portugal
Katar
Rumeenia
Vene Föderatsioon
4095,4
2060,1
735,1
1811,4
12 903,7
6143,1
3090,2
1102,7
2717,1
19 355,6
Ühendkuningriik
USA
Uruguay
Usbekistani Vabariik
Vanuatu
20 155,1
82 994,2
429,1
551,2
23,8
30 232,7
124 491,3
643,7
826,8
35,7
Rwanda
Samoa
San Marino Vabariik
São Tomé ja Príncipe Demokraatlik Vabariik
Saudi Araabia
160,2
16,2
49,2
14,8
9992,6
240,3
24,3
73,8
22,2
14 988,9
Venezuela Bolívari Vabariik
Vietnam
Jeemeni Vabariik
Sambia
Zimbabwe
3722,7
1153,1
487,0
978,2
706,8
5584,1
1729,7
730,5
1467,3
1060,2
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee
registrikood 70000272
Justiitsministeerium
Eelnõu esitamine
kooskõlastamiseks
Austatud härra justiitsminister
Esitame kooskõlastamiseks otsuse „Nõusoleku andmine Eesti Vabariigi kvoodi
suurendamiseks Rahvusvahelises Valuutafondis“ eelnõu, mis on kättesaadav koos
seletuskirjaga õigusaktide eelnõude elektroonilise kooskõlastamise süsteemi EIS
vahendusel http://eelnoud.valitsus.ee/. Palume tagasisidet 16.04.2024. a.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Mart Võrklaev
rahandusminister
Lisad:
1) Eelnõu
2) Seletuskiri
3) Resolutsioon nr 79-1 eesti keeles
4) Resolutsioon nr 79-1 inglise keeles
Kristiina Abel 611 3406
Meie 28.03.2024 nr 1.1-10.1/1149-2
Riigikogu otsuse „Nõusoleku andmine Eesti Vabariigi kvoodi
suurendamiseks Rahvusvahelises Valuutafondis“ eelnõu
seletuskiri
1. Sissejuhatus
1.1 Sisukokkuvõte
Rahvusvahelise Valuutafondi (edaspidi IMF) aktsionäride nõukogu võttis 15. detsembril 2023.
a vastu resolutsiooni nr 79-1, mis puudutab liikmesriikide osaluse ehk kvootide XVI regulaarset
ülevaatust. Ülevaatuse tulemusena suurendatakse liikmesriikide osalusi/kvoote. Riigi kvoot IMFis
peegeldab peamiselt tema majanduse mahtu ja avatust ning on aluseks ka IMFist laenu taotlemisel.
Nüüdse kvoodisuurenduse eesmärk on taastada IMFi ressurssides kvootide osakaal hoides IMFi
laenuandmise võimekust senisel tasemel. Seni on IMFil lisaks kvoodiressurssidele olnud abiks
lisaturvavõrk laenude väljaandmisel ehk ligipääs jõukamate liikmesriikidega sõlmitud mitme- ja
kahepoolsete laenulepingute ressurssidele. Kahepoolse laenulepingu on IMFiga sõlminud ka Eesti
Pank. Ent vastav laenuraamistik loodi vaid ajutise mehhanismina ja oli vajalik toetamaks globaalse
laenunõudluse kasvades kiiret abi vajanud liikmesriike 2020. aastal alanud pandeemia ajal ja järel.
Nüüd on pandeemia-laenude maht kahanenud. Kuid nõudlus IMFi finantseerimise järele püsib
kõrgel, sealjuures on see suurenenud seoses Venemaa agressiooniga Ukrainas, millest tulenevad
mõjud nii Ukrainale kui laiemalt IMFi liikmeskonnale. IMF asub globaalse finantsturvavõrgu
keskmes ja tema põhiülesanne on maksebilansi probleemide korral liikmesriike aidata. IMFi
kvoodiressursside suurendamine võimaldab vähendada IMFi poolt liikmesriikidega sõlmitud
ajutiste laenulepingute mahtu ning samas tagada IMFi piisav võimekus raskustes liikmesriike ka
edaspidi toetada.
IMFis sündinud kokkuleppe kohaselt suurendatakse kõikide riikide kvoote 50%. Eesti kvoot
suureneb 121,8 miljoni SDRi ehk ca 149,8 miljoni euro võrra. Kokku saaks Eesti kvoot olema
365,4 miljonit SDRi ehk ca 449,5 miljonit eurot. Kvooditõusu jõustumisel aegub hetkel kehtiv
IMFi kahepoolne laenuleping Eesti Pangaga mahus 164 miljonit eurot.
1.2 Eelnõu ettevalmistaja
Otsuse eelnõu ja seletuskirja valmistasid ette Rahandusministeeriumi Euroopa Liidu ja
rahvusvahelise koostöö osakonna nõunik Kristiina Abel (telefon 611 3406,
[email protected]), Rahandusministeeriumi personali- ja õigusosakonna nõunik Agnes
Peterson (telefon 5885 1301, [email protected]) ning Eesti Panga rahapoliitika ja
majandusuuringute osakonna nõunik Maris Leemets (telefon 668 0834,
[email protected]). Eelnõu keeletoimetaja oli Sirje Lilover (telefon 611 3636,
[email protected]). Resolutsiooni on tõlkinud Tõlkebüroo Välek OÜ, e-mail:
1.3 Märkused
Eelnõu ei ole seotud muude menetluses olevate eelnõudega, EL õiguse rakendamisega ega
Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammiga.
Eelnõu otsusena vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu koosseisu häälteenamus, sest sellega
võetakse riigile põhiseaduse § 104 punktis 15 nimetatud varalisi kohustusi.
Kuivõrd Eesti Vabariigi osaluse suurendamisega IMFis kaasneb kvoodiosa sissemakse, siis on
riigile varaliste kohustuste võtmisel põhiseaduse § 65 punkti 10 alusel vajalik Riigikogu otsus.
Samuti otsustab Riigikogu 24.12.2011. a jõustunud IMFi liikmeks olekuga seotud õigusaktide
muutmise seadusega muudetud Eesti Vabariigi Ülemnõukogu 1992. aasta 22. aprilli otsuse
„Nõusoleku andmise kohta Eesti Vabariigi astumiseks Rahvusvahelise Valuutafondi,
Rahvusvahelise Rekonstrueerimis- ja Arengupanga ning nende juurde kuuluvate
organisatsioonide liikmeks” (RT 1992, 18, 258; RT I 2002, 11, 58) punkti 6 alapunkti 1 kohaselt
IMFi põhikirja III artikli 2. jao punktis d1 nimetatud nõusoleku andmise. Eesti Pank on vastavalt
IMFi põhikirja V artiklile ja Eesti Panga seaduse § 4 lõikele 3 volitatud Eesti Vabariigi nimel
sooritama kõiki IMFi ja Eesti Panga eeskirjadega lubatud tehinguid ja toiminguid. Pärast
kvoodisuurenduse jõustumist (eeldatavalt novembris 2024) tuleb kvoodisuurenduse sissemakse
teha 35 päeva jooksul. Eesti poolt tasub kvoodisuurenduse Eesti Pank.
2. Eelnõu eesmärk ja sisu
Otsuse eelnõu eesmärk on anda nõusolek Eesti kvoodi suurendamiseks IMFis ja volitada Eesti
Panka osaluse suurendamiseks vajalikke toiminguid tegema.
Kvootide ülevaatus toimub IMFis regulaarselt. IMFi põhikirja artikli III jao 2 kohaselt toimub
IMFi kvootide korrigeerimine järgmiselt:
a) aktsionäride nõukogu korraldab vähemalt iga viie aasta järel liikmesriikide kvootide üldise
ülevaatuse ja vajadusel esitab ettepaneku nende korrigeerimiseks. Samuti võib aktsionäride
nõukogu, kui ta seda kohaseks peab, kaaluda igal muul ajal mõne kindla liikmesriigi kvoodi
korrigeerimist asjaomase liikmesriigi taotlusel;
b) IMF võib igal ajal teha ettepaneku nende liikmesriikide kvootide suurendamiseks, kes olid
liikmed 31. augusti 1975. aasta seisuga, võrdeliselt nende kvootidega nimetatud kuupäeval
kumulatiivses summas, mis ei ületa V artikli 12. jao punkti f alapunkti i ja punkti j alusel
väljamaksete erikontolt üldiste vahendite kontole ülekantavaid summasid;
c) kvootide muutmiseks on vajalik 85-protsendiline enamus häälte koguarvust;
d) liikmesriigi kvooti ei muudeta enne, kui liikmesriik on sellega nõustunud ja makse on tehtud,
välja arvatud juhul, kui kooskõlas käesoleva artikli 3. jao punktiga b käsitatakse makset
sooritatuna.
IMFi eelmine kvoodiülevaatus toimus 2020. a. Selle raames kvootides muudatusi ei tehtud,
kuigi arutelud käisid nii kvoodisuurenduse kui ka IMFi juhtimisreformi teemadel. Lepiti kokku,
et XVI kvoodiülevaatus peab olema lõpetatud 15.12.2023. a ning selle käigus hinnatakse nii
IMFi kvootide sobivat/piisavat mahtu, et taastada IMFi ressurssides kvootide osakaal, kui
jätkatakse IMFi juhtimisreformi aruteludega ehk vaadatakse üle IMFi kvootide jaotus
liikmeriikide vahel sh kvoodivalem, mis on aluseks kvootide jaotamisele. Kvoodiosade
ümberjagamine peaks peegeldama riikide suhtelist positsiooni maailmamajanduses, mis on
muutunud arenevate riikide kasuks, samas tuleks kaitsta kõige vaesemate riikide esindatust.
Kvootide ümberjagamise kokkuleppe saavutamist raskendasid geopoliitilised pinged ning
erimeelsused arenenud ja arenevate riikide vahel. Samuti oldi eriarvamusel kvoodivalemi
muutmise suhtes. Seega oli üheks praeguse ehk XVI kvoodiülevaatuse kokkuleppe
1 Liikmesriigi kvooti ei muudeta enne, kui liikmesriik on sellega nõustunud ja makse on tehtud, välja arvatud
juhul, kui kooskõlas käesoleva artikli 3. jao punktiga b käsitatakse makset sooritatuna.
tingimuseks, et kohe jätkatakse kvootide ümberjaotamise ja kvoodivalemi lahenduste otsimist,
et järgmise, XVII ülevaatuse raames neis teemades kokkuleppele jõuda.
15.12.2023. a kinnitatud resolutsioonis nr 79-1 on IMF teinud kvootide XVI regulaarse
ülevaatuse raames ettepaneku kvootide suurendamiseks kõigile 190-le IMFi liikmesriigile.
Kokku suurendatakse kvoote 238,6 miljardi SDRi võrra tasemele 715,7 miljardit SDRi e 50%
ulatuses, ning otsuse lisas on toodud ka iga liikme vastav osalus.
Kvootide XVI ülevaatusega seoses sätestatakse resolutsioonis:
- Kvoodisuurendus ei jõustu enne, kui IMF on saanud vähemalt 85% kvoodiosalust
omavatelt liikmesriikidelt nõuetekohase nõusoleku; ning piisava arvu mitmepoolses
laenuleppes 2 (New Agreement to Borrow, NAB) osalevate riikide nõusoleku
vähendamaks NABi ressursse vastavalt IMFi ettepanekule. NABi vähendatakse mahus,
et IMFi laenuandmise võimekus jääks kvoodisuurenduse jõustumisel tänasega samale
tasemele.
- Liikmesriigi kvoot ei suurene enne, kui liikmesriik on esitanud kirjaliku nõusoleku oma
kvoodiosa suurendamiseks – hiljemalt 15.11.2024. a – ja on seejärel teinud 35 päeva
jooksul kvoodisuurenduse sissemakse. Kvoodisuurenduse sissemakse tähtaeg oleneb
kuupäevast, mis on hilisem, kas 1) kuupäev, mil liikmesriik teatab IMFile oma
nõusolekust kvoodisuurenduseks, või 2) kuupäev, mil on saavutatud reformi
jõustumiseks vajalik osalusmäär 85% ja vastav NABis osalevate riikide nõusolek.
- Vajadusel võib IMFi direktorite nõukogu pikendada nõusoleku saatmise ja/või
kvoodisuurenduse sissemaksmise tähtaega. Siin võetakse eelkõige arvesse nende riikide
olukorda, kes tahaksid kvoodisuurenduses osaleda ning on valmis selle nimel
pingutama, kuid vajaksid veidi lisaaega (nt et tasuda võlgnevused IMFi üldressursside
kontole).
- Need riigid, kes ei ole veel nõustunud varasema, kvootide XIV ülevaatusest tulenenud
kvoodisuurendusega, peaksid ka selles osalemisest IMFile teada andma (nõusoleku
saatma) 15.11.2024. a või hilisemal kuupäeval, kui tähtaega pikendatakse.
- Iga liige peab kvoodi suurenemisest 25% sisse maksma ametlikes reservvarades
(laenueriõigustes ehk SDRides või muus IMFi poolt määratud valuutas) ning 75% oma
kohalikus valuutas.
Järgmise, kvootide XVII ülevaatusega seoses sätestatakse resolutsioonis:
- IMFi direktorite nõukogu peab 2025. a juuniks välja töötama ettepanekud, millest
juhinduda kvootide ümberjagamise ja kvoodivalemi aruteludes kvootide XVII
ülevaatusel.
Käesoleva kvoodiülevaatuse kokkuleppe osaks on kahepoolsete laenulepingute (Bilateral
Borrowing Arrangements, BBA) aegumine/lõpetamine ning mitmepoolsete laenulepete (NAB)
mahu vähendamine (viimases Eesti ei osale):
- BBA ja NABi lepete sõlmimine oli kiire ja ajutine/tähtajaline lahendus pandeemia ajal
ja vajalik, et tagada IMFi võime liikmesriike toetada. Kuna IMF on põhikirja järgi
kvoodipõhine asutus, siis soovitakse nüüd taastada IMFi ressurssides kvootide osakaal.
2 Resolutsiooni tõlkes on kasutatud terminit: uus laenuvõtmiskorraldus
Seega lõpetatakse kvoodisuurenduse käigus liikmesriikidega BBAd – aeguvad 31.
detsembril 20243 - ja vähendatakse NAB lepete mahte.
- BBA lepinguid on IMFil sõlmitud kahepoolselt riikidega mahus 141 miljardit SDRi.
Eesti Pangal on IMFiga kahepoolne leping mahus 164 miljonit eurot, mida IMF ei ole
kasutusele võtnud.
- NAB on IMFi ja 38 liikmesriigi vaheline laenulepete kogum, mis loodi täiendamaks
kvoodiressursse. Riigid on otsustanud selles osalemise vastavalt siseriiklikule korrale,
kuid NABis tehtavad muudatused otsustab IMF koos selle riikide grupiga.
Laenumahtude vähendamisel säilitatakse üldjoontes riikide suhtelised osakaalud lepetes
ning muudatuste jõustumiseks on vaja nõusolekut NAB osalejatelt, kes esindavad
vähemalt 85% kogu laenulepete mahust või IMFi direktorite nõukogu kehtestatud
kõrgemat künnist. 30. jaanuaril 2024. a otsustas direktorite nõukogu vähendada NABi
mahte 61,3 miljardi SDRi võrra ehk 16,8%, st tänaselt 364,4 miljardilt SDRilt 303,1
miljardi SDRini. Sellega säilib IMFi laenuandmise võime varasemal tasemel 696
miljardit SDRi. Resolutsiooni heakskiitmise järel on direktorite nõukogu täpsemalt
kokku leppinud, et NABi lepingumahtude vähendamise jõustumiseks peab nõus olema
mitte 85%, vaid 90% NABis osalevatest liikmetest. Iga NABis osalev riik peab oma
NABi leppe vähendamise heakskiitmise protseduuri siseriiklikult läbima. NABis Eesti
ei osale4.
Kokkuvõtteks: kvoodiülevaatuse jõustumise ja kvoodisuurenduse sissemaksega samaaegselt
lõpeb Eesti Pangal IMFiga kahepoolne laenuleping (mahus 164 miljonit eurot), mille vahendeid
IMF ei ole kasutanud. Eesti Pank teeb kvoodisuurenduse makse ca 149,8 miljoni eurot ehk Eesti
jaoks IMFis võetud finantskohustuste maht ei muutu tänasega võrreldes oluliselt, aga muutub
finantskohustuste vorm. Võrreldes tähtajalise laenulepinguga on kvoodi erinevus selles, et
kvoot on riigi ametlik osalus IMFis ja määrab ära nii hääleõiguse kui laenuvõimalused IMFist.
Ametliku osaluse ehk kvoodi suurendamise kinnitamiseks on vajalik Riigikogu otsus (vt punkt
1.3). Muudes tehingutes saab Eesti Pank tegutseda Eesti Vabariigi esindajana Eesti Panga
seaduses antud ulatuses ning sooritada kõiki IMFi ja Eesti Panga eeskirjadega lubatud tehinguid
ja toiminguid (üks selliseid toiminguid oli kahepoolse tähtajalise laenulepingu sõlmimine
IMFiga). Kvoodisuurendusega nõustumisel hoiab kvooditõusu sissemakse Eesti hääleõigust
IMFis tänasel tasemel ning tagab meile kriisiolukorras vajadusel senisest poole suurema
ligipääsu IMFi laenuressursile. Eesti hääleõigus moodustab IMFi koguhäältest 0,08%, mis jääb
ka peale kvoodisuurenduse jõustumist samaks kui kõik liikmesriigid oma kvoodisuurenduse
sisse maksavad.
3. Eelnõu terminoloogia
Otsuse eelnõus ei esine õigusaktides varem kasutamata termineid.
4. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele
Eelnõu on kooskõlas EÜ asutamislepingu artikliga 101 ja EÜ Nõukogu määruse nr 3603/93
artikliga 7.
3 IMF peab BBA riikidega läbirääkimisi, et erakorraliselt pikendada BBAde aegumiskuupäeva, kui
kvoodisuurenduse jõustumine lükkub, et BBAd kehtiksid kuni XVI kvoodiülevaatuse jõustumiseni. 4 Eesti ei kvalifitseeru osaluse miinimum piirmäära tõttu, kuna see ületab Eesti kvooti kahekordselt (miinimum
680 mln SDR).
5. Otsuse mõjud ja selle rakendamise kulutused
Otsusega antakse nõusolek Eesti Vabariigi kvoodi suurendamiseks IMFis 121,8 miljoni SDRi ehk
ca 149,8 miljoni euro võrra. Kokku saab Eesti kvoot olema 365,4 miljonit SDRi ehk ca 449,5
miljonit eurot.
Kvoot on peamine element riigi finants- ja organisatoorsetes suhetes IMFiga. Kvoot määrab
liikmesriigi hääleõiguse ja võimalused IMFilt laenu saamiseks, kuna võimalikud laenumahud
on liikmesriigi kvoodi suurusega seotud. Tulenevalt sihtotstarbest on IMFi krediidiliinidele
ligipääsuks rakendatud erinevad nõuded (tingimuslikkus) ning laenu maksimumtasemed
(suhtena riigi kvoodist).
Eesti kvoodi suurenemisel kaasneb Eestile kohustus maksta suurenenud kvoodiosa IMFile.
IMFi põhikirja III artikli 3. jao punkti a kohaselt tuleb liikmesriigil 25% kvoodi suurenemisest
sisse maksta ametlikes reservvarades (SDRides või muus IMFi poolt määratud valuutas) ning
75% kohalikus valuutas (euro). Eesti kvoodi suurenemisest tulenevad sissemaksed korraldab
Eesti Pank. Kvoot jääb Eesti Panga ametlike välisreservide osaks. Seega otsuse rakendamine
riigieelarvet ei mõjuta. Eesti finantskohustuste maht IMFi ees oluliselt ei muutu, sest 121,8
miljoni SDRi suuruse (ca 149,8 miljonit eurot 15.02.2024 kursiga 5 ) kvoodisissemaksega
samaaegselt aegub kahepoolne laen IMFiga (164 miljonit eurot). Samas muutub finantskohustuste
vorm. Kuna kvoot on riigi ametlik osalus IMFis, siis osaluse/kvoodi suurendamise
heakskiitmiseks on vajalik Riigikogu otsus (vt punkt 1.3).
Iseseisvumise algusaastatel kasutas Eesti majandusreformide läbiviimise toetamiseks IMFi
laene mitmel korral 6 . Välisšokkidele avatud väikeriigina on Eesti majandus- ja
finantsstabiilsuse huvides olnud väga oluline võimalus saada IMFilt laenu ning ka saadava
laenu adekvaatne suurus. Peale viimast finantskriisi on tugevdatud ka euroala kaitsevõimet
kriiside vastu ja loodud regionaalne finantsturvavõrk, Euroopa Stabiilsusmehhanism (ESM).
Sealt saavad majandusraskustesse sattunud euroala riigid rangetel majanduspoliitilistel
tingimustel koostöös IMFiga ja tuginedes sarnaselt IMFis rakendatud tingimuslikkusele laenu
taotleda. Samas jääb alles ka võimalus euroala riigil pöörduda otse IMFi poole, mistõttu on
oluline liikmesriigi kvoodi tase.
IMF asub globaalse finantsturvavõrgu keskmes, mis tähendab, et erinevate globaalsete,
regionaalsete või ka liikmesriigi kohalikku majandust puudutavate kriiside lahendamiseks saab
liikmesriik pöörduda ajutise finantsabi saamiseks IMFi poole. Taolise viimase võimaluse
laenuandja olemasolu tagab ka selle, et kriisid avastatakse ja lahendatakse võimalikult vara,
likviidsuskriisid ei muutu maksejõuetuskriisideks ning kriiside mõjud teistele liikmesriikidele
jäävad väiksemaks. Kriiside piiriüleste mõjude vähendamine on eriti oluline Eesti-sugustele
väikestele, kuid väga avatud majandusega riikidele, kes sõltuvad maailmamajanduse sujuvast
toimimisest. Eesti jaoks on kõige olulisem seega IMFi regulaarne liikmesriikide
majanduspoliitikate järelevalve (seire), mille raames annab IMF liikmesriikidele
majanduspoliitilisi soovitusi, et makromajanduslikku ja finantsstabiilsust edendada ning
5 https://www.imf.org/external/np/fin/data/rms_five.aspx 6 Eesti Pank kasutas valmisolekulaenu (Stand-By Arrangement, SBA) Eesti krooni kattevara suurendamiseks.
Vabariigi Valitsus võttis majandusarengu soodustamise sihtlaenu (Systemic Transformation Facility, STF), mis
kommertspankade kaudu välja laenati. SBA krediidiliini saab kasutada maksebilansi ükskõik millise lühiajalise
probleemi korral. STF oli IMFi erakorraline krediidiliin sotsialistlikust ühiskonnast vabaturu tingimustele
üleminekuriikide toetuseks maksebilansis kajastuvate probleemide lahendamisel.
struktuurireforme läbi viia, ennetades nii võimalikke kriisiolukordi. Samuti pakub IMF vajalike
majanduspoliitiliste reformide läbiviimiseks ka tehnilist abi, mida ka Eesti on kasutanud
(fiskaalläbipaistvuse parandamiseks, riigi investeeringute juhtimise tõhustamiseks ja rahapesu
vastaste meetmete tugevdamiseks).
Eestile on samuti oluline, et IMF on peale Venemaa agressiooni Ukrainasse jätkanud Ukraina
valitsusega tihedat koostööd ning aidanud hinnata rahvusvahelise rahalise abi vajadust ja
koordineerida selle suunamist Ukrainale. 2022. a eraldati Ukrainale IMFi kaudu 2,7 miljardit
USDi finantsabi sõjast tingitud mõjude leevendamiseks. 2023. a kinnitas IMF 4-aastase
laenuprogrammi Ukrainale mahus 15,6 miljardit USDi. Samuti on laenuprogrammis ettenähtud
struktuurireformide rakendamise toetamiseks loodud Ukraina tehnilise abi fond, kuhu
oodatakse jätkuvalt liikmesriikide panuseid. Praeguseks osalevad fondis Jaapan, Läti, Leedu,
Holland ja Slovakkia kokku 16,5 miljoni USDiga (fondi oodatav kogumaht on 65 miljonit
USDi).
Koos Ukrainaga on 2024. aasta jaanuari lõpu seisuga IMFil laene antud 56 riigile, kokku
summas 172,5 miljardit SDRi. Vaestele riikidele mõeldud PRGT fondi (Poverty Reduction and
Growth Trust) kaudu tehtud majandusprogrammide ja laenude kogumaht oli jaanuari lõpu
seisuga 25,2 miljardit SDRi, mis jagunes 59 riigi vahel. Pikaajalist rahastust pakkuvast IMFi
uuest RST fondist (Resilience and Sustainability Trust) on kliimaprobleemidega tegelemiseks
17 riigile kokku lubatud rahastust 5,3 miljardit SDRi ulatuses.
6. Otsuse jõustumine
Otsus jõustub selle allakirjutamisel.
IMFi kvoodisuurendus jõustub siis, kui IMF on saanud vähemalt 85% kvoodiosalust omavatelt
liikmesriikidelt nõuetekohase nõusoleku ning piisava arvu NABis osalevate riikide nõusoleku
vähendamaks vastavalt IMFi ettepanekule NABi ressursse. Nõusolekuid ootab IMF 15.
novembrini 2024 a. Vajadusel võib IMFi direktorite nõukogu tähtaega pikendada. Liikmesriigi
kvoot ei suurene enne, kui liikmesriik on esitanud kirjaliku nõusoleku oma kvoodiosa
suurendamiseks ja on teinud kvoodisuurenduse sissemakse. Kvoodisuurenduse sissemakse
tuleb teha 35 päeva jooksul, olenevalt kuupäevast, mis on hilisem, kas 1) kuupäev, mil ta teatab
fondile oma nõusolekust, või 2) kuupäev, mil on saavutatud kvoodireformi jõustumiseks vajalik
osalusmäär 85% ja vastav NABis osalevate riikide nõusolek.
7. Eelnõu kooskõlastamine
Otsuse eelnõu on kooskõlastatud Eesti Panga ja Välisministeeriumiga ning saadetakse
kooskõlastamiseks Justiitsministeeriumile.
Esitab Vabariigi Valitsus …märtsis 2024
Vabariigi Valitsuse nimel
(allkirjastatud digitaalselt)
Valitsuse nõunik
EELNÕU
26.03.2024
RIIGIKOGU OTSUS
Nõusoleku andmine Eesti Vabariigi kvoodi suurendamiseks
Rahvusvahelises Valuutafondis
Eesti Vabariigi põhiseaduse § 65 punkti 10 alusel Riigikogu otsustab:
1. Nõustuda Eesti Vabariigi kvoodi suurendamisega Rahvusvahelises Valuutafondis
121 800 000 SDRi ulatuses.
2. Volitada Eesti Panka tegema vajalikud toimingud otsuse punktis 1 nimetatud kvoodi
suurendamiseks.
Lauri Hussar
Riigikogu esimees
Tallinn, „…“……………………2024. a
Esitab Vabariigi Valitsus
„…“………………………2024. a
Nimi | K.p. | Δ | Viit | Tüüp | Org | Osapooled |
---|---|---|---|---|---|---|
Nõusoleku andmine Eesti Vabariigi kvoodi suurendamiseks Rahvusvahelises Valuutafondis | 06.05.2024 | 1 | 1.1-10.1/1149-3 | Õigusakti eelnõu | ram |