| Dokumendiregister | Siseministeerium |
| Viit | 1-6/3448-2 |
| Registreeritud | 07.05.2026 |
| Sünkroonitud | 08.05.2026 |
| Liik | Väljaminev kiri |
| Funktsioon | 1 Ministeeriumi töö korraldamine. Juhtimine. Planeerimine. Aruandlus |
| Sari | 1-6 Siseministeeriumi poolt algatatud siseriiklikute õigusaktide eelnõud (AV) |
| Toimik | 1-6 |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Juurdepääsupiirang | |
| Adressaat | Riigikantselei istungiosakond |
| Saabumis/saatmisviis | Riigikantselei istungiosakond |
| Vastutaja | elanikkonnakaitse osakond |
| Originaal | Ava uues aknas |
Vabariigi Valitsuse määrus „Varjendi rajamise kohustusega hoonete täpsem loetelu, nõuded varjendile ja varjumisplaanile, varjumiskoha kohandamise põhimõtted ning varjumisplaani koostamise kord“ Lisa 1
Hoone- rühma kood
Hoone peamine või hoone osa kasutusotstarve
Hoone suletud netopinna
alampiir (m2)
Varjendi rajamise
kohustus1 Avaliku varjendi rajamise
kohustus
Varjendi tegeliku varjumispinna vähim
suurus (%) hoone
suletud netopinnast2, 3
Varjendi tegeliku varjumispinna vähim
suurus olenevalt hoonesse projekteeritud
kasutajate arvust (%)
11000 ELAMUD 11100 Ühe korteriga elamud 1200 puudub puudub puudub puudub 11200 Kahe või mitme korteriga elamud 1200 puudub puudub puudub puudub 11210 Kahe korteriga elamud 1200 puudub puudub puudub puudub 11220 11221 Ridaelamu 1200 puudub puudub puudub puudub
11222 Muu kolme või enama korteriga elamu 1200 JAH puudub 2 puudub
11300 11310
11311 Päevakeskus 1200 JAH puudub puudub 80
11312 Tugikodu 1200 JAH puudub puudub 80 11313 Varjupaik 1200 JAH puudub puudub 80 11314 Lastekodu 1200 JAH puudub puudub 80 11315 Noortekodu 1200 JAH puudub puudub 80 11316 Üldhooldekodu 1200 JAH puudub puudub 80 11317 Koolkodu 1200 JAH puudub puudub 80 11318 Sotsiaalse rehabilitatsiooni keskus 1200 JAH puudub puudub 80 11319 Erihooldekodu 1200 JAH puudub puudub 80 11320
11321 Ühiselamu üliõpilastele või õpilastele 1200 JAH puudub puudub 80
11322 Ühiselamu teistele sotsiaalsetele gruppidele
1200 JAH puudub puudub 80
12000 MITTEELAMUD
Varjendi rajamise kohustusega hoonete täpsem loetelu ja varjendi tegeliku varjumispinna arvutamise alused
Hoolekandeasutuste ja ühiselamute hooned Hoolekandeasutuste hooned
Ühiselamud
Kolme või enama korteriga elamud
12100 12110 12111 Hotell, motell, külalistemaja 1200 JAH JAH 2 puudub
12121 Puhkeküla või puhkelaagri majutushoone
1200 JAH puudub 2 puudub
12123 Hostel 1200 JAH JAH 2 puudub 12129 Muu lühiajalise majutuse hoone 1200 JAH JAH 2 puudub 12130 12131 Restoran 1200 JAH JAH 2 puudub 12132 Kohvik, baar või söökla 1200 JAH JAH 2 puudub 12139 Muu toitlustushoone 1200 JAH JAH 2 puudub 12200 12201 Büroohoone 1200 JAH puudub 2 puudub 12300 Kaubandus- ja teenindushooned 12310 12311 Kaubandushoone 1200 JAH JAH 2 puudub 12314 Kiosk 1200 JAH JAH 2 puudub 12317 Oksjoni-, turu- või näitusehall 1200 JAH JAH 2 puudub 12319 Muu kaubandushoone 1200 JAH JAH 2 puudub 12330 12331 Ilu- ja isikuteenuste hoone 1200 JAH puudub 1 puudub 12332 Sõidukite teeninduse hoone 1200 JAH puudub 1 puudub 12339 Muu teenindushoone 1200 JAH puudub 1 puudub 12400 Transpordihooned 12410 12411 Lennujaama hoone 1200 JAH puudub 1 puudub 12413 Raudteejaama hoone 1200 JAH JAH 2 puudub 12415 Bussijaama hoone 1200 JAH JAH 2 puudub 12416 Sadamahoone 1200 JAH JAH 2 puudub 12419 Muu terminalihoone 1200 JAH puudub 2 puudub 12430 12431 Garaaž 1200 puudub puudub puudub puudub 12432 Parkimismaja 1200 puudub puudub puudub puudub 12439 Muu garaaž 1200 puudub puudub puudub puudub 12500 Tööstus- ja laohooned 12510
12511 Maavarade kaevandamise ja töötlemise hoone
1500 JAH puudub 1 puudub
12512 Energeetikatööstuse hoone 1500 JAH puudub 1 puudub 12513 Keemiatööstuse hoone 1500 JAH puudub 1 puudub 12514 Toiduainetetööstuse hoone 1500 JAH puudub 1 puudub
12515 Ehitusmaterjalide ja -toodete tööstuse hoone
1500 JAH puudub 1 puudub
12516 Kergetööstuse hoone 1500 JAH puudub 1 puudub
Tööstushooned
Majutus- ja toitlustushooned
Garaažid
Büroohooned
Majutushooned
Toitlustushooned
Kaubandushooned
Teenindushoone
Terminalid
12517 Puidutööstuse hoone 1500 JAH puudub 1 puudub 12518 Masina- ja seadmetööstuse hoone 1500 JAH puudub 1 puudub 12519 Muu tööstushoone 1500 JAH puudub 1 puudub 12520 12521 Toiduainete laohoone 1500 puudub puudub puudub puudub
12523 Vedelkütuse-, küttegaasi- jm terminali hoidlahoone
1500 puudub puudub puudub puudub
12525 Külmhoone 1500 puudub puudub puudub puudub 12529 Muu laohoone 1500 puudub puudub puudub puudub
12600 Meelelahutus-, haridus-, tervishoiu- ja muud avalikud hooned
12610 Meelelahutushooned
12611 Teater, kino, kontserdi- ja universaalsaalide hoone
1200 JAH JAH 2 puudub
12615 Klubi, rahvamaja 1200 JAH JAH 2 puudub 12616 Tantsusaal, diskoteek, ööklubi 1200 JAH JAH 2 puudub 12617 Kasiino 1200 JAH JAH 2 puudub 12618 Loomaaia või botaanikaaia hoone 1200 puudub puudub puudub puudub 12619 Muu meelelahutushoone 1200 JAH JAH 2 puudub 12620 12621 Muuseum, kunstigalerii 1200 JAH puudub 1 puudub 12623 Raamatukogu 1200 JAH puudub 1 puudub 12624 Arhiiv 1200 JAH puudub 1 puudub 12630
12631 Lastehoiu, lasteaia, lasteaed-algkooli õppehoone
1200 JAH puudub puudub 80
12632 Põhikooli või gümnaasiumi õppehoone 1200 JAH puudub puudub 80
12633 Kutseõppeasutuse õppehoone 1200 JAH puudub puudub 80
12634 Ülikooli, rakenduskõrgkooli õppehoone
1200 JAH puudub puudub 80
12635 Teadus- ja metoodikaasutuse hoone 1200 JAH puudub puudub 80
12639 Muu haridus- või teadushoone 1200 JAH puudub puudub 80 12640 Haiglad ja muud ravihooned 12641 Haigla 1200 JAH puudub puudub 80 12643 Kinnipidamiskoha haigla 1200 JAH puudub puudub 80
12644 Ambulatoorse arstiabi osutamise hoone
1200 JAH puudub puudub 80
12645 Sanatoorium, spaa 1200 JAH puudub puudub 80 12646 Veterinaarkliinik 1200 puudub puudub puudub puudub 12649 Muu tervishoiuhoone 1200 JAH puudub puudub 80 12650 Spordihooned
Muuseumi- ja raamatukoguhooned
Haridus- ja teadushooned
Hoidlad ja laohooned
12651 Spordihall, võimla 1200 JAH JAH 1 puudub 12653 Siseujula 1200 puudub puudub puudub puudub
12654 Jäähall 1200 JAH JAH 1 puudub
12655 Maneež 1200 puudub puudub puudub puudub 12656 Lasketiiru hoone 1200 JAH puudub 1 puudub 12659 Muu spordihoone 1200 JAH puudub 1 puudub 12700 Muud mitteelamud 12710
12711 Loomakasvatushoone, sealhulgas karuslooma- või linnukasvatus
1200 puudub puudub puudub puudub
12714 Teraviljakuivati 1200 puudub puudub puudub puudub 12715 Loomasööda hoidla 1200 puudub puudub puudub puudub
12718 Mineraalväetiste või taimekaitsevahendite hoidla
1200 puudub puudub puudub puudub
12719 Muu põllu-, metsa-, jahi- või kalamajandushoone
1200 puudub puudub puudub puudub
12720 Kultus- ja tavandihooned
12721 Kirik, katedraal, mošee, sünagoog, palvemaja või kabel
1200 JAH JAH 2 puudub
12723 Krematoorium 1200 puudub puudub puudub puudub
12730 Ajaloolised või kaitse all olevad hooned
12731 Ajalooline või kaitse all olev hoone 1200 puudub puudub puudub puudub 12732 Muinsuskaitse all olev vare 1200 puudub puudub puudub puudub 12740 Erihooned 12741 Reoveepuhasti hoone 1200 puudub puudub puudub puudub 12742 Karistusasutuse hoone 1200 JAH puudub puudub 80 12743 Päästeteenistuse hoone 1200 JAH puudub 1 puudub 12744 Elamu, kooli vms abihoone 1200 puudub puudub puudub puudub 12745 Katlamaja, boilerjaam 1200 JAH puudub 1 puudub 12746 Kaevumaja 1200 puudub puudub puudub puudub
12747 Veepuhastusjaama hoone 1200 JAH puudub 1 puudub
12748 Jäätmekäitluse hoone 1200 puudub puudub puudub puudub 12749 Muu erihoone4 1200 JAH puudub 1 puudub 12750 Soojuspumbajaam 1200 puudub puudub puudub puudub 12751 Kaugjahutusjaam 1200 puudub puudub puudub puudub
4) Kaitseministeeriumi valitsemisala asutustele ja Kaitseliidu hoonetele kohaldub ulatuses, mis on kooskõlas sõjalise kaitsetegevuse korraldamise ja selle läbiviimisega.
2) Enne tegeliku varjumispinna arvutamist arvatakse hoone suletud netopinnast maha kütteta pööningud, parklad, tehnoruumid ja -pinnad.
Põllumajanduse, metsa-, jahi- ja kalamajandushooned
1) Varjendi rajamise kohustust ei kohaldata ajutisele hoonele.
3) Tegelik varjumispind ei saa olla väiksem kui 15 ruutmeetrit.
Vabariigi Valitsuse määrus
„Varjendi rajamise kohustusega hoonete täpsem loetelu,
nõuded varjendile ja varjumisplaanile,
varjumiskoha kohandamise põhimõtted
ning varjumisplaani koostamise kord“
Lisa 2
Varjendi ja varjumiskoha märgistus
1. Varjendi ja varjumiskoha märgistuse üldpõhimõtted
Märgil on oranži ruudu keskel sinine võrdkülgne kolmnurk, mille tipud ei puutu ruudu servi.
Kolmnurga alla on kirjutatud sõna „VARJUMISKOHT“ ja ruutu ümbritseb valge peenike raam.
Pilt 1. Märk
Märki ja suunaviita võib täiendada infoväljaga, mille valgel taustal on sinine tekst (näited
piltidel 2 ja 3). Lisainfoväljale lisatakse avaliku varjendi või avaliku varjumiskoha märgi korral
sõna „AVALIK“. Mitteavaliku varjendi või mitteavaliku varjumiskoha korral märgitakse
aadress. Suunaviidale lisatakse infoväljale üldjuhul suunaviida ja varjendi või varjumiskoha
sissepääsu vaheline kaugus meetrites (ümardatult).
Pilt 2. Märk koos lisainfovälja ja lisainfoga
Pilt 3. Suunaviit koos lisainfoväljaga
2. Varjendi ja varjumiskoha märgistuse suurus, loetavus ning nähtavus
Märgistust kasutatakse vajaduse korral kolmes suuruses:
- Avalikku ruumi paigaldatava märgistuse lühem külg võrdub A2 formaadi lühema
küljega, nägemisulatus kuni 100 m.
- Hoone fassaadile paigaldatava märgistuse lühem külg võrdub A4 formaadi lühema
küljega, nägemisulatus kuni 50 m (vt pildid 4 ja 5).
- Hoone välisuksele, varjendi kaitseuksele või varjumiskoha sissepääsu uksele
paigaldatava märgistuse lühem külg võrdub A6 formaadi lühema küljega,
nägemisulatus kuni 15 m.
Pilt 4. A4 formaadis lisainfoga põhimärgi mõõtude näidis
Pilt 5. A4 formaadis suunaviida mõõtude näidis
3. Varjendi ja varjumiskoha märgistuse kirjatüüp, materjal ning värvikoodid
Märgistusel kasutatav kirjatüüp on Tiresias LPfont regular. Kui ligipääs kirjatüübile Tiresias
LPfont puudub, on alternatiivina lubatud kasutada ka kirjatüüpi Open Sans bold.
Märgistuse materjalina on soovitatav kasutada reflekteeruvat materjali.
Märgistuse värvikoodid on järgmised:
Oranž:
HEX: #ed7004
CMYK: 0, 66, 100, 0
RGB: 237, 112, 4
Sinine:
HEX: #2a245b
CMYK: 100, 100, 30, 22
RGB: 42, 36, 91
Valge:
HEX: #ffffff
CMYK: 0, 0, 0, 0
RGB: 255, 255, 255
EELNÕU
30.04.2026
VABARIIGI VALITSUS
MÄÄRUS
Varjendi rajamise kohustusega hoonete täpsem loetelu, nõuded varjendile ja
varjumisplaanile, varjumiskoha kohandamise põhimõtted ning varjumisplaani
koostamise kord
Määrus kehtestatakse ehitusseadustiku § 11 lõike 5 ning hädaolukorra seaduse § 162 lõike 8
punktide 1 ja 2, § 163 lõike 3 ja § 164 lõike 5 alusel.
1. peatükk
Üldsätted
§ 1. Reguleerimisala
Määrusega sätestatakse:
1) varjendi ehituslikud nõuded, sealhulgas nõuded varjendi suurusele ja mahutavusele, samuti
nõuded varjendis olevatele seadmetele ja varustusele, varjendi ligipääsetavusele, tähistamisele
ning kontrollile ja hooldusele;
2) varjendi rajamise kohustusega hoonete täpsem loetelu, varjendi suuruse arvutamise
põhimõtted hoone kasutamise otstarbe ja kasutajate arvu järgi;
3) nõuded varjumisplaanile ja varjumisplaani koostamise kord, sealhulgas varjumisvõimaluse
hindamise, varjumisplaani uuendamise ja teatavaks tegemise kord;
4) varjumiskoha kohandamise põhimõtted.
§ 2. Terminid
Määruses kasutatakse termineid järgmises tähenduses:
1) hoone suletud netopind on hoone suletud netopind majandus- ja taristuministri 5. juuni
2015. aasta määruse nr 57 „Ehitise tehniliste andmete loetelu ja arvestamise alused“ tähenduses;
2) hoone varinguala on horisontaalprojektsioonis hoone ümber olev ala, mille laius hoone
maapealse osa välispiirist on üks kolmandik hoone maapealse osa kõrgusest;
3) varjendi piirdekonstruktsioon on hoone osa, mis moodustab varjendi väliskonstruktsiooni
ja on projekteeritud taluma sõltuvalt varjendi klassist § 4 lõikes 2 või 3 nimetatud lööklainest
põhjustatud koormust;
4) varjendi kaitseuks (edaspidi kaitseuks) on varjendi piirdekonstruktsioonis asuv uks, mis
suletuna tagab varjendi kaitse välisohu eest sarnaselt varjendi piirdekonstruktsiooniga ning
mille kaudu saab varjendisse siseneda ja varjendist väljuda;
5) varjendi lüüs (edaspidi lüüs) on varjendi osa, millega takistatakse kaitseukse avamisel
välissaaste sattumist varjendisse;
6) varjendi sissepääsutee (edaspidi sissepääsutee) on vähemalt kaitseukse avanemist tagavas
osas tugevdatud hoone osa hoone välisuksest kaitseukseni;
7) varjendi tegelik varjumispind (edaspidi tegelik varjumispind) on varjendi
piirdekonstruktsiooni sees olev inimeste viibimiseks ette nähtud ala, mille hulka ei arvestata
muid vajalikke ruume ega pindu;
8) varjendirühm on mitmest sama klassiga varjendist koosnev hoone osa, mis on ette nähtud
varjumiseks kuni 360 inimesele;
9) varjendi varuväljapääsutee (edaspidi varuväljapääsutee) on tugevdatud hoone osa, mis
jääb varuväljapääsutee sisemise ja välimise pääsu vahele ning mis on rajatud varjendist
väljumiseks olukorras, kus sissepääsutee kasutamine ei ole võimalik;
10) varjendi varuväljapääsutee sisemine pääs (edaspidi varuväljapääsutee sisemine pääs)
on uks või luuk, mille kaudu saab varjendist väljuda varuväljapääsuteele;
11) varjendi varuväljapääsutee välimine pääs (edaspidi varuväljapääsutee välimine pääs)
on üldjuhul väljapoole avanev uks või luuk, mille kaudu on võimalik varuväljapääsuteelt
väljuda üldjuhul hoone varingualast välja ja mis tavaolukorras võib olla suletud;
12) varjendi ventilatsioonisüsteem on seadmete, filtrite, torustike ja muude osade kogum, mis
takistab õhurõhu järsku muutust varjendis ning saastunud välisõhu sattumist varjendisse,
tagades varjendis viibijatele ühtlase filtreeritud välisõhu jaotuse.
§ 3. Varjumise korraldus hoones
(1) Varjumise korraldamisel hoones eristatakse järgmisi etappe:
1) valmiduse etapp;
2) valmisolekusse seadmise etapp;
3) valmisoleku etapp.
(2) Valmiduse etapis võib varjend või varjumiskoht olla kasutusel muul otstarbel. Varjend või
varjumiskoht ei pea olema ette valmistatud varjumiseks, kuid tegevuse eesmärk on tagada
varjendi ja varjumiskoha korrashoid.
(3) Valmisolekusse seadmise etapis korraldab varjendi või varjumiskoha omanik 72 tunni
jooksul hädaolukorra seaduse § 162 lõikes 7 sätestatud otsusest varjendi või varjumiskoha
varjumiseks sobivaks.
(4) Valmisoleku etapis on varjend või varjumiskoht ette valmistatud ja tagatud on
ööpäevaringne varjumisvõimalus.
(5) Varjendisse või varjumiskohta on lubatud kaasa võtta juht-, teenistus- või abikoera.
(6) Avalikku varjendisse või avalikku varjumiskohta tohib kaasa võtta väikeloomi ja linde
kohase puuri, kasti, suukorvi või rihmaga. Mitteavalikku varjendisse või mitteavalikku
varjumiskohta väikeloomade ja lindude kaasavõtmise kord määratakse hoone varjumisplaanis.
2. peatükk
Varjendile esitatavad nõuded
1. jagu
Varjendi üldnõuded
§ 4. Varjendi klassid ja varjendi rajamise kohustusega hooned
(1) Hoonesse rajatakse V1- või V2-klassi varjend, võttes arvesse varjendisse planeeritavate
inimeste arvu ja piirdekonstruktsioonide tugevust.
(2) V1-klassi varjend on varjend, mille tegeliku varjumispinna suurus on vähemalt
15 ruutmeetrit ja mille piirdekonstruktsioon talub lööklainest põhjustatud koormust vähemalt
100 kN/m2 ning mis on ette nähtud varjumiseks kuni 180 inimesele.
(3) V2-klassi varjend on varjend, mille tegeliku varjumispinna suurus on vähemalt
15 ruutmeetrit ja mille piirdekonstruktsioon talub lööklainest põhjustatud koormust vähemalt
200 kN/m2 ning mis on ette nähtud varjumiseks 181 kuni 1000 inimesele.
(4) Varjendi rajamise kohustusega hoonete täpsem loetelu kasutusotstarbe ja tavapärase
kasutajate arvu järgi sätestatakse määruse lisas 1.
§ 5. Varjendi asukoht ja projekteerimine
(1) Varjendi võib rajada hoone osana või eraldiseisva hoonena täielikult või osaliselt maa-
alusena või hoone esimesele korrusele.
(2) Varjendi projekteerimisel ja ehitamisel võib juhinduda asjakohasest Eesti, Euroopa või
rahvusvahelisest standardist või juhendmaterjalist, kui käesoleva määruse nõuded on täidetud.
(3) Varjendi rajamisel tuleb vältida varjendi võimalikku üleujutust ja liigniiskuse teket.
(4) Varjendi piirdekonstruktsioon ja juurdepääsuteed ei tohi piirneda ruumidega, kus varjendi
valmisoleku etapis on plahvatusoht või paikneb suures koguses vedelikku.
(5) Ühe suurema varjendi asemel võib rajada varjendirühma. Varjendirühmade omavaheline
kaugus peab olema vähemalt 20 meetrit.
(6) Mitme lähestikku püstitatava hoone kohta võib rajada ühise varjendi.
(7) Lõikes 6 sätestatud juhul võib varjend paikneda kaugeimast selle varjendiga seotud hoonest
kuni 250 meetri kaugusel. Vahemaad arvestatakse kaugeima hoone välisuksest kuni
kaitseukseni mööda sobilikku liikumisteed.
(8) Lõikes 6 sätestatud varjend peab olema rajatud esimese hoone kasutusele võtmise ajaks.
§ 6. Varjendi suurus
(1) Varjendi suurus koosneb tegelikust varjumispinnast ning lõikes 7 sätestatud seadmete ja
ruumide pinnast.
(2) Tegeliku varjumispinna suurus määratakse määruse lisa 1 alusel.
(3) Tegeliku varjumispinna suuruse määramisel tuleb iga inimese kohta tagada vähemalt
0,75 ruutmeetrit põrandapinda. Haiglas, hooldekodus või muus hoones, kus inimesele on tema
vajadusest tulenevalt vaja rohkem põrandapinda, peab iga inimese jaoks tagama sellise tegeliku
varjumispinna, mis võimaldab turvalist varjendis viibimist ja eluks vajalikku teenindust.
(4) Kui mitme hoone kohta rajatakse ühine varjend, summeeritakse tegelik varjumispind.
(5) Lõiget 4 ei kohaldata nende hoonete suhtes, millel on samad kasutajad.
(6) Tegeliku varjumispinna võib summeerida erineva kasutusotstarbega hoone osade korral, kui
nende jaoks on ette nähtud erinev tegeliku varjumispinna suuruse arvestus.
(7) Tegeliku varjumispinna hulka ei arvestata:
1) lüüsi ala või ruumi;
2) ventilatsiooniseadmete ala või ruumi;
3) esmaabiruumi;
4) varuenergiaallika ala või ruumi;
5) tualetiala või ruumi;
6) olmeala või ruumi;
7) muud ala või ruumi, kus inimene ei saa pikka aega turvaliselt viibida.
(8) Lõikes 7 nimetatud varjendi alad või ruumid projekteeritakse vajaduse korral varjendi
piirdekonstruktsioonist sissepoole lisaks tegelikule varjumispinnale.
2. jagu
Varjendi ehituslikud nõuded
§ 7. Varjendi konstruktsioonid
(1) Varjendi piirdekonstruktsioon võib olla osa hoone kandvast konstruktsioonist. Üldjuhul on
piirdekonstruktsioon raudbetoonist.
(2) Varjendiks rajatud hoone osa tavapärase kasutuse ajal ei ole lubatud selle
piirdekonstruktsiooni nõrgestada.
(3) Varjendi sees ei ole lubatud kasutada ehituslahendusi, mis võivad tugeva vibratsiooni korral
varjendis viibijaid ohustada.
(4) Pinnasele toetuv raudbetoonpõrand on varjendis vähemalt 150 millimeetri paksune. Muu
materjali kasutamisel tuleb tagada samaväärne kaitse.
(5) Varjendi piirdesein, lagi ja alt avatud põrand on raudbetoonkonstruktsiooni korral:
1) V1-klassi varjendis vähemalt 300 millimeetri paksune;
2) V2-klassi varjendis vähemalt 400 millimeetri paksune.
(6) V1-klassi varjendi piirdekonstruktsioon ja selles olevad avatäited peavad olema
projekteeritud taluma peale tavakoormuse vähemalt järgmisi erakorralisi koormusi:
1) lagi, piirdeseinad ja alt avatud põrand – välispidine survekoormus vähemalt 100 kN/m2;
2) luuk ja kaitseuks piirdekonstruktsioonis – välispidine survekoormus vähemalt 200 kN/m2;
3) klapp ja muu läbiviik piirdekonstruktsioonis – välispidine survekoormus vähemalt
300 kN/m2;
4) piirdekonstruktsioon ja selle funktsionaalsed komponendid – välispidine alarõhukoormus,
mis on vähemalt 50 protsenti temale mõjuvast survekoormusest.
(7) V2-klassi varjendi piirdekonstruktsioon ja selles olevad avatäited peavad olema
projekteeritud taluma peale tavakoormuse vähemalt järgmisi erakorralisi koormusi:
1) lagi, piirdeseinad ja alt avatud põrand – välispidine survekoormus vähemalt 200 kN/m2;
2) luuk ja kaitseuks piirdekonstruktsioonis – välispidine survekoormus vähemalt 400 kN/m2;
3) klapp ja muu läbiviik piirdekonstruktsioonis – välispidine survekoormus vähemalt
600 kN/m2;
4) piirdekonstruktsioon ja selle funktsionaalsed komponendid – välispidine alarõhukoormus,
mis on vähemalt 50 protsenti temale mõjuvast survekoormusest.
(8) Lõikes 5 nimetatud varjendi piirdeseina, lae ja alt avatud põranda puhul muu materjali
kasutamisel peab konstruktsioon vastama lõigetes 6 või 7 toodud koormustele.
(9) Varjendi piirdekonstruktsioone võivad läbida ainult varjendit teenindavad tehnosüsteemid.
(10) Varjendi seinad, lagi ja põrand tuleb betoonitolmu sidumiseks töödelda ning tagada, et
irduv viimistluselement ei tekita lisaohtu. Põrandakate peab olema kergesti puhastatav või
eemaldatav.
(11) Kaitseuks peab olema käsitsi suletav, ilma et see kahjustaks varjendi kaitsevõimet.
(12) Kaitseukse suletud asendis tuleb tagada tehniline lahendus, mis võimaldab varjendisse
sisenemise soovist märku anda.
(13) Alla 3400 millimeetri laiuse kaitseukse sulgemise aeg ei tohi ületada ühte minutit. Üle
3400 millimeetri laiuse kaitseukse sulgemise aeg ei tohi ületada viit minutit.
(14) Otse väliskeskkonda avanev kaitseuks või luuk, ventiil või muu selline läbiviik peab olema
killukindel või ülalt ja küljelt kaitstud killukaitsekonstruktsiooniga, mis pakub kaitset
45-kraadise või suurema nurga all lenduvate esemete eest.
(15) Killukaitsekonstruktsiooni paksus on vähemalt:
1) 200 millimeetrit raudbetooni korral;
2) 30 millimeetrit terase korral;
3) 600 millimeetrit pinnase korral.
§ 8. Varjendi sisse- ja väljapääsuteed
(1) Varjendil peab olema vähemalt üks sissepääsutee ja vähemalt üks varuväljapääsutee, mis
asub sissepääsutee suhtes hajutatult.
(2) Üks sissepääsutee võib viia mitme varjendi juurde.
(3) Sissepääsutee laius on vähemalt 1,2 meetrit ja kaitseukse valgusava laius vähemalt
0,9 meetrit.
(4) Varuväljapääsutee projekteerimisel tuleb arvestada hoone võimaliku varinguga ja luua
võimalus väljuda varuväljapääsutee välimise pääsu kaudu üldjuhul väljapoole hoone
varinguala.
(5) Kui varjend asub maa peal või kui maa-aluse varjendi puhul ei ole põhjendatud
varuväljapääsutee projekteerimine hoone varingualast välja, võib varuväljapääsutee välimine
pääs avaneda hoone varingualasse.
(6) Kui varjendi varuväljapääsutee välimine pääs avaneb hoone varingualasse, peab
varuväljapääsutee välimise pääsu kohal olema eraldi kaitsekonstruktsioon, mis talub vähemalt
25 kN/m² varisemiskoormust ja ulatub vähemalt ühe meetri võrra üle varuväljapääsutee
välimise pääsu serva igas suunas.
(7) Peale tavakoormuse peavad 25 kN/m2 varisemiskoormust taluma:
1) sissepääsutee ulatuses, mis tagab kaitseukse avamise;
2) varuväljapääsutee konstruktsioon.
(8) Samal või erineval tasapinnal asuvatel varjenditel võib olla ühine varuväljapääsutee.
(9) Varuväljapääsutee mõõdud on:
1) V1-klassi varjendil vähemalt 800 × 1200 millimeetrit;
2) V2-klassi varjendil vähemalt 900 × 2000 millimeetrit.
(10) Varuväljapääsutee välimise pääsu mõõdud on:
1) V1-klassi varjendil vähemalt 600 × 800 millimeetrit;
2) V2-klassi varjendil vähemalt 900 × 2000 millimeetrit.
(11) V2-klassi varjendi varuväljapääsuteel ei tohi olla redeleid ega muid sujuvat liikumist
takistavaid lahendusi.
§ 9. Varjendi ventilatsioonisüsteem
(1) Varjendile projekteeritakse varjumise korral kasutatav varjendi ventilatsioonisüsteem lisaks
hoone tavakasutuseks mõeldud ventilatsioonisüsteemile.
(2) Varjendi ventilatsioonisüsteemi projekteerimisel arvestatakse varjendis viibivate inimeste
maksimumarvu, varjendi ventilatsioonisüsteemi vastupanuvõimet välistele löökidele,
ülerõhule, hoone varingule ja vibratsioonile ning välistatakse lööklaine jõudmine varjendisse.
(3) Varjendi ventilatsioonisüsteemi projekteerimisel peab õhk jaotuma kogu varjendis ühtlaselt
ja tagada tuleb piisav õhuvahetus.
(4) Varjendi ventilatsioonisüsteem peab tagama sissetuleva õhu filtreerimise võimekuse,
kaitstes varjendis viibijaid väliskeskkonna õhusaaste, sealhulgas radioaktiivse saaste eest.
(5) Varjendi ventilatsioonisüsteemi töövõime peab olema tagatud välisest elektrienergiavõrgu
katkestusest sõltumata vähemalt 72 tunni jooksul.
(6) Kui varjend on ette nähtud varjumiseks rohkem kui 181 inimesele või mida kasutavad
peamiselt eakad, lapsed, hooldatavad või kõrvalist abi vajavad isikud, rajatakse varjendisse
ventilatsioonisüsteem, mis võrgutoite kadumise korral lülitub automaatselt reservtoitele.
(7) Varjumise ajal peab varjendi ventilatsioonisüsteem tagama varjendis ülerõhu vähemalt
50 paskalit, et vältida väliskeskkonna õhusaaste sattumist varjendisse.
§ 10. Varjendi ligipääsetavus
(1) Kui varjendina kasutatav hoone osa on tavaolukorras kasutusel otstarbel, mis eeldab ehitise
ligipääsetavuse nõuete täitmist, tuleb neid nõudeid täita. Varjendina kasutamise ajal
kohaldatakse käesolevas määruses sätestatud erisusi.
(2) Varjendile peab olema tagatud ligipääs kõigile, sealhulgas erivajadusega ja
liikumisabivahendit kasutavale või liikumisel kõrvalist abi vajavale inimesele, arvestades
hoone asukohta ning varjendi ehituslikke piiranguid.
(3) Varjendi ruumid ja liikumisteed peavad olema projekteeritud selliselt, et erivajadusega ja
liikumisabivahendit kasutavat või kõrvalist abi vajavat inimest on vajaduse korral võimalik,
selleks sobivaid abivahendeid kasutades, kõrvalise abiga varjendisse ja sealt välja aidata.
3. jagu
Varjendi ruumid, varustus, tuleohutus ning hooldus ja kontroll
§ 11. Varjendi ruumid ja varustus
(1) Varjendi projekteerimisel, ehitamisel ja varustamisel lähtutakse sellest, et varjendi
eesmärgipärane kasutamine peab olema tagatud vähemalt kolm ööpäeva järjest.
(2) Varjendisse projekteeritavad konstruktsioonid, ruumid, vajalikud seadmed ja kasutatav
varustus peavad tagama varjendi eesmärgipärase kasutamise ega tohi tekitada lisaohtu varjendis
viibivatele inimestele.
(3) Varjendi püsikasutuseta perioodil tuleb tagada külmumiskaitse ning vältida kondensaadi
teket varjendi konstruktsioonidel ja paigaldatud seadmetel.
(4) Varjendisse tuleb rajada lüüs, et takistada välissaaste sattumist varjendisse kaitseukse
avamisel.
(5) Varjendis tuleb tagada:
1) tualetikoht, suurendades tualetikohtade arvu iga järgneva 20 ruutmeetri tegeliku
varjumispinna kohta vähemalt ühe tualetikoha võrra, arvestusega vähemalt 0,7 ruutmeetrit
tualeti kohta;
2) pind puhta joogivee hoiustamiseks arvestusega 12 liitrit iga tegeliku varjumispinna
ruutmeetri kohta;
3) pind jäätmete kogumiseks arvestusega neli liitrit iga tegeliku varjumispinna ruutmeetri kohta;
4) antennipistikuga FM-raadiole vajalik vastuvõtulahendus;
5) tehniline valmidus andme- ja telefoniside kasutamiseks, milleks on nii kaablil põhinev
ühendus kui ka signaali edastamiseks vajalik aktiivseade;
6) elektrivarustus ja -paigaldis elektrituruseaduse tähenduses, et tagada varjendivälisest
elektrivõrgust toide varjendi ventilatsioonisüsteemile, valgustitele, pistikupesadele ning teistele
elektriseadmetele;
7) varjendi kasutajatele ette nähtud pistikupesa, suurendades hajutatult pistikupesade arvu iga
järgneva 20 ruutmeetri varjumispinna kohta vähemalt ühe pistikupesa võrra.
(6) Lisaks lõikes 5 sätestatule tuleb V1-klassi varjendis tagada:
1) pind lüüsile arvestusega vähemalt 2,5 ruutmeetrit;
2) pind ventilatsiooniseadmele arvestusega vähemalt 1,5 ruutmeetrit iga seadme kohta;
3) varu-elektritoite pistik;
4) vähemalt üheruutmeetrise töötasapinna ja vähemalt kahe pistikupesaga olmeala;
5) veevarustus ja kanalisatsioon, kui varjend rajatakse sellisesse hoonesse, kus alaliselt viibivad
inimesed;
6) võimaluse korral kardinaga eraldatud esmaabi andmise koht.
(7) Lisaks lõikes 5 sätestatule tuleb V2-klassi varjendis tagada:
1) lüüs eraldi ruumina arvestusega vähemalt neli ruutmeetrit koos veevarustuse ja
kanalisatsiooniga;
2) eraldi ruum ventilatsiooniseadmele;
3) eraldi esmaabiruum suurusega vähemalt kuus ruutmeetrit;
4) eraldi ruumis paiknev varuenergiaallikas, et tagada varjendi elektripaigaldise toide vähemalt
72 tunniks;
5) eraldi ruumina olmeala, kus on inimeste arvust olenevalt sobiva suurusega töötasapind ja
piisav arv pistikupesasid;
6) veevarustus ja kanalisatsioon.
(8) Veevarustuse ja kanalisatsiooni rajamisel peab kanalisatsioonitorustik olema varjendist
suletav varjendiklassile vastava sulgeventiiliga.
(9) Varjendis tuleb tagada järgmised vahendid:
1) esmaabivahendid;
2) vahendid kannatanute või liikumisel abi vajavate isikute transportimiseks;
3) vähemalt veerandile varjendis viibivatele inimestele lamamisvõimalus varjendi jaoks
sobivate vahenditega;
4) evakueerimiseks ja varuväljapääsutee puhastamiseks sobilikud vahendid;
5) väliskeskkonna saaste tuvastuse vahendid ja tuvastajate kaitseriietus;
6) vähemalt patareitoitel FM-raadio;
7) vajaduse korral varjendi jaoks sobivad kuivkäimlad, samuti käetoed, mida kasutada tualeti
ligipääsetavuse suurendamiseks, ja vajalikud vahendid eraldatuse tekitamiseks;
8) elektriseadmete toimepidevuse tagamiseks sobivad vahendid;
9) joogivee hoidmise anumad;
10) jäätmekogumise anumad;
11) veepuhastusaine;
12) tulekustuti, kus kustutusaineks ei ole pulber;
13) märgistuskomplekt.
§ 12. Varjendi tuleohutuse erisused
(1) Kui varjend on eraldi tuletõkkesektsioon, siis paigaldatakse kaitseuksele lisaks
tuletõkkeuks.
(2) Varjendi valmisolekusse seadmise etapis võib lõikes 1 nimetatud tuletõkkeukse eemaldada.
(3) Uks, mis paigaldatakse V1-klassi varjendis lisaks kaitseuksele, võib avaneda varjendisse
sissepoole, kui on tagatud ruumis viibivate isikute ohutus.
(4) Varjendi suitsueemalduse võib tagada varuväljapääsutee kaudu.
§ 13. Varjendi tehnilised lahendused
(1) Kasutusloa taotlemise hetkeks peab olema tagatud varjendi piirete, läbiviikude ja avade
sulgemise lahenduste õhukindlus ja mehaaniline vastupidavus ning koostoime varjendis
kasutatavate kohtkindlate seadmetega.
(2) Varjendis kasutatavad seadmed ja vahendid peavad olema varjendi omaniku poolt
eristatavalt märgistatud, olema alaliselt varjendis ning kasutatavad.
§ 14. Varjendi esmane kasutuselevõtt, perioodiline hooldus ja kontroll
(1) Määruse §-des 9 ja 11 sätestatud seadmed ning varustus peavad varjendis olema hoone
kasutusloa taotlemise hetkeks.
(2) Varjendis asuvaid seadmeid ja varustust tuleb hooldada tootja juhiste järgi.
(3) Vähemalt üks kord aastas tuleb varjendi omanikul korraldada:
1) ventilatsiooniseadme käivitamine vähemalt viieks minutiks;
2) energiavarustusseadmete töökorra kontroll tootja ettenähtud toimingutega;
3) kanalisatsiooni sulgeventiili täielik sulgumine ja avamine;
4) kaitseukse sulgumine ja uste tihendite korrasoleku kontroll;
5) varjendi vajaliku varustuse olemasolu ja töökorra kontroll.
(4) Vähemalt üks kord kümne aasta jooksul tuleb varjendi omanikul korraldada ruumi
õhutiheduse, ülerõhunäidiku ja õhufiltrite toimimise kontroll.
(5) Säilivustähtaja ületanud varustus tuleb uuendada ja katkised seadmed parandada või välja
vahetada.
(6) Varjendi hoolduse ja kontrolli kord kajastatakse varjumisplaanis ning tulemused
fikseeritakse kirjalikult.
3. peatükk
Varjumisplaan
§ 15. Varjumisplaani üldnõuded
(1) Varjumisplaanis sätestatakse:
1) varjumise üldine korraldus, sealhulgas hoone kasutajate varjumise võimalus, nende
liikumine ja oodatav käitumine varjumisplaanis käsitatud ohu korral ning muud vajalikud
tegevused varjumise võimaldamiseks;
2) varjendi või varjumiskoha skeem;
3) varjendi või varjumiskoha kasutuselevõtu korraldamine, sealhulgas vajalikud tegevused
etapiviisiliselt.
(2) Varjumisplaanis lähtutakse eelkõige sõjalise konfliktiga kaasnevast õhurünnakute ohust.
Hoone omanik võib varjumisplaani koostamisel arvestada ka muid ohte.
(3) Kui mitme lähestikku asuva hoone kohta on rajatud ühine varjend või kohandatud ühine
varjumiskoht, siis võib koostada ühise varjumisplaani.
(4) Varjendi rajamise kohustusega hoonele koostatakse varjumisplaan kooskõlas
ehitusprojektiga.
(5) Varjumisplaan koostatakse vastavalt lõikes 1 toodud andmetele, mida võib vajaduse korral
kajastada hoone muudes ohutusdokumentides.
§ 16. Varjumisvõimaluste hindamine
(1) Kui hoones puudub varjend, hinnatakse hoones esmalt varjumisvõimalusi.
(2) Varjumisvõimalusi hinnatakse arvestades järgmisi asjaolusid:
1) hoone kasutusotstarvet ja -režiimi;
2) hoone kasutajate arvu;
3) võimalikku varjumisvõimalust hoones ning hoone suurust ja planeeringut;
4) hoones varjumiskoha kohandamise võimalikkust, sealhulgas muid lähedalasuvaid
varjumisvõimalusi;
5) varjumist korraldavate inimeste arvulist vajadust ja rolle koos ülesannetega;
6) varjumise vajadusest, võimalustest ja korraldusest teavitamise viise.
(3) Kui hoones ei ole võimalik varjumisvõimaluse hindamise hetkel ega edaspidi varjumiskohta
kohandada, tuleb varjumisplaanis sätestada võimalusel hoone kasutajatele muu tegutsemise
kord vahetu kõrgendatud ohu korral.
(4) Kui hoones on varjumisvõimaluse hindamise hetkel või edaspidi võimalik varjumiskoht
kohandada vähemalt osale hoone kasutajatest, kajastatakse varjumisplaanis varjumise
võimalused ja lisatakse planeeritud tegevused koos tähtaegadega.
§ 17. Varjumisplaani kinnitamine, ülevaatamine ja teatavaks tegemine
(1) Varjumisplaan kinnitatakse hoone omaniku või tema volitatud isiku poolt või korteriühistu
juhatuse otsusega, juhatuse puudumise korral üldkoosoleku otsusega.
(2) Varjumisplaaniga määratakse hoones varjumise korraldamise eest vastutav isik. (3) Varjumisplaani uuendatakse, kui hoones on toimunud olulised muutused, mis võivad
mõjutada varjumist ja selle korraldust.
(4) Hoones varjumise korraldamise eest vastutav isik peab varjumisplaani üle vaatama
vähemalt üks kord viie aasta jooksul, et tagada varjumise korralduse vastavus tegelikule
olukorrale.
(5) Varjumisplaanis esitatud oluline teave varjumisvõimaluste kohta hoones ja eri etappide
tegevused tehakse teatavaks hoone kasutajatele ning hoones varjumist korraldavale isikule,
võttes arvesse hoone kasutusotstarvet ja kasutajate hulka.
4. peatükk
Varjumiskoht
§ 18. Varjumiskoha kohandamise põhimõtted
(1) Kui varjumisvõimaluste hindamisel on selgitatud välja varjumiskoha kohandamise
võimalus, kohandatakse varjendita hoonele varjumiskoht.
(2) Varjumiskoha kohandamisel lähtutakse lisa 1 veergudes 1–5 sätestatust.
(3) Mitme hoone kohta võib kohandada ühise varjumiskoha, arvestades määruse § 5 lõikes 7
sätestatut.
(4) Varjumiskoht kohandatakse ruumi, mis asub täielikult või osaliselt maa all või hoone
esimesel korrusel.
(5) Varjumiskoha konstruktsioon koos avatäitega peab kaitsma vähemalt plahvatusega
kaasneva laialipaiskuva eseme eest.
(6) Varjumiskoht on ette nähtud lühiajaliseks viibimiseks järjestikku kuni 12 tundi.
(7) Ühele inimesele tuleb varjumiskohas võimalusel planeerida minimaalselt 0,75 ruutmeetrit
põrandapinda. Eluhoones tohib ühes varjumiskohas olla kuni 180 inimest ja mitteeluhoones
kuni 1000 inimest.
(8) Varjumiskohas peab olema tagatud piisav õhuvahetus, arvestades varjumiskohas viibijate
hulka.
(9) Varjumiskohal, mis on suurem kui 15 ruutmeetrit, peab lisaks sissepääsuteele olema üks
varuväljapääsutee, mis asub sissepääsutee suhtes hajutatult.
(10) Hoonesse kohandatud varjumiskohas peab tagama tualeti kasutamise võimaluse.
(11) Varjumiskoht peab olema puhas ja kuiv ega tohi tekitada lisaohte varjumise ajal.
5. peatükk
Varjendi ja varjumiskoha märgistus
§ 19. Nõuded varjendi ja varjumiskoha märgistamisele
(1) Varjend ja § 18 põhimõtete järgi kohandatud varjumiskoht märgistatakse varjumiskoha
märgi ning suunaviidaga vastavalt määruse lisale 2.
(2) Varjumiskoha märk paigaldatakse:
1) varjendile hoone kasutusloa taotlemise hetkeks;
2) varjumiskohale vahetult pärast seda, kui varjumiskoht on kohandatud §-s 18 sätestatud
põhimõtete järgi.
(3) Suunaviidad paigaldatakse varjendi või varjumiskoha valmisolekusse seadmise etapis.
(4) Avalikule varjendile ja avalikule varjumiskohale paigaldatakse varjumiskoha märk
järgmiselt:
1) fassaadile või sissepääsu uksele nii, et see on ehitisele lähenedes nähtav;
2) varjendi või varjumiskoha uksele või vahetult selle kõrvale.
(5) Avalikus ruumis, ehitise territooriumil ja teekonnal avalikku varjendisse või avalikku
varjumiskohta kasutatakse suunaviitasid soovitatavalt koos kauguse lisateabega.
(6) Mitteavaliku varjendi ja mitteavaliku varjumiskoha märk paigaldatakse vähemalt selle
varjendi ja varjumiskoha uksele või selle vahetusse lähedusse.
(7) Varjendi ja varjumiskoha märgistuse tagab ehitisel ning selle territooriumil ehitise omanik,
kui Päästeametiga ei lepita kokku teisiti.
(8) Avalikus ruumis tehakse avalike varjendite ja avalike varjumiskohtade suunaviitade
paigaldamiseks koostööd kohaliku omavalitsusüksuse ning teiste kinnistute omanikega.
6. peatükk
Rakendussäte
§ 20. Määruse jõustumine
Määrus jõustub 1. juulil 2026. a.
Kristen Michal
Peaminister
Igor Taro
Siseminister
Keit Kasemets
Riigisekretär
Lisa 1. Varjendi rajamise kohustusega hoonete täpsem loetelu ja varjendi tegeliku
varjumispinna arvutamise alused
Lisa 2. Varjendi ja varjumiskoha märgistus
Pikk 61 / 15065 Tallinn / [email protected] / www.siseministeerium.ee
Registrikood 70000562
Riigikantselei istungiosakond
07.05.2026 nr 1-6/3448-2
Eelnõu edastamine
Edastame Vabariigi Valitsuse määruse „Varjendi rajamise kohustusega hoonete täpsem loetelu,
nõuded varjendile ja varjumisplaanile, varjumiskoha kohandamise põhimõtted ning
varjumisplaani koostamise kord“ korrigeeritud eelnõu.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Igor Taro
siseminister
Lisa: 1) eelnõu 13-l lehel;
2) eelnõu seletuskiri 60-l lehel;
3) eelnõu seletuskirja lisa 66-l lehel;
4) määruse lisa 1 4-l lehel;
5) määruse lisa 2 4-l lehel;
Kai Reinhold 6125106
1
Vabariigi Valitsuse määruse „Varjendi rajamise kohustusega hoonete täpsem loetelu,
nõuded varjendile ja varjumisplaanile, varjumiskoha kohandamise põhimõtted ning
varjumisplaani koostamise kord“ eelnõu seletuskiri
1. Sissejuhatus
1.1. Sisukokkuvõte
Elanikkonnakaitse valdkonna arendamise eesmärk on suurendada ühiskonna kerksust ja
valmisolekut kriisidega toime tulla. Elanikkonnakaitse raamdokumendis1 kirjeldatakse
elanikkonnakaitse üldisi põhimõtteid. Varjumine on oluline osa elanikkonnakaitse valdkonnast,
sest teatud kriiside korral on vaja inimestel ohu eest varjuda. Eestis on varjumise valdkond
reguleeritud hädaolukorra seadusega.
Elanikkonnakaitse raamdokumendis nähakse ette, et 2034. aastaks on 20 protsendile Eesti
elanikele olemas avalikud varjumiskohad, 75 protsenti elanikest teab, kuhu ja kuidas ohu korral
varjuda, ning pooltel Eesti kortermajadel ning büroo- ja ärihoonetel on olemas
varjumislahendused ja loodud juhendmaterjal, kuidas ja kuhu hoones varjuda.
1. juulil 2026 jõustuva hädaolukorra seaduse muudatustega sätestatakse varjendi rajamise ja
varjumiskoha kohandamise ning varjumisplaani koostamise alused, kuid ei täpsustata selle sisu.
Seetõttu kehtestatakse käesoleva määrusega varjendi rajamisele ja varjumisplaani koostamisele
ühtsed nõuded ning varjumiskohale kohandamise põhimõtted. Määruse eesmärk on tagada, et
uutes hoonetes rajatavad varjendid ja olemasolevates hoonetes kohandatavad varjumiskohad
annaksid kriisiolukorras inimestele piisava kaitse ning et hoone kasutajatel oleksid selged
juhised, kuidas ohu korral tegutseda.
Venemaa agressioonisõda Ukraina vastu on muutnud üldist julgeolekuolukorda Euroopas.
Lisandunud on eri tüüpi küberrünnakud ja looduskatastroofid, mille tagajärjel esineb rohkem
elektrikatkestusi. Riik peab koostöös elanikega suutma kriisidega toime tulla ja neist väljuda
võimalikult väikse kahjuga. Elanikkonnakaitse valdkonnas tähendab see muu hulgas, et on vaja
parandada varjumise senist korraldust ning rajada varjendeid ja kohandada varjumiskohti, et
kaitsta vahetu kõrgendatud ohu korral inimeste elu ja tervist.
Määruse üldine mõju seisneb ehitusnõuete täpsustamises ja kriisivalmiduse suurendamises,
aidates vähendada ohuolukorras võimalikku kahju inimeste elule ja tervisele.
Määruse rakendamine suurendab nende hoonete ehituskulusid, kuhu tuleb rajada varjend;
hinnanguliselt võib ehitusmaksumus kasvada umbes kahe protsendi võrra. Hoone omanikele
lisandub kohustus koostada ja ajakohastada varjumisplaan ning korraldada varjendi regulaarne
hooldus. Samuti võib suureneda KOV-ide ja riigiasutuste töökoormus ehitusprojektide
läbivaatamise ja nõuete täitmise kontrollimise tõttu.
1 Elanikkonnakaitse raamdokument.
2
Ettevõtjate ja mittetulundusühingute halduskoormus kasvab seoses varjumisnõuete täitmisega,
sealhulgas varjumisvõimaluste hindamise ja vajaduse korral varjumiskohtade kohandamisega.
Kokkuvõttes kasvavad seotud osaliste lühiajalised kulud ja koormus, kuid kaasneb pikaajaline
kasu, mis väljendub suuremas turvatundes ja paremas kriisivalmiduses.
Arvestades, et tegemist on hädaolukorra seaduse alusel kehtestatava elanikkonnakaitse kui
laiapindse riigikaitse tegevusega, kohaldatakse hea õigusloome ja normitehnika eeskirja § 1
lõike 42 kohast riigikaitse ja julgeoleku oluliste vajaduste erandit ning seetõttu ei ole
halduskoormuse tasakaalustamise reeglit vaja rakendada.
1.2. Eelnõu ettevalmistajad
Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Siseministeeriumi nõunikud Mari Tikan
([email protected]) ja Merike Ring ([email protected]). Eelnõu
ja seletuskirja juriidilist kvaliteeti on kontrollinud Siseministeeriumi õigusnõunik Kai Reinhold
Eelnõu koostamises osales Siseministeeriumi kokkukutsutud töörühm järgmises koosseisus:
projekteerijate ja arhitektide esindajad Kalmer Gross, Indrek Saarepera, Indrek Laul ja Margit
Mutso;
arendajate esindaja Artur Keerov;
TalTechi ja Sisekaitseakadeemia esindajad Priit Laaniste, Aldur Parts, Henri Schasmin, Jarek
Kurnitski, Ivar Talvik ja Tõnu Tomberg;
Riigi Kinnisvara AS-i esindajad Kalle Komissarov ja Mairo Kirss;
kohalike omavalitsusüksuste ning Eesti Linnade ja Valdade Liidu esindajad Kristjan Kostabi,
Kaie Enno, Egle Nõmmoja, Arvo Rikkinen ja Kalle Toomet;
Eesti Kinnisvarafirmade Liidu esindajad Ardi Roosimaa, Ingvar Allekand ja Allar Kuusk;
ettevõtjate ja tuleohutusekspertide esindajad Uku Tuul, Marko Palloson, Rait Pukk, Sander
Vaher, Janno Männik, Aivo Hiie, Karel Niinepuu ja Aivar Kask;
Päästeameti, Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti, Kaitseväe Peastaabi ning
Kliimaministeeriumi esindajad Leho Lemsalu, Erti Suurtalu, Urmo Karu, Andres Beek,
Käthriin Lilp, Ainar Afanasjev ja Kaido-Allan Lainurm.
Eelnõu ja seletuskirja on keeleliselt toimetanud Luisa Keelelahenduste eesti keele
vanemtoimetaja Tiina Alekõrs ([email protected]).
1.3. Märkused
Eelnõu on seotud hädaolukorra seaduse (edaspidi HOS) redaktsiooni (RT I, 30.12.2025, 20)
2026. aasta 1. juulil jõustuvate muudatustega. Käesoleva määruse eelnõu jõustub samal
kuupäeval.
Riigikogu menetluses oleva eelnõuga 668 SE kavandatakse HOS-i kehtetuks tunnistamine
alates 2026. aasta 1. juulist. Samasisulise määruse kehtestamise volitusnorm sisaldub ka
eelnõus 668 SE.
3
Eelnõuga toetatakse Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammi tegevuse „Hädaolukorra seaduse
muutmise seaduse eelnõu“ rakendamist (valdkond: 04. sisejulgeolek). Eelnõu ei ole seotud
Euroopa Liidu õiguse rakendamisega.
2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs
Eelnõu esimese peatükiga sätestatakse reguleerimisala ja terminid.
Eelnõu §-ga 1 sätestatakse määruse reguleerimisala.
Punkti 1 kohaselt sätestatakse määruses varjendi ehituslikud nõuded, sealhulgas nõuded
varjendi suurusele, mahutavusele, varjendis olevatele seadmetele ja varustusele,
ligipääsetavusele ja tähistamisele ning kontrollile ja hooldusele.
Punkti 2 kohaselt sätestatakse määruses varjendi rajamise kohustusega hoonete täpsem loetelu
ning varjendi suuruse arvutamise põhimõtted hoone kasutamise otstarbe ja kasutajate arvu järgi.
Varjendi rajamise kohustus on juhul, kui püstitatakse hoone, mille ehitusteatis või -luba
esitatakse pärast 1. juulit 2026. Enne 1. juulit 2026 antud ehitusloa muutmisel varjendi rajamise
kohustust ei kohaldata.
Varjendi ehitamise kohustust ei kaasne olemasolevate hoonete renoveerimisel,
rekonstrueerimisel, juurdeehitustel ega kasutusotstarbe muutmisel. Ehitamist2 käsitletakse
käesolevas määruses ehitusseadustiku tähenduses. HOS § 162 lõigete 3 ja 4 kohaselt on varjendi
rajamise kohustus hoone püstitamisel.
Punktide 1 ja 2 kohaselt sätestatakse määruses varjendi ehituslikud miinimumnõuded.
Määrusega kehtestatud piirmäärad tagavad kaitse plahvatuse ning sellega kaasneva lööklaine
ja lenduvate esemete eest ning võimaldavad varjendis tagada värske õhu olemasolu, sõltumata
välisõhu saastatusest. Varjendi projekteerimise sisulisemad juhised sätestatakse
Sisekaitseakadeemia koostatavas varjendi projekteerimise juhendis. Määrusega ei kehtestata
üksikasjalikke ega tehnilisi nõudeid, vaid lähtutakse üldisematest eesmärkidest.
Punkti 3 kohaselt sätestatakse nõuded varjumisplaanile, selle koostamisele, sealhulgas
varjumisvõimaluste hindamisele ning varjumisplaani uuendamisele ja teatavaks tegemisele.
Varjumisplaani koostamise eesmärk on hoones varjumisvõimaluste hindamise ja võimalusel
varjumiskoha kohandamise kaudu tagada ning kirjeldada hoone kasutajatele sobivaimad
varjumisvõimalused vahetu kõrgendatud ohu korral. Vahetut kõrgendatud ohtu käsitletakse
korrakaitseseaduse (edaspidi KorS) tähenduses. KorS § 5 lõike 4 kohaselt on „kõrgendatud oht“
oht isiku elule, kehalisele puutumatusele, füüsilisele vabadusele, suure väärtusega varalisele
hüvele, suure keskkonnakahju tekkimise oht või karistusseadustiku 15. peatükis sätestatud
I astme kuriteo või 22. peatükis sätestatud kuriteo toimepanemise oht. Kehalise puutumatuse
2 Ehitamine on EhS § 4 lõike 1 kohaselt ehitise püstitamine, rajamine, paigaldamine, lammutamine ja muu ehitisega seonduv tegevus, mille
tulemusel ehitis tekib või muutuvad selle füüsikalised omadused. Ehitamine on ka pinnase või katendi ümberpaigutamine sellises ulatuses, millel on oluline püsiv mõju ümbritsevale keskkonnale ja funktsionaalne seos ehitisega.
4
riive käesoleva seaduse tähenduses on seksuaalse enesemääramise õiguse raske rikkumine või
raske tervisekahjustuse tekitamine.
KorS § 5 lõike 5 kohaselt on „vahetu oht“ olukord, kus korrarikkumine leiab juba aset või on
suur tõenäosus, et see kohe algab.
Varjumisplaan annab vajalikus mahus teavet hoones varjumise korraldamise ja
varjumiskindluse suurendamise kohta.
Punkti 4 kohaselt sätestatakse määruses varjumiskoha kohandamise põhimõtted, lähtudes
sellest, et määruses sätestatu järgimisel on inimestele varjumiskohas tagatud kaitse vähemalt
lenduvate kildude eest.
Eelnõu §-ga 2 sätestatakse käesolevas määruses kasutatavad terminid.
Punkti 1 kohaselt mõistetakse hoone suletud netopinna all hoone suletud netopinda majandus-
ja taristuministri 05.06.2015. aasta määruse nr 57 „Ehitise tehniliste andmete loetelu ja
arvestamise alused“ (edaspidi määrus nr 57) tähenduses. Määruse nr 57 lisa 1 kohaselt on
varjendi suuruse arvutamisel lubatud suletud netopinnast teha mahaarvamisi, kuid see ei muuda
suletud netopinna käsitlust. Määruse kohaselt lähtutakse varjendi tegeliku varjumispinna
arvutamisel suletud netopinnast, mis on saadud määruse nr 57 lisa 1 kohaselt. See tähendab, et
on tehtud juba varasemad mahaarvamised, mida määrus nr 57 käsitleb, varjendi tegeliku
varjumispinna suuruse arvutamiseks on lubatud omakorda sellest suurusest teha määruse
eelnõu lisas 1 toodud hoone osade mahaarvamised. Seega ei pea projektis näitama mitut suletud
netopinda.
Punkti 2 kohaselt on hoone varinguala horisontaalprojektsioonis hoone ümber olev ala, mille
laius hoone maapealse osa välispiirist on üks kolmandik hoone maapealsest kõrgusest.
Tegemist on hoone ümbruses asuva ohualaga, kus varingu korral võib olla raskendatud
iseseisev väljumine varisenud hooneosade tõttu.
Punkti 3 kohaselt on varjendi piirdekonstruktsioon hoone osa, mis moodustab varjendi
väliskonstruktsiooni ja on projekteeritud taluma olenevalt varjendi klassist määruse § 4 lõikes 2
või 3 nimetatud lööklainest põhjustatud koormust. V1-klassi varjendi piirdekonstruktsioon
peab taluma lööklainest põhjustatud koormust vähemalt 100 kN/m2 ja V2-klassi
piirdekonstruktsioon vähemalt 200 kN/m2. Piirdekonstruktsioon on varjendi kaitsevõime
tagamisel keskse tähendusega, mistõttu on sellele kehtestatud koormustaluvuse nõuded ning ka
piirdekonstruktsioonis asuvate avatäidete (eelkõige varjendi kaitseuks ja luugid) ja läbiviikude
(varjendi ventilatsioonisüsteemiga seotud elemendid) nõuded.
Punkti 4 kohaselt on varjendi kaitseuks varjendi piirekonstruktsioonis asuv uks, mis suletuna
tagab varjendi kaitse välisohu eest sarnaselt varjendi piirdekonstruktsiooniga, mille kaudu
toimub varjendisse sisenemine ja väljumine ning mis avaneb üldjuhul varjendist väljapoole.
Varjendi kaitseuks kaitseb inimesi plahvatusest põhjustatud lööklaine, lenduvate esemete ja
saastunud välisõhu eest. Varjendi kaitseuks peab olema spetsiaalselt varjendis kasutamiseks
toodetud ja vastava klassi järgi sertifitseeritud. Turul on kättesaadavad Soome tootjate
kaitseuksed ja ka Eesti ettevõtjad on valmis tootma nõuetele vastavaid uksi. Üldjuhul on suure
5
koormuse vastuvõtmiseks ette nähtud uksed väljapoole avanevad. Kuigi ukselehe tugevus võib
mõlemas suunas olla sarnane, sõltuvad avanemissuunast ukse kinnitamise viis ja koormuse
ülekandumine seinale.
Punkti 5 kohaselt on varjendi lüüs varjendi osa, näiteks sulgetelk või -ruum, millega
takistatakse varjendi kaitseukse avamisel välissaaste sattumist varjendisse ja mis asub
kaitseukse taga, varjendi piirdekonstruktsiooni sees. Lüüs ja selle vajalikud komponendid,
sealhulgas ülerõhuklapid, peavad olema toodetud varjendis kasutamiseks. Varjendi lüüs
võimaldab inimesel enne varjendisse sisenemist eemaldada endalt välisõhu saaste ja takistada
saaste levikut varjendisse. Olenevalt varjendi suurusest ja kaitseklassist võib lüüs olla kergema
konstruktsiooniga sulgetelk või varjendisse kaitseukse taha projekteeritud eraldi ruum. Lüüs
peab olema sertifitseeritud varjendikomponent, mis on testitud ülerõhu hoidmise, lekkekindluse
ja rõhulainete taluvuse suhtes. Tegemist ei ole kahe ukse või telgilaadse ruumiga, vaid varjendi
osaga, mis toimib koos varjendi kaitseukse ja sellega seotud rõhuelementidega. Varjendi
sissepääsu juures paiknevad lüüsi toimimiseks vajalikud ülerõhuklapid, mis võimaldavad ukse
avamisel säilitada varjendis kontrollitud ülerõhku ja takistada saaste sisenemist.
Varuväljapääsudele neid komponente ei nõuta, kuna varuväljapääsu kasutatakse üksnes
väljumiseks ning lüüsi rajamine ei ole seal tehniliselt vajalik ega otstarbekas.
Punkti 6 kohaselt on varjendi sissepääsutee osaliselt tugevdatud hoone osa, mis ulatub hoone
välisuksest varjendi kaitseukseni. Sisuliselt tähendab see hoone sees paiknevat käiguteed, mille
kaitseukse avanemist võimaldav osa on tugevdatud. Sissepääsuteeks loetakse seega hoones
läbitavat teekonda, mis algab hoone peauksest või muust välisuksest ning lõppeb varjendi
kaitseuksega. Sissepääsuteele kehtestatakse osaline lisakoormuse kandmise nõue, et ka kõige
ebasoodsamate asjaolude kokkulangemisel oleks võimalik varjendi kaitseust avada. Varjendi
sissepääsutee loetakse ühtlasi väljapääsuteeks, kuna hoone kahjustamata jäämisel saab sama
teed kasutada peamise väljumisteena varjendist.
Punkti 7 kohaselt on varjendi tegelik varjumispind varjendi piirdekonstruktsiooni sees asuv
inimeste viibimiseks ettenähtud ala, mille hulka ei arvestata muid varjendis olevaid pindu,
näiteks seadmete ja vahendite hoiualad ning ruumid, mis on inimeste viibimiseks sobimatud.
Tegelik varjumispind on varjendi suuruse arvutamise alus ja näitab, kui suur hulk inimesi saab
varjendis varjuda. Ühe varjendis viibija kohta tuleb tagada vähemalt 0,75 ruutmeetrit
põrandapinda, mille hulka ei arvestata muude varjendis paiknevate seadmete ega ruumide
pinda. Kõik muud seadmed ja ruumid arvestatakse tegelikule varjumispinnale lisaks. Varjendi
tegelik varjumispind ei saa olla väiksem kui 15 ruutmeetrit, mis võimaldab varjumist 20
inimesele ning tagab piisava õhuvahetuse ja ruumi vajalike seadmete ja varustuse jaoks.
Punkti 8 kohaselt on varjendirühm mitmest sama kaitseklassiga varjendist koosnev hoone osa,
mis on ette nähtud kuni 360 inimese varjumiseks. Eelnõu kohaselt on lubatud rajada ühe
suurema varjendi asemel mitu sama klassi väiksemat varjendit tingimusel, et nende tegelik
varjumispind vastab kuni 360 inimese varjumiseks vajalikule pinnale. Täpsemad selgitused on
esitatud vastavas sättes (§ 5 lõige 5).
Punkti 9 kohaselt on varjendi varuväljapääsutee tugevdatud hoone osa, mida kasutatakse
varjendist väljumiseks olukorras, kus muu väljapääsu kasutamine ei ole võimalik.
6
Varuväljapääsutee on otseselt seotud inimeste ohutusega ja sellele on määruses kehtestatud
eraldi nõuded (vt § 8 lõiked 4–11).
Punkti 10 kohaselt on varjendi varuväljapääsutee sisemine pääs üldjuhul sissepoole avanev
uks või luuk, mille kaudu on võimalik varjendist väljuda varuväljapääsuteele juhul, kui
kaitseukse avamine on takistatud või sissepääsutee kasutamine ei ole võimalik. Tegemist on
vahetult varjendist avatava ukse või luugiga, mille kaudu pääseb varuväljapääsuks mõeldud
hoone osasse.
Punkti 11 kohaselt on varjendi varuväljapääsutee välimine pääs varuväljapääsutee lõpuosa,
mille kaudu on võimalik üldjuhul väljuda hoone varingualast ja mis tavaolukorras võib olla
suletud. Varuväljapääsutee välimine pääs on uks või luuk, mis avaneb üldjuhul väljapoole ja
mille kaudu on võimalik väljuda varuväljapääsuteelt või varjendist vabasse õhku. Selle kaudu
peaks saama väljuda hoone varingualast, mistõttu paikneb see üldjuhul hoonest eemal, kuid
eelnõu § 8 lõigetes 5 ja 6 on sätestatud ka tingimused, mille korral võib välimine pääs avaneda
hoone varingualasse.
Punkti 12 kohaselt on varjendi ventilatsioonisüsteem seadmete, filtrite, torustike ja muude
osade kogum, mille eesmärk on takistada õhurõhu järsku muutust varjendis ja saastunud
välisõhu sattumist varjendisse, tagades varjendis viibijatele ühtlase filtreeritud välisõhu jaotuse.
Ventilatsioonisüsteem peab tagama, et kogu varjendis viibimise aja on seal viibijatel piisavas
koguses puhast ja värsket õhku. Ventilatsioonisüsteemi keskne osa on ventilatsiooniseade, mis
tagab värske õhu pealevoolu ning mille osad on muu hulgas spetsiaalsed filtrid ja klapid, mis
takistavad õhusaaste jõudmist varjendisse. Ventilatsiooniseade koos osadega peab sobima
varjendis kasutamiseks, et tagada seadme ja selle osade sobivus varjendile.
Eelnõu §-ga 3 sätestatakse tulenevalt HOS § 163 lõikest 2 varjumise üldine korraldus hoones.
Täpsemad varjumise korralduse küsimused sätestatakse 3.peatükis.
Lõike 1 kohaselt eristatakse varjumise korraldamisel hoones järgmisi etappe: valmiduse etapp,
valmisolekusse seadmise etapp ja valmisoleku etapp.
Näitlikult saab varjumiseks valmistumist illustreerida järgmise joonisega:
Varjumisvõimaluste tagamise etapid
7
Lõigetes 2–4 kirjeldatud etapid saab kokku võtta järgmiselt:
1) Valmiduse etapp – riigis valitseb tavapärane olukord ja toimub igapäevane tegevus.
Selles etapis on tegevuse peamine eesmärk tagada varjendi või varjumiskoha korrashoid
ja kontroll.
2) Valmisolekusse seadmise etapp – pärast Vabariigi Valitsuse vastava otsuse tegemist kuni
72-tunnine periood, mille jooksul valmistatakse varjend või varjumiskoht ette varjumise
tagamiseks. Rakendatakse ettevalmistavaid tegevusi, mille eesmärk on kohandada
varjend või varjumiskoht varjumiseks sobivaks, sealhulgas kaetakse aknad, seatakse
töökorda generaator (sh tagatakse kütusevaru), valmistatakse ette käimlad ja tehakse
muud vajalikud toimingud.
3) Valmisoleku etapp – varjend/varjumiskoht on eesmärgipäraseks kasutuseks ette
valmistatud ja valmis varjujaid vastu võtma ning neile on tagatud ööpäevaringne
varjumisvõimalus.
Lõike 5 kohaselt on varjendisse ja varjumiskohta lubatud juht-, teenistus- või abikoerad. Juht-,
teenistus- või abikoerad on nende kasutajate abistajad, kelle kohalolek on inimeste ohutuse
tagamiseks hädavajalik, ja nad on dresseeritud stressirohkes olukorras hakkama saamiseks.
Lõike 6 kohaselt tohib avalikku varjendisse või varjumiskohta kaasa võtta väikeloomi ja linde
kohase puuri, kasti, suukorvi või rihmaga ning mitteavalikus varjendis või varjumiskohas
lahendatakse väikeloomade ja lindude kaasavõtmine hoone varjumisplaanis. Näiteks Soomes
eeldatakse, et lemmikloomad jäetakse elukohtadesse ja nende eest hoolitsetakse vastavalt
vajadusele. Avalikesse varjenditesse tohib lemmikloomi kaasa võtta samadel põhimõtetel nagu
ühistranspordis – lemmikloomad ei tohi tekitada teistele lisaohtu. Võimalust mööda kasutatakse
8
transpordipuure ja suukorve, ollakse valmis loomade järel koristama ning tagatakse neile
vajalik söök ja jook.
Lahendus, kus varjendisse on lubatud kaasa võtta väikeloomi, võib tekitada probleeme
inimestele, kellel on kasside või koerade vastu allergia ja kes viibivad samuti varjendis. Sellised
olukorrad tuleb lahendada jooksvalt ja juhtumipõhiselt. Kui tegemist on suurema varjendiga,
saab väikeloomad ja nende omanikud paigutada eraldi ruumi või vastupidi ning ruum
eraldatakse allergikutele. Lahendus sõltub konkreetsest olukorrast.
Mitteavalikesse varjenditesse ja varjumiskohtadesse lemmikloomade kaasavõtmine
kajastatakse hoone varjumisplaanis.
Eelnõu teise peatükiga sätestatakse nõuded varjendile.
Eelnõu §-ga 4 sätestatakse varjendi klassid ja nendega seotud nõuded. Nõuete aluseks on
võetud Soomes varjendite kohta kehtivad parameetrid ning teatud juhtudel on neid leevendatud,
arvestades soovitud kaitsetaset ja kaasnevaid kulusid.
Juhul, kui soovitakse rajada varjend, mis ületab järgnevalt nimetatud parameetrid, ehk rohkem
kui 1000 inimesele, käsitatakse seda erijuhuna. Samas on võimalik ühe suure varjendi asemel
rajada mitu väiksemat varjendit, mille puhul saab lähtuda määruses sätestatud nõuetest.
Lõike 1 kohaselt jaotatakse hoonesse rajatavad varjendid kahte klassi, lähtudes inimeste arvust
varjendis ning varjendi suurusest ja konstruktsioonide tugevusest, mis erinevad koormuse
taluvuse poolest. Klassidesse jaotamise aluseks on võetud Soome kogemus erisusega, et
V1-klassi varjendi miinimumsuurus on Eestis viis ruutmeetrit väiksem ja sellise suurusega
varjend tagab sobiva koha varjumiseks 20 inimesele. Varjendi rajamisega kaasnevad kulud
Eestis ei erine Soome miinimumvarjendi rajamise kuludest.
Hoonesse rajatava varjendi klassi määramisel võetakse aluseks tegeliku varjumispinna suuruse
määramise arvutus, mis on toodud määruse lisas 1, ja vajaduse korral ka nende inimeste arv,
kellele tuleb vahetu kõrgendatud ohu korral tagada varjumisvõimalus. Hooneteks, kus
varjumisvõimalus tuleb tagada vähemalt 80 protsendile hoonesse projekteeritud inimestele,
loetakse määruse lisa 1 kohaselt kinnipidamisasutused, hoolekande- ja meditsiiniasutused ning
haridusasutused. Asudes hoonet projekteerima, valitakse varjendi klass, kui lähteülesandena on
teada hoone kasutusotstarve, selle suurus ja hoone tavapärane kasutajate arv. Seejuures tuleb
arvestada, et varjendi tegelik varjumispind ei saa olla väiksem kui 15 ruutmeetrit.
Määruse lisas 1 on nimetatud hooned, mille puhul arvestatakse tegelik varjumispind nende
inimeste hulga järgi, kellele tuleb vahetu kõrgendatud ohu korral tagada varjumine, ja hooned,
mille puhul saadakse varjendi tegelik varjumispind kindlaksmääratud protsendina hoone
suletud netopinnast. Samuti on alati võimalik rajada mitu väiksemat varjendit, koondada need
varjendirühmaks või paigutada hoone eri osadesse vastavalt hoone omaniku tellimusele ja
koostööle projekteerijaga. Soome praktikas on esinenud juhtumeid, kus ühe S2-klassi varjendi
asemel on rajatud 11 S1-klassi varjendit. Seega on projekteerimisel võimalik paindlikult valida
varjendi klassi, hulka ja asukohta.
9
Lõigetega 2 ja 3 selgitatakse V1- ja V2-klassi varjendite olemust. Varjendi klasside jaotus
rajaneb põhimõttel, et V1-klassi varjendi konstruktsioonid peavad taluma lööklainest
põhjustatud koormust vähemalt 1 Bar või 100 kN/m2 ja V2-klassi varjendi konstruktsioonid
vastavalt vähemalt 2 Bar või 200 kN/m2. Seega on määruses kasutatav kN/m² ehitusvaldkonna
standardne koormusühik ja füüsikaliselt võrdeline rõhuühikuga kPa (1 kN/m² = 1 kPa).
Eelnõu §-s 4 toodud koormus on varjendiklassi minimaalne arvutuslik lööklainesurve. Juhime
tähelepanu sellele, et käesoleva eelnõu §-ga 7 sätestatakse konkreetsete
konstruktsioonielementide kohta kehtivad erikoormused, mis võivad olla klassi
miinimumnõudest suuremad olenevalt elemendi funktsioonist ja ohutustaseme vajadusest.
V1-klassi varjendi tegelik varjumispind on vähemalt 15 ruutmeetrit, selle piirdekonstruktsioon
talub lööklainest põhjustatud koormust vähemalt 100 kN/m2 ning see on ette nähtud kuni 180
inimesele. Soome kogemus näitab, et ligikaudu 90 protsenti varjenditest on võimalik rajada
selliste parameetritega. Seda toetab ka põhimõte, et ühe V2-klassi varjendi asemel on lubatud
rajada mitu V1-klassi varjendit.
V2-klassi varjendi tegelik varjumispind on vähemalt 15 ruutmeetrit, selles tagatakse tegelik
varjumispind üle 180 inimesele (alates 181-st) ja kuni 1000 inimesele ning selle
piirdekonstruktsioon talub lööklainest põhjustatud koormust vähemalt 200 kN/m2. V2-klassi
varjendi tegelikule varjumispinnale ei ole seatud maksimumsuurust, kuid arvestada tuleb, et üle
1000 inimese ühte asukohta koondamine ei ole ohutu. Seega, mida rohkem on väiksemaid
varjendeid, seda hajutatumalt on inimesed paigutatud ja seda parem on nende kaitstus. Seetõttu
ei ole otstarbekas rajada väga suure mahutavusega V2-klassi varjendeid.
Eelnõuga kehtestatakse tegelikule varjumispinnale piirmäärad, kusjuures kõik muud varjendis
põrandapinda vajavad komponendid arvestatakse sellele pinnale lisaks. Varjendi kogupind
kujuneb tegelikust varjumispinnast ning seadmete, abiruumide ja muude vajalike pindade
summast ning on Soome kogemuse põhjal üldjuhul ligikaudu 10–15 protsenti suurem kui
tegelik varjumispind (näiteks 15-ruutmeetrise varjendi puhul võib see protsent olla suurem).
Varjendi töörühmas tehtud arvestuse kohaselt sobib 15-ruutmeetrine varjend varjumiseks kuni
20 inimesele ning seal on mõistlike kulutustega tagatud piisav värske õhu olemasolu ja muud
vajalikud olmetingimused. Väiksema tegeliku varjumispinnaga varjendi puhul on vajalike
lisaseadmete, näiteks ventilatsioonisüsteemi ja varuväljapääsutee, ning muu varustuse, samuti
olmeala või tualeti rajamise maksumus samaväärne suurema varjendi omaga. Seega oleks
väiksema kui 15-ruutmeetrise tegeliku varjumispinnaga varjendi rajamise kulu
ebaproportsionaalne võrreldes nende inimeste arvuga, kes seal kaitset saaksid.
Varjend ise võib olla erikujuline, mis aitab tagada konstruktsioonilise tugevuse ka suuremate
varjendite puhul. Hajutatavuse lubamine võimaldab rajada mitu väiksemat varjendit, kusjuures
varjendi sees tuleb vajaduse korral tagada eraldatud ruumid vajalike vaheseinte abil.
Tegelik varjumispind peab varjumise ajal olema vähemalt 0,75 ruutmeetrit inimese kohta
(eelnõu § 6 lõige 3).
Varjendi klassi valikul saab juhinduda sellest, kas on optimaalne rajada näiteks üks V2-klassi
varjend või mitu V1-klassi varjendit. Valik sõltub inimeste arvust ja nende tegelikust
ruumivajadusest. Näiteks haiglates on varjendis vaja tagada liikumisvõimalus ratasvooditega,
10
mistõttu ei pruugi 0,75 ruutmeetrit põrandapinda inimese kohta olla piisav. Sel juhul võiks
minimaalne kavandatav põrandapind olla ligikaudu 2,1 ruutmeetrit inimese kohta (Soomes on
see näiteks alates 1,5 ruutmeetrist). Täpsemad suunised varjendite tegeliku varjumispinna
arvutamiseks on esitatud määruse lisas 1 ja koostatavas projekteerimisjuhendis.
Lõike 4 kohaselt sätestatakse varjendi rajamise kohustusega hoonete täpsem loetelu
kasutusotstarbe ja kasutajate arvu järgi määruse lisas 1. HOS-is sätestatakse üldised suunised
hoonetele, kuhu tuleb rajada varjend peamise kasutusotstarbe ja suuruse järgi, kuid varjendi
rajamise kohustusega hoonete täpsem loetelu on esitatud määruse lisas 1.
Kasutusotstarbest lähtumine tähendab muu hulgas seda, et varjendi suuruse arvutamisel
võetakse arvesse hoone eri osade erinevat kasutusotstarvet või -viisi. Näiteks kui hoone
peamine kasutusotstarve on büroohoone, kuid hoonesse on kavandatud ka ruumid
toitlustusasutusele ja lastehoiule, lähtutakse varjendi rajamise kohustuse määramisel hoone
peamisest kasutusotstarbest, kuid arvesse tuleb võtta ka hoone teiste osadega seotud nõudeid.
Määruse lisa 1 käsitluse kohaselt sõltub büroohoonesse ja seal olevasse toitlustusasutusse
rajatava varjendi tegelik varjumispind hoone suletud netopinnast ning lasteaia puhul hoone
kasutajate arvust lisas 1 toodud ulatuses. Seega lähtutakse varjendi rajamisel nii hoone kui ka
terviku kasutusotstarbest ning selle eri osade kasutusotstarbest ja teatud juhtudel ka kasutajate
arvust.
Eelnõu §-ga 5 sätestatakse varjendi asukoha ja projekteerimise nõuded. Kuna varjendeid on
võimalik rajada ka rühmana, kohaldatakse sellisel viisil rajatavatele varjenditele samuti
nimetatud sätetes toodud varjendi asukoha nõudeid.
Lõike 1 kohaselt võib varjendi rajada hoone osana või eraldiseisva hoonena ja täielikult või
osaliselt maa-alusena või hoone esimesele korrusele. Niisugune käsitlus annab projekteerijatele
suurema paindlikkuse sobiva asukoha leidmisel hoones või selle lähedal.
Varjend ei ole tühi hoone või hoone osa. Sellesse võib projekteerida näiteks koosolekuruumi,
võimla, tööõpetuse klassi või muu sarnase ruumi, tingimusel et seda on võimalik vajaduse
korral kolme tööpäevaga varjendina kasutusele võtta. Varjendi saab rajada täielikult või
osaliselt maa alla või hoone esimesele korrusele. Sõltumata valitud asukohast peavad olema
täidetud kõik koormus- ja muud nõuded.
Sõltumata varjendi klassist kehtib põhimõte, et kui varjendi rajamisel eelistatakse maapealset
lahendust hoone esimesel korrusel, tuleb arvestada, et maapealne varjend eeldab sarnaselt maa-
alusega kaitset plahvatuse ning sellega kaasneva lööklaine, laialipaiskuva eseme ja õhusaaste
eest.
Täpsemad juhised varjendi asukoha valiku ja vajalike arvutuste kohta esitatakse
projekteerimisjuhendis.
Lõike 2 kohaselt võib varjendi projekteerimisel ja ehitamisel juhinduda asjakohasest Eesti,
Euroopa või rahvusvahelisest standardist või juhendmaterjalist, eeldusel et määruse nõuded on
täidetud. Selline võimalus on jäetud eelkõige põhjusel, et määrusega antakse varjendile üldised
11
nõuded, millele varjend peab vastama, samas kui standardites võivad olla esitatud sobivad
tehnilised lahendused nende nõuete täitmiseks.
Sisuliselt tähendaks see võimalust kasutada Euroopa Liidu või Euroopa Majanduspiirkonna
liikmesriigis kehtivaid varjendinõudeid või Euroopa standardiorganisatsiooni rahvusvaheliselt
tunnustatud standardit. Samas ei välista selline sõnastus ka näiteks Ühendkuningriigi või
Ameerika Ühendriikide standardite kasutamist, juhul kui need vastavad eelnõu nõuetele.
Silmas tuleb pidada, et kui projekteerija on aluseks võtnud näiteks Soomes, Rootsis või Šveitsis
kehtivad varjendi nõuded, tuleb ehitusloa andjale esitada projekteerimisel kasutatud
alusdokumendid. Kui nende alusel on täidetud käesoleva määruse miinimumnõuded, loetakse
varjend nõuetele vastavaks. Samuti saab projekteerimisel kasutada European Committee for
Standardizationi (Euroopa standardikomitee, CEN) või International Organization for
Standardizationi (rahvusvaheline standardiorganisatsioon, ISO) kehtestatud varjendi
standardeid või tehnilisi spetsifikatsioone. Näiteks võib tuua standardi EVS-EN 22359
„Security and resilience - Guidelines for hardened protective shelters“ (ISO 22359) ja tehnilise
spetsifikatsiooni ISO/TS 22359 „Security and resilience - Hardened protective shelters - Part 2:
Requirements for shelter protective equipment“.
Enne käesoleva eelnõu jõustumist koostatud ehitusprojektid, milles on kasutatud muud
standardit või juhendmaterjali, on endiselt asjakohased.
Lõike 3 kohaselt tuleb varjendi rajamisel vältida varjendi võimalikku üleujutust või liigniiskuse
kogunemist. See on eriti oluline niisketes piirkondades hoonete või varjendite rajamisel. Kui
liigniiskuse kogunemist saab lahendada tehniliste vahenditega (näiteks niiskusimur, varundatud
pumpamislahendus, küttelahendus või ventilatsioon), võib võimaliku üleujutuse vältimiseks
rajada varjendi näiteks hoone esimesele korrusele. Seejuures tuleb arvestada, et üleujutust ja
liigniiskust ei põhjusta ainult looduslikud tegurid, vaid need võivad tekkida ka hoone
tehnosüsteemide purunemisel. Seetõttu tuleb vältida hoonest endast lähtuvaid üleujutusohte.
Varjendiks kavandatud hoone osa igapäevane kasutamine võimaldab olukorda jälgida ja
vajaduse korral niiskuse teket ennetada, samas tuleks püüda selliseid olukordi varjendi
projekteerimise käigus arvestada.
Lõike 4 kohaselt ei tohi varjendi piirdekonstruktsioon ja juurdepääsuteed piirneda ruumidega,
kus varjendi valmisoleku etapis on plahvatusoht või paikneb suures koguses vedelikku, näiteks
basseinid või suured veehoidlad. Varjend on ette nähtud eelkõige kaitseks väljast lähtuva
sõjalise rünnakuga kaasneva plahvatus- ja muu ohu eest, kuid samal ajal tuleb vältida hoonest
endast lähtuvaid ohte varjendis viibijatele. Samas võib varjendi rajada ka hoone sellisesse ossa,
kui hoone tavapärasest kasutusest tulenev plahvatus- või üleujutusoht on võimalik varjendi
valmisoleku etapiks kõrvaldada, näiteks teisaldada plahvatusohtlik seade või ained või
tühjendada bassein veest.
Lõike 5 kohaselt võib ühe suure varjendi asemel rajada mitu väiksemat sama klassi varjendit
eeldusel, et nendes tagatakse tegelik varjumispind kuni 360 inimesele. Selline lahendus võib
teatud juhtudel osutuda ka majanduslikult otstarbekamaks, kuna kahe varjendi vahel on
võimalik kasutada näiteks ühte piirdekonstruktsiooni seina.
12
Kahjuriski arvutuse põhjal on Soomes uuritud, kui suured võivad varjendid olla ja milline on
nende vastupidavus laskemoonale. Uuringu tulemusel järeldati, et varjendeid saab rajada
rühmana, kui tegelik varjumispind on kuni 270 ruutmeetrit. Rühmana varjendite rajamine
vähendab kulusid. 270 ruutmeetrit tegelikku varjumispinda tagab varjumiskoha 360 inimesele.
Varjendirühmade omavaheline kaugus peab olema vähemalt 20 meetrit, mis tagab piisava
hajutatuse ja suurendab ohutust. Täpsemalt kirjeldatakse selle lahenduse kajastamist projektis
ja rakendamisvõimalusi projekteerimisjuhendis.
Lõike 6 kohaselt võib mitme lähestikku asuva hoone kohta rajada ühise varjendi. Selle rajamisel
tuleks lisaks käesoleva paragrahvi lõikele 7 nõude täitmisel arvestada, et ohusireeni kuulmise
hetkest ei tohiks varjendisse jõudmise aeg ületada kolme minutit.
Lõike 7 kohaselt võib hoonete ühine varjend paikneda kaugeimast sellega seotud hoonest kuni
250 meetri kaugusel. Soome regulatsiooni järgi võivad varjendid üksteisest paikneda kuni 500
meetri kaugusel. Eestis oleme aluseks võtnud Ukraina kogemuse, kus hoonete ühise varjendi
mõistlikuks kauguseks peetakse 250 meetrit. Sellega soovitakse tagada, et ka piiratud
liikumisvõimega inimesed jõuaksid varjendisse. Kauguse arvestamisel mõõdetakse vahemaad
kaugeima hoone välisuksest kuni varjendi kaitseukseni mööda lühimat võimalikku
liikumisteed. See tähendab, et liikumistee peaks kulgema selleks ettenähtud teid mööda ning
vältima aedadest ja haljastusest tulenevaid takistusi, tagamaks võimalikult sujuv ja kiire
liikumine.
Lõike 8 kohaselt tuleb mitme hoone kohta rajatud ühine varjend teha esimese hoone kasutusele
võtmise ajaks.
Eelnõu §-ga 6 kehtestatakse varjendi suuruse määramise alused: kui suur peab olema tegelik
varjumispind ning milliseid varjendi ruume ja pindu tegeliku varjumispinna hulka ei arvestata.
Kuigi Soome S1-klassi varjendi standardis on määratletud tegeliku varjumispinna
miinimumkõrgus (2,3 meetrit ning talade ja kommunikatsioonide all vähemalt kaks meetrit), ei
kehtestata käesoleva eelnõuga vastavat nõuet. Kuna varjend on igapäevaselt kasutatava hoone
osa, ei saa varjumispinna miinimumkõrgus olla madalam kui hoone tavapärane korruse kõrgus.
Hoone kasutusotstarbe muutmisel on tegemist olemasoleva hoonega, millele ei laiene uue
varjendi rajamise kohustus. Küll aga tuleb asjaolude muutumisel hinnata varjumisvõimalusi ja
sätestada sobiv varjumise korraldus.
Lõike 1 kohaselt moodustub varjendi kogupind varjendi tegelikust varjumispinnast ning
pinnast, mis on ette nähtud käesoleva paragrahvi lõikes 7 nimetatud seadmetele ja muudele
ruumidele. Keskse tähtsusega on varjendi tegelik varjumispind, millele on kehtestatud
konkreetsed arvväärtused ja arvutamise juhised. Muude seadmete ja ruumide pind sõltub
varjendis viibivate inimeste arvust ja valitud varjendi klassist. Seega ei ole võimalik kehtestada
ühtset kindlat suurust, sest see võib olenevalt varjendist erineda. Seetõttu ei hinnata varjendeid
kogupinna, vaid varjendi tegeliku varjumispinna alusel.
Näide varjendi tegeliku varjumispinna arvutamise kohta: 1500 ruutmeetri suuruse suletud
netopinnaga hoones tuleb kahe protsendi nõude kohaselt rajada 30 ruutmeetrise suuruse
tegeliku varjumispinnaga varjend. Arvestades, et igale inimesele tuleb tagada 0,75 ruutmeetrit,
13
on selline varjend ette nähtud 40 inimesele (30/0,75). Varjendi tegelik kogusuurus sõltub
seejuures hoone kasutusotstarbest ja kasutusrežiimist vahetu kõrgendatud ohu korral. Kui 1500-
ruutmeetrine hoone on projekteeritud 100 inimesele ja seda kasutatakse ka vahetu kõrgendatud
ohu korral samas mahus (nt hoolekandeasutus), on tegelik varjumispind 60 ruutmeetrit (80 ×
0,75).
Lisaseadmete ja -vahendite paigaldamiseks ning lisaruumide rajamiseks vajalik põrandapind
arvutatakse lisaks tegelikule varjumispinnale. Nende pindade suurus võib sõltuda sellest, kui
paljudele inimestele on varjend ette nähtud. Näiteks võib lüüsi ja ventilatsiooniseadme
paigaldamiseks vajalik põrandapind olla vähemalt neli ruutmeetrit (1,5 + 2,5). Joogivee
hoiustamiseks vajalik pind sõltub aga arvestusest, mille kohaselt peab varjendis olema iga
tegeliku varjumispinna ruutmeetri kohta neli liitrit vett ööpäevas (12 liitrit iga tegeliku
varjumispinna ruutmeetri kohta).
Lisas 1 on nimetatud hooned, mille tegelik varjumispind määratakse arvestusega 1 või 2
protsenti hoone suletud netopinnast, ja hooned, kus tuleb varjumiskoht tagada vähemalt 80
protsendile hoone kasutajatest. Kui võtta varjendi suuruse aluseks 1 või 2 protsenti hoone
suletud netopinnast, võib see tähendada, et varjumiskoht saab tagatud näiteks 30, 50 või 100
protsendile hoone kasutajatest. Juhime tähelepanu, et igas sellises hoones võib varjendi suuruse
arvutuses lähtuda ka maksimaalsest inimeste arvust, mis on sellesse hoonesse projekteeritud.
Hooneteks, mille puhul tuleb kindlasti inimeste arvu arvestada ja tagada seal varjumise
võimalus vähemalt 80 protsendile hoone kasutajatest, loetakse näiteks haiglat, hooldekodu,
lasteaeda ja kooli, kuna nendes hoonetes viibivad inimesed ka vahetu kõrgendatud ohu korral.
Lõike 2 kohaselt lähtutakse varjendi tegeliku varjumispinna määramisel määruse lisast 1. See
tähendab, et aluseks võetakse kindlaksmääratud protsent hoone suletud netopinnast, millest on
maha arvatud määruse lisas 1 nimetatud hoone osad, või lisas 1 nimetatud hoonete puhul
lähtutakse hoonesse projekteeritud inimeste arvust ja tagatakse hoones varjumise võimalus
vähemalt 80 protsendile hoone kasutajatele.
Inimeste arvu tuleb kindlasti arvesse võtta hoonetes, kus inimesed võivad viibida ööpäev läbi
ja nende iseseisev toimetulek on piiratud (nt hoolekandeasutused, haiglad ja
kinnipidamisasutused), samuti hoonetes, mis peavad olema kasutuses ka vahetu kõrgendatud
ohu korral (nt koolid ja lasteaiad). Muude hoonete puhul, kus hoone kasutajate arvu
arvestamisel kujuneks varjend ebamõistlikult suureks, sest selles hoones ei pruugi vahetu
kõrgendatud ohu korral olla nii palju inimesi, kes varjumisvõimalust vajavad, võib lähtuda
üksnes määruses käsitatud hoone netopinna arvestusest.
Näiteks kaupluses, mis on tavaolukorras ette nähtud 1000 inimesele ja mille suletud netopind
on 18 000 ruutmeetrit ning kus eelduslikult vahetu kõrgendatud ohu ajal ei viibi nii palju
inimesi, saab määruse lisa 1 kohaselt kasutada järgmist mudelit: 2 protsenti hoone netopinnast
annab tegeliku varjumispinna suuruseks 360 ruutmeetrit, mis sobib varjumiseks 480 inimesele.
Sellisel juhul on hoone omanikul lubatud lähtuda varjendi rajamisel hoone netopinnast ja
kajastada varjumisplaanis, et kaupluses on tagatud varjumisvõimalus 480 inimesele. Samuti on
võimalik kaupluses vahetu kõrgendatud ohu korral piirata üheaegselt viibivate külastajate arvu.
14
Koolihoones, mis on ette nähtud 1000 inimesele, tuleb lisaks hoone suletud netopinna alusel
arvutatud varjumispinnale arvesse võtta inimeste arvu. Kui netopinna alusel arvutatud
varjumispind on 360 ruutmeetrit ja see mahutab 480 inimest, tuleb ülejäänud 320 inimese jaoks
(80 protsenti hoone kasutajatest) arvestada täiendav varjumispind. Kui igale inimesele tagada
0,75 ruutmeetrit varjumispinda, tuleb varjendi tegelikku varjumispinda suurendada 240
ruutmeetri võrra ning kokku on sellises koolihoones vajalik vähemalt 600 ruutmeetri suurune
tegelik varjumispind, millele lisanduvad seadmete ja muude ruumide pinnad.
Arvestades Ukraina sõja kogemust, on võimalik hinnata, millistes hoonetes peaks
kriisiolukorras tegevus jätkuma või milliseid hooneid võib olla vaja ajutiselt kasutusele võtta,
ning neid asjaolusid tuleb varjendi suuruse planeerimisel arvesse võtta.
Lõike 3 kohaselt tagatakse tegeliku varjumispinna määramisel iga inimese kohta vähemalt 0,75
ruutmeetrit põrandapinda. Tegemist on mitmes riigis kasutusel oleva arvestusliku suurusega,
mis on end õigustanud nii ehitushinna kui ka optimaalse mahutatavuse seisukohalt. Samas tuleb
haiglates, hooldekodudes või muudes hoonetes, kus inimeste olukorra tõttu on vaja tagada
suurem varjumispind, tegelikku varjumispinda suurendada. Kõik sellised hooned ei pruugi olla
tervishoiu- või sotsiaalhoolekande hooned. Need hooned võivad olla koolid, kus viiakse läbi
õppetööd erivajadustega lastele, või asutuste juhtimiskeskkonnad, kus on vaja liigutada
mobiilseid akupankasid,või maa-alused varahoidlad. Tegeliku varjumispinna suurus sõltub
ennekõike hoone kasutajate sihtrühmast.
Tegelik varjumispind ei ole väiksem kui 0,75 ruutmeetrit inimese kohta, kuid minimaalseks
sobivaks suuruseks haiglates võib lugeda vähemalt 2,1 ruutmeetrit inimese kohta, et tagada pind
elu ja tervise säilitamiseks vajalikele seadmetele ning vahenditele.
Suurema tegeliku varjumispinna vajadus võib tekkida ka juhul, kui haigla varjendis tuleb tagada
operatsioonide tegemise võimekus. Samuti on suurem ruumivajadus seotud ratastoolide või
ratasvooditega liikumise ning lamamisvõimaluse tagamisega. Kui varjend projekteeritakse
näiteks 30 inimesele, võib tegelik varjumispind kujuneda järgmiselt: kümnele inimesele
tagatakse ettenähtud põrandapind 0,75 ruutmeetrit inimese kohta, samal ajal võib samasse
varjendisse ette näha järgmisele kümnele inimesele ühe ruutmeetri inimese kohta ja kümnele
inimesele 2,1 ruutmeetrit. Sellisel juhul on minimaalne nõue kõigile täidetud, kuid tegelik
varjumispind on summaarselt suurem. Niisuguse lahenduse kasutamine eeldab projekteerija ja
hoone omaniku kokkulepet.
Lõike 4 kohaselt summeeritakse tegelik varjumispind mitme hoone kohta ühise varjendi
rajamisel. See tähendab, et kui lähestikku asuvatele hoonetele rajatakse ühine varjend, tuleb
selle tegeliku varjumispinna arvutamisel lähtuda hoonetele esitatavatest nõuetest nii, nagu
kajastatakse määruse lisas 1. Kui näiteks soovitakse rajada ühine varjend kauplusele ja selle
kõrval asuvale muuseumile, lähtutakse määruse lisa 1 kohaselt kaupluse puhul tegeliku
varjumispinna arvutamisel 2 protsendist suletud netopinnast ja muuseumi puhul 1 protsendist
suletud netopinnast ning rajatava varjendi tegelik varjumispind saadakse nende arvude
summeerimisel.
Lõike 5 kohaselt ei summeerita tegelikku varjumispinda hoonetes, millel on samad kasutajad
ja kuhu rajatakse ühine varjend. Näiteks võib ühe ettevõtte territooriumil paikneva büroo- ja
15
tootmishoone kasutajatele või koolihoone ja selle ühiselamule rajada ühise varjendi ning
lähtuda põhimõttest, et mõlemat hoonet kasutavad samad inimesed. Tegeliku varjumispinna
suuruse arvutamisel lähtutakse määruse lisas 1 toodud põhimõtetest ilma tulemusi
summeerimata.
Lõike 6 kohaselt võib tegeliku varjumispinna summeerida erineva kasutusotstarbega hoone
osade korral, kui nende puhul on ette nähtud erinev tegeliku varjumispinna suuruse arvestus.
See tähendab, et ühe hoone puhul, millel on erineva kasutusotstarbega osad, võib hoone jaotada
osadeks ning arvutada iga osa kohta määruse lisa 1 kohase tegeliku varjumispinna suuruse.
Saadud tulemust saab kasutada hoonesse rajatava varjendi tegeliku varjumispinna suuruse
arvutamiseks. Näiteks kui kaubandushoone 10 000-ruutmeetrisest suletud netopinnast
moodustavad laod 45 protsenti, rajatakse varjend kaubandushoone parameetrite alusel, sest
laole ei tule lisa 1 kohaselt varjendit rajada.
Kui hoone kasutusotstarvet muudetakse, on tegemist olemasoleva hoonega, millele ei laiene
uue varjendi rajamise kohustus. Küll aga tuleb asjaolude muutumisel hinnata
varjumisvõimalusi ja sätestada sobiv varjumise korraldus. Kui hoonele määratakse uus
kasutusotstarve, ei tähenda see ümberehitust ega lammutamist, ja varjumisvõimalus tagatakse
suuremale arvule inimestele ning sellekohane teave kajastatakse varjumisplaanis.
Lõikes 7 on nimetatud varjendi alad ja ruumid, mida tegeliku varjumispinna hulka ei arvestata.
Regulatsioon sarnaneb Soomes kehtivate nõuetega, erisused on detailides. Nimetatud pinnad
tuleb vajaduse korral projekteerida varjendi piirdekonstruktsiooni sisse lõike 8 kohaselt, kuid
neid ei kasutata varjumiseks. Lisaks tegelikule varjumispinnale tuleb projekteerida põrandapind
lüüsi, ventilatsiooniseadmete, esmaabiruumi, varuenergiaallika ja tualeti jaoks ning olmealale,
kus paikneb töötasapind või mis on eraldi ruum. Olmeala tähendab vähemalt töötasapinda, mille
kõrval on pistikupesad ja mille peal saab vajaduse korral vett soojendada või toitu ette
valmistada. Tavaolukorras võib töötasapind ruumi säästmiseks olla klapina seinatasapinnas või
teisaldatav. Lisaks ei loeta tegeliku varjumispinna hulka muud ala või ruumi, kus inimene ei
saa pikka aega turvaliselt viibida. Sellisteks varjendi osadeks saab pidada ruume, mille kõrgus
on alla 1,6 meetri või laius alla kahe meetri, alasid, kuhu on paigutatud seadmed või vahendid
või kus liiguvad uksed või kus inimene ei saa tegelikkuses turvaliselt viibida. Seega, varjendi
sellised kohad, kus lagi on liiga madal või ruum liiga kitsas, et inimene saaks seal ohutult olla,
saab küll varjendisse rajada, kuid neid ei loeta tegeliku varjumispinna hulka.
Eelnõu §-ga 7 sätestatakse nõuded varjendi konstruktsioonidele.
Lõike 1 kohaselt võib varjendi piirdekonstruktsioon olla osa hoone kandvast konstruktsioonist
ja üldjuhul rajatakse piirdekonstruktsioon raudbetoonist. See ei tähenda, et varjendit ei või
rajada eraldiseisvana. Kui varjend soovitakse paigutada maa alla, saab see olla nii eraldiseisev
kui ka osa hoonest.
Raudbetooni kasutamine piirdekonstruktsioonis on siinkohal pigem reegel, kuid sättega
jäetakse võimalus kasutada ka muid materjale, näiteks graniiti või paekivi, kui see on võimalik.
Muude materjalide kasutamisel tuleb tagada samaväärne vastavus varjendi
piirdekonstruktsioonidele esitatavatele tugevus- ja koormusnõuetele.
16
Lõike 2 kohaselt ei ole varjendiks rajatud hoone osa tavapärase kasutuse ajal lubatud nõrgestada
varjendi piirdekonstruktsiooni. Nõude eesmärk on tagada, et kogu hoone kasutusaja jooksul
säilib varjendi monoliitsus, kaitsevõime ja konstruktsiooniline terviklikkus. Tegemist ei ole
siiski absoluutse keeluga teha piirdekonstruktsioonides läbiviike. Keeld on nõrgestada
piirdekonstruktsioone, mistõttu on teatud juhtudel lubatud piirdekonstruktsiooni läbivad tööd,
näiteks ventilatsioonisüsteemi vahetamisel. Sellised tööd tuleb kajastada ehitusprojektis või
projekti muudatustes ning tööde tegemise järel peab olema jätkuvalt tagatud varjendi
terviklikkus ja kaitsevõime.
Lõike 3 kohaselt ei ole varjendis lubatud kasutada ehituslikke lahendusi, nagu müüritisi, muid
konstruktsioone või viimistluskihte, mis tugeva vibratsiooni korral võivad varjendis viibijaid
ohustada. See tähendab, et nii konstruktsioonides kui ka viimistluses ei tohi varjendis kasutada
materjale, mis vibratsiooni mõjul murduvad, eralduvad või tekitavad ohtlikku tolmu. Samas ei
ole selliste lahenduste kasutamine hoone tavapärases kasutuses keelatud, kuid varjendi
kasutuselevõtmisel tuleb need materjalid eemaldada.
Näiteks võib varjendiks rajatud hoone osas olla tavapärases kasutuses saun, kuid varjendina
kasutades ei tohi seal olla klaasust või ripplage ega muid elemente, mis ei ole ette nähtud
ohutuks kasutamiseks tugeva vibratsiooni korral. Erinevat tüüpi lisaohte tuleb varjendis
viibijatele vältida.
Lõike 4 kohaselt peab pinnasele toetuv raudbetoonpõrand varjendis olema vähemalt 150
millimeetri paksune või tuleb muu materjali kasutamisel tagada samaväärne kaitse. Raudbetoon
tagab sellise paksusega piisava tugevuse ja koormuskindluse. Muu materjali kasutamisel tuleb
tagada, et ka selle paksus ja omadused annavad samaväärse kaitse. Erisusi V1- ja V2-klassi
varjendis pinnasele toetuva raudbetoonpõranda paksuse puhul ei tehta, kuna selliselt
paigaldatud põrand ei pea vastu võtma erakorralisest koormusest tulenevat survet. Kui varjendi
põrand ehitatakse kokku varjendi seintega ja moodustatakse üks ühiselt töötav ruumiline
konstruktsioon (näiteks veetihe maa-alune korrus või nõrkadele pinnastele rajatud
plaatvundament), on põranda paksus juba oluliselt suurem.
Lõike 5 kohaselt peab V1-klassi varjendi piirdesein, lagi ja alt avatud põrand
raudbetoonkonstruktsiooni korral olema vähemalt 300 millimeetri paksused ja V2-klassi
varjendi vastavad konstruktsioonid vähemalt 400 millimeetri paksused. Nõude täitmine tagab
ühtlasi varjendi kiirguskaitse, mistõttu ei ole sel juhul eraldi kiirguskaitset vaja arvutada.
Väiksema paksusega piirdekonstruktsioon, näiteks 200 millimeetrit, võib küll tagada
plahvatuse mõju vastase kaitse, kuid sellisel juhul tuleb kiirguskaitse saavutamiseks rakendada
täiendavaid lahendusi. Erandiks on pinnasele toetuv põrand, mis peab mõlema klassi varjendis
olema vähemalt 150 millimeetri paksune, kuna see tagab oma eripära tõttu nõutava
kaitsetaseme. Kõik piirdekonstruktsioonis olevad avatäited peavad taluma neile nõutud
erakorralisi koormusi, mis on nimetud järgmistes lõigetes.
Lõigetes 6 ja 7 on sätestatud erakorralised koormused, mida tuleb varjendi
piirdekonstruktsiooni ja selle avatäidete projekteerimisel arvestada. V1- ja V2-klassi
varjenditele esitatakse erinevad koormusnõuded (vt § 4 lõiked 2 ja 3), mistõttu tuleb ka
erakorralisi koormusi arvutada erinevatel alustel. Sätetes on tegemist erakorraliste koormuste
17
miinimumväärtustega, projekteerimisel on lubatud kasutada ka suuremaid ekvivalentkoormusi.
Erakorralise koormuse all peetakse määruses silmas staatilist koormust, mis on lööklaine
mõjust tulenevate koormuste staatiline ekvivalent.
Alarõhukoormus määruse käsitluses on piirdekonstruktsiooni tagasiliikumise ehk paisumise
vastupidise liikumise koormus peale plahvatust. Kaitseuksele ja muudele läbiviikudele (nt
klapid, luugid) esitatakse kõrgemad koormusenõuded, kuna need nõrgestavad oma olemuselt
piirdekonstruktsiooni. Kõrgem koormusenõue võimaldab koormuse osalist hajumist
piirdekonstruktsioonile ning tagab nende kohtade piisava tugevuse ja vastupidavuse.
Kui varjend rajatakse maapealse või eraldiseisva ehitisena, on soovitatav see täiendavalt
ankurdada, et tagada vastupidavus erakorralistele koormustele. Pinnasele toetuvale põranda
puhul erakorralist koormust ei arvestata ja seetõttu ei ole seda sätetes eraldi nimetatud.
Täpsemad suunised erakorraliste koormuste arvutamiseks kirjutatakse varjendite
projekteerimisjuhendisse.
Lõike 8 kohaselt peab varjendi piirdeseina, lae ja alt avatud põranda puhul raudbetooni asemel
muu materjali kasutamisel konstruktsioon vastama lõigetes 6 või 7 toodud koormustele. Seega
tuleb arvesse võtta nii tavakoormusi kui ka erakorralisi koormusi tagamaks varjendi vajalik
tugevus ja vastupidavus. Lõikes 5 nimetatud raudbetoonist varjendi piirdeseina, lae ja alt avatud
põranda paksused tagavad ühtlasi kiirguskaitse, mistõttu sellele ei ole määruses eraldi piirmäära
toodud. Muu materjali kasutamisel tuleb kiirguskaitse vajadust vastavalt arvesse
võtma. Täpsemad arvutused tuuakse projekteerimisjuhendis.
Lõike 9 kohaselt ei tohi hoones kasutatavad kütte-, vee-, ventilatsiooni- ja elektritransiittrassid,
mis ei teeninda varjendiks rajatud hoone osa, läbida varjendi piirdekonstruktsioone. See
tähendab, et hoone tavakasutust teenindavad, kuid varjendiga mitteseotud trassid peavad
paiknema täielikult väljaspool varjendi piirdekonstruktsioone. Varjendit teenindavad trassid
varustavad otseselt varjendit, neid on võimalik varjendi režiimis kasutada või need on vajalikud
varjendi toimimiseks. Näiteks on lubatud projekteerida varjendi ventilatsioonisüsteemi
läbiviigud varjendi piirdekonstruktsioonidest. Kui varjendis saab süsteemi ise kontrollida
(sulgeda, eraldada, kasutada), on see varjendit teenindav, kui mitte, on tegu transiittrassiga.
Lõike 10 kohaselt tuleb varjendi seinad, lagi ja põrand töödelda betoonitolmu sidumiseks ning
tagada, et ükski irduv viimistluskiht ei tekita lisaohtu. Põrandakate peab olema kergesti
puhastatav või eemaldatav. Varjendi seintel, põrandal ja laes võib kasutada tugevalt kleepuvaid
pahtleid ning tavapäraseid värve, kuid irduvaid elemente ei ole lubatud siseviimistluses
kasutada.
Sättes käsitletakse siseviimistlust. Sisekujunduselementidele, nagu mööbel või varjendi
vajalikud seadmed, esitatakse nõuded §-s 11. Laekonstruktsioonis tuleks kasutada laesisest
kaitsevõrku või kinnitada betoonile profileeritud terasplekk. Kaitsevõrgu või teraspleki
kasutamine lae all suurendab inimeste ohutust, kaitstes neid betooni purunemisel tekkivate
kildude eest. Tekstiilsete põrandakatete kasutamist varjendis tuleb vältida. Kui kasutada neid
hoone osa tavapärases kasutuses, peab olema tagatud nende kiire eemaldamine varjumise ajaks.
Selline lahendus aitab tagada varjendis tervise- ja hügieenitingimusi, vähendada niiskuse
18
võimalikku teket ning alandada selle hoone osa eripõlemiskoormust. Varjumise ajal peab
põrand olema puhastatav ning tolmu ja niiskuse teke minimeeritud.
Lõike 11 kohaselt peab varjendi kaitseuks olema suletav käsitsi ning sulgemine ei tohi
kahjustada varjendi kaitsevõimet. See tähendab lahendust, kus varjumisvajaduse korral on
kaitseust võimalik hõlpsalt avatud asendist vabastada ja sulgeda. Soovitatavalt peaks selle
tegevuse saama läbi viia üks inimene.
Lõike 12 kohaselt tuleb varjendi kaitseukse suletud asendis tagada tehniline lahendus, mille
kaudu saavad varjendist väljaspool viibivad inimesed endast varjendis viibijatele märku anda.
Selleks võib olla uksekell, muu endast märku andmise vahend või kindlale telefoninumbrile
helistamine. Oluline on, et ka pärast kaitseukse sulgumist oleks varjumisvajadusest võimalik
märku anda. Valitud lahendus peab toimima võrguelektrist sõltumata, näiteks mehaanilise
lahenduse või varjendi alternatiivse energiavarustuse abil. Ukrainas on kasutusel häiresireeniga
koos automaatselt avanevad uksed ja uksekell nendele, kes vajavad varjendisse sisenemiseks
abi, kui uks on sulgunud.
Lõikega 13 sätestatakse varjendi kaitseukse maksimaalsed sulgemisajad. Eelnõu kohaselt peab
alla 3400 millimeetri laiuse varjendi kaitseukse sulgemisaeg olema kuni üks minut ja üle 3400
millimeetri laiuse varjendi kaitseukse sulgemisaeg kuni viis minutit. Kaitseuksed on oma
omadustelt massiivsed ja nende käsitsemine erineb tavapärastest sise- või tuletõkkeustest.
Ajal, kui varjendiks rajatud hoone osa kasutatakse muul otstarbel (näiteks ladu, pesuköök,
parkla või spordisaal), on kaitseuks fikseeritud avatud asendisse, et vältida selle iseeneslikku
sulgumist või vigastamist. Varjendi kasutusele võtmisel eemaldatakse fiksaator ja vajaduse
korral muud uksed (näiteks tuletõkkeuks) ning kaitseuks hakkab toimima varjendi
kaitseelemendina. Kuna ohuolukorras ei tohi ukse sulgemine võtta ülemäära palju aega ning
vähemalt V1-klassi varjendi ust peab võimaluse korral saama käsitseda üks inimene, on
kehtestatud mõistlikud maksimaalsed sulgemisajad. See nõue sarnaneb Soomes kehtivate
nõuetega.
Lõike 14 kohaselt peavad varjendi kaitseuksed ning luugid, ventiilid või muud läbiviigud
(näiteks varjendi ventilatsioonisüsteemi osad), mis avanevad otse väliskeskkonda, olema
killukindlad või ülalt ja külgedelt kaitstud killukaitsekonstruktsiooniga. Killukaitse peab
tagama kaitse lenduvate esemete eest, mis tulevad 45-kraadise või suurema nurga all. Sisuliselt
tähendab see nõue, et otse välisõhku avanev varjendi kaitseuks või muu läbiviik tuleb valida
sellise lahendusega, et oleks tagatud killukaitse (näiteks 300-millimeetrine kaitseuks vastab
sellele nõudele). Kui valitakse muu lahendusega läbiviigu element, tuleb selle ette rajada
killukaitsekonstruktsioon, mis kaitseb lenduvate esemete eest, mis tulevad 45-kraadise või
suurema nurga all. Hoonesse sisse avanev kaitseuks või maa-alustes piirdekonstruktsioonides
olevad läbiviiguelemendid ei pea killukaitset tagama ning võivad seetõttu olla muu lahendusega
ja ilma killukaitsekonstruktsioonita. Killukaitse on eriti oluline maapealsete varjendite puhul,
näiteks hoone madalaimal maapealsel korrusel.
Lõikega 15 sätestatakse erinevate materjalide miinimumpaksused, mis tagavad killukaitse ja
mida võib kasutada killukaitsekonstruktsioonis.
19
Eelnõu §-ga 8 sätestatakse sisse- ja väljapääsuteedele esitatavad nõuded.
Lõike 1 kohaselt peab varjendil olema vähemalt kaks hajutatud väljapääsemise võimalust,
millest ühena võib käsitada sissepääsuteed. Kuigi Soome normides käsitatakse sissepääsu ja
väljapääsu, mis ei ole varuväljapääs, eraldi, leidis Siseministeeriumi juures koos käinud
varjendi nõuete töörühm, et põhjendatud on käsitada ühte pääsu mõlemas tähenduses. Seega on
varjendi peamine sissepääsutee ühtlasi varjendist väljapääs, mis ei ole varuväljapääsutee.
Sellest tulenevalt käsitatakse nii sisse- kui ka väljapääsuteena lühimat teed hoone välisuksest
varjendi kaitseukseni, mis on tugevdatud konstruktsiooniga ulatuses, mis tagab võimalikult
ohutult varjendi kaitseukse avamise ja varjendist väljumise. Hoonesisestele liikumisteedele
kuni varjendi kaitseukseni lisanõudeid ei seata.
Vähemalt üks varuväljapääsutee peab asuma varjendi sissepääsuteest hajutatuna, et oleks
tagatud ohutu liikumine varjendist välja. Hajutatuse nõue tagab, et varjendist välja pääsemiseks
projekteeritud võimalused ei avane sama varinguala mõjutsooni. Praktikas võib teatud juhtudel
nii sissepääsutee kui ka varuväljapääsutee paikneda hoone samal küljel. Sellisel juhul peavad
need pääsuteed olema piisavalt eraldatud (nt erinevad trepikojad) või konstruktsiooniliselt
eristatavad, et vältida jäämist ühe varingutsooni alla. Samas on parim lahendus see, kui
sissepääsutee ja varuväljapääsutee paiknevad hoone eri külgedel.
Sisse- ja varuväljapääsuteede projekteerimise lahendusi kirjeldatakse projekteerimisjuhendis.
Lõike 2 kohaselt võib üks ja sama sissepääsutee teenindada mitut varjendit. See tähendab, et
kui hoones on rajatud mitu lähestikku paiknevat varjendit, võib kasutada ühte käiguteed hoone
välisuksest või muust hoonepunktist kõigi varjendite kaitseusteni. Seejuures tuleb arvestada
nõuet tugevdada käigutee osas, et tagatud on varjendite kaitseuste avanemine.
Lõikega 3 sätestatakse nõuded sissepääsutee ja varjendi kaitseukse valgusava laiusele. Sätte
kohaselt peab sissepääsutee vähim laius olema 1,2 meetrit, mis on võrreldav tuleohutusnõuetes
sätestatud evakuatsioonitee laiusega. Samas tuleb arvestada, et sissepääsutee võib olla ka laiem,
kui üheaegselt varjuvate inimeste arvestuslik hulk seda nõuab. Vastavad arvutused on toodud
varjendi projekteerimise juhendis.
Varjendi kaitseukse valgusava laius peab olema vähemalt 0,9 meetrit, mis üldjuhul võimaldab
ka ratastooliga liikuja juurdepääsu varjendisse, kui puuduvad muud takistused. Ka see laius
võib olla suurem, kui see on vajalik üheaegselt varjuvate inimeste ohutuse tagamiseks.
Lõike 4 kohaselt tuleb varuväljapääsutee projekteerimisel arvestada hoone võimaliku varinguga
ning tagada varuväljapääsutee välimise pääsu kaudu üldjuhul väljapääs väljapoole hoone
varinguala. Nõue võimaldab varjendist väljuda maapinnale ka juhul, kui on toimunud hoone
osaline või täielik varing. Hoone varingualaks loetakse ala, mis vastab ühele kolmandikule
hoone kõrgusest, mistõttu on varinguala olenevalt hoonest erinev. Teatud juhtudel on lubatud
varuväljapääsutee välimine pääs projekteerida ka hoone varingualasse (§ 8 lõige 5).
Lõikega 5 sätestatakse erisused, millistel juhtudel võib varuväljapääsutee välimine pääs
avaneda hoone varingualasse. Kui käesoleva paragrahvi lõike 4 lahendust ei ole võimalik
20
tagada (näiteks maapealse varjendi puhul) või kui selle projekteerimine ei ole võimalik näiteks
kinnistu või hoone asukoha, väliste tehnovõrkude või muude tehniliste piirangute või eripärade
tõttu või ei ole mõistlik ebaproportsionaalsete kulude tõttu, võib täiendavate tingimuste
täitmisel varuväljapäästee avaneda varingualasse. Nii võib varjuväljapääsutee välimise pääsu
projekteerida hoone varingualasse sisse, kui selle rajamine pole ebamõistlike kulude tõttu
põhjendatud, nt väiksema korterelamu puhul maksaks selle rajamine varjendi maksumusega
võrreldes ebaproportsionaalselt palju.
Kokkuvõtlikult tuleb nõude rakendamisel hinnata kolme elementi:
sobivus: kas varingualast väljaviiv lahendus (nt tunnel) parandab ohutust;
vajalikkus: kas sama ohutustase on saavutatav ka vähem koormava lahendusega (nt
varingualasse avanev väljapääs koos täiendava kaitsega);
mõõdukus: kas nõude täitmine toob kaasa ebaproportsionaalselt suurt koormust (nt
tehniline keerukus, ruumilised piirangud, kulud), võrreldes saavutatava lisakaitsega.
Seega isegi kui tunneli lahendus on teostatav, kuid ei anna sisuliselt suuremat ohutust või tekitab
ebamõistliku koormuse (sh on majanduslikult ebamõistlik), siis ei ole selle rajamine kooskõlas
proportsionaalsuse põhimõttega ja varuväljapääsu saab projekteerida varingualasse arvestades
lõikes 6 sätestatut.
Lõike 6 kohaselt võib varuväljapääsutee välimine pääs paikneda hoone välises
piirdekonstruktsioonis või horisontaalselt maapinna tasandil, kuhu viib varjendist maa-alune
tunnel. Mõlemal juhul tuleb pääs kindlustada hoone varingu suhtes. Selleks peab
varuväljapääsutee välimise pääsu kohal paiknema eraldi kaitsekonstruktsioon, mis talub
vähemalt 25 kN/m2 varisemiskoormust, ja ulatuma vähemalt ühe meetri võrra üle pääsu serva
kõikides suundades. Sisuliselt tähendab see varuväljapääsutee välimise pääsu kohale varikatuse
rajamist, mis suunab varingu korral kukkuvad hooneosad pääsuavast eemale.
Kaitsekonstruktsiooni täpsemad lahendused ja mõõdud on esitatud varjendi projekteerimise
juhendis.
Kui hoonete varuväljapääsutee välimine pääs avaneb sissepoole, peab pääsuesine või -pealne
olema võimalikult vaba, et takistada rusude sattumist varuväljapääsuteele. Seetõttu ei ole
soovitatav sellist pääsu projekteerida rõdude alla, kuna varisevad rõdud võivad tekitada
varikatusele liigse koormuse.
Lõike 7 kohaselt peavad hoone osad, mis on projekteeritud varjendisse sissepääsuteeks ja
varuväljapääsuteeks, olema osaliselt või tervikuna tugevdatud selliselt, et lisaks
tavakoormusele taluvad need 25 kN/m2 varisemiskoormust. Nõude eesmärk on tagada
võimalikult ohutu liikumine varjendisse ja sealt välja ka olukorras, kus mõne pääsutee
kasutamine on ajutiselt takistatud.
Sissepääsutee peab olema tugevdatud vähemalt selles osas, mis tagab varjendi kaitseukse
avamise, kuid võimaluse korral võib tugevdada terve sissepääsutee osa. Seejuures ei ole
määrav, kas sissepääsutee algab hoone peauksest või muust uksest.
21
Varuväljapääsutee konstruktsiooniline tugevus peab tagama selle kindluse ja vastupidavuse
ning ohutuse varjendist väljumisel. Varuväljapääsutee ei ole mõõtmetelt samaväärne
sissepääsuteega, mistõttu võib selle kasutamine olla teatud kasutajarühmadele ebamugav või
raskendatud. Sellisel juhul eeldatakse inimeste koostööd ja vastastikust abistamist, kuna
konstruktsiooni tugevusnõuded tagavad nii liikumise kui ka väljumise ohutuse.
Lõike 7 punkti 2 ei kohaldata varuväljapääsutee välimisele pääsule.
Lõike 8 kohaselt võib samal või erineval tasapinnal paikneval varjendil olla ühine
varuväljapääsutee, tingimusel et igal varjendil on varuväljapääsuteele eraldi sisemine pääs.
Ühise varuväljapääsutee kasutamisel tuleb arvestada suurema võimalike kasutajate arvuga ning
selle alusel projekteerida varuväljapääsutee mõõtmed. Ühine varuväljapääsutee samal või
erineval tasapinnal paikneva varjendi korral võib lihtsustada varjendi ja väljapääsude
projekteerimist. Täpsemad juhised esitatakse projekteerimisjuhendis.
Lõigetes 9 ja 10 on sätestatud varuväljapääsuteede ja nende välimiste pääsude
miinimummõõtmed. V1-klassi varjendi varuväljapääsutee mõõtmed peavad olema vähemalt
800 × 1200 mm ning varuväljapääsutee välimine pääs vähemalt 600 × 800 mm. V2-klassi
varjendi varuväljapääsutee mõõtmed peavad olema 900 × 2000 mm ning varuväljapääsutee
välimine pääs ei tohi olla väiksem kui 900 × 2000 mm. V2-klassi varjendi varuväljapääsutee
välimise pääsu mõõtmeid on lubatud suurendada vastavalt varuväljapääsutee enda mõõtmetele,
kuna tegemist on suurele hulgale inimestele mõeldud varjendiga ning liikumine ei tohi olla
takistatud.
Eelnimetatud mõõtmed on miinimumnõuded ning tegelikud mõõtmed – võttes arvesse
varjendis viibijate arvu – võivad olla suuremad. Täpsemad juhised mõõtmete arvutamiseks ja
pääsude paigaldamiseks on toodud varjendi projekteerimise juhendis.
Lõike 11 kohaselt ei tohi V2-klassi varjendi varuväljapääsuteel olla redeleid ega muid sujuvat
liikumist takistavaid lahendusi. See tähendab, et suurele hulgale inimestele mõeldud varjendi
varuväljapääsuteel ei ole lubatud lahendused, mis eeldavad näiteks redelit mööda ülespoole
liikumist. Suurte rahvahulkade liikumisel, kus tuleb arvestada ka võimalusega, et inimesi
võidakse transportida kanderaamil, pole lihtsalt mõeldav, et osa teest tuleb läbida ülespoole
ronides. Liikumine peab olema sujuv ning vajaduse korral lahendatud kaldteede või
trepiastmetega, et tagada liikumisseisakute vältimine. Täpsemad lahendused on kirjeldatud
projekteerimisjuhendis.
Eelnõu §-ga 9 sätestatakse varjendi ventilatsioonisüsteemile esitatavad nõuded.
Lõike 1 kohaselt peab lisaks hoone tavaventilatsioonisüsteemile olema varjendina kasutataval
hoone osal eraldi varjendi ventilatsioonisüsteem. Seega rajatakse hoonesse kaks
ventilatsioonisüsteemi, millest varjendisse projekteeritud ventilatsioonisüsteemil on spetsiaalne
filtreerimisseade, mis tagab varjendis puhta õhu, sõltumata võimalikust välisest õhusaastest.
Varjendi ventilatsioonisüsteem on oma olemuselt lihtne, kuna eesmärk on tagada värske õhu
olemasolu varjendis. Varjendi ventilatsioonisüsteemi korrasoleku tagamiseks käivitatakse
ettenähtud sagedusega ventilatsioonisüsteem. Hoolduse käigus kaalutakse
ventilatsioonisüsteemi filtreid veendumaks, et tootja poolt filtrile antud parameetrid on
22
jätkuvalt aktuaalsed ja filtrid on töökorras lubatud tolerantsi piires. Liiga raske filter võib viidata
niiskuse juurdepääsule ja nõuetekohaselt mitte toimida. Liiga kerge filter võib viidata näiteks
kuritahtlusele, mille käigus on filter kahjustatud. Et varjendi ventilatsioonisüsteemi ei kasutata
hoone tavapäraseks ventileerimiseks, peab varjendi õhukvaliteedi tagamiseks seda
perioodiliselt käivitama (§ 14) ja samuti peab maa-aluste varjendite korral olema ohjatud
radoonirisk. See tähendab, et tuleb hinnata muu hulgas asukoha radoonitaset ja pinnase omadusi
ning vajaduse korral rakendada maandusmeetmeid: radoonitõke, konstruktsioonide õhutihedus,
radoonikaev/alarõhusüsteem, minimaalne perioodiline ventilatsioon või eelventileerimine enne
varjendi kasutuselevõttu.
Lõike 2 kohaselt tuleb varjendi ventilatsioonisüsteemi projekteerimisel lähtuda maksimaalsest
varjujate arvust, et tagada piisav õhuvahetus ja värske õhu olemasolu. Varjendi
ventilatsioonisüsteemi võimsus arvutatakse õhuhulga alusel: 2,7 kuupdetsimeetrit sekundis
tegeliku varjumispinna ruutmeetri kohta ja 0,9 kuupdetsimeetrit filtreerimise ajal. Sellest
tulenevalt sobiks näiteks 45-ruutmeetrise pinna teenindamiseks ventilatsiooniseade IVL-1.
Varjendi ventilatsioonisüsteemi tuleb kaitsta ka välise lööklaine eest vastavalt varjendi
koormusnõuetele ning välistada lööklaine jõudmine varjendisse. Eri riikides on kehtestatud
erinevad standardid, mille alusel arvutatakse ventilatsioonisüsteemide koormusi. Eestis
sätestatakse soovitatavad väärtused projekteerimisjuhendis, kus on esitatud varjendiklasside eri
osade, sealhulgas uste, luukide, klappide, torustiku, seinte ja lagede koormusnõuded.
Lõike 3 kohaselt tuleb ventilatsioonisüsteemi projekteerimisel lähtuda esmalt üldistest
ventilatsiooni põhimõtetest, mis tagavad kogu hoones, sealhulgas varjendis, ühtlase õhujaotuse
ja piisava õhuvahetuse. Ühtlane õhujaotus tagatakse projekteerimisel, võttes arvesse ruumide
kubatuuri ja maksimaalset inimeste arvu. Kui hoone tavakasutuseks vajalik õhuhulk arvutatakse
hoone kasutusotstarbest lähtuvalt n-ö üldnõuete alusel, siis tuleb arvestada, et varjumise korral
varjendis saab see arvutuste kohaselt olema ilmselt erinev. Seega tuleb hoonesse projekteerida
selle kasutusest lähtuvalt vajalikud õhuhulgad ning varjendis piisava õhuhulga arvutamisel
lähtuda projekteerimisjuhendist.
Lõike 4 kohaselt loetakse ventilatsioonisüsteemi osaks ka sissetuleva õhu filtreerimise
võimekust väliskeskkonna õhusaaste, sealhulgas radioaktiivse saaste, vastu.
Ventilatsioonisüsteem peab olema varustatud vajalike õhufiltritega, mis takistavad saastunud
õhus sisalduvate peenosakeste ja radioaktiivse saaste jõudmist varjendisse. Põhimõtteliselt peab
varjendi ventilatsioonisüsteemil olema kahte tüüpi filtrid. Saastunud õhu peenosakeste
takistamiseks on soovitatav kasutada HEPA filtrit, mis kaitseb tolmu, liiva ja muude lenduvate
osakeste eest. Radioaktiivse saaste kaitseks peab varjendi ventilatsioonisüsteemil olema
võimalus kasutada ka söefiltrit ehk KBRT filtrit (keemia, bioloogia, radioaktiivsuse ja
tuumaohu kaitse; ingliskeelse lühendi CBRN eestikeelne vaste). KBRT filter võetakse
kasutusele vaid olukorras, kus varjendis viibijaid tuleb kaitsta ioniseeriva kiirguse eest, ja nii
saabki olukorraks, kus seda ei pea kasutama, teha filtrist möödaviigu. KBRT filter peab olema
varjendi ventilatsioonisüsteemis olemas, kuid seda ei pruugi olla vaja kasutada. Filter võetakse
kasutusele vastava ohuteavituse alusel ja selle kasutamine peab olema varjendi kasutajatele
hõlbus. V2-klassi varjendites kasutatavates ventilatsiooniseadmetes saab üldjuhul paigaldada
HEPA ja CBRN-i filtrid ohu tekkimisel manuaalselt, V2-klassi varjendites peavad toimima
automatiseeritud lahendused.
23
Ventilatsioonisüsteemides tuleks võimaluse korral kasutada võimalikult standardseid osi ja
filtreid, et tagada seadmete ja osade ristkasutus.
Lõike 5 kohaselt peab ventilatsioonisüsteem olema võimeline töötama ka sõltumatult välisest
elektrienergiavõrgust vähemalt 72 tundi. See tähendab, et ventilatsioonisüsteemi peab saama
käitada manuaalselt, mehaaniliselt või generaatoritoitel. Ventilatsioonisüsteemi manuaalne
käitamine tähendab lihtsustatult seda, et süsteemi töö tagatakse mehaanilist ajamit käsitsi ringi
ajades. V2-klassi varjendis tagatakse ventilatsiooniseadmete töö üldjuhul välisvõrgust
sõltumatu elektritoite lahendusega, kuna nende seadmete võimsus ei võimalda mehaanilist
käitamist. V1-klassi varjendis võivad olla seadmed, mida saab käitada manuaalselt, kuid
arvestada tuleb varjendis viibijate sihtrühma (vt § 9 lõige 6). Kui varjendis viibijatest
moodustavad enamuse eakad, lapsed või hooldatavad, tuleb varjendis tagada
ventilatsioonisüsteemi automaatne toimimine.
Kui varjendi suuruse tõttu on ventilatsioonisüsteemi toimimiseks vaja täiendavat energiaallikat,
näiteks generaatorit, tuleb see koos kütusemahutiga projekteerida ventilatsioonisüsteemi osana.
Kütusevaru ei pea olema mahutis varjendi tavakasutuse ajal, kuid see tuleb tagada piisavas
mahus 72 tunni jooksul pärast Vabariigi Valitsuse vastavat otsust varjendid varjumiseks
kasutusele võtta. See omakorda eeldab, et varjendi omanik on kütuse hankimise ja mahuti
täitmise protseduurid läbi mõelnud.
Lõikega 6 sätestatakse, et kui varjend on ette nähtud varjumiseks rohkem kui 181 inimesele või
kui seda kasutavad peamiselt eakad, lapsed, hooldatavad või kõrvalist abi vajavad isikud,
rajatakse varjendisse ventilatsioonisüsteem, mis võrgutoite kadumisel lülitub automaatselt
reservtoitele. Automaatseks ventilatsioonisüsteemiks loetakse tehnilist lahendust, mille korral
võrgutoite kadumisel on tagatud automaatselt reservtoitele lülituv varjendi
ventilatsioonisüsteem.
V1-klassi varjendi puhul võib reservtoite allikas teatud juhtudel paikneda väljaspool varjendi
piirdekonstruktsioone. V2-klassi varjendi puhul peab reservtoite allikas paiknema varjendis
sees.
Näiteks eakate hooldekodusse rajatud varjendisse ei sobi üksnes manuaalselt käitatav
ventilatsiooniseade. Kuigi sellistes asutustes võib viibida ka töövõimelisi täiskasvanuid, on
nende arv sageli piiratud ning ventilatsioonisüsteemi pidev manuaalne käitamine võib osutuda
liiga koormavaks. Seetõttu tuleb näiteks lasteasutustes ja hooldekodudes tagada
ventilatsioonisüsteemi automaatne töö ning selleks vajalik energiaallikas.
Kui varjend on ette nähtud rohkem kui 181 inimesele, tähendab see piisava värske õhu
tagamiseks mitut ventilatsiooniseadet, mida manuaalse käitamisega asendada ei saa.
Lõikega 7 sätestatakse, et varjendi ventilatsioonisüsteem peab varjumise ajal tagama varjendis
ülerõhu vähemalt 50 paskalit, et vältida väliskeskkonna õhusaaste sattumist varjendisse.
Viidatud ülerõhu väärtust kasutatakse ka hoonete õhupidavuse testimisel ja see näitab
konstruktsiooni õhukindlust. Nõude täitmine on võimalik sertifitseeritud seadmete
kasutamisega ning eeldab kogu süsteemi vastavust, sealhulgas uste, klappide, läbiviikude ja
muude elementide nõuetekohast toimimist. Samuti peab silmas pidama, et õhurõhku peaks
24
saama pidevalt kontrollida ehk ventilatsioonisüsteemil peaksid olema rikkumata ja tootja poolt
selleks ettenähtud mõõteseadmed. Kui aga kasutatakse sertifitseeritud tooteid, on see nõue
täidetud. Lisaks tuleb ventilatsioonisüsteemi projekteerimisel arvestada plahvatuse või
lööklaine tagajärjel lühiajalise ülerõhu leevendamisega. Selle nõude täitmiseks sobivad
projekteerimislahendused ning kontrolliga seotud tegevusi kirjeldatakse
projekteerimisjuhendis.
Eelnõu §-ga 10 sätestatakse varjendi ligipääsetavuse nõuded.
Ligipääsetavust käsitletakse ehitusseadustiku § 11 lõike 4 alusel kehtestatavas taristuministri
määruses (kehtestamine on seotud ehitusseadustiku ja sellega seonduvalt teiste seaduste
muutmise seaduse eelnõu menetlusega Riigikogus, eelnõu 743 SE), kus nähakse ette nõuded
nii erinevatele hoonetele kui ka nende osadele. Nimetatud määrusest lähtudes tuleb hoone
igapäevakasutuses tagada ligipääs kõikidele kasutajarühmadele. Varjumise ajal parima
ligipääsetavuse tagamiseks on soovitatav, et need lahendused toimiksid ka varjendi kasutuse
ajal. Samas tuleb arvestada, et vahetu kõrgendatud ohu korral on esmane eesmärk inimeste
ellujäämine, mitte mugavus. Kui varjendisse liikumine ja seal viibimine on tagatud kõrvalise
abi kaudu, on ka see aktsepteeritav lahendus. Käesoleval ajal on ligipääsetavusega seotud
nõuded kehtestatud ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 29.05.2018 määrusega nr 28
„Puudega inimeste erivajadustest tulenevad nõuded ehitisele“.
Lõike 1 kohaselt tuleb juhul, kui varjendina kasutatav hoone osa on tavaolukorras kasutusel
otstarbel, mis eeldab ehitise ligipääsetavuse nõuete täitmist, neid nõudeid täita hoone tavapärase
kasutusotstarbe ajal ka siis, kui selle hoone osa projekteerimisel on lähtutud varjendile
esitatavatest nõuetest. See tähendab, et kui hoone tavakasutus eeldab ligipääsetavuse tagamist
kõigile kasutajatele, tuleb lisaks varjendi rajamise nõuetele võtta arvesse vajalikus mahus
ligipääsetavuse nõuete täitmist.
Lõikega 2 sätestatakse varjendi ligipääsetavuse miinimumnõuded. Varjendile peab olema
tagatud ligipääs kõigile inimestele, sealhulgas erivajadusega isikutele ja liikumisabivahendit
kasutavale või liikumisel kõrvalist abi vajavatele inimestele, arvestades hoone asukohta ja
varjendi ehituslikke piiranguid. Selle nõude täitmisel võetakse aluseks ehitusseadustiku § 11
lõike 4 alusel kehtestatav taristuministri määrus, millega täpsustatakse ehitise ligipääsetavuse
nõudeid. Kui varjendina kasutatavale hoonele või selle osale nimetatud määruse nõudeid ei
kohaldata, tuleb tagada vähemalt abistatud ligipääs sellises ulatuses, mis arvestab kõigi inimeste
võrdseid võimalusi varjendi kasutamisel. See tähendab, et kui ehituslikult ei ole võimalik
ligipääsetavust täiel määral tagada, rakendatakse korralduslikke või ajutisi lahendusi, mis
aitavad eesmärki saavutada.
Soovituslik on, et igas varjendis kehtivad korralduslikud nõuded hõlmaksid muu hulgas
erivajadusega inimeste abistamist.
Lisaks tuleb arvestada, et ligipääsetavus hõlmab ka teabe kättesaadavust, sealhulgas asjakohast
varjumise märgistust, mis peab olema arusaadav kõigile kasutajatele.
Lõikega 3 sätestatakse nõue, et erivajadusega isikutele ja liikumisabivahendit kasutavatele või
liikumisel kõrvalist abi vajavatele inimestele peab olema tagatud võimalus neid vajaduse korral
25
kõrvalise abiga varjendisse toimetada ja sealt sobivaid abivahendeid kasutades välja aidata. Kui
hoone või hoone osa igapäevakasutuses nähakse ette, et liikumispuudega inimene pääseb
varjendina rajatud hoonesse või hoone ossa iseseisvalt, arvestatakse liikumisteede
projekteerimisel vastavate mõõtmetega. Sellisel juhul võib olla tagatud ka ratastooliga liikuja
iseseisev varjumisvõimalus vähemalt varjendi kaitseukseni. Varjendis peavad olema ette
nähtud vahendid kannatanute või liikumisvajadusega isikute transportimiseks ja kõik
liikumisteed peavad võimaldama vähemalt kanderaamiga liikumist.
Eelnõu §-ga 11 sätestatakse nõuded varjendi ruumidele ja varustusele.
Lõike 1 kohaselt lähtutakse varjendi projekteerimisel ja ehitamisel põhimõttest, et varjendi
eesmärgipärane kasutamine peab olema tagatud vähemalt kolm ööpäeva järjest. See käsitlus
hõlmab muu hulgas ventilatsioonisüsteemi toimimist, piisavat joogiveevaru, jäätmekäitlust ja
tualeti kasutamise võimalust.
Samas tuleks varjendi projekteerimisel arvestada, et vajaduse korral võib olla võimalik jätkata
varjendis ka hoone tavapärast tegevust. Näiteks ei saa oma tegevust katkestada haigla ning
õppeasutustes võib olla vajadus korraldada õppetöö läbiviimist. Sellist kohustust määruses
otseselt ei sätestata, kuid see on hoone omaniku jaoks projekteerimise lähtealus, millega
projekteerija võiks arvestada. Tegemist on pigem varjendi projekteerimise lähtealusega, mitte
nõudega jätkata kogu hoones tavapärast tegevust täismahus, ja see eeldab muu hulgas kriitiliste
funktsioonide jätkamise võimalikkuse hindamist. Näiteks tuleb haiglasse projekteeritavas
varjendis lisaks miinimumnõuetele arvestada varjendis diagnostika või kirurgia jätkamise
vajadust. Kuna varjend rajatakse uude hoonesse, saab need vajadused projekteerimisel arvesse
võtta.
Arvestada tuleb seda, et varjendil võib tavaolukorras olla muu kasutus ja varjend võetakse
kasutusele hiljemalt 72 tunni jooksul pärast vastavat Vabariigi Valitsuse otsust. Selle aja
jooksul tuleb varjend vabastada seal olevatest kõrvalistest esemetest, irduda võivatest
viimistluselementidest või kergvaheseintest, kontrollida joogiveevaru olemasolu,
ventilatsioonifiltrite töökorda, tagada tualeti kasutamise võimalus ja kaitseukse vaba liikumine
ning vajaduse korral lüüsi paigaldus. Varjend peab olema selle ajaga muudetud varjumiseks
sobivaks ja kõik ettenähtud tingimused peavad olema tagatud vähemalt kolmeks ööpäevaks.
Kolm ööpäeva on ajavahemik, mille jooksul peab olema võimalik varjendis katkematult
viibida, ning sellega tuleb arvestada ka varjendit varjumiseks valmisolekusse seadmise
kavandamisel, sealhulgas kütuse, vee ja muu vajaliku varu planeerimisel. Ukraina näitel võib
varjumisvajadus püsida pikema aja jooksul, mistõttu tuleb läbi mõelda pikaajaline joogivee
tagamine ja vajaduse korral ka generaatori kütusevaru.
Varjendisse ette nähtud ventilatsiooniseadmed ja muud statsionaarsed paigaldised peavad
olema pidevas valmisolekus, mis võimaldab nende regulaarset kontrolli ning vajaduse korral
kasutuselevõttu 72 tunni jooksul. Varjendite eesmärgipärasest kasutuselevõtmisest teavitatakse
inimesi vähemalt kolm ööpäeva ette, mis annab piisava aja vajalike toimingute tegemiseks.
Samas võib varjendi valmisolekusse seada ka varem, kui tajutakse võimalikku ohtu. Arvestades
varjendi ristkasutust, võib varjendina kasutatavas hoone osas olla eri kasutusotstarbega ruume,
mille varjumiseks ettevalmistamine võib võtta erineva aja.
26
Lõike 2 kohaselt peavad varjendisse projekteeritud konstruktsioonid, ruumid, vajalikud
seadmed ja kasutatav varustus tagama varjendi eesmärgipärase kasutamise ega tohi tekitada
lisaohtu varjendis viibivatele inimestele. See tähendab, et varjendis peavad olema nii
varjumiseks sobiv ala inimestele (tegelik varjumispind) kui ka kõik vajalikud seadmed ja
varustus, mis tagavad varjendis eesmärgipärase toimimise, näiteks värske õhu pealevoolu,
tualeti kasutamise ja jäätmete kogumise võimaluse.
Lisaks ei tohi varjendi konstruktsioonid, ruumid, vajalikud seadmed ja kasutatav varustus, mis
on ette nähtud näiteks vee hoidmiseks või jäätmete kogumiseks, tekitada lisaohtu varjendis
viibijatele.
Varjendi eesmärk on kaitsta inimesi plahvatuse ning sellega kaasneva lööklaine, laialipaiskuva
eseme ja õhusaaste, sealhulgas ioniseeriva kiirguse eest. Sellise kaitse peavad tagama varjendi
piirdekonstruktsioon, kaitseuks ning kõik varjendis nõutud seadmed ja ruumid. Seega peab
varjendi projekteerimisel lähtuma sellest, et kõik vajalikud seadmed oleksid mõeldud varjendis
kasutamiseks ja et kõik ruumid oleksid maksimaalselt kasutatud, tagamaks parim võimalik
kaitse varjendis viibijatele.
Tulenevalt HOS § 53 lõikest 23 tuleb varjumisplaan koostada kasutusloa taotlemise hetkeks.
Varjumisplaani koostamise raames hinnatakse hoones varjumise võimalusi ja varjumisplaanis
kirjeldatakse varjumise korraldust hoones, muu hulgas varjendi varustatust. Varustatus on üks
osa varjumise korraldusest ja peab olema välja selgitatud kasutusloa taotlemise hetkeks.
Varjendi konstruktsioonid, ruumid, vajalikud seadmed ja kasutatav varustus ei tohi tekitada
varjendis viibijatele lisaohtu. Näiteks vahendid, mis on ette nähtud tualetiks, vee hoidmiseks
või jäätmete kogumiseks, ei tohi tekitada lisaohtu varjendis viibijatele. Varustus, nagu
tööriistad, töökindad või prügikonteiner, ei pea olema spetsiaalselt varjendis kasutamiseks
toodetud, kuna nende kasutamine ei erine sisuliselt tavapärasest keskkonnast. Samas peavad
lamamiseks mõeldud kohtade (eelkõige narid) või invatualeti raamistiku kinnituslahendused
taluma lisaks tavapärastele koormustele ka vibratsioonikoormust. Seetõttu tuleb nende valikul
tagada, et nende kasutamine varjumise ajal ei tekitaks lisaohtu kasutajatele.
Varjumisplaanis näidatakse tegevused, mis on vaja teha pärast HOS 162 lõikes 7 sätestatud
otsust, näiteks eemaldada keldribokside vaheseinad või viia varjendist välja jõusaali varustus.
Varjendid on ristkasutuses, mis tähendab, et varjendi igapäevases kasutuses on seal ka muid
esemeid.
Lõike 3 kohaselt tuleb varjendis püsiva kasutuseta perioodil tagada külmumiskaitse ning vältida
kondensaadi teket varjendi konstruktsioonidel ja paigaldatud seadmetel. Soovituslik
temperatuur varjendis on aasta ringi umbes +10° C tagamaks varjendi seadmete ja vajaliku
varustuse säilimine.
Nõude täitmine võib vajada teatud erilahendusi juhul, kui varjendina kasutatav hoone osa on
tavapäraselt näiteks parkla või hoonest eraldiseisev hoiuruum. Näiteks saab sellisel juhul nõude
täita juhul, kui eraldada ja tagada seadmetele kergvaheseintega eraldi ruum ning varjendi
kasutuselevõtmisel need seinad eemaldada. Niisugust praktikat kasutatakse ka Soomes ja sellise
lahenduse korral on vaja kütta vaid väikest tehnoruumi, mitte kogu varjendi pinda.
27
Arvestada tuleb, et osa seadmeid on metallist, plekist või terasest ega talu niiskust, mis võib
hakata kondensveena temperatuuri kõikumisel kogunema. Seetõttu tuleb vältida korrosiooni
teket ja seadmete muul viisil kahjustumist.
Varjendi stabiilse temperatuuri hoidmisega võib kaasneda teatav püsikulu, mille maksumust ei
ole praegu võimalik hinnata, kuna selline teenus turul puudub. Hind sõltub tehtud töö mahust.
Lõike 4 kohaselt peab varjendisse rajama lüüsi, mis tagab, et varjendi kaitseukse avamisel ei
satu varjendisse välissaastet. Lüüsi on võimalik rajada näiteks sulgetelgi või -ruumi abil ja see
peab asuma varjendis seespool, vahetult kaitseukse taga. Sulgetelk ei pea olema varjendina
rajatud hoone osa tavapärases kasutuses, kuid varjendi kasutusele võtmisel peab olema
võimalik see paigaldada. Kui kasutusele võetakse sulgeruumi lahendus, on see olemas hoone
tavapärase kasutuse ajal ning selle uksed võivad olla fikseeritud lahtises asendis.
Lõike 5 kohaselt tuleb varjendis ehituslikult või korralduslikult tagada vajalikud pinnad
seadmete ja varustuse paigutamiseks ning valmidus andmeside ja sõltumatu energiavarustuse
jaoks.
Punkti 1 kohaselt tuleb iga 20 ruutmeetri tegeliku varjumispinna kohta tagada vähemalt üks
tualeti kasutamise koht arvestusega vähemalt 0,7 ruutmeetrit ühe tualeti kohta. Vähem kui 20-
ruutmeetrise tegeliku varjumispinnaga varjendi kohta rajatakse üks tualetikoht. Tualett ei pea
olema vesitualett ja selle võib lahendada biokäimlaga. Ligipääsetavuse tagamiseks on
soovitatav, et vähemalt üks tualetikoht sobiks ka erivajadustega inimestele. Samas võib
kõikidele ligipääsetavuse nõuetele vastava tualeti tagamine varjendis osutuda keerukaks.
Tualetikohtade eraldamiseks võib kasutada näiteks kardinaid või sirme, mis peavad olema
pidevalt varjendis olemas. Kui hoone tavapärases kasutuses on varjendiks projekteeritud
hooneosas ligipääsetavuse nõuetele vastav tualett, võib seda varjumise ajal kasutada seni, kuni
veevärk hoones toimib. Juhul kui veevarustus katkeb, tuleb ette näha pind ja varustus kuiv- või
biokäimla paigutamiseks.
Punkti 2 kohaselt tuleb varjendis ette näha pind puhta joogivee hoiustamiseks arvestusega 12
liitrit iga tegeliku varjumispinna ruutmeetri kohta. Kui varjendis on 75 ruutmeetrit tegelikku
varjumispinda, on nõutav veekogus 900 liitrit, mis vastab ligikaudu kolme ööpäeva veevarule
100 inimesele vastavalt Päästeameti juhistele. See nõue ei tähenda, et vesi peab olema varjendis
pidevalt hoiustatud, vaid eeldab sobiva taara olemasolu, kuhu saab vajaduse korral joogivett
koguda ja varjendisse tuua. Joogivee anumate täitmiseks võib kasutada ka trassivett, kui see on
varjendisse projekteeritud.
Punkti 3 kohaselt tuleb tagada pind jäätmete kogumiseks arvestusega neli liitrit iga
varjumispinna ruutmeetri kohta. Lähtudes eelmises punktis toodud näitest, tuleks jäätmete
kogumiseks tagada pind, kuhu mahub 300 liitrit jäätmeid. Näiteks 370-liitrise jäätmekonteineri
mõõdud on 745 × 805 × 1070 millimeetrit. Selliste mõõtudega jäätmekonteiner ei võta varjendis
palju ruumi.
Punkti 4 kohaselt tuleb varjendis tagada antennipistikuga FM-raadiole vajalik
vastuvõtulahendus.
28
FM-raadio vastuvõtuvõimekus peab võimaldama vähemalt antennipistikuga FM-raadio
kasutamist olukorras, kus muud sidevahendid ei toimi. FM-raadio on sõltumatu ja töökindel
lahendus, mis ei vaja mobiilsidevõrgu ega interneti toimimist. Täiendavalt on koos FM-raadio
vastuvõtu võimekusega soovitatav luua DAB+-raadio ja televisiooni ringhäälingu vastuvõtu
võimekus.
Punkti 5 kohaselt tuleb tagada tehniline valmidus kasutada andme- ja telefonisidet, milleks on
nii kaablil põhinev ühendus kui ka signaali edastamiseks vajalik aktiivseade. Kaablil põhinev
ühendus ja aktiivseadme olemasolu ei eelda teenuselepingu sõlmimist. Teenuselepingu saab
sõlmida vahetult enne teenuse kasutuselevõtmist. Andmeside valmiduse all mõeldakse eelkõige
varjendi tehnilist valmisolekut, mis hõlmab elektritoite olemasolu ning kaabelühenduse
loomise võimalust varjendi ja hoone sideruumi või -sisendi ning hoone katuse vahel. Selline
valmidus loob eeldused, et varjendisse saab luua sidelahenduse mobiilsideoperaatorite teenuste
(mobiilne andmeside, kõneside ja SMS) võimaldamiseks, kui mobiilsidevõrk on töökorras.
Sidelahendused võivad olla erinevad olenevalt varjendi asukohast (maa-alune, -pealne) ning
konkreetsesse hoonesse sobiv lahendus leitakse projekteerimise käigus. Lahendus tuleb läbi
mõelda, pidades silmas konkreetset objekti asukohta, selle ehitust ja kasutusviisi.
Niisugusel kujul loodav sidevalmidus on mitmekihiline, mis tähendab, et varjendisse jõuab info
mitme kanali kaudu. Varjendis saab võtta vastu FM-raadiot ning lisaks on loodud valmidus
kasutada andme- ja kõnesidet, saata ja vastu võtta SMS-e ning teha hädaabikõnet 112. Tegemist
on erinevate sideteenustega, mille töökindlus kriisiolukorras on erinev. Mobiilne andmeside
võimaldab vastu võtta EE-ALARM-i teavitusi, kasutada Eesti äppi ja rakendust Ole Valmis
ning otsida kriisiinfot kriis.ee veebilehelt. Kõneside võimaldab hoida ühendust lähedastega ja
saada teavet kriisiinfotelefonilt 1247 ning vajaduse korral teha hädaabikõne numbrile 112.
Nende sideteenuste kooskasutus loob vastupidavama ja paindlikuma sidevõimekuse olukorras,
kus üksikud teenused võivad katkeda või olla piiratud. Mobiilse andmeside kasutamine lisab
mitmekihilisust: andmeside võimaldab ligipääsu veebipõhisele kriisiinfole ja rakendustele,
kõneside tagab vahetu suhtluse, SMS võib toimida ka siis, kui andme- või kõneside on häiritud
või üle koormatud, ning 112 on võrgu jaoks kõrgeima prioriteediga teenus, mis toimib seni,
kuni mobiilsidevõrgu toimekindlus on tagatud.
Hoolimata sellest, et eelnõuga ei seata arendajale kohustust sidekaabli väljaehitamiseks
sõlmpunktist hooneni, oleks kaabli rajamine mõistlik, sest see tagab andmeside ühenduse
stabiilsuse ja läbilaskevõime, mida traadita lahendused ei pruugi koormusolukorras või häirete
ajal tagada. Kaablipõhine ühendus on vähem tundlik ilmastiku, raadiohäirete ja koormuse
kõikumise suhtes, vähendab teenuse katkestuste riski, toetab võrgu töökindlust ega sõltu
asukoha eripäradest.
Eelnõuga ei kohustata hoone valdajat sõlmima teenuse kasutamise lepingut teenuseosutajaga ja
jäetakse hoone valdaja otsustada, kuidas tagada aktiivse sideühenduse toimimine, sealhulgas
vajalikud tingimused, nagu teenuseosutaja juurdepääs hoonesisesele taristule, seadmete
paigaldamisele, hooldusele ja tõrgete kõrvaldamisele.
Punkti 6 kohaselt tuleb varjendis tagada elektrivarustus ja -paigaldis, mis võimaldab saada
varjendivälisest elektrivõrgust toidet vajaduse korral varjendi ventilatsioonisüsteemile,
valgustusele, vabadele pistikupesadele ning teistele elektriseadmetele, mis ei ole
29
elektripaigaldise osad. Eelnõus kasutatakse mõisteid elektrituruseaduse3 (edaspidi ELTS)
tähenduses. ELTS § 3 punkti 9 kohaselt on elektripaigaldis elektrienergia tootmiseks,
edastamiseks, muundamiseks, salvestamiseks, mõõtmiseks, müügiks või tarbimiseks
kasutatavate seadmete, juhtide ja tarvikute paigaldatud talitluslik kogum. ELTS § 3 punkti 28
tähenduses on varustuskindlus süsteemi võime tagada tarbijate nõuetekohane elektrivarustus.
Seega moodustab elektrivarustuse elektritoide ja sellega varustatus ehk teenus.
Elektrivarustuse nõue on vajalik selleks, et tagada varjendis sobiv temperatuur ja valgus nii
varjumise ajal kui ka tavaolukorras. Hoone tavapärases kasutuses peaks olema võimalik selles
hoone osas liikuda valgustusega või laadida näiteks arvutit. Seega tagatakse elektrivarustuse
varustuskindlusega elektritoide nii valgustitele kui ka pistikupesadele. Varjumise ajal on
esmatähtis ventilatsioonisüsteemide toimimine (kui need on automaatsed), kuid vajalik võib
olla ka väiksemate seadmete laadimine või toidu soojendamine. Seega tuleb vajalik
elektrivarustus tagada ka juhul, kui varjendi elektripaigaldise toide jaotusvõrgust katkeb.
Eelnevalt on vajalik hinnata ühenduse kadumise mõju elektripaigaldise talitlusele ning
projekteerida talitlusviis, mis oleks jaotusvõrgust sõltumatu, näiteks kaitse- või maandusjuhi
katkemine või võrgutoite asendamine generaatoriga. Seetõttu kehtib nõue tagada
elektripaigaldise ohutus ja toimivus ka muu energiaallika toite korral. Kohalike toiteallikate
ühendamist käsitleb senisest põhjalikumalt standard IEC 60364-1 „Low-voltage electrical
installations - Part 1: Fundamental principles, assessment of general characteristics, and
definitions“. Nõue tagada sõltumatu energiatoite ühendus annab võimaluse valida sobivaim
lahendus, mis tagab alalise valmisoleku alalise valmisoleku kas võrguelektri või sõltumatu
energiaallika kaudu. Nõudeid elektripaigaldise toiteks ette nähtud generaatoragregaatide
valikuks on käsitletud standardis EVS-HD 60364-5-551 „Madalpingelised elektripaigaldised.
Osa 5-55: Elektriseadmete valik ja paigaldamine. Muud seadmed. Jaotis 551: Madalpingelised
generaatoragregaadid“.
Punkti 7 kohaselt tuleb varjendi kasutajatele mõeldud pistikupesad paigutada hajutatult
arvestusega vähemalt üks pistikupesa iga 20-ruutmeetrise tegeliku varjumispinna kohta (vt ka
olmeala nõuded § 11 lõike 6 punktis 4 ja lõike 7 punktis 5) või vähemalt üks pistikupesa alla
20-ruutmeetrise tegeliku varjumispinnaga varjendi kohta. Nimetatud pistikupesad on ette
nähtud eeskätt väiksemate seadmete laadimiseks ega ole mõeldud suure võimsusega seadmete
kasutamiseks. Pistikupesade all on silmas peetud eelkõige standardi EVS-EN 61140 „Kaitse
elektrilöögi eest. Ühisnõuded paigaldistele ja seadmetele“ tabeli 3 jaotuse kohaseid I klassi
pistikupesasid.
Lõikega 6 sätestatakse täiendavad nõuded V1-klassi varjendi ruumidele ja pindadele.
Punkti 1 kohaselt tuleb tagada lüüsile vähemalt 2,5 ruutmeetri suurune pind. Lüüs on
varjendisse sisenemise koht, kus saab end saastunud välisõhust puhastada, et vältida saaste
kandumist varjendisse. Lüüs võetakse kasutusele alles vastava ohu ilmnemisel. V1-klassi
varjendis saab lüüsina kasutada näiteks paigaldatavat sulgetelki. Erinevalt V2-klassi varjendi
lüüsist ei ole V1-klassi varjendi lüüsis vajalik trassivesi, kuna varjendi kasutajate arv ei ole
suur.
3 RT I, 08.07.2025, 43.
30
Punkti 2 kohaselt tuleb ventilatsiooniseadmele tagada vähemalt 1,5 ruutmeetri suurune pind iga
seadme kohta. Vajalik seadmete arv sõltub varjendi tegelikust varjumispinnast ja seadmete
võimsusest. Näiteks kui üks V1-klassi varjendi ventilatsiooniseade teenindab kuni 45
ruutmeetrit, peab 135-ruutmeetrises varjendis olema kolme ventilatsiooniseadme jaoks ette
nähtud vähemalt 4,5 ruutmeetrit pinda. Kui seadmeid käitatakse manuaalselt, tuleb ette näha ka
vaba pind seadmete käsitsemiseks.
Punkti 3 kohaselt tuleb V1-klassi varjendis ehitada välja varuelektritoite pistik. Pole määratud,
kas selline pistik peab asuma varjendi sees või võib olla ka väljaspool. Näiteks võib V1-klassi
varjendi ventilatsioonisüsteem olla manuaalselt käitatav, mistõttu ei ole sõltumatu elektritoite
ühenduskoht piirdekonstruktsioonist seespool hädavajalik. Kui ventilatsioonisüsteem on aga
automaatne, peab vajalik ühenduskoht paiknema varjendi sees, et tagada võimalikult ohutud
ühendused. Asukoha valikul tuleb silmas pidada, et varjendist väljapoole paigaldatav sõltumatu
energiatoitega ühendamist võimaldav lahendus rajatakse väljapoole varjendi rõhuseina.
Täpsemad juhised, kuidas projekteerida elektripaigaldist või tagada sõltumatu energiatoide, on
toodud projekteerimisjuhendis. Olenevalt valitud elektritoite viisist paigutatakse toiteallikas või
pistikliides toite ühendamiseks varjendi või hoone osa eri kohtadesse.
Punkti 4 kohaselt tuleb V1-klassi varjendis tagada olmeala töötasapinnaks vähemalt üks
ruutmeeter ja vähemalt kaks pistikupesa. Pistikupesad on ette nähtud eelkõige töötasapinna
seadmete jaoks, võimaldades varjendis viibijatel valmistada toitu või kuumutada vett. Kui
varjend ei ole eesmärgipäraselt kasutuses, võib töötasapind olla näiteks kokku klapitud seina
peale.
Punktiga 5 sätestatakse, et hoones, kus inimesed viibivad alaliselt, tuleb tagada veevarustus ja
kanalisatsioon reovee jaoks. Kui V1-klassi varjend rajatakse hoonesse, kus inimesed alaliselt ei
viibi – näiteks mõni tööstus- või teenindushoone –, piisab vee hoiustamisest kanistrites.
Eluhoonetes tuleb veevarustus tagada veevarude hoidmiseks ning lüüsis välissaaste
mahapesemiseks. Tualeti trassivesi ei ole kohustuslik, lubatud on ka biokäimlad. Varjendi
veevarustuse kui kanalisatsiooni lahendused võivad olla lokaalsed või tsentraalsed.
Punkti 6 kohaselt tuleb võimaluse korral tagada kardinaga eraldatud esmaabi andmise koht.
V1-klassi varjendis peavad olema esmaabivahendid ja võimaluse korral kardinaga eraldatud
esmaabi andmise koht. Esmaabi andmise kohale V1-klassi varjendis suuruse ega asukoha nõuet
ei kehtestata.
Lõikes 7 nimetatakse pinnad, mis tuleb V2-klassi varjendis lisaks lõikes 5 nimetatule tagada.
Punkti 1 kohaselt tuleb V2-klassi varjendisse rajada eraldi ruumina lüüs, mille pind on vähemalt
neli ruutmeetrit. Lüüsis peab olema ka veevarustus ja kanalisatsioon, sest V-2 klassi varjend on
mõeldud suure hulga inimeste varjumiseks. Varjendisse sisenemisel peavad isikud vajaduse
korral saama end välissaastest puhastada ning see eeldab, et olemas on piisavalt hulgal vett
(veevarustus) ja kanalisatsioon, kuhu saastunud vesi juhitakse.
Punkti 2 kohaselt tuleb V2-klassi varjendis ventilatsiooniseade projekteerida eraldi ruumi.
V2-klassi varjend rajatakse rohkem kui 180 inimese varjumiseks, mistõttu võib seal tegelikku
31
varjumispinda olla mitusada ruutmeetrit. V2-klassi varjendite puhul tagatakse piisav
õhuvahetus sobiva võimsusega seadmetega. Ventilatsiooniseadmete jaoks ettenähtud
põrandapind sõltub sertifitseeritud ventilatsiooniseadmete mõõtudest. Lisaks on
ventilatsiooniseadme valimisel oluline arvestada varjendis viibijate arvu.
Punkti 3 kohaselt peab V2-klassi varjendis olema eraldi esmaabiruum, kus saab vajaduse korral
anda esmaabi ka lamavale inimesele. V2-klassi varjend on ette nähtud suurele hulgale
inimestele ja seetõttu on esmaabiruumi vähim nõutav suurus kuus ruutmeetrit, et ruumi
mahuksid nii abiandja kui ka -saaja.
Punkti 4 kohaselt peab V2-klassi varjendis paiknema varugeneraator eraldi ruumis ja
elektripaigaldise toide tuleb tagada 72 tunniks. Olenevalt valitud elektritoiteviisist paigutatakse
toiteallikas või pistikliides toite ühendamiseks varjendi või hoone osa eri kohtadesse. V2-klassi
varjendi ventilatsioonisüsteem on suurem ja komplekssem kui V1-klassi varjendil. V2-klassi
varjendi ventilatsioonisüsteemi käigus hoidmiseks on vaja pidevat elektrienergiat ning see peab
olema sõltumatu.
Punkti 5 kohaselt tuleb V2-klassi varjendis tagada eraldi ruumina olmeala, kus on olenevalt
inimeste arvust sobiva suurusega töötasapind ja piisaval arvul pistikupesasid. Seega saab
V2-klassi varjendi puhul sisuliselt rääkida kööginurgast, kus on tagatud näiteks vee keetmise
või söögi soojendamise võimalus.
Punkti 6 kohaselt peab V2-klassi varjendis olema veevarustus ja kanalisatsioon, kuna varjend
on mõeldud kasutamiseks suurele hulgale inimestele. Ilma veevarustuse ja kanalisatsioonita ei
ole varjendis võimalik tagada ohutuid varjumistingimusi.
Lõike 8 kohaselt tuleb juhul, kui varjendis on veevarustus ja kanalisatsioon, tagada
sulgeventiilide ja klappide olemasolu võimalike õnnetuste puhuks. Kanalisatsioonitorustikku
peab saama varjendist sulgeda spetsiaalselt konkreetsele varjenditüübile sobiva sulgeventiiliga.
Veevarustus on vajalik vee olemasoluks varjendis ja saaste korral lüüsis inimeste
puhastamiseks. Lüüsis tuleb tagada eraldi veevarustus. Täpsemad juhised on
projekteerimisjuhendis.
Lõike 9 kohaselt peavad varjendis olema vahendid, mis on vajalikud kas varuväljapääsutee
kasutamiseks või varjendis katkematult kuni 72-tunniseks viibimiseks. Seega on nõutavad:
esmaabivahendid, mille hulk ja sisu sõltub varjujate arvust; esmaabikomplektid, kus on
haava puhastamise ja sidumise ning valu vaigistamise vahendid koos muu esmase
vajalikuga;
kannatanute või liikumisel abi vajavate isikute transpordivahendid, näiteks kanderaamid
või lohistid;
vähemalt veerandile varjendis viibijatele lamamise võimalused, näiteks seinale või
lakke kinnitatavate narivoodite näol, mis tavaolukorras on kokku klapitavad, et võtta
vähem ruumi, või vajalikul hulgal madratseid või lebomatte. Klappvoodite kinnitamisel
peab lähtuma tootja juhenditest, sest varjendis mõjuvad erinevad koormused ja
paigaldatud varustus peab seda taluma;
32
evakueerimiseks ja varuväljapääsutee puhastamiseks sobilikud vahendid, näiteks vasar,
kirka, meisel, kirves, labidas, sõrgkang, saag, kruvikeeraja, haamer, naelad, pussnuga,
aga ka töökindad, köis jms;
väliskeskkonna saaste tuvastusvahendid ja tuvastajate kaitseriietus, mis peab tagama
võimaluse väliskeskkonnas saastet tuvastada ja väliskeskkonnas vajaduse korral
turvaliselt viibida. Võimaluse korral võiks varjendis olla gammakiirguse doosikiiruse
mõõtur (nn kiirguspiipar), filtritega gaasimaskid, õhukvaliteedi sensorid (CO, CO2),
mõned keemiakaitseülikonnad (HAZMAT/CBRN, kui lihtsamad kostüümid) ning
lisaks kindad ja kummikud. Varjendi omaniku soovist olenevalt võiksid varjendis olla
vähemalt kiirguspiipar, mõned kaitseülikonnad ja gaasimaskid;
vähemalt patareitoitel FM-raadio;
vajaduse korral kuivkäimla(d) ning käetoed tualeti ligipääsetavuse suurendamiseks,
eeldusel et need sobivad varjendis kasutamiseks, samuti vahendid eraldatuse tagamiseks
(vähemalt kardinad, sirmid vms);
elektriseadmete toimepidevuse tagamiseks sobivad vahendid, nagu akujaamad,
akupangad, patareid. Silmas tuleb pidada, et ka neid tuleb aeg-ajalt uuendada ja
vajaduse korral välja vahetada;
joogivee hoidmise anumad. Vee koguse arvestus on toodud eespool ja kui varjendis on
veevärk, saab joogivee varu vähemalt teatud aja sellega tagada, kuid vajalikud anumad
peavad siiski olemas olema;
jäätmekogumise anumad, mis soovitatavalt peaksid olema kaanega suletavad ja
mahutama ettenähtud koguse tekkivaid jäätmeid;
veepuhastusaine, millega saab vajaduse korral näiteks väljast toodud looduslikku vett
joogikõlblikuks puhastada;
tulekustuti, mille kustutusaine ei ole pulber. Seega sobib näiteks vesikustuti või mõni
muu inimesele ohutu kustutusainega kustuti;
märgistuskomplekt vastavalt varjumisplaanile. Täpsemad nõuded varjendi ja
varjumiskoha märgistamisele on kehtestatud määruse §-s 19.
Kõik seadmed ja vahendid peavad olema varjendiks rajatud hoone osas alaliselt olemas,
komplekteeritud, korras, märgistatud ning regulaarselt kontrollitud.
Eelnõu §-ga 12 sätestatakse varjendi tuleohutuse erisused.
Lõikega 1 sätestatakse nn kahe ukse nõue. Sätte kohaselt tuleb juhul, kui varjend on eraldi
tuletõkkesektsioon ja selle igapäevane kasutusotstarve eeldab suletud asendis tuletõkkeust,
paigaldada tuletõkkeuks lisaks varjendi kaitseuksele. Varjendi kaitseuks on hoone tavapärases
kasutuses avatud asendis ega taga niimoodi tuletõkkesektsiooni terviklikkust. Seega tuleb
hoone igapäevakasutuses lisada varjendile tuletõkkeuks, pidades silmas tuletõkkesektsiooni
terviklikkust.
Lõike 2 kohaselt ei kohaldata varjendile varjumise ajal tuletõkkesektsiooni nõudeid. Seda
põhjusel, et nii tuletõkkeuks kui ka muu varjendi kaitseuksele lisaks paigaldatud uks
eemaldatakse või tõstetakse eest ära varjendi kasutuselevõtmisel, et need ei takistaks varjendi
eesmärgipärast kasutamist. Tuletõkkeukse eemaldamise tõttu ei saa varjendiks rajatud hoone
osa enam käsitada tuletõkkesektsioonina, kuid see on varjumist tingiva olukorra kontekstis
33
ohutuse ambitsioonitaseme adekvaatne langus. Nii tuletõkkeukse kui ka igasuguse muu
lisaukse eemaldamine, mis on varjendisse peale kaitseukse paigaldatud, tingib peaasjalikult
vajaduse luua varjendisse lüüsi paigaldamise võimalus.
Lõikega 3 sätestatakse, et kui V1-klassi varjendil on lisaks varjendi kaitseuksele paigaldatud
veel muu uks (sh tuletõkkeuks), võib see avaneda varjendisse sissepoole, kui on tagatud ruumis
viibivate isikute ohutus. Tegemist on olulise erisusega tavapärastest tuleohutusnõuetest, mille
kohaselt peavad evakuatsiooni- ja väljumisteel paiknevad uksed, sealhulgas tuletõkkeuksed,
üldjuhul avanema evakuatsiooni suunas ehk varjendist väljapoole. Erandina on lubatud ukse
avamine evakuatsioonisuunale vastupidises suunas juhul, kui ruumist evakueerub korraga alla
30 inimese4. Kui varjutakse varjendisse, toimub evakuatsioon varjendi sisse, kui aga
evakueerutakse tulekahju korral, on evakuatsioon kõikidest hoone osadest väljapoole. Oluliselt
suurem on tõenäosus, et suurem hulk inimesi liigub korraga varjendisse just varjumise ajal, sest
ohuteavituse saades peavad kõik suunduma ühte kohta. Tulekahju korral liigutakse aga
vastavalt hoones kindlaks määratud evakuatsiooniskeemile – kas hoonest välja, ühest
tuletõkkesektsioonist teise või jäädakse sinna, kus ollakse. See tähendab, et inimeste hulk on
hajutatud kogu hoone peale, liikumine on erinev ja samas kohas ei teki suurt tunglemist. Nõuet,
et ukse paigaldamisega tuleb tagada ruumis viibivate isikute ohutus, on võimalik täita erinevate
elektrooniliste lahendustega, mida on ka juba kasutatud. Seega, isegi kui uks on paigaldatud
evakuatsioonile vastupidises suunas, saab seda igapäevaselt tavaolukorras hoida avatud asendis
ja panna automaatselt sulguma automaaste tulekahjusignalisatsioonisüsteemi rakendumisel.
Arvestades, et varjendi eesmärgipärasel kasutamisel selline lisauks eemaldatakse ning
kasutusse jääb üksnes varjendi kaitseuks, ei ole see varjumise ajal takistuseks. Samas ei
kohaldata seda sätet V2-klassi varjendile, kuna seal on ehituslikult ette nähtud kaitseukse taha
lüüsiruum. Lüüsiruum tagab, et tavaolukorras kasutatav uks avaneb samas suunas kui kaitseuks
ehk evakuatsiooni suunas.
Lõike 4 kohaselt võib varjendi suitsueemalduse tagada varuväljapääsutee kaudu. Päästeamet
aktsepteerib lahendust, kus suitsueemaldus, näiteks maa-aluselt korruselt, toimub varjendi
varuväljapääsutee kaudu. Selline lahendus on oluline varjendi kompaktsuse ja monoliitsuse
säilitamiseks. Mida vähem on piirdekonstruktsioonis läbiviike, seda tõhusam on selle
kaitsevõime. Samas tuleb arvestada, et sellise lahenduse korral ei saa eeldada
suitsueemalduseks kasutatava luugi paiknemist ruumi ülemises kolmandikus, mis on
tavapärane suitsueemaldusluugi asukoht, kuna varjendi varuväljapääsutee sisemine pääs asub
madalamal. Käesoleva lahenduse kasutamise tingimused on täpsemalt kirjeldatud
projekteerimisjuhendis.
Eelnõu §-ga 13 sätestatakse nõuded varjendi tehnilistele lahendustele.
Lõike 1 kohaselt peavad varjendi piirded, läbiviigud ja avade sulgemise lahendused tagama
õhukindluse, mehaanilise vastupidavuse ning koostoime varjendis kasutatavate kohtkindlate
seadmetega kasutusloa taotlemise hetkeks. Varjendis kasutatavad kohtkindlad seadmed,
sealhulgas ventilatsiooni- ja kaitseelemendid ning uksed, avatäited, luugid ja muud läbiviigud,
peavad omavahel süsteemina ühilduma. Nõuete täitmist tõendab projekteerija või valdaja
esitatud tehniline dokumentatsioon. Nõuete täitmise tõendamiseks võib kasutada asjakohaseid
standardeid või nendega samaväärseid meetodeid, näiteks standardit EVS-EN ISO 22359
4 Siseministri 30.03.2017. aasta määrus nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded“, § 48 lõike 1 punkt 2.
34
„Security and resilience - Guidelines for hardened protective shelters“ ja tehnilist
spetsifikatsiooni ISO/TS 22359 „Security and resilience - Hardened protective shelters - Part 2:
Requirements for shelter protective equipment“.
Euroopa Liidus spetsiaalselt varjendi jaoks toodetud seadmete puhul võib sellist ühilduvust
üldjuhul eeldada.
Eestis tunnustatakse rahvusvaheliselt kasutatavaid varjenditestide protokolle, et vältida
olukorda, kus nõuded muutuvad põhjendamatult kitsaks või soosivad üksnes piiratud hulka
tootjaid. Varjendi kohtkindlate seadmete puhul ei saa aluseks võtta tavapärast ehitustoodete
nõuetele vastavuse protseduuri, mis on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses
nr 2024/31105 (edaspidi CPR-i määrus). CPR-i määruse kohaste toodete testimisel puudub
lööklaine, rõhu- ja lekkekindluse katse. Varjendi komponente testitakse peamiselt erinevate
rahvusvaheliste, valdavalt kaitsetööstuse standardite alusel. Näiteks Soomes ja Saksamaal
kasutatakse standardit STANAG6, kus teatud valdkondades on NATO riigid kokku leppinud
standardse lähenemise.
Üldjuhul on kõigil varjendis kasutamiseks projekteeritud seadmetel tootja märgistus.
Nõuetekohaselt märgistatud seadmel on märge, et see on toodetud varjendis kasutamiseks,
seadme korrektne nimetus, tootja nimi, valmistamisaasta ja seerianumber. Levinud praktika
kohaselt märgistab seadme ka paigaldaja paigaldamise käigus, kinnitades sellega seadme
nõuetekohast paigaldamist. Paigaldajal on võimalus kontrollida seadme vastavust ja ühilduvust
ning nõuda mittevastavate osade asendamist või parandamist. Täpsem teave märgistuse,
seadmete kasutatavuse ja ühilduvuse kohta esitatakse projekteerimisjuhendis.
Varjend ei ole tavapärane tehnosüsteem, vaid hoone osa, kus vahetu kõrgendatud ohu korral
sõltub inimeste elu olemasolevate lahenduste töökindlusest ja toimivusest. Eelnõuga ei eelistata
konkreetsete tootjate tooteid ega lahendusi, vaid sätestatakse nõue kasutada seadmeid, mis
töötavad ühtse süsteemina olukorras, kus tuleb kaitsta inimeste elu ja tervist. Eelduslikult on
varjendis kasutamiseks mõeldud seadmete kasutusiga kõige rohkem 30 aastat.
Lõike 2 kohaselt peavad kõik varjendis kasutatavad seadmed ja vahendid olema varjendi
omaniku poolt eristatavalt märgistatud, paiknema püsivalt varjendiks rajatud hoone osas ning
olema alaliselt kasutatavad. Nõude täitmiseks piisab, kui vahendid on tähistatud selgelt viitega
varjendile. Ülevaatlikkuse ja kompaktsuse tagamiseks on soovitatav koondada vajalik varustus
ühte kohta, näiteks kasti, kuhu on lisatud olemasoleva varustuse loetelu koos asjakohaste
tähtaegadega (näiteks kaitseriietuse säilivusaeg). Selline lahendus lihtsustab varustuse
olemasolu ja kehtivuse kontrolli ning võimaldab vajaduse korral aegunud või kahjustunud
esemed õigel ajal asendada.
Eelnõu §-ga 14 sätestatakse nõuded esmasele kasutuselevõtule, varjendi hooldusele ja
kontrollile.
5 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2024/3110, millega sätestatakse ehitustoodete ühtlustatud
turustusreeglid ja tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 305/2011. 6 Standardization Agreement (STANAG).
35
Lõike 1 kohaselt peavad määruse §-des 9 ja 11 sätestatud seadmed ning varustus varjendis
olema hoone kasutusloa taotlemise hetkeks. Eesmärk on tagada varjendi komplekteeritus hoone
kasutusele võtmisel, arvestades, et kriis võib avalduda ootamatult.
Lõike 2 kohaselt tuleb kõiki varjendis olevaid seadmeid ja varustust hooldada vastavalt tootja
juhistele. Olenevalt varustuse ja seadmete eripärast võib hoolduse läbiviimise regulaarsus
erineda. Tootja juhendmaterjalist nähtub, milliste toimingute ja sagedusega tuleb kontrollida
seadmete töökorda ning kas hoolduse peab läbi viima erialaste teadmistega ehk pädev isik või
võib seda teha tavakasutaja.
Lõike 3 kohaselt tuleb varjendi omanikul sõltumata tootja juhistest korraldada vähemalt üks
kord aastas järgmised kontrolltegevused:
1) ventilatsiooniseadme käivitumise kontroll vähemalt viieks minutiks;
2) energiavarustusseadmete töökorra kontroll tootja poolt ettenähtud toimingute kohaselt,
näiteks generaatori, akupanga või akujaama kontroll;
3) kanalisatsiooni sulgeventiili täielik sulgumise ja avamise kontroll;
4) varjendi kaitseukse sulgumise ja uste tihendite korrasoleku kontroll;
5) varjendi vajaliku varustuse olemasolu ja töökorra kontroll, mille tulemusel peab selguma,
kas kõik vajalikud vahendid on varjendis olemas, kehtiva kasutus- või säilivusajaga ning kohe
kasutusvalmis.
Neid kontrolltegevusi võib teha varjendi omanik ise või volitada selleks varjumise
korraldamisega tegelevat isikut või tellida vastava teenuse. Tellides kontrolltegevuste teenuse
ja arvestades tööde mahtu, võib selle maksumus Soome kogemuse järgi olla suurusjärgus
mõnisada eurot. Kui varjendi omanikul või tema volitatud isikul on teadmised ja oskused
nõutud kontrolltegevuste läbiviimiseks, ei ole teenuse sisseostmine vajalik ning lisakulu ei teki.
Lõike 4 kohaselt tuleb varjendi omanikul korraldada vähemalt üks kord kümne aasta jooksul
ventilatsiooniseadme käivitumise kontroll, tagades selle töö vähemalt viis minutit ning
kontrollides seejuures ruumi õhutihedust ning ülerõhunäidiku ja õhufiltrite toimimist.
Käivitamise kontroll hõlmab õhutiheduse mõõtmisega seotud kindlat protseduuri ja õhufiltrite
kaalumist, täpsemaid toiminguid kirjeldatakse projekteerimisjuhendis. Ruumi õhutiheduse
kontrollimiseks peab olemasoleva ventilatsioonisüsteemi lahti monteerima, selle sisendid
õhutihedalt sulgema, varjendi uste põranda süvise katted eemaldama uste liikumise tagamiseks
jne. Ülerõhu kontrolli jaoks kasutatakse erinevaid õhurõhu mõõtevahendeid ja Soome
kogemuse järgi on selleks tarvis eriteadmistega isikuid ning teenus võib maksta kuni paar tuhat
eurot.
Lõike 5 kohaselt tuleb säilivustähtaja ületanud varustus uuendada ja katkised seadmed
parandada või välja vahetada. Kuigi määruses ei ole sätestatud konkreetset tähtaega, tuleb
seadmed asendada või parandada esimesel võimalusel, sest varjendi varustus peab olema igal
ajal töökorras. Soovitatav on pidada nimekirja kõigist nõutavatest seadmetest ja varustusest
ning läbiviidud tegevustest, märkides üles kontrollide ajad, tuvastatud puudused ning puuduste
kõrvaldamise või seadmete asendamise kuupäevad.
Lõike 6 kohaselt tuleb hoolduse ja kontrolli kord kajastada varjumisplaanis. Kuna käesoleva
paragrahvi lõikes 2 nimetatud tegevusi võivad teha nii tootja määratud erialateadmistega kui ka
36
eriväljaõppeta isikud, ei ole hoolduste ja kontrollide dokumenteerimiseks ette nähtud kindlat
vormi. Oluline on fikseerida, kes, mida ja millal kontrollis, millised puudused tuvastati ning
kuidas ja millal need kõrvaldati. See teave kajastatakse kirjalikult, mis võimaldab vajaduse
korral kontrollida, kas seadmete ja varustuse hooldus ning kontroll on nõuetekohaselt tehtud.
Hoolduse ja kontrolli korra kajastamisel varjumisplaanis tuleb seal ette näha ka regulaarsus,
millega varjendi nõuetele vastavust kontrollitakse.
Edaspidi on kavas välja töötada pädevusmudel, mille kohaselt hakkab teatava ajavahemiku
tagant varjendit tervikuna, sealhulgas kõiki selles olevaid seadmeid ja vahendeid, kontrollima
pädev isik, et tagada varjendi eesmärgipärane toimimine. Praegu puuduvad Eestis varjendi
kontrolli ja hoolduse pädevusega isikute hindamise ja tõendamise nõuded.
Pädevusnõuete süsteem ja pädevate isikute olemasolu varjendite valdkonnas tagab muu hulgas
selle, et ebapiisava hoolduse tõttu mittetöökorras olevad seadmed või varustus tuvastatakse ja
parandatakse või asendatakse õigel ajal. Samuti annab selline kontroll kindluse, et kõik
vahepealsed hooldus- ja kontrollitoimingud on tehtud nõuetekohaselt. Teenuse maksumust
Eesti turu jaoks ei ole praegu võimalik hinnata, kuna selline teenus turul puudub. Hind sõltub
tehtud töö mahust.
Silmas tuleb pidada, et varjend peab vastama nõuetele hetkel, kui hoonele taotletakse
kasutusluba. Kasutusloa väljastamise menetluses veendub kasutusloa väljastaja, et varjendiks
ehitatud hoone osa vastab ehitusprojektile ja määruses kehtestatud nõuetele. See tähendab, et
ka vajalikud esmased kontrolltoimingud peavad olema tehtud. Neid tõendab seadmete
paigaldaja kinnitust, et tööd on korrektselt tehtud ja seade nõuetekohaselt paigaldatud ja
töökorras. Päästeamet kontrollib varjendi nõuetele vastavust ajas jätkuvalt hoone kasutamise
käigus.
Eelnõu kolmanda peatükiga sätestatakse varjumisplaaniga seonduvad nõuded.
Eelnõu § 15 koosneb viiest lõikest ja sellega reguleeritakse varjumisplaani üldnõudeid.
Varjumisplaani näidise leiab Päästeameti kodulehelt koos muu asjakohase lisamaterjaliga, mis
aitab hinnata varjumise võimalusi hoones ja varjumisplaani koostamist
(https://www.rescue.ee/et/juhend/varjumine/mis-on-varjumisplaan).
Lõike 1 kohaselt tuleb varjumisplaanis välja tuua varjumise üldine korraldus, sealhulgas hoone
kasutajate varjumise võimalus – kas hoones on varjend või varjumiskoht, kas see on avalik või
mitteavalik ja kui palju inimesi saab sinna ohutult varjuda. Lisaks tuleb varjumisplaanis
kirjeldada inimeste liikumist ja oodatavat käitumist varjumisplaanis käsitletud ohu korral – see
tähendab näiteks teavet selle kohta, kas varjutakse mõnda muusse hoonesse või kas ohu korral
jääb hoonesse inimesi.
Varjumisplaanis on soovitatav esitada hoone aadress, olemasolu korral nimetus, suletud
netopindala ning tegeliku varjumispinna suurus. Tegeliku varjumispinna suurus annab ühtlasi
teabe selle kohta, mitmele inimesele on varjumiskoht või varjend ette nähtud. Tegelik
varjumispind peab tagama ühe inimese kohta vähemalt 0,75 ruutmeetrit põrandapinda.
Varjumisplaanis kajastatakse ka teave selle kohta, kui hoones varjumiseks sobiv koht puudub,
ja lisatakse lähima kasutatava varjumisvõimaluse asukoha andmed. Lisaks tuleb
37
varjumisplaanis kirjeldada lühidalt hoone kasutusrežiimi, sealhulgas asjaolu, kas hoone jääb
kasutusse ka vahetu kõrgendatud ohu olukorras ning kuidas on tagatud hoone kasutajatele
varjumisvõimalus samas hoones, kõrvalhoones või mujal. Samuti märgitakse varjumisplaani
läbivaatamise kuupäev.
Varjumisplaanis tuleks nimetada varjumise korraldamise eest hoones vastutava(te) füüsilis(t)e
isiku(te) kontaktandmed (nimi, telefoninumber, e-posti aadress) ning ametikoht või roll (nt
haldur, ühistu esimees). Need andmed on olulised nii hoone kasutajatele kui ka Päästeametile
vajaduse korral ühenduse võtmiseks.
Varjumisplaanis peab sisalduma varjendi või varjumiskoha skeem, s.t korruse või korruste
plaan, kus on varjumiseks sobiv koht ja liikumisteed. Varjendite kui püsivate hoonete puhul on
soovitatav võtta skeemi aluseks projektdokumentatsioon. Varjumisplaani skeemil kajastatakse
varjendi või varjumiskoha asukoht hoone korrus(t)e plaanil ning varjumiseks ettenähtud alad
peavad olema selgelt eristatavad. Kui varjumisplaan hõlmab hoonekompleksi või mitut eraldi
hoonet, lisatakse juurde hoonete asendiplaan. Skeemi koostamisel võib kasutada olemasolevat
tulekahju korral tegutsemise plaani või hoone projekti jooniseid. Skeemil kajastatakse varjendi
või varjumiskoha ligipääsetavus, sealhulgas varjujate liikumisteekonna skeem varjendisse või
varjumiskohta ning sisse- ja väljapääsud koos varuväljapääsudega. Lisaks esitatakse skeemil
muu oluline teave, nagu varjendi või varjumiskoha varjumiseks sobiv kasulik pind iga eraldi
ruumi kohta, oluliste kommunikatsioonide sulgemise asukohad ning seadmete või vahendite
asukohad. Kasutatavad leppemärgid peavad olema üheselt arusaadavad ja eelistada tuleb
rahvusvahelisi leppemärke.
Varjumisplaanis kirjeldatakse varjendi või varjumiskoha kasutuselevõtu korraldamist,
sealhulgas vajalikke tegevusi etapiviisiliselt. Selles osas tuleb ette näha vajalikud korrashoiuga
seotud tegevused hoone tavapärases kasutuses, tegevused ja meetmed, mida rakendatakse
varjendi või varjumiskoha vahetu ettevalmistamisega, ning tegevused, mis on seotud otsese
varjumisega (näiteks kuidas liiguvad hoones kõrvalist abi vajavad inimesed, kas lemmikloomad
on varjumisel lubatud kaasa võtta jms). Varjumisplaani osa, milles kirjeldatakse varjumise
korraldamist hoones, peab sisaldama varjumiseks ettevalmistamise ja varjumise korralduslikku
teavet sellises ulatuses, et see annab varjujatele ning varjumist korraldavatele isikutele selge
ülevaate vajalikest tegevustest varjumise eri etappides. Varjumisplaanis kajastatakse ka varjendi
seadmete ja varustuse nimekiri ning kontrollide ja hoolduste tegemise kuupäevad.
Varjumiskohtade puhul ei ole see kohustuslik, kuid juhul, kui varjumiskohas on seadmeid või
varustust, mida on vaja perioodiliselt kontrollida, tuleb see varjumisplaanis kajastada.
Seega nähakse varjumisplaanis ette varjumiseks sobiv koht, varjendi või varjumiskoha
kasutuselevõtu ja korrashoiuga seotud tegevused ning vastutajad. Samuti nähakse
varjumisplaanis ette hoone kasutajate liikumine hoones asuvasse varjumiseks sobivasse kohta
või selle puudumisel ettenähtud tegutsemisviis. Oma olemuselt sarnaneb varjumisplaan muude
hoone omaniku koostatud käitumisjuhistega, näiteks tulekahju korral tegutsemise plaaniga.
Läbimõeldud ja kokku lepitud tegevused varjumisplaanis ning hoone kasutajate käitumine
vastavalt varjumisplaanile tagavad, et vajadusel on võimalik varjuda.
38
Lõike 2 kohaselt on varjumisplaani koostamise alus eelkõige sõjalise konfliktiga kaasnev
õhurünnaku oht, kuid hoone omanik võib varjumisplaani laiendada ka muudele ohtudele. Seega
tuleb varjumisplaani koostamisel esmajärjekorras lähtuda olukorrast, kus Eestit ähvardab
õhurünnaku oht. Samas on varjumisplaani koostamisel võimalik arvesse võtta ka varjumist
näiteks tuumajaama õnnetuse, äkkrünnaku, piirkonnas toimunud tehnogeense õnnetuse või
ilmastikust tingitud asjaolude korral. Muude ohtude arvestamisel tuleb need varjumisplaanis
eraldi kirjeldada.
Lõike 3 kohaselt võib juhul, kui mitme lähestikku asuva hoone jaoks on rajatud ühine varjend
või kohandatud ühine varjumiskoht, koostada ühise varjumisplaani. Sellisel juhul peab
varjumisplaan hõlmama kõigi kompleksi kuuluvate hoonete kasutajate liikumist ja oodatavat
käitumist varjumisplaanis käsitletud ohu korral. See võimalus on asjakohane näiteks
haiglakompleksi või mõne suurema tööstuskompleksi hoonete korral, kus varjendeid või
varjumiskohti võib olla rohkem kui üks või kus üks varjend või varjumiskoht teenindab mitut
hoonet. Ühises varjumisplaanis kirjeldatakse kõigi kompleksi kuuluvate hoonete kasutajate
varjumisvõimalusi. Lisaks tuleb arvestada, et varjumisplaani skemaatiline osa koostatakse iga
hoone kohta eraldi ja tehakse teatavaks vastava hoone kasutajatele.
Lõike 4 kohaselt koostatakse varjendi rajamise kohustusega hoone puhul varjumisplaan,
tuginedes ehitusprojektile. Kirjeldatud nõue kehtib üksnes varjendi rajamise kohustusega
hoonete kohta, mida hakatakse rajama alates 2026. aasta suvest. Sellisel juhul tuleb hoone
ehitusprojektis näidata ära hoone osa, mis vastab varjendi nõuetele, ja selle alusel koostada
varjumisplaan. Hoone varjumisplaan peab olema valmis hiljemalt kasutusloa taotlemise
hetkeks, et tagada hoone kasutajatele vajalik teave varjumisvõimaluste kohta.
Lõike 5 kohaselt tuleb varjumisplaan koostada vastavalt käesoleva paragrahvi lõikes 1 toodud
andmetele, mida võib vajaduse korral kajastada hoone muudes ohutusdokumentides. Kui
hoones on koostatud näiteks tuleohutus-, kriisi- või muu evakuatsiooniplaan, on lubatud
integreerida varjumisplaan nendesse dokumentidesse. Varjumine ei ole eraldiseisev tegevus,
vaid osa hoone kasutamisest vahetu kõrgendatud ohu korral, mistõttu on põhjendatud kajastada
seda olemasolevates käitumisjuhistes. Oluline on, et hoones oleks määratud varjumise
korraldamise eest vastutav isik ning kirjeldatud kasutajate varjumise võimalused, nende
liikumine ja oodatav käitumine varjumisplaanis käsitletud ohu korral. Lisaks peavad
varjumisplaanis kajastuma varjendi hoolduse ja kontrolli ning varjendi või varjumiskoha
ettevalmistamisega seotud tegevused. Kui varjumise korraldus on integreeritud muusse
ohutusdokumenti, tuleb tagada, et hoone kasutajatele tehakse teatavaks neile suunatud teave,
eelkõige varjumisvõimalused hoones, juurdepääs varjendile või varjumiskohale ning varjumise
korralduse eest vastutavad isikud.
Seega ei pea varjumisplaan olema koostatud eraldi dokumendina ega paberkandjal, st et võib
olla koostatud digitaalselt. Varjumisplaani koostamine ja selle teatavaks tegemine kasutajatele
sõltub hoone kasutusviisist ja jääb hoone omaniku otsustada. Korteriühistutel on mõistlik
kasutada varjumisplaani teatavaks tegemiseks näiteks KORTO-keskkonda.
39
Määruse rakendamise käigus kaalutakse selliste e-lahenduste arendamist, mis hõlbustaksid
varjumisplaani koostamist ja teatavaks tegemist
Eelnõu §-s 16 kirjeldatakse varjumisvõimaluste hindamist ja varjumiskoha kohandamise
võimalusi, kui hoones puudub varjend. Varjumisvõimaluste hindamine eelneb varjumisplaani
koostamisele ja on varjumisplaani üks osa. Samas võib praktikas neid tegevusi teha samal ajal.
Hoonetes, kuhu kavandatakse varjend, hinnatakse varjumisvõimalusi asjakohases mahus.
Lõike 1 kohaselt tuleb hoones, kus puudub varjend, hinnata varjumisvõimalusi.
Varjumisvõimaluste hindamisel võib lähtuda ehitusprojektist, sealhulgas olemasolevate
hoonete puhul, ning arvestada asjaolusid, mis võivad mõjutada varjumiskoha kasutamist ja mis
on loetletud käesoleva paragrahvi lõikes 2. Ehitusprojekt on olemasolevate hoonete puhul
abimaterjal, mis võimaldab kasutada joonised ja skeeme ning saada teavet hoone kasutajate
arvu kohta. Kui hoone ehitusprojekti ei ole võimalik aluseks võtta, lähtutakse hoone tegelikust
olukorrast, parimast olemasolevast teadmisest ja varjumisvõimalustest. Varjumisvõimaluste
hindamisel võib aluseks võtta ka konkreetse hoone riskihinnangu, kus võib olla kirjeldatud
hoone kasutusrežiim vahetu kõrgendatud ohu olukorras, mis annab suuna, kuidas hoones
varjumist korraldada.
Lõike 2 kohaselt tuleb varjumisvõimalusi hinnates arvestada järgmisi asjaolusid.
Punkti 1 kohaselt arvestatakse varjumisvõimaluse hindamisel hoone kasutusotstarvet
ja -režiimi. See tähendab, et hinnatakse hoone tavapärast kasutust, näiteks elamu, büroohoone,
kool, haigla, teater, tööstus- või spordihoone, muuseum vms. Samuti tuleb hinnata, kas hoone
on kasutusel alaliselt või ajutiselt ning kas hoone alaline kasutamine on vajalik ohuolukorras
või jääb hoone kasutusse osaliselt või muudetud kasutusotstarbega. Näiteks ohuolukorras võib
hotelli kasutada ulatusliku evakuatsiooni korral evakueeritute kogunemiskohana, sarnaselt võib
ohuolukorras alaliselt kasutada kooli, hooldekodu või transpordikeskust. Samuti tuleb
tervishoiuasutuste varjumisvõimaluste hindamisel ja varjumisplaani koostamisel arvestada
patsientide liikumisvõimekust, ravitegevuse eripära ning vajadust tagada elutähtsa teenuse
toimepidevus. Eelnimetatud teave annab sisendi varjendi või varjumiskoha mahutavuse
määramiseks, st kui paljudele inimestele tuleb tagada varjumisvõimalus. Lisaks annab
kasutusrežiimiga arvestamine teavet, kas hoone on kasutuses ööpäev läbi, mõni päev nädalas
või mõni tund päevas. See aitab otsustada inimeste hulga üle, kellele ja mis hetkel on vaja
tagada varjumisvõimalus.
Lisaks tuleb arvesse võtta hoone asukohta ja ümbritsevaid lisaohte, näiteks paiknemist
tiheasutusalal või sellest väljaspool, piiritsoonis, üleujutusalal või ohtliku või suurõnnetuse
ohuga ettevõtte, tammiga veehoidla või muu sarnase ohu läheduses. Vastavalt sellele saab
kujundada hoone kasutusrežiimi eri ohtude korral. Esmane hindamine võib anda ka teadmise,
et hoone asub muude ohtude mõjualas, mida tuleks võimaluse korral arvesse võtta.
Punkti 2 kohaselt tuleb hinnata hoone varjumisvõimaluse potentsiaalsete kasutajate arvu, st
nende inimeste arvu, kes võivad varjumisvõimalust vajada. Käesolev punkt on tihedalt seotud
hoone kasutusrežiimi ja -otstarbega (§ 16 lõike 2 punkt 1). Varjumisvõimaluse hindamisel
arvestatakse nii hoone tavapärast kasutust kui ka võimalikku kasutajate arvu eelkõige vahetu
40
kõrgendatud ohu korral, aga kui soovitakse lisaks käsitleda mõnd muud ohtu – nagu tugev
marutuul vms –, saab seda arvesse võtta. Otsuse selle kohta, kui paljudele inimestele
varjumisvõimalus rajatakse või kohandatakse, teeb hoone omanik. Samas tuleb arvestada, et
kui hoone jääb kasutusse vahetu kõrgendatud ohu korral, tuleks leida parim varjumisvõimalus
kõigile hoone kasutajatele. Hoone omanik otsustab, kas hoones paiknev varjumiskoht teenindab
lisaks mõne muu hoone kasutajaid. Varjendi rajamisel lähtutakse käesoleva määruse lisast 1,
milles on sätestatud varjendite tegeliku varjumispinna arvutamise alused.
Punkti 3 kohaselt tuleb hinnata hoone võimalikku varjumisvõimalust, lähtudes hoone suurusest
ja planeeringust. Selle alusel selgub, kas hoonesse on võimalik kohandada varjumiskoht.
2026. aasta 1. juulil jõustuva HOS-i kohaselt võivad varjumiskohad olla avalikud või
mitteavalikud. Mitteavalik varjumiskoht on sarnaselt mitteavaliku varjendiga ette nähtud
eelkõige konkreetse hoone kasutajatele, avalik varjumiskoht ja avalik varjend on vahetu
kõrgendatud ohu korral mõeldud ka hoones või selle lähiümbruses viibijatele. Avalikud
varjendid rajatakse hoonetesse, mida külastavad suured rahvahulgad, näiteks
kaubanduskeskustesse, reisiterminalidesse ja suurematesse meelelahutusasutustesse. Avaliku
varjendi rajamise kohustusega, kuid 1. juuli 2026 seisuga olemasolevate hoonete puhul tuleb
varjumisplaanis võimalust mööda ette näha avaliku varjumiskoha kohandamine. Seejuures
hinnatakse, kas vajalik on üks või mitu varjumiskohta, nende paiknemist hoones ja juurdepääsu
tingimusi.
Punkti 4 kohaselt tuleb hinnata olukordi, kus hoonesse on võimalik varjumiskoht kohandada.
Kui hoone konstruktsioon, tehniline seisukord ja ruumilahendus seda võimaldavad, tuleb
määrata tegevused, mille tulemusel kohandatakse nõutele vastav varjumiskoht, ning tööde maht
ja eeldatav valmimisaeg. Tööde käigus hinnatakse meetmeid varjumiskindluse suurendamiseks
ning loetletakse tegevused varjumiskoha kohandamiseks. Samuti analüüsitakse parimaid
lahendusi varjumisvõimaluste loomiseks olukorras, kus hoones endas ei ole võimalik ohutult
varjuda, vältides seejuures ebamõistlikult koormavaid tegevusi. Sellisel juhul hinnatakse
lähimaid võimalikke varjumisvõimalusi.
Punkti 5 kohaselt tuleb läbi mõelda hoones varjumist korraldavate isikute arv, rollid ja
ülesanded, et tagada varjumise toimiv korraldus hoones. See on eriti oluline olukordades, kus
varjumiskoht või varjend tuleb võtta eesmärgipäraselt kasutusele, samuti selleks, et tagada
varjumisvõimaluste nõuetele vastavus ajas ning teha vajalikke ettevalmistusi, kontrolle ja
hooldustöid. Varjumisplaanis määratakse varjumisega seotud vastutajad ja nende ülesanded.
Isikuid ei pea määrama nimeliselt, vastutajateks võivad olla näiteks kindlad ametikohad või
hoone haldus- või turvateenust osutavate ettevõtjate esindajad.
Punkti 6 kohaselt tuleb läbi mõelda varjumise vajadusest, võimalustest ja korraldusest
teavitamise viisid nii tavakasutuse ajal kui ka vahetu kõrgendatud ohu olukorras. See hõlmab
muu hulgas varjumiskoha tähistamist ja suunaviitade paigaldamist, vajaduse korral regulaarsete
teavituste või infopäevade korraldamist ning ohutaseme tõustes sisekommunikatsiooni hoone
alalistele kasutajatele.
Varjumisvõimaluste hindamisel saab juhinduda Päästeameti koostatud juhenditest, mis on
kättesaadavad Päästeameti veebilehel, samuti on võimalik pöörduda Päästeameti poole
nõustamise saamiseks.
41
Lõike 3 kohaselt tuleb juhul, kui hoones ei ole võimalik hindamise hetkel ega ka tulevikus
varjuda, leida hoone kasutajatele muu varjumisvõimalus ja määrata muu tegutsemise kord ning
kajastada see varjumisplaanis. Näiteks on võimalik varjumiskoha puudumisel leida lahendus,
et büroohoone kasutajad jäävad ohu korral koju või viiakse inimesed ohu tõenäosuse
suurenemisel teise asukohta või võimaldatakse neil kasutada mõne muu hoone varjumiskohta
või varjendit. Varjumisvõimaluste hindamisel kajastatakse vastav teave, kui hoones ei ole
võimalik varjumiskohta kohandada, lähiümbruses puuduvad sobivad varjumisvõimalused või
hoonest ei saa inimesi evakueerida. On hooneid, mille kasutajad peavad ka vahetu kõrgendatud
ohu korral oma tegevust jätkama, näiteks lennujuhtimistornid, hooldekodud, haiglad, vanglad
ja päästekomandod. Sellisel juhul tuleb hinnata riske ja leida parimad lahendused, et inimesed
oleksid siiski kaitstud. Näiteks juhul, kui lasteaias puudub varjumiseks sobiv koht ning ka
lähiümbruses ei ole varjumisvõimalusi, ei saa pidada mõistlikuks, et lasteaed selles hoones
vahetu kõrgendatud ohu korral tegutseb. Alternatiivse lahendusena võib kaaluda varjumiskoha
põhimõtetele vastava eraldiseisva ehitise paigutamist lasteaia territooriumile või
lastehoiuteenuse viimist teise hoonesse.
Lõike 4 kohaselt tuleb juhul, kui hoonesse on hindamise hetkel või tulevikus võimalik
kohandada varjumiskoht kas või osale hoone kasutajatest, kajastada varjumisplaanis
olemasolevad või kavandatavad varjumisvõimalused ning planeeritud tegevused koos
tähtaegadega. Kui hoonesse on võimalik kohandada varjumiseks sobiv koht, tuleb see
varjumisplaanis kirjeldada ja luua eeldused, et inimesed saaksid vahetu kõrgendatud ohu korral
varjumiskohta kasutada. Kui hoone kasutajate hulgas on teada inimesed, kes ei ole võimelised
iseseisvalt liikuma, tuleb kavandada ka nende abistatud liikumine varjumiskohta. Abivahendite,
näiteks lohistite kasutamine on põhjendatud, kuna esmatähtis on jõuda ohutusse kohta.
Erandjuhtudel võib korterelamutes osutuda vajalikuks jääda oma korterisse ja varjuda seal
võimalikult ohutusse kohta, näiteks akendeta ruumi hoone keskosas. Selline tegutsemine
suurendab turvalisust võrreldes varjumata jätmisega.
Hoone omanikud peavad hoolitsema selle eest, et hoone kasutajatel oleks turvaline
varjumisvõimalus, ning seda on otstarbekas kavandada ja ellu viia juba ajal, mil tegelikku ohtu
ei ole.
Eelnõu §-ga 17 sätestatakse varjumisplaani kinnitamise, ülevaatamise ja teatavaks tegemise
nõuded.
Lõike 1 kohaselt kinnitatakse varjumisplaan kas hoone omaniku või tema volitatud isikute poolt
või korteriühistu juhatuse otsusega, juhatuse puudumise korral üldkoosoleku otsusega.
Kortermajade puhul kinnitatakse varjumisplaan kas juhatuse otsusega või omanike poolt
ühiselt. Varjumisplaani kinnitamisega nimetatakse ka varjumise korraldamise eest vastutav isik
hoones.
Korterelamus on soovitatav koostada varjumisplaan koostöös elanikega, kuid võimalik ajakulu
ei tohi takistada varjumisplaani valmimist. Selline korraldus on võrreldav hoone
tuleohutuskorraldusega, kus kinnitatud tegevuskava tehakse hoone kasutajatele teatavaks, kuid
ei eeldata, et kõik hoone kasutajad selle koostamises osalevad.
42
Lõike 2 kohaselt tuleb varjumisplaanis määrata isik, kes vastutab hoones varjumise
korraldamise eest. Vastutav isik ei pea olema nimetatud nimeliselt, vaid võib olla määratud ka
ametikoha või rolli (nt haldusjuht) kaudu. Oluline on, et hoones määratakse vastutav isik, kes
vajaduse korral uuendab varjumisplaani, kontrollib varjendi või varjumiskoha jätkuvat
vastavust nõuetele ning juhib varjendi või varjumiskoha ettevalmistamist peale Vabariigi
Valitsuse vastava otsuse tegemist.
Lõike 3 kohaselt uuendatakse varjumisplaani, kui hoones on toimunud olulised muutused, mis
võivad mõjutada varjumise korraldamist või varjumisvõimalusi. Sellised muudatused võivad
olla näiteks varjendisse või varjumiskohta viiva liikumistee ümberehitus, hoone kasutusotstarbe
muutus, muudatused kasutajate rühmas või varjumise korraldamise eest vastutava isiku
vahetumine. Kui varjumiseks ettenähtud hoone osa jääb samaks ja on tavakasutuses olnud
panipaigana ning võetakse ilma ümberehituseta kasutusse koosolekuruumina, ei ole
varjumisplaani muutmine vajalik.
Lõike 4 kohaselt on hoones varjumise eest vastutava isiku kohustus varjumisplaan regulaarselt
üle vaadata, et tagada varjumise korralduse vastavus tegelikule olukorrale. Ülevaatamine ei
tähenda alati varjumisplaani muutmist, vaid selle eesmärk on perioodiliselt hinnata, kas
varjumisplaanis kajastatud teave on jätkuvalt asja- ja ajakohane. Ülevaatamise regulaarsuse
määrab hoone omanik, kuid see ei tohi olla harvem kui üks kord viie aasta jooksul. Soovitatav
on varjumist mõistliku regulaarsusega läbi harjutada.
Lõike 5 kohaselt tuleb varjumisplaanis toodud oluline teave hoones olemasolevate
varjumisvõimaluste ja eri etappides rakendatavate tegevuste kohta teha teatavaks hoonet
kasutavatele sihtrühmadele ning varjumist korraldavatele isikutele. Määruses ei ole sätestatud
teavitamise viisi. Tähtis on, et kõik hoone kasutajad teaksid, kas ja kuhu on hoones võimalik
varjuda, või kui hoones varjumisvõimalus puudub, siis kuhu tuleb varjumiseks liikuda. Oluline
on avalikustada varjumisplaani skeem ja märgistada hoonesisene liikumistee varjendisse või
varjumiskohta.
Varjumist korraldavale isikule tuleb teha teatavaks kogu teave, mis on seotud varjendi või
varjumiskoha eesmärgipärase kasutuselevõtmisega, sealhulgas tegevustega, mida tuleb teha
peale Vabariigi Valitsuse vastavat otsust. Samuti peab varjumise korraldamise eest vastutav isik
olema kursis hoones tehtava ümberehituse või muude muudatustega, mis võivad mõjutada
varjumise korraldust.
Eelnõu neljanda peatükiga sätestatakse varjumiskoha kohandamise põhimõtted.
Eelnõu §-ga 18 sätestatakse varjumiskoha kohandamise põhimõtted, mille täitmisel on
võimalik hoonesse kohandada turvaline varjumiskoht. HOS § 164 lõikes 3 on sätestatud, et kui
hoonesse ei ole rajatud varjendit, kohandab hoone omanik võimaluse korral olemasoleva hoone
või selle osa varjumiskohaks. Varjumiskoha kohandamisel saab juhinduda Päästeameti
koostatud avalikult kättesaadavast juhendmaterjalist.
Lõike 1 kohaselt kohandatakse varjendita hoonele varjumiskoht, kui varjumisvõimaluste
hindamise käigus on selgitatud välja varjumiskoha kohandamise võimalus. Nõue on seotud
HOS-i sättega, mille kohaselt tuleb koostada varjumisplaan ja hinnata selle koostamise käigus
43
võimalust kohandada hoonesse varjumiskoht. Varjumiskoha kohandamise võimalikkuse
hindamisel arvestatakse tehnilist teostatavust, ohutust, hoone kasutusotstarvet, majanduslikku
põhjendatust ja mõju elutähtsa teenuse osutamisele. Võimaluse korral tuleb varjumiskoht
kohandada kõigile hoone kasutajatele. Kui varjumiskoha kohandamise ettevalmistustööde
käigus selgub, et kõigile hoone kasutajatele ei ole võimalik varjumiskohas kohta tagada, tuleb
see kirjeldada varjumisplaanis. Varjumiskoht võib asuda hoonest väljas, eraldiseisvana ja
määratud varjumiseks konkreetse hoone kasutajatele.
Lõike 2 kohaselt lähtutakse varjumiskoha kohandamisel määruse lisa 1 veergudes 1–5
(hoonerühma kood, hoone peamine või hoone osa kasutusotstarve, hoone suletud netopinna
alampiir, varjendi rajamise kohustus ja avaliku varjendi rajamise kohustus) sätestatust. Näiteks
tuleb avalik varjumiskoht võimaluse korral kohandada üle 1200-ruutmeetrisesse
olemasolevasse spordihalli ning koolihoonesse ja haiglatesse.
Lõike 3 kohaselt võib mitme hoone kohta kohandada ühise varjumiskoha, arvestades § 5
lõikes 7 sätestatut. Kui varjumisvõimaluste hindamisel selgub, et konkreetsesse hoonesse ei ole
võimalik varjumiskohta kohandada, tuleb see kajastada varjumisplaanis ja soovitavalt näha ette
alternatiivne varjumisvõimalus. Selleks võib olla mitme hoone peale ühise varjumiskoha
kohandamine. Kohandatud varjumiskoht peab vastama määruse §-s 18 sätestatud põhimõtetele.
Lõike 4 kohaselt peab varjumiskoht paiknema võimalikult maapinna lähedal, et tagada
maksimaalne kaitse. Varjumiskoha kohandamisel on sobivad hoone osad eelkõige keldrid ja
hoone esimene poolkorrus. Samuti sobivad hoonest eraldiseisvad maa-alused ehitised, näiteks
tunnelid ja muud raudbetoonehitised (keldrid vms). Selliste ehitiste puhul tuleb arvestada, et
nende ettevalmistamine võib nõuda lisategevusi, konstruktsiooni ja avatäidete
vastupidavusnõuete tugevdamist või tunnelite puhul erilahendust suudmete katmiseks. Samuti
saab varjumiskohaks pidada spetsiaalselt varjumiseks loodud ehitis, mis on paigaldatud mõne
hoone juurde või avalikku ruumi, et tekitada selle hoone kasutajatele või avalikus kohas
viibijatele lisavarjumise võimalus.
Lõike 5 kohaselt tuleb varjumiskoht kohandada hoone sellisesse ossa, mis kaitseb vähemalt
plahvatusega kaasneva laialipaiskuva eseme eest. Nõue ei välista, et varjumiskoha hoone osa
võib olla tugevam ja pakkuda lisakaitset lööklaine eest. Varjumiskohas tuleb võimalust mööda
vältida akende või muude sarnaste avatäidete olemasolu. Akende olemasolu korral saab need
katta liivakottide, metall-luukide või muude sobivate lahendustega. Arvestada tuleb, et osa
avasid võib olla vajalik kasutada varuväljapääsuna. Metall-luukide puhul tuleb tagada nende
vastupidavus ja võimalus avada neid seestpoolt ilma kõrvalise abita või tööriistadega. Vajaduse
korral võib avad ajutiselt sulgeda kergplokkidega, tagades võimaluse need hädaväljumise korral
seestpoolt lammutada. Samuti tuleb arvestada, et varjumiskoha kohandamisel võib osutuda
vajalikuks konstruktsioonide täiendav toestamine, mistõttu peab aegsasti varuma vastavad
materjalid, et alates HOS 162 lõikes 7 sätestatud otsusest saaksid konstruktsioonid õigeaegselt
toestatud.
Lõike 6 kohaselt on hoones paiknev varjumiskoht mõeldud eelkõige lühiajaliseks viibimiseks.
Optimaalne viibimisaeg ei ületa poolt ööpäeva (12 tundi). Kui varjumiskoht on omaniku otsuse
alusel kohandatud pikemaks viibimiseks, peab sellekohane teave kajastuma varjumisplaanis.
44
Lõike 7 kohaselt peab varjumiskohas olema ühele inimesele võimaluse korral tagatud
0,75 ruutmeetrit. Varjumisvõimaluse ulatuse määrab hoone omanik riskihinnangu alusel,
arvestades hoone kasutusrežiimi, kasutajate profiili ja varjumiskoha kohandamise
võimalikkust. Nõue sarnaneb varjenditele kehtestatud nõudega ja vastab rahvusvahelistele
standarditele (§ 6 lõige 3). Vajaduse ja võimaluse korral võib planeerida ühe varjuja kohta
suurema pinna, näiteks kui varjujate seas on neid, kes kasutavad liikumisabivahendeid või
vajavad lamamiskohta. Tegeliku varjumispinna arvestamisel ei ole soovitav võtta arvesse
avatäidete taguseid alasid ega kohti, kus paikneb varustus. Tegeliku varjumispinna arvutamisel
on võimalik võtta orientiiriks varjendile esitatavad nõuded. Samuti on soovitatav silmas pidada
hoonete kasutusviisi, sihtrühmi ja kriisiaja tegevusi.
Lõikega 8 sätestatakse varjumiskoha õhuvahetuse nõuded. Õhuvahetus on eriti oluline
olukorras, kus varjuda tuleb kauem kui paar tundi. Varjumiskohale ei esitata radioaktiivse
kiirguse kaitse nõuet ja seetõttu tuleb ära kasutada kõik olemasolevad võimalused, et tagada
varjujatele varjumiskohas värske õhk. Üks õhuvahetuse tagamise võimalus on teha
konstruktsioonidesse väikesed õhuavad, näiteks liivakottide vahele või spetsiaalselt
konstruktsiooni sisse. Täpsemad lahendused on esitatud Päästeameti juhendmaterjalis. Kui
varjumiskoha kohandamisel on soov või võimalus tagada inimestele suurem ohutus, näiteks
kaitse saastunud välisõhu eest, on see võimalik vastava ventilatsioonisüsteemi paigaldamisega.
Lõike 9 kohaselt tuleb juhul, kui varjumiskoha pindala on suurem kui 15 ruutmeetrit, tagada
lisaks sissepääsuteele vähemalt üks hajutatud suunaga varuväljapääsutee. Varuväljapääsuteeks
võib olla luuk või mõni muu ava, mida saab avada ilma abivahenditeta või tööriistadega, ja see
peaks paiknema valitud sissepääsuteega võrreldes kas teises suunas või sellest piisaval
kaugusel, et jääda väljapoole selle sektsiooni võimalikku varinguala. Varjumiskoha
sissepääsutee peab olema piisavalt lai ja võimaldama kõigil varjujatel varjumiskohta siseneda,
vajaduse korral kõrvalise abiga. Varuväljapääsutee kasutamisel võib olla vajalik teise varjuja
abi. 15 ruutmeetri nõue kattub vähima tegeliku varjumispinnaga, mis on varjendisse lubatud
rajada. Varuväljapääsutee hajutatuse nõue tagab, et varjumiskohast saab välja hoone teisest
kohast võrreldes sissepääsuteega. Praktikas võib teatud juhtudel nii sissepääsutee kui ka
varuväljapääsutee paikneda hoone samal küljel. Sellisel juhul peavad need pääsuteed olema
piisavalt eraldatud (nt erinevad trepikojad) või konstruktsiooniliselt eristatavad, et vältida
jäämist ühe varingutsooni alla. Samas on parim lahendus see, kui sissepääsutee ja
varuväljapääsutee paiknevad hoone eri külgedel. Varjumiskohas viib varuväljapääsutee pigem
teise trepikotta, mille kaudu on võimalik hoonest väljuda.
Lõike 10 kohaselt peab varjumiskohas olema tagatud tualeti kasutamise võimalus. Kõige
lihtsam lahendus on kuivkäimla (biokäimla), mis peab olema eraldatud. Kuivkäimla eraldatus
ei tähenda eraldi ruumi kohandamist, lahendusena võib kasutada ka eralduskardinaid või sirme.
Kui varjumiskohas on liikumispuudega inimesi, tuleks kuivkäimlasse ette näha paigaldatavad
invakäetoed, mis võimaldavad tualetti kasutada.
Lõikega 11 sätestatakse põhimõte, mille kohaselt tuleb varjumiskohas tagada puhtus ja kuivus
ning minimeerida varjumiskohast endast tulenevad ohud. Varjumiskohta ei tohi kohandada
lisaohtudega ruumidesse, nagu soojussõlmed, elektripeakilbi ruumid, surveseadmeid või
ohtlikke aineid sisaldavad ruumid. Samuti tuleb vältida kukkuvaid esemeid, mis võivad
lööklaine või vibratsiooni korral põhjustada vigastusi, ning evakueerumist takistavaid esemeid,
45
nagu lauad ja toolid, kui need asuvad sisse- või väljapääsuteedel. Varjumiskoha kohandamisel
tuleb läbi mõelda puhastamise ja liigniiskuse ärajuhtimise võimalused varjumiskohast.
Eelnõu viienda peatükiga sätestatakse varjendi ja varjumiskoha märgistuse nõuded.
Eelnõu §-ga 19 sätestatakse varjendi ja varjumiskoha märgistuse nõuded.
Lõike 1 kohaselt tuleb varjend ja määruses sätestatud põhimõtete järgi kohandatud
varjumiskoht märgistada varjumiskoha märgi ning suunaviitadega vastavalt määruse lisale 2.
Märgistuse alus on rahvusvahelise tsiviilkaitse tunnusmärk ning nii varjendi kui ka
varjumiskoha tähistamisel kasutatakse sõna „VARJUMISKOHT“. Kuigi Eesti Keele Instituudi
2025. aastal avaldatud õigekeelsussõnaraamatus on kasutusel nii sõna „varjumiskoht“
(sünonüümiga „varjekoht“) kui ka sõna „varjend“, on asjakohane kasutada ühtset tähistust, et
edastada kiiresti arusaadav teave varjumisvõimaluse kohta. Ohuolukorras ei ole määrav, kas
tegemist on varjendi või varjumiskohaga, kuna kaitset pakuvad mõlemad.
Mitteavalikud varjendid ja varjumiskohad ning nendega seotud varjumise korraldus on hoone
kasutajatele üldjuhul ette teada ning märgistus lihtsustab ohuolukorras liikumist. Avalike
varjendite ja varjumiskohtade puhul on märgistuse paigaldus ning nõuetele vastavus vahetu
kõrgendatud ohu korral kriitilise tähtsusega, et kõik varjumist vajavad isikud leiaksid õige koha.
Ühtse märgistuse tagamiseks tuleb juhinduda Päästeameti juhendist varjumise märgistamise
kohta: https://www.rescue.ee/et/juhend/varjumine/varjumise-mark.
Lõike 2 kohaselt paigaldatakse märgid varjendi puhul hoone kasutusloa taotlemise hetkeks ja
varjumiskoha puhul olemasoleva hoone varjumiskohaks kohandamisel.
Lõike 3 kohaselt peavad suunaviidad, mis paigaldatakse tänavale, ehitise territooriumile ja
avaliku varjendi või varjumiskoha juurde viivale teekonnale, olema paigaldatud hiljemalt
valmisolekusse seadmise etapis.
Lõikega 4 kehtestatakse avaliku varjendi ja varjumiskoha tähistamise suunised. Avaliku
varjendi ja varjumiskoha puhul peab hoonel olema vähemalt kaks alalist märki: üks hoone
välise sissepääsu juures ning teine varjendi või varjumiskoha sissepääsu juures hoone sees.
Lõike 5 kohaselt tuleb avalikus ruumis paigaldada ehitise territooriumil ja avalikku varjendisse
või avalikku varjumiskohta viival teekonnal suunaviidad soovitatavalt koos kauguse
lisateabega.
Lõike 6 kohaselt peab mitteavaliku varjendi või varjumiskoha puhul olema alaliselt paigaldatud
märk varjendi või varjumiskoha uksele või selle vahetusse lähedusse. Alaline väline märgistus
ja suunaviitade kasutamine on vabatahtlik. Varjumise korraldus on kirjeldatud varjumisplaanis
ja tehtud teatavaks hoone kasutajatele vajalikus mahus.
Lõike 7 kohaselt tagab märgistuse ehitisel ja selle territooriumil ehitise omanik, välja arvatud
juhul, kui Päästeamet on teinud omanikuga kokkuleppe ja võtnud märgistuse paigaldamise enda
ülesandeks.
46
Lõike 8 kohaselt tehakse avalike varjendite ja avalike varjumiskohtade märgistuse korral
koostööd kinnistuomanike ning KOV-idega. Avalike varjumiskohtade ja varjendite viitade
paigaldamine avalikku ruumi saab ilmselt olema eelkõige KOV-i ülesanne, sest juhul kui
lühikese ajaga on vaja paigaldada suur hulk viitasid, ei pruugi Päästeameti võimekus olla piisav.
Eelnõu kuuenda peatükiga sätestatakse rakendussäte.
Eelnõu § 20 kohaselt jõustub määrus 1. juulil 2026. aastal. Rakendussäte on seotud HOS-i
muudatuste jõustumisega 2026. aasta 1. juulil.
Lisaga 1 sätestatakse varjendi rajamise kohustusega hoonete täpsem loetelu ja varjendi tegeliku
varjumispinna arvutamise alused.
Lisas 1 täpsustatakse HOS-i ning käesoleva määruse nõudeid varjendi rajamise ja varjendi
tegeliku varjumispinna arvutamise kohta. Varjend rajatakse inimeste kaitseks eelkõige
hoonetesse, kus vahetu kõrgendatud ohu korral võib tõenäoliselt viibida inimesi. Käesoleva
määruse § 4 lõigete 2 ja 3 kohaselt ei tohi (V1-klassi) varjendi tegelik varjumispind olla
väiksem kui 15 ruutmeetrit.
Lisa 1 ei kohaldata varjumiskoha kohandamisel.
Lisas 1 on toodud tabel, mille ehitiste loetelu koostamise aluseks on võetud 2. juuni 2015. aasta
majandus- ja taristuministri määruse nr 51 „Ehitise kasutamise otstarvete loetelu“ lisa „Ehitise
kasutamise otstarvete loetelu“ (edaspidi määruse nr 51 lisa).
2026. aasta 1. juulil jõustuvad HOS-i sätted, mille kohaselt rajatakse avalik varjend juhul, kui
püstitatakse hoone, mida külastavad suured rahvahulgad või mille suletud netopind on
10 000 ruutmeetrit. Mitteavalik varjend rajatakse juhul, kui püstitatakse elamu, majutus- või
toitlustushoone, büroohoone, kaubandus- või teenindushoone või meelelahutus-, haridus-,
tervishoiu- või muu avalik hoone või erihoone, mille suletud netopind on vähemalt
1200 ruutmeetrit, ning tööstus- ja laohoone puhul vähemalt 1500 ruutmeetrit.
Lisa 1 tabeli esimeses veerus on lähtutud määruse nr 51 lisast ning üle võetud kood, mis
käesolevas lisas kannab nimetust „hoonerühma kood“, ning teises veerus on esitatud hoone
peamine või hoone osa kasutusotstarve. Kolmandas veerus on hoone suletud netopinna alampiir
ruutmeetrites, lähtutud on 2026. aasta 1. juulil jõustuvatest sätetest. Neljandas ja viiendas veerus
täpsustatakse varjendi rajamise kohustust ning avaliku varjendi rajamise kohustust. Kuuendas
veerus on varjendi tegeliku varjumispinna vähim suurus (protsentides) suletud netopinnast.
Seitsmendas veerus on täpsustatud, milliste hoonete puhul tuleb tegeliku varjumispinna
arvutuse aluseks võtta kasutajate arv.
Osas hoonetes tuleb tagada varjend 80 protsendile hoonesse projekteeritud kasutajate arvust.
Sellisteks hooneteks loetakse haridusasutusi, meditsiini- ja hoolekandeasutusi ning
kinnipidamisasutusi. Need hooned on peamiselt riigi või KOV-i omandis. Kui eespool loetelus
toodud hooned peavad toimima vahetu kõrgendatud ohu korral, tuleb tagada nende kasutajate
turvalisus.
47
Kui pärast 2026. aasta 1. juulit ehitatakse kolme või enama korteriga elamu, mille netopind on
suurem kui 1200 ruutmeetrit, siis rajatakse lisa 1 kohaselt varjend. Samas ei pea varjend olema
mõeldud avalikuks kasutamiseks. Varjendi tegeliku varjumispinna suurus suletud netopinnast
peab moodustama vähemalt 2 protsenti.
Kui pärast 2026. aasta 1. juulit ehitatakse kaubandushoone, mille suletud netopind on suurem
kui 1200 ruutmeetrit, rajatakse lisa 1 kohaselt avalik varjend. Varjendi tegeliku varjumispinna
suurus suletud netopinnast peab olema vähemalt 2 protsenti.
Kui pärast 2026. aasta 1. juulit ehitatakse tööstushoone, mille netopind on suurem kui
1500 ruutmeetrit, rajatakse lisa 1 kohaselt varjend. Samas ei pea varjend olema mõeldud
avalikuks kasutamiseks. Varjendi tegeliku varjumispinna suurus suletud netopinnast peab
olema vähemalt 1 protsent.
Kui pärast 2026. aasta 1. juulit ehitatakse näiteks veterinaarkliinik, mille netopind on suurem
kui 1200 ruutmeetrit, ei ole lisa 1 kohaselt varjendi rajamise kohustust ning on soovitav
koostada varjumisplaan.
Lisa 1 märkused:
1) Ajutisele hoonele varjendit ei rajata, sest ajutised hooned on ette nähtud kasutamiseks kuni
viis aastat.
2) Enne tegeliku varjumispinna arvutamist arvestatakse hoone suletud netopinnast maha
kütteta pööningud, parklad, tehnoruumid ja -pinnad.
3) Tegelik varjumispind ei saa olla väiksem vastavalt käesoleva määruse §-le 4.
4) Kaitseministeeriumi valitsemisala asutuste ja Kaitseliidu hoonetele kohaldatakse varjendi
rajamise kohustust ulatuses, mis on kooskõlas sõjalise kaitsetegevuse korraldamise ja selle
läbiviimisega. Erisus on seotud valitsemisala ülesannetega vahetu kõrgendatud ohu korral.
Lisaga 2 sätestatakse varjendi ja varjumiskoha märgistuse nõuded.
3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele
Eelnõu ei ole seotud Euroopa Liidu õigusaktide ülevõtmise ega muutmisega.
4. Määruse mõjud
Määruse nõuete kehtestamine avaldab mõju riigi julgeolekule ja siseturvalisusele, majandusele
ning riigiasutuste ja KOV-i töökorraldusele. Otsest sotsiaalset mõju, mõju välissuhetele,
regionaalarengule ega looduskeskkonnale määrusega ei kaasne. Muudatused puudutavad
eelkõige elanikke (hoonete kasutajatena), ettevõtjaid ja mittetulundusühinguid (hoonete
omanike, arendajate ja ehitusvaldkonna ettevõtjatena) ning avaliku sektori asutusi (hoonete
omanike, ehituslubade menetlejate ja järelevalve teostajatena).
Määruse muudatustega kaasnevad majandusmõjud, kuna need puudutavad nii hoonete
projekteerijaid, ehitajaid kui ka tellijaid (riik, eraisik, ettevõte jne). Kuna sisulisemad tehnilised
lahendused, mis võivad mõjutada nii projektide koostamist kui ka hilisemat ehitamist, antakse
48
Sisekaitseakadeemia loodavas projekteerimisjuhend, siis järgnev mõjuanalüüs selles osas on
pigem indikatiivne ja tugineb paljuski Soome viimaste aastate kogemusel.
Samuti mõjutavad kaasnevad muudatused riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse üksuste
töökorraldust, kuna varjendite rajamine, varjumisplaani koostamine ja varjumiskohtade
kohandamine on uus kohustus ning nendega kaasnevad lisategevused. Uue kohustuse seadmisel
kasvab menetlustega seotud asutuste töökoormus.
Lisaks kaasneb muudatusega mõju riigi julgeolekule, sest varjendite rajamine ja
varjumiskohtade kohandamine suurendab üldist kaitsevõimet ja elanike kindlustunnet.
Kaudset mõju ei ole võimalik hinnata ega analüüsida, kuna sellekohaseid uuringuid ei ole
tehtud. Seega on käsitletud üksnes otseseid mõjusid.
Määrusel ei ole sotsiaalset, sealhulgas demograafilist, mõju, samuti puudub mõju
regionaalarengule. Määrusega ei kaasne eraldi mõju elu- ja looduskeskkonnale.
I. Mõju valdkond 1
Majanduslikud mõjud: mõju ettevõtlusele.
Muudatus 4.1: varjendi rajamise kohustuse seadmine HOS § 162 lõigetes 3 ja 4 nimetatud uute
hoonete ehitamisel. Aastas püstitatakse ligikaudu 100–110 varjendikohustusega hoonet.
Mõju sihtrühm 1: hoonete projekteerijad.
Mõjutatud sihtrühma suurus. Potentsiaalselt projekteerimisega tegelevaid ettevõtteid on
e-äriregistri7 andmetel ligikaudu 520, samas kui majanduslikult aktiivseid ettevõtteid on
Statistikaameti andmetel suurusjärgus 160 000. Seega jääb mõjutatud sihtrühma suurus alla ühe
protsendi kõigist ettevõtetest. Samuti on vähetõenäoline, et kõik projekteerimise ettevõtted
hakkavad nõuete kehtestamise hetkest varjendeid projekteerima. Seega on mõjutatud sihtrühm
väike.
Mõju kirjeldus sihtrühmale 1. Teatud tüüpi uutesse hoonetesse projekteeritakse varjend. See
tähendab hoonete projekteerimisel muutusi, sest tuleb arvestada, et hoone mingi osa peab
tulevikus pakkuma inimestele kaitset plahvatuse ning sellega kaasneva lööklaine, laialipaiskuva
eseme ja õhusaaste, sealhulgas radioaktiivse saaste eest. Teatud projekteerimispõhimõtted tuleb
ümber hinnata, sest hoone varjendiks projekteeritud osa põhiülesanne on tagada ohuolukorras
kaitse nii väljastpoolt tuleva kui ka hoonest lähtuda võiva ohu eest.
Mõju olulisus sihtrühmale 1
Mõju ulatus on piiratud nende projekteerijatega, kes kavandavad varjendikohustusega hooneid,
kuid see tähendab töömahu ja ajakulu suurenemist. Hooneid, kuhu tuleb rajada varjend,
ehitatakse aastas ligikaudu 100–110. Võrdluseks: hooneid, millele antakse ehitusluba, on aastas
kokku ligikaudu 10 000 (elamud ja mitteelamud). Varjend nähakse ette hoone ehitusprojektis,
mis tähendab lisaarvutusi ja ajakulu projekteerimiseks. Varjendi projekteerimisel on soovituslik
arvestada ka rahuaja kasutusvõimalustega. See tähendab, et esiteks peab varjend tagama kaitse
ja teiseks võib rahuajal seda hoonet või hooneosa kasutada muul otstarbel. Seega võib esmase
mõju ulatust ja sagedust varjendiga hoonete projekteerimisel hinnata suureks.
7 E-äriregistri portaal.
49
Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk.
Määrusega kehtestatakse üldnõuded ja teatud piirnormid (nt värske õhu tagamine) varjendi
rajamisele. Määrusega ei kehtestata üksikasjalikke nõudeid, sest need sõltuvad varjendi
asukohast, suurusest, inimeste arvust, kellele varjend projekteeritakse, jne. Seega võib esialgu
tekkida olukord, kus varjendi projekteerimisel ei ole abimaterjale erilahendusteks. Selle peaks
lahendama Sisekaitseakadeemia koostatav varjendi projekteerimise juhend, mis peaks valmima
2026. aasta suvel. Seni on projekteerijatel võimalik kasutada näiteks Soome vastavaid varjendi
juhendmaterjale. Seega on ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk pigem suur.
Järeldus mõju olulisuse kohta sihtrühmale 1. Kokkuvõttes saab järeldada, et mõju sihtrühmale
on nõuete jõustumise esimestel aastatel oluline, aga see väheneb ajas.
Mõju sihtrühm 2: juriidilised isikud, kes tegelevad ehitus- ja kinnisvaraarendusega.
Mõjutatud sihtrühma suurus. 2026. aasta jaanuari seisuga on e-äriregistri kohaselt 1415
juriidilist isikut, kelle põhitegevusala on kinnisvara ost-müük. Elamute ja mitteelamute ehituse
on põhitegevusalaks märkinud üle 7684 juriidilise isiku. Majanduslikult aktiivseid ettevõtteid
on Statistikaameti andmetel umbes 160 000. Kõigist juriidilistest isikutest on mõjutatud
ligikaudu 5 protsenti ettevõtetest, seega on sihtrühma suurus väike.
Mõju kirjeldus sihtrühmale 2. Määruse muudatused võivad ehitus- ja kinnisvarasektoris tõsta
ehitushindu, kuna projekteerimisel ning ehitamisel tuleb arvestada varjendi rajamisele
esitatavaid nõudeid. Varjendi rajamisega kaasnev lisakulu on hinnanguliselt üldjuhul kuni 2
protsenti hoone maksumusest, välja arvatud hoonete puhul, kus varjumiseks nähakse ühele
inimesele ette rohkem kui 0,75 ruutmeetrit põrandapinda ja hoonete puhul, kus tuleb tagada
varjumise võimalus vähemalt 80 protsendile hoone kasutajatest. Seega mõjutab varjendi
rajamise maksumust hoone kasutusotstarve ja kasutajate hulk.
V1-klassi varjendi ehitushind sõltub erinevatest komponentidest, kuid võib maksimaalse
suuruse juures (180 inimesele mõeldud ja 135 ruutmeetrise tegeliku varjumispinnaga) jääda
vahemikku 150 000 - 250 000 eurot. Väikseima (24 ruutmeetrise tegeliku varjumispinnaga)
V1-klassi varjendi maksumus, mis rajatakse 1200 ruutmeetrisse kortermajja, jääb 26 000 - 33
000 euro juurde. Selle mõju ulatuse juures tuleb arvestada hoone kogu ehitusmaksumust – mida
suurem on hoone kogu ehitusmaksumus, seda väiksema mõjuga võib olla sellesse varjendi
rajamine. Nii näitab Soome kogemus, et kui 1200 ruutmeetrisesse kortermajja on projekteeritud
betoonist maa-alune korrus, siis selle tugevdamine varjendi piirdekonstruktsiooni osas võib
jääda vahemikku 15 000 - 20 000 eurot. Sellele lisandub vajaliku varustuse ja seadmete hind
summas 11 000 -13 000 eurot.
Kokkuvõtlikult mõjutab varjendi rajamise hinda kõige enam ristkasutus. Kui varjendiks rajatav
hoone osa on niikuinii hoonesse projekteeritud (panipaik, hoiuruum, garaaž, koosolekute ruum,
spordisaal vms), siis hoone selle osa tugevdamine ja vajalikuga varustamine ei mõjuta
ehitushinda oluliselt. Seega on projekteerijatel mitmeid võimalusi varjendi projekteerimiseks,
sest varjend võib olla nii maapealne kui maa-alune ja omada igapäevases kasutuses mistahes
otstarvet.
Kliimaministeeriumi andmetel on kortermaja ruutmeetri ehitushind käesoleval ajal 1800 eurot,
mis teeb 1200 ruutmeetri suuruse kortermaja ehitushinnaks 2,16 miljonit eurot. Varjendiks
rajatava hoone osa ehitusmaksumus on 26 000 - 33 000 eurot, mis moodustab kogu
ehitusmaksumusest 1,2 kuni 1,5 protsenti.
50
Kuidas ja mil määral mõjutab varjendi rajamise ehitushind hilisemat kinnisvarahinda, on
praegu raske prognoosida.
Mõju olulisus sihtrühmale 2. Varjend rajatakse hoonetesse, mis on nimetatud HOS-i § 162
lõigetes 3 ja 4. Hooneid, kuhu rajatakse varjend, ehitatakse aastas ligikaudu 100–110, ja
hooneid, millele antakse ehitusluba, on ligikaudu 10 000. Seega on tõenäoline, et osa ehitajaid
ja kinnisvaraarendajaid ei pea varjendite rajamisega kokku puutuma. Järelikult on mõju ulatus
ja sageduse avaldumine väike.
Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk. Eestis varjendi rajamisega kaasnev kulu piirkondlikult
ei erine. Kulu erinevuse võib tingida ehitise eripära ja asukoht, mis omakorda kujundab hoone
müügihinda. Kuna Eesti projekteerijate ja ehitajate jaoks on tegemist uue valdkonnaga, siis võib
arvata, et esialgu ollakse pigem konservatiivsed ja vähem innovaatilised. Edaspidi on võimalik
nii kohaliku praktika kujunemise käigus kui naaberriikide kogemustele tuginedes prognoosida
erinevate lahendusvariantide kasutamist.
Eelnõu puudutab väikest osa ehitatavatest hoonetest, mistõttu on vähetõenäoline, et varjendite
rajamine aeglustaks elamufondi arendamist. Arvestades muutunud julgeolekuolukorda, võib
varjendi rajamise nõue pigem soodustada kinnisvara müüki, kuna varjendi olemasolu hoones
parandab elanike toimetulekut ohuolukorras. Seega on ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk
pigem väike.
Järeldus mõju olulisuse kohta sihtrühmale 2. Võttes arvesse, et mõju ulatus ja avaldumise
sagedus ning kaasnevate ebasoovitavate mõjude risk on väike, on mõju sihtrühmale ebaoluline.
Mõju sihtrühm 3. Varjendi rajamise kohustusega hoonete omanikud.
Mõjutatud sihtrühma suurus. Sihtrühmaks on ühe aasta jooksul 100–110 lisanduva hoone
omanikud, kelle hoonesse varjend rajatakse. Tegelikke hoone(te) omanikke on ilmselt rohkem,
kuna paljudel juhtudel on tegu kortermajadega. Vaatamata kortermajade osakaalule jääb hoone
omanike sihtrühm väikeseks. 2026. aasta jaanuari seisuga on Eestis ehitisregistri8 (edaspidi
EHR) andmete kohaselt üle 700 000 hoone. Tulevikus varjendi rajamise kohustusega hooneid
(tööstus- ja laohooned üle 1500 ruutmeetri ning elu- ja mitteeluhooned üle 1200 ruutmeetri) on
kokku 15 990, millest 8376 on kortermajad. Alates 2022. aastast on igal aastal püstitatud üle
saja hoone, millele tuleb määruse kohaselt rajada mitteavalik varjend, ja üle kümne hoone,
millele tuleb rajada avalik varjend. Seega on mõjutatud sihtrühma suurus väike.
Kasutusse lubatud eluruumide arv alates 2022. aasta algusest9:
2022 2023 2024 2025 (I–III
kvartal)
Eluruumide arv 6521 8424 5815 4274
Kasutusse lubatud mitteeluruumide arv alates 2022. aasta algusest:
8 Ehitisregister. 9 Statistikaamet. Ehitus- ja kasutusload.
51
2022 2023 2024 2025 (I–III
kvartal)
Hoonete arv 977 1036 1108 858
Mõju kirjeldus sihtrühmale 3. Hoone omanikele kaasneb ühekordne lisakulu kinnisvara
soetamisel, kuna varjendi ehitamine võib ehitushinda tõsta üldjuhul kuni 2 protsenti. Varjendi
kulu suurust kinnisvara soetamisel hoone omanikule on keeruline prognoosida. Vaatamata
sellele, et varjendiga hoone ehitushind võib olla üldjuhul 2 protsenti kõrgem, mõjutavad
kinnisvara hinda erinevad muutujad, näiteks kortermaja korral korterite arv või kortermaja
asukoht. Samas võib eeldada, et inimesed eelistavad soetada eluaset majja, kus on varjend.
Hoone omanikele kaasnevad perioodiliselt varjendi hoolduse ja kontrolli läbiviimise kulud,
nn püsikulud, mis sõltuvad tööde mahust ja tehnosüsteemide keerukusest. Kui mingeid
kontrolli- või hooldustegevusi saab hoone omanik varjendis teha ise, siis näiteks varjendi
õhukindluse kontrolli ventilatsioonisüsteemi käivitamisega, on mõistlik lasta teha spetsialistil.
Varjendi kontrolli- ja hoolduskulud võivad aastate lõikes erineda, samas kui ventilatsiooni,
energiavarustuse, kanalisatsiooni, kaitseukse ja vajaliku varustuse olemasolu ning töökorda
tuleb kontrollida üks kord aastas.
Soome kogemust arvesse võttes võib sellise kontrolli maksumus teenusena sisse ostes ja
olenevalt varjendi suurusest olla:
150–500 eurot väike varjend (eramaja / väike KÜ);
500–1500 eurot keskmine varjend (kortermaja, väiksem avalik hoone);
1500–5000 eurot suur või keeruline varjend (suur büroohoone, logistikahoone, avalik
varjend).
Kuna sisuliselt võib iga-aastaseid kontrolli- ja hooldustegevusi teha hoone omanik ise ja vaid
üks kord kümne aasta jooksul tuleb varjendi õhutihedust lasta kontrollida pädeval isikul, siis
võib eeldada, et püsikulu on seotud pigem katkise või kadunud varustuse asendamisega, näiteks
aegunud patareide või katki läinud tööriistade asendamine.
Mõju olulisus sihtrühmale 3. Eelnõu tõttu kasvavad pigem hoone ehitamise ja varjendi
rajamisega seotud kulud, mis hoone kasutamise etapis suurt mõju ei avalda. Hoone omanikele
avaldab teatud mõju varjendi kontrolli ja hoolduste perioodiline läbiviimine, sest varjendina
rajatud hoone või hoone osa peab olema kogu aeg seisundis, mis võimaldab selle kolme
ööpäeva jooksul kasutusele võtta. Varjendina rajatud hoone või hoone osa võib olla
igapäevakasutuses muul otstarbel, näiteks ladu, parkla, spordisaal või koosolekuruum.
Olukorras, kus varjend tuleb kasutusele võtta, võivad hoone omanikul olla varjumisplaanist
tulenevad kindlaksmääratud tegevused. Seega on varjendina kasutusele võtmise mõju ulatus ja
avaldumise sagedus väike, kuid kaasnevad iga-aastased varjendi hoolduskulud.
Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk. Varjendit peab olema igal ajal võimalik kolme
ööpäevaga kasutusele võtta. See tähendab hoone omanikule kohustust määrata varjumise
korraldamisega seotud isikute täpsed ülesanded nii igapäevaelus kui ka kõrgendatud ohu korral.
Varjendis olevad seadmed ja muud vahendid peavad olema perioodiliselt kontrollitud ja kõik
avastatud puudused tuleb lasta kõrvaldada. Tegemist on hoone omanike uue kohustusega,
millega võib kaasneda mõningane rahaline kulu, kuid seda saab leevendada ise osasid tegevusi
tehes. Samuti on hoonete projekteerimise etapis võimalik arvestada varjumise korralduslikku
52
poolt. Varjumisplaanis on võimalik varjumisega seotud tegevused kirjeldada ja läbi mõelda
ning see aitab samuti riske minimeerida.
Samal ajal ei välista varjendi rajamine varjendiks ettenähtud hoone või hoone osa tavaolukorras
kasutamist muul eesmärgil, näiteks äritegevuseks, kuid tuleb arvestada, et hoone kasutajatel
peab olema võimalik kõrgendatud ohu korral varjuda. Ebasoovitavate kaasnevate mõjude
riskina kaasneb iga-aastane varjendi hoolduskulu.
Järeldus mõju olulisuse kohta sihtrühmale 3. Kuigi mõju avaldumise sagedus ja ulatus on
väikesed, kaasnevad ebasoovitavate mõjudega rahalised kulud, mistõttu on mõju sihtrühmale
pigem oluline.
Muudatus 4.2: varjumisvõimaluste hindamine ja varjumisplaani koostamise kohustuse
seadmine olemasolevatele hoonetele (vastavad samadele parameetritele nagu varjendi rajamise
kohustusega uued ehitatavad hooned).
Mõju sihtrühm 1: olemasolevate hoonete omanikud, kelle hoone vastab varjendi rajamise
kohustusega hoonele.
Mõjutatud sihtrühma suurus. Olemasolevaid hooneid, mis vastaksid edaspidi varjendi rajamise
kohustusega hoonete parameetritele, on EHR-i andmetel ligikaudu 16 000, millest kortermaju
on 8376. Kokku on EHR-is ehitisi (hooned + rajatised) üle 1,1 miljoni, millest hooneid on
ligikaudu 700 000. Seega on mõjutatud hoone omanikke alla 3 protsendi kõigist ehitiste
omanikest.
Mõju kirjeldus sihtrühmale 1. Varjumisplaani kohustusega hoonete omanikud peavad
varjumisplaanis kirjeldama hoone kasutajate varjumise võimalused, nende liikumise ja
oodatavat käitumise varjumisplaanis käsitatud ohu korral ning varjumiskoha kasutuselevõtu
korraldamise. Varjumisvõimaluste hindamisel arvestatakse hoone kasutusotstarvet, kasutajate
arvu, hoone suurust ja planeeringut, võimalikku varjumisvõimalust, varjumise korraldust jne.
Läbi tuleb mõelda kõik tegevused, sh varjumise etapid, ja ülesanded, mis varjumisega
kaasnevad. Varjumiskohta peab olema võimalik kasutusele võtta 72 tunni jooksul Vabariigi
Valitsuse asjakohasest otsusest arvates. Kui hoones ei ole võimalik varjumisvõimaluse
hindamise hetkel ega edaspidi varjumiskohta kohandada, seatakse varjumisplaanis hoone
kasutajatele võimalusel muu tegutsemise kord vahetu kõrgendatud ohu korral.
Varjumisplaani koostamine on ühekordne tegevus ning perioodilist koormust sellega ei kaasne.
Võttes aluseks Päästeameti kodulehel oleva näidise ja lähtudes määruses toodud andmetest, ei
tohiks KÜ-del ega tavakodanikel olla keeruline varjumisplaani ise koostada. Samas võivad
hoone omanikud osta varjumisplaani koostamise teenusena. Varjumisplaani koostamise
teenuse hind on kujunemisjärgus. Hinnanguliselt võib hoone varjumisplaani koostamise
maksumus olla Soome kogemusele tuginedes olenevalt kasutajate arvust, planeeringust,
alternatiivsete varjumiskohtade hindamise vajadusest ja ühisest plaanist (mitu hoonet)
suurusjärgus 1500–2000 eurot.
Mõju olulisus sihtrühmale 1. Hoonete omanikud, kus hoones ei ole varjendit, peavad hoones
leidma tugevdatud osad, kuhu on võimalik ohu korral liikuda ja kus inimesed oleksid kaitstud
vähemalt lenduvate esemete eest. Kui hoones ei ole võimalik varjumiskohta kohandada, tuleks
leida muu lahendus, kuidas inimesi ohu korral kaitsta, näiteks teha koostööd kõrvalasuva hoone
53
omanikega või kohandada hoone kasutajate liikumist kõrgendatud ohu korral, nt rakendada
vahetustega tööd.
Varjumisplaan võib kajastuda hoone muudes ohutusdokumentides, näiteks tuleohutusalase
dokumentatsiooni koosseisus, ning sellisel juhul ei ole vaja eraldi varjumisplaani koostada.
Arvestades eeltoodut, on varjumisplaani koostamisega kaasnev mõju ulatus sihtrühmale suur.
Varjumisvõimalusi hinnatakse ja varjumisplaan koostatakse ühe korra hoone kasutusloa
saamisel või siis olemasolevas hoones hiljemalt 2027. aasta 1. juuliks, seega on mõju
avaldumise sagedus väike.
Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk. Hoonete omanikel, kelle hoones ei ole varjendit, tuleb
varjumisplaani koostamisel hinnata esmalt varjumisvõimalusi hoones. Leida tuleb võimalikult
turvaline koht, kus kõrgendatud ohu korral oleksid hoone kasutajad kaitstud. Hoone osa, mida
varjumisplaanis käsitletakse, peab olema tugeva konstruktsiooniga, võimalusel ilma akendeta
või aknad peab olema võimalik kinni katta, puhas ja kuiv ning tagatud peab olema värske õhu
olemasolu.
Varjumisplaani koostamise peamine eesmärk on tagada ohuolukorras hoones viibivate
kasutajate kaitse. Samal ajal tuleks hinnata varjumiseks planeeritava hoone osa igapäevaseid
kasutusvõimalusi, et see ei seisaks tühjana ja seal oleks tagatud tingimused, mis võimaldavad
ohuolukorras see 72 tunni jooksul kasutusele võtta.
Kaubandus-Tööstuskoda (edaspidi KTK) on seisukohal, et muudatused võivad kaasa tuua
rahalisi kulutusi, mis sõltuvad hoone varasema dokumentatsiooni olemasolust ja
professionaalsete teenuste (nt arhitektid, konsultandid) kaasamise vajadusest. KTK hinnangul
võib vanematel hoonetel puududa näiteks korruseplaan ning selle projekteerimine toob kaasa
rahalise kulu. Eelnõu koostajad on seisukohal, et oluline on, et inimesed saaksid ohuolukorras
aru ja teaksid, kuhu tuleb hoones liikuda ning kuidas on korraldatud varjumine, ning nende
tegevuste läbimõtlemine ja kirjapanemine ei eelda professionaalsete teenuste ostmist. Peamine
on tegevused läbi mõelda ja varjumisplaanis kajastada. Varjumisplaan võib olla lihtne ja
skemaatiline ning olla koostatud hoone omaniku enda poolt.
Seega, teatavad negatiivsed mõjud varjumisvõimaluse asukoha leidmisega kaasnevad, kuid
selle kaalub üles kaitse tagamine hoone kasutajatele ohuolukorras.
Järeldus mõju olulisuse kohta sihtrühmale. Kokkuvõttes on mõju oluline, kuna tegemist on
sihtrühma jaoks uue kohustusega ja sellega kaasnevad lisakulud.
Mõju sihtrühm 2: hoonete omanikud, kelle hoonesse on rajatud varjend.
Mõjutatud sihtrühma suurus. Sihtrühmaks on ühe aasta jooksul 100–110 lisanduva hoone
omanikud, kelle hoonesse varjend rajatakse. Hoone omanikke on rohkem, kuna paljudel
juhtudel on tegu kortermajadega. Vaatamata kortermajade osakaalule jääb hoone omanike
sihtrühm väikeseks.
Mõju kirjeldus sihtrühmale 2. Uute hoonete korral tuleb varjumisplaan koostada kasutusloa
puudumise korral kasutusloa taotlemise hetkeks. Uute hoonete puhul on varjumisplaani
koostamine lihtsam kui olemasolevates hoonetes, sest varjendid on hoonetesse projekteeritud
ning selle protsessi käigus mõeldakse paralleelselt juba varjumisvõimalustele. Varjumisplaani
54
koostamine uutes hoonetes on kindlasti vähem koormavam nõue kui olemasolevate hoonete
korral. Hoone omanikud võivad varjumisplaani koostamise teenusena ka sisse osta.
Mõju olulisus sihtrühmale 2. Mõju ulatus on keskmine, kuna varjumisvõimalustega seotud
esmased tegevused mõeldakse läbi juba varjendi projekteerimise ja rajamise etapis, kus
varjumisvõimaluse tagamist käsitletakse kompleksselt, ning varjumisplaani koostamine peaks
selle võrra olema lihtsam. Lisaks võib varjumisplaan kajastuda näiteks tuleohutusalase
dokumentatsiooni koosseisus ning sellisel juhul ei ole vaja eraldi varjumisplaani koostada.
Varjumisvõimaluste hindamine ja varjumisplaani koostamine toimub ühe korra ning eelneb
hoone kasutusloa saamisele, seega on mõju avaldumise sagedus väike.
Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk. Hoonetes, kuhu rajatakse varjend, läbitakse
varjumisvõimaluste hindamise etapp projekteerimise faasis. Selle võrra peaks olema lihtsam ka
varjumisplaani koostada. Varjumisplaani koostamisega ei kaasne rahalist kulu, kui seda teenust
sisse ei osteta, ja varjumisplaan koostatakse ise. Varjumisplaani koostamise näol on tegemist
uue nõudega ning seega kaasneb ka teatav negatiivne mõju. Samas kaalub selle mitmekordselt
üle asjaolu, et inimesed on ohuolukorras kaitstud. Varjumisplaani ei pea kusagile esitama, see
peab olemas olema hoones koha peal.
Järeldus mõju olulisuse kohta sihtrühmale. Kokkuvõttes on mõju oluline, sest varjumisplaani
koostamine on uus kohustus. Samas leevendab uute hoonete puhul seda mõju
varjumisvõimaluste läbimõeldud hindamine varjendi projekteerimise faasis.
Muudatus 4.3: varjumiskoha kohandamine olemasolevates hoonetes, kuhu ei ole rajatud
varjendit, kuigi neil on varjendi rajamise kohustus.
Mõju sihtrühm: olemasolevate hoonete omanikud, kelle olemasolev hoone vastab varjendi
rajamise kohustusega hoonele.
Mõjutatud sihtrühma suurus. Varjendi rajamise kohustusega olemasolevate hoonete omanikke
on EHR-i andmetel ligikaudu 16 000, millest kortermaju on 8376. Kokku on EHR-is ehitisi
(hooned + rajatised) üle 1,1 miljoni, millest hooneid on ligikaudu 700 000. Seega on mõjutatud
hoone omanikke alla 3 protsenti kõigist ehitiste omanikest.
Mõju kirjeldus sihtrühmale. Olemasolevate hoonete omanikud, mida kasutusotstarbe tõttu
külastavad rahvahulgad või mille suletud netopind on vähemalt 10 000 ruutmeetrit, peavad
hiljemalt 2028. aasta 1. juuliks kohandama hoonesse või selle ossasse varjumiskoha. Samuti
peavad hiljemalt 1. juuliks 2028 varjumiskoha kohandama selliste elamute, majutus- või
toitlustushoonete, büroohoonete ning kaubandus- või teenindushoonete, samuti meelelahutus-,
haridus-, tervishoiu- ja muude avalike hoonete või erihoonete omanikud, mille suletud netopind
on vähemalt 1200 ruutmeetrit, ning tööstus- ja laohoonete omanikud, mille suletud netopind on
vähemalt 1500 ruutmeetrit. Varjumiskoha kohandamisel tuleb tagada, et varjumiskoha
konstruktsioon koos avatäitega kaitseb vähemalt plahvatusega kaasneva laialipaiskuva eseme
eest. Varjumiskohas peab saama viibida järjestikku kuni 12 tundi ning ühele inimesele tuleb
varjumiskohas võimalusel planeerida vähemalt 0,75 ruutmeetrit põrandapinda.
Viidatud hoonete omanikud peavad läbi mõtlema ja hindama, kas ja kuhu on võimalik
varjumiskoht kohandada; kui paljudele inimestele on võimalik tagada koht varjumiskohas; kui
palju on vaja teha ümberehitusi jne. Tõenäoliselt selgub varjumisplaani koostamise käigus, et
55
varjumisvõimaluse tagamisega kaasnevad teatavad kulud, näiteks konstruktsiooni
tugevdamine, olemasoleva ventilatsioonisüsteemi ümberehitus jms tegevused.
Mõju olulisus sihtrühmale. Kui varjumisvõimaluste hindamisel selgub, et hoonesse on võimalik
varjumiskoht kohandada, tuleks seda ka teha. Tegemist on ühekordse tegevusega, kus
olemasolevas hoones kohandatakse teatud hoone osa varjumiseks sobivaks, vajaduse korral
tehakse ümberehitusi, tugevdatakse konstruktsioone, puhastatakse ruume jne. Varjumiskoha
kohandamine on põhimõtteliselt ettevalmistavate tegevuste tegemine ja vajaliku varustuse
soetamine, sest kohandatud hoone osa peab jätkuvalt igapäevaselt saama kasutada näiteks
keldri või panipaigana ning hoone kasutajatele kaasnevad minimaalsed muutused. Eeltoodust
tulenevalt on mõju ulatus väike.
Kui varjumiskoht on kohandatud, ei kaasne edaspidi sellega märkimisväärseid tegevusi, välja
arvatud korrashoid. Seega on mõju avaldumise sagedus väike.
Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk. Kui hoonesse pole võimalik varjumiskohta rajada või
hoonesse on rajatud varjend, piirdub hoone omaniku kohustus varjumisplaani koostamisega.
Päästeameti hinnangul on võimalik kohandada varjumiskoht minimaalsete kuludega, kui
hoones on tugevdatud konstruktsioonid ja ruumid vastavad varjumiskoha põhimõtetele. Samuti
on võimalik varjumiskohta kohandada samm-sammult, ajatades kulusid. Tegevuste
järjestamisel olulisuse järgi, saab kindlasti abi ja tuge Päästeametist ja on võimalus kasutada ka
erinevaid toetusmeetmeid.
Seetõttu ei ole võimalik sihtrühmale avalduvat mõju üheselt hinnata, sest varjumiskoha
kohandamine sõltub hoone parameetritest, ehituslikust seisukorrast ja muudest varjumiskoha
kohandamiseks vajalikest asjaoludest. Seega, teatav negatiivne mõju sihtrühmale rahalise
kuluna kaasneb, kuid selle kaalub üles nõuetele vastava varjumiskoha kohandamine, mis
ohuolukorras pakub hoone kasutajatele lühiajalist kaitset.
Järeldus mõju olulisuse kohta sihtrühmale. Kokkuvõttes on mõju oluline, kuna varjumiskoha
kohandamine on uus kohustus ning sellega kaasneb teatav rahaline kulu. Samas tasakaalustab
seda kulu nõuetele vastava varjumiskoha loomine, kuhu saab ohuolukorras varjuda.
Muudatuste 4.1 (varjendi rajamine), 4.2 (varjumisvõimaluste hindamine ja
varjumisplaani koostamine) ja 4.3 (varjumiskoha kohandamine) mõju hinnatakse
KOV-idele ja riigile kogumis.
Mõju sihtrühm: kohalikud omavalitsusüksused ja riik.
Mõjutatud sihtrühma suurus. KOV-e on kokku 78 ning suur osa tervishoiu- ja haridusvaldkonna
hoonetest on nende hallata ning see osa, mida KOV-id ei halda, on riigi vastutusel. Seega on
mõjutatud sihtrühma suurus suur, kuna seotud on riik ja kõik KOV-id, kus tervishoiu- ja
haridusvaldkonna asutused paiknevad.
Mõju kirjeldus sihtrühmale. Mõju KOV-idele ja riigile kaasneb juhul, kui ehitatakse uusi
haiglaid, lasteaedu, koole või muid asutusi, mille omanik on riik või KOV. Sarnaselt erasektori
ehitusettevõtjatele kaasneb ka riigile ja KOV-ile majanduslik mõju, sest uutesse hoonetesse
tuleb rajada varjendid ning teatud juhtudel tuleb ka tegelikku varjumispinda suurendada. See
tähendab, et hoonete maksumus võib kasvada rohkem kui 2 protsenti. Hinnatõus oleneb
ehitatava hoone kasutusotstarbest, suurusest, kasutajate arvust, erilahenduste vajadusest jne.
56
Suurem hinnatõus võib kaasneda näiteks uute haridus- ja tervishoiuasutuste varjendite
ehitamisel, kus aluseks on hoone kasutajate arv, mis suurendab ehitusmahtu. Selliste hoonete
korral tuleb tagada 80 protsendile hoone kasutajatele varjumise võimaluse. Lisaks peavad
projekteeritud tehnilised lahendused, näiteks konstruktsioonid ja ventilatsioon, olema suurema
vastupidavuse ja võimsusega tagamaks varjendis ettenähtud tingimused.
Lisaks majanduslikule mõjule kaasneb teatav töökoormuse kasv, kuna tegemist on uue
kohustusega. See tähendab, et ehituseelne tegevus, nagu projekteerimine, ehitusprojekti
koostamine ja kooskõlastamine, ning kogu protsessiga kaasnev töö ja ajakulu võivad alguses
olla planeeritust suuremad.
Nii nagu kaasneb erasektorile mõju olemasolevates hoonetes varjumisvõimaluste hindamisel ja
varjumisplaani koostamisel ning varjumiskohtade kohandamisel, kaasneb mõju ka KOV-idele
ja riigile. Mõju kaasneb nende hoonete korral, mis on loetletud HOS § 162 lõikes 3 või 4 ning
mille omanik on KOV või riik.
Mõju olulisus sihtrühmale. Iga aasta ehitatakse haridusasutusi, kuid nende arv ei ole suur.
Tervishoiuasutusi, näiteks haiglaid, iga aasta ei ehitata, pigem renoveeritakse või laiendatakse
olemasolevaid hooneid. Olemasoleva kooli või haigla renoveerimisel ei pea rajama varjendit,
kuid tuleb koostada varjumisplaan ja kohandada varjumiskoht. Vaatamata sellele, et haridus- ja
tervishoiuasutuste ehitust planeeritakse pikalt ette, on riigile ja KOV-idele mõju ulatus suur.
HOS-is nimetatud kriteeriumidele vastavaid haridus- ja tervishoiuasutusi ehitatakse pigem
harva, mistõttu on mõju esinemise sagedus väike.
Olemasolevates hoonetes varjumiskohtade kohandamise ja varjumisplaani koostamise korral
on mõju ulatus ja sagedus suur, sest enamik KOV-idele ja riigile kuuluvaid hooneid ületab
1200 ruutmeetrit.
Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk. Enamikul hoonetel, mis ehitatakse riigi või KOV-i
tellimusel, arvutatakse varjendi tegelik varjumispind hoonesse projekteeritud inimeste arvu
järgi. See tähendab, et hoone kasutusotstarbest lähtuvalt tuleb tegeliku varjumispinna
arvutamisel arvestada erisusi ning ühele inimesele näha ette rohkem põrandapinda kui 0,75
ruutmeetrit. Vähim pind, mis näiteks haiglas tuleks varjendisse patsientidele tagada, on 2,1
ruutmeetrit. Seega ei saa nimetatud sihtrühma korral alati lähtuda 2-protsendilisest ehitushinna
kallinemisest, sest tegelik varjendi suurus võib olla suletud netopinnast suurem kui 2 protsenti
ning selle tõttu kallineb ka ehitushind.
Olemasolevates hoonetes varjumiskohtade kohandamise ja varjumisplaani koostamisega
kaasneb samuti märkimisväärne kulu, kuna need on mõeldud kasutamiseks suurtele
rahvahulkadele ning neis on suure tõenäosusega vaja erilahendusi varjumise võimaldamiseks.
Järeldus mõju olulisuse kohta sihtrühmale. Kokkuvõttes on mõju oluline, kuid vähetähtis ei ole
asjaolu, et nende tegevustega tagatakse inimestele ohuolukorras kaitse.
Varjendite rajamise ja varjumiskohtade kohandamise ning varjumisplaani koostamise üle
järelevalvet teostava Päästeameti ja KOV-ide (kes ehitus- ja kasutuslube väljastavad) mõju
käsitletakse koos järgmises punktis „Riigivalitsemine“.
II. Mõju valdkond 2
57
I. Riigivalitsemine: mõju keskvalitsuse korraldusele, kohaliku omavalitsuse korraldusele ja
finantseerimisele.
Muudatused 4.1–4.3: varjendi rajamise kohustuse seadmine, varjumisvõimaluste hindamine
ja varjumisplaani koostamine ning varjumiskoha kohandamine.
Mõju sihtrühm: Päästeamet.
Mõjutatud sihtrühma suurus. Päästeametis töötab kokku suurusjärgus 2500 inimest, kellest
varjumisega tegeleb umbes 10 inimest. Seega on mõjutatud sihtrühm väike.
Mõju kirjeldus sihtrühmale. 2026. aasta 1. juulist on Päästeametil õigus kontrollida varjumisele
kehtestatavaid nõudeid. Päästeametil on õigus kontrollida varjendite, varjumisvõimaluste
hindamise ja varjumisplaani koostamise ning varjumiskoha kohandamise nõudeid. Päästeamet
on juhtiv elanikkonnakaitse asutus, kelle igapäevatöö on muu hulgas seotud varjumise
korraldamise, nõustamise ja koolitamisega. Tegemist on Päästeameti jaoks uute järelevalve
ülesannetega.
Mõju olulisus sihtrühmale. Arvestades, et varjendi rajamise kohustusega hoonetele on
kehtestatud tuleohutusnõuded, kooskõlastab Päästeamet käesolevaga ehitusprojekte. Edaspidi
hakkab ehitusprojektide koosseisus kajastuma ka uue osana varjendite rajamine ning võib
kaasneda teatav töökoormuse kasv, kuna tegu on uue valdkonnaga. Samas ei ole kaasnev
töökoormuse maht märkimisväärselt suur, kuna uusi hooneid, kuhu rajatakse varjend,
ehitatakse aastas 100–110.
Varjumisvõimaluste hindamisel ja varjumisplaani koostamisel abistab Päästeamet üldsust
samuti konsultatsioonide, infopäevade ja juhendmaterjalidega.
Märkimisväärne töökoormuse kasv kaasneb Päästeametile ilmselt olemasolevate hoonete
varjumiskohtade kohandamisega, kuna hiljemalt 2028. aasta 1. juuliks peavad ligi 16 000 hoone
omanikud kohandama varjumiskoha.
Seega on Päästeameti töökorraldusele avalduv mõju nii ulatuselt kui ka sageduselt suur.
Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk. Varjendi nõuetele vastavuse kontroll teostatakse
hoonete tuleohutuskontrolli käigus. Varjumisplaanide ja -kohtade osas rakendatakse pistelist
kontrolli, et veenduda üldiste põhimõtete järgimises. Vaatamata sellele, et teatav töökoormuse
kasv kaasneb, püütakse võimalikud järelevalvekontrollid ja konsultatsioonid ühitada
olemasolevate protseduuridega.
Järeldus mõju olulisuse kohta sihtrühmale. Kokkuvõttes saab järeldada, et mõju sihtrühmale
on oluline, kuid seda saab leevendada, ühitades ja muutes tööprotsesse efektiivsemaks või
vajaduse korral suurendada töötajate hulka.
Muudatus 4.1: varjendi rajamise kohustuse seadmine.
Mõju sihtrühm 2: kohalikud omavalitsusüksused.
Mõjutatud sihtrühma suurus. KOVe on kokku 78 ja kui arvestada, et keskmiselt töötab igas
KOV-is ehitusvaldkonnas 2-3 inimest, teeb see sihtrühma suuruseks 230 inimest. Uusi hooneid
58
ei ehitata üle Eesti ühtlaselt, mis võib tähendada, et mõnes KOV-is ei ehitata aastaid ühtegi uut
varjendi rajamise kohustusega hoonet. Tallinna linna ei saa võrrelda väikese KOV-iga ja
seetõttu on tegelikku sihtrühma keeruline määratleda. Eeltoodust võib järeldada, et sihtrühma
suurus on väike.
Mõju kirjeldus sihtrühmale 2. EhS-i kohaselt hindab KOV ehitusprojektides hoonete ehituslike
nõuete vastavust. Varjendi nõuded on samuti ehituslikud nõuded ja nende suhtes ei tee ka HOS
loamenetluses erisusi. Seega, tulenevalt EhS-ist väljastavad KOV-id ehitus- ja kasutuslube,
mille käigus hinnatakse ehitusprojektide ja ehitiste vastavust nõuetele, hõlmates ka varjendi
osa.
EhS § 42 lg 7 kohaselt KOV kooskõlastab ehitusloa taotluse vastava valdkonna asutustega.
Vastava valdkonna asutuste all on eelkõige silmas peetud riikliku järelevalve teostajaid riikliku
järelevalve peatüki järgi. Jõustuva EhS § 130 lg 10 kohaselt teostab Päästeamet riiklikku
järelevalvet ehitise tuleohutusnõuete ja varjendile esitatavate nõuete täitmise üle. Seega
Päästeamet hindab projektis ka varjendi osa ning annab selle kohta KOVile kooskõlastuse.
Üldjuhul rajatakse varjend hoone koosseisu, üksikjuhtudel ka eraldi. Kui varjend rajatakse
hoone koosseisu, kajastuvad muudatused esitatud ehitusprojektis. Sellisel juhul kaasneb
ehitusprojekti läbivaatamisega täiendav ajakulu ja töökoormuse kasv. Kui varjend rajatakse
eraldi hoonena, esitatakse KOV-ile eraldi varjendi ehitusprojekt, mille läbivaatamisega kaasneb
märkimisväärne ajakulu. Lisaks kontrollib KOV valminud hoones enne selle kasutuselevõttu
ehituslike nõuete vastavust, sealhulgas varjendi osa vastavust ehitusprojektile.
Mõju olulisus sihtrühmale 2. Olukord, kus ehitusprojekte tuleb mingi kohustuse lisandumisel
täiendada, ei ole esmakordne. Kui aastas ehitatakse 100–110 uut varjendi kohustusega hoonet,
ei ole see hinnanguliselt suur osa kõikidest aasta jooksul väljastatavatest ehituslubadest, mida
on suurusjärgus 10 000. Samuti ei oma ehitusprojekti puhul lisanduv varjendi osa ülemäära
suurt mõju ehitusloa väljastamisel KOV-idele, kuna enamasti on varjend hoone osa ja
ehitusprojektis hinnatakse hoonet kui tervikut. Seega on nii mõju ulatus kui ka avaldumise
sagedus väike.
Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk. KOV-id on ehituslubade ja -teatiste väljastajad,
mistõttu võib ehitusprojektis lisandunud uue osa kontrollimine esialgu tuua kaasa täiendava
töökoormuse kasvu, lisandub ajakulu ja menetlusprotsess muutub teatud juhtudel aeglasemaks.
Päästeamet juhtiva elanikkonnakaitse asutusena on valmis pakkuma konsultatsioone ja jagama
nõuandeid, et aidata kaasa varjendite rajamisele. Samuti on Sisekaitseakadeemias
väljatöötamisel varjendite projekteerimise juhend, mis peaks küsimuste tekkimisel lahendusi
pakkuma.
Järeldus mõju olulisuse kohta sihtrühmale 2. Kuigi mõju ulatus ja avaldumise sagedus on
väikesed, on mõju kokkuvõttes oluline nendele kohalikele omavalitsustele, kes peavad läbi
vaatama varjendi rajamise kohustusega ehitusprojekte ja väljastama ehituslube.
III. Mõju valdkond 3
Mõju riigi julgeolekule (siseturvalisus): elanike turvalisus.
Muudatused 4.1–4.3: varjendi rajamise kohustuse seadmine, varjumisvõimaluste hindamine
ja varjumisplaani koostamine ning varjumiskoha kohandamine.
59
Mõju sihtrühm: Eesti elanikkond.
Mõjutatud sihtrühma suurus. Kõik Eestis elavad inimesed10. Otsene mõju avaldub inimestele,
kes elavad varjendi rajamise või varjumiskoha kohandamise kohustusega hoonetes. 2021. aasta
rahvaloenduse andmetel elab Tallinnas ning teistes linnalistes ja väikelinnalistes
asustuspiirkondades peaaegu 70 protsenti Eesti elanikest11, see on suurusjärgus 950 000
inimest. Seega on mõjutatud sihtrühm suur.
Mõju kirjeldus sihtrühmale. Varjendi rajamise ja varjumiskoha kohandamise nõuete
kehtestamisega kasvab Eestis elavate inimeste turvatunne. Inimesed teavad, et ohuolukorras on
neil võimalik varjuda ja nad on kaitstud. Vaatamata sellele, et varjendi rajamise, varjumisplaani
koostamise ja varjumiskoha kohandamise kohustust ei seata kõikidele hoonetele, võimaldab
varjumisnõuete kehtestamine inimestel soovi korral vabatahtlikult varjendeid rajada ja
varjumiskohti kohandada.
Mõju olulisus sihtrühmal. Otsene mõju avaldub neile isikutele, kes elavad varjendi rajamise või
varjumiskoha kohandamise kohustusega hoones. Iga lisanduv varjend ja varjumiskoht tähendab
rohkem võimalusi ennast ja oma lähedasi vahetu kõrgendatud ohu korral kaitsta. Arvestades
ohuprognoose, on mõju ulatus praegu väike, sest ei eelda muutusi inimeste tavapärases
käitumises.
Varjumine on seotud kõrgendatud ohuolukorra ehk sõjaaegse õhurünnakuga, mistõttu on
käesolevate prognooside kohaselt mõju avaldumise sagedus väike.
Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk. Eelnõu muudatustega kasvab Eesti elanike turvatunne,
kuna rajatakse varjendeid ja kohandatakse varjumiskohti, mis tagavad kaitse ohuolukordades.
Koostatud varjumisplaanid tagavad ohuolukorras sujuva varjumise korralduse ja inimesed on
võimalikuks ohuolukorraks paremini ettevalmistatud.
Ebasoovitavate mõjudena kaasnevad varjendite rajamisel ja varjumiskohtade kohandamisel
lisakulutused. Samas kaalub saadav turvatunne ja teadmine, et ohuolukorras ollakse kaitstud,
üles kaasnevad rahalised kulud.
Järeldus mõju olulisuse kohta sihtrühmale. Kokkuvõttes on mõju sihtrühmale oluline, sest
vaatamata kaasnevatele kulutustele suurendatakse üldist turvatunnet ja kaitsevõimet ning
seeläbi kasvab ka inimeste teadmine, et kriisideks ollakse valmis ja nendega tullakse toime.
5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise
eeldatavad tulud
Määruse rakendamisega seotud peamised tegevused on varjendi projekteerimine uutes
hoonetes, varjumisvõimaluste hindamine olemasolevates hoonetes, varjumisplaani koostamine
ning vajaduse korral varjumiskoha kohandamine. Lisaks annab KOV ehitus- ja kasutuslube,
Päästeamet teostab järelevalvet ning KOV-id ja hoone omanikud tagavad varjendite ja
varjumiskohtade korrashoiu.
10 2024. aasta seisuga elab Eestis 1 374 687 inimest. Statistikaamet 2024. Rahvaarv. 11 Loik, Kristjan Erik 2022. Linnastumisest, valglinnastumisest ja vastulinnastumisest kolme viimase
rahvaloenduse näitel. – Statistikaamet. Vaadatud 24.10.2023.
60
Riigiasutustele kaasnevad samuti kulud, kui rajatakse uusi hooneid, mille suletud netopind
olenevalt hoone kasutusotstarbest ületab 1200 või 1500 ruutmeetrit või mida külastavad suured
rahvahulgad. Kaasnevad nii ühekordsed kui ka iga-aastased kulud.
Ühekordsed kulud
Ehitushinna kallinemine võib uute hoonete puhul jääda suurusjärku keskmiselt kuni 2 protsenti
hoone maksumusest. Märgime, et tegemist on hinnangutega, kuna kulude täpne suurus sõltub
hoone tehnilistest lahendustest. Olemasolevates hoonetes võib varjumiskoha kohandamine
kaasa tuua ühekordse investeeringu, mille suurus sõltub hoone seisukorrast ja
ümberehitustööde mahust.
Iga-aastased kulud
Pärast rajamist või kohandamist kaasnevad perioodilised hooldus- ja kontrollikulud, mis on
üldjuhul väikesed ning seotud varustuse ja seadmete korrashoiuga.
Riigi ja KOV-i eelarvemõju avaldub eelkõige uute hoonete (koolid, lasteaiad jms)
projekteerimisel ja ehitamisel ning olemasolevate hoonete kohandamisel. Määruse
rakendamisest otseseid tulusid riigi ega KOV-ide eelarvesse ei prognoosita.
6. Määruse jõustumine
Määrus jõustub 2026. aasta 1. juulil.
7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon
Eelnõu esitatakse eelnõude infosüsteemi (EIS) vahendusel kooskõlastamiseks kõigile
ministeeriumidele ja Riigikantseleile ning arvamuse avaldamiseks Päästeametile, Tarbijakaitse
ja Tehnilise Järelevalve Ametile, Sisekaitseakadeemiale, Tallinna Tehnikaülikoolile, Riigi
Kinnisvara AS-le, Eesti Linnade ja Valdade Liidule, Eesti Puuetega Inimeste Kojale, Eesti
Kaubandus-ja Tööstuskojale, Eesti Arhitektide Liidule, Eesti Omanike Keskliidule, Eesti
Korteriühistute Liidule, Eesti Ehituskonsultatsiooniettevõtete Liidule, Eesti Infotehnoloogia ja
Telekommunikatsiooni Liidule, Eesti Turvaettevõtete Liidule, Eesti Haiglate Liidule, Eesti
Hotellide ja Restoranide Liidule, Eesti Spaaliidule, MTÜ-le Kriisiuuringute Keskus.
Eelnõu kooskõlastasid märkustega Haridus- ja Teadusministeerium, Justiits- ja
Digiministeerium, Kaitseministeerium, Kliimaministeerium, Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeerium, Regionaal- ja Põllumajandusministeerium,
Sotsiaalministeerium.
Arvamuse esitasid Päästeamet, Eesti Arhitektide Liit, Eesti Ehitusettevõtjate Liit, Eesti
Ehituskonsultatsiooniettevõtete Liit, Eesti Haiglate Liit, Eesti Infotehnoloogia ja
Telekommunikatsiooni Liit, Eesti Kaubandus-Tööstuskoda, Eesti Kinnisvarafirmade Liit, Eesti
Korteriühistute Liit, Eesti Linnade ja Valdade Liit, Eesti Vee-ettevõtete Liit, Põhja-Eesti
Regionaalhaigla, Riigi Kinnisvara Aktsiaselts, SOS Lasteküla Eesti Ühing ning Tallinna linn.
Märkuste arvestamise tabel on toodud seletuskirja lisas.
61
1
Vabariigi Valitsuse määruse
„Varjendi rajamise kohutustega hoonete täpsem loetelu,
nõuded varjendile ja varjumisplaanile,
varjumiskoha kohandamise põhimõtted
ning varjumisplaani koostamise kord“ seletuskirja lisa
KOOSKÕLASTUSTABEL
Haridus- ja Teadusministeerium, 12.03.2026nr 8-3/26/1031-2
Kontaktisik: Indrek Riisaar (735 0185; [email protected]); Kristel Möller (735 0102; [email protected])
Haridus- ja Teadusministeerium kooskõlastab määruse eelnõu järgmiste märkustega
arvestamisel. Toetame varjendite ja varjumiskohtade rajamist turvalisuse tõstmiseks, kuid
praegu jäävad eelnõu mõjud ja selle rakendamine ebaselgeks.
1. Mõistete ebaselgus
Eelnõu kasutab väljendit „vahetu kõrgendatud oht“, aga puudub selle mõiste selgitus ja selgus,
kes ja kuidas selle olukorra tuvastab. Puudub ka selgus, kas selle termini puhul mõeldakse
üksnes sõjalisi ohte, nagu viitab seletuskirja sissejuhatus või ka võimalikke tsiviilkatastroofe.
Arvestatud ja selgitatud.
„Vahetu kõrgendatud oht“ käsitletakse
korrakaitseseaduse (edaspidi KorS) tähenduses.
KorS § 5 lg 4 kohaselt on „kõrgendatud oht“ oht
isiku elule, kehalisele puutumatusele, füüsilisele
vabadusele, suure väärtusega varalisele hüvele,
suure keskkonnakahju tekkimise oht või
karistusseadustiku 15. peatükis sätestatud
I astme kuriteo või 22. peatükis sätestatud
kuriteo toimepanemise oht. Kehalise
puutumatuse riive käesoleva seaduse tähenduses
on seksuaalse enesemääramise õiguse raske
rikkumine või raske tervisekahjustuse
tekitamine.
KorS § 5 lg 5 kohaselt on „vahetu oht“ olukord,
kus korrarikkumine leiab juba aset või on suur
tõenäosus, et see kohe algab.
Vastavalt käesolevale selgitusele täiendatakse
ka seletuskirja § 1 punkti 3 juures.
2
2. Nõuete täitmise sisuline hindamine on lükatud edasi määramata tulevikku
Seletuskirjas on viited, et täpsemad juhised esitatakse projekteerimisjuhises, mille tulevikus
koostab Päästeamet. Kuna eelnõus puuduvad vastavad regulatsioonid, on keerulisem hinnata
kavandatavaid nõudeid või nende mõju.
Selgitatud. Vabariigi Valitsuse määruses
„Nõuded varjendile ja varjumisplaanile,
varjumiskoha kohandamise põhimõtted ning
varjumisplaani koostamise kord“ kehtestatakse
üldnõuded varjendi rajamisele ja
varjumisplaanile ning põhimõtted varjumiskoha
kohandamisele. Üldnõudeid täpsustatakse
varjendi projekteerimisjuhises, mille koostab
Sisekaitseakadeemia koostöös eriala
ekspertidega. Projekteerimisjuhis valmib
hiljemalt 2026. aasta sügiseks.
3. Eelnõu § 9 - ligipääsetavus
Eelnõu § 9 katab ligipääsetavuse liikumise mõttes ammendavalt. Küsitav on aga, kas need
nõuded laienevad ka näiteks vaegnägijate ligipääsetavusele (helisignaali vms lahendus), mis
aitab vaegnägijal selle ruumi leida.
Selgitatud. Hädaolukorra seaduse (edaspidi
HOS) § 131 lg 1 kohaselt edastatakse paljude
inimeste elu või tervist või riigi julgeolekut
ohustava vahetult eelseisva või juba toimuva
sündmuse või selle lõppemise korral
avalikkusele viivitamatu ohuteade, millega
antakse juhis ohutuks tegutsemiseks, sh
varjumiseks või ulatuslikuks evakuatsiooniks.
Viivitamatu ohuteate edastamiseks kasutatakse
riikliku ohuteavituse süsteemi EE-ALARM
(edaspidi EE-ALARM).
Eraldi teavitust vaegnägijatele ettenähtud ei ole,
see tekitaks kriisisituatsioonis üksnes täiendavat
segadust.
Varjumiskoha märkide kujundamisel on
arvestatud kehva nähtavuse ja nõrgema
nägemisega (värvide kombinatsioon,
reflektoorsed materjalid, spetsiaalne kirjafont
jne).
3
4. Regulatsiooni ebaselgus
4.1. Eelnõust ega seletuskirjast ei selgu, kas varjendi nõue kehtib ka ajutistele hoonetele (nn
moodulkoolihooned).
4.2. Eelnõust ega seletuskirjast ei selgu, kuidas lahendatakse hoonete kasutusfunktsioonide
muutmised. Näiteks mitmed erakoolid ja lastehoiud paiknevad hoonetes, mis ei ole ehitatud
koolideks või lastehoidudeks ning tõenäoliselt soovitakse ka tulevikus tegevust alustada sellistes
hoonetes või üle viia sellistesse hoonetesse.
4.3.Eelnõust ega seletuskirjast ei selgu, kuidas varjendi lisandumine on seotud hoone
energiatõhususnõuetega ning kuidas seda arvestatakse.
Selgitatud.
4.1. Eelnõu lisa 1 ja seletuskirja täiendatud.
Ajutistele ehitistele varjendi rajamise kohustus
ei laiene.
4.2. 1. juulil 2026. aastal jõustuva HOS varjendi
rajamise ja varjumiskoha kohandamise
regulatsiooni seadmisel lähtutakse
ehitusseadustiku (edaspidi EhS) alusel
kehtestatud 2. juuni 2015. a majandus- ja
taristuministri määruse nr 51 „Ehitise
kasutamise otstarvete loetelu“ lisas nimetatud
loetelust. Kui 1200 m2 netopinnaga olemasoleva
hoone kasutusotstarvet muudetakse ja rajatakse
näiteks lastehoid, siis HOS § 164 lg 3 kohaselt,
kui hoonesse ei ole rajatud varjendit, kohandab
HOS § 163 lõikes 1 sätestatud hoone omanik (sh
haridusasutused) võimaluse korral hoone või
selle osa varjumiskohaks. Kui hoonesse on
rajatud varjend, siis kasutusotstarbe muutmisel
varjendi täiendavat rajamise kohustust ei
kaasne. Kui hoone uuest kasutusotstarbest
lähtuvalt tuleks varjumisvõimalus tagada
suuremale arvule inimestele, siis tuleb läbi
mõelda muud alternatiivid (nt lisa-varjumiskoha
kohandamisega) ning sellekohane info
kajastatakse varjumisplaanis.
4.3 Energiatõhususe direktiivi lõplik mõju kogu
ehitussektorile selgub pärast direktiivi Eesti
õigusesse ülevõtmist.
5. Seletuskirjas ei ole piisavalt lahti kirjutatud Soome normide eeskujuks võtmist Selgitatud.
4
Seletuskirjas on korduvad viited, et aluseks on võetud Soome vastavad nõuded. Samas ei ole
seletuskirjas lahti kirjutatud, milliseid erisusi nõuetes või sõnastuses on tehtud võrreldes Soome
vastavate normidega ja miks.
Soome on geograafiliselt ja geopoliitiliselt
samas piirkonnas ning võimalik vaenutegevus
lähtub tõenäoliselt samast allikast. Kuna
soomlastel on varjendite rajamisel ca 80 aastane
kogemus, on analüüsitud ja leitud, et mõistlik on
võtta aluseks Soomes kehtivad nõuded. See ei
tähenda automaatselt, vaid arvestatud on Eesti
kohalike eripäradega.
6. Mõjuhinnang ehitus- ja ülalpidamiskulude osas on puudulik
Seletuskirja punktis 5 on toodud, et „Samas ei ole varjendiks projekteeritud osa niipalju erinev
kogu hoonest, et see muudaks oluliselt ehitusprojekti koostamise hinda ega osa“. Punktis 5 ei
ole hinnatud mõju hoonete ehitusmaksumusele ega tulevastele ülalpidamiskuludele. Haridus- ja
Teadusministeeriumi kogemus esimeses projektis, kus lahendame varjendit uute reeglite
kohaselt, näitab, et tegemist on olulise mõjuga. Täpne maksumus selgub ehitushankes ja
pakkumuste analüüsil, kuid see on koolide puhul eeldatavalt kordades suurem, kui eelnõus
läbivalt toodud 2%.
Võimaliku maksumuse mõju vähendamiseks on pakutud võimalusi varjendi ruumide
ristkasutuseks. Koolide, lasteaedade ja lastehoidude (edaspidi koolid) puhul on ristkasutusele
olulised piirangud:
a) ei ole võimalik viia pidevat õppetööd läbi keldris loomuliku valguseta ruumides;
b) varjendi ruumide ristkasutamine eeldab teisese funktsiooni tarbeks kõikide teiste õigusaktides
ja standardites toodud nõuete täitmist, ehk tagatud peab olema ligipääsetavus (nt lift peab viima
varjendi tasemele), tuleohutus (erinevad evakuatsiooniteed, nende laius jmt), tehnosüsteemid,
mis tuleb rajada eraldi varjendi kasutamiseks ettenähtud tehnosüsteemidest (eelkõige
ventilatsioon), täiendavad sanitaarruumid keldrikorrusel jne;
c) teatud ruumide viimisel nn keldrikorrusele ei arvestata nende kogupinda varjumispinnana,
ehk suureneb ruutmeetrite arv, mis tuleb välja ehitada oluliselt kallima ehitushinnaga. Näiteks
liikumisõpetuse riietusruumide ristkasutamisel varjendiga ei saa tõenäoliselt varjumispinnaks
lugeda pesuruume jt väiksemaid ruume;
d) kui varjend võib olla suhteliselt madala kõrgusega (Soome näitel 2,3 m), siis ristkasutuse
korral tuleb arvestada teisese funktsiooni vajadusega (spordiruumid, nagu jõusaal,
aeroobikasaal, min 3 m). Samuti tuleb kompenseerida loomuliku valguse puudumine, nii et
Arvestatud ja selgitatud.
Eelnõu koostajad on püüdnud leida mõistlikku
tasakaalupunkti elanikkonnakaitse ja
kehtestavate kohustuste vahel. Seletuskirja
punkti 5 täiendatud.
2% arvutus tugineb Soome kogemusele ja on
hinnanguline suurusjärk. See võib suureneda kui
ka väheneda sõltuvalt erinevatest asjaoludest,
näiteks hoone suletud netopind, kasutajate arv
jne. Üldjuhul ei ole hoone varjend ette nähtud
tavapärase tegevuse samasuguseks jätkamiseks
(õppimine, töötamine, sportimine vms) vaid
ajutiseks viibimiseks. Kui varjendis soovitakse
jätkata tavapärase tegevusega, on see võimalik,
kuid sellisel juhul võivad kaasneda ka suuremad
kulud.
Varjend ei pea asuma maa all, vaid võib olla ka
maapealne, kui ohu korral on võimalus aknad
kinni katta. Varjendi ruume võib ristkasutada
näiteks garderoobi või hoiuruumina.
5
varjendi ristkasutusel ruumid oleksid tegelikus elus kasutatavad. Kokkuvõttes tuleb minna
sügavamale maa sisse ja suureneb kallima ehitushinnaga ehitatav osa;
e) uute koolihoonete ehitamisel oleme aastaid pööranud suuremat tähelepanu koolikiusamise
vähendamise toetamisele läbi ruumilahenduste. Varjendite ehitamisel, mis on ehitatud eraldi
sissepääsudega varjendirühmadena, on seda oluliselt keerulisem tagada ja tuleb läbi mõelda
korralduslikud lahendused ja arvestada nende kuludega.
Kokkuvõttes on varjendi ruumide ristkasutamine koolides mingis mahus muudeks
funktsioonideks kindlasti lahendatav, kuid selle lahenduse rakendamise võimalikkuse
läbitöötamine vajab aega. Lisaks eelpool toodule lisandub varjendite hooldus- ja halduskulu.
7. Puudulikult on hinnatud rahalised mõjud
Määrus avaldab olulist mõju Haridus- ja Teadusministeeriumi eelarvele. Ehitatavate
haridushoonete maksumus suureneb võrreldes seni kasutatud lahendustega hinnanguliselt enam
kui 2%, kuna:
a) koolihooned tuleb kavandada õpilaste maksimaalse arvu järgi, mis suurendab ehitusmahtu;
b) projektides kasutatavad tehnosüsteemid (nt ventilatsioonisüsteemid) peavad vastama
täiendavatele nõuetele ning olema suurema võimsusega kui tavapärastes lahendustes;
c) ehituse planeerimisel tuleb rakendada kulukamaid planeeringulisi ja konstruktiivseid
lahendusi (nt maa-alused korrused, paksemad kandekonstruktsioonid).
Osal olemasolevatest haridushoonetest puudub maa-alune korrus. Sellistel juhtudel eeldab
varjumiskohtade rajamine eraldi varjendi kavandamist ja ehitamist, mis toob kaasa täiendava
investeeringuvajaduse. Lisaks, suur osa haridustaristust paikneb kõrge radooniohuga
piirkondades.
Arvestatud ja selgitatud.
Seletuskirja mõjude osa on täiendatud. Nii nagu
eelmises punktis märgime ka käesolevas
selgituses, et tasakaalupunkti leidmine
elanikkonnakaitse, kehtestavate kohustuste ja
kaasnevate kulude vahel on keeruline saavutada
ning tuleb teha kompromisse.
Eelnõu koostajad on teadlikud, et keerulisemate
ehitiste puhul võib tõusta varjendi rajamise
maksumus. Leevendusmeetmena on määruse
eelnõus sätestatud võimalus teatud hoonete
puhul lubada varjendi rajamist 80 % hoone
kasutajatele.
Radioaktiivse saaste, sh raadonioht, osas on nii
eelnõud kui ka seletuskirja täiendatud. Varjendi
ventilatsioonisüsteem peab kaitsma varjendis
viibijaid väliskeskkonna õhusaaste, sealhulgas
radioaktiivse saaste eest.
8. Rakendusakti ebaselgus
Rakendusaktis „Varjumisplaan“ (lisa 2) on lisaks nõuete kehtestamisele vajalik ka vajaduste
hindamine lähtudes tegelikust olukorrast. Näiteks:
Osaliselt arvestatud ja selgitatud.
a) Lähestikku asuvate ehitatavate hoonete korral
võib rajada ühise varjendi. Olemasolevate
hoonete puhul tuleb hinnata varjumisvõimalusi
6
a) nii koolihoone kui ühiselamu puhul on seatud nõudeks lähtuda hoone maksimaalsest
kasutajate arvust. Kui need hooned asuvad lähestikku, siis tegemist on reaalelus samade
inimestega ning puudub vajadus topeltmahus varjendite ehitamiseks;
b) kui kool kasutab mitut hoonet (erinevad ehitusregistri koodid), siis kõikide hoonete
maksimaalne kasutajate arvu summa võib olla oluliselt suurem kui kooli õpilaste ja õpetajate
arv.
ja selgitatakse välja varjumise korraldus ning
varjumiskoha kohandamise võimalused. Juhul
kui see on võimalik, võib kohandada ühise
varjumiskoha.
b) Lisa 1 on muudetud ja haridusasutustes ei pea
olema tagatud varjumisvõimalus varjendis
hoone kasutajate maksimaalsele arvule.
9. Pilootprojekti rakendamise ettepanek
Arvestades, et Eestis puudub viimase aja varjendite ja varjumiskohtade rajamise kogemus, vajab
eelnõu kohaste nõuete kehtestamine piloteerimisi ja katsetusi, et reaalse projekti baasil nõuete
kohaldamise puudused ja mitmeti tõlgendatavused välja tuleksid.
Teadmiseks võetud ja selgitatud.
Valdkonna arenguid kindlasti monitooritakse ja
hinnatakse määruse rakendamist. See tähendab,
et vajadusel ollakse valmis ka õigusruumi
muutma.
Justiits- ja Digiministeerium, 17.03.2026 nr 8-2/1148
Kontaktisik: Maarja-Liis Lall (54770628; [email protected])
Justiits- ja Digiministeerium kooskõlastab eelnõu märkustega.
1. Eelnõu § 3 lg 4 alusel sätestatakse varjendi rajamise kohustusega hoonete täpsem loetelu
kasutusotstarbe ning tavapärase kasutajate arvu järgi määruse lisas 1.
Lisa 1 tabelis puudub kohtumajadele eraldi hoonerühma kood. Klassifikatsioon mõjutab nii
varjumispinna suurust (2% vs 1%) kui ka inimeste arvu arvestamise kohustuslikkust. Palume
kohtumajade kohta lisada eraldi rida või täpsustav märkus, kas nad kuuluvad büroohoone
(12201) või muu erihoone (12749) alla.
Täiendavalt palume seletuskirjas täpsustada ja lahti kirjutada varjendi rajamise kohustusega
hoonete määratluse osa. Selged põhimõtted ja ehituslikud nõuded teevad projekteerimise ja
ehituse etapid efektiivseks.
Arvestatud ja selgitatud.
Eelnõu antakse EhS alusel kasutades majandus-
ja taristuministri 2.06.2015 määruse nr 51
„Ehitise kasutamise otstarvete loetelu“
terminoloogiat. Vastav märge on toodud ka
ehitisregistris. Kohtuhoone kuulub büroohoone
alla.
Lisa 1 ja seletuskirja on täiendatud.
2. Eelnõu § 4 reguleerib varjendi suurust.
Selgitame, et kohtumajas paikneb kinnipidamiskamber reeglina hoones, mitte eraldiseisva
ehitisena. Seletuskirja kohaselt tuleb hoone erinevate osade erinevad kasutusotstarbed
varjumispinna arvutamisel eraldi arvestada ja need summeerida (§ 4 lg 4). Palume selgitada, kas
see tähendab, et kinnipidamiskambri osa suhtes tuleb kohaldada karistusasutuse hoone (12742)
nõudeid – sealhulgas kohustuslikku inimeste arvu arvestust – isegi kui ülejäänud hoone on
büroohoone. Samuti palume selgitada, kuidas toimub sellise segaotstarbelise hoone
varjumispinna arvutus praktikas, kui ühe osa suhtes kehtib kohustuslik inimeste arvu arvestus ja
Arvestatud ja selgitatud.
Eelnõu on täpsustatud, uue numeratsiooniga
eelnõu § 6 lõigetes 4 ja 5 ning seletuskirjas on
toodud nö segaotstarbeliste hoonete
varjumispinna arvestus. Samuti on täpsustatud
lisa 1 ja arvestuse aluseks on kas netopinna
arvestus või hoone kasutajate arv.
7
teise suhtes mitte – kas arestikambri osa netopind arvatakse büroohoone netopinnast maha enne
2% arvestust või liidetakse kinnipidamiskambri isikute arv eraldi komponendina.
Palume lisa 1 tabelisse või seletuskirja lisada täiendavad selgitused eeltoodu kohta.
3. Eelnõu §-s 5 reguleeritakse varjendi asukohta ja projekteerimist. Lõike 2 kohaselt võib
varjendi projekteerimisel ja ehitamisel juhinduda asjakohasest Eesti, Euroopa või
rahvusvahelisest standardist, kui käesoleva määruse nõuded on täidetud. Ebaselgeks jääb, mis
need standardid on. Seletuskirjas ei ole toodud ühtegi näidet, vaid on üksnes üldised selgitused.
Märgitakse, et sisuliselt tähendaks see võimalust kasutada Euroopa Liidu või Euroopa
Majanduspiirkonna liikmesriigis kehtivaid varjendinõudeid või Euroopa
standardiorganisatsiooni rahvusvaheliselt tunnustatud standardit. Samas ei välista selline
sõnastus ka näiteks Ühendkuningriigi või Ameerika Ühendriikide standardite kasutamist, juhul
kui need vastavad eelnõu nõuetele. Palume seletuskirja täiendada.
Arvestatud.
Seletuskirja § 5 lg 2 selgitust täiendatud
asjakohaste standardite näidetega.
4. Eelnõu §-s 6 on reguleeritud varjendi konstruktsioonidega seonduvat. Jääb ebaselgeks, mida
on soovitud lõikega 6 öelda - kas seda, et seina, lae ja alt avatud põranda paksus peab olema
vastavalt 300 või 400 millimeetrit? Sõnade „samaväärne kaitse“ kasutamine ei taga selgust.
Lõigetes 7 ja 8 on kasutatud seina asemel mõistet „piirdesein“ ning jääb ebaselgeks, miks seda
ei kasutata lõigetes 5 ja 6. Tekib küsimus, miks ei kasutata lõike 12 esimeses lauses sõnastust
„sulgemisaeg ei tohi ületada ühte minutit“ või vastupidi, miks teises lauses ei ole „sulgemisaeg
peab olema kuni viis minutit“. Palume eelnõu ja/või seletuskirja eeltoodust tulenevalt
täpsustada.
Arvestatud ja selgitatud.
Eelnõu §-s 7 ühtlustatud sulgemisaja ja
piirdeseina sõnastused, samuti on täpsustatud
samaväärse kaitse käsitlust.
5. Eelnõu § 9 reguleerib varjendi ligipääsetavust. Lõige 2 räägib erivajadusega ja
liikumisabivahendit kasutavast või liikumisel kõrvalist abi vajavast inimesest, lõige 3 aga
liikumispuudega inimesest. Palume mõisteid kasutada läbivalt ühesuguselt, mitte erinevalt.
Arvestatud. Eelnõu ja seletuskirja muudetud
vastatavalt ettepanekule. Eelnõu § 10 lõigetes 2
ja 3 kasutatakse mõisteid „erivajadusega ja
liikumisabivahendit kasutavale või liikumisel
kõrvalist abi vajavale inimesele“.
6. Eelnõu § 10 reguleerib ruume ja vajalikku varustust, sh on lg 9 punktis 6 viidatud FM-
raadiole.
Leiame, et raadio puhul oluline, et see on patareitoitel ehk võimeline töötama igas olukorras.
Palume eelnõu ja seletuskirja täpsustada.
Arvestatud.
Eelnõu ja seletuskirja täiendatud.
7. Eelnõu § 14 ja § 16 reguleerivad varjumisplaani nõudeid ja selle koostamist ning varjumise
korraldamist hoones. Selgitatud.
8
Avalike hoonete, sh kohtumajade puhul palume täpsustada, kas varjumisplaanis käsitletakse
lisaks töötajatele ka külastajate varjumise korraldust, arvestades, et kohtumajades on
igapäevaselt palju inimesi, kes ei tunne hoonet.
Täiendavalt selgitame, et kohtumaju omab RKAS ning eelnõu paneb kohustused hoone
omanikule. Eelnõu ei käsitle olukorda, kus hoone omanik (RKAS) ja hoone kasutaja (kohus või
kohtud) on erinevad isikud. Tekib küsimus, kuidas jaotatakse varjumisplaani koostamise ja
varjumiskoha kohandamise kohustused hoone omaniku (RKAS) ning tegeliku kasutaja (kohus
või kohtud – kui ühes kohtumajas on mitu kohut) vahel, ning kes on sellisel juhul varjumise
korraldamise eest vastutav isik § 17 lg 2 tähenduses. Täiendavalt tekib küsimus, kas
valmisolekusse seadmise etapis (72h) on varjumiskoha ette valmistamine RKAS-i tehniline
ülesanne või kohtu korralduslik ülesanne, ning kes tagab selle väljaspool tööaega.
Palume eelnõu täiendada ja/või selgitada, mis reguleerib vastutuse jaotust omaniku ja kasutaja
vahel ning tagab 72-tunnise ettevalmistuse korralduse ka väljaspool tööaega.
Täiendavalt selgitame, et kohtumaja kinnipidamiskambris viibivad isikud ei saa iseseisvalt
liikuda ning nende üle teostab järelevalvet PPA/vanglateenistus (esmaspäevast-
neljapäevani/reedeti). Eelnõu ei reguleeri olukorda, kus kohtumaja hoones viibivad isikud, kelle
liikumist piiratakse PPA/vanglateenistuse poolt. Palume selgitada, kas nende varjumine on
kohtumaja omaniku (Riigi 3 Kinnisvara AS) varjumisplaani osa, maja peamise kasutaja kohtu,
PPA/vanglateenistuse (E-N/R) korraldada või tuleb koostada eraldi koordineeritud
varjumisplaan. Eelnõus on eelmärgitud olukorras tekkiv mitmepoolne vastutus reguleerimata.
Palume eelnõu täiendada või selgitada seletuskirjas, et selliste isikute varjumise korraldus
lahendatakse kohtumaja varjumisplaani ja PPA/vanglateenistuse vahel kooskõlastatult.
Avalike hoonete puhul tuleb varjumisplaanis
kirjeldada lisaks oma töötajatele ka hoone
külastajate varjumise korraldus.
Vastavalt HOS § 163 lg 1 koostab
varjumisplaani hoone omanik. Eelnõu koostajad
ei ole seadnud eesmärgiks reguleerida hoone
omaniku tsiviilõiguslikke suhteid teiste
isikutega ega muid olukordi, kus on puutumust
erinevate osapooltega. Nimetatud asjaolusid
tuleb varjumisplaani koostamisel silmas pidada
ning hoone ja selle kasutuse eripärasid
arvestades leida varjumiseks optimaalseim
korraldus.
8. Eelnõu § 15 lg 3 reguleerib varjumisvõimaluste hindamist. Lisa 1 kood 12731 (ajalooline või
kaitse all olev hoone) välistab varjendi rajamise kohustuse. Palume selgitada, kas varjumisplaani
koostamise kohustus ja varjumiskoha kohandamise kohustus jäävad kehtima ka muinsuskaitse
alla kuuluvatele kohtumajadele. Palume täpsustada, kas ja kuidas kohaldub varjumiskoha
kohandamise kohustus muinsuskaitsealustele hoonetele, kui muinsuskaitse ei luba vajalikke töid
teostada. Täiendavalt palume selgitada, et kui muinsuskaitse ei võimalda varjumiskoha
kohandamiseks vajalikke töid kohtumajas teostada (nt akende katmist, konstruktsiooni
toestamist), kas sellisel juhul piisab sellest, et varjumisplaanis kirjeldatakse alternatiivset
tegutsemisviisi (§ 15 lg 3). Praegu sätestab § 15 lg 3 üksnes, et tuleb kirjeldada muu tegutsemise
Selgitatud.
Kui olemasoleva hoone suletud netopind on üle
1200 ruutmeetri, on hoone omanikul kohustus
hinnata varjumisvõimalusi, koostada
varjumisplaan ja võimalusel kohandada
varjumiskoht.
Eelnõu koostajad ei ole ette näinud erisust
muinsuskaitse alla kuuluvatele hoonetele. Kui
varjumisvõimaluste hindamisel selgub, et
hoonesse ei ole võimalik varjumiskohta
9
kord, kuid ei selgita, millised tegurid loetakse kohandamise võimatuks pidamiseks ega milliste
ametkondade koostöös selline otsus tehakse. Palume eeltoodut selgitada seletuskirjas.
kohandada, kajastatakse varjumisplaanis
alternatiivne varjumise korraldus.
9. Eelnõu § 16 lg-d 2-5 reguleerivad varjumise etappe.
Kohtutel võib olla vajadus teatud juhtudel jätkata tegevust ka kõrgendatud ohu olukorras (nt
kinnipidamistähtaegade pikendamised, menetlustoimingute lubatavaks tunnistamised,
jälitustoiminguteks kiireloomuliste lubade väljastamine jms). Seletuskirjas mainitakse selliste
hoonete (haridusasutusi, meditsiini- ja hoolekandeasutusi, majutusasutusi ning
kinnipidamisasutusi) kasutusrežiimi arvestamise vajadust, kuid määruse tekstis see ei kajastu.
Palume selgitada seletuskirjas, kuidas tuleb varjumisplaan koostada hoonele, mis peab osaliselt
jätkama tegevust ka vahetu ohu korral. Samuti palume eelnõusse lisada võimalus kirjeldada
varjumisplaanis osalise tegevuse jätkamise stsenaarium, kus osa hoonest on varjumiseks ette
valmistatud ja osa jätkab piiratud mahus tööd.
Mittearvestatud ja selgitatud.
Eelnõu koostajad selgitavad, et vastava
valdkonna töökorraldus kriisiolukorras
reguleeritakse asjakohastes kriisiplaanides ning
vastav sisend on aluseks varjendite rajamisel,
varjumisplaani koostamisel ja varjumiskoha
kohandamisel.
10. Eelnõu § 18 lg 5 esimese lause kohaselt tuleb ühele inimesele varjumiskohas võimalusel
planeerida minimaalselt 0,75 ruutmeetrit põrandapinda.
Kohtumaja kasutajate hulka kuuluvad kohtunikud ja kohtuteenistujad, aga ka igapäevaselt hulk
külastajaid – menetlusosalised, tunnistajad, advokaadid, ajakirjanikud jne. Mõne kohtumaja
puhul on külastajate arv suurem kui igapäevaste töötajate arv. Lisa 1 ei anna büroohoone puhul
selget juhist (inimeste arvu suurendamine on märgitud „võib“, mitte „peab“). Palume selgitada
seletuskirjas, kas külastajate maksimaalne arv tuleb arvesse võtta varjumiskoha suuruse
arvestamisel avalike hoonete puhul, kus suur osa kasutajatest on ajutised külastajad.
Arvestatud ja selgitatud.
Lisa 1 kohaldub varjenditele. Seletuskirja on
täiendatud. Olemasolevates hoonetes tuleb
hinnata varjumisvõimalusi tulenevalt hoone
kasutusviisist ja sihtgruppidest, kajastada see
varjumisplaanis ning võimalusel kohandada
varjumiskoht.
11. Eelnõu § 19 näeb ette nõuded varjendi ja varjumiskoha märgistamisele. Palume selgitada,
kas kohtumaja varjumiskoht loetakse avalikuks või mitteavalikuks. Kohtumaja on avalik hoone
ja osa kasutajatest ei ole kohtumaja töötajad. Avaliku varjumiskoha staatus tooks kaasa
rangemad märgistuse nõuded (§ 19 lg 2) ja suunaviitade paigaldamise kohustuse (§ 19 lg 3).
Selgitatud.
Kohtumaja on büroohoone. Avalike ja
mitteavalike varjendite jaotus on toodud lisas 1.
12. Soovime rõhutada, et on oluline, et kõik isikud (nt hoonete omanikud, korteriühistud,
valitsejad, haldurid jne) saaksid neile kehtestatavatest kohustustest õigel ajal teada ja neil oleks
piisavalt aega nõudeid täita. Selleks tuleb kindlasti kasutada korduvat elektroonilist teavitamist
e-kirjadega riigi infosüsteemi kuuluvates andmekogudes olevatele e-posti aadressidele.
Varjumisplaani koostamise kohustusega seonduvalt tuleb kaaluda töövahendi loomist
varjumisplaani koostamiseks digitaalses keskkonnas (nt Päästeameti ohutusportaalis), kus saaks
hoonete omanikele andmeid eeltäita, plaanid oleksid ühtse struktuuriga ning ka järelevalve jaoks
Teadmiseks võetud.
Infotehnoloogiliste lahenduste kasutusele
võtmist analüüsitakse projekti järgmises etapis.
10
4 oleksid varjumisplaanid kättesaadavad ühest kohast. See võiks olla sarnane Tööinspektsiooni
tööelu portaalis olevale riskianalüüsi koostamise tööriistale.
13. Selgitame, et riigiasutustele kaasnevad täiendavad kulud uute hoonete loomisel. See võib
tähendada RKAS kulude kasvu (nt kapitalikomponent ja jooksvad kulud). Palume täiendada
selles osas seletuskirja (seletuskirja 5. osa) või selgitada kooskõlastustabelis, kui see nii ei ole.
Arvestatud ja selgitatud.
Seletuskirja mõjude osa on täiendatud. Eelnõu
koostajad on püüdnud leida mõistlikku
tasakaalupunkti elanikkonnakaitse, kehtestavate
kohustuste ja kaasnevate kulude vahel.
14. Palume arvestada ka käesoleva kirja lisas esitatud seletuskirja failis jäljega tehtud
märkustega eelnõu mõjuanalüüsi kohta. Arvestatud.
Seletuskirja muudetud.
Kliimaministeerium, 24.03.2026 nr 1-/26/637-3
Kontaktisik: Kristel Siiman (625 6489; [email protected])
Esitasite Kliimaministeeriumile kooskõlastamiseks Vabariigi Valitsuse „Nõuded varjendile ja
varjumisplaanile, varjumiskoha kohandamise põhimõtted ning varjumisplaani koostamise kord“
eelnõu.
Kooskõlastame nimetatud eelnõu järgmiste märkustega arvestamise korral:
1. Eelnõus § 4 lg 3 on mh toodud, et kui haiglas, hooldekodus või muus hoones, kus
inimesele on tema vajadusest tulenevalt vaja rohkem põrandapinda, peab iga inimese jaoks
tagama sellise tegeliku varjumispinna, mis tagab turvalise varjendis viibimise ja eluks vajaliku
teeninduse.
Palume asendada sõnad „või muus hoones“ sõnadega „või muus sarnase kasutusotstarbega
hoones“, sest ilma lisamata osata on võimalus, et seda tõlgendatakse liiga laialt ja oluliselt
rohkemate hoonete puhul.
Mittearvestatud ja selgitatud.
Eelnõu koostajad selgitavad, et kõik sellised
hooned ei pruugi olla tervishoiu- või
sotsiaalhoolekande hooned. Need hooned
võivad olla koolid, kus viiakse läbi õppetööd või
asutuste juhtimiskeskkonnad või maa-alused
varahoidlad. Need hooned võivad olla erinevad
ja erineva kasutusotstarbega. Tegeliku
varjumispinna suurus sõltub konkreetsest
vajadusest.
Seletuskirja vastavalt selgitusele täiendatud.
2. Eelnõu § 4 lg 4 on sätestatud, et kui hoones või hoonete kompleksis on erineva
kasutusotstarbega hoone osad või hooned, mille alusel on ette nähtud erineva suurusega tegeliku
varjumispinna arvestus, siis need pinnad summeeritakse.
Juhime tähelepanu, et ehitusseadustikus (edaspidi EhS) tunnistatakse kehtetuks kompleksi
termin. Hoonete kompleks (nt peahoone koos väiksemate ehitistega) ja lähestikku asuvad
hooned ei pruugi praktikas olla samad ehitised. Võib tekkida olukord, kus peahoonele varjendi
suuruse arvutamisel tuleb arvestada ka teiste peahoonega seotud ehitise pindadega, millele
hädaolukorra seaduse (edaspidi HOS) kohaselt varjendit rajada ei tule. Seega palume nimetatud
lg 4 eemaldada sõnad „või hoonete kompleksis“ ja “või hooned“ (sätte mõte on juba kajastatud
eelnõu § 5 lg 6). Lisaks on seletuskirjas toodud, et hoone kasutusotstarbe muutmisel tuleb
Osaliselt arvestatud ja selgitatud.
Eelnõu § 6 lg 4 on muudetud hoone kompleksi
osas ja seletuskirja vastavalt täiendatud.
Varjendi rajamise kohustus kehtib püstitavatele
hoonetele. Hoone kasutusotstarbe muutmisel on
tegemist olemasoleva hoonega, millele ei laiene
uue varjendi rajamise kohustus. Küll aga tuleb
asjaolude muutumisel hinnata
varjumisvõimalusi ja sätestada sobiv varjumise
korraldus.
11
arvestada ka varjumisvõimalustega ning vastav lahendus kajastada varjumisplaanis, näiteks
märkides, et vahetu kõrgendatud ohu korral ei ole kõigile hoone kasutajatele varjumiseks
tagatud nõutavat põrandapinda. Arvestades, et erinevatele kasutusostarvete on seatud väga
erinevad nõuded (1-2% ja inimeste arvuga kohandamine), siis see võib muuta tuleviku
kasutusotstarvete muutmine ehitistel võimaluks ja tuua halvimal juhul kaasa lammutamise, sest
varjendi suuruse muutmine tulevikus ei ole ilmselt võimalik. Seega palume selgelt sätestada, et
uue kasutusotstarbe muutmisel ei pea järgima varjendile esitatavaid nõudeid. Samuti teeme
ettepaneku sõnastada, et kasutusotstarbe muutmisel tuleb kohandada ka varjumisplaani aga
kasutusotstarbe muutmise eelduseks ei ole see, et hoones olev varjend peab vastama ka uue
kasutusotstarbele kohasele varjendi nõudele.
Kui hoonele määratakse uus kasutusotstarve, ei
tähenda see ümberehitust ega lammutamist. Kui
hoone uuest kasutusotstarbest lähtuvalt tuleks
varjumisvõimalus tagada suuremale arvule
inimestele, siis tuleb läbi mõelda muud
alternatiivid (nt lisa-varjumiskoha
kohandamisega) ning sellekohane info
kajastatakse varjumisplaanis.
3. Eelnõu § 5 lg 1 lubab varjendit rajada hoone osana või eraldiseisva hoonena täielikult või
osaliselt maa alusena või hoone esimesele korrusele. Seletuskirjas lk 12 on selgitatud, et kui
varjendi rajamisel eelistatakse maapealset lahendust hoone esimese korrusel, tuleb arvestada, et
maapealne varjend eeldab piisavat killu-, varingu- ja lööklainekaitset, eelkõige linnalistes
piirkondades ja kõrge põhjaveetasemega aladel. Vastavat kaitset pakub V2-klassi varjend.
Juhime tähelepanu, et eelnõu tasemel ei ole nõutud erinevate varjendiliikide kasutamist. Juhul,
kui esimesele korrusele saab rajada vaid V2 varjendeid, siis tuleb see sätestada ka eelnõu
tasemel. Eelnevalt tuleb teha analüüs kas ja kui palju on varjendi kohustusega hooneid, mille
planeering võimaldab rajada vastavaid konstruktsioone maa alla. V2 varjendi rajamise kulukust
ei ole seletuskirjas hinnatud ja olukorras, kus ehitisi ei pruugi olla võimalik massiliselt rajada
maa alla, siis võib määruse mõju olla ehitushindadele kordades suurem. Palume tagada, et ka
maapeale saaks rajada V1 varjendeid ja, et ehitusmaksumus ei tõuseks üle 2% ehitushinnast.
Arvestatud ja selgitatud.
Eelnõu koostajad selgitavad, et sõltumata
varjendi klassist, kui varjendi rajamisel
eelistatakse maapealset lahendust hoone
esimesel korrusel, tuleb arvestada, et maapealne
varjend eeldab sarnaselt maa-alusega kaitset
plahvatuse ning sellega kaasneva lööklaine,
laialipaiskuva eseme ja õhusaaste, sealhulgas
ioniseeriva kiirguse eest.
Seletuskirja vastavalt selgitusele muudetud.
4. Eelnõu § 5 lg 2 kohaselt on lubatud varjendi projekteerimisel ja ehitamisel võib juhinduda
asjakohasest Eesti, Euroopa või rahvusvahelisest standardist, kui käesoleva määruse nõuded on
täidetud.
Juhime tähelepanu, et praegune eelnõu ja seletuskirja lk 12 sõnastus ei anna projekteerijale
piisavalt selgeid juhiseid, millistest standarditest või tehnilistest juhistest varjendi
projekteerimisel lähtuda. Soovitame lisada seletuskirja vähemalt mõned konkreetsed näited (nt
ISO varjendeid käsitlev standard ning 1–2 riiklikku tehnilist juhendit), säilitades samas
võimaluse kasutada muid samaväärseid standardeid, kui vastavus määruse nõuetele on
põhjendatud ja dokumenteeritud.
Arvestatud.
Seletuskirja § 5 lg 2 selgitust täiendatud
asjakohaste standardite näidetega.
12
5. Eelnõus § 5 lg 6 on toodud, et mitme lähestikku asuva hoone kohta võib rajada ühise
varjendi. Sellisel juhul arvutatakse tegeliku varjumispinna suurus kõigi hoonete kohta kokku
lähtudes määruse lisast 1.
Teeme ettepaneku sätestada eelnõu tasemel põhimõte, et varjend tuleb rajada esimese hoone
ehitamisega, sest ehitusluba annab õiguse ehitada aga ei ole kohustus. Vastasel juhul võib
tulevikus jääda viimane (varjendiga hoone) ehitamata.
Arvestatud. Eelnõu vastavalt ettepanekule
muudetud. Eelnõu § 5 lg 8 vastavalt muudetud.
6. Eelnõu § 6 lg 1 on sätestatud, et varjendi sees ei ole lubatud kasutada ehituslikke lahendusi,
mis tugeva vibratsiooni korral võivad varjendis viibijaid ohustada. Seletuskirja lk 14 kohaselt
võib varjendiks rajatud hoone osas olla tavapärases kasutuses ka saun, kuid seal ei ole lubatud
kasutada sauna siseviimistluses keraamilisi plaate, mis oleksid ohtlikud tugeva vibratsiooni
korral. Samas on seletuskirjas lk 13 öeldud, et võimalik on rajada ujulast varjend, kui täidetakse
kõiki määruse nõudeid ja on tagatud basseini tühjendamine 72 tunni jooksul, samas ujulad on
enamasti siiski plaaditud pindadega. Palume mitte sätestada vastavat keeldu siseviimistlusele
või luua mõistlikud erandid. See pärsib oluliselt ruumide muul otstarbel kasutust.
Osaliselt arvestatud ja selgitatud.
Vaatamata sellele, et kooskõlastaja viitab eelnõu
§ 6 lg 1 sätestatule, siis selgitusest võib eeldada,
et mõeldud on § 6 lg 3 sätet (muudetud
numeratsiooni kohaselt § 7 lg 3)
Eelnõu koostajad selgitavad, et § 7 lg 3 nõue on
sätestatud eesmärgi kaudu. Kui tagatud on, et
varjendis viibijatele ei kujutata vibratsiooni
korral ohtu, võib kasutada erinevaid ehituslikke
lahendusi. Peamine eesmärk on tagada ohutus.
Seletuskirja muudetud ja kustutatud viide
keraamilistele plaatidele.
7. Eelnõu § 6 lg 9 kohaselt pole varjendist väljaspool kasutatavate kommunikatsioonide
transiitliinide läbiviik varjendi piirdekonstruktsioonist lubatud.
Praegune sõnastus tähendaks, et varjendi ja hoone tavakasutuse kommunikatsioonid tuleb
projekteerida täielikult eraldiseisvate trasside ja lahendustena, mis muudab projekteerimise kui
ehitamise põhjendamatult keerukaks ja oluliselt kallimaks. Seega palume seletuskirjas selgitada,
millal loetakse trass “varjendit teenindavaks” juhul, kui sama süsteem (nt elekter, vesi,
kanalisatsioon, andmeside) teenindab ka hoone tavakasutust.
Arvestatud ja selgitatud.
Seletuskirja on täiendatud. Varjendit
teenindavad trassid varustavad otseselt
varjendit, neid on võimalik varjendi režiimis
kasutada või need on vajalikud varjendi
toimimiseks. Lisaks, kui varjendis saab süsteemi
ise kontrollida (sulgeda, eraldada, kasutada), on
see varjendit teenindav, kui mitte, on tegu
transiittrassiga.
8. Eelnõu § 8 lg 4 sätestab, et ventilatsioonisüsteem peab tagama sissetuleva õhu
filtreerimise võimekuse, kaitstes varjendis viibijaid väliskeskkonna õhusaaste, sealhulgas
ioniseeriva kiirguse eest.
Arvestatud.
Eelnõu ja seletuskirja muudetud. Eelnõu § 9 lg
4 sõnastatud järgmiselt: „(4) Varjendi
ventilatsioonisüsteem peab tagama sissetuleva
13
Selgitame, et füüsikaliselt on ventilatsioonis võimalik filtreerida õhust radioaktiivseid aineid
osakeste ja aerosoolide kujul, kuid kiirguse enda eest filtrid kaitset ei taga. Selle vastu
saavutatakse kaitse eeskätt konstruktiivse varjestusega (nt betoon, pinnas,
piirdekonstruktsioonide paksus). Seega palume korrigeerida sõnastust nii, et see käsitleks
filtreerimist radioaktiivsete ainete või osakeste vastu ning selgelt eristaks seda kiirguskaitsest.
õhu filtreerimise võimekuse, kaitstes varjendis
viibijaid väliskeskkonna õhusaaste, sealhulgas
radioaktiivse saaste eest.“
Seletuskirja vastavalt ettepanekule muudetud.
9. Eelnõus § 9 lg 5 on toodud, et avalikku varjendisse tohib kaasa võtta väikeloomi ja linde
kohase puuri, kasti, suukorvi või rihmaga. Mitteavalikus varjendis kehtestatakse väikeloomade
ja lindude kaasavõtmise kord hoone varjumisplaanis.
Juhime tähelepanu, et antud säte ei ole oma sisult seotud ehitiste, sh varjendite ligipääsetavuse
nõuetega, mistõttu palume paigutada vastav säte temaatiliselt sobivamasse paragrahvi, et
ligipääsetavust käsitleva paragrahvi fookus püsiks ligipääsetavusel.
Mittearvestatud ja selgitatud.
Eelnõu koostajad selgitavad, et mõiste
„ligipääsetavus“ on käsitletud tavakontekstis ja
meie hinnangul ei sea kehtiv õigus selles osas
piiranguid.
10. Eelnõus § 10 lg 3 näeb ette, et temperatuur peab aastaringselt olema vähemalt +10° C
tagamaks varjendi seadmete ja vajaliku varustuse säilimise.
Selgitame, et +10° C kraadi aastaringne hoidmine kujuneb oluliseks püsikuluks eeskätt juhul,
kui varjend on hoones eraldi tehniline osa või ruum, mida igapäevaselt sooja ruumina ei kasutata
(nt panipaik).
Seadmete ja konstruktsioonide kahjustumise peamine risk ei tulene niivõrd temperatuurist, vaid
niiskusest ja kondensaadi tekkest (sh korrosioon). Seetõttu teeme ettepaneku sõnastada nõue
funktsionaalselt: „Varjendi püsiva kasutuseta perioodil tuleb tagada külmumiskaitse ning vältida
kondensaadi teket varjendi konstruktsioonidel ja paigaldatud seadmetel.“ Juhime tähelepanu, et
seletuskirjas lk 24 toodud erisus seoses seadmetele eraldi ruumi loomisega tuleks tuua eelnõu
tasemele. Samuti palume kaaluda vastava erisuse loomist, kus ehitisele ei olegi planeeritud
kütmise võimalust või tavapärases kasutuses nähakse ette oluliselt madalam temperatuur (nt
maakelder vms).
Osaliselt arvestatud ja selgitatud.
Eelnõu § 11 lg 3 sõnastus on muudetud vastavalt
ettepanekule ja seletuskirja on täiendatud.
Juhime tähelepanu, et seadmetele eraldi ruumi
loomise kohustust ei ole, see on üks
võimalustest.
Ettepanekus toodud erisust, mille kohaselt
hoones ei ole kütmise võimalust või on
tavakasutuses oluliselt madalam temperatuur, ei
ole võimalik luua, sest vastavatel tingimustel
varjendi rajamine ei ole eluliselt võimalik.
11. Eelnõus § 10 lg 6 p 5 kohaselt tuleb V1-klassi varjendis tagada veevarustus ja
kanalisatsioon, kui varjend rajatakse sellisesse hoonesse, kus alaliselt viibivad inimesed. Palume
täpsustada veevarustuse ja kanalisatsiooni mõisteid (nt kas need võivad olla ka lokaalsed).
Lisaks palume seletuskirjas välja tuua, kas lisaks veevarustusele on vajalikud ka veekanistrid.
Osaliselt arvestatud ja selgitatud.
Seletuskirja on täiendatud veevarustuse ja
kanalisatsiooni terminite osas.
Veekanistrid kajastuvad eelnõu § 11 lg 9 p-s 9.
12. Eelnõus § 10 lg 9 p 3 näeb ette, et varjendis tuleb tagada mh vähemalt veerandile
varjendis viibivatele inimestele lamamisvõimalus spetsiaalselt varjendi jaoks toodetud
vahenditega.
Arvestatud.
Eelnõu ja seletuskirja on vastavalt
ettepanekutele muudetud.
14
Seletuskirjas on selgitatud, et klappvoodite puhul peab silmas pidama, et need on toodetud
spetsiaalselt varjendis kasutamiseks ning ka nende kinnitamisel peab lähtuma tootja juhenditest,
sest varjendis mõjuvad erinevad koormused ja kõik taoline varustus peab seda taluma. Vastava
nõude seadmine takistab oluliselt selle ruumi muul kasutusotstarbel kasutusele võtmist ja teeb
varjendi rajamise hinna ebamõistlikuks ehk tegemist on meie hinnangul ebaproportsionaalse
nõudega, seega palume vastav nõue eemaldada või pehmendada selle nõude sõnastust.
Samasisuline ettepanek on sama lõike punkti 8 osas.
13. Eelnõu § 14 lg 2 on toodud, et varjumisplaanis lähtutakse eelkõige sõjalise konfliktiga
kaasneva õhurünnakute ohust, kuid hoone omanik võib varjumisplaani koostada ka muid
ohtusid arvestades. Palume hinnata, kas on mõistlik varjumisplaani koostaja kindlaks
määramine või see võib toimuda ka projekteerija või ehitaja initsiatiivil. Viimasel juhul tuleks
pehmendada sõnastust.
Mittearvestatud ja selgitatud.
Vastavalt HOS § 163 lg-le 1 koostab
varjumisplaani hoone omanik. Eelnõu koostajad
ei ole seadnud eesmärgiks reguleerida hoone
omaniku tsiviilõiguslikke suhteid teiste
isikutega ega muid olukordi, kus on puutumust
erinevate osapooltega.
14. Eelnõu § 18 puhul märgime, et kui § 5 lubab mitme hoone peale ühist varjendit, siis §
18 ei ütle selgelt, et mitu eluhoonet võivad teha ühise varjumiskoha (nt ühe maja tugev kelder
teenindab ka naabermaja). Palume kaaluda, kas on vajalik võimaldada ka ühiseid (mitme hoone
peale) varjumiskoha rajamise nõudeid.
Selgitatud.
Varjumiskoht kohandatakse varjendita
hoonesse. See tähendab, et kui hoone omanik
varjumisplaani koostamisel tuvastab, et
hoonesse ei ole võimalik kohandada
varjumiskohta, võib ta selle kohandada koostöös
naaberhoonega. Määrus lubab naabruses
asuvatel hoonetel kohandada ühise
varjumiskoha.
15. Eelnõu lisas 1 on hõlmatud varjendi rajamise kohustusega hoonete hulka ka sadamahooned,
mille suletud netopind on üle 1200 ruutmeetri. Juhime tähelepanu, et sadamahoonel puudub
kehtiv õiguslik definitsioon. Kuna "sadamahoonet" on käsitletud määruse eelnõu lisas 1
"terminalide" all, siis tekib küsimus, kas mõeldud on ainult sadama terminalihoonet või ka muid
hooneid, mille suletud netopind on üle 1200 ruutmeetri. Näiteks on hetkel Muuga sadamas
mitmeid hooneid, mille suletud netopind on üle kehtestatud parameetri. Mõistame, et kohustus
tekib vaid hoonetele, mille ehitusteatis või ehitusloa taotlus on tehtud pärast 01.07.2026. a, kuid
see võib mõjutada siiski tulevikus sadamate territooriumitele plaanitavaid hooneid. Sisus
sarnane küsimus tõusetub ka raudteejaama ja bussijaama hoonete kohta, kusjuures
Osaliselt arvestatud ja selgitatud.
Sadama territooriumil asuvad erineva
kasutusotstarbega hooned ja vastavalt sellele
kohaldatakse lisas 1 sätestatud varjendi rajamise
kohustust.
Ridaelamute osas on lisa 1 muudetud ja välja on
jäetud varjendi rajamise kohustus.
15
ühistranspordiseaduse käsitluses ei liigitu bussijaam terminaliks, vaid neil on erinevad
tähendused. Varjendi loomise kohustust transpordivaldkonnas tuleb eeltoodu põhjal täpsustada.
Samuti on hõlmatud varjendi rajamise kohustusega hoonete hulka ka ridaelamud. Palume
kaaluda, kas eelnõu lisas ridaelamute hõlmamine on ikka kõikide vastavate määruses toodud
kohustustega proportsionaalne. Ridaelamu ülesehitus sarnaneb enim ühepereelamule, seega kui
puudub keldri rajamise kohustus, siis on küsitav, kas varjendi rajamiseks on üldse vastava
tüübiga hoones olemas praktiline koht varjendi rajamiseks. Seletuskirja mõjuanalüüsides ei ole
antud ka ridaelamutele vastavat hinnangut.
16. Seletuskirjas lk 45 on analüüsitud kaasnevaid mõjusid juriidilistele isikutele, kes
tegelevad ehitus- ja kinnisvaraarendusega. Analüüsi kohaselt sõltub V1-klassi varjendi
ehitushind erinevatest komponentidest, kuid võib jääda vahemikku 150-250 tuhat eurot, mis on
suurema hoone ehitusmaksumusest umbkaudu 2%. Näitena on toodud, et 2023. aastal maksis
detsembris Tallinnas uue korteri ruutmeeter keskmiselt 4141 eurot ning kui võttes aluseks 1200
ruutmeetrit ja arvestades keskmist ruutmeetri hinda (1200 × 4141 = 4 969 200 eurot), siis oleks
lisanduv 2% 99 384 euro. Lisaks tõdetakse, et piirkondlikult ei erine Eestis varjendi rajamisega
kaasnev kulu ning kulu erinevuse võib tingida eelkõige ehitise eripära ja asukoht. Juhime
tähelepanu, et korterite müügihind ja ehitusmaksumus on erinevad asjad. Ehitusmaksumuse 2%
tõus on eelnevalt selgitatud vaid suuremate ehitiste puhul. Tuleks esitada konkreetne arvutus
selliselt, et oleks võimalik hinnata mõju elamispindade kallinemisele vaadates näiteks keskmise
ruutmeetri hinnatõusu nii Tallinnas, Pärnus kui ka mõnes väiksemas asukohas. Eelnõu
koostamiselt tuleb tagada, et ehitushind ei tõuseks ehitistel üle 2%, vajadusel tuleb määrust
täiendada vastavate eranditega ehitise suuruse või kasutusotstarbe kaupa.
Osaliselt arvestatud ja selgitatud.
Seletuskirja mõjude punkti on täiendatud.
Eelnõu koostajad on püüdnud leida mõistlikku
tasakaalupunkti elanikkonnakaitse, kehtestavate
kohustuste ja kaasnevate kulude vahel.
Varjendi maksumus sõltub ennekõike hoone
suletud netopinnast ja kasutajate arvust. Teatud
hoonete puhul varjendi rajamisega kaasnevad
kulud võivad ületada 2 %, nt koolid,
tervishoiuasutused, kuid eelnõusse on selliste
hoonete puhul leevendusmeetmena sätestatud
varjumisvõimaluse tagamine 80 %-le hoone
kasutajatest.
Märgime, et eri piirkonniti (Tallinn, Pärnu)
varjendi maksumuse arvutust seletuskirjas ei
esitata, sest varjendi maksumus on seotud hoone
asukoha ja kinnisvaraturu hetkeolukorraga nii
nagu seda on käesoleval hetkel hooned, millele
ei ole varjendit rajatud. On faktiliselt tõendatav,
et kinnisvara maksumus on Tallinnas kõrgem
kui mujal Eestis.
17. Seletuskirjas lk 49 on analüüsitud kaasnevaid mõjusid olemasolevate hoonete omanikele,
kelle olemasolev hoone vastab varjendi rajamise kohustusega hoonele. Analüüsi kohaselt on Mittearvestatud ja selgitatud.
16
olemas ka hooneid, mis vajavad suuremaid ümberehitusi ja sellisel juhul võib varjumiskoha
kohandamiseks kuluda mitukümmend tuhat eurot. Juhime tähelepanu, et vastuvõetud HOSist,
eelnõust ega seletuskirjast ei selgu, millised on aktsepteeritavad tööd, et ehitisele kohalduks
varjumiskoha kohandamise nõue. Seletuskirjas on toodud, et need võivad olla ulatuslikud tööd,
mis vajavad ka ehitise ümberehitamist (varuväljapääsu rajamine, tualeti rajamine,
konstruktsioonide tugevdamine jne). Palume sätestada konkreetsed minimaalsed kriteeriumid,
millal kohaldub hoonele varjumiskoha kohaldumise nõue, et vältida olukorda, kus
olemasolevaid hooneid tuleb hakata EhSi § 4 lg 3 kohaselt massiliselt ümber ehitama. Ka HOS
näeb ette, et varjumiskohtade kohandamisel on kaalutlusõigus (st puudub lauskohustus).
HOS § 164 lg 3 kohaselt kui hoonesse ei ole
rajatud varjendit, kohandab hoone omanik
võimaluse korral hoone või selle osa
varjumiskohaks. Tegemist on kaalutlusotsusega,
õigusakt ei kohusta tegema suuremaid
ümberehitustöid. Käesolevas määruses
kehtestatakse varjumiskoha põhimõtted, millest
varjumiskoha kohandamisel juhinduda.
18. Seletuskirjas on ühisveevärgiteenust pakkuvate vee-ettevõtete vaatest kaasnevaid mõjusid
analüüsitud ebapiisavalt, kuna pole arvestatud, et vee-ettevõtete investeeringud kaetakse teenuse
hinnast, mis tähendab täiendavat rahalist koormust otsest survet veehinnale. Erinevalt
korteriühistutest, kellele riik pakub kohandamiseks toetusmeetmeid, puudub eelnõus info vee-
ettevõtete investeeringute toetamise kohta, et vältida elutähtsa teenuse põhjendamatut
kallinemist.
Mittearvestatud ja selgitatud.
Hoone ehitamisel projekteeritakse vee- ja
kanalisatsioonivõrguga liitumine, varjendi
veevarustus ja kanalisatsioon on üks osa sellest.
Märgime, et varjendi rajamisel arvestatakse
kogukulu ja mõju ehitamise maksumusele.
Eraldi sektorite lõikes varjendi rajamisel
mõjusid ei hinnata.
Elutähtsa teenuse osutajatele kehtib varjendite ja
varjumiskohtade üldregulatsioon, erisust ei ole.
Toetusmeetmete läbiviimine sõltub eelarveliste
vahendite olemasolust.
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, 21.03.2026 nr 2-3/1063-1
Kontaktisik: Maris Raudsepp (53601318; [email protected]); Karl Stern (6256405; [email protected]);
Krista Erg- Scacchetti (56628067; [email protected])
Esitasite kooskõlastamiseks Vabariigi Valitsuse määruse "Nõuded varjendile ja
varjumisplaanile, varjumiskoha kohandamise põhimõtted ning varjumisplaani koostamise kord"
eelnõu. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium on eelnimetatud eelnõu ja seletuskirjaga
tutvunud ning kooskõlastab eelnõu järgnevate märkuste ja ettepanekutega:
1. Eelnõu § 12 lõikes 1 sätestatakse, et varjendis kasutatavad kohtkindlad seadmed ning
avatäited ja läbiviigud peavad olema toodetud ja sertifitseeritud varjendis kasutamiseks ning
omavahel süsteemina ühilduma. Juhime tähelepanu sellele, et kui sertifitseerimiskohustus ei
tulene Euroopa Liidu õigusest ja see on riigisisene nõue, siis tuleb sellest direktiivi 2015/1535
Arvestatud.
Eelnõust on sellekohane nõue välja jäetud ning
sätte sõnastust ja seletuskirja on vastavalt
muudetud.
17
teavitusprotseduuri raames teavitada Euroopa Komisjoni ja teisi lepinguriike. Palume ka
seletuskirjas selguse huvides välja tuua konkreetsed näited, kus ja millise asutuse juures on Eesti
ettevõtjatel võimalik vastavaid seadmeid sertifitseerida.
2. Kehtestada mõistlik üleminekuaeg, et anda ettevõtjale realistlik ajaraam uute nõuetega
kohanemiseks.
Eelnõuga ei nähta ette üleminekuaega. Mõistlik üleminekuaeg võimaldab uute nõuetega
kohaneda ning vältida ebaproportsionaalset halduskoormust. Määrusega kehtestatakse
varjenditele ja varjumiskohtadele uued tehnilised ja korralduslikud nõuded, millega ettevõtjatel
ja projekteerijatel ei ole varasemast praktikast piisavat kogemust. Üleminekuaeg peab tagama
kõigile realistliku ajaraami uute kohustuste hindamiseks, investeeringute kavandamiseks ja
elluviimiseks. Kuna menetluskoormus kasvab ka avalikul sektoril (KOV-id ja Päästeamet)
võimaldab üleminekuaeg pädevatel asutustel kohandada oma tööprotsesse, omandada vajalikud
teadmised ning tagada õigusselge rakendamine.
Mittearvestatud ja selgitatud.
Varjendite rajamise, varjumisplaani koostamise
ja varjumiskoha kohandamise rakendussätted
tulenevad HOS-ist ja see ei ole käesoleva eelnõu
reguleerimisese. Arvestades aktuaalset
julgeolekupilti on varjendi nõuete kehtestamine
äärmiselt kiireloomuline.
3. Lisa 1, loetelu „Varjendi rajamise kohustusega hoonete täpsem loetelu ja varjendi tegeliku
varjumispinna arvutamise alused“. Palume selgitada, miks on valitud hoone suletud netopinna
alampiiriks 1200 m2 järgnevate hoonete jaoks: haridus- ja teadushooned, ühiselamud ja
hoolekandeasutuste hooned (nt lasteaiad). Olenemata hoonete suurusest, on nendesse
koondunud pigem haavatavamad inimeste grupid, näiteks lapsed, kelle turvalisus on eriti oluline
ning keda on võimatu kiiresti mujale evakueeruda. Tänapäevased planeerimispõhimõtted ei
toeta nö mammutlasteaedade rajamist, mistõttu osad seda tüüpi hoonetest ei pruugi olla
suuremad kui 1200 m2 suletud netopinnaga, kuid praktikas siiski vajaksid varjendit.
Lasteaedades on võimalik rajada mitmese kasutusega varjendeid (nt võimlemisruum) ning
kasutada seda ruumi ka näiteks ekstreemsete ilmastikuolude või muu kriisi korral. Ka
õpilaskodudes ja hoolekandeasutustes pole elanikel võimalust ega võimekust endale
turvalisemat varjumispaika korraldada ning tuleb ette mõelda, milline on nende tegelik ligipääs
turvalisele varjumiskohale kriisi ajal. Arvestades kelle tõttu Eestis varjendeid rajatakse ning
nende võtteid tsiviilelanikkonna terroriseerimisel ja lasteasutuste sihtimisel, oleks ilmselt kõigil
täiskasvanutel kergem hingata teades, et nende lapsed on selliste terrorirünnakute eest kaitstud.
Mittearvestatud ja selgitatud.
Arvestades kriiside ettearvamatust ja eesmärki,
on vaja hoida tasakaalupunkti elanikkonnakaitse
ja kaasnevate kulude osas, mistõttu on
kehtestatud miinimumnõuded.
HOS § 162 lg 4 p 1 kohaselt rajatakse mitteavalik
varjend, kui püstitatakse haridushoone, mille
suletud netopind on vähemalt 1200 ruutmeetrit.
Väikesematele hoonetele ei ole varjendi
rajamise kohustust ette nähtud, kuid see ei
tähenda, et hoone omanik ei võiks seda
vajadusel omaalgatuslikult rajada.
4. Ettepanek § 9 lõike 2 sõnastuseks.
„Varjendile peab olema tagatud võimalikult iseseisevalt ligipääs kõigile, sealhulgas
erivajadusega ja liikumisabivahendit kasutavale või liikumisel kõrvalist abi vajavale inimesele
ning lastele, arvestades hoone asukoha ja varjendi ehituslike piirangutega.“
Mittearvestatud ja selgitatud.
Eelnõu koostajad selgitavad, et eelnõu
koostamise käigus arvestati haavatavate
sihtrühmade ligipääsetavuse vajadusega.
18
Selgitus: Palume selgemalt rõhutada, et eesmärk on siiski see, et võimalikult paljud inimesed
saaksid iseseisvalt varjendisse ja varjendist välja liikuda, kuigi see pole alati tehniliselt võimalik.
See tähendab, et tõesti pingutatakse, et kasutada kõiki võimalusi ligipääsetavust tagada. Ukraina
kogemust arvestades võib juhtuda, et inimestel on vaja varjendisse minna väga palju kordi ning
mida rohkem saavad inimesed ise oma turvalisuse eest seista ja otsustada, seda parem. Kui
varjendisse ei pääse iseseisvalt ligi lapsed või liikumispuudega inimest peab alati mitu inimest
abistama, siis väheneb tõenäosus, et nad korduva ohu korral varjendisse saavad. Varjendi nö
peasissepääsu ligipääsetavusele tuleb rõhku panna, sest seda võib-olla vaja kasutada väga palju
kordi. Varuväljapääsu osas võib tõesti arvestada, et seda kasutatakse ainult väga erandlikel
juhtudel ja abistajatega. Palume rõhutada ka laste ligipääsetavust, et nad julgeksid ja oskaksid
varjuda ning oleksid võimelised iseseisvalt näiteks varjendi ust avama (liiga raskete ustega on
lastel probleeme paljudes kohtades, aga varjumise ajal nad ei tohiks jääda varjendi ukse taha
ootama, kuni keegi teine neid sisse või välja laseb).
Käesoleva määruse § 10 lg 2 sätestab
üldnõudena, et kõigile peab olema tagatud
ligipääs varjendile. Paraku jääb alati sihtrühmi,
kes võivad teatud tegevuste juures vajada
täiendavat, kõrvalist abi, sh varjumise korral.
Varjumiskoha märkide kujundamisel on
arvestatud kehva nähtavuse ja nõrgema
nägemisega (värvide kombinatsioon,
reflektoorsed materjalid, spetsiaalne kirjafont
jne).
5. Laiendada arvamuse andjate ringi.
Soovitame eelnõu kohta arvamust küsida ka laste, perede, eakate, noorte ja omastehooldajate
huvikaitseorganisatsioonidelt, et võimalikult paljude elanikkonnagruppide arvamus ja
vajadused oleksid teada.
Selgitatud.
Eelnõu edastati kooskõlastamiseks
laiapõhjaliselt erinevatele huvigruppidele, sh
Sotsiaalministeeriumile ja Eesti Puuetega
Inimeste Kojale.
6. Täiendada § 5 lõikes 2 ja § 10 lõike 5 punktis 5 seletuskirja.
Eelnõu seletuskirjas § 5 lõike 2 selgituse viimases lauses tuuakse välja, et kuigi sõnastus viitab
ka Eesti standardile, siis sellist standardit praegu veel ei ole, kuid selle koostamist tulevikus ei
välistata. Kuna Eesti standardid on ka kõik Eestis ülevõetud Euroopa või rahvusvahelise
standardiorganisatsiooni standardid (sisaldavad tähist EVS ning võivad olla nii eesti- kui
ingliskeelsed), mitte ainult Eesti algupärased standardid, siis teeme ettepaneku sõnastust
korrigeerida või kaaluda ka lause väljajätmist.
Eelnõu seletuskirjas § 10 lõike 5 punkti 5 selgituses viidatakse standardile IEC 60364-1:2025
kui tulevase EVS-HD 60364-1 „Madalpingelised elektripaigaldised. Osa 1: Põhialused,
üldiseloomustus, määratlused“ alusele. Kuna ka hetkel kehtib juba standard EVS-HD 60364-1
ning samuti pole veel selge, kuidas tõlkeprotsess võib kulgeda, teeme ettepaneku sõnastust
korrigeerida ja viidata lihtsalt EVS-HD 60364-1 uustöötlusele, nt „… mis saab ka tulevase EVS-
HD 60364-1 uustöötluse aluseks.“
Arvestatud.
Seletuskirja § 5 lg 2 ja § 11 lg 5 p 5 juures
muudetud vastavalt ettepanekule.
19
Regionaal- ja Põllumajandusministeerium 13.03.2026 nr 1.4-2/490-1
Kontaktisik: Tarmo Kivi (58851476, [email protected]); Meelis Mägi (5063491 [email protected]);
Margit Rum (6256280 [email protected])
Regionaal- ja Põllumajandusministeerium kooskõlastab Vabariigi Valitsuse määruse „Nõuded
varjendile ja varjumisplaanile, varjumiskoha kohandamise põhimõtted ning varjumisplaani
koostamise kord“ eelnõu (edaspidi eelnõu) järgmiste märkustega.
1. Eelnõu seletuskirja IV osa „Määruse mõjud” lehekülgedel 50 ja 52 on märgitud kohalike
omavalitsuste arvuks 79, kuid 1. jaanuarist 2026 on kohalikke omavalitsusi kokku 78. Seega
palume eelnimetatud lehekülgedel asendada arv „79“ arvuga „78“ ning leheküljel 52 asendada
arv „790“ arvuga „780“. Leheküljel 52 on märgitud, et keskmiselt töötab igas kohalikus
omavalitsuses ehitusvaldkonnas kümme inimest, mis on siiski ülepakutud arv, kuna ainult 2–3
kohalikus omavalitsuses on ehitusvaldkonnas rohkem kui kümme inimest.
Arvestatud.
Seletuskiri muudetud vastavalt ettepanekule.
2. Eelnõu seletuskirjas on viidatud palju Soome analoogiale, sealhulgas kahe protsendi
ehitushinna kallinemisele. Kui Soomes rakendub toetus alates ehitushinna viie protsendi
kallinemisest, siis eelnõus ei ole seda planeeritud milline on see Eesti puhul. Tõenäoliselt on
ehitushinna kallinemise protsent siiski suurem kui kaks protsenti, kuna lähtuda tuleb ka hoone
kasutajate arvust, mitte vaid hoone netopinna ruutmeetrite arvust. Seega võib olla kulu kohaliku
omavalitsuse eelarvele siiski olulise mõjuga.
Arvestatud ja selgitatud.
Seletuskirja on täiendatud. 2% arvutus tugineb
Soome kogemusele, see võib suureneda kui ka
väheneda sõltuvalt erinevatest asjaoludest,
näiteks hoone suletud netopind, kasutajate arv
jne.
Seletuskirja mõjude punktis (muudatused 4.1,
4.2 ja 4.3) hinnatakse mõju KOV-idele ja riigile
kogumis ning selle kohaselt on mõju KOV-idele
ja riigile oluline.
Planeeritavad toetusmeetmed sõltuvad
eelarveliste vahendite olemasolust.
3. Juhime tähelepanu, et suuremate projektide puhul, mille projekteerimisperiood on pikem
(sealhulgas välisvahenditest toetatud projektid), võib nõuete kehtestamine kaasa tuua
ümberprojekteerimise vajaduse (sealhulgas hanked) ning sellega seotud ajalise ja rahalise kulu.
See võib omakorda tekitada probleeme eelkõige välisvahenditest rahastatavate projektide
eelarve- ja ajaraami mahtumisega ning võib viia ka osa projektide elluviimise katkestamiseni.
Palume hinnata selle riski tõenäosust ja võimalike leevendusmeetmete vajadust koos hoonete
ehitamiseks välisvahenditest toetuste andmist korraldavate rakendusüksustega.
Mittearvestatud ja selgitatud.
Selgitame, et 1. juulil 2026. a jõustuv varjendite
regulatsioon kehtestab nõuded uutele, teatud
kriteeriumitele vastavatele ehitistele. Kui
ehitusloa taotlus esitatakse pärast 1. juulit 2026.
aastal, siis kohaldatakse hoone püstitamisel
varjendi rajamise nõudeid. Eestis rajatakse
20
varjendi kohustusega hooneid aastas ca 100,
neist on välisvahendite toetusega hoonete
osakaal väike. Arvestades julgeolekuolukorda
on varjendite nõuete kehtestamisega kiire.
Praktikas on üksikjuhtumitel tehtud koostööd
lahenduste leidmisel.
Sotsiaalministeerium, 17.03.2026 nr 1.2-3/438-3
Kontaktisik: Merileid Vinkler ([email protected]), Reena Müller (reena.mü[email protected]), Reet Kodu ([email protected])
Olete saatnud meile kooskõlastamiseks Vabariigi Valitsuse määruse „Nõuded varjendile ja
varjumisplaanile, varjumiskoha kohandamise põhimõtted ning varjumisplaani koostamise kord“
eelnõu. Kooskõlastame eelnõu ja esitame järgmised tähelepanekud.
1. Eelnõu § 3 lg 4, § 4 lg-d 2 ja 4, lisa 1 (1200 m² lävend ja varjendi rajamise kohustusega
hooned): palume selgitada, kuidas kohaldub 1200 m² suletud netopinna lävend olukorras, kus
mõnda sotsiaal- (nt asendushooldusteenust) või tervishoiuteenust osutatakse mitmes
eraldiseisvas hoones samal territooriumil. Täpsustamist vajab, kas lävendit hinnatakse iga hoone
kohta eraldi või käsitletakse ühe teenusepakkuja territooriumil paiknevaid hooneid
kompleksina. Tõlgendusrisk võib tekkida, kui ehitisregistrisse on kogu kompleks kantud ühe
hoonena või projekteerimisel käsitletakse seda ühe hoonena, sest siis võib 1200 m² lävend
täituda. Üheselt mõistetav regulatsioon väldib erinevat tõlgendust ning tagab teenuseosutajatele
tulevikus õigusselguse.
Selgitatud.
Varjendi rajamise kohustus on kehtestatud
hoonepõhisena ja kohaldub määruse lisas 1
toodud uutele ehitatavatele hoonetele suletud
netopinnaga üle 1200 m2.
Olemasolevate hoonete korral tuleb hinna
varjumisvõimalusi ja kajastada varjumise
korraldus varjumisplaanis.
2. Eelnõu lisa 2 (varjumisplaani vorm): palume täiendada varjumisplaani vormi (lisa 2) või
määruse seletuskirja juhistega, mis arvestavad erinevate hoolekandeasutuste ja raviasutuste
eripära (nt ööpäevaringset teenust, personali rollijaotust vahetustes ning erivajadusega inimeste
varjumise korraldust). Eelnõu lisa 2 vorm on universaalne ega suuna piisavalt käsitlema
erinevate hoolekandeasutuste spetsiifilisi vajadusi, mis on varjumisel määrava tähtsusega.
Mittearvestatud ja selgitatud.
Varjumisplaanis on kehtestatud üldnõuded.
Hoone omanik peab hoone ja selle kasutajate
eripära silmas pidades kajastama
varjumisplaanis asjakohaselt varjumise
korralduse.
3. Eelnõu § 17 lg 4, lisa 2 (varjumisplaani ülevaatamine, varjumise etappide kirjeldus): eelnõu
sätestab varjumise etappide kirjeldamise ning varjumisplaani perioodilise ülevaatamise, kuid ei
käsitle praktilise valmisoleku tagamist. Ilma selleta võib plaan jääda formaalseks dokumendiks
ega pruugi hoone kasutajate ja elanike tegelikku turvalisust tagada. Palume vähemalt
seletuskirjas rõhutada, et varjumist tuleks mõistliku regulaarsusega läbi harjutada.
Arvestatud.
Seletuskirja täiendatud vastavalt ettepanekule.
21
4. Palume selgitada, kas haiglate varjendid ja varjumiskohad on avalikud või mitteavalikud.
01.07.2026. a jõustuva hädaolukorra seadus (HOS) § 162 kohaselt rajatakse avalik varjend, kui
püstitatakse hoone, mille kasutusotstarbe tõttu külastavad seda rahvahulgad või mille suletud
netopind on vähemalt 10 000 ruutmeetrit. Mitmed haiglad täidavad mõlemad välja toodud
avaliku varjendi kriteeriumid. HOS § 162 lõike 6 kohaselt tagatakse avalikule varjendile ligipääs
varjumiseks igaühele. Leiame, et ei ole mõeldav, et haigla puhul tuleb lisaks hoone kasutajatele
varjendisse ka teisi hoone läheduses viibivaid isikuid. Haiglas viibivad patsiendid vajavad ravi
ka kõrgendatud ohu ajal (ravitegevusi ei saa kõigil katkestada seniks kuni oht möödub) ja nende
varjendisse evakueerimine on aeganõudev, seega haiglatele ei saa kehtida sarnased nõuded nagu
näiteks kogunemishoonetele.
Arvestatud.
Lisa 1 täiendatud vastavalt ettepanekule.
Haiglatesse ei tule rajada avalikku varjendit.
Päästeamet 10.03.2026 nr 2-2/1223-2
Kontaktisik: (Margo Klaos; [email protected])
Siseministeerium esitas Päästeametile kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks Vabariigi
Valitsuse määruse "Nõuded varjendile ja varjumisplaanile, varjumiskoha kohandamise
põhimõtted ning varjumisplaani koostamise kord" eelnõu ja selle lisad. Käesolevaga esitab
Päästeamet omapoolsed ettepanekud eelnõu ning selle lisade muudatusteks. Tähelepanekud
seletuskirja kohta on esitatud kommentaaridena eraldi dokumendis ning saadetakse käesoleva
muudatusettepanekute juurde eraldi e-kirjaga.
1. Päästeamet teeb ettepaneku täiendada eelnõud volitusnormi sättega, mis annab Päästeametile
õiguse varjendi, varjumisplaani, varjumiskoha ja märgistuse osas välja anda juhiseid. Eelnõu §
1 lisada lg 2 järgmises sõnastuses: „Käesoleva määruse rakendamist varjendi, varjumisplaani,
varjumiskoha ja märgistuse osas täpsustatakse Päästeameti juhistega“. Eelnõu seletuskiri viitab
mitmel juhul Päästeameti juhenditele, mistõttu on otstarbekas kinnitada juhiste välja andmiseks
volitusnorm ka määruse tasandil.
Mittearvestatud ja selgitatud.
Seadusest tuleneva aluseta ei sätestata määruses
edasivolitamise õigust.
2. Eelnõu § 4 lg 2 ls 2 sätestab, et tegeliku varjumispinna suurus peab lisas 1 nimetatud juhtudel
tagama kõigi hoonesse projekteeritud inimeste varjumisvõimaluse vahetu kõrgendatud ohu
korral. Seega tuleb kehtiva eelnõuteksti kohaselt tegelik varjumispind arvutada nii, et kõik
hoonesse projekteeritud inimesed (nt koolis, majutus-, hoolekande- ja meditsiiniasutuses)
saaksid vahetu kõrgendatud ohu korral varjuda. Toetame seda põhimõtet ja lisame, et tuleb
arvestada, et kõnealune muudatus võib tekitada vastuseisu nõuete kehtestamisele ja teatud hoone
liikide puhul võib suurendada varjendi ehitamise maksumust ning seada põhjendatud ootusi
riigipoolsele toetusele varjendi rajamisel. Seetõttu on oluline leida tasakaal varjendisse
Osaliselt arvestatud. Lisa 1 ja seletuskirja
muudetud.
22
mahtuvate isikute arvu, võimalike alternatiivsete või dubleerivate lahenduste ning
ehitusmaksumuse vahel. Kaaluda võib ülempiiri seadmist (% netopinnast), mida saab riigi poolt
nõuda varjendi rajamisel sõltumata hoones viibivate inimeste arvust, mis ei välista
vajaduspõhiselt ka suurema varjendi rajamist.
3. Eelnõu § 10 lg 5 p 4 tuleb sõnastada selliselt, et lisaks FM raadiole tagatakse ka DAB+ raadio
võimekus. Mitmed riigid on käivitanud DAB+ võrgud paralleelselt FM-leviga ning osad on
teatanud kavatsusest FM-raadio levitamise tulevikus lõpetada. Pikaajalise
kommunikatsioonitaristu planeerimisel on seetõttu põhjendatud arvestada DAB+
kasutuselevõtu võimalustega.
Osaliselt arvestatud ja selgitatud.
Käesoleva eelnõuga sätestatakse
miinimumnõuded FM-raadio
vastuvõtmislahenduse ning andme- ja
telefoniside tehnilise valmiduse kasutamiseks.
See tähendab, et on lubatud tagada suurem
võimekus, nt DAB+ lahenduse kasutamine.
4. Täiendada tuleks eelnõu § 7 lg-t 8 sõnastusega: „Samal või erineval tasapinnal asuvatel
varjenditel võib olla ühine väljapääsutee“. Varjendid võivad paikneda eri tasapindadel ning ka
erinevatel tasapindadel saavad erinevate varjendite varuväljapääsud suubuda ühisesse
varuväljapääsu, kui tagatud on ohutusnõuded.
Arvestatud.
Eelnõu § 8 lg 8 sõnastust muudetud: „Samal või
erineval tasapinnal asuvatel varjenditel võib olla
ühine varuväljapääsutee.“.
Seletuskirja täiendatud vastavalt ettepanekule.
5. Eelnõu § 8 lg-s 6 tuleks täiendada sihtrühma „eakad ja lapsed“ ja lisaks „mida põhiosas
kasutavad eakad, lapsed, hooldatavad või kõrvalist abi vajavad isikud“ Kõnealune säte on seotud
ventilatsioonisüsteemi mehhaanilise käitamisega ning sellisetel isikutel ei ole võimalik
mehaaniliselt ventilatsiooni süsteemi töös hoida. Ventilatsioonisüsteemi käitamise võime pole
piiratud ainult eakate ja lastega - sinna alla võivad kuuluvad ka haigla patsiendid,
hoolekandeasutuste elanikud ning erivajadustega inimesed. Üldistatud kriteerium väldib
olukordi, kus automaatse ventilatsioonisüsteemi nõue jääb kohaldamata seetõttu, et riskirühma
pole määruses täpselt kirjeldatud.
Arvestatud.
Eelnõu § 9 lg 6 ja seletuskirja muudetud
vastavalt ettepanekule.
6. Päästeamet teeb ettepaneku eelnõu § 10 lg 9 p 7 osas kooskõlastada jooditablettide vajadus
varjendi varustuses terviseameti ja keskkonnametiga, selgitamaks välja tablettide vajadus
varjendite varustuses ning vältimaks vastuolusid ravimite käitlemise nõuetega.
Arvestatud.
Jooditablettide nõue jäetakse eelnõust välja kui
mittevajalik nõue.
7. Eelnõu § 10 lg 9 p-st 10 eemaldada sõna „vajadusel“, kuivõrd anumad vee hoidmiseks peaksid
olema kohustuslikud.
Arvestatud. Eelnõu ja seletuskirja vastavalt
ettepanekule muudetud.
8. Eelnõu §10 lg 9 p-des 3 ja 8 asendada lausetes ..varjendi jaoks toodetud“ vahenditega sõnaga
..varjendi jaoks sobilike“ vahenditega. See tähendab, et tooted peavad olema kvaliteetsed, nende
suurus, paigutus, kinnitused ja tugevus peavad vastama varjendi tingimustele. Taoline käsitlus
Arvestatud.
Eelnõu ja seletuskirja muudetud vastavalt
ettepanekule.
23
annab võimaluse kasutada mitte ainult spetsiaalselt varjendi jaoks tehtud, vaid ka näiteks
laevade jaoks toodetud narivoodeid, üldise kriisi tagamiseks mõeldud tualettpotte jne.
9. Eelnõu §-ga 11 sätestatakse varjendi tuleohutusnõuded. Samas ei käsitle säte varjendi kõiki
tuleohutusnõudeid, vaid kirjeldab üksnes erisusi võrreldes üldiste ehituslike tuleohutusnõuetega.
Üldised ehituslikud tuleohutuse põhinõuded on sätestatud siseministri 30.03.2017 määruses nr
17 („Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded“), mida tuleb projekteerimisel ja ehitamisel igal
juhul kohaldada. Kuna §-s 11 on sätestatud vaid varjendile kohaldatavad tuleohutusnõuete
erisused, teeb Päästeamet ettepaneku muuta § 11 pealkirjaks „Varjendi tuleohutuse erisused“.
Pealkiri “Varjendi tuleohutus” võib jätta mulje, et kõik varjendile kohaldatavad
tuleohutusnõuded sisalduvad § 11-s. Tegelikult tuleb hoone projekteerimisel järgida nii määrust
nr 17 kui ka eelnõu § 11. Pealkirja muutmine täpsemaks vähendab tõlgendusriski ja aitab tagada,
et praktikas ei jää üldnõuded kohaldamata, kuna need ei ole varjendite määrusesse dubleeritud.
Lisaks tuleb eeltoodud osas täiendada seletuskirja viitega sellele, et hoone projekteerimisel ja
ehitamisel tuleb järgida siseministri määruses nr 17 sätestatud tuleohutusnõudeid. Alternatiivina
pakub Päästeamet välja võimaluse täiendada hoopiski määrust nr 17 varjenditega seotud
erisustega. Kuna määrus nr 17 juba kehtestab ehitiste tuleohutusnõuded, aitaks varjendite
erisuste koondamine samasse õigusakti vältida dubleerimist ja võimalikke vastuolusid ning
tagab selgema regulatsiooni projekteerijatele ja menetlejatele.
Arvestatud.
Eelnõu ja seletuskirja muudetud.
10. Eelnõu § 11 lg 1 kohaselt, kui varjendil on eraldi tuletõkkesektsioon, siis paigaldatakse
kaitseuksele lisaks tuletõkkeuks. Siinkohal võib kriisiolukorras tekkida vastuolu
tuleohutusnõuetega. Näiteks olukorras, kus paigaldatakse lüüstelk, mille paigaldamisel võib
tekkida vajadus tuletõkkeuks ära võtta. Selliselt kaob ära tuletõkkesektsioon. Päästeamet pakub
välja, et võimaliku lahendusena saab anda kriisiolukorras loa erandina tuletõkkesektsiooni
ajutiseks kaotamiseks varjendi kasutamiseks. Nagu ka eelmises ettepanekus selgitatud, on
konkreetne küsimus võimalik lahendada ka siseministri 30.03.2017 määruses nr 17 („Ehitisele
esitatavad tuleohutusnõuded“).
Arvestatud. Eelnõu ja seletuskirja muudetud.
11. Ettepanek teha muudatus eelnõu § 13 lg 2 p-s 1 selliselt, et kaotada ära nõue kontrollida
ruumi õhutihedust üks kord aastas. Tegu on kuluka ja töömahuka tegevusega, mistõttu on
põhjendatud teha õhutiheduse kontroll kord 10 aasta jooksul. Seega on asjakohane lisada
õhutiheduse kontroll eelnõu § 13 lg-sse 5. Lisaks, kuna õhufiltreid on süsteemis mitu, siis tuleb
selle kohta seletuskirjas täpsustada, et kontrollida tuleks tolmufiltri toimimist. CBRN filtrit
aktiveerida ei tohi ning selles osas tuleb teha vaid passiivne kontroll.
Arvestatud. eelnõu ja seletuskirja muudetud.
24
12. Eelnõu § 14 ja seletuskiri tuleb viia omavahel kooskõlla. Eelnõu § 14 sisaldab nelja lõiget,
kuid seletuskiri selgitab viite lõiget. Päästeamet palub kontrollida, kas eelnõusse on jäänud
lisamata vastav lõige või seletuskirjast tuleks eemaldada või ümber paigutada vastava lõike
selgitus.
Arvestatud.
Seletuskirja muudetud.
13. Eelnõu § 14 lg 4 ls 1 sätestab, et varjendi rajamise kohustusega hoone puhul koostatakse
varjumisplaan tuginedes ehitusprojektis sätestatule. Lõike teine lause näeb ette kohustuse, et
varjumisplaan peab olema koostatud hoone kasutusloa taotlemise hetkeks. Lisaks käsitleb
eelnõu Lisa 2 „Varjumisplaan“ ehitusprojektist tulenevaid andmeid minimaalselt (eeskätt
punktis 1.1 ning varjumise skeemi osas), kuid ülejäänud plaani sisuelemendid on valdavalt
korralduslikku laadi (nt vastutajad, tegevuskorraldus, ressursid, konkreetsed kontaktid,
juurdepääsu- ja kommunikatsioonilahendused), mis ei ole kasutusloa taotlemise hetkeks
objektiivselt teada ega määratavad. See võib tekitada mitmeid praktilisi probleeme:
- ehitaja või arendaja ei ole kasutusloa taotlemise hetkeks võimeline esitama nõutud
korralduslikku teavet;
- varjumise eest vastutaja peaks plaani hiljem uuesti koostama, kuna korralduslik pool selgineb
alles pärast hoone reaalset kasutuselevõttu ja vastutajate määramist;
- plaan sisaldab valdavalt korralduslikku teavet, mis ei ole kasutusloa taotlemise hetkel teada (nt
varjumise eest vastutajad, kasutaja tegevuskorraldus jne);
- Lisa 2 ülesehitus eeldab plaani täitmist pärast hoone valmimist, mitte kasutusloa
kooskõlastamise etapis;
- Päästeameti koormus suureneb, kuna ehitajad küsivad selgitusi teemadel, mille üle neil pole
pädevust ega infot;
- tekib risk, et plaan koostatakse formaalselt, puuduliku sisuga, eesmärgipärase kasutamise
asemel.
Päästeamet teeb ettepaneku muuta § 14 lõike 4 regulatsioon selliselt, et varjumisplaan seotakse
korralduslike tegevuste ja vastutajate määramisega ning sätestada kohustus, et varjumisplaan
peab olema koostatud ja kinnitatud 3 kuu jooksul pärast kasutusloa väljastamist (tähtaeg on
näitlik ja võib vajada koostöös osapooltega täpsustamist). Selline lähenemine ühtib ka teiste
ohutuse korraldamise dokumentide (nt tulekahju korral tegutsemise plaan) tavapärase loogikaga
— need koostatakse pärast seda, kui hoones on olemas kasutatav tegevuskorraldus.
Mittearvestatud ja selgitatud.
Tulenevalt HOS § 53 lõikest 23 tuleb
varjumisplaan koostada kasutusloa taotlemise
hetkeks ning määrusega ei saa seda muuta.
14. Eelnõu § 18 lg 5 sätestab, „ühele inimesele tuleb varjumiskohas võimalusel planeerida
minimaalselt 0,75 ruutmeetrit põrandapinda. Eluhoones tohib ühes varjumiskohas olla kuni 180 Mittearvestatud ja selgitatud.
25
inimest ja mitteeluhoones kuni 1000 inimest.“ Teeme ettepaneku eemaldada piirav viimane
lause, ning rakendame seda soovitustes ja juhendites.
Piirmäära kehtestamine määruse tasandil on
ohutuse tagamise vaatest eluliselt vajalik, kuna
suure hulga inimeste paigutamine ühte kohta on
risk.
15. Kaaluda Lisasse 1 erandi märkimist järgmises sõnastuses: „Käesoleva Lisa alusel
varjendinõuet ei kohaldata ajutistele hoonetele.“ Ajutised hooned on mõeldud lühiajalise
kasutusega ning nende varjendiga varustamine oleks ebaproportsionaalselt kulukas ja tehniliselt
ebaotstarbekas.
Arvestatud.
Eelnõu lisa 1 ja seletuskirja täiendatud.
Ajutistele ehitistele varjendi rajamise kohustus
ei laiene.
16. Eelnõu § 2 p-s 11 on märgitud, et varjendi varuväljapääsutee välimine pääs on üldjuhul
väljapoole avanev uks või luuk, mille kaudu on võimalik varuväljapääsuteelt väljuda üldjuhul
hoone varingualast välja ning mis tavaolukorras võib olla suletud. Kooskõlas eelnõu Lisa 2 p-s
2 toodud skeemiga ei käsitle see olukorda, kus varuväljapääsutee välimine pääs on lahendatud
tunnelina, mis suunab väljumise hoone perimeetrist väljapoole. Päästeamet teeb ettepanku
täpsustada Lisa 2 selliselt, et anda lahendus ka tunneli kasutamiseks hoone perimeetrist välja
viiva osaga.
Selgitatud. Lisas 2 on toodud varjumiskoha
näidis.
17. Lisas 2 asendada joonistel ja näidistel termin „avariipääs“ määruses kasutatava mõistega
„varuväljapääs“. Terminoloogia ühtlustamine vähendab tõlgendamisega soetud riske Arvestatud.
Lisa 2 on muudetud.
18. Päästeamet teeb Lisa 3 osas ettepaneku, et selles esitada üksnes märgi aluskuju illustratiivne
näidis ilma mõõtude ja detailsete paigaldusnõueteta ning lisada viide, et varjumise märgi
detailnõuded kehtestatakse Päästeameti peadirektori juhisega. Suunavaid lisade ja tähiste
määruses detailselt lahti kirjutamata jätmine väldib liigselt tehnilisi tabeleid määruses ning
võimaldab hoida märgistusega seotu ajakohasena ilma määrust muutmata
Selgitatud. Lisa 3 täiendatud ja lisatud
märgistuse olulised parameetrid.
19. Seletuskirjas on mitmel korral viidatud avaliku varjendi kohustusele 10 000+ m² või „suurte
rahvahulkadega“ hoonetes. Mõiste „suur rahvahulk“ ei ole praegu numbriliselt määratletud.
Seega teeb Päästeamet ettepaneku kaaluda nimetatud mõiste määrusesse lahti kirjutamist (nt
inimeste arv hoones või arvutuslik inimeste arv hoone pindala kohta).
Arvestatud ja selgitatud.
Nõustume, et terminit „rahvahulk“ kasutatakse
erinevates õigusaktides üldterminina seda
konkreetselt määratlemata. Varjendite
kontekstis täpsustatakse varjendi rajamise
kohustust rahvahulga osas lisas 1.
Eesti Arhitektide Liit, 10.03.2026 nr A26/086
Kontaktisik: Aet Ader ([email protected]),
26
1. Varjendi rajamise määruse ja selle kohustuslikuks muutmisega tuleks edasi liikuda kiiresti,
käimas on Ukraina sõja viies aasta. Kuid siinjuures tuleks silmas pidada ülemikuperioodi
pikkust, et muutus ei tuleks valdkonnale liialt järsku ja ootamatute kohustustega.
Vajalik on ehitusvaldkonda: projekteerijaid informeerida, koolitada. Litsentseeritud arhitekte on
u 500, varjendite projekteerimine on kõigile uus teema, arhitektide kompetentsi on vajalik tõsta,
et saaksime parimad lahendused. Kuna hetkel puudub Eestis varjendite projekteerimise praktika,
siis on ootus ministeeriumil viia läbi vastavaid koolitusi ja infopäevi. Arvestades, et määrus
rakendub äärmiselt kiiresti oleks vajalikud infopäevade ja koolitustega alustada kohe.
Ebaefektiivne ja ajaliselt (seega ka rahaliselt) kulukas on kui iga projekteerija hakkab omal käel
infot otsima, nõuete looja kohustus on mõelda ka reaalsele rakendumisele.
Selgitatud.
Selgitame, et varjendi nõuete jõustumisel,
hakkab vastavasisulisi koolitus läbi viima
Sisekaitseakadeemia ning infopäevi korraldab
Päästeamet.
2. Silmas tuleks pidada tellija kulutusi rajatavate varjenditega seoses, et need ei ületaks
ebamõistlikkuse piiri, kuna vastasel juhul raugeb ehitusturg liiga suure ehituskulu tõttu ning
määrusega püstitatud eesmärki ei täideta. Varjendi kulu peaks jääma kuni 2% ehituskuludest.
Kas riik hakkab toetama või osaliselt kompenseerima varjendite rajamist
Selgitatud.
Eelnõuga kehtestatakse varjendi ehituslikud
nõuded. Konkreetse varjendi rajamise kulu on
ehitamisel kaasnev kulu, mida ei ole riigil
võimalik ette kindlaks määrata, kuna sõltub
projekteerimisel valitud lahendustest.
Varjendite rajamise toetusmeetmeid
kavandatakse vastavalt eelarvelistele
võimalustele.
3. Pöörata tähelepanu haridusasutuste varjumise teemale, kas lähtuda varjendi suurusel %
põhisest või ruutmeetripõhisest (0,75 m2/inimese kohta) arvestusest. Kuidas tagada koolide
toimimine kriisiolukorras, kus õppetöö toimub varjendis. Pidada silmas, et haridusruum ei
kannataks liialt karmide varjendi rajamise nõuete tõttu.
Selgitatud. Eelnõu koostajad selgitavad, et vastava
valdkonna töökorraldus kriisiolukorras
reguleeritakse asjakohastes kriisiplaanides ning
vastav sisend on aluseks varjendite rajamisel.
4. Kuna me ei suuda kõiki erijuhte täna ette näha, siis peaks kooskõlastaval asutusel
(Päästeamet) säilima põhjendatud juhul võimalus ja õigus teha erisusi läbi kaalutlusotsuse. Mittearvestatud ja selgitatud.
HOS-i alusel ei ole võimalik Päästeametile ega
muule asutusele anda kaalutlusotsuse tegemise
õigust.
5. § 4 lg 5 p 6- 1,6 m on vähevõitu. Kui pahatahtlikult eeldada, et keegi hakkab 1,7 meetri
kõrgust ruumiosa arvestama suures mahus varjumispinna alla, läheb kitsaks.
Arvestatud osalisel ja selgitatud. Eelnõu ja
seletuskirja muudetud. Vastav ala on paigutatud
27
muu ala või ruumi alla, kus inimene ei saa
pikaajaliselt turvaliselt viibida.
6. § 4 lg 5 p 7- Miks alla kahe meetri laiune koridor või ruum ei sobi? Nt 1,8m lai koridor? Arvestatud osalisel ja selgitatud. Eelnõu ja
seletuskirja muudetud. Vastav ala on paigutatud
muu ala või ruumi alla, kus inimene ei saa
pikaajaliselt turvaliselt viibida.
7. § 4 lg 5 p 8- kas oleks vaja täpsustada, mis see olmeala on? Arvestatud.
Seletuskirja on täiendatud. Olmeala tähendab
vähemalt töötasapinda, mille kõrval on
pistikupesad ja mille peal saab vajadusel vett
soojendada või toitu ette valmistada.
Tavaolukorras võib töötasapind ruumi
säästmiseks olla klapina seinatasapinnas või
teisaldatav.
8. § 5 lg 4 „suures koguses vedelikku“ - Võiks asendada sellise sõnastusega: "...suures koguses
vett, mida ei ole võimalik varjendi töökorda seadmise aja jooksul (72h) tühjendada."
Selgitan miks: Koolides ja spaades jääb tihti basseinide alla suur ja kasutu ruum, mida võiks
kasutada varjendi rajamiseks. Basseinid saab tühjendada 72 h jooksul ilma vaevata -
sõjaseisukorras neid nagunii ei kasutata.
Arvestatud. Eelnõu ja seletuskiri muudetud.
9. § 5 lg 5 2.lause- Miks? Mida on täpsemalt silmas peetud? Selgitatud.
Seletuskirja on täiendatud. Eelnõu koostajad
selgitavad, et varjendirühmade omavaheline
kaugus peab olema vähemalt 20 meetrit, mis
omakorda tagab piisava hajutatuse ja suurendab
ohutust. Täpsemalt kirjeldatakse selle lahenduse
kajastamist projektis ja rakendamise võimalusi
projekteerimisjuhises.
10. § 7 lg 11- Mida on täpsemalt silmas peetud? Kui V2-klassi varjend asub maa all, siis kas
varuväljapääsu tunneli lõpus võib olla trepp või redel? Selgitatud.
V2-klassi varjend on ette nähtud suurele hulgale
inimestele ja nende väljaliikumisel ei tohi olla
takistusi. Seega, trepp on lubatud, kuid redel
28
mitte. Seletuskirja täpsustatud, et suurele
hulgale inimestele mõeldud varjendi
varuväljapääsuteel ei ole lubatud lahendused,
mis eeldavad näiteks redelit mööda ülespoole
liikumist. Liikumine peab olema sujuv ning
vajaduse korral lahendatud kaldteede või
astmetega, et tagada liikumisseisakute
vältimine.
11. § 8 lg 5- Väiksemates varjendites (aga võibolla ka suuremates) võiks olla lisaks mehaaniline
vändaga süsteem, mida saab seest poolt käsitsi töös hoida. Levinud näiteks Ukrainas. Selgitatud.
Seletuskirja § 9 lg 5 selgitust on täiendatud.
12. § 10 lg 5 p 1 ja 2- Kas need nõuded liiga karmid ei ole? mille alusel need on määratud? Selgitatud.
Eelnõu koostamisel võeti aluseks Soomes kehtiv
regulatsioon. Arvestades kriiside ettearvamatust
ja eesmärki, on vaja hoida tasakaalupunkti
elanikkonnakaitse ja kaasnevate kulude osas,
mistõttu on kehtestatud miinimumnõuded.
13. § 11 lg 1- Kas on vaja topeltuksi? Kas need uksed ei saa olla kaksühes? Selgitatud.
Üldjuhul on uksed eraldi. Kuna varjendi
kaitseuks peab tavaolukorras olema avatud, siis
on tuletõkkesektsiooni moodustamiseks vajalik
paigaldada tuletõkkeuks. Tuletõkkeuks
eemaldatakse varjumiseks kasutusele võtmisel.
Eesti Ehitusettevõtjate Liit, 10.03.2026.a e-kiri
Kontaktisik: Kalmer Gross (5125951; [email protected])
1. Meie hinnangul on järgnev nõue põhjendamata: kitsamat kui kahemeetrist ruumi ei
arvestata varjendi osaks. See piirang jääb arusaamatuks, kuna ruumi saaks ju planeerida piklikult
nt. 10x2m, nii, et inimesed mahuksid pikali olema mahuks ka mööda liikuma.
Arvestatud osalisel ja selgitatud. Eelnõu ja
seletuskirja muudetud. Vastav ala on paigutatud
muu ala või ruumi alla, kus inimene ei saa
pikaajaliselt turvaliselt viibida.
2. Varjendi pindala arvutamine – Eesti määrus nõuab suuremaid varjendeid kui Soome.
Soomes jäetud arhitektile kaalumisruum koostöös hoone omanikuga= kui 2% pindalast tundub
liiga väike või liiga suur, on järgmine arvutus hoones hinnanguliselt keskmiselt viibivate in arv,
Selgitatud.
Tegeliku varjumispinna suuruse määramisel
tuleb iga inimese kohta tagada vähemalt 0,75
29
mis ei ole kunagi 100% projekteeritud inimeste arvust, vaid pigem 50% ümbruses. Eestis nõue,
et varjendi pindala 0,75m2/in arvutatakse projekteeritud inimeste arvu järgi. Peamine mure on,
et Eesti määruses pole kaalutlusõigust jäetud ja projekteeritud inimeste arvu järgi tulevad
varjendid VÄGA suured. Lisaks ei arvestata Eestis varjendi pindala sisse (ehk need on veel lisa
m2) mitmeid funktsioone, mis Soomes on pindala sees (nt WC jms). (Seletuskirjas on küll välja
toodud, et „Samuti on võimalik teatud juhtudel lähtuda hoone tegelikust kasutajate arvust, kui
hoone suletud netopinna alusel arvestatud varjend osutuks ebaproportsionaalselt suureks.“ aga
on reguleerimata, kes hindab ja kinnitab, et konkreetses projektis võib lähtuda väiksemast
kasutajate arvust?).
ruutmeetrit põrandapinda. Määruse lisas 1 on
toodud hoonete nimekiri, millistel juhtudel tuleb
tegelikku varjumispinda suurendada ning
leevendusmeetmed, kui tegelikku
varjumispinda ei ole võimalik kõikidele hoone
kasutajatele tagada.
3. Suurusest tulenevalt pole varjendeid võimalik tsiviilkasutuses kasutada, sest ilma
akendeta ja madala laega pindasid hoonetes niipalju ei ole, ehk me oleme ehitamas kasutuseta
seisvaid ruume (mis samuti mõjutab ehitushinna kasvu, kui ruumile mingit muud funktsiooni
pole). Soomes tavapärane kasutus: riietusruum, panipaik, jõusaal jms ehk tühjalt seisvaid
varjendeid ei rajata, ehitushinda tõstavad konstruktsioonid ja tehnosüsteemid, mis varjendisse
lähevad – see kulu ca 2% eelarvest.
Selgitatud.
Eelnõu koostajad on hinnanud, et toimub
ruumide ristkasutus. Lisaks saab rajada varjendi
maapealsena, mis võimaldab seda erineval
otstarbel kasutada.
4. Avade suurused erinevad Soome avade nõuetest, tooteid pole meie teada turul olemas –
kes hakkab meie pisikese turu jaoks kallist tootearendust tegema? Ja kui hakkab, on lõpphind
toodetel ka vastav – eksklusiivne luksuskaup. Eesti: varuväljapääsutee (V1 800×1200, V2
900×2000) ja välimine pääs (V1 600×800, V2 900×2000). Soome RT: hätäpoistumisaukko
vakiomitat 600×800 ja 700×1200.
Selgitatud.
Eelnõus on sätestatud varuväljapääsutee
mõõtmed, mis tagavad, et varjendist on võimalik
ohutult väljuda ka suurema hulga inimeste
korral.
Varuväljapääsutee mõõtmed ei tähenda
automaatselt sama mõõduga varjendiluuki või
muud sertifitseeritud toodet.
Välimine pääs olema projekteeritud nii, et see
talub varingukoormust, on varjendi poolt avatav
ning ei tekita varingu korral täiendavat ohtu (nt
lenduvaid konstruktsiooniosi).
5. Lemmikloomade lubamine varjendisse – läbimõtlemata on allergia, hügieeni ja lärmi
teema, Soomes lubatud ainult juhtkoerad kui ilma selleta inimene ei saa hakkama (pimedad,
suhkruhaiged)
Selgitatud.
Eelnõu koostajad on püüdnud leida
tasakaalupunkti lemmikloomade varjendisse
lubamise osas ning lähtuti Ukraina kogemusest.
30
Analoogselt võib loomi kaasa võtta
ühistranspordi sõidukitesse.
6. Ligipääsetavuse nõue – varjendi uksega ei ole võimalik tagada, Soomes pole nõutud,
tegemist on kriisiolukorraga. Selgitatud.
Varjend tuleb rajada nii, et võimalikult paljud
sihtrühmad pääseksid iseseisvalt varjendisse. Ka
haavatavatel sihtrühmadel peab olema võimalus
ohu eest varjuda.
Eelnõu koostajad on teadlikud, et paratamatult
on sihtrühmi, kellel tekib raskusi iseseisvalt
varjendisse saamisel ja kes võivad vajada selleks
kõrvalist abi. Näeme lahendusena kodanike
vahelist koostööd ja abistamist.
7. Ventilatsiooni ja elektri automaatika 72h – mis saab pärast seda? Soomes manuaalsed
seadmed, mis töötaks autonoomselt. Kui meie tahame mugavusi, siis peab varjendis olema ka
generaator ning kütus, mis seda toidaks, mis saab siis kui kütus otsa saab. Kas kütust
hoiustatakse alaliselt varjendis, kütus läheks ka vanaks, kuidas vahetatakse jne. Lisaks on kütus
plahvatusohtlik varjendis, mis seab omakorda lisanõuded. Haldus ja hoolduskoormus tõuseb.
Hetkel tundub, et selle peale pole mõeldud.
Selgitatud.
Kui lahendusena valitakse energiasõltumatus
kütusega toimiva generaatori abil, peab tagama
ka kütuse olemasolu. Hoone omanik korraldab
vajadusel kütusevaru ringluse. Siseministri 27.
mai 2024. a määruse nr 14 „Põlevmaterjalide ja
ohtlike ainete ladustamise tuleohutusnõuded“
kohaselt võib kütusevaru kuni kolm kuupmeetrit
(diiselküte) hoiustada hoone tavapärases
kasutuses generaatori juures.
Vähemalt kolme ööpäeva varu peab tekkima
peale vastavat korraldust 72h jooksul.
8. Määruses välja toodud joonis varjendi paiknemisest samuti Soomes läbi ei läheks:
varjendist väljapääs peab olema tugevdatud laega, st kogu teekond varjendist õue on
erikonstruktsiooniga, ehk võimalikult lühike. Määruse joonisel on näidatud väljapääs läbi
trepikoja, mis ei ole võimatu, aga on väga kallis, sest tähendab erikonstruktsioone kogu teekonna
ulatuses.
Selgitatud.
Lisas 2 on täpsustatud, et toodud on olemasoleva
hoone varjumiskoha näidisjoonis. Tegemist ei
ole varjendi joonisega.
Varjumisplaanis varjendi skeemi kujutamisel on
soovitatav aluseks võtta
projektdokumentatsioonis toodud andmed.
31
9. Ei saa nõustuda seletuskirja väitega, et eelnõu tõttu kasvavad pigem hoone ehitamise ja
varjendi rajamisega seotud kulud, mis hoone kasutamise faasis suurt mõju ei avalda. Viidatud
vaid mõnesaja eurosele kulu ei ole ilmselt adekvaatne. Esitatud nõuetega kaasneb täiendab
halduskoormus ja lisahoolduskohustus – vent.seadme hooldus, generaatori katsetused,
elektrisüsteemide katsetused, kütuse uuendamine (on ebareaalne, et kõigi hoonete mahutid
suudetakse täita 3 päeva jooksul ohuhinnangu saamisest), muude varude uuendamine jms.
Arvestatud ja selgitatud.
Seletuskirja mõjude osa hoone omanikele on
täiendatud.
Hoone omanikele kaasnevad perioodiliselt
varjendi hoolduse ja kontrolli läbiviimise kulud
nn püsikulud, mis sõltuvad tööde mahust ja
tehnosüsteemide keerukusest. Kontrolli- ja
hoolduskulud võivad aastate lõikes erineda,
samas varjendi ventilatsiooni, energiavarustuse,
kanalisatsiooni, kaitseukse ja vajaliku varustuse
olemasolu ning töökorda tuleb kontrollida üks
kord aastas.
Hinnanguliselt võib sellise kontrolli maksumus
sõltuvalt varjendi suurusest olla:
150 – 500 € väike varjend (eramaja / väike
KÜ)
500 – 1500 € keskmine varjend (kortermaja,
väiksem avalik hoone)
1500 – 5000 € suur või keeruline varjend
(suur büroohoone, logistika, avalik varjend).
10. Varjend ei tohi olla niiske, peab hoidma stabiilset temperatuuri – ka sellega kaasneb
püsikulu, mida ei tohiks alahinnata. Pigem on õige väide „Teenuse maksumust ei ole hetkel
võimalik hinnata, kuna selline teenus turul puudub. Hind sõltub läbiviidud töö mahust.“ Kuivõrd
täna ei ole turupraktika välja kujunenud, siis ei ole korrektne pisendada kaasnevaid
finantskulusid ettevõtetele. Mõju on pigem oluline kui ebaoluline.
Arvestatud ja selgitatud.
Seletuskirja on täiendatud. Varjendi stabiilse
temperatuuri hoidmisega võib kaasneda teatav
püsikulu, mille maksumust ei ole hetkel
võimalik hinnata, kuna selline teenus turul
puudub. Hind sõltub läbiviidud töö mahust.
11. Eelnevat arvesse võttes võib 100% kindlusega öelda, et eelnõusse kirja pandud soovid ei
mahu 2% ehitushinna sisse, kaasnevad kulud on kordades suuremad. Teadmiseks võetud.
Eesti Ehituskonsultatsiooniettevõtete Liit, 20.02.2026.a kiri
Kontaktisik: Kalle Karron ([email protected])
Eesti Ehituskonsultatsiooniettevõtete Liit tänab võimaluse eest esitada arvamus varjendite ja
varjumisplaanide nõudeid käsitleva määruse eelnõu kohta. Toetame varjumisvõimekuse Selgitatud.
32
arendamist ning peame seda riikliku julgeoleku seisukohalt vajalikuks. Küsimus ei ole
eesmärgis, vaid rakendamises ja ajakavas. Kavandatud tähtajaga ei ole määruse jõustumine
realistlik, meie hinnangul on mõjud sektorile oluliselt suuremad kui lisatud mõjuanalüüs
kirjeldab. Alljärgnevalt toome välja tähelepanekud, mis põhinevad meie liikmete igapäevasel
projekteerimispraktikal.
1. Rakendatavus projekteerimispraktikas
Varjendi lahendust ei saa käsitleda selliselt, et „varjendiks projekteeritud osa ei ole niipalju
erinev kogu hoonest, et see muudaks oluliselt ehitusprojekti koostamise hinda ega osa“
(seletuskiri lk 50). Varjendilahendus mõjutab hoone konstruktsiooni, tehnosüsteeme ja
ruumiplaneeringut tervikuna. See tähendab, et lahendus tuleb läbi töötada juba eelprojekti
staadiumis ning kõigi eriosade koostöös.
Varjendi projekteerimisega kaasnevat ajakulu ja töömahtu peab olema võimalik hinnata juba
projekteerimise hinnapakkumise koostamise faasis. Praktikas on mitmete varjendikohustuslike
hoonete puhul eskiis- või eelprojekti staadium juba käimas. Kui nende hoonete ehitusloa
taotlused esitatakse pärast 1. juulit 2026, tekib olukord, kus projekteerijad peavad oma töödes
arvestama nõuetega, mis ei ole veel kehtestatud ning mille rakenduspraktika ei ole selge.
Praegu puuduvad Eestis toimivad tüüplahendused, ühtne arvutuspraktika ning selge tehniline
tõlgendus. Lisaks ei ole avalikult kättesaadavat terviklikku projekteerimisjuhist, millele
projekteerija saaks oma lahenduse rajada. Seletuskirja kohaselt on vastav juhend kavandatud
koostada 2026. aasta jooksul. Sellises olukorras ei ole võimalik töömahtu ja ajakulu
usaldusväärselt hinnata ega kujundada põhjendatud hinnapakkumist. Samuti eeldab uue nõude
rakendamine personali täiendavat ettevalmistust ajal, mil puudub nii kehtiv määrus kui ka
praktiline juhendmaterjal.
Mitmed liikmed on toonud välja, et ka varasemate uute nõuete rakendamisel, näiteks
energiatõhususe või tuleohutuse täpsustamisel, on esimestel kuudel kulunud märkimisväärselt
aega tõlgenduste ühtlustamisele. Kui sama olukord kordub varjendite puhul, pikeneb ehitusloa
menetlus ning suureneb projekteerimisrisk. Enne kohustuslikku rakendumist peab olema selge,
kuidas nõudeid praktikas ühtselt ja etteaimatavalt rakendada.
Eelnõu koostajad selgitavad, et käesoleva
rakendusakti sisuliste aruteluga alustati 2025. a
sügise septembris. Palju varem ei oleks seda
saanud teha, sest hädaolukorra seaduse
varjumisega seotud muudatused võeti vastu
oktoobrikuus. HOS muudatused on raamistik
varjumise täpsemateks nõueteks.
Määruse aruteludesse olid kaasatud erinevate
valdkondade spetsialistid, ülikoolide esindajad
jne. See kõik on võtnud aega ja läbirääkimised
kestsid kogu 2025.a sügisese perioodi.
Ühtlasi märgime, et määruse nõuded ei saa
jõustuda enne, kui jõustuvad vastavad seaduse
sätted. Silmas tuleb pidada, et tegemist on uudse
valdkonnaga ning leida tuleb tasakaalupunkt
elanikkonnakaitse nõuete ja inimeste kohustuste
vahel.
Arvestades aktuaalset julgeolekupilti on
varjendi nõuete kehtestamine äärmiselt
kiireloomuline.
2. Nõuete aluseks olev ohuhinnang
Eelnõus on kirjeldatud varjendite tehnilised kaitseparameetrid ning viidatud vahetule
kõrgendatud ohule, sealhulgas plahvatuse ja lööklaine mõjule. Samuti on määruses toodud
konkreetsed konstruktsioonilised koormusnäitajad.
Selgitatud.
Varjendi nõuete koostamisel on aluseks võetud
HOS § 162 lg 1 varjendi termin, mille kohaselt
on varjend HOS tähenduses hoone või selle osa,
33
Samas ei ole seletuskirjas eraldi ja süsteemselt kirjeldatud, millise riskianalüüsi või ohu
stsenaariumi alusel on kujundatud varjendi rajamise kohustus, selle kohaldamispiir ning
rakendamise ajakava. Ei ole selgitatud, millise kaitsetaseme saavutamist peetakse eesmärgiks
ega kuidas on hinnatud nõuete ulatust erinevate hoonetüüpide lõikes, samuti ühetaolist
rakendumist kõigis piirkondades (tihe- ja hajaasutuses) võrdväärselt.
Kui lähte-eeldused ei ole üheselt lahti kirjutatud, on projekteerijal keeruline hinnata, milline
lahendustase on mõistlik ja proportsionaalne, samuti võimatu on pakkuda samaväärseid
asenduslahendusi. Ilma selge aluseta ei ole võimalik ka tellijale põhjendada, miks konkreetne
konstruktsioonilahendus või lisainvesteering on vajalik ning millise ohu vastu see kaitseb.
mis on rajatud varjumiseks ja mille
konstruktsioon kaitseb inimest plahvatuse ning
sellega kaasneva lööklaine, laialipaiskuva
eseme ja õhusaaste, sealhulgas ioniseeriva
kiirguse eest. Varjendid jagunevad avalikeks ja
mitteavalikeks.
3. Üleminekuperiood ei ole formaalsus, vaid eeltingimus 1. juuli 2026 on arvestades nõuete mahtu liiga varane tähtaeg.
Varjendi projekteerimine ei eelda üksnes uue peatüki lisamist projekti, vaid töökorralduse
muutmist. Nõuete rakendamine eeldab konstruktorite ja tehnosüsteemide projekteerijate
täiendavat ettevalmistust, lahenduste kohandamist ning ühtset arusaama kooskõlastajate seas.
Naaberriikide kogemus näitab, et varjenditega seotud kohustuste kehtestamine eeldab piisavat
ettevalmistusaega. Poolas võeti 2024. aastal vastu uus tsiviilkaitse ja varjendite seadus, mille
kohaldamine uutele hoonetele algab 1. jaanuarist 2026 ning puudutab ehitusloa taotlusi, mis
esitatakse pärast 31. detsembrit 2025. Seaduse menetlemise käigus peeti oluliseks anda sektorile
ettevalmistusaeg ning täpsustada tehnilised nõuded enne nende kohustuslikku rakendumist. See
võimaldas projekteerimis- ja ehitussektoril kohandada oma praktikat ning vältida olukorda, kus
nõuded rakenduvad ilma selge rakendusraamistikuta.
Soome süsteem toimib, kuid see on kujunenud aastakümnetega. Ka seal esineb
tõlgenduserinevusi eri omavalitsustes. Eesti lähtekoht on erinev: varjendite rajamise kohustus ei
ole varem kehtinud ning süsteemset projekteerimispraktikat ei ole kujunenud.
Standardlahendusi turul ei ole välja töötatud.
Ilma reaalse üleminekuperioodita võib tekkida olukord, kus juba eel- või põhiprojekti staadiumis
olevad projektid tuleb ümberprojekteerida. See tähendab tellijale lisakulu ja projekteerijale
täiendavat töömahtu.
Seetõttu peab üleminekuperiood olema sisuline. Meie hinnangul vähemalt 12–18 kuud alates
praktiliste juhiste avaldamisest.
Selgitatud.
Vaata punkti 1 selgitust.
4. Mõju projekteerimismahule ja ressurssidele Teadmiseks võetud.
34
Varjendilahendused eeldavad konstruktsioonide täiendavat dimensioneerimist, ventilatsiooni
erilahendusi, varuenergia tagamist ning evakuatsioonikorralduse läbimõtlemist.
Eestis on konstruktorite ja tehnosüsteemide projekteerijate ressurss piiratud. Mitmed liikmed on
viimastel aastatel kogenud olukordi, kus tavapäraste projektide tähtaegu on tulnud pikendada
spetsialistide nappuse tõttu. Uue nõude lisandumine suurendab seda survet veelgi.
See tähendab tõenäoliselt pikemaid projekteerimistähtaegu ning projekteerimistasude kasvu,
eriti rakendamise esimestel aastatel.
5. Mõju maksumusele
Seletuskirjas toodud hinnang, et varjendi rajamine võib suurendada ehitushinda ligikaudu 2
protsendi võrra, võib olla realistlik suurte ja algfaasis optimeeritud projektide puhul.
Väiksema pindalaga või keerukama ruumiprogrammiga hoonete puhul võib mõju olla suurem.
Näiteks 1500 m² suuruses hoones moodustab varjendiga seotud konstruktsioonimaht kogu
hoone suhtes märksa suurema osa kui 10 000 m² hoones. Sellisel juhul ei ole mõju lineaarne.
Kui projekt on juba eelprojekti staadiumis, võib nõude lisandumine tähendada
konstruktsioonilahenduse ümbertegemist.
Varjendi rajamine suurendab betooni ja armatuuri mahtu ning mõjutab seeläbi hoone
süsinikujalajälge. Kui paralleelselt kehtestatakse hoonetele süsinikupiirangud, võib tekkida
olukord, kus erinevad regulatiivsed nõuded suunavad projekteerimist vastassuunas. Sellises
olukorras ei ole projekteerijal võimalik samaaegselt optimeerida lahendust nii varjumisnõuete
kui süsinikupiirangute seisukohalt. See on eriti oluline olukorras, kus hoonete süsinikujalajälje
arvutus muutub lähiaastatel kohustuslikuks.
Selgitatud.
Üldjuhul varjendi rajamise maksumus
suurendab ehitamise maksumust 2 % võrra.
Energiatõhususe direktiivi lõplik mõju kogu
ehitussektorile selgub pärast direktiivi Eesti
õigusesse ülevõtmist.
6. Kooskõlastus ja pädevus Varjendi lahendus puudutab mitut eriala. Küsimus ei ole ainult selles, kas lahendus vastab
nõuetele, vaid ka selles, kes seda hindab.
Eelnõust ei selgu üheselt, kas vastavust kontrollib kohalik omavalitsus ehitusloa menetluses või
on tegemist Päästeameti sisulise kooskõlastusega. Samuti ei ole selge, kas seisukoht on siduv.
Kui pädevus ei ole selgelt määratletud, võib kujuneda olukord, kus erinevates omavalitsustes
kujuneb välja erinev praktika. Seda on Eesti ehitussektor varem kogenud nii tuleohutuse kui ka
energiatõhususe nõuete puhul.
Kompleksse lahenduse puhul peab hindamine toimuma tervikuna. Vastasel juhul võib üks eriala
nõuda lahendust, mis teise vaates ei toimi.
Selgitatud.
Eelnõu koostajad selgitavad, et varjendite
regulatsiooniga ei muudeta kehtivaid ehitus- ja
kasutusloa menetluse põhimõtteid. See
tähendab, et varjendi ehitus- ja kasutuslube
menetleb KOV.
Varjendi nõuetele vastavust ehitise
ehitusprojektis kontrollib KOV, samuti on
KOVi kontrollida, kas valminud ehitis, sh
varjend, vastab ehitusprojektile. Valminud
35
hoonetes teeb järelevalvet varjendite nõuetele
vastavuse üle Päästeamet.
Päästeamet ja KOV-d teevad tihedat koostööd.
7. Kokkuvõte Küsimus ei ole selles, kas varjendeid on vaja. Küsimus on selles, kas sektor suudab nõudeid
rakendada viisil, mis ei tekita tarbetuid viivitusi ega ebakindlust projekteerimis- ja
ehitusprotsessis.
Praeguses ajaraamis ja ilma praktiliste juhisteta on oht, et nõuete tõlgendus ja rakenduspraktika
kujunevad ebaühtlaseks. See ei teeni ei julgeoleku ega ehituskvaliteedi eesmärki.
Peame vajalikuks projekteerimissektori sisulist kaasamist määruse rakendamise
ettevalmistamisse ning selget ajaraami, mis võimaldab nõudeid ühtselt ja realistlikult rakendada.
Oleme valmis osalema Siseministeeriumi ja Päästeametiga ühisel töökohtumisel, et arutada
määruse rakendamise praktilisi küsimusi ning leida toimiv ja realistlik rakendusraamistik
Teadmiseks võetud.
Eesti Haiglate Liit, 10.03.2026.a 204-2B
Kontaktisik: Urmas Sule ([email protected])
1. Üldine kommentaar: jääb arusaamatuks, miks on eelnõu koostamisel üldiselt võetud
aluseks Soomes varjenditele kehtivad nõuded, kuid samas on nendes tehtud mitmeid muudatusi.
Eelnõu võrdlemisel eesti keelde tõlgitud Soome juhenditega ilmneb mitmeid erinevusi. Kui
Soomes kehtivad tänaseks uuendatud või muudetud nõuded, ei pruugi see tähelepanek olla
asjakohane.
Selgitatud.
Soome riik on geograafiliselt ja geopoliitiliselt
samas piirkonnas ning võimalik vaenutegevus
lähtub tõenäoliselt samast allikast. Kuna
soomlastel on varjendite rajamisel ca 80 aastane
kogemus, on analüüsitud ja leitud, et mõistlik on
võtta aluseks Soomes kehtivad nõuded. See ei
tähenda automaatselt, vaid arvestatud on Eesti
kohalike eripäradega.
2. Määruse eelnõu § 5 lõige 4 sätestab, et “varjendi piirdekonstruktsioon ja juurdepääsuteed ei
tohi piirneda ruumidega, kus on surveseade, plahvatusohtlik aine või suures koguses vedelikku.”
Seadme ohutuse seaduse § 3 lõike 2 kohaselt on “surveseade anum või muu seade, milles on
ette nähtud rõhu tekkimine”.
Kommentaar: see on tõlgendatav ka nii, et mistahes vee- või küttetorustik ei tohi piirneda
varjendi piirdekonstruktsiooniga ja juurdepääsuteega. Praktikas on sellise nõude täitmist raske
saavutada.
Arvestatud.
Eelnõu ja seletuskiri muudetud
36
3. Määruse eelnõu § 7 lõige 3 sätestab, et „sissepääsutee laius on vähemalt 1,2 meetrit ja
kaitseukse valgusava laius vähemalt 0,9 meetrit.“ Sama paragrahvi lõikega 9 kehtestatakse
varuväljapääsuteele ka miinimumkõrgus.
Kommentaar: jääb ebaselgeks, miks on varuväljapääsuteele (§ 7 lõige 9) kehtestatud ka
miinimumkõrguse nõue, kuid sissepääsutee puhul selline nõue puudub.
Selgitatud.
Sissepääsutee on hoone tavapärane osa ja sellele
kehtivad tavapärased nõuded. Eelnõu koostajad
pole plaaninud kehtestada sissepääsuteele eraldi
nõudeid. Kuna sissepääsuteed käsitletakse
evakuatsiooniteena, peab tuleohutusnõuete
kohaselt evakuatsioonitee vaba kõrgus olema
vähemalt 2100 millimeetrit, kusjuures selle
kõrguse ulatuses ei tohi olla takistusi. Kõrgus
pööningul ja keldris peab olema vähemalt
1900 millimeetrit.
4. Määruse eelnõu § 7 lõige 11 sätestab, et„V2-klassi varjendi varuväljapääsuteel ei tohi olla
vertikaalseid lõike.“ Seletuskirja kohaselt peab liikumine olema sujuv ning vajaduse korral
lahendatud kaldteede või astmetega, et tagada liikumisseisakute vältimine.
Kommentaar: varjendi paiknemisel mitme maa-aluse korrusega hoone kõige alumisel korrusel
võib kõrguste vahe väljumisteel olla suur. Peaks olema üheselt selge, kas näiteks
evakuatsiooninõuetele vastav trepp on varuväljapääsuteel lubatud või mitte.
Arvestatud ja selgitatud.
Eelnõu ja seletuskirja muudetud. Liikumine
peab olema sujuv ning vajaduse korral
lahendatud kaldteede või astmetega, et tagada
liikumisseisakute vältimine.
V2-klassi varjendi varuväljapääsuteel on
lubatud trepp, kuid mitte redel.
Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit, 11.03.2026 nr 5.1-1/27-1
Kontaktisik: Keilin Tammepärg ([email protected])
Eelnõu § 10 lõike 5 punkti 4 kohaselt tuleb varjendis tagada „valmidus andmeside tagamiseks“.
ITL on seisukohal, et viitatud sätte sõnastus ja seda selgitav osa eelnõu seletuskirjas (lk 25) on
sideteenuste tagamise kontekstis ebapiisavad ega taga, et ka tegelikult oleks tagatud andmeside
valmidus varjendis. Eelnõu tekst on liiga üldine ja mitmeti mõistetav, mis võib põhjustada
kohustusest erinevalt arusaamist ning ootuste mittevastavust tegelikkusele.
Põhjendame oma arvamust järgmiselt: Eelnõu § 10 lg 5 ja seletuskiri (lk 25) määratlevad
„andmeside valmidust“ üksnes kui:
• elektritoite olemasolu ning
• kaabelühenduse loomise võimalust varjendi ja hoone sideruumi vahel.
Meie hinnangul ei pruugi selline valmidus tagada tegelikkuses andmesidet varjendis, mis vastab
varjendi nõuetele. Nimelt, ainuüksi kaabeldus ja toide ei loo veel sideühendust, mille kaudu saab
Osaliselt arvestatud ja selgitatud.
Eelnõu ja seletuskiri on muudetud. Käesoleva
eelnõuga sätestatakse miinimumnõuded FM-
raadio vastuvõtmislahenduse ning andme- ja
telefoniside tehnilise valmiduse kasutamiseks.
See tähendab, et on lubatud tagada suurem
võimekus, nt DAB+ lahenduse kasutamine.
37
sideteenuseid tarbida. Selleks on vaja ka aktiivseadet, näiteks Wi-Fi ruuter, mobiilside
siseruumilahendus (väike tugijaam/võimendi) või muu tehniline lahendus, mis päriselt toob
sidesignaali varjendisse.
Seega, ilma aktiivseadmeta ei pruugi olla tagatud varjendis (kui on korralik varjend)
sideühendus ega ka:
• EE-ALARM sõnumite kättesaamine,
• hädaabikõnede tegemine,
• veebipõhiste kriisiteadete (kriis.ee, Ole Valmis äpp) kasutamine.
Kokkuvõttes on eelnõu järgi on justkui piisav, kui varjendi ehitaja toob kaabli hoone sideruumist
varjendisse ja tagab elektrivarustuse. Toimivat andmesidelahendust see ei taga, mistõttu tekib
küsimus, mis on selle lisatava kohustuse eesmärk ja kuidas päriselt praktikas tagatakse
sideühenduse olemasolu.
ITL-i ettepanek:
ITL teeb ettepaneku täpsustada eelnõus ja selle seletuskirjas, millist miinimumtehnoloogiat
(lisaks kaabliühendusele ka aktiivseadmeid) on vaja andmeside valmiduse loomiseks ja
varjendile esitatavate nõuete täitmiseks varjendi rajaja poolt. Soovitame, et varjendi nõuetele
vastavuse eest vastutav isik kirjeldaks varjendi kasutamise plaanis sideühenduse aktiveerimise
tegevusplaani ja korra (vastavalt andmeside teenuse pakkujaga kokkulepitule).
Vastasel korral jääb lahendus poolikuks. Leiame, et aktiivseadme olemasolu tagamine oleks
varjendite rajajate ja varjenditeks ruume kohendavate isikute jaoks kohustus, millega saadakse
hakkama ja mis toob vajaliku tulemuse.
Lisaks juhime tähelepanu, et eelnõus räägitakse ainult andmeside valmiduse loomisest, täpsemat
lahendust (fikseeritud ühendus või mobiil) ei täpsustata. Eelnõu seletuskiri räägib aga nii
kaabelühendusest hoone sideruumiga kui ka sõnumite vastuvõtmisest mobiiltelefoni. Seega on
eelnõu tekst väga üldine ilma tehnilise lahenduseta, kuid eelnõu seletuskiri tekitab segadust.
Kokkuvõttes ei ole võimalik aru saada, kas mobiilside peab ka olema tagatud või mitte.
Eesti Kaubandus-Tööstuskoda, 10.03.2026.a nr 4/54
Kontaktisik: Ireen Tarto ([email protected])
1. Üleminekuaeg
Eelnõu kohaselt jõustuvad nõuded 2026. aasta 1. juulil. Seletuskirjas (lk 54) on märgitud, et
eelnõuga võib kaasneda vajadus ehitusprojektide ümbertegemiseks, kuid selle leevendamiseks
ei nähta ette üleminekuaega, vaid soodustatakse koostööd projekteerijate ja KOV-ide vahel.
Mittearvestatud ja selgitatud.
Käesoleva määrusega ei ole võimalik sätestada
täiendavat jõustumistähtaega. Varjendite
regulatsiooni jõustumistähtaeg tuleneb HOS-ist.
38
Kaubanduskoda ei toeta eelnõus ettenähtud lahendust. Suuremate ja keerukamate hoonete
projekteerimisprotsess kestab sageli mitu aastat. Nõuete kehtestamine ilma üleminekusätteta
tähendab, et ettevõtjad peavad juba lõpusirgel olevad projektid põhjalikult ümber tegema.
Näiteks projektide ümbertegemine toob kaasa otsese täiendava projekteerimiskulu ning lükkab
ehitusega alustamist edasi hinnanguliselt vähemalt 6–12 kuud. Arvestades tänast
majanduskeskkonda, kus ehitushinnad on niigi kõrged, võib täiendav viivitus ja kulu tähendada
paljude arendusprojektide täielikku seiskumist või tühistamist, kuna projektide eelarved ei pea
täiendavale survele vastu.
Seega juhul, kui hoonete ehitusloa taotlused esitatakse pärast 1. juulit 2026, tekib olukord, kus
projekteerijad peavad oma töödes arvestama nõuetega, mis ei ole veel kehtestatud ning mille
rakenduspraktika ei ole selge. Arvestada tuleb ka asjaoluga, et hetkel puudub kindel
rakenduspraktika ja juhendid projekteerijatele. Kuigi eelnõu seletuskirja lk-l 2 on ette nähtud, et
koostatakse varjendi projekteerimisjuhised, siis hetkel need veel valmis ei ole ning see peaks
seletuskirja lk 44 kohaselt valmima 2026 a. jooksul. Seega on oht, et tekib periood, kus projektid
peavad vastama nõuetele, mida pole veel praktikas lahti kirjutatud.
Ainuüksi koostöö KOV-iga ei lahenda olukorda, kus kehtiv õigus nõuab ehitise osalt tehnilisi
näitajaid, mida projektis pole ette nähtud. Menetleval ametnikul puudub õiguslik alus teha
mööndusi, kui seaduses või määruses ei ole ette nähtud selget rakendussätet.
Kaubanduskoda toetab elanikkonnakaitse võimekuse arendamist ning peame
varjumisvõimaluste loomist riikliku julgeoleku seisukohalt oluliseks. Leiame, et praeguses
ajaraamis ja ilma praktiliste juhisteta on reaalne oht, et nõuete tõlgendus ja rakenduspraktika
kujunevad ebaühtlaseks ning bürokraatlikult koormavaks. See ei teeniks pikas perspektiivis ei
julgeoleku ega ehituskvaliteedi eesmärki, vaid pärsib uute hoonete lisandumist turule ja
suurendab asjatult arendusriske.
Kaubanduskoja ettepanek:
Arvestades, et hädaolukorra seaduse § 53 lg 22 näeb ette üleminekusätte hoonetele, mille
ehitusloa taotlus või ehitusteatis on esitatud enne 1. juulit 2026, palume eelnõu rakendamisel
kaaluda lahendust, mis võtaks arvesse ka hooneid, mille projekteerimistingimused on
väljastatud enne nimetatud kuupäeva. Praktikas võib projekteerimisprotsess sellisel juhul olla
juba lõppfaasis ning nõuete kohaldamine selles etapis tähendaks projektide ulatuslikku
ümbertegemist.
Arvestades aktuaalset julgeolekupilti on
varjendi nõuete kehtestamine äärmiselt
kiireloomuline.
39
2. Varjumiskohtade rajamise rakendatavus olemasolevates hoonetes
Eelnõu § 18 lg 1 kohaselt tuleb paljude olemasolevate hoonete puhul tagada varjumisvõimalus
ja koostada varjumisplaan. See tähendab, et varjumiskoht tuleb kohandada olemasolevatesse
hoonetesse, kuhu ei ole rajatud varjendit. Seletuskirja kohaselt saab varjumiskohtade hindamisel
juhinduda Päästeameti juhenditest ning vajadusel pöörduda Päästeameti poole nõustamise
saamiseks (seletuskiri lk 35).
Ettevõtjate tagasiside põhjal on paljude olemasolevate hoonete puhul varjumiskohtade rajamine
aga väga keeruline või isegi võimatu. Paljud tootmis-, lao-, teenindus- ja kaubandushooned on
ehitatud kergetel konstruktsioonidel (nt teraskarkass ja sandwich-paneelid) ning neil puuduvad
keldrid või muud konstruktsioonid, mis vastaksid varjumiskohtadele seatud kaitsenõuetele.
Samas eelnõu seletuskiri lk-l 49 ütleb, et tõenäoliselt selgub varjumisplaani koostamise käigus,
et varjumisvõimaluse tagamisega kaasnevad teatavad kulud, näiteks konstruktsiooni
tugevdamine, olemasoleva ventilatsioonisüsteemi ümberehitus jms tegevused. Seega võib
varjumiskohtade rajamine eeldada hoone ümberkohandamist. Sellisel juhul võib aga teatud
hoonete puhul varjumiskoha loomine tähendada sisuliselt hoone ulatuslikku ümberehitust.
Eelnõust ei selgu üheselt, kes annab lõpliku hinnangu selle kohta, kas olemasolevasse hoonesse
on võimalik varjumiskohta rajada või mitte (näiteks, kas selle otsuse teeb omanik?). Samuti jääb
ebaselgeks, kas hoone omanikule võib tekkida kohustus teha märkimisväärseid
konstruktsioonilisi ümberehitusi olukorras, kus hoone ehituslikud omadused ei võimalda
varjumiskoha mõistlikku rajamist.
Selline ebaselgus tekitab ettevõtjatele olulist õiguslikku ja majanduslikku ebakindlust.
Kaubanduskoja ettepanekud:
• Täpsustada eelnõus selgelt, kes ja millise menetluse käigus annab lõpliku hinnangu
varjumiskoha rajamise võimalikkuse kohta olemasolevas hoones.
• Sõnastada eelnõus üheselt, et olemasoleva hoone puhul ei teki kohustust teha ulatuslikke
konstruktsioonilisi ümberehitusi juhul, kui hoone ehituslikud omadused ei võimalda
varjumiskoha mõistlikku rajamist.
Mittearvestatud ja selgitatud.
Varjumisvõimaluste hindamine ja
varjumisplaani koostamine on kohustuslikud.
Varjumisvõimaluste hindamise käigus selgub,
kas on võimalik varjumiskoht kohandada. Juhul
kui varjumisplaani käigus selgub, et hoones ei
ole võimalik hindamise hetkel ega ka tulevikus
varjuda, tuleb leida hoone kasutajatele muu
varjumisvõimalus ja määrata muu tegutsemise
kord ning kajastada see varjumisplaanis.
Varjumisplaani koostamise eest vastutab hoone
omanik ning järelevalvet teostab Päästeamet.
3. Varjendi suuruse määramise ja arvutamise ebaselgus Eelnõu § 4 lg 2 kohaselt lähtutakse varjendi tegeliku varjumispinna määramisel määruse lisast
1. See tähendab, et esmalt võetakse aluseks kindlaksmääratud protsent hoone suletud
netopinnast, millest on maha arvatud määruse lisas 1 nimetatud hoone osad. Seega on varjendi
Osaliselt arvestatud ja selgitatud. Eelnõu lisa 1 muudetud ja täpsustatud varjendi
suuruse arvutamise põhimõtteid.
40
suuruse määramisel ette nähtud miinimumnõue (nt 2% hoone pinnast). Lisaks eelnõu § 4 lg 3
kohaselt tuleb tegeliku varjumispinna määramisel tagada iga inimese kohta vähemalt 0,75
ruutmeetrit põrandapinda. Samas on seletuskirjas märgitud, et teatud juhtudel võib lähtuda
hoone tegelikust kasutajate arvust, kui netopinna alusel arvutatud varjend osutuks
ebaproportsionaalselt suureks (seletuskiri lk 31).
Selline regulatsioon jätab märkimisväärse tõlgendusruumi. Eelnõust ega seletuskirjast ei selgu,
kes hindab ja kinnitab, millal võib lähtuda väiksemast kasutajate arvust. Praktikas võib see
tekitada erinevaid tõlgendusi nii projekteerijate, tellijate kui ka ehituslubade menetlejate seas.
Õigusliku selguse puudumine võib viia olukorrani, kus sama tüüpi hoonete puhul kujunevad
erinevates menetlustes erinevad nõuded. See omakorda suurendab projekteerimisriski ning võib
pikendada ehitusloa menetlust.
Kaubanduskoja ettepanek:
Täpsustada eelnõus selged põhimõtted varjendi suuruse arvutamiseks ning määrata, kes ja millise
menetluse käigus kinnitab võimalikud erisused.
Määruse lisas 1 on toodud hoonete nimekiri,
millistel juhtudel tuleb tegelikku varjumispinda
suurendada ning leevendusmeetmed, kui
tegelikku varjumispinda ei ole võimalik
kõikidele hoone kasutajatele tagada.
Täiendavaid erisusi ette ei nähta.
4. Mõju investeeringutele ja ettevõtjate kuludele
Seletuskirjas on märgitud, et eelnõu mõju avaldub eelkõige hoone ehitamise ja varjendi
rajamisega seotud kuludes ning kasutusfaasis olulist mõju ei kaasne (seletuskiri lk 46).
Ettevõtjate hinnangul ei piirdu mõju siiski üksnes ehitusfaasiga. Varjendite ja
varjumiskohtadega kaasnevad ka märkimisväärsed püsikulud, sealhulgas
ventilatsioonisüsteemide hooldus, varuenergia lahenduste testimine, elektrisüsteemide kontroll,
kütusevaru hoidmine ja uuendamine ning ruumide sobivate sisetingimuste tagamine. Need
kulud tekivad kogu hoone kasutusaja jooksul ning suurendavad hoonete kasutuskulusid.
Lisaks võib varjendi rajamine suurendada ehituskulusid rohkem kui seletuskirjas hinnatud
ligikaudu 2% (seletuskiri lk 46), eriti väiksemate või keerukama ruumiprogrammiga hoonete
puhul. Sellisel juhul võib mõju olla oluliselt suurem ning ei pruugi olla lineaarne.
Oluline on arvestada ka seda, et varjendite rajamine teenib eelkõige laiemat avalikku huvi, kuna
tegemist on tsiviilkaitse meetmega, mille eesmärk on tagada elanikkonna kaitse kriisiolukorras.
Sellise eesmärgi saavutamine ei ole üksnes hoone omaniku huvides, vaid laiemalt riigi
julgeoleku ja elanikkonnakaitse küsimus. Kui kogu selle eesmärgi saavutamise kulud jäävad
üksnes ettevõtjate kanda, võib see oluliselt mõjutada investeerimisotsuseid ning vähendada
valmisolekut rajada uusi hooneid või renoveerida olemasolevaid. Eriti teravalt võib see
Arvestatud ja selgitatud.
Seletuskirja mõjude osa hoone omanikele on
täiendatud.
Hoone omanikele kaasnevad perioodiliselt
varjendi hoolduse ja kontrolli läbiviimise kulud
nn püsikulud, mis sõltuvad tööde mahust ja
tehnosüsteemide keerukusest. Kontrolli- ja
hoolduskulud võivad aastate lõikes erineda,
samas varjendi ventilatsiooni, energiavarustuse,
kanalisatsiooni, kaitseukse ja vajaliku varustuse
olemasolu ning töökorda tuleb kontrollida üks
kord aastas.
Hinnanguliselt võib sellise kontrolli maksumus
sõltuvalt varjendi suurusest olla:
• 150 – 500 € väike varjend (eramaja /
väike KÜ)
41
probleem avalduda väljaspool suuremaid linnu, kus investeeringute tasuvus on niigi madalam.
Sellest tulenevalt on vajalik, et ka riik toetaks omaltpoolt ettevõtteid seoses varjendite ja
varjumiskohtade rajamisega kaasnevate kuludega.
Kaubanduskoja ettepanekud: Täiendada eelnõu mõjuanalüüsi realistlikuma hinnanguga nii investeerimis- kui ka
püsikulude osas.
Analüüsida võimalust rakendada riigipoolseid toetusmeetmeid või maksusoodustusi
varjendite rajamisega seotud kulude leevendamiseks.
• 500 – 1500 € keskmine varjend
(kortermaja, väiksem avalik hoone)
1500 – 5000 € suur või keeruline varjend
(suur büroohoone, logistika, avalik varjend)
Planeeritavad toetusmeetmed sõltuvad
eelarvelistest võimalustest.
5. Varjendi suuruse arvutamise alused ja pindade välistamine
Eelnõu § 4 lg 4 ütleb, et kui hoones või hoonete kompleksis on erineva kasutusotstarbega
hoone osad või hooned, mille alusel on ette nähtud erineva suurusega tegeliku varjumispinna
arvestus, siis need pinnad summeeritakse. Seletuskirjas (lk 11) on toodud näide, et ühe hoone
puhul, millel on erineva kasutusotstarbega osad, tähendab see näiteks, et kui kaubandushoone
10 000 ruutmeetrist suletud netopinnast moodustavad laod 50%, võib tegeliku varjumispinna
arvutuse aluseks võtta ülejäänud 5000 ruutmeetrit.
Kaubanduskoda tervitab sellist lähenemist, kuna laopindadel viibib tavapäraselt väga vähe
inimesi ning nende arvestamine üldpinna hulka muudaks varjendi rajamise kohustuse
ebaproportsionaalselt koormavaks.
Samas juhime tähelepanu, et eelnõu tekstis endas ega Lisas 1 sellist selget välistust ei sisaldu.
See jätab lubamatult suure tõlgendusruumi projekte menetlevatele ametnikele. Praktikas võib
see viia olukorrani, kus erinevad omavalitsused või Päästeameti inspektorid nõuavad varjendi
suuruse arvutamist kogu hoone netopinna põhjal, ignoreerides seletuskirjas toodud põhimõtteid.
Õigusselguse huvides peavad erisused olema sätestatud määruse tasandil.
Kaubanduskoja ettepanek: Täiendada eelnõu §-i 4 selge loeteluga pindadest, mida hoone suletud netopinna hulgast enne
varjendi suuruse arvutamist maha arvatakse. Eelnõu sõnastus peab tagama, et laopindade
mahaarvamine ei ole ametniku kaalutlusotsus, vaid arendaja kindel õigus varjendi mahu
planeerimisel.
Selgitatud.
Uue numeratsiooniga eelnõu § 6 lg 5 sõnastust
on täpsustatud ning tegeliku varjumispinna võib
summeerida erineva kasutusotstarbega hoone
osade korral, kui nende puhul on ette nähtud
erinev tegeliku varjumispinna suuruse arvestus.
Tegemist ei ole ametniku kaalutletud otsusega.
6. Päästeameti nõustamisvõimekus ja juhendmaterjalide piisavus Eelnõu seletuskirja (lk 35) kohaselt saavad ettevõtjad varjumisvõimaluste hindamisel juhinduda
Päästeameti juhenditest ning vajadusel pöörduda Päästeameti poole nõustamise saamiseks.
Teadmiseks võetud ja selgitatud.
42
Seletuskirja kohaselt on varjendi rajamise kohustusega olemasolevate hoonete omanikke
ehitusregistri andmetel ligikaudu 16 tuhat (seletuskiri lk 49).
Tekib põhjendatud küsimus, kas riigil on kavas tõsta Päästeameti ressurssi sellisel määral, et
reaalselt oleks võimalik pakkuda sisulist nõustamist tuhandetele ettevõtjatele. Tuginedes
ettevõtjate senisele kogemusele, on ametkondade nõustamisvõimekus sageli piiratud ning
vastused viibivad. Seletuskirja lk-l 52 on öeldud, et varjumisvõimaluste hindamisel ja
varjumisplaani koostamisel abistab Päästeamet üldsust samuti konsultatsioonide, infopäevade
ja juhendmaterjalidega. Leiame, et seletuskirjas viidatud üldised infopäevad ei asenda
objektipõhist nõustamist, sest varjumiskoha rajamine sõltub konkreetse hoone konstruktsioonist
ja tehnosüsteemidest.
Lisaks on hetkel kättesaadavad juhendid suunatud peamiselt keldritele, kuid paljudel äri- ja
tootmishoonetel keldrid puuduvad. Nõustamisvajadus ei teki mitte alles varjumiskoha
kohandamise faasis, vaid kohe eelnõu vastuvõtmisel, mil omanik peab hakkama koostama
varjumisplaani ja hindama hoone vastavust. Ilma asjakohaste juhendite ja kättesaadava
nõustamiseta on varjumisplaanide koostamine omanikele pelgalt bürokraatlik kohustus, mis ei
taga tegelikku ohutust.
Kaubanduskoja ettepanekud:
Töötada välja ja avalikustada spetsiifilised juhendmaterjalid ka nendele hoonetüüpidele,
millel keldrid puuduvad (nt kergekonstruktsiooniga hallid, büroohooned), enne
varjumisplaani koostamise kohustuse rakendumist.
Selgitada, kuidas kavatseb riik tagada nõustamise operatiivsuse olukorras, kus
nõustamisvajadus tekib üheaegselt tuhandetel hooneomanikel.
Päästeameti kodulehel on hetkeseisuga
kättesaadavad järgmised varjumisega seotud
materjalid:
Varjumisplaani koostamise
näidismaterjalid;
Varjumiskoha kohandamise juhis;
Varjumiskoha lagede toestamise juhis;
Varjumiskoha märgistuse;
Märgistuse failid, mida saab kasutada
tellimiseks.
Lisaks:
Käitumisjuhised varjumiseks (Olevalmis.ee
lehel);
Avalike varjumiskohtade kaardistus (PäA
kodulehel ja Maa-ameti kaardiserveris).
Päästeamet jätkab täiendavate
juhendmaterjalide väljatöötamist ning
Sisekaitseakadeemia juhtimisel koostatakse
varjendi projekteerimise juhis.
Lisaks viivad Päästeamet ja
Sisekaitseakadeemia läbi erinevaid
elanikkonnakaitsealaseid koolitusi, sh
varjumine. Koolituste ja juhendmaterjalide
leviku kaudu tõuseb ühiskonnas üldine
teadlikkus.
7. Autonoomse elektritoite ja generaatorite nõue
Eelnõu § 8 lg 5 kohaselt peab varjendi ventilatsioonisüsteemi töövõime olema tagatud välisest
võrgust sõltumatult vähemalt 72 tunni jooksul. See eeldab sisuliselt igas hoones generaatori
olemasolu. See ei ole mõistlik, kuna kütust ei pruugi kriisiolukorras piisata isegi näiteks
määratud kriisipoodidele, rääkimata tuhandetest varjumiskohtadest. Generaatorite paigaldamise
Mittearvestatud ja selgitatud.
Eelnõu koostajad on püüdnud leida mõistlikku
tasakaalupunkti elanikkonnakaitse ja
kehtestavate kohustuste vahel. Varjendi
ventilatsioonisüsteem peab olema nii kaua kui
võimalik autonoomne. Kui varjendit kasutab
43
ja hoolduse kohustus koos kütusevaru hoidmisega ei ole realistlik ega proportsionaalne ohu
suurusega.
Kaubanduskoja ettepanek:
Leevendada autonoomse elektritoite nõuet või jätta see kohustuslikuks vaid avalikele suurtele
varjenditele, mitte igale väiksemale varjendile.
suur hulk inimesi, tekib mitteautonoomse
ventilatsioonisüsteemi korral kiiresti värske õhu
puudus. Seega mehaaniliselt käitatav generaator
ei ole käesoleva määruse kontekstis lahendus.
8. Kriisikauplused
Eesti Varude Keskuse kodulehe kohaselt Eesti Varude Keskus moodustab generaatoritega
varustatud kaupluste üleriigilise võrgustiku, et tagada paremini elanikele toidu,
esmatarbekaupade ja ravimite kättesaadavus ning sularahaautomaatide töö ulatuslike
elektrikatkestuste ja muude kriiside korral. Kriisipoodide võrgustiku loovad Regionaal- ja
Põllumajandusministeerium, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ja Eesti Varude
Keskus koostöös kaupmeestega.
Soovime teada, kuidas on eelnõu koostamisel arvestatud loodava kriisipoodide lahendusega?
Eelnõu § 15 lg 3 kohaselt tuleb juhul, kui hoones ei ole võimalik hindamise hetkel ega ka
tulevikus varjuda, leida hoone kasutajatele muu varjumisvõimalus ja määrata muu tegutsemise
kord ning kajastada see varjumisplaanis. Eelnõu seletuskirja lk-l 35 on täpsustatud, et
varjumisvõimaluste hindamisel kajastatakse ka teave selle kohta, kui hoones ei ole võimalik
varjumiskohta kohandada, lähiümbruses puuduvad sobivad varjumisvõimalused või hoonest ei
ole võimalik inimesi evakueerida. Näitena on toodud, et juhul, kui lasteaias puudub varjumiseks
sobiv koht ning ka lähiümbruses ei ole varjumisvõimalusi, ei saa lasteaed selles hoones vahetu
kõrgendatud ohu korral tegutseda. Seega kui hoone lähedal ei ole ka ühtegi teist varjendit või
varjumiskohta, kuhu inimesed saaksid varjuda, siis eelnõu kohaselt ei saa hoonet ohu korral
sihipäraselt kasutada. Eeltulenevast lähtudes tekib küsimus, kui kriisikauplusena määratletud
hoone osutub tehniliselt sobimatuks varjumiskoha rajamiseks, tekib olukord, kus riik ühelt poolt
kohustab kauplust kriisi ajal avatud olema, kuid keelab samas hoones tegutsemise.
Kaubanduskoja ettepanek:
Sünkroniseerida eelnõu kriisikaupluste ja elutähtsate teenuste toimepidevuse nõuetega. Eelnõus
peaks sisalduma erisus, et riiklikult oluliste teenuseosutajate (sh kriisikauplused) puhul ei kaasne
varjumisvõimaluse puudumisega automaatset tegevuskeeldu, vaid lahendus leitakse läbi
täiendavate ohutusmeetmete või alternatiivsete evakuatsiooniplaanide.
Mittearvestatud ja selgitatud.
Määruse eelnõuga ei tehta erisusi
kriisipoodidele ja elutähtsa teenuse osutajatele.
See tähendab, et neile kehtivad samad nõuded
varjendite rajamisel, varjumisplaani
koostamisel ja varjumiskoha kohandamisel.
9. Sotsiaalmajanduslik mõju Selgitatud.
44
Kaubanduskoja hinnangul on eelnõu mõjuanalüüs puudulik, kuna selles on täielikult hindamata
jäänud meetmete mõju teenuste ja kaupade lõpphindadele. Varjendite rajamise ja nende
ülalpidamisega (sh hooldus, kontrollid, generaatorite kütusevaru) kaasnevad kulud on
ettevõtjate jaoks märkimisväärsed. Olukorras, kus sisendkulud on niigi kõrged, kanduvad need
täiendavad kulutused vältimatult edasi toodete ja teenuste lõpphindadesse. See tähendab, et
elanikkonnakaitse kulud jäävad kaudselt tarbija kanda, suurendades elukallidust ja survet
inflatsioonile.
Eriti kriitiline on mõju maapiirkondadele. Kuna eelnõu mõjuanalüüs ei käsitle sektori
spetsiifilist mõju, on jäetud tähelepanuta risk, et ettevõtjatel võib kaduda motivatsioon
maapiirkondadesse investeerida, näiteks uusi poode ehitada või oluliselt renoveerida, et vältida
määrusega kaasnevaid lisakulusid. Tulemuseks on näiteks toidukaupade kättesaadavuse
halvenemine, poodide sulgemine ja maapiirkondade elukeskkonna amortiseerumine, mida
mõjuanalüüs hetkel ei käsitle.
Kaubanduskoja ettepanek:
Täiendada eelnõu seletuskirja põhjaliku sotsiaalmajandusliku mõjuanalüüsiga, mis hindaks
investeeringute mõju tarbijahindadele ja teenuste kättesaadavusele, eriti madala marginaaliga
sektorites nagu jaekaubandus maapiirkondades.
Sellisel kujul ei ole võimalik mõjude hindamist
läbi viia. Varjendite rajamise ja varjumiskohtade
kohandamise mõjuala on kogu elamufond,
mistõttu ei ole võimalik sellise täpsusastmega
sotsiaalmajanduslikke mõjusid hinnata.
Eesti Kinnisvarafirmade Liit, 10.03.2026.a nr 26-03-10/1
Kontaktisik: Tõnis Rüütel ([email protected])
Eesti Kinnisvarafirmade Liit (EKFL) on kinnisvara vahenduse, arenduse, halduse, hindamise ja
konsultatsioonidega tegelevate juriidiliste isikute ja füüsilistest isikutest ettevõtjate ühendus.
Kuna paljud EFKL-i liikmetest on varjenditele kehtestatud nõuete regulatsioonist otsesemalt või
kaudsemalt puudutatud, esitame oma liikmete nimel määruse eelnõule järgmise arvamuse ja
ettepanekud.
1. Varjendi rajamise kohustusega hoonetest
1.1. Eelnõu § 3 sätestab varjendi klassid ja varjendi rajamise kohustusega hooned. Eelnõu § 3 lg
4 kohaselt sätestatakse varjendi rajamise kohustusega hoonete täpsem loetelu kasutusotstarbe
ning tavapärase kasutajate arvu järgi määruse lisas 1. Juhime tähelepanu, et varjendi rajamise
kohustus kolme või enama korteriga korterelamus, kui hoone suletud netopind on juba vähemalt
1200 m2 (määruse eelnõu lisa 1, hoonerühma kood 11220) võib osutuda ebaproportsionaalselt
Mittearvestatud ja selgitatud.
1.1. Eluliselt on vajalik tõmmata kusagile piir,
millistest ruutmeetritest algab varjendi rajamise
kohustus. Eelnõu koostajad on püüdnud leida
mõistlikku tasakaalupunkti elanikkonnakaitse ja
isikute kohustuste vahel.
1.2.-1.3. HOS § 162 lg-te 3 ja 4 kohaselt
rajatakse varjend hoonesse, mille
kasutusotstarbe tõttu külastavad seda
rahvahulgad või mille suletud netopind on
vähemalt 10 000 ruutmeetrit ning seaduses
nimetatud üle 1200 ja 1500 ruutmeetri hoone
tüüpidele.
45
kulukaks ja pärssida väiksemate korterelamute arendamist. Näitlikustatult on 1200 m2 suletud
netopinnaga hoone tüüpiliselt 13-14 korteriga elamu, millel reeglina maa-alust korrust pole.
Arvestades lisanduvat varjendi rajamise kohustust, muutuvad väiksemate kortermajade puhul
rajatavad korterid märksa kallimaks.
1.2. Teeme ettepaneku siduda varjendi rajamise kohustus alates 1200 m2 kortermajade
ehitusmaksumusega võimaldades üle 3% suurenenud ehitusmaksumuse puhul juhinduda
varjendi rajamise nõude asemel varjumiskoha kohandamise nõudest. Ettepaneku eesmärk on
leida tasakaal riigikaitse vajaduste ning ehitusmajanduse koormuse vahel, tagades, et
varjumiskaitse kohustus ei muutu majanduslikult ülemäära koormavaks, eriti väiksema mahuga
ehitusprojektides. Ettepanek tugineb Soome riigi praktikale.
1.3. Teeme ettepaneku täiendada eelnõu §-i 3 lõigetega 5–8:
(5) Kui varjendi rajamine suurendab hoone ehitusmaksumust rohkem kui kolm protsenti, on
hoone omanikul õigus varjendi rajamise asemel kohandada hoones varjumiskoht käesoleva
määruse 4. peatükis sätestatud tingimustel.
(6) Ehitusmaksumuse tõusu hindamiseks esitab hoone omanik või arendaja enne ehitusloa
taotlemist kohalikule omavalitsusele pädeva isiku poolt koostatud võrdluskalkulatsiooni, mis
sisaldab:
1. hoone ehitusmaksumust ilma varjendita;
2. hoone ehitusmaksumust koos varjendiga;
3. ehitusmaksumuse tõusu protsentuaalset suurust.
(7) Ehitusmaksumuse arvutamisel võetakse aluseks hoone kavandatav kogumaksumus koos
sisetöödega, v.a käibemaks. Arvutuse aluseks olevate hindade õigsuse eest vastutab
kalkulatsiooni koostanud pädev isik.
(8) Lõikes 5 sätestatud erandit ei kohaldata järgmistele hoonetele, sõltumata ehitusmaksumuse
tõusust:
1. haiglad, hoolekandeasutused ja muud hooned, kus alaliselt viibivad piiratud
liikumisvõimega isikud;
2. riigikaitselistel eesmärkidel kasutatavad hooned;
3. hooned, kus tavapärase kasutuse korral viibib üheaegselt üle 500 inimese.
Vabariigi Valitsuse määrusega ei saa selles osas
erisusi teha, mis on sätestatud HOS-is.
Lisaks märgime, et ei saa nõustuda punktis 1.3
toodud muudatusettepanekuga, kuna varjendi
eesmärk on pakkuda pikaajalist kaitset,
varjumiskoht on mõeldud üksnes lühiajaliseks
kaitseks.
46
2. Toetusmeetme väljatöötamise vajadusest
Nõustume, et varjendite rajamise kohustus täidab elanikkonna kaitse vajadusi ja vajadust
erinevate kriisidega toime tulla. Teeme ettepaneku varjendite rajamisel sihtotstarbelise
toetusmeetme välja töötamiseks ja rakendamiseks. Arendaja kohustus varjendi rajamiseks
kajastub paratamatult korteri müügihinnas ning suurendab ostjate/elanike finantskoormust.
Näiteks on 1500 m2 kortermaja suhteliselt väike ja varjendi rajamise kulu ostjale kindlasti
tuntav. Soovitame kaaluda toetusmeetme loomist näiteks varjendi erimaterjalide soetusele ja ka
edasisele hooldusele, mis pakuks vajalikku toetust nii arendajatele, tulevastele
ostjatele/omanikele kui rajatud hoonetes loodavatele korteriühistutele.
Teadmiseks võetud.
Toetusmeetmete välja töötamine sõltub
eelarvelistest vahenditest.
3. Varjendi varustatusest
3.1. Eelnõu § 10 sätestab üksikasjalikult varjendis nõutava varustuse loetelu, kuid puudub selge
säte selle kohta, milliseks hetkeks peab varjend olema täielikult varustatud. Sellises olukorras
tekib risk, et täpsustatud regulatsiooni puudumine võimaldab kohalikel omavalitsustel nõuda
kasutusloa menetluses varjendi täielikku varustatust juba ehituse lõpus ja seavad selle eelduseks
kasutusloa saamisel, mis ei oleks proportsionaalne.
3.2. EKFL-i hinnangul tuleks lähtuda põhimõttest, et kasutusloa väljastamise hetkeks peavad
toimima üksnes ehituslikud lahendused (ventilatsioon, kaitseuks, elekter) ning varjendi
varustuse tagamise kohustus peaks lasuma korteriühistul või hoone haldajal pärast hoone
kasutusele võttu ja vajalikud täpsustused võiks ette näha varjumisplaanis. Täieliku varustatuse
nõue peaks olema täidetud hiljemalt esimese iga-aastase kontrolli hetkeks eelnõu § 13 lg 2
tähenduses.
3.3. Teeme ettepaneku täiendada/täpsustada §-i 10 selliselt, et:
3.3.1. puudub kohustus tagada varjendi varustatus kohe ehitustegevuse lõppedes. Kasutusloa
hetkeks peavad olema toimivad üksnes ehituslikud lahendused – ventilatsioonisüsteem,
kaitseuks, elektrivarustus, veevarustus – ning Varustatuse (joogivesi, esmaabivahendid,
jooditabletid jms) tagamise ja varustuse hoidmise kohustus sätestada korteriühistu või hoone
haldajal kohustusena (et seda ei oleks võimalik tõlgendada arendaja kohustusena). Nimetatud
Mittearvestatud ja selgitatud.
Tulenevalt HOS § 53 lõikest 23 tuleb
varjumisplaan koostada kasutusloa taotlemise
hetkeks. Varjumisplaani koostamise raames
hinnatakse varjumisvõimalusi hoones,
varjumisplaanis kirjeldatakse varjumise
korraldust hoones, mh ka varjendi varustatust.
Varustatus on üks osa varjumise korraldusest ja
peab olema välja selgitatud kasutusloa
taotlemise hetkeks.
47
kohustus peaks käivituma alles pärast hoone kasutuselevõttu, hiljemalt esimese iga-aastase
kontrolli hetkeks eelnõu § 13 lg 2 tähenduses.
Eesti Korteriühistute Liit, 10.03.2026.a nr S-1/2
Kontaktisik: Urmas Mardi ([email protected])
Eesti Korteriühistute Liit tänab, et kaasasite meid ülalmainitud eelnõu menetlusse. Määruse
läbitöötamisse kutsusime korteriühistute esindajad ja meie nõukogu liikmed. Tagasiside esitatud
eelnõude ja planeeritud määruste muutmise regulatiivaktidele.
1. Regulatiivsete aktide paljusus ja muutmised. Sihtrühmal on keeruline aru saada
kehtivatest reeglitest nende paljususe, mõistete ebaselguse ning aktide muutmise intensiivsuse
tõttu. Suurim küsimus on, kas korteriühistu peab rajama varjendi või kohandama varjumiskoha?
1.1. "Nõuded varjendile ja varjumisplaanile, varjumiskoha kohandamise põhimõtted ning
varjumisplaani koostamise kord" eelnõu (Määrus 16.02.2026 nr 1-6/3378-1)
1.2. Siseministri määruse „Siseministri määruste muutmine seoses toetuste andmisega
kriisivalmiduse suurendamiseks“ eelnõu kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks
esitamine (16.02.2026 nr 1-6/3377-1)
1.3. Siseministri 8. aprilli 2025. aasta määruse nr 9 „Korteriühistule kriisivalmiduse
suurendamiseks toetuse andmise ning selle kasutamise tingimused ja kord“ muutmine
1.4. Hädaolukorra seaduse ja teiste seaduste muutmise seadus (24.09.25)
1.5. Korteriühistule varjumiskoha kohandamiseks toetuse andmise ning selle kasutamise
tingimused ja kord (Siseminister, Vastu võetud 05.01.2026 nr 1)
Selgitatud.
Loetelus toodud õigusaktid reguleerivad
erinevaid valdkondi ning käesolevas menetluses
keskendutakse Vabariigi Valitsuse määrusega
„Nõuded varjendile ja varjumisplaanile,
varjumiskoha kohandamise põhimõtted ning
varjumisplaani koostamise kord“
kehtestatavatele nõuetele.
Alates 1. juulist 2026. a jõustuva HOS
redaktsiooni kohaselt peavad uued üle 1200
ruutmeetrise netopinnaga korterelamud rajama
varjendi ning samadele parameetritele vastavad
olemasolevad korterelamud kohandama 1.
juuliks 2028. a varjumiskoha.
2. Varjumisplaani konsultandid, sealhulgas Päästeameti ametnikud räägivad kohati vastuolulist
juttu, mille kaudu on keeruline mõista ja luua selge kava tegevustest, mida ellu viia. Enamasti
surutakse peale mitte varjumiskoha vaid varjendi tasemel kohustusi ja lahendusi!
Selgitatud.
Käesoleva määrusega kehtestatakse nõuded
varjendi rajamisele, varjumisplaani
koostamisele ja varjumiskoha kohandamise
põhimõtted.
Praeguses faasis lähtutakse nõuete selgitamisel
septembris 2025. a vastu võetud HOS-i
muudatustest.
3. § 2. Terminid.
Kommentaar: Terminites ei ole lahti kirjeldatud mõistet „ Varjumiskoht“. Kõik mõisted, mis on
antud §2-s toodud selgitavad varjendi termineid! Varjumiskoht on lahti kirjutatud Hädaolukorra
Selgitatud.
Varjendi ja varjumiskoha terminid sätestatakse
vastavalt HOS-i §-des 162 ja 164.
48
seaduse ja teiste seaduste muutmise seadus 24.09.25. § 164 lg 5 ütleb: Hoone või selle osa
varjumiskohaks kohandamise põhimõtted kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega.”; Ehk siis
võib aru saada, et määrusega 16.02.2026 nr 1-6/3378-1 soovitakse varjumiskoha põhimõtted
kirjeldada. Terminites kahjuks seda tehtud ei ole.
4. 2. peatükk Varjendile esitatavad nõuded 1. jagu Varjendi üldnõuded. (4) Varjendi rajamise
kohustusega hoonete täpsem loetelu kasutusotstarbe ning tavapärase kasutajate arvu järgi
sätestatakse määruse lisas 1.
Lisa 1 pealkiri : Varjendi rajamise kohustusega hoonete täpsem loetelu ja varjendi tegeliku
varjumispinna arvutamise alused
Kommentaar: Lisa 1 pealkiri viitab üheselt, et tegemist on hoonete loeteluga, milliste suhtes
kehtib varjendi rajamise või mitterajamaise kohustus. Tabelist ei ole välja lugeda, kelle suhtes
kehtib varjumiskoha rajamise kohustus või ka õigus.
Selgitatud.
Varjumiskoha kohandamise kohustus on
sätestatud HOS § 164 lg-s 3.
5. Lisa 1. Varjendi rajamise kohustusega hoonete loetelu. Hoonerühma kood 11220; 11221;
11222; Hoone suletud netopinna alampiir 1200m2; Varjendi rajamise kohustus: JAH
Kommentaar: Kas tõesti on seadusandja kavatsus kohustada kõiki kortermaju, milliste suletud
netopinnad on suuremad kui 1200m2 rajama hoonetesse varjendid! Juhul kui see nii päris ei ole,
siis palun muuta tabeli pealkirju ja sisu. Juhul kui see kohustuse kavatsus on siiski olemas, siis
tuleb avalikus ruumis mitte eksitada inimesi varjumiskohtade ja varjendite kontekstis. Ei suuda
aru saada, kas see kehtib uute rajatavate hoonete kohta või juba eksisteeriva hoonefondi kohta?
Selgitatud.
Eelnõu lisa 1 kohaselt rajatakse varjend üle 1200
ruutmeetrise netopinnaga kolme või enama
korteriga elamusse
6. Lisa 1. Varjendi tegeliku varjumispinna vähim suurus (%) hoone suletud netopinnast : Nõude
suurus: vähemalt 2%
Kommentaar: vähemalt 2% suletud netopinnast on päris suur kohustus. Vanemate kortermajade
puhul on meil üksielavate inimeste arv, tühjalt seisvate korterite arv, rendikorterite arv
suurenenud. Ettepanek: suletud netopinnast (millest on maha arvatud tehnoruumid ja -pinnad,
kütteta pööningupinnad jms) vähemalt 1,5% või vastavalt elanike tegelikule prognoositud
arvule.
Selgitatud. Olemasolevate kortermajade puhul
hinnatakse varjumisvõimalusi ja kohandatakse
võimalusel varjumiskoht. Seega sõltub
varjumiskoha kohandamine ühelt poolt
ehituslikest võimalustest, samuti ka kortermaja
kasutusviisist ja muudest asjaoludest. Varjendite
rajamise kohustus on uute korterelamute puhul,
mille suletud netopind ületab 1200m2.
7. 4. peatükk Varjumiskoht § 18. Varjumiskoha kohandamise põhimõtted Lg 1: Kui
varjumisvõimaluste hindamisel on selgitatud välja varjumiskoha kohandamise võimalus,
kohandatakse varjendita hoonele varjumiskoht.
Selgitatud.
HOS § 163 lg 1 kohaselt koostab hoone omanik
varjumisplaani, olles eelnevalt hinnanud
varjumisvõimalusi ja varjumiskoha
kohandamist hoones.
49
Kommentaar: Küsimus on kes hindab ja kes selgitab varjumiskoha võimalusi konkreetses
hoones? § 16 ja §17 ütlevad et varjumisplaani kinnitab hoone omanik. Kas see tähendab, et
varjumiskoha või varjendi loomise otsustab hoone omanik?
Järelevalvet nõuete täitmise üle teeb Päästeamet.
Eesti Linnade ja Valdade Liit, 12.03.2026.a nr 2-3/48-2
Kontaktisik: Kalle Toomet ([email protected])
1. Kahtlemata on antud eelnõu oluline riigikaitselisest aspektist, seades üksikasjalikud
nõuded varjenditele ja varjumisplaanidele. Nende nõuete reaalsel rakendumisel tõuseb oluliselt
kogukondade turvalisus ja kriisivõimekus ning seetõttu kooskõlastame eelnõu alljärgnevate
märkustega.
Esitatud eelnõu kujutab endast laiapõhjalist muudatust, mis suurendab muu hulgas oluliselt
kohalike omavalitsuste (edaspidi KOV) rolli elanikkonnakaitses. Mõjud on olulised nii rahaliselt
kui halduslikult.
Samas vajab seletuskirjas toodud mõjuanalüüs KOV-idele tekkiva täiendava
halduskoormuse kui neile kuuluvate hoonete vajaliku ümberehituse osas kindlasti olulist
täiendamist. Juhime tähelepanu, et suur osa KOV-idele kuuluvate väga erineva kasutusotstarbega hoonete
(koolid, lasteaiad, tervishoiuasutused, sotsiaalhooned, spordi- ja kultuurihooned jne) netopind
ületab 1200 m² piiri. Märgime siinkohal, et head koostööd on määruse rakendamisel vaja teha
KOV-idel ka nende territooriumil asuvate riigile kuuluvate hoonete (riigikoolid,
sotsiaalobjektid, haldushooned jne) haldajatega, kaasata need oma vastavate plaanide
koostamisse.
Eelnõu kohaselt tuleb nii uutesse kui renoveeritavatesse hoonetesse rajada varjend ning
olemasolevatele hoonetele koostada varjumisplaan. Seletuskirjas on selleks toodud sisse
tähtajad – varjendite rajamiseks hiljemalt 1.07.2027 ning varjumiskoha kohandamiseks
hiljemalt 1.07.2028.
Paraku määruse tekstis, ka jõustumise sätete juures, neid tähtaegasid pole käsitletud. Määruse
jõustumise aeg on meie hinnangul selgelt ebareaalne. Arusaamatuks jääb ka seletuskirjas toodud
selgitus üleminekusätete kohta, mille kohaselt „Eelnõuga võib kaasneda vajalik kohanemise
aeg, näiteks ehitusprojektide ümbertegemisel, kuid selle leevandamiseks ei nähta ette
üleminekuaega, vaid pigem soodustatakse aktiivset koostööd projekteerijate ja KOV vahel“.
Niisugust määruse rakendamise selgitust meile teadaolevalt riigi õigusloomes senini kasutatud
ei ole. Allpool konkreetsed tähelepanekud ja ettepanekud eelnõu edasiseks menetlemiseks
Osaliselt arvestatud ja selgitatud.
Seletuskirjas on mõjuanalüüsi KOV-idele
täiendatud nii tööde teostaja kui ka ehituslubade
ja -teatiste menetleja vaatest.
Olemasolevate hoonete renoveerimisel varjendi
rajamise kohustust ei ole. Olemasolevatele
hoonetele tuleb koostada varjumisplaan ja
kohandada varjumiskoht vastavalt HOS-is
sätestatud tähtaegadele.
50
2. Avalik ja mitteavalik varjend
Seletuskirjas käsitletakse mitteavaliku varjumiskohta ja varjendit, mis on ette nähtud konkreetse
hoone kasutajatele varjumiseks ja millised on avalikud varjendid hoones või selle vahetus
ümbruses viibijatele.
Palume täpsustada
2.1 kuidas käsitletakse varjendeid avaliku kasutusega hoonetes, nagu koolid, haiglad, teatrid,
raamatukogud ja muud asutused. Kas sellistesse hoonetesse rajatav varjend loetakse avalikuks
või mitteavalikuks varjendiks;
2.2 kas varjendi mahutavuse arvutamisel tuleb lähtuda üksnes hoone püsikasutajate arvust või
tuleb arvesse võtta ka ümbruskonna elanikkonda, arvestades, et kriisiolukorras võivad sellised
hooned olla loomulikud varjumiskohad ka teistele tulijatele.
Mõistete üheselt arusaadav ja täpne määratlemine on oluline, sest hoonete omanikud, sealhulgas
KOV-id, peavad mõistma varjendite rajamise kohustust ühtsel viisil, et tagada nõuetele vastav
ja korrektselt kavandatud varjendi suurus ning vältida tõlgendamisest tulenevaid vaidlusi ja
ebakõlasid rakendamisel.
Osaliselt arvestatud ja selgitatud.
2.1. Lisa 1 täiendatud avaliku varjendi rajamise
kohustuse osaga.
2.2. Varjendi tegeliku varjumispinna
arvutamisel avaliku varjendi korral peab hoone
omanik vastavalt lisale 1 aluseks võtma hoone
kasutajate arvu vahetu kõrgendatud ohu korral.
Tulenevalt hoone kasutusviisist võib varjujatele
ettenähtud põrandapind olla tavaolukorra
kasutajatele planeeritust pinnast suurem.
3. Halduskoormuse kasv ja KOV-idele kuuluvate hoonete vastavusse viimine määruse
nõuetega. Määrusega pannakse omavalitsustele juurde mitmeid konkreetseid ja mahukaid täiendavaid
ülesandeid. Nende hulka kuuluvad varjendinõuetele vastavuse kontrollimine, avalike
varjumiskohtade tähistamise ja suunaviitade paigaldamise korraldamine, elanike teavitamine,
ehitusprojektide ja kasutuslubade menetluste mahu kasv ning koostöö Päästeametiga pisteliste
kontrollide läbiviimisel. Lisanduv koormus suureneb eriti aastatel 2026–2028, mil kõik
olemasolevad hooned tuleb hinnata varjumisvõimaluste seisukohalt ning koostada neile
varjumisplaanid. KOV-idel on vaja koostada ka oma hoonete ümberehitamise kava, siduda see
oma eelarvega, arvestades seejuures võimalike riiklike toetusmeetmete vahenditega.
Palume täpsustada:
2.1 kuidas toimub ülesannete jaotus KOV-i ja Päästeameti vahel;
2.2 millises mahus on riigil plaanis toetada omavalitsusi ühtsete juhendmaterjalide, koolituste ja
rahastusmeetmetega, et tagada ühtne ja jõukohane määruse rakendamine;
2.3 missugused on riigi poolt kavandatavad finantsmeetmed, et toetada nii eraomanike, riigi-
kui KOV-ide omandis olevate hoonete vastavusse viimiseks määrusega kehtestatud nõuetele.
Selgitatud.
2.1. EhS kohaselt hindab KOV ehitusprojektides
hoonete ehituslike nõuete vastavust. Varjendi
nõuded on samuti ehituslikud nõuded ja selle
osas ei tee HOS loamenetluses erisusi. Seega
tulenevalt EhS-st väljastavad KOV-id ehitus- ja
kasutuslube, mille käigus hinnatakse
ehitusprojektide ja ehitiste vastavust nõuetele,
hõlmates ka varjendi osa. Päästeamet teostab
järelevalvet varjendi rajamise, varjumisplaani
koostamise ja varjumiskoha kohandamise
nõuete täitmise üle.
Päästeameti ülesanne on koostöös KOV-idega
avalikkuse teadlikkuse suurendamine ja
teavitamine ning avalike varjendite ja
varjumiskohtade tähistamise korraldamine.
51
Sõltuvalt kavandatavatest toetusmeetmetest on võimalik reaalselt hinnata kehtestatud nõuete
täitmise aega.
2.2. Varjendi nõuete rakendamiseks koostab
Sisekaitseakadeemia projekteerimise juhise.
Päästeameti ülesanne on suurendada teadlikkust
varjumise korraldamisel. Lisaks viib
Sisekaitseakadeemia läbi
elanikkonnakaitsealaseid koolitusi.
2.3. Võimalikud toetusmeetmed sõltuvad
eelarvelistest vahenditest.
4. Määruse Lisa 1 täiendamine
Ettepanek täiendada määruse Lisa 1 „Varjendi rajamise kohustusega hoonete täpsem loetelu ja
varjendi tegeliku varjumispinna arvutamise alused“ hoonerühmade loetelu, lisades hoone kood
12615 juurde (klubi ja rahvamaja) samale reale täiendavalt sõna „külaseltsi hoone“.
Selgituseks on toodud, et paljudes maapiirkondades on külaseltside hooned olulised
kogukonnakeskused, kus viibib ürituste ajal märkimisväärne hulk inimesi. Nende lisamine
märgitud loetelusse ühtlustaks kõigi kogukonnakeskuste vahel ning suurendaks maapiirkonna
elanike turvalisust
Mittearvestatud.
Kuna eelnõu antakse EhS alusel, kasutatakse
eelnõus majandus- ja taristuministri 2.06.2015
määruse nr 51 „Ehitise kasutamise otstarvete
loetelu“ terminoloogiat.
5. Riskikohad eelnõu rakendamisel
Eelnõu loob vajaliku raamistiku varjumiskohtade arendamiseks, kuid juhime tähelepanu
järgmistele riskidele:
• varjumisvõimaluste hindamine ja tehnilised kohandused võivad olla kulukad ja tehniliselt
keerukad, eriti vanemate hoonete puhul;
• väiksemates omavalitsustes võib puududa vajalik tehniline pädevus ja piisavad ressursid;
• osa hooneid (sh ajaloolised ja arhitektuurselt väärtuslikud hooned) ei pruugi olla varjumiseks
kohandatavad või on seda võimalik teha ainult ebamõistliku kuluga.
Ettepanek:
5.1 Määruses või seletuskirjas tuua selgelt välja, kas ja mis ajaks riik koostab ühtsed
juhendmaterjalid varjendite projekteerimiseks samuti varjumiskohtade kohandamiseks.
Seletuskirjas toodud tähtaeg selleks – 2026.aasta lõpp – teeb nõuete täitmise enne vastavate
juhendite valmimist keeruliseks ja paneb Päästeametile täiendava koormuse vastavate selgituste
jagamisel.
5.2 Luua riiklik tehnilise nõustamise süsteem omavalitsustele ja teistele hoonete omanikele.
Selgitatud.
Eelnõu kohaselt ei ole varjumisvõimaluste
hindamine keeruline, kuna määrusega
kehtestatakse nõuded ja lisas 2 varjumisplaani
näidis. Võttes aluseks varjumisplaani näidise ja
Päästeameti juhendid, on varjumisplaani
koostamine, sõltumata hoone kasutusotstarbest,
jõukohane.
Varjumisplaani koostamise käigus võib selguda,
et olemasolevasse hoonesse ei ole võimalik
kohandada varjumiskohta. Sellisel juhul peab
hoone omanik läbi mõtlema varjumise
korralduse.
52
5.3 Töötada välja eesmärkide saavutamiseks piisavad riiklikud toetusmeetmed:
• korteriühistutele,
• omavalitsuste avalikele hoonetele,
• kohalikele omavalitsustele, kes peavad tegema ulatuslikke investeeringuid, et täita eelnõu
nõudeid.
Ilma selliste tugimehhanismideta võib tekkida olukord, kus eelnõu rakendamine muutub
väiksemates ning keskmise suurusega omavalitsustes äärmiselt keeruliseks või venib
ebamõistlikult pikaks?
5.1. Varjendi projekteerimise juhis koostatakse
2026. aasta lõpuks.
Käesolevaga on Päästeameti kodulehel
kättesaadavad järgmised varjumisega seotud
materjalid:
Varjumisplaani koostamise
näidismaterjalid;
Varjumiskoha kohandamise juhis;
Varjumiskoha lagede toestamise juhis;
Varjumiskoha märgistuse;
Märgistuse failid, mida saab kasutada
tellimiseks.
Lisaks:
Käitumisjuhised varjumiseks (Olevalmis.ee
lehel);
Avalike varjumiskohtade kaardistus (PäA
kodulehel ja Maa-ameti kaardiserveris).
5.2. Päästeametil on üldkoordineeriv roll
varjumise korraldamisel. Eelnõu koostajad ei
ole käesolevaga ette näinud riiklikku tehnilise
nõustamise süsteemi loomist. Küll aga saab
Päästeametilt paluda abi varjumisega seotud
küsimuste lahendamisel. Samuti kavandab
Sisekaitseakadeemia 2026. aastal ja edaspidi
koolitusi varjendi nõuete asjakohaseks
rakendamiseks, mh ka KOV ametnikele.
5.3. Toetusmeetmete rakendamine sõltub
eelarveliste vahendite olemasolust.
Senised toetusmeetmed:
53
Kortermajade keldrikorruste varjumiseks
kohandamise taotlusvooru tingimused
(Päästemeti taotlusvoor mais 2023);
Saarte kriisivalmiduse suurendamise
taotlusvooru tingimused (Päästeameti
taotlusvoor veebruar 2023);
Siseministri 08.04.2025. aasta määrus nr 9
„Korteriühistule kriisivalmiduse
suurendamiseks toetuse andmise ning selle
kasutamise tingimused ja kord“;
Uus taotlusvoor siseministri 23.03.2026
määrus nr 8 „Siseministri määruste
muutmine seoses toetuste andmisega
kriisivalmiduse suurendamiseks“;
Siseministri 05.01.2026.a määrus nr 1
„Korteriühistule varjumiskoha
kohandamiseks toetuse andmise ning selle
kasutamise tingimused ja kord“;
Siseministri 02.04.2025 nr 7 “Kohaliku
omavalitsuse üksuse riigikaitselise
kriisivalmiduse suurendamise toetamise
tingimused ja kord“;
Siseministri 21.04.2025.a määrus nr 11
„Kohaliku omavalitsuse üksuse
kriisivalmiduse suurendamiseks toetuse
andmise ning selle kasutamise kord“;
Uus taotlusvoor siseministri 23.03.2026
määrus nr 8 „Siseministri määruste
muutmine seoses toetuste andmisega
kriisivalmiduse suurendamiseks“.
54
Tulemas: Korteriühistute kriisivalmiduse
suurendamise taotlusvoor 2027. aastal.
Lisaks juhime tähelepanu, et ka Ettevõtluse ja
Innovatsiooni Sihtasutuse toega
renoveeritavates kortermajades on keldri
kohandamine varjumiskohaks abikõlblik
tegevus.
6. Kokkuvõtteks.
6.1 Toetame eelnõu põhieesmärki – tugevdada elanikkonnakaitset ning tagada ühtsed, hästi
toimivad ja kogu riigis võrreldavad varjumislahendused kõigis suuremate kasutusmahtudega
hoonetes. Samal ajal peame vältimatuks, et eelnõu edasise menetlemise käigus:
6.1.1 täpsustatakse varjenditega seotud mõisteid, arvutusmetoodikaid ja klassifikatsioone, et
vältida erinevat tõlgendamist hooneomanike ja omavalitsuste vahel,
6.1.2 ühtlustatakse tehnilisi juhiseid ning menetlusnõudeid, tagamaks, et kõikidele osapooltele
kehtivad ühesed ja ajakohased juhendid varjendite kavandamiseks ja varjumiskohtade
kohandamiseks.
6.2 Peame oluliseks, et määruse rakendamisel (eelkõige üleminekuperioodil, mil tuleb koostada
varjumisplaanid ning hinnata hoonete tehnilist vastavust) optimeeriks riik hooneomanike ja
KOV-ide haldus- ja finantskoormust ning tagaks riigi selge ja aktiivse rolli asjakohaste
juhendmaterjalide koostamisel, tehnilise pädevuse pakkumisel ning eesmärkide täitmiseks
piisava rahalise toe kavandamisel. Eriti oluline on see olemasolevate hoonete kohandamise
puhul, kus kulud võivad olla märkimisväärsed. Samuti on vajalik kiireloomuliselt hinnata
täiendavate riiklike toetusmeetmete vajadust, et tagada hoonete omanikele ning KOV-idele
piisav rahaline võimekus hooneid nõuetele vastavaks kohandada.
Teadmiseks võetud.
Eesti Vee-ettevõtete Liit, 20.03.2026.a nr 2-2/212
Kontaktisik: Raili Kärmas ([email protected])
1. Palume eelnõus kasutada veeseadusele vastavat terminoloogiat ning asendada
reoveepuhastusjaama hoone terminiga reoveepuhasti hoone ning veepuhastusjaama hoone
terminiga veetöötlusjaama hoone.
Mittearvestatud.
Kuna eelnõu antakse EhS alusel, kasutatakse
eelnõus majandus- ja taristuministri 2.06.2015
määruse nr 51 „Ehitise kasutamise otstarvete
loetelu“ terminoloogiat.
55
2. Palume seletuskirjas täpsemalt selgitada, kas olemasolevale reoveepuhasti hoonele, mis on
netopindalaga vähemalt 1200 m2, ei pea varjumiskohta kohandama, kuivõrd tegemist ei ole
varjendikohustusliku hoonega vastavalt eelnõu lisas 1 toodud tabelile?
Selgitatud. Varjumiskoht kohandatakse tulenevalt HOS §
164 lg-st 3, millel on varjendi rajamise kohustus.
Lisa 1 täpsustab varjendi rajamise kohustust.
3. Kas me saame õigesti aru, et kui täna on ehitamisel büroohoone (ehitusluba väljastatud
2025.a), mille netopindala on vähemalt 1200 m2, siis tuleb sellele hoonele kohandada
varjumiskoht hiljemalt hoone kasutusloa väljastamise ajaks?
Selgitatud. Jah, varjumiskoht tuleb kohandada 2028. a 1.
juuliks või kui selleks ajaks kasutusluba ei ole,
siis kasutusloa taotlemise hetkeks.
4. Palume seletuskirjas täpsemalt selgitada, kui nii veetöötlusjaama kui ka reoveepuhasti
territooriumil asub mitmeid olemasolevaid tootmishooneid, mis täidavad minimaalse
netopindala nõuet, kuid seal ei ole pidevalt suurt hulka inimesi (alla 10), siis nendele hoonetele
nõuded ei kehti, st varjumiskohta nendesse hoonetesse ei ole vaja kohandada?
Selgitatud. Varjumiskoht tuleb kohandada hoonetele, millel
on varjendi rajamise kohustus. Kui lisa 1 näeb
uue hoone puhul ette varjendi rajamise
kohustuse, kohandatakse olemasoleva hoone
puhul varjumiskoht.
5. Palume selgitada seletuskirjas, kui olemasoleval hoonel on täna olemas mitteavalik varjend,
mis on plaanis tulevikus korda teha, siis kas see peab vastama määruse nõuetele mitteavaliku
varjendi osas isegi siis, kui varjendi nõude kohustus kehtib vaid uuetele hoonetele?
Selgitatud.
Käesoleval ajal ei ole Eestis ühtegi varjendit
eelnõu tähenduses. Varjendi nõuded kehtivad
uutele hoonetele.
6. Toome esile ka tehniline probleemi seoses varjendite kanalisatsiooniga. Varjenditest
ärajuhitavat reovett ei ole üldjuhul võimalik juhtida olemasolevasse ühiskanalisatsiooni, kuna
ühiskanalisatsiooni sügavus ja varjendi äravoolu sügavus ei pruugi olla selleks vastavad.
Seetõttu tuleks ühe võimalusena kaaluda varjendi juurde eraldi reovee kogumismahuti rajamist.
Selgitatud.
Hoone projekteerimise tingimustes
lahendatakse varjendi kanalisatsiooniga seotud
küsimused.
Põhja- Eesti Regionaalhaigla, 11.03.2026.a nr 2.1-1/2128-2
Kontaktisik: Agris Peedu ([email protected])
1. Täpsustada määruses, et varjendi ehitamise kohustust ei kaasne
katastriüksusel/kinnistul paiknevate olemas olevate hoonete renoveerimisel,
rekonstrueerimisel ja juurdeehitustel.
Osaliselt arvestatud.
Seletuskirjas on täiendatud § 1 selgitust.
2. Lisada määrusesse üleminekusäte, mille kohaselt enne määruse jõustumist alustatud
ehitusprojektidele nõuded ei rakendu ka juhul, kui ehitusluba hiljem muudetakse. Põhjendused: Kriitiliste hoonete ja taristu hulka kuuluvate haiglate puhul on oluline tagada
regulatsiooni paindlik ja etapiviisiline rakendamine, arvestades olemasoleva
Selgitatud.
Seletuskirjas on täiendatud § 1 selgitust. Enne
1. juulit 2026. a antud ehitusloa muutmisel
varjendi rajamise kohustus ei kohaldu, samuti ei
56
haiglainfrastruktuuri piiranguid ning investeeringute ulatust. Selline lähenemine aitaks tagada,
et varjumisvõimekuse arendamine toimub realistlikkus ajaraamis, ei kahjusta haigla
põhifunktsiooni ja toetab samal ajal riigi elanikkonnakaitse eesmärke, mille saavutamine eeldab
riigi ja kriitiliste taristu valdajate koostööd nii regulatsiooni kui investeeringute tasandil.
Suurte ja pikaajaliste haiglainvesteeringute puhul võib ehitusloa kehtivuse lõppemine või
muutmine viia olukorrani, kus juba käivitatud projektile rakenduvad uued nõuded. Sellise
õigusliku ebakindluse vältimiseks oleks vajalik eelnõus või selle rakendamisel täpsustada,
kuidas käsitletakse enne määruse jõustumist alustatud ehitusprojekte. Ei ole mõistlik, et
rekonstrueerimistööd tooksid automaatselt kaasa varjendi rajamise kohustuse.
Kui taoline olukord jätta hetkel tähelepanuta, siis näeme reaalset ohtu, et edaspidi tekivad suured
erimeelsused ja vaidlused KOVide ja ehituslubade taotlejate / arendajate vahel.
ole varjendi rajamise kohustust ehitise
rekonstrueerimisel.
3. Siduda eelnõu rakendamine võimalusel riiklike või Euroopa Liidu rahastusvahenditega,
mis võimaldaksid vajalikud infrastruktuursed kohandamised süsteemselt ellu viia. Põhjendused: Varjumisplaanide koostamine haiglate olemasolevatesse hoonetesse on realistlik,
kuid on vaja teha ka investeeringuid (nt ravigaaside ühenduste toomine keldrikorrustele,
autonoomsete vee- ja kanalisatsiooni, kütte ning elektrivarustuse võimekuste loomine jms).
Lisaks on vaja läbi mõelda, keda, kuhu, millises mahus on võimalik evakueerida hoonetes (kui
kõik osakonnad tavapäraselt töös, siis ei ole võimalik kõiki varjumiskohta ära mahutada).
Kui haiglad peavad uute hoonete ehitamisel varjenditesse planeerima ka operatsiooni-,
intensiivravi- ja labori ning uuringutevõimekuse tagamise, kujuneb varjendi hind oluliselt
kallimaks kui 2%. Senisele praktikale ja kogemusele tuginedes on haiglahoonete ehitushind
võrreldes teiste hoonetega üldjuhul ca 2 korda kallim. Seega peaks haiglate puhul arvestama
varjendi rajamisel vähemalt 5% ehitushinna kallinemisega.
Selgitatud.
Varjumise regulatsiooni jõustamist ei saa siduda
toetusmeetmete välja töötamise ja
üksikjuhtumiga. Eelnõu koostajad on teadlikud,
et teatavatel juhtudel võib hoone kasutusviisist
tulenevalt ja vajadusest jätkata kriisiolukorras
tööd, varjendi rajamise/varjumiskoha
kohandamise maksumus koos tavapärase töö
jätkamisega ületada 2 %.
4. Täpsustada määruses, millist tüüpi varjendid või varjumiskohad on haiglahooned.
Põhjendus: Määrusest ja HOSist ei ole võimalik üheselt aru saada, kas haiglate varjendid ja
varjumiskohad on avalikud või mitteavalikud. 01.07.26 jõustuva HOS §162 kohaselt: Avalik
varjend rajatakse, kui püstitatakse hoone, mille kasutusotstarbe tõttu külastavad seda
rahvahulgad või mille suletud netopind on vähemalt 10 000 ruutmeetrit. Mitmed haiglad
täidavad mõlemad välja toodud avaliku varjendi kriteeriumid. Samal ajal ei ole mõeldav, et
lisaks hoone kasutajatele tuleb varjendisse ka teisi hoone läheduses viibivaid isikuid.
Arvestatud.
Lisa 1 täiendatud avalike varjendite osaga.
5. Leevendada määruses § 4 ja lisas 1 kirjeldatud varjendi suurusega seotud nõudeid
haiglahoonetele.
Selgitatud.
57
Põhjendus: Haiglas viibivad patsiendid vajavad ravi ka kõrgendatud ohu ajal (ravitegevusi ei
saa kõigil patsientidel katkestada seniks kuni oht möödub) ja nende varjendisse evakueerimine
on aeganõudev, sest on palju voodikeskseid patsiente, mistõttu haiglatele (ja
hoolekandeasutustele) ei saa kehtida sarnased nõuded nagu näiteks kogunemishoonetele.
Määruse §4 sätestab varjendi suurusega seotud nõuded: Varjumispinna suurus peab lisas 1
nimetatud juhtudel tagama kõigi hoonesse projekteeritud inimeste varjumisvõimaluse ja tuleb
iga inimese kohta tagada vähemalt 0,75 ruutmeetrit põrandapinda. Haiglas peab iga inimese
jaoks tagama sellise tegeliku varjumispinna, mis tagab turvalise varjendis viibimise ja eluks
vajaliku teeninduse. Voodikesksed patsiendid vajavad vähemalt 2.1 m2 põrandapinda (tuleneb
voodite suurusest), lisaks on vaja ruumi voodite manööverdamiseks ja nende vahel liikumiseks.
Kui haiglas on 100, 200, 500 voodikeskset patsienti, lisaks veel iseliikuvad hoone kasutajad
(personal, patsiendid, külastajad), kes samuti varjendisse peavad mahtuma, tuleks varjend
ehitada erakordselt suureks ja mõningatel juhtudel varjendirühmana. Patsiendid vajavad
tervisest tulenevalt erinevaid seadmeid, ravimeid, vahendeid jms, mistõttu peaks uue ehitatava
haiglahoone keldri- ja alumisele korrusele rajama varjendi, mis on justkui lisahaigla, sest
ravitegevustega tuleb jätkata.
Hoone omaniku kohustus on läbi mõelda
varjumise korraldus ja tegevuse jätkamine
kriisiolukorras.
Eelnõu koostajad on teadlikud, et keerulisemate
ehitiste puhul võib tõusta ka varjendi rajamise
maksumus. Leevendusmeetmena on määruse
lisas 1 sätestatud võimalus teatud hoonete, sh
haiglad, puhul lubada varjendi rajamist 80 %-le
hoone kasutajatele.
Riigi Kinnisvara Aktsiaselts, 13.03.2026.a nr YLD-14/2026-6
Kontaktisik: Priit Valk ([email protected])
1. Määruse jõustumiseks on vajalik üleminekuaeg
Eelnõu § 20 kohaselt määrus jõustub 2026. aasta 1. juulil. Samal kuupäeval jõustub
hädaolukorra seaduse (HOS) uus redaktsioon. Kui HOS vastav redaktsioon võeti vastu
24.09.2025, siis tänaseni on teadmata, millises sõnastuses määrus jõustub. Samas sätestatakse
määrusega hoone projekteerimise sisendiks olevad väga olulised nõuded, nagu varjendi
ehituslikud nõuded, sh nõuded varjendis olevatele seadmetele ja varustusele, varjendi suuruse
arvutamise põhimõtted hoone kasutamise otstarbe ja kasutajate arvu järgi jms. Määruse
seletuskiri viitab ka alles tulevikus loodavale projekteerimisjuhisele. 1. juuli 2026 on
projekteerimise vaatest liiga varajane kohaldamistähtaeg, sest ehitusloa esitamise hetkeks
peavad põhilised projekteerimisotsused olema juba tehtud. Eeltoodu tähendab, et
projekteerijatel ja arendajatel ei ole olnud mõistlikku ettevalmistusaega projektide
koostamiseks, kuigi varjendilahendus tuleb läbi töötada enne ehitusloa taotluse esitamist.
Sisuliselt peab hoone projekteerija juba praegu ilma kehtivate nõueteta olema suuteline
projekteerima tulevikus jõustuva määruse nõuetele vastavat varjendit, et oleks võimalik esitada
Mittearvestatud ja selgitatud.
Varjendite rajamise, varjumisplaani koostamise
ja varjumiskoha kohandamise rakendussätted
tulenevad HOS-ist ja see ei ole käesoleva eelnõu
reguleerimisese. Arvestades aktuaalset
julgeolekupilti on varjendi nõuete kehtestamine
äärmiselt kiireloomuline.
58
ehitusloa taotlus 01.juulist 2026.a. Samas sõltub varjendi kavandamine määruses sätestatavatest
tehnilistest nõuetest, sealhulgas varjendi klassist, varjumispinna suurusest,
piirdekonstruktsioonide tugevusest, sisse- ja väljapääsude lahendusest, ventilatsioonist,
tähistamisest ning varjumisplaani koostamise põhimõtetest. Need asjaolud mõjutavad hoone
arhitektuurset lahendust, kandekonstruktsioone, tehnosüsteeme, kasutatavat pinda, maksumust
ja ehitusloa taotluse aluseks olevat projekti. Sisuliselt asetatakse projekteerijad, arendajad ning
ka ehitusloa menetlejad olukorda, kus seadusest tulenev kohustus rakendub enne, kui selle
täitmiseks vajalikud tehnilised nõuded on olnud piisavalt aegsasti teada ja praktikas
rakendatavad. Muudatuse vajadust põhjendab ka asjaolu, et varjendi rajamise nõue ei ole pelgalt
ehitise hilisema kasutamisega seotud lisatingimus, vaid mõjutab ehitusprojekti lahendust juba
selle koostamise varases etapis. Kui nõuete lõplik sisu selgub alles vahetult enne kohaldamise
algust, tekib reaalne oht, et juba valmimisjärgus või valminud projektlahendused ei vasta uutele
nõuetele ning need tuleb osaliselt või täielikult ümber teha. Projektide ümbertegemine toob
kaasa täiendavaid projekteerimiskulusid, nõuab täiendavat kooskõlastamist ja pikendab
ettevalmistusprotsessi. Ümbertegemise vajadus võib puudutada arhitektuurset osa,
konstruktiivset osa, eriosasid ning tuleohutuse ja evakuatsiooni lahendusi. Sellega kaasneb
oluline ajakulu ning arvestatav rahaline lisakoormus nii arendajale kui ka
projekteerimismeeskonnale. Samuti võib see suurendada haldusorganite töökoormust, kui
menetlusse esitatud lahendusi tuleb korduvalt parandada või täiendada. Seetõttu on õigusselguse
ja proportsionaalsuse põhimõttest lähtudes põhjendatud anda täiendav üleminekuaeg, et
turuosalistel oleks võimalik uute nõuetega aegsasti arvestada ning vältida juba koostatud
projektide kulukat ümbertegemist. Üleminekuaeg on vajalik kehtestada ka varjumiskohtade
loomise kohustuse rakendamisel. HOS § 53 lg 23 järgi tuleb varjumisplaan § 16³ lg 1 nimetatud
hoone kohta koostada kasutusloa olemasolu korral hiljemalt 1. juuliks 2027 ning kasutusloa
puudumise korral kasutusloa taotlemise hetkeks. HOS § 53 lg 24 järgi tuleb võimaluse korral
kohandada varjumiskoht § 16´4 lg 3 nimetatud hoonesse või selle osasse kasutusloa olemasolu
korral hiljemalt 1. juuliks 2028 ning kasutusloa puudumise korral kasutusloa taotlemise hetkeks.
Eeltoodu tähendab, et hoone omanikul on juba varakult olemas selgus, milline peab olema
nõuetekohane varjumisplaan ja milliseid ehituslikke ja muid korralduslikke kulusid tuleb selleks
planeerida. Kuna määrus ei ole jõustunud, ei ole võimalik koostada nõuetekohaseid
varjumisplaane ja eelarvestamist varjumiskohtade loomiseks. Eriti puudutab nimetatud
probleem riigieelarvelisi asutusi. Vastavalt Rahandusministeeriumi Tegevuspõhise
59
eelarvestamise käsiraamatule 2027–2028, peab olema riigieelarve sisend esitatud 1. juuniks
2026 ehk selleks ajaks peab olema selge, millised kulud ja/või investeeringud tuleb
varjumiskohtade loomiseks ette näha. Riigi Kinnisvara peaks esialgse prognoosi kohaselt leidma
varjumiskohtade rajamiseks täiendavaid vahendeid vähemalt 2 miljoni euro ulatuses. Kui
rahalisi vahendeid ei ole võimalik 2027–2028 eelarvesse õigel ajal kavandada, võib
varjumiskohtade tegelik loomine või kohandamine nihkuda vähemalt ühe eelarveaasta võrra
edasi. Sellisel juhul ei ole 1. juuli 2028 tähtaeg paljude asutuste jaoks saavutatav. Seetõttu teeme
ettepaneku kehtestada täiendav kuue kuuline üleminekuaeg ka varjumiskohtade loomisele.
Lisaks eeltoodule on üleminekusätte ettenägemine vajalik ka seetõttu, et uue regulatsiooni
rakendamine eeldab täiendavat koolitamist projekteerimise valdkonnas. Varjumiskohtade
hindamine, kavandamine ja kohandamine ei ole tavapärane projekteerimisülesanne, vaid nõuab
projekteerijatelt uute nõuete sisulist mõistmist ning nende rakendamise oskust. Kuna määrusega
kehtestatavad nõuded on uued ning väljakujunenud praktika puudub, on vaja täiendavalt aega
täiendkoolituste läbimiseks ja ka ühtse praktika kujundamiseks. Ilma piisava ettevalmistusajata
on oht, et varjumiskohtade ja varjendite lahendusi kavandatakse ebaühtlaselt, tehakse vigu
nõuete tõlgendamisel või tekib vajadus juba koostatud projektid ümber teha. Tulenevalt
eeltoodust teeme ettepaneku: lükata varjendi rajamise kohustuse kohaldamise tähtaeg edasi
vähemalt kuue kuu võrra, soovitatavalt kuni 1. jaanuarini 2027; muuta HOS § 53 lg 22 sõnastust
selliselt, et varjendi rajamise nõuet ei kohaldata hoonele, mille ehitusloa taotlus või ehitusteatis
püstitamiseks on esitatud enne 1. jaanuari 2027. muuta HOS § 53 lg 23 ja 24 sõnastust selliselt,
et kasutusloaga hoone puhul tuleb varjumisplaan koostada hiljemalt 1. jaanuariks 2028 ning
võimaluse korral kohandada varjumiskoht hiljemalt 1. jaanuariks 2029.
2. Standardite ja määruse nõuete rakendamisest
Vastavalt eelnõu § 5 lg 2 võib varjendi projekteerimisel ja ehitamisel juhinduda asjakohasest
Eesti, Euroopa või rahvusvahelisest standardist, kui käesoleva määruse nõuded on täidetud.
Eelnõu seletuskiri ütleb, et enne käesoleva eelnõu jõustumist koostatud ehitusprojektid, milles
on kasutatud muud standardit, on jätkuvalt asjakohased. Teeme ettepaneku muuta § 5 lg 2
järgmiselt: „(2) Kuni 2027. aasta 1. jaanuarini võib varjendi projekteerimisel ja ehitamisel
juhinduda asjakohasest Eesti, Euroopa või rahvusvahelisest standardist ka juhul, kui käesolevas
määruses sätestatud nõuded ei ole täielikult täidetud, tingimusel et standardi alusel kavandatud
ja ehitatud lahendus tagab varjendi eesmärgipärase toimimise ning vähemalt samaväärse
ohutustaseme.“ Ettepanekuga nähakse kuni 2027. aasta 1. jaanuarini ette ajutine võimalus
Mittearvestatud ja selgitatud.
Määruse § 5 lg 2 sätestab, et varjendi
projekteerimisel ja ehitamisel võib juhinduda
asjakohasest Eesti, Euroopa või
rahvusvahelisest standardist, kui käesoleva
määruse nõuded on täidetud. See tähendab, et
määruse kohaselt on võimalik aluseks võtta
standardis toodud nõudeid, mille järgimine
tagab käesoleva määruse nõuete täitmise.
60
juhinduda varjendi projekteerimisel ja ehitamisel asjakohasest Eesti, Euroopa või
rahvusvahelisest standardist ka juhul, kui määruses sätestatud nõuded ei ole täielikult täidetud,
tingimusel et lahendus tagab varjendi eesmärgipärase toimimise ning vähemalt samaväärse
ohutustaseme. Muudatus on vajalik uue regulatsiooni rakendamise algfaasis paindlikkuse
tagamiseks ning selleks, et vältida põhjendamatuid takistusi projekteerimisel ja ehitamisel
olukorras, kus standardipõhine lahendus võib sisuliselt tagada samaväärse kaitse. Samuti aitab
muudatus vähendada vajadust juba koostatud projektide ümbertegemiseks, mis oleks
ajamahukas ja kulukas.
Lisaks märgime, et käesoleva määruse nõuete
jõustumise aluseks on HOS.
3. Ehitise omaniku kohustustest
Eelnõu järgi on ehitise omanikul mitmeid kohustusi: (i) kinnitada varjumisplaan või volitada
selleks sobiv isik (§ 17 lg 1), (ii) korraldada varjendi või varjumiskoha valmisolekusse seadmine
72 tunni jooksul pärast vastavat otsust (§ 16 lg 4), (iii) tagada varjendi ja varjumiskoha märgistus
ehitisel ja selle territooriumil (§ 19 lg 5), (iv) osaleda vajadusel koostöös suunaviitade
paigaldamisel avalikus ruumis (§ 19 lg 6), (v) korraldada vähemalt kord aastas varjendi
kontrollid ja katsed (§ 13 lg 2), (vi) uuendada aegunud varustus ning parandada või välja
vahetada katkised seadmed (§ 13 lg 3), (vii) tagada, et hoolduse ja kontrolli tulemused ning kord
on kajastatud varjumisplaanis (§ 13 lg 4), (viii) tagada vähemalt kord kümne aasta jooksul
pädeva isiku tervikkontroll (§ 13 lg 5), (ix) märgistada omaniku poolt seadmed ja vahendid
eristatavalt ning tagada, et need oleksid alaliselt varjendis ja kasutatavad (§ 12 lg 3) ja (x)
sisuliselt tagada, et varjend ja varjumiskoht vastaksid eelnõus sätestatud ruumilistele,
tehnilistele, ohutus-, varustus- ja kasutusnõuetele (§-d 10, 12, 15, 18). On arusaadav, et varjendi
rajamise kohustus on ehitise omanikul, kuid kõik muud korralduslikud, hoolduslikud ja
tehnilised toimingud on mõistlik anda täitmiseks hoone valdajale või varjumisplaani täitmise
eest vastutavale isikule. Tulenevalt eeltoodust teeme ettepaneku määruse üldsätetes täpsemalt
määratleda ehitise omaniku, valdaja ja varjumise korraldamise eest vastutava isiku ülesanded.
Kõigi eelnimetatud kohustuste panemine omaniku kanda ei ole mõistlik ja otstarbekas. Näiteks
määruse sõnastus paneb valmisolekusse seadmise kohustuse varjendi või varjumiskoha
omanikule, mis ei pruugi olla praktiliselt ega õiguslikult põhjendatud, kuna varjendi või
varjumiskoha igapäevane kasutamise korraldus, ligipääs ruumidele, varude olemasolu ning
tegelik valmisoleku tagamine on enamasti valdaja või varjumisplaanis määratud vastutava isiku
käes. Omanik ei pruugi olla isik, kellel on tegelik võimalus 72 tunni jooksul ruum varjumiseks
kohandada, ligipääs korraldada ning tagada varjumisplaanis ette nähtud meetmete rakendamine.
Mittearvestatud ja selgitatud.
Vastavalt HOS § 163 lg 1 koostab
varjumisplaani hoone omanik. Eelnõu koostajad
ei ole seadnud eesmärgiks reguleerida hoone
omaniku tsiviilõiguslikke suhteid teiste
isikutega ega muid olukordi, kus on puutumust
erinevate osapooltega, samuti nö sisesuhteid,
mis on omaniku korraldada.
61
Rollide selguse huvides on põhjendatud siduda valmisolekusse seadmise kohustus eeskätt
varjumisplaanis määratud varjumise eest vastutava isikuga, kuna just see isik peab olema
eelnevalt määratud varjumise praktiliseks korraldajaks. Juhuks, kui sellist isikut ei ole määratud,
on põhjendatud näha vastutajana ette ehitise valdaja, kellel on tavaliselt tegelik kontroll
ruumidele juurdepääsu üle.
4. Varjendi suuruse nõudest
Segadust põhjustab eelnõuga sätestatud varjendi suuruse nõue. Palume muuta eelnõu § 4 ning
lisa 1 selliselt, et varjendi tegeliku varjumispinna arvutamise ainus alus oleks hoone suletud
netopind ning välistatud oleks kohustus või vajadus suurendada varjendi tegelikku
varjumispinda hoone kasutajate või projekteeritud inimeste arvu alusel. Määruse seletuskiri
tekitab varjendi suuruse määramisel olulist segadust, sest selles on samal ajal kirjeldatud kaks
erinevat ja omavahel konkureerivat loogikat. Ühelt poolt on näidatud, et 1500 m² suletud
netopinnaga hoone puhul tuleb 2% nõude alusel rajada 30 m² tegeliku varjumispinnaga varjend.
Teisalt selgitatakse, et kui samasse hoonesse on projekteeritud 100 inimest, tuleb varjumispinda
suurendada 75 m²-ni, lähtudes arvestusest 0,75 m² inimese kohta, ning mõnel juhul võib
tegelikku varjumispinda ka vähendada vastavalt tegelikule kasutajate arvule. Seletuskiri ütleb
ka sõnaselgelt, et „esialgne tegelik varjumispind määratakse arvestusega 1 või 2 % hoone
netopinnast” ja sellele vajadusel lisatakse või sellest tuletatakse muudatus inimeste arvu järgi.
Selline lähenemine muudab normi ebaselgeks, milline on tegelik kohustus. Hoone netopind on
objektiivne, kontrollitav ja projekteerimise algstaadiumis teada olev näitaja. Inimeste arv
seevastu võib sõltuda hoone kasutusmudelist, tulevasest kasutuskorraldusest või oletusest,
kuidas hoonet kasutatakse vahetu kõrgendatud ohu korral. Eriti problemaatiline on see juhtudel,
kus seletuskiri eeldab hinnangu andmist sellele, kas hoones tegelikult viibitakse samas mahus
ka kõrgendatud ohu ajal või kas kasutajate arvu on võimalik piirata. Selline lähenemine võib
tuua kaasa erineva halduspraktika ja vaidlused nii projekteerimisel kui ehitusloa menetluses.
Seetõttu on põhjendatud kehtestada üheselt mõistetav reegel, et varjendi tegelik varjumispind
määratakse üksnes hoone suletud netopinna alusel, lähtudes määruses või selle lisas kehtestatud
protsendimäärast. Inimeste arvu võib vajaduse korral kasutada varjumisplaani koostamisel, kuid
mitte varjendi rajamise kohustuse mahu määramisel. Leiame ka, et eelnõu seletuskirjas esitatud
mõjuanalüüs on puudulik ega vasta ehitussektorile kaasnevale tegelikule mõjule. Sisuliselt pole
hinnatud varjendi rajamise mõju hoone ehitamise maksumusele, projekteerimislahendustele ega
investeeringu kogumaksumusele. Näitena toome varjendi rajamise koolimajale netopinnaga
Arvestatud. Eelnõu ja seletuskirja on muudetud. Lisa 1 on
täpsustatud ja arvestuse aluseks on kas
netopinna arvestus või hoone kasutajate arv.
62
4605m2, mis on hetkel projekteerimise etapis. Eskiisis tegelik varjumispind 90-100m2 2%
hoone pinnast Maksumus 250 000€ (km-ta) Eelprojektis tegelik varjumispind 360,7m2
0,75m2/480 kasutajat Maksumus üle 3x suurem Eskiisis lähtuti algsest plaanist, et tegelik
varjumispind on 2% hoone pinnast. Määruse jõustumisel on väga suur tõenäosus, et tulevikus
rajatavad ehitised muutuvad vähemalt 6% kallimaks võrreldes tänasega, mis on suureks
lisakoormuseks riigieelarvele ja majandusele tervikuna. See näide osutab ka laiemale
probleemile mõjuanalüüsis. Kui eelnõu seletuskiri ei arvesta tegelike projekteerimisandmete,
kasutajate arvu, tehnosüsteemide, varjendi lisapindade, konstruktsioonide tugevdamise ja
erilahenduste mõjuga, siis ei näita see regulatsiooni tegelikku majanduslikku mõju. Eriti oluline
on see avalike hoonete puhul, nagu näiteks koolid, kus varjumispind eelnõu kohaselt sõltub
kasutajate arvust ning kus pindala- ja ehituse maksumuse mõju võib osutuda esialgsetest
hinnangutest kordades suuremaks.
5. Varjendi seadmete ja vahendite paiknemisest ja vastavusest
Eelnõu § 12 lg 3 kohaselt varjendis kasutatavad seadmed ja vahendid peavad olema varjendi
omaniku poolt eristatavalt märgistatud, olema alaliselt varjendis ja kasutatavad. Palume § 12
lõiget 3 täpsustada, kuna praegune sõnastus ei ole mõistlik ega proportsionaalne, sest näeb ette,
et kõik varjendis kasutatavad seadmed ja vahendid peavad olema alaliselt varjendis. Eelnõu §
10 lõige 9 näeb ette loetelu vahenditest, mis tuleb varjendis tagada, kuid sellise varustuse puhul
ei ole põhjendatud ega ka praktiliselt otstarbekas nõuda, et see paikneks alaliselt varjendis. Meie
hinnangul on selline nõue problemaatiline vähemalt järgmistel põhjustel. Esiteks ei ole kõik §
10 lõikes 9 nimetatud vahendid olemuslikult kohtkindlad ega varjendi püsivarustuse hulka
kuuluvad. Eelnõu § 12 lõige 1 käsitleb kohtkindlaid seadmeid, avatäiteid ja läbiviike, mille
puhul on põhjendatud nõuda varjendis kasutamiseks toodetud ja sertifitseeritud lahendusi ning
süsteemset ühildumist. Sama loogikat ei saa laiendada kõigile teisaldatavatele vahenditele, mis
on oma olemuselt tarbe- või reservvaru ja mille hoidmise viis võib olla paindlikum. N.ö
tarbevaru alalise hoidmise nõue võib ise tekitada lisaohtu või vähendada varustuse
kasutuskõlblikkust. Eelnõu § 12 lõike 2 järgi ei tohi varjendis kasutatav varustus tekitada
lisaohtu varjendis viibivatele inimestele. Samal ajal on § 10 lõikes 9 nimetatud hulgaliselt
esemeid ja aineid, mille pikaajaline hoidmine varjendis võib tuua kaasa praktilisi ja
ohutusalaseid probleeme. Näiteks joogivesi, veepuhastusaine, ravimid või jooditabletid on
säilivusajaga ning neid tuleb regulaarselt uuendada. Igasugused suuremõõtmelised teisaldatavad
vahendid võtavad ruumi ja võivad tavaolukorras takistada ruumi sihipärast kasutamist või
Mittearvestatud ja selgitatud.
Varjendisse on ette nähtud pinnad varustuse
hoiustamiseks ja tagamaks, et vajalik
komplektne varustus on varjumise hetkel
kasutatav.
63
korrashoidu. Eelnõu § 16 lg 3 järgi võib varjend valmiduse etapis olla kasutusel muul otstarbel
ning ei pea olema ette valmistatud varjumiseks, kuigi tegevused peavad olema suunatud varjendi
korrashoiule. Eeltoodust võiks järeldada, et vähemalt osa varustusest võiks olla hoitud mujal
ning tuuakse varjendisse valmisolekusse seadmise etapis, milleks on eelnõu järgi ette nähtud
kuni 72 tundi. Lisaks eeltoodule toob alalise varustuse hoidmise nõue kaasa tarbetu lisakulu ja
halduskoormuse. Kui kõik vahendid peavad paiknema pidevalt varjendis, võib see tähendada
suuremat ruumivajadust, suuremaid hoiustamispindasid, säilivusaja jälgimist, asendamist ning
ka varguse riski. Eriti ebamõistlik on see selliste vahendite puhul, mida kasutatakse harva, mille
säilivusaeg on piiratud või mille kvaliteedi säilitamiseks on mõistlikum hoida neid kontrollitud
tingimustes mujal ning tuua need varjendisse valmisolekusse seadmise etapis. Seetõttu ei ole
põhjendatud käsitleda kõiki § 10 alusel nõutavaid vahendeid ühtse kategooriana, mida tuleb igal
juhul alaliselt varjendis hoida. Teeme ettepaneku eristada kohtkindlaid ja varjendi toimimiseks
vältimatult vajalikke seadmeid, mis peavad olema alaliselt varjendis ja teisaldatavat varustust ja
tarbevaru, mille võib hoida varjendi vahetus läheduses või muus määratud hoiukohas
tingimusel, et see on märgistatud, kiiresti kättesaadav ja viiakse varjendisse valmisolekusse
seadmise etapis. Teeme ettepaneku sõnastada § 12 lg 3 järgmiselt: „(3) Varjendis kasutatavad
kohtkindlad seadmed ja püsivalt paigaldatud vahendid peavad olema alaliselt varjendis ja
kasutatavad. Teisaldatavad vahendid võivad paikneda väljaspool varjendit tingimusel, et need
on varjumisplaanis määratud hoiukohas, eristatavalt märgistatud, regulaarselt kontrollitud ning
vajaduse korral varjendisse toodavad.”
SOS Lasteküla Eesti Ühing, 02.03.2026.a nr 4-11/2718
Kontaktisik: Aare Aun ([email protected])
Palume Teil täpsustada, kuidas kohanduvad määruse eelnõus toodud sätted
asendushooldusteenuse osutamiseks kasutatavatele pere- ja asenduskodudele ning millistel
juhtudel tekib nende kodude puhul kohustus varjumiskoha rajamise ja varjumisplaani
koostamise järele?
Toome ka konkreetse näite. SOS Lasteküla Eesti Ühingul on Keilas lasteküla, kus ühel
territooriumil paiknevad eraldiseisvad peremajad, mille suletud netopind kokku on üle 2 000
m2. Milliste nõuetega tuleks meil Keila lasteküla puhul arvestada eelpool nimetatud määruse
jõustumisel ?
Selgitatud.
HOS § 163 lg 2 kohaselt peab hoone omanik
varjumisplaanis mh hindama hoone
varjumisvõimalusi. Varjumisvõimaluste
hindamise käigus selgitatakse välja varjumise
korraldus ja varjumiskoha kohandamise
võimalused.
Juhime tähelepanu, et varjendi rajamise
kohustus on uutel elamutel, mille suletud
netopind on 1200 ruutmeetri. Varjumisplaan
64
koostatakse ja võimalusel kohandatakse
varjumiskoht samadele parameetritele
vastavatele olemasolevatele hoonetele.
Vaatamata sellele, et kui elamu suletud netopind
jääb alla 1200 ruutmeetri, ei ole kohustust
varjumiskohta kohandada, siiski soovitame
hoone kasutusviisist ja hoone kasutajate
sihtrühmast hinnata ja läbi mõelda varjumise
korraldus.
Tallinna linn, 24.03.2026.a nr 6-2/176-2
Kontaktisik: Evelyn Tohvri ([email protected])
1. Mõisted
Eelnõus on kasutatud läbivalt mõistet „vahetu kõrgendatud oht“, kuid samas ei ole selgitatud
sellise mõiste sisu. Sisust arusaamine on hoone või teenuse omanikule oluline, et planeerida
kriisideks valmistumist hoones. Tavaolukorras on planeeritud tegutsema hoones maksimaalses
lubatud mahus inimeste hulk, kuid kõrgendatud ohu olukorras (nt Tallinna koolides) on
kavandatud minna pigem kaugõppe vormidele. Seega jääb eelnõus ebaselgeks läbivalt, kui
teenust ei planeerita kõrgendatud ohu olukorras osutada või planeeritakse seda vähendatud
mahus, siis kas sellest tingituna muutuks ka varjendi ehitamise kohustus.
Ettepanek on lisada eelnõu mõistetesse „vahetu kõrgendatud oht“ ja selgitada, kuidas rakendub
varjendi ehitamise kohustus, kui teenust osutatakse erinevalt tavaolukorras ja vahetu
kõrgendatud ohu olukorras.
Mittearvestatud ja selgitatud.
„Vahetu kõrgendatud oht“ käsitletakse
korrakaitseseaduse (edaspidi KorS) tähenduses.
KorS § 5 lg 4 kohaselt on „kõrgendatud oht“ oht
isiku elule, kehalisele puutumatusele, füüsilisele
vabadusele, suure väärtusega varalisele hüvele,
suure keskkonnakahju tekkimise oht või
karistusseadustiku 15. peatükis sätestatud
I astme kuriteo või 22. peatükis sätestatud
kuriteo toimepanemise oht. Kehalise
puutumatuse riive käesoleva seaduse tähenduses
on seksuaalse enesemääramise õiguse raske
rikkumine või raske tervisekahjustuse
tekitamine.
KorS § 5 lg 5 kohaselt on „vahetu oht“ olukord,
kus korrarikkumine leiab juba aset või on suur
tõenäosus, et see kohe algab.
Vastavalt käesolevale selgitusele täiendatakse
ka seletuskirja § 1 punkti 3 juures.
65
Eelnõu koostajad selgitavad, et haridusasutuste
töökorraldus kriisiolukorras reguleeritakse
asjakohastes kriisiplaanides ning vastav sisend
on aluseks varjendite rajamisel, varjumisplaani
koostamisel ja varjumiskoha kohandamisel.
2. Eelnõu
Täiendamist vajaks varjendi suuruse regulatsioon (§ 4 lg 2, lisa 1). Lisa 1 kohaselt oleks vaja
iga haridusasutuse (koolid ja lasteaiad) hoonele alati ehitada varjend arvestades laste ja personali
maksimaalse arvuga, mida see hoone projekti järgi on planeeritud teenindama. Samas Tallinna
Haridusameti hinnangul „vahetu kõrgendatud ohu olukorras“ korraldatakse kooli töö
kõrgematele vanuseastmetele pigem kaugõppe vormis, mille tulemusena koolis sel hetkel asuks
hinnanguliselt pool kooliperest.
Samuti hoonetes, kus igapäevaselt toimub sotsiaalteenuste pakkumine (nt päevakeskus), vahetu
kõrgendatud ohu olukorras pigem lõpetatakse selliste teenuste pakkumine või teenust pakutakse
piiratud mahus ning seetõttu tegutseb hoones palju vähem inimesi võrreldes hoone
projekteeritud maksimaalse inimeste hulgaga.
Ettepanek on, et varjendi suuruse arvestamine uuele hoonele võiks tugineda teenuse pakkuja
hinnangul, kui suurt hulka inimesi vahetu kõrgendatud ohu olukorras on planeeritud teenindada.
Selgitatud.
Selgitus antud eelmises punktis.
3. Seletuskiri
Mõju kirjeldus sihtrühmale 2 ja 3 (mõju arendajale, mõju omanikule). Seletuskirjas on läbivalt
viidatud, et varjendi rajamisel tõuseb ehitusmaksumus keskmiselt 2%. Selle väitega ei saa
nõustuda. Saadud tagasisidest projekteerijatelt ja hoone ehitajatelt, kujuneks varjendi ehitamise
ühikmaksumuseks vähemalt 2500 eur/m².
Esiteks, tänaseks on kujunenud olukord, et arvestades erinevaid nõudeid haridusasutustele, siis
lasteaedadele ja koolidele pigem maa-aluseid korruseid ei rajata ja igasse ruumi on tagatud
loomuliku valguse ligipääs.
Teiseks, tuleb arvestada ka, et keeruline on leida varjendile optimaalset ristkasutust
tavaolukorras, kuna õppetööd sellistes ruumides ei saa läbi viia (loomuliku valguse puudumine)
ja panipaiku, garderoobe või spordisaale ei ole kooli toimimiseks sellises ulatuses vajalik rajada.
Kui planeerida ruumidesse nt spordi- või huviringide tegevusi, siis tuleks kindlasti arvestada ka
kõrgemate lagede vajadusega (vähemalt 3 meetrit) ning võimsama ventilatsiooni ja suuremate
Selgitatud.
Toetusmeetmete rakendamine sõltub
eelarveliste vahendite olemasolust. Senised
toetusmeetmed on toodud Eesti Valdade ja
Linnade Liidu märkuse nr 5.3 vastuses.
66
pesemisvõimaluste väljaehitamisega. Maa-aluse parkla ehitamine varjendina on samuti selgelt
keerulisem ja kulukam ülesanne, kui minimaalsete nõuetega varjendi ehitamine.
Seega eelpool nimetatud põhjustel varjendi ehitamine tõstab kindlasti hoone ehitusmaksumust
vähemalt 10% ning arvestada tuleb ka hoone hilisemal kasutusel kõrgemate hooldus- ja
kasutuskuludega. Sellises ulatuses investeeringute maksumuse tõus võib edasi lükata uute
kaasaegsete haridusasutuste ehitamise ning pigem kulude optimeerimise eesmärgil hakkavad
omavalitused vanu haridusasutusi rekonstrueerima, et vabaneda koormavast maksimaalsest
varjendi ehitamise nõudest (varjumise nõue lahendatakse varjumiskohtade väljaehitamisega,
mis on rahaliselt tunduvalt soodsam lahendus).
Ettepanek on disainida kaasrahastuse meetmed kohalikele omavalitustele varjendite ehitamiseks
haridusasutustele.
| Nimi | K.p. | Δ | Viit | Tüüp | Org | Osapooled |
|---|---|---|---|---|---|---|
| Eelnõu esitamine Vabariigi Valitsuse istungile | 30.04.2026 | 1 | 1-6/3448-1 | Väljaminev kiri | sisemin | Riigikantselei istungiosakond |