Seisukoha küsimine

OÜ Inseneribüroo STEIGER

Nurme IV turbatootmisala rajamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise programm

1

Karinu IV lubjakivikarjääri rajamise ja töötamisega kaasneva KMH programm

OÜ Inseneribüroo STEIGER

Karinu IV lubjakivikarjääri rajamise ja töötamisega kaasneva KMH programm

2

Koostajad: Aadu Niidas, Liisa Küttim, Priit Kallaste, Kaie Kriiska, Marge Uppin, Hanna-Liis Heinla

© 2022 OÜ Inseneribüroo STEIGER

OÜ Inseneribüroo STEIGER

Karinu IV lubjakivikarjääri rajamise ja töötamisega kaasneva KMH programm

3

SISUKORD

Sisukord ................................................................................................................. 3

1. Kavandatava tegevuse eesmärk ja ala valiku põhjendus ................................. 4

2. Kavandatava tegevuse asukoht ........................................................................ 6

3. Kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivsete võimaluste lühikirjeldus .................................................................................................... 11

3.1. Kavandatav tegevus .................................................................................. 11

3.2. Alternatiivsed võimalused ........................................................................ 13

4. Keskkonnamõju hindamise sisu ..................................................................... 14

5. Hindamismetoodika ....................................................................................... 26

6. Ajakava ........................................................................................................... 30

7. Arendaja, otsustaja, järelvalvaja ja eksperdi andmed .................................... 33

LISAD

1. Karinu IV lubjakivikarjääri maavara kaevandamise loa taotlus.

2. Keskkonnaameti 10.09.2021. a kiri nr DM-115536-7 Karinu IV lubjakivikarjääri maavara kaevandamise loa taotlusele KMH algatamiseks.

OÜ Inseneribüroo STEIGER

Karinu IV lubjakivikarjääri rajamise ja töötamisega kaasneva KMH programm

4

1. KAVANDATAVA TEGEVUSE EESMÄRK JA ALA VALIKU PÕHJENDUS

Nordkalk’i korporatsioon on Põhja-Euroopa juhtiv kõrge kvaliteediga lubjakivitoodete tootja, mille toodangut kasutatakse peamiselt paberi-, metalli- ja ehitusmaterjalide tööstuses ning lisaks ka keskkonnakaitses ja põllumajanduses. Nordkalk AS (registrikood 10656606; edaspidi arendaja) tegutseb Eestis alates 1996. aastast, ettevõttele kuulub mitmeid lubja- ja dolokivikarjääre üle Eesti. Ettevõttel paikneb Lääne-Viru maakonnas, Rakkes renoveeritud ning kaasajastatud lubjatehas. Kindlustamaks seal tootmiseks vajaliku toorme olemasolu, omab Nordkalk AS piirkonnas Karinu lubjakivimaardlas kolme mäeeraldist Karinu lubjakivikarjäär (Jarm-042), Karinu II lubjakivikarjäär (KMIN- 097), Karinu III lubjakivikarjäär (L.MK/332246), millest kaevandatakse peamiselt tehnoloogilist lubjakivi. Karinu karjäärid kindlustavad Rakke tehases tootmiseks vajaliku toorme olemasolu. Sellest tulenevalt soovib arendaja täiendavaid võimalusi piirkonna tehnoloogilise lubjakivi varude maksimaalseks kasutamiseks. Maavara kaevandamine taotletaval mäeeraldisel on soodne arvestades maardla pikaajalist ekspluatatsiooniaega ja ettevõtte kogemust maardla laiendatud osades lubjakivi raimamisel. Tulenevalt pikaaegsest kogemusest on välja kujunenud optimaalne maavara kaevandamise tehnoloogia, mis arvestab maardla tehnoloogiliste ja keskkonnaalaste kitsendustega. Tööde laiendamiseks on nii geoloogilised kui ka maakasutuslikud eeldused olemasolevatest mäeeraldistest põhjas Karinu IV mäeeraldisel. Kaevandamisala laienemine lõunasse on piiratud ~500 m kaugusel asuva Karinu küla tõttu.

Taotletava Karinu IV lubjakivikarjääri mäeeraldise pindala on 19,21 ha ja koos mäeeraldise teenindusmaaga on pindala 26,95 ha. Karinu lubjakivimaardla kasuliku kihi moodustab Juuru lademe Tamsalu kihistu, mis on esindatud Karinu ja Tammiku kihistikega. Karinu IV lubjakivikarjääris on aluspõhjalised kivimid kaetud kvaternaarisetetega, mille paksus on muutlik, ulatudes taotletava ala kaguosas kuni 6,4 meetrini. Valdava osa katendist moodustab kollakaspruun liivsavimoreen karbonaatse kruusa veeriste ja lubjakivi lahmakatega. Liivsavimoreenis esinevad aluspõhjast lahti murtud ja moreeniga segipaisatud Raikküla lademe paelahmakad. Karinu kihistik moodustab Tamsalu kihistu ülemise osa ja see on esindatud hallikaspruuni, kollase või helehalli poolafaniitse lubjakiviga. Kohati on kivim dolomiidistunud. Kihistiku keskmine paksus puuraukude põhjal on 1,8 m. Kaevandatav maavara on taotluse kohaselt tehnoloogiline lubjakivi (aktiivne tarbevaru 1 436 000 m3 ja kaevandatav varu 1 412 000 m3) ning seda kasutatakse Rakke tehases kustutamata lubja ja filleri

OÜ Inseneribüroo STEIGER

Karinu IV lubjakivikarjääri rajamise ja töötamisega kaasneva KMH programm

5

tootmiseks, keemiliselt ebasobiv materjal kaubastatakse ehituskivina (põhiliselt lubjakivikillustik) ja kaubastamiseks mittesobilik materjal (sõelmed, katend) kasutatakse karjääri korrastamisel ning põllumajanduses väetisena (sõelmed). Kaevandamise keskmine aastamäär on taotluse kohaselt 55 000 m3. Keskkonnaluba taotletakse 30 aastaks.

Algatatud keskkonnamõju hindamise (edaspidi KMH) eesmärk on hinnata Karinu lubjakivimaardlasse kavandatava Karinu IV lubjakivikarjääri rajamise ja töötamisega kaasnevat võimalikku keskkonnamõju. Keskkonnaamet andis oma 10.09.2021 kirjaga nr DM-115536-7 teada, et on võtnud menetlusse arendaja esitatud keskkonnaloa taotluse ja algatanud antud taotluse KMH. KMH algatati vastavalt maapõueseaduse (edaspidi MaaPS), keskkonnaseadustiku üldosa seaduse (edaspidi KeÜS) ja keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) nõuetele. KeHJS § 3 lõike 1 punkti 1 kohaselt tuleb muuhulgas hinnata keskkonnamõju, kui taotletakse tegevusluba ning tegevusloa taotlemise põhjuseks olev kavandatav tegevus toob eeldatavalt kaasa olulise keskkonnamõju. KeHJS § 6 lõike 1 punkt 28 sätestab olulise keskkonnamõjuga tegevusena pealmaakaevandamise suuremal kui 25 hektari suurusel alal. KeHJS § 11 lõike 3 kohaselt algatatakse eelnimetatud tegevuse korral tegevuse KMH selle vajadust põhjendamata, st KMH on kohustuslik. MaaPS § 6 lõike 1 kohaselt on kaevandamine maavara looduslikust seisundist eemaldamise ettevalmistamiseks tehtav töö, maavara looduslikust seisundist eemaldamine ning mäeeraldise ja mäeeraldise teenindusmaa piires kaevise vedu ja esmane töötlemine. Kavandatava Karinu IV lubjakivikarjääri pindala koos teenindusmaaga on 26,95 ha, seega on vastavalt KeHJS § 6 lõike 1 punktile 28 ja MaaPS § 6 lõikele 1 KMH läbiviimine kohustuslik.

Keskkonnamõju hindamise eesmärk on anda tegevusloa taotlejale teavet kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivsete võimalustega kaasneva keskkonnamõju kohta ning kavandatavateks tegevusteks sobivaima lahendusvariandi valikuks, millega on võimalik vältida või vähendada ebasoodsat mõju keskkonnale.

OÜ Inseneribüroo STEIGER

Karinu IV lubjakivikarjääri rajamise ja töötamisega kaasneva KMH programm

6

2. KAVANDATAVA TEGEVUSE ASUKOHT

Kavandatav Karinu IV lubjakivikarjäär, mäeeraldis pindalaga 19,21 ha ja koos mäeeraldise teenindusmaa pindalaga 26,95 ha, asub Järva maakonnas Järva vallas Jalalõpe külas Karinu lubjakivimaardlas (registrikaardi nr 0017) katastriüksustel Rava metskond 432 (katastritunnusega 25701:001:0371) ja Muru-Marguse (katastritunnusega 25702:002:0081). Katastriüksuste omanik on Eesti Vabariik, valitseja on Keskkonnaministeerium ja volitatud asutus on Riigimetsa Majandamise Keskus (Rava metskond 432 puhul) ja Maa-amet (Muru-Marguse puhul).

Kavandatav Karinu IV lubjakivikarjäär ei asu tiheasustusalal. Lähimad suuremad asustusüksused on Järva-Jaani alev ~3 km edelas ja Karinu küla keskus umbes 2,5 km kagus. Kavandatava karjääri teenindusalal hooneid ei asu. Lähimad majapidamised on mäeeraldisest ~100 m kaugusel loodes asuvad Kairi kinnistu (25702:002:0560) ja ~310 m kaugusel olev Mäetipi kinnistu (78702:002:0052). Samuti on lähiümbruses veel Jalalõpe küla kinnistu Nuutre (25702:002:0070) 500 m kaugusel läänes. Vahetus läheduses on Türje küla. Lähimad majapidamised on 350 - 810 m kaugusel kinnistutel Siimu (78702:002:0144), Pikari (78702:002:0086), Teeriku (78702:002:0217), Illaste (78601:001:0001), Vesila (78702:002:0012), Lindma (78702:002:0087), Ristiku (78601:001:0163), Virve (78702:002:0370), Tooma (78702:002:0027), Madise (78601:001:0006), Savitamme (78702:002:1080), Kilgi (78702:002:0321) ja Oru (78702:002:0720).

Taotletav mäeeraldis paikneb riiklikest kõrvalmaanteedest Järva-Jaani-Tamsalu- Kullenga (nr 15128) ~110 m kaugusel, Jootme-Koeru (nr 15151) ~1,1 km ja Järva- Jaani-Pikevere-Ebavere (nr 15127) ligi 1,6 km kaugustel. Uuringuruumist edelas asub Uudismaa tee nr 2570201 ja idas Türje-Karinu tee nr 7870072 (kaitsevööndi laiusega 20 m mõlemal pool sõiduraja telge). Taotletav mäeeraldise teenindusmaa tee kaitsevööndiga ei kattu. Taotletavast alast loodesse jääb elektriõhuliin alla 1 kV (väline tunnus M25818338).

Kavandatavast karjäärist ~3 km kaugusele põhja jääb Jalgsema karjäär, kus kaevandab Metropol Group OÜ (kaevandamisloa nr L.MK.JÄ-51672) ehituskruusa. Karinu lubjakivimaardlast ~4,45 km kirdes kaevandab tehnoloogilist lubjakivi Võhmuta lubjakivikarjääris AS SMA Mineral (kaevandamisloa nr KMIN- 001). Kavandatavast Karinu IV lubjakivikarjäärist ~0,5 km kaugusel kagus

OÜ Inseneribüroo STEIGER

Karinu IV lubjakivikarjääri rajamise ja töötamisega kaasneva KMH programm

7

paiknevad Karinu (Jarm-042), Karinu II (kaevandamisloa nr KMIN-097) ja Karinu III (kaevandamisloa nr L.MK/332246) lubjakivikarjäärid, kus kaevandab Nordkalk AS.

Kavandatava Karinu IV lubjakivikarjääri ala katab osaliselt segamets (teenindusmaa kesk- ja idaosas) ning osaliselt on tegemist põllumaaga (teenindusmaa lääneosas). Maapinna reljeef on tõusuga läände, jäädes absoluutkõrguste 100 - 105 m vahemikku. Kavandatavast karjääri teenindusala jääb täies ulatuses Pandivere ja Adavere-Põltsamaa nitraaditundlikule alale. Nitraaditundliku ala olemasolu ei põhjusta kaevandamisele olulisi lisapiiranguid. Vaatamata sellele arvestatakse tegevuse käigus kaitsmata või halvasti kaitstud põhjavee olemasoluga.

Taotletava mäeeraldise teenindusmaa piiresse ei jää muinsuskaitse, Natura 2000 võrgustiku alasid ega muid kaitstavaid loodusobjekte. Karinu IV lubjakivikarjääri mäeeraldisel on registreeritud võõrliikide verev lemmalts (Impatiens glandulifera) ja Sosnovski karuputke (Heracleum sosnowskyi) esinemine ~0,9 ha pindalal. Taotletaval mäeeraldisel ega selle lähiümbruses ei ole registrisse kantud I, II ega III kaitsekategooria loomi, taimi, seeni ega samblikke.

Kavandatavast Karinu IV lubjakivikarjäärist ~2,6 km kirdesse jääb II kaitse- kategooria harivesiliku (Triturus cristatus) ja III kaitsekategooria rabakonna (Rana arvalis) elupaikadega. Mäeeraldisest 375 m kaugusel idas asub vääriselupaik (VEP206410). Samuti asub mäeeraldisest ~4,3 km kaugusel idas Aavere looduskaitseala (KLO1000675). Samas suunas ~5,2 km kaugusele jääb III kaitsekategooriasse kuuluva taimeliigi soo-neiuvaip (Epipactis palustris) elupaik. Taotletavast mäeeraldisest ~1,6 km kagus paiknevad tehisjärved, sh Karinu Suur- ja Väikejärv, kus asub III kaitsekategooria hallpõsk-pütt (Podiceps grisegena) elupaik (KLO9127505). Samas suunas ~2,2 km kaugusel asub Karinu mõisa park (KLO1200293) ja kaitstav loodusmälestis Karinu ohvrikivi (Orjakivi, Katkukivi, KLO4000477). Kavandatavast Karinu IV lubjakivikarjäärist vastavalt ~880 m ja 920 m kaugusel lõunasse jäävad vääriselupaigad VEP206226 ja VEP206409. Kavandatavast Karinu IV lubjakivikarjäärist ~790 m edelasse jääb vääriselupaik VEP205021, vääriselupaigad VEP206225 ja VEP205830 jäävad ~1,5 km kaugusele. Salutaguse looduskaitseala (KLO1000679) jääb mäeeraldisest ~2,5 km edelasse. Järva-Jaani järve ümbruses ~3,7 - 4,1 km kaugusel mäeeraldisest edelas asuvad III kaitsekategooriasse kuuluvad taimeliigid kahelehine käokeel (Platanthera bifolia), soo-neiuvaip (E. palustris) ja harilik käoraamat (Gymnadenia conopsea). Edelasse jäävad veel Kuksema põlispuud (KLO1200295) ja Kuksema kabelipark (KLO1200502), vastavalt ~5,4 ja ~6,2 km kaugusele. Taotletavast Karinu IV mäeeraldisest ~4,1 km läände jääb II kaitsekategooria liik harivesilik (T. cristatus).

OÜ Inseneribüroo STEIGER

Karinu IV lubjakivikarjääri rajamise ja töötamisega kaasneva KMH programm

8

Taotletavast mäeeraldisest 2,5 km loodesse jääb Jalgsema loodusala (RAH0000389) ja Jalgsema hoiuala (KLO2000118), mis on ka Natura loodusala, kus esinevad II kaitsekategooria liik harivesilik (T. cristatus) ja III kaitsekategooriasse kuuluvad kahepaiksed tiigikonn (Pelophylax lessonae), rabakonn (R. arvalis) ja tähnikvesilik (Lissotriton vulgaris). Kaitsealal asub kaitstav looduse üksikobjekt Jalgsema kahevennakask. Kaitsealast väljas põhjas asub III kaitsekategooriasse kuuluva kahepaikse hariliku kärnkonna (Bufo bufo) elupaik.

Kavandataval Karinu IV lubjakivikarjääri alal ei ole riigikaitselisi ehitisi ega nende piiranguvööndeid, kinnismälestisi, muinsuskaitsealasid või nende kaitsevööndeid. Lähim pärandkultuuri objekt on ~260 m loodes hävinud Tõrvaaugu kõrtsi asukoht. Kirdes asuvad muinasaegne asulakoht (257:MUA:002) ja kagus Karinu paemaardla paemurrud (257:PAM:001). Lähim kultuurimälestis „Kultusekivi“ (9577) jääb kavandatavast lubjakivikarjäärist ~1,5 km kirdesse.

ASENDIPLAAN M 1 : 20 000

Joonis 1

Märkused: 1. Plaani koostamisel kasutati Maa-ameti WMS rakendust 2. Joonestamisel kasutatud tarkvara Arcgis Pro ver 2.6.3 (litsents: EFL820902737)

Karinu IV lubjakivikarjäär

Taotletav mäeeraldis

Taotletava mäeeraldise teenindusmaa

Kehtiva Karinu lubjakivikarjääri mäeeraldis

Kehtiva Karinu II lubjakivikarjääri mäeeraldis

Kehtiva Karinu III lubjakivikarjääri mäeeraldis

Karinu lubjakivikarjäär

Karinu II lubjakivikarjäär

Karinu III lubjakivikarjäär

OÜ Inseneribüroo STEIGER

Karinu IV lubjakivikarjääri rajamise ja töötamisega kaasneva KMH programm

11

3. KAVANDATAVA TEGEVUSE JA SELLE REAALSETE ALTERNATIIVSETE VÕIMALUSTE LÜHIKIRJELDUS

3.1. Kavandatav tegevus

Kavandatava Karinu IV lubjakivikarjääri puhul on tegemist varasemalt kaevandamisest puutumata maa-alaga. Karinu IV lubjakivikarjääri mäeeraldist katab osaliselt segamets, mis on erinevas arenguklassis ja ~50% ulatuses raiutud. Teine osa taotletava Karinu IV mäeeraldisest on põllumaa. Kaevandamise tingimused kavandatavas Karinu IV lubjakivikarjääris on keskmised. Kasuliku kihi keskmine paksus on taotletaval mäeeraldisel ~7,5 m ja kattekihi paksus ~3,6 m. kavandatava Karinu IV lubjakivikarjääri alal on aluspõhjalised kivimid kaetud kvaternaarisetetega, kus katendi paksus on 3,3 m (581 000 m3 ehk 1 045 000 t) ning kaljukatendi kihi paksus 0,3 m (31 000 m3 ehk 65 000 t). Katend on kavas eemaldada buldooseri ja ekskavaatoriga.

Taotletava Karinu IV mäeeraldise laienduse avamiseks tehtavad esmased tööd on metsa ja võsa raadamine ning kändude juurimine. Seejärel kooritakse kattekihi ülemine ehk viljakas osa buldooseri või kopplaaduriga ning ladustatakse mäeeraldise teenindusmaal puistangus. Mäeeraldiselt eemaldatud katend paigutatakse mäeeraldise teenindusmaale, kus sellest moodustatakse müra- ja tolmutõkke vallid. Katend eemaldatakse mäeeraldiselt vastavalt mäetööde edenemisele. Kavandatavast Karinu IV lubjakivikarjääris on maavara plaanis raimata puur- ja lõhketöödega ning mehaaniliselt hüdrovasaraga. Raimatud materjal purustatakse ja sõelutakse mobiilsete seadmetega. Töödeldud kaevis on toormeks kustutamata lubja ja filleri tootmiseks.

Kavandatava Karinu IV lubjakivikarjäär piirneb kagust Karinu lubjakivikarjääri mäeeraldisega, kattudes osaliselt selle teenindusmaaga. Seega on kavandatav Karinu IV lubjakivikarjäär sisuliselt olemasoleva mäeeraldise laiendus, mistõttu jääb karjääri logistiline skeem võrreldes praegusega samaks. Vajadusel ja kooskõlastuste saamisel on võimalik rajada tulevasse karjääri ligipääs Järva-Jaani- Tamsalu-Kullenga maanteelt mööda Türje-Karinu teed.

Taotletava Karinu IV lubjakivikarjääri mäeeraldisel paikneb kaevandatav lubjakivivaru osaliselt põhjaveetasemest sügavamal, mistõttu tuleb karjääri kaevandamisel põhjaveetaset alandada vee karjäärist väljapumpamise teel. Arvutuste järgi on võrreldes loodusliku keskmise veetasemega vaja veetaset

OÜ Inseneribüroo STEIGER

Karinu IV lubjakivikarjääri rajamise ja töötamisega kaasneva KMH programm

12

alandada ~3 m võrra. Ärajuhitav vesi moodustub karjääri külgnevatest kivimitest sisse voolavast põhjaveest, sademete ja lume sulamise veest. Veetaseme alandamise tõttu alaneb põhjaveetase ka karjäärist väljaspool ning karjääri ümbritseval alal kujuneb põhjaveetaseme alanduslehter. Maavaravaru kaevandamisel ning veetaseme maksimaalsel alandamisel (~3 m) ulatub veetaseme alandamise mõju Siluri-Ordoviitsiumi veekihis maksimaalselt kuni 1 025 m kaugusele karjääri keskelt ning kuni 650 m kaugusele taotletava mäeeraldise piirist. Tegemist on teoreetilise arvutusega ning täpne Karinu IV lubjakivikarjääri veealanduse mõjuala määratakse KMH käigus.

Keskkonnaregistrisse on kantud hüdroloogilise uuringu puurkaev, mis asub Karinu IV mäeeraldise loodenurgas (PRK0058909). Lähimad keskkonnaregistrisse kantud puurkaevud asuvad Karinu IV mäeeraldisest läänes ~405 m (PRK0024854) ja ~1,5 km (PRK0053206); kagus ~1,8 km (PRK0024774), ~2 km (PRK0054510), ~2,3 km (PRK0022613), ~2,4 km (PRK0010555) ja (PRK0055740); ~1,9 km edelas (PRK0026537) ja ~1,5 km loodes (PRK0007500). Esialgse arvutuse kohasesse Karinu IV lubjakivikarjääri veealanduse mõjuraadiussesse (650 m karjääri servast) jääb 8 majapidamist Türje külas - Savitamme (katastritunnusega 78702:002:1080), Madise (katastritunnusega 78601:001:0006), Tooma (katastritunnusega 78702:002:0027), Siimu (katastritunnusega 78702:002:0144), Mäetipi (katastritunnusega 78702:002:0052), Pikari (katastritunnusega 78702:002:0086), Teeriku (katastritunnusega 78702:002:0217) ning 2 majapidamist Jalalõpe külas – Kairi (katastritunnusega 25702:002:0560) ja Nuutre (katastritunnusega 25702:002:0070). Keskkonnamõju hindamise käigus täpsustatakse kavandatava karjääri veealanduse mõjuraadius ning määratakse vajalikud leevendusmeetmed veealandusega kaasneva mõju minimeerimiseks. Lisaks selgitatakse KMH käigus välja hoonestatud kinnistute veevarustus ning vajadusel peab arendaja tagama veevarustuse kinnistul.

Kavandatavas Karinu IV lubjakivikarjääris on veetaseme alandamise tingimused soodsad. Kasutada saab olemasolevat pikaajaliselt kasutuses olnud veeärastussüsteemi. Sealjuures on võimalik ammendatud karjääriosade osaline sulgemine selliselt, et veerežiim taastub. Kavandatavast karjäärist välja pumbatav vesi juhitakse töötavasse Karinu lubjakivikarjääri, kust see pumbatakse olemasoleva tehnikaga Suurjärve. Suurjärvest omakorda valgub vesi isevoolselt Väikejärve. Eelnevalt nimetatud veekogudest toimub liigvee juhtimine karstide kaudu lubjakivimitesse. Suurvee ajal ja sademeterikastel perioodidel kui karstide neeldumisvõime ei ole piisav, pumbatakse Suurjärvest osa vett Kogre pumpla kaudu mööda survetorustikku 4,5 km kagus asuva katastriüksuse „Oru“ (katastritunnusega 25702:004:0171) kinnistul asuvasse Metsla karsti

OÜ Inseneribüroo STEIGER

Karinu IV lubjakivikarjääri rajamise ja töötamisega kaasneva KMH programm

13

(keskkonnaregistrikood LTA1000602). Tulevikus mäeeraldise laienduselt ärajuhitava veehulga suurenemine ei too endaga kaasa olulist saasteainete koormuse suurenemist eesvoolule. Karinu karjäärialadele kogunenud liigvee välja pumpamiseks ja juhtimiseks Oru talu territooriumil asuvasse karsti omab arendaja vee erikasutusluba nr L.VV/329702.

Uuritud ala mäenduslikud tingimused on piisavad kaevandamise järgseks nõuetekohaseks korrastamiseks. Geoloogiliste ja hüdrogeoloogiliste tingimuste kohaselt kujuneb maa-alale valdavalt üle 2 m sügavune veekogu. Lisaks on kasuliku kihi katendi maht piisav, et kujundada tulevasele karjäärile ohutud ja stabiilsed nõlvad. Korrastamisprotsessis vaja mineva katendi kogus ladustatakse teenindusmaa perimeetrile ning kasutatakse korrastamise protsessis vastavalt projektile. Täpsed katendi, sh mulla ladustamise tingimused ja asukohad määratakse kaevandamise loa taotluse rahuldamise järel koostatavas kaevandamise projektis.

3.2. Alternatiivsed võimalused

Põhialternatiiviks on kavandatav tegevus ehk maavara keskkonnaloa taotluses esitatud informatsioon, mida on eelnevas ja käesolevas peatükis kirjeldatud. Tegevuse asukoha valikul alternatiive käsitleda ei saa, kuna see on seotud tarbimisväärse maavara olemasoluga antud kohas.

Samuti ei ole põhimõttelisi alternatiive kasutatava tehnoloogia valikul, sest ettevõte rakendab pikaajalise tegevuse käigus lubjakivi kaevandamisel välja kujunenud parimat võimalikku tehnoloogiat. Tehnoloogilisest aspektist on alternatiividena võimalik käsitleda vaid mõningaid konkreetseid töövõtteid, näiteks eelistada raimamisel puurlõhketööde asemel maavõngete suhtes tundlike objektide läheduses hüdrovasara kasutamist.

KMH aruandes võrreldakse kavandatavat tegevust 0-alternatiiviga ehk olukorraga, kui arendajale Karinu IV mäeeraldisel lubjakivi kaevandamiseks tegevusluba ei väljastata.

Kui keskkonnamõju hindamisel selgub uusi aspekte, käsitletakse sellest tulenevaid reaalseid alternatiivseid võimalusi KMH aruandes

OÜ Inseneribüroo STEIGER

Karinu IV lubjakivikarjääri rajamise ja töötamisega kaasneva KMH programm

14

4. KESKKONNAMÕJU HINDAMISE SISU

Keskkonnamõju hindamise aruande koostamisel lähtutakse heakskiidetud KMH programmist. Juhul, kui aruande koostamisel ilmnevad täiendavad olulised mõjutegurid, käsitletakse neid samuti. Alljärgnevalt on toodud välja punktid, mida KMH aruandes kindlasti käsitletakse:

4.1 Arendaja, juhtekspert, ekspertrühma koosseis ja asjaomased asutused. 4.2 KMH algatamine, läbiviimine ja avalikustamine. 4.3 Kasutatud infoallikad. 4.4 Kavandatava tegevuse eesmärk. 4.5 Kavandatava tegevuse seos strateegiliste planeerimisdokumentidega.

Järvamaa maakonnaplaneering 2030+ (kehtestatud 12.12.2017 Järva maavanema korraldusega nr 1-1/17/329) on kohalike omavalitsuste üldplaneeringute koostamise aluseks. Maakonnaplaneeringus tuuakse välja, et 2015. aasta andmetel oli Järvamaal 56 maardlat, neist lubjakivi- või dolokivimaardlaid oli üheksa. Järva maakonnaplaneering ei määra uusi maardlaid, kuid see näitab ära maardlatega seotud võimalikud piirangud. Selleks hinnati erinevate maardlate kasutusele võtmise perspektiive, mille järgi jagati maardlad kategooriatesse I - III arvestades nende paiknemist kaitstaval alal või selle naabruses. Planeeringus toodi välja, et kaitstavatel aladel (kategooria III) pole kaevandamine võimalik ning uusi karjääre on võimalik avada vaid aladel, kus puuduvad looduskaitselised piirangud (st kategooriad I ja II). Dokumendi „Järvamaa maakonnaplaneering. Maakonna sotsiaalmajandusliku ja ruumilise arengu analüüsi aruanne“ lisas nr 5 on määratud maavarad kasutuse perspektiivi järgi ja selle järgi on Karinu maardla kategoorias I ehk kaevandusala. Maakonnaplaneeringus on määratud maardlate ja maavaravaru kaevandamisest mõjutatud alade põhimõtted:

- Maavarade kaevandamise planeerimisel tuleb avaldada minimaalselt mõju maastiku ilmele, mullastikule ning puhkeotstarbelisele, metsanduslikule ja põllumajanduslikule kasutusele.

- Tähelepanu tuleb muuhulgas pöörata ka kaevandamisega seotud transpordiga kaasnevatele negatiivsetele mõjudele.

- Kasutusele võetud karjäärid tuleb vastavalt tehnilistele võimalustele ammendada.

- Ammendatud või kasutusest väljalangenud kaevanduste rikutud maa tuleb nõuetekohaselt korrastada.

OÜ Inseneribüroo STEIGER

Karinu IV lubjakivikarjääri rajamise ja töötamisega kaasneva KMH programm

15

- Maapõue seisundit ja kasutamist mõjutava tegevuse korraldamisel tuleb tagada arvelevõetud maavara kaevandamisväärsena säilimine ja juurdepääs maavaravarule.

- Enne maa sihtotstarbe muutmist mäetööstusmaaks on kohalikul omavalitsusel põhjendatud vajaduse korral õigus kaalutletud otsuse alusel algatada maa-ala kohta detailplaneeringu koostamine (vajadusel ka keskkonnamõjude strateegiline hindamine - otsustatakse igakordselt eraldi).

Samuti tuuakse maakonnaplaneeringus välja, et ettevõtluse ja töökohtade arendamiseks Järva maakonnas jälgitakse põhimõtet, et üldplaneeringute koostamisel eelistada võimalusel olemasolevate tootmis- ja tööstusalade tihendamist ja/või laiendamist uute alade kasutuselevõtu asemel. Sarnasest põhimõttest lähtutakse ka Karinu IV karjääri planeerimisel, kuna kuulumisega Karinu maardla koosseisu tagatakse maardla maksimaalne ressursikasutus keskkonnakoormust oluliselt suurendamata.

Käesoleval ajal on koostamisel uus Järva valla üldplaneering, millega määratakse maakasutuse juhtotstarve üldisel tasandil valla ruumilise arengu põhimõtetest lähtuvalt, st milline on maakasutuse potentsiaal. Koostamisel oleva Järva valla üldplaneeringu lähteseisukohtades tuuakse välja, et maakonnaplaneering uusi maardlaid ei määra, kuid olemasolevatele I ja II kategooria maardlatele ei tohi üldplaneeringus kavandada kaevandamist välistavaid tegevusi. Nagu ka varasemalt on välja toodud, siis Karinu maardla kuulub kategooriasse I ehk ta on määratud kui kaevandusala.

Koostamisel oleva Järva valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõus märgitakse, et üldplaneeringuga ei nähta ette uute mäetööstusmaade reserveerimist. Samuti, et mäetööstusmaa juhtfunktsioon on määratud hetkel kehtivatele mäeeraldistele ning nende teenindusmaadele. Dokumendi „Järva valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõus“ joonisel 3.3, kus on kasutatud Maa-ameti maardlate kaardirakendust, on planeeritav Karinu IV ala maardla piires ja tabelis 3.1 välja toodud Karinu maardla pindala hõlmab ka planeeritavat karjääri.

Koostamisel oleva uue Järva valla üldplaneeringu eelnõus on maardlad esitatud üldplaneeringu kaartidel. Antud dokumendis on välja toodud kitsenduste määramine, mis on tekkinud maardlatest ja kaevandamisest mõjutatud aladest. Seal tuuakse välja:

OÜ Inseneribüroo STEIGER

Karinu IV lubjakivikarjääri rajamise ja töötamisega kaasneva KMH programm

16

- Mäetööstusmaa juhtfunktsioon on määratud kehtivatele mäeeraldistele ning nende teenindusmaadele.

- Kaevandamistegevuse korraldamisel rohevõrgustiku alal tuleb arvestada rohevõrgustiku eesmärke.

- Kaevandamistegevus peab olema keskkonnasõbralik, st kaevandamisega ei tohi kaasneda pöördumatuid keskkonnakahjusid, sh negatiivset mõju kohalikule veerežiimile, inimese tervisele ja heaolule.

- Ehitusmaavarade kaevandamisel tuleb järgida müra, tolmu ja võimalike maavõngete tekitamisel keskkonnanorme, halveneda ei tohi joogivee, õhu, ja ümbritseva pinnase kvaliteet.

- Kaevandamise alustamine olemasolevates maardlates toimub vastavalt kehtivatele õigusaktidele.

- Maavara kaevandamine ja kaevandatud ala korrastamine (rekultiveerimine) peab toimuma kahe aasta jooksul peale kaevandamistegevuse lõppemist, et kohalikel elanikel oleks võimalus kasutada uut maastikku: suplemis- ja kalastamiskõlblikku veekogu, parkmetsa, jms spordirajatisi. Kui kaevandamistegevus kestab üle viie aasta, tuleb kavandada etapiviisiline korrastamine, kus maavaravaru ammendumisel tehakse ala korda, vaatamata sellele, et lähialal kaevandustegevus jätkub.

Karinu lubjakivimaardla Karinu IV uuringuruumi geoloogilise uuringu aruandes on välja toodud, et mäenduslikud tingimused on piisavad, et uuritud ala kaevandamise järgselt nõuetekohaselt korrastada. Geoloogiliste ja hüdrogeoloogiliste tingimuste kohaselt kujuneb maa-alale valdavalt üle 2 m sügavune veekogu. Lisaks on kasuliku kihi katendi maht piisav, et kujundad tulevase karjääri nõlvad ohutud ja stabiilsed.

Järvamaa maakonnaplaneeringu KSH aruandest selgub, et keskkonnaregistris arvele võetud maavara varuga aladel paiknevad ka mitmed väärtuslikud põllumajandusmaad. Järvamaa maakonnaplaneeringu 2030+ „Majandus- ja looduskeskkondlikud väärtused“ joonise (viimati muudetud 27.11.2017) ja Järva valla üldplaneeringu eskiisijoonisel „Järva valla alumise osa PÕHIKAART“ (viimati muudetud 03.08.2020) kohaselt ei ole kavandatava Karinu IV karjääri ala märgitud maardlana. Nendel joonistel on kavandatava Karinu IV karjääri lääneosa osaliselt väärtuslikul põllumajandusmaal, idaosa on mets. Samas dokumendi „Järva valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne“ eelnõus joonisel 3.3, kus on kasutatud Maa-ameti maardlate kaardirakendust, on kavandatav Karinu IV lubjakivikarjäär maardla piires ja tabelis 3.1 välja toodud Karinu maardla

OÜ Inseneribüroo STEIGER

Karinu IV lubjakivikarjääri rajamise ja töötamisega kaasneva KMH programm

17

pindala hõlmab ka kavandatavat karjääri. Samuti kattub antud ala planeeritud rohevõrgustiku alaga. Uuringuruum väärtusliku maastiku alaga ei kattu.

Dokumendi „Järva valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne“ eelnõus on välja toodud, et väärtuslike põllumajandusmaade all paiknevate keskkonnaregistris arvel olevate maavarade kaevandamine on võimalik ning kaevandamisloa taotluse menetluses tuleb anda hinnang mh väärtusliku põllumajandusmaa hävinemise olulisusele.

Üleriigilise planeeringu „Eesti 2030+“ kohaselt ei paikne Järva valla haldusterritooriumil olulisi üleriigilise tähtsusega rohevõrgustiku tuumalasid ega rohekoridore. Kehtivas Järva-Jaani valla üldplaneeringus (kehtestatud Järva-Jaani Vallavolikogu 27.08.2009 määrusega nr 29) on välja toodud, et Järva-Jaani vallas rohevõrgustiku tuumalasid ei ole ja et Järva-Jaani valla rohevõrgustiku koridorid on maakonna väikesed rohekoridorid (K9). Samuti tuuakse „Järva valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne“ eelnõus välja, et üldiselt on Kesk-Eestis rohevõrgustiku suurte struktuuride tihedus väiksem ja seetõttu on nende sidusus ohustatud. Sellest tulenevalt tuleb planeeringu järgi erilist tähelepanu pöörata nende piirkondade kohaliku tasandi rohevõrgustikele. Antud üldplaneeringuga säilitatakse valla ja maakonna tasandil oluline rohevõrgustiku sidusus. Järva vald on suures osas kaetud rohevõrgustikuga ning maastiku nö vaenulikkus (sh arendussurve) ei ole suur.

Järva maakonna- ja Järva-Jaani valla üldplaneeringute kohaselt on rohevõrgustikus kaevandamisega seotud kasutustingimused ja hooldussoovitused järgnevad:

- Asustuse ja tegevuste planeerimisel tuleb vältida rohevõrgustike tugialade killustamist ja koridoride läbilõikamist.

- Kui majandustegevuse või asustuse laienemine rohevõrgustiku koridoridele on vältimatult vajalik, tuleb hinnata kavandatu mõju rohevõrgustiku toimimisele ja rakendada rohevõrgustiku toimimist tagavaid abinõusid.

- Rohevõrgustiku aladel tuleb suunata inimeste liikumist ning kehtestada loodust säilitav liikluskorraldus (suunata autode liikumist, korraldada parkimine, prügimajandus, paigaldada käimlad, valmistada ette kohad telkimiseks jms.).

- Arendades rohevõrgustikus (va väärtuslikud märgalad, veekogude kaldaalad, vääriselupaigad, kaitsealad, I ja II kategooria kaitsealuste liikide elupaigad jt seadusest tulenevate piirangutega alad)

OÜ Inseneribüroo STEIGER

Karinu IV lubjakivikarjääri rajamise ja töötamisega kaasneva KMH programm

18

majandustegevust, on oluline, et säiliks rohevõrgustiku tuumalade ja koridoride terviklikkus.

- Rohevõrgustiku funktsioneerimiseks ei tohi tugialadel looduslike alade osatähtsus langeda alla 90%.

- Arendustegevused, mis muudavad maa sihtotstarvet või kavandavad joonehitisi, tuleb kooskõlastada keskkonnateenistusega.

- Võtta erilise tähelepanu alla raielankide taasmetsastamine rohevõrgustikus, seda eriti rohevõrgustiku koridorides.

- Suurtele tugialadele ja koridoridele on reeglina vastunäidustatud teatud infrastruktuuride (kiirteed, prügilad, sõjaväepolügoonid, jäätmehoidlad, kõrge keskkonnariskiga rajatised) rajamine. Juhul, kui nende rajamine on möödapääsmatu, tuleb eriti hoolikalt valida rajatiste asukohta, et leevendada nende negatiivset mõju rohevõrgustikule.

- Uute ehitusalade valikul on oluline jälgida, et kavandatav ehitustegevus ei kahjustaks rohevõrgustiku struktuuri.

- Uute joonkommunikatsioonide projekteerimisel ning olemasolevate rekonstrueerimisel pöörata erilist tähelepanu suur- ja pisiimetajate ning kahepaiksete liikumisradade säilimisele ja kaitsele, seda eriti rohevõrgustiku koridorides.

4.6 Kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivsete võimalustega eeldatavalt mõjutatava keskkonna kirjeldus ning keskkonnaseisund.

- Kaevandamisala asukoht, maakasutus, omand, asustus, infrastruktuur ja neist tulenevad võimalikud piirangud.

- Geoloogilised ja hüdrogeoloogilised tingimused. - Maavara kvaliteet ja varu. - Ilmastik, maastik ja mullastik. - Kaitstavad loodusobjektid uuringuruumi piirides ja selle

lähiümbruses, sh Natura 2000 alad ja rohevõrgustik. - Taimestik ja loomastik, sh linnustik. - Kultuuripärand.

4.7 Kavandatav tegevus ja selle reaalsete alternatiivsete võimaluste kirjeldus.

- Kaevandamisel kasutatav tehnoloogia ja tehnika, ettevalmistustööd ja tootmisprotsess.

- Kavandatav tegevus ja selle reaalsed alternatiivsed võimalused. - Kaevandatud ala korrastamine.

OÜ Inseneribüroo STEIGER

Karinu IV lubjakivikarjääri rajamise ja töötamisega kaasneva KMH programm

19

Kirjeldatakse kavandatavat tegevust ja tootmistehnoloogiat, samuti olukorda kui luba ei väljastata.

4.8 Kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivsete võimalustega kaasnev oluline keskkonnamõju, eeldatavad mõjuallikad, mõjuala suurus ning mõjutatavad keskkonnaelemendid.

- Kaevandamise mõju pinnaveekogudele.

Karinu IV uuringuruum paikneb Põltsamaa jõe (VEE1030000) valgalal. Karjäärist välja pumbatud vesi on võimalik juhtida läbi settebasseini Karinu Suurjärve (VEE2054840) ja sealt omakorda vastavalt vajadusele ning järve veetasemele, pumbatakse vesi survetorustiku kaudu ~4,5 km kaugusele kagus Oru kinnistul olevasse karstilehtrisse. Karjääri kogunev vesi moodustub karjääri mõjualasse jäävast põhjaveest ning sademeveest. Kaevandamistöödel ei kasutata keskkonnaohtlikke ja mürgiseid aineid. Lubjakivi kaevandamisest tulenev peamine saasteaine on lõhkamistöödel tekkiv heljum, mis karjäärist vee väljajuhtimise korral setitatakse settebasseinides enne vee juhtimist eesvoolu. Seega võib heljumirikas vesi suurendada vee hägusust. Suurem osa heljumist sadestub siiski veest välja karjääri vahetus läheduses.

Kaevandamise käigus võib reostusoht pinnaveele tekkida karjäärimasinate avarii korral kui kütus ja/või õli satub reostunud karjäärivee väljapumpamisel eesvoolu. Selle ärahoidmiseks on karjääri pumpla juurde paigutatud õlipüüdurid ja neid kontrollitakse regulaarselt. Lisaks hooldatakse karjäärimasinaid regulaarselt. Leevendusmeetmete õigeaegsel rakendamisel on võimalik vältida pinnavee reostumist.

- Kaevandamise mõju põhjaveele ja tarbekaevudele.

Veevarustuse seisukohast omab Karinu lubjakivimaardla ümbruses tähtsust karbonaatkivimitest koosnev Siluri-Ordoviitsiumi veekompleks. Siluri ladestu Juuru lade jaotub vaadeldavas piirkonnas Karinu, Tammiku ja Varbola kihistusteks, millest vettandvad on Karinu ja Tammiku kihistud, moodustades maapinnalt esimese põhjaveekihi. Nimetatud veekiht toitub eelkõige sademetest ning moodustab märkimisväärse osa karjääri sisse voolavast veest. Õhukese pinnakatte tõttu on veekihi vesi kaitsmata või nõrgalt kaitstud maapinnalt tuleneva reostuse eest. Kohati esineb vees looduslikult suur rauasisaldus.

OÜ Inseneribüroo STEIGER

Karinu IV lubjakivikarjääri rajamise ja töötamisega kaasneva KMH programm

20

Varbola kihistu savikas lubjakivi koos Ordoviitsiumi ladestu Porkuni lademe Ärina kihistu savika lubjakivi ja mergliga on suhteliseks veepidemeks maapinnalt esimese veekihi ja Porkuni-Pirgu veekihi vahel. Seega ei osale Porkuni-Pirgu veekiht Karinu IV lubjakivikarjääri vee moodustumisel ning veekiht ei ole kaevandamistegevusest mõjutatud.

Nagu ka varem välja toodud, toob veetaseme alandamine karjääris kaasa põhjaveetaseme alanemise karjäärist väljaspool, mistõttu kujuneb karjääri ümbritseval alal põhjaveetaseme alanduslehter. Alanduslehtri piires on põhjavee voolusuund karjääri suunas, kuna veetase karjääris on madalam kui karjääri ümbritseval alal. Seega karjääri voolav veehulk moodustub karjääri külgedelt juurde voolava põhjavee arvel, millele lisandub karjääri langevate sademete hulk (sh lumesulavesi).

Maavaravaru kaevandamisel ning veetaseme maksimaalsel alandamisel ulatub veetaseme alandamise mõju Siluri-Ordoviitsiumi veekihis maksimaalselt kuni 650 m kaugusele taotletava mäeeraldise piirist. Uuringuruum jääb täies ulatuses Pandivere ja Adavere-Põltsamaa nitraaditundlikule alale (keskkonnaregistri kood LTA1000001). Seetõttu arvestatakse tegevuse käigus kaitsmata või halvasti kaitstud põhjavee olemasoluga.

Lubjakivi kaevandamisest tulenev peamine mõju põhjaveele ja tarbekaevudele on lõhkamistöödel tekkiv heljum, mis enne vee juhtimist eesvoolu setitatakse karjääri settebasseinides. Osa tekkivat heljumit võib sadestuda karjääri põhjale selle tekkimiskoha vahetus läheduses ning peened osakesed võivad infiltreeruvad põhjavette. Selle tulemusena võib heljumirikas vesi mööda lasundis esinevaid lõhesid ja pragusid levida piirkonna põhjavette, suurendades vee hägusust. Suurem osa heljumist sadestub siiski veest välja karjääri vahetus läheduses.

Reostusoht põhjaveele võib tekkida karjäärimasinate avarii korral kui kütus ja/või õli satub reostunud karjäärivee väljapumpamisel läbi karbonaatkivimites olevate lõhede ja pragude põhjavette. Leevendusmeetmete õigeaegsel rakendamisel on võimalik vältida põhjavee reostumist.

Detailsem selgitus kaevandamise mõjust põhjaveele ja tarbekaevudele antakse keskkonnamõju hindamise käigus.

OÜ Inseneribüroo STEIGER

Karinu IV lubjakivikarjääri rajamise ja töötamisega kaasneva KMH programm

21

- Mõju infrastruktuurile.

Mõju infrastruktuurile väljendub liiklusintensiivsuse kasvus väljaveoks kasutatavatel teedel. Transpordist põhjustatud liiklusintensiivsus sõltub tootmismahtudest, veoautode kandevõimest ja tööajast.

Samuti hinnatakse KMH käigus kavandatava tegevuse võimalikku mõju pinnasetee seisukorrale. Selgitatakse, millised on eeldatava väljaveo suunad ning kui palju kasvab liikluskoormus karjääri lähedastel riigiteedel, samuti alternatiivsete väljaveoteede olemasolu ja vajalikkust.

- Kaevandamisest ja transpordist põhjustatud müra ja tolm.

Maavara kaevandamisel kasutatav tehnika ja transport põhjustab müra ning tolmu levimist piirkonnas. Ülenormatiivsed müra- ja tolmutasemed võivad häirida piirkonna elanikke ja loomastikku, mistõttu tuleb kaevandajal tagada piirnormidest kinnipidamine tootmisterritooriumi piiril. Varasema kogemuse põhjal võivad masinatest ja seadmetest põhjustatud ülenormatiivsed müratasemeid levida ideaalsetes tingimustes maksimaalselt kuni 300 m kaugusele ja tolmutasemed maksimaalselt kuni 500 m kaugusele. KMH käigus tehakse kindlaks müra ja tolmu leviku kaugus mäeeraldise piirist ja väljaveoteedelt ning millised on parimad leevendusmeetmed nende leviku ära hoidmiseks.

Kavandatava tegevusega kaasneva müra normtase määratakse keskkonnaministri määruse nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ lisa 1 alusel. Peenosakeste piirväärtus määratakse keskkonnaministri määruse nr 75 „Õhukvaliteedi piir- ja sihtväärtused, õhukvaliteedi muud piirnormid ning õhukvaliteedi hindamispiirid“ lisa 1 põhjal.

- Lõhketöödest põhjustatud maavõnked.

Lõhketööd põhjustavad maavõnkeid, mis võivad ohustada läheduses asuvate hoonete konstruktsioone. Maavõngete intensiivsus ja seega ka nende ohtlikkus sõltub lõhkamisel kasutatava laengu massist ja lõhkamiskoha ning tundlike

OÜ Inseneribüroo STEIGER

Karinu IV lubjakivikarjääri rajamise ja töötamisega kaasneva KMH programm

22

hoonete omavahelisest kaugusest. Lõhketöödest põhjustatud maavõngete mõju hindamisel lähtutakse majandus- ja taristuministri määrusest nr 49 „Lõhkematerjali kasutamise ja hävitamise nõuded“ (vastu võetud 08.09.2017). Lisaks võivad lõhketöödega kaasneda laialipaiskuvad kivimikillud, mistõttu on lõhketööde ohutuks läbiviimiseks karjääritingimustes ette nähtud 200 m ohuala. KMH aruandes käsitletakse lõhketöödest tulenevaid keskkonnamõjusid, sh ümbruskonda levivaid maavõnkeid ja võimalikke laialipaiskuvaid kivimikilde, arvutatakse ohutud laengumassid ja kaugused ning hinnatakse lõhketööde teostamise võimalikkust. Seejuures lähtutakse majandus- ja taristuministri määruses nr 49 toodud tingimustest ja nõuetest. Mõju hindamisel võetakse arvesse lähimate tundlike objektide (majapidamiste, tehnorajatiste jne) paiknemist kavandatava karjääri ümbruses. Lõhketööd viiakse läbi Tehnilise Järelevalve Ameti heakskiidetud projekti järgi, kus on toodud maksimaalselt korraga lõhatavad lõhkeainete kogused ja lõhketööde ohualad.

- Võimalikud jäätmed seoses kaevandamisega.

Lõhatud lubjakivi töötlemisel killustikuks tekib mittelikviidne materjal (fraktsioon <4 mm), mida kasutatakse karjääri korrastamisel. Samal põhimõttel on võimalik kasutada ka maavaral lasuvat ja toodanguna mittekasutatavat katendit. Lisaks on võimalik eelnimetatud materjale kasutada müra- ja tolmutõkkevallide rajamiseks, nõlvade moodustamiseks jne. Keemiliselt on tegemist inertsete materjalidega, mis on keskkonnale ohutud. Mingil määral võib jäätmeid tekkida masinate ja seadmete remondil ning hooldusel (kulunud rehvid, masinate varuosas jms).

- Võimalikud keskkonnaavariid.

Keskkonnaavariisid võivad põhjustada karjääris masinate kasutamisel ja hooldamisel pinnasesse või suurvee ajal vette sattunud ja seeläbi põhjavette imbunud õli ja määrdeained. KMH aruandes tuuakse välja leevendusmeetmed reostuse tekke ja leviku vältimiseks ning likvideerimiseks.

- Mõju maastikule

Maavara kaevandamisel muutub maastikupilt mäeeraldise piires täielikult. Kaevandamisega muudetud maa tuleb taastada hilisema korrastamisega. Geoloogilise uuringuga on tehtud kindlaks, et mäenduslikud tingimused Karinu IV alal on piisavad kaevandamise järgseks nõuetekohaseks korrastamiseks. KMH aruandes hinnatakse täpsemalt karjääri nõuetekohase korrastamise võimalusi ja

OÜ Inseneribüroo STEIGER

Karinu IV lubjakivikarjääri rajamise ja töötamisega kaasneva KMH programm

23

tingimusi. Kaevandatud maa korrastamise kohustust käsitletakse KMH aruandes Maapõueseaduse alusel.

- Loodusvara kasutamise otstarbekus ja vastavus säästva arengu põhimõtetele.

Ressursside otstarbeka kasutamise määrab see, kui palju suudetakse ühelt konkreetselt maa-alalt maavara kaevandada ja edasiseks tootmiseks suunata. Selle näitajaks on kaevandamisel tekkiv kadu. Mida väiksem on kadu, seda otstarbekam on ressursikasutus.

KMH aruandes hinnatakse lubjakivi kaevandamise ja kasutamise otstarbekust antud asukohas ja kavandatava tegevuse vastavust säästva arengu põhimõtetele.

- Mõju taimestikule, loomastikule, kaitstavatele loodusobjektidele, rohevõrgustikule ja kultuuripärandile.

Olulisi mõjureid ja mõjuala ulatusi on kirjeldatud eelnevates punktides (müra, tolm, maastiku muutmine jne). Kõik nimetatud tegurid võivad mõjutada piirkonna looduskeskkonda. Samuti hinnatakse KMH käigus mõju piirkonna kultuuriväärtustele. Kultuurimälestiste registri andmetel ei ole Karinu IV mäeeraldise ega selle teenindusmaa piirides teadaolevaid või riikliku kaitse all olevaid muinsuskaitseobjekte. Muinsuskaitseseadusest tulenevalt (§ 30-33, §443) on leidja kohustatud tööd katkestama, jätma leiu leiukohta ning teatama sellest Muinsuskaitseametile. Karinu IV uuringuruumi piirist ~1,5 - 1,7 km kaugusel on lähimad kultuurimälestised – kultuskivid (mälestiste registrinumbrid 9576 ja 9577).

KMH käigus hinnatakse lubjakivi kaevandamise mõju rohevõrgustiku toimimisele.

Kuna mäeeraldis hõlmab osaliselt metsast ala, võib eeldada, et see on elupaigaks ulukitele nagu näiteks metskitsed, põdrad, metssead, rebased. KMH raames hinnatakse mõju Karinu IV mäeeraldisel liikuvale loomastikule.

Karinu IV mäeeraldisel koos teenindusmaaga ega selle lähiümbruses I, II ega III kaitsekategooria taimi, seeni ega samblikke Keskkonnaregistri andmetel ei esine.

OÜ Inseneribüroo STEIGER

Karinu IV lubjakivikarjääri rajamise ja töötamisega kaasneva KMH programm

24

Natura 2000 asjakohast hindamist läbi ei viida, sest käesolevas programmis toodud esialgsete hinnangute järgi ükski oluline mõju lähima Natura 2000 alani, milleks on ~2,2 km kaugusel loodes asuv Jalgsema loodusala, ei ulatu.

- Mõju inimese tervisele, heaolule ja varale.

Olulisi mõjureid ja mõjuala ulatusi on kirjeldatud eelnevates punktides (müra, tolm, veekvaliteet jne). Nende tegurite mõju inimese tervisele, heaolule ja varale hinnatakse KMH käigus. Selleks võrreldakse Karinu IV võimaliku lubjakivikarjääri rajamise ja töötamisega kaasnevate mõjutegurite väärtusi (müra, tahked osakesed, veekvaliteet) õigusaktides toodud piirnormidega.

- Kavandatava tegevuse koosmõju teiste tegevusliikidega.

Taotletav Karinu IV mäeeraldis asub Karinu maardlas, kus kaevandatakse käesoleval ajal lubjakivi kolmes aktiivses mäeeraldises:

o Karinu lubjakivikarjäär (Nordkalk AS, Kaevandamisluba Jarm-042, 30.08.2017 - 29.08.2047);

o Karinu II lubjakivikarjäär (Nordkalk AS, KMIN-097, 01.07.2008 - 27.03.2026);

o Karinu III lubjakivikarjäär (Nordkalk AS, L.MK/332246, 10.12.2018 - 09.12.2038).

Koosmõju hindamisel võetakse arvesse müra, tolmu, transpordi ning kõik muud eeldatavad koosmõjud. Kui keskkonnamõju hindamise käigus selgub veel teisi mõjutegureid, mis põhjustavad koosmõju aspektist olulist keskkonnamõju, siis võetakse seda arvesse.

4.9 Keskkonnameetmed, sh keskkonnaseire ning keskkonnameetmete kasutamise eeldatav efektiivsus.

Keskkonnamõju hindamise aruandes esitatakse kavandatava tegevuse elluviimisega kaasneva ebasoodsa keskkonnamõju ennetamise, vältimise, vähendamise ja leevendamise keskkonnameetmed, sh seire kirjeldus ning hinnatakse nende kasutamise eeldatavat efektiivsust.

4.10 Teiste keskkonnalubade vajadus.

Lähtuvalt KMH tulemustest käsitletakse teiste keskkonnalubade vajadust.

OÜ Inseneribüroo STEIGER

Karinu IV lubjakivikarjääri rajamise ja töötamisega kaasneva KMH programm

25

4.11 Kavandatava tegevuse võrdlus erinevate reaalsete alternatiivsete võimalustega ja nende paremusjärjestus.

Kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivsete võimaluste võrdlemisel lähtutakse nendega eeldatavasti kaasnevast keskkonnamõjust ja hüvedest.

4.12 Kokkuvõte, soovitused ja koondhinnang.

4.13 KMH aruande koostamisel kasutatud infoallikad.

4.14 KMH aruandele lisatakse keskkonnamõju hindamise algatamise avaldus, KMH menetlust kajastavad dokumendid, avalikustamise perioodil laekunud kirjad, avalike arutelude protokollid.

Avalikustamise perioodil laekunud kirjades esitatud ettepanekutele, vastuväidetele ja küsimustele ning avalikul arutelul vastuseta jäävatele küsimustele vastatakse kirjalikult; vastuste koopiad lisatakse aruandele.

OÜ Inseneribüroo STEIGER

Karinu IV lubjakivikarjääri rajamise ja töötamisega kaasneva KMH programm

26

5. HINDAMISMETOODIKA

Keskkonnamõju hindamisel hinnatakse peamiselt maavara kaevandamisega kaasnevat keskkonnamõju, võttes arvesse üldtunnustatud keskkonnamõju hindamise alaseid teadmisi ja hindamismetoodikat. KMH aruande koostamisel kasutatakse objektiga seotud dokumente ja varasemalt koostatud uuringuid, kirjandust ning avalikke andmebaase ja infoallikaid.

Keskkonnamõju hindamisel lähtutakse Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduses toodud põhimõtetest, mille põhjal:

- Keskkonnamõju hindamise eesmärk on anda tegevusloa andjale teavet kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivsete võimalustega kaasneva keskkonnamõju kohta ning kavandatavaks tegevuseks sobivaima lahendusvariandi valikuks, millega on võimalik vältida või vähendada ebasoodsat mõju keskkonnale ning edendada säästvat arengut;

- Keskkonnamõju on kavandatava tegevuse elluviimisega eeldatavalt kaasnev vahetu või kaudne mõju keskkonnale, inimese tervisele ja heaolule, kultuuripärandile või varale;

- Keskkonnamõju on oluline, kui see võib eeldatavalt ületada mõjuala keskkonnataluvust, põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi või seada ohtu inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara.

Keskkonnamõjude prognoosimisel kasutatakse mitmeid hindamismetoodikaid: kaardianalüüsi (Eesti Looduse Infosüsteemi ja Maa-ameti kaardikihid), modelleerimist, hinnatava objekti ja selle lähiümbruse vaatlust, eksperthinnanguid ning vajadusel asjaomaste asutustega konsulteerimist (Tabel 5.1). Keskkonnamõju selgitused, järeldused ja soovitused esitatakse tuginedes ekspertrühma kuuluvate spetsialistide erialasele kogemusele, välivaatluse tulemustele ning erinevate ametkondade ja osapoolte omavahelisele koostööle.

Tabelis 5.1 on toodud teemade kaupa ülevaade, milliseid metoodikaid

konkreetsete mõjude hindamisel kasutatakse. Kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivsete võimalustega ei kaasne määruse Keskkonnamõju hindamise aruande sisule esitatavad täpsustatud nõuded § 6 lg 2 p 4 nimetatud valguse, soojuse, kiirguse ega lõhnaga seotud tagajärgi. Seetõttu eelnevalt nimetatud mõjutegureid KMH aruande koostamisel ei käsitleta/hinnata.

OÜ Inseneribüroo STEIGER

Karinu IV lubjakivikarjääri rajamise ja töötamisega kaasneva KMH programm

27

Tabel 5.1. Hinnatavad mõjukriteeriumid ja mõjude prognoosimisel kasutatavad hindamismetoodikad

Hinnatavad mõjukriteeriumid Hindamismetoodika

Mõju pinna- ja põhjavee režiimile ning kvaliteedile, sh elanikkonna veevarustusele

Eksperthinnang – varasemalt teostatud geoloogilise uuringu andmete põhjal iseloomustatakse piirkonna geoloogilist ehitust ja hinnatakse veepideme olemasolu kaevandatava maavara kihi all, millest lähtuvalt hinnatakse kaevandamisest tuleneva mõju esinemist või mitte esinemist piirkonna põhjaveele ja kohalike inimeste veevarustusele.

Mõju infrastruktuurile

Kaardianalüüs – võimalike väljaveoteede asukoht.

Vaatlus – olemasolevate teede seisukord.

Eksperthinnang – eeldatavast kaevandamise aasta toodangust ja transpordi dünaamikast lähtuvalt arvutatakse hinnanguline lisanduv liikluskoormus teedele.

Müratase

Eksperthinnang ja modelleerimine – mürataseme mõju hindamisel kasutatakse rahvusvaheliselt tunnustatud metoodikaid ning standardeid. Müratasemeid modelleeritakse tarkvaraga CadnaA 2020 (DataKustik GmbH). Modelleeritud müratasemete vastavust võrreldakse keskkonnaministri määruse nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ kehtestatud piirväärtustega.

Peenosakeste kontsentratsioon

Eksperthinnang ja modelleerimine – õhukvaliteedi mõju hindamisel kasutatakse rahvusvaheliselt tunnustatud metoodikaid ning standardeid. Peenosakeste (tolmu) heitkogused arvutatakse US EPA välja töötatud metoodikate põhjal ja modelleeritakse tarkvaraga BREEZE AERMOD/ISC ver 7.12 Pro. Modelleeritakse läbi nii alternatiiv „kavandatav tegevus“ kui ka alternatiiv „kavandatav tegevus leevendusmeetmetega“, seejuures arvestatakse erinevate võimalike ümbritsevate keskkonnatingimustega. Modelleeritud tulemusi võrreldakse keskkonnaministri määruses nr 75 „Õhukvaliteedi piir- ja sihtväärtused, õhukvaliteedi muud piirnormid ning õhukvaliteedi hindamispiirid“ kehtestatud piirväärtustega.

Lõhketöödest põhjustatud maavõnked

Eksperthinnang – viiakse läbi ohutute lõhkelaengute ja kauguste arvutused vastavalt majandus- ja kommunikatsiooniministri määrusele nr 64 „Lõhketöö projektile esitatavad nõuded“, mõjuhinnangu andmisel kasutatakse ka varasemate rakendusuuringute tulemusi.

OÜ Inseneribüroo STEIGER

Karinu IV lubjakivikarjääri rajamise ja töötamisega kaasneva KMH programm

28

Kasutatud kirjanduse loetelu esitatakse KMH aruandes, kuid peamised infoallikad keskkonnamõju hindamisel on järgmised:

- Järvamaa maakonnaplaneering 2030+; - Järvamaa maakonnaplaneeringu KSH aruanne; - Järva valla üldplaneering, eelnõu; - Järva valla üldplaneering, lähteseisukohad;

Jäätmete teke

Eksperthinnang – kavandatava tegevusega kaasnevate jäätmete tekke hindamisel kasutatakse arendaja esitatud informatsiooni, hindamisel lähtutakse Jäätmeseadusest.

Keskkonnaavariid

Eksperthinnang – võimalike keskkonnaavariide tekkimist hinnatakse varasemate teadmiste põhjal, hindamisel lähtutakse majandus- ja kommunikatsiooniministri määrusest nr 172 „Kaevandamise ohutusnõuded“.

Loodusvara kasutamise otstarbekus ja tegevuse vastavus

säästva arengu põhimõtetele

Eksperthinnang – hinnatakse lubjakivi kaevandamise otstarbekust antud asukohas, kavandatava tegevuse mõju kliimale ja vastavust säästva arengu põhimõtetele. Hindamisel lähtutakse muuhulgas Säästva arengu seadusest.

Mõju maastikule

Vaatlus – kavandatava tegevuse asukoha iseloomustamine enne taotletava tegevuse alustamist.

Eksperthinnang – antakse hinnang maastiku muutumisele kaevandamise ajal ja pärast korrastamist.

Mõju taimedele

Eksperthinnang – kaevandamise mõju taimestikule hinnatakse varasemate teadmiste põhjal.

Mõju loomadele, sh lindudele

Eksperthinnang – kohaliku piirkonna loomastiku iseloomustamisel kasutatakse riikliku keskkonnaseire andmeid (eluslooduse mitmekesisuse seire) ja kaastakse kohalik jahiselts, kes on eeldatavalt kursis loomade liikumisega mäeeraldisele jääval rohekoridori alal.

Mõju kaitstavatele loodusobjektidele

Kaardianalüüs – kasutatakse Eesti Looduse Infosüsteemi andmeid

Eksperthinnang – hindamisel lähtutakse kaitstavate liikide elupaikade tingimustest, Looduskaitseseadusest ja Eesti Looduse Infosüsteemi kantud informatsioonist

Mõju inimese tervisele, heaolule ja varale

Eksperthinnang – hinnang antakse tulenevalt lähimate õuealade paiknemisest ja kavandatava tegevusega kaasnevatest keskkonnamõjudest ja nende ulatustest lähtuvalt Eesti õigusaktides toodud piirnormidest.

Koosmõju teiste tegevusliikidega

Eksperthinnang – tuuakse välja kavandatava tegevusega võimalik koosmõju teiste lähimate karjääridega, seejuures arvestatakse võimalikke ühiseid väljaveoteid, kasutatavaid looduslikke vooluveekogusid jt mõjutegureid millega võib eeldatavasti kaasneda märkimisväärne koosmõju.

OÜ Inseneribüroo STEIGER

Karinu IV lubjakivikarjääri rajamise ja töötamisega kaasneva KMH programm

29

- Järva valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne. Eelnõu;

- Karinu lubjakivimaardla Karinu IV uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.01.2019) Töö nr 18/2349 (OÜ Inseneribüroo STEIGER, 2018);

- EELIS (Eesti Looduse Infosüsteem – Keskkonnaregister): Keskkonnaagentuurist saadud andmed;

- Maa-ameti X-GIS rakendused; - Eesti Vabariigi seadusandlus; - asjakohased teadusartiklid ja uuringud; - kirjavahetus arendajaga.

Kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivsete võimaluste võrdlemisel kasutatakse kaalutud intervallskaalat ehk Delphi-meetodit. See tähendab, et igale mõjukriteeriumile antakse vastava peatüki lõpus hinnang (hindepall) arvestades objekti keerukust. Kuna üksikute mõjutegurite omadused (kvaliteet) ja suurused (kvantiteet) on üldjuhul erinevad, siis kasutatakse mõjukriteeriumite hindamisel 11-pallist skaalat ( 5 kuni +5), kus +5 tähistab väga olulist positiivset mõju ja -5 väga olulist negatiivset mõju (tabel 5.2). Lisaks antakse igale mõjukriteeriumile kaal, mis arvestab kriteeriumi olulisust. Kriteeriumite kaalu määramiseks kasutatakse paariviisilist võrdlust. Iga kriteerium võrreldakse kõikide teiste kriteeriumitega. Olulisemaks peetavale kriteeriumile omistatakse väärtus 1, vähem olulisele väärtus 0. Võrdsete väärtuste korral antakse mõlema kriteeriumi väärtuseks 0,5. Seejuures ei tähenda kriteeriumi väärtus 0, et kriteeriumi sisuline väärtus puudub, vaid võrrelduna teise kriteeriumiga on tema olulisus väiksem. Tabel 5.2. Mõjude olulisuse skaala

0

mõju puudub

-1 vähene negatiivne mõju +1 vähene positiivne mõju

-2 nõrk negatiivne mõju +2 nõrk positiivne mõju

-3 mõõdukas negatiivne mõju +3 mõõdukas positiivne mõju

-4 oluline negatiivne mõju +4 oluline positiivne mõju

-5 väga oluline negatiivne mõju +5 väga oluline positiivne mõju

Kaalutud hinde saamiseks korrutatakse mõjukriteeriumile antud hindepall selle kriteeriumi kaaluga. Kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivsete võimaluste üldhinnang ja omavaheline võrdlus saadakse kõikide mõjukriteeriumite kaalutud hinnete summeerimisel.

OÜ Inseneribüroo STEIGER

Karinu IV lubjakivikarjääri rajamise ja töötamisega kaasneva KMH programm

30

6. AJAKAVA

Tabel 6.1. KMH raames kavandatavad tegevused ja nende eeldatav menetluse ajakava

NR TEGEVUS TÄITJA KUUPÄEV/AJAKULU

1 KMH algatamise otsus Otsustaja 10.09.2021

2

P R

O G

R A

M M

KMH programmi koostamine ja esitamine otsustajale Ekspert ja arendaja ~4 kuni 5 kuu jooksul

3 KMH programmi nõuetele vastavuse kontroll ja edastamine asjaomastele asutustele + * Otsustaja 14 päeva jooksul pärast programmi

saamist (KeHJS § 151 lg 2)

4 Vajadusel KMH programmi parandamine ja täiendamine vastavalt KeA ettepanekutele Ekspert ja arendaja ~1 nädala jooksul

5 Asjaomased asutused esitavad KMH programmi kohta seisukohad + Otsustaja ja asjaomased

asutused 30 päeva jooksul pärast programmi

saamist (KeHJS § 151 lg 4)

6 KMH programmi kohta esitatud seisukohtade ülevaatamine ja omapoolse seisukoha

kujundamine ning edastamine arendajale ja ekspertidele + Otsustaja

14 päeva jooksul pärast asjaomaste asutuste seisukohtade saamist (KeHJS §

151 lg 5)

7 Vajadusel KMH programmi parandamine ja täiendamine vastavalt seisukohtadele ning

täiendatud programmi esitamine otsustajale Ekspert ja arendaja ~3 nädala jooksul

8 Otsustaja kontrollib parandatud ja täiendatud KMH programmi, sealhulgas asjaomaste

asutuste seisukohtade arvestamist või arvestamata jätmist, vajadusel kaasab menetlusse asjaomase asutuse, kelle seisukohta ei ole arvestatud +

Otsustaja 14 päeva jooksul pärast programmi

saamist (KeHJS § 151 lg 7)

9 KMH programmi avalik väljapanek Otsustaja Vähemalt 14 päevase kestusega (KeHJS §

16 lg 1)

10 KMH programmi avalikust väljapanekust ja avalikust arutelust teavitamine Otsustaja 14 päeva jooksul pärast programmi

saamist (KeHJS § 16 lg 2)

11 KMH programmi avalik arutelu Ekspert ja arendaja

koostöös otsustajaga Toimub pärast programmi avalikku

väljapanekut

12 Avalikul väljapanekul laekunud kirjadele ja avalikul arutelul vastamata jäänud

küsimustele vastamine. Vajadusel KMH programmi parandamine ja täiendamine ning esitamine otsustajale +

Ekspert ja arendaja 30 päeva jooksul pärast avaliku arutelu

(KeHJS § 17 lg 3)

13 KMH programmi nõuetele vastavuse kontroll, tuginedes asjaomaste asutuste

seisukohtadele Otsustaja

30 päeva jooksul pärast programmi saamist (KeHJS § 18 lg 2)

14 KMH programmi nõuetele vastavaks tunnistamise otsusest teavitamine + ** Otsustaja 14 päeva jooksul pärast otsuse tegemist

(KeHJS § 18 lg 4)

OÜ Inseneribüroo STEIGER

Karinu IV lubjakivikarjääri rajamise ja töötamisega kaasneva KMH programm

31

15 A

R U

A N

N E

KMH aruande koostamine lähtudes nõuetele vastavast KMH programmist ja esitamine otsustajale

Ekspert ja arendaja ~1 aasta jooksul (uuringute planeerimise

ja läbiviimisega alustatakse KMH programmi koostamise käigus)

16 KMH aruande nõuetele vastavuse kontroll + *** Otsustaja 21 päeva jooksul pärast aruande saamist

(KeHJS § 201 lg 2)

17 Vajadusel KMH aruande parandamine ja täiendamine vastavalt KeA ettepanekutele Ekspert ja arendaja ~2 nädala jooksul

18 Asjaomased asutused esitavad KMH aruande kohta seisukohad + Otsustaja ja asjaomased

asutused 30 päeva jooksul pärast aruande saamist

(KeHJS § 201 lg 1)

19 KMH aruande kohta esitatud seisukohtade ülevaatamine ja omapoolse sisukoha

kujundamine ja edastamine arendajale ja ekspertidele+ Otsustaja

21 päeva jooksul pärast asjaomaste asutuste seisukohtade saamist (KeHJS §

201 lg 1)

20 Vajadusel KMH aruande parandamine ja täiendamine vastavalt seisukohtadele ning

täiendatud aruande esitamine otsustajale Ekspert ja arendaja

14 päeva jooksul pärast aruande saamist (KeHJS § 21)

21 Parandatud ja täiendatud aruande ja asjaomaste asutuste seisukohtade arvestamise või arvestamata jätmise kontrollimine (vajadusel kaasatakse menetlusse asutus, kelle

seisukohta ei ole arvestatud) Otsustaja

21 päeva jooksul pärast täiendatud aruande saamist (KeHJS § 201 lg-d 1 ja 2,

§ 151 lg 7)

22 KMH aruande avalikust väljapanekust ja avalikust arutelust teavitamine Otsustaja 14 päeva jooksul pärast aruande saamist

(KeHJS § 21)

23 KMH aruande avalik väljapanek Otsustaja Vähemalt 30 päevase kestusega (KeHJS §

21)

24 KMH aruande avalik arutelu Ekspert ja arendaja

koostöös otsustajaga Toimub pärast aruande avalikku

väljapanekut

25 Avalikul väljapanekul laekunud kirjadele ja avalikul arutelul vastamata jäänud

küsimustele vastamine, vajadusel KMH aruande parandamine ja täiendamine ning esitamine otsustajale

Ekspert ja arendaja 30 päeva jooksul pärast avaliku arutelu

(KeHJS § 21)

26 KMH aruande kooskõlastamine asjaomaste asutuste poolt + Otsustaja ja asjaomased

asutused 30 päeva jooksul pärast aruande saamist

(KeHJS § 22 lg 3)

27 KMH aruande nõuetele vastavuse kontroll, tuginedes asjaomaste asutuste

kooskõlastustele + Otsustaja

30 päeva jooksul pärast asjaomaste asutuste kooskõlastuste saamist (KeHJS §

22 lg 5)

28 KMH aruande nõuetele vastavaks tunnistamise otsusest teavitamine **** Otsustaja 14 päeva jooksul pärast otsuse tegemist

(KeHJS § 22 lg 7) + Märgitud menetluse tähtaegu võib KeHJS § 24 järgi pikendada põhjendatud juhul, nagu dokumentide maht, kavandatava tegevuse või strateegilise planeerimisdokumendi keerukus, määrates

menetlustoiminguks uue tähtaja.

* Kui arendaja ei ole 18 kuu jooksul KMH algatamisest arvates esitanud otsustajale KMH programmi nõuetele vastavuse kontrollimiseks, jätab otsustaja KMH algatamise aluseks olnud tegevusloa

OÜ Inseneribüroo STEIGER

Karinu IV lubjakivikarjääri rajamise ja töötamisega kaasneva KMH programm

32

taotluse läbi vaatamata ja tagastab selle arendajale (KeHJS § 18 lg 7).

** Kui otsustaja tuvastab, et KMH programm ei vasta KeHJS § 18 lg 2 kohaselt kontrollitavatele nõuetele, tuleb arendajal esitada otsustajale täiendatud programm nõuetele vastavuse

kontrollimiseks (KeHJS § 18 lg 6).

*** Kui arendaja ei ole kahe aasta jooksul KMH programmi nõuetele vastavaks tunnistamise otsuse tegemisest arvates esitanud otsustajale KMH aruannet avalikuks väljapanekuks, kaotab

programm kehtivuse ning keskkonnamõju hindamiseks peab koostama uue programmi (KeHJS § 18 lg 8).

**** Kui otsustaja tuvastab, et KMH aruanne ei vasta § 22 lg 5 sätestatud nõuetele, tuleb arendajal esitada otsustajale nõuetele vastavuse kontrollimiseks täiendatud aruanne (KeHJS § 22 lg 9).

OÜ Inseneribüroo STEIGER

Karinu IV lubjakivikarjääri rajamise ja töötamisega kaasneva KMH programm

33

7. ARENDAJA, OTSUSTAJA, JÄRELVALVAJA JA EKSPERDI ANDMED

Arendaja: Otsustaja:

Nordkalk AS Keskkonnaamet

Faehlmanni 11a, Rakke Ringmajanduse osakond

46301 Lääne-Virumaa Keskkonnakorralduse büroo

Registrikood 10656606 [email protected]

Kontakt: Liisa Pert

Tel: +372 56 92 00 42

E-post: [email protected]

Ekspert:

OÜ Inseneribüroo STEIGER

Männiku tee 104

11216 Tallinn

Registrikood 11206437

Kontakt: Aadu Niidas

Keskkonnaekspert

Tel: 668 1013

E-post: [email protected]

OÜ Inseneribüroo STEIGER

Karinu IV lubjakivikarjääri rajamise ja töötamisega kaasneva KMH programm

34

Ekspertrühma koosseis:

Aadu Niidas (loodusteaduste bakalaureusekraad loodusteaduslike ainete õpetaja (keskkonnaspetsialist) erialal, loodusteaduste magistrikraad geoökoloogia erialal) töötab keskkonnaeksperdi (litsents KMH 0145, kehtib kuni 26.10.2022) ametikohal, kes on olnud KMH juhtekspert maavaravaru kaevandamise ja kaevise töötlemise ning kaevandatud maa-ala korrastamise tegevusvaldkondades 2012. aastast alates. Juhib antud KMH menetluses ekspertrühma.

Liisa Küttim (geoökoloogia erialal (bioloogia kõrvaleriala) loodusteaduste bakalaureuse- ja magistrikraad), töötab keskkonnaspetsialisti ametikohal. Ta on ka Tallinna Ülikooli ökoloogia keskuse nooremteadur ja keskkonnakorralduse õppekava õppejõud (keskkonnaseisundi hindamise ja seire, statistika ja andmebaaside kursused), samuti Tallinna Ülikooli doktorant ökoloogia erialal. Tema teadustöö keskendub sooökosüsteemide mikroelustikule, bioindikatsioonile ning elustiku vastastikmõjule keskkonnateguritega, olles läbi viinud mitmed rakenduslikke- ja alusuuringuid (nt kuivendamise mõju ökosüsteemide seisundile). Hindab mõju maastikule, elusloodusele, keskkonnaavariidele ja jäätmetekkele.

Priit Kallaste (tehnikateaduste bakalaureuse ja magistrikraad keemia- ja keskkonnakaitse tehnoloogia erialal) töötab keskkonnaspetsialisti ametikohal alates 2016. aastast. Hindab mõju infrastruktuurile ja välisõhu kvaliteedile (müratase, tahkete osakeste kontsentratsioon, maavõnked).

Kaie Kriiska (loodusteaduste doktorikraad maastikuökoloogia ja keskkonnakaitse erialal, bakalaureuse- ja magistrikraad keskkonnatehnoloogia erialal; Tartu Ülikool) töötab keskkonnaspetsialisti ametikohal ning tegeleb keskkonnamõjude hindamisega alates 2020. aastast. On alates 2011. aastast tegelenud kliimapoliitika, süsinikuringe ja maakasutuse kasvuhoonegaaside hindamisega (Keskkonnaagentuur) ja alates 2014. aastast maastikuökoloogia-alaste projektidega (Tartu Ülikool). Omab ÜRO kasvuhoonegaaside inventuuri rahvusvahelise audiitori sertifikaati (2014). Tegeleb laiemalt säästva arengu ja kliimamuutuste temaatikaga. Hindab mõju maastikule, keskkonnaavariidele, jäätmetekkele, hindab loodusvara kasutamise otstarbekust ja tegevuse vastavust säästva arengu põhimõtetele.

Marge Uppin (geoloogia erialal loodusteaduste bakalaureusekraad, loodusteaduste magistrikraad ja filosoofiadoktorikraad) töötab hüdrogeoloogi (hüdrogeoloogiliste tööde tegevusluba KHY000011) ametikohal. Hindab mõju pinnaveekogudele, põhjaveele ja tarbekaevudele.

Hanna-Liis Heinla (bakalaureuse kraad keskkonnatehnoloogia ja- juhtimise erialal; Tallinna Tehnikakõrgkool, keskkonnakorralduse- ja poliitika eriala magistrant; Eesti Maaülikool) töötab keskkonnaspetsialisti ametikohal ning tegeleb keskkonnamõjude

OÜ Inseneribüroo STEIGER

Karinu IV lubjakivikarjääri rajamise ja töötamisega kaasneva KMH programm

35

hindamisega alates 2021. aastast. Hindab mõju pinnaveekogudele, põhjaveele ja tarbekaevudele.

Asjaomased asutused:

Järva Vallavalitsus on KMH menetlusse kaasatud, kuna taotletav mäeeraldis asub Järva vallas. Kohalikud omavalitsused esindavad kohalikku kogukonda, olles kursis kohaliku piirkonna olude ja probleemidega. KMH menetlusse on kaasatud ka Riigimetsa Majandamise keskus, Maanteeameti, Rahandusministeeriumi, Terviseameti ja Tapa Vallavalitsuse.

1. Keskkonnaloa taotlus

Taotleja andmed

Ärinimi / Nimi Nordkalk AS

Kontaktisik Liisa Pert

Tegevusvaldkond

Tegevuse kirjeldus, iseloomustus, eesmärk ja põhjendus

Tegevuse täpsem kirjeldus ja põhjendus on esitatud taotlusele lisatud seletuskirjas.

Tegevusega kaasneda võivate keskkonnahäiringute (lõhn, müra, vibratsioon, tolm jne) kirjeldus

Võimalikud kaasnevad keskkonnamõjud on kirjeldatud taotlusele lisatud seletuskirjas.

Tegevuskoht

Tegevuskoha nimetus Karinu IV lubjakivikarjäär

Tegevuskoha aadress Rava metskond 432, Jalalõpe küla, Järva vald, Järva maakond

Territoriaalkood 2156

Katastritunnus 25701:001:0371, 25702:002:0081

Objekti L-EST97 koordinaadid X: 6548472, Y: 611090

Käitise territoorium X: 6548221, Y: 611481; X: 6548106, Y: 611139; X: 6548511, Y: 610806; X: 6548705, Y: 610699; X: 6548775, Y: 610729; X: 6548810, Y: 610742; X: 6548867, Y: 610761; X: 6548937, Y: 610784; X: 6548896, Y: 610843; X: 6549044, Y: 610941; X: 6549027, Y: 610957; X: 6548917, Y: 611012; X: 6548878, Y: 611031; X: 6548805, Y: 611075; X: 6548769, Y: 611095; X: 6548707, Y: 611125; X: 6548621, Y: 611166; X: 6548537, Y: 611208; X: 6548507, Y: 611224; X: 6548479, Y: 611241; X: 6548441, Y: 611271; X: 6548402, Y: 611309; X: 6548358, Y: 611361; X: 6548325, Y: 611400; X: 6548279, Y: 611445; X: 6548252, Y: 611463; X: 6548221, Y: 611481

Loa taotletav kehtivusaeg Tähtajaline

Kehtivus aastates 30 aastat

Alates

Kuni

2. Eriosa - Jäätmed 2.1. Käitluskoht ja selle asukoha andmed

Käitluskoha andmed

Jrk nr 1.

Nimetus Karinu IV lubjakivikarjäär

Kood

Aadress ja katastritunnus Aadress Katastritunnus Objekti L-EST97 keskkoordinaadid

Rava metskond 432, Jalalõpe küla, Järva vald, Järva maakond 25701:001:0371 X: 6548472, Y: 611090

Muru-Marguse, Jalalõpe küla, Järva vald, Järva maakond 25702:002:0081 X: 6548183, Y: 610765

Tegevuskoha põhitegevusala (EMTAK) 0811 - Dekoratiiv- ja ehituskivi, lubjakivi, kipsi, kriidi ja kiltkivi kaevandamine

Käitluskohas käideldavad jäätmed Oma

Jäätmekäitluskoha tegevusliik U4 - Kaevandamisjäätmete hoidla

Komplekstegevus

Komplekstegevuse selgitus muu korral

Asukoha üldiseloomustus Taotletav Karinu IV lubjakivikarjäär asub Järva maakonnas Järva vallas Jalalõpe külas kinnistutel Rava metskond 432 (katastritunnusega 25701:001:0371) ja Muru-Marguse (katastritunnusega 25702:002:0081).

Karinu IV lubjakivikarjääri katab osaliselt segamets (teenindusmaa kesk- ja idaosas), osaliselt on tegemist põllumaaga (teenindusmaa lääneosas). Maapinna reljeef on tõusuga lääne suunas jäädes absoluutkõrguste 100 - 105 m vahemikku.

Taotletavast Karinu IV lubjakivikarjääri mäeeraldisest itta ~31 m kaugusele jääb Türje-Karinu tee nr 7870072 (kaitsevööndi laiusega 20 m mõlemal pool sõiduraja telge). Taotletav mäeeraldise teenindusmaa tee kaitsevööndiga ei kattu.

Taotletava mäeeraldise teenindusmaa piiresse ei jää muinsuskaitse, Natura 2000 võrgustiku alasid ega muid kaitstavaid loodusobjekte. Kogu taotletav Karinu IV lubjakivikarjääri ala jääb täies ulatuses Pandivere ja Adavere-Põltsamaa nitraaditundlikule alale (keskkonnaregistri kood LTA1000001). Nitraaditundliku ala olemasolu ei põhjusta kaevandamisele olulisi lisapiiranguid. Vaatamata sellele arvestatakse tegevuse käigus kaitsmata või halvasti kaitstud põhjavee olemasoluga.

Taotletavale Karinu IV lubjakivikarjääri mäeeraldisele lähimad majapidamised jäävad ~ 150 m kaugusele loodesse Kairi kinnistule (katastritunnus 25702:002:0560) ning ~ 330 m kaugusele Mäetipi kinnistule (katastritunnusega 78702:002:0052).

2/8

Jäätmekäitluskoha tehniline kirjeldus

Kirjeldus

Seotud failid

Aastased käitlusmahud ja ülesseatud käitlusvõimsused Jäätmekäitlustehnoloogia Toiming Tegelik

(t/a) Maksimaalne (t/a)

Ladustamine R13 - ladustamine koodinumbriga R1–R12 märgitud mis tahes toiminguks, välja arvatud jäätmeseaduse § 14 lõike 1 kohane ajutine ladustamine (eelladustamine) jäätmete tekkekohas.

108 600 108 600

2.2. Andmed jäätmeliikide ja -koguste ning jäätmete kavandatava liikumise kohta kalendriaasta jooksul

Jrk nr 1.

Käitluskoha nimetus Karinu IV lubjakivikarjäär

Jäätmeliik Sissetulek kokku

Sissetulek (t/a) Väljaminek antakse teistele ettevõtjatele

Väljaminek (t/a)

Tekib Saadakse teistelt (ettevõtjatelt, asutustelt, isikutelt)

Taaskasutatakse Kõrvaldatakse

Kogus R-kood Kogus D- kood

01 01 02 - Mittemaaksete maavarade kaevandamisjäätmed 74 000 74 000 74 000

01 04 13 - Kivilõikamisel ja -saagimisel tekkinud jäätmed, mida ei ole nimetatud koodinumbritega 01 04 07* ja 01 04 11, sealhulgas paekivi (näiteks lubjakivi, dolomiidi) töötlemisel tekkinud jäätmed

34 600 34 600 34 600

2.3. Jäätmekäitlustoimingute ja tehnoloogia iseloomustus Katend ladustatakse mäeeraldise teenindusmaal, kus sellest moodustatakse müra- ja tolmutõkkevallid. Sõelmed ladustatkse mäeeraldise teenindusmaal puistangutesse. Peale korrastamise projekti kinnitamist kaustatakse katendit ja sõelmeid mäeeraldise teenindusmaa korrastamiseks.

2.4. Jäätmete ladustamine kalendriaasta jooksul 3/8

2.4. Jäätmete ladustamine kalendriaasta jooksul

Jrk nr 1.

Käitluskoha nimetus Karinu IV lubjakivikarjäär

Ladustamiskoht Jäätmeliigid

Number plaanil või kaardil

L-EST97 koordinaadid

Iseloomustus, vastavus keskkonnanormidele

Taaskasutamisele või ladestamisele suunamise aeg (nt päevades, kuudes, aastates)

Üheaegne ladustamise kogus

Jäätmeliik Põlev ​‐ materjal

Üheaegne ladustamise kogus

Tonni m³ Tonni m³

Mäeeraldise teenindusmaa

X: 6548434, Y: 611062

Katendi- ja sõelmepuistangud moodustatakse stabiilsele pinnasele mäeeraldise teenindusmaale ja seal ei esine intensiivset pinnavee liikumist.

Kaevandamisloa kehtivuse jooksul

2 000 000 1 036 000 01 01 02 - Mittemaaksete maavarade kaevandamisjäätmed

Ei 1 110 000 612 000

01 04 13 - Kivilõikamisel ja -saagimisel tekkinud jäätmed, mida ei ole nimetatud koodinumbritega 01 04 07* ja 01 04 11, sealhulgas paekivi (näiteks lubjakivi, dolomiidi) töötlemisel tekkinud jäätmed

Ei 890 000 424 000

2.5. Keskkonnariski vähendamise meetmed Jäätmeteket ei ole võimalik vältida või jäätmekogust (katendi kogus) vähendada. Kuna kasutusel on tehniliselt korras masinad ning katendi näol on tegemist saastumata pinnasega, on kaevandamisega kaasnevad keskkonnamõjud väheolulised ning taotluses ei ole ettenähtud Karinu IV lubjakivikarjääri omaseiret. Täpne sõelmete tekkimise kogus sõltub töödeldava lubjakivi kvaliteedist ning taotleja eesmärk on kasutada primat võimalikku tehnoloogiat, et sõelmete teke töödeldavast lubjakivist oleks minimaalne. Samuti on sõelmete puhul tegemist kindlate kvaliteediomadustega materaliga, mida osaliselt on võimalik turustada ning mida jäätmena saab käsitleda alles siis, kuisõelmete omadused on muutunud selliselt, et sõelmed ei ole enam turustatavad.

2.6. Jäätmekäitluse alustamisel ja lõpetamisel rakendatavad tervise- ja keskkonnakaitsemeetmed, sealhulgas jäätmekäitluskohtade järelhoolduse kava Jäätmekäitlus lõpetatakse karjääri maavaravaru ammendumisel, kui karjäär korrastatakse ning kaevandamisjäätmed (katend ja ladustatud sõelmed) kasutatakse ära karjääri korrastamisel.

2.7. Jäätmekäitluses rakendatavate tehnoloogiaprotsesside ja tehnilise varustatuse võrdlus parima võimaliku tehnikaga Vorm ei ole asjakohane.

2.8. Hädaolukordade tekkimise võimaluste selgitused ja võimalike hädaolukordade korral rakendatavad meetmete kirjeldused

Seotud failid

Failid Lisa 1: Selgitus__1_.docx

4/8

2.8. Hädaolukordade tekkimise võimaluste selgitused ja võimalike hädaolukordade korral rakendatavad meetmete kirjeldused Vorm ei ole asjakohane.

2.9. Andmed prügila ja/või jäätmehoidla kavandatud mahutavuse kohta Ei ole asjakohane

2.10. Prügila ja/või jäätmehoidla asukoha kirjeldus, selle hüdrogeoloogiline ja geoloogiline iseloomustus Vorm ei ole asjakohane.

2.11. Lisad

5. Eriosa - Maapõu 5.1. Maavara kaevandamine

Maardlad

Ohtlike jäätmete taaskasutamine ja kõrvaldamine

Jäätmete tekitamine maavara kaevandamisel ja rikastamisel

Kaevandamisjäätmekava Lisa 2: Jaatmekava__Karinu_IV_.pdf

Prügila käitamine

Prügila või jäätmehoidla järelhooldus

Jäätmehoidla käitamine

Kaevandamisjäätmete hoidla alternatiivsed asukohad Lisa 3: Maeeraldise_plaan.pdf

Jäätmepõletustehase ja koospõletustehase käitamine

5/8

Maardla ja mäeeraldis

Jrk nr 1.

Mäeeraldise liik uus mäeeraldis

Registrikaardi nr 17

Maardla nimetus Karinu

Maardla osa nimetus

Maardla põhimaavara lubjakivi

Mäeeraldise nimetus Karinu IV lubjakivikarjäär

Mäeeraldisel on teenindusmaa Jah

Mäeeraldise ruumikuju Ruumikuju: 1 lahustükk.

Teenindusmaa ruumikuju Ruumikuju: 1 lahustükk.

Mäeeraldise pindala (ha) 19.21

Käitise ehk mäeeraldise teenindusmaa pindala (ha) 26.95

Kaevandatava katendi kogus (tuh m³) 612

Kaevandatava mulla kogus (tuh m³) 0

Kaevandatud maavara kasutamise otstarve ehituslubja põletamine, fillerite valmistamine, killustiku tootmine

Minimaalne tootmismaht aastas

Keskmine tootmismaht aastas 55 000

Plokid Nimetus Kasutusala Liik Varu

Kogus Ühik Kuupäev

28 plokk 0802 - tehnoloogiline lubjakivi aT - aktiivne tarbevaru 1 436 tuh m³ 01.01.2019

Tegevusala andmed

6/8

Geoloogilised uuringud

Jrk nr 1.

Geoloogilise uuringu loa omaja Nordkalk AS

Geoloogilise uuringu loa registreerimise number Jarm-046

Geoloogilise uuringu loa kehtivuse aeg 20.11.2020

Geoloogilise uuringu aruande nimetus Karinu lubjakivimaardla Karinu IV uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.01.2019)

Geoloogiafondi number EGF 8983

Maavaravaru arvele võtmise otsuse number 1-17/19/379

Maavaravaru arvele võtmise otsuse kuupäev 22.02.2019

5.2. Graafilised lisad ja lisadokumendid

Jrk nr Kasutusala Maksimaalne aastane tootmismaht Kaevandatav varu Kogus Ühik Kogus Ühik

1. 0802 - tehnoloogiline lubjakivi 1 412 tuh m³

Graafilised lisad

Keskkonnaloa mäeeraldise plaan Lisa 4: Maeeraldise_plaan.pdf

Keskkonnaloa geoloogilised läbilõiked Lisa 5: Geoloogilised_labiloiked.pdf

Keskkonnaloa korrastatud maa plaan Lisa 6: Korrastatud_ala_plaan.pdf

Lisadokumendid

Taotluse juurde käiv seletuskiri Lisa 7: Seletuskiri__Karinu_IV_.pdf

Maavara arvele võtmise dokumendi ärakiri Lisa 8: Jarva_maakonna_Karinu_lubjakivimaardla_registrikande_muutmine.bdoc

7/8

6. Teave keskkonnamõju hindamise eelhinnangu andmiseks

7. Taotluse lisad

Üldgeoloogilise uurimistöö aruanne või geoloogilise uuringu aruanne

Lisa 9: Uuringuaruanne__Karinu_IV__2019_01_01.pdf

Kaevandamisjäätmekava Lisa 10: Jaatmekava__Karinu_IV_.pdf

GIS ja CAD failid Lisa 11: Karinu_IV_piirid.dgn

Lisa 12: lamam_EH.dgn

Lisa 13: horisontaal_EH.dgn

Tegevuse täpsustus, füüsilised näitajad ning asjakohasel juhul lammutustööde kirjeldus

Info esitatud taotlusele lisatud seletuskirjas.

Tegevuse asukoha ja eeldatava mõjuala kirjeldus Info esitatud taotlusele lisatud seletuskirjas.

Tegevusega oluliselt mõjutatavate keskkonnaelementide kirjeldus

Info esitatud taotlusele lisatud seletuskirjas.

Teave kavandatava tegevusega eeldatavalt kaasneva olulise keskkonnamõju kohta

Info esitatud taotlusele lisatud seletuskirjas.

Kavandatava tegevuse erisused ja meetmed Info esitatud taotlusele lisatud seletuskirjas.

Nimetus Manus Allkirjastatud taotluse lisad Lisa 14: Karinu_IV_taotlus.asice

8/8

Seletuskiri

1. Mäeeraldise saamise vajaduse põhjendus, kasutamise eesmärk ja maavara

kasutusalad

Nordkalk’i korporatsioon on Põhja-Euroopa juhtiv kõrge kvaliteediga lubjakivitoodete tootja,

mille toodangut kasutatakse peamiselt paberi-, metalli- ja ehitusmaterjalide tööstuses ning

lisaks ka keskkonnakaitses ja põllumajanduses. Eestis tegutseb Nordkalk AS alates

1996. aastast, ettevõttele kuulub mitmeid lubja- ja dolokivikarjääre üle Eesti. Lääne-Viru

maakonnas Rakkes paikneb ettevõttel renoveeritud ning kaasajastatud lubjatehas. Tehase

toormega varustamiseks omab Nordkalk AS Rakke piirkonnas nelja kehtiva kaevandamisloaga

mäeeraldist: Karinu lubjakivikarjäär (Jam-042), Karinu II lubjakivikarjäär (KMIN-097),

Karinu III lubjakivikarjäär (L.MK/332246) ning Rakke karjäär (L.MK/318010), kust

tehnoloogilist ja madalamargilist lubjakivi kaevandab ettevõte aktiivselt Karinu mäeeraldistel.

Kindlustamaks Rakke lubjatehase jaoks vajalikus mahus ja ajalises perspektiivis toorme

olemasolu, teostati geoloogiline uuring töötavatest Karinu lubjakivimaardla mäeeraldistest

põhja suunas, et täpsustada uuringuruumis Llandovery ladestiku Juuru lademe Tamsalu kihistu

lubjakivi levikut, kvaliteeti ja kogust ning hinnata lubjakivi sobivust lubja tootmiseks.

Uuringutega täpsustati kvaternaarisetete ja Raikküla lademe paksust ning arvutati

tehnoloogilise lubjakivi kogus tarbevaru tasemel, et oleks võimalik taotleda alale maavara

kaevandamise luba lubjakivi kaevandamiseks. Tehtud uuringute tulemusel Karinu IV

uuringuruumis kinnitati Maa-ameti 22.02.2019. a korraldusega nr 1-17/19/379 tehnoloogilise

lubjakivi aktiivne tarbevaru kolmes plokis (26 aT, 27 aT ja 28 aT).

Käesoleva taotlusega soovib Nordkalk AS laiendada kaevandamisõigust Karinu

lubjakivimaardlas aktiivse tarbevaru plokile 28, millest omakorda on välja eraldatud

lubjatehase toormeks kõige parema kvaliteediga ja lasumustingimustega lubjakivi levikuala.

Arendajale kuuluvates töötavates Karinu lubjakivikarjääri mäeeraldistel on tehnoloogilise

lubjakivi jääkvaru seisuga 01.01.2021. a ~1 745 tuh m3. Lubja tootmiseks sobilikku materjali

jätkub olemasoleva varu põhjal 1 745 / 200 = 8,7 aastaks. Lähtuvalt karjääride jääkvarust, on

tehase varustuskindlus kvaliteetse lubjatoormega kriitiline. Seetõttu taotletakse

kaevandamisluba Karinu IV lubjakivikarjääri mäeeraldisele.

Rakke tehasest 50 km raadiuses asub arendajale kuuluv Rakke karjääri mäeeraldis (loa nr

L.MK/318010), kaugus Karinu maardla karjääridest ligikaudu 19 km ja kaugus Rakke

lubjatehasest ligikaudu 3,5 km. Rakke karjääri lubjakivist on võimalik toota madalamargilist

lupja, aktiivsusega >70 %, kuid täna turg madala aktiivsusega lubjale puudub. Kuna Rakke

mäeeraldise tehnoloogilise lubjakivi keemilised näitajad ei vasta kvaliteetse lubja ja

lubjakivifilleri toorme nõuetele, ei mõjuta Rakke karjääri varu tootmisharu varustuskindlust.

Täiendavalt jääb taotletavast mäeeraldisest ligikaudu 5 km kaugusele AS-le SMA Mineral

kuuluv Võhmuta lubjakivikarjäär, mis jääb Rakke tehasest ligikaudu 18 km kaugusele.

Võhmuta karjääri aastatoodang on maksimaalselt 30 tuh m3, mis ei kata AS-i SMA Mineral

enda vajaduse juures samuti Rakke tehase vajadust

Kaevandamisloa taotlemisel riigile kuuluva maavara kaevandamiseks tuleb kaaluda uue

karjääri avamise vajalikkust ja potentsiaalse teeninduspiirkonna varustuskindlust. Vastava

hinnangu andmisel tuleb aluseks võtta keskkonnaministeeriumi käskkiri nr 610 „Juhend riiklike

huvide kaalumiseks ehitusmaavarade kaevandamis- ja uuringulubade taotluste menetlemisel

lähtuvalt varustuskindluse tagatusest“ (edaspidi juhend). Kaevandamisloa taotlemisel riigile

kuuluva maavara kaevandamiseks tuleb kaaluda uue karjääri avamise vajalikkust ja

potentsiaalse teeninduspiirkonna varustuskindlust. Vastava hinnangu andmisel tuleb aluseks

võtta keskkonnaministeeriumi käskkiri nr 610 „Juhend riiklike huvide kaalumiseks

ehitusmaavarade kaevandamis- ja uuringulubade taotluste menetlemisel lähtuvalt

varustuskindluse tagatusest“ (edaspidi juhend). Vastavalt juhendi punktile 4.1.1 ei kaaluta

riiklike huve varustuskindluse aspektist, kui maavara kaevandamise luba taotletakse

tehnoloogilise lubjakivi kaevandamiseks. Seega ei ole taotletava Karinu IV lubjakivikarjääri

puhul varustuskindluse hindamine vajalik.

Tehnoloogilist lubjakivi kasutatakse Rakke tehases kustutamata lubja ja filleri tootmiseks,

keemiliselt ebasobiv materjal kaubastatakse ehituskivina (põhiliselt lubjakivi killustik) ja

kaubastamiseks mittesobilik materjal (sõelmed, katend) kasutatakse karjääri korrastamisel ning

põllumajanduses väetisena (sõelmed).

Vastavalt keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadusele tuleb Karinu IV

lubjakivikarjääris kaevandamisega kaasnevat võimalikku keskkonnamõju hinnata

keskkonnamõju hindamise raames. Sellest tulenevalt on esitatud käesoleva taotlusega

kaevandamise ja jäätmete eriosad. Õhu ja vee eriosade vajadus ja sisu täpsustub keskkonnamõju

hindamise käigus ning vastavad osad lisatakse taotlusele peale KMH tulemuste selgumist.

2. Mäeeraldise maa-ala ja selle lähiümbruse kirjeldus

Taotletav Karinu IV lubjakivikarjäär asub Järva maakonnas Järva vallas Jalalõpe külas

kinnistutel Rava metskond 432 (katastritunnusega 25701:001:0371) ja Muru-Marguse

(katastritunnusega 25702:002:0081).

Karinu IV lubjakivikarjääri katab osaliselt segamets (teenindusmaa kesk- ja idaosas), osaliselt

on tegemist põllumaaga (teenindusmaa lääneosas). Maapinna reljeef on tõusuga lääne suunas

jäädes absoluutkõrguste 100 - 105 m vahemikku.

Taotletavast Karinu IV lubjakivikarjääri mäeeraldisest itta ~31 m kaugusele jääb Türje-Karinu

tee nr 7870072 (kaitsevööndi laiusega 20 m mõlemal pool sõiduraja telge). Taotletav

mäeeraldise teenindusmaa tee kaitsevööndiga ei kattu. Vastavalt Järva Vallavalitsusest saadud

infole väheneb uue üldplaneeringuga tee kaitsevööndi laius 15 meetrini, mille järgselt on

vajadusel võimalik nihutada mäeeraldise teenindusmaa piiri 5 m tee poole.

Taotletava mäeeraldise teenindusmaa piiresse ei jää muinsuskaitse, Natura 2000 võrgustiku

alasid ega muid kaitstavaid loodusobjekte. Kogu taotletav Karinu IV lubjakivikarjääri ala jääb

täies ulatuses Pandivere ja Adavere-Põltsamaa nitraaditundlikule alale (keskkonnaregistri kood

LTA1000001). Nitraaditundliku ala olemasolu ei põhjusta kaevandamisele olulisi

lisapiiranguid. Vaatamata sellele arvestatakse tegevuse käigus kaitsmata või halvasti kaitstud

põhjavee olemasoluga.

Taotletavale Karinu IV lubjakivikarjääri mäeeraldisele lähimad majapidamised jäävad ~ 150 m

kaugusele loodesse Kairi kinnistule (katastritunnus 25702:002:0560) ning ~ 330 m kaugusele

Mäetipi kinnistule (katastritunnusega 78702:002:0052).

3. Andmed tehtud geoloogiliste uuringute kohta, maardla lühikene geoloogiline ja

hüdrogeoloogiline iseloomustus

Karinu lubjakivimaardlas (registrikaardi nr 0017) on geoloogiafondi andmetel tehtud korduvalt

erinevas mahus ja erinevatel eesmärkidel geoloogilisi uuringuid. Taotletavat Karinu IV

lubjakivikarjääri mäeeraldise ala hõlmab kolm uuringut:

‒ Aruanne väikese Mg-sisaldusega lubjakivide otsimis- ja eelluuretööde tulemuste kohta

Paide rajoonis Järva-Jaani alevi ümbruses 1965. - 1966. a. (Eesti NSV MN Geoloogia

Valitsus, 1968, EGF 2973);

‒ Aruanne ehituslubjakivi otsingutöödest Paide rajoonis Karinu maardlas. (TK Eesti

Geoloogia, vene k, 1989, EGF 4337);

‒ Karinu lubjakivimaardla Karinu IV uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu

seisuga 01.01.2019) (OÜ Inseneribüroo STEIGER, 2018, EGF 8983).

Järgnev lühike geoloogiline ja hüdrogeoloogiline ülevaade põhineb 2018. a Karinu IV

uuringuruumi geoloogilise uuringu aruandel.

Karinu lubjakivimaardla kasuliku kihi moodustab Juuru lademe Tamsalu kihistu, mis on

esindatud Karinu ja Tammiku kihistikega. Karinu IV lubjakivikarjääris on aluspõhjalised

kivimid kaetud kvaternaarisetetega, mille paksus on muutlik, ulatudes taotletava ala kaguosas

kuni 6,4 meetrini. Valdava osa katendist moodustab kollakaspruun liivsavimoreen karbonaatse

kruusa veeriste ja lubjakivi lahmakatega. Liivsavimoreenis esinevad aluspõhjast lahti murtud

ja moreeniga segipaisatud Raikküla lademe paelahmakad.

Tamsalu kihistu ülemise osa moodustab Karinu kihistik ja see on esindatud hallikaspruuni,

kollase või helehalli poolafaniitse lubjakiviga. Kohati on kivim dolomiidistunud. Kihistiku

keskmine paksus puuraukude põhjal on 1,8 m. Tamsalu kihistust alumise osa moodustab

Tammiku kihistik, kus kivim on esindatud biomorfse jämedetriitse pentameriidlubjakiviga, mis

võib koosneda kuni 70% ulatuses käsijalgse Borealis borealise kokku kuhjatud kodadest ja

peene- või keskmisekristalsest kaltsiidist savika komponendi sisaldusega. Tammiku kihistiku

keskmine paksus puuraukude põhjal on 8,1 m.

Karinu IV lubjakivikarjääris leviva tehnoloogilise lubjakivi keemilised näitajaid on järgmised:

‒ CaO sisaldus 50,0 - 53,0% (keskmine 51,7%);

‒ MgO sisaldus 1,6 - 4,1% (keskmine 2,8%);

‒ lisandite ja lahustumatu jäägi (SiO2 + R2O3) sisaldus 1,2 - 1,8% (keskmine 1,5%).

Kuna Nordkalk AS eesmärk oli geoloogilise uuringuga uurida vaid tehnoloogilist lubjakivi, siis

täiendavaid analüüse ehituskivi omaduste määramiseks 2018. a geoloogilise uuringuga ei

tehtud.

Karinu IV lubjakivikarjääri alal fikseeriti geoloogilise uuringu ajal keskmine veetase abs

kõrgusel 93,5 m. Veetasemed mõõdeti erinevatel aastaaegadel ning veetaseme sesoonne

kõikumine oli kuni 5 m.

Veevarustuse seisukohast omab Karinu lubjakivimaardla ümbruses tähtsust

karbonaatkivimitest koosnev Siluri-Ordoviitsiumi veekompleks.

Siluri ladestu Juuru lade jaotub vaadeldavas piirkonnas Karinu, Tammiku ja Varbola

kihistusteks, millest vettandvad on Karinu ja Tammiku kihistud, moodustades maapinnalt

esimese põhjaveekihi. Nimetatud veekiht toitub eelkõige sademetest ning moodustab

märkmisväärse osa karjääri sisse voolavast veest. Õhukese pinnakatte tõttu on veekihi vesi

kaitsmata või nõrgalt kaitstud maapinnalt tuleneva reostuse eest. Keemiliselt koostiselt on

veekihi põhjavesi HCO3-Ca-Mg-tüüpi, mineraalsusega 0,2 - 0,4 g/l. Kohati esineb vees

looduslikult suur rauasisaldus.

Varbola kihistu savikas lubjakivi koos Ordoviitsiumi ladestu Porkuni lademe Ärina kihistu

savika lubjakivi ja mergliga on suhteliseks veepidemeks maapinnalt esimese veekihi ja

Porkuni-Pirgu veekihi vahel. Seega ei osale Porkuni-Pirgu veekiht Karinu IV lubjakivikarjääri

vee moodustumisel ning veekiht ei ole mõjutatud kaevandamistegevusest.

4. Mäeeraldise piiride ja sügavuste põhjendus koos kaevandamisele kuuluvate varude

määramisega

Taotletava Karinu IV lubjakivikarjääri mäeeraldise teenindusmaa pindala on 26,95 ha, sh

mäeeraldise pindala 19,21 ha. Taotletav mäeeraldis hõlmab osaliselt Karinu lubjakivimaardla

tehnoloogilise lubjakivi aktiivset tarbevaruplokki 28. Plokist 28 aT jääb välja 2,31 ha suurune

osa ploki edelaosas (mäeeraldisega hõlmamata varu kogus plokis 28 aT on 172 tuh m3).

Maapõueseaduse § 42 lõike 3 punkti 2 kohaselt on kaevandamisloa omajal loa alusel õigus

eemaldada mäeeraldise teenindusmaal väljaspool mäeeraldise piire kivimit või setendit

mullakaitsenõuete täitmiseks ning kraavide, settebasseinide ja teede rajamiseks. Arendaja

senine tehnoloogia lubjakivikarjäärides on ette näinud mäetööde vastavas etapis rajada tee

paljandatud lubjakivi astangule teenindusmaale mäeeraldise piiri vahetusse lähedusse. Tee

võimaldab juurdepääsu katendi transpordiks, lõhkepuuraukude puurimiseks ja tagab arvestades

katendi ning kasuliku kihi suurt paksust üldise ohutuse kui karjäärinõlvale peaks sattuma

kõrvalisi isikuid või loomi. Tee rajamine teenindusmaale on ette nähtud ka käesoleva karjääri

puhul ja on eelnevast lähtudes kooskõlas maapõueseadusega.

Kuna lõunast ja loodest külgneb taotletav mäeeraldis eraomandisse kuuluva kinnistuga, siis

mäeeraldise lõunaküljele ning ka loodenurka tuleb jätta külgneva maapinna stabiilsuse

tagamiseks hoidetervik. Katendi ohutuks nõlvuseks on võetud 1:2. Hoidetervikuga kattuvas

osas kaevandamata jääv varu on arvutatud kasutades mudeltarkvara MicroStation InRoads.

Karinu IV lubjakivikarjääri mäeeraldisega seotud taotletav tehnoloogilise lubjakivi aktiivne

tarbevaru on 1 436 tuh m3, millest kaevandatav on 1 412 tuh m3. Külgneva maapinna

püsivuse tagamiseks jäetavatesse hoidetervikutesse jääv kadu on 24 tuh m3.

Kaevandamisluba Karinu IV lubjakivikarjääris taotletakse 30 aastaks. Keskmiseks

arvutuslikuks kaevandamise aastamääraks on seega ~55 tuh m3. Sellise keskmise

kaevandamise aastamahu juures ammendatakse Karinu IV lubjakivikarjäär ~26 aastaga ning

loa kehtivusaja jooksul jõutakse mäeeraldis korrastada ja tagastada maaomanikele.

5. Kaevandamise käigus eemaldatava mulla kogus, selle ladustamine ja kasutamise

kirjeldus. Kavandatav tehnoloogia

Kaevandamise tingimused taotletavas Karinu IV lubjakivikarjääris on keskmised. Kaevandatav

maavara jääb osaliselt keskmisest veetasemest madalamale ning seetõttu on vajalik vee

väljapumpamine karjäärist. Kasuliku kihi kaevandamiseks tuleb alandada veetase

maksimaalselt abs kõrguseni 88,5 m. Täpsed vee erikasutusega seotud asjaolusid hinnatakse

keskkonnamõjude hindamise käigus ning tegevuse jaoks vajalik vee erikasutusloa taotluse osa

lisatakse Karinu IV lubjakivikarjääri keskkonnaloa taotlusele peale keskkonnamõju hindamise

tulemuste selgumist.

Taotletaval Karinu IV lubjakivikarjääris on kasuliku kihti katvaks katendiks kvaternaarisetted,

mille moodustab liivsavimoreen veeriste ja lubjakivi lahmakatega ning mäeeraldise lõunaosas

Raikküla lademe lubjakivi. Katendi paksuseks on 1,1 – 6,4 m (keskmiselt 3,2 m), olles suurem

mäeeraldise lõunapoolses osas. Katendi maht taotletaval mäeeraldisel on 612 tuh m3, millest

kvaternaarisetted moodustavad 581 tuh m3 ja lubjakivi 31 tuh m3.

Karjääri avamiseks tuleb teostada metsa raadamine, sh raiuda puud ja juurida kännud. Pärast

raadamistöid eemaldatakse mäeeraldiselt katend ekskavaatori või kopp-laaduriga ning

ladustatakse mäeeraldise teenindusmaal puistangus, mis moodustavad müra- ja

tolmutõkkevallid. Vallid rajatakse üldjuhul kõrgusega 3 – 5 m ning nõlvusega 1 : 2, mis tagab

vallide püsivuse. Müra- ja tolmutõkkevallide täpsed asukohad, tehnilised parameetrid ja

rajamine määratakse kaevandamise projektis. Kaevandamistegevuse protsessis ei koorita kogu

mäeeraldisel asuvat katendit korraga, vaid seda tehakse koos tööfrondi liikumisega. Seega ei

teki vajadust kogu mäeeraldisel asuvat katendi kogust korraga kas ladustada või töödelda, vaid

seda saab teha järk-järgult tööprotsesside edenedes.

Korrastamisprotsessis vaja mineva katendi kogus on võimalik ladustada teenindusmaa

perimeetrile ning see kasutatakse korrastamise protsessis vastavalt projektile või turustatakse

Keskkonnaameti loal. Täpsed katendi ladustamise tingimused ja asukohad määratakse

kaevandamise loa taotluse rahuldamise järel koostatavas kaevandamise projektis.

Paljandatud lubjakivi astangule puuritakse lõhkeaukude võrk ja kivim kobestatakse

lõhketöödega. Lõhketööd tellib arendaja lepingu alusel litsentseeritud lõhketööde tegijalt, kes

töötab nõuetele vastava puur-lõhketööde projekti alusel. Lõhkeainena kasutatakse nobeliiti,

ANFO-t või teisi lõhkeaineid, mis on tasakaalustatud või vähese positiivse hapnikusisaldusega.

Kaevandamine toimub üldjuhul ühe astanguga kuni mäeeraldise põhjani. Lõhkamist teostakse

ainult tööpäevadel. Vajadusel teostatakse lõhketööd kahe astanguga ning lisaks kasutatakse

raimamisel vajadusel abimehhanismina hüdrovasarat. Hüdrovasarat kasutatakse peamiselt

lõhkamisel terveks jäänud suurte kivitükkide purustamiseks või lubjakivi raimamiseks tundlike

objektide läheduses.

Lõhatud kaevis laaditakse ekskavaatoriga vahetult mobiilsesse purustus-sorteerimissõlme, kus

toimub kaevise purustamine ja jaotamine fraktsioonideks. Kaevandatav materjal

transporditakse veoautodega Rakke lubjatehasesse lubja ja fillerite tootmiseks,

valmistoodanguna kaubastatakse toodang killustikuna tellijale või kasutatakse karjääri

korrastamisel (sõelmed, katend, kaubastamiseks mittesobilik materjal). Erineva fraktsioonidega

toodang realiseeritakse suurema nõudlusega perioodil vaheladudeta, väiksema nõudluse korral

moodustatakse mäeeraldise teenindusmaa piires vahelaod.

Arendaja andmetel moodustab töötavates Karinu karjäärides kaevandatud mahust kuni 30%

sõelmed peenfraktsiooniga 0-7 mm , millest ligikaudu 20% kaubastatakse ja 10% kasutatakse

korrastamisel. Karinu IV lubjakivikarjääris jätkataks sama tehnoloogia kasutamist ning

korrastamistöödega alustatakse esimesel tehnoloogilisel võimalusel.

6. Kavandatava kaevandamise keskkonnamõju võimalik ulatus ja esineda võivad

avariiolukorrad

Kaevandamine suuremal kui 25 ha suurusel alal on keskkonnamõju hindamise ja

keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (§ 6 lg 28) kohaselt olulise keskkonnamõjuga tegevus,

mille tõttu tuleb kavandatava tegevuse kohta läbi viia keskkonnamõju hindamine (§ 3 lg 1).

Arvestades eelnevat ja asjaolu, et keskkonnamõju hindamine on litsentseeritud

keskkonnaekspertide läbi viidav ja avalikkust kaasav protsess, käsitletakse antud peatükis

võimalikku keskkonnamõju vaid sellises ulatuses, mis on vajalik loa menetlejale veendumuse

andmiseks, et kaevandamine Karinu IV lubjakivikarjääris on keskkonnamõju eelhinnangu

kohaselt võimalik.

Kaevandamine Karinu IV lubjakivikarjääris mõjutab vahetult mäeeraldisel olemasolevat

keskkonda. Kaevandamisega kaasnev mõju avaldub põhjaveele, välisõhule (müra ja tolm) ning

samuti mõjutab keskkonda lõhketööde teostamine.

Karinu IV lubjakivikarjääris asub kaevandatav varu keskmisest veetasemest madalamal, seega

tuleb kaevandatava maavara kaevandamiseks Karinu IV lubjakivikarjääris alandada veetaset

keskmiselt abs kõrgusele 90 m. Võrreldes loodusliku keskmise veetasemega alandatakse

veetaset ~3 m võrra ning geoloogilise uuringu käigus saadud hüdrogeoloogiliste andmete põhjal

ulatub veetaseme alandamise mõju maksimaalselt kuni 1 025 m kaugusel karjääri keskelt ning

kuni 650 m kaugusele taotletava mäeeraldise piirist. Tegemist on teoreetilise arvutusega ning

täpne Karinu IV lubjakivikarjääri veealanduse mõjuala määratakse KMH käigus. Hinnanguline

vee juurdevool taotletavasse Karinu IV lubjakivikarjääri on 1 865 m3/ööp (külgnevatest

kivimitest) + 114 m3/ööp (sademevesi) =1 979 m3/ööp.

Esialgse arvutuse kohasesse Karinu IV lubjakivikarjääri veealanduse mõjuraadiussesse (650 m

karjääri servast) jääb 8 majapidamist Türje külas – Savitamme (katastritunnusega

78702:002:1080), Madise (katastritunnusega 78601:001:0006), Tooma (katastritunnusega

78702:002:0027), Siimu (katastritunnusega 78702:002:0144), Mäetipi (katastritunnusega

78702:002:0052), Pikari (katastritunnusega 78702:002:0086), Teeriku (katastritunnusega

78702:002:0217) ning 2 majapidamist Jalalõpe külas – Kairi (katastritunnusega

25702:002:0560) ja Nuutre (katastritunnusega 25702:002:0070). Keskkonnamõju hindamise

käigus täpsustatakse taotletava karjääri veealanduse mõjuraadius ning määratakse vajalikud

leevendusmeetmed veealandusega kaasneva mõju minimeerimiseks. Lisaks selgitatakse KMH

käigus välja hoonestatud kinnistute veevarustus ning vajadusel peab arendaja tagama

veevarustuse kinnistul.

Karinu IV lubjakivikarjääris tekitavad müra ja tolmu nii karjääris töötavad masinad kui ka

lubjakivi väljamiseks kasutatavad puur-lõhketööd. Lõhkamistega õhku eralduvad gaasilised

ühendid hajuvad kiiresti ja nende sisaldus väljaspool mäeeraldise ala jääb õhus oluliselt

madalamaks kehtestatud piirväärtustest. Masinate töötamisel karjääris märkimisväärselt tolmu

ei eraldu ning tekkiv tolm settib kiiresti maha masinate töötamise asukohas. Kaevise transpordil

väljaveoteedel võib tekkida kuivadel perioodidel tolmu, kuid tolmu tekke minimeerimiseks

kastetakse teid kuival ajal pidevalt. Samuti takistab karjääris tekkiva tolmu levimist väljaspoole

mäeeraldise teenindusmaad tööde teostamine karjääri süvendis ja masinate liikumine

puistangute vahel. Täpsed meetmed võimaliku tolmu leviku tõkestamiseks selgitatakse välja

KMH käigus.

Loa taotleja on kohustatud järgima keskkonnaministri 16.12.2016. a määruse nr 71 „Välisõhus

leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ lisas 1

kehtestatud müra taotlustaseme arvsuurusi III kategooria segaalal tööstusmüra piirväärtus

päeval (7.00 - 23.00) 60 ja öösel (23.00 - 7.00) 45 dB. Karinu IV lubjakivikarjääris

planeeritavad kaevetööd toimuvad päevasel ajal ning üldreeglina tööpäeviti. Samuti ei tohi

vastavalt seadusele levida ülenormatiivne müra väljapoole mäeeraldise teenindusmaad.

Müra tekitavad karjääris töötavad masinad (ekskavaator või kopplaadur, buldooser, kallurautod,

purustus-sorteerimissõlm) ning ajutiselt puur-lõhketööd.

Tabel 6.1 Karinu IV lubjakivikarjääris kasutatavad masinad ning nende tekitatavad

helivõimsustasemed

Müraallikas Protsess Helivõimsustase LwA, dB

Ekskavaator Kasuliku kihi kaevandamine 105

Frontaallaadur Kasuliku kihi kaevandamine,

laadimistööd 105

Buldooser Katendi eemaldamine,

planeerimistööd 105

Purustus-

sorteerimissõlm Kaevise töötlemine 110

Tabeli 6.1 järgi ulatub kasutatavate masinate helivõimsustase LwA kuni 125 dB-ni.

Helivõimsustase on akustiline energia, mida allikas kiirgab. Müratase ehk helirõhutase LpA on

helivõimsustaseme ja kauguse funktsioon, s.t müratase sõltub allika ja vastuvõtja vahelisest

kaugusest r ning allika helivõimsustasemest. Müratase on leitav järgneva valemiga:

LpA = LwA – 20 log r – 8dB

Kui karjääris töötab korraga mitu masinat, siis nende tekitatavad müratasemed summeeruvad

seaduspärasuse alusel, mida on kujutatud joonisel 6.1.

Joonis 6.1 Müratasemete liitumine mitme allika korral

Lähim elamu jääb taotletavast mäeeraldisest ~150 m kaugusele. Osaliselt jääb taotletava

mäeeraldise ja elamute vahelisele alale mets. Ülenormatiivne müra (enam kui 60 dB) levib

peamiselt käitise territooriumil töötavate müraallikate lähiümbruses, maksimaalselt kuni umbes

120 m kaugusele. II kategooria päevast piirnormi 60 dB käitise tootmisterritooriumi piirist

väljaspool ei ületata. Modelleeritud müra leviku kohaselt ei ületata käitise töötamisega II

kategooria piirnormi 60 dB ka lähimate tundlike objektide (majapidamiste) õuealadel.

Arvutatud müra väärtused jäävad tootmisterritooriumi piiril maksimaalselt tasemele 56 dB.

Kasutatud arvutus on konservatiivne ega arvesta ümbruskonna reljeefi ja masinate paiknemist

süvendis. Täpne müra modelleerimine teostatakse KMH käigus ning pakutakse ka vajalikud

leevendusmeetmed mõju vähendamiseks.

Müra levikut aitab lokaliseerida mäetööde edenemisel kaevandatud alale tekkiv süvend ning

tootmisterritooriumi piirile rajatavad katendimaterjalist müratõkkevallid.Seejuures on

asjakohane arvestada ka elamute ja karjääri vahele jääva metsa poolt tekitava takistusega müra

levikul ning samuti summutab kaevandamisel tekkivat müra ka karjääri süvend ning asjaolu, et

tehtud arvutus on võrreldes reaalsete oludega oluliselt konservatiivsem. Täpset masinate

töötamisega tekkiva müra levikut hinnatakse KMH käigus.

Lõhketöödega kaasneb maavõngete levik keskkonda. Mida suurem on lõhkelaengu mass ja

mida lähemal asub lõhkamiskoht, seda suuremad on oodatavad negatiivsed avalduvad mõjud.

Selleks, et vältida ja vähendada maavõngete mõju konkreetsete tundlike objektide ja rajatiste

suhtes, on vajalik leida seismiliselt ohutute lõhkelaengute suurused. Arvutustes tuleb lähtuda

majandus- ja taristuministri määruses nr 49 sätestatud arvutusmetoodikast ja piirtingimustest.

Lõhketöid teostab maavara kaevandamise loa taotleja poolt tellitud litsentseeritud lõhketööde

tegija, kelle poolt koostatakse nõuetele vastav puur-lõhketööde projekt. Lõhketööde

parameetrid ja kasutatavad kaitsevahendid valitakse selliselt, et on välistatud lõhketöö

ohualasse jäävate ehitiste ja seadmete kahjustamine lööklaine, kildude laialipaiskumise ning

seismilise võnkumise mõjul. Järgnevalt teostatud lõhketööde mõju arvutamisel ning hindamisel

on kasutatud näidissuurusi ning tüüptingimusi. Täpsed lõhketööde parameetrid ning

eriolukordade tingimused määratakse lõhketööde projektis, mis kooskõlastatakse Tarbijakaitse

ja Tehnilise Järelevalve Ametiga.

Tuginedes teistes lubjakivikarjäärides toestatud lõhketöödele ja nendega kaasnevatele

mõjudele, siis lähima elamu kaugus (150 m) taotletavast karjäärist on piisav, et oleks võimalik

lubjakivi lõhkamine elamu jaoks ohutute laengutega. Vajadusel tuleb elamu läheduses kasutada

lubjakivi kaevandamiseks mehaanilist väljamist hüdrovasaraga. Täpsem hinnang ohutute

laengute suurustele ja lõhkamisega kaasnevate võimalike mõjude kohta Karinu IV

lubjakivikarjääris antakse KMH käigus.

Karinu IV lubjakivikarjääris kaevandamisel võib kaevandamisjäätmetena käsitleda

mäeeraldiselt eemaldatavat ja teenindusmaal ladustatavat katendit ning lubjakivi töötlemisel

tekkivaid jääke (lubjakivi sõelmed). Nimetatud kaevandamisjäätmed on käsitletavad

tavajäätmetena (ei kuulu ohtlikke jäätmete hulka). Täpsemalt on kaevandamisjäätmete

tekkimist ja kasutamist käsitletud taotlusele lisatud kaevandamisjäätmekavas.

7. Kaevandatud maa korrastamine

Nordkalk AS planeerib Karinu IV lubjakivikarjääri mäeeraldise teenindusmaa peale maavara

ammendamist korrastada veekoguks ja metsamaaks (graafiline lisa 3/3). Karinu IV

lubjakivikarjääri alale kujuneva veekogu pindalaks on ~16,3 ha ning keskmiseks eeldatavaks

veetaseme abs kõrguseks on 93,5 m. Tekkiva veekogu nõlvad täidetakse veealuses osas

täidetava materjali püsivuse tagava nõlvusega.

Vastavalt keskkonnaministri 07.04.2017. a määrusele nr 12 „Uuritud ning kaevandatud maa

korrastamise täpsustatud nõuded ja kord, kaevandatud maa korrastamise projekti sisu kohta

esitatavad nõuded, kaevandatud maa ning selle korrastamise kohta aruande esitamise kord ja

aruande vorm ning maa korrastamise akti sisu ja vorm“ peab kaevandamise järgselt tekkiva

veekogu sügavus olema valdavalt üle 2 meetri. Arvestades Karinu IV lubjakivikarjääri lamami

abs kõrgust (plokk 28 aT lamam keskmiselt abs kõrgusel 90,0 m), siis on karjääri kujuneva

veekogu keskmine sügavus ~3 m, millega on määruses seatud nõue veekogu rajamisele

täidetud.

Kaevandatud maa korrastamine tuleb teha vastavalt karjääri korrastamise projektile, kus

määratakse ala korrastamiseks vajalikud tööd ja nende mahud. Korrastamise projekt tuleb

koostada vastavalt keskkonnaministri 07.04.2017 määruses nr 12 „Uuritud ning kaevandatud

maa korrastamise täpsustatud nõuded ja kord, kaevandatud maa korrastamise projekti sisu

kohta esitatavad nõuded, kaevandatud maa ning selle korrastamise kohta aruande esitamise

kord ja aruande vorm ning maa korrastamise akti sisu ja vorm“ kehtestatule.

Hinnanguline kulu Karinu IV lubjakivikarjääri korrastamiseks taotluse koostamise ajal on

~ 3 000 eur/ha kohta ehk kogu mäeeraldise teenindusmaa korrastamiseks kokku ~ 80 000 eur.

Palume luba välja anda digitaalselt, saates selle riiklikus äriregistris määratud e-posti aadressile.

Taotleja:

Andres Rammul / allkirjastatud digitaalselt /

Nordkalk AS

Juhatuse liige

Taotluse koostas 18.06.2021. a

Epp Kuslap / allkirjastatud digitaalselt /

OÜ Inseneribüroo STEIGER

Mäeinsener

põld

põld

põld

põld

põld

põld

põld

põld

põld

104.41

105.26

104.37

103.50 104.00

105.19

104.87

105.56

104.69

103.75

103.81

104.22

103.70

104.53

105.15

104.17

103.09

102.43

103.88

101.43

103.40

102.78

103.85

102.19

101.84

104.72

103.73 101.59

101.66

100.49

103.58

102.78

101.56

103.36

103.28

104.65

105.82

106.58

104.72

104.56

105.90 106.00

105.80

105.86

106.22

105.37

105.34

105.41

104.96

104.58

104.75

104.43

104.48

104.44

104.36

105.50

105.29

105.44

104.31

103.60

102.27

103.44

105.08 101.78

103.43

104.54

105.56

105.43

104.28

102.28

102.56

104.35

103.44

103.46

101.71

100.91

100.86

100.97

103.02

104.68

104.48

105.15

104.73

105.51

105.17

104.10

104.35

102.54

103.05

101.51

102.59

100.10

100.85

102.38

104.25

102.04

104.76

105.32

105.20

103.44

102.28

100.85

101.24

100.79

99.13

105.77

103.71

105.24

106.14

105.25

104.88

103.76

104.80

100.63

104.36

105.32

104.69

98.22

102.36

102.81

103.28

101.54

102.63

102.17

101.25

101.48

101.33

100.89

102.90

101.33

101.31

100.53

100.76

100.47

101.14

100.48

101.11

100.68

101.51

100.29 101.53

100.05

100.91

100.63

100.78

100.66

100.44

100.78

100.25

100.32

100.70 101.05

100.67

99.40

101.32 100.85

100.26

100.30

100.62

100.64

100.63

101.07

100.63

100.75

100.97

101.72

101.05

100.53

99.15

100.44

100.07

100.43

101.42

100.30

100.13

99.62

98.81

100.97

98.57

103.53

102.58

100.82

100.73

98.99

99.78

100.05

101.12

99.65

100.45

100.40

99.46

99.62

99.37

100.98

104.58

103.30

Põlluääre

25701:001:0286

25702:002:0081

Muru-Marguse

91

9 2

90

9189

92

90

93

101

1 0 5

10 5

99

9 9

100

100

100

101

101

1 0 1

101

101

101

10 1

101

101

102

1 0 2

10 2

1 0 2

1 0 2

1 0 2

103

1 0 3

103

103

1 0 3

1 0 3

1 0 3

103

104

104 104

1 0 4

104

1 0 5

1 0 5

105

105

1 0 5

105

105

1 0 5

106

1 0 6

1 0 4

Plokk 27 aT

Plokk 30 aR

Plokk 28 aT

Plokk 31 aR

Plokk 31 aR

Plokk 28 aT

Plokk 6 P

Plokk 6 P

Plokk 6 P

II

V

V '

I'

4,4 E 8,1 T

2,0 90,46

PA-7/18

100,56

2,9 E 7,0 T

3,8

88,63

PA-1/18

99,43

3,3 E 6,6 T

1,7

92,82

PA-2/18

101,12

2,9 E 6,7 T

10,9

87,43

PA-6/18

105,03

3,3 E 7,0 T

11,5 PA-8/18

106,03

2,7 E 8,3 T

6,4

90,88

PA-9/18

105,58

2,9 E 7,4 T

3,1 90,00

PA-10/18

100,50

3,0 E 7,7 T

7,5

88,16

PA-11/18

103,36

3,1 E 7,9 T

1,1

92,20

PA-201/65

101,20

1,2 E 7,0 T

4,5

91,70

PA-301/65

103,20

4,0 E 6,5 T

2,0 PA-311/65

105,20

4,2 E 6,0 T

4,5 PA-307/65

105,20

5,3 E 8,2 T

2,8

91,20

PA-314/65

102,20

1,5 E 8,2 T

10,086,92

PA-15/87

105,12

96,70

94,70

87,53

7,7 E 1,4 T

3,8 PA-4/18

103,92

98,72

1

2

3

4

5

6

8

9

10

11

12

13

1'

2'

3'

4'

5'

6'

7' 8'

9'

10'

11'

12'

13'

14'

15' 16'

17' '

19'

20'

Puuraugu nr Katendi paksus, m

Suudme abs kõrgus, m

E - ehituskivi

T - tehnoloogiline abs kõrgus, m

tehnoloogilise lubjakivi lamami Kasuliku lubjakivi kihi paksus, m

Kairi

25702:002:0560

2 5 7 0 1 :0

0 1 :0

3 2 5

25701:001:0371

T ü rje -K

a rin

u te

e

Rava metskond 432

Muru-Marguse

25702:002:0081

Murrutee

78702:002:0093

78702:002:0031

Laanetaguse

25701:001:0371

Rava metskond 432

Muru-Marguse

OÜ Inseneribüroo STEIGER

Mõõtkava

Männiku tee 104, 11216 Tallinn

Objekti nimetus ja aadress Joonise sisu

Koostas

Kinnitas Töö nr

Kuupäev

Joonis nr

+372 668 1011, [email protected]

Loa omanik

19.04.2021Epp Kuslap

Erki Vaguri

Mäeeraldise plaan

1 / 3

1 : 2 000

Nordkalk AS

0 200 m100

Maapinna samakõrgusjoon, m

Geoloogilise läbilõike joon

Katastriüksuse nimi, piir ja tunnus

I'I

1 Mäeeraldise piir, piiripunkt ja piiripunkti number

Mäeeraldise teenindusmaa piir, piiripunkt ja piiripunkti number 1'

Elektripaigaldise kaitsevöönd

Maapinna hoideterviku alumine piir

Järva vald, Järva maakond

Karinu IV lubjakivikarjäär

Lääne-Viru maakond 46301 F. R. Faehlmanni tee 11a, Rakke alevik, Väike-Maarja vald,

[email protected]

P - prognoosvaru)

Ploki piir (aT - aktiivne tarbevaru, aR - aktiivne reservvaru,

6. Kasutatud tarkvara: Bentley PowerCivil for Baltics V8i (litsents: 70000661800020).

on 1:2 ning lubjakivis on nõlv horisontaalne.

6. Maapinna hoideterviku ülemine piir ühtib mäeeraldise piiriga. Nõlvus kvaternaarisetes

STEIGER, töö r 18/2349).

(varu seisuga 01.01.2019) topograafilise ja varu arvutuse plaani (OÜ Inseneribüroo

- Karinu lubjakivimaardla Karinu IV uuringuruumi geoloogilise uuringu aruande

(seisuga 10.02.2021. a);

- Keskkonnaregistri Karinu lubjakivimaardla plokkide ja mäeeraldiste piiriandmeid

- Maa-ameti väljastatud kitsenduste andmeid;

- Maa-ameti väljastatud katastriüksuste piiriandmeid (seisuga 26.03.2021. a);

5. Plaani koostamisel on kasutatud:

4. Asendiplaan: Maa-ameti X-GIS kaardirakendus.

3. Mõõdistas OÜ Inseneribüroo STEIGER 30.04.2018, 23.11.2018, 03.12.2018.

2. Lähtekoordinaadid ja kõrgus: Trimble VRS Now baasjaamade võrk.

1. Koordinaadid L-Est 97 süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis.

Märkused:

21/3401

Kaitsmata põhjaveega ala

Teekaitsevöönd

Mäeeraldise lamami samakõrgusjoon (plokk 28 aT), m

Karinu lubjakivimaardla piir (asendiplaanil)

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

6 548 200

6 548 400

6 548 600

Kaardilehe nr 6413 (Järva-Jaani)

6 548 000

Mäeeraldise piiripunktide

koordinaadid

Nr X Y

1 6 548 511,00 610 806,39

2 6 548 614,42 611 143,58

3 6 548 550,46 611 173,50

4 6 548 507,10 611 194,98

5 6 548 470,67 611 217,84

6 6 548 438,08 611 242,89

7 6 548 412,33 611 264,99

8 6 548 393,04 611 284,29

9 6 548 352,31 611 329,34

10 6 548 273,14 611 418,53

11 6 548 212,02 611 454,79

12 6 548 105,79 611 138,78

13 6 548 235,43 610 869,02

Pindala 19,21 ha

Mäeeraldise teenindusmaa

piiripunktide koordinaadid

Nr X Y

1' 6 548 511,00 610 806,38

2' 6 548 578,07 610 769,28

3' 6 548 685,83 611 120,64

4' 6 548 626,53 611 148,96

5' 6 548 554,80 611 182,51

6' 6 548 511,99 611 203,71

7' 6 548 476,39 611 226,05

8' 6 548 444,39 611 250,66

9' 6 548 419,13 611 272,33

10' 6 548 400,29 611 291,18

11' 6 548 359,76 611 336,01

12' 6 548 276,10 611 428,31

13' 6 548 215,27 611 464,47

14' 6 548 105,79 611 138,80

15' 6 548 061,54 611 102,66

16' 6 548 062,32 611 095,02

17' 6 548 057,96 611 082,62

18' 6 548 053,50 611 074,44

19' 6 548 183,51 610 803,91

20' 6 548 480,38 610 736,44

Pindala 26,95 ha

N

13

26

25702:002:0081

Muru-Marguse

Rava metskond 432

25701:001:0371

Türje-Karinu tee 25701:001:0325

Laanetaguse

78702:002:0031

25701:001:0371

Rava metskond 432

Muru-Marguse

25702:002:0081

Põlluääre

25701:001:0286

86

88

90

92

94

96

98

100

102

104

106

108

86

88

90

92

94

96

98

100

102

104

106

84

82

1 :2

1 :2

1 :2

1 :2

98

100

102

104

96

94

92

90

88

86

84

82

106

108

98

100

102

104

96

94

92

90

88

86

84

82

106

80

29.01.2018

vt. 94,36 m

22.11.2017

vt. 94,90 m

08.05.1966

vt. 95,80 m

22.01.2018

vt. 94,97 m

08.05.1966

vt. 95,60 m

Plokk 28 aT

Plokk 28 aT

Plokk 27 aT

Plokk 31 aR

Plokk 30 aR

Plokk 31 aR

P lo

k k 6 P

Plokk 6 P P lo

k k 6 P

P lo

k k 2

8 a

T

P lo

k k 2

8 a

T

Läbilõige II-II'W m

E m

Läbilõige V-V'N m

S m

7,5

8,5

9,6

11,0

12,4

15,2

4,4

5,7

7,0

3,1

8,3

9,6

10,5

11,1

13,4

2,0

5,5

7,0

8,5

4,0

9,7

11,2

12,7

13,8

16,6

18,2

2,0

3,2

4,5

5,9

7,3

8,7

10,0

11,5

12,9

14,5

13,7

10,8

9,5

8,0

7,0

5,5

3,8

12,9

2,6

2,8

4,5

5,0

6,5

8,0

9,5

11,0

7/18-1

7/18-2

7/18-3

7/18-4

7/18-5

7/18-6

7/18-7

7/18-8

7/18-9

21,0

15,0

13,0

11/18-9

11/18-8

11/18-7

11/18-6

11/18-5

11/18-4

11/18-3

11/18-2

11/18-1

108

109

110

111

112

113

114

7/18-1

7/18-2

7/18-3

7/18-4

7/18-5

7/18-6

7/18-7

7/18-8

7/18-9

15,7

16,5

1/18-1

1/18-2

1/18-3

1/18-4

1/18-5

1/18-6

1/18-7

1/18-8

12,1

19

20

21

22

23

24

25

PA-11/18

103,36

PA-10/18

100,50

PA-311/65

PA-7/18

100,56

PA-314/65

PA-1/18

99,43

105,20*

102,20*

1:2

30.01.2018

vt. 94,45 m

1

1

1

1

1

1

1

Kasvukiht

Liivsavimoreen

(Juuru lade, Tamsalu kihistu, Tammiku kihistik)

Lubjakivi

(Juuru lade, Varbola kihistu)

Lubjakivi,

Järva-Jaani kihistik)

(Raikküla lade, Nurmekunna kihistu,

Lubjakivi,

Karinu kihistik)

(Juuru lade, Tamsalu kihistu,

Lubjakivi

Prognoosvaru ploki piir (P)

Aktiivse tarbevaru (aT) ja aktiivse reservvaru (aR) piir

Teekaitsevöönd

OÜ Inseneribüroo STEIGER

Mõõtkava

Männiku tee 104, 11216 Tallinn

Objekti nimetus ja aadress Joonise sisu

Koostas

Kinnitas Töö nr

Kuupäev

Joonis nr

+372 668 1011, [email protected]

Loa omanik

05.04.2021Epp Kuslap

Erki Vaguri

1 : 2 000

Nordkalk AS

Järva vald, Järva maakond

Karinu IV lubjakivikarjäär

Lääne-Viru maakond 46301 F. R. Faehlmanni tee 11a, Rakke alevik, Väike-Maarja vald,

[email protected]

Geoloogilised läbilõiked

2 / 3

3. Kasutatud tarkvara: Bentley PowerCivil for Baltics V8i (litsents: 70000661800020).

(OÜ Inseneribüroo STEIGER, töö nr 18/2349).

geoloogilise uuringu aruande (varu seisuga 01.01.2019) geoloogilisi läbilõikeid

2. Läbilõigete koostamisel on kasutatud Karinu lubjakivimaardla Karinu IV uuringuruumi

1. Kõrgused on EH2000 süsteemis.

Märkused:

0 200 m100

Mäeeraldise piir

Mäeeraldise teenindusmaa piir

21/3401

Keskmine kaevandamise eelne ja järgne veetase

Maapinna hoidetervik ja selle nõlvus

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

5,0

5,9

7,8

9,3

10,7

12,5

14,0

16,0

PA-5/18

102,95 Puuraugu nr

Puuraugu suudme abs kõrgus, m

Puuraugu sügavus maapinnast, m

Proovi nr

Sügavus maapinnast, m

Mõõdistamise aeg

Veetaseme abs kõrgus, m

16/87 - 1987. a uuring 307/65 - 1965. a uuring 1/18 - 2018. a uuring

Proovimisintervall

* uuringuaegne puuraugu suudme abs kõrgus, m (EH2000)

5/18-1

5/18-2

5/18-3

5/18-4

5/18-5

5/18-6

5/18-7

5/18-8

18,0

S jrV

S tmT

S tmK

S jrV

S tmT

S tmK

S nrJr

1

S tmK 1

S tmT 1

1 S vr

S nrJr

põld

põld

põld

põld

põld

põld

104.41

105.26

104.37

103.50 104.00

105.19

104.87

105.56

104.69

103.75

103.81

104.22

103.70

104.53

105.15

104.17

103.09

102.43

103.88

101.43

103.40

102.78

103.85

102.19

101.84

104.72

103.73 101.59

101.66

100.49

103.58

102.78

101.56

103.36

103.28

104.65

105.82

106.58

104.72

104.56

105.90 106.00

105.80

105.86

106.22

105.37

105.34

105.41

104.96

104.58

104.75

104.43

104.48

104.44

104.36

105.50

105.29

105.44

104.31

103.60

102.27

103.44

105.08 101.78

103.43

104.54

105.56

105.43

104.28

102.28

102.56

104.35

103.44

103.46

101.71

100.91

100.86

100.97

103.02

104.68

104.48

105.15

104.73

105.51

105.17

104.10

104.35

102.54

103.05

101.51

102.59

100.10

105.77

103.71

105.24

106.14

105.25

104.88

103.76

104.80

100.63

104.36

105.32

104.69

102.90

100.97

103.53

102.58

104.58

103.30

Põlluääre

25701:001:0286

25702:002:0081

Muru-Marguse

90.49

91.53

89.59

88.93

88.88

89.24

89.52

89.86

90.51

91.05

90.86

90.39

91.54

90.55

90.58

92.54

91.62

91.35

91.60

90.42 90.29

90.61

88.70

89.38 90.22

91.89

90.45

91.48

90.20

89.84

89.38

89.10

92.23

91.04

90.53

90.21

91.20

92.06

91.74

90.56

89.54

89.42

89.48

92.64

97.74

94.72

97.92

99.69

101.74

95.38

95.02

99.86

94.87

95.81

95.52

98.17

94.73

94.39

93.23

98.29

95.66

100.45

95.91

94.33 100.29

101.91

99.65

102.33 94.78

100.53

97.80

95.56

93.52

97.36

93.03

98.46

91.82

95.04

97.85

92.88 90.96

97.68

98.64

95.62

91.53

90.42 98.79

97.44

91.89

94.48 99.34

90.68 94.84 98.94

98.04

91.05 96.13

99.30

93.50

99.14

93.28

96.50

92.02

97.68

97.00

91.73

100.11

97.64

90.46

100.63

96.44 92.33

98.41

92.53

100.29

97.85

89

90

90

91

91

9 1

92

92

92

92

9 2

9 2

93

93

9 3

93

93

93

93

9 3

94

94

9 4

94

94

94

94

9 4

9 4

95

95

9 5

95

95

95

95

9 5

9 5

96

96

9 6

96

96

96

96

9 6

9 6

97

97

9 7

97

97

97

97

9 7

9 7

98

98

9 8

98

98

98

98

9 8

9 8

99

99

9 9

99

99

99

9

9 9

9 9

100

1 0 0

100

100

10 0

1 0 0

101

101

101

1 0 1

10 1

102

1 0 2

1 0 3

91

9 2

90

9189

92

90

1 0 1

10 1

102

10 2

1 0 2

1 0 2

103

1 0 3

103

103

1 0 3

1 0 3

103

104 104

1 0 4

104

1 0 5

1 0 5

105

105

1 0 5

105

105

1 0 5

106

1 0 6

1 0 4

Plokk 27 aT

Plokk 30 aR

Plokk 31 aR

Plokk 31 aR

Plokk 28 aT

Plokk 6 P

Plokk 6 P

Plokk 6 P

4,4 E 8,1 T

2,0 90,46

PA-7/18

100,56

2,9 E 7,0 T

3,8

88,63

PA-1/18

99,43

3,3 E 6,6 T

1,7

92,82

PA-2/18

101,12

2,9 E 6,7 T

10,9

87,43

PA-6/18

105,03

3,3 E 7,0 T

11,5 PA-8/18

106,03

2,7 E 8,3 T

6,4

90,88

PA-9/18

105,58

2,9 E 7,4 T

3,1 90,00

PA-10/18

100,50

3,0 E 7,7 T

7,5

88,16

PA-11/18

103,36

3,1 E 7,9 T

1,1

92,20

PA-201/65

101,20

1,2 E 7,0 T

4,5

91,70

PA-301/65

103,20

4,0 E 6,5 T

2,0 PA-311/65

105,20

4,2 E 6,0 T

4,5 PA-307/65

105,20

5,3 E 8,2 T

2,8

91,20

PA-314/65

102,20

1,5 E 8,2 T

10,086,92

PA-15/87

105,12

96,70

94,70

87,53

7,7 E 1,4 T

3,8 PA-4/18

103,92

98,72

1

2

3

4

5

6

8

9

10

11

12

13

1'

2'

3'

4'

5'

6'

7' 8'

9'

10'

11'

12'

13'

14'

15' 16'

17' '

19'

20'

Puuraugu nr Katendi paksus, m

Suudme abs kõrgus, m

E - ehituskivi

T - tehnoloogiline abs kõrgus, m

tehnoloogilise lubjakivi lamami Kasuliku lubjakivi kihi paksus, m

Kairi

25702:002:0560

2 5 7 0 1 :0

0 1 :0

3 2 5

25701:001:0371

T ü rje -K

a rin

u te

e

Rava metskond 432

Muru-Marguse

25702:002:0081

Murrutee

78702:002:0093

78702:002:0031

Laanetaguse

25701:001:0371

Rava metskond 432

Muru-Marguse

eeldavat keskmine abs veetase 93,5 m

Veekogu 16,30 ha

Metsamaa 10,65 ha

OÜ Inseneribüroo STEIGER

Mõõtkava

Männiku tee 104, 11216 Tallinn

Objekti nimetus ja aadress Joonise sisu

Koostas

Kinnitas Töö nr

Kuupäev

Joonis nr

+372 668 1011, [email protected]

Loa omanik

19.04.2021Epp Kuslap

Erki Vaguri

3 / 3

1 : 2 000

Nordkalk AS

0 200 m100

Maapinna samakõrgusjoon, m

Katastriüksuse nimi, piir ja tunnus

1 Mäeeraldise piir, piiripunkt ja piiripunkti number

Mäeeraldise teenindusmaa piir, piiripunkt ja piiripunkti number 1'

Elektripaigaldise kaitsevöönd Järva vald, Järva maakond

Karinu IV lubjakivikarjäär

Lääne-Viru maakond 46301 F. R. Faehlmanni tee 11a, Rakke alevik, Väike-Maarja vald,

[email protected]

P - prognoosvaru)

Ploki piir (aT - aktiivne tarbevaru, aR - aktiivne reservvaru,

21/3401

Kaitsmata põhjaveega ala

Teekaitsevöönd

Karinu lubjakivimaardla piir (asendiplaanil)

Korrastatud ala plaan

5. Kasutatud tarkvara: Bentley PowerCivil for Baltics V8i (litsents: 70000661800020).

(seisuga 10.02.2021. a).

- Keskkonnaregistri Karinu lubjakivimaardla plokkide ja mäeeraldiste piiriandmeid

- Maa-ameti väljastatud kitsenduste andmeid;

- Maa-ameti väljastatud katastriüksuste piiriandmeid (seisuga 26.03.2021. a);

4. Plaani koostamisel on kasutatud:

3. Asendiplaan: Maa-ameti X-GIS kaardirakendus.

2. Lähtekoordinaadid ja kõrgus: Trimble VRS Now baasjaamade võrk.

1. Koordinaadid L-Est 97 süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis.

Märkused:

Metsa kõlvik

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

6 548 200

6 548 400

6 548 600

Kaardilehe nr 6413 (Järva-Jaani)

6 548 000

Mäeeraldise piiripunktide

koordinaadid

Nr X Y

1 6 548 511,00 610 806,39

2 6 548 614,42 611 143,58

3 6 548 550,46 611 173,50

4 6 548 507,10 611 194,98

5 6 548 470,67 611 217,84

6 6 548 438,08 611 242,89

7 6 548 412,33 611 264,99

8 6 548 393,04 611 284,29

9 6 548 352,31 611 329,34

10 6 548 273,14 611 418,53

11 6 548 212,02 611 454,79

12 6 548 105,79 611 138,78

13 6 548 235,43 610 869,02

Pindala 19,21 ha

Mäeeraldise teenindusmaa

piiripunktide koordinaadid

Nr X Y

1' 6 548 511,00 610 806,38

2' 6 548 578,07 610 769,28

3' 6 548 685,83 611 120,64

4' 6 548 626,53 611 148,96

5' 6 548 554,80 611 182,51

6' 6 548 511,99 611 203,71

7' 6 548 476,39 611 226,05

8' 6 548 444,39 611 250,66

9' 6 548 419,13 611 272,33

10' 6 548 400,29 611 291,18

11' 6 548 359,76 611 336,01

12' 6 548 276,10 611 428,31

13' 6 548 215,27 611 464,47

14' 6 548 105,79 611 138,80

15' 6 548 061,54 611 102,66

16' 6 548 062,32 611 095,02

17' 6 548 057,96 611 082,62

18' 6 548 053,50 611 074,44

19' 6 548 183,51 610 803,91

20' 6 548 480,38 610 736,44

Pindala 26,95 ha

N

26

Roheline 64 / 80010 Pärnu / Tel 662 5999 / Faks 680 7427 / e-post: [email protected] /

www.keskkonnaamet.ee / Registrikood 70008658

Vastavalt nimekirjale

14.02.2022 nr 6-3/22/2280-2

Seisukoha küsimine Karinu IV lubjakivikarjääri

rajamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju

hindamise programmi kohta

Austatud menetlusosaline

Nordkalk AS esitas 03.02.2022 kirjaga Keskkonnaametile keskkonnamõju hindamise ja

keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeJHS) § 15_1 kohase menetluse läbiviimiseks „Karinu

IV lubjakivikarjääri rajamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise (edaspidi KMH)

programmi“ eelnõu (koostaja: OÜ Inseneribüroo STEIGER).

Otsustaja peab enne KMH programmi KeHJS § 16 kohast avalikustamist küsima kõikidelt asjaomastelt

asutustelt1 seisukohta KMH programmi sisu kohta (KeHJS § 15_1). Keskkonnaamet otsustajana on

KeHJS § 15_1 lg 2 alusel KMH programmi üle kontrollinud ja leidnud, et KMH programm vastab

üldjoontes KeHJS §-s 13 sätestatud nõuetele.

Palume Teil esitada 30 päeva jooksul KMH programmi saamisest alates seisukohad „Karinu IV

lubjakivikarjääri rajamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise

programmi“ asjakohasuse ja piisavuse kohta (KeHJS § 15_1 lg 4).

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Helen Manguse

juhataja

keskkonnakorralduse büroo

Lisa: Karinu IV KMH programm 02.02.2022.pdf

Sama: Järva Vallavalitsus, Tapa Vallavalitsus, Rahandusministeerium, Transpordiamet, Terviseamet,

Maa-amet, Riigimetsa Majandamise Keskus, [email protected], [email protected]

Teadmiseks: [email protected], [email protected]

Ester Pindmaa 5696 6409

[email protected]

1 asjaomased asutused tulenevalt KeHJS § 2_3