Nõusoleku andmine Eesti Vabariigi kvoodi suurendamiseks Rahvusvahelises Valuutafondis

Resolution No. 79-1 Sixteenth General Review of Quotas

In accordance with Section 13 of the By-Laws, the following Resolution was submitted to the Board of Governors on November 8, 2023 for a vote without meeting:

WHEREAS the Executive Board has submitted to the Board of Governors a report entitled “Sixteenth General Review of Quotas: Report of the Executive Board to the Board of Governors” (hereinafter the “Report”);

WHEREAS the Board of Governors in Resolution No. 75-1 decided that the Sixteenth General Review of Quotas would continue beyond December 15, 2020 and should be concluded no later than December 15, 2023;

WHEREAS the Executive Board has recommended increases in the quotas of members of the Fund as a result of the Sixteenth General Review of Quotas;

WHEREAS the Executive Board has recommended a rollback in NAB credit arrangements and possible transitional arrangements to maintain the Fund’s lending capacity;

WHEREAS the Chairman of the Board of Governors has requested the Secretary of the Fund to bring the proposal of the Executive Board before the Board of Governors;

WHEREAS the Report of the Executive Board setting forth its proposal has been submitted to the Board of Governors by the Secretary of the Fund; and

WHEREAS the Executive Board has requested the Board of Governors to vote on the following Resolution without meeting, pursuant to Section 13 of the By-Laws of the Fund:

NOW, THEREFORE, the Board of Governors, noting the recommendations and the said Report of the Executive Board, hereby RESOLVES that:

Sixteenth General Review of Quotas

1. The International Monetary Fund proposes that, subject to the provisions of this Resolution, the quotas of members of the Fund shall be increased to the proposed amounts shown against their names in Attachment I to this Resolution.

2. A member’s increase in quota as proposed by this Resolution shall not become effective unless that member has consented in writing to the increase not later than the date prescribed by or under paragraph 4 below and has paid the increase in full within the period prescribed by or under paragraph 5 below, provided that no member with overdue

2

repurchases, charges or assessments to the General Resources Account may consent to or pay for the increase in its quota until it becomes current in respect of those obligations.

3. No increase in quotas proposed by this Resolution shall become effective until (i) the Executive Board has determined that members having not less than 85 percent of

the total of quotas on November 7, 2023 have consented in writing to the increases in their quotas, and

(ii) the Executive Board has determined that the required consents from participants in the New Arrangements to Borrow (NAB) to allow for the effectiveness of the rollback of NAB credit arrangements, as described in paragraph 10 below, have been received. The Executive Board is requested to monitor the progress made in the implementation of this step.

4. Notices in accordance with paragraph 2 above shall be executed by a duly authorized official of the member and must be received in the Fund before 6:00 p.m., Washington time, November 15, 2024, provided that the Executive Board may extend this period as it may determine.

5. Each member shall pay to the Fund the increase in its quota within 35 days after the later of (a) the date on which it notifies the Fund of its consent, or (b) the date on which the conditions set forth in paragraph 3 above are met, provided that the Executive Board may extend the payment period as it may determine.

6. When deciding on an extension of the period for consent to or payment for the increase in quotas, the Executive Board shall give particular consideration to the situation of members that may still wish to consent to or pay for the increase in quota, including members with protracted arrears to the General Resources Account, consisting of overdue repurchases, charges or assessments to the General Resources Account that, in its judgment, are cooperating with the Fund toward the settlement of these obligations.

7. For members that have not yet consented to their increases in quotas under Board of Governors Resolution No. 66-2, the deadline for consent to such quota increases shall be the date determined by or under paragraph 4 above.

8. Each member shall pay 25 percent of its increase in special drawing rights, the currencies of other members specified, with their concurrence, by the Fund, or in any combination of special drawing rights and such currencies. The balance of the increase shall be paid by the member in its own currency.

3

Seventeenth General Review of Quotas

9. Under the Seventeenth General Review of Quotas, the Executive Board is requested to work to develop, by June 2025, possible approaches as a guide for further quota realignment, including through a new quota formula.

Rollback of NAB Credit Arrangements

10. In view of the quota increases under the Sixteenth General Review of Quotas, the Executive Board and NAB participants are requested to (i) review NAB credit arrangements, with the objective of achieving a rollback in such credit arrangements, while broadly preserving relative shares, in an aggregate amount that maintains the lending capacity of the Fund as a result of the quota increases adopted under this Resolution, taking into account also the expiration of the 2020 Bilateral Borrowing Agreements; and (ii) include a safeguard to ensure that the rollback of NAB credit arrangements can become effective when consents to the rollback by NAB participants representing not less than 85 percent of total credit arrangements or such higher threshold as established by the Executive Board have been obtained.

Maintaining Borrowing Resources During the Transition Period

11. In order to maintain the Fund’s lending capacity, and pending the effectiveness of the quota increases under this Resolution, the Executive Board should consider, in consultation with lenders to the Fund under borrowing arrangements, transitional arrangements for maintaining access to Fund borrowing until the quota increases and the related NAB rollback become effective.

The Board of Governors adopted the foregoing Resolution, effective December 15, 2023.

Attachment I

Proposed Quotas

14th Review Quota (in millions of SDRs)

Proposed Quota (in millions of SDRs)

14th Review Quota (in millions of SDRs)

Proposed Quota (in millions of SDRs)

Afghanistan, Islamic Republic of 323.8 485.7 Egypt, Arab Republic of 2,037.1 3,055.7 Albania 139.3 209.0 El Salvador 287.2 430.8 Algeria 1,959.9 2,939.9 Equatorial Guinea, Republic of 157.5 236.3 Andorra, Principality of 82.5 123.8 Eritrea, The State of 36.6 54.9 Angola 740.1 1,110.2 Estonia, Republic of 243.6 365.4

Antigua and Barbuda 20.0 30.0 Eswatini, Kingdom of 78.5 117.8 Argentina 3,187.3 4,781.0 Ethiopia, The Federal Democratic Republic of 300.7 451.1 Armenia, Republic of 128.8 193.2 Fiji, Republic of 98.4 147.6 Australia 6,572.4 9,858.6 Finland 2,410.6 3,615.9 Austria 3,932.0 5,898.0 France 20,155.1 30,232.7

Azerbaijan, Republic of 391.7 587.6 Gabon 216.0 324.0 Bahamas, The 182.4 273.6 Gambia, The 62.2 93.3 Bahrain, Kingdom of 395.0 592.5 Georgia 210.4 315.6 Bangladesh 1,066.6 1,599.9 Germany 26,634.4 39,951.6 Barbados 94.5 141.8 Ghana 738.0 1,107.0

Belarus, Republic of 681.5 1,022.3 Greece 2,428.9 3,643.4 Belgium 6,410.7 9,616.1 Grenada 16.4 24.6 Belize 26.7 40.1 Guatemala 428.6 642.9 Benin 123.8 185.7 Guinea 214.2 321.3 Bhutan 20.4 30.6 Guinea-Bissau 28.4 42.6

Bolivia 240.1 360.2 Guyana 181.8 272.7 Bosnia and Herzegovina 265.2 397.8 Haiti 163.8 245.7 Botswana 197.2 295.8 Honduras 249.8 374.7 Brazil 11,042.0 16,563.0 Hungary 1,940.0 2,910.0 Brunei Darussalam 301.3 452.0 Iceland 321.8 482.7

Bulgaria 896.3 1,344.5 India 13,114.4 19,671.6 Burkina Faso 120.4 180.6 Indonesia 4,648.4 6,972.6 Burundi 154.0 231.0 Iran, Islamic Republic of 3,567.1 5,350.7 Cabo Verde 23.7 35.6 Iraq 1,663.8 2,495.7 Cambodia 175.0 262.5 Ireland 3,449.9 5,174.9

Cameroon 276.0 414.0 Israel 1,920.9 2,881.4 Canada 11,023.9 16,535.9 Italy 15,070.0 22,605.0 Central African Republic 111.4 167.1 Jamaica 382.9 574.4 Chad 140.2 210.3 Japan 30,820.5 46,230.8 Chile 1,744.3 2,616.5 Jordan 343.1 514.7

China, People's Republic of 30,482.9 45,724.4 Kazakhstan, Republic of 1,158.4 1,737.6 Colombia 2,044.5 3,066.8 Kenya 542.8 814.2 Comoros, Union of the 17.8 26.7 Kiribati 11.2 16.8 Congo, Democratic Republic of the 1,066.0 1,599.0 Korea, Republic of 8,582.7 12,874.1 Congo, Republic of 162.0 243.0 Kosovo, Republic of 82.6 123.9

Costa Rica 369.4 554.1 Kuwait 1,933.5 2,900.3 Côte d'Ivoire 650.4 975.6 Kyrgyz Republic 177.6 266.4 Croatia, Republic of 717.4 1,076.1 Lao People's Democratic Republic 105.8 158.7 Cyprus 303.8 455.7 Latvia, Republic of 332.3 498.5 Czech Republic 2,180.2 3,270.3 Lebanon 633.5 950.3

Denmark 3,439.4 5,159.1 Lesotho, Kingdom of 69.8 104.7 Djibouti 31.8 47.7 Liberia 258.4 387.6 Dominica 11.5 17.3 Libya 1,573.2 2,359.8 Dominican Republic 477.4 716.1 Lithuania, Republic of 441.6 662.4 Ecuador 697.7 1,046.6 Luxembourg 1,321.8 1,982.7

14th Review Quota (in millions of SDRs)

Proposed Quota (in millions of SDRs)

14th Review Quota (in millions of SDRs)

Proposed Quota (in millions of SDRs)

Madagascar, Republic of 244.4 366.6 Senegal 323.6 485.4 Malawi 138.8 208.2 Serbia, Republic of 654.8 982.2 Malaysia 3,633.8 5,450.7 Seychelles 22.9 34.4 Maldives 21.2 31.8 Sierra Leone 207.4 311.1 Mali 186.6 279.9 Singapore 3,891.9 5,837.9

Malta 168.3 252.5 Slovak Republic 1,001.0 1,501.5 Marshall Islands, Republic of the 4.9 7.4 Slovenia, Republic of 586.5 879.8 Mauritania, Islamic Republic of 128.8 193.2 Solomon Islands 20.8 31.2 Mauritius 142.2 213.3 Somalia 163.4 245.1 Mexico 8,912.7 13,369.1 South Africa 3,051.2 4,576.8

Micronesia, Federated States of 7.2 10.8 South Sudan, Republic of 246.0 369.0 Moldova, Republic of 172.5 258.8 Spain 9,535.5 14,303.3 Mongolia 72.3 108.5 Sri Lanka 578.8 868.2 Montenegro 60.5 90.8 St. Kitts and Nevis 12.5 18.8 Morocco 894.4 1,341.6 St. Lucia 21.4 32.1

Mozambique, Republic of 227.2 340.8 St. Vincent and the Grenadines 11.7 17.6 Myanmar 516.8 775.2 Sudan 630.2 945.3 Namibia 191.1 286.7 Suriname 128.9 193.4 Nauru, Republic of 2.8 4.2 Sweden 4,430.0 6,645.0 Nepal 156.9 235.4 Switzerland 5,771.1 8,656.7

Netherlands, The 8,736.5 13,104.8 Syrian Arab Republic 1,109.8 1,664.7 New Zealand 1,252.1 1,878.2 Tajikistan, Republic of 174.0 261.0 Nicaragua 260.0 390.0 Tanzania, United Republic of 397.8 596.7 Niger 131.6 197.4 Thailand 3,211.9 4,817.9 Nigeria 2,454.5 3,681.8 Timor-Leste, Democratic Republic of 25.6 38.4

North Macedonia, Republic of 140.3 210.5 Togo 146.8 220.2 Norway 3,754.7 5,632.1 Tonga 13.8 20.7 Oman 544.4 816.6 Trinidad and Tobago 469.8 704.7 Pakistan 2,031.0 3,046.5 Tunisia 545.2 817.8 Palau, Republic of 4.9 7.4 Türkiye, Republic of 4,658.6 6,987.9

Panama 376.8 565.2 Turkmenistan 238.6 357.9 Papua New Guinea 263.2 394.8 Tuvalu 2.5 3.8 Paraguay 201.4 302.1 Uganda 361.0 541.5 Peru 1,334.5 2,001.8 Ukraine 2,011.8 3,017.7 Philippines 2,042.9 3,064.4 United Arab Emirates 2,311.2 3,466.8

Poland, Republic of 4,095.4 6,143.1 United Kingdom 20,155.1 30,232.7 Portugal 2,060.1 3,090.2 United States 82,994.2 124,491.3 Qatar 735.1 1,102.7 Uruguay 429.1 643.7 Romania 1,811.4 2,717.1 Uzbekistan, Republic of 551.2 826.8 Russian Federation 12,903.7 19,355.6 Vanuatu 23.8 35.7

Rwanda 160.2 240.3 Venezuela, República Bolivariana de 3,722.7 5,584.1 Samoa 16.2 24.3 Vietnam 1,153.1 1,729.7 San Marino, Republic of 49.2 73.8 Yemen, Republic of 487.0 730.5 São Tomé and Príncipe, Democratic Republic of 14.8 22.2 Zambia 978.2 1,467.3 Saudi Arabia 9,992.6 14,988.9 Zimbabwe 706.8 1,060.2

2

Resolutsioon nr 79-1

Kvootide kuueteistkümnes üldine läbivaatamine

Vastavalt sise-eeskirja punktile 13 esitati aktsionäride nõukogule 8. novembril 2023 ilma koosolekut

kokku kutsumata hääletamiseks järgmine resolutsioon:

ARVESTADES, et direktorite nõukogu on esitanud aktsionäride nõukogule aruande pealkirjaga „Kvootide

kuueteistkümnes üldine läbivaatamine: direktorite nõukogu aruanne aktsionäride nõukogule“ (edaspidi:

aruanne);

ARVESTADES, et aktsionäride nõukogu otsustas resolutsioonis nr 75-1, et kvootide kuueteistkümnes

üldine läbivaatamine jätkub pärast 15. detsembrit 2020 ja peaks lõppema hiljemalt 15. detsembril 2023;

ARVESTADES, et direktorite nõukogu on kvootide kuueteistkümnenda üldise läbivaatamise tulemusena

soovitanud suurendada fondi liikmesriikide kvoote ;

ARVESTADES, et direktorite nõukogu on soovitanud uue laenuvõtmiskorralduse [New Arrangements to

Borrow, NAB] vähendamist ja võimalikke üleminekumeetmeid, et säilitada fondi laenuandmisvõime;

ARVESTADES, et aktsionäride nõukogu esimees on palunud fondi sekretäril esitada direktorite nõukogu

ettepanek aktsionäride nõukogule;

ARVESTADES, et fondi sekretär on aktsionäride nõukogule esitanud direktorite nõukogu aruande, milles

on toodud direktorite nõukogu ettepanek; ja

ARVESTADES, et direktorite nõukogu on palunud aktsionäride nõukogul hääletada fondi sise-eeskirja

punkti 13 kohaselt ilma koosolekut kokku kutsumata järgmise resolutsiooni üle:

TULENEVALT EESPOOL TOODUST, võttes teadmiseks direktorite nõukogu soovitused ja nimetatud

aruande, võtab aktsionäride nõukogu käesolevaga vastu järgmise resolutsiooni:

Kvootide kuueteistkümnes üldine läbivaatamine

1. Rahvusvaheline Valuutafond teeb ettepaneku, et vastavalt käesoleva resolutsiooni sätetele

suurendatakse fondi liikmesriikide kvoote käesoleva resolutsiooni I lisas nende nimede taha

märgitud kavandatavate summadeni.

2. Liikmesriigi kvoodi suurendamine käesoleva resolutsiooniga kavandatud viisil ei jõustu, kui

kõnealune liikmesriik ei ole hiljemalt punktis 4 sätestatud või selle alusel määratud kuupäevaks

suurendamisega kirjalikult nõustunud ja ei ole suurendust täielikult tasunud punktis 5 sätestatud

või selle alusel määratud tähtaja jooksul, tingimusel, et ükski liikmesriik, kellel on üldiste

vahendite kontol tegemata tagasiostud, tasud või osamaksed, ei või kvoodi suurendamisele

anda oma nõusolekut või suurenduse eest tasuda, kuni nimetatud kohustused on kontole

tasutud.

3. Käesoleva resolutsiooniga kavandatud kvootide suurendamine ei jõustu enne, kui

(i) direktorite nõukogu on kindlaks teinud, et liikmesriigid, kellel on 7. novembril 2023

vähemalt 85 protsenti kvootide kogusummast, on andnud kirjaliku nõusoleku oma

kvootide suurendamiseks, ja

(ii) direktorite nõukogu on kindlaks teinud, et uues laenuvõtmiskorralduses (NAB) osalejatelt

on saadud nõutavad nõusolekud, et võimaldada allpool punktis 10 kirjeldatud uue

laenuvõtmiskorralduse vähendamise jõustumist. Direktorite nõukogu palutakse jälgida

selle sammu rakendamisel tehtud edusamme.

4. Punkti 2 kohased teated peab esitama liikmesriigi nõuetekohaselt volitatud ametnik ja need

peavad olema fondile laekunud enne 15. novembrit 2024 kell 18.00 Washingtoni aja järgi,

arvestades, et direktorite nõukogu võib otsustada seda tähtaega pikendada.

5. Iga liikmesriik maksab oma kvoodi suurenduse fondile 35 päeva jooksul pärast järgmist

kuupäeva (olenevalt sellest, kumb on hilisem): a) kuupäev, mil ta teatab fondile oma

nõusolekust, või b) kuupäev, mil punktis 3 sätestatud tingimused on täidetud, arvestades, et

direktorite nõukogu võib otsustada maksetähtaega pikendada.

6. Kvootide suurendamiseks nõusoleku andmise või kvootide eest tasumise tähtaja pikendamise

üle otsustamisel võtab direktorite nõukogu eriti arvesse olukorda neis liikmesriikides, kes võivad

veel soovida kvootide suurendamiseks nõusolekut anda või kvootide eest tasuda, sealhulgas

liikmesriikides, kellel on pikad võlgnevused üldiste vahendite kontole, mis hõlmavad üldiste

vahendite kontole tegemata tagasioste, tasusid või osamakseid, ja kes direktorite nõukogu

hinnangul teevad fondiga koostööd nende kohustuste täitmiseks.

7. Liikmesriikidele, kes ei ole veel nõustunud oma kvootide suurendamisega vastavalt

aktsionäride nõukogu resolutsioonile nr 66-2, on kvootide suurendamise nõusoleku andmise

tähtpäev eespool punktis 4 sätestatud või selle alusel määratud kuupäev.

8. Iga liikmesriik maksab oma kvoodi suurendusest 25 protsenti laenueriõigustes, teiste

liikmesriikide valuutas, mille täpsustab fond nende liikmesriikide nõusolekul, või laenueriõiguste ja

selliste valuutade mis tahes kombinatsioonina. Kvoodisuurenduse ülejäänud osa maksab

liikmesriik oma valuutas.

Kvootide seitsmeteistkümnes üldine läbivaatamine

9. Kvootide seitsmeteistkümnenda üldise läbivaatamise raames palutakse direktorite

nõukogul töötada 2025. aasta juuniks välja võimalikud lähenemisviisid kvootide edasiseks

ümberkujundamiseks, sealhulgas uue kvoodivalemi abil.

Uue laenuvõtmiskorralduse (NAB) vähendamine

10. Võttes arvesse kvootide suurendamist kvootide kuueteistkümnenda üldise läbivaatamise

raames, palutakse direktorite nõukogul ja NABi osalistel i) vaadata NABi laenulepped läbi, et

saavutada nende laenulepete vähendamine, säilitades samas üldjoontes suhtelised osakaalud,

kogusummas, mis säilitab fondi laenuandmisvõime käesoleva resolutsiooni alusel vastu võetud

kvootide suurendamise tulemusena, võttes arvesse ka 2020. aasta kahepoolsete laenulepingute

[Bilateral Borrowing Agreements, BBA] kehtivuse lõppemist; ja ii) luua kaitsemeede, millega

tagatakse, et NABi laenulepete vähendamine võib jõustuda, kui on saadud nõusolekud NABi

osalejatelt, kes esindavad vähemalt 85 protsenti kogu laenulepete mahust või direktorite nõukogu

kehtestatud kõrgemat künnist.

Laenuvahendite säilitamine üleminekuperioodil

11. Fondi laenuandmisvõime säilitamiseks ja kuni käesoleva resolutsiooni kohaste kvootide

suurendamise jõustumiseni peaks direktorite nõukogu, konsulteerides fondi laenuandjatega

laenulepete raames, kaaluma üleminekumeetmeid, et säilitada juurdepääs fondilt laenuvõtmisele

kuni kvootide suurendamise ja sellega seotud NABi vähendamise jõustumiseni.

Aktsionäride nõukogu võttis vastu eespool nimetatud resolutsiooni, mis jõustub 15. detsembril 2023.

I lisa

Kavandatud kvoodid

14. läbivaatamise kvoot Kavandatud kvoot

(miljonites SDRides) (miljonites SDRides)

14. läbivaatamise kvoot Kavandatud kvoot

(miljonites SDRides) (miljonites SDRides)

Afganistani Islamivabariik

Albaania

Alžeeria

Andorra Vürstiriik,

Angola

323,8

139,3

1959,9

82,5

740,1

485,7

209,0

2939,9

123,8

1110,2

Egiptuse Araabia Vabariik

El Salvador

Ekvatoriaal-Guinea Vabariik

Eritrea riik

Eesti Vabariik

2037,1

287,2

157,5

36,6

243,6

3055,7

430,8

236,3

54,9

365,4

Antigua ja Barbuda

Argentina

Armeenia Vabariik

Austraalia

Austria

20,0

3187,3

128,8

6572,4

3932,0

30,0

4781,0

193,2

9858,6

5898,0

Eswatini Kuningriik

Etioopia Demokraatlik Liitvabariik

Fidži Vabariik

Soome

Prantsusmaa

78,5

300,7

98,4

2410,6

20 155,1

117,8

451,1

147,6

3615,9

30 232,7

Aserbaidžaan,

Bahama Vabariik

Bahreini Kuningriik

Bangladesh

Barbados

391,7

182,4

395,0

1066,6

94,5

587,6

273,6

592,5

1599,9

141,8

Gabon

Gambia Vabariik

Gruusia

Saksamaa

Ghana

216,0

62,2

210,4

26 634,4

738,0

324,0

93,3

315,6

39 951,6

1107,0

Valgevene Vabariik

Belgia

Belize

Benin

Bhutan

681,5

6410,7

26,7

123,8

20,4

1022,3

9616,1

40,1

185,7

30,6

Kreeka

Grenada

Guatemala

Guinea

Guinea-Bissau

2428,9

16,4

428,6

214,2

28,4

3643,4

24,6

642,9

321,3

42,6

Boliivia

Bosnia ja Hertsegoviina

Botswana

Brasiilia

Brunei Darussalam

240,1

265,2

197,2

11 042,0

301,3

360,2

397,8

295,8

16 563,0

452,0

Guyana

Haiti

Honduras

Ungari

Island

181,8

163,8

249,8

1940,0

321,8

272,7

245,7

374,7

2910,0

482,7

Bulgaaria

Burkina Faso

Burundi

Cabo Verde

Kambodža

896,3

120,4

154,0

23,7

175,0

1344,5

180,6

231,0

35,6

262,5

India

Indoneesia

Iraani Islamivabariik

Iraak

Iirimaa

13 114,4

4648,4

3567,1

1663,8

3449,9

19 671,6

6972,6

5350,7

2495,7

5174,9

Kamerun

Kanada

Kesk-Aafrika Vabariik

Tšaad

Tšiili

276,0

11 023,9

111,4

140,2

1744,3

414,0

16 535,9

167,1

210,3

2616,5

Iisrael

Itaalia

Jamaica

Jaapan

Jordaania

1920,9

15 070,0

382,9

30 820,5

343,1

2881,4

22 605,0

574,4

46 230,8

514,7

Hiina Rahvavabariik

Kolumbia

Komoori Liit

Kongo Demokraatlik Vabariik

Kongo Vabariik

30 482,9

2044,5

17,8

1066,0

162,0

45 724,4

3066,8

26,7

1599,0

243,0

Kasahstani Vabariik

Keenia

Kiribati

Korea Vabariik

Kosovo Vabariik

1158,4

542,8

11,2

8582,7

82,6

1737,6

814,2

16,8

12 874,1

123,9

Costa Rica

Côte d’Ivoire

Horvaatia Vabariik

Küpros

Tšehhi Vabariik

369,4

650,4

717,4

303,8

2180,2

554,1

975,6

1076,1

455,7

3270,3

Kuveit

Kirgiisi Vabariik

Laose Demokraatlik Rahvavabariik

Läti Vabariik

Liibanon

1933,5

177,6

105,8

332,3

633,5

2900,3

266,4

158,7

498,5

950,3

Taani

Djibouti

Dominica

Dominikaani Vabariik

Ecuador

3439,4

31,8

11,5

477,4

697,7

5159,1

47,7

17,3

716,1

1046,6

Lesotho Kuningriik

Libeeria

Liibüa

Leedu Vabariik

Luksemburg

69,8

258,4

1573,2

441,6

1321,8

104,7

387,6

2359,8

662,4

1982,7

14. läbivaatamise kvoot Kavandatud kvoot

(miljonites SDRides) (miljonites SDRides)

14. läbivaatamise kvoot Kavandatud kvoot

(miljonites SDRides) (miljonites SDRides)

Madagaskari Vabariik

Malawi

Malaisia

Maldiivid

Mali

244,4

138,8

3633,8

21,2

186,6

366,6

208,2

5450,7

31,8

279,9

Senegal

Serbia Vabariik

Seišellid

Sierra Leone

Singapur

323,6

654,8

22,9

207,4

3891,9

485,4

982,2

34,4

311,1

5837,9

Malta

Marshalli Saarte Vabariik

Mauritaania Islamivabariik

Mauritius

Mehhiko

168,3

4,9

128,8

142,2

8912,7

252,5

7,4

193,2

213,3

13 369,1

Slovaki Vabariik

Sloveenia Vabariik

Saalomoni Saared

Somaalia

Lõuna-Aafrika Vabariik

1001,0

586,5

20,8

163,4

3051,2

1501,5

879,8

31,2

245,1

4576,8

Mikroneesia Liiduriigid

Moldova Vabariik

Mongoolia

Montenegro

Maroko

7,2

172,5

72,3

60,5

894,4

10,8

258,8

108,5

90,8

1341,6

Lõuna-Sudaani Vabariik

Hispaania

Sri Lanka

Saint Kitts ja Nevis

Saint Lucia

246,0

9535,5

578,8

12,5

21,4

369,0

14 303,3

868,2

18,8

32,1

Mosambiigi Vabariik

Myanmar

Namiibia

Nauru Vabariik,

Nepal

227,2

516,8

191,1

2,8

156,9

340,8

775,2

286,7

4,2

235,4

Saint Vincent ja Grenadiinid

Sudaan

Suriname

Rootsi

Šveits

11,7

630,2

128,9

4430,0

5771,1

17,6

945,3

193,4

6645,0

8656,7

Madalmaad

Uus-Meremaa

Nicaragua

Niger

Nigeeria

8736,5

1252,1

260,0

131,6

2454,5

13 104,8

1878,2

390,0

197,4

3681,8

Süüria Araabia Vabariik

Tadžikistani Vabariik

Tansaania Ühendvabariik

Tai

Timor-Leste Demokraatlik Vabariik

1109,8

174,0

397,8

3211,9

25,6

1664,7

261,0

596,7

4817,9

38,4

Põhja-Makedoonia Vabariik

Norra

Omaan

Pakistan

Belau Vabariik

140,3

3754,7

544,4

2031,0

4,9

210,5

5632,1

816,6

3046,5

7,4

Togo

Tonga

Trinidad ja Tobago

Tuneesia

Türgi Vabariik

146,8

13,8

469,8

545,2

4658,6

220,2

20,7

704,7

817,8

6987,9

Panama

Paapua Uus-Guinea

Paraguay

Peruu

Filipiinid

376,8

263,2

201,4

1334,5

2042,9

565,2

394,8

302,1

2001,8

3064,4

Türkmenistan

Tuvalu

Uganda

Ukraina

Araabia Ühendemiraadid

238,6

2,5

361,0

2011,8

2311,2

357,9

3,8

541,5

3017,7

3466,8

Poola Vabariik

Portugal

Katar

Rumeenia

Vene Föderatsioon

4095,4

2060,1

735,1

1811,4

12 903,7

6143,1

3090,2

1102,7

2717,1

19 355,6

Ühendkuningriik

USA

Uruguay

Usbekistani Vabariik

Vanuatu

20 155,1

82 994,2

429,1

551,2

23,8

30 232,7

124 491,3

643,7

826,8

35,7

Rwanda

Samoa

San Marino Vabariik

São Tomé ja Príncipe Demokraatlik Vabariik

Saudi Araabia

160,2

16,2

49,2

14,8

9992,6

240,3

24,3

73,8

22,2

14 988,9

Venezuela Bolívari Vabariik

Vietnam

Jeemeni Vabariik

Sambia

Zimbabwe

3722,7

1153,1

487,0

978,2

706,8

5584,1

1729,7

730,5

1467,3

1060,2

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee

registrikood 70000272

Taimar Peterkop

Riigikantselei

[email protected]

Riigikogu otsuse „Nõusoleku andmine

Eesti Vabariigi kvoodi suurendamiseks

Rahvusvahelises Valuutafondis“ eelnõu

Austatud härra Peterkop

Esitame Vabariigi Valitsusele heakskiitmiseks Riigikogu otsuse „Nõusoleku andmine Eesti

Vabariigi kvoodi suurendamiseks Rahvusvahelises Valuutafondis“ eelnõu.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Mart Võrklaev

Rahandusminister

Lisad:

1) Eelnõu

2) Seletuskiri

3) Resolutsioon nr 79-1 eesti keeles

4) Resolutsioon nr 79-1 inglise keeles

Kristiina Abel, 611 3406

[email protected]

Meie 06.05.2024 nr 1.1-10.1/1149-3

Riigikogu otsuse „Nõusoleku andmine Eesti Vabariigi kvoodi

suurendamiseks Rahvusvahelises Valuutafondis“ eelnõu

seletuskiri

1. Sissejuhatus

1.1 Sisukokkuvõte

Rahvusvahelise Valuutafondi (edaspidi IMF) aktsionäride nõukogu võttis 15. detsembril 2023.

a vastu resolutsiooni nr 79-1, mis puudutab liikmesriikide osaluste ehk kvootide XVI regulaarset

ülevaatust. Ülevaatuse tulemusena tehti ettepanek suurendada liikmesriikide osalusi/kvoote. Riigi

kvoot IMFis peegeldab peamiselt tema majanduse mahtu ja avatust ning on aluseks ka IMFist

laenu taotlemisel. Nüüdse kvoodisuurenduse eesmärk on taastada IMFi ressurssides kvootide

osakaal hoides IMFi laenuandmise võimekust senisel tasemel. Seni on IMFil lisaks

kvoodiressurssidele olnud laenude väljaandmisel abiks lisaturvavõrk ehk ligipääs jõukamate

liikmesriikidega sõlmitud mitme- ja kahepoolsete laenulepingute ressurssidele. Kahepoolse

laenulepingu on IMFiga sõlminud ka Eesti Pank. Ent vastav laenuraamistik loodi ajutise

mehhanismina, millega IMF sai pandeemia ajal ja järel globaalse laenunõudluse kasvades toetada

kiiret abi vajanud liikmesriike. Nüüd on pandeemia-laenude maht kahanenud, kuid nõudlus IMFi

finantseerimise järele püsib kõrgel. Sealjuures on see suurenenud seoses Venemaa agressiooniga

Ukrainas, millest tulenevad mõjud nii Ukrainale kui laiemalt IMFi liikmeskonnale. IMF asub

globaalse finantsturvavõrgu keskmes ja tema põhiülesanne on maksebilansi probleemide korral

liikmesriike aidata. IMFi kvoodiressursside suurendamine võimaldab vähendada IMFi poolt

liikmesriikidega sõlmitud ajutiste laenulepingute mahtu ning samas tagada IMFi piisav võimekus

raskustes liikmesriike ka edaspidi toetada.

IMFis sündinud kokkuleppe kohaselt suurendatakse kõikide riikide kvoote 50%. Eesti kvoot

suureneb 121,8 miljoni SDRi1 ehk ca 150 miljoni euro võrra (24.04.2024 kursiga2). Kokku saaks

Eesti kvoot olema 365,4 miljonit SDRi ehk ca 450 miljonit eurot. Kvooditõusu jõustumisel

aegub hetkel kehtiv IMFi kahepoolne laenuleping Eesti Pangaga mahus 164 miljonit eurot.

1.2 Eelnõu ettevalmistaja

Otsuse eelnõu ja seletuskirja valmistasid ette Rahandusministeeriumi Euroopa Liidu ja

rahvusvahelise koostöö osakonna nõunik Kristiina Abel (telefon 611 3406,

[email protected]), Rahandusministeeriumi personali- ja õigusosakonna nõunik Agnes

Peterson (telefon 5885 1301, [email protected]) ning Eesti Panga rahapoliitika ja

majandusuuringute osakonna nõunik Maris Leemets (telefon 668 0834,

[email protected]). Eelnõu keeletoimetaja oli Sirje Lilover (telefon 611 3636,

[email protected]). Resolutsiooni on tõlkinud Tõlkebüroo Välek OÜ, e-mail:

[email protected]

1 Liikmesriigi kvoot on väljendatud IMFi arveldusühikutes, laenueriõigustes (Special Drawing Rights, SDR).

SDR on IMFi poolt loodud rahvusvaheline reservvara, mille väärtuse aluseks on viiest põhivaluutast koosnev

korv, kuhu kuuluvad USA dollar, euro, inglise nael, jaapani jeen ja hiina jüaan. 2 https://www.imf.org/external/np/fin/data/rms_five.aspx

1.3 Märkused

Eelnõu ei ole seotud muude menetluses olevate eelnõudega, EL õiguse rakendamisega ega

Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammiga.

Eelnõu otsusena vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu koosseisu häälteenamus, sest sellega

võetakse riigile põhiseaduse § 104 punktis 15 nimetatud varalisi kohustusi.

Kuivõrd Eesti Vabariigi osaluse suurendamisega IMFis kaasneb kvoodiosa sissemakse, siis on

riigile varaliste kohustuste võtmisel põhiseaduse § 65 punkti 10 alusel vajalik Riigikogu otsus.

Samuti otsustab Riigikogu 24.12.2011. a jõustunud IMFi liikmeks olekuga seotud õigusaktide

muutmise seadusega muudetud Eesti Vabariigi Ülemnõukogu 1992. aasta 22. aprilli otsuse

„Nõusoleku andmise kohta Eesti Vabariigi astumiseks Rahvusvahelise Valuutafondi,

Rahvusvahelise Rekonstrueerimis- ja Arengupanga ning nende juurde kuuluvate

organisatsioonide liikmeks” (RT 1992, 18, 258; RT I 2002, 11, 58) punkti 6 alapunkti 1 kohaselt

IMFi põhikirja III artikli 2. jao punktis d3 nimetatud nõusoleku andmise. Eesti Pank on vastavalt

IMFi põhikirja V artiklile ja Eesti Panga seaduse § 4 lõikele 3 volitatud Eesti Vabariigi nimel

sooritama kõiki IMFi ja Eesti Panga eeskirjadega lubatud tehinguid ja toiminguid. Pärast

kvoodisuurenduse jõustumist (eeldatavalt novembris 2024) tuleb kvoodisuurenduse sissemakse

teha 35 päeva jooksul. Eesti poolt tasub kvoodisuurenduse Eesti Pank.

2. Eelnõu eesmärk ja sisu

Otsuse eelnõu eesmärk on anda nõusolek Eesti kvoodi suurendamiseks IMFis ja volitada Eesti

Panka osaluse suurendamiseks vajalikke toiminguid tegema.

Kvootide ülevaatus toimub IMFis regulaarselt. IMFi põhikirja artikli III jao 2 kohaselt toimub

IMFi kvootide korrigeerimine järgmiselt:

a) aktsionäride nõukogu korraldab vähemalt iga viie aasta järel liikmesriikide kvootide üldise

ülevaatuse ja vajadusel esitab ettepaneku nende korrigeerimiseks. Samuti võib aktsionäride

nõukogu, kui ta seda kohaseks peab, kaaluda igal muul ajal mõne kindla liikmesriigi kvoodi

korrigeerimist asjaomase liikmesriigi taotlusel;

b) IMF võib igal ajal teha ettepaneku nende liikmesriikide kvootide suurendamiseks, kes olid

liikmed 31. augusti 1975. aasta seisuga, võrdeliselt nende kvootidega nimetatud kuupäeval

kumulatiivses summas, mis ei ületa V artikli 12. jao punkti f alapunkti i ja punkti j alusel

väljamaksete erikontolt üldiste vahendite kontole ülekantavaid summasid;

c) kvootide muutmiseks on vajalik 85-protsendiline enamus häälte koguarvust;

d) liikmesriigi kvooti ei muudeta enne, kui liikmesriik on sellega nõustunud ja makse on tehtud,

välja arvatud juhul, kui kooskõlas käesoleva artikli 3. jao punktiga b käsitatakse makset

sooritatuna.

IMFi eelmine kvoodiülevaatus toimus 2020. a. Selle raames kvootides muudatusi ei tehtud,

kuigi arutelud käisid nii kvoodisuurenduse kui ka IMFi juhtimisreformi teemadel. Lepiti kokku,

et XVI kvoodiülevaatus peab olema lõpetatud 15.12.2023. a ning selle käigus hinnatakse nii

IMFi kvootide sobivat/piisavat mahtu, et taastada IMFi ressurssides kvootide osakaal, kui

3 Liikmesriigi kvooti ei muudeta enne, kui liikmesriik on sellega nõustunud ja makse on tehtud, välja arvatud

juhul, kui kooskõlas käesoleva artikli 3. jao punktiga b käsitatakse makset sooritatuna.

jätkatakse IMFi juhtimisreformi aruteludega ehk vaadatakse üle IMFi kvootide jaotus

liikmeriikide vahel sh kvoodivalem, mis on aluseks kvootide jaotamisele. Kvoodiosade

ümberjagamine peaks peegeldama riikide suhtelist positsiooni maailmamajanduses, mis on

muutunud arenevate riikide kasuks, samas tuleks kaitsta kõige vaesemate riikide esindatust.

Kvootide ümberjagamise kokkuleppe saavutamist raskendasid geopoliitilised pinged ning

erimeelsused arenenud ja arenevate riikide vahel. Samuti oldi eriarvamusel kvoodivalemi

muutmise suhtes. Seega oli üheks praeguse ehk XVI kvoodiülevaatuse kokkuleppe

tingimuseks, et kohe jätkatakse kvootide ümberjaotamise ja kvoodivalemi lahenduste otsimist,

et järgmise, XVII ülevaatuse raames neis teemades kokkuleppele jõuda.

15.12.2023. a kinnitatud resolutsioonis nr 79-1 on IMF teinud kvootide XVI regulaarse

ülevaatuse raames ettepaneku kvootide suurendamiseks kõigile 190-le IMFi liikmesriigile.

Kokku suurendatakse kvoote 238,6 miljardi SDRi võrra tasemele 715,7 miljardit SDRi e 50%

ulatuses, ning resolutsiooni lisas on toodud iga liikme kohta nii kehtiv osalus kui osalus koos

kavandatava suurendusega. Kvootide XVI ülevaatusega seoses sätestatakse resolutsioonis:

- Kvoodisuurendus ei jõustu enne, kui IMF on saanud vähemalt 85% kvoodiosalust

omavatelt liikmesriikidelt nõuetekohase nõusoleku; ning piisava arvu mitmepoolses

laenulepingus 4 (New Agreement to Borrow, NAB) osalevate riikide nõusoleku

vähendamaks NABi ressursse vastavalt IMFi ettepanekule. NABi vähendatakse mahus,

et IMFi laenuandmise võimekus jääks kvoodisuurenduse jõustumisel tänasega samale

tasemele.

- Liikmesriigi kvoot ei suurene enne, kui liikmesriik on esitanud kirjaliku nõusoleku oma

kvoodiosa suurendamiseks – hiljemalt 15.11.2024. a – ja on seejärel teinud 35 päeva

jooksul kvoodisuurenduse sissemakse. Kvoodisuurenduse sissemakse tähtaeg oleneb

kuupäevast, mis on hilisem, kas 1) kuupäev, mil liikmesriik teatab IMFile oma

nõusolekust kvoodisuurenduseks, või 2) kuupäev, mil on saavutatud reformi

jõustumiseks vajalik osalusmäär 85% ja vastav NABis osalevate riikide nõusolek.

- Vajadusel võib IMFi direktorite nõukogu pikendada nõusoleku saatmise ja/või

kvoodisuurenduse sissemaksmise tähtaega. Siin võetakse eelkõige arvesse nende riikide

olukorda, kes tahaksid kvoodisuurenduses osaleda ning on valmis selle nimel

pingutama, kuid vajaksid veidi lisaaega (nt et tasuda võlgnevused IMFi üldressursside

kontole).

- Need riigid, kes ei ole veel nõustunud varasema, kvootide XIV ülevaatusest tulenenud

kvoodisuurendusega, peaksid ka selles osalemisest IMFile teada andma (nõusoleku

saatma) 15.11.2024. a või hilisemal kuupäeval, kui tähtaega pikendatakse.

- Iga liige peab kvoodi suurenemisest 25% sisse maksma ametlikes reservvarades

(SDRides või muus IMFi poolt määratud valuutas) ning 75% oma kohalikus valuutas.

Järgmise, kvootide XVII ülevaatusega seoses sätestatakse resolutsioonis:

- IMFi direktorite nõukogu peab 2025. a juuniks välja töötama ettepanekud, millest

juhinduda kvootide ümberjagamise ja kvoodivalemi aruteludes kvootide XVII

ülevaatusel.

4 Resolutsiooni eestikeelses tõlkes on kasutatud terminit: uus laenuvõtmiskorraldus

Käesoleva kvoodiülevaatuse kokkuleppe osaks on kahepoolsete laenulepingute (Bilateral

Borrowing Arrangements, BBA) aegumine/lõpetamine ning mitmepoolsete laenulepingute

(NAB) mahu vähendamine:

- BBA ja NABi lepingute sõlmimine oli kiire ja ajutine/tähtajaline lahendus pandeemia

ajal ja vajalik, et tagada IMFi võime liikmesriike toetada. Kuna IMF on põhikirja järgi

kvoodipõhine asutus, siis soovitakse nüüd taastada IMFi ressurssides kvootide osakaal.

Seega lõpetatakse kvoodisuurenduse käigus liikmesriikidega sõlmitud BBAd – aeguvad

31. detsembril 20245 - ja vähendatakse NABi lepingute mahte.

- BBA lepinguid on IMFil sõlmitud kahepoolselt riikidega mahus 141 miljardit SDRi.

Eesti Pangal on IMFiga kahepoolne leping mahus 164 miljonit eurot, mida IMF ei ole

kasutusele võtnud.

- NAB on IMFi ja 38 liikmesriigi vaheline laenulepete kogum, mis loodi täiendamaks

kvoodiressursse. Riigid on otsustanud selles osalemise vastavalt siseriiklikule korrale,

kuid NABis tehtavad muudatused otsustab IMF koos selle riikide grupiga. NABi

laenumahtude vähendamisel säilitatakse üldjoontes riikide suhtelised osakaalud

lepingutes ning muudatuste jõustumiseks on vaja nõusolekut NABis osalejatelt, kes

esindavad vähemalt 85% kogu laenulepingute mahust või IMFi direktorite nõukogu

kehtestatud kõrgemat künnist. 30. jaanuaril 2024. a otsustas direktorite nõukogu

vähendada NABi mahte 61,3 miljardi SDRi võrra ehk 16,8%, st tänaselt 364,4 miljardilt

SDRilt 303,1 miljardi SDRini. Sellega säilib IMFi laenuandmise võime varasemal

tasemel (696 miljardit SDRi). Resolutsiooni heakskiitmise järel on direktorite nõukogu

täpsemalt kokku leppinud, et NABi lepingumahtude vähendamise jõustumiseks peab

nõus olema mitte 85%, vaid 90% NABis osalevatest liikmetest. Iga NABis osalev riik

peab oma NABi lepingu vähendamise heakskiitmise protseduuri siseriiklikult läbima.

NABis Eesti ei osale6.

Kokkuvõtteks: kvoodiülevaatuse jõustumise ja kvoodisuurenduse sissemaksega samaaegselt

lõpeb Eesti Pangal IMFiga kahepoolne laenuleping (mahus 164 miljonit eurot), mille vahendeid

IMF ei ole kasutanud. Eesti Pank teeb IMFile kvoodisuurenduse makse 121,8 miljonit SDRi

ehk ca 150 miljonit eurot, st Eesti jaoks IMFis võetud finantskohustuste maht ei muutu tänasega

võrreldes oluliselt, aga muutub finantskohustuste vorm. Võrreldes tähtajalise laenulepinguga

on kvoodi erinevus selles, et kvoot on riigi ametlik osalus IMFis ja määrab ära nii hääleõiguse

kui laenuvõimalused IMFist. Ametliku osaluse ehk kvoodi suurendamise kinnitamiseks on

vajalik Riigikogu otsus (vt punkt 1.3). Muudes tehingutes saab Eesti Pank tegutseda Eesti

Vabariigi esindajana Eesti Panga seaduses antud ulatuses ning sooritada kõiki IMFi ja Eesti

Panga eeskirjadega lubatud tehinguid ja toiminguid (üks selliseid toiminguid oli kahepoolse

tähtajalise laenulepingu sõlmimine IMFiga). Kvoodisuurendusega nõustumisel hoiab

kvooditõusu sissemakse Eesti hääleõigust IMFis tänasel tasemel ning tagab meile

kriisiolukorras vajadusel senisest poole suurema ligipääsu IMFi laenuressursile. Eesti

hääleõigus moodustab IMFi koguhäältest 0,08%, mis jääb ka peale kvoodisuurenduse

jõustumist samaks kui kõik liikmesriigid oma kvoodisuurenduse sisse maksavad.

5 IMF peab BBA lepingu sõlminud riikidega läbirääkimisi, et erakorraliselt pikendada BBAde aegumiskuupäeva,

kui kvoodisuurenduse jõustumine lükkub, et BBAd kehtiksid kuni XVI kvoodiülevaatuse jõustumiseni. 6 Eesti ei kvalifitseeru osaluse miinimum piirmäära tõttu, kuna see ületab Eesti kvooti kahekordselt (miinimum

680 mln SDR).

3. Eelnõu terminoloogia

Otsuse eelnõus ei esine õigusaktides varem kasutamata termineid.

4. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Eelnõu on kooskõlas EÜ asutamislepingu artikliga 101 ja EÜ Nõukogu määruse nr 3603/93

artikliga 7.

5. Otsuse mõjud ja selle rakendamise kulutused

Otsusega antakse nõusolek Eesti Vabariigi kvoodi suurendamiseks IMFis 121,8 miljoni SDRi ehk

ca 150 miljoni euro võrra. Kokku saab Eesti kvoot olema 365,4 miljonit SDRi ehk ca 450

miljonit eurot.

Kvoot on peamine element riigi finants- ja organisatoorsetes suhetes IMFiga. Kvoot määrab

liikmesriigi hääleõiguse ja võimalused IMFilt laenu saamiseks, kuna võimalikud laenumahud

on liikmesriigi kvoodi suurusega seotud. Tulenevalt sihtotstarbest on IMFi krediidiliinidele

ligipääsuks rakendatud erinevad nõuded (tingimuslikkus) ning laenu maksimumtasemed

(suhtena riigi kvoodist).

Eesti kvoodi suurenemisel kaasneb Eestile kohustus maksta suurenenud kvoodiosa IMFile.

IMFi põhikirja III artikli 3. jao punkti a kohaselt tuleb liikmesriigil 25% kvoodi suurenemisest

sisse maksta ametlikes reservvarades (SDRides või muus IMFi poolt määratud valuutas) ning

75% kohalikus valuutas (euro). Eesti kvoodi suurenemisest tulenevad sissemaksed korraldab ja

tasub Eesti Pank. Kvoot jääb Eesti Panga ametlike välisreservide osaks. Seega otsuse

rakendamine riigieelarvet ei mõjuta. Eesti finantskohustuste maht IMFi ees oluliselt ei muutu,

sest 121,8 miljoni SDRi ehk ca 150 miljonit eurot kvoodisissemaksega samaaegselt aegub

kahepoolne laen IMFiga mahus 164 miljonit eurot. Samas muutub finantskohustuste vorm. Kuna

kvoot on riigi ametlik osalus IMFis, siis osaluse/kvoodi suurendamise heakskiitmiseks on

vajalik Riigikogu otsus (vt punkt 1.3).

Iseseisvumise algusaastatel kasutas Eesti majandusreformide läbiviimise toetamiseks IMFi

laene mitmel korral 7 . Välisšokkidele avatud väikeriigina on Eesti majandus- ja

finantsstabiilsuse huvides olnud väga oluline võimalus saada IMFilt laenu ning ka saadava

laenu adekvaatne suurus. Peale viimast finantskriisi on tugevdatud ka euroala kaitsevõimet

kriiside vastu ja loodud regionaalne finantsturvavõrk, Euroopa Stabiilsusmehhanism (ESM).

Sealt saavad majandusraskustesse sattunud euroala riigid rangetel majanduspoliitilistel

tingimustel koostöös IMFiga ja tuginedes sarnaselt IMFis rakendatud tingimuslikkusele laenu

taotleda. Samas jääb alles ka võimalus euroala riigil pöörduda otse IMFi poole, mistõttu on

oluline liikmesriigi kvoodi tase.

IMF asub globaalse finantsturvavõrgu keskmes, mis tähendab, et erinevate globaalsete,

regionaalsete või ka liikmesriigi kohalikku majandust puudutavate kriiside lahendamiseks saab

7 Eesti Pank kasutas valmisolekulaenu (Stand-By Arrangement, SBA) Eesti krooni kattevara suurendamiseks.

Vabariigi Valitsus võttis majandusarengu soodustamise sihtlaenu (Systemic Transformation Facility, STF), mis

kommertspankade kaudu välja laenati. SBA krediidiliini saab kasutada maksebilansi ükskõik millise lühiajalise

probleemi korral. STF oli IMFi erakorraline krediidiliin sotsialistlikust ühiskonnast vabaturu tingimustele

üleminekuriikide toetuseks maksebilansis kajastuvate probleemide lahendamisel.

liikmesriik pöörduda ajutise finantsabi saamiseks IMFi poole. Taolise viimase võimaluse

laenuandja olemasolu tagab ka selle, et kriisid avastatakse ja lahendatakse võimalikult vara,

likviidsuskriisid ei muutu maksejõuetuskriisideks ning kriiside mõjud teistele liikmesriikidele

jäävad väiksemaks. Kriiside piiriüleste mõjude vähendamine on eriti oluline Eesti-sugustele

väikestele, kuid väga avatud majandusega riikidele, kes sõltuvad maailmamajanduse sujuvast

toimimisest. Eesti jaoks on kõige olulisem seega IMFi regulaarne liikmesriikide

majanduspoliitikate järelevalve (seire), mille raames annab IMF liikmesriikidele

majanduspoliitilisi soovitusi, et makromajanduslikku ja finantsstabiilsust edendada ning

struktuurireforme läbi viia, ennetades nii võimalikke kriisiolukordi. Samuti pakub IMF vajalike

majanduspoliitiliste reformide läbiviimiseks ka tehnilist abi, mida ka Eesti on kasutanud

(fiskaalläbipaistvuse parandamiseks, riigi investeeringute juhtimise tõhustamiseks ja rahapesu

vastaste meetmete tugevdamiseks).

Eestile on samuti oluline, et IMF on peale Venemaa agressiooni Ukrainasse jätkanud Ukraina

valitsusega tihedat koostööd ning aidanud hinnata rahvusvahelise rahalise abi vajadust ja

koordineerida selle suunamist Ukrainale. 2022. a eraldati Ukrainale IMFi kaudu 2,7 miljardit

USDi finantsabi sõjast tingitud mõjude leevendamiseks. 2023. a kinnitas IMF 4-aastase

laenuprogrammi Ukrainale mahus 15,6 miljardit USDi. Samuti on laenuprogrammis ettenähtud

struktuurireformide rakendamise toetamiseks loodud Ukraina tehnilise abi fond, kuhu

oodatakse jätkuvalt liikmesriikide panuseid. Praeguseks osalevad fondis Jaapan, Läti, Leedu,

Holland ja Slovakkia kokku 16,5 miljoni USDiga (fondi oodatav kogumaht on 65 miljonit

USDi).

Koos Ukrainaga on 2024. aasta jaanuari lõpu seisuga IMFil laene antud 56 riigile, kokku

summas 172,5 miljardit SDRi. Vaestele riikidele mõeldud PRGT fondi (Poverty Reduction and

Growth Trust) kaudu tehtud majandusprogrammide ja laenude kogumaht oli jaanuari lõpu

seisuga 25,2 miljardit SDRi, mis jagunes 59 riigi vahel. Pikaajalist rahastust pakkuvast IMFi

uuest RST fondist (Resilience and Sustainability Trust) on kliimaprobleemidega tegelemiseks

17 riigile kokku lubatud rahastust 5,3 miljardit SDRi ulatuses.

6. Otsuse jõustumine

Otsus jõustub selle allakirjutamisel.

IMFi kvoodisuurendus jõustub siis, kui IMF on saanud vähemalt 85% kvoodiosalust omavatelt

liikmesriikidelt nõuetekohase nõusoleku ning piisava arvu NABis osalevate riikide nõusoleku

vähendamaks vastavalt IMFi ettepanekule NABi ressursse. Nõusolekuid ootab IMF 15.

novembrini 2024 a. Vajadusel võib IMFi direktorite nõukogu tähtaega pikendada. Liikmesriigi

kvoot ei suurene enne, kui liikmesriik on esitanud kirjaliku nõusoleku oma kvoodiosa

suurendamiseks ja on teinud kvoodisuurenduse sissemakse. Kvoodisuurenduse sissemakse

tuleb teha 35 päeva jooksul, olenevalt kuupäevast, mis on hilisem, kas 1) kuupäev, mil ta teatab

fondile oma nõusolekust, või 2) kuupäev, mil on saavutatud kvoodireformi jõustumiseks vajalik

osalusmäär 85% ja vastav NABis osalevate riikide nõusolek.

7. Eelnõu kooskõlastamine

Otsuse eelnõu esitati kooskõlastamiseks eelnõude infosüsteemi EIS kaudu. Justiitsministeerium

kooskõlastas eelnõu märkusteta. Välisministeerium ja Eesti Pank märkisid EISis eelnõu

kooskõlastatuks.

Esitab Vabariigi Valitsus …mai 2024

Vabariigi Valitsuse nimel

(allkirjastatud digitaalselt)

Valitsuse nõunik

EELNÕU

26.03.2024

RIIGIKOGU OTSUS

Nõusoleku andmine Eesti Vabariigi kvoodi suurendamiseks

Rahvusvahelises Valuutafondis

Eesti Vabariigi põhiseaduse § 65 punkti 10 alusel Riigikogu otsustab:

1. Nõustuda Eesti Vabariigi kvoodi suurendamisega Rahvusvahelises Valuutafondis

121 800 000 SDRi ulatuses.

2. Volitada Eesti Panka tegema vajalikud toimingud otsuse punktis 1 nimetatud kvoodi

suurendamiseks.

Lauri Hussar

Riigikogu esimees

Tallinn, „…“……………………2024. a

Esitab Vabariigi Valitsus

„…“………………………2024. a