Kohanimeseaduse ja ruumiandmete seaduse muutmise seadus

1

EELNÕU

21.10.2022

Kohanimeseaduse ja ruumiandmete seaduse muutmise seadus § 1. Kohanimeseaduse muutmine

Kohanimeseaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 13 lõige 43 tunnistatakse kehtetuks;

2) paragrahvi 13 täiendatakse lõigetega 61–66 järgmises sõnastuses:

„(61) Kui pühendusnimeks on määratud käesoleva paragrahvi lõikes 42 nimetatud isikunimi või

kui tegemist on käesoleva paragrahvi lõike 6 punktis 3 nimetatud Eesti aja- ja kultuuriloole

selgelt mittevastava kohanimega, sealhulgas kui kohanimi on seostatav Eesti Vabariigi loomise,

põhiseadusliku korra püsimise või Eesti iseseisvuse taastamise vastaste isikute, sümbolite või

sündmustega, teeb valdkonna eest vastutav minister kohanimemäärajale ettepaneku kohanime

muutmiseks ja seadusega kooskõlas oleva kohanime määramiseks. Seadusele mittevastava

kohanime tuvastamiseks küsib minister kohanimenõukogu arvamust nime mittesobivuse kohta.

(62) Kui kohaliku omavalitsuse üksus kohanimemäärajana ei ole kahe kuu jooksul pärast

valdkonna eest vastutava ministri ettepaneku saamist käesoleva paragrahvi lõikes 61 nimetatud

seaduse nõuetega vastuolus olevat kohanime muutnud ja selle asemel uut kohanime määranud,

võib valdkonna eest vastutav minister kohaliku omavalitsuse üksuse asemel määrata senise

kohanime asemel uue kohanime.

(63) Kui kohanimemäärajaks on valitsusasutus või tema volitatud asutus, lahendatakse vaidlus

kohanime sobivuse üle käesoleva seaduse § 24 lõike 3 kohaselt.

(64) Valdkonna eest vastutav minister esitab käesoleva paragrahvi lõikes 62 nimetatud juhul

seadusevastase kohanime asemel uue kohanime määramise määruse eelnõu arvamuse

andmiseks kohaliku omavalitsuse üksusele.

(65) Käesoleva paragrahvi lõikes 64 nimetatud eelnõu avalikustatakse Rahandusministeeriumi

veebilehel vähemalt 15 päevaks enne kohanime määramise otsuse tegemist. Eelnõu

avalikustamisest teavitatakse ka maakonnalehes.

(66) Valdkonna eest vastutava ministri poolt käesoleva paragrahvi lõikes 62 nimetatud

kohanime asemel uue kohanime määramise tulemusena kohaliku omavalitsuse üksusele

tekkinud otsesed ja tegelikud tehtud kulud uue kohanimega seotud siltide ja viitade soetamiseks

ning paigaldamiseks hüvitatakse riigieelarvest asjakohaste kuludokumentide alusel.“.

§ 2. Ruumiandmete seaduse muutmine

Ruumiandmete seaduse § 57 täiendatakse lõikega 7 järgmises sõnastuses:

„(7) Kohanimeseaduse § 13 lõike 62 alusel tehtava aadressikoha kohanime muudatuse korral

määrab vastavat kohanime sisaldava koha-aadressiga katastriüksusele, hoonele ja hooneosale

2

uue koha-aadressi ADS-i infosüsteemi vastutav töötleja.“.

§ 3. Käesolev seadus jõustub järgmisel päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist.

Jüri Ratas

Riigikogu esimees

Tallinn, „…“ ……………2022. a

___________________________________________________________________________

Algatab …

Tallinn, „…“ ……………2022. a

1

Kohanimeseaduse ja ruumiandmete seaduse muutmise seaduse

eelnõu seletuskiri

1. Sissejuhatus

1.1. Sisukokkuvõte

Eelnõuga muudetakse ja täiendatakse kohanimeseadust (edaspidi KNS) sätetega, milles nähakse

ette valdkonna eest vastutava ministri (riigihalduse minister) algatusel pühendusnimeks1

määratud seaduse nõuetele mittevastava kohanime või Eesti aja- ja kultuurilooga sobimatu

kohanime asemel uue nime määramise õigus.

Pühendusnimede ning Eesti aja- ja kultuurilooga sobimatute nimede riigipoolne määramise õigus

muutub asjakohaseks juhul, kui isik, sümbol või sündmus, mille järgi on kohaliku omavalitsuse

üksuses (edaspidi KOV) kohaniminimi määratud, on seostatav Eesti Vabariigi loomise,

põhiseadusliku korra püsimise või Eesti iseseisvuse taastamise vastaseks olemise või tegevusega.

Kehtiva seaduse järgi peab KOV kohanimemäärajana tagama, et pühendusnimeks ei ole taolise

isiku nimi, kes on tegutsenud Eesti Vabariigi loomise, põhiseadusliku korra püsimise või Eesti

iseseisvuse taastamise vastu, ja määrama ministrilt asjakohase ettepaneku saamisel

seadusevastase pühendusnime asemel viivitamatult uue kohanime. Samuti näeb kehtiv seadus

ette, et kohanime määramisel tuleb kohanimemäärajal välistada kohanime sobimatus Eesti aja- ja

kultuurilooga ning kui ilmneb sobimatus seaduse nõuetega, on kohanimemääraja kohustatud

algatama kohanime muutmise menetluse 30 päeva jooksul pärast kohanime seadusevastasusest

teada saamisest arvates. Kehtiv seadus ei sätesta tagajärge, mis saab siis, kui KOV ei ole ministri

ettepanekust hoolimata uut kohanime määranud.

Eelnõuga nähakse nimetatud kohanimereeglite rikkumiste kõrvaldamiseks ette tõhusam

rakenduskord ja kõrvaldatakse õiguslik lünk, kui KOV ei ole seadusevastast olukorda lahendanud.

Minister saab eelnõu järgi olla KOVi asemel kohanimemäärajaks juhul, kui kohanimenõukogu

on eelnevalt ministrile esitatud arvamuses leidnud, et kehtiv pühendusnimi on seadusega

vastuolus (KNS § 13 lõige 42) või kohanimeks on määratud Eesti aja- ja kultuurilooga sobimatu

nimi (KNS § 13 lõike 6 punkt 3), ja KOV ei ole ministri asjakohase ettepaneku saamisest arvates

kahe kuu jooksul uut KNSile vastavat kohanime määranud. Seega saab esmalt KOV

kohanimemäärajana ise muuta kehtivaid kohanimesid, kui näiteks KOVi tänav, tee või väljak on

nimetatud mõne nn kommunismikurjategija ja Eestit okupeerinud Nõukogude Liidu

sõjakangelaseks nimetatud isiku või Eesti omariiklust kahjustanud sündmuse järgi. Kui KOV ei

ole ministri ettepanekul taolise seadusevastase kohanime asemel määranud kahe kuu jooksul uut

kohanime, määrab riik avalikust huvist lähtuvalt ise sobimatu kohanime asemel kohanime, mis

sobib Eesti aja- ja kultuurilooga ning vastab teistele KNSis sätestatud kohanime määramise

nõuetele.

Enne uue kohanime määramist ministri poolt küsitakse eelnõu järgi ka KOVi arvamust ja

avalikustatakse uue kohanime määramise eelnõu, mille osas saavad KOVi elanikud oma

1 Pühendusnimi on isiku mälestuseks või austuseks määratud kohanimi (KNS § 13 lõige 3). Vabariigi Valitsuse 22.

juuni 2004. a määruse nr 227 „Pühendusnimede määramise kord“ § 1 järgi peab isiku mälestuseks või austuseks

määratav pühendusnimi sisaldama isiku eesnime või eesnimesid ja perekonnanime või isiku täielikku varjunime.

Pühendusnimeks ei loeta isikunimest lähtunud kohanimesid, mis on tekkinud üksnes selle isiku seotuse tõttu

nimetatud kohaga, ilma et peetaks silmas isiku mälestuse jäädvustamist.

2

ettepanekuid esitada. Kui kohanimemäärajaks ei olnud KOV, vaid mõni valitsusasutus, siis

lahendatakse nimevaidlus nime sobimatuse osas KNSi § 24 lõike 3 alusel, arvestades

valitsusasutuste omavahelisi suhtlemise reegleid. Vaidluse lahendajaks on sel juhul Vabariigi

Valitsus või lahendatakse vaidlus alluvuskorras Vabariigi Valitsuse seaduses sätestatud korras2.

Eelnõuga tehakse muudatused KNSi §-s 13.

Ühtlasi täiendatakse eelnõuga ruumiandmete seaduse (edaspidi RAS) § 57, mis reguleerib koha-

aadressi muutmist ja kehtetuks tunnistamist, volitusnormiga, mille alusel aadressiandmete

süsteemi infosüsteemi vastutav töötleja (Maa-amet) muudab ministri poolt muudetud kohanime

sisaldavaid koha-aadresse.

1.1. Eelnõu ettevalmistaja

Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Rahandusministeeriumi kohalike omavalitsuste poliitika

osakonna õigusnõunik Olivia Taluste (tel 611 3092; e-post [email protected]), KOV

õigusvaldkonna juht Martin Kulp (tel 611 3097; e-post [email protected]) ja sama osakonna

nõunik Timo Torm (611 3037; e-post [email protected]).

Eelnõu ja seletuskirja juriidilist kvaliteeti kontrollis Rahandusministeeriumi personali- ja

õigusosakonna õigusloome valdkonna juht Virge Aasa (tel 611 3549 e-post [email protected]).

Eelnõu on keeleliselt toimetanud Rahandusministeeriumi kohalike omavalitsuste poliitika

osakonna nõunik Sulev Valner (tel 5307 9322; [email protected]).

Eelnõu väljatöötamisse olid kaasatud ka Maa-ameti spetsialistid (RAS muudatuste osas).

1.2. Märkused

Eelnõu ei ole seotud muu menetluses oleva eelnõu ega Euroopa Liidu õiguse rakendamisega.

Eelnõu väljatöötamine ei tulene Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammist.

Eelnõuga tehakse muudatus KNSi 1. detsembril 2020. a jõustunud redaktsioonis

avaldamismärkega RT I, 13.11.2020, 3.

Samuti muudetakse RAS 1. detsembril 2020, a jõustunud redaktsiooni avaldamismärkega RT I,

09.10.2020, 4.

Eelnõu väljatöötamiseks ei ole koostatud Vabariigi Valitsuse 22. detsembri 2011. a määruse nr

180 „Hea õigusloome ja normitehnika eeskiri“ (edaspidi HÕNTE) § 1 lõike 1 kohast seaduseelnõu

väljatöötamiskavatsust (edaspidi VTK). HÕNTE § 1 lõike 2 punkti 1 järgi ei ole VTK nõutav, kui

eelnõu menetlus peab olema põhjendatult kiireloomuline.

2 Vabariigi Valitsuse seaduse § 101 lõigete 2 ja 3 järgi lahendab ministeeriumi struktuuriüksuste vahelised, samuti

ministeeriumi hallatavate riigiasutuste õiguslikud vaidlused minister. Erinevatesse valitsemisaladesse kuuluvate

riigiasutuste õiguslikud vaidlused lahendavad asjaomased ministrid. Kokkuleppe mittesaavutamisel lahendab

vaidluse Vabariigi Valitsus.

3

Praeguses olukorras, kus Venemaa alustas 24. veebruaril 2022. a täiemahulist sõjalist agressiooni

iseseisva Ukraina riigi vastu, on Eesti riigile sümboolse tähtsusega eemaldada Eestis võimalikult

kiireloomuliselt käibelt Eestit okupeerinud Nõukogude Liidu repressioonide ja kuritegevusega

seotud olnud isikute pühendusnimed ja muud kohanimed, mis on selgelt vastuolus Eesti aja- ja

kultuurilooga, ehk kui kohanimi on näiteks seostatav Eesti Vabariigi loomise, põhiseadusliku

korra püsimise või Eesti iseseisvuse taastamise vastaste isikute, sümbolite ja sündmustega.

Karistusseadustiku muudatusega, mis jõustus 29. aprillil 2022. a, lisati uue kuriteokoosseisuna §

1511 rahvusvahelise kuriteo toetamine ja õigustamine. Selle järgi loetakse karistatavaks teoks

agressiooniakti, genotsiidi, inimsusevastase kuriteo või sõjakuriteo toimepanemisega seotud

sümboli avalikku eksponeerimist neid tegusid toetaval või õigustaval viisil. Tänavate ja teede

nimedena kommunismikurjategijate ja Eesti iseseisvuse ning selle taastamise vastu võidelnud

isikute ja omariikluse vastaste sümbolite ning sündmuste eksponeerimine avalikus ruumis on

samaväärselt lubamatu (KNSi § 13 lõike 42 järgi lubamatud pühendusnimed ja KNSi § 13 lõike

6 punkti 3 järgi Eesti aja- ja kultuurilooga sobimatud nimed).

Mitteregulatiivsed lahendused probleemi ei lahenda, kui KOV kohanimemäärajana ise ei astu

samme, et seadusevastased pühendusnimed ja Eesti aja- ja kultuurilooga selgelt sobimatud nimed

saaks muudetud ja asendatud Eesti aja- ja kultuurilooga kooskõlas olevate kohanimedega. Ilma

seadust muutmata ei ole võimalik tagada, et KOVis Eesti omariikluse vastu tegutsenud isiku järgi

määratud pühendusnimesid või Eesti aja- ja kultuurilooga sobimatuid kohanimesid ei säilitataks.

Kohustus muuta seadusevastaseid pühendusnimesid ja muid Eesti aja- ja kultuurilooga

sobimatuid kohanimesid sisaldub pealegi juba ka kehtivas KNSis.

Eelnõuga kavandatud muudatustega täpsustatakse, mis saab edasi siis, kui KOV

kohanimemäärajana ei ole viinud läbi seadusega ettenähtud menetlusi ja laseb seadusevastaselt

edasi kehtida selliste isikute järgi määratud pühendusnimedel, kes on tõendatult tegutsenud Eesti

Vabariigi loomise, põhiseadusliku korra püsimise või Eesti iseseisvuse taastamise vastu või kui

nimi on selgelt sobimatu Eesti aja- ja kultuurilooga.

Nimetatud põhjustel tuleb vastav seadusemuudatus algatada kiireloomulisena ja ilma VTK-d

koostamata.

Eelnõu vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu poolthäälte enamus.

2. Seaduse eesmärk

Seaduse eesmärk on tagada kohanimede sobivus Eesti aja- ja kultuurilooga ning vältida

sobimatute kohanimede kasutamist. Kavandatav seadusemuudatus panustab KNSi § 1 lõikes 2

sätestatud seaduse eesmärgi täitmisse, mis on kultuuriliselt ja ajalooliselt väärtuslike kohanimede

kaitse. Ühtlasi tuleb RAS muudatusega tagada koha-aadresside nõuetele vastavus nõnda, et

kohanime muudatuse järgselt muudetakse ka muudetud kohanime sisaldavad koha-aadressid.

Selliste kohanimede, mis on nimetatud isikute järgi, kes on tegutsenud Eesti Vabariigi loomise,

põhiseadusliku korra püsimise või Eesti iseseisvuse taastamise vastu, samuti kui kohanimeks on

määratud aja- ja kultuurilooga sobimatu nimi, nö käibelt kõrvaldamine on vajalik ka Eesti

Vabariigi põhiseaduse (edaspidi põhiseadus) preambulas nimetatud Eesti omariikluse aluste

tagamiseks. Ei ole kuidagi põhjendatud säilitada pühendusnimesid, kui isik on tegutsenud selgelt

vastuolus Eesti rahva riikliku enesemääramise õigusega ega ole aidanud kaasa eesti rahvuse, keele

ja kultuuri säilimisele läbi aegade. Samamoodi ei saa säilida sellised Eesti aja- ja kultuurilooga

4

sobimatud kohanimed, mis ei ole vormiliselt pühendusnimed, kuid on seostatavad Eesti Vabariigi

loomise, põhiseadusliku korra püsimise või Eesti iseseisvuse taastamise vastaste isikute,

sümbolite ja sündmustega.

Kohanimemäärajaks saab olla nii valitsusasutus kui ka KOV. Kohanimede määramine KOVi

territooriumil oleva nimeobjekti puhul on KOVi pädevuses (KNS § 5 lõige 4), mis tähendab, et

valdav osa kohanimedest on KOVi otsustada. Tegemist on olemuselt kohaliku elu küsimusega,

mille osas kohaldub põhiseaduse § 154 lõikest 1 tulenev KOVide enesekorraldusõigus, mille järgi

otsustavad ja korraldavad kohalikud omavalitsused kõiki kohaliku elu küsimusi seaduste alusel

iseseisvalt. Koha-aadressi määrajaks on RASi kohaselt valla- või linnavalitsus. RASis on ka

mõned erandid, mille alusel saab koha-aadressi määrata aadressiandmete süsteemi infosüsteemi

(ADS-i infosüsteemi) vastutav töötleja (Maa-amet).

Kohanimede määramisel on KOVil lai valiku- ja otsustuspädevus, see kajastab otseselt KOV

volikogu, valitsuse ja kohalike elanike tahet. Eelnõuga ette nähtud ministri õigus määrata KOVi

kui kohanimemääraja asemel seadusevastase kohanime asemel ise KNSiga kooskõlas olev

kohanimi riivab küll KOVide enesekorraldusõigust, kuid täidab legitiimset eesmärki tagada

kohanimede vastavus Eesti aja- ja kultuuriloole ning kooskõla omariikluse põhimõtetega. Riigi

sekkumine KOVide kohanimemääramisse ehk enesekorraldusõiguse oluline riive on

seadusevastaste kohanimede puhul õigustatud, kuna sellel on legitiimne eesmärk eemaldada

avalikust ruumist näiteks võimalike inimsusevastaste kuritegude toimepanijate ja

kommunismikurjategijate pühendusnimed või neid sündmusi või sümboleid heroiseerivad

kohanimed (näiteks Nõukogude sõjaväe poolt Eesti okupeerimise tähtpäeva auks nimetatud

tänavanimed). Teist sama tõhusat, kuid vähemintensiivset KOV enesekorraldusõiguse riivet selles

olukorras ei ole. Riive intensiivsust vähendab KOVide ja kohalike elanike õigus rääkida uue

kohanime määramise menetluses kaasa ja ministri kohustus juhtida rikkumisele eelnevalt KOVi

tähelepanu, andes aega selle kõrvaldamiseks. Samuti saab KOV menetluses avaldada oma

arvamust ministri pakutava uue kohanime määramise sobivuse üle või esitada põhjendusi senise

nime säilitamiseks (toimub KOVi ärakuulamine).

KOV kohanimemäärajana peab kehtiva KNSi järgi algatama ise seadusevastaste kohanimede

muutmise. Nimelt KNS § 7 lõike 1 punkti 1 järgi peab ametlikku kohanime muutma, kui see on

vastuolus KNSi 3. peatüki nõuetega, sealhulgas KNSi § 13 lõikega 42 ja lõike 6 punktiga 3. KNS

§ 7 lõige 4 kehtestab samuti selgesõnalise kohustuse, et kohanimemääraja peab algatama

kohanime muutmise menetluse 30 päeva jooksul kohanime seadusevastasuse asjaolude teada

saamisest arvates.

Kehtiv KNS paraku ei sätesta, mis aja jooksul peab KOV seadusevastast kohanime muutma ja

mis saab juhul, kui pühendusnime või aja- ja kultuurilooga seotud kohanime ilmselge

seadusevastasuse korral KOV ise uut seaduse nõuetega kooskõlas olevat kohanime ei määra. Selle

õigusliku lünga täitmiseks nähaksegi eelnõuga ette KOVi kohustus määrata seadusega

pühendusnimedele esitatavate nõuetega ning Eesti aja- ja kultuurilooga vastuolus oleva kohanime

asemel uus kohanimi kahe kuu jooksul ministri asjakohase ettepaneku saamisest. Kui KOV seda

nõuet ei täida, siis seadusevastase olukorra lahendamiseks tuleb ministril määrata uus kohanimi,

arvestades ka kohanimenõukogu arvamust ja kaasates menetlusse KOV.

Kehtiv KNS juba keelab § 13 lõikes 42 ametlike kohanimedena määrata (ja kasutada)

pühendusnimena isikunimesid, kui isik on tegutsenud Eesti Vabariigi loomise, põhiseadusliku

korra püsimise või Eesti iseseisvuse taastamise vastu. Oluline on eelnõuga sätestatud menetluses

5

tagada, et nimetatud faktid on tuvastatud. Samuti tuleb eelnõuga kavandatud muudatuste

jõustumisel tagada, et Eesti aja- ja kultuurilooga sobimatute kohanimede puhul on selgelt

tuvastatud asjaolud, mis tingivad nende kohanimede seadusvastasuse. Kohanimenõukogul on

võimalik näiteks küsida Tartu Ülikoolist või mõnest teisest pädevast ajaloo uurimisega tegelevast

asutusest pühendusnimedena kasutatavate isikunimede või aja- ja kultuurilooga seotud isikute,

sümbolite või sündmuste osas ajaloolist ekspertiisi.

Riigihalduse minister saab kohanime määramisse sekkuda vaid väga piiratud juhul, kui on

ajaloolistele allikatele tuginedes tõendatud, et isik, kelle isikunime pühendusnimena kasutatakse,

on tegutsenud Eesti omariikluse ja põhiseadusliku korra vastu või on tegemist samalaadse

sündmuse auks määratud kohanimega või kohanimi on selgelt vastuolus Eesti aja- ja

kultuurilooga (eeskätt kui kohanimi on seostatav Eesti Vabariigi loomise, põhiseadusliku korra

püsimise või Eesti iseseisvuse taastamise vastaste isikute, sümbolite ja sündmustega). Nime

sobivuse hindamine ei saa tugineda ministri subjektiivsele hinnangule, vaid iga konkreetse

kohanime objektiivse sobimatuse peab minister kohanimenõukogu või teiste ekspertide kaasabil

enne sekkumist välja selgitama. Ministrile ei anta seega laia volitust määrata KOVi asemel ise

mistahes vaieldavate kohanimede asemel uut kohanime, mis võiks tekitada küsimuse

ülemäärasest KOV enesekorraldusõiguse riivest. Kui kohanimenõukogu, ajaloolased või muud

eksperdid pole nime sobimatuse osas ühisel või selgel meelel, tuleks ministril kohanime omal

algatusel muutmisest KOV enesekorraldusõiguse ülemäärase riive vältimiseks hoiduda. Nime

muutmine ministri algatusel saab olla põhjendatud vaid juhul, kui KOVi tegevusetus riivab veelgi

ulatuslikumalt inimeste õiglustunnet või mõjub Eesti aja- ja kultuurilooga selgelt ja objektiivselt

sobimatult.

Kui riigihalduse minister otsustab selgelt Eesti aja- ja kultuurilooga vastuolus (eeskätt kui

kohanimi on seostatav Eesti Vabariigi loomise, põhiseadusliku korra püsimise või Eesti

iseseisvuse taastamise vastaste isikute, sümbolite ja sündmustega) olevat nime muuta, siis hetkel

kehtiva RASi regulatsiooni kohaselt peaks KOV muutma uute kohanimede alusel ka vastavad

koha-aadressid. Kui aga KOV on olnud tegevusetu, siis tõenäoliselt ei soovi ta ka vastavaid koha-

aadresse muuta. Seega on vaja olukorraks, kui KOV ise kohanime ei muuda, kehtestada

aadresside muutmiseks volitusnorm. Eelnõu kohaselt KNS § 13 lõike 62 alusel tehtava kohanime

muudatuse korral teeb vastava muudatuse seda kohanime sisaldava katastriüksuse, hoone ja

hooneosa koha-aadressis ADS-i infosüsteemi vastutav töötleja ehk Maa-amet.

Eelnõu väljatöötamise vajadus tuleneb ka praktikas esinenud juhtumist, kus riigihalduse minister

tegi Narva linnale ettepaneku seadusevastase pühendusnime (kahe tänavanime) muutmiseks juba

2020. aastal, kuid linn ei ole siiani ebaseaduslikku olukorda kõrvaldanud. Minister ei saa paraku

kehtiva seaduse järgi ise täiendavaid meetmeid kasutusele võtta, et seadusevastane pühendusnimi

asendada uue, seadusega kooskõlas oleva kohanimega.

Riigihalduse ministrile eelnõuga seadusevastase pühendusnime või Eesti aja- ja kultuurilooga

sobimatu kohanime asemel uue kohanime määramiseks õiguse andmine KOVi asemel ei ole

iseenesest KOVide enesekorraldusõiguse ebaproportsionaalne riive, kuna muud sobivat ja sama

tõhusat meedet riigil seadusevastase olukorra lahendamiseks ei ole, kui KOV ei ole täitnud

seaduses ette nähtud kohustust kõrvaldada käibelt aja- ja kultuurilooga vastuolus olev kohanimi.

Eelnõu väljatöötamise käigus arutati ka näiteks selle üle, kas KOVi oleks ministri ettepaneku

täitmata jätmisel võimalik trahvida, määrates KOVile sunniraha, kuid selline lahendus ei ole

piisavalt tõhus, kuna ei taga, et trahvi maksmise järel saaks ka seadusevastane pühendusnimi või

muu aja- ja kultuurilooga sobimatu kohanimi muudetud.

6

Oluline on siiski iga kohanime puhul hinnata ja tuvastada objektiivselt nime täielik sobimatus

ning läbida korrektne kohanime (ja koha-aadresside) muutmise menetlus.

Eelnõu seadusena vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu poolthäälte enamus.

3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Eelnõu koosneb kolmest paragrahvist, millest esimeses muudetakse KNSi (muudetakse ja

täiendatakse KNSi § 13), teises muudetakse RASi (täiendatakse § 57) ning kolmandas

sätestatakse nende muudatuste jõustumise aeg.

Eelnõu § 1 punktiga 1 nähakse ette KNSi § 13 lõike 43 kehtetuks tunnistamine. Kehtiva sätte

järgi teeb valdkonna eest vastutav minister kohanimemäärajale ettepaneku viia KNS § 13 lõikes

42 nimetatud pühendusnimed (seadusevastased pühendusnimed) pärast kohanimenõukogult

vastava ettepaneku saamist viivitamata seadusega kooskõlla. Kuna eelnõuga laiendatakse

valdkonna eest vastutava ministri pädevust lisaks seadusevastastele pühendusnimedele teha

kohanimemäärajale ettepanekuid viia KNSi nõuetega kooskõlla ka Eesti aja- ja kultuurilooga

selgelt sobimatud kohanimed, määrates seniste asemel uued kohanimed, mida nimetatakse KNS

§ 13 lõike 6 punktis 3, siis lisatakse nii seadusevastaste pühendusnimede kui Eesti aja- ja

kultuurilooga sobimatute nimede ministri algatusel muutmise ühtne menetluskord uutesse

täiendavatesse KNS § 13 sätetesse 61–66. Puudub vajadus käsitleda pühendusnimede muutmise

korda eraldi sättes (KNS § 13 lõikes 43). Nii seadusevastaste pühendusnimede kui ka selgelt Eesti

aja- ja kultuurilooga sobimatute kohanimede asemel ministri algatusel uute kohanimede

määramise alused ja menetluskord on mõistlik koondada samadesse sätetesse.

Vt täpsemalt eelnõu § 1 punkti 2 selgitustest.

Eelnõu § 1 punktiga 2 nähakse ette KNS § 13 täiendamine lõigetega 61–62.

KNSi § 13 täiendatakse lõikega 61, milles sätestatakse õigus valdkonna eest vastutavale

ministrile sekkuda kohanimemääraja tegevusse, kui kohanimenõukogu on oma arvamuses

tuvastanud pühendusnime seadusevastasuse või kohanime sobimatuse Eesti aja- ja kultuurilooga.

Sättes on esitatud pühendusnimeks määratud seadusevastase kohanime ning Eesti aja- ja

kultuurilooga sobimatu kohanime muutmise kord valdkonna eest vastutava ministri algatusel.

Eelnõu kohaselt teeb valdkonna eest vastutav minister kohanimemäärajale ettepaneku kohanime

muutmiseks ja selle seadusega kooskõlla viimiseks kahe kuu jooksul ministri ettepaneku

esitamisest arvates, kui pühendusnimeks on määratud KNS § 13 lõikes 42 nimetatud isikunimi või

kui tegemist on lõike 6 punktis 3 nimetatud Eesti aja- ja kultuuriloole selgelt mittevastava

kohanimega, sealhulgas kui kohanimi on seostatav Eesti Vabariigi loomise, põhiseadusliku korra

püsimise või Eesti iseseisvuse taastamise vastaste isikute, sümbolite ja sündmustega. Seadusele

mittevastava kohanime tuvastamiseks küsib minister kohanimenõukogu arvamust nime

mittesobivuse osas.

Nimetatud alus ministri sekkumiseks tekib juhul, kui kohanimi on määratud isiku (pühendusnimi

KNS § 13 lõigete 3 ja 42 tingimustel) või sündmuse auks, mis on selgelt suunatud Eesti Vabariigi

loomise, põhiseadusliku korra püsimise või Eesti iseseisvuse taastamise vastu. Mitte aga vaid

näiteks arvestades kellegi üksikuid ajakirjanduses või ilukirjanduslikus vormis esitatud Eesti

Vabariigi vastaseid või Nõukogude võimu ülistavaid seisukohti. Arvestama peab, et sümboli või

sündmuse aja- ja kultuurilooga sobimatuse hindamine võib olla mõnevõrra keerukam, kui

7

konkreetse isiku järgi nimetatud pühendusnimede seadusevastasuse tuvastamine, kuna

kohanimemääraja kaalutlusruum on siinkohal laiem. Eestis on kirjanikke, kelle nimed on

kasutusel pühendusnimedena, kuid kelle loomingus võib mõnel loominguperioodil märgata

tugevat nõukogude-meelsust. See aga ei tohiks automaatselt välistada nende isikute panust

kultuurilukku ja keeldu nende nimede pühendusnimena kasutamiseks. Nime sobivuse hindamisel

tuleb subjektiivsuse aspekti vältida, vaid hinnata ajaloolistele allikatele tuginedes igal üksikul

juhul isiku reaalseid tegusid ja tuvastada, kas isikud võitlesid aktiivselt Eesti kui iseseisva riigi ja

rahva vastu. Kui tegemist on aga kohanimedega, mis ei ole formaalselt pühendusnimed, kuid neid

võib seostada teatud ajalooliste isikutega või kui tegemist on näiteks aja- ja kultuurilooliselt

Eestile teatud vaenulike sümbolite või sündmustega seostatavate kohanimedega (näiteks mõne

ajaloolise sündmuse daatumit kandva tänavanimega), siis tuleb veelgi põhjalikumalt analüüsida

ja põhjendada, kas taolise kohanime säilimine riivaks avalikkust, avalikku korda, Eesti elanike

õiglustunnet, eneseväärikust ja kas see oleks selgelt vastuolus Eesti Vabariigi loomise ja

iseseisvuse taastamise või põhiseadusliku korra püsimise eesmärkidega.

Nimetatud sätte alusel saab anda hinnanguid ka nt kuupäeva või sündmusega seotud nimede osas.

Arvestades Eesti Vabariigi ja eesti rahva ajalugu, võib leida rohkelt sündmusi ja nimesid, mis

Eesti omariikluse või iseseisvuse eesmärkidega kokku ei sobitu. On selge, et selliseid sündmusi

ja nimesid hinnates ei saa piirduda subjektiivse vaatega, vaid sündmuse hinnang peab olema

objektiivne ja ajaloolaste poolt kinnitust leidnud. Teisalt on mõistlik lähtuda sündmuste

hindamisel ka ajaraamidest. Näiteks on selge, et 19. sajandi baltisakslaste või Vene tsaarivõimu

auks antud nimed ja sündmused ei teeninud Eesti iseseisvuse eesmärke, kuid teisalt polnud siis

olemas ka iseseisvat Eesti Vabariiki. Kolmas aspekt, millest lähtuda, on käsitleda sündmust ja

nime läbi eesti rahvale põhjustatud kannatuste ning inimsusevastaste kuritegude ja rahvusvahelise

õiguse rikkumise vaate. Viimane võimaldab vaadata nimesid 20. sajandi sündmuste perspektiivis

ja konkretiseerida hinnanguid just pärast 1940. aastat alanud okupatsioonide perioodil toime

pandud suurema osakaalu või mõjuga kuritegudele.

Enne nime muutma asumist (KNS § 13 täiendamine lõikega 62) peab minister küsima

kohanimenõukogu arvamust. Lisaks arvestatakse ajalooekspertiisis esitatud seisukohaga

(kohanimenõukogu saab teadusasutuselt tellida isiku tegevusele või sündmusele hinnangu

andmiseks ajalooekspertiisi). Kui ajalooeksperdid ei ole aja- ja kultuuriloolistele sündmustele või

isikute tegevusele hinnangu andmisel oma seisukohtades ühtsed, siis tuleks ministril, vältimaks

KOV enesekorraldusõiguse ülemäärast riivet, võimalusel ise nime muutmisest hoiduda. Seetõttu

sisalduvad eelnõu § 13 lõikes 61 sõnad „Eesti aja- ja kultuuriloole selgelt mittevastava“. Suur

osatähtsus on enne kohanime määramise menetluses lõplike otsuste tegemist diskretsioonil ehk

ministri kaalutlusõigusel ja ennekõike ministri ettepaneku ja kohanime määramise eelnõu

õiguslikul ja faktilisel põhjendamisel.

Kohanimenõukogu saab hinnata ajalooekspertiisis esitatud seisukohti ja kaaluda, kas konkreetsel

juhul on põhjendatud valdkonna eest vastutavale ministrile ettepaneku tegemine pühendusnime

või muu Eesti aja- ja kultuurilooga sobimatu kohanime muutmiseks või on ajaloolistele allikatele

tuginedes tegemist vaieldava olukorraga.

Kohanimenõukogu on Rahandusministeeriumi valitsemisalas tegutsev ministri moodustatud

asjatundjate komisjon, kelle tegevuse eesmärk on kohanimekorralduse probleemide

läbitöötamine, sellealase tegevuse suunamine, koordineerimine ja korraldamine.

Kohanimenõukogu on 11–15 liikmeline nõukoda, millesse kuuluvad erinevate valdkondade

eksperdid (näiteks filoloogid ja kartograafid). Eelnõuga ei anta kohanimenõukogule olemuslikult

8

uut ülesannet, kuna ka kehtiva KNSi järgi (KNS § 21 punkt 4) peab kohanimenõukogu jälgima

kohanimede kasutamist ning vajaduse korral teeb valdkonna eest vastutava ministri kaudu

ettepanekuid nende vastavusse viimiseks õigusaktide nõuetega. KNS § 13 lõike 43 kehtiv sõnastus

viitab samuti sellele, et valdkonna eest vastutav minister teeb kohanimemäärajale ettepaneku viia

seadusevastased pühendusnimed viivitamatult seadusega kooskõlla pärast kohanimenõukogult

vastava ettepaneku saamist. Sobimatu pühendusnime saab seadusega kooskõlla viia, määrates

seadusega kooskõlas oleva kohanime.

Praktikas ei ole paraku pühendusnimede määramist piirav säte (KNS § 13 lõike 43) toiminud,

kuna näiteks Narva linn ei ole viivitamatult sobimatuid pühendusnimesid muutnud. Ministri

ettepanek kahe tänavanime muutmiseks koos kohanimenõukogu seisukohaga saadeti

Rahandusministeeriumi 25. juuli 2020. a kirjaga nr 14-5/5333-1 Narva Linnakantseleile ja Narva

Linnavolikogu kantseleile.3 Senini ei ole Narva linn uue kohanime määramise menetlust lõpuni

viinud.

Eelnõuga täpsustatakse ka asjaolu, mille osas kohanimenõukogu annab valdkonna eest

vastutavale ministrile arvamuse - kohanimenõukogu esitab arvamuse, kas KOVis määratud

kohanimi vastab KNSi nõuetele. Kohanimenõukogu saab tellida kohanimeks oleva isiku tausta

või sündmuste tagamaade kontrollimiseks ja Eesti omariikluse vastase tegevuse tuvastamiseks ka

näiteks ekspertiisi ajaloolastelt. Kui kohanimeks on määratud KNS § 13 lõikes 42 nimetatud

isikunimi või KNS § 13 lõike 6 punkti 3 kohaselt Eesti aja- ja kultuurilooga vastuolus nimi, teeb

valdkonna eest vastutav minister eelnõu järgi pärast kohanimenõukogult asjakohase arvamuse

saamist KOVile ettepaneku viia kohanimi seadusega kooskõlla kahe kuu jooksul ministri

ettepaneku esitamisest arvates, määrates uue KNSiga kooskõlas oleva kohanime.

Kehtivas seaduses ei ole konkreetset tähtaega, mille jooksul hiljemalt peab KOV senise

seadusevastase kohanime asemel määrama uue kohanime. KNS § 7 lõike 4 järgi on sätestatud

üksnes aeg, mille jooksul peab kohanimemääraja algatama kohanime määramise menetluse:

kohanimemääraja on kohustatud algatama kohanime muutmise menetluse 30 päeva jooksul, kui

on selgunud selle vastuolu KNSi nõuetega. Eelnõus pakutud kaks kuud on piisav aeg, et KOVid

saaks oma kohanimede määramise kordades sätestatud menetlused läbi viia (sealhulgas eelnõu

avalikustamine kooskõlas KNS § 6 lõikega 8 vähemalt 15 päeva enne kohanime määramise otsuse

tegemist, elanike arvamuste ärakuulamine) ja kohanime määramise otsused langetada.

Reeglina on Nõukogude Liidu nn sõjakangelaste ja Eesti riigi omariikluse vastu võidelnud isikute

või sündmuste nimelised tänavad ja kohanimed määratud ENSV ajal. Senise kohanime asemel

tuleb määrata uus kohanimi, mis kantakse kohanimeregistrisse ja liikluspinna puhul asendatakse

aadressiandmete süsteemis samuti automaatselt aadressides liikluspinna nimi.

Seadusemuudatuse jõustumisel ei ole kavandatud kõigi kohanimede üheaegset kontrollimist.

Pigem on praktikas tegemist üksikute pühendusnimede või mõne ajaloolise sündmuse auks antud

tänavanimedega. Minister palub kohanimenõukogul arvamust avaldada, kui mõne kohanime

seadusvastasuse suhtes tekib kahtlus, ja teeb seejärel KOVile ettepaneku muuta seadusevastast

kohanime. Kui KOV seda ei tee, siis järgneb eelnõus sätestatud ministri algatatud menetlus.

Uus määratav kohanimi peab vastama kõigile seadusest tulenevatele nõuetele (KNSi 3. peatükk),

sealhulgas tuleb kohanime määramisel eelistada nime, mis on paikkonnas tuntud ja levinud või

3 https://adr.rik.ee/ram/dokument/7424874.

9

mis on tähtis aja- või kultuurilooliselt (KNS § 13 lõige 1). Kui seda põhimõtet ei ole võimalik

järgida, siis tuleb eelistada nime määrates paikkonnaga seonduvaid kohanimesid, nimeobjekti

iseärasustega seonduvaid kohanimesid või üle-eestilise tähendusega kohanimesid (KNS § 13

lõige 2).

Lõigetega 62–66 sätestatakse, kuidas toimub valdkonna eest vastutava ministri algatusel

kohanimeks määratud, kuid ebasobivate kohanimede muutmine ja nähakse ette ministri poolt uue

kohanime määramise järgselt KOVi viitade ja siltide soetamise ja paigaldamise kulude

hüvitamine.

Lõikes 62 sätestatakse tagajärg selleks puhuks, kui kohanimemäärajaks on KOV, kes ei ole kahe

kuu jooksul pärast valdkonna eest vastutava ministri ettepaneku saamist KNS § 13 lõikes 61

nimetatud seaduse nõuetega vastuolus oleva kohanime asemel uut kohanime määranud. Sel juhul

määrab valdkonna eest vastutav minister senise kohanime asemel ise uue kohanime. Konkreetse

kohanime valikuks konsulteerib minister kohanimenõukoguga, kes annab oma arvamuse ja

soovituse kooskõlas KNSis sätestatud kohanime määramise alustega (KNS § 13 lõiked 1 ja 2).

Praktikas saab kohanimenõukogu alati ka ise jooksvalt valdkonna eest vastutavale ministrile teada

anda, kui on tuvastanud kohanime võimaliku vastuolu seaduse nõuetega (KNS § 21 punkt 4).

Kohanime määramisel tuleb eelistada nime, mis on paikkonnas tuntud ja levinud või mis on tähtis

aja- või kultuurilooliselt. Kui sellist kohanime ei ole võimalik määrata, siis eelistatakse nime

määrates kas paikkonnaga seonduvaid, nimeobjekti iseärasustega seonduvaid kohanimesid või

üle-eestilise tähendusega kohanimesid.

Minister ei saa nimetatud sättega volitust mistahes kohanimede enda õigusaktiga määramiseks,

vaid üksnes kitsalt KNS § 13 lõikes 42 nimetatud seadusevastaste pühendusnimede ja KNS § 13

lõike 6 punktis 3 nimetatud Eesti aja- ja kultuurilooga sobimatute kohanimede asemel uute

kohanimede määramiseks, kui vastavad asjaolud ja ajaloolised faktid on selgelt tõendatavad.

Kohanimede määramine on reeglina väga loominguline ja võimaldab kohanimemäärajale laia

kaalutlusruumi. Seega annaks ministrile laiema pädevuse andmine KOV asemel ka mistahes

muude kohanimede määramiseks, mis võivad olla mõnevõrra küsitavad (näiteks hinnata, kas

kohanimel on labane või halvustav tähendus), väga laia subjektiivse kaalutlus- ja

otsustusdiskretsiooni, millega võidakse liiga intensiivselt sekkuda KOVide

enesekorraldusõigusse oma territooriumi nimeobjektidele kohanimede määramisel.

Lõikes 63 viidatakse tingimusele, mille kohaselt lahendatakse vaidlus KNS § 24 lõike 3 kohaselt,

kui kohanimemäärajaks on valitsusasutus või tema volitatud asutus. Säte on mõeldud olukorraks,

kui on tuvastatud, et Eesti aja- ja kultuuriruumi sobimatu nime muutmine on riigiasutuse

pädevuses. Sellisel juhul ei ole põhjendatud ega vajalik, et valdkonna eest vastutav minister asub

teise riigiasutuse eest kohanime muutma, vaid vajadusel lahendatakse täitevvõimu sisesed

erimeelsused Vabariigi Valitsuse kaudu.

Lõigetes 64 ja 65 kavandatakse ministri algatusel kohanime määramise menetlusega seonduvad

nõuded, kui muuta tuleb KOVi kui kohanimemääraja pädevuses olevat kohanime.

Valdkonna eest vastutav minister esitab asjakohase uue kohanime määramise eelnõu arvamuse

andmiseks KOVile, kes saab selle osas esitada veel omapoolseid ettepanekuid ja vastuväiteid.

Näiteks saab KOV esitada alternatiivseid kohanimesid vaidlusalusele nimeobjektile kohanime

määramiseks. Minister annab KOVile kohanime määramise eelnõu osas arvamuse andmiseks

10

mõistliku tähtaja. Kui selle aja jooksul vastatud ei ole, siis loetakse KOV ministri määruse

eelnõuga nõustunuks.

Samuti tuleb valdkonna eest vastutava ministri algatusel seadusevastase kohanime asemel uue

kohanime määramise eelnõu avalikustada Rahandusministeeriumi veebilehel vähemalt 15 päeva

enne kohanime määramise otsuse tegemist4, mil KOV elanikud saavad omakorda eelnõu osas

ettepanekuid esitada. Eelnõu avalikustamisest tuleb teavitada ka maakonnalehes.

Minister saab kohanime määramise õigusaktis (ministri määrus) näha ette selle jõustumiseks

piisava aja, et KOV elanikke, ettevõtjaid, kohapealseid riigihaldusorganeid jt oleks võimalik

muudatustega enne nende jõustumist kurssi viia ja teavitada ühtlasi aadressiandmete muutmisest.

Lõikega 66 sätestatakse kohustus hüvitada KOVile valdkonna eest vastutava ministri poolt

kehtiva seadusevastase pühendusnime või Eesti aja- ja kultuurilooga sobimatu nime asemel uue

kohanime määramise tulemusena tekkinud otsesed ja tegelikud tehtud kulud uue kohanimega

seotud siltide ja viitade soetamiseks ning paigaldamiseks. Nimetatud kulud hüvitatakse

riigieelarvest asjakohaste kuludokumentide alusel. Eelnõuga kavandatav säte välistaks muude,

viitade ja siltide soetamise ja paigaldamisega otseselt mitte seonduvate kulude katmise.

Sättega ettenähtav kulude hüvitamise kohustus laieneb vaid juhtudele, kui kohanime määramine

on KOVi pädevuses. Kui seadusevastase ja sobimatu kohanime määramine ja muutmine on

valitsusasutuse pädevuses, siis kannab nime muutmisega seotud kulud valitsusasutus ise, kui

Vabariigi Valitsus ei otsusta eraldi kulude kandmist valitsusasutuse eest.

Eelnõu §-ga 2 nähakse ette RAS § 57 täiendamine lõikega 7.

Pakutav täiendus on seotud eelnõu §-s 1 kavandatavate muudatuste rakendamisega. Lõige on

vajalik, sest hetkel kehtiva regulatsiooni kohaselt on kohanime määraja linna- või vallavalitsus,

kes peab ka koha-aadressi muutma kui muutuvad koha-aadressis kasutusel olevad kohanimed5.

Vaid väga erandlikel juhtudel saab kohanime või -aadressi määrata või muuta lisaks KOVile ka

ADS-i infosüsteemi vastutav töötleja (Maa-amet). Need erandid on loetletud RAS § 55 lõikes 5,

§ 57 lõikes 6 ja § 84 lõikes 5.6

Kui riigihalduse minister otsustab selgelt Eesti aja- ja kultuurilooga vastuolus olevat kohanime

(eeskätt kui kohanimi on seostatav Eesti Vabariigi loomise, põhiseadusliku korra püsimise või

Eesti iseseisvuse taastamise vastaste isikute, sümbolite ja sündmustega) muuta, peaks hetkel

kehtiva RASi kohaselt määrama KOV uute kohanimede alusel vastavad koha-aadressid. Kui aga

4 KNS § 6 lõikes 8 sätestatakse ka KOVi kohanime määramise menetluses sama tähtaeg, st KOV peab avalikustama

kohanime määramise eelnõu KOV volikogu kehtestatud korras vähemalt 15 päeva enne kohanime määramise otsuse

tegemist. 5 RAS § 57 lõike 1 punkt 1. 6 RAS § 55 lõige 5: Kui linna- või vallavalitsus ei määra Eesti topograafia andmekogu poolt tuvastatud

olemasolevale hoonele koha-aadressi kolme kuu jooksul hoone olemasolust teadasaamisest arvates, määrab hoone

koha-aadressi ADS-i infosüsteemi vastutav töötleja.

RAS § 57 lõige 6: Aadressiandmete süsteemi ümberkorraldamisel ning haldus- ja asustusjaotuse muutumise korral

teeb koha-aadressi muudatused ADS-i infosüsteemi vastutav töötleja. Kokkuleppel koha-aadressi määrajaga võib

ADS-i infosüsteemi vastutav töötleja muuta koha-aadressi ka käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1 ja 2 sätestatud

juhul, kui sellega ei kaasne haldusmenetlust.

RAS § 84 lõige 5: Kui linna- või vallavalitsus ei määra maareformi käigus moodustatud maaüksuse koha-aadressi

ühe kuu jooksul maareformi seaduse § 29 alusel kehtestatud korras nimetatud toimiku või dokumentide saamisest

arvates, määrab maaüksuse koha-aadressi ADS-i infosüsteemi vastutav töötleja.

11

KOV on passiivne ega määra uut kohanime, siis tõenäoliselt ei soovi ta ka vastavaid koha-

aadresse muuta. Seadusemuudatusega ei saa lasta tekkida olukorda, kus KOV ei muuda ministri

otsustatud kohanimemuudatuse järgselt vastavalt koha-aadresse ja seeläbi ei ole koha-aadressid

enam vastavuses ametliku kohanimega. Seega on vaja nende aadresside muutmiseks kehtestada

volitusnorm, kus riik määrab KOV asemel koha-aadressid, kui minister määras seadusevastase

kohanime asemel uue nime. Eelnõu kohaselt määrab KNS § 13 lõike 62 alusel tehtava kohanime

muudatuse korral vastavat kohanime sisaldava koha-aadressiga katastriüksusele, hoonele ja

hooneosale uue koha-aadressi ADS-i infosüsteemi vastutav töötleja ehk Maa-amet.

Kui KOV määrab seadusevastase kohanime asemel ise uue kohanime (KNS § 13 täiendamine

lõikega 61), siis määrab kohanimemuudatuse alusel vastavad koha-aadressid sarnaselt kehtivale

RAS regulatsioonile jätkuvalt KOV.

Eelnõu § 3 sätestab seaduse muudatuste jõustumise aja. Muudatused jõustuvad järgmisel päeval

pärast seaduse Riigi Teatajas avaldamist. Seaduse kiireloomuliselt jõustumise aeg on tingitud

vajadusest tagada võimalikult kiirelt KNSiga mitte kooskõlas olevate pühendusnimede ja Eesti

aja- ja kultuurilooga selgelt sobimatute kohanimede muutmine. Juba märgiliselt on vaja praeguses

olukorras, kus Venemaa, kes alustas 24. veebruaril 2022. a täiemahulist sõjalist agressiooni

iseseisva Ukraina riigi vastu ja üha enam võtab oma retoorikas üle Nõukogu Liidu

okupatsioonivõimu pärandit, eemaldada Eestis käibelt Eestit okupeerinud Nõukogude Liidu

repressioonidega seotud olnud isikutele pühendatud pühendusnimed või muude omariikluse

vastaste sümbolite või sündmustega seonduvad kohanimed.

4. Eelnõu terminoloogia

Eelnõus ei ole kasutusele võetud uusi termineid.

5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Eelnõu ei ole seotud Euroopa Liidu õigusega.

6. Seaduse mõjud

Eelnõuga viiakse kohanimed kooskõlla KNSi nõuetega.

Muudatused ei avalda otsest sotsiaalset mõju, mõju majandusele, elukeskkonnale,

regionaalarengule, riigi julgeolekule ega välissuhetele.

Muudatusel on mõningane mõju KOVide, Rahandusministeeriumi ja kohanimenõukogu

töökorraldusele (vt seletuskirja ptk 7).

Eestis on 2022. a augusti alguse seisuga ligikaudu 290 pühendusnimega objekti (liikluspinnad,

pargid, ühistranspordipeatused). Kui ühistranspordipeatused välja jätta, siis jääb järgi 241 objekti,

samas osad nimed korduvad (nt A. H. Tammsaare, Lydia Koidula, August Kitzbergi, Carl Robert

Jakobsoni jne). Kui korduvad pühendusnimed välja arvata, siis jääb alles 149 unikaalset

isikunime. Nendest ligikaudu 10% osas võib olla asjakohane analüüsida vastavust KNSi § 13

lõikega 42 ehk hinnata, kas tegemist võib olla sellise pühendusnimega, mis on nimetatud isiku

järgi, kes on tegutsenud Eesti Vabariigi loomise, põhiseadusliku korra püsimise või Eesti

12

iseseisvuse taastamise vastu. Ajaloolise sündmusega seotud kuupäevalisi kohanimesid on viis (1.

mai tänav Narvas, Kallastel ja Järvakandis, 1. mai puiestee Tapal ning 26. juuli tänav Narvas).

Tänavanimede muutmisel on mõningane mõju isikute harjumuspärasele elukorraldusele, mis

seondub uute nimedega kohanemisega ja koha-aadressina uue tänavanime kasutusele võtmisega.

Elanike vaatest võib muudatus tuua kaasa ajutist ebamugavust tulenevalt aadressi vahetumisest

(nt pakisaadetised või perioodikatellimused, mis on seotud vana aadressiga). Riigi vaatest on

võimalik risk kohalike elanike rahulolematus kohanime muutmisega ja sellega seotud ohud.

Uued tänavanimed ei mõjuta näiteks pääste-, kiirabi- ega muude teenuste kättesaadavust.

Kohanimemuudatus kantakse automaatselt üle aadressiandmete süsteemi, mis omakorda on

liidestatud rahvastikuregistriga. Vähetõenäoline on oht olukordade tekkeks, kus vajalik abi ei jõua

tänavanime muudatuse tõttu isikuni enam kohale. Häirekeskus saab ka andmed

mobiilipositsioneeringu abil isegi juhul, kui isik ekslikult esitab oma aadressina varem kehtinud

aadressi.

7. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad

kulud ja tulud

Kohanimenõukogu peab ka kehtiva seaduse järgi jälgima kohanimede kasutamist ning vajaduse

korral tegema valdkonna eest vastutava ministri kaudu ettepanekuid nende vastavusse viimiseks

õigusaktide nõuetega (KNS § 21 punkt 4). Lisaks küsitakse ministri algatatud kohanime

muutmisel ka kohanimenõukogu soovitust uue kohanime valikuks. See kasvatab mõnevõrra

kohanimenõukogu töökoormust.

Samuti nõuab kehtiv seadus KOVilt kohanimemäärajana seadusega vastuolus olevate

kohanimede viivitamatut muutmist (KNS § 7 lõige 4 ja § 13 lõige 43). KOVile lisandub eelnõuga

arvamuse andmise kohustus ministri algatatud kohanime määramise menetluses. Uue kohanime

kehtima hakkamisel tekib KOVil kohustus vahetada välja (soetada ja paigaldada) senised

kohanimele viitavad sildid ja viidad, millega seotud kulu kaetakse riigieelarvest.

Rahandusministeeriumi töökoormus tõuseb, kuivõrd ministeerium peab viima läbi kohanime

määramise menetluse, kui KOV ei ole ise seadusevastase pühendusnime või Eesti aja- ja

kultuurilooga sobimatu kohanime asemel nõutud aja jooksul (kaks kuud arvates ministri

ettepaneku esitamisest) uut seadusega kooskõlas olevat kohanime määranud. Kuivõrd taolisi

olukordi võib praktikas esineda üksikjuhtumitel, siis kokkuvõttes on tegemist väheolulise mõjuga.

Mõnevõrra kaasneb ministri algatusel kohanime määramisega risk, et KOV vaidlustab kohanime

määramise õigusakti kohtus.

KOVi elanikele eelnõu otsest halduskoormuse kasvu kaasa ei too. Eelnõuga tagatakse üksnes

võimalus elanikele nende soovil kohanime määramise menetluses oma seisukohtade

avaldamiseks. Elanikud peavad ümber harjuma uue nime kasutamisega, mis tekitab mõningat

ebamugavust.

Tehniliselt on kohanimeregistri ja aadressiandmete süsteemi koostoimes realiseeritud järgneval

viisil. Liikluspindade (teed ja tänavad) kohanimede muudatused registreeritakse

kohanimeregistris ja aadressiandmete infosüsteem võtab andmed kohanimeregistrist üle. See

tähendab, et kui uue kohanime määramise õigusakti vastuvõtmisel tehakse vastav muudatus ära

kohanimeregistris, siis automaatselt asendatakse aadressiandmete infosüsteemis aadressides

13

liikluspinna nimi. Selline lahendus on loodud eeldusel, et liikluspinna (sh tänava)

kohanimemääraja on KOV, samuti on KOV koha-aadressi määraja. Seega saab eeldada, et kui

KOV määrab või muudab tänava kohanime, siis ta tagab ka kõigi koha-aadresside muutmise

vastavalt nõuetele ja vastavad menetlused infosüsteemides on loogiliselt liidetud.

Kui eelnõu kohaselt anda koha-aadresside määramise õigus KNS § 13 lõike 62 alusel tehtava

kohanime muudatuse korral Maa-ametile, siis on võimalik tehniline täitmine (KNRis ja ADSi

infosüsteemis) loogiliselt liita, st tehniline täitmine registris toimub samal viisil nagu seni ega ole

vaja teha täiendavaid arendustöid, et menetlused KNRis ja ADSis lahutada.

Seega eelnõuga kavandatud muudatuste jõustumise järgselt läbi viidavates menetlustes, kus

kohanimemäärajaks on minister, edastab Rahandusministeerium Maa-ametile

kohanimemääramise õigusakti, Maa-amet teeb kande kohanimeregistris ja sealt läheb info edasi

aadressiandmete infosüsteemi ja koha-aadressid muudetakse infosüsteemis automaatselt. Taolisel

viisil muutuvad kõik koha-aadressid, milles sisaldub liikluspinna (nt tänava) nimi ja number.

Taoline muudatus saab olla ainult kohanime vahetamine. See tähendab, et Maa-amet ei saa teha

aadressis muid muudatusi. Näiteks kui muudetakse tänava nime A. Daumani tänav ja uueks

nimeks saab Kivilinna tänav, siis aadress „Ida-Viru maakond, Narva linn, A. Daumani tn 9“

muudetakse „Ida-Viru maakond, Narva linn, Kivilinna tn 9“; tänava alune maaüksus nimega

„Ancis Daumani tänav L1“ muudetakse „Kivilinna tänav L1“. Kuna aadressis toimub ainult

kohanime vahetus ja koha-aadressi numbrite muudatusi Maa-amet ei tee, ei viida läbi ka

täiendavat haldusmenetlust. Võimaliku aadressimuudatuse menetluse viib pärast RAS § 57 uue

lõikes 7 järgset Maa-ameti poolset koha-aadressi muutmist läbi KOV ise RAS § 55 sätestatud

korras, kui näiteks hoonete numeratsioon on ebaselge.

Kohanimede muutmisega seotud KOVi tehtud otsesed kulud (nt tänavasiltide ja viitade

vahetamine), kui kohanime määrab minister, hüvitatakse KOVile riigieelarvest.

Teede ja tänavate liiklusmärkide tellimine ja paigaldamine on tee omaniku ehk KOVi ülesanne.

Kõik märgid tuleb paigaldada ning kujundada vastavalt liiklusseadusele ja selle alusel kehtestatud

määrustele, standardile EVS 613 „Liiklusmärgid ja nende kasutamine“. Tulenevalt majandus- ja

taristuministri 9. juuli 2015. a määrusest nr 89 „Tähistatavate teede liigid, juhatus- ja

teeninduskohamärkide paigaldamise kord ning sihtpunktidele viitamise süsteem“ tuleb vastavad

märgid paigaldada sellises ulatuses, et oleks tagatud ristmikel kasutatavate viitade süsteemi

toimivus ehk teekonnal sihtpunkti oleks viitamine järjepidev.

Kui KOV määrab kohanime ise, siis peab KOV siltide ja viitade paigaldamise kulud jätkuvalt

katma valla- või linnaeelarvest.

Narva linna puhul (Ancis Daumani ja Albert-August Tiimanni pühendusnimega tänavate nimede

jt tänavate muutmise osas) võib hinnanguline kulu siltidele ja nende vahetusele olla kuni 5000

eurot.

Arvestades, et lisaks nimetatutele võib olla veel kohanimesid, mis on vastuolus KNSi nõuetega

(esialgse prognoosi järgi tuleks kontrollida veel 10–15 pühendus- või kohanime), siis võib nende

kõigi muutmisel olla kulu siltidele ning viitadele ja kohanimenõukogu poolt tellitavatele

ekspertiisidele kuni 30 000 eurot.

Tegemist on ühekordsete kuludega, mis tasutakse Rahandusministeeriumi eelarvest7.

7 Siltide ja viitade soetamise ja paigaldamise kulu kaetakse Rahandusministeeriumi eelarvest vaid juhul, kui KOV

ei ole ise seadusevastase kohanime asemel uut kohanime määranud.

14

8. Rakendusaktid

Eelnõu rakendamiseks ei ole vaja kehtestada täiendavaid volitusnorme ega rakendusakte.

9. Seaduse jõustumine

Seadus jõustub järgmisel päeval pärast seaduse Riigi Teatajas avaldamist. Seaduse

kiireloomuliselt jõustumise aeg on tingitud vajadusest tagada võimalikult kiirelt KNSiga mitte

kooskõlas olevate pühendusnimede ja Eesti aja- ja kultuurilooga selgelt sobimatute kohanimede

muutmine, et eemaldada Eestis käibelt Eestit okupeerinud Nõukogude Liidu repressioonidega

seotud olnud isikutele pühendatud pühendusnimed või muude omariikluse vastaste sümbolite või

sündmustega seonduvad kohanimed.

10. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon

Eelnõu esitatakse eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu kooskõlastamiseks Haridus- ja

Teadusministeeriumile, Keskkonnaministeeriumile, Kultuuriministeeriumile, Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeeriumile, Siseministeeriumile ning Eesti Linnade ja Valdade Liidule.

___________________________________________________________________________

Algatab Vabariigi Valitsus ….2022.

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee

registrikood 70000272

Madis Kallas

Keskkonnaministeerium

[email protected]

Seaduseelnõu esitamine

kooskõlastamiseks

Austatud kooskõlastajad

Esitame Teile kooskõlastamiseks kohanimeseaduse muutmise seaduse eelnõu, millega

riigihalduse minister võtaks kohaliku omavalitsuse üksuselt kui kohanimemäärajalt üle

kohanime muutmise/määramise, kui omavalitsusüksus ei ole ministri eelneva ettepaneku

järgselt Eesti Vabariigi omariikluse, põhiseadusliku korra püsimise ja iseseisvuse taastamise

vastu võidelnud isiku nimelist pühendusnime (tänava ja tee nimi) muutnud.

Palume eelnõule anda kooskõlastus kiireloomuliselt hiljemalt 10 tööpäeva jooksul.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Riina Solman

riigihalduse minister

Lisad:

1. Eelnõu

2. Seletuskiri

Olivia Taluste 6113092

[email protected]

Meie 21.10.2022 nr 1.1-10.1/8434-1

2

Sama:

Haridus- ja Teadusministeerium

Kultuuriministeerium

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium

Siseministeerium

Eesti Linnade ja Valdade Liit