Vastus pöördumisele

Sekkumisuuring isakande tegemiseks laste õiguste kaitseks ja lapsevanemate

toetamiseks

1. Sekkumise rakendatavuse uuring: sünnieelne sekkumine (Harjumaa,

Tartumaa, Ida-Virumaa)

• Ämmaemanda juures rasedusaegsel jälgimisel olevatele naisele pakutakse alates

3. rasedusaegsest visiidist (s.o orienteeruvalt raseduse II trimestri algusest) kaasavat

suhtetundlikku nõustamist erinevatel teemadel, sh isakannet puudutaval teemal.

Isakande teemat tutvustatakse kõikidele lapseootel olevatele naistel (ja nende

partneritele, kui visiidil käiakse koos).

• Juhul, kui lapseootel naise puhul on tuvastatud risk, et isakanne võib jääda

tegemata, pakub ämmaemand 3. või 4. visiidil (või hiljem vastavalt sihtrühma

kuulumise tuvastamisele) ja sellele järgnevalt naisele (ja võimalusel tema partnerile)

süvendatud isakande teemalist nõustamist.

• Lisaks pakutakse naisele võimalust osaleda sekkumise rakendatavuse uuringus,

s.o jagada uurimisrühmaga (Civitta Eesti AS) oma kogemust nõustamise

sobilikkusest, vajadustele vastavusest ja sekkumise parandamise viisidest. Naisele

antakse uuringut tutvustav teabeleht, kus on toodud uurijate kontaktid. Kui naine on

huvitatud rakendatavuse uuringus osalemisest, annab ta toodud kontaktidel endast

uurijale märku. Sekkumise rakendatavuse uuringus osalemine ei ole nõustamise

eeltingimuseks, st nõustamist saavad ka need lapseootel naised, kes rakendatavuse

uuringus osaleda ei soovi.

• Järgnevatel visiitidel (kui naine on nõustamiseks soovi avaldanud) jagab

ämmaemand detailsemat infot isakande teemal ja annab vastavasisulise infolehe

ning nõustab naist täiendavate küsimuste korral. Igal visiidil vesteldakse tundlikult,

planeeritakse toetusteekonda, pakutakse võimalust juristi konsultatsioonile või teiste

tugispetsialistide juurde suunamiseks.

• Peale sekkumise testimise perioodi (kolm-neli kuud) lõppu võtab uuringurühma

esindaja Civitta Eesti ASist uuringus osalemise huvist märku andnud naistega

ühendust ja palub neil osaleda sekkumise rakendamist tagasisidestavas intervjuu- 2

uuringus. Uuringurühma esindaja selgitab uuringu eesmärki, väljundeid ja uuritava

õigusi (osalemine on vabatahtlik, nõusoleku võib igal ajal tagasi võtta, andmeanalüüs

toimub üldistatud kujul). Naistega, kes on nõus intervjuud andma, lepitakse kokku

intervjuu aeg ja viis (silmast-silma, telefon, videokõne), naised allkirjastavad

informeeritud nõusoleku vormi ning intervjuud viiakse läbi.

2. Sekkumise rakendatavuse uuring: sünnijärgne sekkumine ehk ämmaemanda

koduvisiit Tartus ja lähikonnas

• Kõikidele Tartu linna ja lähiümbruse sünnitanud naistele ja nende vastsündinutele

toimub ämmaemanda poolne koduvisiit kuni seitse päeva pärast sünnitust. Lisaks

toimub vajaduspõhiselt koduvisiit või ämmaemanda poolne läbivaatus kuni 14 päeva

pärast sünnitust. Koduvisiidi eesmärk on toetada ema ja vastsündinu sünnitusjärgset

kohanemist uue olukorraga, ema taastumist sünnitusest ning anda soovitusi

vastsündinu eest hoolitsemiseks ja rinnaga toitmise edenemiseks. Vajadusel

planeerib ämmaemand lisavisiidi aja või vastuvõtu nõustamiseks. Koduvisiidid ei ole

uuringu raames väljatöötatud tegevus ja toimuvad sõltumata uuringu läbiviimisest.

• Sekkumiste piloteerimise perioodil puudutab ämmaemand sünnitusjärgsel

koduvisiidil ka lapse sünni registreerimise ja isakande teemat ning vajadusel, s.o kui

on tuvastatud risk isakande tegemata jätmiseks, pakub täiendavat nõustamist

isakande teemal.

• Lisaks pakutakse naisele võimalust osaleda sekkumise rakendatavuse uuringus,

s.o jagada uurimisrühmaga (Civitta Eesti AS) oma kogemust nõustamise

sobilikkusest, vajadustele vastavusest ja sekkumise parandamise viisidest. Naisele

antakse uuringut tutvustav teabeleht, kus on toodud uurijate kontaktid. Kui naine on

huvitatud rakendatavuse uuringus osalemisest, annab ta toodud kontaktidel endast

uurijale märku. Sekkumise rakendatavuse uuringus osalemine ei ole nõustamise

eeltingimuseks, st nõustamist saavad ka need sünnitanud naised, kes rakendatavuse

uuringus osaleda ei soovi.

• Peale sekkumise testimise perioodi (kolm-neli kuud) lõppu võtab uuringurühma

esindaja uuringus osalemise huvist märku andnud naistega ühendust ja palub neil

osaleda sekkumiste rakendamist tagasisidestavas intervjuu-uuringus. Uuringurühma

esindaja Civitta Eesti ASist selgitab uuringu eesmärki, väljundeid ja uuritavate õigusi

(osalemine on vabatahtlik, nõusoleku võib igal ajal tagasi võtta, andmeanalüüs

toimub üldistatud kujul). Naistega, kes on nõus intervjuud andma, lepitakse kokku

intervjuu aeg ja viis (silmast-silma, telefon, videokõne), naised allkirjastavad

informeeritud nõusoleku vormi ning intervjuud viiakse läbi.

Mõlemad sekkumised, mida testitakse, annavad ministeeriumile infot selle kohta, kas

ja kui palju toetab jagatud kirjalik juhendmaterjal ja suulised nõustamised

ämmaemandate poolt vanemate teadlikkust ja kaalutletud käitumist isakannet tehes

või tegemata jättes.

Toetutakse sekkumisuuringus osalejate ende hinnangule selle kohta, kas nende

otsus oli tänu saadud infole rohkem läbi kaalutud ja teadlik, kui oleks olnud ilma

sekkumiseta. Lisaks saab ministeerium tänu uuringule teadmise selle kohta, kuidas

planeeritud nõustamised päriselus toimivad: vaatame katsetatud sekkumiste sobivust

ämmaemanda ja lapse heaolu eest seisvate spetsialistide igapäevasesse

tööprotsessi; selgitame välja, millisel moel on vaja lahendusi edasi arendada (sh

materjale luua) ning kui palju kulub info jagamisele aega.

Uuring on disainitud koostöös MTÜga Eesti Ämmaemandate Ühing ning see võtab

eeskujuks Soome sarnase praktika, mida on rakendatud aastast 2016 ja mida

sealsed naistearstid, ämmaemandad ja lastega tegelevad spetsialistid kõrgelt

hindavad. Soomes on tänaseks tuvastatud vanemate teadlikkuse tõus isakannet

puudutava otsuse langetamisel. Samuti on Soomes tõusnud sünnieelne isaduse

omaksvõtt.

Ülal kirjeldatud sekkumiste läbiviimiseks on saadud load Andmekaitse Inspektsioonilt

ja ministeeriumi ajutiselt sotsiaal- ja töövaldkonna uuringute ja analüüside

eetikakomiteelt. Ka Tervisekassa hindab planeeritud sekkumist nende rahastatud

teenuse raames asjakohaseks.

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 / [email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952

Eve Annov Eesti Naistearstide Selts [email protected]

Teie 22.04.2024 /

Meie 09.05.2024 nr 1.1-12/1200

Vastus Eesti Naistearstide Seltsi pöördumisele

Lugupeetud Piret Veerus Algatuseks selgitame, et uuringu osaks olev sekkumine, mida ämmaemandad läbi viiks, on informeeriva, mitte invasiivse loomuga. Kedagi ei sunnita tegema üht ja konkreetset otsust, vaid vastupidi, inimeste kaalutlusvõimet laiendatakse erinevate otsuste teadlikuks langetamiseks. Konkreetse sekkumise kirjeldus, mida palute, on lisas – saatsime selle Teile juba oma varasemas vastuskirjas. Teil on mure, tutvudes Sotsiaalministeeriumi sotsiaal- ja töövaldkonna uuringute ja analüüside ajutise eetikakomitee protokolliga, et selles ei käsitleta planeeritava uuringu eetilisi aspekte, vaid mõne eelneva uuringu omi. Sel murel puudub alus. Edastasime Teile tutvumiseks õige dokumendi. Meile on jäänud arusaamatuks, mil viisil planeeritud ämmaemandate nõustamine kahjustab laste ja emade huve. Selgitame, et antud kontekstis tähendab sekkumine vanemate nõustamist. Nõustamise eesmärk on, et lapse emal oleks terviklik info selle kohta, millised võivad olla võimalikud tagajärjed juhul, kui lapse sünnitunnistusel puudub isa nimi. Nõustamise eesmärk ei ole kedagi survestada või muul moel ebamugavust tekitada. Vastupidi, peame väga oluliseks, et lapseootel ema oleks toetatud ning sündiva lapse heaolu ja õigused tagatud. Oleme juba meie varasemas kirjavahetuses selgitanud väljakutseid, millega ema ja laps peavad ootamatult kokku puutuma, kui isakanne jääb teadmatusest tegemata. Meie poolt planeeritud nõustamise vajalikkust kinnitavad nii Soomes läbi viidud sarnase sekkumise tulemused kui ka emad, kellega oleme Riigikantselei Innovatsiooniprogrammi raames läbi viidud projekti „Toetusmeede üksikvanemaga laste vaesuse leevendamiseks“ jaoks intervjuusid teinud. Tuletame meelde ettepanekut kohtuda, mille tegime oma eelmises kirjas. Meie nõunik, Ulvi Tüllinen, pöördus kohtumiseks Teie poole ka eraldi e-kirja teel ja ootab Teilt vastust. Kui seda ei laeku, helistab ta järgmisel nädalal ise Teile. Uuringu läbiviimiseks on olemas ülalnimetatud eetikakomitee ning Andmekaitseinspektsiooni luba; nüüd on ministeerium saanud seisukoha ka Tervisekassalt, et nende rahastatava teenuse raames ämmaemandate abil uuringus planeeritud info jagamine on asjakohane.

2

Lugupidamisega Nele Labi Innovatsiooni asekantsler Lisa: Isakande sekkumisuuringu kirjeldus Marion Pajumets [email protected]