Siseministeeriumi valitsemisala ettepanekud ruumiandmete seaduse jt seaduste muutmise seaduse ning teenuste kujundamise väljatöötamiskavatsus

Pikk 61 / 15065 Tallinn / [email protected] / www.siseministeerium.ee

Registrikood 70000562

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium

Teie: 10.04.2026 nr MKM/26-0420/-1K

Meie: 07.05.2026 nr 1-7/122-5

Siseministeeriumi valitsemisala ettepanekud

ruumiandmete seaduse jt seaduste muutmise

seaduse ning teenuste kujundamise

väljatöötamiskavatsusele

Austatud minister

Olete esitanud arvamuse avaldamiseks ruumiandmete seaduse jt seaduste muutmise seaduse

ning teenuste kujundamise väljatöötamiskavatsuse (edaspidi VTK). Esitame VTK kohta

järgmised tähelepanekud.

1. Toetame aadressiandmete süsteemi (ADS) ja kohanimeregistri (KNR) konsolideerimist

ühtseks aadresside ja kohanimede süsteemiks (AKS). Seejuures märgime, et ADS ja KNR

koondamine üheks teenuseks võib kaasa tuua IT-arenduse vajaduse haldusala

välisveebides. Rõhutame, et uute teenuste arendamisel tuleb tagada nende

täielik liidestatavus olemasolevate sisejulgeoleku infosüsteemidega. Eelnõu väljatöötamise

käigus on vaja hinnata arenduskulusid ja integratsioonivajadusi ka Siseministeeriumi

haldusala vaates. Kui muudatused eeldavad Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja

arenduskeskusel (SMIT) uute filtrite või liideste arendamist, peab nende rahastus kajastuma

VTK mõjude analüüsis ja eelarves. Täiendavalt juhime tähelepanu, et ortofotode avaliku

lahutusvõime langus võib mõjutada teenuseid, kus toimub andmete laadimine SMITi poolt

hallatavatesse infosüsteemidesse. Oluline on, et SMITi pakutavate teenuste vajadusest

lähtuvalt võimaldatakse SMITile ligipääs kõrglahutusega ortofotodele (sh WMS/WMTS).

2. Lisaks juhime tähelepanu, et huvipunktide ning aadressiandmete koondamisel ühtsesse

süsteemi tuleb tagada nende praktiline kasutatavus elanikkonnakaitse, kriisi‑ ja

kiirreageerimise ülesannete täitmisel. Operatiiv‑ ja järelevalvetegevuse käigus (sh pääste‑

ja tuleohutusalased toimingud) võivad ametnikud tuvastada ebakõlasid aadressi‑, objekti‑

või huvipunktide andmetes. Seetõttu tuleb eelnõu väljatöötamisel analüüsida ja selgelt

reguleerida, millistel asutustel ning menetlusega on võimalik taotleda selliste andmete

parandamist või täiendamist, et tagada alusandmete kvaliteet ja ajakohasus. Peame

oluliseks, et eelnõu edasisel väljatöötamisel kaasatakse varajases etapis Päästeameti ning

vajadusel ka tuleohutusteenuste osutajate esindajaid, et tagada kavandatavate lahenduste

praktiline vastavus elanikkonnakaitse, pääste- ja tuleohutusalaste ülesannete täitmise

vajadustele.

3. Kui kavandatavad muudatused mõjutavad andmevahetust rahvastikuregistriga või eeldavad

rahvastikuregistri seaduse või selle rakendusaktide muutmist, palume kaasata

2 (4)

Siseministeeriumi eelnõu koostamise varajases etapis. Täiendavalt juhime tähelepanu, et

kehtivates õigusaktides on mitmel juhul viidatud ADS‑ile. ADS‑i mõiste kasutamise

lõpetamisel tuleb vastavad viited korrigeerida ka teistes õigusaktides.

4. Kavandatavad muudatused kogumis aitavad meie hinnangul suurendada riigi kontrolli

kriitiliste andmete üle, parandada andmete kvaliteeti ning vähendada süsteemset

killustatust. Positiivse mõjuna toome veel esile aeromõõdistusandmete avalikustamise

piirangute tugevdamise ja ligipääsutasemete kehtestamise, mis aitab vähendada riski, et

ruumiandmeid kasutatakse pahatahtlikel eesmärkidel strateegiliste objektide

analüüsimiseks. Samas peame oluliseks, et kavandatavate teenuste ja rahastusmudelite

kujundamisel, sh omatulu teenimise võimaluste kaalumisel, ei seataks majanduslikke

kaalutlusi riigi julgeoleku ja andmete kaitse vajadustest ettepoole. Juhime tähelepanu

riskidele, mida tuleb VTK/tulevase eelnõu edasises arenduses täiendavalt käsitleda:

4.1. Mitmete seni tasuta või riigieelarvest kaetud teenuste kavandatav muutmine tasuliseks

(nt täppisasukohamäärangu teenused, tellimuspõhine aeromõõdistamine, ruumiandmete

väärindamine) võib kaasa tuua täiendavate püsikulude tekkimise Siseministeeriumi

valitsemisala asutustele. Kuna tegemist on sisejulgeoleku asutuste põhitegevust

toetavate ja sisuliselt vältimatute teenustega, on oluline, et eelnõu väljatöötamisel

toimub varajane kaasamine ning hinnatakse piisava detailsusega teenuste hinnastamist,

kasutusmahte ja eelarvemõju, et vältida olukorda, kus muudatused tekitavad

ettenägematu püsikulude kasvu ning tagada muudatuste eelarveline jätkusuutlikkus.

4.2.VTK näeb ette kõrglahutusega fotode kättesaadavaks tegemise üksnes autentimise ja

õigustatud huvi alusel. Siseministeeriumi haldusala asutuste töös on aerofotod olulise

tähtsusega (nt kadunud isikute otsimine, metsatulekahjud, sündmuskoha seire).

Päästeamet võib vajada aeromõõdistusandmetelt nähtavat teavet hoonete juures

paiknevate energiaseadmete kohta (nt päikesepaneelid, akupangad või muud

kütteseadmed), mis asuvad kas hoone katusel või eraldi hoone kõrval. Selliselt

kontrollitav ja ajakohane info vähendab oluliselt järelevalve- ja menetlustoiminguteks

kuluvat aega, sh planeeringute, ehitus- ja kasutuslubade kooskõlastamisel ning

tuleohutuskontrolli ettevalmistamisel, ning toetab operatiivotsuste tegemist. Seetõttu

tuleb tagada, et ligipääsupiirangud ei takistaks õiguskaitse-, pääste- ja

kriisireguleerimise asutuste operatiivset tegutsemist, sh kriisiolukordades.

Sisejulgeoleku ja riigikaitsega tegelevatel asutustel on püsiv õigustatud huvi ning sellest

tulenev vajadus saada automaatne prioriteetne ligipääs vajalikele andmetele (sh

kõrgema resolutsiooniga algandmed) nende seadusest tulenevate ülesannete täitmiseks.

4.3. Turvalisuse ja andmekaitse tagamiseks palume kaaluda täiendavalt järgmiste meetmete

rakendamist:

4.3.1. Detailsem tegevuslogide süsteem. Palume kaaluda logimise täiustamist viisil,

mis võimaldab selgelt tuvastada, milliseid andmeid on vaadatud ja millisel

eesmärgil. Samas palume isikustatud logide puhul arvestada sisejulgeoleku

asutuste töö eripäraga ning tagada, et logidele juurdepääs oleks piiratud nii, et

see ei ohustaks menetlussaladust ega pooleliolevaid operatsioone. Sellisel juhul

võib olla vaja piirata ka isiku õigust teada oma andmete töötlemisest ehk selline

info ei saa vähemalt päringu tegemise hetkel jõuda andmesubjektini. Palume

seda aspekti hinnata andmekaitsealases mõjuhinnangus.

4.3.2. Põhjendatud ja eesmärgipärane andmekasutus.

- Teeme ettepaneku rakendada eesmärgipõhiseid andmekasutusreegleid, kus

tavakasutaja peab iga päringu puhul deklareerima, millisel eesmärgil

andmeid kasutatakse.

3 (4)

- Teeme ettepaneku luua automatiseeritud teavitusmehhanism registripidajale

ebaharilike või deklareeritud eesmärgiga vastuolus olevate päringute

tuvastamiseks.

- Palume kaaluda päringuid puudutavate teavituste saatmist ka

andmesubjektidele, arvestades seejuures menetlus- ja julgeolekuhuvidega.

4.3.3. Täiendavad ligipääsutasemed ja rollipõhine juurdepääs. Palume võtta kasutusele

rollipõhine juurdepääsusüsteem, kus erinevatel kasutajatel on erinevad

ligipääsutasemed vastavalt nende vajadustele ja õigustele.

4.3.4. Piiratum juurdepääs tundlikele andmetele. Peame oluliseks eristada selgelt

avalikku ja tundlikku teavet, pakkudes kõrgemat kaitset riigikaitse- ja

sisejulgeoleku objektide andmetele. Palume kaaluda teatud andmete

kasutamisele rangemaid tingimusi, andes detailsema ligipääsu ainult eraldi

põhjendatud taotluste alusel.

4.3.5. Masspäringute tegemise piiramine, täpsemalt reguleerimine või tervikuna

keelamine. Peame oluliseks, et masspäringute tegemise võimaluse saavad ainult

need isikud ja asutused, kellel on selleks selge ja põhjendatud vajadus. See peaks

hõlmama andmetele ligipääsu andmist ainult eraldi lepingu alusel, kus on täpselt

kirjeldatud, kuidas andmeid kasutatakse ja säilitatakse.

4.3.6. Eraisiku võimalus taotleda avaliku vaate piiramist põhjendatud juhul. Lisaks

tehnilistele ja organisatoorsetele meetmetele, mis peaksid aitama leida sobivat

tasakaalu avaliku huvi ja eraelu puutumatuse vahel, teeme ettepaneku

analüüsida ka võimalust anda kinnistu omanikule läbi lihtsa protseduuri

võimalus põhjendatud juhul taotleda oma hoovi või objekti hägustamist ka

avalikus vaates. VTK-s viidatakse vajadusele reguleerida ka orto- ja

kaldaerofotode eraldusvõime piire, kuid ka sellisel juhul võib madalama

eraldusvõimega avalikustatud ülesvõte teatud juhul jääda isiku eraelu riivama.

Selleks, et riive oleks ka üksikjuhul proportsionaalne, peab regulatsioon

võimaldama üksikjuhtumeid paindlikult lahendada, näiteks võimaldada teha

üksikjuhul otsuse eraelu kaitseks täiendava meetme rakendamiseks.

4.3.7. Strateegiliste objektide avaliku vaate piiramine. Riigikaitse‑ ja sisejulgeoleku

objektide kõrglahutusega aeromõõdistusandmed ei tohi olla avalikkusele

kättesaadavad, sõltumata andmete kogumise ajast või avalikustamise viisist.

Regulatsioon peab võimaldama lisaks eraisikute privaatsusele ka strateegiliste

objektide piisaval määral hägustamist või asendamist avalikus vaates. See

võimalus peab olema ka varasemate aastate andmete puhul, kui need on

jätkuvalt relevantsed, näiteks riigikaitseliste ja sisejulgeoleku objektide

(piirirajatised, kinnipidamisasutused, eriteenistuste hooned jms) puhul. Samuti

palume hinnata, millist fototöötlust tuleb avalikustataval fotol kasutada, et see

oleks riigikaitse vms eesmärgi saavutamiseks piisav. Näiteks võib olla vajadus

kasutada hoopis andmete asendamist. Samuti on vaja kehtestada protseduur,

kuidas need objektid määratletakse ja vajadusel jooksvalt muudatusi tehakse.

4.4.Andmehalduse tsentraliseerimine toob kaasa sõltuvuse kesksetest infosüsteemidest, mis

võib suurendada süsteemsete rikete või küberintsidentide mõjuulatust. Seetõttu on

oluline tagada piisavad varulahendused, sh offline ligipääs kriitilistele andmetele

olukorras, kus tavapärane süsteemitoime või side on häiritud. Juhtudeks, kus igasugune

elektrooniline ligipääs on häiritud, tuleb kaaluda ka alternatiivseid andmete

kättesaadavuse viise (kaardi trükifailid), et vältida olukorda, kus operatiivtegevus sõltub

üksnes digitaalsest ligipääsust. Seetõttu tuleb täiendavalt hinnata tardkujul kaartide

loomise teenuse lõpetamise asjakohasust.

4 (4)

4.5.Arvestades, et ulatuslike ja detailsete ruumiandmete koondamine kesksetesse

infosüsteemidesse võib väärkasutuse, kompromiteerimise või lekke korral muuta need

andmed sihipäraseks tööriistaks riigi enda vastu, tuleb kavandatavate IT-lahenduste

puhul pöörata erilist tähelepanu küberturvalisusele, sealhulgas ligipääsuhalduse,

logimise ja süsteemide turvalisuse terviklikule käsitlusele.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Igor Taro

siseminister

Pille Tees

[email protected]