Pikaajalise hoolduse kättesaadavuse ja kvaliteedi parandamine

MINISTRI KÄSKKIRI

03.05.2023 nr 81

Pikaajalise hoolduse kättesaadavuse ja kvaliteedi parandamine Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse § 10 lõigete 2 ja 4 alusel: 1. Kinnitan toetuse andmise tingimused „Pikaajalise hoolduse kättesaadavuse ja kvaliteedi

parandamine“ koos lisadega (lisatud).

2. Rakendan käskkirja alates 01.01.2023. (allkirjastatud digitaalselt) Signe Riisalo sotsiaalkaitseminister

Sotsiaalkaitseministri 03.05.2023 a käskkirjaga nr 81

kinnitatud toetuse andmise tingimused „Pikaajalise hoolduse kättesaadavuse ja kvaliteedi parandamine“

Lisa 1

Tegevuste detailne kirjeldus perioodil 01.01.2023–31.12.2024

Tegevus 2.1. Sotsiaalteenuste kättesaadavuse ja kvaliteedi parandamine

Alategevus 2.1.1. Teenuste kvaliteedi edendamine ja kohaliku omavalitsuse üksuste võimestamine hoolekandelise abi korraldamisel Kohalike omavalitsuste (edaspidi KOV) toetamiseks elluviidavad tegevused Sotsiaalkindlustusameti (edaspidi SKA) KOV-i nõustamistalituses jaotuvad kahe suurema tegevuse alla: nõustamistegevused ja arendustegevused. Nõustamistegevused on: KOV-ide ja teenuseosutajate strateegiline, rakenduslik ja juhtumipõhine nõustamine. Arendustegevused on: sise- ja välispraktika kogumine, sotsiaalteenuste miinimumstandardite väljatöötamine, juhendmaterjalide koostamine ja uuendamine, nõustamine sotsiaalteenuste arendamisel, poliitikakujundamise ettepanekute tegemine ja sotsiaalkaitsealase info kättesaadavaks tegemine. Kõikide valdkondade tegevuste tulemid on suunatud neljale tasandile – inimene, KOV, teenuseosutaja ja riik. Tegevus soodustab organisatsioonide koordineeritud infovahetust ja omavahelist koostööd sotsiaalhoolekandeliste abimeetmete kvaliteetsel ja ühtlasemal pakkumisel ning koondab ja avalikustab SKA kodulehel abi vajavatele inimestele ühetaolist infot nende õigustest. Sekkumiste tulemusena on KOV-id ja teenuseosutajad võimekamad ning hoolekandelise abi korraldus on üle Eesti ühetaolisem. Aastatel 2023–2024 on suurendatud tähelepanu all Kagu- Eesti piirkond. Sellest tulenevalt paranevad teenuste kvaliteet, täisealiste abivajajate juurdepääs teenustele ning abivajavate inimeste ja neid hooldavate lähedaste toimetulek, sh osalemine tööturul jms. Sotsiaalteenuste kvaliteedi parandamiseks ja sotsiaalvaldkonna töötajate kvalifikatsiooni hoidmiseks korraldatakse koolitusi, arutelusid ja erialaseminare hooldustöötajatele, tegevusjuhendajatele ja sotsiaalvaldkonna spetsialistidele. Tegevused keskenduvad muu hulgas üldhooldusteenuse reformi rakendamisele. Sotsiaalministeeriumi tellimusel valmivad SA-l Poliitikauuringute Keskus Praxis 2023. aasta alguses abi- ja toetusvajaduse hindamisvahendi analüüs ning hoolduskoormuse hindamise metoodika ja hindamisvahend. Selleks, et tagada ühtne ja kvaliteetne abi- ja toetusvajaduse hindamise tase üle Eesti ning võimestada KOV-ide töötajaid hoolekandelise abi korraldamisel, on vaja neid koolitada hindamisvahendeid kasutama ja anda neile vajaduse korral individuaalset tuge. Vajadus tõhustada ja parandada järelevalvet sotsiaalteenuste osutamise ja kvaliteedi üle toob kaasa sotsiaalteenuste järelevalve põhimõtete ja metoodika uuendamise SKA-s. Järelevalvesüsteemi tõhustamiseks luuakse ohuprognoosi mudelid sotsiaalteenustele. Ohuprognoosi mudel võimaldab välja selgitada need teenuseosutajad, kelle puhul on kõige suurem oht, et teenuse osutamisel ei järgita õiguspärasust. Aastatel 2019–2020 töötas SKA koos teenuseosutajatega välja teenuste kvaliteedi enesehindamisvahendi (EHV), mis on mudelina kasutatav vaid paberkujul ja seda ei saa

interaktiivselt kasutada. TAT raames täiendatakse EHV-d, et luua1 sellest elektrooniline vorm, mis on kõigile teenuseosutajatele kättesaadav. Teenuseosutajale annab vormi kasutamine võimaluse saada jooksvalt infot teenuste kvaliteedi ja arendusvajaduste kohta ning analüüsida ühtsel vormil teenuseid. SKA-le tekib võimalus tutvuda teenuseosutajate enesehindamisega ning see annab tervikliku vaate üle riigi pakutavate teenuste kvaliteedist. Samuti tekib SKA-le sisend järelevalvetegevuste planeerimiseks (täiendada riskimudelit, planeerida järelevalveid jm) ja teenuseosutajaid toetavate tegevuste planeerimiseks (koolitused, arendustegevused). Täiendavalt on kavandamisel üldhooldusteenuse osutajate ja osutatava teenuse kvaliteedi info kuvamine SKA kodulehel. Tabel 1

Jrk nr Tegevus Tegevuse üldajaraam (näidatakse periood, mille

jooksul nimetatud tegevust programmi ajal ellu viia

planeeritakse)

Tegevuse algus- ja lõppkuupäev

kirjeldatud perioodil 2023–2024

1 Koolitused, seminarid, infopäevad (SKA ja SoM)

2023–2027 01.01.2023– 31.12.2024

2 Sotsiaalteenuste juhendite uuendamine, miinimumstandardite väljatöötamine (SKA)

2023–2027 01.01.2023– 31.12.2024

3 Sotsiaalteenuste järelevalve põhimõtete ja metoodikate uuendamine (SKA)

2023–2027 01.01.2023– 31.12.2024

4 KOV-ide ja teenuseosutajate strateegiline, rakenduslik ja juhtumipõhine nõustamine (SKA)

2024–2027 01.01.2024– 31.12.2024

5 Hoolekandealase praktika seire, analüüs ja ettepanekute koondamine (SKA)

2024–2027 01.01.2024– 31.12.2024

6

Hoolekandealase info kättesaadavuse tagamine (SKA)

2024–2027 01.01.2024– 31.12.2024

1 Elektroonilise vormi loomist rahastatakse TAT „Sotsiaalkaitsesüsteemide ajakohastamist toetavate infosüsteemide arendused“ eelarvest.

Tabel 2

Näitaja Näitaja nimetus Sihttase tegevuska va aastal 2023

Sihttase tegevuska va aastal 2024

Sihtta se (2027)

Selgitus

Väljundnäit aja

Koolitatute arv 0 200 800

Kaasajastatud sotsiaalteenuste kvaliteedijuhiste arv

0 10 10

Valminud ohuprognoosimud elite arv

1 1 1 Üldhooldusteenu sele

Rakendatud piirkondlike arenguprogrammi de arv

0 1 1 Kagu-Eesti 11 KOVi kaasatud

Kaasajastatud sotsiaalteenuste juhendite arv

2 8 10

Uuendatud sotsiaalteenuste järelevalve põhimõtted ja metoodika

0 1 1 2024. a esimene versioon ja uuendamine toimub edaspidi jooksvalt vastavalt vajadusele

Alategevus 2.1.2. Vabatahtliku tegevuse soodustamine hoolekandes 2023. aastal analüüsitakse TAT „Tööturul osalemist toetavad hoolekandeteenused“ raames sotsiaalvaldkonnaga seotud vabatahtlike tegevusi Eestis ning tehakse otsus, milline on edaspidi korralduslik mudel vabatahtlike kaasamiseks hoolekandes. Detailsete tegevuste planeerimine toimub 2024. aasta esimeses kvartalis. Tabel 3

Jrk nr

Tegevus Tegevuse üldajaraam (näidatakse periood,

mille jooksul nimetatud tegevust programmi ajal ellu viia planeeritakse)

Tegevuse algus- ja

lõppkuupäev kirjeldatud

perioodil 2023– 2024

1 Vabatahtlike kaasamise edasiste tegevuste planeerimine lähtuvalt valminud analüüsist (SoM)

2023–2024 01.11.2023– 31.03.2024

Alategevus 2.1.3. Kuulmislangusega inimestele tõlketeenuste pakkumine Kuulmislangusega inimeste põhiprobleemiks Eestis on kommunikatsiooniraskused. Sellega kaasneb sotsiaalne isoleeritus nn kuuljate maailmast, tekivad raskused nii üld- kui ka

kutsehariduse omandamisel, tööhõives, igapäevaprobleemide lahendamisel, suhtlemisel ühiskonna ja pereliikmetega jne. Seeläbi mõjutab kuulmispuue inimese üldist toimetulekut, tema elukvaliteeti ja isiklikku arengut. Eesti viipekeel on Eesti kurtide poolt kasutatav iseseisev visuaal-motoorne keel, mis Eesti Vabariigi põhiseaduse kohaselt on eesti keele kui riigikeele koostisosa. Takistused tõlketeenuste kättesaadavuses puudutavad enamasti kuulmislangusega isikuid, ennekõike kurte ja vaegkuuljaid, aga ka vaegkuuljatest kuulmisimplantaadi kasutajaid, samuti kuulmispuudega inimese lähedasi ja nendega iga päev kokkupuutuvaid inimesi (sh tööandjaid). TAT-st pakutakse SKA korraldatuna kuulmislangusega isikutele (kelle hulka kuuluvad kurdid, sh pimekurdid ja vaegkuuljad) eesti viipekeele kaugtõlketeenust ja kirjutustõlketeenust. SKA kaudu korraldatavad tõlketeenused parandavad kuulmislangusega inimeste toimetulekut, sest tagatud on regionaalselt ühetaoliselt kättesaadav ja kvaliteetne tõlketeenus, mida pakutakse teadmiste ja oskustega viipekeele- ja kirjutustõlkide vahendusel. TAT tegevuste kaudu on viipekeelsetele kurtidele tagatud eesti viipekeele kaugtõlketeenus, mille puhul tõlgib viipekeeletõlk sidevahendeid kasutades olukorras, kus tõlk ja/või kliendid asuvad eri paikades. Kaugtõlketeenust pakutakse kaugtõlketeenuse äpi vahendusel. See võimaldab kahepoolset suhtlust ehk kurt saab võtta äpi vahendusel ühendust kuuljaga ning samuti võtta vastu kuulja algatatud kõnesid. SKA poolt kaugtõlketeenuse korraldamiseks äpi kasutusele võtmisel on võimalik luua ka broneerimisvõimalus. Kirjutustõlketeenus on suuliselt esitatava teksti samaaegne väljendamine kirjalikus vormis, markeerides ka mitteverbaalset olulist taustainformatsiooni: kes räägib, kuidas räägib, missugused helid veel ruumis kuuldavad on jmt. Kirjutustõlge on mõeldud eelkõige vaegkuuljatele, kelle jaoks teeb kirjutustõlk kuuldava teksti kirjalikuks tekstiks, mida on võimalik ekraanilt kohe lugeda. Kuulmislangusega inimene peab oskama ja suutma ise suulises kõnes end arusaadavalt väljendada. Lisaks korraldatakse nii partnerorganisatsioonidele kui klientidele teavitustegevusi teenuse arendamise ja osutamise kohta. Tabel 4

Jrk nr

Tegevus Tegevuse üldajaraam (näidatakse periood,

mille jooksul nimetatud tegevust programmi ajal ellu viia planeeritakse)

Tegevuse algus- ja lõppkuupäev

kirjeldatud perioodil 2023–

2024

1 Viipekeele kaugtõlkteenuse ja kirjutustõlketeenuse pakkumine (SKA)

2023-2024 01.12.2023– 31.12.2024

Tabel 5

Näitaja Näitaja nimetus Sihttase tegevuskava aastal 2023

Sihttase tegevuskava aastal 2024

Sihttase (2027)

Selgitus

Väljundnäitaja Viipekeele kaugtõlketeenust saanud kuulmispuudega

0 200 200 Tegevused lõppevad 2024. aasta lõpuga

inimeste ja kirjutustõlget saanud vaegkuuljate arv

Alategevus 2.1.4. Teavitustegevused sihtrühmadele Viiakse ellu teavitustegevusi, näiteks luuakse omastehooldajatele info kättesaadavaks tegemiseks veebilahendus ning korraldatakse infoseminare ja meediakampaaniaid hoolekande sihtrühma kuuluvatele inimestele ja organisatsioonidele. Tulenevalt vajadusest pakkuda hoolduskoormusega inimestele senisest suuremat tuge, kaasab Sotsiaalministeerium TAT partnerina Eesti Puuetega Inimeste Koja (edaspidi EPIKoda), kelle roll on välja arendada hoolduskoormusega inimestele üle-eestiline veebilahendus. Veebilahendusest kujuneb virtuaalne kompetentsikeskus, mille eesmärk on jagada asjakohast infot, suurendada teadlikkust ja anda tuge reaalajas (uudised, info- ja juhendmaterjalid, ülevaated jm toetav info) hoolduskoormusega inimestele, spetsialistidele (sh KOV-i töötajad, valdkonna töötajad) ja teistele valdkonnaga seotud või huvitatud osapooltele (sh teenuseosutajad). Loodav platvorm aitab kaasa ka hoolduskoormusega inimeste koondumisele ja võrgustumisele, mis toetab praegu Eestis puudu oleva hoolduskoormusega inimeste huvikaitse võrgustiku teket. Tulenevalt vajadusest jagada häid kogemusi ja praktikat ning soodustada KOV-ide, teenuseosutajate, huvikaitseorganisatsioonide ja hoolduskoormusega inimeste suhtlust, koostööd ja võrgustumist, planeerib Sotsiaalministeerium hoolduskoormusega inimeste abistamisvõimalusi puudutavaid teavitustegevusi nii KOV-idele kui ka teenuseosutajatele. 2023. aasta suvel alustatakse üldhooldusteenuse reformi kommunikatsioonitegevuse elluviimisega. Eesmärk on teavitustegevustega soodustada kodus elamist toetavate teenuste eelistamist ööpäevaringsetele teenustele. Teavitustegevus moodustab loogilise terviku TAT partneri EPIKoja loodava veebilahendusega, mille valmimine 2023. aasta lõpus on kommunikatsiooni järgmine etapp. Kommunikatsioonitegevustega on vaja alustada juba varem, kuna 1. juulil 2023. a jõustuvad olulised muudatused, mis mõjutavad üldhooldusteenuse kättesaadavust. Tabel 6

Jrk nr

Tegevus Tegevuse üldajaraam (näidatakse periood, mille

jooksul nimetatud tegevust programmi ajal ellu viia

planeeritakse)

Tegevuse algus- ja lõppkuupäev

kirjeldatud perioodil 2023–

2024

1 Hoolduskoormusega inimestele veebilahenduse loomine ning sellega seotud sisulised ja tehnilised arendustegevused (EPIKoda)

2023–2025 01.06.2023– 31.12.2024

2 Veebilahenduse kaudu hoolduskoormusega inimeste toetamine (EPIKoda)

2024–2025 01.06.2024– 31.12.2024

3 Hoolduskoormusega inimeste abistamisvõimalusi puudutavad teavitustegevused KOV- idele ja teenuseosutajatele (SoM)

2024–2027 01.10.2024– 31.12.2024

4 Üldhooldusteenuse reformi kommunikatsioonitegevused (SoM)

2023 01.04.2023– 31.12.2023

Tabel 7

Näitaja Näitaja nimetus Sihttase tegevus- kava aastal 2023

Sihttase tegevus- kava aastal 2024

Sihttase (2027)

Selgitus

Väljundnäitaja Valminud veebilahendus omastehooldajatele info jagamiseks

0 1 1 Näitaja ei panusta rakenduskava näitajasse

Veebilahenduse külastuste arv

0 5 000 15 000

Üle-eestiliste meediakampaaniate arv

1 1 1

Infoseminaride arv 1 1 1

Tegevus 2.2. Uuenduslike ja integreeritud teenuste arendamine ja pakkumine ning abi korralduse tõhustamine sotsiaalvaldkonnas Alategevus 2.2.1. Uuenduslike lahenduste kasutuselevõtu toetamine sotsiaalvaldkonnas Tegevuse raames analüüsitakse, milliseid meetmeid oleks vaja Eestis rakendada ning millist tuge oleks vaja uuenduslike ja kasutajasõbralike lahenduste kasutuselevõtuks, et teenused muutuksid inimesekesksemaks, sealhulgas võimaldaksid hooldusvajadusega inimestel võimalikult kaua oma kodus ise hakkama saada ja avaldaksid positiivset mõju ka hoolduskoormusega inimestele. Tegevustega toetatakse valdkonna innovatsioonivõimet ja soodustatakse senisest enamate uuenduslike lahenduste, sealhulgas teenuste ja abitehnoloogiate kasutusele võtmist (sh KOV- ide poolt). Uuenduslike lahenduste kasutusele võtmist sotsiaalvaldkonnas (nii riiklikud kui KOV-i teenused) rahastatakse ERF-i ja ESF-i eraldi avatud taotlusvoorude kaudu. Tabel 8

Jrk nr

Tegevus Tegevuse üldajaraam (näidatakse periood,

mille jooksul nimetatud tegevust

Tegevuse algus- ja lõppkuupäev

kirjeldatud perioodil 2023–

2024

programmi ajal ellu viia planeeritakse)

1 Analüüs/kaardistus uuenduslike teenuste kasutuselevõtuks Eestis (SoM)

2023–2024 01.05.2023– 31.12.2024

Tabel 9

Näitaja Näitaja nimetus Sihttase tegevuskava aastal 2023

Sihttase tegevuskava aastal 2024

Sihttase (2027)

Selgitus

Väljundnäitaja Välja on töötatud ettepanekud uuenduslike lahenduste kasutuselevõtu soodustamiseks sotsiaalvaldkonnas

0 1 1

Alategevus 2.2.2. Teenuse arendamine psüühika- ja sõltuvushäirega inimestele 2023. aastal alustatakse uue teenusemudeli arendamisega, mille sihtrühmaks on normintellektiga psüühikahäirega või intellektipuudega inimesed, kellel on sõltuvus alkoholist, narkootilistest ainetest, ravimitest vm sõltuvust põhjustavatest ainetest ja kes kasutavad erihoolekandeteenuseid2 või üldhooldusteenust. Teenusemudeli katsetamisega alustatakse 2025. aastal. Tabel 10

Jrk nr Tegevus Tegevuse üldajaraam (näidatakse periood, mille

jooksul nimetatud tegevust programmi ajal ellu viia

planeeritakse)

Tegevuse algus- ja lõppkuupäev

kirjeldatud perioodil 2023–2024

1 Uue teenusemudeli arendamine (SoM)

2024–2026 01.01.2024– 31.12.2024

Tabel 11

Näitaja Näitaja nimetus Sihttase tegevuskava aastal 2023

Sihttase tegevuskava aastal 2024

Sihttase (2027)

Selgitus

Väljundnäitaja Teenust saanud inimeste arv

0 0 100

Alategevus 2.2.3. Toetatud otsuse süsteemi väljatöötamine ja rakendamine Vastavalt ÜRO puuetega inimeste õiguste komiteelt saadud soovitustele alustatakse tegevustega, mis võimaldaksid Eestil üle minna toetatud otsuse mudeli kasutamisele. Eestis kehtib asendusotsuse mudel, mis tähendab, et juhul, kui inimene ei suuda vaimse tervise seisundi tõttu kestvalt oma tegudest aru saada või neid juhtida, piiratakse osaliselt või täielikult

2 2021. aasta seisuga on 3–8%-l (s.o 175–467 inimest) erihoolekandeteenuseid kasutavatest inimestest (keda on 5847) alkoholi tarvitamisest tingitud psüühika- ja käitumishäired kaasuva diagnoosina.

iseseisvate otsuste tegemist, määratakse talle eestkostja ja otsuseid teeb inimese asemel eestkostja. Toetatud otsuse süsteemi rakendamine kaasaks vaimse tervise häirega inimese enda elukorralduse kohta otsuste tegemisse ning võimaldaks Eestil loobuda puuetega inimeste õiguste konventsioonile lisatud deklaratsioonist. Toetatud otsuse süsteem eelneks kohtu poolt määratavale eestkostele või oleks alternatiivne võimalus – inimesele ei määrata eestkostjat, vaid teda abistavad otsuste tegemisel usaldusväärsed isikud või nende võrgustik. Toetatud otsuse süsteemi rakendamiseks on puuetega inimeste õiguste komitee andnud konventsiooni üldkommentaarides riikidele soovitusi otsuse tegemisel toetavate meetmete kasutuselevõtuks: - universaalne disain avalike teenuste kasutamisel, - tugiisikud, - keskkonna kohandused. Tabel 12

Jrk nr Tegevus Tegevuse üldajaraam (näidatakse periood,

mille jooksul nimetatud tegevust programmi ajal ellu viia planeeritakse)

Tegevuse algus- ja lõppkuupäev kirjeldatud

perioodil 2023–2024

1 Toetatud otsuse kontseptsiooni loomine (SoM)

2024 01.01.2024–31.12.2024

2 Toetatud otsuse tegevuste katsetamise ettevalmistamine (teadlikkuse suurendamine toetatud otsuse vajadusest, avalike teenuste disain lihtsasse keelde) (SoM)

2024–2027 01.10.2024–31.12.2024

Tabel 13

Näitaja Näitaja nimetus Sihttase tegevuskava aastal 2023

Sihttase tegevuskava aastal 2024

Sihttase (2027)

Selgitus

Väljundnäitaja Toetatud otsuse kontseptsioon on loodud

1 1

Toetatud otsuse süsteemi katsetamises osalenud inimeste arv

0 0 100

Alategevus 2.2.4. Inimesekeskse teenuse korraldamise arendamine 2023. aastal jätkatakse eelmisel toetusperioodil alustatud inimesekeskse koordinatsioonimudeli rakendamist ning katsetatakse tegevusi maakondlikul tasandil. RTK korraldatavas avatud taotlusvoorus saavad rahastust juba varem koordinatsioonivõrgustiku loonud KOV-id, kes on valmis väljatöötatud mudelit maakondlikult rakendama, v.a Tartu ja Pärnu, millele maakonnanõue ei kehti (neile kehtib lisapartnerite kaasamise nõue). Harjumaale, sh Tallinnale kohaldatakse teistsugust lähenemisviisi, mille väljatöötamisega

alustatakse 2023. aastal TAT-st „Tööturul osalemist toetavad hoolekandeteenused“ ja mille elluviimist jätkatakse käesolevast TAT-st. Täpsem tegevuskava toetusmeetme elluviimiseks selgub 2024. aastal. Valdkondadeülese koordinatsiooniga võimaldatakse kompleksse abivajadusega inimestel saada vajalikku abi õigel ajal ning inimesed tulevad koduses keskkonnas võimalikult kaua toime. Käesoleva TAT raames toimub RTK korraldatavas taotluste menetluses ekspertnõustamine ning hiljem toetust saanud projektide sisuline nõustamine ja toetamine tegevuste elluviimisel. Toetuse saajatega korraldatakse sisulise arutelu kohtumisi ja seminare inimesekeskse koordinatsioonimudeli rakendamiseks ja arendamiseks. Inimese abivajaduse hindamisel kogutud andmed ei ole standardiseeritud ja võimaldavad laia tõlgendamist. Selleks, et tagada üksteise mõistmine, rakendatakse rahvusvahelist funktsioneerimisvõime klassifikatsiooni (RFK). RFK kontseptsioon põhineb biopsühhosotsiaalsel mudelil, mis võimaldab terviklikult mõista inimese funktsioneerimisvõimet kui dünaamilist seisundit, võttes arvesse terviseseisundit ning individuaalsete ja keskkonnategurite mõju. Selleks, et tagada RFK kasutamine, jätkatakse sotsiaal- ja tervishoiuvaldkonna spetsialistide koolitamist. Täiendavalt töötatakse välja ja käivitatakse mentorlussüsteem, mis toetab RFK rakendamist. Sotsiaal- ja tervishoiuvaldkonnas kasutatakse inimese funktsioneerimisvõime hindamisel erinevaid teste ja küsimustikke. Selleks, et tagada hindamistulemustest ühtne arusaam, seostatakse tulemused RFK-ga. Esimeses etapis kaardistatakse testid/hindamisvahendid ning valitakse välja need, mida valdkonnas enim kasutatakse. Järgmises etapis seostatakse valdkonnas enim kasutatava hindamisvahendi/testi tulemused RFK-ga. Tegevuste elluviimisel on TAT partneriks Tervise Arengu Instituut. Selleks, et kavandatavad meetmed ja poliitikavalikud vastaksid dementsusega inimeste tegelikele vajadustele, on kavas perioodil 2024–2025 teha dementsusega inimeste vajaduste uuring. Tabel 14

Jrk nr Tegevus Tegevuse üldajaraam (näidatakse periood, mille

jooksul nimetatud tegevust programmi ajal ellu viia

planeeritakse)

Tegevuse algus- ja lõppkuupäev kirjeldatud

perioodil 2023–2024

1 Tegevused inimesekeskse koordinatsioonimudeli rakendamiseks (SoM)

1.1 RTK korraldatud koordinatsioonimudeli avatud taotlusvoorus taotluste menetluses osalemine ja tegevuste elluviimisel toetust saanud projektide sisuline toetamine

2023–2025 31.03.2023–31.12.2023

1.2 Harjumaale, sh Tallinnale sobiva toetusmeetme väljatöötamine

2024 01.01.2024–31.12.2024

2 RFK arendustegevused (TAI)

2.1 Koolitused 2023–2025 01.06.2023–31.12.2024

2.2 Mentorlussüsteemi loomine

2023–2025 01.01.2023–31.12.2024

Jrk nr Tegevus Tegevuse üldajaraam (näidatakse periood, mille

jooksul nimetatud tegevust programmi ajal ellu viia

planeeritakse)

Tegevuse algus- ja lõppkuupäev kirjeldatud

perioodil 2023–2024

2.3 Enim kasutatud hindamisvahendite/testide kasutuselevõtt ja seostamine RFK-ga

2023–2025 01.09.2023–31.12.2024

3 Sihtrühma uuring (kodus elavate dementsusega inimeste vajadused) (SoM)

2024–2025 01.01.2024–31.12.2024

Tabel 15

Näitaja Näitaja nimetus

Sihttase tegevus- kava aastal 2023

Sihttase tegevus- kava aastal 2024

Siht- tase (2027)

Selgitus

Väljundnäitaja Koolitatute arv

120 285 690 RFK koolitus 2023 – 120, 2024 – 285, 2025 – 285

Sotsiaalkaitseministri käskkirjaga kinnitatavate toetuse andmise tingimuste „Pikaajalise hoolduse kättesaadavuse ja kvaliteedi parandamine“ TAT seletuskiri

I Sissejuhatus Toetuse andmise tingimustega (edaspidi TAT) toetatakse sotsiaalteenuste kvaliteedi ja kättesaadavuse parandamist, uuenduslike ja integreeritud teenuste arendamist ja pakkumist ning viiakse ellu teavitustegevusi. Sekkumised aitavad kaasa tervikliku pikaajalise hoolduse süsteemi loomisele, mis aitab vähendada hoolduskoormust ja parandada hooldusteenuste kättesaadavust ja kvaliteeti ning toetab inimeste võimalikult iseseisvat toimetulekut. Paranenud on valdkonna innovatsioonivõime – senisest enam on kasutusele võetud uuenduslikke lahendusi, sh teenuseid ja abitehnoloogiad. Inimese jaoks on abi saamise korraldus selge ja arusaadav, paranenud on abi korralduse kvaliteet, kasvanud on inimeste teadlikkus abi saamise võimalustest jms. Paranenud on sotsiaalvaldkonna ja tervishoiuvaldkonna ning piirkondlik koostöö ja koordinatsioon – kasutusele on võetud piirkondlikud koordinatsioonimudelid, IT-lahendused, hindamisvahendid jms. Hoolduskoormusega inimestele on tagatud igakülgse toe saamise võimalused, mis panustavad nende hoolduskoormuse vähenemisse, töö ja pereelu ühitamisse ning inimväärsesse toimetulekusse. Paranenud on riigi ja kohaliku omavalitsuse (edaspidi KOV) tasandi koostöö, samuti KOV-ide, teenuseosutajate ja spetsialistide teadmised ja oskused abi ja teenuste pakkumisel. Vähenenud on piirkondlikud erinevused teenuste kättesaadavuses ja kvaliteedis. TAT tegevuste elluviijaks on Sotsiaalministeeriumi hoolekande ja sotsiaalse kaasatuse osakond ning partneriteks Sotsiaalkindlustusamet (edaspidi SKA), Tervise Arengu Instituut (edaspidi TAI) ja Eesti Puuetega Inimeste Koda (edaspidi EPIKoda). EPIKoja roll partnerina on luua omastehooldajatele (edaspidi ka hoolduskoormusega inimesed või sihtrühm) veebilahendus, mis peab olema edasiarendatav ja laiendatav. SKA ja TAI on partneriteks valitud kui Sotsiaalministeeriumi valitsemisalas tegutsevad valitsusasutused, mis täidavad õigusaktidest tulenevaid ülesandeid oma tegevusvaldkonnas. TAT eelarve on kokku 24 100 000 eurot, sh Euroopa Sotsiaalfond+i (edaspidi ESF+) toetus 16 870 000 eurot, millele lisandub riiklik kaasfinantseering 7 230 000 eurot. TAT on koostanud Sotsiaalministeeriumi hoolekande ja sotsiaalse kaasatuse osakonna nõunik Terry Ney (tel 626 9748, [email protected]) ja nutika arengu toetamise osakonna peaspetsialist Ingrid Mangulson (tel 626 9208, [email protected]). Eelnõu juriidilise ekspertiisi on teinud Sotsiaalministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Piret Eelmets (tel 626 9128, [email protected]). TAT on keeletoimetanud Rahandusministeeriumi ühisosakonna dokumendihaldustalituse keeletoimetaja Virge Tammaru (tel 626 9320; [email protected]). TAT on seotud järgmise menetluses oleva määruse eelnõuga: „Inimkeskse hoolekande- ja tervishoiusüsteemi koordinatsioonimudeli jätkurakendamine“. TAT on seotud isikuandmete töötlemisega isikuandmete kaitse üldmääruse tähenduses, täpsem andmekaitset puudutav analüüs on esitatud seletuskirja IV osas. II TAT sisu ESF+i vahendite kasutamisel perioodil 2021–2027 Eestis on aluseks „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2021–2027” (edaspidi rakenduskava), mis on koostatud, arvestades Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1060 artiklis 10 nimetatud partnerluslepet, ja mille on kinnitanud nii Vabariigi Valitsus kui ka Euroopa Komisjon. Rakenduskava viiakse ellu perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse (ÜSS2021_2027) § 1 lõike 1 punkti 1 alusel.

2

ÜSS2021_2027 § 4 lõikes 3 nimetatud meetmete nimekirja kohaselt on Sotsiaalministeerium rakendusasutuseks (edaspidi RA) ja Riigi Tugiteenuste Keskus (edaspidi RTK) rakendusüksuseks (edaspidi RÜ) ESF+ist rahastatava meetme 21.4.9.1 „Iseseisvat toimetulekut toetavate ja kvaliteetsete sotsiaalteenuste ning hooldusvõimaluste tagamine“ (edaspidi meede) eesmärgi saavutamisele. RA ülesandeid täidab Sotsiaalministeeriumi nutika arengu toetamise osakond. Vastavalt ÜSS2021_2027 § 10 lõikele 2 ja kooskõlas lõikega 4 võib RA rakenduskavas ja meetmete nimekirjas märgitud eesmärkide ja tulemuste saavutamiseks koostada meetme rakendamiseks TAT ning määrata selle elluviija. TAT sisaldab eesmärkide ja tegevuste kirjeldust, eelarvet, toetatavate tegevuste sihtrühma, tulemusi, seoseid Eesti 2035 sihtide ja arengukava eesmärkidega ning rakendamise tingimusi. TAT-st rahastatavad tegevused on kooskõlas EL-i põhiõiguste hartas nimetatud põhiõigustega ja puuetega inimeste konventsiooni väärtustega. TAT kinnitatakse sotsiaalkaitseministri käskkirjaga ÜSS2021_2027 § 10 lõigete 2 ja 4 alusel. TAT sisaldab 11 punkti: 1. punkt „Reguleerimisala ning seosed Eesti pikaajalise arengustrateegiaga „Eesti 2035“ ja valdkondlike arengukavadega; 2. punkt „Toetatavad tegevused“; 3. punkt „Näitajad“; 4. punkt „Tegevuste eelarve“; 5. punkt „Kulude abikõlblikkus“; 6. punkt „Toetuse maksmise tingimused ja kord“; 7. punkt „Elluviija ja partneri kohustused“; 8. punkt „Aruandlus“; 9. punkt „TAT muutmine“; 10. punkt „Finantskorrektsiooni tegemise alused ja kord“; 11. punkt „Vaiete lahendamine“. Punkt 1. Reguleerimisala ning seosed Eesti pikaajalise arengustrateegiaga „Eesti 2035“ ja valdkondlike arengukavadega Punktis 1 sätestatakse meetme reguleerimisala, TAT eesmärgid ja seosed Eesti 2035 sihtidega. Käesoleva TAT raames elluviidavad tegevused panustavad Eesti 2035 alasihti „Hooliv ühiskond“ ning toetavad soolise võrdõiguslikkuse edendamist ja võrdsete võimaluste loomist ebavõrdses olukorras olevatele inimestele, eelkõige erivajadusega ja hoolduskoormusega inimestele, kellest enamik on naised. Lisaks panustatakse Eesti 2035 alasihti „Eesti on inimesekeskne riik“. Eesmärkide saavutamist saab jälgida järgmiste Eesti 2035 tegevuskavas välja toodud mõõdikutega: soolise võrdõiguslikkuse indeks, hoolivuse ja koostöömeelsuse mõõdik, suure hoolduskoormusega (20 ja enam tundi nädalas) 16-aastaste ja vanemate inimeste osakaal, ligipääsetavuse näitaja, rahulolu KOV-i teenustega. Alljärgnevalt on välja toodud elluviidavad tegevused ja nendega seotud näitajad. Eesti 2035 mõõdikutesse „Soolise võrdõiguslikkuse indeks“ ja „Hoolivuse ja koostöömeelsuse mõõdik“ panustatakse TAT tegevuse 2.1 „Sotsiaalteenuste kättesaadavuse ja kvaliteedi parandamine“ alategevustega 2.1.1, 2.1.2, 2.1.3 ja 2.1.4, millega parandatakse sotsiaalteenuste kättesaadavust ja kvaliteeti, toetatakse vabatahtlikku tööd hoolekandes, pakutakse tõlketeenust kuulmislangusega inimestele ning suurendatakse abi vajavate inimeste ja nende lähedaste teadlikkust abi saamise võimalustest ja nende õigustest. Mõõdikutesse panustatakse ka TAT tegevuse 2.2 „Uuenduslike ja integreeritud teenuste arendamine ja pakkumine ning abi korralduse tõhustamine sotsiaalvaldkonnas“ alategevustega 2.2.1, 2.2.2, 2.2.3 ja 2.2.4, millega arendatakse

3

välja uus teenusemudel normintellektiga psüühikahäirega või intellektipuudega inimestele, kellel on sõltuvus alkoholist, narkootilistest ainetest, ravimitest vm sõltuvust põhjustavatest ainetest ja kes kasutavad erihoolekandeteenuseid või üldhooldusteenust. Luuakse toetatud otsuse süsteem, mille rakendamine muudab eestkostesüsteemi inimkesksemaks. Inimesekeskse koordinatsioonimudeli rakendamise toetamisega luuakse valdkondadeülene koordinatsioon, mis tagab selle, et kompleksse abivajadusega inimene saab vajalikku abi õigel ajal ja tuleb koduses keskkonnas võimalikult kaua toime. Mõõdikusse „Ligipääsetavuse näitaja“ panustatakse TAT tegevuse 2.1 „Sotsiaalteenuste kättesaadavuse ja kvaliteedi parandamine“ alategevustega 2.1.1, 2.1.2, 2.1.3 ja 2.1.4, millega parandatakse sotsiaalteenuste kättesaadavust, sh pakutakse kuulmispuudega isikutele (kelle hulka kuuluvad kurdid, sh pimekurdid ja vaegkuuljad) kaug- ja kirjutustõlke teenust, mis võimaldab kirjeldatud sihtrühmale tagada ligipääsu vajalikele teenustele, koolitustele ja üritusele. Samuti parandatakse hoolduskoormusega inimeste ligipääsu asjakohasele infole ja abi saamise võimalustele. Mõõdikusse „Rahulolu KOV-i teenustega“ panustatakse TAT tegevuse 2.1 „Sotsiaalteenuste kättesaadavuse ja kvaliteedi parandamine“ alategevusega 2.1.1, millega parandatakse sotsiaalteenuste kättesaadavust ja kvaliteeti. Viiakse ellu arenguprogramm (sh infopäevad, koolitused, nõustamistegevused) Kagu-Eesti KOV-idele ning sotsiaalvaldkonna töötajatele ja teenuseosutajatele. TAT ettevalmistamisel ja rakendamisel võetakse arvesse inimeste vajadusi ning tagatakse, et inimese erivajaduse tõttu ei diskrimineerita ühtegi TAT sihtrühma liiget. Nõustamisel, teabepäevadel ja muudel üritustel jäetakse piisavalt aega küsimustele vastamiseks, et aidata osalejatel kinnistada kuuldu nendele sobivas tempos. TAT ettevalmistamisel ja rakendamisel võetakse arvesse inimeste vajadusi ning tagatakse, et inimese soo, vanuse, rahvuse, nahavärvuse, usutunnistuse või veendumuste, vanuse, puude või seksuaalse sättumuse tõttu ei diskrimineerita ühtegi TAT sihtrühma liiget. TAT vajalikkuse põhjendus Eesti on vananeva ja väheneva rahvaarvuga riik, kus inimeste keskmine eeldatav eluiga on küll viimastel aastatel oluliselt pikenenud, kuid samasugust positiivset trendi pole näidanud tervena elada jäänud eluiga. Kuigi Eesti elanikud elavad keskmiselt kauem kui varem, vajavad Eesti elanikud võrreldes teiste eurooplastega Euroopa Liidu keskmisest suurema tõenäosusega kõrvalist abi igapäevatoimingutes ja enesehoolduses. Samal ajal on suurenemas nii eakate kui erivajadusega inimeste arv ja osakaal rahvastikus. 2022. aasta alguses oli Eestis erineva ametliku puude raskusastme ja liigiga inimesi kokku 133 730, mis moodustas 10% rahvastikust. Prognooside kohaselt see osakaal suureneb ning 2040. aastaks võib puudega inimesi olla Eestis hinnanguliselt 12,2% rahvastikust. Eesti tööjõu-uuringu 2021. aasta andmetel hooldas mõnda oma pereliiget 16–89-aastastest inimestest kokku 57 600 (see on 5,3% kõigist 16–89-aastastest), neist täisealist pereliiget hooldas 52 900 inimest. Vähemalt 20 tundi nädalas hooldas oma pereliiget (lapsed ja täiskasvanud kokku) 25 100 inimest (2,3% kõigist 16–89-aastastest). Maailmapanga SHARE uuringule toetuvad hinnangud omastehooldajate arvule on isegi suuremad. Selle uuringu kohaselt hooldab oma leibkonnaliiget regulaarselt umbes 9% Eesti 65-aastasest ja vanematest inimestest. Võrdluseks, Itaalias ja Hispaanias on see protsent suurem (kuni 11%), Põhjamaades (Rootsi, Taani, Holland, Belgia) jääb see umbes 2,5% lähedale.1

1 Riigikantselei (2017). Poliitikasuunised Eesti pikaajalise hoolduse süsteemi tõhustamiseks ja pereliikmete hoolduskoormuse vähendamiseks. Hoolduskoormuse vähendamise rakkerühma lõpparuanne.

4

Need trendid tõstatavad ühiskonna ja majanduse arengu seisukohalt küsimuse – milliseid muudatusi tuleb eri poliitikavaldkondades teha, et rahuldada majanduse ja tööturu vajadusi ning tagada inimeste heaolu kasv ja sotsiaalkaitsesüsteemi jätkusuutlikkus. Juba praegu põhjustab lähedaste hooldamine ehk hoolduskoormus inimeste tööturult eemale jäämist. Eesti tööjõu-uuringu 2020. aasta andmete järgi 14 700 inimest ei töötanud ega otsinud tööd põhjusel, et nad hoolitsesid laste või teiste pereliikmete eest. Suur hoolduskoormus aga omab märkimisväärset mõju isiklikule toimetulekule ja töötamisele. 2020. aastal ei töötanud umbes 2800 meest ja 11 900 naist põhjusel, et nad hoolitsesid laste või teiste pereliikmete eest. Ligi 3300 hoolduskoormuse tõttu tööd mitteotsinud inimest oleksid tahtnud tööle asuda. Lisaks oli ligi 7000 inimese osaajaga töötamise põhjuseks vajadus hoolitseda laste või hooldamist vajavate täiskasvanute eest. Suur hoolduskoormus mõjutab hooldaja enda tervist ning hooldaja võib liigse koormuse tõttu saada ise hooldatavaks. Selline olukord ei taga hooldajate ja hooldatavate inimväärikust, samas tekitab riigile kaudseid kulusid: saamata jääv maksutulu, lisakoormus tervishoiusüsteemile, inimeste toimetuleku rahaline toetamine jne. Pikaajalise hoolduse süsteemi loomise eesmärk on vähendada perekondade hoolduskoormust nii, et hooldajatel oleks lihtsam käia tööl ja pakkuda oma lähedastele samal ajal kvaliteetsemat tuge. Regionaalsel tasandil on sotsiaalteenuste pakkumine ja kättesaadavus Eestis jätkuvalt ebaühtlane, sõltudes KOV-ide võimekusest ja prioriteetidest ning abi korraldus on suures osas orienteeritud tagajärgedega tegelemisele. Sotsiaalteenused ei ole sageli piisavalt paindlikud ning seetõttu on oluline roll ka uuenduslikel lahendustel ja lähenemisviisidel. Pikaajaline hooldusvajadus on iseseisev vajadus, mis võib tekkida realiseerunud sotsiaalse riski korral, nt haigusseisund või selle halvenemine, vanadus, erivajadus, puue. Hooldusvajadus võib avalduda kogu elukaare jooksul, mistõttu hõlmab loodav pikaajalise hoolduse süsteem nii lapsi, tööealisi kui eakaid inimesi. Sealjuure võib hooldusvajadus olla nii püsiv, eluaegne, ajutine kui ka perioodiline. Pikaajalise hoolduse teenused on mõeldud inimestele, kes vajavad igapäevaelu korraldamisel abi pikema aja jooksul, kuna nende füüsilised või vaimsed võimed või töövõime on vähenenud.2 Punkt 2. Toetatavad tegevused Nimetatud punktis kirjeldatakse tegevusi TAT eesmärkide ja tulemuste saavutamiseks. Tegevuste juures näidatakse sihtrühm, abikõlblikkuse periood, elluviija ja partnerid. TAT tegevusi viivad partneritena ellu SKA, TAI ja EPIKoda. Vastavalt rakenduskava DNSH analüüsile ei hõlma meede selget kokkupuudet keskkonnaeesmärkidega. TAT tegevused ei kahjusta oluliselt ühtegi keskkonnaeesmärki ning need ei tohiks suurendada negatiivset keskkonnamõju. Selleks tagatakse, et tegevuste raames korraldatavatel üritustel (nt koolitused) ja teadlikkuse suurendamisel välditakse võimaluse korral trükimaterjalide kasutamist, eelistades digitaalsel kujul materjalide ettevalmistamist ja osalejatele jagamist ning materjale ja vahendeid korduskasutatakse maksimaalselt (st valitakse pikema elueaga vastupidavamad tooted, mida saab vajaduse korral korduvalt kasutada). Üritusi tuleb planeerida läbimõeldult, et nendel osalemine oleks minimaalse ökoloogilise jalajäljega: võimaluse korral eelistada veebilahendusi, et vältida üleliigset transpordikasutust või tagada transpordi tõhusam planeerimine ja marsruutimine CO2-heite vähendamiseks. Toitlustuse korraldamisel tuleb vältida toidujääkide tekkimist (täpsustades osalejate arvu ja toidu valikut) või mõelda läbi kuidas ülejäänud toitu kasutada, pakendamisel ja serveerimisel eelistada biolagunevaid või korduvkasutatavaid nõusid ja pakendeid. Teenuste ja toodete (mööbel, puhastustooted, kontoritarbed, IT-seadmed) riigihangetes tuleb kasutada keskkonnahoidlikkuse kriteeriumeid.

2 Riigikantselei (2017). Poliitikasuunised Eesti pikaajalise hoolduse süsteemi tõhustamiseks ja pereliikmete hoolduskoormuse vähendamiseks. Hoolduskoormuse vähendamise rakkerühma lõpparuanne.

5

TAT-s nimetatud tegevuste elluviimisel arvestatakse eri vanuses, soost ja rahvusest, puudega, erineva usulise veendumuse või seksuaalse sättumusega inimeste vajaduste ja elukogemusega. Rahvuslikust kuuluvusest tuleneva võrdse kohtlemise tagamiseks korraldatakse infoüritusi, koolitusi ja nõustamisteenust. Punkt 2.1. Sotsiaalteenuste kättesaadavuse ja kvaliteedi parandamine Nimetatud tegevuse raames tegeletakse KOV-i üksuste võimestamisega hoolekandelise abi korraldamisel, teenuste kvaliteedi edendamisega, vabatahtliku tegevuse soodustamisega hoolekandes, kuulmispuudega inimestele mõeldud tõlketeenuste pakkumisega ning abi vajavate inimeste ja nende lähedaste teadlikkuse parandamisega abi saamise võimalustest. Nimetatud tegevusi viib toetuse saajana ellu Sotsiaalministeeriumi hoolekande ja sotsiaalse kaasatuse osakond ning TAT partneritena EPIKoda ja SKA. Täisealistele inimestele üle Eesti ühtlaste ja kvaliteetsete sotsiaalhoolekande abimeetmete pakkumise tagamiseks loodi SKA juurde 2019. aastal KOV-ide nõustamistalitus (edaspidi KOV-i nõustamistalitus). KOV-i nõustamistalituse tegevus toetab Sotsiaalministeeriumi KOV-ide tasandil täisealiste inimeste sotsiaalhoolekandepoliitika kujundamisel ja rakendamisel (üks tervikpildi hoidja) ning aitab hoolekandevaldkonnas ellu viia riiklikku sotsiaalkaitsepoliitikat, rakendada KOV-i tasandil riiklikke strateegiaid ja koordineerida valdkonnaülest sotsiaalkaitsealast koostööd. KOV-i nõustamistalituse eesmärgid on: 1) toetada KOV-e esmatasandil tugeva toimiva sotsiaalhoolekandesüsteemi arendamisel täisealistele inimestele; 2) üle Eesti ühtlustada ja parandada KOV-i või piirkondlikul tasandil pakutavate sotsiaalhoolekandeliste abimeetmete kättesaadavust ja kvaliteeti sotsiaalteenuste sisulise arendamise, sealhulgas teenusedisaini kasutamise, teenuste miinimumstandardite loomise ja hindamisvahendite rakendamise toetamise kaudu; 3) pakkuda KOV-idele nende sotsiaalhoolekandeliste ülesannete täitmisel riigipoolset tuge, sealhulgas nõustamist, koolitusi, praktilisi juhendmaterjale, parima praktika tutvustamist jms; 4) pakkuda tuge pilootprojektide algatamisel ja elluviimisel. Kuna aastatel 2023–2024 tegeleb Sotsiaalministeerium SKA tegevuste ülevaatamisega, võivad selle tegevuse käigus täpsustuda või muutuda ka KOV suunalised tegevused ja rahastus. Teenuste kvaliteedi edendamiseks viivad nii SKA kui Sotsiaalministeeriumi hoolekande ja sotsiaalse kaasatuse osakond ellu tegevusi, mille eesmärk on võimestada spetsialiste, KOV-e ja teenust osutavaid asutusi (kvaliteedijuhiste kaasajastamine, nõustamine, koolitused, infopäevad, hea praktika kättesaadavaks tegemine, järelevalvemetoodika edasiarendamine jms). Arendatakse ja ühtlustatakse sotsiaalteenuste järelevalvepraktikat, suurendades nõustamise senist mahtu. Oluline on näha järelevalvet mitte ainult karistava, vaid ka toetava meetmena – järelevalve tulemused, nende kohta tagasiside andmine ja nõustamine, koolitused nii järelevalveametnikele kui teenuseosutajatele ning teenuseosutajate kogemuskohtumised aitavad teenuseosutajatel teenuste kvaliteeti parandada. Sotsiaalministeeriumi tellimusel valmib 2023. aasta I kvartalis SA-l Poliitikauuringute Keskus Praxis „Abi- ja toetusvajaduse hindamisinstrumendi analüüs ning hoolduskoormuse hindamise metoodika ja hindamisvahendi väljatöötamine“. Projekti tulemusena valmivad nii abi- ja toetusvajaduse hindamisvahendi analüüs kui ka hoolduskoormuse hindamise metoodika ja hindamisvahend ning mõlema hindamisvahendi juhendmaterjal(id) KOV-idele. Selle tulemusena on võimalik KOV-idele pakkuda nii esmaseks abivajaduse hindamiseks kui ka hoolduskoormuse hindamiseks teaduspõhiseid standardiseeritud hindamisvahendeid. Selleks, et võimestada KOV-ide töötajaid hoolekandelise abi korraldamisel, on vaja neid koolitada hindamisvahendeid ühtsetel alustel kasutama ning anda neile vajaduse korral individuaalset tuge. Samade hindamisvahendite ja metoodika kasutamine koos koolituste ja kasutajatoega tagab KOV-ides ühtsema abi- ja

6

toetusvajaduse hindamise kvaliteedi ja abivajajate võrdsema kohtlemise ning tegelikule abivajadusele vastava abini jõudmise. Lisaks võimaldab see KOV-idel võrreldes praegusega saada parema ülevaate abivajadusega (sh hoolduskoormusega) inimeste sihtrühma suurusest ja toetusvajadusest, hoolduskoormuse mahust ja tasemetest ning aitab kaasa uute toetavate teenuste arendamisele.

SKA soovib järelevalve planeerimise aluseks kasutusele võtta ohuprognoosimudeli. Arendatakse välja faktidel põhinev teaduspõhine ohuprognoosimudel. Mudel on iga teenuseliigi jaoks erinev, sest ohumärgid on eri teenuste puhul erinevad. Esimese etapina luuakse mudel täisealistele pakutavate sotsiaalteenuste (nt üldhooldusteenus, erihoolekandeteenus ja KOV-ide täiskasvanute teenused) kohta. Nende olulisus seisneb selles, et nende teenuste puhul on teenuseosutajal inimesele märgatavalt suurem mõju, kuna teenuseid osutatakse ööpäev läbi (üldhooldusteenus, erihoolekandeteenus) või tehakse teenuse osutamisel väga olulisi otsuseid, mis mõjutavad inimeste elu (KOV-i teenused). 2024. aastal jätkatakse käesolevast TAT-st vabatahtliku tegevuse soodustamisega hoolekandevaldkonnas. Vabaühenduste, KOV-ide ja sotsiaalteenuse osutajate koostöö arendamiseks vabatahtlike kaasamisel hoolekandevaldkonda leiti 2018. aastal riigihankega pakkuja (MTÜ Eesti Külaliikumine Kodukant), kes tegeles Eesti kahes piirkonnas vabatahtliku töö arendamisega. Aastatel 2018–2020 viis MTÜ Eesti Külaliikumine Kodukant ellu katseprojekti, mille käigus töötati välja ka üle Eesti rakendamiseks soovituslik koostöömudel vabatahtlike kaasamiseks hoolekandes. Aastatel 2021–2023 jätkas MTÜ Eesti Külaliikumine Kodukant uue riigihanke raames varem välja töötatud koostöömudeli rakendamist ja edasiarendamist igas maakonnas üle Eesti eesmärgiga toetada vabatahtlike abiga eakaid ja täisealisi erivajadusega inimesi, kes vajavad igapäevaeluga toimetulekul lisaks pakutavatele hoolekandeteenustele täiendavat kõrvalabi, tuge või seltsi. Täpsemad projekti tulemused selguvad 2023. aasta oktoobris. KOV-i tasandil on tegutsemas ka mitu organisatsiooni, kes kaasavad vabatahtlikke ja kelle töö on suunatud erivajadusega inimeste toetamisele, eakate sotsiaalse isolatsiooni vähendamisele, põlvkondadevahelise sideme tugevdamisele, vägivallaohvrite, haigete, kriisiolukorras olevate, psüühiliste probleemidega jt hädas olevate inimeste toetamisele. Samuti tegutsevad KOV-i tasandil organisatsioonidevälised vabatahtlikud. 2023. aastal analüüsitakse TAT „Tööturul osalemist toetavad hoolekandeteenused“ raames sotsiaalvaldkonnaga seotud vabatahtlike tegevusi Eestis ning selle tulemusel tehakse otsus, milline on edaspidi korralduslik mudel vabatahtlike kaasamiseks hoolekandes. Detailsete tegevuste planeerimisega alustatakse 2023. aasta lõpus. Eesti viipekeel on Eesti kurtide poolt kasutatav iseseisev visuaal-motoorne keel, mis Eesti Vabariigi põhiseaduse kohaselt on eesti keele kui riigikeele koostisosa. Kuulmislangusega inimeste põhiprobleemiks Eestis on kommunikatsiooniraskused. Sellega kaasneb sotsiaalne isoleeritus nn kuuljate maailmast, tekivad raskused nii üld- kui ka kutsehariduse omandamisel, tööhõives, igapäevaprobleemide lahendamisel, suhtlemisel ühiskonna ja pereliikmetega jne. Seeläbi mõjutab kuulmispuue inimese üldist toimetulekut, tema elukvaliteeti ja isiklikku arengut. 2024. aastal pakutakse TAT raames tõlketeenust kuulmislangusega inimestele (kuni 2023. aasta novembri lõpuni) rahastatakse teenust kolme ESFi nn vana perioodi TAT-st). Kuulmislangus on tavapärasest nõrgemat kuulmisvõimet tähistav üldmõiste, mis hõlmab nii kuulmise täielikku kui ka osalist puudumist, st kurtust ja vaegkuulmist. Kuulmislangusest tingitud tõlketeenuse all peetakse silmas kuuljatele ja kuulmislangusega inimestele tõlgi vahendusel suhtlemisvõimaluse loomist. Tõlketeenuste sihtrühmaks on kuulmislangusega inimesed, kelle hulka kuuluvad kurdid (sh pimekurdid) ja vaegkuuljad. Suhtlustakistuste kõrvaldamiseks osutatakse kuulmislangusega inimestele viipekeele tõlketeenust (kaugtõlge) ja kirjutustõlketeenust. Tõlketeenus loob kuulmislangusega inimestele paremad võimalused saada ühiskonnaelust täisväärtuslikuks osavõtmiseks piisav ligipääs igapäevaeluks vajalikule asjaajamisele ja avalike teenuste tarbimisele. Tõlketeenuse tsentraliseeritult korraldamine tagab ka ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsioonis välja toodud eesmärkide parema täitmise. Selle kohaselt tuleb

7

kuulmispuudega inimestele luua kuuljatega võrdsed võimalused ühiskonnaelust osavõtmiseks, eelkõige: • tagada teabe saamise ja edastamise võimalus viipekeeles või kuulmislangusega inimesele muus juurdepääsetavas vormingus; • lubada ja võimaldada viipekeele kasutamist ametlikus suhtluses; • anda võimalus kultuurielus, vaba aja, puhkuse- ja sporditegevuses osalemiseks (tõlketeenust kasutades). SKA-l on plaanis 2023. aastast viipekeele kaugtõlketeenuse korraldamiseks kasutusele võtta kaasaegne ja kasutajasõbralik infotehnoloogine rakendus (äpp), mille kaudu on tulevikus võimalik pakkuda kahepoolset suhtlust, näha ootejärjekorda ja teenust broneerida, samuti tekib SKA-le jt riigiasutustele kuulmislangusega inimesele tagasihelistamise võimalus. Viiakse ellu tegevusi, mis annavad ülevaate sellest millised on inimeste õigused, millist abi on üldse olemas ja kust seda leida, kuidas saada hooldamisega kodus hakkama jmt. Samuti on kommunikatsioonitegevused suunatud abi korraldajatele (KOV, teenuseosutajad jt sidusrühmad), et tagada laiapõhjaline teadlikkus muudatustest abi korraldamise tingimustes (nt muudatused õigusaktides jms). Teavitustegevuste tõhustamiseks tellitakse nii eel- kui järeluuringuid, mis võimaldavad tegevusi paremini ette valmistada ja nende tulemuslikkust hiljem hinnata. Hoolduskoormuse leevendamisel on oluline pakkuda hoolduskoormusega inimestele senisest suuremat tuge ja soodustada nende võrgustike teket. 2023. aastal alustatakse hoolduskoormusega inimestele veebilahenduse loomist ja selle kaudu hoolduskoormusega inimeste toetamist. Veebilahendusest kujuneb virtuaalne kompetentsikeskus, mille eesmärk on jagada asjakohast infot, suurendada teadlikkust ja anda reaalajas tuge hoolduskoormusega inimestele, spetsialistidele ja teistele valdkonnaga seotud või huvitatud osapooltele. Veebilahenduse loomiseks kaasatakse TAT partnerina EPIKoda. Veebilahenduse sisu luuakse Sotsialaministeeriumi ja EPIKoja koostöös. Punktis 2.1 nimetatud sekkumiste tulemusena on hoolekandelise abi korraldus üle Eesti ühetaolisem, sh väheneb regionaalne ebavõrdsus, paraneb teenuste kättesaadavus ja kvaliteet, samuti paraneb nii erivajadusega inimeste kui ka hoolduskoormusega lähedaste toimetulek. KOV-i nõustamistalituse ja kvaliteedi edendamisega seotud tegevused, mida tuleb jätkata ka peale rahastusperioodi lõppu, jätkuvad SKA eelarvelistest vahenditest rahastatuna. Kuulmislangusega inimestele mõeldud tõlketeenuste pakkumist jätkatakse alates 2025. aastast riigieelarvelistest vahenditest rahastatuna ja neid korraldab SKA. Vabatahtlike tegevuste koordineerimiseks hoolekandes tehakse 2023. aastal analüüs ning sellest lähtuvalt otsustatakse, millises osas jätkatakse toetuse andmist ESF-i vahenditest. Kuna mitme tegevuse (nt abi- ja toetusvajaduse ja hoolduskoormuse hindamisvahendite kasutamise koolitus) raames luuakse KOV-idele kompetents, ei ole pärast rahastusperioodi lõppu otsest rahastust tegevusele vaja. EPIKoja poolt loodud omastehooldajate veebilahenduse nn üleval hoidmiseks planeeritakse alates 2026. aastast EPIKoja strateegilise partnerluse lepingusse lisaülesanded koos lisanduva eelarvega. Punkt 2.2. Uuenduslike ja integreeritud teenuste arendamine ja pakkumine ning abi korralduse tõhustamine sotsiaalvaldkonnas Nimetatud sekkumisega viiakse ellu tegevusi uuenduslike sotsiaalteenuste kasutuselevõtu toetamiseks. Alates 2024. aastast on planeeritud alustada teenuse arendamist psüühika- ja sõltuvushäirega inimestele ning toetatud otsuse süsteemi väljatöötamist ja rakendamist. Samuti jätkatakse juba eelmisel rahastusperioodil alustatud inimesekeskse koordinatsioonimudeli rakendamisega. Toetatakse rahvusvahelise funktsioneerimisvõime klassifikatsiooni (RFK) kasutuselevõttu, tõenduspõhise poliitika kujundamiseks vajalike uuringute ja analüüside tegemist ning valdkondadeülese agregeeritud andmeaida loomist inimesekeskse poliitikakujundamise toetamiseks ja mõjude hindamiseks. Nimetatud tegevusi viib toetuse saajana ellu Sotsiaalministeeriumi hoolekande ja sotsiaalse kaasatuse osakond ja TAT partnerina TAI.

8

Hoolekandesüsteemi probleemide lahendamine eeldab uuenduslike ja integreeritud teenuste kasutusele võtmist ning uute sotsiaalteenuse vormide otsimist. Uuenduslikud lahendused, sh abitehnoloogiad, loovad tingimused kvaliteetsemate ja kättesaadavamate sotsiaalteenuste pakkumiseks. Info- ja kommunikatsioonitehnoloogial põhinevate seadmete ja teenuste kasutamine on valdkonna kiire arengu tõttu muutumas ka eakate ja erivajadusega inimeste elu loomulikuks osaks. TAT raames töötatakse välja ettepanekud, et soodustada uuenduslike lahenduste kasutuselevõttu sotsiaalvaldkonnas. TAT tegevusega panustatakse nii ESFi (teenused dementsuse diagnoosiga inimestele, hoolduskoormusega inimestele jne) kui ka ERFi (teenusekohtade, sh erihoolekanne ja kodus elamise toetamine uuenduslike lahendustega) avatud taotlusvoorude tingimuste kujundamisse. 2023. aastal alustatakse koos tervishoiuvaldkonnaga integreeritud teenuse väljaarendamist sõltuvus- ja psüühikahäirega inimestele. Praegu erihoolekandeteenuseid saavatest inimestest 3– 8%-l3 on alkoholi tarvitamisest tingitud psüühika- ja käitumishäired kaasuva diagnoosina. Psüühikahäirega inimestel, kellel on sõltuvus alkoholist diagnoositud põhihaigusena, ei ole õigust saada erihoolekandeteenuseid, ja nad saavad üldhooldusteenust (Tallinna linna poolt teenust saama suunatud inimestest on hinnanguliselt 35% alkoholisõltuvusega). Alkoholisõltlased, aga ka inimesed, kellel on sõltuvus narkootilistest ainetest, ravimitest vm, ei sobi sageli kokku teiste teenusesaajatega ja vajavad lisaks hoolekandelisele toele rohkem sõltuvusalast nõustamist, sõltuvusravi jms. Oluline on leida lahendused, kuidas sellises olukorras olevaid inimesi võimalikult hästi aidata. 2023. aastal kaardistab Sotsiaalministeeriumi hoolekande ja sotsiaalse kaasatuse osakond koostöös TAI-ga (eelmise perioodi TAT vahenditest) tõenduspõhised sekkumismeetodid ja kogemused komorbiidselt esinevate psüühikahäiretega inimestele ravi ja sotsiaalteenuste osutamisel, mida on võimalik Eestis rakendada ning sellest lähtuvalt alustatakse teenuse arendamisega. 2012. aastal ratifitseeris Eesti puuetega inimeste õiguste konventsiooni deklaratsiooniga, mille kohaselt „Eesti Vabariik tõlgendab konventsiooni artiklit 12 selliselt, et see ei keela pidamast isikut piiratud teovõimega isikuks, kui selline vajadus tuleneb isiku võimetusest oma tegudest aru saada või neid juhtida. Piiratud teovõimega isiku õiguste kitsendamisel lähtub Eesti enda riigisisesest õigusest.“ ÜRO puuetega inimeste õiguste komitee tegi 2021. aastal järgmised ettepanekud Eestile puuetega inimeste õiguste konventsiooni täitmiseks: a) üle vaadata Eesti deklaratsioon konventsiooni artikli 12 kohta, tagada kõigi puuetega inimeste õigus võrdsele tunnustamisele seaduse ees ja luua toetatud otsuse mehhanismid kõigis eluvaldkondades; b) muuta tsiviilseadustikku, et tunnistada kehtetuks eestkoste režiim ja töötada välja toetatud otsuse süsteem kõigi puuetega inimeste jaoks, mis on kooskõlas komitee üldkommentaariga nr 1 (2014). Toetatud otsuse mehhanismid peavad austama puuetega inimeste väärikust, autonoomiat, tahet ja eelistusi nende õigusvõime teostamisel; c) võtta vastu tegevuskava kõigi puuetega inimeste täieliku teovõime taastamiseks, olenemata nende puudest. ÜRO puuetega inimeste õiguste komiteelt saadud soovitused nõuavad Eestilt muudatuste tegemist toetatud otsuse mudelile üleminekuks. Eesti järgmine korraline raporti esitamise aeg on 2025. Aastatel 2022–2023 tehakse analüüs (TAT „Töövõimereformi sihtrühma töövõimelisuse tõstmine ja

3 2021. a seisuga erihoolekandeteenust saavatest inimestest (keda on 5847) on 3–8%-l (st 175–467 inimest) alkoholi tarvitamisest tingitud psüühika- ja käitumishäired kaasuva diagnoosina.

9

nende töötamise soodustamine“ rahastus) praeguse eestkostesüsteemi kitsaskohtadest, mis on aluseks toetatud otsuse süsteemi kontseptsiooni väljatöötamisel. Hoolekandelise abi korraldamisel on vajadus tervishoiu-, sotsiaalhoolekande- ja töövaldkonna ning teiste valdkondade parema integreerituse ja koordineerituse järele. Valdkondadeülene koordinatsioon on oluline selleks, et kompleksse abivajadusega inimene saaks vajalikku abi õigel ajal ja tuleks koduses keskkonnas võimalikult kaua toime. 2020. aasta juunis kuulutati välja konkurss „Inimesekeskse hoolekande- ja tervishoiusüsteemi koordinatsioonimudel“, mille raames rakendati 12 kuu jooksul kuues piirkonnas paindlikku koordinatsioonimudelit. Projekti käigus saadud piirkonna kogemustele tuginedes testiti ja täpsustati olemasolevat koordinatsioonimudeli kirjeldust. 2021. aastal kuuluti välja taotlusvoor, millega leiti kaheksa partnerit, kes 12 kuu jooksul rakendavad koordinatsioonimudelit. Kuna toetuse saajad alustasid tegevustega erineval ajal, lõppeb osa projekte 2022. aasta lõpuga, aga kuue partneri tegevused kestavad veel ka 2023. aasta esimeses pooles. Koordinaatori peamine ülesanne on olla sillaks KOV-i sotsiaaltöötaja, perearsti, teiste ametkondade ja teenusepakkujate vahel. RTK kuulutab välja avatud taotlusvooru ning toetuse taotlemisel on tingimuseks see, et väljatöötatud koordinatsioonimudelit rakendatakse maakondlikul tasandil. Sotsiaalministeerium toetab RTK korraldatud avatud taotlusvoorus toetust saanud projekte sisulistel teemadel. Toetuse saajatega korraldatakse kohtumisi, nt arutelusid, seminare ja teabepäevi valdkonnaülese koordinatsioonimudeli rakendamiseks ning vajalike oskuste ja teadmiste arendamiseks. 2024. aastal alustatakse ka Harjumaale, sh Tallinnale sobiva toetusmeetme väljatöötamisega. Tervise-, töö- ja sotsiaalvaldkonnas kasutatakse erinevaid hindamisvahendeid, mis aitavad inimesega tegeleval spetsialistil hinnata inimese abi- ja toetusvajaduse iseloomu ja ulatust ning sekkumisvajadust ja selleks sobivaid meetmeid. Inimese abi- ja toetusvajaduse hindamisel kogutud andmed ei ole standardiseeritud ja võimaldavad laia tõlgendamist. Küsimustikke ja hindamisvahendeid kasutavad mitme valdkonna spetsialistid, kuid valdkondadevaheline koostöö puudub. Varem kogutud info (hindamise tulemused) ei liigu osapoolte vahel, kuna hindamisküsimustik täidetakse paberil või hindaja lokaalses IT-rakenduses. Olukorra parandamiseks võetakse kasutusele RFK (rahvusvaheline funktsioneerimisvõime klassifikatsioon), mis võimaldab integreerida eri allikatest pärit andmed ühtsesse teabesüsteemi. RFK pakub raamistikku inimese funktsioneerimisvõime kirjeldamiseks ning selle teabe dokumenteerimiseks, korrastamiseks ja analüüsimiseks. RFK kasutuselevõtu toetamiseks kaasatakse TAT partnerina TAI. RFK koolitusi korraldab kuni 2023. aasta maikuu lõpuni TAT-st „Tööturul osalemist toetavad hoolekandeteenused“ SKA. Üks põhjus miks tervishoiu- ja hoolekandesüsteem ei moodusta loogilist tervikut, on valdkonna andmete killustatus ja ebapiisavus. Poliitikakujundamiseks vajalike integreeritud andmete puudus on viinud olukorrani, kus tihti puuduvad andmed hetkeolukorra mõistmiseks. Analüüsides vaid anonümiseeritud statistilisi andmeid, ei ole võimalik hinnata, mil määral pakutakse eri valdkondade teenuseid ühel ajal samadele inimestele (nt koduõendus- ja koduteenus), mil määral vastavad pakutavad teenused eri rühmade (naised, mehed, eri vanuses, rahvusest, eri puudega) inimeste vajadustele, milliste teenuste ja toetuste pakkumise järel liigutakse tõenäolisemalt (tagasi) tööturule, kas KOV-ide pakutavad teenused on mõeldud nende inimeste toetamiseks, kes kasutavad ka riiklikke teenuseid jne. Samuti võivad jääda nägemata eri valdkondade vahel toimuvad kompenseerimised (nt surve kasv ühe süsteemi teenustele teise süsteemi teenuste kättesaadavuse vähenemise tõttu), olulised ühiskondlikud trendid (nt mingite sihtrühmade oluline valdkondadeülene toetusvajaduse kasv) või ebaefektiivsused, kus administratiivse koormuse vähendamiseks võib olla mõistlik kindlate sihtrühmade paremaks toetamiseks kujundada eri valdkondades pakutavatest komponentidest uus tervikteenus. Terviklikumaks ja tõenduspõhiseks poliitikakujundamiseks ning mõjude hindamiseks tuleb luua valdkondadeülene andmeait, mis koondab KOV-ide ja riigi rahastatavaid teenuseid ja toetusi kasutavate inimeste andmed olemasolevatest andmekogudest ühtsesse agregeeritud poliitikakujundamise andmestikku. Isikupõhiselt ühendatud agregeeritud andmete kasutamine toetab targemat poliitikakujundamist, riivamata samal ajal abivajadusega inimeste õigust privaatsusele.

10

Kavandatavate poliitikameetmete planeerimise aluseks on tõenduspõhisus, analüüsidele tuginemine ja poliitikavalikute mõju hindamine. Selleks et kavandatavad meetmed ja poliitikavalikud vastaksid sihtrühmade tegelikele vajadustele, on kavas teha nii ühekordseid kui kordusuuringuid ja analüüse. Perioodil 2024–2025 on planeeritud teha dementsusega inimeste vajaduste uuring. Tegevuse 2.2 elluviimist alustatakse mitme uuendusliku teenuse arendamise ja katsetamisega. Tegevuste või teenuste rahastamise jätkumise otsuse tegemisel tuginetakse katsetamise tulemustele. Kõigi arendustega ei ole alati mõistlik edasi minna. Psüühika- ja sõltuvushäirega inimestele väljaarendatava teenuse osutamine peaks jätkuma koordineeritult tervishoiusüsteemiga ning tegevuse rahastus peaks jätkuma tervishoiu- ja hoolekandesüsteemist (lisarahastuse vajadus selgub teenuse väljatöötamise käigus). RFK arendustegevustega luuakse kompetents TAI-sse. TAI-st saab vastava teema hoidja ning otsest rahastust tegevus peale rahastusperioodi lõppu ei vaja. Tegevuse raames tehakse mitu uuringut (nii ühekordsed kui kordusuuringud). Kordusuuringute puhul otsitakse rahastusvõimalusi nii teadus- ja arendustegevuseks eraldatud toetusest Sotsiaalministeeriumile kui ka ESF+ toetusmeetmetest. Punkt 2.4. Riigiabi Riigiabi reguleerivad ELi õigusaktid ning riigisisesel tasandil konkurentsiseaduse riigiabi peatükk (6. ptk). Vastavalt ELi toimimise lepingu artikli 107 lõikele 1 on igasugune liikmesriigi poolt või riigi ressurssidest ükskõik missugusel kujul antav abi, mis kahjustab või ähvardab kahjustada konkurentsi, soodustades teatud ettevõtjaid või teatud kaupade tootmist, ühisturuga kokkusobimatu niivõrd, kuivõrd see kahjustab liikmesriikidevahelist kaubandust. Seega on esimeseks oluliseks komponendiks enne nelja riigiabi kriteeriumi hindamist teha selgeks, kas abi saaja on ettevõtja. Euroopa Kohtu praktikast tulenevalt tuleb riigiabi kontekstis lugeda ettevõtjaks kõiki üksusi, mis tegelevad järjekindlalt majandustegevusega; seda siiski vaid eeldusel, et isik pakub vastutasu eest mingit kaupa või teenust, mida vähemalt potentsiaalselt võiksid turumajanduse tingimustes pakkuda ka konkurendid. TAT tegevused on koolitused, nõustamistegevused ja teavitamisega seotud tegevused, samuti arendatakse ja katsetatakse erinevaid teenuseid. Need on seotud Sotsiaalministeeriumi, SKA ja TAI põhimäärustest tulenevate ülesannetega. EPIKoda vastutab TAT raames omastehooldajate veebilahenduse loomise eest, mille äriline sisu luuakse koostöös Sotsialaministeeriumiga. Veebilahenduses jagatakse hoolduskoormusega inimestele ja valdkonnaga seotud või huvitatud osapooltele asjakohast infot, suurendatakse teadlikkust ja antakse reaalajas tasuta tuge. TAT raames ei pakuta teenuseid tasu eest ega toetata äritegevust, seega ei saa TAT tegevust lugeda majandustegevuseks. Kui tegevusega on seotud teenuste osutamise või kaupade hankimine, on teenuseosutajad kohustatud lähtuma riigihangete seadusest, mille tulemusena tekib teenuse hind turuhinnana, mis välistab eelise andmise ja saamise. Seega ei ole tegemist riigiabiga ka pakkujate tasandil. Punkt 3. Näitajad Punktis 3 on nimetatud TAT näitajad, mis aitavad mõõta eesmärkide saavutamist nii kvantitatiivselt, kvalitatiivselt kui ajaliselt. Punktis on esitatud meetmete nimekirja väljundnäitaja ja tulemusnäitajad, nende algtasemed ja sihttasemed aastateks 2024 ja 2027. TAT panustab otseselt meetmete nimekirja väljundnäitajasse „Hoolekandeteenuste saajate arv“ ning tulemusnäitajatesse „Osalejate osakaal, kelle toimetulek paranes või säilis“ ja „Osalejate osakaal, kelle hoolduskoormusega seotud olukord paranes“. Hoolekandeteenuse saajad võivad olla: - erivajadusega inimesed, kes vajavad teenuseid iseseisva toimetuleku toetamiseks ja/või tööturule liikumiseks (sh aktiivseid tööturuteenuseid saama) või töö säilitamiseks (näitajasse läheb kirja teenuse saaja);

11

- erivajadusega inimesed, kes vajavad teenuseid hooldusvajaduse tekke või selle süvenemise vältimiseks (sh vältides ööpäevaringsele teenusele suundumist) (näitajasse läheb kirja teenuse saaja); - toimetulekuraskustes inimene – inimene, kelle toimetulekut või kelle perekonna toimetulekut raskendavad ajutised või püsivad asjaolud, mille tulemusena ei ole igapäevaelu vajaduste rahuldamine, õiguste realiseerimine ja kohustuste täitmine konkreetses elukeskkonnas inimese jaoks jõukohane (näitajasse läheb kirja teenuse saaja); - hoolduskoormusega inimesed, kes vajavad teenuseid hooldusvajaduse süvenemise ennetamiseks, vähendamiseks ja tööturule liikumiseks (sh aktiivseid tööturuteenuseid saama) või töö säilitamiseks (näitajasse läheb kirja teenuse saaja); - hooldusvajadusega inimesed, kelle lähedane on hoolduskoormusega (näitajasse läheb kirja hoolduskoormusega lähedane, mitte teenuse saaja). Tulemusnäitaja „Osalejate osakaal, kelle toimetulek paranes või säilis“ on seotud väljundnäitajaga „Hoolekandeteenuste saajate arv“. Osalejad, kelle toimetulek paranes ja/või säilis võivad olla: - erivajadusega inimesed, kes vajavad teenuseid iseseisva toimetuleku toetamiseks ja/või tööturule liikumiseks (sh aktiivseid tööturuteenuseid saama) või töö säilitamiseks (näitajasse läheb kirja teenuse saaja); - erivajadusega inimesed, kes vajavad teenuseid hooldusvajaduse tekke või selle süvenemise vältimiseks (sh vältides ööpäevaringsele teenusele suundumist) (näitajasse läheb kirja teenuse saaja); - toimetulekuraskustes inimene – inimene, kelle toimetulekut või kelle perekonna toimetulekut raskendavad ajutised või püsivad asjaolud, mille tulemusena ei ole igapäevaelu vajaduste rahuldamine, õiguste realiseerimine ja kohustuste täitmine konkreetses elukeskkonnas inimese jaoks jõukohane (näitajasse läheb kirja teenuse saaja). Tulemusnäitaja „Osalejate osakaal, kelle hoolduskoormusega seotud olukord paranes“ on seotud väljundnäitajaga „Hoolekandeteenuste saajate arv“. Osalejad, kelle hoolduskoormusega seotud olukord paranes, võivad olla: - hoolduskoormusega inimesed, kes vajavad teenuseid hooldusvajaduse süvenemise ennetamiseks, vähendamiseks ja tööturule liikumiseks (sh aktiivseid tööturuteenuseid saama) või töö säilitamiseks (näitajasse läheb kirja teenuse saaja); - hooldusvajadusega inimesed, kelle lähedane on hoolduskoormusega (näitajasse läheb kirja hoolduskoormusega lähedane, mitte teenuse saaja). Osalejatelt küsitakse tulemusnäitajate kohta küsimusi Sotsiaalministeeriumi hoolekande ja sotsiaalse kaasatuse osakonna poolt koostatud küsimustiku alusel. Eespool nimetatud väljund- ja tulemusnäitajaid raporteeritakse vastavalt seirejuhendile kaks korda aastas. Eesti 2035 näitajasse „Suure hoolduskoormusega (20 ja enam tundi nädalas) 16-aastaste ja vanemate inimeste osakaal“ panustavad TAT lisas 1 välja toodud alategevused. Alategevuse 2.1.4 raames luuakse hoolduskoormusega inimestele üle-eestiline veebilahendus, kus jagatakse asjakohast infot, suurendatakse teadlikkust ja antakse tuge hoolduskoormusega inimestele ja teistele valdkonnaga seotud osapooltele. Alategevus 2.2.1 keskendub sotsiaalvaldkonnas uuenduslike lahenduste kasutuselevõtu toetamisele, mis võimaldaksid hooldusvajadusega inimestel võimalikult kaua oma kodus ise hakkama saada ning osutaksid positiivset mõju ka hoolduskoormusega inimestele. Eelduslikult panustavad näitajasse „Suure hoolduskoormusega (20 ja enam tundi nädalas) 16-aastaste ja vanemate inimeste osakaal“ vähemalt pikaajalises plaanis ka need alategevused, mis keskenduvad vabatahtliku tegevuse soodustamisele hoolekandes ning tõenduspõhise poliitika kujundamise edendamisele (mille raames on plaanis mh keskenduda kodus elavate dementsusega inimeste vajaduste uurimisele). Punkt 4. Tegevuste eelarve

12

TAT eelarve on kokku 24 100 000 eurot, sh ESF+i toetus 16 870 000 eurot, millele lisandub riiklik kaasfinantseering 7 230 000 eurot. Aastate ja tegevuste elluviijate kaupa on eelarve näidatud TAT lisas 2 ja selle kasutamist on selgitatud eelarve seletuskirjas. Kogu meetme eelarve on 55 228 571 eurot, sh ESF+i toetus 38 660 000 eurot, riiklik kaasfinantseering 13 807 143 eurot ja omafinantseering 2 761 429 eurot. Punkt 5. Kulude abikõlblikkus Abikõlblike kulude, sh abikõlbmatute kulude määratlemisel tuleb lähtuda Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määrusest nr 55 „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised tingimused” (edaspidi ühendmäärus). Abikõlblikud otsesed kulud on tegevuste elluviimiseks vajalikud kulud, sh väliskoolituse ja -lähetuse kulud Euroopa Liidu liikmesriikides, Norras, Liechtensteinis, Šveitsis ja Islandil. Väljaspool Euroopa Liitu tekkinud kulud võivad moodustada kuni 3% TAT eelarvest. Tegevuste elluviimise toetamiseks korraldatavates n-ö toetavates tegevustes (nt meeskonnakoolitused, inspiratsioonipäevad, konverentsid, koostöökohtumised jne) osaletakse vastavalt vajadusele (sh välismaal). Vastavalt ühendmääruse § 17 punktile 8 on kaudsed kulud abikõlblikud ainult lihtsustatud hüvitamisviisidest ühtse määra alusel. Ühtse määra rakendamisel ei tule tõendada ega esitada RÜ- le kaudsete kulude kuludokumente, kulude tasumist tõendavaid dokumente ega kulu aluseks olevaid arvestusmetoodikaid. Seetõttu ei kontrollita ka kaudsete kulude aluseks olevaid kulusid paikvaatluse ega projektiauditi käigus. Samuti ei tule osalise tööajaga administreeriva personali üle pidada arvestust ega raamatupidamisarvestuses eristada ühtse määra alusel hüvitatud kaudseid kulusid. Kaudsed kulud moodustavad 15% TAT otsestest personalikuludest. Punkt 6. Toetuse maksmise tingimused ja kord Toetuse väljamaksmine toimub ühendmääruse § 27 lõike 1 punkti 1 alusel, v.a kaudsete kulude hüvitamine. Maksetaotlusi võib esitada vähemalt üks kord kvartalis, kuid kõige sagedamini üks kord kuus. Kui kalendrikuus makseid ei tehta, siis null-reaga maksetaotlust esitada ei tule. Punkt 7. Elluviija ja partneri kohustused Lisaks TAT-s sätestatule kohalduvad elluviijale ja partnerile ühendmääruse §-des 10–11 sätestatud kohustused. Muu hulgas tuleb erilist tähelepanu pöörata riigihangete seaduse järgimisele. RA-le (Sotsiaalministeeriumi nutika arengu toetamise osakond) esitatakse TAT järgmis(t)e eelarveaasta(te) eelarve kinnitamiseks jooksva aasta 15. oktoobriks. RA nõudmisel on TAT elluviija kohustatud esitama TAT eelarve jagunemise aastate ja eelarveartiklite kaupa. Vastav nõue on vajalik sisendina riigieelarve ja tööplaani planeerimise protsessis. TAT elluviija on kohustatud RA- le esitama iga kuu eelarve täitmise aruande. RA on aruandekohustuslik tema vastutusalas olevate meetmete elluviimises ning selleks eraldatud toetuse kasutamises, mistõttu on vajalik tihedamini kui kaks korda aastas (aruannete esitamise tähtajad) seirata vahendite kasutamist ning vajaduse korral sekkuda (ala- või ülekasutamine) TAT elluviimisse. Peale TAT kinnitamist esitab elluviija RÜ-le väljamaksete prognoosi 15 tööpäeva jooksul. Igal aastal tuleb väljamaksete prognoos järgmise eelarveaasta kohta esitada 10. detsembriks või kümne tööpäeva jooksul peale eelarvemuudatuse kinnitamist. Kui väljamaksetaotlused erinevad esitatud prognoosist 25%, tuleb elluviijal esitada uus väljamaksete prognoos järelejäänud eelarveaasta kohta.

13

Enne TAT-st rahastatava hanke korraldamist tuleb partneril see elluviijaga kooskõlastada. Elluviija esitab partneri riigihankega seotud alusdokumentide eelnõu RÜ-le eelnõustamiseks. On oluline rõhutada, et rahastatud tegevuste puhul tuleb nõutavad andmed tegevustes osalejate kohta koguda vastavalt ÜSS2021_2027 § 19 lõikele 3. Osalejate andmeid kogutakse osalejate seirearuande alusel ja need tuleb esitada koos aruandega. Punkt 8. Aruandlus Punktis sätestatakse vahearuannete ja lõpparuande esitamise kohustus ja tähtajad ning aruannetes puuduste esinemise korral nende menetlemise kord. Korrapäraselt esitatud aruanded aitavad jälgida TAT tegevuste edenemist ja tulemuste täitmist ning võimaldavad vajaduse korral juhtida tähelepanu vajakajäämistele ja teha tegevuste elluviimises õigeaegseid muudatusi. Punkt 9. TAT muutmine Punktis sätestatakse TAT muutmise kord. Muudatusvajadused peavad olema motiveeritud ja aitama kaasa TAT edukale elluviimisele. Sagedamini kui üks kord kuue kuu jooksul ei ole TAT muutmine mõistlik, arvestades muutmisprotsessi ajamahukust ja sellega kaasnevat halduskoormust. TAT-d peavad põhinema põhjalikel analüüsidel ja planeerimisel, välistades sagedaste paranduste vajaduse. Samuti peavad vajalikud muudatused olema põhjendatud ja läbi kaalutud. TAT elluviija esitab RA-le põhjendatud taotluse TAT muutmiseks, RA vaatab taotluse läbi ja esitab selle arvamuse avaldamiseks RÜ-le. Kui muudatus on vajalik, korraldab RA TAT muutmise. RA-l on õigus TAT-d muuta, kui selgub, et see on vajalik TAT edukaks elluviimiseks või TAT partneril ja elluviijal ei ole toetuse kasutamist ettenähtud tingimustel võimalik jätkata. RA võib muuta TAT finantsplaani, eelarvet või TAT abikõlblikkuse perioodi. Kui TAT rakendamisel tekib eelarveliste vahendite jääk, võib RA vähendada TAT eelarvet tingimusel, et see ei takista TAT eesmärkide täitmist. Vastav säte on vajalik olukorras, kui on näha, et TAT tegevuste elluviimiseks kulub oluliselt vähem vahendeid, kui oli esialgu planeeritud. Punkt 10. Finantskorrektsiooni tegemise alused ja kord Viidatakse finantskorrektsiooni otsuste ja tagasimaksete tegemise reeglistikule. Punkt 11. Vaiete lahendamine Nimetatakse RA ja RÜ otsuse või toimingu vaide menetleja. III TAT vastavus Euroopa Liidu õigusaktidele TAT on vastavuses Euroopa Liidu õigusega. TAT koostamisel on arvestatud järgmiste Euroopa Liidu õigusaktidega: 1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/1060, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad finantsreeglid; 2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/1057, millega luuakse Euroopa Sotsiaalfond+ (ESF+) ja tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 1296/2013.

14

IV TAT mõjud Osad kavandatud tegevused täiendavad ja jätkavad perioodil 2014–2020 TAT-st „Tööturul osalemist toetavad hoolekandeteenused“ alustatud arenduste elluviimist (nt KOV-ide toetamine, sotsiaalteenuste kvaliteedi parandamine, kuulmispuudega inimestele tõlketeenuse pakkumine, inimkeskse koordinatsioonimudeli rakendamiseks vajalike arendustegevuste ellu viimine). Lisaks leidub mitu uut tegevust, näiteks toetatud otsuse süsteemi väljatöötamine ja hoolduskoormusega inimeste toetamiseks veebilahenduse loomine. Alljärgenvalt on välja toodud kavandatavate (ala)tegevuste mõjud, lähtudes hea õigusloome ja normitehnika eeskirjas nimetatud mõjuvaldkondadest. Tegevuste täpsem eesmärk, sisu ja oodatav tulemus on esitatud TAT raamtekstis ja selle lisas 1. Rakendatavate (ala)tegevustega panustatakse järgmistesse mõjuvaldkondadesse: sotsiaalne mõju, mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele, infotehnoloogia ja infoühiskond, mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele ning mõju regionaalarengule. Sotsiaalne mõju TAT tegevused on suunatud iseseisva toimetuleku toetamisele, kvaliteetsete sotsiaalteenuste osutamisele ja hooldusvõimaluste tagamisele, keskendudes eeskätt hoolekandevaldkonna tegevuste arendamisele. Tähelepanu pööratakse ka tervishoiu- ja hoolekandevaldkonna senisest tõhusamale koostööle ja koostoimele. Tegevused hõlmavad nii sotsiaalhoolekandevaldkonna kliente (sh erivajaduse ja hoolduskoormusega inimesed), sotsiaalteenust osutavaid valdkonna töötajaid ja teenusepakkujaid (KOV, era- ja kolmas sektor) kui ka hoolduskoormuse ja erivajadusega inimeste lähedasi. Tegevuste tulemusena saab eeldada positiivseid sotsiaalseid koondmõjusid nii abivajavatele sotsiaalhoolekande klientidele ja nende peredele (sh hoolduskoormusega lähedased) kui ka sotsiaalteenuseid osutavatele inimestele ja asutustele (sh KOV). Seeläbi panustatakse hoolivamasse ühiskonda, kus pakutakse vajalikku tuge abivajavatele inimestele. Seejuures saab eeldada positiivset mõju järgmistes valdkondades: mõju tervisele, sh vaimse ja füüsilise tervise toetamise kaudu; mõju inimeste heaolule ja sotsiaalsele kaitsele, sh sotsiaalteenuste kättesaadavuse ja kvaliteedi paranemise, inimeste heaolu paranemise ja sotsiaalse tõrjutuse vähenemise kaudu; mõju võrdsetele võimalustele erivajadusega ja hoolduskoormusega inimeste võrdse kohtlemise kaudu, sh kaasamine otsustamisse, ligipääsetavuse parandamine, suhtumise muutumine hoolduskoormusega inimestesse ja sotsiaalvaldkonnas töötavatesse inimestesse; mõju inimeste õigustele erivajadusega ja hoolduskoormusega inimeste ning vanemaealiste õiguste parema tagamise ja sotsiaalse kaasatuse, samuti ühiskonnaelus osalemise kaudu. Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele Kavandatud TAT tegevustel on nii kaudne kui otsene mõju KOV-i korraldusele, parandades eri tasandite (riik, KOV) ja partnerite (KOV, teenuseosutajad, spetsialistid) võimekust ja koostööd teadmiste ja oskuste suurendamise, KOV-ide nõustamise ning sotsiaalteenuste kättesaadavuse ja kvaliteedi parandamise kaudu. Infotehnoloogia ja infoühiskond Kavandatud TAT tegevustel on positiivne mõju ka elektroonilisele sidele ja teenustele, samuti infotehnoloogilistele arendustele, kuivõrd TAT jätkutegevuste hulka kuuluvad ka eesti viipekeele kaugtõlketeenuse ja kirjutustõlketeenuse pakkumine. Samuti on kavas välja arendada üle-eestiline veebilahendus hoolduskoormusega inimestele, mis peaks kujunema selle sihtrühma virtuaalseks kompetentsikeskuseks. Mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele TAT tegevusel, mis keskendub toetatud otsuse süsteemi väljatöötamisele ja rakendamisele, on eelduslikult positiivne mõju suhetele rahvusvaheliste organisatsioonidega, eelkõige ÜRO-ga, kuivõrd just ÜRO puuetega inimeste õiguste komitee andis Eestile soovituse alustada tegevustega,

15

mis võimaldaksid minna asendusotsuse mudeli kasutamiselt üle toetatud otsuse mudeli kasutamisele. TAT tegevuskavas välja toodu kohaselt võimaldaks toetatud otsuse süsteemi rakendamine Eestil loobuda puuetega inimeste õiguste deklaratsioonile lisatud deklaratsioonist. Mõju regionaalarengule TAT tegevused panustavad regionaalarengusse, toetades Eesti sotsiaal- ja tervishoiusüsteemi arendamist ning aitavad kaasa ühtse hästi kättesaadava teenuste võrgustiku tekkele. Eeldada võib piirkondlike erinevuste vähenemist teenuste kättesaadavuses ja kvaliteedis. Hästitoimiv koostöö tervishoiu- ja sotsiaalsüsteemi vahel toetab Eesti sotsiaalmajanduslikku arengut ja inimväärse elukeskkonna teket. Kui eelneval perioodil pöörati kõrgendatud tähelepanu Ida-Eestile, siis vastavalt TAT tegevuskavale on aastatel 2023–2024 suurendatud tähelepanu all Kagu-Eesti piirkond, st Põlva, Valga ja Võru maakonna KOV-id. Nii Ida-Eesti kui ka Kagu-Eesti on võrreldes teiste Eesti piirkondadega veidi erilisemas olukorras ning vajavad rohkem sotsiaalvaldkonna tuge. Näiteks on Kagu-Eesti KOV-ides puudega inimeste osatähtsus elanike arvust kõige suurem (koos Jõgeva ja Ida-Viru maakonnaga). Kui Eestis oli 2022. a detsembri seisuga puudega inimeste osakaal 9,3% elanikkonnast, siis Põlva maakonnas moodustasid puudega isikud lausa 19,2% kõigist maakonna elanikest. Võru maakonnas oli puudega inimesi 17,7% ja Valga maakonnas 16,1%.4 Samuti on neis maakondades kõige enam väga eakaid inimesi. Kui kogu Eesti peale moodustasid 85 aasta vanused ja vanemad inimesed 2022. aasta alguses keskmiselt 2,7% rahvastikust, siis kõige enam oli vähemalt 85 aasta vanuseid inimesi Põlva maakonnas, kus nende osakaal elanikkonnast oli 3,8%. Valga ja Võru maakonnas moodustasid 85 aasta vanused ja vanemad inimesed 3,4% elanikkonnast.5 Lisaks on Kagu-Eesti piirkonnas ka väga suur registreeritud töötuse määr. Aastaid on Ida-Viru maakonnas töötuse määr olnud märkimisväärselt kõrgem kui teistes Eesti piirkondades, kuid 2023. aasta jaanuaris oli Valga maakonnas registreeritud töötuse määr pea sama suur kui Ida-Viru maakonnas (vastavalt 12,7% Valga maakonnas ja 12,8% Ida-Viru maakonnas). Töötuse määralt järgnesid Põlva ja Võru maakond vastavalt 10,1% ja 8,5%-ga. Kogu Eesti peale oli registreeritud töötuse määr 2023. a jaanuaris 8,1%.6 Nii suur eakate osakaal, puudega inimeste osakaal kui ka töötute osakaal viitavad sellele, et Põlva, Valga ja Võru maakonna KOV-ides on keskmisest suurem vajadus sotsiaalhoolekandelise abi järele. Sekkumiste tulemusena on KOV-id ja teenuseosutajad võimekamad ning hoolekandelise abi korraldus on üle Eesti ühetaolisem. Kagu-Eesti piirkonna KOV-ides viiakse ellu arenguprogramm (sh infopäevad, koolitused, nõustamistegevused) ning korraldatakse samast meetmest avatud taotlusvoor Kagu-Eesti KOV-idele selles piirkonnas esile kerkinud sotsiaalvaldkonna probleemide lahendamiseks. Andmekaitsealane mõjuhinnang Haldusmenetluse käigus töötleb haldusorgan (Sotsiaalministeerium, SKA, TAI) isikuandmeid oma ülesannete täitmiseks. SKA ülesandeid on täpsustatud SKA põhimääruses, mille § 6 punktide 5, 12 ja 14 kohaselt kuulub riiklike sotsiaalteenuste korraldamine, riikliku järelevalve ja haldusjärelevalve tegemine ning osalemine tegevusvaldkonnaga seotud poliitika ning strateegiate, arengukavade ja õigusaktide väljatöötamisel ja rahvusvahelistes projektides SKA ülesannete hulka. Sotsiaalministeeriumi vastutusalas on Vabariigi Valitsuse seaduse § 67 kohaselt riigi sotsiaalprobleemide lahendamiskavade koostamine ja elluviimine, sotsiaalse turvalisuse, sotsiaalkindlustuse ja -hoolekande korraldamine, võrdse kohtlemise ning naiste ja meeste võrdõiguslikkuse edendamine ja sellealase tegevuse koordineerimine, samuti vastavate õigusaktide eelnõude koostamine. TAI ülesandeks on TAI põhimääruse § 4 punktide 2–4 ja 14 kohaselt teadustöö tegemiseks, tervise- ja sotsiaalkaitse arendamiseks ning juhtimiseks vajalike andmekogude moodustamine ja pidamine,

4 Sotsiaalkindlustusamet. Puuded. https://www.sotsiaalkindlustusamet.ee/asutus-uudised-ja-kontakt/praktiline-teave/statistika. 5 RV0240: RAHVASTIK SOO, VANUSE JA 2017. AASTA HALDUSREFORMI JÄRGSE ELUKOHA JÄRGI, 1. JAANUAR. Statistika andmebaas. 6 https://www.tootukassa.ee/et/statistika-ja-uuringud/peamised-statistilised-naitajad/registreeritud-tootud.

16

uuringuandmete kogumine, nende analüüsimine ja kättesaadavuse korraldamine; ettepanekute tegemine eesmärgi saavutamiseks vajalike poliitikate kujundamiseks, vastavate prognooside ja arengukavade koostamine, osalemine Sotsiaalministeeriumi valitsemisala poliitikate elluviimise strateegiate kavandamisel; Sotsiaalministeeriumi tellimusel või Sotsiaalministeeriumiga kooskõlastatult riiklike ja Euroopa Sotsiaalfondi programmide väljatöötamine, koordineerimine ja elluviimine, strateegiate rakendamiseks vajalike tegevuskavade väljatöötamine ja elluviimine; teadus- ja koolitusürituste korraldamine. TAI tegevusteks TAT raames on RFK klassifikaatori omaniku rolli võtmine ja tegevused klassifikaatori rakendamiseks (muudatused tööprotsessides, andmete kogumises, hindamiste tegemises, tulemuste analüüsimises). Lisaks on planeeritud luua mentorlussüsteem, et toetada teenuseosutajaid rakendamise protsessis, sh koolitused. Avalikku ülesannet täpsustatakse käesoleval juhul ÜSS2021_2027 § 10 lõike 2 kohaselt käesoleva TAT alusel. Iga protsessis osaleja vastutab andmetöötlemise nõuete eest vastavalt isikuandmete kaitset reguleerivatele õigusaktidele (isikuandmete kaitse üldmäärus, isikuandmete kaitse seadus ja valdkondlikud eriseadused), tagades ka andmete kaitse ja turvalisuse. Käesoleva TAT alla kuuluvaid tegevusi täpsustatakse ning käesolev TAT annab tegevustele vaid üldraami. Vastavas menetluses tegevuste täpsustumisel kontrollitakse üle ka isikuandmete töötlemise õiguslik alus ja andmekoosseisu vastavus alusele ning vajaduse korral muudetakse või täiendatakse ette nähtud õigusloomelises korras õiguslikku alust enne andmetöötluse algust. Praegu on teada, et TAT tegevuste kontrollimiseks peavad partnerid ja elluviijad koguma ÜSS2021_2027 § 19 lõikes 3 (viidatakse ELi määruste vastavatele sätetele) nimetatud andmeid. Ühendmääruse § 10 lõike 1 punkti 5 kohaselt peab toetuse saaja koguma ja töötlema TAT tegevustes osalenud või teenust saanud isiku kohta järgmisi andmeid: eesnimi, perekonnanimi, isikukood, elukoha omavalitsusüksus, e-posti aadress, telefoninumber, õppimine ja osalemine kursustel tegevuse alustamisel, tööhõive staatus. Tegevuse lõpetamisel või nelja nädala jooksul peale tegevuse lõppu küsitakse osalejalt, kas ta otsib tööd, kas ta õpib või osaleb kursustel. Osalejad, kes said teenuseid, küsitakse kuus kuud peale teenuse saamise algust infot selle kohta, kas osaleja toimetulek paranes või säilis või kas osaleja hoolduskoormusega seotud olukord paranes. Eeltoodud andmeid kogub isik, kes konkreetset koolitust või teenuse osutamist korraldab. Inimene annab tegevuse alustamiseks nõusoleku, kus inimest informeeritakse ka tegevuste elluviimiseks vajalikest andmetest. Andmekoosseisudes järgitakse minimaalsuse nõuet, kogudes vaid andmeid, mis on vajalikud tegevuste eesmärgi täitmiseks, sh tegevuste edasiarendamiseks või statistilistel eesmärkidel. Andmeid kasutavad partner ja elluviija aruandluseks ja selleks, et saata osalejatele infot ürituse toimumise kohta ning peale üritust materjalide saatmiseks ja tagasiside saamiseks. Partneri ja elluviija infosüsteemis säilitatakse andmeid tegevuses osalemise tõestamiseks, kuna TAT abikõlblikkuse periood kestab 2027. a lõpuni. Ühendmääruse § 26 lõike 1 kohaselt teeb rakendusüksus viimase makse 30. märtsil 2030 ja ÜSS2021_2027 § 18 kohaselt säilitatakse toetuse andmise ja kasutamisega seotud dokumente viis aastat toetuse saajale tehtud lõppmakse tegemise aasta 31. detsembrist arvates. 2035. aasta lõpuni (abikõlblikkuse kulude kontrollimise aeg) säilitatakse vaid allkirjalehte, kus on eesnimi, perekonnanimi, asutuse nimi ja inimese allkiri. Ka partneril on kohustus koguda tegevustes osalejate andmeid ning ta peab need esitama elluviijale. Andmeid täpsustatakse tegevuste täpsustumisel. TAT alategevuste raames toimuva andmetöötluse kohta saab praegu teha alljärgnevad täpsustused. 1. Alategevuste 2.1.1, 2.1.2, 2.1.4, 2.2.1 ja 2.2.4 raames teenuse osutamist tegevuskava perioodil 2023–2024 ei toimu ning praegu ei ole täpsem töödeldavate andmete koosseis teada. 2. TAT alategevuse 2.1.3 raames osutatakse teenust kuulmislangusega inimestele. Tegevust viib TAT partnerina ellu SKA, kes teavitab oma kodulehel sihtrühma teenuse saamise võimalustest. SKA korraldab teenuse tellimiseks riigihanke ja sõlmib riigihankes edukaks osutunud ettevõtjaga

17

hankelepingu, mille alusel on teenuseosutajal õigus saada SKA-lt tegevuste elluviimiseks teavet klientide sihtrühma kuulumise kohta (puue, tööealistel töövõime). 3. TAT alategevuste 2.2.2 ja 2.2.3 raames töötatakse välja uus teenusemudel/kontseptsioon ja seejärel alustatakse teenuse osutamisega. Käesoleval TAT tegevuskava perioodil 2023–2024 teenust veel ei osutata. Teenusemudeli väljatöötamise / kontseptsiooni koostamise etapis isikuandmeid ei töödelda. Kui mudeli raames hakatakse teenust osutama, siis täpsustatakse andmetöötlust puudutatavad teemad riigihanke alusdokumentides. Kui hankija korraldab riigihanke, tuleb tal teenuseosutaja kohustused sätestada riigihanke alusdokumentides. Peale pakkumuste esitamise tähtpäeva riigihanke alusdokumente enam muuta ei saa. Samuti pole võimalik teha ulatuslikke muudatusi peale hankelepingu sõlmimist. V TAT kooskõla valikukriteeriumitega Projekti (TAT käskkiri tervikuna on üks projekt) valikul lähtuti rakenduskava seirekomisjonis kinnitatud 2021–2027 rakenduskava tegevuste üldistest valikukriteeriumidest ja -metoodikast. Planeeritud tegevuste valimiseks kasutatavad valikukriteeriumid ja -metoodika vastavad ühendmääruse §-le 7. 1. TAT kooskõla valdkondlike arengukavadega, mõju rakenduskava erieesmärgi ja meetme eesmärkide saavutamisele TAT kooskõla valdkondlike arengukavadega ning panust rakenduskava erieesmärki ja meetme eesmärkidesse, sh projekti tulemuste ja mõju eeldatavat ulatust ning vajaduse korral väljundite ja tulemuste kestlikkust pärast projekti lõppu on kirjeldatud TAT punktis 1 ja seletuskirja IV osas. TAT panust meetme väljund- ja tulemusnäitaja(te) saavutamisse on kirjeldatud TAT ja seletuskirja punktis 3. 2. TAT põhjendatus TAT tegevused aitavad kaasa meetme 21.4.9.1 „Iseseisvat toimetulekut toetavate ja kvaliteetsete sotsiaalteenuste ning hooldusvõimaluste tagamine“ eesmärgi saavutamisele. TAT eesmärgi, vajalikkuse ja eesmärgi saavutamiseks tehtavate tegevuste kirjeldus on esitatud seletuskirja I ja II peatükis. TAT kohaselt on enamiku tegevuste elluviija Sotsiaalministeeriumi hoolekande ja sotsiaalse kaasatuse osakond, kuna ta omab eelnevat kogemust TAT tegevuste elluviijana. EPIKoda, SKA ja TAI on TAT raames partnerid, et planeeritud tegevusi kõige efektiivsemalt elu viia. TAT eesmärk ja sekkumiste tulemused on esitatud TAT punktis 2 ning sekkumiste põhjendatust ja eesmärke on käsitletud seletuskirja osas „TAT vajalikkuse põhjendatus“. 3. Kuluefektiivsus Eelarve planeerimisel lähtutakse varasematest kogemustest sama tüüpi kulude tegemisel ja seda korrigeeritakse vajaduse korral tarbijahinnaindeksi prognoositava muutusega. Uut tüüpi kulude planeerimisel uuritakse hindasid turult või töötatakse need ise välja. Planeeritud eelarve kujunemist on kirjeldatud eelarve seletuskirjas, kus on näidatud, et kulud on vajalikud ja mõistlikud. 4. Elluviija ja partnerite suutlikkus projekti ellu viia Sotsiaalministeeriumi hoolekande ja sotsiaalse kaasatuse osakond elluviijana ning EPIKoda, SKA ja TAI partneritena omavad varasemat ESF-i TAT-de elluviimise kogemust, sh on neil kvalifikatsioon, jätkusuutlikkus, õiguslikud ja organisatsioonilised eeldused TAT tegevuste elluviimiseks ning jätkusuutlikkuse tagamiseks. SKA on Sotsiaalministeeriumi valitsemisalas tegutsev valitsusasutus, mis täidab õigusaktidest tulenevaid ülesandeid oma tegevusvaldkonnas ning teeb riiklikku järelevalvet ja kohaldab riiklikku

18

sundi seaduses ettenähtud alustel ja ulatuses. SKA on TAT „Tööturul osalemist toetavad hoolekandeteenused“ rahastusest tegelenud KOV-ide nõustamisega, sotsiaalala spetsialistide koolitamisega, kvaliteedijuhiste väljatöötamisega, teenuste arendamisega jne. TAI on Sotsiaalministeeriumi hallatav riigi teadus- ja arendusasutus, kes tegutseb teadus- ja arendustegevuse korralduse seaduse, teiste õigusaktide ja rahvusvaheliste lepingute alusel. TAI on TAT „Tööturul osalemist toetavad hoolekandeteenused“ raames välja töötanud koolitusprogrammi ja korraldanud koolitusi spetsialistidele, kes töötavad dementsuse diagnoosiga inimestega. Omastehooldajate platvormi loojaks, arendajaks ja platvormi vahendusel konsultatsiooniteenuse osutajaks on EPIKoda, mis on puudega inimesi ja kroonilisi haigeid esindav sõltumatu üleriigiline koostöö- ja koordinatsiooniorgan. EPIKoja eesmärk on parandada nimetatud sihtrühmade toimetulekut, elukvaliteeti ja ühiskonnaellu kaasatust, sealhulgas toetada eneseteostuse suurendamist huvikaitse ja koostöö kaudu. EPIKoda tegutseb alates 1993. aastast katusorganisatsioonina Eestis tegutsevatele puudega inimeste organisatsioonidele, koondades Eestis 48 liikmesorganisatsiooni, ühendades 16 piirkondlikku puudega inimeste koda ja 32 puudespetsiifilist ühendust. EPIKoda on loonud üle- eestilise liikmete võrgustiku ning juba toimivad teavituskanalid, mis annab head eeldused abivajajate teavitamiseks ja konsultatsiooniteenuse pakkumiseks. Konsultatsiooniteenust osutataks e-kanalite kaudu (e-kirjad, veebinõustamine) ja telefoni teel ning vajaduse korral EPIKoja kontaktkohtade külastuste kaudu. Perioodil 2017–2023 oli EPIKoda partneriks TAT „Töövõime süsteemi toetavad tegevused“ tegevuste elluviimisel. EPIKoja roll partnerina on pakkuda töövõime hindamist taotlevale isikule ja/või tema esindajale konsultatsiooniteenust töövõime hindamisega seotud küsimustes ning abi võimalike probleemkohtade selgitamisel. EPIKoda oli perioodil 2020– 2022 strateegiliseks partneriks Sotsiaalministeeriumile SA-ga Eesti Puuetega Inimeste Fond sõlmitud lepingute kaudu, mis olid seotud nii puudega inimeste huvikaitse koordineerimise ja edendamisega riigi tasandil kui ka psüühikahäirega inimesi ja nende lähedasi koondavate organisatsioonide huvikaitsealase tegevuse võimestamise ja psüühikahäirega inimesi koondava katusorganisatsiooni loomise koordineerimisega. Veebilahenduse ülevalhoidmine ja arendamine koos konsultatsiooniteenusega EPIKoja poolt on planeeritud ESFi TAT-st kuni aastani 2025, alates 2026. aastast on plaan rahastada tegevuste jätkamist koos lisanduva eelarvega strateegilise partnerluse lepingu kaudu. Aastatel 2017–2025 pakub EPIKoda koostöös SA-ga Õigusteenuste Büroo Justiitsministeeriumi rahastusel puudega inimestele ja nende lähedastele tasuta õigusnõustamisteenust, mille eesmärk on tagada erivajadusega isikutele õigusnõustamine ja abistamine igapäevasel ametiasutustega suhtlemisel ja asjaajamisel. 5. Projekti kooskõla Eesti pikaajalise arengustrateegia aluspõhimõtete ja sihtidega Kriteeriumi on kajastatud TAT punktis 1.1. VI TAT jõustumine TAT jõustub tagasiulatuvalt alates 01.01.2023. Tagasiulatuva jõustumise põhjus on tegevuste alustamine aasta algusest. VII TAT kooskõlastamine Eelnõu esitati eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu kooskõlastamiseks Rahandusministeeriumile ja Keskkonnaministeeriumile ja e-posti teel RTK-le (korraldusasutus, rakendusüksus) ning arvamuse avaldamiseks EPIKojale ja SKA-le. Eelnõu saadeti kooskõlastamiseks ka rakenduskava seirekomisjonile ja Euroopa Komisjonile. Eraldi e-kirjade teel esitati eelnõu arvamuse avaldamiseks heaolu arengukava juhtkomitee liikmetele. Keskkonnaministeerium ja RTK kooskõlastasid eelnõu vaikimisi. SKA ja EPIKoda esitasid oma kommentaarid e-kirjaga.

19

Seletuskirja lisad Põhiõiguste hartaga ja puuetega inimeste õiguste konventsiooniga arvestamise kontroll-leht – lisa 1 Riskide hindamise tabel – lisa 2

KINNITATUD sotsiaalkaitseministri 03.05.2023

käskkirjaga nr 81

Pikaajalise hoolduse kättesaadavuse ja kvaliteedi parandamine

Toetuse andmise tingimuste abikõlblikkuse periood 01.01.2023–31.12.2027 Elluviija Sotsiaalministeerium (hoolekande ja sotsiaalse kaasatuse osakond) Partnerid Sotsiaalkindlustusamet Tervise Arengu Instituut Eesti Puuetega Inimeste Koda Rakendusasutus Sotsiaalministeerium (nutika arengu toetamise osakond) Rakendusüksus Riigi Tugiteenuste Keskus

2

SISUKORD

1. REGULEERIMISALA NING SEOSED EESTI PIKAAJALISE ARENGUSTRATEEGIAGA „EESTI 2035“ JA VALDKONDLIKE ARENGUKAVADEGA ............................................................................................................................................................. 3

1.1. Seosed Eesti pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“ eesmärkidega ............................................................... 3

2. TOETATAVAD TEGEVUSED ............................................................................................................................................... 4

2.1. Sotsiaalteenuste kättesaadavuse ja kvaliteedi parandamine ..................................................................................... 5 2.2. Uuenduslike ja integreeritud teenuste arendamine ja pakkumine ning abi korralduse tõhustamine sotsiaalvaldkonnas ............................................................................................................................................................. 7 2.3. Riigiabi ................................................................................................................................................................. 8

3. NÄITAJAD ................................................................................................................................................................... 8

4. TEGEVUSTE EELARVE ....................................................................................................................................................... 9

5. KULUDE ABIKÕLBLIKKUS .................................................................................................................................................. 9

6. TOETUSE MAKSMISE TINGIMUSED JA KORD .................................................................................................................... 9

7. ELLUVIIJA JA PARTNERI KOHUSTUSED ........................................................................................................................... 10

8. ARUANDLUS .................................................................................................................................................................. 11

9. TAT MUUTMINE ............................................................................................................................................................. 11

10. FINANTSKORREKTSIOONI TEGEMISE ALUSED JA KORD ................................................................................................ 12

11. VAIETE LAHENDAMINE ................................................................................................................................................ 12

3

Käskkiri kehtestatakse perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse (ÜSS2021_2027) § 10 lõigete 2 ja 4 alusel. 1. Reguleerimisala ning seosed Eesti pikaajalise arengustrateegiaga „Eesti 2035“ ja valdkondlike arengukavadega Käskkirjaga reguleeritakse ühtekuuluvuspoliitika fondide 2021–2027 meetmete nimekirja meetme 21.4.9.1 „Iseseisvat toimetulekut toetavate ja kvaliteetsete sotsiaalteenuste ning hooldusvõimaluste tagamine“ (edaspidi meede) toetuse andmise ja kasutamise tingimusi ja korda. Tegevustes lähtutakse rakenduskava seirekomisjonis kinnitatud 2021–2027 rakenduskava tegevuste üldistest valikukriteeriumidest ja -metoodikast. Valikukriteeriumid ja -metoodika vastavad Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruse nr 55 „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised tingimused“ (edaspidi ühendmäärus) §-le 7. Toetuse andmise tingimused (edaspidi TAT) on seotud ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2021–2027 poliitikaeesmärgiga nr 4 „Sotsiaalsem Eesti“ ja ELi erieesmärgiga k – parandada võrdset ja õigeaegset juurdepääsu kvaliteetsetele, kestlikele ja taskukohastele teenustele, sealhulgas teenustele, millega parandatakse eluaseme ja inimesekeskse hoolduse, sealhulgas tervishoiu kättesaadavust; ajakohastada sotsiaalkaitsesüsteeme, sealhulgas parandada juurdepääsu sotsiaalkaitsele, pöörates erilist tähelepanu lastele ja ebasoodsas olukorras olevatele rühmadele; parandada tervishoiusüsteemide ja pikaajalise hoolduse teenuste kättesaadavust (sealhulgas puuetega inimeste jaoks), tõhusust ja vastupanuvõimet. TAT-ga on hõlmatud rakenduskava meetme 21.4.9.1 sekkumine „Kvaliteetsed ja kättesaadavad sotsiaalteenused; hoolduskoormuse leevendamine; sotsiaalvaldkonna tööjõu kvalifikatsiooni tõstmine ja jätkusuutlikkuse tagamine; erinevate valdkondade integratsioon ja uuenduslike lahenduste kasutusele võtt“. Käesoleva käskkirja alusel toetatavad tegevused on käsitatavad strateegiliselt oluliste tegevustena Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1060 artikli 2 punkti 5 ja ühendmääruse § 41 lõike 1 punkti 8 tähenduses.

1.1. Seosed Eesti pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“ eesmärkidega

1.1.1. Käskkirjaga reguleeritakse Eesti riigi eelarvestrateegia 2023–2026 heaolu tulemusvaldkonna sotsiaalhoolekandeprogrammi meetme „Iseseisvat toimetulekut toetavate kvaliteetsete hoolekandeteenuste, toetuste ja abi tagamine“ tegevuse „Pikaajalise hoolduse poliitika kujundamine, KOVide võimestamine“ elluviimist. 1.1.2. Eesti riigi pikaajalises arengustrateegias „Eesti 2035“1 on prognoositud, et vanemaealiste osakaal rahvastikus suureneb ja puudega inimeste arv kasvab. Vaja on parandada elukeskkonna ligipääsetavust ja leida uusi lahendusi ning ajakohastada Eestis pikaajalise hoolduse süsteemi, mis ei arvesta praegu piisavalt rahvastikumuutustega ega paku abivajajatele küllaldast tuge. Hooldusvajadusega inimeste lähedaste hoolduskoormus on Eestis ligikaudu 47 000 inimesel ning siin esineb sooline erinevus: kõigist lähedaste hooldajatest on naiste osakaal 60%, hooldamise tõttu tööturul mitteaktiivsete seas on lausa 80% naised. Pikaajalise hoolduse puhul on probleemiks ka inimeste märkimisväärselt suur

1 Eesti riigi pikaajaline arengustrateegia „Eesti 2035“, https://www.valitsus.ee/strateegia-eesti-2035-arengukavad-ja- planeering/strateegia/arenguvajadused

4

omaosalusmäär. Hooldatav või tema pereliige tasus hooldekodus pakutava üldhooldusteenuse eest 2021. aastal 80% teenuse kogumaksumusest. Eesti keskmine netovanaduspension on 42% keskmisest netopalgast. Vanaduspensionide teoreetiline netoasendusmäär oli 2020. aastal Euroopa Liidus üks madalamaid, jäädes alla 40%. Vanemate kui 65aastaste inimeste suhtelise vaesuse määr (2021. aastal 40,6%) on Eestis ELi riikidest suuruselt teisel kohal. 1.1.3. Toetatavad meetme tegevused arvestavad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/1060 artiklis 9 nimetatud horisontaalsete põhimõtetega. Tegevused panustavad strateegia „Eesti 2035“ sihi „Ühiskond“ ja alasihi „Koostöömeelne ühiskond“ saavutamisse, toetades ligipääsetavust, aga ka soolise võrdõiguslikkuse edendamist, parandades hoolduskoormusega inimeste olukorda ning erivajadusega ja vanemaealistele inimestele võrdsete võimaluste loomist iseseisvaks toimetulekuks. Toetatavate tegevuste panust regionaalselt tasakaalustatud arengusse hinnatakse „Eesti 2035“ näitajaga „Rahulolu KOV-i teenustega“, panust ligipääsetavuse tagamisse näitajaga „Ligipääsetavuse näitaja“, panust soolise võrdõiguslikkuse tagamisse näitajaga „Soolise võrdõiguslikkuse indeks“ ja panust võrdsete võimaluste tagamisse näitajaga „Hoolivuse ja koostöömeelsuse indeks“. 1.1.4. Heaolu arengukava kohaselt suureneb rahvastiku vananemisega kaasneva hoolduskoormuse ja kõrvalabi vajaduse kasvu arvesse võttes nõudlus toetavate teenuste ja kvaliteetsete hooldusvõimaluste järele. Seetõttu on arengukava üks eesmärk arendada sotsiaalteenuste pakkumist ja korraldust ning parandada teenuste kättesaadavust ja kvaliteeti. Seeläbi vähendatakse lähedastest hooldajate hoolduskoormust ja suurendatakse nende tööturul osalemise võimalusi. Eakate ning puudega ja psüühilise erivajadusega inimeste heaolu ja õiguste tagamiseks on võetud suund iseseisvat toimetulekut ja kogukonnas elamist toetavate teenuste eelisarendamisele ja hoolekandesüsteemi deinstitutsionaliseerimisele. 2. Toetatavad tegevused Pikaajaline hooldus tähendab hoolduse tagamist inimesele, kes vajab igapäevaelu korraldamisel abi pikema aja jooksul, kuna tema füüsilised või vaimsed võimed või töövõime on vähenenud. Pikaajaline hooldus sisaldab tervishoiuteenuseid, hooldust ja isiku igapäevast toimetulekut toetavaid teenuseid, mida pakutakse eesmärgiga leevendada ja vähendada valu, juhtida terviseseisundi kulgu, pidurdada ja vältida selle halvenemist, hooldada isikut ning abistada teda iseseisva toimetuleku võimaldamiseks igapäevaelu toimingutes. TAT üldine eesmärk on toetada terviklikuma pikaajalise hoolduse süsteemi loomist ning seeläbi tagada inimeste võimalikult iseseisev ja inimväärne toimetulek. TAT keskendub eeskätt hoolekandevaldkonna vastutusalas olevate tegevuste arendamisele ning tervishoiu- ja hoolekandevaldkonna senisest tõhusamale integreerimisele, koostööle ja koostoimimisele. TAT eesmärk saavutatakse alljärgnevate toetatavate tegevuste elluviimise tulemusel, mille mõju ja ulatus on üleriigiline. Meetmest toetatakse tegevusi, mis ei kahjusta oluliselt keskkonnaeesmärke Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/852, millega kehtestatakse kestlike investeeringute hõlbustamise raamistik ja muudetakse määrust (EL) 2019/2088 (ELT L 198, 22.06.2020, lk 13–43), artikli 17 tähenduses. TAT tegevused ei tohi suurendada negatiivseid keskkonnamõjusid, koolituste korraldamisel ja teadlikkuse suurendamisel tuleb taaskasutada maksimaalselt materjale ja vahendeid ning planeerida üritusi läbimõeldult, et nendel osalemine oleks vähima ökoloogilise jalajäljega. Tegevusteks vajalike teenuste ja toodete hankimisel tuleb kasutada keskkonnahoidlike riigihangete põhimõtteid.

5

Tegevusi on täiendavalt ja detailsemalt kirjeldatud TAT lisas 1 „Tegevuste detailne kirjeldus perioodil 01.01.2023–31.12.2024”. 2.1. Sotsiaalteenuste kättesaadavuse ja kvaliteedi parandamine

2.1.1. Tegevuse eesmärk Kohalike omavalitsuste (edaspidi KOV), teenuseosutajate, teenuseid vahetult osutavate ja korraldavate spetsialistide võimekus osutada tulemuslikumat hoolekandelist abi on paranenud. Teenused on kättesaadavamad ja kvaliteetsemad. Abi vajavate inimeste ja nende lähedaste teadlikkus abi saamise võimalustest ja õigusest abi küsida on paranenud. Pikaajalise hoolduse korraldamisega seotud sihtrühmad on valdkonnas toimuvatest muudatustest teadlikud ning nad oskavad inimesi asjakohaselt nõustada. 2.1.2. Tegevuse sisu Tegevused on suunatud pikaajalise hoolduse korralduse ja hoolekandeteenuste kvaliteedi parandamisele, sh kvaliteedi juhtimise ja järelevalve korralduse arendamisele ning teenuse osutamise metoodikate, tööriistade jms kasutusele võtmisele. Parandatakse eri tasandite (riik, KOV) ja partnerite (KOV, teenuseosutajad, spetsialistid) võimekust ja koostööd. Planeeritakse tegevusi, mis lihtsustavad inimese jaoks abi andmise korraldust ning aitavad vähendada regionaalset ebavõrdsust abi ja teenuste kättesaadavuses ja ebaühtlust teenuste kvaliteedis. Tegevused aitavad kaasa erivajadusega inimeste ja vanemaealiste sotsiaalsele kaasatusele, ühiskonnaelus osalemisele ja autonoomsusele ning oma õigustest ja abisaamise võimalustest teadlikkuse kasvule. Sellel eesmärgil tõhustatakse riigi, KOV-i ja huvikaitseorganisatsioonide koostööd ja huvikaitseorganisatsioonide võimekust, juurutatakse vabatahtlikku tegevust hoolekandevaldkonnas jms. Toetatakse tegevusi (sh koolitus), mis aitavad parandada sotsiaalala töötajate ja pikaajalise hoolduse pakkumisega seotud spetsialistide teadmisi ja oskusi (sh olemasolevate oskuste ajakohastamine) ning toetavad pikaajalise hoolduse ja laiemalt sotsiaalvaldkonnas töötavate spetsialistide püsimist sektoris.

Toetatakse tegevusi, mis aitavad ennetada hooldusvajaduse teket või süvenemist (sh varane märkamine, õigeaegne abi osutamine jms). Kuulmislangusega inimestele tagatakse abivajadusest tingitud takistuste vähendamiseks või kõrvaldamiseks igapäevaseks suhtlemiseks vajaliku viipekeele kaugtõlketeenuse ja kirjutustõlketeenuse korraldamine. Samuti viiakse ellu hoolduskoormusega inimesi toetavaid tegevusi (sh teadlikkuse suurendamine). Eesti Puuetega Inimeste Koda arendab välja omastehooldajate veebilahenduse, millest kujuneb virtuaalne n-ö kompetentsikeskus, kus jagatakse asjakohast infot ning antakse tuge hoolduskoormusega inimestele. Üle Eesti täisealistele inimestele ühetaolisemate ja kvaliteetsemate sotsiaalhoolekande abimeetmete pakkumise tagamiseks toetatakse Sotsiaalkindlustusameti tegevusi, mis aitavad hoolekandevaldkonnas ellu viia riiklikku sotsiaalkaitsepoliitikat, sealhulgas rakendada KOV-i või piirkondlikul tasandil riiklikke strateegiaid, pilootprojekte ja koordineerida valdkonnaülest sotsiaalkaitsealast koostööd. Toetatavad tegevused keskenduvad KOV-ide võimekuse suurendamisele, regionaalse ebavõrdsuse vähendamisele, sotsiaalteenuste sisulisele arengule ja kvaliteedi parandamisele. 2023. aastal alustab Sotsiaalministeerium Sotsiaalkindlustusameti tegevuste ülevaatamisega ning selle tulemusena võivad muutuda ka TAT tegevused ja rahastus.

6

Korraldatakse teavitustegevusi abi vajavate inimeste ja nende lähedaste informeerimiseks ning teavitatakse nii sihtrühmi kui ka sotsiaalkaitse ja pikaajalise hoolduse korraldajaid sotsiaalvaldkonnas toimuvatest muudatustest, mis võimaldab inimestel jõuda õige abini. Pööratakse tähelepanu ka sellele, et info jõuaks erivajadusega abivajajateni – kasutatakse lihtsat keelt ning mõeldaks läbi info edastamise kanalid ja viisid nende vajadustest lähtuvalt. Üks teavituse eesmärke on suunata KOV-e nägema ennetustegevuste vajalikkust ja kasu ning laiemalt ühiskonda abivajajatega arvestama. Teavitustegevuste tulemuslikkuse tagamiseks kombineeritakse teavitusviise (tele- ja raadiosaated, meediakampaaniad, sisuturundus, otsekommunikatsioon sihtrühmadega). Teavitustegevuste paremaks sihitamiseks ja elluviimiseks kasutatakse vajaduse korral selle ala tunnustatud eksperte ja sihtrühmade esindajaid.

2.1.3. Tegevuse tulemus Tegevuste tulemusena paranevad sotsiaalala spetsialistide oskused teenuste korraldamisel, arendamisel ja pakkumisel, mis tagab pakutavate teenuste parema kvaliteedi. Valdkonnas töötavate spetsialistide oskused, töövõtted ja -viisid toetavad kvaliteetse abi pakkumist. Sotsiaalteenuste osutamine on inimesekesksem ning senisest enam orienteeritud kvaliteedipõhimõtete järgimisele ja tulemuslikuma abi tagamisele. Paranenud on avaliku, era- ja kolmanda sektori koostöö, samuti KOV-ide sotsiaalvaldkonna spetsialistide pädevus abi korraldamisel ning teenusepakkujate ja teenust vahetult pakkuvate spetsialistide oskused ja abi teenuste pakkumisel. Vähenenud on piirkondlikud erinevused teenuste kättesaadavuses ja kvaliteedis. Sekkumiste tulemusena paraneb inimeste juurdepääs neile vajalikele toetustele ja kvaliteetsetele hoolekandeteenustele ning seeläbi paraneb abivajadusega inimeste toimetulek. Abi vajavad inimesed ja nende lähedased omavad ajakohast infot abi saamise võimalustest ning nad teavad kust vajalikku infot otsida, mis parandab nende toimetulekut. Sotsiaalteenuste korraldamisega seotud osapooled on abi korraldamisega seotud muudatustest teadlikud ning nad oskavad inimesi õigesti nõustada. 2.1.4. Tegevuse sihtrühm Sotsiaalala töötajad, sh teenust vahetult osutavad isikud, kes töötavad KOV-is, era- või kolmandas sektoris Teenusepakkujad (sh KOV, era- ja kolmas sektor) Abivajadusega inimesed (sh erivajadusega, toimetulekuraskustes ja hoolduskoormusega inimesed) Erialaorganisatsioonid Laiem avalikkus KOV-id Vanemaealised Tervishoiuteenuse osutajad 2.1.5. Tegevuse abikõlblikkuse periood 01.01.2023–31.12.2027 2.1.6 Tegevuse elluviija ja partner Tegevuse elluviija on Sotsiaalministeeriumi hoolekande ja sotsiaalse kaasatuse osakond ning partnerid on Eesti Puuetega Inimeste Koda ja Sotsiaalkindlustusamet.

7

2.2. Uuenduslike ja integreeritud teenuste arendamine ja pakkumine ning abi korralduse tõhustamine sotsiaalvaldkonnas

2.2.1. Tegevuse eesmärk Sotsiaalhoolekandelise abi korraldamine valdkondadevahelise ja piirkondliku koostöö, parema andmevahetuse ja uuenduslike lahenduste kasutuselevõtu kaudu on muutunud senisest inimesekesksemaks. 2.2.2. Tegevuse sisu Toetatakse tegevusi, millega tõhustatakse eri valdkondade (nt hoolekanne ja tervishoid) senisest tulemuslikumat koostööd ning eri tasandite, piirkondliku ja valdkondade andmevahetust (sh valdkonnas töötavate spetsialistide oskuste parandamine, koolitused, sekkumismetoodikate kasutuselevõtt jms). Selle eesmärgi saavutamiseks toetatakse koordinatsioonimudeli kasutuselevõttu ning testitakse tervishoiuvaldkonnaga integreeritud uuenduslikke teenuseid (nt sõltuvus- ja psüühikahäirega inimestele). Teaduspõhiste sekkumiste ja tööriistade abil katsetatakse ja viiakse ellu uudseid lähenemisviise, sealhulgas töötatakse välja eestkostesüsteemile alternatiivne toetatud otsuse süsteem. Toetatakse tegevusi, millega uuritakse ja analüüsitakse sihtrühmade vajadusi, mis on aluseks sihtrühmadele suunatud meetmete/tegevuste planeerimisel. Parandatakse andmevahetust eri valdkondade vahel (olemasolevate andmebaaside parem seostamine jms). 2.2.3. Tegevuse tulemus Integratsioon ja uuenduslikud lahendused tagavad tõhusama abi korralduse. Pakutav abi vastab inimeste tegelikule vajadusele (inimesekesksem teenus) ja aitab lahendada veel katmata sihtrühmade vajadusi (nt inimesed, kellel on sõltuvus psühhoaktiivsetest ainetest). Andmehaldus on loogiline ja sujuv ning toetab poliitikakujundamist, ennetustööd, inimeste vajadustele vastavate meetmete kujundamist ja seiret. Spetsialistide ja abivajajate jaoks on poliitikakujundus selgemini sihitatud. Abi korraldus pikaajalises hoolduses ja sotsiaalvaldkonnas on tõhusam, inimeste iseseisvus on suurenenud ja ühiskonnaelus osalemise võimalused on paranenud. 2.2.4. Tegevuse sihtrühm Sotsiaal-, haridus-, tööhõive- ja tervishoiuvaldkonna töötajad KOV-id Sotsiaalkindlustusamet Era- ja kolmanda sektori organisatsioonid Teadusasutused 2.2.5. Tegevuse abikõlblikkuse periood 01.01.2023–31.12.2027 2.2.6. Tegevuse elluviija ja partner Tegevuse elluviija on Sotsiaalministeeriumi hoolekande ja sotsiaalse kaasatuse osakond ja partner Tervise Arengu Instituut.

8

2.3. Riigiabi

Käesoleva TAT raames antav toetus ei ole riigiabi.

3. Näitajad

2 Sündmuste infosüsteem

Näitaja nimetus (mõõtühik)

Algtase Vahe- sihttase (2024)

Sihttase (2027)

Selgitav teave

Meetmete nimekirja väljundnäitaja

Hoolekandeteenuste saajate arv (mõõtühik arv)

0 200 400 Tegevuste 2.1 ja 2.2 näitaja. Elluviija kogub seireandmeid sihtrühma liikmete kohta SISi2 vahendusel. Andmeid kogutakse vahe- ja lõpparuandesse.

Meetmete nimekirja tulemusnäitaja

Osalejate osakaal, kelle toimetulek paranes või säilis (mõõtühik %)

70% 70% Tegevuste 2.1 ja 2.2 näitaja. Allikaks on Sotsiaalministeeriumi koostatud küsimustik, mida teenusesaajad täidavad.

Meetmete nimekirja tulemusnäitaja

Osalejate osakaal, kelle hoolduskoormusega seotud olukord paranes (mõõtühik %)

70% 70% Tegevuste 2.1 ja 2.2 näitaja. Allikaks on Sotsiaalministeeriumi koostatud küsimustik, mida teenusesaajad täidavad.

2.1. Sotsiaalteenuste kättesaadavuse ja kvaliteedi parandamine

TAT- spetsiifiline näitaja

Hoolekandeteenuste saajate arv (mõõtühik arv)

0 200 200

TAT tegevuskava alategevuse 2.1.3 teenusesaajad

TAT- spetsiifiline näitaja

Koolitatud spetsialistide arv (mõõtühik arv)

0 200 800 TAT tegevuskava alategevuse 2.1.1 koolitused

2.2. Uuenduslike ja integreeritud teenuste arendamine ja pakkumine ning abi korralduse tõhustamine sotsiaalvaldkonnas

TAT- spetsiifiline näitaja

Hoolekandeteenuste saajate arv (mõõtühik arv)

0 0 200 TAT tegevuskava alategevus 2.2.4 (160 inimest), alategevus 2.2.2 (100 inimest) ja alategevus 2.2.3 (100 inimest)

9

4. Tegevuste eelarve

Summa Osakaal

1 ESF+ 16 870 000 70%

2 Riiklik kaasfinantseering 7 230 000 30%

3 Eelarve kokku 24 100 000 100%

5. Kulude abikõlblikkus 5.1. Abikõlblike kulude kindlaks määramisel lähtutakse ühendmääruse §-des 15–17 ja 21 sätestatust. 5.2. TAT kaudseid kulusid hüvitatakse ainult ühtse määra alusel, mis on 15% TAT otsestest personalikuludest. Kaudseteks kuludeks loetakse ühendmääruse § 21 lõikes 3 nimetatud kulud. 5.3. Abikõlblikud otsesed kulud on tegevuste elluviimiseks vajalikud kulud. 5.4. Lisaks ühendmääruse §-s 17 nimetatud kuludele on TAT raames abikõlbmatud järgmised kulud: 5.4.1 hoonestatud ja hoonestamata maa, kinnisvara ja mootorsõiduki ost; 5.4.2 väliskoolituse ja -lähetuse kulud väljaspool Euroopa Liidu liikmesriike; 5.4.3 päevaraha ja mootorsõiduki kasutamise kulu osas, mis ületab vastavates õigusaktides kehtestatud maksustamisele mittekuuluvat piirmäära. 6. Toetuse maksmise tingimused ja kord 6.1. Toetust makstakse vastavalt ühendmääruse § 27 lõike 1 punktis 1 (tegelikud kulud) ja § 28 lõikes 3 (kaudsed kulud 15% TAT otsestest personalikuludest) sätestatule, kui abikõlblik kulu on tekkinud ja see on tasutud. 6.2. Enne esimese makse saamist peab elluviija esitama RÜ-le: 6.2.1 väljavõtte oma raamatupidamise sise-eeskirjast, milles on kirjeldatud, kuidas TAT kulusid ja tasumist eristatakse raamatupidamises muudest TAT rakendaja kuludest, välja arvatud lihtsustatud kulude kasutamise korral; 6.2.2 viite riigihangete tegemise korrale asutuses; 6.2.3 edasivolitatud õiguste korral esindusõigusliku isiku antud volituse koopia. 6.3. Punktis 6.2 nimetatud dokumente ei pea esitama, kui elluviija on varasema TAT rakendamisel nimetatud dokumendid esitanud ja neid ei ole enne uue TAT rakendamist muudetud. Elluviija esitab RÜ- le sellekohase kirjaliku kinnituse. 6.4. Makse saamise aluseks olevaid dokumente ja tõendeid esitab elluviija RÜ-le e-toetuse keskkonna kaudu kõige harvem üks kord kvartalis ja kõige sagedamini üks kord kuus. 6.5. Makse aluseks olevate dokumentide menetlusaeg on kuni 80 kalendripäeva dokumentide saamisest arvates. RÜ maksab toetuse elluviijale välja, kui on tuvastanud hüvitamisele esitatud kulude abikõlblikkuse.

TAT- spetsiifiline näitaja

Koolitatud spetsialistide arv (mõõtühik arv)

0 405 690 TAT tegevuskava alategevuse 2.2.4 koolitused

10

6.6. RÜ ja korraldusasutuse õigused ja kohustused makse menetlemise peatamisel ja maksest keeldumisel on sätestatud ühendmääruse §-s 33. 6.7. Lõppmakse saamiseks esitatavad dokumendid esitatakse koos TAT lõpparuandega. Lõppmakse tehakse pärast tingimuste ja kohustuste täitmist ning RÜ kontrollitud lõpparuande kinnitamist. 7. Elluviija ja partneri kohustused 7.1. Elluviija ja TAT partner peavad täitma lisaks TAT-s sätestatud kohustustele ühendmääruse §-des 10 ja 11 toetuse saajale ja partnerile sätestatud kohustusi, sh avalikkuse teavitamisel järgima Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruses nr 54 „Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide vahendite andmisest avalikkuse teavitamine“ sätestatud nõudeid. 7.2. Ühtlasi on elluviija kohustatud: 7.2.1 esitama RA-le TAT järgmis(t)e eelarveaasta(te) eelarve kulukohtade kaupa kinnitamiseks jooksva aasta 1. novembriks; 7.2.2 esitama punktis 7.2.1 nimetatud dokumendid peale nende kinnitamist viie tööpäeva jooksul RÜ-le; 7.2.3 esitama RA nõudmisel TAT eelarve jagunemise aastate ja eelarveartiklite kaupa; 7.2.4 rakendama TAT-d vastavalt kinnitatud eelarvele; 7.2.5 esitama RA-le TAT eelarve täitmise aruande iga kuu 10. kuupäevaks eelmise kuu kohta RA poolt väljatöötatud vormil; 7.2.6 esitama RÜ-le järgneva eelarveaasta väljamaksete prognoosi 10. detsembriks või kümne tööpäeva jooksul peale eelarve kinnitamist; esimese eelarveaasta väljamaksete prognoos tuleb esitada 15 tööpäeva jooksul TAT kinnitamisest; 7.2.7 esitama korrigeeritud prognoosi järelejäänud eelarveaasta kohta, kui punktis 6 nimetatud maksetaotlus erineb rohkem kui ¼ võrra punktis 7.2.6 nimetatud prognoosist; 7.2.8. esitama partneri riigihankega seotud alusdokumentide eelnõu kümme tööpäeva enne riigihankega alustamist ja hankelepingu muudatuste eelnõu viis tööpäeva enne sõlmimist RÜ-le eelnõustamiseks. 7.3. Lisaks on TAT partner kohustatud: 7.3.1 esitama elluviija nõudmisel punktis 6.2 nimetatud partneri organisatsiooni dokumendid; 7.3.2 esitama elluviija nõudmisel partneri järgmis(t)e eelarveaasta(te) tegevuste detailse kirjelduse ja sellele vastava eelarve kulukohtade kaupa jooksva aasta 1. oktoobriks; 7.3.3 esitama elluviija antud tähtajaks järgneva eelarveaasta TAT kulude planeerimiseks prognoosi ja jooksva eelarveaasta prognoosi parandused ja/või muudatusettepanekud lähtuvalt toetuse saaja või partneri vajadusest; 7.3.4 esitama elluviijale maksetaotluse tasutud kuludokumentide alusel hiljemalt iga kuu 10. kuupäevaks või vastavalt elluviija nõudele viis tööpäeva enne TAT prognoosis märgitud toetuse saaja maksetaotluse esitamise tähtaega RÜ-le; 7.3.5 esitama elluviijale esimeses maksetaotluses esitatud kuludega ning edaspidi RÜ poolt saadetud valimiridade põhjal kaasnevad lisadokumendid (sh hankedokumendid, memod, osalejate nimekirjad, päevakavad) ja andma vajaduse korral täiendavaid selgitusi; 7.3.6 kooskõlastama elluviijaga TAT eelarvest rahastatavate riigihangete sisuliste tegevuste vastavuse TAT eesmärkidega enne riigihanke korraldamist; 7.3.7 esitama elluviijale info riigihankega seotud dokumentide kohta järgmiselt, et elluviija saaks selle omakorda esitada RÜ-le eelnõustamiseks; 7.3.7.1 teavitama kümme tööpäeva enne riigihanke alustamist riigihanke alusdokumentide koostamisest riigihangete registris ning võimaldama juurdepääsuõigused vaatlejana; 7.3.7.2 teavitama riigihanke alusdokumentide muudatustest viie tööpäeva jooksul nende esitamisest riigihangete registrile;

11

7.3.7.3 edastama riigihankelepingu muudatused viis tööpäeva enne muudatuskokkuleppe sõlmimist; 7.3.8 esitama elluviijale elektrooniliselt TAT vahearuande iga aasta 5. jaanuariks ja 5. juuliks ning lõpparuande elluviija antud tähtajaks; 7.3.9 maksma elluviijale tagasi toetuse summas, mis on märgitud RÜ tehtud finantskorrektsiooni otsuses partneri kulude kohta, elluviija antud tähtajaks. 8. Aruandlus 8.1. Elluviija esitab RÜ-le TAT tegevuste, tulemuste ja näitajate saavutamise edenemise vahearuande koos lisadega e-toetuse keskkonna kaudu üldjuhul iga aasta 20. jaanuariks ja 20. juuliks vastavalt 31. detsembri ja 30. juuni seisuga. Kui TAT tegevuste alguse ja esimese vahearuande esitamise tähtpäeva vahe on vähem kui neli kuud, esitatakse vahearuanne järgmiseks tähtpäevaks. 8.2. Elluviija esitab RÜ-le TAT tegevustes osalejate aruande kvartali lõpu seisuga kvartalile järgneva teise nädala lõpuks. 30. juuni seisuga tegevustes osalejate aruande võib edastada nelja nädala jooksul. 8.3. Elluviija esitab RÜ-le TAT tegevuste, tulemuste ja näitajate saavutamise edenemise lõpparuande e- toetuse keskkonna kaudu 45 päeva jooksul alates TAT abikõlblikkuse perioodi lõppkuupäevast, kuid hiljemalt 17. märtsiks 2028. Lõpparuandes tuleb esitada teave tegevuste panusest punktis 1.1.3 nimetatud „Eesti 2035“ näitajatesse, millega mõõdetakse horisontaalsete põhimõtete edenemist. 8.4. Kui keskkonna töös esineb tehniline viga, mis takistab aruande tähtaegset esitamist, loetakse aruande esitamise tähtajaks järgmine tööpäev peale vea kõrvaldamist. 8.5. Kui vahearuande ja lõpparuande esitamise vahe on vähem kui kuus kuud, esitatakse vaid lõpparuanne. 8.6. RÜ kontrollib 20 tööpäeva jooksul vahe- või lõpparuande (edaspidi koos aruanne) laekumisest, kas TAT aruanne on vormikohane ja nõuetekohaselt täidetud. 8.7. Kui vahearuandes puudusi ei esine, kinnitab RÜ TAT vahearuande. 8.8. Vahearuandes puuduste esinemise korral annab RÜ elluviijale vähemalt kümme tööpäeva puuduste kõrvaldamiseks ning RÜ kinnitab TAT vahearuande viie tööpäeva jooksul peale puuduste kõrvaldamist. 8.9. Kui lõpparuandes puudusi ei esine, teavitab RÜ viie tööpäeva jooksul RA-d nõuetekohase lõpparuande esitamisest. RA-l on õigus esitada viie tööpäeva jooksul omapoolsed seisukohad RÜ-le. Kui RA hinnangul lõpparuandes puudusi ei esine, kinnitab RÜ lõpparuande. 8.10. Lõpparuandes puuduste esinemise korral annab RÜ elluviijale vähemalt kümme tööpäeva puuduste kõrvaldamiseks. 8.11. TAT aruandes kajastatakse info vastavalt e-toetuse keskkonna aruande andmeväljades nõutule. 9. TAT muutmine 9.1. Kui ilmneb vajadus TAT tegevusi, tulemusi, eelarvet, näitajaid või TAT abikõlblikkuse perioodi muuta, esitab elluviija RA-le põhjendatud taotluse (edaspidi TAT muutmise taotlus).

12

9.2. RA vaatab TAT muutmise taotluse läbi 25 tööpäeva jooksul alates selle kättesaamisest ja annab hinnangu TAT muutmise taotluse kohta peale punktis 9.4 nimetatud RÜ poolt edastatud ettepanekut ja punktis 9.8 nimetatud kooskõlastamist. 9.3. Puuduste esinemise korral annab RA elluviijale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. TAT muutmise taotluse menetlemise tähtaega võib pikendada puuduste kõrvaldamiseks ettenähtud tähtaja võrra. 9.4. RA edastab TAT muutmise taotluse peale läbivaatamist arvamuse avaldamiseks RÜ-le. RÜ-l on õigus teha muudatuste kohta ettepanekuid. RÜ esitatavate ettepanekute tähtaeg kooskõlastatakse RA- ga muudatuste sisust ja ulatusest lähtuvalt. 9.5. RÜ võib elluviijale või RA-le teha ettepanekuid TAT eelarve muutmiseks, kui TAT aruandes esitatud andmetest või muudest asjaoludest selgub, et muudatuste tegemine on vajalik TAT eduka elluviimise tagamiseks. 9.6. TAT muutmist ei saa taotleda sagedamini kui üks kord kuue kuu jooksul, välja arvatud juhul, kui on olemas RÜ nõusolek. 9.7. RA võib TAT-d muuta, kui selgub, et muudatuste tegemine on vajalik TAT edukaks elluviimiseks või elluviijal ei ole toetuse kasutamist ettenähtud tingimustel võimalik jätkata. Kui TAT rakendamisel on kalendriaasta lõpu seisuga tekkinud eelarveliste vahendite jääk, on RA-l õigus vähendada TAT kogueelarvet kalendriaasta kasutamata jäänud eelarve summa ulatuses. 9.8. TAT muutmise eelnõu kooskõlastatakse vastavalt ühendmääruse §-s 48 sätestatule. 9.9. TAT muutmiseks punkti 9.1 tähenduses ei loeta: 9.9.1 punktis 7.2.1 nimetatud järgmis(t)e eelarveaasta(te) eelarve kulukohtade kaupa esitamist ja muutmist; 9.9.2 eelarves näidatud toetuse muutumist aastati, tingimusel et TAT kogutoetuse summa ei muutu. 9.10. RA vaatab punkti 9.9 kohase muudatustaotluse läbi 20 tööpäeva jooksul ning puuduste mitteesinemise korral esitab punkti 9.8 kohaselt kooskõlastamisele. Peale kooskõlastamist esitab RA eelarve ministrile kinnitamiseks. 9.11. Punkti 9.9 kohases muudatustaotluses puuduste esinemise korral annab RA elluviijale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Eelarve menetlemise tähtaega võib pikendada puuduste kõrvaldamiseks ettenähtud tähtaja võrra. 9.12. Eelnevalt RA-ga kirjalikult kooskõlastades ei eelda TAT muutmist konkreetse(te) aasta(te) eelarve muutmine tingimusel, et TAT kogutoetuse summa ei muutu, kui kinnitatud eelarve kuluridasid ei muudeta ühe kalendriaasta jooksul kumulatiivselt rohkem kui 15%. 9.13. Peale punktis 9.12 nimetatud muudatuste kooskõlastust esitab elluviija viie tööpäeva jooksul muudetud eelarve koos RA kooskõlastusega RÜ-le e-toetuse keskkonna kaudu. 10. Finantskorrektsiooni tegemise alused ja kord Finantskorrektsioone teeb RÜ vastavalt ühendmääruse §-des 34–37 sätestatule. 11. Vaiete lahendamine

13

RA otsuse või toimingu vaide või vaidlustuse menetleja on RA. RÜ otsuse või toimingu vaide või vaidlustuse menetleja on RÜ. Vaide esitamisele ja menetlemisele kohalduvad ühendmääruse §-des 31 ja 32 nimetatud erisused haldusmenetluse seaduses sätestatud vaide esitamise regulatsioonile. Vaidlused riigiasutuste, sh valitsusasutuste vahel lahendatakse Vabariigi Valitsuse seaduses sätestatud korras. Lisad Lisa 1. Tegevuste detailne kirjeldus perioodil 01.01.2023–31.12.2024 Lisa 2. TAT eelarve kulukohtade kaupa