Raamleping

Riigihanke nr 287512 „Mõju-, õigus- ja teostatavus-tasuvusanalüüside raamhange“

juurde

HINDAMISMETOODIKA

1. ÜLDINE KIRJELDUS

1.1. Hankija võrdleb ja hindab kõiki vastavaks tunnistatud näidispakkumusi

hindamiskriteeriumi „Tehniline lahendus“ 100 väärtuspunkti skaala alusel. Eduka

näidispakkumuse valiku aluseks on majanduslik soodsus, mis selgitatakse välja

väärtuspunktide omistamise meetodil punktis 2 toodud hindamiskriteeriumi ja - metoodika

alusel.

1.2. Väärtuspunkte omistatakse täpsusega kaks kohta pärast koma.

1.3. Hankija tunnistab edukaks enim väärtuspunkte saanud pakkumuse. Võrdsete

väärtuspunktidega pakkumuste korral korraldab hankija eelnimetatud pakkujate vahel

liisuheitmise. Liisuheitmise kord, koht ja aeg teatatakse eelnevalt pakkujatele RHR

vahendusel ning nende volitatud esindajatel on õigus viibida liisuheitmise juures.

1.3.1. Raamlepingusse kaasatakse maksimaalselt 5 pakkujat, kes saavad

näidispakkumuse hindamisel kõige rohkem väärtuspunkte.

1.4. Hankija lähtub pakkumuste hindamisel käesolevas dokumendis esitatud

hindamismetoodikas kirjeldatud põhimõtetest.

2. TEHNILISE LAHENDUSE HINDAMINE

Pakkumuse tehnilise lahenduse väärtuspunktid saadakse vastavalt allolevas tabelis kirjeldatud

hindamismetoodikale. Hinnatakse pakkuja arusaama sisulisest analüüsiprobleemist ja sellest

lähtuvalt püstitatud uurimisülesannetest, pakkuja nägemust analüüsikontseptsioonist -

maksimaalselt 100 punkti.

KRITEERIUM SELGITUS VÄÄRTUS- PUNKTIDE ARV

SUUREPÄRANE Analüüsi eesmärk ja uurimisülesanded on pakkuja poolt põhjalikult kirjeldatud (seostatus uurimisülesannetega, eesmärkide, oodatavate tulemustega on selge, esitatud on konkreetsed ja asjakohased tegevused nende elluviimiseks, hõlmatud on kõik uurimisküsimused), esitatud lähenemine on teostatav, loogiline ja põhjendatud ning ületab hankija ootusi. Uurimisülesanne arvestab analüüsi sihtrühmast tulenevate eripäradega. Pakkuja nägemus analüüsikontseptsioonist ja rahvusvahelise võrdluse analüüsist on põhjalikult kirjeldatud. Pakkumusest nähtub, et juba pakkumuse faasis on analüüsi läbiviimine analüütiliselt läbi mõeldud. Välja on pakutud olulisi täiendusi analüüsi kontseptsiooni ja ülesehituse osas, mis on sisuliselt selgelt ja arusaadavalt põhjendatud ning mille vajalikkus on objektiivselt põhjendatud. Seeläbi ületab pakkumus hankija

100 punkti

Riigihanke nr 287512 „Mõju-, õigus- ja teostatavus-tasuvusanalüüside raamhange“

juurde

ootusi ja pakub lisaväärtust, mida hankija ei osanud algses ülesandepüstituses esitada. Kasutatav metoodika lähtub üldtunnustatud metodoloogilistest põhimõtetest. Meetodid ja nendest tulenevad tegevused on kirjeldatud detailselt ja arusaadavalt ning kirjeldatu ületab hankija ootusi. Valimi suurus on ootusi ületav ja selle moodustamise alused on põhjendatud. Valitud andmeallikate ulatus, katvus ja asjakohasus vastab analüüsi metoodikale. Pakkumuses on selgitatud, kuidas valitud uurimismetoodika, andmeallikate ja valimiga on võimalik täita püstitatud eesmärk parimal viisil. Pakkuja on põhjalikult välja toonud ja põhjendanud peamisi analüüsi piiranguid ning pakkunud metoodilisi lahendusi, kuidas piirangutest olenemata täita püstitatud eesmärk parimal viisil. Lisaks hankedokumendis nõutule on koos sisuliste ja selgelt arusaadavate põhjendustega välja pakutud hankija poolt aktsepteerimist leidvaid lisalahendusi (nt täiendavate meetodite või lahenduste kasutamine), mis võimaldavad analüüsi eesmärke efektiivsemalt saavutada. Õigusanalüüsi puhul on teinud pakkuja eeltööd kehtivate õigusnormide ja seadusest tulenevate piirangute kohta ning esitanud vastava kaardistuse detailselt ja arusaadavalt. Pakkuja on lisanud asjakohaseid näiteid Euroopa Liidu ja muude riikide regulatsioonidest ja praktikatest ning põhjendanud nende näidete mõju kehtivale turuolukorrale, misläbi ületab pakkuja hankija ootusi, pakkudes olulist lisandväärtust ülesandepüstitusele.

VÄGA HEA Analüüsi eesmärk ja uurimisülesanded on pakkuja poolt selgelt kirjeldatud, esitatud lähenemine on teostatav, loogiline ja põhjendatud, pakutav analüüsikontseptsioon ja rahvusvahelise võrdluse analüüsi ettepanek ning pakutavad tegevused vastavad eesmärkidele ja oodatavatele tulemustele ning arvestavad analüüsi sihtrühma eripäraga. Esitatud lähenemine vastab hankija vajadustele. Pakkuja nägemus analüüsikontseptsioonist ja rahvusvahelise võrdluse analüüsist on põhjalikult kirjeldatud. Pakkumusest nähtub, et juba pakkumuse faasis on analüüsi läbiviimine analüütiliselt läbi mõeldud. Kasutatav metoodika lähtub üldtunnustatud metodoloogilistest põhimõtetest. Meetodid ja nendest tulenevad tegevused on kirjeldatud detailselt ja arusaadavalt ning kirjeldatu vastab hankija ootustele. Valimi suurus vastab ootustele ja selle moodustamise alused on põhjendatud. Pakkumuses on selgitatud, kuidas valitud uurimismetoodika, andmeallikate ja valimiga on võimalik

80 punkti

Riigihanke nr 287512 „Mõju-, õigus- ja teostatavus-tasuvusanalüüside raamhange“

juurde

täita püstitatud eesmärk parimal viisil. Õigusanalüüsi puhul on teinud pakkuja eeltööd kehtivate õigusnormide ja seadusest tulenevate piirangute kohta ning esitanud vastava kaardistuse detailselt ja arusaadavalt. Pakkuja on lisanud asjakohaseid näiteid Euroopa Liidu ja muude riikide regulatsioonidest ja praktikatest.

HEA Analüüsi eesmärk ja uurimisülesanded on pakkuja poolt lahti mõtestatud, esitatud lähenemine on teostatav, loogiline ja vastab valdavalt hankija vajadustele. Analüüsi kontseptsioon, rahvusvahelise võrdluse ettepanek, uurimisülesande püstitus on üldist laadi ega arvesta täielikult sihtrühma eripäraga. Hankijal tekkisid pakkumuses esitatu põhjal analüüsi eesmärgist ja ülesannetest arusaama kohta üksikud küsimused, kuid puudujäägid ja ebatäpsused pole põhimõttelised.

Kasutatav metoodika lähtub üldtunnustatud metodoloogilistest põhimõtetest. Meetodid ja nendest tulenevad tegevused on kirjeldatud detailselt ja arusaadavalt. Valimi suurus on piisav ja selle moodustamise alused on põhjendatud. Valitud andmeallikad vastavad analüüsi metoodikale. Väljapakutud metoodiliste lahenduste kasutamise otstarbekus ja valimi suurus ning moodustamine on põhjendatud, lahendused on analüüsi eesmärgiga seostatud. Pakkuja on välja toonud ja põhjendanud peamisi analüüsi piiranguid ning pakkunud metoodilisi lahendusi, kuidas piirangutest olenemata täita püstitatud eesmärki olulises mahus.

Õigusanalüüsi puhul on pakkuja teinud eeltööd kehtivate õigusnormide ja seadusest tulenevate piirangute kohta ning esitanud vastava kaardistuse detailselt ja arusaadavalt. Pakkuja on lisanud vähemalt ühe asjakohase näite välisriikide praktikast (selle olemasolul).

60 punkti

RAHULDAV Analüüsikontseptsioon, rahvusvahelise võrdluse ettepanek, eesmärgi kirjeldus ja lähenemine uurimisülesandele vastab üldjoontes hankija vajadustele, kuid on kohati ebaselge ja/või vastuoluline ja/või tsiteerib liialt suurel määral vaid hanke alusdokumentides esitatut ja/või ei arvesta sihtrühma eripäraga. Hankijal tekkisid pakkumuses esitatu põhjal analüüsi eesmärgist ja ülesannetest arusaama kohta mõned põhimõttelised küsimused. Metoodika ja selle kirjeldus on üldises plaanis sobiv, kuid esineb probleeme, nt pakutud lahenduste põhjendatuse ja sobivuse ning nende kirjelduse täpsuse osas (nt

20 punkti

Riigihanke nr 287512 „Mõju-, õigus- ja teostatavus-tasuvusanalüüside raamhange“

juurde

panustamine analüüsi eesmärki) või valimi suuruse ja moodustamise aluste või kasutatavate andmeallikate osas. Hankijal tekkisid pakkumuses esitatud metoodika kirjelduse osas põhimõttelised küsimused, kas valitud metoodika ja valimiga on võimalik analüüsi eesmärke täielikult täita. Analüüsi piirangute analüüs on pinnapealne ning puuduvad metoodilised lahendused piirangute ületamiseks. Õigusanalüüsi puhul on teinud pakkuja eeltööd kehtivate õigusnormide ja seadusest tulenevate piirangute kohta, kuid pole kirjeldanud neid detailselt. Pakkuja on lisanud vähemalt ühe näite välisriikide praktikast (selle olemasolul), ent selle relevantsus on rahuldav.

VÄHENE Pakkuja poolses arusaamas analüüsikontseptsioonist, rahvusvahelise võrdluse ettepanekust, eesmärgist ja uurimisülesannetest esineb hulgaliselt olulisi puudujääke ja/või ebatäpsusi, nt pakkuja tõlgendab analüüsi eesmärki ja uurimisülesandeid hankija vajadustele mittevastavalt, kirjeldus pole piisavalt põhjalik ja/või võimaldab esitatu mitmest tõlgendamist. Hankijal tekkis pakkumuses esitatu põhjal analüüsi eesmärgist ja ülesannetest arusaama kohta hulgaliselt küsimusi. Metoodika kirjelduses esineb hulgaliselt olulisi puudujääke, nt ebasobivad lahendused, vähene arusaadavus pakutud metoodikast, olulise nõutava info mitteesitamine, valimi suurus ebapiisav/põhjendamatult suur, valimi moodustamise alused ebaselged või põhjendamata, valitud andmeallikad ebapiisavad ja/või mitte-asjakohased. Analüüsi piirangute analüüs on puudulik, puuduvad metoodilised lahendused piirangute ületamiseks. Hankijal tekkis pakkumuses esitatud metoodika kirjelduse osas mitmeid küsimusi ja kahtlus, kas valitud metoodika ja valimiga on võimalik analüüsi eesmärke täita. Õigusanalüüsi puhul ei ole pakkuja teinud eeltööd kehtivate õigusnormide ja seadusest tulenevate piirangute kohta ja/või on tõlgendanud probleemipüstitust valesti. Põhjendused on puudulikud ja õigusliku analüüsi teostamise võimekus on küsitav. Pakkuja pole lisanud ühtegi rahvusvahelise õigusruumi ja praktika näidet või esitatu relevantsus on puudulik.

10 punkti

Riigihanke nr 287512 „Mõju-, õigus- ja teostatavus-tasuvusanalüüside raamhange“

juurde

3. MINIKONKURSSSIDELE LAEKUNUD PAKKUMUSTE HINDAMINE

3.1. Hankija jätab endale õiguse täpsustada minikonkursside korraldamisel

hindamiskriteeriumide „Pakkumuse maksumus“/“Tehniline lahendus“ osakaalud

järgmiselt: pakkumuse maksumuse eest antavate väärtuspunktide vahemik on 30 kuni 70

punkti ning tehnilise lahenduse eest antavate väärtuspunktide vahemik 70 kuni 30 punkti.

Kokku on võimalik saada maksimaalselt 100 väärtuspunkti.

3.2. Sõltuvalt minikonkursil rakendatud hindamiskriteeriumide osakaaludest antakse tehnilise

lahenduse (vastavalt p 2 kirjeldustele) eest väärtuspunkte järgmiselt:

Kui minikonkursil määratakse näiteks hindamiskriteeriumiteks 30 punkti maksumuse ja 70

punkti tehnilise lahenduse eest, arvutatakse uued tehnilise lahenduse eest antavad

väärtuspunktid järgmiselt:

 suurepärase tehnilise lahenduse eest 70 väärtuspunkti.

 väga hea tehnilise lahenduse eest 56 väärtuspunkti, mis on arvutatud valemiga:

70 × (80 / 100) = 70 × 0.8 = 56

Kus 80% (0.8) on saadud näidispakkumuse 80 punkti osakaalust tehnilise lahenduse 100

punkti suhtes.

 hea tehnilise lahenduse eest 42 punkti, mis on arvutatud valemiga:

70 × (60 / 100) = 70 × 0.6 = 42

Kus 60% (0.6) on saadud näidispakkumuse 60 punkti osakaalust tehnilise lahenduse 80

punkti suhtes.

 rahuldava tehnilise lahenduse eest 14 punkti, mis on arvutatud valemiga:

70 × (20 / 100) = 70 × 0.2 = 14

Kus 20% (0.2) on saadud näidispakkumuse 20 punkti osakaalust tehnilise lahenduse 60

punkti suhtes.

 Vähese tehnilise lahenduse eest 7 punkti, mis on arvutatud valemiga:

70 × (10 / 100) = 70 × 0.1 = 7

Kus 10% (0.1) on saadud näidispakkumuse 10 punkti osakaalust tehnilise lahenduse 20

punkti suhtes.

Kui minikonkursil muutuvad hindamiskriteeriumite osakaalud, arvutatakse tehnilise

lahenduse eest antavad punktid vastavalt näidispakkumuse proportsioonidele nagu

eespool kirjeldatud näidises, tagades hindamissüsteemi järjepidevuse.

3.3. Pakkumuste maksumuse hindamine toimub järgmiselt (teostatakse automaatselt

riigihangete registris) kasutades järgmist valemit:

„Madalaima maksumusega pakkumus saab maksimaalse arvu väärtuspunkte, järgmised

pakkumused saavad väärtuspunkte proportsionaalselt vähem. Teised pakkumused

saavad punkte arvutades valemiga: "osakaal" - ("pakkumuse väärtus" - madalaim

väärtus") / "suurim väärtus" * "osakaal".“

Mõju-, õigus- ja teostatavus-tasuvusanalüüside raamhange Viitenumber: 287512

VOLIKIRI ÜHISPAKKUJATE ESINDAMISEKS

Käesolevaga volitab ühispakkuja Advokaadibüroo TGS Baltic AS, registrikood 10288628

ühispakkujat (AS PricewaterhouseCoopers Advisors, registrikood 10325507 tegema

ühispakkujate volitatud esindajana kõiki riigihanke „Mõju-, õigus- ja teostatavus-

tasuvusanalüüside raamhange (viitenumber: 287512) avatud hankemenetlusega ning

raamlepingu sõlmimise ja täitmisega seotud toiminguid.

Volikiri kehtib kuni raamlepingu täitmiseni.

Ühispakkuja seadusjärgne või volitatud esindaja:

allkirjastatud/allkirjastatud digitaalselt

Riigihanke nr 287512

„Mõju-, õigus- ja teostatavus-tasuvusanalüüside raamhange“

juurde

1

RAAMLEPING nr 5-4/216-1

(sõlmitud digitaalse allkirjastamise kuupäeval)

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, registrikood 70003158, asukoht Suur-Ameerika 1,

10122 Tallinn, mida esindab Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi hankekorra alusel

innovatsiooni ja tehnoloogia osakonnajuhataja Sigrid Rajalo (edaspidi tellija),

ja

AS PricewaterhouseCoopers Advisors, registrikood 10325507, asukoht Tatari tn 1, 10116 Tallinn ja

Advokaadibüroo TEGOS AS (endine Advokaadibüroo TGS Baltic AS), registrikood 10288628,

asukoht Kaluri tn 2, 51004 Tartu, mida ühispakkuja volikirja alusel esindab AS

PricewaterhouseCoopers Advisors, mida esindab juhatuse liige Teet Tender (edaspidi töövõtja),

edaspidi tellija ja töövõtja eraldi nimetatud pool ning koos ja ühiselt nimetatud pooled sõlmisid käesoleva

raamlepingu (edaspidi raamleping) alljärgnevas:

1. Üldsätted

1.1. Lepingu sõlmimise aluseks ja lahutamatuteks osadeks on tellija poolt läbi viidud avatud

hankemenetlusega riigihanke nr 287512 „Mõju-, õigus- ja teostatavus-tasuvusanalüüside

raamhange“ (edaspidi riigihange) alusdokumendid ja töövõtja esitatud pakkumus (edaspidi

pakkumus).

1.2. Lepingu esemeks on erinevates valdkondades mõju-, õigus- ja teostatavus-tasuvusanalüüside

läbiviimine vastavalt lepingus kehtestatud tingimustele, tellija vajadustele ning igakordsete

minikonkursside raames esitatud pakkumuse esitamise ettepanekus sätestatud tingimustele

(edaspidi töö). Töö täpsem kirjeldus on toodud lepingu lisas 1 “Raamlepingu tehniline kirjeldus“.

1.3. Töö peab reeglina olema koostatud viisil, mis võimaldab seda kasutada õigusloome protsessi

tarvis väljatöötamiskavatsuste koostamisel ning omama turundusliku ja sotsiaalmajandusliku

mõõdet.

1.4. Töövõtja poolt tehtavad tööd on määratletud lepingu, selle lisade ja minikonkursi dokumentidega.

Töövõtjale laieneb ka nende tööde ja toimingute teostamise ning teenuste osutamise kohustus,

mis ei ole lepingus otsesõnu sätestatud, kuid mis oma olemusest lähtuvalt kuuluvad lepinguga

seotud tööde hulka. Viimati nimetatud tööde ja toimingute teostamine ning teenuste osutamine ei

kuulu teistsuguse kirjaliku kokkuleppe puudumisel eraldi tasustamisele ning töövõtja teostab

need tööd, toimingud ja teenused lepingu raames.

1.5. Lepingu dokumendid koosnevad lepingu tekstist, lepingu lisadest ning lepingu muudatustest,

milles võidakse kokku leppida pärast lepingu sõlmimist. Juhul, kui lepingu dokumentides on

vastuolu, prevaleerib lepingu tekst koos lisadega ning seejärel pakkumus. Hiljem sõlmitud

lepingu muudatuste osas kehtib põhimõte, et hilisem muudatus prevaleerib ajaliselt varasema

muudatuse ees.

1.6. Käesoleval lepingus kasutatud mõiste „leping“ all mõtlevad pooled nii käesolevat lepingut kui

selle alusel sõlmitavaid hankelepinguid v.a juhul, kui tegu on konkreetselt ühele lepingule viitava

sättega nagu näiteks lepingu p-s 3 toodud minikonkursside korraldamise tingimused.

2. Raamlepingu kehtivuse aeg ja maht

2.1. Raamleping jõustub selle allkirjastamisest ja kehtib 48 kuud või kuni raamlepingus kokku lepitud

maksimaalse kogumaksumuse täitumiseni.

Riigihanke nr 287512

„Mõju-, õigus- ja teostatavus-tasuvusanalüüside raamhange“

juurde

2

2.2. Raamlepingu maksimaalne kogumaksumus on 400 000 eurot ilma käibemaksuta, mille

saavutamisel kaotab raamleping oma kehtivuse.

2.3. Tellijal on õigus pikendada lepingu punktis 2.1 sätestatud raamlepingu kehtivuse aega kuni 4

kuud juhul, kui raamlepingu lõppemise hetkeks ei ole sõlmitud korraldatava riigihanke

tulemusena uut lepingut riigihankele esitatud vaidlustuse tõttu või muul põhjusel sh hanke

ebaõnnestumise või hankemenetluse venimise tõttu. Sellisel juhul raamlepingu maksimaalset

maksumust ei tohi ületada.

2.4. Hankeleping kehtib hankelepingus märgitud tähtaja jooksul. Hankelepingu kehtivus ei ole

piiratud raamlepingu kehtivuse lõpptähtpäevaga.

2.5. Töövõtja on teadlik ja aktsepteerib, et tulenevalt raamlepingu eripärast ei ole tellijal kohustust

raamlepingu alusel töö tellimiseks. Tellija tellib töö tegemist vastavalt vajadusele ning ei võta

raamlepingu sõlmimisega endale mingeid kohustusi raamlepingu esemeks olevate tööde tegemise

arvu ega sageduste osas.

2.6. Hankijal on õigus sõlmida hankeleping raamlepingu pooleks oleva tema poolt vabalt valitud

töövõtjaga eeldusel, et nende hankelepingute kogumaksumus ei ületa 20 protsenti kogu

raamlepingu maksumusest, milleks on (400 000 eurot km-ta) ja iga sellise hankelepingu

maksumus on väiksem kui riigihanke piirmäär.

3. Minikonkursside korraldamise tingimused

3.1. Lepingu alusel hankelepingute sõlmimiseks korraldab tellija töövõtjate vahel minikonkursi.

Minikonkursse korraldab tellija oma vajaduste põhiselt lepingu kehtivuse perioodil erinevate

valdkondade spetsiifiliselt.

3.2. Raamlepingu tehnilises kirjelduses toodud loetelu tellijale ettenähtavatest potentsiaalsetest

valdkondadest milles tööd tuleb teostada, ei ole ammendav ning valdkond selgub igakordses

pakkumuse esitamise ettepanekus töövõtjatele. Sellest tulenevalt on töövõtjad kohustatud lepingu

sõlmimisel arvestama, et sõltuvalt tema spetsialiseerumise valdkonnast ning konkreetse

minikonkursi tingimustest ei pruugi kõik töövõtjad olla kõikidest minikonkursitest võimelised

osa võtma.

3.3. Raamlepingu alusel sõlmitavatele hankelepingutele kohalduvad kõik raamlepingu tingimused.

Raamlepingu ja hankelepingu vahelise vastuolu puhul on ülimuslikud hankelepingu tingimused.

3.4. Tellija korraldab raamlepingu alusel hankelepingu sõlmimiseks minikonkursse järgmistel

tingimustel:

3.4.1. Tellija esitab riigihangete registri (RHR) kaudu kõigile raamlepingu osapoolteks

olevatele töövõtjatele pakkumuse esitamise ettepaneku, mis sisaldab vähemalt järgmisi

andmeid:

3.4.1.1. minikonkursi tehniline kirjeldus, mis vajadusel täpsustab ja/või täiendab raamlepingu

lisas 1 toodud raamlepingu tehnilist kirjeldust, kusjuures vastuolude korral

raamlepingu ja minikonkursi tehnilise kirjelduse tingimuste vahel kehtivad

minikonkursi tehnilise kirjelduse tingimused;

3.4.1.2. täpsustatud projektimeeskonnale esitatavad nõuded;

3.4.1.3. hindamiskriteeriumide osakaalud ja raamlepingu lisa 2 „Hindamismetoodika“

täpsustatud hindamismetoodika;

3.4.1.4. minikonkursile pakkumuste esitamise tähtpäev, arvestades hankelepingu täitmisega

seotud asjaolusid ja pakkumuse keerukust;

Riigihanke nr 287512

„Mõju-, õigus- ja teostatavus-tasuvusanalüüside raamhange“

juurde

3

3.4.1.5. minikonkursi tulemusena sõlmitava hankelepingu täitmise tähtpäev, arvestades

hankelepingu eseme keerukust, ja vajadusel töö teostamise etapid ning

maksetingimused;

3.4.1.6. muu tellija poolt oluliseks peetav info.

3.4.2. Töövõtjad esitavad RHRi kaudu pakkumuste esitamise tähtajaks pakkumused, mis

avatakse pakkumuse esitamise ettepanekus toodud pakkumuste avamise tähtajal.

3.4.3. Tellija kontrollib esitatud pakkumuste vastavust pakkumuste esitamise ettepanekus

toodud tingimustele, hindab ja võrdleb esitatud pakkumusi ning kuulutab edukaks ja

sõlmib hankelepingu majanduslikult soodsaima tingimustele vastava pakkumuse.

3.5. Tellijal on õigus jätta läbi vaatamata pakkumused või need tagasi lükata juhul, kui need on

esitatud mõne töövõtja poolt, kellega on varasemalt sõlmitud hankelepingust töövõtjast

tulenevatel põhjustel taganetud.

4. Lepingu täitmine

4.1. Lepingu allkirjastamisega kinnitab töövõtja, et on piisavalt tutvunud töö teostamise mahuga ja

muude lepingu tingimuste täitmiseks vajalike asjaoludega, tal ei ole pretensioone ega täiendusi

esitatud materjalide kohta ning need on piisavad töö lepingujärgseks teostamiseks ning ta ei ole

rikkunud ühtegi enda suhtes kehtiva õigusakti sätet.

4.2. Teostatava töö nõuded ja täpsem kirjeldus on toodud minikonkursi dokumentides sh tehnilises

kirjelduses.

4.3. Kui töövõtja kasutab töö teostamiseks alltöövõtjaid, kohustub ta nõudma oma alltöövõtjatelt

teostatava töö kvaliteedi vastavust lepingu tingimustele, samuti kokkulepitud tähtaegadest

kinnipidamist. Töövõtja vastutab töö teostamisel kasutatavate alltöövõtjate tegevuse eest nagu

enda tegevuse eest.

4.4. Kui töö teostamise käigus tekib vajadus meeskonnaliikmete vahetuseks, peab töövõtja selle

tellijaga kooskõlastama vähemalt 2 (kaks) nädalat enne meeskonnaliikme vahetumist.

Meeskonnaliikmete vahetumise korral peab olema tagatud, et teenust osutavad vähemalt

samaväärse kvalifikatsiooniga isikud, kes olid nimetatud töövõtja pakkumuses.

4.5. Juhul, kui töövõtja ei taga nõuetekohaseid meeskonnaliikmeid, on tegemist lepingu olulise

rikkumisega (p 7.7).

4.6. Töövõtja kohustub viivitamatult, kuid mitte hiljem kui 2 tööpäeva jooksul alates vastavate

asjaolude ilmnemisest, kirjalikult teatama tellijale selliste asjaolude ilmnemisest, mis takistavad

lepingu alusel tööde kohast teostamist või lõpetamist, kvaliteeti, tähtaegu või maksumust.

Seejuures ei anna eelnimetatud juhtumeil informeerimiskohustuse täitmine töövõtjale ilma tellija

vastavasisulise nõusolekuta automaatselt õigust ületada tööde lepingu maksumust, teostamise

tähtaegu või mitte kinni pidada lepinguga tööde suhtes kehtestatud kvaliteedinõuetest.

4.7. Töövõtja teavitab töö valmimisest viivitamata tellijat.

4.8. Töö üleandmine ei ole käsitatav selle vastuvõtmisena tellija poolt.

4.9. Tellija kohustub hiljemalt 10 tööpäeva jooksul töö üle vaatama ning vajadusel esitama töövõtjale

oma pretensioonid seoses töö mittevastavusega lepingule, andes tähtaja paranduste tegemiseks.

4.10. Töö vastuvõtmisel allkirjastavad pooled töö üleandmise-vastuvõtmise akti (edaspidi akt). Aktis

peab olema välja toodud lepingu number, teostatud tööd ja väljamaksmisele kuuluv summa koos

käibemaksuga. Lisada tuleb ka riigihanke viitenumber 287512.

4.11. Tellija võib tugineda töö või selle muudatuste nõuetele mittevastavusele ka mõistliku aja jooksul

pärast tööde vastuvõtmist ning seda ka juhul, kui tellija oleks võinud tööde mittevastavuse

avastada ka tööde teostamise käigus või üleandmisel ja vastuvõtmisel.

Riigihanke nr 287512

„Mõju-, õigus- ja teostatavus-tasuvusanalüüside raamhange“

juurde

4

4.12. Töö on pärast selle vastuvõtmist tellija poolt avalik dokument ja muuhulgas võib töövõtja

kasutada tööd oma õppe-, teadus- ja arendustegevuses (sh avaldada seda riigihangete registris

riigihanke menetluses).

4.13. Lepingu lõppemise või lõpetamise korral või tellija nõudmisel on töövõtja kohustatud

viivitamatult tagastama tellijale kõik tema valduses olevad tellijalt saadud dokumendid, muud

infokandjad ja tehnilised vahendid. Tagastamine vormistatakse üleandmise-vastuvõtmise aktis.

4.14. Töövõtja on teadlik, et tellijal on püsivalt kõrgendatud huvi lepingu tähtaegse täitmise vastu.

Juhul, kui tööd teostatakse sedavõrd aeglaselt, et lepingu tähtaegne täitmine seatakse ohtu, on

tellijal õigus lepingust, kohustuste täitmiseks täiendavat tähtaega andmata ja meeldetuletusi

tegemata, erakorraliselt lepingust taganeda.

5. Töövõtjale makstav tasu

5.1. Hankelepingute maksumused selguvad minikonkursside tulemusena ning need sisaldavad tasu

töö teostamise eest, kõiki töö teostamise kulusid, makse ja tasu autori varaliste autoriõiguste üle

minemise ning autori isiklike õiguste tähtajatu kasutamise eest (edaspidi tasu).

5.2. Tellija tasub punktis 5.1 nimetatud summa töövõtjale peale mõlemapoolset üleandmise-

vastuvõtmise akti allkirjastamist.

5.3. Töövõtja esitab arve pärast punktis 4.10 nimetatud üleandmise-vastuvõtmise akti mõlemapoolselt

allkirjastamist. Arve, mis on esitatud enne akti mõlemapoolset allkirjastamist loetakse

õigustamata arveks ning see ei kuulu tasumisele. Arvele tuleb märkida riigihanke viitenumber.

5.4. Arve tasumise tähtaeg on 20 päeva.

6. Intellektuaalne omand

6.1. Kõik intellektuaalse omandi õigused, mis luuakse lepingu täitmise käigus (edaspidi teos), loetakse

looduks töövõtja poolt ja tellijal on õigus neid automaatselt ilma täiendava tasuta kasutada

maksimaalses seadusega lubatud ulatuses.

6.2. Töövõtja annab tellijale üle kõik töö tegemise käigus loodud teoste varalised autoriõigused ning

ainulitsentsi kõikidele isiklikele õigustele, sh õigus autorlusele ja autorinimele, kogu autoriõiguse

kehtivuse ajaks territoriaalse piiranguteta autoriõiguse seaduse tähenduses.

6.3. Töövõtja lubab tellijal teha teose pealkirjas või teoses muudatusi ja lisada teosele teiste autorite

teoseid. Juhul, kui töövõtja töös tehakse muudatusi, eemaldatakse sellelt töövõtja soovi korral

töövõtjaga seostatavad tunnused või kui tunnuseid ei eemaldata, siis viidatakse selgelt, et

muudatused on sisse viidud hiljem ja kelle poolt.

6.4. Töö on pärast selle lõplikku vastuvõtmist tellija poolt avalik dokument ja muuhulgas võib

töövõtja kasutada tööd oma õppe-, teadus- ja arendustegevuses.

6.5. Töövõtja kohustub tagama, et tal on töö teostamise käigus loodud teoses kasutatud teiste

autorõigustega kaitstud teoste suhtes lepingu sõlmimiseks vajalikud õigused.

6.6. Töövõtja kinnitab ja avaldab, et ta ei ole enne lepingu sõlmimist lepingu punktis 6 nimetatud

õigusi ühelegi kolmandale isikule loovutanud ega nende õiguste teostamiseks ja kasutamiseks

ühelegi kolmandale isikule luba (litsentsi) andnud ning ta ei ole sõlminud ega sõlmi lepingu

kehtivuse ajal kolmandate isikutega kokkuleppeid tööde tegemise käigus loodud teose

kasutamiseks.

6.7. Töövõtja vastutab selle eest, et tema poolt üleantud töö ei ole vastuolus Eesti Vabariigis kehtivate

patendi- või autoriõigusega ja teiste immateriaalsete õigustega.

6.8. Käesolevas punktis töövõtja kohta sätestatu kehtib ka töövõtja kontserni äriühingute, sealhulgas

töövõtja kontsernist lahkuva tütarettevõtja suhtes.

Riigihanke nr 287512

„Mõju-, õigus- ja teostatavus-tasuvusanalüüside raamhange“

juurde

5

7. Poolte vastutus

7.1. Lepingust tulenevate kohustuste täitmata jätmise või mittekohase täitmisega teisele poolele

tekitatud otsese kahju eest kannavad pooled täielikku vastutust selle kahju ulatuses.

7.2. Lepingus või selle lisades sätestatud kohustuste rikkumise korral on tellijal õigus nõuda töövõtjalt

leppetrahvi 0,3% hankelepingu hinnast valmimata, üle andmata või puudusega töö maksumusest

päevas iga viivitatud päeva eest kuni kohustuste rikkumise kõrvaldamiseni.

7.3. Tellijal on õigus töö eest tasumisel vähendada lepingu tasu leppetrahvi summa võrra.

7.4. Lepingus sätestatud kohustuste mittetäitmise või mittenõuetekohase täitmise korral on tellijal

õigus teha töövõtjale hoiatus ettepanekuga rikkumine tellija poolt määratud täiendava mõistliku

aja jooksul kõrvaldada.

7.5. Kui töövõtja talle antud täiendava mõistliku aja jooksul ei täida lepingust tulenevaid kohustusi

või ei teata rikkumise vabandavatest asjaoludest, on tellijal õigus lepingust taganeda.

7.6. Juhul, kui töövõtja ei teosta tööd nõuetekohaselt, on tellijal õigus alandada tasu osas, mille võrra

leping jäi täitmata.

7.7. Lepingu olulise rikkumise tuvastamise korral on tellijal õigus leping üles öelda ning nõuda sisse

leppetrahv ning tekitatud kahju.

7.8. Kui töövõtja ei täida lepinguga võetud kohustusi, ei paranda puudustega tööd või ei tee uut tööd

puudustega töö asemel ja töövõtja viivitust saab lugeda oluliseks lepingurikkumiseks, tekkib

tellijal õigus tellida mittetäidetud või mittenõuetekohaselt täidetud mahus tööd kolmandatelt

isikutelt ning nõuda lisaks leppetrahvile kolmandatelt isikutelt tellitud töödele kulunud summa

ning lepingu hinna vahe hüvitamist töövõtja poolt, jätta lepingus ettenähtud tasu maksmata ja/või

leping erakorraliselt ühepoolselt lõpetada.

7.9. Töövõtja kohustub hüvitama kõik kulud ja kahjud, mis tekivad tellijale seoses töövõtja poolt töö

teostamisel esinevate defektide või puudustega.

7.10. Kui tellija viivitab lepingus sätestatud rahaliste kohustuste täitmisel, on töövõtjal õigus nõuda

tellijalt viivist 0,33% päevas tähtaegselt tasumata summalt.

7.11. Pooltel on õigus esitada leppetrahvi või viivise nõue teise poole vastu 60 päeva jooksul arvates

päevast, mil õigustatud pool sai teada leppetrahvi või viivise nõude tekkimisest.

7.12. Leppetrahvid on kokku lepitud kohustuste täitmisele sundimiseks ning leppetrahvi nõudmine ei

mõjuta tellija õigust nõuda töövõtjalt täiendavalt ka kahju hüvitamist. Kui sama rikkumise eest

on võimalik nõuda leppetrahvi mitme sätte alusel või sama rikkumise eest on võimalik kohaldada

erinevaid õiguskaitsevahendeid, valib õiguskaitsevahendi tellija.

7.13. Lepingust tulenevate kohustuste mittetäitmist või mittenõuetekohast täitmist ei loeta lepingu

rikkumiseks, kui selle põhjuseks olid asjaolud, mida pooled lepingu sõlmimisel ette ei näinud ega

võinud ette näha (vääramatu jõud).

7.14. Kui töövõtja on kasutanud lepingu täitmisel vastuolus õigusaktidega autoriõigustega kaitstud

teost, ei vastuta tellija sellise teose kasutamisega töövõtjale või kolmandatele isikutele tekitatud

kahju eest. Töövõtja kohustub hüvitama tellijale kõik nõude esitamisega kaasnevad kahjud täies

ulatuses viivitamatult peale vastava nõude saamist tellijalt.

8. Poolte esindajad ja teadete edastamine

8.1. Tellija esindaja on Joosep Kään, tel: +372 5194 0419, e-posti aadress [email protected] .

8.2. Töövõtja esindaja on Erki Raja, tel: +372 614 1908, e-posti aadress [email protected] .

8.3. Kõik teated seoses lepingu täitmisega esitatakse telefoni või e-posti teel lepingus nimetatud

aadressil või aadressil, mida üks pool on teisele teatanud. Nõue, mis esitatakse tulenevalt lepingu

rikkumisest, peab olema kirjalikus vormis.

Riigihanke nr 287512

„Mõju-, õigus- ja teostatavus-tasuvusanalüüside raamhange“

juurde

6

8.4. Pooled on kohustatud kirjalikult teatama oma nime, juriidilise aadressi, kontaktnumbrite

(telefoni, e-posti aadressi), pangarekvisiitide, kontaktisiku või mõne muu olulise rekvisiidi

muutumisest 5 (viie) päeva jooksul muudatuste toimumisest arvates. Vastasel korral on õigus

eeldada, et kõik varem teada antud poolte rekvisiidid kehtivad ja nende kohaselt saadetud teated

on pooled kätte saanud.

9. Lepingu kehtivus, muutmine ja lõpetamine

9.1. Leping loetakse sõlmituks, kui viimane pooltest on allkirjastanud lepingu ja kehtib kuni kõigi

lepingus sätestatud kohustuste nõuetekohase täitmiseni.

9.2. Lepingut võib muuta või täiendada poolte kirjalikul kokkuleppel üksnes riigihangete seaduse

alusel.

9.3. Lepingu muudatused jõustuvad pärast allkirjastamist poolte poolt või poolte poolt kirjalikult

määratud tähtajal. Kirjaliku vormi mittejärgimisel on muudatused tühised.

9.4. Lepingu võib lõpetada igal ajal poolte kokkuleppel.

10. Lõppsätted

10.1. Töövõtja ei tegele seoses lepinguga avalike suhetega ega anna teateid pressile, elektroonilisele

meediale, üldsusele või teisele auditooriumile, välja arvatud tellija eelneval kirjalikul nõusolekul.

Kõik eelnimetatud kohustused kehtestab töövõtja ka kõigile kolmandatele isikutele, keda ta

kasutab oma lepingujärgsete kohustuste täitmisel.

10.2. Leping ega lepingu täitmise käigus saadud teave ei kuulu avalikustamisele kolmandatele isikutele

ilma teise poole nõusolekuta va juhul, kui see on õigusaktide kohaselt poolele kohustuslik.

Erandina on poolel õigus avaldada informatsiooni kolmandatele isikutele kui see on vajalik

lepingu kohaseks ja efektiivseks täitmiseks ning pool paneb vastavatele isikutele samasuguse

avalikustamise keelu.

10.3. Töövõtja võib lepingust tulenevad kohustused anda üle kolmandale isikule üksnes tellija eelneval

kirjalikul nõusolekul. Eeltoodu kehtib ka siis, kui lepingu või selles kokkulepitud õiguste ning

kohustuste kolmandale isikule üleandmine toimub töövõtja poolt ettevõtte üleandmise

tulemusena.

10.4. Tellijal on õigus keelduda lepingu üleandmisest, kui lepingu omandajal puudub töövõtjaga

vähemalt samaväärne ettevalmistus ja kogemus, mis tagaks lepingu eesmärgi saavutamise ja

lepingu tingimuste vähemalt samaväärse täitmise.

10.5. Kui töövõtja annab ettevõtte või sellega seotud lepingu üle ilma tellija nõusolekuta, on tellijal

õigus leping ühepoolselt üles öelda ning töövõtja on kohustaud hüvitama tellijale tekkinud kahju.

10.6. Töövõtja vastutab kõigi isikute eest, keda ta kasutab oma lepingujärgsete kohustuste täitmisel.

Töövõtja peab tagama, et meeskonna ühelgi liikmel ei teki lepingu täitmise käigus huvide

konflikti. Juhul, kui üks pool saab teada võimalikust huvide konfliktist, on ta kohustatud

viivitamatult teatama sellest teisele poolele, tuues välja huvide konflikti ulatuse.

11. Vaidluste lahendamine

11.1. Kõik lepingu täitmisest, muutmisest, lõppemisest või vastutuse kohaldamisest tulenevad

vaidlusküsimused lahendatakse poolte vaheliste läbirääkimiste teel.

11.2. Juhul, kui läbirääkimiste teel ei õnnestu kokkulepet saavutada, lahendatakse vaidlused Eesti

Vabariigi õigusaktidega ettenähtud korras Harju Maakohtus.

Riigihanke nr 287512

„Mõju-, õigus- ja teostatavus-tasuvusanalüüside raamhange“

juurde

7

11.3. Lepingu tõlgendamisel lähtutakse poolte ühisest tegelikust tahtest, isegi kui see erineb sõnade

tavapärasest tähendusest. Lepingu tõlgendamise aluseks ei või olla ebaõige tähistus ega

väljendusviis, mida pooled kasutasid eksimuse tõttu. Juhul kui poolte ühist tegelikku tahet ei

õnnestu kindlaks teha, tuleb lepingut tõlgendada nii, nagu teise poolega samasugune mõistlik isik

pidi lepingut samade asjaolude esinemise korral mõistma.

11.4. Lepingu tingimust tuleb tõlgendada koos teiste lepingu tingimustega, andes igaühele neist

tähenduse, mis lähtub lepingu kui terviku tähendusest. Lepingu tingimuste tõlgendamisel

eelistatakse tõlgendust, mis muudab lepingu tingimuse seaduslikuks või kehtivaks. Kahtluse

korral tuleb väljendeid, millel võib olla rohkem kui üks tähendus, mõista viisil, mis sobib kõige

rohkem lepingu olemuse ja eesmärgiga.

11.5. Lepingu kehtivust ei mõjuta asjaolu, et pooled ei ole teadlikud või tegelikult kokku leppinud

tingimustes, mis on nende õiguste ja kohustuste määramiseks oluline, kui võib eeldada, et leping

oleks sõlmitud ka ilma selles tingimuses kokku leppimata. Sellisel juhul kohaldatakse tingimust,

mis on antud asjaolu arvestades mõistlik, lähtudes poolte tahtest, lepingu olemusest, eesmärgist

ja heast usust.

11.6. Töövõtja kohustub tagama lepingu täitmise käigus isikuandmete töötlemise õiguspärasuse ning

vastavuse isikuandmete kaitse üldmääruses (EL 2016/679) ja teistes andmekaitse õigusaktides

sätestatud nõuetele, sh täitma organisatsioonilisi, füüsilisi ja infotehnoloogilisi turvameetmeid

konfidentsiaalsete andmete kaitseks juhusliku või tahtliku volitamata muutmise, juhusliku

hävimise, tahtliku hävitamise, avalikustamise jms eest.

12. Raamlepingu lisad

Lisa 1 – riigihanke alusdokumendid sh raamlepingu tehniline kirjeldus ja hankelepingu kavand

(leitavad riigihangete registris)

Lisa 2 - Hindamismetoodika

Tellija Töövõtja

/allkirjastatakse digitaalselt/ /allkirjastatakse digitaalselt/