Sotsiaalkaitse ja pikaajalise hoolduse kättesaadavus

MINISTRI KÄSKKIRI

18.09.2022 nr 118

Sotsiaalkaitse ja pikaajalise hoolduse kättesaadavus Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse § 10 lõigete 2 ja 4 alusel:

1. Kinnitan toetuse andmise tingimused „Sotsiaalkaitse ja pikaajalise hoolduse kättesaadavus“ koos lisaga (lisatud).

2. Käskkirja rakendatakse tagasiulatuvalt alates 1. märtsist 2022. a.

(allkirjastatud digitaalselt) Signe Riisalo sotsiaalkaitseminister

KINNITATUD sotsiaalkaitseministri 18.09.2022

käskkirjaga nr 118

Sotsiaalkaitse ja pikaajalise hoolduse kättesaadavus

Toetuse andmise tingimuste abikõlblikkuse periood 01.03.2022–31.12.2024 Elluviija Sotsiaalkindlustusamet Rakendusasutus Sotsiaalministeerium Rakendusüksus Riigi Tugiteenuste Keskus

2

SISUKORD

1. REGULEERIMISALA JA SEOSED EESTI RIIGI EESMÄRKIDEGA ............................................................ 3 1.1. SEOSED EESTI RIIGI EESMÄRKIDEGA .......................................................................................................... 3

2. TOETATAVAD TEGEVUSED ............................................................................................................. 4 2.1. KAITSTUD TÖÖTAMISE TEENUSE VÄLJAARENDAMINE JA OSUTAMINE ................................................................. 4 2.2. INTEGREERITUD, ISIKUKESKSE JA PAINDLIKU ERIHOOLEKANDETEENUSTE SÜSTEEMI KATSETAMINE ............................ 5

3. NÄITAJAD ...................................................................................................................................... 6 4. TEGEVUSTE EELARVE ..................................................................................................................... 7 5. KULUDE ABIKÕLBLIKKUS ............................................................................................................... 7 6. TOETUSE MAKSMISE TINGIMUSED JA KORD .................................................................................. 7 7. ELLUVIIJA KOHUSTUSED ................................................................................................................ 8 8. ARUANDLUS .................................................................................................................................. 8 9. TAT MUUTMINE ............................................................................................................................ 9 10. FINANTSKORREKTSIOONI TEGEMISE ALUSED JA KORD ............................................................... 10 11. VAIETE LAHENDAMINE .............................................................................................................. 10

3

1. Reguleerimisala ja seosed Eesti riigi eesmärkidega Käskkirjaga reguleeritakse ühtekuuluvuspoliitika fondide 2021–2027 meetmete nimekirja meetme 21.4.9.1 „Iseseisvat toimetulekut toetavate ja kvaliteetsete sotsiaalteenuste ning hooldusvõimaluste tagamine“ toetuse andmise ja kasutamise tingimusi ja korda. 1.1. Seosed Eesti riigi eesmärkidega 1.1.1. Toetuse andmise tingimused (edaspidi TAT) on seotud poliitikaeesmärgiga nr 4 „Sotsiaalsem Eesti“ ja ELi erieesmärgiga1 – parandada võrdset ja õigeaegset juurdepääsu kvaliteetsetele, kestlikele ja taskukohastele teenustele, sealhulgas teenustele, millega parandatakse eluaseme ja isikukeskse hoolduse, sealhulgas tervishoiu kättesaadavust; ajakohastada sotsiaalkaitsesüsteeme, sealhulgas parandada juurdepääsu sotsiaalkaitsele, pöörates erilist tähelepanu lastele ja ebasoodsas olukorras olevatele rühmadele; parandada tervishoiusüsteemide ja pikaajalise hoolduse teenuste kättesaadavust (sealhulgas puuetega inimeste jaoks), tõhusust ja vastupanuvõimet. 1.1.2. Eesti riigi pikaajalises arengustrateegias „Eesti 2035“2 on prognoositud, et vanemaealiste osakaal rahvastikus suureneb ning puudega inimeste arv tõuseb. Vaja on parandada elukeskkonna ligipääsetavust, leida uusi lahendusi ning ajakohastada Eestis pikaajalise hoolduse süsteemi, mis ei arvesta praegu piisavalt rahvastikumuutustega ega paku abivajajatele küllaldast tuge. Hooldusvajadusega inimeste lähedaste hoolduskoormus on Eestis ligikaudu 47 000 inimesel ning siin esineb sooline erinevus: kõigist lähedaste hooldajatest on naiste osakaal 60%, hooldamise tõttu tööturul mitteaktiivsete seas on lausa 80% naised. Pikaajalise hoolduse puhul on probleemiks ka inimeste märkimisväärselt suur omaosalusmäär, mis on viimastel aastatel tõusnud. Hooldatav või tema pereliige tasub hooldekodus pakutava üldhooldusteenuse eest 79% teenuse kogumaksumusest. Keskmine netovanaduspension on keskmisest netopalgast 41%. Vanaduspensionide teoreetiline netoasendusmäär oli 2017. aastal 40% ehk ELi madalaim. Ka vanemate kui 65aastaste inimeste suhtelise vaesuse määr (2018. aastal 43,1%) on Eestis ELi kõrgeim. Toetatavad tegevused panustavad Eesti 2035 alasihti „Hooliv ühiskond“ ja toetavad soolise võrdõiguslikkuse edendamist ja võrdsete võimaluste loomist erivajadusega ininestele. Eesmärkide saavutamist mõõdetakse näitajatega „Suure hoolduskoormusega (20 ja enam tundi nädalas) 16-aastaste ja vanemate inimeste osakaal soo järgi“, „Püsiva suhtelise vaesuse määr (soo, vanusrühma, rahvuse, puude järgi)“ ja „Ligipääsetavuse näitaja“.

1.1.3. Heaolu arengukava kohaselt suureneb rahvastiku vananemisega kaasneva hoolduskoormuse ja kõrvalabi vajaduse kasvu arvesse võttes nõudlus toetavate teenuste ja kvaliteetsete hooldusvõimaluste järele. Seetõttu on arengukava üks eesmärk sotsiaalteenuste pakkumise ja korralduse arendamine, sealhulgas teenuste kättesaadavuse ja kvaliteedi parandamine. Seeläbi vähendatakse lähedastest hooldajate hoolduskoormust ning suurendatakse nende tööturul osalemise võimalusi. Eakate ning puudega ja psüühiliste erivajadustega inimeste heaolu ja õiguste tagamiseks võetakse suund iseseisvat toimetulekut ja kogukonnas elamist toetavate teenuste eelisarendamisele ning hoolekandesüsteemi deinstitutsionaliseerimisele. Eri ühiskonnagruppide ühiskonna- ja tööelus osalemise võimaluste parandamiseks ja võrdse kohtlemise tagamiseks tõhustatakse põhiõiguste kaitset ning mittediskrimineerimise põhimõtte järgimist.

1 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/1057, millega luuakse Euroopa Sotsiaalfond+ (ESF+) ja tunnistatakse

kehtetuks määrus (EL) nr 1296/2013 (ELT L 231, 30.06.2021), artikkel 4 lõige 1 punkt k 2 Eesti riigi pikaajaline arengustrateegia „Eesti 2035“, https://www.valitsus.ee/strateegia-eesti-2035-arengukavad-ja-

planeering/strateegia/arenguvajadused

4

2. Toetatavad tegevused TAT üldine eesmärk on toetada vähenenud töövõimega ja erivajadusega inimeste ühiskonda integreerimist ning tervikliku abivajaduse hindamise ja toetamise süsteemi abil suurendada vähenenud töövõimega inimeste elus hakkamasaamise võimalusi. TAT eesmärk saavutatakse alljärgnevate üleriigilise mõju ja ulatusega tegevuste elluviimise tulemusel. Tegevuste käigus tagatakse, et eri soost, vanusest, piirkonnast ja rahvusest sihtrühma liikmetel on võrdsed võimalused tegevustes osalemiseks. Meetmest toetatakse tegevusi, mis ei kahjusta oluliselt keskkonnaeesmärke Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/852, millega kehtestatakse kestlike investeeringute hõlbustamise raamistik ja muudetakse määrust (EL) 2019/2088 (ELT L 198, 22.06.2020, lk 13–43) artikli 17 tähenduses. 2.1. Kaitstud töötamise teenuse väljaarendamine ja osutamine 2.1.1. Tegevuse eesmärk Kaitstud töötamise teenuse eesmärk on pakkuda vähenenud töövõimega ja erivajadustega inimestele töötegemise võimalust kaitstud ja kohandatud töökeskkonnas ning tuge suundumisel tööturuteenuseid saama või avatud tööturule. 2.1.2. Tegevuse sisu Kaitstud töötamise teenus on tasustatud töö pakkumine isikule, kes oma erivajaduse tõttu ei ole võimeline töötama tavalistes töötingimustes avatud tööturul või ei ole võimeline seda tegema järjepidevalt. Kaitstud töö teenus on seega suunatud sihtrühma kuuluvatele inimestele. Tegevuse käigus analüüsitakse, kas ja kuidas on võimalik ühendada sarnased tegevused - olemasolev töötamise toetamise teenus ning kaitstud töötamise teenus (kuna sihtgrupid on hetkel suuresti kattuvad) - võttes arvesse parimaid praktikaid, mis toetavad psüühikahäirega inimeste töötamist. Lisaks vaadatakse konkreetsete sihtgruppide üleselt, kas ja kuidas võiks töötamise toetamine olla inimese jaoks tulemuslikum tööhõivesüsteemis. Kaitstud töötamise teenuse osutamine toimub kolmes etapis: 1. Sisseelamine – sihtrühma töösuutlikkuse hindamine ja tööoskuste kujundamine kuni kuue kuu

jooksul. 2022. aastal makstakse sihtrühmale stipendiumi tööturuteenuste ja -toetuste seaduse § 35 alusel kehtestatud määras ning sõidu- ja majutustoetust tööturuteenuste ja -toetuste seaduse § 37 alusel kehtestatud määras. 2023. aastal stipendiumi ning sõidu- ja majutustoetust ei maksta.

2. Kaitstud tingimustes töötamine – sihtrühma oskuste arendamine, sihtrühma toetamine ja juhendamine kaitstud töötamise teenuse saamise ajal.

3. Tööl püsimise toetamine – sihtrühm töötab kaitstud tingimustes või avatud tööturul, tagatud on vajalikus määras juhendamine ja toetamine. Eesmärk on säilitada inimese töösuutlikkust ja -tahet.

Soovituslikult ei tohiks tegevus suurendada negatiivseid keskkonnamõjusid, sh sihtgrupile pakutavad tööd peaks olema valdkondades/tööandjate juures, kus tegeletakse teadlikult säästliku keskkonnakasutusega, taaskasutatakse maksimaalselt materjale ja vahendeid ning sihtrühma tööhõives osalemine oleks vähima ökoloogilise jalajäljega. Tegevusteks vajalike teenuste ja toodete hankimisel on soovitatav kasutada keskkonnahoidlike hangete põhimõtteid3. 2.1.3. Tegevuse tulemus

3 https://envir.ee/ringmajandus/ringmajandus/keskkonnahoidlikud-riigihanked

5

Tegevuse tulemusena on Eestis loodud kaitstud töötamise teenuse võimalus toetatud teenuse komponendi näol, mis on puuduva töövõimega erivajadustega inimestele, kes on teenusest huvitatud ja on võimelised seda kasutama. Paranenud on nii omaste hooldajate kui hooldatavate igapäevane toimetulek, mis võimaldab tööturule siirduda või tööturul osaleda. Tegevuste käigus tagatakse, et eri soost, vanuses ja rahvusest sihtrühma liikmetel on võrdsed võimalused tegevustes osalemiseks. 2.1.4. Tegevuse sihtrühm Puuduva töövõimega tööealised isikud (alates 16. eluaastast kuni vanaduspensionieani), kelle puhul on täidetud kõik alljärgnevad tingimused: 1) ta on 1. etapi lõpuks võimeline tegema eesmärgipärast tööd keskmiselt kümme tundi nädalas; 2) tal on raske, sügava või püsiva kuluga psüühikahäire, liitpuue või nägemispuue või ta on läbi elanud peaajutrauma või ajukahjustust tekitava haiguse; 3) tal on tuvastatud puuduv töövõime töövõimetoetuse seaduse alusel või ta on tunnistatud osaliselt (80– 90%) või täielikult (100%) töövõimetuks riikliku pensionikindlustuse seaduse alusel; 4) ta ei saa samal ajal töötukassa pakutavat lühiajalist kaitstud töötamise teenust. 2.1.5. Tegevuse abikõlblikkuse periood 01.03.2022–31.12.2023 2.2. Integreeritud, isikukeskse ja paindliku erihoolekandeteenuste süsteemi katsetamine 2.2.1. Tegevuse eesmärk Tegevuse eesmärk on rakendada erihoolekandeteenuste disainiprotsessi käigus välja töötatud uut erihoolekandeteenuste süsteemi ja toetada psüühilise erivajadusega inimeste toimetulekut ja ühiskonnas osalemist, sh tööturuteenuste kasutamise alustamist, teenuste kasutamist ja võimetekohast tööhõives osalemist. 2.2.2. Tegevuse sisu Tegevuse käigus viiakse ellu sihtrühma kuuluvate inimeste toimetulekut toetavate integreeritud, isikukesksete ja paindlike toetusmeetmete ja teenuste süsteemi mudelit, sh individuaalse eelarve kasutamise võimalikkust (edaspidi mudel). Tegevuse raames kogutakse tagasisidet, analüüsitakse mudeli kasutajate kogemust ning nõustatakse ja viiakse läbi esmased koolitused omavalitsuse sotsiaaltöötajatele ja teenuseosutajatele isikukeskse teenusmudeli edaspidiseks rakendamiseks. Soovituslikult ei tohiks tegevus suurendada negatiivseid keskkonnamõjusid, sh koolituste ja teadlikkuse tõstmisel tuleb taaskasutada maksimaalselt materjale ja vahendeid ning planeerida üritusi läbimõeldult, et nendel osalemine oleks vähima ökoloogilise jalajäljega. Teenuste ja toodete hankimisel on soovitatav kasutada keskkonnahoidlike hangete põhimõtteid. 2.2.3. Tegevuse tulemus Tegevuse tulemusel kogutud tagasiside ja kasutajakogemuse analüüsi põhjal tehakse pidevalt mudeli lahendustes vajalikke parandusi ja täiendusi. Võimalikud lahenduskäigud kasutatakse sisendina erihoolekandeteenuste korralduse ja rahastuse eelnõus, mis on omakorda alusdokument erihoolekandereformile. Tegevuste käigus tagatakse, et eri soost, vanuses ja rahvusest sihtrühma liikmetel on võrdsed võimalused tegevustes osalemiseks.

6

2.2.4. Tegevuse sihtrühm Raske, sügava või püsiva kuluga psüühilise erivajadusega inimesed (alates 16-eluaastast), kes: 1) saavad teenuse kasutamise alustamise ajal erihoolekandeteenust, kuid kelle abivajadus võib olla muutunud (nt vajavad vähesema toetusega teenust), või 2) veel ei kasuta erihoolekandeteenuseid, kuid on Sotsiaalkindlustusametis teenuse järjekorras, või 3) vajavad kohaliku omavalitsuse sotsiaaltöötaja või Sotsiaalkindlustusameti juhtumikorraldaja hinnangul toimetulekuks ja ühiskonnas osalemiseks või tööturule siirdumiseks toetavaid integreeritud teenuseid. 2.2.5. Tegevuse abikõlblikkuse periood 01.01.2023–31.12.2024 2.3. Riigiabi

Käesoleva TAT raames antav toetus ei ole riigiabi.

3. Näitajad

Näitaja nimetus ja mõõtühik

Algtase Sihttase (2024)

Selgitav teave

Meetmete nimekirja väljundinäitaja

Hoolekandeteenuste saajate arv

0 1500 Tegevuste 2.1 ja 2.2 näitaja. Elluviija kogub seireandmeid sihtrühma liikmete kohta. Loendatakse unikaalseid isikuid, mille allikaks on STAT aruanded.

Meetmete nimekirja tulemusnäitaja

Osalejate osakaal, kelle toimetulek paranes või säilis

70% 70% Tegevuste 2.1 ja 2.2 näitaja. Allikaks on Sotsiaalministeeriumi poolt koostatud küsimustik. Loendatakse unikaalseid isikuid.

Meetmete nimekirja tulemusnäitaja

Osalejate osakaal, kelle hoolduskoormusega seotud olukord paranes

70% 70% Tegevuse 2.2 näitaja. Allikaks on Sotsiaalministeeriumi poolt koostatud küsimustik. Loendatakse unikaalseid isikuid.

2.1. Kaitstud töötamise teenuse väljaarendamine ja osutamine

Hoolekandeteenuste saajate arv

0 800 Näitaja sihttaseme saavutamine raporteeritakse seisuga 31.12.2023

Osalejate osakaal, kelle toimetulek paranes või säilis

70% 70% Näitaja sihttaseme saavutamine raporteeritakse seisuga 31.12.2023

7

4. Tegevuste eelarve

Summa Osakaal

1 ESF+ toetus 9 800 000 70%

2 Riiklik kaasfinantseering 4 200 000 30%

3 Eelarve kokku 14 000 000 100%

5. Kulude abikõlblikkus 5.1. Abikõlblike kulude kindlaks määramisel lähtutakse Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruse nr 55 „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised tingimused“ (edaspidi ühendmäärus) §-dest 15–17 ja 21. 5.2. TAT kaudseid kulusid hüvitatakse ainult ühtse määra alusel, mis on 15% TAT otsestest personalikuludest. 5.3. Abikõlblikud otsesed kulud on tegevuste elluviimiseks vajalikud kulud, muu hulgas: 5.3.1 tegevuse 2.1 sihtrühmale kaitstud töötamise teenuse I etapis makstav stipendium tööturuteenuste ja -toetuste seaduse § 35 lõike 6 alusel kehtestatud määras, arvestades lõikes 31 sätestatud tingimusi; 5.3.2 tegevuse 2.1 sihtrühmale kaitstud töötamise teenuse I etapis makstav sõidu- ja majutustoetus tööturuteenuste ja -toetuste seaduse § 37 lõike 5 alusel kehtestatud määras, arvestades lõikes 2 sätestud tingimusi. 5.4. Lisaks ühendmääruse §-s 17 nimetatud kuludele on TAT raames abikõlbmatud järgmised kulud: 5.4.1 hoonestatud ja hoonestamata maa, kinnisvara ja mootorsõiduki ost; 5.4.2 väliskoolituse ja -lähetuse kulud väljaspool Euroopa Liidu liikmesriike; 5.4.3 päevaraha ja mootorsõiduki kasutamise kulu osas, mis ületab vastavates õigusaktides kehtestatud maksustamisele mittekuuluvat piirmäära. 6. Toetuse maksmise tingimused ja kord 6.1. Toetust makstakse tegelike kulude alusel, kui abikõlblik kulu on tekkinud ja see on tasutud. Kaudseid kulusid hüvitatakse punkti 5.2 kohaselt. 6.2. Enne esimese makse saamist peab elluviija esitama RÜ-le:

2.2. Integreeritud, isikukeskse ja paindliku erihoolekandeteenuste süsteemi katsetamine

Hoolekandeteenuste saajate arv

0 700

Osalejate osakaal, kelle toimetulek paranes või säilis

70% 70%

Osalejate osakaal, kelle hoolduskoormusega seotud olukord paranes

70% 70%

8

6.2.1 väljavõtte oma raamatupidamise sise-eeskirjast, milles on kirjeldatud, kuidas TAT kulusid ja tasumist eristatakse raamatupidamises muudest TAT rakendaja kuludest; 6.2.2 viite riigihangete tegemise korrale asutuses; 6.2.3 edasivolitatud õiguste korral esindusõigusliku isiku antud volituse koopia. 6.3. Punktis 6.2 nimetatud dokumente ei pea esitama, kui elluviija on varasema TAT rakendamisel nimetatud dokumendid esitanud ja neid ei ole enne uue TAT rakendamist muudetud. Elluviija esitab RÜ- le sellekohase kirjaliku kinnituse. 6.4. Makse saamise aluseks olevaid dokumente ja tõendeid esitab elluviija RÜ-le e-toetuse keskkonna kaudu kõige harvem üks kord kvartalis ja kõige sagedamini üks kord kuus. 6.5. Makse aluseks olevate dokumentide menetlusaeg on kuni 80 kalendripäeva dokumentide saamisest arvates. RÜ maksab toetuse elluviijale välja, kui on tuvastanud hüvitamisele esitatud kulude abikõlblikkuse. 6.6. RÜ ja korraldusasutuse õigused ja kohustused makse menetlemise peatamisel ja maksest keeldumisel on sätestatud ühendmääruse §-s 33. 6.7. Lõppmakse saamiseks esitatavad dokumendid esitatakse koos TAT lõpparuandega. Lõppmakse tehakse pärast tingimuste ja kohustuste täitmist ning RÜ kontrollitud lõpparuande kinnitamist. 7. Elluviija kohustused 7.1. Elluviija peab täitma lisaks TAT-s sätestatud kohustustele ühendmääruse §-des 10 ja 11 toetuse saajale kehtestud kohustusi. Ühtlasi on elluviija kohustatud: 7.1.1 esitama RA-le TAT järgmis(t)e eelarveaasta(te) eelarve kulukohtade kaupa kinnitamiseks jooksva aasta 1. novembriks; 7.1.2 esitama punktis 7.1.1 nimetatud dokumendid peale nende kinnitamist viie tööpäeva jooksul RÜ-le; 7.1.3 esitama RA nõudmisel TAT eelarve jagunemise aastate ja eelarveartiklite kaupa; 7.1.4 rakendama TAT-d vastavalt kinnitatud eelarvele; 7.1.5 esitama RA-le TAT eelarve täitmise aruande iga kuu 10. kuupäevaks eelmise kuu kohta RA poolt väljatöötatud vormil; 7.1.6 esitama RÜ-le järgneva eelarveaasta väljamaksete prognoosi 10. detsembriks või kümne tööpäeva jooksul peale eelarve kinnitamist; esimese eelarveaasta väljamaksete prognoos tuleb esitada 15 tööpäeva jooksul TAT kinnitamisest; 7.1.7 esitama korrigeeritud prognoosi järele jäänud eelarveaasta kohta, kui punktis 6 nimetatud maksetaotlus erineb rohkem kui ¼ võrra punktis 7.1.6 esitatud prognoosist; 7.1.8 korraldama teavitusürituse vastavalt Vabariigi Valitsuse 12.05.2022 määruse nr 54 „Perioodi 2021– 2027 ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide vahendite andmisest avalikkuse teavitamine“ § 2 lõikele 3. 7.1.9 kooskõlastama RA-ga TAT eelarvest rahastatavate hangete sisuliste tegevuste vastavuse TAT eesmärkidega enne hangete läbiviimist. 8. Aruandlus 8.1. Elluviija esitab RÜ-le TAT tegevuste, tulemuste ja näitajate saavutamise edenemise vahearuande koos lisadega e-toetuse keskkonna kaudu üldjuhul iga aasta 20. jaanuariks ja 15. juuniks vastavalt 31. detsembri ja 30. mai seisuga. Kui TAT tegevuste alguse ja esimese vahearuande esitamise tähtpäeva vahe on vähem kui neli kuud, esitatakse vahearuanne järgmiseks tähtpäevaks.

9

8.2. Elluviija esitab RÜ-le TAT tegevustes osalejate aruande kvartali lõpu seisuga kvartalile järgneva teise nädala lõpuks. 30. juuni seisuga tegevustes osalejate aruande võib edastada nelja nädala jooksul. 8.3. Elluviija esitab RÜ-le TAT tegevuste, tulemuste ja näitajate saavutamise edenemise lõpparuande e- toetuse keskkonna kaudu 45 päeva jooksul alates TAT abikõlblikkuse perioodi lõppkuupäevast. 8.4. Kui keskkonna töös esineb tehniline viga, mis takistab aruande tähtaegset esitamist, loetakse aruande esitamise tähtajaks järgmine tööpäev peale vea kõrvaldamist. 8.5. Kui vahearuande ja lõpparuande esitamise vahe on vähem kui kuus kuud, esitatakse vaid lõpparuanne. 8.6. RÜ kontrollib 20 tööpäeva jooksul vahe- või lõpparuande (edaspidi koos aruanne) laekumisest, kas TAT aruanne on vormikohane ja nõuetekohaselt täidetud. 8.7. Kui vahearuandes puudusi ei esine, kinnitab RÜ TAT vahearuande. 8.8. Vahearuandes puuduste esinemise korral annab RÜ elluviijale vähemalt kümme tööpäeva puuduste kõrvaldamiseks ning RÜ kinnitab TAT vahearuande viie tööpäeva jooksul peale puuduste kõrvaldamist. 8.9. Kui lõpparuandes puudusi ei esine, teavitab RÜ viie tööpäeva jooksul RA-d nõuetekohase lõpparuande esitamisest. RA-l on õigus esitada viie tööpäeva jooksul omapoolsed seisukohad RÜ-le. Kui RA hinnangul lõpparuandes puudusi ei esine, kinnitab RÜ lõpparuande. 8.10. Lõpparuandes puuduste esinemise korral annab RÜ elluviijale vähemalt kümme tööpäeva puuduste kõrvaldamiseks. 8.11. TAT aruandes kajastatakse info vastavalt e-toetuse keskkonna aruande andmeväljades nõutule. 9. TAT muutmine 9.1. Kui ilmneb vajadus TAT tegevusi, tulemusi, eelarvet, näitajaid või TAT abikõlblikkuse perioodi muuta, esitab elluviija RA-le põhjendatud taotluse (edaspidi TAT muutmise taotlus). 9.2. RA vaatab TAT muutmise taotluse läbi 25 tööpäeva jooksul alates selle kättesaamisest ja annab hinnangu TAT muutmise taotluse kohta peale punktis 9.4 nimetatud RÜ poolt edastatud ettepanekut ja punktis 9.8 nimetatud kooskõlastamist. 9.3. Puuduste esinemise korral annab RA elluviijale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. TAT muutmise taotluse menetlemise tähtaega võib pikendada puuduste kõrvaldamiseks ettenähtud tähtaja võrra. 9.4. RA edastab TAT muutmise taotluse peale läbivaatamist arvamuse avaldamiseks RÜ-le. RÜ-l on õigus teha muudatuste kohta ettepanekuid. RÜ esitatavate ettepanekute tähtaeg kooskõlastatakse RA- ga muudatuste sisust ja ulatusest lähtuvalt. 9.5. RÜ võib elluviijale või RA-le teha ettepanekuid TAT eelarve muutmiseks, kui TAT aruandes esitatud andmetest või muudest asjaoludest selgub, et muudatuste tegemine on vajalik TAT eduka elluviimise tagamiseks. 9.6. TAT muutmist ei saa taotleda sagedamini kui üks kord kuue kuu jooksul, välja arvatud juhul, kui on olemas RÜ nõusolek.

10

9.7. RA võib TAT-d muuta, kui selgub, et muudatuste tegemine on vajalik TAT edukaks elluviimiseks või elluviijal ei ole toetuse kasutamist ettenähtud tingimustel võimalik jätkata. Kui TAT rakendamisel on kalendriaasta lõpu seisuga tekkinud eelarveliste vahendite jääk, on RA-l õigus vähendada TAT kogueelarvet kalendriaasta kasutamata jäänud eelarve summa ulatuses. 9.8. TAT muutmise eelnõu kooskõlastatakse vastavalt ühendmääruse §-le 48. 9.9. TAT muutmiseks punkti 9.1 tähenduses ei loeta: 9.9.1 punktis 7.1.1 nimetatud järgmis(t)e eelarveaasta(te) eelarve kulukohtade kaupa esitamist ja muutmist; 9.9.2 eelarves näidatud toetuse muutumist aastati, tingimusel et TAT kogutoetuse summa ei muutu. 9.10. RA vaatab punkti 9.9 kohase muudatustaotluse läbi 20 tööpäeva jooksul ning puuduste mitteesinemise korral esitab punkti 9.8 kohaselt kooskõlastamisele. Peale kooskõlastamist esitab RA eelarve ministrile kinnitamiseks. 9.11. Punkti 9.9 kohases muudatustaotluses puuduste esinemise korral annab RA elluviijale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Eelarve menetlemise tähtaega võib pikendada puuduste kõrvaldamiseks ettenähtud tähtaja võrra. 9.12. Eelnevalt RA-ga kirjalikult kooskõlastades ei eelda TAT muutmist konkreetse(te) aasta(te) eelarve muutmine tingimusel, et TAT kogutoetuse summa ei muutu, kui kinnitatud eelarve kuluridasid ei muudeta ühe kalendriaasta jooksul kumulatiivselt rohkem kui 15%. 9.13. Peale punktis 9.12 nimetatud muudatuste kooskõlastust esitab elluviija viie tööpäeva jooksul muudetud eelarve koos RA kooskõlastusega RÜ-le e-toetuse keskkonna kaudu. 10. Finantskorrektsiooni tegemise alused ja kord Finantskorrektsioone teeb RÜ vastavalt ühendmääruse §-dele 34–37. 11. Vaiete lahendamine RA otsuse või toimingu vaide või vaidlustuse menetleja on RA. RÜ otsuse või toimingu vaide või vaidlustuse menetleja on RÜ. Vaide esitamisele ja menetlemisele kohalduvad ÜSS §-des 31 ja 32 nimetatud erisused haldusmenetluse seaduses sätestatud vaide esitamise regulatsioonile. Vaidlused riigiasutuste, sh valitsusasutuste vahel lahendatakse Vabariigi Valitsuse seaduses sätestatud korras. Lisa: TAT finantsplaan ja eelarve kulukohtade kaupa

Sotsiaalkaitseministri käskkirjaga „Sotsiaalkaitse ja pikaajalise hoolduse kättesaadavus“ kinnitatavate toetuse andmise tingimuste seletuskiri

I Sissejuhatus Käskkirjaga toetatakse vähenenud töövõimega ja erivajadusega inimeste ühiskonda integreerimist avatud tööturul töötamise kaudu. Tervikliku abivajaduse hindamise ja toetamise süsteemi abil suurendatakse nende töötamise võimalusi. Sihtrühmale pakutakse töötegemise võimalust kaitstud ja kohandatud töökeskkonnas ning erinevaid erihoolekandeteenuseid. Toetatavate tegevuste tulemusel paraneb nii omastehooldajate kui hooldatavate igapäevane toimetulek, mis võimaldab tööturule siirduda või tööturul osaleda. Tegevusi toetatakse ajavahemikus 01.03.2022-31.12.2024. TAT tegevuste elluviijaks on Sotsiaalkindlustusamet (edaspidi SKA). TAT eelarve on 14 000 000 eurot, sh ESF+i toetus 9 800 000 eurot, millele lisandub riiklik kaasfinantseering 4 200 000 eurot. TAT on koostöös SKA-ga koostanud Sotsiaalministeeriumi hoolekande osakonna nõunik Regina Sergejeva (tel 626 9219, [email protected]) ja nutika arengu toetamise osakonna peaspetsialist Jüri Lõssenko (tel 626 9186, [email protected]). Käskkirja juriidilise ekspertiisi on teinud Sotsiaalministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Piret Eelmets (tel 626 9128, [email protected]). Käskkirja eelnõu on keeletoimetanud Rahandusministeeriumi ühisosakonna dokumendihaldustalituse keeletoimetaja Virge Tammaru (tel 626 9320, [email protected]). TAT on seotud isikuandmete töötlemisega isikuandmete kaitse üldmääruse tähenduses ning selle kohta on koostatud täpsem mõjuanalüüs käesoleva seletuskirja IV osas. II Käskkirja sisu Euroopa Sotsiaalfondi+ vahendite kasutamisel perioodil 2021–2027 Eestis on aluseks „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava perioodiks 2021–2027” (edaspidi rakenduskava), mis on koostatud, arvestades Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1060 artiklis 10 nimetatud partnerluslepet, ning mille on kinnitanud nii Vabariigi Valitsus kui Euroopa Komisjon. Rakenduskava viiakse ellu perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse (edaspidi ÜSS) § 1 lõike 1 punkti 1 alusel. Vastavalt ÜSS § 10 lõikele 2 ja kooskõlas lõikega 4 võib rakendusasutus rakenduskavas ja meetmete nimekirjas märgitud eesmärkide ja tulemuste saavutamiseks koostada meetme rakendamiseks toetuse andmise tingimused (edaspidi TAT) ning määrata selle elluviija. TAT sisaldab eesmärkide ja tegevuste kirjeldust, eelarvet, toetatavate tegevuste sihtrühma, tulemusi, seost Eesti 2035 sihtide ja arengukava eesmärkidega ning rakendamise tingimusi. TAT kinnitatakse sotsiaalkaitseministri käskkirjaga ÜSS § 10 lõigete 2 ja 4 alusel. TAT sisaldab 11 punkti: 1. punkt „Reguleerimisala ja seosed Eesti riigi eesmärkidega“; 2. punkt „Toetatavad tegevused“; 3. punkt „Näitajad“; 4. punkt „Tegevuste eelarve“; 5. punkt „Kulude abikõlblikkus“; 6. punkt „Toetuse maksmise tingimused ja kord“; 7. punkt „Elluviija kohustused“;

2

8. punkt „Aruandlus“; 9. punkt „TAT muutmine“; 10. punkt „Finantskorrektsiooni tegemise alused ja kord“; 11. punkt „Vaiete lahendamine“. Punkt 1 „Reguleerimisala ja seosed Eesti riigi eesmärkidega“ Punktis 1 sätestatakse meetme nimetus, TAT eesmärgid ja seosed Eesti 2035 sihtidega. TAT on seotud järgmiste rakenduskavas nimetatud sekkumistega: „kogukonna ja omavalitsuste võimestamine“, „hoolekandeteenuste kvaliteedi ja kättesaadavuse tõstmine ja järelevalve edendamine“ ning „erinevate valdkondade integreerimine sotsiaalkaitseteenuste pakkumiseks, sh innovaatiliste lahenduste suurendamine sotsiaalkaitsesektoris“. TAT vajalikkuse põhjendus Hoolduskoormusega seotud probleemide väljaselgitamiseks loodi 2015. aastal Vabariigi Valitsuse otsusega hoolduskoormuse vähendamise rakkerühm, mis esitas kaheaastase töö tulemusena poliitikasoovitused Eesti pikaajalise hoolduse korralduse tõhustamiseks. Tuginedes rakkerühma poliitikasoovitustele esitas Sotsiaalministeeriumi 2018. aasta lõpus Vabariigi Valitsusele esimese memorandumi, millega tehti ettepanek hoolduskoormuse probleemi lahendamiseks luua Eestis ühtne pikaajalise hoolduse süsteem. Valitsus kinnitas pikaajalise hoolduse süsteemi loomise aluspõhimõtted ning andis Sotsiaalministeeriumile ülesande töötada välja konkreetsed lahendusettepanekud pikaajalise hoolduse süsteemi loomiseks Eestis. Eesti on vananeva ja väheneva rahvaarvuga riik, kus inimeste keskmine eeldatav eluiga on küll viimastel aastatel oluliselt pikenenud, kuid samasugust positiivset trendi pole näidanud tervena elada jäänud eluiga. Kuigi Eesti elanikud elavad keskmiselt kauem kui varem, vajavad Eesti elanikud võrreldes teiste eurooplastega Euroopa Liidu keskmisest suurema tõenäosusega kõrvalist abi igapäevatoimingutes ja enesehoolduses. Samal ajal on suurenemas nii eakate kui erivajadusega inimeste arv ja osakaal rahvastikus. 2021. aasta alguses oli Eestis erineva ametliku puude raskusastme ja liigiga inimesi kokku 146 162, mis moodustas 11% rahvastikust. Prognooside kohaselt see osakaal suureneb ning 2040. aastaks võib puudega inimesi olla Eestis hinnanguliselt 17% rahvastikust. Need trendid tõstatavad ühiskonna ja majanduse arengu seisukohalt küsimuse – milliseid muudatusi tuleb eri poliitikavaldkondades teha, et rahuldada majanduse ja tööturu vajadusi ning tagada inimeste heaolu kasv ja sotsiaalkaitsesüsteemi jätkusuutlikkus. Juba praegu põhjustab lähedaste hooldamine ehk hoolduskoormus inimeste tööturult eemale jäämist. Eesti tööjõu-uuringu 2020. aasta andmete järgi 14 700 inimest ei töötanud ega otsinud tööd põhjusel, et nad hoolitsesid laste või teiste pereliikmete eest. Suur hoolduskoormus aga omab märkimisväärset mõju isiklikule toimetulekule ja töötamisele. 2020. aastal ei töötanud umbes 2800 meest ja 11 900 naist põhjusel, et nad hoolitsesid laste või teiste pereliikmete eest. Ligi 3300 hoolduskoormuse tõttu tööd mitte otsinud inimest oleksid tahtnud tööle asuda. Lisaks oli ligi 7000 inimese osaajaga töötamise põhjuseks vajadus hoolitseda laste või hooldamist vajavate täiskasvanute eest. Suur hoolduskoormus mõjutab hooldaja enda tervist ning hooldaja võib liigse koormuse tõttu saada ise hooldatavaks. Selline olukord ei taga hooldajate ja hooldatavate inimväärikust, samas tekitab riigile kaudseid kulusid: saamata jääv maksutulu, lisakoormus tervishoiusüsteemile, inimeste toimetuleku rahaline toetamine jne. Puudega ja püsiva töövõimekaotusega inimesed on ühiskonnas üks haavatavamaid sihtrühmi, kelle igapäevane toimetulek sõltub suurel määral töövõimetoetusest ja puudetoetusest. Töövõimetustoetuse saajate arv kasvab kiiresti, ent süsteemist lahkujate arv on väike. Hõives osalemist toetavad meetmed (nt kaitstud töö teenus) ei ole kättesaadavad ja osalise või puuduva töövõimega inimesed kasutavad aktiivseid meetmeid vähe.

3

Vähenenud töövõimega inimeste töötamise võimaluste suurendamiseks on vaja pakkuda toetavaid teenuseid. Kõrvalejäämine tööturult piirab võimalust elada terviklikku elu. Lisaks erivajadusega inimeste kaitstud töötamise keskustele on oluline toetada erivajadusega inimeste ühiskonda integreerimist avatud tööturul töötamise soodustamise kaudu. Seoses pikaajalise hoolduse reformiga luuakse terviklik abivajaduse hindamise ja toetamise süsteem, mis suurendab vähenenud töövõimega inimeste töötamise võimalusi ning pakub rohkem teenuseid. Uus lähenemisviis esitab praegustele töövõimetoetuse saajatele rangemad aktiivsusnõuded. Paljud seni tööturult eemal olnud inimesed suunatakse kasutama aktiivseid tööturumeetmeid, mis mõjutab nende igapäevast elukorraldust ning suurendab tegutsemise osakaalu. See omakorda seab nõuded toetavatele teenustele, mis aitavad tööturule naasta. Punkt 2 „Toetatavad tegevused“ Punktis 2 kirjeldatakse tegevusi TAT eesmärkide ja tulemuste saavutamiseks, sh puutumust riigiabi andmisega. Iga tegevuse juures näidatakse sihtrühm, tegevuse abikõlblikkuse periood ja elluviija. TAT tegevusi viib ellu SKA. Lähtuvalt Vabariigi Valitsuse 12.05.2022 määruse nr 55 „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised tingimused“ § 41 lõikest 1 punktist 7 kehtestatakse asjakohasel juhul nõuded, mille kohaselt ei tekitata Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/852, millega kehtestatakse kestlike investeeringute hõlbustamise raamistik ja muudetakse määrust (EL) 2019/2088 (ELT L 198, 22.06.2020, lk 13–43), artiklis 17 nimetatud olulist kahju ühelegi artiklis 9 sätestatud keskkonnaeesmärgile. Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava DNSH (ing.k. do no significant harm ehk ei kahjusta oluliselt) analüüsist lähtuvalt ei tuvastanud meetmel potentsiaalselt olulist kahju keskkonnaeesmärkidele ning seega täiendavate nõuete kehtestamiseks puudub vajadus. TAT koostamisel on arvestatud Euroopa Liidu põhiõiguste hartas ja puuetega inimeste õiguste konventsioonis sätestatuga (vt seletuskirjale lisatud kontroll-lehte). Tegevuse 2.1 „Kaitstud töötamise teenuse väljaarendamine ja osutamine“ raames pakutakse vähenenud töövõimega erivajadusega inimestele töötegemise võimalust kaitstud ja kohandatud töökeskkonnas ning tuge suundumisel tööturuteenuseid saama või avatud tööturule. SKA ise teenust ei osuta, vaid korraldab hankeid ja leiab nende abil partnereid teenuse osutamiseks. Hankega leitud teenuseosutaja tegeleb kõigi teenuse kolme etapiga ja esitab selle kohta SKA-le aruande koos arvega. Teisisõnu, teenuseosutaja roll on aidata klient tööle või leida talle sobivat tegevust. 2015. aastal arendas Sotsiaalministeerium koos SKA-ga välja pikaajalise kaitstud töötamise teenuse mudeli koos sihtrühma huvisid silmas pidava detailse teenusekirjeldusega, mille koostamisse kaasati ka potentsiaalsed teenuseosutajad. Lisaks koolitatati otseselt teenuse osutamisega seotud SKA personali, et nad oleksid kursis sihtrühma vajaduste ja teenuse olemusega ning valmis pakkuma klientidele kvaliteetset teenust. Nimetatud mudelit katsetati ajavahemikus jaanuar 2016 kuni veebruar 2022. Katseprojekti tulemused näitasid, et kaitstud töö teenus on terviklik teenusekomponent, mis tuleb integreerida toetavate teenustega. Mudeli kohaselt jääb teenuste korraldus sarnaseks praeguse süsteemiga, kuid KOV-i tasandile viiakse toetavate erihoolekandeteenuste korraldamine koos selleks ette nähtud rahastusega. Muudatusena võtab riik ülesandeks arendada ja osutada selliseid pikaajalise hoolduse teenuseid, mida KOV-il ei ole võimalik või mõistlik ise välja arendada ja osutada, eelkõige teenuse spetsiifika või sihtrühma väiksuse tõttu.

4

2023. aastal lõpetatakse teenuse raames stipendiumi ning sõidu- ja majutustoetuse maksmine. Muudatus on tingitud 2023. aastaks kavandatud erihoolekandereformi elluviimise algusest, mille üks osa on inimeste kaitstud töötamiselt väljumine teistele igapäevaelu toetamise teenustele. Kuna neil teenustel stipendiumi ning sõidu- ja majutustoetust ei maksta, lõpetatakse see ka kõnealuse teenuse üleminekuaastal. Tegevuse 2.2 „Integreeritud, isikukeskse ja paindliku erihoolekandeteenuste süsteemi katsetamine“ raames ning deinstitutsionaliseerimise (DI) protsessi käigus on Sotsiaalministeerium astunud samme, et suurendada ühiskonnas arusaamist sellest, kui oluline on aktsepteerida ühiskonnaliikmetena kõiki inimesi, sh vähenenud töövõime ja psüühikahäirega inimesi. DI on olulist osa elanikkonnast puudutav poliitikamuutus, mistõttu väljenduvad selle mõjud ka ühiskonnas laiemalt – näiteks seni justkui peidus olnud erivajadusega inimesed on tulnud kogukonda tagasi, on rohkem nähtavad. Need on põhimõttelised muudatused sotsiaalsüsteemis, mille tulemusena osutatakse pikaajalise hoolduse ja tugiteenuseid eelkõige väljaspool hooldusasutusi (ehk kodus või kogukonnas) ja teenuste fookus on suunatud inimese iseseisva toimetulekuvõime säilitamisele ja suurendamisele. Ajavahemikus mai 2017 kuni detsember 2018 katsetati teenusedisaini meetoditega välja töötatud uut teenusemudelit erihoolekandeteenuste osutamisel KOV-i korralduse ja vastutuse baasil. Projekti „Isikukeskne erihoolekande teenusemudel kohaliku omavalitsuse korralduse baasil“ käigus kogutud andmeid ja saadud kogemusi analüüsiti, et sellele tuginedes teha ettepanekuid ja otsuseid disainiprotsessis vastavalt süsteemi ümberkujundamise suunistele. Projekti raames katsetati ajavahemikus 2019–2022 peamiselt ühte võimalikku teenusemudeli lahendusvarianti. Samas sisaldas erihoolekandeteenuste disainiprotsessi lõppraport mitmeid ettepanekuid ja lahendusi, mida võiks erihoolekandeteenuste osutamisel muuta, et teenusesüsteem oleks isikukesksem, ressursisäästlikum ja ka tulemuslikum. Tuginedes katseprojektis saadud kogemustele ja võttes arvesse ka teisi teenusedisaini projektis tehtud ettepanekuid, on otstarbekas jätkata erihoolekandeteenuste süsteemi teenusedisaini projekti käigus tehtud ettepanekute katsetamist. Tegevuse raames pakutakse kliendile erihoolekande teenuse komponente kodustes tingimustes. SKA leiab konkursi kaudu endale partnerid (KOV), kelle ülesanne on kõnealuse mudeli alusel pakkuda sihtrühmale toetatud teenuseid (hoolekandeteenuseid). SKA roll on nõustada ja koordineerida KOV-sid projekti elluviimisel ning koguda tagasisidet ja analüüsida mudeli rakendamise edukust. Samuti tagab SKA omavalitsuse töötajatele ja teenuseosutajatele isikukeskse komponendipõhise mudeli rakendamiseks nõustamise ja esmased koolitused. 2.3. „Riigiabi“ TAT-s on elluviijaks (toetuse saajaks) SKA, mis on Sotsiaalministeeriumi valitsusalas tegutsev valitsusasutus. TAT raames osutatakse tööealistele vähenenud töövõimega inimestele kaitstud töötamise teenust, mille eesmärk on pakkuda isikule töötegemise võimalust kaitstud ja kohandatud töökeskkonnas ning tuge suundumisel tööturuteenuseid saama või avatud tööturule. Kaitstud töötamise teenust pakutakse selle jaoks spetsiaalselt loodud töökohtadel sobivas keskkonnas teenusepakkuja juures või kohandatud töökeskkonnas avatud tööturul. Analüüsitava tegevuse tingimuste väljatöötamisel ja rakendamisel tuleb muu hulgas silmas pidada ka riigiabi reegleid. Riigiabi reeglistiku eesmärk on välistada igasugune Euroopa Liidu siseturu kaitset kahjustav ja konkurentsi moonutav abi ettevõtjatele riigi poolt, mis on keelatud juba Euroopa Liidu aluslepingute tasemel. Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELTL) artikli 107 kohaselt on siseturuga kokkusobimatu igasugune liikmesriigi poolt või riigi (sh riigisisesed haldusüksused) ressurssidest ükskõik missugusel kujul antav abi, mis kahjustab või ähvardab kahjustada konkurentsi, soodustades teatud ettevõtjaid või teatud kaupade tootmist. Kuivõrd käesoleva TAT raames on otseseks abisaajaks tööealine vähenenud töövõimega inimene, ei saa ta abi riigiabi mõistes. Samas antakse tema kaudu abi teatud ettevõtjatele. Kaitstud

5

töötamise teenust pakutakse selle jaoks spetsiaalselt loodud töökohtades teenusepakkuja juures või kohandatud töökeskkonnas tööandja juures avatud tööturul. Spetsiaalselt loodud töökohtade teenust korraldab SKA, kes leiab riigihangete kaudu teenusepakkujad – klientidele kaitstud tingimustes töötamise võimalust pakkuvad organisatsioonid. Hanke tulemusena pakub abisaaja vastu teenust turuhinnaga ning ta ei saavuta sellega eelist. Seega ei ole tegemist riigiabiga. Teenuse III etapis töötab inimene avatud tööturul või kaitstud tingimustes teenuseosutaja juures, sealjuures on tagatud vajalik juhendamine ja nõustamine teenuseosutaja poolt ning antud etapp ei ole ajaliselt piiratud. Inimese vajadust teenuse järele hinnatakse regulaarselt. Kui teenust pakutakse kohandatud töökeskkonnas tööandja juures, on täietud kolm esimest riigiabi kriteeriumi: • abi antakse riigi, linna või valla vahenditest – kaitstud töötamise teenust rahastatakse Euroopa Sotsiaalfondist; • abimeetmel on valikuline iseloom, st ta on suunatud teatud ettevõtjale, ettevõtjate grupile või mingite kindlate kaupade tootmiseks – suunatud vaid tööandjatele, kes võtavad tööle vähenenud töövõimega tööealise isiku; • abimeede annab eelise abi saajale, s.o majanduslikku eelist või kasu, mida ettevõtja ei oleks tavalistes turutingimustes saanud – tööle võetud isiku abi arvelt tasuta juhendamine. Neljanda kriteeriumina tuleb hinnata, kas abimeede moonutab või võib moonutada konkurentsi ja kahjustab kaubandust Euroopa Liidu riikide vahel. Konkurentsi moonutamise hindamisel eeldatakse, et kui abi saab liberaliseeritud sektoris tegutsev ettevõtja, kus on või võib olla konkurents, on tegemist konkurentsi moonutamisega. Konkurentsi moonutamine või mõju kaubandusele ei pea seejuures olema märkimisväärne, piisab ka väikesest abisummast. Kohtupraktikas on asutud seisukohale, et riigi abi võib mõjutada liikmesriikidevahelist kaubandust isegi siis, kui abisaaja ei osale vahetult piiriüleses kaubanduses, kuivõrd saadud riigiabi võib muuta teiste liikmesriikide ettevõtjate turule tuleku keerulisemaks. Eeltoodust tulenevalt on konkurentsi moonutamise tingimus riigiabi mõistes täidetud, sest esineb reaalne võimalus, et tööandja saab teenuseosutaja kaudu töötajale tasuta juhendaja, mis annab tööandjale konkurentsieelise. Küll aga ei kahjusta abimeede kaubandust Euroopa Liidu riikide vahel. Mõju avalduks juhul, kui antava abi tulemusena vastava ettevõtte kliendibaas laieneks selliselt, et abisaaja klientideks oleks teiste Euroopa Liidu riikide kodanikud. Kuivõrd teenuseosutaja teenus on suunatud konkreetselt töötajale eesmärgiga säilitada tema võimekus avatud tööturul töötamiseks, ei avalda see kaubanduslikku mõju ettevõttele kliendibaasi laienemise näol ega mõjuta teiste ettevõtete turule tulekut. Kokkuvõtlikult saab öelda, et kuivõrd ei ole täidetud kõik neli riigiabi kriteeriumi, ei ole TAT raames antav abi (ka kaudselt) käsitatav riigiabina. Punkt 3 „Näitajad“ Punktis 3 on nimetatud TAT näitajad, mis aitavad mõõta eesmärkide saavutamist nii kvantitatiivselt, kvalitatiivselt kui ajaliselt. Punktis on esitatud meetmete nimekirja väljundinäitaja ja kaks tulemusnäitajat ning nende jaotus tegevuste kaupa, nende algtasemed ning sihttasemed aastaks 2024. Samuti on esitatud näitajate sisu ning teave näitajate saavutamistaseme tõendite kogumise kohta. Käesolev TAT panustab otseselt meetmete nimekirja väljundinäitajasse, milleks on „Hoolekandeteenuste saajate arv“, ning tulemusnäitajatesse, milleks on „Osalejate osakaal, kelle toimetulek paranes või säilis“ ja „Osalejate osakaal, kelle hoolduskoormusega seotud olukord paranes“. Tulemusnäitajaid raporteeritakse üks kord aastas eelneva aasta lõpu seisuga. Punkt 4 „Tegevuste eelarve“

6

Käesoleva TAT eelarve on 14 000 000 eurot, sh ESF+i toetus 9 800 000 eurot, millele lisandub riiklik kaasfinantseering 4 200 000 eurot. Aastate kaupa on eelarve näidatud TAT lisa 2 finantsplaanis. Tegevuse 2.1 puhul on katseprojektist väljumise tegevuskava kinnitatud 2023. aasta lõpuni, misjärel toimub rahastusallika muutus ja väljumine ESF+ vahenditest riigieelarvesse, muudesse rahastusallikatesse või siis projekt lõpetatakse. Sarnane protsess toimub ka tegevusega 2.2, kus 2023-2024. aastal on mudeli viimane katsetamise periood. Projekti rahastus ESF+-st saab läbi 2024. aasta lõpuga ja aastaks 2025 peab olema ettevalmistus tehtud, et tagada teenuste finantsiline jätkusuutlikkus või siis tegevuste lõpetamine. Punkt 5 „Kulude abikõlblikkus“ Abikõlblike kulude, sh abikõlbmatute kulude kindlaks määramisel tuleb lähtuda Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määrusest nr 55 „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise tingimused“ (edaspidi ühendmäärus). Vastavalt ühendmääruse § 17 punktile 8 on kaudsed kulud abikõlblikud ainult lihtsustatud hüvitamisviisidest ühtse määra alusel. Ühtse määra rakendamisel ei tule tõendada ega esitada RÜ- le kaudsete kulude kuludokumente, kulude tasumist tõendavaid dokumente ega kulu aluseks olevaid arvestusmetoodikaid. Seetõttu ei kontrollita ka kaudsete kulude aluseks olevaid kulusid paikvaatluse ega projektiauditi käigus. Samuti ei tule osalise tööajaga administreeriva personali üle pidada arvestust ega raamatupidamisarvestuses eristada ühtse määra alusel hüvitatud kaudseid kulusid. Kaudsed kulud moodustavad 15% TAT otsestest personalikuludest. TAT-s nimetatakse abikõlbmatud kulud, mida ühendmääruses ei ole nimetatud, ning täpsustatakse abikõlblikke kulusid. Käesolevas TAT-s on eraldi täpsustatud kaitstud töötamise teenuse saamise ajal makstava stipendiumi ning sõidu- ja majutustoetuse määrasid. Punkt 6 „Toetuse maksmise tingimused ja kord“ Toetuse väljamaksmine toimub ühendmääruse § 27 lõike 1 punkti 1 alusel, v.a kaudsete kulude hüvitamine. Makse aluseks olevaid dokumente võib esitada vähemalt üks kord kvartalis, kuid kõige sagedamini üks kord kuus. Kuna riigiasutused saavad kulude tasumiseks enne toetuse saamist käibevahendeid riigieelarve seaduse alusel, on nende taastamiseks vaja võimalikult kiiresti esitada RÜ-le makseid, et abikõlblikud kulud saaks omakorda lisada Euroopa Komisjonile esitatavasse maksetaotlusse. Kui kalendrikuus makseid ei tehta, siis null-reaga maksetaotlust esitada ei tule. Punkt 7 „Elluviija kohustused“ Lisaks TAT-s sätestatule kohalduvad TAT elluviijale kõik ÜSS-is ja selle alusel kehtestatud õigusaktides toetuse saajale sätestatud kohustused. Muu hulgas tuleb erilist tähelepanu pöörata riigihangete seaduse järgimisele. RA-le esitatakse TAT järgmis(t)e eelarveaasta(te) eelarve kinnitamiseks jooksva aasta 1. novembriks. RA nõudmisel on TAT elluviija kohustatud esitama TAT eelarve jagunemise aastate ja eelarveartiklite kaupa. Vastav nõue on vajalik sisendina riigieelarve ja tööplaani planeerimise protsessis. TAT elluviija on kohustatud RA-le esitama iga kuu eelarve täitmise aruande. RA on aruandekohustuslik tema vastutusalas olevate meetmete elluviimises ning selleks eraldatud toetuse kasutamises, mistõttu on vajalik tihedamini kui kaks korda aastas (aruannete esitamise tähtajad) seirata vahendite kasutamist ning vajaduse korral sekkuda (ala- või ülekasutamine) TAT elluviimisse.

7

Peale TAT kinnitamist tuleb RÜ-le esitada väljamaksete prognoos 15 tööpäeva jooksul. Igal aastal tuleb väljamaksete prognoos järgmise eelarveaasta kohta esitada 10. detsembriks või kümne tööpäeva jooksul peale lisaeelarve kinnitamist. Kui maksed erinevad esitatud prognoosist 25%, tuleb elluviijal esitada uus väljamaksete prognoos järele jäänud eelarveaasta kohta. Enne TAT-st rahastatavate hangete läbiviimist tuleb elluviijal RA-ga kooskõlastada hanke raames toetatavate sisuliste tegevuste vastavus TAT eesmärkide saavutamisele. RA ei kooskõlasta ega nõusta hangetega seotud tehnilisi ning vormilisi aspekte ega kontrolli kooskõla riigihangete seaduses sätestatuga. On oluline rõhutada, et erinevalt teistest fondidest tuleb ESF+ist rahastatud tegevustes osalejate kohta koguda nõutavad andmed vastavalt ÜSS § 19 lõikele 3. Osalejate andmeid kogutakse osalejate seirearuande alusel, mida tuleb esitada koos aruandega. Punkt 8 „Aruandlus“ Punktis sätestatakse vahearuannete ja lõpparuande esitamise kohustus ja tähtajad ning aruannetes puuduste esinemise korral nende menetlemise kord. Korrapäraselt esitatud aruanded aitavad jälgida TAT tegevuste edenemist ja tulemuste täitmist ning võimaldavad vajaduse korral juhtida tähelepanu vajakajäämistele, samuti teha tegevuste elluviimises õigeaegseid muudatusi. Punkt 9 „TAT muutmine“ Punktis sätestatakse TAT muutmise kord. Muudatusvajadused peavad olema motiveeritud ja aitama kaasa TAT edukale elluviimisele. Sagedamini kui üks kord kuue kuu jooksul ei ole TAT muutmine mõistlik, arvestades muutmisprotsessi ajamahukust ning sellega kaasnevat halduskoormust. TAT-d peavad põhinema põhjalikel analüüsidel ja planeerimisel, välistades sagedaste paranduste vajaduse. Samuti peavad vajalikud muudatused olema põhjendatud ja läbi kaalutud. RA-l on õigus TAT-d muuta, kui selgub, et see on vajalik TAT edukaks elluviimiseks või TAT elluviijal ei ole toetuse kasutamist ettenähtud tingimustel võimalik jätkata. RA võib muuta TAT finantsplaani, eelarvet või TAT abikõlblikkuse perioodi. Kui TAT rakendamisel tekib eelarveliste vahendite jääk, võib RA vähendada TAT eelarvet tingimusel, et see ei takista TAT eesmärkide täitmist. Vastav säte on vajalik olukorras, kui on näha, et TAT tegevuste elluviimiseks kulub oluliselt vähem vahendeid, kui oli esialgu planeeritud. Punkt 10 „Finantskorrektsiooni tegemise alused ja kord” Viidatakse finantskorrektsiooni otsuste ja tagasimaksete tegemise reeglistikule. Punkt 11 „Vaiete lahendamine” Nimetatakse RA ja RÜ otsuse või toimingu vaide menetleja.

III Käskkirja vastavus Euroopa Liidu õigusaktidele Käskkiri on vastavuses Euroopa Liidu õigusega. Käskkirja koostamisel on arvestatud järgmiste Euroopa Liidu õigusaktidega: 1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/1060, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad finantsreeglid;

8

2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/1057, millega luuakse Euroopa Sotsiaalfond+ ja tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 1296/2013. IV TAT mõjud

Integreeritud, isikukesksete ja paindlike toetusmeetmete ja teenuste süsteemi mudel aitab tulevikus suurendada vähenenud või puuduva töövõimega psüühilise erivajadustega inimeste osalemist ühiskonnas, sh tööturuteenuste saamises ja tööhõives. Isikukesksete toetavate teenuste arendamine ning paindlikud ja uuenduslikud lahendused aitavad ressursisäästlikult inimeste vajadustele vastata ning on abivajajatele paremini kättesaadavad. TAT tegevused arvestavad põhiõiguste hartaga ja puuetega inimeste õiguste konventsiooniga. Vastav analüüs on seletuskirjale lisatud. Andmekaitsealane mõjuhinnang Haldusmenetluse käigus töötleb haldusorgan (SKA) isikuandmeid oma ülesannete täitmiseks (SKA põhimääruse §-d 5 ja 6 ning § 8 p 4). SKA avalikku ülesannet toetatakse käesoleval juhul ÜSS § 10 lõike 2 kohaselt rakendusasutuse juhi poolt kinnitatud toetuse andmise tingimuste käskkirja alusel. SKA vastutab iga protsessis osaleja andmetöötlemise nõuete eest vastavalt isikuandmete kaitset reguleerivatele õigusaktidele (isikuandmete kaitse üldmäärus, isikuandmete kaitse seadus ja valdkondlikud eriseadused). Samuti tagatakse töödeldavate andmete kaitse ja turvalisus. Mõlema toetatud tegevuse puhul esitab inimene ankeedi, milles annab nõusoleku projektis andmete töötlemiseks. Ankeediga kogutakse järgmiseid andmeid: teenuse saaja nimi, isikukood, kontaktandmed, tööhõive staatus, õppimine ja osalemine kursustel. TAT tegevuse 2.2 puhul annab SKA endal oleva kohustuse korraldada erihoolekandeteenuseid ja tuvastada inimese erihoolekandeteenuse vajadus ja talle sobivad abimeetmed üle KOV-ile. Seega on inimese andmete peamine töötleja KOV, kes kogub inimese kohta täpselt samu andmeid, nagu kogub täna SKA, kui ta otsustab inimese erihoolekandeteenuse vajaduse üle. Selleks on SKA-l sõlmitud KOV- idega koostöölepingud, milles on punkt isikuandmete töötlemise õiguspärasuse kohta. Lisaks annab inimene kõnealuse tegevuse puhul ankeedis nõusoleku, et KOV ja SKA töötlevad tema isikuandmeid eesmärgiga hinnata erihoolekandeteenuste ja muude sotsiaalhoolekande hüvitiste ja abimeetmete vajadust. TAT-s nimetatud tegevuste puhul järgib toetuse saaja minimaalsuse nõuet, kogudes vaid andmeid, mis on vajalikud tegevuste eesmärgi täitmiseks, sh tegevuste edasiarendamiseks või statistilistel eesmärkidel. Lisaks on tegevuste elluviijal kohustus koguda osalejate andmeid, mis on nimetatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/1057 artiklis 17 ning I ja II lisas, samuti Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1056 artikli 12 lõikes 3 ja III lisas, ning esitama need RÜ-le. V TAT kooskõla valikukriteeriumitega 1. TAT mõju meetme eesmärkide saavutamisele TAT mõju on kirjeldatud seletuskirja IV peatükis. 2. TAT põhjendatus TAT tegevused aitavad kaasa meetme 21.4.9.1 „Iseseisvat toimetulekut toetavate ja kvaliteetsete sotsiaalteenuste ning hooldusvõimaluste tagamine“ eesmärgi saavutamisele. TAT eesmärgi ja

9

vajalikkuse ning eesmärgi saavutamiseks tehtavate tegevuste põhjalik kirjeldus on esitatud seletuskirja I ja II peatükis. 3. Kuluefektiivsus Planeeritud eelarve kujunemist on kirjeldatud eelarve seletuskirjas. Eelarve planeerimisel lähtutakse varasematest kogemustest sama tüüpi kulude tegemisel ja seda korrigeeritakse vajaduse korral tarbijahinnaindeksi prognoositava muutusega. Uut tüüpi kulude planeerimisel uuritakse hindasid turult või töötatakse need ise välja. 4. Toetuse saaja suutlikkus projekti ellu viia

SKA on Sotsiaalministeeriumi valitsemisalas tegutsev valitsusasutus, millel on vajalik teenuste osutamise ja korraldamise, sh klienditöö ja arvete väljamaksmise kogemus ning piirkondlikud teeninduspunktid üle Eesti. SKA ülesanne on muu hulgas ohvriabi- ja lepitusteenuse osutamine ja korraldamine, riigi osutatava rehabilitatsiooniteenuse osutamise tagamine ja rahastamine, järelevalve teenuse osutamise üle. 2007–2013 programmiperioodi meetme „Töölesaamist toetavad hoolekandemeetmed“ programmi „Töölesaamist toetavad hoolekandemeetmed 2012–2013“ raames on SKA väga edukat ellu viinud tegevust multiprobleemidega inimestele vajaduspõhiste teenuste pakkumise juhtumipõhise võrgustikutöö katsetamise kaudu. Lisaks panustati kaitstud töötamise teenuse arendamisse ja elluviimisse perioodi 2014–2021 meetme „Töövõime toetamise skeemi loomine ja juurutamine“ raames. 5. TAT mõju horisontaalsetele põhimõtetele TAT mõjutab (märkida ristiga, nii jah“ kui „ei“ vastuse korral tuleb selgituses vastust argumenteeritult põhjendada):

Regionaalareng jah ei

TAT edukas elluviimine toetab kõigi Eesti piirkondade ühtlasemat arengut. See on eri regioonide arengueelduste ärakasutamise ja ühtlasema arengu eelduseks, mille puhul on inimestel igas toimepiirkonnas kättesaadavad teenused ja enda rakendamise võimalused. TAT tegevused aitavad tööle rakenduda vähenenud ja puuduva töövõimega isikutel, kellel seni on tööturul osalemine olnud raskendatud või on see võimalus üldse puudunud. Suureneb eri piirkondade majandusliku ja sotsiaalse toimetuleku võime ja väheneb inimeste mitteaktiivsus tööturul.

Keskkonnahoid ja kliima jah ei

TAT tegevuste elluviimisega ei kaasne otsest mõju keskkonnahoiu ja kliima eesmärgile. Küll aga on raamtekstis toodud välja ootus, et rahastatavad tegevused ei suurendaks negatiivset keskkonnamõju, väärtustaks osapooli, kes tegelevad teadlikult säästliku keskkonnakasutusega ja teenuste ning toodete hankimisel lähtutaks keskkonnahoidlike hangete põhimõtetest1.

Infoühiskond jah ei

TAT tegevuste elluviimisega ei kaasne otsest mõju infoühiskonnale.

Riigivalitsemine jah ei

TAT toetab tõhusa ja tervikliku riigivalitsemise edendamise eesmärki, toetades erivajadusega inimeste süveneva tööturult kõrvalejäämise protsessi peatamist. Uues töövõime toetamise süsteemis suunatakse tähelepanu sellele, mida vähenenud töövõimega isikud on suutelised

1 https://envir.ee/ringmajandus/ringmajandus/keskkonnahoidlikud-riigihanked

10

tegema ning aidatakse neil leida sobivat tööd. Seeläbi suureneb tööjõus osalemise määr ja suureneb riigi maksutulu.

Kas TAT-d viivad osaliselt või täielikult ellu sotsiaalpartnerid või vabaühendused? jah ei

Kas TAT üheks eesmärgiks on naiste jätkusuutliku osaluse ja edu tagamine tööhõives?

jah ei Kas TAT on suunatud riigi, piirkonna või kohaliku tasandi haldus- ja ametiasutustele või avalike teenuste osutamisele?

jah ei

TAT toetatavate tegevuste hulgas on kaitstud töötamise teenus ja erihoolekandeteenused.

Võrdsed võimalused

Sooline võrdsus (kas TAT lõpptulemus mõjutab meeste ja naiste olukorda ühiskonnas)2

jah ei

TAT sisaldab tegevusi, mis panustavad otseselt soolise võrdõiguslikkuse edendamisse

jah ei

TAT panustab soolise võrdõiguslikkuse edendamisse läbi sooküsimuste lõimimise3 TAT ettevalmistamisse, rakendamisse ja seiresse

jah ei Kaitstud töötamise teenuse pakkumisel välditakse soostereotüüpide kinnistamist.

Võrdne kohtlemine

jah ei TAT tegevused on otseselt suunatud erivajadusega inimestele võrdsete võimaluste loomisele. Toetatavate tegevuste elluviimisel tagatakse eri soost, vanuses, rassist või rahvuslikust kuuluvusest, usutunnistuse või veendumusega või seksuaalse sättumusega inimeste erinevate vajadustega arvestamine.

TAT elluviimine aitab kaasa võrdsete võimaluste tagamisele ühiskonnas, toetades seega sidusa ja jätkusuutliku ühiskonna kujunemist. Tegevused on suunatud tööturul nõrgemas positsioonis või tööturult kõrvale jäänud sihtrühmade toetamisele, sõltumata nende soost, rassist või rahvuslikust kuuluvusest, usutunnistusest või veendumusest või seksuaalsest sättumusest. Puuduva töövõimega inimestele pakutakse võimalust töötada neile sobivas keskkonnas ja nende vajadustele vastavatel tingimustel. VI TAT rakendamine TAT rakendatakse tagasiulatuvalt alates 01.03.2022. Tagasiulatuv jõustumine on vajalik, kuna tegevusi viiakse ellu nimetatud kuupäevast alates.

2 Soolise võrdsuse tagamine tähendab naiste ja meeste võrdseid õigusi, kohustusi, võimalusi ja vastutust kõikides

eluvaldkondades. Kõik poliitikavaldkonnad, mis lõpptulemusena mõjutavad inimeste olukorda ühiskonnas, mõjutavad

ka naisi ja mehi. 3 TAT ettevalmistamisel, rakendamisel ja seires võetakse arvesse naiste ja meeste erinevat olukorda ja vajadusi ning

hinnatakse mõju naiste ja meeste sotsiaal-majanduslikule olukorrale ühiskonnas selleks, et tagada ühtmoodi kasu nii

naistele kui meestele ning kaotada ebavõrdsus.

11

VII TAT kooskõlastamine Eelnõu esitati eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu kooskõlastamiseks Rahandusministeeriumile ja e-posti teel Riigi Tugiteenuste Keskusele ning arvamuse avaldamiseks Sotsiaalkindlustusametile. Riigi Tugiteenuste Keskus ja Sotsiaalkindlustusamet kooskõlastasid eelnõu märkusteta. Rahandusministeerium kooskõlastas eelnõu märkustega, millega arvestati. Lisa: Põhiõiguste hartaga ja puuetega inimeste õiguste konventsiooniga arvestamise kontroll-leht