Ida-Virumaa Lüganuse vald Tammiku kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise mittealgatamise otsuse eelnõu kohta ettepanekute küsimine

Saatja: <[email protected]>

Saadetud: 20.06.2023 17:11

Adressaat: <[email protected]>

Teema: 6-1/20-6 Tammiku kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise

mittealgatamise otsuse eelnõu kohta ettepanekute küsimine

Manused: Tammiku kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise h.asice

Tere!

Lüganuse Vallavalitsus edastab 20.06.2023 kirja nr 6-1/20-6.

Lugupidamisega

Kristel Lahe

Sekretär-juhiabi

LÜGANUSE VALLAVALITSUS

Keskpuiestee 20 Telefon +372 332 1320 registrikood 77000223

Kiviõli, Lüganuse vald E-post [email protected] a/k EE162200221068428704 43199 Ida-Viru maakond www.lyganuse.ee AS Swedbank

Transpordiamet

[email protected]

20.06.2023 nr 6-1/20-6

Tammiku kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise mittealgatamise

otsuse eelnõu kohta ettepanekute küsimine

Planeerimisseaduse (PlanS) § 81 lõike 1 alusel esitab Lüganuse Vallavalitsus ettepanekute

küsimiseks Lüganuse valla Lüganuse alevikus asuva Tammiku kinnistu detailplaneeringu

lähteseisukohad, keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) eelhinnangu ja KSH

mittealgatamise otsuse eelnõu (lisad 1, 2 ja 3). Palume vastus saata 30 päeva jooksul.

Tammiku kinnistu (katastritunnus 64501:003:0036, pindala 87 105 m2) detailplaneering algatati

Lüganuse Vallavolikogu 30.03.2022 otsusega nr 36 (Lisa 1). Planeeringu eesmärk on maakasutuse

sihtotstarbe muutmine tootmismaaks, et rajada sinna päikeseelektrijaam koos seda teenindava

infrastruktuuriga. Planeeringu koostamise algatamise taotluse esitas Tartu Arhitektuuribüroo OÜ

(registrikood 10439501), kinnistu on Metsakohin OÜ (registrikood 10915798) omandis.

Maakasutuse sihtotstarbe sajaprotsendiline muutmine tingib üldplaneeringu põhilahenduse

muutmise vajaduse PlanS § 142 lõike 1 punkti 1 alusel. Planeeringu koostamisele kohaldatakse PlanS

§ 142 lõike 2 alusel üldplaneeringu koostamisele ettenähtud menetlust ning koostööle ja kaasamisele

detailplaneeringu koostamisele ettenähtud nõudeid. Planeeringu koostamise korraldaja on Lüganuse

Vallavalitsus, kehtestaja Lüganuse Vallavolikogu.

PlanS § 142 lõike 6 kohaselt antakse detailplaneeringu koostamisel eelhinnang ja kaalutakse

keskkonnamõju strateegilise hindamise vajalikkust, lähtudes keskkonnamõju hindamise ja

keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 33 lõigetes 4 ja 5 sätestatud kriteeriumidest ning § 33 lõike 6

kohaste asjaomaste asutuste seisukohtadest.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Marja-Liisa Veiser

vallavanem

Lisa 1. Detailplaneeringu lähteseisukohad

Lisa 2. KSH eelhinnang

Lisa 3. KSH mittealgatamise otsuse eelnõu

Sama: Keskkonnaamet [email protected], Rahandusministeerium

[email protected]

Kaie Metsaots

5361 8707, [email protected]

Tartu Arhitektuuribüroo OÜ

EEP001313, 26.03.2008, rg-kood 10439501

Ülikooli 4–3, 51003 Tartu

tel +372 730 8260, e-post [email protected]

Töö nr P15423

Ida-Viru maakond Lüganuse vald

Lüganuse alevik

Lüganuse vallas Lüganuse alevikus Tammiku kinnistu päikesepargi detailplaneeringu (DP) keskkonnamõju

strateegilise hindamise (KSH) eelhinnang

Töö tellija: Metsakohin OÜ

Töö koostaja: Tartu Arhitektuuribüroo OÜ

Projek+juht: Urmas Makrjakov

Tartu 2023

Lüganuse vallas Lüganuse alevikus Tammiku kinnistu päikesepargi DP KSH eelhinnang Tartu Arhitektuuribüroo OÜ, 2023

2

SISUKORD 1. SISSEJUHATUS ................................................................................................................................................ 3

2. STRATEEGILISE PLANEERIMISDOKUMENDI JA KAVANDATAVA TEGEVUSE LÜHIKIRJELDUS .......................... 3

2.1. PÕHIMÕTTELINE PÄIKESEJAAMA LAHENDUS ......................................................................................... 4

3. STRATEEGILISED PLANEERMISDOKUMENDID ................................................................................................ 5

3.1. KOKKUVÕTE STRATEEGILISTEST ARENGUDOKUMENTIDEST .................................................................. 6

3.2. KEHTIVAD ÕIGUSAKTID ........................................................................................................................... 6

4. SOTSIAALMAJANDUSLIK MÕJU...................................................................................................................... 7

5. MÕJU KULTUURIVÄÄRTUSTELE ...................................................................................................................... 7

6. RIIGIPIIRI ÜLESEST MÕJUST ........................................................................................................................... 7

7. LEEVENDAVAD MEETMED ............................................................................................................................. 7

8. MUUD ASJAOLUD .......................................................................................................................................... 7

9. KOKKUVÕTE ................................................................................................................................................... 8

10. KASUTATUD KIRJANDUS ............................................................................................................................... 9

Lüganuse vallas Lüganuse alevikus Tammiku kinnistu päikesepargi DP KSH eelhinnang Tartu Arhitektuuribüroo OÜ, 2023

3

1. SISSEJUHATUS

Käesolev keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) eelhinnang on koostatud Ida-Viru maakonda, Lüganuse valda, Lüganuse alevik, Tammiku maaüksusele (43701:004:0722) plaanitava päikeseelektrijaama (päikesepargi) detailplaneeringu (eskiis) lahendusele. Keskkonnamõju hindamise (KMH) ja keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) vajadust reguleerib keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuh+missüsteemi seadus (KeHJS)1. Vastavat KeHJS § 33 lg 2 p 3 ja 4

tuleb kaaluda keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamise vajadust juhul, kui koostatakse

detailplaneering planeerimisseaduse § 142 lg 1 p 1 või 3 sätestatud juhul (üldplaneeringu põhilahenduse

muutmise eCepanekut sisaldav detailplaneering) või kavandatakse KeHJS § 6 lg 2 nimetatud tegevusi

(energee+ka) ning anda selle kohta eelhinnang.

hps://www.riigiteataja.ee/akt/110112016004

Keskkonnamõju on kavandatava tegevusega eeldatavalt kaasnev vahetu või kaudne mõju inimese tervisele

ja heaolule, keskkonnale, kultuuripärandile või varale.

Töö eesmärgiks on välja selgitada detailplaneeringu (eskiislahenduse) elluviimisega kaasnev võimalik

keskkonnamõju ja selle ulatus. Töö käigus hinna+ võimalikke mõjusid keskkonnale ning näh+ eCe

leevendavad meetmed ebasoodsa keskkonnamõju minimeerimiseks ja/või väl+miseks. Töö annab aluse

otsustajale detailplaneeringu algatamisega kaasneva keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamise või

miCealgatamise kaalutlusotsuse tegemiseks.

Eksperthinnang on valminud erineva valdkonna eksper+de koostöös.

Koostatava töö eesmärk on välja selgitada, kas kavandatava tegevusega võib eeldatavalt kaasneda oluline keskkonnamõju ehk kas on vajalik algatada KSH. Tartu Arhitektuuribüroo OÜ poolt koostatavat dokumen+

saab Lüganuse Vallavalitsus ja -volikogu kasutada täiendava töövahendina DP-ga seonduvates ja sellele

eeldatavalt järgnevates menetlusprotsessides. Käesoleva dokumendi koostamisel arvestatakse muuhulgas KeHJS § 2 lg 2, § 5, 6 ja § 33. KeHJS § 5 kohaselt on tegevus olulise keskkonnamõjuga, kui see võib

eeldatavalt:

• ületada tegevuskoha keskkonnataluvust;

• põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi;

• seada ohtu inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara. 2. STRATEEGILISE PLANEERIMISDOKUMENDI JA KAVANDATAVA TEGEVUSE LÜHIKIRJELDUS

Päikeseelektrijaama võimsus on orienteeruvalt kuni 8 MW (arvestusega ca 1 MW ühe hektari kohta). Iga päikesepaneel on võimsusega 635 - 670 W ning seega koosneb päikeseelektrijaam umbes 12 600 päikesepaneelist. Paneelide asetus on tavapäraselt kas 2 paneeli ver+kaalselt kõrgusesse või 4 paneeli horisontaalselt. Üks grupp võib tähendada 11-22 paneeli laiusesse. Seega on ühes grupis kuni 44 paneeli (2 x 22 või 4 x 11 tk) (vt foto 1). Ühe paneeli kaal on umbes 33,9 kg, millele lisanduvad kinnitused ja muu karkass. Orienteeruvalt on ühe grupi kaal 6 tonni. Paneelide grupid paigaldatakse tugivaiade/pos+de abil maapinna kohale. Metallist tugivaiad süvistatakse (kuni 1,4 – 1,5 meetri sügavuseni) pinnasesse rammimisega. Päikesepaneelid asetatakse ca 35-40 kraadise kalde alla orienteerituna lõuna suunas. Paneelide madalam osa asub 80 cm kõrgusel maapinnast (mis tagab paneelide all õhu liikumise ja võimaldab hooldust - niitmine, lume koristamine jm) ning kõrgem osa ulatub kuni 4 meetri kõrgusele. Päikesepaneelide grupid asuvad üksteisest sellisel kaugusel, et ka päikese madala asendi korral ei toimuks päikesepaneelide omavahelist olulist varjutamist. Moodulid on ühendatud elektrikaablitega (elektrimaakaabelliinidega), mis „koguvad“ toodetava elektri kokku päikeseelektrijaama alajaama, kus selle pinge tõstetakse 110 kilovoldini (KV). Päikeseelektrijaama alajaamast kuni Püssi alajaamani paigaldatakse 110 KV elektrimaakaabelliin ning liitumine põhivõrguga toimub Püssi alajaamas.

Lüganuse vallas Lüganuse alevikus Tammiku kinnistu päikesepargi DP KSH eelhinnang Tartu Arhitektuuribüroo OÜ, 2023

4

Planeeringuala piirneb idast riigitee 13178 Püssi jaama teega ning lõunast kohaliku tee Alajaama teega. Juurdepääsuteena kasutatakse olemasolevat Alajaama teed. Nii ehitusaegne kui edasine opereerimise aegne liiklus toimub selle tee kaudu. Paneelide vahele ei ole vaja teid rajada. Ehitustegevus toimub pinnaselt.

2.1. PÕHIMÕTTELINE PÄIKESEJAAMA LAHENDUS

Kavandatavaks tegevuseks on päikeseelektrijaama rajamine Ida-Viru maakonda, Lüganuse valda, Lüganuse alevik, Tammiku maaüksusele (43701:004:0722). Planeeritava ala suuruseks on ca 8,7 ha.

Joonis 1. Planeeritav päikesepargi lahendus.

Lüganuse vallas Lüganuse alevikus Tammiku kinnistu päikesepargi DP KSH eelhinnang Tartu Arhitektuuribüroo OÜ, 2023

5

Foto 1. Illustraivne näide päikeseelektrijaama moodulist.

3. STRATEEGILISED PLANEERMISDOKUMENDID

Alljärgnevalt tuuakse ülevaade planeeringuga seotud muudest asjakohastest planeerimisdokumen+dest.

Olulisemateks käesoleva detailplaneeringuga seonduvateks strateegilisteks arengudokumen+deks on:

 Üleriigiline planeering „Ees+ 2030+“ on alusdokumendiks riigi otstarbeka ruumikasutuse

saavutamisel, mille mõte on seada keskkonna eripäradest lähtuvad ruumilised alused asustuse,

liikuvuse, üleriigilise tehnilise taristu ja regionaalarengu kujundamiseks. Energee+kavaldkonna ühe

peamise eesmärgina tuuakse planeeringus välja, et tuleb väl+da soovimatut mõju kliimale,

saavutada taastuvenergia suurem osakaal energiavarustuses, tagada energiasäästlike meetmete

rakendamine ja energiatootmise keskkonnamõju vähendamine. Planeeringus eeldab, et

elektritootmisvõimsuse arendamisel on vaja keskenduda Ees+ varustamisele energiaga. Uued

energiatootmisüksused tuleb paigutada ruumis ratsionaalselt ja kestlikult. Energiajulgeoleku

kindlustamiseks tasub Ees+l – lisaks põlevkivienergee+kale – keskenduda senisest rohkem

hajutatumale piirkondlikule energiatootmisele. See parandab üldist energiajulgeolekut ja võimaldab

paremini ära kasutada kohalikke energee+lisi ressursse (muuhulgas päike).

 Ees+ keskkonnastrateegia aastani 2030.

Energee+kaga seotud eesmärkideks seatakse toota elektrit mahus, mis rahuldab Ees+ tarbimis-

vajadust; arendada mitmekesiseid, erinevatel energiaallikatel põhinevaid väikese

keskkonnakoormusega jätkusuutlikke tootmistehnoloogiaid, mis võimaldavad toota elektrit ka

ekspordiks. Arengu eesmärk on arendada Ees+ tarvet rahuldavat energee+kat, mis kasutaks

erinevaid energiaallikaid. Eelistatud on need tootmisviisid, mis koormavad võimalikult vähe

keskkonda, kuid võivad kasutada ka fossiilseid energiaallikaid. Väikese keskkonnakoormusega

tootmistehnoloogiate väljatöötamise ja nende op+maalse tootmisrežiimiga kasutamise korral võib

toota elektrit ka ekspordiks. Kliimamuutuste mõju vähendamiseks peaks Ees+ tulevikus kindlas+

mitmekesistama oma energia tootmiseks kasutatavate allikate valikut, kuid see peaks siiski olema

mõistlik kombinatsioon kohalikest, nii taastumatutest (põlevkivi, turvas) kui ka taastuvatest

(biomass, tuul, vesi, päike, prügilagaas, jäätmed) energiaallikatest. Lisaks on välja toodud, et

taastuvatel loodusvaradel põhineva energia osakaalu suurendamine väärib toetust, kuid samas

suurendab see survet looduskeskkonnale ja elus+ku mitmekesisusele.

Lüganuse vallas Lüganuse alevikus Tammiku kinnistu päikesepargi DP KSH eelhinnang Tartu Arhitektuuribüroo OÜ, 2023

6

 ENMAK 2030+ Ees+ energiamajanduse arengukava aastani 2030.

Kava kirjeldab Ees+ energiamajanduse arengu visioone ja valib op+maalseimad sektoraalsed

lahendusteed lähtudes üldeesmärgist tagada tarbijatele turupõhise hinna ning käCesaadavusega

energiavarustus, mis on kooskõlas Euroopa Liidu pikaajaliste energia- ja kliimapolii+ka

eesmärkidega, samas panustades Ees+ majanduskliima ja keskkonnaseisundi parendamisse ning

pikaajalise konkurentsivõime kasvu. Arengukava üheks üldeesmärgiks on seatud taastuvatest

energiaallikatest elektri tootmise mahu moodustamine 30% sisemaisest elektri lõpptarbimisest.

 Ees+ taastuvenergia tegevuskava 2020.

Energiatehnoloogia programmi prioriteediks taastuvate energiaallikate kasutamise edendamisel on

uute tehnoloogiate arengu ergutamine ning ühe olulise arendussuunana on välja toodud ka

päikeseenergee+ka.

 Ida-Virumaa maakonnaplaneeringu teemaplaneering (2013)

Vastavalt teemaplaneeringu seletuskirja punk+le 3.2.2. Tuulepargid, pumpelektrijaam, on eelkõige

arvestatud sellega, et Ida-Virumaa võib kujuneda üheks peamiseks tuuleenergia tootmispiirkonnaks

Ees+s. Valmimas on Aseri ja Narva tuulepargid. Arendamisel või planeerimisel on Päite-Vaivina,

Purtse, Auvere, Lüganuse (Varja), Aidu ja Sirgala pargid. Ka planeeringu elluviimise küsimused on

seotud eelkõige tuuleparkidega. Kuivõrd nende jaoks koostatakse enamas+ asukohavaliku

üldplaneeringu teemaplaneeringud, siis kehtestatakse sama planeeringuga ka asjakohased

maakasutus+ngimused.

Päikesepargi kavandamine ei ole vastuolus teemaplaneeringuga.

 Ida-Virumaa maakonnaplaneering 2030+ (2016)

Väljavõte Maakonnaplaneeringu seletuskirja punk+st 4.3. Taastuvenergia:

Taastuvate energiaallikate osakaalu suurendamine on üleriigilise planeeringu Ees+ 2030+ järgi Ees+

riikliku energiamajanduse oluline eesmärk, seda nii keskkonna- kui energiajulgeoleku kaalutlusel.

Kohalikele taastuvenergiaallikatele – tuul, päike, biomass, maasoojus – baseeruva energiatootmise

paiknemist nähakse hajusana üle Ees+ ning ressursside efek+ivseks kasutamiseks on olulise

aspek+na välja toodud koostootmisjaamade kasutamine. Taastuvenergee+ka seisukohalt on Ida-

Virumaal perspek+ivi täiendavalt arendada kohalikul tasemel päikese ja biomassile-gaasile

baseeruvat energee+kat, aga võCa soojatootmiseks kasutusele ka täitunud kaevandusõõnsustesse

kogunenud põhjaveereservuaarid.

Alapunk+s Üldised arendus+ngimused punkt 8. on viidatud, et päikeseparkide rajamine ei ole

üldjuhul lubatud väärtuslikel maas+kel, rohelises võrgus+kus ja väärtuslikul põllumajandusmaal.

Päikeseparkide kavandamisel tuleb lähtuda väheväärtuslike alade kasutamisest.

Põhjusel, et päikesepargid on oma olemuselt aju+se maakasutusega, siis ka väärtusliku või

vähemväärtusliku põllumaa kasutamine päikesepargina ei vähenda tegelikust põllumaa olemust ja

otstarvet tuleviku osas.

3.1. KOKKUVÕTE STRATEEGILISTEST ARENGUDOKUMENTIDEST

Läbivaadatud strateegiliste arengudokumen6de kokkuvõ7ena järeldub, et kavandatava päikesepargi

rajamine ei ole vastuolus strateegiliste arengudokumen6dega, vaid aitab kaasa neis seatud üldiste

energiamajanduse ja kliimamuutuste mõju vähendamise eesmärkide saavutamisele.

3.2. KEHTIVAD ÕIGUSAKTID

Keskkonnamõju strateegilise hindamise läbiviimise vajalikkuse üle otsustamisel on aluseks keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuh+missüsteemi seadus (KeHJS). Kavandatav tegevus (päikeseelektrijaam) ei kuulu

tegevuste hulka, mille puhul on keskkonnamõju strateegiline hindamine +ngimusteta kohustuslik, kuid

hindamise algatamise vajalikkust tuleb kaaluda ja anda selle kohta eelhinnang. Kaalutlusotsuse langetamise

abimaterjaliks otsustajale on käesolev eelhinnang.

Vastavalt KeHJS-le tuleb eelhinnangu andmisel lähtuda KeHJS § 33 lg 3 sätestatud kriteeriumidest:

Lüganuse vallas Lüganuse alevikus Tammiku kinnistu päikesepargi DP KSH eelhinnang Tartu Arhitektuuribüroo OÜ, 2023

7

 Strateegilise planeerimisdokumendi iseloomust ja sisust;

 Strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega kaasnevast keskkonnamõjust ja eeldatavalt

mõjutatavast alast;

 Asjakohaste asutuste seisukohast.

4. SOTSIAALMAJANDUSLIK MÕJU

Detailplaneeringu ala on käesoleval ajal ak+ivselt kasutamata. Päikesepargi rajamine looks piirkonnas

korrastatuma ruumikasutuse, mis on üldiselt posi+ivse sotsiaalmajandusliku mõjuga.

Posi+ivne sotsiaalmajanduslik mõju seisneb taastuvenergee+ka arengus ja eCevõtlusvõimaluste

avardumises.

Nega+ivseks sotsiaalmajanduslikuks mõjuks võib olla päikesepargi poolt kasutatava ruumi

kasutusvõimaluse äravõtmine mõnelt teiselt kasutusviisilt. Täna konkreetses asukohas teisi (ja sealjuures

ühiskonnale soodsamaid) maakasutuse soove teadaolevalt ei ole. Seega ei ole antud juhul tegemist maa

ebaratsionaalse kasutamisega ja seeläbi avalduda võiva nega+ivse sotsiaalmajandusliku mõjuga.

5. MÕJU KULTUURIVÄÄRTUSTELE

Detailplaneeringu alal ei leidu muinsuskaitsealuseid mäles+si või nende kaitsevööndeid, mistõCu ei ole

planeeringulahenduse realiseerimisel otsest nega+ivset kultuurilist mõju. Pärandkultuuriobjek+dest ulatub

planeeringualale lõunapoolsest küljest Püssi-Kohtla teetrass (objek+st või tema esialgsest

funktsionaalsusest säilinud 50-90%) ning läänepoolsest küljest Püssi kivitee (säilinud vaid tänava nimi,

munakivitee on kaetud asfaldiga), kuid planeeringulahenduse elluviimine nendele objek+dele nega+ivset

mõju ei avalda.

6. RIIGIPIIRI ÜLESEST MÕJUST

Piiriülest mõju päikesepargi rajamisega ei kaasne. Ees+ naaberriikide piiridest on planeeritav ala üca 50 km

kaugusel.

7. LEEVENDAVAD MEETMED

 Väl+da ala taimes+ku hooldusel keemiliste tõrjevahendite kasutamist.

 Hooldada päikesepargi taimes+kku lähtudes pool-looduslike rohumaade hooldamise põhimõtetest

teostades niitmist (1 kord aastas) suve teises pooles (miCe varem kui 10. juuli) ning niidetud hein

soovitavalt koristada.

 Pargi tarastamise korral leida selline lahendus, et väikeulukitele jääks ala endiselt kasutatavaks

(tara silma suurus ca 15-20 cm).

8. MUUD ASJAOLUD

KeHJS nimetab eelhindamise teostamisel käsitlemist vajavatena mitmeid asjaolusid, millest paljud ei ole iga eelhindamise puhul sisuliselt asjakohased. Kahetsusväärselt sageli tekib dokumen+de menetlemisel aga neil teemadel küsimusi. SeetõCu oleme edasiste ebakõlade väl+miseks toonud alljärgnevalt välja teemad, mis

antud päikesepargi puhul ei ole olulised ega asjakohased.

Õhureostus. Kavandatav päikeseelektrijaam ei tekita kohapeal õhureostust. Komponen+de tootmisel

tekkivat õhureostust käesolevas eelhindamises ei käsitleta.

Jäätmeteke. Käitamisetapis ei teki kavandatava tegevuse tulemusena jäätmeid. Ehitustegevuse ja

amor+seerunud päikeseelektrijaama kasutusest kõrvaldamise käigus tekkivad jäätmed tuleb käidelda

vastavalt nõuetele.

Lüganuse vallas Lüganuse alevikus Tammiku kinnistu päikesepargi DP KSH eelhinnang Tartu Arhitektuuribüroo OÜ, 2023

8

Müra. Päikeseelektrijaama opereerimisega ei kaasne olulist müra. Ei ole põhust eeldada olulise ehitusaegse müra esinemist (nt vaiade rammimisel). Ehitusaegse mürahäiringu miCeesinemist saab väl+da korrektsete

töömeetodite/töökorralduse valikuga.

Vibratsioon. Päikeseelektrijaama opereerimisega ei kaasne olulist vibratsiooni. Ka ehituse perioodil

teostatav rammimine ca 1,5 meetri sügavuseni ei tekita olulist ja kaugele ulatuvat vibratsiooni.

Valgusreostus. Mõningane mõju võib küll kaasneda päikesepaneelidelt peegelduva päikesevalgusega, aga ei ole põhjust eeldada, et see võiks põhjustada ümbritsevale alale või objek+dele olulisi häiringuid.

Soojus, kiirgus, lõhn. Kavandatav tegevus ei too endaga kaasa olulist muutust seoses soojuse, kiirguse või

lõhna tekkega.

Tegevusega kaasnevate avariiolukordade esinemise võimalikkus. Ei ole põhjust eeldada oluliste

tagajärgedega avariiolukordade ohtu.

Riigipiiri ülene mõju. Tegevus ei asu Ees+ riigipiiri läheduses ning omab peamiselt lokaalseid mõjusid.

Riigipiiriülest mõju eeldada pole põhjust.

9. KOKKUVÕTE

Käesolevas eelhinnangus käsitle+ rajamine Ida-Viru maakonda, Lüganuse valda, Lüganuse alevik, Tammiku

maaüksusele (43701:004:0722) plaanitava päikeseelektrijaama detailplaneeringu (eskiisprojek+) lahenduse

seoseid teiste asjakohaste strateegiliste planeerimisdokumen+dega, hinna+ päikeseelektrijaama rajamise

eeldatavaid keskkonnamõjusid ning paku+ välja leevendavad meetmed.

Eelhinnangu käigus jõu+ järeldusele, et arvestades ala paiknemist piirkonnas, kus paljude muude võimalike

kavandatavate arendustegevuste hulk on suhteliselt piiratud, saab päikeseelektrijaama rajamist pidada

alale sobivaks kasutusotstarbeks. Kavandatava tegevuse elluviimisel ei ole alust eeldada olulise ebasoodsa

keskkonnamõju kaasnemist, kuid nii detailplaneeringu koostamisel kui päikesepargi rajamisel ja

opereerimisel on vajalik rakendada väljatöötatud leevendavaid meetmeid (esitatud peatükis 7).

Käesoleva eelhindamise tulemuseks on seisukoht, et KSH teostamine detailplaneeringule ei ole vajalik.

Lüganuse vallas Lüganuse alevikus Tammiku kinnistu päikesepargi DP KSH eelhinnang Tartu Arhitektuuribüroo OÜ, 2023

9

10. KASUTATUD KIRJANDUS

 Taastuvenergia aastaraamat 2019. Ees+ Taastuvenergia Koda.

hp://www.taastuvenergeeka.ee/wp-content/uploads/2020/10/ETEK_aastaraamat_A4_2019_veeb.pdf

 Üleriigiline planeering „Ees+ 2030+“ hps://ees2030.files.wordpress.com/2015/12/a4_5mmbleed_ees-2030_sisu_111212.pdf

 Ees+ keskkonnastrateegia aastani 2030 hps://www.riigiteataja.ee/aklisa/0000/1279/3848/12793882.pdf

 Ida-Virumaa maakonnaplaneeringu teemaplaneering (2013)

 Ida-Virumaa maakonnaplaneering 2030+

hps://maakonnaplaneering.ee/wp-content/uploads/2021/08/IdaViru_MP_seletuskiri.pdf

 Ees+ Taastuvenergia Koda hCp://www.taastuvenergee+ka.ee/ees+-sta+s+ka/

 Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus

hps://www.riigiteataja.ee/akt/110112016004

Tammiku kinnistu detailplaneeringu koostamise lähteseisukohad

1. Alusdokumendid

1.1. Lüganuse valla üldplaneering (kehtestatud 2013);

1.2. Koostamisel olev Lüganuse valla üldplaneering (algatatud Lüganuse Vallavolikogu 22.08.2018 otsusega nr 99);

1.3. Planeerimisseadus, maakatastriseadus, ehitusseadustik ja nende alusel kehtestatud õigusaktid, sh, aga mitte ainult:

◦ Riigihaldusministri 17.10.2019 määrus nr 50 „Planeeringu vormistamisele ja ülesehitusele esitatavad nõuded“;

◦ Vabariigi Valitsuse 17.12.2015 määrus nr 133 „Planeeringute koostamisel koostöö tegemise kord ja planeeringute kooskõlastamise alused”;

◦ Keskkonnaministri 26.12.2017 määrus nr 50 „Geodeetiliste tööde tegemise ja geodeetilise märgi tähistamise kord, geodeetilise märgi kaitsevööndi ulatus ning kaitsevööndis tegutsemiseks loa taotlemise kord“.

1.4. Planeeringute leppemärgid (Keskkonnaministeerium 2002);

1.5. Tehnovõrkude valdajate tehnilised tingimused.

2. Planeeringu eesmärk ja andmed planeeritava ala kohta

2.1. Detailplaneeringu koostamise eesmärk on Lüganuse vallas Lüganuse alevikus Tammiku kinnistu (kinnistusregistriosa nr 5592150, katastritunnus 64501:003:0036, pindala 87 105 m2) maa sihtotstarbe muutmine maatulundusmaast tootmismaaks, et rajada sinna päikeseelektrijaam.

2.2. Detailplaneeringuga tuleb lahendada planeerimisseaduse § 126 lõikes 1 toodud asjakohased ülesanded.

3. Detailplaneeringu koostamise ja vormistamise nõuded

3.1. Detailplaneeringu koostamisel võtta aluseks digitaalselt mõõdistatud ning tehnovõrkude valdajatega kooskõlastatud geodeetiline alusplaan, mis peab olema aktuaalne (olemasolevat situatsiooni tõeselt kajastav, sh tehnovõrgud), täpsusastmega 1:500, EH2000 kõrgussüsteemis ja L-EST koordinaatide süsteemis. Joonisele peavad olema kantud andmed koostaja kohta (firma nimi, litsentsi nr, töö nr), mõõdistamise aeg.

3.2. Kooskõlastatud geodeetilise uurimistöö aruanne esitada ühes eksemplaris koos alusplaaniga digitaalselt .dwg formaadis Lüganuse Vallavalitsusele.

3.3. Planeeringus anda nii krundi kasutamise sihtotstarve kui ka katastriüksuse sihtotstarve.

3.4. Planeeringuga tuleb esitada:

◦ olemasoleva olukorra kirjeldus;

◦ hoonestusala paiknemine ja ehituslikud tingimused;

◦ keskkonnatingimused planeeringuga kavandatu elluviimiseks;

◦ planeeringuala liikluskorraldus, sh juurdepääs, jalakäijate ja sõidukite liikumissuunad, parkimiskorraldus;

◦ tehnovõrkude ja -rajatiste paiknemine ja tehnovarustuse põhimõtteline lahendus (elektrivarustus, välisvalgustus jm);

◦ servituutide vajadus ja ulatus. Servituutide alad kanda tehnovõrkude joonisele;

◦ tuletõrje veevõtukohtade/-mahutite paiknemine;

◦ haljastuse ja heakorrastuse põhimõtted (sh arvestada võimaliku kaitsehaljastuse rajamise vajadusega elamumaa kinnistute poolsesse nurka (loodes), visuaalse barjääri loomise eesmärgil);

◦ piirete materjal, kõrgus, värvitoonid;

◦ kuritegevuse riske vähendavad nõuded ja tingimused;

◦ õigusaktidest tulenevad kinnisomandi kitsendused ja nende ulatus.

4. Detailplaneeringu eskiis

4.1. Enne detailplaneeringu avalikku väljapanekut korraldada koostöös Lüganuse Vallavalitsusega vähemalt üks avalik lähteseisukohtade ja eskiislahenduse tutvustus (väljapanek ja arutelu).

4.2. Detailplaneeringu eskiislahendus tuleb esitada Lüganuse Vallavalitsusele läbivaatamiseks digitaalselt

4.3. Pärast eskiislahenduse heakskiitmist tuleb eskiislahendus esitada avaliku väljapaneku jaoks ka ühes eksemplaris paberkandjal mõõtkavas 1:500.

4.3. Eskiislahenduse koosseis:

◦ eskiisjoonis (ehitusõigus, maakasutus, liikluskorraldus, haljastus, tehnovõrgud) 1:500;

◦ eskiislahenduse seletuskiri;

◦ illustreeriv joonis.

4.4. Vallavalitsuse poolt heaks kiidetud eskiislahendus vormistada kooskõlastamisringile esitamiseks digitaalselt (tekstifailide formaat .doc ja .pdf, jooniste formaat .dwg ja .pdf) ja paberkandjal ühes eksemplaris.

5. Detailplaneeringu esitamine kooskõlastamiseks

5.1. Enne detailplaneeringu esitamist kooskõlastamiseks ja arvamuste andmiseks esitada detailplaneeringu lahendus Lüganuse Vallavalitsusele läbivaatamiseks.

5.2. Vallavalitsuse poolt heaks kiidetud eskiislahendus vormistada kooskõlastamisringile esitamiseks digitaalselt (tekstifailide formaat .doc ja .pdf, jooniste formaat .dwg ja .pdf).

6. Detailplaneeringu koosseis

6.1. Detailplaneeringu seletuskiri peab sisaldama ka tiitellehte ja sisukorda;

6.2. Jooniste hulka peavad kuuluma:

◦ asukohaplaan 1:5000;

◦ põhijoonis (ehitusõigus tabelina, maakasutus, liikluskorraldus, parkimine, haljastus jm) 1:500;

◦ tehnovõrkude koondplaan (tehnovõrkude paiknemine, vajalikud võimsused tabelina, servituudid, servituutide vajadus tabelina) 1:500;

◦ üks planeeringulahendust illustreeriv joonis;

◦ vajadusel muud skeemid ja illustratsioonid.

6.3. Lisamaterjalide hulka kuuluvad planeeringu dokumentatsioon, keskkonnamõju strateegiline eelhinnang, planeeringule antud seisukohtade ja arvamuste ning nendega arvestamise tabel (koostab planeeringu koostaja) ja muud võimalikud materjalid.

6.4. Joonistel peavad kõik piirikihid olema üheaegselt loetavad.

7. Detailplaneeringu kooskõlastamine ja esitamine vastuvõtmiseks

7.1. Lüganuse Vallavalitsus esitab detailplaneeringu kooskõlastamiseks asutustega sh (nimekiri võib täieneda planeeringuprotsessi käigus):

◦ Päästeamet;

◦ Transpordiamet;

◦ Keskkonnaamet;

◦ tehnovõrkude valdajad;

◦ vajadusel teised asutused.

7.2. Pärast detailplaneeringu kooskõlastamist esitab planeeringu koostaja Lüganuse Vallavalitsusele detailplaneeringu materjalid koos lisadega, mille põhjal Vallavalitsus teeb vastuvõtmise otsuse, millega kinnitab, et detailplaneering vastab õigusaktidele ja valla ruumilise arengu eesmärkidele. Vastuvõetud detailplaneering suunatakse avalikule väljapanekule.

7.3. Planeeringu lisana esitada ettepanekute ja kooskõlastuste kokkuvõte märkustega arvestamise või arvestamata jätmise kohta ja kooskõlastamiste kirjade koopiad.

8. Detailplaneeringu üleandmine

8.1. Peale seadusjärgse menetluskorra läbimist ja võimalike muudatuste sisseviimist esitada detailplaneering lõplikul kujul Lüganuse Vallavolikogule kehtestamiseks digitaalselt (tekstifailid .doc ja .pdf formaadis, joonised .dwg ja .pdf formaadis) ning ühes eksemplaris paberkandjal.

8.2. Planeeringu koostaja vormistab planeeringu graafilise osa nii, et see on kohane Maa- ametile esitamiseks (vt punkt 1.3).