Kiri

Paldiski mnt 81, 10614 Tallinn telefon +372 794 3500 registrikood 70008799

Paju 2, 50603 Tartu e-post: [email protected] KMKN EE101339803

Akadeemia 2, 80011 Pärnu www.terviseamet.ee EE891010220034796011

Kalevi 10, 30322 Kohtla-Järve viitenumber 2800048574

Keskkonnaamet Teie: 19.03.2024 nr 6-3/24/2356-3

[email protected] Meie: 01.04.2024 nr 9.3-4/24/1993-6

Karinu IV lubjakivikarjääri rajamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise

(KMH) aruanne

Võttes aluseks keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 201 lg 1 ja § 151 lg

1 ning lg 4, küsisite Terviseameti lääne regionaalosakonna seisukohta Karinu IV lubjakivikarjääri

rajamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise (KMH) aruande asjakohasuse ja

piisavuse kohta.

Kavandatav Karinu IV lubjakivikarjäär, mäeeraldis pindalaga 19,21 ha ja koos mäeeraldise

teenindusmaa pindalaga 26,95 ha, asub Järva maakonnas Järva vallas Jalalõpe külas Karinu

lubjakivimaardlas (registrikaardi nr 0017) katastriüksustel Rava metskond 432 (katastritunnusega

25701:001:0371) ja Muru-Marguse (katastritunnusega 25702:002:0081).

Kavandatav Karinu IV lubjakivikarjäär ei asu tiheasustusalal. Lähimad suuremad asustusüksused on

Järva-Jaani alev ~3 km edelas ja Karinu küla keskus umbes 2,5 km kagus. Kavandatava karjääri

teenindusalal hooneid ei asu. Lähimad majapidamised on mäeeraldisest ~100 m kaugusel loodes

asuvad Kairi kinnistu (25702:002:0560) ja ~290 m kaugusel olev Mäetipi kinnistu (78702:002:0052).

KMH aruandes analüüsiti ühte põhialternatiivi, milleks on tehnoloogilise lubjakivikarjääri avamine

kogu Karinu IV mäeeraldise piires. Põhialternatiivi võrreldi 0-alternatiiviga, st olukorraga kui

lubjakivikarjääri ei rajata.

Keskkonnamõju hindamise käigus tehti kindlaks võimalike tundlike objektide olemasolu ja seisukord

kavandatava tegevuse eeldatava mõju piirkonnas, kirjeldati arendaja tehnoloogilisi kavatsusi,

analüüsiti ja hinnati kavandatava tegevuse võimalikku keskkonnamõju erinevate keskkonnaelementide

ja aspektide (maavara, vesi, loomastik, taimestik, kultuuripärand, inimeste heaolu ja vara, müra,

saasteainete jm) kohta Karinu IV mäeeraldisel ja selle lähiümbruses. Kavandatava tegevusega

kaasneva negatiivse keskkonnamõju vältimise või minimeerimise eesmärgil pakuti välja

keskkonnameetmed ning hinnati nende kasutamise eeldatavat efektiivsust. KMH aruandes anti

soovitusi keskkonnaseirele tingimuste seadmiseks ja käsitleti ka teiste keskkonnalubade vajadust.

KMH aruande eelnõus toodi välja:

• Taotletavas Karinu IV lubjakivikarjääris on maavara plaanis raimata puur- ja lõhketöödega ning

mehaaniliselt hüdrovasaraga. Varasemalt ei ole taotletaval Karinu IV mäeeraldisel maavara

kaevandatud, mistõttu hõlmab kavandatav tegevus ettevalmistustöid, mäetöid kui ka hilisemat maa-ala

korrastamist. Mäetööde läbiviimisel on plaanis kasutada analoogseid kaevandamise meetodeid ja

mäetehnikat, mida kasutatakse töötavates Karinu lubjakivikarjäärides. Kaevis on kavas kohapeal

töödelda erinevate fraktsioonidega killustikuks purustussorteerimissõlmes. Toodangu väljaveoks

mäeeraldiselt hakatakse kasutama kallurautosid.

Lubjakivikarjääris kaevandamisel mõjutavad välisõhku mäeeraldisel toimuvad tööprotsessid nagu

kasuliku kihi kobestamine (lõhketööd), kaevise töötlemine (purustamine, sõelumine), laadimistööd

ning materjali väljavedu. Tegevusega kaasnev ja ümbruskonda leviv müra ning tahkete osakesed

(edaspidi ka tolm) sõltub suuresti ilmastikutingimustest, kasutatavast tehnikast ja tööprotsessidest.

Modelleeritud olukordade põhjal ei põhjusta kavandatav tegevus ülenormatiivsete (>60 dB)

müratasemete esinemist lähimate majapidamiste õuealadel ning võrreldes olemasoleva olukorraga ei

2(2)

kasva müratase olulisel määral - maksimaalselt 5 dB võrra, keskmiselt 1–3 dB võrra. Sellegipoolest

saab mürahäiringute vähendamiseks rakendatava töövõttena vältida kaevandamist mäeeraldise

piirialadel õhtusel ajal (ajavahemikus 17–19), mil kohalikud elanikud on valdavalt kodus, et

minimeerida võimalikke häiringuid. Sel ajal ei tohiks töötavad masinad paikneda mäeeraldise piiridele

lähemal kui 50 meetrit.

Juhul kui tegelik mürataseme kasv osutub prognoositust siiski suuremaks (piirnorme ületavaks) või

kohalike elanike poolt laekub põhjendatud kaebusi, tuleb tegelikke müratasemeid kontrollida

mõõtmistega ning rakendada vajaduspõhiseid mõju leevendavaid ja vähendavaid meetmeid.

• Põhjaveekogumite hea seisundi saavutamise eesmärgi täitmiseks tuleb kaevandustegevusel arvestada

põhjavee loodusliku ressursiga, tagada põhjavee võtmise ja taastumise tasakaal ning vältida põhjavee

liigvähenemist. Kaevuvee kvaliteedi langemisel karjääri mõjul tuleb arendajal tagada veevarustuse

taastamine.

Taotletava Karinu IV lubjakivikarjääri kavandatava tegevusega kaasnevad eeldatavad negatiivsed

keskkonnamõjud on lokaalsed, millega ei kaasne maakonna ega valla tasandil olulisi asustusstruktuuri

muutusi. Kasutatav kaevandamistehnoloogia on sarnane olemasolevates Karinu lubjakivikarjäärides

kasutatavale. Ajaks, millal alustatakse Karinu IV mäeeraldisel kaevandamist, on olemasolevates

Karinu lubjakarjäärides tegevus lõpetatud. Samuti plaanitakse materjali väljaveoks kasutada juba

töötatud väljaveoskeemi, mistõttu ei muutu Karinu IV karjääri avamisega olemasolev olukord ehk

täiendavat liikluskoormuse tõusu kasutataval teedel antud karjääri avamisega ei kaasne.

Kohalike inimeste häirimise vähendamiseks tuleb rakendada läbimõeldud töökorraldust. Müra

normidele vastavaks vähendamiseks on ka mitmeid leevendavaid meetmeid, mida tuleb vastavalt

vajadusele kasutada. Oluline on tagada seadmete korrashoid, vajadusel valida sobilikke tööaegu, rajada

müra tõkestavaid pinnasevalle jms. Transpordist tekkiva müra vähendamiseks on arendaja planeerinud

rajada väljaveotee mööda Türje - Karinu teed olemasolevatesse Karinu karjääridesse, mille kaudu on

võimalik maavara transportida taotletava karjääri lähimatest elamutest eemale suunata.

Terviseameti lääne regionaalosakond on tutvunud Karinu IV lubjakivikarjääri rajamise ja

töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise (KMH) aruandega ning märgib järgmist:

 Planeeritavalt alalt lähtuvad müratasemed ei tohi müratundlike hoonetega aladel ületada

keskkonnaministri 16.12.2016 määruses nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme

mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ (edaspidi KeM määrus nr 71) lisas 1 toodud

normtasemeid.

 Maksimaalne müratase ei tohi ületada tööstusmüra korral vastava mürakategooriaga alal müra liigile

kehtestatud normtaset rohkem kui 10 dB (KeM määrus nr 71 § 6 lg 2).

 Impulssmüra põhjustavat tööd võib teha tööpäevadel kella 07.00-19.00. Impulssmüra piirväärtusena

rakendatakse asjakohase mürakategooria tööstusmüra normtaset.

 Karjääri töö käigus tekkivad vibratsioonitasemed ei tohi ületada sotsiaalministri 17.05.2002

määruses nr 78 „Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning vibratsiooni

mõõtmise meetodid“ § 3 toodud piirväärtused.

 Teavitada elanikke eelnevalt suurematest mürarikaste tööde teostamise ajast ning tööde kestusest,

vältimaks teadmatusest tingitud kaebusi.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Kristel Kallaste

menetlusgrupi juht