Soovitused riigihangete seaduse järgimiseks tehnilise kirjelduse koostamisel

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee

registrikood 70000272

Türi Vallavalitsus

[email protected]

Soovitused riigihangete seaduse järgimiseks

tehnilise kirjelduse koostamisel

Austatud hankija

Türi Vallavalitsus, registrikood 75033460, (edaspidi ka: hankija) viib riigihangete registris läbi

avatud hankemenetlust „Türi linna avaliku ruumi kujundamise I etapp - Türi järve arendamine

atraktiivseks rekreatsioonialaks projekteerimis- ja ehitustööd“, viitenumber 303200, (edaspidi ka:

riigihange või hankemenetlus), milles pakkumuste esitamise tähtpäev saabus 16.04.2026 ning

milles hankija on kinnitanud edukaks tunnistatud pakkumuse esitanud pakkuja hankemenetlusest

kõrvaldamise aluste puudumise ja kvalifitseerimistingimustele vastavuse kontrolli tulemused (vt

Türi Vallavalitsuse 05.05.2026 korraldus nr 149).

Rahandusministeeriumile oli laekunud riigihanke alusdokumentide (edaspidi ka: RHAD) kohta

järelevalveteade, milles väideti, et RHAD ei vasta riigihangete seaduse (RHS) § 88 lg-tes 6-7

tehnilise kirjelduse (edaspidi ka: TK) koostamisele ette nähtud nõuetele, sest mänguväljaku

elementidele kehtestatud tingimused on suunatud ühe konkreetse tootja ja turuosalise lahenduste

eelistamisele, pärssides teiste ettevõtjate võimalusi riigihankes osaleda.

Rahandusministeerium kõnealuse järelevalveteate ajendil järelevalvemenetlust ei alustanud.

Järelevalvemenetluse mittealustamise tingisid RHS § 206 lg 2 p-des 1-2 sätestatud asjaolud.

Esiteks jättis järelevalveteate esitanud ettevõtja kasutamata seaduses ette nähtud võimaluse

vaidlustada RHAD-i, sh TK, tingimusi tähtaegselt riigihangete vaidlustuskomisjonis. Üldjuhul ei

saa seaduses ette nähtud tähtaja möödudes RHAD-i peale vaidlustuse esitamist lugeda piisavaks,

et õigustada ja võimaldada pärast pakkumuste esitamise tähtpäeva RHAD-i õiguspärasuse üle

õigusvaidluste pidamist järelevalvemenetluse kaudu. Isegi juhul, kui vaidlustus formaalselt küll

esitati, kuid vaidlustus jäi mittetähtaegsuse tõttu sisuliselt läbi vaatamata, siis õiguslikult on

tegemist vaidlustuse esitamata jätmisega RHS § 206 lg 2 p 1 tähenduses. Möönsime, et erandlikel

juhtudel, nt kui vaidlustus jäi tähtaegselt esitamata mõjuval põhjusel, mis oli tingitud hankija

sõnamurdlikust ja eksitavast käitumisest, võib vaidlustuse esitamise tähtaja mitteennistatvust

arvestades olla järelevalvemenetluse läbiviimine avaliku huvi kaitseks siiski vajalik. Kuigi

riigihangete registris vahetasid ettevõtjad ja hankija teabevahetuse rubriigis erinevaid RHAD-

i muutmise ettepanekutega seotud teateid, leidis Rahandusministeerium, et praegusel juhul

kirjeldatud erandliku olukorraga siiski tegemist ei ole.

Meie 18.05.2026 nr 12.2-1/1752-3

2

Teiseks, võtmata seisukohta järelevalveteates väidetud TK koostamise nõuete rikkumise osas,

leidis Rahandusministeerium, et kõigile RHAD-i tingimustele vastavaks tunnistatud pakkumuste

paljusust arvestades ei kinnita teadaolevad asjaolud, et TK väidetava õigusvastasuse tõttu oleks

konkurents hankemenetluses olnud piiratud ja et järelevalveteates nimetatud riigihankest huvitatud

ettevõtja, kes lõppkokkuvõttes ise pakkumust ei esitanudki, oleks saanud teiste ettevõtjate ees

õigusvastase eelise. Isegi õigusrikkumise esinemisel ei ole hankijale ettekirjutuse tegemine, eriti

ettekirjutuse tegemine hankemenetluse kehtetuks tunnistamiseks, tingimata vältimatu. Hankijale

ettekirjutuse tegemine RHS § 208 alusel eeldab alati Rahandusministeeriumi diskretsiooniotsustust.

Seepärast võidakse isegi järelevalvemenetluses RHS-i rikkumise tuvastamisel rikkumise asjaolude

ja vastandlike huvide kaalumisel jõuda järeldusele, et õigusrikkumine ei mõjutanud hankemenetluse

tulemust oluliselt ning seepärast ei oleks ettekirjutuse tegemine RHS-i rikkumise tuvastamisele

vaatamata proportsionaalne ja vajalik abinõu. Kui negatiivsete mõjutuste puudumine ja võimaliku

ettekirjutuse ebaproportsionaalsus on Rahandusministeeriumile selged või ette prognoositavad juba

järelevalvemenetluse alustamise otsustamise faasis, siis kirjeldatud olukorras sätestab RHS § 206

lg 2 p 2 õigusliku aluse järelevalvemenetluse alustamata jätmiseks. Ka Riigikohus on leidnud, et

järelevalvemenetluse eesmärgiks ei ole ettekirjutuse tegemine iga õigusrikkumise või puuduse kohta:

kui õigusnormi adressaadi tähelepanu on preventiivselt tarvis juhtida tema tegevusalal kehtivatele

õigusnormidele, on seda sageli võimalik teha ilma ettekirjutuseta ja sunniraha hoiatuseta, nt selgituse,

ettepaneku või soovituse vormis (vt RKHKo 20.04.2018, nr 3-15-443, p 15).

Ülaltoodud asjaoludel otsustas Rahandusministeerium mitte alustada riigihanke üle juhtumipõhist

järelevalvemenetlust (RHS § 205 lg 1 p 1, § 206 lg 2 p-d 1-2). Riigihanke eest vastutava isiku

selgituste kohaselt ei hangita mänguväljaku elemente poolelioleva riigihankega (viitenumbriga

303200), mis hõlmab üksnes alade projekteerimist ja maa-ala ettevalmistamist mänguväljaku

elementide jaoks. Mänguväljaku rajamiseks kavatseb hankija viia lähiajal läbi eraldiseisva avatud

hankemenetluse (vt ka hankija 09.04.2026 vastus küsimusele ID 1074810). Eelnevat arvestades

peame tulevikku vaatavalt tarvilikuks selgitada hankijale tehnilise kirjelduse koostamisele RHS-

ist tulenevaid nõudeid.

Rahandusministeeriumi ülesanneteks riigihangete valdkonnas on lisaks poliitikakujundamisele ja

õigusloomele ning riikliku ja haldusjärelevalve teostamisele ka soovituste, juhiste ja suuniste

andmine (vt RHS § 180 p-d 1, 2 ja 6). Ka juhul, kui ad hoc juhtumipõhist järelevalvemenetlust

ei alustatud, on Rahandusministeeriumil võimalik pärast hankemenetluse lõppemist kontrollida

hankija tegevuse õiguspärasust ex post valimipõhise kontrollina nn inspektsioonilise järelevalve

vormis (vt RHS § 205 lg 1 p 2, § 206 lg 4). Ühtlasi sätestab RHS § 210 lg 1, et Rahandus-

ministeeriumil on õigus anda soovitusi ja juhiseid RHS-i paremaks järgimiseks ja rikkumiste

ärahoidmiseks. Selline avalik-õiguslik võimuvolitus on käsitatav informatiivse korrakaitselise

teabetoiminguna, so avaliku halduse kandja mitteregulatiivse, adressaadi õigusi ja kohustusi

mittekujundava tegevusena (vt RKHKo 26.01.2011, nr 3-3-1-70-10, p 25). Seadusandja on lähtunud

eeldusest, et Rahandusministeerium võib anda soovitusi ning juhiseid nii juhtumipõhises kui

ka valimipõhises järelevalvemenetluses, aga ka väljaspool RHS § 205 lg 1 p-des 1-2 sätestatud

korras alustatud järelevalvemenetlust (vt RHS-i eelnõu. 450 SE I. Seletuskiri, lk 146).

Riigihangete registris riigihanke kohta avaldatud dokumentide ning hankija ja riigihankes pakkumuse

esitamisest huvitatud ettevõtja vahel toiminud teabevahetuse põhjal võib Rahandusministeeriumi arvates

tekkida põhjendatult küsimus sellest, kas hankija arvestas vähemalt enne 02.04.2026 riigihangete

registris avaldatud TK versioonide koostamisel piisavalt kõiki asjassepuutuvaid riigihanke korraldamise

põhimõtteid ning RHS § 88 lg-tes 6-7 sätestatud tehnilise kirjelduse koostamise nõudeid.

Nimelt nähtub TK algsest versioonist, et selles oli kasutatud tootenimetusi ja hüperlinke, mis

viitasid konkreetse tootja toodangule (vt ⁠30.12.2025 lisatud „Mänguväljaku lähteülesanne“ tingimused:

3

p-d 4.3 ja 4.6 „sild üle tagasivoolu ala (nt https://fixman.ee/tooted/moomin-sild-kumerusega

või samaväärne) [...] interaktiivse tsooni „ankruelemendiks“ on Memo, Sona või analoog

(https://fixman.ee/tooted/memo-interaktiivne-maenguvaeljakuseade, https://fixman.ee/tooted/ sona-

interaktiivne-maenguvaeljakuseade)“). Ka hilisemad TK versioonid sisaldasid eelnevaga sarnaseid

viiteid (nt 13.02.2026 lisatud „13.02.2026 UUS Mänguväljaku lähteülesanne“ p 2 „Interaktiivne

mänguseade MEMO“ jt detailsed tingimused materjalidele ja mõõtudele koos visualiseeritud

pildimaterjaliga; sama tingimus sisaldus 20.02.2026 lisatud dokumendis „Muudetud 20.02.2026

Mänguväljaku lähteülesanne“, milles oli küll mitmete mänguelementide mõõtude vastavuse

parameetreid laiendatud; 02.04.2026 lisatud dokumendis „Lisa 2 Mänguväljaku lähteülesanne ja

väikevormid 02.04.2026“ on sõnaselgelt öeldud, et: „Mängukeskuse illustratsiooniks olev toode on

Lappset Group Ltd mängukeskus „Gloria“, mille joonised ja kujundus on leitavad lehel https://

www.lappset.com/en-GB/product/ship-gloria/175522M. Hankija ei eelda, et pakkujad pakuvad

täpselt seda toodet, joonistelt ja kirjeldusest saavad pakkujad ettekujutuse, mis funktsioonide ja

parameetritega mängukeskust peetakse silmas“).

Riigihangete registri teabevahetuse töölehelt ilmneb, et hankija on riigihankest huvitatud ettevõtja

selgitustaotlusele vastates leidnud, et on täiesti tavapärane, et hankija koostab TK temale sobivate

olemasolevate toodete ja disaini alusel. Lisaks leidis hankija, et mõne konkreetse toote tooteleht

TK-sse ümber kirjutada on lubatud ka seepärast, et paljud Euroopa välimööbli tootjad pakuvad

vajadusel erilahendusi vastavalt tellijate soovidele – pakkujatel ei puudu võimalus pakkuda TK-s

kirjeldatule analoogseid tooteid (vt hankija 04.03.2026 vastus küsimusele ID 1060308).

Eelnevaga seoses peame vajalikuks hankijale selgitada, et riigihanke menetluses koostatud TK ei

tohi olla konkurentsi põhjendamatult piirav. Eriti kehtib taoline nõue avatud hankemenetluses, mis

peaks olema konkurentsile enim avatud hankemenetluse liik ning milles peaks reeglina rohkem kui ühel

kõrvaldamisalusteta ja kvalifitseerimistingimustele vastaval ettevõtjal olema põhimõtteliselt võimalik

esitada konkurentsivõimeline pakkumus. Vastavalt RHS §-le 51 võib avatud hankemenetluses esitada

pakkumuse iga ettevõtja, kelle osalemine riigihankes ei ole välistatud võimalike RHS § 7 lg 3 alusel

kehtestatud piirangute alusel.

Vastavalt § 2 lg-le 1 on RHS-i eesmärgiks tagada hankija rahaliste vahendite läbipaistev, otstarbekas

ja säästlik kasutamine, isikute võrdne kohtlemine ning konkurentsi efektiivne ärakasutamine riigihankel.

Riigihanke korraldamise üldpõhimõtted, mis on sätestatud RHS-i 1. ptk-is paiknevas §-s 3, kohalduvad

maksumusest sõltumata kõigile riigihanke menetlustele. Seega peab mistahes riigihanke menetluses

koostatav riigihanke tehniline kirjeldus arvestama RHS § 3 p-des 1-3 ette nähtud selliste riigihanke

korraldamise üldpõhimõtetega, nagu proportsionaalsus, ettevõtjate võrdne kohtlemine ja konkurentsi

efektiivne ärakasutamine.

Avatud hankemenetluses ei piisa üksnes riigihanke korraldamise üldpõhimõtete järgimisest, vaid

hankija peab järgima ka kõiki RHS-i 2. ptk sätteid (vt RHS § 15 lg 2). Muu hulgas tuleb järgida

RHS § 77 lg 4 p-s 1 sätestatut, mille kohaselt peavad riigihanke alusdokumendid sisaldama

vastavalt RHS §-des 87-89 sätestatule koostatud hankelepingu eseme tehnilist kirjeldust. RHS

§ 88 lg 7 kohaselt peab tehniline kirjeldus tagama kõigile ettevõtjatele võrdsed tingimused

pakkumuse esitamiseks ega tohi tekitada objektiivselt põhjendamatuid takistusi riigihangete

avamisel konkurentsile. Vastavalt RHS § 88 lg-le 6 ei tohi tehnilistes kirjeldustes nimetada kindlat

ostuallikat, protsessi, kaubamärki, patenti, tüüpi, päritolu ega tootmisviisi, mis võiks anda mõnele

ettevõtjale või tootele eeliseid teiste ees või nende osaluse välistada. See keeld ei kehti ainult juhul,

kui see on hankelepingu esemest tulenevalt vältimatult vajalik põhjusel, et tehnilise kirjelduse

koostamine RHS § 88 lg-tes 1-2 sätestatud alustel ei võimalda hankelepingu eset piisavalt täpselt ja

mõistetavalt kirjeldada. Sellisele viitele lisatakse märge „või sellega samaväärne”.

4

Eeltoodut on kohtupraktikas sisustatud selliselt, et hankija ei tohi riigihanke kavandamisel lähtuda

eesmärgist konkurentsi kunstlikult piirata (vt RKHKo 05.11.2020, nr 3-20-718, p 15.1). Tehniline

kirjeldus peab olema sõnastatud selgelt, täpselt ja ühemõtteliselt, nii, et kõik piisavalt informeeritud

ja mõistlikult tähelepanelikud riigihankes osalemisest huvitatud ettevõtjad mõistaksid täpselt

selle ulatust ning saaksid sellest ühtemoodi aru (vrd EK C-171/15 , p 40; C-368/10, p 88). Üldjuhul

tähendab see seda, et kui vastavas valdkonnas puudub tehniline norm, peab hankija koostama

tehnilise kirjelduse kas hankelepingu eseme kasutusomaduste või funktsionaalsete nõuete

kirjeldusena, mis võib sisaldada mh keskkonnahoidlikkuse kriteeriume, puuetega inimeste kasutusvajadusi

või kohustuslikke ligipääsetavuse nõudeid ning mis peab olema piisavalt täpne hankelepingu eseme

kindlaksmääramiseks pakkuja poolt ja hankelepingu sõlmimiseks, või võttes aluseks asjaomase

standardi või neid kahte omavahel kombineerides. Tehnilise kirjelduse koostamise kaudu ei tohi

moonutada konkurentsi. Tehniline kirjeldus peaks tagama kõigile ettevõtjatele võrdsed tingimused

pakkumuse esitamiseks ega tohi tekitada objektiivselt põhjendamatuid takistusi riigihangete avamisel

konkurentsile.

Seepärast tuleks hankijal tehnilise kirjelduse koostamisel reeglina vältida kindla ostuallika, protsessi,

kaubamärgi, patendi, tüübi, päritolu või tootmisviisi nimetamist, mis võiks anda mõnele ettevõtjale

või tootele eeliseid teiste ees või nende osaluse välistada. Nimetatud keelust on võimalik teha

erandeid juhtudel, kui kindla ostuallika, protsessi, kaubamärgi jms nimetamine on hankelepingu

esemest tulenevalt vältimatult vajalik põhjusel, et tehnilise kirjelduse koostamine muul viisil ei

võimalda hankelepingu eset piisavalt täpselt ja mõistetavalt kirjeldada. Kui vastava erandi

tegemine on põhjendatud, siis sellisele viitele tuleb lisada märge „või sellega samaväärne”.

Kokkuvõtvalt: kui hankelepingu eset on ilma kindlat ostuallikat, protsessi, kaubamärki jms

nimetamata võimalik kirjeldada, siis ei tohiks tehnilises kirjelduses ostuallikat, protsessi,

kaubamärki jms nimetada, ka siis mitte, kui selline viide on varustatud reservatsiooniga „või

sellega samaväärne“ (vt RM 08.04.2025 nr 12.2-1/1333-4 „Järelevalvemenetluse lõpetamine ja

soovitus hankijale riigihangete seaduse paremaks järgimiseks“; vt sama seisukohta on väljendatud

ka VAKO 15.05.2023, nr 49-23/259711, p 7.3).

Euroopa Kohus on asjas nr C-413/17 Roche Lietuva märkinud, et üksnes erandjuhul, kui

hankelepingu reguleerimiseset ei ole võimalik piisavalt täpselt ja arusaadavalt kirjeldada, lubatakse

viidata kindlale margile, päritolule, kaubamärgile vms-le, lisades alusdokumentides märke „või

samaväärne“. Tingimusi, millal hankija võib sellist võimalust kasutada, tuleb tõlgendada kitsalt.

Kohtuasjas nr C-424/23 DYKA Plastics on Euroopa Kohus selgitanud, et riigihangete direktiivis

osutatud tehnilise kirjelduse sõnastamise loetelu on ammendav ning hankija peab sõnastama

tehnilise kirjelduse ühel direktiivis nimetatud viisil, välja arvatud vastavates sätetes kindlaks määratud

erandite korral. Seejuures aitab kõige paremini konkurentsile avatuse eesmärki saavutada

funktsionaalsete nõuete või kasutusomaduste kirjeldamisest lähtuv tehnilise kirjelduse sõnastamine,

mida tuleks kasutada võimalikult laiaulatuslikult.

Õiguskirjanduses on täheldatud, et hankepraktikas on märgata samavääruse klausli laiendavat

väärtõlgendamist ning vääriti kohaldamist hankijate poolt. Hankijad kasutavad kergekäeliselt

ja läbimõtlematult viiteid keelatud alustele, lisades juurde trafaretse märke „või sellega samaväärne“,

olenemata sellest, kas tegelikult on võimalik hankelepingu eset piisavalt täpselt kirjeldada. Selline

praktika on vastuolus riigihanke korraldamise üldpõhimõtetega ning RHS §-ga 88. Kui hankelepingu

eset on võimalik piisavalt täpselt ja üheselt mõistetavalt kirjeldada, on keelatud aluse nimetamine

RHAD-s õigusvastane ka siis, kui sellele on lisatud märge „või sellega samaväärne“ (VAKO 15.05.

2023, nr 49-23/259711, p 7.3) (vt lähemalt E. Pallo, E. Fels. RHS § 88 komm 38 – M. A. Simovart,

M. Parind, E. Fels (koost). Riigihangete seadus. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn: Juura 2025).

5

Teisalt ei pruugi keelatud alustele viidete puudumine (sh koos samaväärsete toodete lubatavuse

klausliga) veel tähendada, et tehniline kirjeldus on koostatud konkurentsile avatult ja kooskõlas

riigihanke korraldamise üldpõhimõtetega. Konkreetse toote spetsifikatsiooni täpne ümberkopeerimine

on üldjuhul keelatud, ka siis, kui sellelt on eemaldatud viide keelatud alusele. Konkreetse toote

spetsifikatsiooni täielik kopeerimine annab eelise just sellele konkreetsele tootele ja välistab suure

tõenäosusega alternatiivid (vt lähemalt E. Pallo, E. Fels. RHS § 88 komm 30 – M. A. Simovart, M.

Parind, E. Fels (koost). Riigihangete seadus. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn: Juura 2025).

Riigihangete vaidlustuskomisjon on pidanud õigusvastaseks tehnilise kirjelduse koostamist viisil, kus

hankija on kirjeldanud konkreetse kaubamärgiga kaetud toodete tingimusi ja märkinud, et tunnistab

samaväärseks tooted, kus kõik koostisosad ja lisaained ning nende osakaalud on samad. Samaväärse

toote pakkumise võimaldamine on illusoorne ja näiline, kui sellist toodet tegelikult ei ole või

pakkuda ei saa (vt VAKO 06.07.2016, nr 134-16/173967, p 8).

Konkreetselt ettevõtjalt konkreetse toote hankimine võib olla õigustatud väga erandlikel juhtudel,

nt unikaalse hankeeseme korral väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetluse kaudu, kui

selleks esineb seaduses kitsalt määratletud alus (vt RHS § 125 lg 3 ja § 49 lg 1 p 2). Sealjuures

ebameeldivused, raskused ega hankijale kaasnevad lisatööd ei õigusta konkreetse toote hankimist

(vt TlnHKo 13.12.2011, nr 3-11-2614, lk 6). Samuti tuleks hankijal pidada silmas, et mida

detailsem on tehniline kirjeldus, seda suurem on oht, et teatava tootja tooteid on eelistatud (vt EKo

C-413/17: Roche Lietuva, p 37). Tehnilise kirjelduse üksikasjalikkuse määr peab alati järgima

proportsionaalsuse põhimõtet, mis eeldab selle kontrollimist, kas üksikasjalikkuse määr on soovitavate

eesmärkide saavutamiseks vajalik (Ibid, p 41).

Eelnevast tulenevalt on järeldatud, et hankija ei tohi seada hankelepingu esemele hankija tegelike

vajaduste täitmiseks mittevajalikke ja tarbetuid tehnilisi tingimusi, millega kunstlikult eelistatakse

teatud ettevõtjat ja välistatakse teised. Konkurentsi piiravad, kindlat ettevõtjat silmas pidavad

nn tailor-made hankelepingu eseme tehnilised tingimused on RHS-ga vastuolus ning ühtlasi on

hankijal keelatud seada ebevajalikke hanketingimusi, millega põhjendamatult kitsendatakse

konkurentsi. Konkurentsi efektiivse ärakasutamise põhimõte (RHS § 3 p 3) hõlmab ka tootepõhist

konkurentsi: kui turul on mitmeid (hankija tegelikele vajadustele vastavaid) samaväärseid või

samaliigilisi tooteid, ei ole konkurents efektiivselt ära kasutatud, kui hankija kehtestab põhjendamatult

tingimused, millele vastab vaid üks toode, millega saab eelise asjaomast toodet valmistav või seda

müüv ettevõtja (vt koos rohkete viidetega VAKO ning kohtute praktikale T. Kuusmann. RHS

§ 3 komm-d 20 ja 59 – M. A. Simovart, M. Parind, E. Fels (koost). Riigihangete seadus.

Kommenteeritud väljaanne. Tallinn: Juura 2025).

Praktikas on osa hankijaid läinud sageli nö kergemat vastupanu teed, nimetanud tehnilises

kirjelduses lepingu esemeks olevate asjade kirjeldamisel konkreetse kaubamärgiga tooteid (sh

varustades sellise viite trafaretselt klausliga „või sellega samaväärne“) või kirjutanud tehnilise

kirjelduse nõuded maha mõne konkreetse (nende hinnangul hankija vajadustele sobiva) toote

tehnilisi parameetreid kirjeldavast tootelehest. Isegi siis, kui hankija ei sea oma eesmärgiks seeläbi

mõne ettevõtja eelistamist, ei ole kirjeldatud toimimisviis kindlasti hea praktika ega vasta RHS

§-s 3 sätestatud üldpõhimõtetele.

Isegi siis, kui ka teistel ettevõtjatel on võimalik pakkuda mõne olemasoleva toote järgi koostatud

TK-le vastavaid samaväärseid tooteid, võib turul juba olemasoleva toote tarnija ikkagi saada

riigihankes osalemisel eelise teiste ettevõtjate ees – erilahenduste väljatöötamine ja valmistamine

võib nõuda lisaaega ja tuua kaasa lisakulusid, mida olemasoleva toote pakkumisega ei kaasne.

Seepärast ei ole lubatud TK koostamine mitte hankija objektiivselt kontrollitavate vajaduste

põhiselt, vaid mõne konkreetse toote põhiselt.

6

Kui hankija ei oska või ei suuda seaduse nõuetele vastavalt tehnilist kirjeldust ise koostada, on tal

seaduse nõuete täitmiseks sellegipoolest mitmeid õiguspäraseid võimalusi. Näiteks on hankijal

lubatud tehnilise kirjelduse koostamiseks vajaliku sisendi saamiseks turu-uuringu tegemine (RHS §

10 lg 1). Lisaks on võimalik tehnilise kirjelduse koostamiseks vajaliku sisendi tellimine väljastpoolt

hankija organisatsiooni, mõnelt vastava valdkonna erialateadmistega isikult. Seejuures on aga oluline

järgida turu-uuringuga seotud regulatsioone, sh RHS § 10 lg 3 p-des 1-2 sätestatud meetmeid

konkurentsi moonutamise ärahoidmiseks, ning tagada, et riigihanke ettevalmistamisesse kaasatud

isikule ei tekiks riigihankes osalemisel eelist teiste riigihankes osalejate ees (vt ka RHS § 95 lg 4 p 7).

Eelnevaga seoses ja RHS § 210 lg-te 1-2 alusel palume hankijal tehnilise kirjelduse koostamisel

tagada riigihanke alusdokumentide koostamisele kehtestatud nõuete ja riigihanke korraldamise

üldpõhimõtete järgimine, sh hoiduda hankelepingu eseme kirjeldamisel vältimatu vajaduseta

konkreetse kaubamärgiga toodete nimetamisest (isegi koos samaväärsuse klausliga varustatult)

ning mitte ümber kirjutada tehnilise kirjelduse nõudeid mõne olemasoleva toote parameetreid

kirjeldavast tootelehest.

Tehnilise kirjelduse koostamisel tuleks hankijal olla tähelepanelik ja hoolas ka seepärast, et riigihanke

menetluse nõuete rikkumine (mõnele) menetluses osalejale eelise andmise eesmärgil, võib vastavalt

karistusseadustiku (KarS) § 300 lg-le 1 olla karistatav kuriteona. Karistusõiguslikus praktikas on

kohtud vastava kuriteokoosseisu tunnuseid mitmel korral sisustanud just tehnilise kirjelduse

koostamise nõuete rikkumise kaudu (nt TMKo 18.08.2022, nr 1-22-4036; PMKo 27.09.2019,

nr 1-19-2108; TlnRnKo 19.12.2019, nr 1-19-2108).

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Estella Põllu

riigihangete valdkonna juht

Mihhail Antonov 5885 1448

[email protected]