Tallinn Tartu mnt 84c kinnistu detailplaneering

Dokumendiregister	Transpordiamet
Viit	7.1-2/21/20491-2
Registreeritud	28.10.2021
Sünkroonitud	07.05.2026
Liik	Sissetulev kiri
Funktsioon	13.6 Lennuväljade tegevuse korraldamine (ADR)
Sari	13.6-3 SULETUD_Detailplaneeringute, kõrgtakistuste ja projektide kooskõlastamine
Toimik	13.6-3/2021
Juurdepääsupiirang	Avalik
Juurdepääsupiirang
Adressaat	Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalamet
Saabumis/saatmisviis	Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalamet
Vastutaja	Andres Lainoja (Transpordiamet, Users, Ohutuse ja järelevalve teenistus, Lennunduse ohutuse ja järelevalve osakond, Lennuliiklusteeninduse ja lennuväljade üksus)
Originaal	Ava uues aknas

Dokument on kokkuvõtte tegemiseks liiga mahukas (183457 tm).

Failid

10-10_20_6843-3_28102021_162576.asice

2021.08.25 Tartu mnt 84C KSH aruanne.pdf

Kiri_10-10_20_-0_25102021_131153.rtf

E-kiri.pdf

2021.08.25 Tartu mnt 84C KSH aruanne.pdf

Asukoha koordinaadid (L-Est’97) X 6587672

Y 544422

EELNÕU AVALIKULE VÄLJAPANEKULE

Objekti aadress: HARJU MAAKOND, TALLINNA LINN,

TARTU MNT 84C (KÜ TUNNUS

78401:116:0210)

Tellija: KINNISVARA INFO AS

Töö täitja: Kobras AS

Juhataja, juhtekspert: URMAS URI

Keskkonnaekspert: NOEELA KULM

Keskkonnaekspert: MARIS PALO

Kontrollija: ENE KÕND

August 2021 TARTU

Tartu mnt 84c kinnistu

detailplaneeringu

keskkonnamõju strateegilise

hindamise aruanne

Registrikood 10171636

Riia 35, Tartu 50410

Tel 730 0310

[email protected]

TÖÖ NR 2019-042

2 / 77

Tartu mnt 84c kinnistu detailplaneeringu

keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne

Kobras AS töö nr 2019-042

Objekti aadress: Harju maakond, Tallinna linn, Tartu mnt 84c

Üldinfo

TÖÖ NIMETUS: Tartu mnt 84c kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine

OBJEKTI ASUKOHT: Harju maakond, Tallinna linn, Tartu mnt 84c katastriüksus (kü tunnus 78401:116:0210)

TÖÖ EESMÄRK:

Keskkonnamõju strateegilise hindamise eesmärk on tuvastada detailplaneeringu elluviimisega kaasnevad olulised keskkonnamõjud, selgitada välja alternatiivsed võimalused ning leida sobivad meetmed ebasoovitava mõju leevendamiseks.

TÖÖ ETAPP Aruanne

TÖÖ LIIK: Keskkonnamõju strateegiline hindamine

TÖÖ TELLIJA: Kinnisvara Info AS

Registrikood 10176728

Pikk tn 6, 44307 Rakvere linn

Kontaktisik: Eveken Valmann

[email protected]

TÖÖ TÄITJA: Kobras AS

Registrikood 10171636

Riia 35, 50410 Tartu

Tel 730 0310

http://www.kobras.ee

Eksperdid: Urmas Uri – juhtekspert

Tel +372 730 0310

[email protected]

Noeela Kulm – keskkonnaekspert

[email protected]

Maris Palo – keskkonnaekspert

[email protected]

Konsultandid: OÜ Maves (Toomas Kupits) – hüdrogeoloogiline ekspertarvamus

Silvia Pihu – dendroloogiline ja looduskaitseline inventuur

EKUK (Erik Teinemaa) – välisõhu kvaliteedi hinnang

Akukon OY Eesti filiaal (Marko Ründva, Ingrid Leemet, Maris Vohta) – liiklusmürast põhjustatud müratasemete hindamine

Kajaja Acoustics OÜ (Marko Ründva) – liiklusmüra hinnang

T-Konsult OÜ (Ain Kendra, teedeinsener (tase 8), kutsetunnistus nr: 144222) – mahasõidu liiklusohutuse eksperthinnang

Building numerics OÜ (Jaanus Hallik) – hoonestuse mõju analüüs Tartu mnt 84 eluruumide insolatsiooniolukorrale

Kontrollija: Ene Kõnd – tehniline kontrollija

3 / 77

Tartu mnt 84c kinnistu detailplaneeringu

keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne

Kobras AS töö nr 2019-042

Objekti aadress: Harju maakond, Tallinna linn, Tartu mnt 84c

Kobras AS litsentsid / tegevusload:

1. Keskkonnamõju hindamise tegevuslitsents:

KMH0046 Urmas Uri;

KMH0159 Noeela Kulm.

2. Keskkonnamõju strateegilise hindamise juhteksperdid:

Urmas Uri;

Teele Nigola.

3. Hüdrogeoloogiliste tööde tegevusluba nr 379.

Hüdrogeoloogilised uuringud.

Hüdrogeoloogiline kaardistamine.

4. Maakorraldustööde tegevuslitsents nr 635 MA-k.

5. MTR-i majandustegevusteated:

• Ehitusuuringud EG10171636-0001;

• Ehitusprojekti ekspertiis EK10171636-0002;

• Omanikujärelevalve EO10171636-0001;

• Projekteerimine EP10171636-0001;

• Muinsuskaitse E 377/2008.

6. Maaparandusalal Tegutsevate Ettevõtjate Registri (MATER) registreeringud:

• Maaparandussüsteemi omanikujärelevalve MO0010-00;

• Maaparandussüsteemi projekteerimine MP0010-00;

• Maaparanduse uurimistöö MU0010-00;

• Maaparanduse ekspertiis MK0010-00.

7. Muinsuskaitseameti pädevustunnistus PT 606/2012:

Mälestise liigid: ehitismälestis, ajaloomälestis, maailmapärandi objektil asuv ehitis. Tööde liik:

konserveerimise ja restaureerimise projektide koostamine, konserveerimis- ja restaureerimistööde

tegevuskavade koostamine maastikuarhitektuuri valdkonnas, muinsuskaitseline järelevalve, planeeringu

muinsuskaitse eritingimuste koostamine, uuringud ja uuringu tegevuskavade koostamine.

8. Veeuuringut teostava proovivõtja atesteerimistunnistus (reoveesettest, pinnaveest, põhjaveest, heit- ja

reoveest proovivõtmine) Noeela Kulm - Nr 1536/18, Tanel Mäger – Nr 1535/18.

9. Kutsetunnistused:

• Diplomeeritud mäeinsener, tase 7, kutsetunnistus nr 116662 – Tanel Mäger;

• Volitatud hüdrotehnikainsener, tase 8, kutsetunnistus nr 167534 – Erki Kõnd;

• Volitatud hüdrotehnikainsener, tase 8, kutsetunnistus nr 131647 – Oleg Sosnovski;

• Diplomeeritud hüdrotehnikainsener, tase 7, kutsetunnistus nr 120446 – Martin Võru;

• Diplomeeritud hüdrotehnikainsener, tase 7, kutsetunnistus nr 167600 – Ervin R. Piirsalu;

• Diplomeeritud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 7, kutsetunnistus nr E000482 –

Ervin R. Piirsalu;

• Diplomeeritud hüdrotehnikainsener, tase 7, kutsetunnistus nr E004017 – Kert Kartau;

• Diplomeeritud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 7, kutsetunnistus nr E004029 – Kert

Kartau;

• Volitatud maastikuarhitekt, tase 7, kutsetunnistus nr 142815 – Teele Nigola;

• Volitatud maastikuarhitekt, tase 7, kutsetunnistus nr 152113 – Kadri Kattai;

• Volitatud maastikuarhitekt, tase 7, kutsetunnistus nr 155387 – Priit Paalo;

• Ruumilise keskkonna planeerija, tase 7, kutsetunnistus 109264 – Teele Nigola;

• Geodeet, tase 7, kutsetunnistus nr 131951 – Ivo Maasik;

• Geodeet, tase 7, kutsetunnistus nr 131953 – Marek Maaring;

• Maakorraldaja, tase 6, kutsetunnistus nr 141508 – Ivo Maasik;

• Markšeider, tase 6, kutsetunnistus nr 135966 – Ivo Maasik.

4 / 77

Tartu mnt 84c kinnistu detailplaneeringu

keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne

Kobras AS töö nr 2019-042

Objekti aadress: Harju maakond, Tallinna linn, Tartu mnt 84c

SISUKORD

1. SISSEJUHATUS ................................................................................................................................................ 6

1.1 KESKKONNAMÕJU STRATEEGILISE HINDAMISE OBJEKT JA EESMÄRK .......................................................... 6

1.2 SEADUSANDLUSEST TULENEVAD NÕUDED KSH MENETLUSELE ................................................................ 6

2. DETAILPLANEERINGU SISU JA EESMÄRGID ........................................................................................................ 9

2.1 PLANEERINGUALA ................................................................................................................................. 9

2.2 PLANEERINGU SISU ............................................................................................................................. 10

3. DETAILPLANEERINGU SEOS MUUDE ASJAKOHASTE STRATEEGILISTE PLANEERIMISDOKUMENTIDEGA .................. 12

4. ALTERNATIIVSED ARENGUSTSENAARIUMID ...................................................................................................... 23

5. EELDATAVALT MÕJUTATAVA KESKKONNA KIRJELDUS ..................................................................................... 24

5.1 GEOLOOGILISED TINGIMUSED JA PÕHJAVESI ......................................................................................... 24

5.1.1 PÕHJAVEE KAITSTUS ....................................................................................................................... 24

5.1.2 RADOONIOHT .................................................................................................................................. 25

5.2 PINNAVESI .......................................................................................................................................... 26

5.3 TAIMESTIK .......................................................................................................................................... 27

5.4 LIIKLUSKOORMUS ................................................................................................................................ 28

5.5 ÕHUSAASTE ........................................................................................................................................ 29

5.6 MÜRATASE ......................................................................................................................................... 29

5.7 AJALUGU JA KULTUURIVÄÄRTUSED ....................................................................................................... 32

5.8 JÄÄKREOSTUS .................................................................................................................................... 35

5.9 OHTLIKUD ETTEVÕTTED ....................................................................................................................... 35

6. STRATEEGILISE PLANEERIMISDOKUMENDI ELLUVIIMISEGA EELDATAVALT KAASNEV MÕJU ................................. 37

6.1 MÕJU LOODUSKESKKONNALE ............................................................................................................... 37

6.1.1 MÕJU PINNASELE NING PÕHJA- JA PINNAVEELE, SH SADEMEVEE ÄRAJUHTIMINE .................................. 37

6.1.2 MÕJU ELUSTIKULE JA BIOLOOGILISELE MITMEKESISUSELE, SH KAITSTAVATELE LOODUSOBJEKTIDELE ... 40

6.1.2.1 MÕJU LINDUDELE ................................................................................................................. 40

6.2 MÕJU INIMESE HEAOLULE JA TERVISELE NING SOTSIAALSETELE VAJADUSTELE ........................................ 42

6.2.1 MÕJU LIIKLUSOLUKORRALE, SH LIIKLUSOHUTUSELE ........................................................................... 42

6.2.2 MÕJU MÜRATASEMELE NING SELLE MÕJU INIMESTE TERVISELE JA HEAOLULE ...................................... 45

6.2.3 MÕJU VÄLISÕHU KVALITEEDILE NING SELLE MÕJU INIMESTE TERVISELE JA HEAOLULE .......................... 50

6.2.4 MÕJU INSOLATSIOONI TINGIMUSTELE ................................................................................................ 52

6.2.5 RADOONIOHUGA ARVESTAMINE PLANEERINGUS ................................................................................ 55

6.2.6 MIKROKLIIMA .................................................................................................................................. 57

6.3 MÕJU LINNARUUMILE ........................................................................................................................... 61

6.4 MÕJU KULTUURIPÄRANDILE ................................................................................................................. 62

6.5 KUMULATIIVSED MÕJUD ....................................................................................................................... 64

7. LEEVENDUSMEETMED JA SEIRE ...................................................................................................................... 65

8. AVALIKUSTAMINE JA KAASAMINE .................................................................................................................... 68

8.1 KSH PROGRAMMI SEISUKOHTADE KÜSIMINE JA AVALIKUSTAMINE ........................................................... 68

9. RASKUSED, MIS ILMNESID KSH ARUANDE KOOSTAMISEL ................................................................................. 70

10. KOKKUVÕTE .................................................................................................................................................. 71

5 / 77

Tartu mnt 84c kinnistu detailplaneeringu

keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne

Kobras AS töö nr 2019-042

Objekti aadress: Harju maakond, Tallinna linn, Tartu mnt 84c

11. KASUTATUD MATERJALID ............................................................................................................................... 73

12. LISAD ............................................................................................................................................................ 77

LISA 1. TARTU MNT 84C DETAILPLANEERINGU ESKIISLAHENDUS .............................................................................

LISA 2. TARTU MNT 84C DETAILPLANEERINGU PÕHIJOONIS (17.03.2020) ...............................................................

LISA 3. ALTERNATIIVSED LINNAEHITUSLIKUD LAHENDUSED ....................................................................................

LISA 4. TARTU MNT 84C HÜDROGEOLOOGILINE EKSPERTARVAMUS ........................................................................

LISA 5. TARTU MNT 84C PLANEERINGUALA DENDROLOOGILINE JA LOODUSKAITSELINE INVENTUUR ...........................

LISA 6. TARTU MNT 84C VÄLISÕHU KVALITEEDI HINNANG .......................................................................................

LISA 7. TARTU MNT 84C LIIKLUSMÜRAST PÕHJUSTATUD MÜRATASEMETE HINDAMINE (AKUKON OY) ........................

LISA 8. TARTU MNT 84C LIIKLUSMÜRA HINNANG (KAJAJA ACOUSTICS OÜ) .............................................................

LISA 9. TARTU MNT 84C KINNISTULE MAHASÕIDU LIIKLUSOHUTUSE EKSPERTHINNANG .............................................

LISA 10. TARTU MNT 84C KAVANDATAVA HOONESTUSE MÕJU ANALÜÜS TARTU MNT 84 ELURUUMIDE

INSOLATSIOONIOLUKORRALE................................................................................................................................

6 / 77

Tartu mnt 84c kinnistu detailplaneeringu

keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne

Kobras AS töö nr 2019-042

Objekti aadress: Harju maakond, Tallinna linn, Tartu mnt 84c

1. SISSEJUHATUS

1.1 Keskkonnamõju strateegilise hindamise objekt ja eesmärk

Keskkonnamõju strateegilise hindamise (edaspidi KSH) objektiks on Tallinnas asuva Tartu mnt 84c kinnistu

detailplaneering. Detailplaneeringu koostamine ja KSH on algatatud Tallinna Linnavalitsuse 01.04.2015

korraldusega nr 493-k.

KSH eesmärgiks on arvestada detailplaneeringu koostamisel ja kehtestamisel kavandatava tegevuse

võimalikku mõju keskkonnale, inimese tervisele ja varale ning kultuuripärandile. KSH konkreetsemaks

eesmärgiks on tagada ümbruses kehtestatud detailplaneeringute ja piirkonna üldiste arengueesmärkidega

kooskõlas olev ja keskkonda sobituv hoonestus, liiklusohutus ning inimestele ohutu õhukvaliteet ja müratase.

KSH raames selgitatakse välja olulised keskkonnamõjud, mida planeeringu elluviimine võib põhjustada, et

anda planeeringu koostamise korraldajale infot looduskeskkonna ning inimese heaolu ja tervise seisukohast

parima võimaliku lahenduse leidmiseks. KSH aruandes käsitletakse ka võimalikke alternatiivseid

linnaehituslikke lahendusi. Ebasoodsate mõjude vähendamiseks pakutakse välja leevendusmeetmed.

KSH vajalikkust on algatamise otsuses põhjendatud asjaoluga, et teemaplaneeringu „Kõrghoonete

paiknemine Tallinnas“ (kehtestatud Tallinna Linnavolikogu 16.04.2009 otsusega nr 77) kohaselt on

kõrghooned linnakeskkonnas olulise keskkonnamõjuga objektid, mille kavandamisel tuleb läbi viia KSH.

Samuti on olulised järgmised planeeringuga kaasnevad aspektid:

• planeeringu elluviimisel suureneb piirkonnas liikluskoormus, millega kaasneb suurenev müratase ja

õhusaaste;

• koos teiste piirkonna arendustega võib tekkida oluline kumulatiivne mõju;

• maa-aluste korruste rajamisel võib põhjavee alandamise tõttu esineda negatiivne mõju

kõrvalkinnistutele;

• planeeringualal võib esineda jääkreostust;

• esineda võib oluline negatiivne mõju kultuuriväärtusele.

1.2 Seadusandlusest tulenevad nõuded KSH menetlusele

Planeerimisseaduse1 § 1 lg 3 ja keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse2 § 1 lg 2

järgi kohaldatakse seadustes ettenähtud haldusmenetlusele haldusmenetluse seaduse sätteid, arvestades

eelnimetatud seaduste erisusi. Haldusmenetluse seaduse3 § 5 lg 5 järgi kohaldatakse juhul, kui

haldusmenetlust reguleerivad õigusnormid muutuvad menetluse ajal, menetluse alguses kehtinud

õigusnorme. Ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduse4 § 1 lg 1 põhjal menetletakse

enne nimetatud seaduse jõustumist (jõustumine 01.07.2015) algatatud planeeringud lõpuni, lähtudes seni

kehtinud planeerimisseaduses sätestatud nõuetest. Detailplaneeringu menetlus toimub seega vastavalt

1 Planeerimisseadus, vastu võetud 28.01.2015. 2 Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus1, vastu võetud 22.02.2005. 3 Haldusmenetluse seadus, vastu võetud 06.06.2001. 4 Ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seadus, vastu võetud 18.02.2015.

7 / 77

Tartu mnt 84c kinnistu detailplaneeringu

keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne

Kobras AS töö nr 2019-042

Objekti aadress: Harju maakond, Tallinna linn, Tartu mnt 84c

detailplaneeringu koostamise ja KSH algatamise otsuse tegemise ajal (01.04.2015) kehtinud

planeerimisseadusele5 (edaspidi PlanS) (vastu võetud 13.11.2002, redaktsiooni kehtivusaeg: 23.03.2014–

30.06.2015) ning KSH-le rakendub sellel ajal kehtinud keskkonnamõju hindamise ja

keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse6 (edaspidi KeHJS) redaktsioon (redaktsiooni kehtivusaeg: 23.03.2014–

30.06.2015). Edaspidi on aruandes mõeldud vastavaid PlanS ja KeHJS redaktsioone.

PlanS § 1 lg 5 kohaselt korraldatakse planeeringute elluviimisega kaasneva keskkonnamõju strateegilist

hindamist KeHJS sätestatud korras. Võimaluse korral ühendatakse keskkonnamõju strateegilise hindamise

menetlus planeeringu koostamise menetlusega ja sellisel juhul peavad olema täidetud mõlemale menetlusele

kehtestatud nõuded.

Järgnevalt on kirjeldatud KSH menetlusprotsessi vastavalt detailplaneeringu koostamise ja KSH algatamise

ajal kehtinud seadusandlusele.

KeHJS § 36 lg 3 põhjal peab enne KSH programmi avalikustamist küsima programmi sisu osas seisukohta

Keskkonnaametilt ja kõigilt teistelt asutustelt, keda strateegilise planeerimisdokumendi rakendamisega

eeldatavalt kaasnev keskkonnamõju tõenäoliselt puudutab.

KSH programmi avalikustamine toimub KeHJS § 37 kohaselt. Avalik väljapanek kestab vähemalt 14 päeva,

misjärel toimub avalik arutelu. Avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu ajal esitatud ettepanekute ja vastuväidete

alusel tehakse KSH programmis vajalikud parandused ja täiendused. Ettepanekute ja vastuväidete

arvessevõtmist kirjeldatakse ning arvestamata jätmist põhjendatakse täiendatud programmis või selle lisas.

Kirjalikele küsimustele vastatakse liht- või tähtkirjaga.

Vastavalt KeHJS § 39 lg 1 esitab strateegilise planeerimisdokumendi koostaja pärast KSH programmi avalikku

arutelu programmi koos selle kohta esitatud ettepanekute, vastuväidete ja küsimustega, nende arvestamise

selgituste, arvestamata jätmise põhjenduste ning programmi avaliku arutelu protokolliga KSH järelevalvajale

heakskiitmiseks. KSH järelevalvaja teeb otsuse KSH programmi heakskiitmise või heakskiitmata jätmise kohta

ja teavitab sellest liht- või tähtkirjaga strateegilise planeerimisdokumendi koostajat 14 päeva jooksul, arvates

KeHJS § 39 lg 1 nimetatud dokumentide saamisest.

KSH aruande avalikustamise kord on sätestatud KeHJS § 37 ja 41. KeHJS § 41 p 2 järgi kestab KSH aruande

avalik väljapanek sama kaua kui strateegilise planeerimisdokumendi eelnõu avalik väljapanek, kuid mitte

vähem kui 21 päeva. PlanS § 19 kohaselt on detailplaneeringu avaliku väljapaneku kestus kaks nädalat.

Avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu ajal esitatud ettepanekute ja vastuväidete alusel tehakse KSH aruandes

vajalikud parandused ja täiendused. Ettepanekute ja vastuväidete arvessevõtmist kirjeldatakse ning

arvestamata jätmist põhjendatakse täiendatud aruandes või selle lisas. Kirjalikele küsimustele vastatakse liht-

või tähtkirjaga.

Vastavalt KeHJS § 42 lg 1 esitab strateegilise planeerimisdokumendi koostaja pärast KSH aruande avalikku

arutelu aruande koos aruande kohta esitatud ettepanekute ja vastuväidete, nende arvestamise selgituste või

arvestamata jätmise põhjenduste ja aruande avaliku arutelu protokolliga KSH järelevalvajale heakskiitmiseks.

5 Planeerimisseadus, vastu võetud 13.11.2002 (redaktsiooni kehtivusaeg: 23.03.2014–30.06.2015). 6 Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus1, vastu võetud 22.02.2005 (redaktsiooni kehtivusaeg: 23.03.2014–30.06.2015).

8 / 77

Tartu mnt 84c kinnistu detailplaneeringu

keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne

Kobras AS töö nr 2019-042

Objekti aadress: Harju maakond, Tallinna linn, Tartu mnt 84c

KSH järelevalvaja teeb otsuse KSH aruande heakskiitmise kohta ja kinnitab strateegilise

planeerimisdokumendi elluviimisega kaasneva keskkonnamõju seire meetmed või teeb otsuse aruande

heakskiitmata jätmise kohta ja teavitab sellest liht- või tähtkirjaga strateegilise planeerimisdokumendi koostajat

30 päeva jooksul KeHJS § 42 lg 1 nimetatud dokumentide saamisest arvates.

9 / 77

Tartu mnt 84c kinnistu detailplaneeringu

keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne

Kobras AS töö nr 2019-042

Objekti aadress: Harju maakond, Tallinna linn, Tartu mnt 84c

2. DETAILPLANEERINGU SISU JA EESMÄRGID

2.1 Planeeringuala

Planeeringuala asub Tallinnas Kesklinna linnaosas Juhkentali asumis (joonis 1, 2 ja 3). Planeeringualal asub

hoonestamata Tartu mnt 84c katastriüksus (kü tunnus 78401:116:0210, sihtotstarve 100% ärimaa). Lisaks

ulatub osaliselt alale Tartu maantee T13 katastriüksus (kü tunnus 78401:116:0025, sihtotstarve 100%

transpordimaa).

Joonis 1. Planeeringuala asukoht (Maa-amet, 04.05.2021)

Joonis 2. Planeeringuala ja kontaktvööndi piir (Tallinna Linnavalitsuse 01.04.2015 korralduse nr 493-k lisa)

10 / 77

Tartu mnt 84c kinnistu detailplaneeringu

keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne

Kobras AS töö nr 2019-042

Objekti aadress: Harju maakond, Tallinna linn, Tartu mnt 84c

Joonis 3. Vaade planeeringualale põhjast (Maa-ameti fotoladu, pildistamise aeg 05.04.2020)

2.2 Planeeringu sisu

Detailplaneeringu koostamise algatamise otsuse kohaselt oli planeeringu eesmärgiks jagada Tartu mnt 84c

kinnistu kruntideks, määrata moodustatavate kruntide sihtotstarbeks äri- ja elamumaa, määrata ehitusõigus

moodustatavatele kruntidele kuni 14-korruseliste (kuni 50 m kõrguste) eluruumidega ärihoonete ehitamiseks

ja kruntide kasutamise tingimused. KSH läbiviimise ajaks täpsustunud lahenduse kohaselt katastriüksust

kruntideks ei jagata. Katastriüksuse sihtotstarbeks on vähemalt 40% ulatuses ette nähtud ärimaa ja kuni 60%

ulatuses elamumaa.

Tartu maantee äärde on kavandatud kaks kuni 14 maapealse korrusega ja kahe maa-aluse korrusega hoonet

(kõrgus kuni 83 m abs). Kolmas kõrgem hoone, kuni 12 maapealse korrusega ja kahe maa-aluse korrusega

(kõrgus 78 m abs), on kavandatud Tartu mnt 84c katastriüksuse lõunanurka uue kvartalisisese tänava (Pallasti

tänava pikendus) äärde. Kõrgemate hoonestuse osade vahele jäävad madalamad kuni viie maapealse ja kahe

maa-aluse korrusega hoonestuse osad. Hoonete ümber on kavandatud linnaväljak, haljastus ja

kergliiklusteed.

Detailplaneeringu koostamise algatamise eskiislahendus ja ajakohane detailplaneeringu põhijoonis on

esitatud KSH aruande lisana (lisa 1 ja 2).

Võttes arvesse Tallinna Linnaplaneerimise Ameti (edaspidi ka TLPA) 21.11.2019 kirjas nr 3-2/18/373-22

esitatud seisukohta kaaluti ja hinnati detailplaneeringu koostamise ja KSH raames lisaks kahte alternatiivset

linnaehituslikku lahendust, mille illustratiivsed joonised on esitatud lisas 3.

• Variant 1: perimetraalne tänavate äärne kuni 8-korruseline hoonestus.

11 / 77

Tartu mnt 84c kinnistu detailplaneeringu

keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne

Kobras AS töö nr 2019-042

Objekti aadress: Harju maakond, Tallinna linn, Tartu mnt 84c

• Variant 2: Tartu maantee äärne kuni 6-korruseline hoonestus ja üks kvartalisisene kõrghoone.

Hoonete madalamatele korrustele on ette nähtud mitteeluruumid (büroo-, teenindus- või kaubanduspinnad) ja

kõrgematele korrustele eluruumid. Kuna kvartali hoonestuses on arvestatud ka elupindade rajamisega, siis on

kvartalit võimalik kasutada ööpäevaringselt, lisades sellega piirkonda linlikkust ja turvalisust.

Juurdepääs alale on planeeritud Tartu mnt 84c ja Tartu mnt 86 katastriüksuste vaheliselt Tartu mnt 80t

transpordimaa sihtotstarbega katastriüksuselt (kü tunnus 78401:116:0770), kuhu on kavandatud uus

linnatänav (Pallasti tänava pikendus). Pikemaajaline parkimine on lahendatud maa-alustel korrustel, millele on

juurdepääs kavandatud uue linnatänava kaudu. Tartu maantee äärde on ette nähtud taksode/busside

peatumistasku.

12 / 77

Tartu mnt 84c kinnistu detailplaneeringu

keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne

Kobras AS töö nr 2019-042

Objekti aadress: Harju maakond, Tallinna linn, Tartu mnt 84c

3. DETAILPLANEERINGU SEOS MUUDE ASJAKOHASTE STRATEEGILISTE

PLANEERIMISDOKUMENTIDEGA

Harju maakonnaplaneeringu 2030+ (kehtestatud Rahandusministeeriumi 09.04.2018 käskkirjaga

nr 1.1-4/78) järgi asub planeeringuala linnalise asustuse alal ja Tartu mnt 84c katastriüksuse lääneservale

ulatub riigikaitselise ehitise piiranguvöönd (joonis 4). Maakonnaplaneeringus on ruumilise arengu põhimõttena

välja toodud, et linnalise asustusega ala kattuvuse korral riigikaitselise ala, selle ehitise või piiranguvööndiga,

peab asustuse areng toimuma koostöös Kaitseministeeriumiga. Võimalikud on olukorrad, kus soovitav tegevus

ei ole sellisena riigikaitselistel kaalutlustel võimalik.

Riigikaitselise ehitise piiranguvööndisse püstitatav ehitis ei tohi vähendada riigikaitselise ehitise töövõimet ja

suurendada ohtu riigikaitselisele ehitisele7. Katastriüksuse lääneservale, kuhu piiranguvöönd ulatub, on

kavandatud linnaväljak, mis eeldatavalt ehitise töövõimet ei mõjuta.

Joonis 4. Harju maakonnaplaneeringu (2018) joonise „Asustuse suunamine“ kaardikihid (aluskaart: Maa-amet 27.06.2020)

Planeeringuala asub Kesklinna linnaosas. Tallinna Linnavolikogu 21.02.2019 otsusega nr 34 on algatatud

Kesklinna linnaosa üldplaneeringu koostamine ja keskkonnamõju strateegiline hindamine. Koostatav

üldplaneering ajakohastab ja täpsustab 2001. aastal kehtestatud Tallinna üldplaneeringut ning Kesklinna

linnaosas kehtivaid Tallinna üldplaneeringut täpsustavaid ja muutvaid teemaplaneeringuid „Tallinna Kesklinna

7 „Riigikaitselise ehitise töövõime kriteeriumid, piirangute ruumiline ulatus ja andmed riigikaitselise ehitise töövõimet mõjutavate ehitiste kohta“, kaitseministri 26.06.2015 määrus nr 16.

13 / 77

Tartu mnt 84c kinnistu detailplaneeringu

keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne

Kobras AS töö nr 2019-042

Objekti aadress: Harju maakond, Tallinna linn, Tartu mnt 84c

miljööväärtuslike hoonestusalade piiride ning kaitse- ja kasutamistingimuste määramine” ja „Kõrghoonete

paiknemine Tallinnas“.

Kesklinna linnaosa üldplaneeringu koostamisel on tähelepanu suunatud mitmekesise ja inimmõõtmelise

linnaruumi kujundamisele, kus eriilmelised piirkonnad säilitavad oma identiteedi ja moodustavad ruumiliselt

loogilise terviku. Soodustada tuleb elanike arvu kasvu ja erinevate maakasutusfunktsioonide koostoimimist,

transpordivajaduse vähendamist, väikekaubanduse elavdamist ning ala sidusust ümbritsevate aladega.

Tallinna üldplaneeringu (kehtestatud Tallinna Linnavolikogu 11.01.2001 määrusega nr 3) järgi on

planeeringuala juhtotstarbeks ettevõtluse segahoonestusala, mis tähendab, et alal võib paikneda igasugune

ettevõtlus v.a ulatuslikku sanitaartsooni vajav tootmine (joonis 5). Alal võib muuhulgas paikneda ka üksikuid

elamuid ja asutusi. Lisaks asub ala magistraaltänavate ärivööndis, kuhu võib rajada põhiliselt kaubandus- ja

teenindusettevõtteid.

Tallinna üldplaneeringu põhikontseptsioon näeb ette olemasoleva hoonestusmaa kasutamise intensiivsuse

suurendamist ja tühjade või puudulikult välja ehitatud alade kasutusse võtmist, mistõttu on kavas endiste

tööstusalade ärimaana kasutamine. Soodsas asukohas asuvatest tööstusobjektidest kujunevad

rekonstrueerimise käigus vastavalt kaubandus-, teenindus- või büroohooned. Tehasekomplekside (sh

Tselluloositehase) kui ühtsel eesmärgil hoonestatud alade puhul tuleks mälestiste lähiümbruses püüda

säilitada kinnistute struktuuri, hoonete mahtude esialgset mastaapi ja haljastuse rohkust. Kultuurimälestiste

isemajandamise tagamiseks on vajalik tervikliku miljööga piirkondade säilitamine.

Joonis 5. Tallinna üldplaneeringu (2001) maakasutusplaan

Üldplaneeringus on välja toodud, et piirkonnas on probleemiks autode arvu tormilisest kasvust tingitud

õhusaaste ja müra. Üldplaneeringu põhjal ületab lämmastikoksiidide ja süsinikoksiidi kontsentratsioon

ebasoodsate ilmastikutingimuste puhul piirnormi kogu Tallinna kesklinna alal kohati isegi 3–4 korda.

Lahenduseks on pakutud kesklinna transpordikoormuse vähendamine, liiklusvoolude hajutamine ja nende

kesklinnast mööda suunamine, valgusfooride koordineeritud süsteemi laiendamine, mõnede ristmike viimine

eri tasapinda jne. Üldplaneeringu koostamise ajal ei olnud seadusandluses müranorme kehtestatud, mistõttu

lähtuti praktikas endise Nõukogude Liidu sanitaarkaitse normidest (linna elu- ja puhkepiirkondade vahetus

Magistraaltänavate ärivöönd

Ettevõtluse segahoonestusala

Planeeringuala

14 / 77

Tartu mnt 84c kinnistu detailplaneeringu

keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne

Kobras AS töö nr 2019-042

Objekti aadress: Harju maakond, Tallinna linn, Tartu mnt 84c

läheduses ajavahemikul 07.00–22.00 55 dB ning ajavahemikul 22.00–07.00 45 dB). Üldplaneeringu põhjal ei

ole normide täitmine Tallinna linnakeskkonnas praktiliselt võimalik ei raudteedest kuni 150 m kaugusel

paiknevates elamutes või suvilates ega veoautode või autobusside liiklusega koormatud tänavate äärsete

elamute tänavapoolsetes korterites. Lahendusena on nimetatud müratsoonis paiknevates elamutes vähemalt

tänavapoolses küljes tihedamate, kolme- või neljakordsete klaasidega akende kasutamist.

Üldplaneeringu põhjal tuleb nii majanduslikel kui ka kultuurilistel kaalutlustel hoolitseda vanalinna säilimise

eest terve linna arhitektuurse dominandina ning seetõttu tuleb jälgida, et projekteeritav kõrghoonestus ei

varjaks ega rikuks vaateid vanalinnale ja vanalinnast. Üldplaneeringuga on määratud vanalinna vaadeldavuse

tsoon, mida on kujutatud ka teemaplaneeringu „Tallinna Kesklinna miljööväärtuslike hoonestusalade

piiride ning kaitse- ja kasutamistingimuste määramine“ (kehtestatud Tallinna Linnavolikogu 16.04.2009

otsusega nr 78) joonisel (joonis 6).

Joonis 6. Teemaplaneeringu „Tallinna Kesklinna miljööväärtuslike hoonestusalade piiride ning kaitse- ja kasutamistingimuste määramine” (2009) Tallinna miljööalade üldskeem

Teemaplaneeringu „Kõrghoonete paiknemine Tallinnas“ (kehtestatud Tallinna Linnavolikogu 16.04.2009

otsusega nr 77) järgi on linna kui terviku seisukohalt hoonestuskõrguse reguleerimine vajalik: Tallinna

vanalinna silueti dominantsuse tagamiseks, linna maa ja infrastruktuuri kasutusefektiivsuse suurendamiseks,

ühtse hoonestuslaadiga piirkondades väljakujunenud hoonestusstruktuuri säilitamiseks ja hoonestuse

omavahelise sobivuse tagamiseks ning teisenevate piirkondade arendamise võimaluste tagamiseks.

Teemaplaneeringus loetakse kõrghooneks 45 meetrist kõrgemat hoonet, kuigi ka tavapärasest kõrgemate

(28–45 m kõrguste) hoonete puhul on oluline asukoha analüüs. Planeeringuala asub perspektiivses

kõrghoonete piirkonnas (Sossi kõrghoonete piirkond) (joonis 7, 8 ja 9), kus on ehitiste lubatud

absoluutkõrguseks 83 m ja hoonestustihedus 4,2. Kõrghoonete kavandamisel piirkonda teeb Lennuamet

detailplaneeringu kooskõlastamise käigus aeronavigatsiooni, lennuliikluse ja lennuohutuse ekspertiisi, mille

käigus määratakse ühtlasi ka ehitise maksimaalne kõrgus maapinnast (mis võib seega erineda

teemaplaneeringuga määratud kõrgusest).

Vanalinna muinsuskaitseala vaatekoridor

15 / 77

Tartu mnt 84c kinnistu detailplaneeringu

keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne

Kobras AS töö nr 2019-042

Objekti aadress: Harju maakond, Tallinna linn, Tartu mnt 84c

Joonis 7. Teemaplaneeringu „Kõrghoonete paiknemine Tallinnas“ (2009) Sossi kõrghoonete piirkond (väljavõte seletuskirjast, joonis 2)

Joonis 8. Teemaplaneeringu „Kõrghoonete paiknemine Tallinnas“ visualiseerimine (OÜ Ars Projekt, 2006), vaatekoridor 1 (Tartu maantee raudtee-viaduktilt)

16 / 77

Tartu mnt 84c kinnistu detailplaneeringu

keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne

Kobras AS töö nr 2019-042

Objekti aadress: Harju maakond, Tallinna linn, Tartu mnt 84c

Joonis 9. Teemaplaneeringu „Kõrghoonete paiknemine Tallinnas“ visualiseerimine (OÜ Ars Projekt, 2006) 2. piirkonna (Tartu mnt 80D, K, M kinnistute, Tartu maantee ja raudtee vaheline ala) 3D vaade

Teemaplaneeringu kohaselt on piirkonda soovitatav rajada multifunktsionaalsed kõrghooned, mille kõrgematel

korrustel paiknevad elamispinnad ning madalamatel korrustel mitteeluruumid (büroo-, teenindus- või

kaubanduspinnad).

Sossi kõrghoonete piirkond asub linna kõige elavamas liiklussõlmes ning kohas, mida läbib atraktiivne

klindiastang. Teemaplaneeringu kohaselt tuleb rajada kvartalisisesed haljasalad ning eksponeerida maastikku.

Rajada tuleb ka tänavahaljastus Tartu maantee äärde (linnast väljuval suunal) ja teiste ala läbivate tänavate

äärde. Haljastuse ja avaliku välisruumi osakaal piirkonnas peab olema kokku vähemalt 10%.

Teemaplaneeringus tuuakse välja, et Sossi kõrghoonete piirkond jääb osaliselt kultuurimälestiste

kaitsevööndisse ja kõrghoonete rajamise täpsed tingimused sätestatakse eraldi muinsuskaitse

eritingimustega.

17 / 77

Tartu mnt 84c kinnistu detailplaneeringu

keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne

Kobras AS töö nr 2019-042

Objekti aadress: Harju maakond, Tallinna linn, Tartu mnt 84c

Sossi mäe struktuurplaani (2008) koostamine oli tingimuseks 2005. aastal üksiku kõrge Fahle maja ehitusloa

saamisel, et toetada ümbruses teiste kõrgemate hoonete rajamist. Struktuurplaaniga seati piirkonna

hoonestamise üldised põhimõtted, ehitusõiguse maksimaalsed võimalikud piirid ning hoonemahtude

võimalikud asukohad ja konfiguratsioon. Tallinna planeeringute registris (edaspidi ka TPR) on Tselluloosi

kvartali detailplaneeringu8 algatamisettepaneku lisana esitatud Advokaadibüroo COBALT OÜ kiri, milles

viidatakse, et õigusaktid struktuurplaani planeerimisinstrumendina ei käsitle ja et TLPA praktikast nähtub, et

struktuurplaani käsitletakse pigem üldisema visioonina.

Detailplaneeringualal on Sossi mäe struktuurplaaniga ette nähtud uushoonestuse madalama osa kõrgus viis

korrust (maksimaalselt 55 m abs) ja kõrgeima osa kõrgus 12 korrust (78 m abs). Üldiselt on Tselluloositehase

kvartalis hoonestuse kõrguseks kuni 85 m merepinnast, kinnistute hoonestustiheduseks 4,2 ja

täisehitusprotsendiks 70. Struktuurplaaniga nähti piirkonnas ette jalakäijatele mõeldud liikumisala ja teede

äärne kõrghaljastus (minimaalne osakaal 10%). Lisaks on esile tõstetud madalamate hooneosade katuste

kujundamise olulisus. Katused peaksid olema kõrgematelt korrustelt vaadeldavad ja kasutatavad

katusaedadena – vähemalt 50% katusest tuleb haljastada. Planeeringuala serval asuv Tselluloosi- ja

paberivabriku paekivimüür nähti ette korrastada ja restaureerida.

Struktuurplaanis on välja pakutud vaatekoridorid, kust peaksid ka edaspidi jääma vaadeldavaks piirkonna kaks

peamist maamärki – Fahle maja (1926. aastal rajatud tselluloositsehh, mis sai 2006. aastal pealeehituse) ja

Tselluloositehase katlamaja korsten (joonis 10). Struktuurplaani kohaselt peab Fahle maja vaadeldavus

lõunast olema tagatud Pallasti tänavalt, Tartu mnt ja Lennujaama tee ristmikult ning piki Tartu maanteed

lennujaama poolt lähenedes (joonis 10, 11 ja 12).

Joonis 10. Sossi mäe struktuurplaani (2008) põhijoonis

8 Tselluloosi kvartali detailplaneering (algatamata), planeeringu nr DP042910.

18 / 77

Tartu mnt 84c kinnistu detailplaneeringu

keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne

Kobras AS töö nr 2019-042

Objekti aadress: Harju maakond, Tallinna linn, Tartu mnt 84c

Joonis 11. Sossi mäe struktuurplaan (2008) 3D vaated Fahle majale

Joonis 12. Sossi mäe struktuurplaan (2008) 3D vaated Sossi kvartalile

19 / 77

Tartu mnt 84c kinnistu detailplaneeringu

keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne

Kobras AS töö nr 2019-042

Objekti aadress: Harju maakond, Tallinna linn, Tartu mnt 84c

Fahle maja toetavate kõrghoonete rajamist kavandatakse Fausto Capital OÜ poolt tselluloositehase alale

Fahle pargiks nimetatava äri- ja elukvartali loomisega (joonis 13).

Joonis 13. Fausto Capital OÜ arendatav Fahle park kontseptsioon (Fahle Park veebileht (Galerii), 15.01.2021)

Tselluloositehase alal (sh Tartu mnt 84c kinnistul) kehtib Masina tn, Tartu mnt ja Tallinn-Tapa raudtee

vahelise kvartali detailplaneering9. Tallinna Linnavolikogu 24.01.2019 otsusega nr 12 on Tartu mnt 82

kinnistu osas tunnistatud kehtetuks Masina tn, Tartu mnt ja Tallinn-Tapa raudtee vahelise kvartali

detailplaneering ning Tartu mnt 80d, 80e ja 80f kinnistu osas tunnistatud kehtetuks Masina tn, Tartu mnt ja

Tallinn-Tapa raudtee vahelise kvartali detailplaneeringu korrektuur10.

Tselluloosi kvartali detailplaneeringuga (algatamata)8 kavandatakse ehituslikku kompleksi, mis koosneb

rekonstrueeritavatest ja laiendatavatest hoonetest. Uued hooned on kavandatud Tartu mnt 80g, 80h, 80k, 80l,

80r ja 80n katastriüksusele ning tänavavõrk hõlmab Tartu mnt 80t, 80n ja Masina tn 10 katastriüksust.

Kavandatud hoonetest nelja absoluutkõrgus on suurem kui 80 m. Varasemalt sooviti detailplaneeringuga

hõlmata ka Tartu mnt 80d, 80e, 80f ja 82 katastriüksus, mis ajakohastatud detailplaneeringu

algatamisettepaneku põhjal planeeringualasse ei kuulu.

Planeeringuala ümbruses on mitme menetluses oleva detailplaneeringuga kavandatud ärihoonete ja

segafunktsiooniga hoonete (äri- ja elamuhoonete) rajamist (joonis 14).

9 Masina tn, Tartu mnt ja Tallinn-Tapa raudtee vahelise kvartali detailplaneering, kehtestatud Tallinna Linnavolikogu 28.06.1995 otsusega nr 95, planeeringu nr DP000340. 10 Masina tn, Tartu mnt ja Tallinn-Tapa raudtee vahelise kvartali detailplaneering (korrektuur), kehtestatud Tallinna Linnavolikogu 07.10.1999 otsusega nr 231, planeeringu nr DP001990.

20 / 77

Tartu mnt 84c kinnistu detailplaneeringu

keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne

Kobras AS töö nr 2019-042

Objekti aadress: Harju maakond, Tallinna linn, Tartu mnt 84c

Joonis 14. Tallinna planeeringute register (13.01.2021)

Tartu mnt 84b kinnistu detailplaneeringuga11 on ette nähtud rajada kaheksa maapealse ja kahe maa-aluse

korrusega maapinnast kuni 34 m kõrgune (absoluutkõrgus kuni 70,5 m) toitlustus- või teenindusettevõtte

ruumidega büroohoone.

Tartu mnt 84 ja 84d kinnistu detailplaneeringuga12 (algatatud, koostamise etapis) soovitakse ehitusõigust

maapinnast kuni 45 m kõrguste kuni 14 maapealse ja kahe maa-aluse korrusega äriruumidega elamute

rajamiseks.

Tartu mnt 86b kinnistu detailplaneeringuga13 (algatatud, läbivaatamise etapis) kavandatakse kuni 45 m

kõrguse 14 maapealse ja kahe maa-aluse korrusega ärihoone rajamist.

Tartu mnt 88 kinnistu detailplaneeringuga14 (algatatud, kooskõlastamise ja arvamuste küsimise etapis)

kavandatakse kuni 8-korruselise ärihoone ehitamist.

11 Tartu mnt 84b kinnistu detailplaneering, kehtestatud Tallinna Linnavalitsus 05.06.2019 korraldus number 768, planeeringu nr DP038880. 12 Tartu mnt 84 ja 84d kinnistu detailplaneering, algatatud Tallinna Linnavalitsuse 14.12.2016 korraldusega nr 1864-k, planeeringu nr DP041610. 13 Tartu mnt 86b kinnistu detailplaneering, algatatud Tallinna Linnavalitsuse 13.03.2013 korraldusega nr 311-k, planeeringu nr DP021670. 14 Tartu mnt 88 kinnistu detailplaneeringu, algatatud Tallinna Linnavalitsuse 07.06.2017 korraldusega nr 901-k, planeeringu nr DP042420.

Kehtiv detailplaneering

Taotletav detailplaneering

Algatatud detailplaneering

Vastuvõetud detailplaneering

21 / 77

Tartu mnt 84c kinnistu detailplaneeringu

keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne

Kobras AS töö nr 2019-042

Objekti aadress: Harju maakond, Tallinna linn, Tartu mnt 84c

Teisel pool Tartu maanteed on Tartu mnt 87d kinnistu detailplaneeringuga15 ette nähtud kuni 14-korruselise

büroo- ja kaubanduspindadega ärihoone rajamine. Algatatud on Tartu mnt 87 kinnistu detailplaneering16

(algatatud, kooskõlastamise ja arvamuste küsimise etapis), millega kavandatakse Sikupilli Keskuse

laiendamist ja kuni 11 maapealse korrusega hooneosade ehitamist.

Tartu mnt 84c kinnistu ümbruses kavandatud hoonestust näitlikustavad Tselluloosi kvartali detailplaneeringu

algatamisettepaneku lisana esitatud 3D vaated (joonis 15).

Joonis 15. Tselluloosi kvartali detailplaneeringu 3D vaated (TPR, üleslaadimise aeg 14.04.2020)

Tartu mnt 84c detailplaneeringu algatamise otsuse kohaselt tuleb arvestada K-Projekt Aktsiaseltsi koostanud

töö „Zelluloosi kvartali teed ja tehnovõrgud“ lahendust. Kinnisvara Info AS 23.11.2018 kirjas nr 205 Tallinna

Transpordiametile on viidatud, et projektiga on Fausto Capital OÜ kuuluvale Tartu mnt 80t kinnistule (kü tunnus

78401:116:0770) kavandatud kahe sõidurajaga tänav ja ristmik (Tartu maanteega) ning lahendatud ka kvartali

15 Tartu mnt 87d kinnistu detailplaneering, kehtestatud Tallinna Linnavalitsus 12.02.2020 korraldusega number 171, planeeringu nr DP030200. 16 Tartu mnt 87 kinnistu detailplaneering, algatatud Tallinna Linnavalitsus 16.12.2015 korraldus number 1876, planeeringu nr DP039420.

22 / 77

Tartu mnt 84c kinnistu detailplaneeringu

keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne

Kobras AS töö nr 2019-042

Objekti aadress: Harju maakond, Tallinna linn, Tartu mnt 84c

tsentraalsed tehnovõrgud ja nende liitumispunktid kinnistute piiridel. Töödeks on 05.12.2017 väljastatud

ehitusluba nr 1712271/39931. Fausto Capital OÜ tellimusel on K-Projekt Aktsiaselts täiendavalt koostanud töö

„Tallinnas Zelluloosi arenduse liiklusuuring“ (töö nr 18156, 2018), milles modelleeriti liiklusolukorra

analüüsimiseks olemasolev ja perspektiivne tänavavõrk, kaasa arvatud foorristmikud. Lähte- ja sihtkohtade

maatriks koostati lähtudes parkimiskohtade arvust planeeritavas kvartalis (sh Tartu mnt 84c katastriüksusel)

ja peamistest sõidusuundadest. Töös analüüsiti kahe sõidurajaga väljasõitu Tartu maanteele ja väljasõitu Filtri

tee kaudu.

Detailplaneeringuga kavandatud tegevus toetab kehtiva Tallinna üldplaneeringu (2001) eesmärke,

seda tühjana seisva endise tööstusala kasutusele võtmisega. Detailplaneeringu koostamisel tuleb

arvestada vanalinna vaadeldavuse ja endise Tselluloositehase muinsuskaitselise väärtuse säilitamise

vajadusega. Lisaks tuleb pöörata tähelepanu üldplaneeringus välja toodud autoliiklusest tingitud

õhusaaste ja müra probleemile. Detailplaneeringuga kavandatavate hoonete funktsioon ja maht on

kooskõlas teemaplaneeringu „Kõrghoonete paiknemine Tallinnas“ (2009) tingimustega. Planeeritavate

äri- ja eluhoonete maksimaalseks absoluutkõrguseks on kavandatud 83 m.

Planeeringuala ümbruses kavandatakse mitmete ärihoonete ja segafunktsiooniga hoonete (äri- ja

elamuhoonete) rajamist. Mitmel juhul on tegemist kehtestamata ja ühel juhul ka algatamata

detailplaneeringuga. Tartu mnt 84c kinnistu detailplaneeringu puhul tuleb eelkõige arvestada

piirkonnas kehtestatud detailplaneeringutega, piirkonna üldiste arengusuundadega ja kvartali ühtseks

arenguks vajalike tegevustega.

23 / 77

Tartu mnt 84c kinnistu detailplaneeringu

keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne

Kobras AS töö nr 2019-042

Objekti aadress: Harju maakond, Tallinna linn, Tartu mnt 84c

4. ALTERNATIIVSED ARENGUSTSENAARIUMID

KSH-s käsitletavad alternatiivsed arengustsenaariumid peavad pakkuma põhilahendusest erineva võimaluse

eesmärgi saavutamiseks. Käsitletavad alternatiivid peavad olema reaalsed: peavad vastama eesmärgile,

olema vastavuses õigusaktidega, ei tohi kaasa tuua vastuvõetamatut keskkonnamõju, olema majanduslikult

teostatavad, olema tehniliselt teostatavad, vastama parimale võimalikule tehnikale, arendaja peab olema nõus

alternatiivi reaalselt ellu viima. (Peterson et al., 2017)

Kõrgema taseme strateegiliste planeerimisdokumentidega on ette nähtud endise tööstuspiirkonna kasutusele

võtmine ettevõtluse segahoonestusalana, kus võib muuhulgas paikneda ka üksikuid elamuid ja asutusi.

Planeeringuala asub perspektiivses kõrghoonete piirkonnas (Sossi kõrghoonete piirkond), kus on ehitiste

lubatud absoluutkõrguseks 83 m ja hoonestustihedus 4,2. Ala on tiheda liikluse, suhteliselt kõrge mürataseme

ja õhusaastega linnalises piirkonnas, mistõttu on ala eelkõige sobilik äri- ja ettevõtlustegevuseks. Puuduvad

indikatsioonid kõrgema taseme strateegiliste planeerimisdokumentidega kavandatud arengusuundade

muutumise kohta.

Detailplaneeringu koostamise algatamise otsuse kohaselt oli planeeringu eesmärgiks jagada Tartu mnt 84c

kinnistu kruntideks, määrata moodustatavate kruntide sihtotstarbeks äri- ja elamumaa, määrata

moodustatavatele kruntidele ehitusõigus kuni 14-korruseliste (kuni 50 m kõrguste) eluruumidega ärihoonete

ehitamiseks ja kruntide kasutamise tingimused.

Kesklinna piirkonnas on iseloomulikuks tihe hoonestusstruktuur, mis on kinnisvara ja maa hinda arvestades

ühtlasi majanduslikult mõistlik. Asukoht kesklinnas tähendab head ligipääsetavust ja võimalust kasutada

mugavalt ümbruskonnas pakutavaid teenuseid. Arendustegevusel kesklinna piirkonnas on mõistlik pakkuda

võimalikult palju kasutatavat pinda ja eelistada seega kõrgeid hooneid. Kavandatava tegevusega nähakse

lisaks äritegevusele ette atraktiivsete elupindade rajamist aktiivset linnalist keskkonda eelistavatele inimestele.

See leevendab ka survet elamuarendusele Tallinna hõredamalt asustatud piirkondades ja linna ümbruses, kus

võrreldes juba olemasolevas olukorras tihedalt asustatud kesklinnaga toob asustustiheduse suurenemine

kaasa märgatavamaid muutusi loodus- ja elukeskkonnas.

Alternatiivse arengustsenaariumina oleks vaadeldav olemasoleva olukorra jätkumine või oluliselt väiksema

hoonestusmahu kavandamine, kuid sel juhul ei realiseerita kõrgema taseme strateegiliste

planeerimisdokumentidega kavandatud arengusuundi. Kõrgema taseme strateegiliste

planeerimisdokumentide ja detailplaneeringu koostamise algatamisel sõnastatud eesmärgiga on ala

kasutuse iseloom konkreetselt määratud ning alternatiivseid arengustsenaariume selles osas ei ole.

Null-alternatiiv ja väiksema hoonestusmahu kavandamine ei toetaks linnalise keskkonna toimimist ja

arendamist. Reaalseid alternatiivseid arengustsenaariumeid detailplaneeringu koostamise ja KSH

läbiviimise käigus ei selgunud.

Mõju hindamise peatükis on analüüsitud sama hoonestuse mahtu võimaldavaid alternatiivseid

linnaehituslike variante. Need ei ole käsitletavad alternatiivsete arengustsenaariumitena, kuna

kavandatud tegevuse iseloom ja ka hoonestusmaht on põhilahendusele sarnane. Alternatiivsete

linnaehituslike variantide mõju analüüsimise eesmärk on leida linnaruumi jaoks sobivaim hoonestuse

variant.

24 / 77

Tartu mnt 84c kinnistu detailplaneeringu

keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne

Kobras AS töö nr 2019-042

Objekti aadress: Harju maakond, Tallinna linn, Tartu mnt 84c

5. EELDATAVALT MÕJUTATAVA KESKKONNA KIRJELDUS

5.1 Geoloogilised tingimused ja põhjavesi

Planeeringuala paikneb Tallinna keskkõrgendikul Lasnamäe paeplatoo lääneservas. Maapind on tasane,

nõrga idasuunalise langusega. Absoluutkõrgus on vahemikus 37,1–37,8 m. (AS Maves, 2020)

Alast ca 180 m kaugusel asub kirde-edela-suunaline klindiastang, kus maapinna kõrguste erinevus on kohati

kuni 8 m (Maa-amet, 10.07.2020).

Planeeringuala geoloogilisi ja hüdrogeoloogilisi tingimusi on kirjeldatud 2020. aastal Maves OÜ poolt koostatud

hüdrogeoloogilises ekspertarvamuses (lisa 4).

Valdavalt moodustab ala pinnakattes pooleteise meetri paksuse kihi täitepinnas, mis koosneb mullasest liivast

või saviliivast, kus on nii kruusa, killustikku kui ka lubjakivi lahmakaid. Katastriüksuse lõunaosas võib esineda

kuni paar meetrit looduslikku pinnast peen- kuni kruusliiva näol. Planeeringuala jääb Ülem-Ordoviitsiumi

Viivikonna kihistu kukersiidi vahekihtidega savika lubjakivi avamusele. Ala läheduses asuvate puuraukude

andmetel on koos sügavamale jäävate paekihistutega karbonaatsete kivimite kogupaksus ca 12 m. Nende all

lamab paar meetrit glaukoniitliivakivi-savi ja 5 m graptoliitargilliiti.

Põhjavesi sisaldub valdavalt lubjakivis, pinnakattesetetes vaid kõrgseisude ajal (kevadel, sügisel). Vesi on

vabapinnaline ning toitub sademete ja Ülemiste järvest välja filtreeruva vee arvelt. Põhjaveetaset mõjutab ka

endise Härjapea jõe säng, mis asub planeeringualast ca 50 m kaugusel läänes. Vee üldine liikumissuund on

loodesse ca 200 m kaugusel asuva aluspõhjaastangu poole. Alumise vettpidava kihi moodustavad 13 m

sügavusel maapinnast lamavad glaukoniitliivakivi-savi ja argilliit.

Planeeringualal ei asu puurkaeve ja alale ei ulatu ühegi põhjaveehaarde sanitaarkaitseala (Maa-amet,

04.05.2021).

5.1.1 Põhjavee kaitstus

Planeeringualal on maapinnalt esimene aluspõhjaline põhjaveekiht karbonaatseid kivimeid katva pinnakate

õhukese kihi tõttu kaitsmata ja kõrge reostusohtlikkusega (joonis 16).

Joonis 16. Põhjavee kaitstus piirkonnas (Maa-amet, 09.07.2020)

25 / 77

Tartu mnt 84c kinnistu detailplaneeringu

keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne

Kobras AS töö nr 2019-042

Objekti aadress: Harju maakond, Tallinna linn, Tartu mnt 84c

5.1.2 Radoonioht

2017. aastal koostati Eesti pinnase radooniriski ja looduskiirguse atlas (Petersell et al., 2017), kus on

kajastatud kuni 2015. aastani Viimsi poolsaarel, Ida-Virumaal, Rakveres, Harjumaal ja Tallinnas läbiviidud

detailsemaid pinnase Rn-riski ja looduskiirguse taseme uuringuid. Uuringute põhjal koostatud radooniriski

kaartidel on esitatud pinnaseõhu otsemõõdetud 222Rn-sisaldus (joonis 17) kui ka radooni allikaks oleva uraani

radioaktiivsel lagunemisel tekkiva raadiumi (226Ra) järgi arvutatud 222Rn-sisaldus (joonis 18). Kaartidel

kasutatud interpolatsioonide puhul tuleb arvestada, et interpolatsiooni erinevad tasemed iseloomustavad

valdavate sisalduste (s.o intervalli, mis hõlmab ligi 68,3% mõõdetud tulemustest jäävad sisaldused) levikut,

mis ei välista anomaalsete (nii oluliselt kõrgemate kui madalamate) väärtuste esinemist teatud tasemega

piirkonnas.

Eristatakse nelja pinnaseõhu radooniohutaset: madal (0–10 kBq/m³), normaalne (10–50 kBq/m³), kõrge (50–

250 kBq/m³) ja ülikõrge (>250 kBq/m³) (Petersell et al., 2017). Otsemõõdetud ja arvutatud radoonisisalduse

põhjal koostatud interpoleeritud radooniriski kaardid on mõnevõrra erinevad. Planeeringuala läheduses on

interpoleeritud Rn-riski näitaja põhjal radooniohutase normaalne. Lähimate mõõtmispunktide juures on

pinnaseõhu otsemõõdetud 222Rn-sisaldus 10–30 kBq/m³ ja arvutatud 222Rn-sisaldus 30–100 kBq/m³.

Eesti Geoloogiateenistuse Eesti pinnase radooniriski kaardi andmetel on piirkonnas Rn-risk

50–100 kBq/m³, mis vastab kõrgele riskile (joonis 19).

Joonis 17. Radoonirisk ja pinnaseõhus otsemõõdetud 222Rn-sisaldus Tallinna piirkonnas (Petersell et al., 2017)

26 / 77

Tartu mnt 84c kinnistu detailplaneeringu

keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne

Kobras AS töö nr 2019-042

Objekti aadress: Harju maakond, Tallinna linn, Tartu mnt 84c

Joonis 18. Radoonirisk ja pinnaseõhus eU (226Ra-ga tasakaalus olev (ekvivalentne) 238U-sisaldus) järgi arvutatud 222Rn-sisaldus Tallinna piirkonnas (Petersell et al., 2017)

Joonis 19. Eesti pinnase radooniriski kaart Tallinna piirkonnas (Eesti Geoloogiateenistus, 25.01.2021)

5.2 Pinnavesi

Tartu mnt 84c katastriüksusest ca 200 m kaugusele lõunasse jääb Ülemiste järv (VEE2005900), mis kuulub

Tallinna linna pinnaveesüsteemi joogiveehaardesse. Ülemiste pinnaveehaarde (PIH0000073)

sanitaarkaitseala piir jääb planeeringualast ca 120 m kaugusele Järvevana tee äärde.

Ülemiste järvest ja järve loodekallast piirava luidete jalamil asuvatest allikatest sai alguse Härjapea jõgi, mille

sängi asukoht jääb planeeringualast läände (joonis 20). Härjapea jõgi oli Tallinna omaaegsetest

27 / 77

Tartu mnt 84c kinnistu detailplaneeringu

keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne

Kobras AS töö nr 2019-042

Objekti aadress: Harju maakond, Tallinna linn, Tartu mnt 84c

vooluveekogudest tähtsaim. Jõge on esmakordselt kirjalikes allikates mainitud juba 1363. aastal (Haryenpe)

ja see oli juba keskajal Tallinna tööstuse hälliks. Algselt kasutati ümberkaudsetes piirkondades Härjapea jõe

vett ka joogiveena, kuid koos asustuse suurenemisega halvenes järk-järgult ka Härjapea jõe kvaliteet. 1862.

aastaks oli vee kvaliteeti muutunud niivõrd halvaks, et jõgi tunnistati roiskvee äravoolukanaliks. Aastatel 1932–

1934 juhiti Härjapea jõgi suures osas maa-alustesse kanalisatsioonitorudesse. Hiljem juhiti maa-alusesse

kanalisatsioonikollektorisse ka Härjapea ülemjooksu ala Juhkentalis. (Nerman, 2006)

Joonis 20. Tallinna omaaegsete vooluveekogude kaart (Tallinna linna veebileht (Tallinna rohealad), 04.05.2021)

5.3 Taimestik

Alal ei asu keskkonnaregistrisse kantud kaitstavaid alasid ega kaitsealuste liikide leiukohti (EELIS,

09.07.2020).

Planeeringualal viidi KSH raames läbi dendroloogiline ja looduskaitseline inventuur (lisa 5). Inventeerimine

viidi läbi vastavalt Tallinna Linnavalitsuse 03.05.2006 määrusele nr 3417 ja Tallinna Linnavalitsuse 10.06.2020

määrusele nr 1518. Esialgne dendroloogiline ja looduskaitseline inventeerimine viidi läbi 27.05.2020, korduv

inventeerimine toimus 15.07.2020.

Planeeringualal on hajusalt levinud rohkesti põõsaid ja noori lehtpuid. Tegu on ilmselt isetekkelise

(pool)loodusliku taimestuga, tõenäoliselt kõik noored puittaimed on alal isetekkelised. Võsa levib alal erineva

tihedusega: kohati kogumikena kuni liituvusega 0,4, kohati üksikute põõsastena. Puittaimede kõrgus on kuni

3 m. Alalt ei leitud puittaimi, mille tüve läbimõõt oleks suurem kui 8 cm. Kõik noored puud ja põõsad loeti

kuuluvad neljandasse kuni viiendasse väärtusklassi: linnahaljastuse seisukohalt väheväärtuslikud lühiealised

isekülvsed või võsundiliselt levinud puud ja põõsad, millel on oma asukohas väike ökoloogiline tähtsus, mida

võib säilitada kui biomassi, kuid mis on pigem soovitatav asendada väärtuslikumate puu- ja põõsaliikidega.

17 „Puittaimestiku ja haljastuse inventeerimise kord“, Tallinna Linnavalitsuse 03.05.2006 määrus nr 34 (kehtis kuni 19.06.2020). 18 „Haljastuse inventeerimise kord”, Tallinna Linnavalitsuse 10.06.2020 määrus nr 15.

28 / 77

Tartu mnt 84c kinnistu detailplaneeringu

keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne

Kobras AS töö nr 2019-042

Objekti aadress: Harju maakond, Tallinna linn, Tartu mnt 84c

Kogu alal kasvab ilmselt sekundaarset päritolu kooslus: tihedamalt või hõredamalt noori puid ja põõsaid,

rohttaimestik ja kohati samblad. Näha on pinnase ümberkujundamise jälgi (kooritud alad, tehismaterjali

pealekanne). Tegu on selgelt ruderaalkooslusega, õuede ja teeservade taimestu klass (Paal, 1999).

Inventeerimisel looduskaitsealuseid liike ei leitud. Ei kohatud ka kaitsealuseid loomaliike. Planeeringualal ei

kasva invasiivseid võõrliike.

Kokkuvõttes võib kooslust hinnata V väärtusklassi kuuluvaks, sest tegu on tehispinnasele kujunenud

ruderaalkooslusega, kunagisest kooslusest pole jälgegi ja looduskaitselist väärtust see ei oma.

5.4 Liikluskoormus

Tegemist on intensiivse liiklusega linnalise keskkonnaga. Tartu mnt 84c katastriüksus paikneb Tartu maantee

ääres Peterburi tee viadukti (Lõunaväila) ja Tallinna-Tapa raudtee viadukti läheduses. Planeeringualast teisel

pool Tartu maanteed asub Sikupill kaubanduskeskus, ca 0,5 km kaugusel idas asub T1 Mall of Tallinn

kaubanduskeskus ja ca 0,6 km kaugusel kagus Ülemiste kaubanduskeskus. Peterburi tee jääb

planeeringualast ca 40 m kaugusele lõunasse, Tallinna-Tapa raudtee ca 70 kaugusele ja Järvevana tee

ca 90 m kaugusele. Trammitee jääb planeeringualast ca 280 m kaugusele loodesse. Tallinna lennujaam asub

ca 1,2 km kaugusel.

Planeeringuala äärses lõigus oli 2016. aasta andmetel õhtuse tipptunni ajal linnast väljuval suunal

liiklussagedus 1211 autot/h ja linna siseneval suunal 1582 autot/h (joonis 21). Läheduses asuval Peterburi teel

on liiklussagedus lääne suunas 1596 autot/h ja ida suunas 2224 autot/h. (Tallinna linna veebileht (Tallinna

tänavate liiklussagedused), 06.05.2021).

K-Projekt Aktsiaseltsi poolt Tallinna linna ja lähiümbruse transpordikava koostamisel prognoositi õhtusel

tipptunnil linnast väljuval suunal 2020. aastal liikluskoormuseks 2796 autot/h ja 2030. aastal 2414 autot/h

(kahanemine tänu Laagna-Järvevana tunnelile).

Joonis 21. Liiklussagedus õhtuse tipptunni ajal (autot/h) 2016. aasta andmetel (Tallinna linna veebileht (Tallinna tänavate liiklussagedused), 06.05.2021)

Planeeringuala

29 / 77

Tartu mnt 84c kinnistu detailplaneeringu

keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne

Kobras AS töö nr 2019-042

Objekti aadress: Harju maakond, Tallinna linn, Tartu mnt 84c

5.5 Õhusaaste

Planeeringuala asub Tallinna maastikuliselt kõige kitsamas ning logistiliselt, ehituslikult ja kasutuslikult

keerukaimas sõlmpunktis. Tallinna üldplaneeringu (2001) keskkonnaekspertiisi põhjal on piirkonna

olulisemaks probleemiks liiklusest tingitud õhusaaste, mis võib ebasoodsate tingimuste korral ületada

kehtestatud piirväärtusi 3–4 korda. (OÜ E-Konsult, 2005)

Tiheda liiklusega linnalise piirkonna õhukvaliteedi iseloomustamiseks tehakse mõõtmisi Liivalaia tänaval, kus

mõõdetakse järgnevaid komponente: CO, NOX, O3, SO2 ning PM10. Liivalaia seirejaamas alustati mõõtmisi

2005. aastal. Tuvastati, et perioodil 2005–2007 ületas Liivalaia seirejaamas peente osakeste (PM10) tase

rohkem kui 35 päeval aastas kehtivat ööpäevakeskmist piirväärtust (50 µg/m3), mistõttu koostati 2010. aastal

Tallinna linnastu välisõhu kvaliteedi parendamise tegevuskava. Tegevuskava koostamiseks analüüsiti

piirväärtuse ületamise perioode. Analüüsi põhjal on kõrgete PM10 väärtuste esinemine tõenäoliselt seotud

libeduse tõrjeks kasutatavate puistematerjalide ja soolamisega ning teekatte ja rehvide kulumisega. (EKUK,

2010)

Alates 2009. aasta II poolest vähenesid nii PM10 kui ka CO ja NO2 tasemed (EKUK, 2013). 2013. aasta

andmetel Liivalaia seirejaamas ühtegi piirväärtust ületavat kontsentratsiooni sarnaselt eelnenud nelja aastaga

ei registreeritud (EKUK, 2014).

Detailplaneeringu koostamise ja KSH raames koostas Eesti Keskkonnauuringute Keskus OÜ (edaspidi EKUK)

planeeringuala välisõhukvaliteedi hinnangu (lisa 6). Kavandatava tegevuse ja piirkonnas toimuvate arengute

mõjuga arvestava välisõhukvaliteedi hinnangu tulemusi on kajastatud KSH aruande peatükis 6.2.3.

Hajumisarvutuste põhjal ei ole piirkonnas lähemate punktsaasteallikate ja kohtküttepiirkonna mõju oluline.

Peamisteks välisõhu saasteaineteks on liiklusest pärinevad saasteained: lämmastikdioksiid, süsinikoksiid,

vääveldioksiid, lenduvad orgaanilised ühendid ja peened osakesed. Piirkonna peamisteks saasteallikateks on

tiheda liiklusega Tartu maantee, Järvevana tee, Peterburi tee ja Suur-Sõjamäe tänav. Piirkonna liikluskoormus

ja seega ka liiklusest tingitud õhusaaste on sarnane Liivalaia tänava olukorraga.

5.6 Müratase

2017. aastal valmis Tallinna linna strateegiline mürakaart, mis on koostatud 2015. aasta olukorra kohta (ELLE

OÜ, 2016–2017). Eraldi on koostatud päevase (Ld), õhtuse (Le) ja öise (Ln) müra ning päeva-õhtu-öömüra

(Lden19) indikaatori kaardid. Strateegiline mürakaart annab üldhinnangu linna pikaajalisele (aasta keskmine)

mürasituatsioonile ning toob välja pidevast kõrge tasemega keskkonnamürast mõjutatud elanikkonna

paiknemise ja hulga.

Maa-ameti kaardirakenduses kajastatud strateegilise mürakaardi põhjal ulatub planeeringualale intensiivne

liiklusmüra Tartu maaneteelt ja Peterburi teelt, planeeringualal on linnaliikluse aasta keskmine müra

vahemikus 65–74 dB (Lden) (joonis 22). Aasta keskmine raudteeliikluse müra on planeeringualal vahemikus

50–60 dB (Lden) (joonis 23). Lennuliikluse aasta keskmine müra jääb planeeringualal alla 50 dB (Lden)

(joonis 24)

19 Päeva-õhtu-öömüraindikaator ehk Lden – aasta kõikide päeva-, õhtu- ja ööaja helirõhutasemete arvsuuruste alusel

kindlaks määratud A-korrigeeritud pikaajaline keskmine helirõhutase, mis on müra üldise häirivuse indikaator.

30 / 77

Tartu mnt 84c kinnistu detailplaneeringu

keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne

Kobras AS töö nr 2019-042

Objekti aadress: Harju maakond, Tallinna linn, Tartu mnt 84c

Joonis 22. Linnaliikluse müra Tallinna linna strateegilise mürakaardi andmetel (A-korrigeeritud pikaajaline keskmine helirõhutase päevase, õhtuse ja öise aja kohta, dB) (Maa-amet, 25.06.2020)

Linnaliiklus päeval (Ld) (7.00–19.00)

Linnaliiklus öösel (Ln) (23.00–7.00)

Linnaliiklus õhtul (Le) (19.00–23.00)

31 / 77

Tartu mnt 84c kinnistu detailplaneeringu

keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne

Kobras AS töö nr 2019-042

Objekti aadress: Harju maakond, Tallinna linn, Tartu mnt 84c

Joonis 23. Raudteeliikluse müra Tallinna linna strateegilise mürakaardi andmetel (Lden19, dB) (Maa-amet, 09.07.2020)

Joonis 24. Lennuliikluse müra Tallinna linna strateegilise mürakaardi andmetel (Lden19 dB) (Maa-amet, 09.07.2020)

Detailplaneeringu eskiislahenduse koostamiseks tegi Akukon OY 2014. aastal planeeringualal liiklusmürast

põhjustatud müratasemete hindamise (lisa 7), mille raames teostati auto-, rongi-, trammi- ja lennuliiklusest

põhjustatud müratasemete arvutused. 2020. aastal tegi Kajaja Acoustics OÜ täiendava liiklusmüra uuringu

(lisa 8).

Akukon OY (2014) hinnangu puhul lähtuti trammiliikluse mõju hindamisel trammiliinide nr 2 ja 4

sõidugraafikutest, mille puhul oli väljumiste arv suurem, kui 09.07.2020 seisuga kehtiva graafiku puhul. Märgiti,

et 2015. aastal liinidele jõudnud trammide müraemissioon on väiksem hinnangu tegemisel arvestatust.

Hinnangu kohaselt on trammiliiklusest tingitud ekvivalentne müratase oluliselt väiksem autoliikluse poolt

tekitatud mürast, kuid võib eristada üksikuid mürasündmusi. Hilisemas Kajaja Acoustics OÜ mürauuringus

(2020) ei olnud seega trammiliikluse käsitlemine asjakohane.

32 / 77

Tartu mnt 84c kinnistu detailplaneeringu

keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne

Kobras AS töö nr 2019-042

Objekti aadress: Harju maakond, Tallinna linn, Tartu mnt 84c

Tallinna lennujaama lennukoridorid on ida-läänesuunalised ja lähim maandumiskoridor jääb planeeringualast

ca 1 km kaugusele. Üksiku lennuki maandumine/õhkutõus on eristatav hinnanguliselt 0,5–1 minuti jooksul, mil

helirõhutase (LpAeq 20) jääb vahemikku 65–75 dB. 2010. aasta andmete põhjal on planeeringualal päevane ja

öine lennuliiklusest põhjustatud müratase vahemikus 40–44 dB. Üksiku lennuki maandumine/õhkutõus on küll

lühiajaliselt eristatav, kuid lennuliiklus ei suurenda liiklusest tingitud müratasemeid ala, kuna auto- ja

rongiliiklusest põhjustatud müratasemed on kõrgemad võrreldes lennuliiklusest põhjustatud müratasemetega.

Kajaja Acoustics OÜ (2020) mürauuringus teostati seega just auto- ja rongiliiklusest põhjustatud

müratasemete arvutused. Müraallikatena käsitleti Tallinna-Tapa raudteetrassi, Tartu maanteed, Järvevana

teed, Peterburi teed ja Suur-Sõjamäe tänavat.

2014. aastal tehtud mürahinnangus (Akukon OY, 2014) arvestati perspektiivse müraolukorra modelleerimisel

ka naaberkinnistuste esialgsete planeeringulahendustega. 2020. aastal tehtud täiendavas uuringus (Kajaja

Acoustics OÜ, 2020) arvestati Tartu mnt 84b, 86b ja 88 katastriüksustele kavandatud hoonestuse

täpsustunud ehitusmahtudega ja 2018. aastal tehtud liiklusuuringu (K-Projekt Aktsiaselts, 2018) tulemustega.

Kavandatava tegevuse ja piirkonnas toimuvate arengute mõjuga arvestavate mürauuringute tulemusi on

kajastatud KSH aruande peatükis 6.2.2

5.7 Ajalugu ja kultuuriväärtused

Sossi mäel on ajalooliselt toimunud paberi tootmine. Esimene paberiveski rajati Tallinna linna lähedale

Ülemiste järvest kulgeva Härjapea jõe äärde 1662. aastal ja see töötas kuni 1710. aastani. Praegu olemasolev

säilinud hoonestus pärineb 20. sajandi algusest. 1908.–1910. aastal ehitati nn esimene paberivabrik. 1911.

kuni 1913. aastal ehitati samasse ansamblisse juugendstiilis tuletõrjedepoo, puidutöökoda, väravahoone ja

piirdemüür ning teine paberivabrik. 1914.–1915. aastal ehitati külgfassaadiga vastu Tartu maanteed esinduslik

peakontor. Teise maailmasõja ajal sai tselluloosi- ja paberivabriku ehituskompleks kannatada ning mitmed

uus- ja juurdeehitused on hoonete ansamblit muutnud. Tallinna Tselluloosi- ja Paberikombinaat töötas kuni

pankrotistumiseni 1992. aastal. Osa Sossi kvartali väheväärtuslikke ehitisi on lammutatud, osa tootmishooneid

on restaureeritud ja tänapäeva vajadustele kohandatud. Kavandatud on mitmeid arendustegevusi ala

kasutusele võtmiseks. 2007. aastal valmis laialdast ühiskondlikku tähelepanu pälvinud Fahle maja.

Tselluloositehase ajaloolistes ruumides paiknevad peamiselt büroo- ja teeninduspinnad, uutel

klaasfassaadidega korrustel endise keedutsehhi katusel on erineva suurusega kortereid. (KOKO arhitektid

veebileht, 09.07.2020)

Ehitisregistrisse (seisuga 04.05.2021) on Tartu mnt 84c katastriüksusega seoses kantud kasutusest maas

tselluloosiladu (kood 101042208), happetsehh koos väävlilaoga (kood 101042204) ja kontorihoone (kood

101042210).

Planeeringuala asub Tselluloosi- ja paberivabriku kinnismälestiste kaitsevööndis (joonis 25).

Planeeringualast 200 m raadiuses asuvad endise Tselluloosi- ja paberivabriku hooned: Tselluloosi- ja

paberivabriku tselluloositsehh (registri nr 8629), II paberivabrik (registri nr 8628) ja Tselluloosi- ja paberivabriku

hoovipoolne tööstushoone korstnaga (registri nr 8627). (Maa-amet, 09.07.2020)

20 Keskkonnaministri 16.12.2016 määruse nr 71 kohaselt on ekvivalentne helirõhutase LpA,eq,T või LpC,eq,T helirõhutase teatud ajavahemikul, mille mõõtmisel kasutatakse A- või C-korrektsiooni ja mida mõõdetakse detsibellides (dB).

33 / 77

Tartu mnt 84c kinnistu detailplaneeringu

keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne

Kobras AS töö nr 2019-042

Objekti aadress: Harju maakond, Tallinna linn, Tartu mnt 84c

Joonis 25. Kultuurimälestised kavandatava tegevuse piirkonnas (Maa-amet, 09.07.2020)

Planeeringualal asub Tselluloosi- ja paberivabriku paekivimüür (registri nr 8631). Tegemist on kõrge

paekivimüüritisega, mille pinda ilmestab eriline paekiviladu, eenduvad müüriosad ning kaarsilluse motiiv. Müür

on rajatud 1915. aastal ja on säilinud ainult osaliselt. (Kultuurimälestiste register, 09.07.2020)

Müüri kõrgus on ca 2,5 m, see koosneb Tartu mnt 84c katastriüksuse osas 15st sümmeetrilise

müüriliigendusega müürilõigust, mida eraldavad üksteisest püstised koonuseliselt kõrgemaks laotud

16 müüriosa, millel on Tartu mnt poolsel fassaadil pilastrimotiiv koos vertikaalselt laotud paekividest lihtsa

kandilise kapiteeliga (joonis 26). Igal müürilõigul on keskel segmentsillusega sillatud nišš ja sellest kahel pool

vertikaalsed nišid. Edela- ehk krundipoolne fassaad on ilma liigendusteta, mustalt laotud paeladu. Müüripealne

on kaetud mördiga, plekk puudub. Tartu mnt 84c katastriüksusele jäävas paemüüri lõigus olid 1930. aastal

kolm väravat, millest ühest läks läbi raudtee (joonis 27). Müüri väärtus seisneb selle käsitöönduslikus

ehituskvaliteedis, traditsioonilistes materjalides paekivi näol ja juugendstiilis kujunduses, samaaegselt olles

ansamblis teiste 20. sajandi alguse tehasehoonetega, mis enam-vähem on ka tänapäevani säilinud. (OÜ

EENSALU & PIHEL, 2021)

Kultuurimälestis

Kultuurimälestise ala

Kinnismälestise kaitsevöönd

34 / 77

Tartu mnt 84c kinnistu detailplaneeringu

keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne

Kobras AS töö nr 2019-042

Objekti aadress: Harju maakond, Tallinna linn, Tartu mnt 84c

Joonis 26. Tselluloosi- ja paberivabriku paekivimüüri Tartu mnt 84c katastriüksuse osa 1. lõik (OÜ EENSALU & PIHEL, 2021)

Joonis 27. Põhja Paberi- ja Tselluloosivabrik linnulennult 1930. aastal, mil paemüüri läbistas raudteevärav (tähistatud punase noolega) (OÜ EENSALU & PIHEL, 2021)

Pikki Tartu maanteed kulgeb Tallinna vanalinna muinsuskaitseala vaatekoridor, kus on muinsuskaitseala

põhimääruse21 kohaselt Muinsuskaitseameti loata keelatud püstitada ehitisi, mis välismõõtmete tõttu häirivad

muinsuskaitseala siluetti või varjavad kaugvaateid muinsuskaitsealale.

21 „Tallinna vanalinna muinsuskaitseala põhimäärus“, Vabariigi Valitsuse 20.05.2003 määrus nr 155.

35 / 77

Tartu mnt 84c kinnistu detailplaneeringu

keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne

Kobras AS töö nr 2019-042

Objekti aadress: Harju maakond, Tallinna linn, Tartu mnt 84c

5.8 Jääkreostus

Planeeringualast ca 300 m kaugusel läänes asub keskkonnaregistrisse kantud jääkreostusobjekt Ülemiste

SEJ masuudireostus (JRA0000159) (EELIS, 09.07.2020).

Ülemiste soojuselektrijaamas kasutati kuni 1970-ndate aastateni põlevkiviõli, hiljem masuuti. Alal on tehtud

mitmeid reostusuuringuid, kõrvaldatud raudtee-estakaad ja maa-alused mahutid ning likvideeritud reostunud

pinnast. Uuringute kohaselt oli ka põhjavesi kohati tugevalt reostunud. 2012. aastal avastati Ülemiste

liiklussõlme rajamisel pinnase- ja veereostus, reostuse likvideerimisel teisaldati 495 t reostunud pinnast. 1998.,

2003. ja 2017. aastal võetud proovide analüüsitulemuste võrdluse põhjal on vee kvaliteet paranenud. 2017.

aastal jäi naftasaaduste sisaldus alla 100 μg/l. (AS Maves, 2018)

2020. aastal Maves OÜ poolt Tartu mnt 84c hüdrogeoloogilise ekspertarvamuse (lisa 4) koostamiseks

toimunud välitööde raames tuvastati planeeringualast läänes mosaiikne ja suhteliselt vähene pinnasereostus

pinnakattesetetes.

Tartu mnt 84b detailplaneeringuala keskkonnaseisundi hinnangu (OÜ Adepte Ekspert, 2015) koostamisel

tehtud välitööde põhjal tuvastati jääkreostust kinnistu lääne- ja lõunaosas, kust võetud pinnaseproovides

esines saasteainete piirarve22 ületavat arseeni, plii ja elavhõbeda sisaldust.

5.9 Ohtlikud ettevõtted

Kemikaaliseaduse23 § 32 lg 4 p 3 kohaselt tuleb ohtliku ettevõtte ja suurõnnetuse ohuga ettevõtte ohualasse

jääva maa-ala planeerimisel esitada üld-, eri- või detailplaneering ja ehitusprojekt Päästeametile

kooskõlastamiseks. Päästeamet hindab kooskõlastamisel, kas kavandatav planeering või ehitis suurendab

suurõnnetuse riski või õnnetuse tagajärgede raskust. Päästeamet võib kooskõlastuse andmata jätta, kui

planeeringuga või ehitusprojektiga kavandatav tegevus suurendab suurõnnetuse riski või õnnetuse

tagajärgede raskust ja õnnetuse ennetamiseks kavandatavad meetmed ei ole piisavad.

Planeeringuala asub ohtliku ja B-kategooria suurõnnetuse ohuga ettevõtte ohualas (tabel 1).

Tallinna riskianalüüsi (kinnitatud Tallinna linnapea 03.01.2017 käskkirjaga nr LSB-28/2) kohaselt ei ole

AS Tallinna Vesi veepuhastusjaama kloorilaos toimunud õnnetusi. Kloorilattu on paigaldatud andurid ja

kaitsesüsteemid lekke avastamiseks ning tagajärgede leevendamiseks (veekardin). Veepuhastusjaama

kloorilaost kloori vabanemise riski tõenäosus on riskianalüüsis hinnatud väga väikeseks. Riskianalüüsi põhjal

on tagajärjed inimeste elule ja tervisele ning elutähtsatele teenustele väga rasked. Kloori sissehingamine

tekitab tervisekahjustusi ning esineb oht ohualas olevatele inimeste elule ja tervisele. Riskianalüüsi kohaselt

on tegemist riskiklassilt keskmise riskiga. Hädaolukorda põhjustava riski ennetavad meetmena on nimetatud

riskidega arvestamine ruumilisel planeerimisel ja elanike teavitamine võimalikest ohtudest. Tallinna

riskianalüüsis on Circle K Eesti AS Sikupilli tankla (Tartu mnt 86 tankla) puhul märgitud õnnetuste väljundina

lisaks soojuskiirgusele ja ülerõhule ka tulekahjusuitsu levimine ja laialipaiskuvad killud.

22 „Ohtlike ainete sisalduse piirväärtused pinnases” Keskkonnaministri 11.08.2010 määrus nr 38 (kehtetu alates 01.10.2019). „Ohtlike ainete sisalduse piirväärtused pinnases” Keskkonnaministri 28.06.2019 määrus nr 26. 23 Kemikaaliseadus1, vastu võetud 29.10.2015.

36 / 77

Tartu mnt 84c kinnistu detailplaneeringu

keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne

Kobras AS töö nr 2019-042

Objekti aadress: Harju maakond, Tallinna linn, Tartu mnt 84c

Tabel 1. Ohtlikud ettevõtted (Maa-amet, 06.07.2020)

Ettevõte Ohu kategooria Ohuala raadius

Kemikaalid (kogus) Ohu tüüp

Tallinna Vesi AS veepuhastusjaam

B-kategooria suurõnnetuse ohuga

2700 m Kloor (16 t) Mürgisus

Circle K Eesti AS Sikupilli tankla

Ohtlik 407 m Bensiin (148 t)

Diislikütus (33 t)

Kaubanduslik vedelgaas (0,26 t)

Soojuskiirgus

Ülerõhk

37 / 77

Tartu mnt 84c kinnistu detailplaneeringu

keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne

Kobras AS töö nr 2019-042

Objekti aadress: Harju maakond, Tallinna linn, Tartu mnt 84c

6. STRATEEGILISE PLANEERIMISDOKUMENDI ELLUVIIMISEGA EELDATAVALT KAASNEV MÕJU

6.1 Mõju looduskeskkonnale

6.1.1 Mõju pinnasele ning põhja- ja pinnaveele, sh sademevee ärajuhtimine

Detailplaneeringuga kavandatakse kahe maa-aluse korrusega hoonete rajamist. Planeeringulahenduse

kohaselt on maa-aluse hooneosa pindala 6065 m2. Maa-aluste korruste rajamiseks minnakse ehitustööde

käigus ca 6 m sügavusele (31 m abs) maapinnast. Väljakaevatava pinnase mahuks on ca 36 400 m3.

2020. aastal Maves OÜ poolt koostatud hüdrogeoloogilise ekspertarvamuse (lisa 4) kohaselt koosneb

väljakaevatav pinnas täitepinnasest, peen- kuni kruusliivast ja paekihistutega karbonaatsetest kivimitest.

Tegemist ei ole taimestiku kasvuks väärtusliku pinnasega ega kvaliteetse ehitusmaavaraga. Kavandatava

tegevuse otsene mõju pinnasele on lokaalne ja tegemist on ehitustegevuse puhul vältimatu mõjuga.

Väljakaevatavat pinnast on võimalik taaskasutada teistel ehitusobjektidel täitepinnasena.

Maa-aluste korruste ehitamiseks tuleb alandada põhjaveetaset. Hüdrogeoloogilise ekspertarvamuse

koostamise raames tuvastati Tartu mnt 84c katastriüksusest läänes pinnakattesetetes lokaalne reostus.

Ekspertarvamuse põhjal ei põhjusta põhjavee alandamine saaste kandumist planeeringualale. Tartu mnt 84b

detailplaneeringualal tuvastatud reostunud pinnas (vt ptk 5.8) likvideeritakse maa-aluste korruste ehitamise

mahus, tagades reostusvaba ehitusala. Lisaks võib naaberkinnistul tuvastatud pinnasereostus ulatuda ka

Tartu mnt 84c planeeringualale. Võimaliku reostusohu vältimiseks viiakse järgnevas etapis

(projekteerimisel) läbi reostusuuring, et tuvastada planeeringualale jääv võimalik seni mitteavastatud

lokaalne reostus ning kavandada vajadusel meetmed reostunud pinnase likvideerimiseks.

Ülemiste SEJ masuudireostuse (JRA0000159) jääkreostusobjekti kaugust, reostuse leviku sügavust ja

põhjavee üldist liikumise suunda arvestades ei ole sellega seotud saaste kandumine planeeringualale

tõenäoline.

Kavandatava tegevuse puhul võib pinnase ja põhjavee reostusohtu põhjustada kemikaalide (sh kütuste)

kasutamine ehitustöödel. Alal on maapinnalt esimene aluspõhjaline põhjaveekiht pinnakate õhukese kihi tõttu

kaitsmata ja kõrge reostusohtlikkusega (joonis 16). Ehitustöödel tuleb reostusohu minimeerimiseks

järgida kemikaalide ladustamisel ja kasutamisel seadusandlusest tulenevaid nõudeid ja tavapäraseid

ohutusnõudeid.

Hüdrogeoloogilise ekspertarvamuse kohaselt on varasemate uuringute põhjal Lasnamäe lademe

filtratsioonikoefitsient suures ulatuses kõikuv ja sõltub kivimi lõhelisusest. Kui puurauk ei sattu mõnele lõhele,

siis on filtratsioonikoefitsient väga väike. Lõhedevaese kivimi korral on filtratsioonikoefitsient kuni 1 m/d, kuid

mõne lõhe avamisel võib veejuhtivus olla 44 m/d.

Ekspertarvamuse koostamisel arvestati, et ehitussüvendi sügavus on ca 6 m ja maa-aluse hooneosa pindala

kuni 5000 m2. Ehitussüvendisse juurdevoolava vee hulk ja alanduslehtri ulatus sõltub lubjakivi lõhelisusest.

Kuna lubjakivi filtratsioonimoodul kõigub suurtes piirides ja süvendi täpne suurus selgub alles projekteerimise

käigus, siis on tehtud arvutuste tulemused vaid teoreetilised ja võivad tegelikust olukorrast erineda kordades.

Leiti, et ehitussüvistes vajab alandamist arvatavasti 4–5 m paksune veekiht. Kivimi halva veejuhtivuse korral

on alanduslehtri ulatus 50 m, kuid mõne lõhe avamisel ulatub see 300 meetrini. Alanduslehteri kuju on

38 / 77

Tartu mnt 84c kinnistu detailplaneeringu

keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne

Kobras AS töö nr 2019-042

Objekti aadress: Harju maakond, Tallinna linn, Tartu mnt 84c

venitatud pikki lõhe suunda ja on mõjutatud teiste maa-aluste korrustega ehitiste paiknemisest (kirde pool),

kus veepinda on juba alandatud. Lõuna pool takistab veepinna alanemist Ülemiste järv ja loode pool

aluspõhjaastang, mille juures on maapinna absoluutkõrgused kavandatava süvendi põhja tasemel.

Alanduslehtri mõju ei tohiks seega ületada paarisadat meetrit. Vee juurdevool vundamendisüvendisse võib

olla suhteliselt tagasihoidlik (kuni 350 m³/d), kuid veerikka lõhe avamisel, mis on maa-aluste korruste suurt

pindala arvestades tõenäoline, võib veehulk olla tunduvalt suurem (arvutuslikult 4500 m³/d). Üldiselt on

piirkonna lubjakivid vähese veesisaldusega, kuid on oht, et mõni lõhe võib toituda Ülemiste järvest

infiltreeruvast veest. Juhul kui kaevisega avatakse mõni veerikas lõhe, tuleb see väljapumbatava vee

koguse vähendamiseks sulgeda.

Planeeringualale lähim veekogu on Ülemiste järv, mis jääb põhjavee liikumise suunas planeeringualast

ülesvoolu. Kavandatava tegevuse mõju Ülemiste järvele võib avalduda põhjaveetaseme alandamise kaudu,

kuid eelkõige juhul, kui süvendi kaevamisel avatakse mõni lubjakivi lõhe, mis toitub Ülemiste järvest

infiltreeruvast veest. Kuivõrd Ülemiste järvest vett põhjaveekihtidesse imbub, ei ole teada. Ülemiste järve vett

filtreerub tõenäoliselt ka piki endise Härjapea jõe täidetud süvendit, mis on planeeringualast ca 50 m kaugusel

lääne-edelas. Põhjavee alandamise alanduslehter ulatub suure tõenäosusega ka endise jõesängi asukohani.

Ülemiste järvest toituvate lubjakivi lõhede ja endise Härjapea jõe süvendi kaudu järvele avalduv mõju

on eeldatavalt vähene, kuid kui kaevisega avatakse mõni veerikas Ülemiste järvest toituv lõhe, siis

tuleb see väljapumbatava vee koguse vähendamiseks sulgeda.

Maa-aluste korruste ehitamisel süvendist välja pumbatav vesi on hüdrogeoloogilise ekspertarvamuse

põhjal võimalik ära juhtida vaid sademeveekanalisatsiooni. Väljapumbatava vee ärajuhtimiseks tuleb

täpsem lahendus välja töötada projekteerimisel ja see AKTSIASELTSIGA TALLINNA VESI

kooskõlastada.

Maves OÜ hüdrogeoloogilise ekspertarvamuse põhjal ei mõjuta põhjaveetaseme alanemine ümbruskonna

hoonete püsivust, kuna nende vundamendid toetuvad kaljupinnasele (lubjakivile). Ka Tartu mnt 86b

detailplaneeringu ja Tartu mnt 84b detailplaneeringu koostamisel tehtud hüdrogeoloogilise ülevaate24 ja 25

kohaselt ei asu piirkonnas nõrku pinnaseid, milles veealanduse mõjul efektiivpinge kasvades saaksid toimuda

vajumid.

Planeeringualal ei ole tegemist üleujutusohtliku alaga, kuid Tallinna linna rannikuäärsete alade üleujutusoht

on seotud ka sademe- ja liigvee ärajuhtimise probleemidega linnas. Kliimamuutustega kohanemise

arengukava aastani 2030 (Vabariigi Valitsuse poolt vastu võetud 02.03.2017) põhjal on prognooside alusel 21.

sajandi jooksul oodata sademete hulga suurenemist (eriti talveperioodil) ja sellest tulenevaid üleujutusi.

Tallinna sademevee strateegias aastani 2030 (Tallinna Linnavolikogu 19.06.2012 määrus nr 8) nenditakse, et

kuna linnas on viimastel aastatel suurenenud nii sademete hulk kui ka kõvakattega pindade osakaal, siis on

vooluhulgad kohati suurenenud sedavõrd olulisel määral, et olemasolev süsteem ei suuda vett ära juhtida ja

tekivad üleujutused. Sademevee strateegia (2012) põhjal kasutatakse Tallinnas sademevee juhtimiseks

uuemates linnaosades lahkvoolset ja vanemates linnaosades ühisvoolset süsteemi. Lahkvoolse süsteemi

24 IPT Projektijuhtimine OÜ, 2013. Tartu mnt 86b, Tallinn, Kesklinna linnaosa. Hüdrogeoloogiline ülevaade. Täiendatud IPT Projektijuhtimine OÜ 12.10.2017 kirjaga nr 1-1034. 25 IPT Projektijuhtimine OÜ, 2015. Tartu mnt 84b, Tallinn, Kesklinna linnaosa. Hüdrogeoloogiline ülevaade.

39 / 77

Tartu mnt 84c kinnistu detailplaneeringu

keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne

Kobras AS töö nr 2019-042

Objekti aadress: Harju maakond, Tallinna linn, Tartu mnt 84c

puhul kasutatakse osaliselt kraave, mis sademevee kokkuvoolu aega pikendavad, vooluhulkade tippusid

vähendavad, pinnavee taset reguleerivad ja sademevee puhastitena toimivad. Liikluskorraldus ei võimalda

aga kitsastel tänavatel kraave kasutada.

Kavandatava tegevuse piirkonnas on kõvakattega pindade osakaal juba praegu suhteliselt suur. Tselluloosi

kvartalis kavandatava arendustegevusega seoses suureneb kõvakattega pindade osakaal veelgi ning

praegune torustik, mis projekteeriti varasema teedevõrgu ja elamutega kaetud pindade järgi, ei pruugi

suurenenud sademevee vooluhulka vastu võtta. Detailplaneeringus on seega oluline pöörata tähelepanu

sademevee ärajuhtimise võimalustele ja töötada välja sademeveelahendused, mis olemasolevaid

torustikke üle ei koormaks.

Sademevee maksimumvooluhulkade vähendamiseks soovitatakse sademevett immutada haljasaladel.

Samas tuleb arvestada, et planeeringualal on põhjavesi kaitsmata, mistõttu kaasneb teedelt kogutud

sademevee immutamisel oht põhjavee saastumiseks. Tallinna sademevee strateegia (2012) kohaselt on

samuti kaitsmata põhjaveega alale jäävas Lasnamäe linnaosas eelkõige mõeldav katusealadelt pärineva

puhtama sademevee immutamine haljasaladel. Tartu mnt 84c detailplaneeringu puhul on eeldatavalt nii

katustelt kui ka linnaväljakult kogunev sademevesi piisavalt puhas immutamiseks.

Sademevee strateegia (2012) kohaselt on katusehaljastuselt kanaliseeritav sademevee hulk kuni 50%

väiksem katusele langenud sademete hulgast. Lisaks on oluliseks ka maksimumvooluhulkade vähendamine.

Katusehaljastuse rajamine tihedas linnaruumis vähendab vajadust nii immutusväljakute kui ka uue lahkvoolse

või suurema läbimõõduga torustikuga ühisvoolse kanalisatsiooni rajamise järele. Detailplaneeringuga tuleks

soodustada hoonete arhitektuurses lahenduses katusehaljastuse kasutamist eesmärgiga vähendada

kanaliseeritava sademevee hulka.

Planeeringualalt sademevee ärajuhtimine on ette nähtud lahendada vertikaalplaneerimise ja

sademeveetorustikuga. Sademevesi on kavas võimalikult maksimaalses koguses immutada planeeritava ala

haljaspindadel, kuid peamiseks ärajuhtimisvõimaluseks on siiski sademeveekanalisatsioon.

Ühiskanalisatsiooni torustike ülekoormuse vältimiseks on kavandatud rajada veereservuaarid, mis tagavad ka

vajalikud tulekustutusvee kogused välis- ja sisetulekustutuseks. Hoone mahus olevate parklate põrandavesi

juhitakse reoveekanalisatsiooni. Parklate sademevesi on enne ühiskanalisatsiooni suunamist ette nähtud

juhtida läbi liiva- ja mudapüüduri ning läbi möödavooluga õlipüüduri.

Nii vertikaalplaneerimise ja sademevee ärajuhtimise lahendus kui ka veereservuaaride asukoht ja

suurus tuleb täpsustada ehitusprojektis. Sademeveesüsteemi projekteerimisel tuleb arvestada

AKTSIASELTSI TALLINNA VESI esitatud tingimustega.

Kõigi linnaehituslike variantide (lisa 3) korral on maa-aluste korruste maht sama ning põhjaveetaseme

alandamisest tulenevad mõjud analoogsed. Sademevett on kõikide variantide puhul võimalik immutada

linnaväljaku ja hoonestust ümbritseva haljastuse alal. Kõikide linnaehituslike lahenduste puhul on

katusehaljastuse kasutamine võimalik. Kõigi käsitletud linnaehituslike lahenduste puhul on oluline

AKTSIASELTSI TALLINNA VESI tingimustele vastava lahenduse väljatöötamine, mis võimaldab vältida

sademeveekanalisatsiooni ülekoormust.

40 / 77

Tartu mnt 84c kinnistu detailplaneeringu

keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne

Kobras AS töö nr 2019-042

Objekti aadress: Harju maakond, Tallinna linn, Tartu mnt 84c

6.1.2 Mõju elustikule ja bioloogilisele mitmekesisusele, sh kaitstavatele loodusobjektidele

Kavandatava tegevuse elluviimisel hävib ehitustegevuse tõttu alal kogu olemasolev taimestik ja loomastiku

elupaigad. Planeeringuga nähakse ette tänavahaljastuse rajamine Tartu mnt äärde ja Pallasti tänava

pikenduse äärde. Hoonete ümber, teedest ja väljakust vabadele aladele, on ette nähtud rajada juurdeveetavale

mullakihile muru ja kõrghaljastus. Kavandatav haljastuse ja avaliku välisruumi osakaal on kokku vähemalt 10%

(selle hulka ei kuulu katuse-, garaažipealne jm maapinnaga püsivalt ühendamata haljastus). Tartu mnt 84c

ärikvartali tänavad ning Tartu mnt äärne serv on planeeritud puiesteena. Detailplaneeringus on tingimuseks,

et puiesteede rajamisel tuleb ehitusprojektides kasutada ühe tänavalõigu osas ühest liigist puid, arvestada

vajaliku kasvupinna mahtudega ning projekteerida puiesteed ühtlaste vahedega. Samuti on puid grupiti ette

nähtud istutada kvartali sisealadele.

Tegemist on inimtegevusest tugevalt mõjutatud linnalise keskkonnaga. Varasemate andmete põhjal ei ole alal

teada kaitsealuste loodusobjektide esinemist ning ka planeeringuala dendroloogilise ja looduskaitselise

inventuuri (lisa 5) käigus ei tuvastatud kaitsealuste taimeliikide ega loomaliikide esinemist. Alal on tegemist

tehispinnasele kujunenud ruderaalkooslusega, mida võib hinnata V väärtusklassi kuuluvaks. Inventuuri

tulemuste põhjal ei oma kooslus looduskaitselist väärtust. Tallinna Linnavalitsuse 10.06.2020 määruse nr 15

kohaselt tuleb V väärtusklassi kuuluvad puud, puuderühmad ja põõsad likvideerida.

Planeeringuala dendroloogilise ja looduskaitselise inventuuri soovituste kohaselt võiks

planeeringualal hoonetest vabaks jäävale alale praeguse haljastuse asendamiseks istutada mõned

suurema- ja väiksemakasvulised puud. Lisaks lehtpuudele võiks istutada ka dekoratiivseid okaspuid

ning istutada ka põõsaid, näiteks põõsakujulisi okaspuid ja õitsvaid põõsaid.

Maa-aluste korruste rajamise ehitustöödel alandatakse põhjaveetaset, mis mõjutab niiskustingimuste

muutumise kaudu ka taimestikku. Hüdrogeoloogilises ekspertarvamuses (lisa 4) on nenditud, et suuri puid,

mida põhjaveetaseme alandamine mõjutada saaks, pinnakatte õhukese kihi tõttu piirkonnas ei kasva. Suurem

puistu on Ülemiste järve äärsel metsaalal, kuid selles suunas on põhjavee alanemine minimaalne ja

kavandatava tegevuse mõju pinnakattesetete veetasemele nii kaugele ei ulatu.

Kavandatava tegevusega ei mõjutata kaitsealuseid loodusobjekte ja ei kaasne väärtusliku taimesliku

või elukohatüübi hävimist, millest tuleneks vajadus elustiku asendus-, leevendus-, säilitamis- ja

rikastusmeetmete kavandamiseks. Kavandatava tegevuse puhul rajatakse hoonete ja teede vahelisele

alale linnalisele keskkonnale omane tänavahaljastus.

Kõikide linnalahenduslike variantide (lisa 3) korral on võimalik rajada samas mahus haljastus linnaväljaku alale

ja tänavate äärde. Kõigi variantide korral on võimalik kasutada katusehaljastust.

6.1.2.1 Mõju lindudele

Detailplaneeringuga kavandatakse kuni 14-korruselise elamupindadega ärihoone rajamist. Ärihoonetele on

arhitektuurselt iseloomulik suurte klaaspindade kasutamine, mis võib põhjustada lindude hukkumist ja

vigastumist kokkupõrgetel.

Linnud näevad suurtelt klaaspindadelt peegelduvat taevast ja puid ning ei pruugi aru saada, et tegemist on

takistusega. Lisaks võivad territooriumit kaitsevad isaslinnud rünnata enese peegeldust. Kokkupõrkeid esineb

41 / 77

Tartu mnt 84c kinnistu detailplaneeringu

keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne

Kobras AS töö nr 2019-042

Objekti aadress: Harju maakond, Tallinna linn, Tartu mnt 84c

ka klaasi läbipaistvuse tõttu, kui linnud näevad läbi klaaspaviljoni või -kordori puid või taevast. Klaasakendesse

lendamise tõttu võivad linnud hukkuda või end vigastada. Väiksemal kiirusel kokkupõrgete korral võivad

uimasena maha kukkunud linnud toibuda, kuid uimased linnud on kerge saak kajakatele, kassidele ja teistele

lihatoidulistele loomadele. Kokkupõrkeid esineb aastaringselt, kuid nende arv on suurem kevadise ja sügisese

rändeperioodi ajal. Kokkupõrgete esinemise oht on suurem juhul, kui hooned asuvad lindude rändeaegsete

koondumis- ja peatumispaikade läheduses või aktiivselt kasutataval rändekoridoril. Päevasel ajal toimuvad

kokkupõrked enam alumise paari-kolme korruse klaaspindadega, sest seal peegeldub ümbritsev maastik.

Hooned, mille kõrgus on 15–150 m, kujutavad ohtu hommikuti, kui rändlinnud hakkavad laskuma

rändekõrguselt allapoole, seega tuleks planeerimisfaasis vältida selliste hoonete rajamist intensiivsematele

rändeteedele. (Uustal et al., 2010)

Suuremad rändekoridorid jäävad planeeringualast kaugele, kuid väiksem rändekoridor kulgeb Ülemiste järve

äärt mööda, suundub järve põhjaotsast põhja-kirde suunas rannikule ning möödub ka planeeringuala

lähedusest (joonis 28). Lisaks tuleb arvestada, et kuigi suurem osa liikumistest toimub mööda puistut,

kasutavad maapinna lähedal lendavad väikelinnud ka otseteid rändekoridoride vahel.

Joonis 28. Lindude kevadised rändekoridorid Tallinnas (Põime, 2010, viidatud OÜ Alkranel, 2012-2020 kaudu)

Kokkupõrgete vältimiseks tuleks vältida suuri klaaspindu ning vajadusel eelistada klaase, mis on väiksema

läbipaistvuse ja minimaalse peegeldusvõimega, nagu ribiline või laineline klaas, matt klaas, liivsöövitusega

klaas, värvitud klaas, klaasplokid jne. Klaaspindadel on võimalik kasutada ka kleepribasid või spetsiaalseid

klaasi peegeldust kaotavaid või vähendavaid kilesid. (Uustal et al., 2010)

42 / 77

Tartu mnt 84c kinnistu detailplaneeringu

keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne

Kobras AS töö nr 2019-042

Objekti aadress: Harju maakond, Tallinna linn, Tartu mnt 84c

Võimalik on kasutada ka inimsilmale nähtamatuid UV-värvi mustreid nagu linnusõbralikku akna- ja

fassaadiklaasi Ornilux puhul (Ornilux veebileht, 20.05.2021) .

Linde mõjutab ka linnade valgusreostus, mis meelitab rändlinde rohkelt valgustatud linnakeskuste juurde, kus

linnud n-ö valguslõksu jäädes hukkuda võivad. Hoonete välisvalgustust tuleks kasutada võimalikult vähe ning

valgustus peab olema suunatud kindlatele objektidele ja soovitatavalt ülevalt alla. (Uustal et al., 2010)

Kavandatava tegevuse elluviimine suurendab ohtu lindude hoonetega kokkupõrgete esinemiseks.

Samas on tegemist tihedalt asustatud linnalise piirkonnaga, mida suuremad lindude rändekoridorid

puistu vähesuse tõttu ei läbi. Mõju lindudele sõltub hoone arhitektuursest lahendusest, mistõttu tuleb

detailplaneeringus ette näha linnusõbralike lahenduste kasutamine. Hoone arhitektuurses lahenduses

tuleb vältida suuri peegeldavaid või läbipaistvaid vertikaalseid klaaspindu, mis võivad põhjustada

lindude hukkumist, ning kavandada meetmeid klaaspindade lindudele nähtavaks ja ohutuks

muutmiseks. Detailplaneeringus tuleb anda ka suunised valgusreostuse vähendamise vajadusega

arvestamiseks projekteerimisel.

Linnaehituslike variantide (lisa 3) korral on suurte klaaspindade kasutamise mõju linnustikule suhteliselt

sarnane. Oluliseks on eelkõige arhitektuurne lahendus. Leevendusmeetmeid tuleb rakendada kõikide

linnaehituslike variantide korral.

6.2 Mõju inimese heaolule ja tervisele ning sotsiaalsetele vajadustele

6.2.1 Mõju liiklusolukorrale, sh liiklusohutusele

Kavandatava ehitustegevuse toimumise ajal esineb liikluskoormuse (sh raskeliikluse) kasv piirkonna teedel.

Mõju liiklusolukorrale võib kohati olla intensiivne, kuid tegemist on ajutise mõjuga, mis lakkab ehitustööde

lõppemise järel. Ehitustöödega seotud transpordi võimaldamiseks ja tavaliikluse häirimise

vähendamiseks on oluline välja töötada läbimõeldud liiklusskeem ja vältida ehitustehnika liikumist

tipptundidel.

Planeeringulahenduse kohaselt on pikemaajaline parkimine lahendatud maa-alustel korrustel, kuhu on

kavandatud 300 sõiduauto kohaga maa-alune parkla. Parklale on juurdepääs kavandatud uue linnatänava

kaudu (Pallasti tänava pikendus). Detailplaneeringuga on Tartu maantee äärde ette nähtud taksode/busside

peatumistasku.

Tartu mnt 84c detailplaneeringu koostamise algatamise otsuse kohaselt tuleb arvestada K-Projekt Aktsiaseltsi

koostanud Zelluloosi kvartali teede ja tehnovõrkude lahendust. Fausto Capital OÜ tellimusel on 2018. aastal

täiendavalt valminud K-Projekt Aktsiaseltsi pool koostatud „Tallinnas Zelluloosi arenduse liiklusuuring“, milles

on arvestatud piirkonnas kavandatud arendustegevustega ning modelleeritud liiklusolukorra analüüsimiseks

olemasolev ja perspektiivne tänavavõrk. Koostati liiklussimulatsioon, mille eesmärgiks oli analüüsida ja

visualiseerida piirkonna arenduste realiseerumisest tulenevat liiklusolukorra muutust tänavavõrgul.

Olemasolevas olukorras on Tartu maanteel raudtee viadukti all ristmiku läbilaskevõime piiratud. Selle

tulemusel moodustub ristmikule pudelikael, mis ei võimalda suunata suuremaid liiklusvooge Tartu maanteele,

Järvavana teele ja Suur-Sõjamäe tänavale. Analüüsi kohaselt töötab Tallinna teedevõrk õhtusel tipptunnil

läbilaskevõime piiril.

43 / 77

Tartu mnt 84c kinnistu detailplaneeringu

keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne

Kobras AS töö nr 2019-042

Objekti aadress: Harju maakond, Tallinna linn, Tartu mnt 84c

Modelleerimisel olid lähteandmeteks Tallinna kesklinna 2020. aasta õhtuse tipptund liiklussageduste

prognoos, olemasolevad fooriprogrammid ja parkimiskohtade arv planeeritavas kvartalis (sh Tartu mnt 84c

katastriüksusel). Liiklussagedused planeeringuala ümbruses on esitatud tabelis 2.

Tabel 2. Liiklussageduses planeeringuala ümbruses (Kajaja Acoustics OÜ, 2020, põhineb K-Projekt Aktsiaselts, 2018 liiklusuuringul)

Tänav Õhtune tipptund sõidukit/h

Päev sõidukit/h

Õhtu sõidukit/h

Öö sõidukit/h

Tee liik

Tartu mnt 1648–2468 1057–1584 536–802 309 Peatee

Pallasti tn 430 291 117 42 Kõrvaltänav

Peterburi tee 1371–2795 880–1793 446–908 171–349 Peatee

Suur-Sõjamäe tn 720–2412 462–1548 234–784 90–302 Peatee

Järvevana tee 1097–1825 704–1171 357–593 137–228 Peatee

Tartu mnt 84c ja Tartu mnt 86 kinnistute vahel paiknev tee

240 163 65 23 Kõrvaltee

Tartu maanteel on linnast väljuval suunal hommikusel tipptunnil vähem autosid liikvel, mistõttu modelleeriti

õhtust tipptundi. Modelleerimisel arvestati, et Tartu mnt 84c detailplaneeringuga on ette nähtud 384

parkimiskohta, millest 192 kohta on mõeldud äripindadele ja 192 kohta elupindadele (praeguse

planeeringulahenduse kohaselt kavandatakse 300 sõiduauto kohaga maa-alust parklat ja Tartu maantee

äärset taksode/busside parkimistasku). Kogu kvartalisse on planeeritavatele ja olemasolevatele aladele kokku

kavandatud 2939 parkimiskohta, millest 2116 kohta on ette nähtud äripindadele. Õhtuse tipptunni

liiklusvoogude arvutamisel loeti kvartalist väljuvate autode arvuks 60% äripindade parkimiskohtade arvust ja

25% elupindade parkimiskohtade arvust ning kvartalisse sisenevate autode arvuks vastavalt 10% ja 55%.

Tartu mnt 84c detailplaneeringuga seoses väljub õhtusel tipptunnil kvartalist 163 autot ja sisenes 125 autot.

Kokku väljub õhtusel tipptunnil kvartalist 1275 sõidukit ja siseneb 542 sõidukit.

Liiklusuuringu kohaselt ei tohiks peamine väljasõit kvartalist olla Tartu maanteele, kuna see

halvendaks tipptunni liiklusolukorda veelgi enam. Väljasõiduks Tartu maanteele on vaja rajada kaks

sõidurada. Parima lahenduse puhul on võimalik tunnis teenindada 1500 sõidukit, millest 1000 Filtri tee kaudu,

260 Masina tänava kaudu ja 240 Tartu maantee kaudu (1 sõidurada sisse ja 2 sõidurada välja) (joonis 29).

44 / 77

Tartu mnt 84c kinnistu detailplaneeringu

keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne

Kobras AS töö nr 2019-042

Objekti aadress: Harju maakond, Tallinna linn, Tartu mnt 84c

Joonis 29. Simulatsiooni variant, mille puhul peamine väljasõit kvartalist on Filtri tee suunas (K-Projekt Aktsiaselts, 2018)

Pallasti tänava pikendus jääb Fausto Capital OÜ kuuluvale Tartu mnt 80t kinnistule (kü tunnus

78401:116:0770). Zelluloosi kvartali teede ja tehnovõrkude projektiga on kavandatud kahe sõidurajaga tänav

ja ristmik Tartu maanteega. Töödeks väljastati 05.12.2017 ehitusluba nr 1712271/39931. Tallinna

Transpordiamet on 14.11.2019 kirjas nr 4.-1/19/459-2 Tartu mnt 84c detailplaneeringu KSH programmi osas

seisukohta avaldades välja toonud, et Tartu mnt 80t varem projekteeritud kahe sõidurajaga tee ei võimalda

Tselluloosi kvartali väljaehitamisel ristmiku vajalikku läbilaskvust ning tuleb ümber projekteerida.

Tselluloosivabriku kvartali taristu rajamine toimub Fahle Park elu- ja ärikvartalit arendava Fausto Capital OÜ

poolt teedeehitusfirmaga Verston Ehitus OÜ sõlmitud lepingu alusel. Fausto Capital OÜ on Transpordiameti

poolt välja toodud muudatuse vajadusega arvestanud. Töö on kavandatud valmima 2021. aastal.

Detailplaneeringu koostamisel arvestatakse piirkonna arengutega kaasneva liikluskoormusega ja

sisekvartali jaoks kavandatud liikluslahendusega, mis peab tagama perspektiivse liikluskoormuse

taluvuse ja liiklusohutuse. Detailplaneeringus on arvestatud Pallasti tänava pikendusel ühe kvartalisse

siseneva sõiduraja ja kahe väljuva sõidurajaga.

Tallinna Transpordiameti 14.11.2019 kirja nr 4.-1/19/459-2 kohaselt on alale juurdepääs tagatud Tartu mnt 80t

katastriüksuse kaudu ja Tartu maanteelt täiendavat juurdepääsu ega tänava äärde parkimiskohti kavandada

ei lubata. Tartu mnt 84c kinnistule Tartu maanteelt mahasõidu osas on T-Konsult OÜ 2020. aastal koostanud

liiklusohutuse eksperthinnangu (lisa 9). Eksperthinnangus on analüüsitud parklasse sisse- ja väljasõitude

ohutust, võimalust kahe turismibussi parkimiskoha rajamiseks Tartu maantee äärsel senisele haljasribale ning

võimalust taksopeatuse rajamiseks paekivimüüri ja hoonete vahelisele alale. Praeguse

45 / 77

Tartu mnt 84c kinnistu detailplaneeringu

keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne

Kobras AS töö nr 2019-042

Objekti aadress: Harju maakond, Tallinna linn, Tartu mnt 84c

planeeringulahendusega on ette nähtud vaid Tartu maantee äärne taksode/busside peatumistasku, mis on

eksperthinnangus käsitletud turismibussi parkimiskoha asukohas.

Kavandatud peatumistasku puhul on kaugus müürist äärmise sõidurajani 5,5 kuni 7,5 meetrit, ala on kitsam

lõunapoolse parkimiskoha juures. Arvestades bussi laiuseks ca 2,6 m, vajalikuks takistusteta kõnnitee

laiuseks 2 m ja pagasilaadimiseks vajaliku ala laiuseks 1,5 m (ühel pool bussi) on vaid peatumistasku

põhjapoolses osas võimalik tagada vajalik ruum pagasilaadimiseks mõlemal pool bussi. Seejuures tuleb

vaskpoolsete luukide kasutamiseks rajada piire peatumistasku ja äärmise sõiduraja vahele. Lõunapoolses

peatumistasku osas ei ole vasakpoolsete luukide kasutamine võimalik.

Taksode/busside peatumistasku kasutus on eeldatavalt madala sagedusega ja ei keskendu valdavalt

tipptunnile, mistõttu ei tohiks see avaldada olulist mõju ühistranspordile. Turismibusside ja taksodega

seonduv liiklusmõju on marginaalne ja ei loo olulisi täiendavaid ohte liiklusele. Seejuures tuleb

arvestada liiklusohutuse eksperthinnangus välja toodud leevendavate meetmetega.

Parkimiskohtade arvust tulenevalt on maa-aluse parkla jaoks kavandatud kaks sisse-väljasõitu.

Eksperthinnangu kohaselt on sisse-väljasõitude jaoks võimalik tagada standardi EVS 843:2016 kohane

„rahuldav“ (5 m kauguselt nähtavus 100 m) või „erandlik“ (3 m kauguselt nähtavus 80 m) nähtavus juhul, kui

hoone kavandamisel lahendatakse läänepoolse mahasõidu jaoks esimene korrus konsoolsena ja kavandatav

haljastus ei piira oluliselt nähtavust. Selleks ei tohiks põõsad ja muu madalhaljastus olla kõrgem kui 40 cm ja

puude puhul eemaldatakse oksad kõrgusvahemikus 0,4 kuni 2,4 m. Lisaks saab kvartalis kehtestada 30 km/h

liikumiskiiruse, mis vähendab vajaliku nähtavuskolmnurga ulatust. Lisaks sõiduautodele tuleb ka tagada

nähtavus kergliiklejate suhtes.

Kavandatava tegevuse elluviimisest põhjustatud liikluskoormuse kasv on võrreldes olemasoleva ja

kvartali teistest arendustest tingitud liikluskoormusega väike. Detailplaneeringu koostamisel tuleb

arvestada liiklusohutuse eksperthinnangus välja toodud aspekte ja rakendada väljatoodud meetmeid

vajaliku nähtavuse tagamiseks.

6.2.2 Mõju müratasemele ning selle mõju inimeste tervisele ja heaolule

Ehitustegevusel kaasneb masinate kasutamise ning kaeve- ja ehitustöödega müra ja vibratsiooni teke.

Ehitusega seotud müra ja vibratsioon võib kohati olla intensiivne, kuid tegemist on pöörduva mõjuga, mis

lakkab tööde lõppemisel.

Kasutusaegne müra tuleneb eelkõige piirkonna aktiivsemast kasutamisest ja sellega seotud liiklusest.

Liiklusest tingitud müra ja vibratsioon on ka olemasoleva olukorra puhul probleemiks. Lisaks tuleb

detailplaneeringuga kavandatava tegevuse mõju hindamisel arvestada Sossi mäel kavandatud

arendustegevuste mõju kumuleerumisega. Tartu mnt 84c kinnistu detailplaneeringuga kavandatava

tegevusega kaasnev liiklus moodustab vaid väikese osa olemasolevast ja piirkonnas kavandatavast

liikluskoormusest.

Atmosfääriõhu kaitse seaduse26 (edaspidi AÕKS) § 56 põhjal on välisõhus leviva müra normtase arvsuurus,

mida kasutatakse eri müraolukordade hindamisel kindlasse mürakategooriasse kuuluval alal. Välisõhus leviva

26 Atmosfääriõhu kaitse seadus, vastu võetud 15.06.2016.

46 / 77

Tartu mnt 84c kinnistu detailplaneeringu

keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne

Kobras AS töö nr 2019-042

Objekti aadress: Harju maakond, Tallinna linn, Tartu mnt 84c

müra normtasemed on kehtestatud keskkonnaministri 16.12.2016 määrusega nr 7127. Määrust ei kohaldata

alal, kuhu avalikkusel puudub juurdepääs ja kus ei ole püsivat asustust, normtasemete eesmärk seega

inimeste tervise ja heaolu kaitsmine. Müra piirväärtus on välisõhus leviva müra normtase, mis on suurim

lubatud müratase, mille ületamine põhjustab olulist keskkonnahäiringut ja mille ületamisel tuleb rakendada

müra vähendamise abinõusid.

Mürakategooria määratakse vastavalt üldplaneeringu maakasutuse juhtotstarbele. Piirkonnas on

üldplaneeringu kohaselt tegemist ettevõtluse segahoonestusalaga, mille puhul on asjakohane rakendada

keskuse maa-aladele kehtiva III kategooria normtasemeid (tabel 3).

Tabel 3. Välisõhus leviva müra piirväärtused27 (päeva- ja ööaeg on vastavalt 7.00–23.00 ja 23.00–7.00)

Müra kategooria Liiklusmüra dB(A) Tööstusmüra dB(A)

Päev Öö Päev Öö

III kategooria – keskuse maa-alad 65 70*

55 60*

65 50

*Piirväärtus müratundliku hoone teepoolsel küljel.

Keskkonnaministri 16.12.2016 määrusest nr 71 tulenevalt on ehitustegevusel tekkiv müra reguleeritud

ajavahemikul 21.00–7.00, mil rakendatakse asjakohase mürakategooria tööstusmüra normtaset.

Ümbritsevatel aladel ei tohi ehitustegevusel tekkiv müra seega ajavahemikul kell 21.00–23.00 ületada

piirväärtust 65 dB ja ajavahemikul kell 23.00–7.00 piirväärtust 50 dB.

Ehitustöid tehakse eeldatavalt päevasel ajal, mistõttu on müra normtaseme ületamine ebatõenäoline.

Linnalise keskkonnale on iseloomulik suhteliselt kõrge müratase. Oluliselt eristuva müra esinemine

ehitustöödel on vähetõenäoline, kuid piirkonnas võib olla tunnetatav kumulatiivne mürataseme tõus.

Ehitusmüra võib ajutiselt põhjustada häiringuid, kuid ei ole põhjust eeldada olulise mõju esinemist.

Liikluse müra ei tohi ajavahemikul kell 7.00–23.00 ületada piirväärtust 65 dB ja ajavahemikul kell 23.00–7.00

piirväärtust 55 dB. Müratundliku hoone teepoolsel küljel on lubatud 5 dB võrra kõrgem müratase.

Sotsiaalministri 04.03.2002 määruse nr 4228 kohaselt on müratundlikeks hooneteks ka elamud.

Keskkonnaministri 16.12.2016 määruse nr 71 § 6 lg 3 lisab, et liiklusmüra maksimaalne helirõhutase

müratundlike hoonetega aladel ei tohi ületada päeval 85 dB(A) ja öösel 75 dB(A).

2014. aastal Akukon OY poolt tehtud mürahinnangus (lisa 7) arvestati Stratum OÜ õhtuse tipptunni

liiklusmudeli 2013. aasta andmete ja 2035. aasta prognoositud andmete ning naaberkinnistuste esialgsete

planeeringulahendustega. 2020. aastal Kajaja Acoustics OÜ poolt tehtud täiendavas uuringus (lisa 8) arvestati

2018. aastal K-Projekt Aktsiaseltsi poolt tehtud liiklusuuringul põhineva liiklussagedusega ning Tartu mnt 84b,

Tartu mnt 86b ja Tartu mnt 88 kinnistul kavandatud arenduste realiseerumisega.

Tselluloosi kvartali arenduste realiseerumisel tekkivate liiklussageduste korral ulatuvad Tartu mnt 84c

detailplaneeringuga planeeritavate hoonete Tartu maantee ja Peterburi tee poolse küljeni päevaajal 65–69 dB

ja ööajal 55–59 dB samatugevustsoonid (joonis 30). Tartu maantee ääres ulatub päevasel ajal Tartu mnt 84c

27 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“, keskkonnaministri 16.12.2016 määrus nr 71. 28 „Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid”,

sotsiaalministri 04.03.2002 määrus nr 42.

47 / 77

Tartu mnt 84c kinnistu detailplaneeringu

keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne

Kobras AS töö nr 2019-042

Objekti aadress: Harju maakond, Tallinna linn, Tartu mnt 84c

katastriüksusele (kuid mitte hooneteni) ka 70–74 dB samatugevustsoon ja öösel 60–64 dB samatugevustsoon.

Hoone teepoolsel küljel on III kategooria päevane liiklusmüra piirväärtus 70 dB ja öine 60 dB.

Keskkonnaministri 16.12.2016 määrusega nr 71 kehtestatud III mürakategooria piirväärtust hoonete juures ei

ületata.

Planeeringuala läänepoolses osas (teedega mittepiirnev ala) on päevaajal müratase valdavalt all 65 dB ja öisel

ajal valdavalt alla 55 dB. Samas ulatub tee ääres hoone nurkade juurde 5 dB võrra kõrgem müra

samatugevustsoon. III kategooria päevane liiklusmüra piirväärtus 65 dB ja öine 55 dB, mis on

modelleerimistulemuste kohaselt hoone nurkade juures väikesel alal ületatud.

Linnaväljaku lahenduse edasisel kavandamisel tuleb näha ette meetmeid, mis kavandatava

linnaväljaku juurdepääsude juures müra levikut alale vähendaksid. Istumiskohad ja muud linnaväljaku

elemendid ning ettevõtlustegevus (nagu välikohvikud vmt), millega kaasneb inimeste pikemaajaline

viibimine alal, tuleks kavandada linnaväljaku juurdepääsu juurest kaugemale, kus on müratase

madalam.

Tartu mnt 88 ja 86b katastriüksusele kavandatud hooned mõjuvad Peterburi teelt lähtuva müra osas

varjestavalt. Kui hooneid ei rajata, siis on müratase Pallasti tänava pikenduse ääres mõnevõrra kõrgem.

Samas tuleb arvestada, et kui kavandatav arendustegevus ei realiseeru, siis ei ole ka liiklussagedus Pallasti

tänava pikendusel nii kõrge ning müratase on selle tõttu väiksem.

Müra modelleerimisel ei ole arvestatud Tartu maantee äärse ca 2,5 m kõrguse paemüüriga. Eelkõige mõjutab

müür mürataset vahetult müüri taga Tartu mnt 84c hoonestuse ja müüri vahelisel alal, kus saab olema ka

hoone põhisissepääs. Lisaks vähendab müür mürataset Tartu maantee poolse linnaväljaku juurdepääsu

kohal.

Käsitletavate linnaehituslike variantide (lisa 3) korral on hoonete asukoht sama. Kuigi hoonestuse kõrgus

erineb, siis on teeäärne hoonestus vähemalt viiekorruseline, mis madalalt lähtuvat liiklusmüra samaväärselt

tõkestab. Linnaehituslike lahenduste erinevused linnaväljakule jõudvat mürataset seega ei mõjuta.

48 / 77

Tartu mnt 84c kinnistu detailplaneeringu

keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne

Kobras AS töö nr 2019-042

Objekti aadress: Harju maakond, Tallinna linn, Tartu mnt 84c

Joonis 30. Hinnatud müratase päeval ja öösel (Kajaja Acoustics OÜ, 2020)

Sotsiaalministri 04.03.2002 määrus nr 42 kehtestab müra normtasemed elamute ja ühiskasutusega hoonete

sees. Määruse nõudeid tuleb täita linnade ja asulate planeerimisel ning ehitusprojektide koostamisel. Määruse

§ 4 kohaselt on müra piirtase müra tase, mille ületamine võib põhjustada häirivust ja mis üldjuhul iseloomustab

rahuldavaid (vastuvõetavaid) akustilisi tingimusi. Ehitistes ei tohi müra ületada piirtaset. Kui piirtase on

ületatud, tuleb rakendada meetmeid müra vähendamiseks.

Detailplaneeringuga kavandatakse eluruumidega ärihoone rajamist, mille puhul asjakohaseid piirväärtusi on

kajastatud tabelis 4.

Tabel 4. Liiklusmüra piirtasemed elamutes ja ühiskasutusega hoonetes dB(A) (päeva- ja ööaeg on vastavalt 7.00– 23.00 ja 23.00–7.00)

Hoone ja ruum Päev LpA,eq,T (dB)

Öö LpA,eq,T / LpA,max (dB)

Elamu

Eluruumides 40 30

Magamisruumides 45*

Majutusasutus

Hotellitubades** 45 35

Büroo- ja haldushoone

Nõupidamisruumides, töökabinettides, lugemissaalides, õppeklassides ja nendega võrdsustatud ruumides

Avatud plaanilahendusega tööruumides, näituseruumides 45

Kaubandus- ja teenindusettevõte

Müügisaalides, teenindusruumides 50

Sööklates, baarides ja restoranides 50

* Nõue on esitatud magamisruumidele uutes hoonetes tingimusel, et öö jooksul leiab aset vähemalt 5 liiklusjuhtumit, kus müra maksimaalne tase LpAmax on ületatud. ** Liiklusmüra normtasemed luksus- ja äriklassi hotellitubades on samased elamutes lubatud müra normtasemetega.

Tagamaks siseruumides kehtestatud liiklusmüra normtasemete täitmine määrati mürahinnangu raames hoone

fassaadidele mõjuvad liiklusmüra tasemed. Kavandatavate hoonete Tartu maantee poolese külje fassaadil on

Hinnatud müratase Ld päeval (kl 7–23) dB(A) Hinnatud müratase Ln öösel (kl 23–7) dB(A)

49 / 77

Tartu mnt 84c kinnistu detailplaneeringu

keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne

Kobras AS töö nr 2019-042

Objekti aadress: Harju maakond, Tallinna linn, Tartu mnt 84c

hinnatud päevane müratase vahemikus 67–70 dB ja öine vahemikus 58–61 dB (joonis 31). Kõrgeim müratase

tekib Pallasti tänava pikenduse ja Tartu maantee ristmiku juures Tartu maantee äärde jääva hooneosa teise

kuni viienda korruse kõrgusel. Peterburi tee poolsel fassaadil on päevaajal müratase vahemikus kuni 63–67 dB

ja ööajal kuni 55–60 dB.

Tartu mnt 88 ja 86b katastriüksusele kavandatud hooned mõjuvad Peterburi teelt lähtuva müra osas

varjestavalt. Kui hooneid ei rajata, siis on müratase Pallasti tänava pikenduse ääres mõnevõrra kõrgem.

Samas tuleb arvestada, et kui kavandatav arendustegevus ei realiseeru, siis ei ole ka liiklussagedus Pallasti

tänava pikendusel nii kõrge ning müratase on selle tõttu väiksem.

Joonis 31. Hinnatud müratase fassaadil Tartu mnt poolselt küljel (üleval) ja Peterburi tee poolsel küljel (all) (Kajaja Acoustics OÜ, 2020)

Hoone fassaadidele mõjuva müratasemega tuleb arvestada hoone heliisolatsiooni meetmete kavandamisel,

et müratase siseruumides vastaks sotsiaalministri 04.03.2002 määruse nr 42 nõuetele. Ehitiste

heliisolatsiooninõudeid käsitleb standard EVS 842:2003, milles on määratletud välispiirde ühisisolatsiooni

indeksid vastavalt keskkonnamüra taseme suurusele, ehitise tüübile ja ruumikasutusotstarbele. Välispiirde

Hinnatud müratase fassaadil Ld päeval (kl 7–23) dB(A)

Hinnatud müratase fassaadil Ln öösel (kl 23–7) dB(A)

50 / 77

Tartu mnt 84c kinnistu detailplaneeringu

keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne

Kobras AS töö nr 2019-042

Objekti aadress: Harju maakond, Tallinna linn, Tartu mnt 84c

heliisolatsiooni kavandamisel tuleb arvestada ka ventileerimiseks ette nähtud elementide mõju. Lisaks tuleb

akende valikul tähelepanu pöörata akende heliisolatsioonile transpordimüra suhtes.

Hoonestuse madalamatele korrustele on kavandatud äripinnad ja kõrgematele korrustele eluruumid.

Mürahinnangute kohaselt on ehituslike lahendustega võimalik tagada vastavus eluruumide ja

majutusasutuse ruumide nõuetele, kuid ettevaatusprintsiibist lähtudes tuleks kõrgema müratasemega

hooneosades eelkõige Tartu mnt ja Pallasti tänava pikenduse ristmiku ääres eelistada äripindasid.

Alternatiivsete linnaehituslike variantide (lisa 3) korral on müraolukord sarnane. Olenevalt hoonestuse mahu

jaotusest võib erineda ruumide arv kõrgema müratasemega fassaadiosal. Igal juhul tuleb ehituslike

lahendustega tagada eluruumides ja majutusasutuse ruumides nõuetekohased tingimused, seega on

hoonetes elavatele ja ruume kasutavatele inimestele avalduv mõju erinevate variantide korral analoogne.

6.2.3 Mõju välisõhu kvaliteedile ning selle mõju inimeste tervisele ja heaolule

Ehitustegevusel kaasneb kasutatavate seadmete ja transpordivahendite heitgaaside ja töödel lenduva tolmu

tõttu mõju piirkonna õhukvaliteedile. Ehitusega seotud õhusaaste võib kohati olla intensiivne, kuid tegemist on

ajutise ja pöörduva mõjuga, mis lakkab tööde lõppemisel. Kasutusaegne mõju välisõhu kvaliteedile tuleneb

eelkõige piirkonna aktiivsemast kasutamisest ja sellega seotud liiklusest. Liiklusest tingitud õhusaaste on ka

olemasoleva olukorra puhul probleemiks. Lisaks tuleb arvestada Sossi mäel kavandatud arenduste mõju

kumuleerumist.

Detailplaneeringu koostamise ja KSH raames koostas EKUK kavandatavaid arendusi arvesse võttes

planeeringuala välisõhukvaliteedi hinnangu (lisa 6).

Piirkonna peamised saasteallikad on tiheda liiklusega Tartu maantee, Järvevana tee, Peterburi tee ja samuti

Suur-Sõjamäe tänav. Lisaks arvestati hinnangu koostamisel Pallasti tänava pikendusega, mille liikluskoormus

Tselluloosi kvartali arenduste realiseerumisel kasvab. Liikluskoormuste puhul on lähtutud K-Projekt

Aktsiaseltsi liiklusuuringu (2018) andmetest (tabel 2). Heitkoguste hindamisel võeti raskeliikluse osakaaluks

10%. Hajumismudelisse kanti 2 km raadiusesse jäävad tänavad ja lisaks hinnati kohtküttest lähtuvat mõju

peente osakeste tasemele piirkonnas. Hajumisarvutuses kasutati Tallinna piirkonna meteoroloogilisi

vaatlusandmeid, mille kümne aasta tuulteroosi kohaselt on valdavad edela- ja lõunatuuled.

Keskkonnaministri 27.12.2016 määrus nr 7529 kehtestab välisõhu saasteainete õhukvaliteedi piir- ja

sihtväärtused (tabel 5). AÕKS § 10 kohaselt on õhukvaliteedi piirväärtus saasteaine lubatav kogus välisõhu

ruumalaühikus või pinnaühikule sadestunud saasteaine lubatav kogus, mis on kehtestatud teaduslike andmete

alusel ning mis nimetatud koguse ületamise korral tuleb saavutada kindlaksmääratud aja jooksul ja mida

edaspidi ei tohi enam ületada. Piirväärtuse kehtestamise eesmärk on vältida, ennetada või vähendada

saasteaine ebasoodsat mõju inimese tervisele või keskkonnale.

29 „Õhukvaliteedi piir- ja sihtväärtused, õhukvaliteedi muud piirnormid ning õhukvaliteedi hindamispiirid“, keskkonnaministri 27.12.2016 määrus nr 75.

51 / 77

Tartu mnt 84c kinnistu detailplaneeringu

keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne

Kobras AS töö nr 2019-042

Objekti aadress: Harju maakond, Tallinna linn, Tartu mnt 84c

Tabel 5. Õhukvaliteedi piir- ja sihtväärtused29

Saasteaine Piirväärtus Keskmistamise ajavahemik Aastas lubatud ületamiste arv

Lämmastikdioksiid (NO2) 200 µg/m3 1 tund 18

40 µg/m3 1 aasta -

Peenosakesed (PM10) 50 µg/m3 24 tundi 35

40 µg/m3 1 aasta -

Süsinikoksiid (CO) 10 mg/m3 Kõrgeim 8 tunni keskmine -

Sarnase liikluskoormusega piirkonnas Liivalaia tänaval tehtud seire näitab, et õhukvaliteedi piirväärtuse

ületamisi esineb kevadisel ajal peente osakeste puhul. Seda piirväärtust on lubatud ületada kuni 35 päeval

aastas.

Hajumisarvutuste tulemuste kohaselt ei ületata Tartu mnt 84c katastriüksusel kehtivaid õhukvaliteedi

piirväärtusi kui võtta arvesse saasteainete lubatud ületamiste määr. Ebasoodsatel ilmastikutingimustel

on lämmastikdioksiidi maksimaalne tunnikeskmine tase kuni 110 µg/m3 (joonis 32) ja süsinikoksiidil kuni

700 µg/m3. Peenosakeste tase on hinnangu järgi kuni 30 µg/m3 (joonis 33). Määratud välisõhu saastatuse

tasemed on iseloomulikud suure liiklussagedusega alale. Eelkõige esinevad kõrgendatud tasemed

hommikuse ja õhtuse tipptunni ajal.

Alternatiivsete linnaehituslike variantide (lisa 3) puhul on olukord samaväärne, kuna hoonestuse ja linnaväljaku

asukoht ei erine.

Joonis 32. Liiklusest tulenev lämmastikdioksiidi (NO2) tunnikeskmine ja aastakeskmine kontsentratsioon (EKUK, 2020)

NO2 tunnikeskmine kontsentratsioon (µg/m3) NO2 aastakeskmine kontsentratsioon (µg/m3)

52 / 77

Tartu mnt 84c kinnistu detailplaneeringu

keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne

Kobras AS töö nr 2019-042

Objekti aadress: Harju maakond, Tallinna linn, Tartu mnt 84c

Joonis 33. Liiklusest tulenev peenosaksete (PM10) tunnikeskmine kontsentratsioon (EKUK, 2020)

6.2.4 Mõju insolatsiooni tingimustele

Päikese kiirgusel on bioloogiline, füsioloogiline, bakteritsiidne, soojus- ja psühholoogiline mõju. Valgus

soodustab organismi üldfüsioloogilist seisundit, kiirendab ainevahetust ja toniseerib närvisüsteemi. Eesti

laiuskraadidel esineb inimestel septembrist kuni märtsini UV-kiirguse vaegus, mis põhjustab sesoonset

depressiooni, mille sümptomid on muu hulgas väsimus ja unehäired, liigsöömine ja kehakaalu tõus ning

vastuvõtlikkus infektsioonidele ja somaatilistele haigustele. Tegemist on seega inimese tervise ja heaolu jaoks

olulise teguriga.

Kavandatava tegevuse puhul rajatakse kuni 14-korruseline hoonestus, mis varjab mõnevõrra päikesevalguse

jõudmist kõrval asuvate olemasolevate hoonete ruumidesse ja ka naaberkinnistute hoonestamata aladele,

kuhu on kehtestatud ja veel menetluses olevate detailplaneeringutega hoonestust kavandatud.

Detailplaneeringu koostamise ja KSH raames koostas Building numerics OÜ insolatsiooniolukorra analüüsi

(lisa 10), mille eesmärk oli hinnati Tartu maantee 84c detailplaneeringuga kavandatava hoonestuse mõju

kõrvalasuvate elu- ja bürooruumide arvestusliku insolatsiooni kestusele vastavalt standardi EVS 894:2008

(Loomulik valgustus elu- ja bürooruumides) nõuetele ja metoodikale.

Standardi EVS 894:2008 tähenduses on insolatsioon otsese päikesevalguse pääsemine ruumi. Arvestusliku

insolatsiooni aeg leitakse kindlate üldistatud lähteandmete põhjal ja see ei pruugi alati tegeliku insolatsiooniga

kattuda.

PM10 tunnikeskmine kontsentratsioon (µg/m3)

53 / 77

Tartu mnt 84c kinnistu detailplaneeringu

keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne

Kobras AS töö nr 2019-042

Objekti aadress: Harju maakond, Tallinna linn, Tartu mnt 84c

Standardi kohaselt ei tohi üle krundi piiri ulatuva varjutamise puhul kõrvalasuvate hoonete fassaade jätta ilma

päikesevalgusest sellisel määral, mis takistab insolatsiooni kestuse nõuete täitmist. Standardi insolatsiooni

kestuse nõudeid rakendatakse elamutes, koolieelsetes lasteasutustes, õppeasutustes, hoolekandeasutustes

ja haiglates. Bürooruumide puhul insolatsiooni kestuse nõuet standardiga määratletud ei ole.

Standardi kohaselt tuleb uusehitiste projekteerimisel tagada olemasolevate elamute korterite insolatsiooni

säilimine vähemalt 3 tunni ulatuses, kusjuures insolatsiooni vähenemine ei tohi ületada 50% esialgsest

kestusest. Standardi kohaselt peab eluruumides olema tagatud katkematu insolatsioon vähemalt 3 tunni

pikkuselt ajavahemikul 22. aprillist kuni 22. augustini. Päikesekiirgus läheb insolatsioonina arvesse, kui

päikese tõusunurk on vähemalt 6° ja nurk päikese asimuudi (horisontaalnurk päikese keskpunkti läbiva

vertikaaltasandi ja põhja-lõunasuunalise verikaaltasandi vahel) ja vaadeldava fassaadi vahel on vähemalt 10°.

Väljakujunenud struktuuriga linnakeskuste aladel või keerulises linnaehituslikus olukorras võib kohaliku

omavalitsuse nõusolekul vähendada rahuldava insolatsiooni kestust 2,5 tunnini. Kuni kolmetoaliste korterite

puhul peab 3-tunnine insolatsioon olema tagatud vähemalt ühes toas, suuremate korterite puhul kahes toas.

Insolatsiooniolukorra analüüsi teostamiseks koostati mudel olemasolevast hoonestusest, Tartu mnt 84c

katastriüksusele planeeritavast hoonestusest ning selle lähiümbruses kavandatud hoonestusest lähtudes

TPR-i andmetest. Mudeli abil visualiseeriti kavandatavatest hoonetest langevate varjude ulatus (joonis 34) ja

koostati arvestusliku insolatsiooni kestuse kohta ülevaategraafikud naaberkinnistute eluruumide kohta.

Olemasolevad eluruumid asuvad Tartu maantee 84a (kü tunnus 78401:116:0190) katastriüksusel Fahle

majas. Hoone alumistel korrustel asuvad büroopinnad, millele arvestusliku insolatsiooni kestuse osas

standardiga miinimumtaset ei kohaldata. Hoone 7. ja 8. korrusel asuvatel eluruumidel jääb kavandatava

hoonestusmahu poole ilma akendeta fassaadiosa. Ülevaategraafikud koostati 9. korruse eluruumide

kagusuunalisel fassaadil asuvate vaatepunktide kohta (joonis 35). Kõrgemate korruste eluruumide osas on

olukord eelduslikult sama või parem kui analüüsitud 9. korruse fassaadil.

Analüüsitud vaatepunktidel on arvestusliku insolatsiooni kestus esialgses olukorras 7 tundi ja

55 minutit ning Tartu maantee 84c hoonestuse kavandatav maht seda ei lühenda. Seega on

analüüsitud vaatepunktides piisav insolatsioon tagatud.

54 / 77

Tartu mnt 84c kinnistu detailplaneeringu

keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne

Kobras AS töö nr 2019-042

Objekti aadress: Harju maakond, Tallinna linn, Tartu mnt 84c

Joonis 34. Analüüsitud hoonestuse arvutusmudel koos lähiümbruses asuvate olulisemate naaberhoonetega (plaanivaade) (Building numerics OÜ, 2020)

Joonis 35. Tartu maantee 84a hoone (Fahle maja) analüüsitud vaatepunktid (punasega) hoone 3-mõõtmelisel visualiseeringul (vaade lõunasuunast) (Building numerics OÜ, 2020)

55 / 77

Tartu mnt 84c kinnistu detailplaneeringu

keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne

Kobras AS töö nr 2019-042

Objekti aadress: Harju maakond, Tallinna linn, Tartu mnt 84c

Kavandatava hoonestuse varjutus ulatub ka Tartu mnt 84b (kü tunnus 78401:116:0200), Tartu mnt 84 (kü

tunnus 78401:116:0080) ja Tartu mnt 84d (kü tunnus 78401:116:0220) katastriüksusele, kus olemasolev

eluruumidega hoonestus puudub. Neist esimesele on kehtestatud detailplaneeringuga kavandatud toitlustus-

või teenindusettevõtte ruumidega büroohoone. Teistele katastriüksustele soovitakse Tartu mnt 84 ja 84d

kinnistu detailplaneeringuga (algatatud 14.12.2016, koostamise etapis) ehitusõigust maapinnast kuni 45 m

kõrguste kuni 14 maapealse ja kahe maa-aluse korrusega äriruumidega elamute rajamiseks.

Detailplaneeringu menetlus on pooleli ning hoonestusmaht ja eluruumide paiknemine ei ole teada. Tartu

mnt 84c detailplaneeringuga kavandatav hoonestus mõjutab Tartu mnt 84 ja 84d kinnistu insolatsiooni-

olukorda, kuid Tartu mnt 84d katastriüksusele kavandatav hoonestus mõjutab eeldatavalt omakorda Tartu mnt

84c katastriüksuse insolatsiooniolukorda. Mõlema detailplaneeringu realiseerumisel ei ole vastastikku

kavandatud hoonete alumiste korruste ruumides tagatud eluruumide jaoks nõutud insolatsiooni kestus.

Tallinna üldplaneeringu (2001) kohaselt on tegemist äri- ja elamuhoonestusalaga (segahoonestusalaga), kus

alumistele korrustelel kavandatakse kõrgema mürafooni ja hea ligipääsetavuse tõttu eeldatavalt äripinnad ja

mitteeluruumid. Detailplaneeringute koostamisel tuleb arvestada üldplaneeringus määratletud põhimõttega

ning sel juhul ei ole hoonete alumistel korrustel eluruumide puhul kehtivate nõuete täitmine vajalik.

Standardi EVS 894:2008 kohaselt tuleb kõigis hoonestuskavades austada ümbritseva keskkonna

valgustamise vajadust ning leida uute ja olemasolevate hoonete päevavalgusvajaduse vahel

vastuvõetav kompromiss. Standardi kohaselt tuleb uusehitiste projekteerimisel tagada olemasolevate

elamute korterite insolatsiooni säilimine vähemalt 3 tunni ulatuses (kohaliku omavalitsuse nõusolekul

2,5 tunnini ulatuses). Naabruses kavandatavate hoonete päevavalguse vajaduse tagamist standard ei

käsitle ning standardist ei tulene suunitlust ümbruses kavandatavate realiseerumata lahendustega

arvestamiseks. Eluruumide paigutamisel tuleb seega arvestada, et nii Tartu mnt 84c kui ka Tartu mnt

84 ja 84d detailplaneeringuga kavandatavate hoonete eluruumid tuleb ette näha asukohta, kus

insolatsiooni kestuse nõuded on täidetud.

Alternatiivsete linnaehituslike variantide (lisa 3) korral erineb hoonete kõrgus ja hoone kõrgemate osade

paiknemine. Variant 2 korral on hoonestus põhilahendusest madalam (kuni 8 korrust), seega ei ole ette näha

mõju Fahle maja korterite insolatsioonitingimustele. Variant 3 korral on hoonestuse maksimaalne kõrgus

analoogne põhilahendusega, kuid 14-korruseline hoone on kavandatud Fahle majast kaugemale, seega ei ole

samuti ette näha mõju olemasolevate elamute korterite insolatsioonitingimustele. Küll aga on variant 3 korral

Tartu mnt 84d katastriüksuse äärde jääv hoone põhilahendusega võrreldes kõrgem ja suurem ning mõjutab

seega naaberkinnistu insolatsiooniolukorda enam.

6.2.5 Radooniohuga arvestamine planeeringus

Radoon (222Rn) on looduslik radioaktiivne gaas, mis on maapinnas leiduva uraani radioaktiivse lagunemisrea

ainuke gaasiline produkt. Radoon pääseb majade siseõhku peamiselt majade all olevast ja ümbritsevast

pinnasest, vähesel määral ka majas tarbitavast põhjaveest ja täiendavalt kasutatud ehitusmaterjalidest.

Ruumidesse pääseva radooni sisaldus on ruumide õhus varieeruv. Eelkõige sõltub sisaldus ruumide

ventilatsiooni iseärasustest ja tõenäoliselt ka õhurõhust. Radoon on oluline kopsuvähi põhjustaja ja jõuab

inimorganismi valdavalt hingamisel, vähesel määral vee ja toiduga. Maailma terviseorganisatsiooni (WHO)

hinnangul suureneb kopsuvähi tekkimise oht statistiliselt olulisel määral, kui Rn-tase ruumide õhus (aasta

56 / 77

Tartu mnt 84c kinnistu detailplaneeringu

keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne

Kobras AS töö nr 2019-042

Objekti aadress: Harju maakond, Tallinna linn, Tartu mnt 84c

keskmisena) on suurusjärgus 100 Bq/m³. Sellest tulenevalt võiks radoonisisaldus elu- ja olmeruumide õhus

jääda alla 100 Bq/m³ piiri. (Petersell et al., 2017)

Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 28.02.2019 määruse nr 1930 § 2 kohaselt on hoone ruumiõhu

radoonisisalduse viitetase (hoone ruumiõhu radoonisisalduse aasta keskväärtus või hoone tarindi

ehitusmaterjalidest siseruumidesse emiteeritavast gammakiirgusest aastas saadava efektiivdoosi väärtus,

millest kummagi kõrgema näitaja korral tuleb kaaluda meetmete rakendamist kiirituse vähendamiseks)

300 Bq/m³, kui valdkonda reguleerivates õigusaktides ei ole sätestatud teisiti.

Keskkonnaministri 30.07.2018 määruse nr 2831 põhjal on õhu radoonisisalduse viitetase (õhu

radoonisisalduse aasta keskväärtus, millest kõrgema taseme korral võib osutuda vajalikuks võtta kasutusele

asjakohaseid meetmeid töötaja radoonist saadava kiirituse vähendamiseks) tööruumides 300 Bq/m³. Määruse

lisas on toodud Eesti kõrgendatud radooniriskiga maa-alade loetelu, kus on nimetatud ka Tallinna linn.

Vabariigi Valitsuse 06.10.2011 määruse nr 13132 § 9 lg 4 ja Vabariigi Valitsuse 30.05.2013 määruse nr 8433

§ 12 lg 4 kohaselt peab koolieelse lasteasutuse ja koolide ruumide siseõhu aasta keskmine radoonisisaldus

olema väiksem kui 200 bekerelli kuupmeetris (Bq/m³).

Eesti pinnase radooniriski ja looduskiirguse atlase (Petersell et al., 2017) ja Eesti Geoloogiateenistuse poolt

koostatud pinnase radooniriski kaardi andmete (vt ptk 5.1.2) kohaselt ei pruugi planeeringuala jääda kõrge

radooniriskiga piirkonda, kuid tuleb teadvustada, et radooniriski kaartide täpsusaste ei ole piisav

asukohapõhiselt hoonete kavandamisel radoonivastaste meetmete rakendamise üle otsustamiseks.

Radoonisisaldus ei ole pinnases jaotunud ühtlaselt ja aladel, kus kaardi järgi radooniga pinnases probleemi ei

tohiks olla, võib tegelikult esineda kõrge radoonisisaldus. Seega võib juhul, kui tuginetakse üksnes radooniriski

kaardile, hoone rajamisel tekkida hiljem probleem radooni sisaldusega hoone siseõhus.

Eestis pakub akrediteeritud radoonitaseme mõõtmisi nii maapinnas kui hoonetes Radoonitõrjekeskus

(Tulelaev OÜ), kellele on 01.10.2020 väljastatud akrediteerimistunnistus. Mõõtmistulemused annavad olulist

infot, kas tõrjemeetmete rakendamine on üldse vajalik ja kui on, siis millised konkreetsed võtted oleksid

vajalikud. Eesti Vabariigis kehtiva standardiga EVS 840:2017 „Juhised radoonikaitse meetmete kasutamiseks

uutes ja olemasolevates hoonetes” antakse juhised nii uue radooniohutu hoone projekteerimiseks kui ka

olemasoleva hoone radooniohutuks muutmiseks, käsitletakse põhjalikumalt radooniohu vähendamise

meetmeid (alustades radooniohutu ehitamise üldpõhimõtetest ja lõpetades näiteks spetsiifiliste lahendustega

vanadele keldriga hoonetele). Kiirguskeskuse kodulehelt leitav abimaterjal „Radooniohutu elamu“ loetleb ära

radoonisisalduse vähendamise võimalused, infot leiab ka Keskkonnaministeeriumi kodulehelt (põranda

konstruktsiooni ülevaatamine (aukude ja pragude sulgemine, uue põrandakatte paigaldamine, radooni

kogumise torude paigaldamine), hoonesse väikese ülerõhu tekitava ventilatsioonisüsteemi paigaldamine).

Detailplaneeringuga kavandatakse eeldatavalt kõrgendatud radooniriskiga maa-alal hoonestust äri- ja

eluruumidega, kus viibivad inimesed pikema aja jooksul, seega on asjakohane näha projekteerimise

30 „Hoone ruumiõhu radoonisisalduse ja hoone tarindi ehitusmaterjalidest siseruumidesse emiteeritavast gammakiirgusest saadava efektiivdoosi viitetase“, ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 28.02.2019 määrus nr 19. 31 „Tööruumide õhu radoonisisalduse viitetase, õhu radoonisisalduse mõõtmise kord ja tööandja kohustused kõrgendatud radooniriskiga töökohtadele“, keskkonnaministri 30.07.2018 määruse nr 28. 32 „Tervisekaitsenõuded koolieelse lasteasutuse maa-alale, hoonetele, ruumidele, sisustusele, sisekliimale ja korrashoiule”, Vabariigi Valitsuse 06.10.2011 määrus nr 131. 33 „Tervisekaitsenõuded koolidele”, Vabariigi Valitsuse 30.05.2013 määrus nr 84.

57 / 77

Tartu mnt 84c kinnistu detailplaneeringu

keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne

Kobras AS töö nr 2019-042

Objekti aadress: Harju maakond, Tallinna linn, Tartu mnt 84c

käigus ette radoonitaseme mõõtmised, et selgitada välja tõrjemeetmete rakendamise vajadus ja

sobivad meetmed.

6.2.6 Mikrokliima

Kliimamuutustega kohanemise arengukava aastani 2030 (Vabariigi Valitsuse poolt vastu võetud 02.03.2017)

põhjal avaldab kliimamuutustega seoses inimeste tervisele kõige otsesemat mõju õhutemperatuuri tõus ja

kuumalainete sagenemine. Kuumalained võimenduvad linnades soojussaare efektina, mille suhtes on eriti

tundlikud kroonilised haiged, väikelapsed ja eakam elanikkond, kelle seas suureneb haigestumise ja suremuse

risk.

Soojussaare efekt tekib eelkõige linnades, kus maakasutuse ja ehituslike iseärasuste tõttu on kasutatud palju

tehismaterjale, mis neelavad suure osa neile langevast päikesekiirgusest. Kuumenevad transpordirajatised

(teed, parklad) ja hooned (katused) kütavad omakorda üles õhu linnaruumis. Kliimamuutustega kohanemise

arengukava (2017) kohaselt tuleks linnades soojussaare efekti mõjude leevendamiseks piirata planeeringu- ja

ehituslahendustega soojuse akumuleerumist ning rakendada hea õhuliikuvuse võimaldamiseks jahutavaid

mikroklimaatilisi meetmeid, säilitades ja laiendades rohealasid, haljastust ja veekogusid.

Soojussaarte teket kuumalainete ajal 2014., 2018. ja 2019. aastal on uuritud Landsat-8 satelliitandmete alusel.

Joonisel 36 on esitatud 2014. ja 2018. aasta juuli kuumalaine ajal kavandatava tegevuse piirkonnas tekkinud

soojussaared. Kõrgeimad temperatuurid esinevad eelkõige suurte katusepindadega hoonete juures (näiteks

joonisel nähtav Sikupilli ja Ülemiste keskus). Tselluloosi kvartalis toimuv arendustegevus tõstab piirkonna

temperatuuri, kuid kavandatud hoonestus on suhteliselt hästi liigendatud ja ei ole kavandatud väga suuri

ühtlaselt kuumenevaid pindu (nagu suured parklad). Eeldatavalt jäävad temperatuurid sarnaseks mujal

kesklinna piirkonnas esinevate temperatuuridega, mis 2014. aasta kuumalaine ajal üle 35 kraadi ei tõusnud.

Kõrgema taseme strateegiliste planeerimisdokumentidega on ette nähtud endise tööstuspiirkonna aktiivset

kasutusele võtmist ja hoonestuse tihendamist. Varasemalt määratud arengusuundadest tulenevalt on

tehislike pindade suurenemine piirkonnas paratamatu.

Hoonestuse arhitektuurse lahenduse väljatöötamisel on võimalik arvestada soojuse

akumuleerumisega fassaadimaterjalide ja värvitoonide valiku abil. Soojussaarte tekkimist on võimalik

vähendada ka linnaväljaku ja teeäärse haljastuse ning haljastatud terrasside ja katusehaljastuse abil.

Hoones elavate, seal töötavate ja teenuseid kasutavate inimeste tervise ja heaolu seisukohalt on

oluline ka hea sisekliima, mille tagamiseks on tähtis hea isolatsioon ja jahutussüsteemide olemasolu

(TÜ et al., 2015).

58 / 77

Tartu mnt 84c kinnistu detailplaneeringu

keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne

Kobras AS töö nr 2019-042

Objekti aadress: Harju maakond, Tallinna linn, Tartu mnt 84c

Joonis 36. Soojussaared 2014. aasta kuumalaine (25.07 ja 24.07) ja 2018. aasta kuumalaine (22.07 ja 27.07) ajal

Tiheda linnaruumi planeerimisel on järjest enam hakatud tähelepanu pöörama ka mõjule, mida avaldab

hoonestus õhuliikumisele. Näiteks on teemat põhjalikumalt käsitletud Tallinnas Lennuki tn, Liivalaia tn, A.

Lauteri tn ja Maakri tn vahelise kvartali detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande (OÜ

Hendrikson & Ko, 2016) raames Marko Kaasiku koostatud ekspertarvamuses.

Tuulekoridori efektiks nimetatakse seda, kui takistused suunavad õhu liikuma kitsaid kanaleid mööda, kus

voolujooned koonduvad ja liikumiskiirus kasvab. Tuulekoridoride efekti soodustab regulaarne linnaplaneering,

milles mitmekorruselised pikerguse kujuga hooned on orienteeritud kindlates suundades. Ebaregulaarselt

paigutatud hoonete vahel moodustuvad vaid lühikesed koridorijupid, mille õhuvoolude põrkumisel tuul majade

vahel sumbub. Lisaks on tuulekoridoriga tihedalt seotud nn servaefekt: teravate servade lähedal voolujooned

koonduvad ja tuule kiirus kasvab; õõnsuste juures voolujooned lahknevad ja kiirus kahaneb. Tuulekoridoride

tekkimine on linnaplaneerimises soojemates piirkondades oluline liigse kuumuse ja õhusaaste vähendajana,

kuid boreaalses kliimavöötmes on tegemist ebasoovitava mõjuga, kuna tuul tugevdab järsult subjektiivset

külmatunnet ja halvemal juhul takistab jalgsi liikumist. (OÜ Hendrikson & Ko, 2016)

Kavandatava tegevuse korral rajatakse kuni 50 m kõrgune (83 m abs) hoonestus. Olemasolevas olukorras on

Ehitisregistri andmetel (seisuga 04.05.2021) lähiümbruses valdavalt kuni 4-korruselised hooned, kuid

2018

2014

59 / 77

Tartu mnt 84c kinnistu detailplaneeringu

keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne

Kobras AS töö nr 2019-042

Objekti aadress: Harju maakond, Tallinna linn, Tartu mnt 84c

kavandatavast hoonestusest ca 60 m kaugusele jääv Fahle maja on absoluutkõrgusega 87 m. Olemasolevas

olukorras on hoonete omavaheline kaugus siiski suhteliselt suur ning ei ole põhjust eeldada

ebamugava või ohtliku tuuleolukorra tekkimist.

Kehtestatud ja menetluses olevate detailplaneeringutega kavandatu realiseerimisel olukord muutub. Tartu mnt

84c katastriüksusele kavandatav hoonestus jääb edela ja loode suunal katastriüksuse piirist ca 10 m

kaugusele, seega on vahekaugus Tartu mnt 84b kinnistu detailplaneeringuga kavandatud hoonestusega

ca 15 m ning Tartu mnt 84d katastriüksusele kavandatava hoonestusega eeldatavalt ca 14 m (arvestades

hoonestuse paiknemise osas TPR-i andmeid). Kõrgete hoonete vahel esineb nii kitsastes koridorides

tõenäoliselt tuulekoridori efekti tõttu tuule kiiruse võimendumine. Võimenduv tuul võib põhjustada tänaval ja

linnaväljakul liikujate jaoks ebasoodsaid tuuletingimusi, takistada liikumist, põhjustada kukkumisi või asjade

lendu minekut tuulega.

Täpsemad rangelt kvantitatiivsed tuuleuuringud ehitiste mõju osas põhinevad kas välimõõtmistel, tuuletunneli

mõõtmistel hoone või linnaosa füüsilise mudeli (maketi) abil või pideva keskkonna dünaamika modelleerimisel

(computational fluid dynamics, CFD) – viimane meetod nõuab üsna suuri arvutiressursse ja spetsiifilist

tarkvara. (OÜ Hendrikson & Ko, 2016)

Eesti seadusandluses ei ole sätestatud metoodikat tuulekoridoride tekkimise hindamiseks ega reguleeritud

tuulekoridoride tekkimisega arvestamist linnaplaneerimisel. Teema on aktuaalsem paljude kõrghoonetega

suurlinnades, kus korrapärasest hoonestusest tingitud tuulekoridoride tõttu võib esineda ohtlikke

tuulepuhanguid ja ebameeldivat tuuleolukorda. Londonis on tuule mikroklimaatilised uuringud osaks

planeeringu taotlusest ning seatud suuniste kohaselt on soovitatav 25 meetrist kõrgema hoone korral teha

CFD modelleerimine või tuuletunneli eksperiment ning 50 meetrist kõrgema hoone korral tuleb teostada

mõlemad uuringud (City of London Corporation, 2019). Eestis on täpsemaid uuringuid tehtud Liivalaia äri- ja

elukvartali arendusprojektile, mille makett läbis Saksamaal tuuletunneli katsetused, et saada infot hoonete

konstruktsioonide ja fassaadide vastupidavuse ning ka tuulekoridoride tekke vältimise kohta. Lennuki tänava,

Liivalaia tänava, A. Lauteri tänava ja Maakri tänava vahelise kvartali detailplaneeringu (OÜ Hendrikson & Ko,

2016) koostamisel lähtuti poolkvantitatiivsest võrdlusest mujal uuritud sarnase olukorraga, millest tulenevalt

lisandub tuule kiirusele vahekäigu laiusest sõltuv võimendustegur.

Menetluses olevate detailplaneeringute korral on tegemist veel muutuva planeeringulahendusega ning isegi

kehtestatud planeeringute korral ei ole kavandatu realiseerimine kindel. Piirkonda on kõrgema taseme

strateegiliste planeerimisdokumentidega kavandatud tiheda hoonestusstruktuuriga kvartal, seega on

hoonestuse tihenemine ning sellest tulenevalt tuule võimendumine tuulekoridorides ja hoonete servade juures

väga tõenäoline. Olukorra võimalikult täpseks kirjeldamiseks tuleks arvestada kompleksselt kogu kvartali

hoonestusega, kuid veel muutuvate planeeringulahenduste tõttu ei ole hoonete mahu ja paigutuse osas

konkreetsete tingimuste seadmine võimalik. Paraku on ebasoodsate tuuletingimuste vältimine kõige

efektiivsem just planeerimisetapis, mil on võimalik hoonete vahekaugust suurendada. Hiljem on võimalik

tuulekoridori efekti mõnevõrra leevendada arhitektuursete lahendusega, nagu kaarduvad servad, kitsenev või

varieeruva ristlõikega vorm või hoonet läbivad avaused.

Täiendava meetmena või hilisemate probleemikohtade ilmnemisel on jalakäijate kõrgusel võimalik parandada

olukorda tuule ümbersuunamisega haljastuse (puud, hekid) ja tehislike maastikuelementide (seinad, piirded,

60 / 77

Tartu mnt 84c kinnistu detailplaneeringu

keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne

Kobras AS töö nr 2019-042

Objekti aadress: Harju maakond, Tallinna linn, Tartu mnt 84c

eralduspaneelid, sh poolläbilaskvad paneelid) abil. Haljastuse abil on võimalik tuult erinevalt mõjutada:

taimestik võib tuult tõkestada, summutada või juhtida nii vertikaal- kui ka horisontaaltasandil (joonis 37). (Ak &

Ozdede, 2016)

Vastavalt (Salim et al., 2015) uuringule on olulise osa kanjoni ristlõikest varjavate keskmise tihedusega võrade

nõrgendav mõju tuule kiirusele umbes 25%.

Joonis 37. Tuule suunamine taimestiku abil (Ak & Ozdede, 2016)

Olemasolevas olukorras ei ole ebasoodsate tuuletingimuste esinemine tõenäoline, kuid Tartu mnt 84b

kehtestatud detailplaneeringu realiseerimisel tekib tõenäoliselt ebasoodsaid tuuletingimusi põhjustav

kirde-edelasuunaline kanjon. Edelatuuli esineb kõige sagedamini ja kirdetuulte hulgas esineb sageli

tugevaid tuuli, mistõttu on kirde-edelasuunalise koridori mõju veelgi olulisem. Arvestades, et

tuuleolukorrast oleneb ka kavandatava linnaväljaku kasutamine, siis on vajalik tuult vähendava

haljastuse kavandamine. Seejuures tuleks olukorra võimalikult kiireks parandamiseks istutada

võimalikult suuri puid ja eelistada kiirekasvulisi liike.

Ümbruses võib menetluses olevate detailplaneeringute elluviimisel eeldatavalt esineda ebasoodne

olukord eelkõige Tartu mnt 84c ja 84d kavandatava hoonestuse vahel. Mõlema kinnistuga seotud

detailplaneeringud on koostamise etapis, mil realiseeritav hoonete paiknemine ja maht ei ole kindel.

Konkreetsete tingimuste määramine tuulekoridori vältimiseks on seega raskendatud. Kahe hoone

vahelise koridori puhul on asjakohane lähtuda võrdsuse printsiibist, seega tuleks mõlemas

detailplaneeringus juhtida tähelepanu tuulekoridori tekkimisele ning arvestada leevendavate

meetmete rakendamise vajadusega ala arendamise hilisemas etapis. Hoonete projekteerimisel tuleks

tuulekoridoride tekkimist uuesti analüüsida, et ajakohase info põhjal leevendavate meetmete vajadust

hinnata ja sobivad meetmed valida.

Ennetavalt on riskide maandamiseks soovitatav detailplaneeringu koostamisel mitte kavandada

hoonestust katastripiiri vahetusse lähedusse ning anda suunised tuuletingimusi parandavate

arhitektuursete lahenduste kavandamiseks (näiteks määrata detailplaneeringuga tingimuseks kaarjate

servade kasutamiseks) ja ala haljastamiseks (näiteks tuult vähendava haljastuse kavandamine

linnaväljaku juurdepääsul) projekteerimisel.

Eesti seadusandluses ei ole sätestatud metoodikat tuulekoridoride tekkimise hindamiseks ega

reguleeritud tuulekoridoride tekkimisega arvestamist linnaplaneerimisel. Arvestades, et tiheda

hoonestuse ja kõrgete hoonetega kvartali arendamisel on tuulekoridoride tekkimine väga tõenäoline,

61 / 77

Tartu mnt 84c kinnistu detailplaneeringu

keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne

Kobras AS töö nr 2019-042

Objekti aadress: Harju maakond, Tallinna linn, Tartu mnt 84c

on detailplaneeringu koostamise korraldajal asjakohane piirkonnas üldisemalt teemale tähelepanu

suunata, et välialade kasutamine oleks linlastele võimalikult mugav ja turvaline.

Alternatiivsete linnaehituslike variantide (lisa 3) puhul on olukord samaväärne, kuna hoonestuse ja linnaväljaku

asukoht ei erine ning hoonete kõrgus ei erine määral, mis mõjutaks tuulekoridoride tekkimist.

6.3 Mõju linnaruumile

Detailplaneeringulahenduses ääristab kvartalit madal viiekorruseline perimetraalne kvartaalne hooneosa, mis

markeerib Tartu maanteel väljakujunenud hooneseina. Maamärkidena kvartali nurkades asuvad

12 – 14-korruselised korruselised saledad hooneosad arvestavad oma asukohalt olemasolevaid ning

planeeritud Tartu maantee äärseid kõrgemaid hooneid. Hoonetevaheline kaugus arvestab piirkonnas

väljakujunenud ja planeeritud vastavaid näitajaid ning võimaldab samas tekitada hubase hoonetevahelise

ruumi, kus on koht nii haljastusele, kergliiklusteedele kui ka tänavamööblile. Perimetraalse kvartali keskosasse

tekkiv sisehoov võimaldab luua tänavamürast ning liiklussaginast eraldatud turvalise ala, kuhu on võimalik

konteinerhaljastuse abil luua õdus hooviala laste mänguväljakute, kohvikuterrasside ja puhke- ning

rekreatsioonialade jaoks. Tänavatelt ning väljakutelt on kavandatud hoovialani viia passaažid, mis seovad

kogu kvartali linnaruumiliseks tervikuks ning pakuvad jalakäijatele mitmekülgset liikumistrajektoori.

Hooneseinaga ümbritsetud sisehoov on kaitstud liigse päikese eest ning pakub ka kuumal suvepäeval piisavalt

varju. Seega on välistatud ka nn kuumasaare tekkimise oht.

Võttes arvesse Tallinna Linnaplaneerimise Ameti (edaspidi ka TLPA) 21.11.2019 kirjas nr 3-2/18/373-22

esitatud seisukohta käsitletakse lisaks planeeringulahendusele kahte alternatiivset linnaehituslikku lahendust,

mille illustratiivsed joonised on esitatud lisas 3.

Alternatiivne linnaehituslik lahendus 1: perimetraalne tänavate äärne kuni 8-korruseline hoonestus

Kaheksakorruseline hoonesein, mis ääristab nii Tartu maanteed kui ka kvartalisisest tänavat, mõjub

tänavaruumis liialt pika ning kõrgena, kuna Tartu maanteele on pigem omane madalam hoonesein, mida

liigendavad kõrgemad vertikaalsed aktsendid. Viiekorruseline hooneosa asub loodes ja on küll avatud

läänepäikesele, aga ei loo sarnast privaatset ning hubast, kogu hoonega seotud hooviala nagu

planeeringujärgses lahenduses. Samuti ei ole antud lahenduse puhul madalama hooneosa peale tekkiv ala

linnaruumiliselt seotud ümbritsevate jalakäijate aladega, väljakute, passaažide jms-ga. Lisaks on ala liialt

tuuline ning mürarikas väliterrasside, laste mänguväljakute, puhke- jms alade rajamiseks. Suvisel ajal on

katusepealne ala aga nn kuumasaar, kuna ülejäänud hooneosad ei paku piisavalt varju. Ka hoone selline kuju

seab piirangud esimese viie korruse funktsioonidele, kuna puudub loomuliku valguse juurdepääs hoone

keskosa kõigile korrustele.

Alternatiivne linnaehituslik lahendus 2: Tartu maantee äärne kuni 6-korruseline hoonestus ja üks

kvartalisisene kõrghoone.

Kuuekorruseline hoonesein sobitub paremini Tartu maanteed ääristama kui 8-korruseline hoonesein, kuid

tema puuduseks on ühtlane liigendamata ning ilma aktsentideta kõrgus, mille tulemusena mõjub hoone antud

tänavaruumis liialt pika ja monotoonsena. Tänavaruumis ei ole mitte kuidagi tunnetatav kvartali tagumises

osas asuv kõrgem hoonemaht, seega see ei saa ka tänavaruumi ilmestada ega liigendada. Ka on

linnaruumiliselt sobivam pigem mitu eraldiseisvat kõrget ning saledat hooneosa kui üks ja massiivsem, kuna

62 / 77

Tartu mnt 84c kinnistu detailplaneeringu

keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne

Kobras AS töö nr 2019-042

Objekti aadress: Harju maakond, Tallinna linn, Tartu mnt 84c

ka olemasolevad ning planeeritud kõrgemad hooned on pigem linnaruumis tunnetatavad kui kitsad ja

elegantse selge vormiga hooned. Hoone madalamal osal on samad puudused kui alternatiivis 1 kirjeldatud.

Lisaks tekib ilmselt loode-kagusuunalise 5-korruselise hooneosa peale tuulekoridor, mis takistab selle tasandi

kasutamist väliterrasside, laste mänguväljakute, puhke- jms alade rajamiseks või mugavaks kasutamiseks.

Suvisel ajal on aga tõenäosus nn kuumasaare tekkeks ning seetõttu ei ole ala taaskord kasutatav eelpool

loetletud funktsioonideks. Ka seab hoone suur läbimõõt piirangud hoone kasutusotstarvetele, nagu ka

eelmises alternatiivis.

6.4 Mõju kultuuripärandile

Muinsuskaitseseaduse34 (edaspidi MuKS) § 61 kohaselt tuleb juhul, kui planeeritaval maa-alal asub

muinsuskaitseala, kinnismälestis või nende kaitsevöönd, koostada detailplaneeringu muinsuskaitse

eritingimused. Detailplaneeringu muinsuskaitse eritingimuste ülesanne on kindlustada, et planeeritaval maa-

alal kavandatavad muudatused aitavad tagada muinsuskaitseala või kinnismälestise säilimise ja

kaitsevööndiga seatud eesmärgid. Detailplaneeringu muinsuskaitse eritingimused koostab MuKS § 69

tähenduses pädev isik ning need kooskõlastatakse Muinsuskaitseametiga.

Muinsuskaitseametiga sõlmitud halduslepingu alusel täidab muinsuskaitseseadusest tulenevaid kohustusi

Tallinna linnas TLPA muinsuskaitse osakond. TLPA muinsuskaitse komisjoni 21.07.2021 koosolekul arutati

OÜ EENSALU & PIHEL koostatud muinsuskaitse eritingimusi ja detailplaneeringu koosseisus koostatud

lisaskeeme, mis põhjendavad müüri ajaloolise värava taastamise põhimõtet linnaruumiliselt, ning otsustati

nõustuda ühe ajaloolise väravakoha asukohal ava taastamisega.

Muinsuskaitse eritingimuste kohaselt seisneb müüri väärtus selle käsitöönduslikus ehituskvaliteedis,

traditsioonilistes materjalides paekivi näol ja juugendstiilis kujunduses, samaaegselt olles ansamblis teiste 20.

sajandi alguse tehasehoonetega, mis enam-vähem on ka tänapäevani säilinud. Tartu maantee äärne amorfne

paekivist hoonete massiiv (Tartu mnt 80, 80a, 80b, 80c, 80f, 80d, 80e, 82, 84a) ja paest müür on tajutavalt

sarnase iseloomuga ja müür aitab kahtlemata siduda visuaalselt krundile tekkiva uushoonestuse ajalooliste

vabrikuhoonetega.

Muinsuskaitse eritingimuste esitatud üldnõuete kohaselt tuleb kaitsevööndis olevale Tartu mnt 84c kinnistu

pinnasetöödele tagada arheoloogiline järelevalve ning mälestiste ehitustöödele tuleb tagada muinsuskaitseline

järelevalve. Tselluloosi- ja paberivabriku paekivimüür (ehitismälestis nr 8631) tuleb muinsuskatise

eritingimuste põhjal säilitada ja restaureerida. Muinsuskaitse eritingimustega määratletakse müüri

restaureerimiseks lubatud ja soovitatud tegevused. Eesitatud tingimuste järgi ei tohi mälestisele vahetult

juurde ega peale ehitada, kuid müüris on lubatud lammutada müürilõigu 9 postide vahel (ehk avada endine

väravaava) (joonis 38).

Detailplaneeringuga soovitakse paekivimüüri lõigu 9 postide vahe lammutada ja rajada tee, mis võimaldaks

jalakäijate juurdepääsu hoonetele ja linnaväljakule. Planeeringuala ääres asuvas paemüüri lõigus oli 1930.

aastal kolm väravat, millest üks asus müürilõigu 9 kohal (vt joonis 27). Juurdepääsu rajamisel oleks seega

tegemist müüri katkestamisega varasema värava kohal ja tegevus ei kahjusta vanemat müüriosa.

Sellest hoolimata peab müüri lammutamine olema linnaruumi seisukohalt põhjendatud. TLPA

34 Muinsuskaitseseadus, vastu võetud 20.02.2019.

63 / 77

Tartu mnt 84c kinnistu detailplaneeringu

keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne

Kobras AS töö nr 2019-042

Objekti aadress: Harju maakond, Tallinna linn, Tartu mnt 84c

muinsuskaitse komisjoni 21.07.2021 koosolekul otsustati esitatud põhjendustele ja materjalidele

tuginedes nõustuda ühe ajaloolise väravakoha asukohal ava taastamisega. Paekivimüüri lõigu

lammutamine juurdepääsu rajamiseks on võimalik, kui Tallinna linnas TLPA muinsuskaitse osakond

muinsuskaitse eritingimused kooskõlastab.

Tselluloositehase ala kasutusele võtmise puhul on oluline muinsuskaitseväärtusliku ala ümbruskonna

korrastamine, ala aktiivsemalt kasutusele võtmine ja seejuures muinsuskaitseliste objektide esiletõstmine.

Tartu maantee äärde kavandatud ligipääs võimaldab kultuuriväärtuslikku müüri hästi eksponeerida ning toetab

seega MuKS § 3 esitatud kultuuripärandi teadvustamise ja varem loodud väärtuste esiletoomise põhimõtet.

Joonis 38. Tartu mnt 84c müürilõigud ja müürilõigu 9 asukoht (märgitud punasega) (OÜ EENSALU & PIHEL, 2021)

64 / 77

Tartu mnt 84c kinnistu detailplaneeringu

keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne

Kobras AS töö nr 2019-042

Objekti aadress: Harju maakond, Tallinna linn, Tartu mnt 84c

6.5 Kumulatiivsed mõjud

Kavandatava tegevuse mõju kumuleerub piirkonnas juba toimuva tegevuse ja kavandatava

arendustegevusega kaasneva mõjuga.

Üldiselt on endise tööstusala kasutusele võtmisel linna arengule ja linnaruumi kasutatavusele positiivne mõju.

Samas suureneb tihedalt lähestikku asuvate arenduste mõjul tehislike pindade osakaal, avaldub mõju

mikrokliimale ja suureneb liikluskoormus, mis mõjutab omakorda piirkonna õhukvaliteeti ja mürataset ning ka

liiklusohutust. Lisaks esineb piirkonnas hoonete maa-aluste korruste rajamise tõttu kumulatiivne mõju

põhjaveetasemele.

Tihedalt asustatud linnalises keskkonnas on mõjude kumulatiivsus oluline, mistõttu on KSH aruande

eelnevatest peatükkides läbivalt käsitletud ka kumulatiivseid mõjusid ja arvestatud piirkonnas kavandatava

arendustegevusega.

65 / 77

Tartu mnt 84c kinnistu detailplaneeringu

keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne

Kobras AS töö nr 2019-042

Objekti aadress: Harju maakond, Tallinna linn, Tartu mnt 84c

7. LEEVENDUSMEETMED JA SEIRE

Detailplaneeringu elluviimisega kaasneva negatiivse mõju leevendamiseks tuleb rakendada järgnevalt

esitatud meetmed negatiivse mõju vältimiseks ja leevendamiseks.

Pinnas, põhjavesi ja pinnavesi

• Võimalusel kasutada väljakaevatavat pinnast teistel ehitusobjektidel täitepinnasena.

• Võimaliku reostusohu vältimiseks tuleb järgnevas etapis (projekteerimisel) viia planeeringualal läbi

reostusuuring.

• Ehitustöödel tuleb reostusohtu minimeerimiseks kemikaalide ladustamisel ja kasutamisel järgida

seadusandlusest tulenevaid nõudeid ja tavapäraseid ohutusnõudeid.

• Üldiselt on piirkonna lubjakivid vähese veesisaldusega, kuid on oht, et mõni lubjakivi lõhe võib toituda

Ülemiste järvest infiltreeruvast veest. Juhul kui kaevisega avatakse mõni veerikas lõhe, tuleb see

väljapumbatava vee koguse vähendamiseks sulgeda.

• Maa-aluste korruste ehitamisel süvendisse kogunev vesi tuleb välja pumbata ja juhtida

sademeveekanalisatsiooni. Väljapumbatava vee ärajuhtimiseks tuleb täpsem lahendus välja töötada

ehitusprojektis ja see AKTSIASELTSIGA TALLINNA VESI kooskõlastada.

• Sademeveekanalisatsiooni ülekoormuse vältimiseks tuleb detailplaneeringuga soodustada hoonete

arhitektuurses lahenduses katusehaljastuse kasutamist ning katustelt ja linnaväljakult koguneva

sademevee immutamist haljasaladel.

• Nii vertikaalplaneerimise ja sademevee ärajuhtimise lahendus kui ka veereservuaaride asukoht ja

suurus tuleb täpsustada ehitusprojektis. Sademeveesüsteemi projekteerimisel tuleb arvestada

AKTSIASELTSI TALLINNA VESI esitatud tingimustega.

Elustik ja bioloogiline mitmekesisus

• Planeeringuala dendroloogilise ja looduskaitselise inventuuri soovituste kohaselt võiks planeeringualal

hoonetest vabaks jäävale alale praeguse haljastuse asendamiseks istutada mõned suurema- ja

väiksemakasvulised puud. Lisaks lehtpuudele võiks istutada ka dekoratiivseid okaspuid ning istutada

ka põõsaid, näiteks põõsakujulisi okaspuid ja õitsvaid põõsaid.

• Mõju lindudele sõltub hoone arhitektuursest lahendusest, mistõttu tuleb detailplaneeringus ette näha

linnusõbralike lahenduste kasutamine. Hoone arhitektuurses lahenduses tuleb vältida suuri

peegeldavaid või läbipaistvaid vertikaalseid klaaspindu, mis võivad põhjustada lindude hukkumist,

ning kavandada meetmeid klaaspindade lindudele nähtavaks ja ohutuks muutmiseks.

Detailplaneeringus tuleb anda ka suunised valgusreostuse vähendamise vajadusega arvestamiseks

projekteerimisel.

Inimese heaolu ja tervis

• Ehitustöödega seotud transpordi võimaldamiseks ja tavaliikluse häirimise vähendamiseks on oluline

välja töötada läbimõeldud liiklusskeem ja vältida ehitustehnika liikumist tipptundidel.

66 / 77

Tartu mnt 84c kinnistu detailplaneeringu

keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne

Kobras AS töö nr 2019-042

Objekti aadress: Harju maakond, Tallinna linn, Tartu mnt 84c

• Pallasti tänava pikenduse ristmik tuleb rajada ühe kvartalisse siseneva sõiduraja ja kahe väljuva

sõidurajaga.

• Detailplaneeringu koostamisel tuleb arvestada liiklusohutuse eksperthinnangus välja toodud aspekte

ning kavandatava tegevuse elluviimisel tuleb rakendada väljapakutud meetmeid liiklusohutuse

tagamiseks.

• Linnaväljaku lahenduse edasisel kavandamisel tuleb näha ette meetmeid, mis kavandatava

linnaväljaku juurdepääsu alal müra levikut linnaväljakule vähendaksid. Istumiskohad ja muud

linnaväljaku elemendid ning ettevõtlustegevus (nagu välikohvikud vmt), millega kaasneb inimeste

pikemaajaline viibimine alal, tuleks kavandada linnaväljaku juurdepääsu juurest kaugemale, kus on

müratase madalam.

• Ehituslike lahendustega on võimalik tagada eluruumide ja majutusasutuse ruumide nõuetekohased

tingimused, kuid tuleb järgida põhimõtet, et hoonete madalamatele korrustele nähakse ette äripinnad

ja kõrgematele korrustele eluruumid, ning ettevaatusprintsiibist lähtudes tuleks kõrgema

müratasemega hooneosades Tartu mnt ja Pallasti tänava pikenduse ristmiku ääres eelistada

äripindasid.

• Detailplaneeringus tuleb juhtida tähelepanu, et projekteerimisel tuleb eluruumid ette näha asukohta,

kus insolatsiooni kestuse nõuded on täidetud.

• Detailplaneeringuga kavandatakse eeldatavalt kõrgendatud radooniriskiga maa-alal hoonestust äri- ja

eluruumidega, kus viibivad inimesed pikema aja jooksul, seega on asjakohane näha projekteerimise

käigus ette radoonitaseme mõõtmised, et selgitada välja tõrjemeetmete rakendamise vajadus ja

sobivad meetmed.

• Detailplaneeringu koostamisel tuleb arvestada vajadusega vältida soojussaarte tekkimist ning

määrata suunised hoonestuse fassaadimaterjalide ja värvitoonide valiku, linnaväljaku ja teeäärse

haljastuse ning haljastatud terrasside ja katusehaljastuse kavandamise osas.

• Hoones elavate, seal töötavate ja teenuseid kasutavate inimeste tervise ja heaolu seisukohalt on

oluline ka hea sisekliima, mille tagamiseks on tähtis hea isolatsioon ja jahutussüsteemide olemasolu.

• Tartu mnt 84c ja 84b vahelisel linnaväljaku juurdepääsul tuleb ette näha tuult vähendav haljastus.

Detailplaneeringus on asjakohane juhtida tähelepanu tuulekoridori tekkimisele ning arvestada

leevendavate meetmete rakendamise vajadusega ala arendamise hilisemas etapis. Hoonete

projekteerimisel tuleks tuulekoridoride tekkimist uuesti analüüsida, et ajakohase info põhjal

leevendavate meetmete vajadust hinnata ja sobivad meetmed valida. Ennetavalt on riskide

maandamiseks soovitatav anda suunised tuuletingimusi parandavate arhitektuursete lahenduste

kavandamiseks (näiteks määrata detailplaneeringuga tingimuseks kaarjate servade kasutamine) ja

ala haljastamiseks (näiteks tuult vähendava haljastuse kavandamine linnaväljaku juurdepääsul)

projekteerimisel.

67 / 77

Tartu mnt 84c kinnistu detailplaneeringu

keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne

Kobras AS töö nr 2019-042

Objekti aadress: Harju maakond, Tallinna linn, Tartu mnt 84c

• Detailplaneeringu koostamisel tuleb koostöös TLPA muinsuskaitse osakonnaga välja töötada,

muinsuskaitse eritingimused, mis tagavad Tselluloosi- ja paberivabriku paekivimüüri väärtuste

säilimise.

KSH läbiviimise raames ei selgunud vajadust seiretegevuste määratlemiseks.

68 / 77

Tartu mnt 84c kinnistu detailplaneeringu

keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne

Kobras AS töö nr 2019-042

Objekti aadress: Harju maakond, Tallinna linn, Tartu mnt 84c

8. AVALIKUSTAMINE JA KAASAMINE

8.1 KSH programmi seisukohtade küsimine ja avalikustamine

KeHJS § 36 lg 3 põhjal peab enne KeHJS § 37 kohast KSH programmi avalikustamist küsima programmi sisu

osas seisukohta Keskkonnaametilt ja kõigilt teistelt asutustelt, keda strateegilise planeerimisdokumendi

rakendamisega eeldatavalt kaasnev keskkonnamõju tõenäoliselt puudutab.

Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalamet esitas 24.10.2019 kirjaga nr 10-11/2457-2 KSH programmi sisu osas

seisukoha küsimiseks KSH programmi eelnõu järgmistele asutustele: Keskkonnaamet, Terviseamet,

Muinsuskaitseamet, Lennuamet, Tallinna Linnaplaneerimise Amet, Tallinna Transpordiamet, Tallinna

Kesklinna Valitus. Seisukoha KSH programmi sisu osas esitasid Keskkonnaamet, Terviseamet, Lennuamet,

Tallinna Linnaplaneerimise Amet, Tallinna Transpordiamet, Tallinna Kesklinna Valitus ja Tallinna Keskkonna-

ja Kommunaalamet. Laekunud seisukohad ja nendega arvestamine/mittearvestamine on kajastatud KSH

programmi lisas 4. KSH programmi täiendati laekunud seisukohtade alusel.

Laiemat avalikkust kaasatakse detailplaneeringu ja KSH koostamisesse detailplaneeringu ja KSH algatamise

ajal kehtinud PlanS ja KeHJS sätestatud menetluskorra alusel.

KSH programmi avalik väljapanek toimus 11.09.2020–25.09.2020 ja avalik arutelu toimus 05.10.2020

algusega kell 16.00 Tallinna Kesklinna Valitsuse (Nunne 18) saalis.

Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalamet teavitas 10.09.2020 KSH programmi eelnõu avalikust väljapanekust

ja avalikust arutelust piirinaabreid ja järgmisi asutusi (kiri nr 10-11/5256-3): Keskkonnaameti Põhja regioon,

Terviseameti Põhja regioon, Eesti Keskkonnaühenduste Koda, Tallinna Linnaplaneerimise Amet, Tallinna

Transpordiamet, Tallinna Kesklinna Valitsus, Muinsuskaitseamet ja Lennuamet.

KSH programmi avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu toimumise kohta avaldas Tallinna Keskkonna- ja

Kommunaalamet teadaande 10.09.2020 ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded, 11.09.2020 ajalehes

Eesti Päevaleht ning 10.09.2020 ilmus vastav teade Tallinna Linnavalitsuse veebilehel. KSH programmi

eelnõuga oli võimalik tutvuda ajavahemikul 11.–25.09.2020 veebilehel https://www.tallinn.ee/keskkond/ ja

Tallinna Kesklinna Valitsuses (Nunne 18, hoovimaja tuba nr 32). Detailplaneeringu materjalidega sai tutvuda

Tallinna planeeringute registri veebilehel.

Avaliku väljapaneku käigus laekus kirjalik ettepanek RISTAL KEBA PARTNERID Advokaadibüroolt, kelle

kliendiks on Ilona Garder, kelle omandisse kuulub Tartu mnt 84 asuv kinnistu (kü tunnus 78401:116:0080)

ning koos Aktsiaseltsiga Eesti Mereagentuur kaasomandisse Tartu mnt 84d asuv kinnistu (kü tunnus

78401:116:0220). Laekunud ettepanek ja vastuskiri sellele on esitatud KSH programmi lisas 5. Ettepanek

käsitles KSH raames tehtavat insolatsioonianalüüsi ja KSH programmi peatükki 4.3 täiendati ettepanekust

tulenevalt.

KSH programmi avaliku arutelu (05.10.2020) protokoll ja osalejate nimekiri on esitatud KSH programmi lisas

6. KSH programmi täiendati avalikul arutelu tehtud ettepanekute põhjal.

Vastavalt KeHJS § 39 lg 1 esitas strateegilise planeerimisdokumendi koostaja (RAAM Arhitektid AI OÜ) pärast

KSH programmi avalikku arutelu täiendatud KSH programmi koos selle kohta esitatud ettepanekute,

vastuväidete ja küsimustega, nende arvestamise selgituste, arvestamata jätmise põhjenduste ning programmi

69 / 77

Tartu mnt 84c kinnistu detailplaneeringu

keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne

Kobras AS töö nr 2019-042

Objekti aadress: Harju maakond, Tallinna linn, Tartu mnt 84c

avaliku arutelu protokolliga KSH järelevalvajale heakskiitmiseks. KeHJS § 10 lg 2 alusel on KSH järelevalvaja

Keskkonnaamet. Keskkonnaamet teavitas 08.12.2020 kirjaga nr 6-5/20/15240-5 KSH programmi

heakskiitmisest.

KSH programm oli aluseks planeeringu põhilahenduse väljatöötamisel ja KSH aruande koostamisel.

70 / 77

Tartu mnt 84c kinnistu detailplaneeringu

keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne

Kobras AS töö nr 2019-042

Objekti aadress: Harju maakond, Tallinna linn, Tartu mnt 84c

9. RASKUSED, MIS ILMNESID KSH ARUANDE KOOSTAMISEL

Planeeringuala asub endise Tselluloositehase alal, kus on erinevate kehtestatud ning algatatud, kuid veel

kehtestamata, detailplaneeringutega nähtud ette arendustegevust, millega kaasneb asustuse tihenemine,

liiklussageduse suurenemine, mõju õhukvaliteedile ja müratasemele ning mikrokliimale. Menetluses olevate

detailplaneeringute korral on tegemist veel muutuva planeeringulahendusega ning ka kehtestatud

planeeringute korral ei ole kavandatu realiseerimine kindel. Tiheda kvartali kavandamisel oleks otstarbekas

mõjude hindamisel kvartalit kompleksselt käsitleda ning arvestada kogu arendustegevusega ka leevendavate

meetmete väljatöötamisel. Kuna kavandatavad tegevused on erinevas planeerimise etapis, siis on piirkonna

ühtne käsitlemine keeruline. Veel muutuvate planeeringlahenduste korral võib muutuda avalduva mõju

iseloom ja intensiivsus, seega võivad ümbruses kavandatavatest tegevustest tulenevad mõju olla KSH raames

mõnevõrra üle- või alahinnatud. Kuna muutuvate planeeringlahenduste põhjal tingimuste seadmine võib piirata

KSH käsitletavat kavandatavat tegevust ebamõistlikult, siis on KSH aruandes kohati juhitud tähelepanu

järgnevates planeerimise etappides teemade käsitlemise vajadusele.

71 / 77

Tartu mnt 84c kinnistu detailplaneeringu

keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne

Kobras AS töö nr 2019-042

Objekti aadress: Harju maakond, Tallinna linn, Tartu mnt 84c

10. KOKKUVÕTE

Tallinna Linnavalitsuse 01.04.2015 korraldusega nr 493-k algatatud keskkonnamõju strateegilise hindamise

(edaspidi KSH) objektiks on Tallinnas asuva Tartu mnt 84c kinnistu detailplaneering.

Detailplaneeringu menetlus toimub vastavalt detailplaneeringu koostamise ja KSH algatamise otsuse

tegemise ajal (01.04.2015) kehtinud planeerimisseadusele35 (edaspidi PlanS) (vastu võetud 13.11.2002,

redaktsiooni kehtivusaeg: 23.03.2014–30.06.2015) ning KSH-le rakendub sellel ajal kehtinud keskkonnamõju

hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse36 (edaspidi KeHJS) redaktsioon (redaktsiooni kehtivusaeg:

23.03.2014–30.06.2015).

Kavandatav tegevus

Detailplaneeringuga määratakse Tartu mnt 84c katastriüksuse (kü tunnus 78401:116:0210) sihtotstarbeks

vähemalt 40% ulatuses ärimaa ja kuni 60% ulatuses elamumaa. Detailplaneeringuga kavandatakse Tartu

maantee äärde kaks kuni 14 maapealse korrusega ja kahe maa-aluse korrusega hoonet (kõrgus kuni

83 m abs). Kolmas kõrgem hoone, kuni 12 maapealse korrusega ja kahe maa-aluse korrusega (kõrgus

78 m abs), on kavandatud Tartu mnt 84c katastriüksuse lõunanurka uue kvartalisisese tänava (Pallasti tänava

pikendus) äärde. Kõrgemate hoonestuse osade vahele jäävad madalamad kuni viie maapealse ja kahe maa-

aluse korrusega hoonestuse osad. Hoonete ümber on kavandatud linnaväljak, haljastus ja kergliiklusteed.

Hoonete madalamatele korrustele on ette nähtud mitteeluruumid (büroo-, teenindus- või kaubanduspinnad) ja

kõrgematele korrustele eluruumid. Juurdepääs alale on planeeritud Tartu mnt 84c ja Tartu mnt 86

katastriüksuste vaheliselt Tartu mnt 80t transpordimaa sihtotstarbega katastriüksuselt (kü tunnus

78401:116:0770), kuhu on kavandatud uus linnatänav (Pallasti tänava pikendus). Pikemaajaline parkimine on

lahendatud maa-alustel korrustel, millele on juurdepääs kavandatud uue linnatänava kaudu. Tartu maantee

äärde on kavandatud taksode/busside peatumistasku.

Detailplaneeringu seos muude strateegiliste planeerimisdokumentidega

Detailplaneeringuga kavandatud tegevus toetab alal kehtiva Tallinna üldplaneeringu (2001) eesmärke,

seda tühjana seisva endise tööstusala kasutusele võtmisega. Detailplaneeringu koostamisel tuleb

arvestada vanalinna vaadeldavuse ja endise Tselluloositehase muinsuskaitselise väärtuse säilitamise

vajadusega. Lisaks tuleb pöörata tähelepanu üldplaneeringus välja toodud autoliiklusest tingitud õhusaaste ja

müra probleemile. Detailplaneeringuga kavandatavate hoonete funktsioon ja maht on kooskõlas

teemaplaneeringu „Kõrghoonete paiknemine Tallinnas“ (2009) tingimustega. Planeeringuala ümbruses

kavandatakse mitmete ärihoonete ja segafunktsiooniga hoonete (äri- ja elamuhoonete) rajamist. Mitmel juhul

on tegemist kehtestamata ja ühel juhul ka algatamata detailplaneeringuga. Tartu mnt 84c kinnistu

detailplaneeringu puhul tuleb eelkõige arvestada piirkonnas kehtestatud detailplaneeringutega,

piirkonna üldiste arengusuundadega ja kvartali ühtseks arenguks vajalike tegevustega.

Alternatiivsed arengustsenaariumid

35 Planeerimisseadus, vastu võetud 13.11.2002 (redaktsiooni kehtivusaeg: 23.03.2014–30.06.2015). 36 Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus1, vastu võetud 22.02.2005 (redaktsiooni kehtivusaeg: 23.03.2014–30.06.2015).

72 / 77

Tartu mnt 84c kinnistu detailplaneeringu

keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne

Kobras AS töö nr 2019-042

Objekti aadress: Harju maakond, Tallinna linn, Tartu mnt 84c

Kõrgema taseme strateegiliste planeerimisdokumentide ja detailplaneeringu koostamise algatamisel

sõnastatud eesmärgiga on ala kasutuse iseloom konkreetselt määratud ning alternatiivseid

arengustsenaariume selles osas ei ole. Null-alternatiiv ja väiksema hoonestusmahu kavandamine ei toetaks

linnalise keskkonna toimimist ja arendamist. Reaalseid alternatiivseid arengustsenaariumeid detailplaneeringu

koostamise ja KSH läbiviimise käigus ei selgunud.

Detailplaneeringu elluviimisel eeldatavalt kaasneva keskkonnamõju

KSH aruandes käsitleti kavandatava tegevusega kaasnevaid mõjusid (vt peatükk 6) ning määratleti meetmed

negatiivsete mõjude vältimiseks ja leevendamiseks (vt peatükk 7).

Kokkuvõtlikult on tähtsamateks teemadeks mõju pinnasele ning põhja- ja pinnaveele (näiteks seoses maa-

aluste korruste ehitamisel süvendist väljapumbatava vee ja sademevee ärajuhtimisega), mõju elustikule

(eelkõige klaaspindade mõju lindudele), mõju liiklusolukorrale (eelkõige seoses taksode/busside

peatumistaskuga), mõju inimeste tervisele ja heaolule (eelkõige seoses liiklusmüra mõjuga) ning mõju

muinsuskaitsealusele paekivi müürile.

KSH aruandes pakutud leevendusmeetmete rakendamisel on võimalik leevendada kavandatava

tegevusega eeldatavalt kaasnevat negatiivset mõju ja vältida olulise keskkonnamõju esinemist.

KSH raames käsitleti detailplaneeringulahendusele lisaks kahte alternatiivset linnaehituslikku lahendust

(Tallinna Linnaplaneerimise Ameti 21.11.2019 kirjas nr 3-2/18/373-22 väljapakutud lahendused). KSH hinnati

erinevate mõjuvaldkondade lõikes alternatiivsete linnaehituslike lahenduste korral esinevat mõju, kuid

valdavalt on erinevate lahenduste korral kavandatava tegevusega kaasnev mõju samaväärne või lähedane.

Peatükis 6.3 käsitleti erinevate lahenduste mõju linnaruumile. Arvestades sobivust Tartu maantee

olemasoleva ja planeeritud hoonestusega, Tartu mnt 84c kinnistule kavandatavate hoonete

funktsionaalsust ja hooneid ümbritseva ala kasutamise võimalusi hinnati detailplaneeringulahendust

linnaruumi jaoks sobivamaks kui käsitletud alternatiivseid linnaehituslikke lahendusi.

73 / 77

Tartu mnt 84c kinnistu detailplaneeringu

keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne

Kobras AS töö nr 2019-042

Objekti aadress: Harju maakond, Tallinna linn, Tartu mnt 84c

11. KASUTATUD MATERJALID

Õigusaktid, eeskirjad, arengukavad jmt:

• Atmosfääriõhu kaitse seadus, vastu võetud 15.06.2016.

• Ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seadus, vastu võetud 18.02.2015.

• Haldusmenetluse seadus, vastu võetud 06.06.2001.

• „Haljastuse inventeerimise kord”, Tallinna Linnavalitsuse 10.06.2020 määrus nr 15.

• „Hoone ruumiõhu radoonisisalduse ja hoone tarindi ehitusmaterjalidest siseruumidesse emiteeritavast

gammakiirgusest saadava efektiivdoosi viitetase“, ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 28.02.2019

määrus nr 19.

• Kemikaaliseadus1, vastu võetud 29.10.2015.

• Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus1, vastu võetud 22.02.2005

(redaktsiooni kehtivusaeg: 23.03.2014-30.06.2015).

• Muinsuskaitseseadus, vastu võetud 20.02.2019.

• „Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme

mõõtmise meetodid”, sotsiaalministri 04.03.2002 määrus nr 42.

• „Ohtlike ainete sisalduse piirväärtused pinnases”, keskkonnaministri 11.08.2010 määrus nr 38

(kehtetu alates 01.10.2019).

• „Ohtlike ainete sisalduse piirväärtused pinnases”, keskkonnaministri 28.06.2019 määrus nr 26.

• Planeerimisseadus, vastu võetud 13.11.2002 (redaktsiooni kehtivusaeg: 23.03.2014-30.06.2015).

• „Puittaimestiku ja haljastuse inventeerimise kord“, Tallinna Linnavalitsuse 03.05.2006 määrus nr 34

(kehtis kuni 19.06.2020).

• „Riigikaitselise ehitise töövõime kriteeriumid, piirangute ruumiline ulatus ja andmed riigikaitselise

ehitise töövõimet mõjutavate ehitiste kohta”, kaitseministri 26.06.2015 määrus nr 16.

• „Tallinna vanalinna muinsuskaitseala põhimäärus“, Vabariigi Valitsuse 20.05.2003 määrus nr 155.

• „Tervisekaitsenõuded koolidele”, Vabariigi Valitsuse 30.05.2013 määrus nr 84.

• „Tervisekaitsenõuded koolieelse lasteasutuse maa-alale, hoonetele, ruumidele, sisustusele,

sisekliimale ja korrashoiule”, Vabariigi Valitsuse 06.10.2011 määrus nr 131.

• „Tööruumide õhu radoonisisalduse viitetase, õhu radoonisisalduse mõõtmise kord ja tööandja

kohustused kõrgendatud radooniriskiga töökohtadele“, keskkonnaministri 30.07.2018 määruse nr 28.

• „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“,

keskkonnaministri 16.12.2016 määrus nr 71.

• „Õhukvaliteedi piir- ja sihtväärtused, õhukvaliteedi muud piirnormid ning õhukvaliteedi hindamispiirid“,

keskkonnaministri 27.12.2016 määrus nr 75.

74 / 77

Tartu mnt 84c kinnistu detailplaneeringu

keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne

Kobras AS töö nr 2019-042

Objekti aadress: Harju maakond, Tallinna linn, Tartu mnt 84c

Strateegilised planeerimisdokumendid jmt:

• Eesti kliimamuutustega kohanemise arengukavas aastani 2030, Vabariigi Valitsuse poolt vastu võetud

02.03.2017.

• Harju maakonnaplaneering 2030+, kehtestatud Rahandusministeeriumi 09.04.2018 käskkirjaga nr

1.1-4/78.

• „Kõrghoonete paiknemine Tallinnas“ (teemaplaneering), kehtestatud Tallinna Linnavolikogu

16.04.2009 otsusega nr 77.

• Masina tn, Tartu mnt ja Tallinn-Tapa raudtee vahelise kvartali detailplaneering, kehtestatud Tallinna

Linnavolikogu 28.06.1995 otsusega nr 95.

• Masina tn, Tartu mnt ja Tallinn-Tapa raudtee vahelise kvartali detailplaneering (korrektuur),

kehtestatud Tallinna Linnavolikogu 07.10.1999 otsusega nr 231.

• „Tallinna Kesklinna miljööväärtuslike hoonestusalade piiride ning kaitse- ja kasutamistingimuste

määramine” (teemaplaneering), kehtestatud Tallinna Linnavolikogu 16.04.2009 otsusega nr 78.

• Tallinna riskianalüüs 2016, kinnitatud Tallinna linnapea 03.01.2017 käskkirjaga nr LSB-28/2.

• Tallinna sademevee strateegia aastani 2030, kinnitatud Tallinna Linnavolikogu 19.06.2012 määrusega

nr 8.

• Tallinna üldplaneering, kehtestatud Tallinna Linnavolikogu 11.01.2001 määrusega nr 3.

• Tartu mnt 84b kinnistu detailplaneering, kehtestatud Tallinna Linnavalitsus 05.06.2019 korraldusega

nr 768.

• Tartu mnt 87d kinnistu detailplaneering, kehtestatud Tallinna Linnavalitsus 12.02.2020 korraldusega

nr 171.

Andmebaasid:

• EELIS (Eesti Looduse Infosüsteem-Keskkonnaregister) : Keskkonnaagentuur (viimati vaadatud

09.07.2020).

• Ehitisregister, https://ehr.ee/ (viimati vaadatud 04.05.2021).

• Kultuurimälestiste register, https://register.muinas.ee/ (viimati vaadatud 09.07.2020).

• Maa-ameti fotoladu, https://fotoladu.maaamet.ee/ (viimati vaadatud 10.07.2020).

• Maa-ameti Geoportaal, https://xgis.maaamet.ee/maps (viimati vaadatud 10.07.2020).

• Tallinna planeeringute register (TPR), https://tpr.tallinn.ee/ (viimati vaadatud 13.01.2020).

Muud allikad:

• Ak, M. K. & Ozdede, S., 2016. Urban landscape design and planning related to wind effects. Oxidation

Communications 39(1):699-710.

75 / 77

Tartu mnt 84c kinnistu detailplaneeringu

keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne

Kobras AS töö nr 2019-042

Objekti aadress: Harju maakond, Tallinna linn, Tartu mnt 84c

• Akukon OY Eesti filiaal, 2014. Tartu mnt 84c kinnistu detailplaneering, Tallinn. Liiklusmürast

põhjustatud müratasemete hindamine (töö nr 144190-1).

• AS Maves, 2018. Jääkreostusobjektide seirevõrgu inventuur ja veekvaliteedi hindamine (töö nr

16164).

• Building numerics OÜ, 2020. Tartu maantee 84c (Tallinna linn) aadressile kavandatava hoonestuse

mõju analüüs Tartu maantee 84 (Fahle maja) eluruumide insolatsiooniolukorrale.

• City of London Corporation, 2019. Wind microclimate guidelines for developments in the City of

London.

• Eesti Geoloogiateenistus, https://gis.egt.ee/portal/home/ (viimati vaadatud 25.01.2021).

• Eesti Keskkonnauuringute Keskus OÜ (EKUK), 2010. Tallinna linnastu välisõhu kvaliteedi

parendamise tegevuskava.

• Eesti Keskkonnauuringute Keskus OÜ (EKUK), 2013. Osakeste keemilise koostise ja saasteallikate

osakaalu hindamine Tallinnas.

• Eesti Keskkonnauuringute Keskus OÜ (EKUK), 2014. Välisõhu seire linnades. Õhusaaste kauglevi

seire ja uuringud 2013. aastal.

• Eesti Keskkonnauuringute Keskus OÜ (EKUK), 2020. Tartu mnt 84c välisõhu kvaliteedi hinnang.

• Eesti Standardikeskus. EVS 840:2017 „Juhised radoonikaitse meetmete kasutamiseks uutes ja

olemasolevates hoonetes”, https://www.evs.ee/et/evs-840-2017 (viimati vaadatud 27.09.2020).

• E-Konsult OÜ, 2005. Kõrghoonete rajamisega kaasneda võivad negatiivsed mõjud.

• ELLE OÜ, 2016–2017. Tallinna linna välisõhu strateegilise mürakaardi ajakohastamine.

• Fahle Park veebileht (Galerii), https://fahle.ee/et/galerii/eksterjoor (viimati vaadatud 15.01.2021).

• IPT Projektijuhtimine OÜ, 2013. Tartu mnt 86b, Tallinn, Kesklinna linnaosa. Hüdrogeoloogiline

ülevaade. Täiendatud IPT Projektijuhtimine OÜ 12.10.2017 kirjaga nr 1-1034.

• IPT Projektijuhtimine OÜ, 2015. Tartu mnt 84b, Tallinn, Kesklinna linnaosa. Hüdrogeoloogiline

ülevaade.

• Kajaja Acoustics OÜ, 2020. Detailplaneering Tartu mnt 84C, Tallinn liiklusmürauuring (töö nr 19364-

01.2).

• KOKO arhitektid veebileht (Fahle maja), http://www.koko.ee/et/project/59-fahle-house-celluloze-and-

paper-factory-reconstruction-tallinn (viimati vaadatud 06.05.2021).

• K-Projekt Aktsiaselts, 2018. Tallinnas Zelluloosi arenduse liiklusuuring (töö nr 18156).

• Maves OÜ, 2020. Tartu mnt 84c hüdrogeoloogiline ekspertarvamus (töö nr 20011).

• Nerman, R., 2006. Seletuskiri Tallinna omaaegsete vooluveekogude lokaliseerimise töö juurde.

• Ornilux veebileht, www.ornilux.com (viimati vaadatud 20.05.2021).

76 / 77

Tartu mnt 84c kinnistu detailplaneeringu

keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne

Kobras AS töö nr 2019-042

Objekti aadress: Harju maakond, Tallinna linn, Tartu mnt 84c

• OÜ Adepte Ekspert, 2015. Tartu mnt 84b detailplaneeringuala keskkonnaseisundi hinnang.

• OÜ Alkranel, 2012-2020. Põhja-Tallinna linnaosa üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline

hindamine (aruande eelnõu seisuga 22.12.2020). Lisa 6. Natura asjakohane hindamine (ornitoloog

Mati Kose).

• OÜ Ars Projekt, 2006. Teemaplaneeringu "Kõrghoonete paiknemine Tallinnas" visualiseerimine.

• OÜ EENSALU & PIHEL, 2021. Muinsuskaitse eritingimused Tselluloosi- ja paberivabriku paekivimüüri

reg nr. 8631 restaureerimisele kinnistu Tartu mnt 84c detailplaneeringu jaoks (eelnõu 01.04.2021

seisuga).

• OÜ Hendrikson & Ko, 2016. Tallinnas Lennuki tn, Liivalaia tn, A. Lauteri tn ja Maakri tn vahelise kvartali

detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne. Lisa 7. Tuulekoridoride hinnang.

• Paal, J. 1999. Eesti taimkatte kasvukohatüüpide klassifikatsioon. Tartu.

• Petersell, V., Karimov, M., Täht-Kok, K., Shtokalenko, M., Nirgi, S., Saarik, K. & Milvek, H., 2017. Eesti

pinnase radooniriski ja looduskiirguse atlas.

• Peterson, K., Kutsar, R., Metspalu, P., Vahtrus, S. & Kalle, H. 2017. Keskkonnamõju strateegilise

hindamise käsiraamat.

• Salim, M. H., Schlünzen, H., Grawe, D., 2015. Including trees in the numerical simulations of the wind

flow in urban areas: Should we care? Journal of Wind Engineering and Industrial Aerodynamics, Vol.

144, 84-95. DOI: 10.1016/j.jweia.2015.05.004.

• Tallinna linna veebileht (Tallinna rohealad), https://www.tallinn.ee/est/ehitus/Tallinna-rohealad (viimati

vaadatud 04.05.2021).

• Tallinna linna veebileht (Tallinna tänavate liiklussagedused), https://www.tallinn.ee/est/Tallinna-

tanavate-liiklussagedused (viimati vaadatud 06.05.2021).

• Tartu Ülikool (TÜ), Eesti Maaülikooli (EMÜ), Sisekaitseakadeemia & Norra Linna- ja

regionaaluuringute Instituut, 2015. Kliimamuutuste mõjude hindamine ja kohanemismeetmete

väljatöötamine planeeringute, maakasutuse, inimtervise ja päästevõimekuse teemas (KATI).

• Uustal, M., Kuldna, P. & Peterson, K., 2010. Elurikas linn. Linnaelustiku käsiraamat. SEI Tallinn

väljaanne nr 15.

77 / 77

Tartu mnt 84c kinnistu detailplaneeringu

keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne

Kobras AS töö nr 2019-042

Objekti aadress: Harju maakond, Tallinna linn, Tartu mnt 84c

12. LISAD

Lisa 1. Tartu mnt 84c detailplaneeringu eskiislahendus

Lisa 2. Tartu mnt 84c detailplaneeringu põhijoonis (21.08.2021)

Lisa 3. Alternatiivsed linnaehituslikud lahendused

Lisa 4. Tartu mnt 84c hüdrogeoloogiline ekspertarvamus

Lisa 5. Tartu mnt 84c planeeringuala dendroloogiline ja looduskaitseline inventuur

Lisa 6. Tartu mnt 84c välisõhu kvaliteedi hinnang

Lisa 7. Tartu mnt 84c liiklusmürast põhjustatud müratasemete hindamine (Akukon OY)

Lisa 8. Tartu mnt 84c liiklusmüra hinnang (Kajaja Acoustics OÜ)

Lisa 9. Tartu mnt 84c kinnistule mahasõidu liiklusohutuse eksperthinnang

Lisa 10. Tartu mnt 84c kavandatava hoonestuse mõju analüüs Tartu mnt 84 eluruumide

insolatsiooniolukorrale

Kiri_10-10_20_-0_25102021_131153.rtf

Mündi 2

15197 Tallinn+372 645 7191

[email protected]Rg-kood

75014913tallinn.ee

Keskkonnaamet

Terviseamet

Transpordiamet

Päästeamet

Muinsuskaitseamet

Politsei- ja Piirivalveamet

Tallinna Linnaplaneerimise Amet

Tallinna Transpordiamet

Tallinna Kesklinna Valitsus

Eesti Keskkonnaühenduste Koda

28.10.2021 nr 10-10/20/6843 - 3

Teade seoses Tallinnas Tartu mnt 84c kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu avalikustamisega

Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalamet ja Tallinna Kesklinna Valitsus teatavad Tallinnas Tartu mnt 84c kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) aruande eelnõu avalikust väljapanekust ja avalikust arutelust.

KSH aruande eelnõuga on võimalik tutvuda ajavahemikul 15.11.2021 kuni 14.12.2021 veebilehel https://www.tallinn.ee/est/keskkond/Trtu-mnt-84 ning Tallinna Kesklinna Valitsuses (Nunne 18, hoovimaja tuba nr 32, tel. 645 7200, [email protected]).

Tartu mnt 84c kinnistu detailplaneeringu KSH aruande eelnõu avaliku väljapaneku tulemusi tutvustav avalik arutelu toimub 16. detsembril 2021 Tallinna Kesklinna Valitsuse saalis (Nunne tn 18) algusega kell 14.00, kuhu tuleb eelnevalt registreerida. Osalemine on võimalik ka Teamsi vahendusel.

Detailplaneeringu materjalidega saab tutvuda Tallinna planeeringute registris aadressil https://tpr.tallinn.ee/DetailPlanning/Details/DP040040.

Ettepanekuid, vastuväiteid ja küsimusi KSH aruande eelnõu kohta saab esitada avaliku väljapaneku jooksul kirjalikult Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalametile aadressil Harju tn 13, 10130 Tallinn või e-posti aadressil [email protected].

Detailplaneeringu koostamise eesmärk on määrata ala sihtotstarbeks äri- ja elamumaa ning ehitusõigus kuni 14-korruseliste (kuni 50 meetri kõrguste) eluruumidega ärihoonete ehitamiseks ja maakasutuse tingimused. Detailplaneeringu elluviimisega ei kaasne riigipiiriülest mõju.

KSH eesmärgiks on tuvastada detailplaneeringu elluviimisega kaasnevad olulised keskkonnamõjud, selgitada välja alternatiivsed võimalused ning leida sobivad meetmed ebasoovitava mõju leevendamiseks.

Detailplaneeringu koostamise korraldaja on Tallinna Linnaplaneerimise Amet, KSH aruande koostaja on AS KOBRAS (kontaktisik Noeela Kulm, tel 730 0316, [email protected]) ning detailplaneeringu kehtestab Tallinna Linnavolikogu. KSH koostamise korraldaja on Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalamet (kontaktisik Karin Lindroos, tel 640 4767, e-post [email protected])

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Ain Valdmann

ameti juhataja

Lisa:Tartu mnt 84c kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne. Eelnõu avalikule väljapanekule. August 2021.

Koopia: Tradeunion OÜ

TIMO Houses OÜ

Fausto Capital OÜ

Circle K Eesti AS

Ilona Garder

Avo Ülpre

Aktsiaselts Kinnisvara Info

Aktsiaselts Eesti Mereagentuur

Ristal Keba Partnerid Advokaadibüroo

Karin Lindroos

Tel 6404767 [email protected]

E-kiri.pdf

Saatja: Anne Vesinurm <[email protected]>

Saadetud: 28.10.2021 15:19

Adressaat: Anne Vesinurm <[email protected]>

Teema: FW: Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalamet, Keskkonnahoiu

korraldamine, Maris Sagar, Kiri, 28.10.2021, Tar ...

Manused: 10-10_20_6843-3_28102021_162576.asice

-----Original Message-----

From: Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalamet Postipoiss

<[email protected]>

Sent: Thursday, October 28, 2021 1:03 PM

To: [email protected]; [email protected]; [email protected];

[email protected]; [email protected]; [email protected];

[email protected]

Subject: Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalamet, Keskkonnahoiu

korraldamine,

Maris Sagar, Kiri, 28.10.2021, Tar ...

Asutus: Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalamet

Osakond: Keskkonnahoiu korraldamine

Saatja: Sagar, Maris

Dokumendi liik: Kiri

Reg. kpv.: 28.10.2021

Reg. nr.: 10-10/20/6843-3

Pealkiri: Tartu mnt 84c kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju

strateegilise hindamise aruande avalikustamine

Seosed

Nimi	K.p.	Δ	Viit	Tüüp	Org	Osapooled
Lõppdokument	05.05.2026	2	7.2-3/26/1025-3	Valjaminev kiri	transpordiamet	Tallinna Kesklinna Valitsus
Tallinna Tartu mnt 84c kinnistu detailplaneeringu ning keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande avalik väljapanek ja arutelu	08.04.2026	29	7.2-3/26/1025-2	Sissetulev kiri	transpordiamet	Tallinna Kesklinna Valitsus
Vastuskiri Tartu mnt 84c kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande avalikul väljapanekul esitatud seisukohtadele ja ettepanekutele	17.01.2022	1571	7.2-3/22/1025-1	Sissetulev kiri	transpordiamet	Raam Arhitektid AI OÜ
Tallinn Tartu mnt 84c kinnistu detailplaneering	02.11.2021	1647	7.1-2/21/20491-3	Valjaminev kiri	transpordiamet	Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalamet
Kiri	24.08.2021	1717	7.1-2/21/20491-1	Sissetulev kiri	transpordiamet	A. L.

Tallinn Tartu mnt 84c kinnistu detailplaneering

Failid

Digiallkirjad

Seosed