Looduskaitseseaduse ja metsaseaduse eelnõude ning metsanduse arengukava 2026–2035 tutvustamisseminar

Looduskaitseseaduse muudatused

2026

Taimo Aasma Elurikkuse kaitse osakond

LKS muudatuse põhipunktid

• Tagada riiklik kaitse 30% Eesti maismaast ja merest

• Korrastatakse vastutussätteid, suurendatakse juriidiliste isikute karistusmäärasid

• Korrastatakse ja täpsustatakse pärandniitude kaitseks kehtestatud korda

• Lisatakse võimalus KOV kehtestada haljastuse inventeerimise kord

• Lisatakse kohustused arendajale hüvitusalade määramisel

• KOV loodusobjekti kaitse alla võtmise otsuse eelnõu tuleb kooskõlastada KLIM-ga

• Väljaspool kaitseala uuringust teavitamine ja võõral maal viibimine

• Täpsustatakse kaitstavatel aladel asuvaid maaparandussüsteeme käsitlevaid sätteid

• Bürokraatia vähendamine liigikaitses (karu talvituspaiga, surnuna leitud kaitsealuse looma teatis, teadustöötaja õiend)

• Lisatakse maade omandamise II nimekirja lahendamise säte

• Kasutusvalduse seadmine ja lepingulise looduskaitse võimalused

2

Tagada riiklik kaitse 30% Eesti maismaast ja 30 % merest

3

Maismaast on kaitse all 27,8%

• Kaitsealad • Hoiualad • Püsielupaigad • Üksikobjektid • Ranna ja kalda kaitsevööndid (v.a kalda PV) • VEP-d • I ja II kat taimeliikide elupaigad • Lõhejõed • KOV kaitsealad • Natura elupaigad riigimaal väljaspool kaitsealasid • Kavandatavad alad

Merealast on kaitse all 27,6% (koos majandusvööndiga)

• Kaitsealad • Hoiualad • Püsielupaigad • Kavandatavad alad

Tagada riiklik kaitse 30% Eesti maismaast ja 30 % merest

• 30% eesmärgi saavutamisel teeb KeA aasta jooksul ettepaneku alade

kaitse alt välja arvamiseks ja kaitse-eeskirjade muutmiseks

• KLIM analüüsib 2031. aasta 1. jaanuariks 30 % eesmärgi

tulemuslikkust (+/- 1%) ja esitab vajadusel ettepanekud regulatsiooni

muutmiseks

• Lisatakse võimalus koostada ka ranna ja kalda kaitsekorralduskava,

mis on aluseks kaitsereeglite ülevaatamisel ja muutmisel

• Lisatakse kohustus KOV loodusobjekti kaitse alla võtmise otsuse eelnõu kooskõlastada Kliimaministeeriumiga

• Arutelud KOV-del saamata jääva maamaksu

kompenseerimiseks tasandusfondist

4

Lepingulise looduskaitse võimalused

• Loodusväärtuste sh loodusmetsa kaitseks eramaal võib omanikuga sõlmida lepingu

• Lepingu saab sõlmida väljaspool kaitstavat loodusobjekti asuva EELIS-sse kantud loodusväärtuse kaitseks (sarnane vääriselupaiga ehk VEP lepinguga)

• Loodusväärtuste loetelu, kasutusõiguse tasu arvutamise alused, lepingu sisu ja sõlmimise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega

5

Kaitstaval loodusobjektil asuvale kinnisasjale kasutusvalduse seadmine

• Ettepaneku tegemise õigus on omanikul või riigil (KeA või minister)

• Algatamise ning omandamise otsustab KeA peadirektor

• Kulud kannab riik (RE või RMK eelarve)

• Tasu suuruse aluseks on kasvava metsa väärtus, mis makstakse ühekordselt

• Metsamaal, 99 aastat, LKS prg 20 sätestatud omandamise kriteeriumite alusel

Omandamise II järjekorra kaotamine

• Lisatakse maade omandamise nn II nimekirja lahendamise säte, mille tulemusel kantakse need samasse järjekorda teiste kinnisasja omandamiseks tehtud avaldustega ja lahendatakse ühise järjekorra alusel.

6

Kohustused arendajale hüvitusalade määramisel

• hüvitusala määramisel peab arendaja saavutama kokkuleppe maaomaniku või –haldajaga

• Kui hüvitusala on vaja määrata riigile vajalikul põhjusel, siis üldjuhul määratakse hüvitusala riigimaale

• Kui arendaja ja maaomanik on eraisikud toimub hüvitamine nende omavahelisel kokkuleppel

Pärandniitude hooldus

• Sätestatakse selgemalt keeld sihtkaitsevööndis ja piiranguvööndis poollooduslike koosluste hävitamist või kahjustamist põhjustav tegevus

7

Riiklikust uuringust/inventuurist teavitamine ja võõral maal viibimine

• Täna reguleeritud kaitstavatel aladel. Lisatakse sätted, millega need õigused ja kohustused laienevad ka väljapoole

• Sätestatakse kohustus maaomaniku teavitamiseks looduskaitse uuringu või inventuuri läbiviimisest tema maal ​

• Maaomanikul on võimalik töö tegemisel osaleda töö tegija pakutud ajal ja juhiseid järgides

• Antakse õigus viibida võõral maal LKS alusel riigi kavandatud või tellitud uuringu või inventuuri tegemiseks​

8

Teised KOV puudutavad muudatused

• lisatakse KOV-le võimalus kehtestada loodusväärtuse väljaselgitamiseks haljastuse inventeerimise kord ja kohustus enne kavandatavat ehitustegevust haljastus nõuetekohaselt inventeerida

• Lisatakse nõue, et ka KOV loodusobjektil olevad teed ja rajad on päikesetõusust päikeseloojanguni avalikuks kasutamiseks ning kinnisasja valdaja peab tagama nimetatud ajal sinna inimeste juurdepääsu

• Eraldi väärteokoosseisuna KOV loodusobjekti kasutamise ja kaitse nõuete rikkumine

9

Teised muudatused

• bürokraatia vähendamise eesmärgil lihtsustatakse pruunkaru talvituspaiga ja surnuna leitud kaitsealusest loomast teavitamise korda ning kaotatakse ära teadustöötaja õiendi vorm

• Lisatakse võimaluse reguleerida kaitse-eeskirjaga piiranguvööndis maaparandussüsteemide hoiutöid ja rekonstrueerimist

• Hoiualadel asendatakse maaparandushoiutöödel teatise kohustus valitseja nõusolekuga

10

Vastutussätete korrastamine (trahvimäärasid muudetud peale EIS-i)

• Juriidiliste isikute trahvimäärade tõstmine, vahemikus 2560 – 100 000

• Suurimad - kaitstaval loodusobjektil ja ranna-kalda ehituskeeluvööndis ehitamise nõuete raske rikkumise eest

• Väikseimad - looduslikult esinevate lindude tahtliku häirimise ja nahkhiirte ning lindude rõngastamise nõuete rikkumise eest

• Kehtivas seaduses 9 väärteokoosseisu, eelnõus 35

• Tõstetakse keskkonnale tekitatud kahju hüvitamise määrade piirsummasid

11

Metsaseaduse muudatused 2026

Kristi Parro Metsaosakonna juhataja

12

Metsaseaduse eelnõu

• Metsaseaduse, keskkonnatasude seaduse ja tulumaksuseaduse muutmise seadus

Viimane laiem MS kooskõlastamine (EIS)

27.10 - 17.11.2025

Tagasiside esitas 23 asutust/ isikut kokku üle 270 ettepaneku ja märkuse

13

Metsaseaduse peamised muudatused

14

30% metsast kaitse all

70% metsast majandatav

Eesmärk kaitsta 30% maismaast

70% Eesti metsamaast on kasutuses majandusmetsana

• Majandusmetsa definitsioon - uus

Majandusmets on väljaspool kaitstavat ala, kaitseks kavandatavat ala või looduskaitse piirangutega ala asuv mets, kus metsa majandamise eesmärki ei ole oluliselt piiratud

• Jätkuvalt kehtivad säästva metsanduse põhimõtted

• nõuded metsa uuendamisele, raiepindalale, vanusele jne

• tagatakse ökoloogilisi, majanduslikke, sotsiaalseid ja kultuurilisi vajadusi rahuldav mitmekülgne metsakasutuse võimalus, sh läbi teiste seaduste, rohevõrgustiku jm.

16

70% Eesti metsamaast on kasutuses majandusmetsana

70% sisse ei arvestata piirangutega alasid, kus metsamajandust ja puiduvarumist oluliselt piiratakse – eelkõige looduskaitseseadusest tulenevad piirangud

• Majandusmetsa hulka mitte kuuluvad alad kinnitatakse VV määrusega

SMI 2024 järgi majandusmetsade pindala kokku 1,650 mln ha ehk 70,2% metsamaast

17

Bürokraatia vähendamiseks

Kaotatakse:​

• Dubleeriv aruandlus raieõiguse või metsamaterjali müügil. FIE-le ja juriidilisest ostjale kohustus säilib (säte liigub TuMSi).​

• E-kirjaga metsateatise esitamine Keskkonnaametile, edaspidi info otse metsaregistrisse. Paberil esitamise võimalus jääb.​

• Metsa uuendamise võtete rakendamise pikendamise kohustus. Jätkuvalt kohustus uuendada metsa seaduses toodud tähtaja jooksul.

18

Elurikkuse soodustamiseks

• Kujundusraie on lubatud ka väljaspool kaitstavaid alasid

• poollooduslike alade taastamine elupaiga tegevuskava kohaselt

• Lageraielankide maksimaalne pindala väheneb

• erinevates kasvukohatüüpides 7 ha asemel 5 ha

19

KOV kitsenduste kompenseerimine - uus

• Ühtlustatakse riigi ja omavalitsuse poolt seatavate oluliste looduskaitseliste piirangute hüvitamise kohustust - KOV-l kohustus omandada metsaga kinnisasi

• Eeldus, et planeeringuga seatakse täielik uuendusraie keeld, mis piirab maaomaniku õigust oma omandit vabalt kasutada

20

Istandikud • Eesmärk maksimaalne tootlikkus.

• Metsaseadus ei rakendu (st raievanust ei kehtestata). Sobivaid alasid kaardistatud 76 000 hektarit.​

• Asuvad mittemetsamaal.

• Välistatud alad, mis on vajalikud toidu tootmiseks või omavad looduskaitselist väärtust.

• Maaomanikule lisavõimalus (mitte kohustus) maa optimaalseks kasutamiseks.​

• Valdkonna eest vastutav minister kehtestab määrusega registris registreerimise ja istandike majandamise täpsemad nõuded.

Metsaandmete kogumine kaugseirega

• Töötatakse välja metoodika ning kirjeldatakse metsa korraldamise juhendis

• Jõustumine 2028. aastal

Metsaregistri arendamine

• Inventeerimisandmed eraldisepõhiselt (täiendav võimalus kinnistupõhisele inventeerimisele)

• Istandike paiknemine: seni ei ole kaardistatud

23

Raie lõpetamisest teavitamise kohustus

• Kõik raied, välja arvatud trassiraie, valgustusraie ja raadamine

• Metsateatis kehtib 2 aastat, st raiet saab teha 2 aasta jooksul​

• Teavitamine 2 kuu jooksul pärast tööde lõpetamist​ (langetamine, laasimine, järkamine). Teavitamisena arvestatakse ka uute inventeerimisandmete esitamist.​

• Raie lõpetamise teavitus läbi metsaregistri

24

Teaduserisus metsakasvatuslike praktikate testimiseks ja arendamiseks

• Nt püsimetsamajandus, sh erineva suurusega häilud, raiete kombineerimine jmt, mida täna saaks testida vaid lageraieks sobilikes vanades metsades.

• Vajalik Keskkonnaameti luba.

Juriidiliste isikute trahvimäärade ülevaatus

• Seni 2000–3200 eurot, uued trahvimäärad vahemikus 8000 - 50 000 EUR

• Peamine fookus, et rikkumine ei tohi end ära tasuda

• Kehtivas seaduses 3 väärteokoosseisu, eelnõus 8 uut kosseisu, et oleks arusaadavam.

• Suurimad - puude ja põõsaste ebaseaduslik raiumine, hävitamine ning kahjustamine.

• Väikseimad - metsa kasutamise nõuete rikkumine, metsa uuendamise nõuete rikkumine.​

25

RMK

• omaniku ootuste säte

• raiemaht määratakse 5- aastaseks perioodiks ja ei vaadata iga-aastaselt üle.

Annab pikaajalisema kindluse raiete planeerimiseks.

26

Eesti metsanduse arengukava aastani 2035 eelnõu

27

Kristiina Räst Metsanduse valdkonna juht

Mis on MAK2035?

• Metsanduse arengukava on riiklik strateegiadokument, mis

määrab Eesti metsade kasutamise, kaitse ja majandamise

suunad kuni aastani 2035.

• Arengukava annab ülevaate metsa olukorrast, seab eesmärgid

ning kirjeldab nende saavutamise viisid.

• Üldeesmärk on suunata Eesti metsanduse arengut kestlikkuse

suunas, tagades ökosüsteemiteenuste toimimise, elurikkuse,

kliimakindluse ja metsa mitmekülgse kasutuse nüüd ja tulevikus.

28

MAK2035 üld- ja alaeesmärgid

29

Eesti metsandus on kestlik

Metsandus arvestab kliimamuutuste ja

metsade elurikkuse seisundiga

Metsasektor on majanduslikult

konkurentsivõimeline

Metsandus on kaasav ning arvestab sotsiaalsete ja kultuuriliste väärtustega

Eesmärkide saavutamine

• Eesmärke saavutame tervikliku ja tasakaalustatud lähenemise kaudu: metsade kasutamine, kaitse ja majandamine peavad toimima koos, mitte üksteisele vastanduma.

• Keskenduda tuleb eri valdkondade vahelist sünergiat otsivatele ja soodustavatele teadmispõhistele meetmetele.

Poliitikainstrumendid:

• Teadus, arendus ja rakendusuuringud → teadmistepõhised otsused ja parendused

• Õigusloome → vajalikud seadusemuudatused

• Praktilised tegevused → seire, andmete kättesaadavus, kommunikatsioon

30

31

•Süsiniku sidumise ja biomassi mudelid

•LULUCF-arvestuse täpsustamine

•Raadamise süsinikumõju kompenseerimine

•Kliimakindlad metsamajandamise võtted

•Metsamuldade seisundi uurimine

•Erametsaomanike nõustamine ja teadlikkuse suurendamine

Kliimamuutuste leevendamine ja

mõjudega kohanemine

•Looduskaitseliste piirangute õiglane hüvitamine ja vabatahtliku kaitse soodustamine

•Loodus- ja põlismetsade defineerimine, kaardistamine ja kaitse

•Rohevõrgustiku sidususe parandamine

•Metsalinnustiku ja metsaelupaikade kaitse

•Metsade seisundi seire ja andmepõhised ülevaated

Metsade elurikkuse seisundi

parandamine

•Metsamajandamise planeerimise parandamine

•Püsimetsanduse mõiste ja rakendamise arendamine

•Ajalooliste looduslike pühapaikade kaitse

•Metsaga seotud kultuuripärandi parem nähtavus

•Metsanduse lõimimine haridusse ja õuesõppesse

•Metsade mitmekülgse kasutuse taristu arendamine

•Kogukonnaalade kaasamisraamistiku loomine riigimetsas

•Metsanduslike rakendusuuringute programm

•Huvirühmade kaasamine metsapoliitikasse

Sotsiaalsete ja kultuuriliste väärtustega

arvestamine ja kaasamise

edendamine

•Erametsaomanike tugisüsteemi arendamine

•Metsa uuendamine kasvukohale sobivate puuliikidega

•Majandusmetsade tootlikkuse ja väärtuse suurendamine

•Metsataristu ja puidutranspordi tõhustamine

•Metsasektori oskuste ja teadmiste arendamine

•Majandusmetsade osakaalu ja stabiilse kasutuse tagamine

Metsanduse konkurentsivõime

tõstmine

•Puidu kohapealse väärindamise suurendamine

•Kõrgema lisandväärtusega toodete arendamine

•Teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni toetamine

•Ettevõtete ja teadusasutuste koostöö tugevdamine

•Ressursitõhususe parandamine metsasektoris

•Väheväärtusliku puidu sihipärane kasutamine

Puidu väärindamise edendamine

Tegevussuunad

M õ

õ d

iku d

32

33

M õ

õ d

iku d

MAK2035 juhtimine ja rakendamine

• Vastutav koordineerija on Kliimaministeerium.

• Kaasatud on teised ministeeriumid ja valdkondlikud asutused.

• Arengukava viiakse ellu elurikkuse, metsanduse ja

keskkonnakorralduse programmi kaudu.

• Mõõdikute täitmise ülevaadet antakse iga kahe aasta tagant, aga

sõltub andmeallikatest.

• Valdkonna arengukava elluviimist hinnatakse vähemalt üks kord

hiljemalt kolm aastat enne kestuse lõppu. Valdkonna

arengukava hindamise ülevaade esitatakse Vabariigi Valitsusele.

• Arengukava elluviimist ja aruandlust toetab juhtkomisjon.

34

Soovitatav metsakasutus järgmisel perioodil

35

Majandusmetsade pikaajalise kasutuse planeerimisel tuleb

liikuda võimalikult ühtlase metsakasutuse suunas.

Kohapealset puidu kõrgema lisandväärtusega kasutust tuleb

suurendada.

Vältida tuleb metsamaa pindala vähenemist raadamise tõttu.

Majandusmetsad tuleb hoida tootlikuna, panustades metsa uuendamisse ja hooldamisse.

Raiemaht ei tohi pikas perspektiivis ületada

netojuurdekasvu.

Arvestada tuleb kogukondade vajadusi ja ruumilist

planeerimist, säilitada kultuuripärandit ja

ökosüsteemiteenuseid.

36

Arengukava rakendamise maksumuse prognoos

• Arengukava rakendamise maksumus perioodil (2026-2035) on hinnanguliselt 503 mln eurot, sh riigieelarve kulu ca 140 mln, välivahendid ca 101 mln ja RMK panus 262 mln eurot.

• Arengukava eesmärkide saavutamisse panustab oluliselt REM.

• HTM vastutusalas puidu väärindamiseks teadusprogrammide edendamine.

• MKM vastutusalas puidu väärindamise valdkonna edendamine.

Kliimamuutuste mõjud

5%

Metsade elurikkuse seisund

58%

Metsanduse konkurentsivõime

11%

Puidu väärindamine 8%

Sotsiaalsed ja kultuurilised

väärtused 17%

Kaasamine 1%

MAK2035 ajakohastamine

• Viidi paremini kooskõlla arengukavade koostamise korraga

• Muudeti arengukava perioodi: 2023–2030 → 2026–2035

• Teksti sõnastust muudeti selgemaks ja lihtsamini loetavaks (sh. uued alapeatükid)

• Uuendati statistilisi andmeid

• Täiendati viiteid ja ajakohastati infot ja allikaid

• Teksti täiendati vahepealsete arengute osas

• Lisasid muudeti

• Täpsustati ja ajakohastati mõõdikuid (sõnastus, alg- ja sihttase, metoodika)

• Uuendati meetmete maksumuse prognoosi ja esitati detailsemalt

37

Küsimused

40

Looduskaitseseaduse muudatused

2026

Taimo Aasma Elurikkuse kaitse osakond

LKS muudatuse põhipunktid

• Tagada riiklik kaitse 30% Eesti maismaast ja merest

• Korrastatakse vastutussätteid, suurendatakse juriidiliste isikute karistusmäärasid

• Korrastatakse ja täpsustatakse pärandniitude kaitseks kehtestatud korda

• Lisatakse võimalus KOV kehtestada haljastuse inventeerimise kord

• Lisatakse kohustused arendajale hüvitusalade määramisel

• KOV loodusobjekti kaitse alla võtmise otsuse eelnõu tuleb kooskõlastada KLIM-ga

• Väljaspool kaitseala uuringust teavitamine ja võõral maal viibimine

• Täpsustatakse kaitstavatel aladel asuvaid maaparandussüsteeme käsitlevaid sätteid

• Bürokraatia vähendamine liigikaitses (karu talvituspaiga, surnuna leitud kaitsealuse looma teatis, teadustöötaja õiend)

• Lisatakse maade omandamise II nimekirja lahendamise säte

• Kasutusvalduse seadmine ja lepingulise looduskaitse võimalused

2

Tagada riiklik kaitse 30% Eesti maismaast ja 30 % merest

3

Maismaast on kaitse all 27,8%

• Kaitsealad • Hoiualad • Püsielupaigad • Üksikobjektid • Ranna ja kalda kaitsevööndid (v.a kalda PV) • VEP-d • I ja II kat taimeliikide elupaigad • Lõhejõed • KOV kaitsealad • Natura elupaigad riigimaal väljaspool kaitsealasid • Kavandatavad alad

Merealast on kaitse all 27,6% (koos majandusvööndiga)

• Kaitsealad • Hoiualad • Püsielupaigad • Kavandatavad alad

Tagada riiklik kaitse 30% Eesti maismaast ja 30 % merest

• 30% eesmärgi saavutamisel teeb KeA aasta jooksul ettepaneku alade

kaitse alt välja arvamiseks ja kaitse-eeskirjade muutmiseks

• KLIM analüüsib 2031. aasta 1. jaanuariks 30 % eesmärgi

tulemuslikkust (+/- 1%) ja esitab vajadusel ettepanekud regulatsiooni

muutmiseks

• Lisatakse võimalus koostada ka ranna ja kalda kaitsekorralduskava,

mis on aluseks kaitsereeglite ülevaatamisel ja muutmisel

• Lisatakse kohustus KOV loodusobjekti kaitse alla võtmise otsuse eelnõu kooskõlastada Kliimaministeeriumiga

• Arutelud KOV-del saamata jääva maamaksu

kompenseerimiseks tasandusfondist

4

Lepingulise looduskaitse võimalused

• Loodusväärtuste sh loodusmetsa kaitseks eramaal võib omanikuga sõlmida lepingu

• Lepingu saab sõlmida väljaspool kaitstavat loodusobjekti asuva EELIS-sse kantud loodusväärtuse kaitseks (sarnane vääriselupaiga ehk VEP lepinguga)

• Loodusväärtuste loetelu, kasutusõiguse tasu arvutamise alused, lepingu sisu ja sõlmimise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega

5

Kaitstaval loodusobjektil asuvale kinnisasjale kasutusvalduse seadmine

• Ettepaneku tegemise õigus on omanikul või riigil (KeA või minister)

• Algatamise ning omandamise otsustab KeA peadirektor

• Kulud kannab riik (RE või RMK eelarve)

• Tasu suuruse aluseks on kasvava metsa väärtus, mis makstakse ühekordselt

• Metsamaal, 99 aastat, LKS prg 20 sätestatud omandamise kriteeriumite alusel

Omandamise II järjekorra kaotamine

• Lisatakse maade omandamise nn II nimekirja lahendamise säte, mille tulemusel kantakse need samasse järjekorda teiste kinnisasja omandamiseks tehtud avaldustega ja lahendatakse ühise järjekorra alusel.

6

Kohustused arendajale hüvitusalade määramisel

• hüvitusala määramisel peab arendaja saavutama kokkuleppe maaomaniku või –haldajaga

• Kui hüvitusala on vaja määrata riigile vajalikul põhjusel, siis üldjuhul määratakse hüvitusala riigimaale

• Kui arendaja ja maaomanik on eraisikud toimub hüvitamine nende omavahelisel kokkuleppel

Pärandniitude hooldus

• Sätestatakse selgemalt keeld sihtkaitsevööndis ja piiranguvööndis poollooduslike koosluste hävitamist või kahjustamist põhjustav tegevus

7

Riiklikust uuringust/inventuurist teavitamine ja võõral maal viibimine

• Täna reguleeritud kaitstavatel aladel. Lisatakse sätted, millega need õigused ja kohustused laienevad ka väljapoole

• Sätestatakse kohustus maaomaniku teavitamiseks looduskaitse uuringu või inventuuri läbiviimisest tema maal ​

• Maaomanikul on võimalik töö tegemisel osaleda töö tegija pakutud ajal ja juhiseid järgides

• Antakse õigus viibida võõral maal LKS alusel riigi kavandatud või tellitud uuringu või inventuuri tegemiseks​

8

Teised KOV puudutavad muudatused

• lisatakse KOV-le võimalus kehtestada loodusväärtuse väljaselgitamiseks haljastuse inventeerimise kord ja kohustus enne kavandatavat ehitustegevust haljastus nõuetekohaselt inventeerida

• Lisatakse nõue, et ka KOV loodusobjektil olevad teed ja rajad on päikesetõusust päikeseloojanguni avalikuks kasutamiseks ning kinnisasja valdaja peab tagama nimetatud ajal sinna inimeste juurdepääsu

• Eraldi väärteokoosseisuna KOV loodusobjekti kasutamise ja kaitse nõuete rikkumine

9

Teised muudatused

• bürokraatia vähendamise eesmärgil lihtsustatakse pruunkaru talvituspaiga ja surnuna leitud kaitsealusest loomast teavitamise korda ning kaotatakse ära teadustöötaja õiendi vorm

• Lisatakse võimaluse reguleerida kaitse-eeskirjaga piiranguvööndis maaparandussüsteemide hoiutöid ja rekonstrueerimist

• Hoiualadel asendatakse maaparandushoiutöödel teatise kohustus valitseja nõusolekuga

10

Vastutussätete korrastamine (trahvimäärasid muudetud peale EIS-i)

• Juriidiliste isikute trahvimäärade tõstmine, vahemikus 2560 – 100 000

• Suurimad - kaitstaval loodusobjektil ja ranna-kalda ehituskeeluvööndis ehitamise nõuete raske rikkumise eest

• Väikseimad - looduslikult esinevate lindude tahtliku häirimise ja nahkhiirte ning lindude rõngastamise nõuete rikkumise eest

• Kehtivas seaduses 9 väärteokoosseisu, eelnõus 35

• Tõstetakse keskkonnale tekitatud kahju hüvitamise määrade piirsummasid

11

Metsaseaduse muudatused 2026

Kristi Parro Metsaosakonna juhataja

12

Metsaseaduse eelnõu

• Metsaseaduse, keskkonnatasude seaduse ja tulumaksuseaduse muutmise seadus

Viimane laiem MS kooskõlastamine (EIS)

27.10 - 17.11.2025

Tagasiside esitas 23 asutust/ isikut kokku üle 270 ettepaneku ja märkuse

13

Metsaseaduse peamised muudatused

14

30% metsast kaitse all

70% metsast majandatav

Eesmärk kaitsta 30% maismaast

70% Eesti metsamaast on kasutuses majandusmetsana

• Majandusmetsa definitsioon - uus

Majandusmets on väljaspool kaitstavat ala, kaitseks kavandatavat ala või looduskaitse piirangutega ala asuv mets, kus metsa majandamise eesmärki ei ole oluliselt piiratud

• Jätkuvalt kehtivad säästva metsanduse põhimõtted

• nõuded metsa uuendamisele, raiepindalale, vanusele jne

• tagatakse ökoloogilisi, majanduslikke, sotsiaalseid ja kultuurilisi vajadusi rahuldav mitmekülgne metsakasutuse võimalus, sh läbi teiste seaduste, rohevõrgustiku jm.

16

70% Eesti metsamaast on kasutuses majandusmetsana

70% sisse ei arvestata piirangutega alasid, kus metsamajandust ja puiduvarumist oluliselt piiratakse – eelkõige looduskaitseseadusest tulenevad piirangud

• Majandusmetsa hulka mitte kuuluvad alad kinnitatakse VV määrusega

SMI 2024 järgi majandusmetsade pindala kokku 1,650 mln ha ehk 70,2% metsamaast

17

Bürokraatia vähendamiseks

Kaotatakse:​

• Dubleeriv aruandlus raieõiguse või metsamaterjali müügil. FIE-le ja juriidilisest ostjale kohustus säilib (säte liigub TuMSi).​

• E-kirjaga metsateatise esitamine Keskkonnaametile, edaspidi info otse metsaregistrisse. Paberil esitamise võimalus jääb.​

• Metsa uuendamise võtete rakendamise pikendamise kohustus. Jätkuvalt kohustus uuendada metsa seaduses toodud tähtaja jooksul.

18

Elurikkuse soodustamiseks

• Kujundusraie on lubatud ka väljaspool kaitstavaid alasid

• poollooduslike alade taastamine elupaiga tegevuskava kohaselt

• Lageraielankide maksimaalne pindala väheneb

• erinevates kasvukohatüüpides 7 ha asemel 5 ha

19

KOV kitsenduste kompenseerimine - uus

• Ühtlustatakse riigi ja omavalitsuse poolt seatavate oluliste looduskaitseliste piirangute hüvitamise kohustust - KOV-l kohustus omandada metsaga kinnisasi

• Eeldus, et planeeringuga seatakse täielik uuendusraie keeld, mis piirab maaomaniku õigust oma omandit vabalt kasutada

20

Istandikud • Eesmärk maksimaalne tootlikkus.

• Metsaseadus ei rakendu (st raievanust ei kehtestata). Sobivaid alasid kaardistatud 76 000 hektarit.​

• Asuvad mittemetsamaal.

• Välistatud alad, mis on vajalikud toidu tootmiseks või omavad looduskaitselist väärtust.

• Maaomanikule lisavõimalus (mitte kohustus) maa optimaalseks kasutamiseks.​

• Valdkonna eest vastutav minister kehtestab määrusega registris registreerimise ja istandike majandamise täpsemad nõuded.

Metsaandmete kogumine kaugseirega

• Töötatakse välja metoodika ning kirjeldatakse metsa korraldamise juhendis

• Jõustumine 2028. aastal

Metsaregistri arendamine

• Inventeerimisandmed eraldisepõhiselt (täiendav võimalus kinnistupõhisele inventeerimisele)

• Istandike paiknemine: seni ei ole kaardistatud

23

Raie lõpetamisest teavitamise kohustus

• Kõik raied, välja arvatud trassiraie, valgustusraie ja raadamine

• Metsateatis kehtib 2 aastat, st raiet saab teha 2 aasta jooksul​

• Teavitamine 2 kuu jooksul pärast tööde lõpetamist​ (langetamine, laasimine, järkamine). Teavitamisena arvestatakse ka uute inventeerimisandmete esitamist.​

• Raie lõpetamise teavitus läbi metsaregistri

24

Teaduserisus metsakasvatuslike praktikate testimiseks ja arendamiseks

• Nt püsimetsamajandus, sh erineva suurusega häilud, raiete kombineerimine jmt, mida täna saaks testida vaid lageraieks sobilikes vanades metsades.

• Vajalik Keskkonnaameti luba.

Juriidiliste isikute trahvimäärade ülevaatus

• Seni 2000–3200 eurot, uued trahvimäärad vahemikus 8000 - 50 000 EUR

• Peamine fookus, et rikkumine ei tohi end ära tasuda

• Kehtivas seaduses 3 väärteokoosseisu, eelnõus 8 uut kosseisu, et oleks arusaadavam.

• Suurimad - puude ja põõsaste ebaseaduslik raiumine, hävitamine ning kahjustamine.

• Väikseimad - metsa kasutamise nõuete rikkumine, metsa uuendamise nõuete rikkumine.​

25

RMK

• omaniku ootuste säte

• raiemaht määratakse 5- aastaseks perioodiks ja ei vaadata iga-aastaselt üle.

Annab pikaajalisema kindluse raiete planeerimiseks.

26

Eesti metsanduse arengukava aastani 2035 eelnõu

27

Kristiina Räst Metsanduse valdkonna juht

Mis on MAK2035?

• Metsanduse arengukava on riiklik strateegiadokument, mis

määrab Eesti metsade kasutamise, kaitse ja majandamise

suunad kuni aastani 2035.

• Arengukava annab ülevaate metsa olukorrast, seab eesmärgid

ning kirjeldab nende saavutamise viisid.

• Üldeesmärk on suunata Eesti metsanduse arengut kestlikkuse

suunas, tagades ökosüsteemiteenuste toimimise, elurikkuse,

kliimakindluse ja metsa mitmekülgse kasutuse nüüd ja tulevikus.

28

MAK2035 üld- ja alaeesmärgid

29

Eesti metsandus on kestlik

Metsandus arvestab kliimamuutuste ja

metsade elurikkuse seisundiga

Metsasektor on majanduslikult

konkurentsivõimeline

Metsandus on kaasav ning arvestab sotsiaalsete ja kultuuriliste väärtustega

Eesmärkide saavutamine

• Eesmärke saavutame tervikliku ja tasakaalustatud lähenemise kaudu: metsade kasutamine, kaitse ja majandamine peavad toimima koos, mitte üksteisele vastanduma.

• Keskenduda tuleb eri valdkondade vahelist sünergiat otsivatele ja soodustavatele teadmispõhistele meetmetele.

Poliitikainstrumendid:

• Teadus, arendus ja rakendusuuringud → teadmistepõhised otsused ja parendused

• Õigusloome → vajalikud seadusemuudatused

• Praktilised tegevused → seire, andmete kättesaadavus, kommunikatsioon

30

31

•Süsiniku sidumise ja biomassi mudelid

•LULUCF-arvestuse täpsustamine

•Raadamise süsinikumõju kompenseerimine

•Kliimakindlad metsamajandamise võtted

•Metsamuldade seisundi uurimine

•Erametsaomanike nõustamine ja teadlikkuse suurendamine

Kliimamuutuste leevendamine ja

mõjudega kohanemine

•Looduskaitseliste piirangute õiglane hüvitamine ja vabatahtliku kaitse soodustamine

•Loodus- ja põlismetsade defineerimine, kaardistamine ja kaitse

•Rohevõrgustiku sidususe parandamine

•Metsalinnustiku ja metsaelupaikade kaitse

•Metsade seisundi seire ja andmepõhised ülevaated

Metsade elurikkuse seisundi

parandamine

•Metsamajandamise planeerimise parandamine

•Püsimetsanduse mõiste ja rakendamise arendamine

•Ajalooliste looduslike pühapaikade kaitse

•Metsaga seotud kultuuripärandi parem nähtavus

•Metsanduse lõimimine haridusse ja õuesõppesse

•Metsade mitmekülgse kasutuse taristu arendamine

•Kogukonnaalade kaasamisraamistiku loomine riigimetsas

•Metsanduslike rakendusuuringute programm

•Huvirühmade kaasamine metsapoliitikasse

Sotsiaalsete ja kultuuriliste väärtustega

arvestamine ja kaasamise

edendamine

•Erametsaomanike tugisüsteemi arendamine

•Metsa uuendamine kasvukohale sobivate puuliikidega

•Majandusmetsade tootlikkuse ja väärtuse suurendamine

•Metsataristu ja puidutranspordi tõhustamine

•Metsasektori oskuste ja teadmiste arendamine

•Majandusmetsade osakaalu ja stabiilse kasutuse tagamine

Metsanduse konkurentsivõime

tõstmine

•Puidu kohapealse väärindamise suurendamine

•Kõrgema lisandväärtusega toodete arendamine

•Teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni toetamine

•Ettevõtete ja teadusasutuste koostöö tugevdamine

•Ressursitõhususe parandamine metsasektoris

•Väheväärtusliku puidu sihipärane kasutamine

Puidu väärindamise edendamine

Tegevussuunad

M õ

õ d

iku d

32

33

M õ

õ d

iku d

MAK2035 juhtimine ja rakendamine

• Vastutav koordineerija on Kliimaministeerium.

• Kaasatud on teised ministeeriumid ja valdkondlikud asutused.

• Arengukava viiakse ellu elurikkuse, metsanduse ja

keskkonnakorralduse programmi kaudu.

• Mõõdikute täitmise ülevaadet antakse iga kahe aasta tagant, aga

sõltub andmeallikatest.

• Valdkonna arengukava elluviimist hinnatakse vähemalt üks kord

hiljemalt kolm aastat enne kestuse lõppu. Valdkonna

arengukava hindamise ülevaade esitatakse Vabariigi Valitsusele.

• Arengukava elluviimist ja aruandlust toetab juhtkomisjon.

34

Soovitatav metsakasutus järgmisel perioodil

35

Majandusmetsade pikaajalise kasutuse planeerimisel tuleb

liikuda võimalikult ühtlase metsakasutuse suunas.

Kohapealset puidu kõrgema lisandväärtusega kasutust tuleb

suurendada.

Vältida tuleb metsamaa pindala vähenemist raadamise tõttu.

Majandusmetsad tuleb hoida tootlikuna, panustades metsa uuendamisse ja hooldamisse.

Raiemaht ei tohi pikas perspektiivis ületada

netojuurdekasvu.

Arvestada tuleb kogukondade vajadusi ja ruumilist

planeerimist, säilitada kultuuripärandit ja

ökosüsteemiteenuseid.

36

Arengukava rakendamise maksumuse prognoos

• Arengukava rakendamise maksumus perioodil (2026-2035) on hinnanguliselt 503 mln eurot, sh riigieelarve kulu ca 140 mln, välivahendid ca 101 mln ja RMK panus 262 mln eurot.

• Arengukava eesmärkide saavutamisse panustab oluliselt REM.

• HTM vastutusalas puidu väärindamiseks teadusprogrammide edendamine.

• MKM vastutusalas puidu väärindamise valdkonna edendamine.

Kliimamuutuste mõjud

5%

Metsade elurikkuse seisund

58%

Metsanduse konkurentsivõime

11%

Puidu väärindamine 8%

Sotsiaalsed ja kultuurilised

väärtused 17%

Kaasamine 1%

MAK2035 ajakohastamine

• Viidi paremini kooskõlla arengukavade koostamise korraga

• Muudeti arengukava perioodi: 2023–2030 → 2026–2035

• Teksti sõnastust muudeti selgemaks ja lihtsamini loetavaks (sh. uued alapeatükid)

• Uuendati statistilisi andmeid

• Täiendati viiteid ja ajakohastati infot ja allikaid

• Teksti täiendati vahepealsete arengute osas

• Lisasid muudeti

• Täpsustati ja ajakohastati mõõdikuid (sõnastus, alg- ja sihttase, metoodika)

• Uuendati meetmete maksumuse prognoosi ja esitati detailsemalt

37

Küsimused

40