| Dokumendiregister | Sotsiaalministeerium |
| Viit | 1.1-12/853 |
| Registreeritud | 01.04.2024 |
| Sünkroonitud | 02.04.2024 |
| Liik | Väljaminev kiri |
| Funktsioon | 1.1 Juhtimine, arendus ja planeerimine |
| Sari | 1.1-12 Ministeeriumi moodustatud komisjonide ja töögruppide tegevuse korraldamine (Arhiiviväärtuslik) |
| Toimik | 1.1-12/419 |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Juurdepääsupiirang | |
| Adressaat | E. N. S. |
| Saabumis/saatmisviis | E. N. S. |
| Vastutaja | Marion Pajumets (Sotsiaalministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Innovatsiooni vastutusvaldkond, Analüüsi ja statistika osakond) |
| Originaal | Ava uues aknas |
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 / [email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952
Eesti Naistearstide Selts [email protected]
Teie 18.03.2024 /
Meie 01.04.2024 nr 1.1-12/853
Vastuskiri täiendavale arupärimisele
Lugupeetud Dr Veerus Täname täiendava arupärimise eest. Uuringu täpne kirjeldus järgneb:
1. Sekkumise rakendatavuse uuring: sünnieelne sekkumine (Harjumaa, Tartumaa,
Ida-Virumaa)
Ämmaemanda juures rasedusaegsel jälgimisel olevatele naisele pakutakse alates 3.
rasedusaegsest visiidist (s.o orienteeruvalt raseduse II trimestri algusest) kaasavat
suhtetundlikku nõustamist erinevatel teemadel, sh isakannet puudutaval teemal.
Isakande teemat tutvustatakse kõikidele lapseootel olevatele naistel (ja nende
partneritele, kui visiidil käiakse koos).
Juhul, kui lapseootel naise puhul on tuvastatud risk, et isakanne võib jääda tegemata,
pakub ämmaemand 3. või 4. visiidil (või hiljem vastavalt sihtrühma kuulumise
tuvastamisele) ja sellele järgnevalt naisele (ja võimalusel tema partnerile) süvendatud
isakande teemalist nõustamist.
Lisaks pakutakse naisele võimalust osaleda sekkumise rakendatavuse uuringus, s.o
jagada uurimisrühmaga (Civitta Eesti AS) oma kogemust nõustamise sobilikkusest,
vajadustele vastavusest ja sekkumise parandamise viisidest. Naisele antakse uuringut
tutvustav teabeleht, kus on toodud uurijate kontaktid. Kui naine on huvitatud
rakendatavuse uuringus osalemisest, annab ta toodud kontaktidel endast uurijale
märku. Sekkumise rakendatavuse uuringus osalemine ei ole nõustamise
eeltingimuseks, st nõustamist saavad ka need lapseootel naised, kes rakendatavuse
uuringus osaleda ei soovi.
Järgnevatel visiitidel (kui naine on nõustamiseks soovi avaldanud) jagab ämmaemand
detailsemat infot isakande teemal ja annab vastavasisulise infolehe ning nõustab naist
täiendavate küsimuste korral. Igal visiidil vesteldakse tundlikult, planeeritakse
toetusteekonda, pakutakse võimalust juristi konsultatsioonile või teiste
tugispetsialistide juurde suunamiseks.
Peale sekkumise testimise perioodi (kolm-neli kuud) lõppu võtab uuringurühma
esindaja Civitta Eesti ASist uuringus osalemise huvist märku andnud naistega
ühendust ja palub neil osaleda sekkumise rakendamist tagasisidestavas intervjuu-
2
uuringus. Uuringurühma esindaja selgitab uuringu eesmärki, väljundeid ja uuritava
õigusi (osalemine on vabatahtlik, nõusoleku võib igal ajal tagasi võtta, andmeanalüüs
toimub üldistatud kujul). Naistega, kes on nõus intervjuud andma, lepitakse kokku
intervjuu aeg ja viis (silmast-silma, telefon, videokõne), naised allkirjastavad
informeeritud nõusoleku vormi ning intervjuud viiakse läbi.
2. Sekkumise rakendatavuse uuring: sünnijärgne sekkumine ehk ämmaemanda
koduvisiit Tartus ja lähikonnas
Kõikidele Tartu linna ja lähiümbruse sünnitanud naistele ja nende vastsündinutele
toimub ämmaemanda poolne koduvisiit kuni seitse päeva pärast sünnitust. Lisaks
toimub vajaduspõhiselt koduvisiit või ämmaemanda poolne läbivaatus kuni 14 päeva
pärast sünnitust. Koduvisiidi eesmärk on toetada ema ja vastsündinu sünnitusjärgset
kohanemist uue olukorraga, ema taastumist sünnitusest ning anda soovitusi
vastsündinu eest hoolitsemiseks ja rinnaga toitmise edenemiseks. Vajadusel planeerib
ämmaemand lisavisiidi aja või vastuvõtu nõustamiseks. Koduvisiidid ei ole uuringu
raames väljatöötatud tegevus ja toimuvad sõltumata uuringu läbiviimisest.
Sekkumiste piloteerimise perioodil puudutab ämmaemand sünnitusjärgsel koduvisiidil
ka lapse sünni registreerimise ja isakande teemat ning vajadusel, s.o kui on tuvastatud
risk isakande tegemata jätmiseks, pakub täiendavat nõustamist isakande teemal.
Lisaks pakutakse naisele võimalust osaleda sekkumise rakendatavuse uuringus, s.o
jagada uurimisrühmaga (Civitta Eesti AS) oma kogemust nõustamise sobilikkusest,
vajadustele vastavusest ja sekkumise parandamise viisidest. Naisele antakse uuringut
tutvustav teabeleht, kus on toodud uurijate kontaktid. Kui naine on huvitatud
rakendatavuse uuringus osalemisest, annab ta toodud kontaktidel endast uurijale
märku. Sekkumise rakendatavuse uuringus osalemine ei ole nõustamise
eeltingimuseks, st nõustamist saavad ka need sünnitanud naised, kes rakendatavuse
uuringus osaleda ei soovi.
Peale sekkumise testimise perioodi (kolm-neli kuud) lõppu võtab uuringurühma
esindaja uuringus osalemise huvist märku andnud naistega ühendust ja palub neil
osaleda sekkumiste rakendamist tagasisidestavas intervjuu-uuringus. Uuringurühma
esindaja Civitta Eesti ASist selgitab uuringu eesmärki, väljundeid ja uuritavate õigusi
(osalemine on vabatahtlik, nõusoleku võib igal ajal tagasi võtta, andmeanalüüs toimub
üldistatud kujul). Naistega, kes on nõus intervjuud andma, lepitakse kokku intervjuu
aeg ja viis (silmast-silma, telefon, videokõne), naised allkirjastavad informeeritud
nõusoleku vormi ning intervjuud viiakse läbi.
Mõlemad sekkumised, mida testitakse, annavad ministeeriumile infot selle kohta, kas ja kui
palju toetab jagatud kirjalik juhendmaterjal ja suulised nõustamised ämmaemandate poolt
vanemate teadlikkust ja kaalutletud käitumist isakannet tehes või tegemata jättes.
Toetutakse sekkumisuuringus osalejate ende hinnangule selle kohta, kas nende otsus oli tänu
saadud infole rohkem läbi kaalutud ja teadlik, kui oleks olnud ilma sekkumiseta.
Lisaks saab ministeerium tänu uuringule teadmise selle kohta, kuidas planeeritud
nõustamised päriselus toimivad: vaatame katsetatud sekkumiste sobivust ämmaemanda ja
lapse heaolu eest seisvate spetsialistide igapäevasesse tööprotsessi; selgitame välja, millisel
moel on vaja lahendusi edasi arendada (sh materjale luua) ning kui palju kulub info jagamisele
aega.
3
Uuring on disainitud koostöös MTÜga Eesti Ämmaemandate Ühing ning see võtab
eeskujuks Soome sarnase praktika, mida on rakendatud aastast 2016 ja mida sealsed
naistearstid, ämmaemandad ja lastega tegelevad spetsialistid kõrgelt hindavad. Soomes on
tänaseks tuvastatud vanemate teadlikkuse tõus isakannet puudutava otsuse langetamisel.
Samuti on Soomes tõusnud sünnieelne isaduse omaksvõtt. Ülal kirjeldatud sekkumiste
läbiviimiseks on saadud load Andmekaitse Inspektsioonilt ja ministeeriumi ajutiselt sotsiaal- ja
töövaldkonna uuringute ja analüüside eetikakomiteelt.
Tuletame meelde ettepanekut, mille ministeerium tegi Eesti Naistearstide Seltsile (ENS). Kui
ENSil on juba ette võetud topeltmenetlusele vaatamata mure, et kolleegide hindamistest ei
piisa, andke sellest e-kirja teel märku ja ministeerium korraldab kohtumise, et arutada
võimalikke lahendusi üleskerkinud murekohtadele ENSi, Eesti Ämmaemandate Ühingu,
asjakohaste eetikakomiteede ja ministeeriumi ning uurimistöö läbiviija esindajate ringis.
Sellisel kohtumisel tuleks arutada lahendust laiemalt, mitte vaid üksikjuhtumit ning kutsuda
sinna ka HTMi esindaja.
Lisas on palutud eetikakomitee protokoll, mis annab taotlejale uuringu läbiviimiseks loa.
Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Nele Labi asekantsler Lisa. Protokoll Marion Pajumets [email protected]
| Nimi | K.p. | Δ | Viit | Tüüp | Org | Osapooled |
|---|---|---|---|---|---|---|
| Vastus pöördumisele | 09.05.2024 | 1 | 1.1-12/1200 | Väljaminev kiri | som | Eesti Naistearstide Selts |
| Pöördumine | 22.04.2024 | 1 | 1.1-12/1057 | Sissetulev kiri | som | Eesti Naistearstide Selts |
| Pöördumine | 18.03.2024 | 6 | 1.1-12/712 | Sissetulev kiri | som | E. N. S. |
| Vastus pöördumisele | 14.03.2024 | 10 | 1.1-12/694 | Väljaminev kiri | som | P. V. |