Järelevalvemenetluse alustamata jätmine

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee

registrikood 70000272

Vandeadvokaat Anneli Aab

Advokaadibüroo Sirel & Partnerid

[email protected];

[email protected]

Järelevalvemenetluse alustamata

jätmine

Austatud vandeadvokaat

Lars Laj Eesti OÜ, registrikood 14208365, (edaspidi ka: järelevalveteate või teate esitaja) volitatud

esindajana esitatud järelevalveteates juhtisite Rahandusministeeriumi tähelepanu Türi Valla-

valitsuse, registrikood 75033460, (edaspidi ka: hankija) poolt ehitustööde tellimiseks korraldatavale

avatud hankemenetlusega riigihankele „Türi linna avaliku ruumi kujundamise I etapp - Türi

järve arendamine atraktiivseks rekreatsioonialaks projekteerimis- ja ehitustööd“, viitenumber

303200, (edaspidi ka: riigihange või riigihanke menetlus). Leidsite, et riigihanke alusdokumendid

(edaspidi ka: RHAD) ei vasta riigihangete seaduse (RHS) § 88 lg-tes 6-7 tehnilise kirjelduse

koostamisele ette nähtud nõuetele, sest mänguväljaku elementidele kehtestatud tingimused on

suunatud ühe konkreetse tootja ja turuosalise lahenduste eelistamisele, pärssides teiste ettevõtjate,

sh järelevalveteate esitaja, võimalusi riigihankes osaleda. Lisaks märkisite, et RHAD-i koosseisus

esitatud mänguväljaku lähteülesande dokument oli koostatud mitte hankija, vaid eelnimetatud

turuosalise poolt, mis on käsitatav huvide konfliktina RHS § 4 p 8 tähenduses ning vastuolus RHS

§ 3 p-s 4 sätestatud huvide konflikti vältimise kohustusega. Järelevalveteates on rõhutatud, et

hankija õigusvastane tegevus rikub järelevalveteate esitaja subjektiivseid õigusi. Olete seisukohal, et

menetlustakistused järelevalvemenetluse alustamiseks teate esitaja hinnangul puuduvad, sest teates

väidetud rikkumine ei ole riigihangete vaidlustuskomisjoni (edaspidi: VAKO) ega kohtu menetluses

(RHS § 206 lg 1 p 2) ning järelevalveteate esitaja õigus esitada rikkumise peale vaidlustus VAKO-

le on lõppenud (RHS § 206 lg 1 p 1). Mainisite, et järelevalveteate esitaja kasutas õigust esitada

rikkumise peale vaidlustus VAKO-le (RHS § 206 lg 2 p 1), kuid VAKO jättis 15.04.2026

laekunud vaidlustuse läbi vaatamata põhjusel, et see ei olnud esitatud RHS § 189 lg 2 p-s 2

sätestatud tähtaega järgides. Eelnevast tulenevalt palusite Rahandusministeeriumil algatada

järelevalvemenetlus ning tunnistada riigihange kehtetuks.

RHS § 207 lg 1 kohaselt on järelevalveteade pöördumine, milles on osutatud RHS-i (võimalikule)

rikkumisele ja millele kohaldatakse märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise ning kollektiivse

pöördumise esitamise seaduses (MSVS) märgukirja kohta sätestatut. RHS § 206 lg 3 sätestab, et

kui järelevalvemenetluse alustamiseks oli esitatud järelevalveteade, teavitab Rahandusministeerium

teate esitajat järelevalvemenetluse alustamata jätmisest või lõpetamisest. Kuna järelevalveteatele

vastamiseks RHS eraldi tähtaega ei sätesta, tuleb järelevalveteate kui märgukirja puhul juhinduda

MSVS §-st 6, mille järgi vastatakse märgukirjale reeglina 15 kalendripäeva jooksul selle

registreerimisest.

Teie 20.04.2026

Meie 05.05.2026 nr 12.2-1/1752-2

2

RHS § 207 lg 2 teise lause kohaselt on Rahandusministeeriumil õigus küsida vajadusel järelevalve-

menetluse alustamise otsustamiseks hankijalt selgitusi ja koguda lähteandmeid. Olles tutvunud

järelevalveteatega, selle lisatud ja selles viidatud dokumentidega, aga samuti olles analüüsinud

riigihangete registris avaldatud teavet ja arvestades riigihanke eest vastutavalt isikult telefonivestluse

käigus saadud informatsiooni, selgitas Rahandusministeerium välja järgmised järelevalvemenetluse

alustamise seisukohast tähtsust omavad asjaolud:

1. 30.12.2025 riigihangete registrile esitatud ning registris 31.12.2025 avaldatud hanketeatega

alustas Türi Vallavalitsus avaliku sektori hankijana avatud hankemenetlusega ehitustööde

riigihanget „Türi linna avaliku ruumi kujundamise I etapp - Türi järve arendamine atraktiivseks

rekreatsioonialaks projekteerimis- ja ehitustööd“, viitenumber 303200, mille eeldatav maksumus

ületas ehitustööde hankelepingu riigihanke piirmäära, kuid ei küündinud rahvusvahelise

piirmäärani. RHAD koosseisus oli avaldatud dokument „Mänguväljaku lähteülesanne“ (lisa

2). Pakkumuste esitamise tähtpäevaks oli algselt määratud 26.01.2026.

2. 04.01.2026 registreerus riigihanke juurde riigihankes pakkumuse esitamisest huvitatud ettevõtjana

Lars Laj Eesti OÜ. Hankija muutis korduvalt RHAD-i koosseisus olevaid dokumente ning pikendas

pakkumuste esitamise tähtaega.

3. 26.02.2026 esitas Lars Laj Eesti OÜ hankijale riigihangete registri teabevahetuse kaudu

selgitustaotluse, avaldades rahuolematust 20.02.2026 avaldatud (muudetud) mänguväljaku

lähteülesandega, mis olevat koostatud ühe riigihankest huvitatud ettevõtjaga seotud isiku poolt ning

andvat õigusvastase eelise nimetatud ettevõtjale. Lars Laj Eesti OÜ palus hankijal muuta RHAD-i

selliselt, et hangitavate toodete osas oleks tagatud läbipaistvus, võrdne kohtlemine ja oleks

välistatud igasugune huvide konflikt. 04.03.2026 hankija kinnitas, et RHAD-i dokumente ei

ole koostanud riigihankest huvitatud ettevõtja ja selgitas asjaolusid, millest tingituna võis dokumendi-

faili metaandmetesse sattuda selgitustaotluses nimetatud isiku nimi. Ühtlasi hankija lubas, et

„vaatab alusdokumendid üle tulenevalt nii küsimuse püstitusest, kui ka muudel põhjuste ja teeb

vajadusel seal muudatused“ (vt ID 1060308).

4. 02.04.2026 avaldas hankija registris muudetud dokumendi „Mänguväljaku lähteülesanne“ (lisa 2),

mis sisaldas järgmist selgitust: „Mängukeskus “Laev“ peab toimima mänguväljaku maamärgina,

luues tugeva visuaalse identiteedi ning olles keskseks atraktsiooniks järveäärses mängukeskkonnas.

Mängukeskuse illustratsiooniks olev toode on Lappset Group Ltd mängukeskus „Gloria“, mille

joonised ja kujundus on leitavad lehel https://www.lappset.com/en-GB/product/ship-gloria/175522M.

Hankija ei eelda, et pakkujad pakuvad täpselt seda toodet, joonistelt ja kirjeldusest saavad pakkujad

ettekujutuse, mis funktsioonide ja parameetritega mängukeskust peetakse silmas. Aktsepteeritav on

erinevate mängukeskuste ühendamine ja nende osade kombineerimine soovitud mastaabis tulemuse

saavutamiseks. Kuna mängukeskus asub järve ääres, siis on oluline, et see peab välimuselt meenutama

laeva.“ Ühtlasi pikendas hankija pakkumuste esitamise tähtaega kuni 16.04.2026.

5. 02.04.2026 esitas Lars Laj Eesti OÜ selgitustaotluse mänguväljaku lähteülesande (versiooni kohta

13.02.2026 kuupäeva seisuga), paludes hankijal põhjendada muu hulgas: miks peab kasutama just

PEFC-sertifikaadiga puitu; miks peab konstruktsioon olema liimpuidust jne. Hankija selgitas

09.04.2026, et mänguväljaku elementide hankimine ei ole praeguse riigihanke osa ning selle

erinevate elementide materjalid ja nende omadused ei oma praeguse riigihanke juures tähtsust,

projekteeritakse ainult alad vastavalt näidistoodete nõutud gabariitidele ja ehitatakse projekteeritud

EPDM aladele alused – mänguväljakute elementide hankimiseks on hankija alustamas täiendavat

hanget ning mänguväljakute elementide materjalid ja nende omadused saavad olema seal lahti

kirjutatud (vt ID 1074810).

3

6. 15.04.2026, so pakkumuste esitamise tähtpäevale vahetult eelneval päeval, esitas Lars Laj

Eesti OÜ RHAD-i peale vaidlustuse VAKO-le. VAKO jättis 15.04.2026 otsusega nr 78-26/

303200 vaidlustuse läbi vaatamata, põhjendades seda asjaoluga, et RHAD-i peale 15.04.2026

kell 14:24 VAKO-le laekunud vaidlustus ei ole esitatud vähemalt 5 tööpäeva enne pakkumuste

esitamise tähtpäeva, nagu seda nõuab RHS § 189 lg 2 p 2. Sellest tulenevalt ei pidanud

VAKO vajalikuks hakata analüüsima, kas olukorras, kus Lars Laj Eesti OÜ registreerus

riigihanke juurde 04.01.2026, ning hankija on pakkumuste esitamise tähtaega korduvalt

edasi lükanud, tuleks vaidlustuse tähtaegsuse arvestamisel lähtuda ka RHS § 189 lg-st 31 –

see ei saaks muuta vaidlustust tähtaegselt esitatuks.

7. Pakkumuste esitamise tähtpäeva seisuga oli riigihanke juurde registreerunud kokku 23 ettevõtjat,

sh järelevalveteates nimetatud ettevõtja, kellega seotud isik võis väidetavalt olla kaasatud

RHAD-i koostamisse. Tähtaegselt laekus hankijale kokku 5 pakkumust erinevatelt huvitatud

ettevõtjatelt. Järelevalveteates nimetatud ettevõtja pakkumust (vähemalt iseseisvalt) ei

esitanud ning tema alltöövõtja rollis kaasatud vms kohta riigihangete registris info puudub.

Küll aga esitas pakkumuse järelevalveteate esitaja ise.

8. 30.04.2026 tegi hankija kõigile pakkujatele, sh järelevalveteate esitajale, riigihangete registris

nähtavaks Türi Vallavalitsuse 28.04.2026 korralduse nr 137, millega hankija tunnistas riigihanke

tingimustele vastavaks kokku 4 pakkumust, sh teate esitaja pakkumuse. Üks pakkumus

tunnistati mittevastavaks ja lükati tagasi, põhjusel, et pakkumuse koosseisus puudus nõutud

tagatis ning (teise) ettevõtja nõusolek, kelle vahenditele soovis pakkuja tugineda.

RHS § 205 lg 1 p 1 sätestab, et Rahandusministeerium võib järelevalvemenetluse alustada

põhjendatud kahtluse korral RHS §-s 207 sätestatud järelevalveteate põhjal või mõnel muul

ajendil, kui on küllaldaselt andmeid, mis viitavad käesoleva seaduse rikkumisele, ja puuduvad

järelevalvemenetlust välistavad asjaolud. Seega on juhtumipõhise järelevalvemenetluse alustamise

esmane eeldus ajendi ja aluse olemasolu – järelevalvemenetluse läbiviimiseks peab olema minimaalselt

küllaldane alus. Ajendis (järelevalveteates) toodud väited peavad olema põhjendatud rikkumiskahtluse

tekkimiseks piisavad. Ent pelgalt ajendis RHS-i rikkumisele viitavate tunnuste sedastamisest

järelevalvemenetluse alustamiseks alati ei piisa, sest RHS § 206 lg-s 1 nimetatud juhtudel ei

saa Rahandusministeerium järelevalvemenetlust alustada ja lisaks võib järelevalvemenetluse

jätta alustamata ka § 206 lg-s 2 sätestatud juhtudel.

RHS § 206 lg 1 p 1 kohaselt järelevalvemenetlust ei alustata, kui järelevalveteate esitajal on õigus

esitada rikkumise peale vaidlustus VAKO-le. RHS § 206 lg 1 p-s 1 on peetud silmas näiteks

olukorda, kui järelevalveteate esitajaks on riigihankes osalemisest huvitatud ettevõtja, kes leiab, et

RHAD on vastuolus RHS-iga ja rikub tema õigusi (nt tingimustele vastava pakkumuse esitamist

väidetavalt põhjendamatult piirav tehniline kirjeldus) ning VAKO-le vaidlustuse esitamise tähtaeg

ei ole veel möödunud. Kui aga sarnases olukorras on vaidlustuse esitamise tähtaeg juba möödunud,

siis jäetakse järelevalvemenetlus reeglina alustamata RHS § 206 lg 2 p-s 1 ette nähtud alusel.

Seda eriti siis, kui etteheidetav õigusrikkumine ei ole ilmselge või kui menetluse alustamise hetkel

teadaolevatel asjaoludel ei ole rikkumine, isegi selle esinemisel, tõenäoliselt avaldanud negatiivset

mõju riigihanke tulemusele, nt konkurentsile avatusele ja pakkumuste paljususele (vt selle kohta

RHS § 206 lg 2 p 2).

RHS § 206 lg 1 p-s 1 ja lg 2 p-s 1 toodud järelevalvemenetluse alustamata jätmise alused on

põhjendatavad vaidlustusmenetluse (subjektiivne õiguskaitse) ja järelevalvemenetluse (objektiivse

õiguspärasuse kontroll) olemusliku vaheteoga. Kuivõrd järelevalvet RHS-i ja selle alusel kehtestatud

õigusaktide täitmise üle tehakse järelevalvet üksnes avalikes huvides (RHS § 203 lg 1), ei ole

Rahandusministeeriumi järelevalve erinevalt riigihangete vaidlustusmenetlusest suunatud riigihankes

4

osalemisest huvitatud või riigihankes juba osalevate ettevõtjate subjektiivsete õiguste kaitsmisele.

Järelevalve ülesandeks ei ole dubleerida subjektiivset õiguskaitset võimaldavat vaidlustusmenetlust

ja halduskohtumenetlust hankeasjades (vt RHS-i eelnõu. 450 SE I. Seletuskiri, lk 139).

Seepärast on seadusandja lähtunud põhimõttest, et oma subjektiivsete õiguste kaitseks peaks

ettevõtja pöörduma vaidlustuskomisjoni ning sama rikkumise suhtes ei peaks toimuma paralleelselt

kahte teineteist dubleerivat menetlust (vt RHS § 206 komm-d 4-7 – M. A. Simovart, M. Parind, E.

Fels (koost). Riigihangete seadus. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn: Juura 2025). Riigihankega

seonduvate vaidlusküsimuste lahendamiseks järelevalveorgani kaasamine olukorras, kus huvitatud

isikul on või oli tagatud reaalne võimalus kohtulikule või kvaasikohtulikule kaitsele, ei ole

kõige paremas kooskõlas seadusest tuleneva riikliku järelevalve eesmärgi ja selle ulatusega

(vt Riigikohtunik Indrek Koolmeistri eriarvamus haldusasjas nr 3-3-1-90-14, p 6). Jättes riigihanke

alusdokumendi või hankija otsuse tähtaegselt VAKO-s vaidlustamata ning initsieerides seeasemel

Rahandusministeeriumi järelevalve tulemusel hankijale ettekirjutuse tegemise, saavutaks riigihankes

osalenud või osalemisest huvitatud ettevõtja võimaluse minna mööda RHS-is ettenähtud vaidlustuse

esitamise tähtajast, mis oleks õiguskindluse ja -rahu suhtes lubamatu.

RHS § 206 lg 2 p 1 kontekstis tuleb eeldust „ei ole kasutanud õigust“ mõista selliselt, et vaidlustust

ei olnud kas üldse esitatud või oli see küll formaalselt esitatud, kuid vaidlustuse esitamise tähtaega

rikkudes (ületades). Mittetähtaegne vaidlustus tagastatakse läbivaatamatult, mis materiaalses

plaanis tähendab seda, et sellist vaidlustust ei ole kunagi menetluses olnud – st sisuliselt ei ole

seda kunagi esitatud (RHS § 192 lg 3 p 1). Vaidlustuse esitamise õiguse kui õiguskaitsevahendi

menetlusõiguslikult efektiivne kasutamine tähendab lisaks RHS § 185 lg-s 1 sätestatud üldisele

eeldusele (so vaidlustaja õiguste rikkumine või tema huvide kahjustamine) ka RHS §-s 189 sätestatud

vaidlustuse esitamise tähtaegade järgimist. Seadusandja on RHS § 206 lg 2 p 1 sisu seletuskirjas

vastavalt avanud, selgitades, et Rahandusministeerium võib jätta järelevalvemenetluse alustamata,

kui järelevalveteate esitaja ei ole seaduses ette nähtud tähtaja jooksul kasutanud õigust esitada

rikkumise peale vaidlustust riigihangete vaidlustuskomisjonile ning järelevalveteate esitamise ajaks on

vaidlustuse esitamise õiguse minetatud (vt RHS-i eelnõu. 450 SE I. Seletuskiri, lk 140). See

tähendab, et järelevalveteate esitaja ei ole RHS §-s 189 ette nähtud tähtaja jooksul kasutanud

õigust esitada rikkumise peale vaidlustust VAKO-le.

Erinevalt järelevalveteates väidetust ei ole õige sisustada RHS § 206 lg 2 p 1 selliselt, et

järelevalvemenetluse alustamata jätmiseks alus puudub juhul, kui teate esitaja on eelnevalt

esitanud VAKO-le vaidlustuse, mis jäeti mittetähtaegsuse tõttu läbi vaatamata. Vastupidisel juhul

muutuks vastav õigusnorm mõttetuks, mille eesmärgiks on tagada riigihanke menetluse teatud

etappidest alates õigusrahu ja järelevalvemenetluse kaudu sisuliselt hankevaidluste (taas)avamist

temporaalselt piirata. Seadust aga ei tohi tõlgendada viisil, mis muudaks seaduse või selle sätte

mõttetuks (vt RKPJKo 02.11.1994, nr III-4/1-6/94, p 1).

Seega on järelevalveteate esitaja praegusel juhul RHS § 206 lg 2 p-s 1 nimetatud olukorras.

Rahandusministeerium möönab, et arvestades VAKO-le vaidlustuse esitamise tähtaja ennistamise

instituudi puudumist RHS-is võib järelevalvevajadus erandlikult aktualiseeruda olukordades, kus

vaidlustuse esitamise tähtaja möödalaskmine oli tingitud hankija vastuolulisest ja eksitatavast

käitumisest. Näiteks, kui hankija kallutas ettevõtjat RHAD-i mitte vaidlustama, võttes teabevahetuse

käigus RHAD-i õigusvastasuse kohta esitatud väited sõnaselgelt õigeks ning lubades vastavad

tingimused kehtetuks tunnistada vms. Praegusel juhul Rahandusministeeriumi arvates kirjeldatud

olukorraga siiski tegemist ei ole, sest erinevalt järelevalveteates väidetust ei võtnud hankija teabe-

vahetuses tehnilise kirjelduse kohta esitatud RHS-i rikkumise etteheiteid õigeks ega andnud selget

lubadust muuta konkreetseid tingimusi järelevalveteate esitaja poolt soovitud viisil (vt ID 1060308).

5

Sellises olukorras ei ole teate esitaja passiivsus ja seaduses ette nähtud tähtaja kestel RHAD-

i vaidlustamata jätmine põhjendatud. Enamgi veel, isegi, kui hankija oleks otsesõnu lubanud

RHAD-i tingimusi muuta, ilma ennast konkreetse kuupäevaga sidumata, ka siis peaks tähelepanelik

ja hoolas ettevõtja jälgima RHS §-s 189 sätestatud vaidlustuse esitamise tähtaegasid ning kui need

satuvad ohtu, siis esitama tähtaegselt vaidlustuse, mitte jääma äraootavale seisukohale, kas hankija

oma lubaduse enne pakkumuste esitamise tähtpäeva täidab või mitte.

Lisaks eeltoodule leiab Rahandusministeerium, et esineb ka RHS § 206 lg 2 p-s 2 sätestatud alus

järelevalvemenetluse alustamata jätmiseks. Seadusandja on soovinud rõhutada, et järelevalve-

menetluse võib jätta alustamata muu hulgas siis, kui (järelevalveteates ette heidetud) rikkumise

asjaolusid ja muid tegureid arvesse võttes puudub ettekirjutuse tegemiseks põhjendatud vajadus.

Nõnda võib oluline avalik huvi järelevalvemenetluse läbiviimiseks puududa, kui ettenähtavalt

ei tooks järelevalveteates väidetud rikkumine vastavalt RHS § 208 lg-tele 1-2 kaasa ettekirjutuse

tegemist. Sisuliselt on siin mõeldud rikkumisi, millel puudus mõju riigihanke lõpptulemusele

ja mille korral riigihanke menetluse kehtetuks tunnistamine oleks ilmselgelt ebaproportsionaalne

abinõu (vt ka M. Antonov. RHS § 206 komm 15 – M. A. Simovart, M. Parind, E. Fels (koost).

Riigihangete seadus. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn: Juura 2025). RHS § 208 lg-tes 1-2

sätestatud ettekirjutuse tegemine eeldab igakordselt Rahandusministeeriumi diskretsiooni-

otsustust. Õigusrikkumise esinemisel ettekirjutuse tegemine, eriti ettekirjutuse tegemine riigihanke

menetluse kehtetuks tunnistamiseks, ei ole tingimata vältimatu. Rikkumise asjaolude ja vastandlike

huvide kaalumisel võidakse järelevalvemenetluses jõuda järeldusele, et rikkumine ei mõjutanud

hankemenetluse tulemust ja seepärast ei oleks ettekirjutuse tegemine RHS-i rikkumise tuvastamisele

vaatamata proportsionaalne abinõu. Kirjeldatud olukorras sätestab RHS § 206 lg 2 p 2 õigusliku

aluse järelevalvemenetluse alustamata jätmiseks (vt RHS-i muutmise ja sellega seonduvalt

teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu. 491 SE I. Seletuskiri, lk 58). Ka Riigikohus on leidnud, et

järelevalvemenetluse eesmärgiks ei ole ettekirjutuse tegemine iga õigusrikkumise ning puuduse

kohta, mis järelevalve käigus avastatakse: kui õigusnormi adressaadi tähelepanu on preventiivselt

tarvis juhtida tema tegevusalal kehtivatele õigusnormidele, on seda sageli võimalik teha ilma

ettekirjutuseta ja sunniraha hoiatuseta, nt selgituse, ettepaneku või soovituse vormis (vt RKHKo

20.04.2018, nr 3-15-443, p 15).

Eelnevalt kirjeldatud asjaoludest ei nähtu Rahandusministeeriumile, et RHAD-is tehnilise kirjelduse

väidetava õigusvastasuse tõttu oleks konkurents riigihankes olnud piiratud või et järelevalve-

teates nimetatud ettevõtja, kes tegelikult pakkumust ei esitanudki, oleks saanud õigusvastase

eelise teiste ettevõtjate, sh järelevalveteate esitaja ees.

Samuti ei ole teates ühe ettevõtjaga seotud isiku RHAD-i koostamisse kaasatuse kohta esitatud

väited, millele hankija on teabevahetuse käigus põhistatult vastanud, Rahandusministeeriumil

põhjendatud RHS-i rikkumise kahtluse tekkimiseks piisavalt küllaldased. Ent, kui järelevalveteate

esitaja sellegipoolest leiab, et edukaks tunnistatud pakkujal esineb RHS § 95 lg 4 p-s 7 või p-s 6

sätestatud alus hankemenetlusest kõrvaldamiseks, siis võib teate esitajal olla võimalik hankija

vastavaid otsuseid vaidlustada VAKO-s, järgides seejuures RHS §-s 189 sätestatud vaidlustuse

esitamise tähtaegasid.

Lähtudes ülalmärgitust ning juhindudes RHS § 205 lg 1 p-st 1, § 206 lg 2 p-dest 1-2 ja lg-st 3,

teavitame Teid sellest, et Rahandusministeerium ei alusta Lars Laj Eesti OÜ järelevalveteate

ajendil järelevalvemenetlust Türi Vallavalitsuse avatud hankemenetlusega riigihanke „Türi

linna avaliku ruumi kujundamise I etapp - Türi järve arendamine atraktiivseks rekreatsiooni-

alaks projekteerimis- ja ehitustööd“, viitenumber 303200, õiguspärasuse kontrollimiseks.

6

Vaatamata järelevalvemenetluse alustamata jätmisele, täname Teid esitatud pöördumise eest.

Rahandusministeerium kaalub vajadust pöörduda hankija poole RHS §-s 210 ette nähtud

vormis soovituskirjaga, et selgitada hankijale tehnilise kirjelduse koostamisele kohalduvaid

nõudeid lisaks riigihanke eest vastutava teenistujaga toimunud telefonivestlusele täiendavalt

ka kirjalikult.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Estella Põllu

riigihangete valdkonna juht

riigi osaluspoliitika ja riigihangete osakond

Mihhail Antonov 58851448

[email protected]