Vormide edastamine Politsei- ja Piirivalveametile Sisejulgeolekufondist rahastuse taotlemiseks

SISEJULGEOLEKUFONDIST

TOETUSE TAOTLEMISE VORM

Taotleja

Projekti pealkiri Kuni 10 sõna või 90 tähemärki

Valdkond

☒ Välispiiride ja viisade rahastamisvahend

☐ ühise viisapoliitika toetamine

☒ piirihalduse toetamine

☐ Politseikoostöö, kuritegevuse tõkestamise ja selle vastu võitlemise

ning kriisiohje rahastamisvahend

☐ politseikoostöö ja kuritegevuse vastane võitlus

☐ julgeolekuriskid ja kriisiohje

Projekti kogusumma* EUR

Sisejulgeolekufondi

vahenditest taotletav

summa*

EUR % projekti kogukuludest

(max 75%)

Taotletav riiklik

kaasfinantseering*

EUR % projekti kogukuludest

(min 25%)

*Eristada summad, kui taotletakse mõlemast rahastamisvahendist.

Tähelepanu!

2

Taotlusvormi esitamisega kinnitab toetuse taotleja, et on põhjalikult tutvunud järgmiste

dokumentidega:

o Sisejulgeolekufondi (ISF) perioodi 2014-2020 kulude abikõlblikkuse reeglid;

o ISF-i riiklik programm;

o teised kodulehel www.sisejulgeolekufond.ee asuvad ISF-i puudutavad

dokumendid.

Taotlusvormi ja selle lisad peab täitma trükitult. Käsitsi täidetud vorme ei arvestata. Esitatavas

taotluses peavad kõik väljad olema täidetud (v.a siis, kui vormil toodud juhis näeb ette teisiti).

Kui osa küsitud teabest või dokumentidest on esitamata, on Siseministeeriumi (SiM) õigus

taotlus tagasi lükata.

Küsimuste tekkimisel palume ühendust võtta SiM välisvahendite osakonnaga kui fondi

rakendamise eest vastutava asutusega.

I TEAVE TAOTLEJA KOHTA

3

1. Taotleja andmed

Juriidiline nimi

Õiguslik staatus

Registrikood

Käibemaksukohustuslane Jah ☐ Piiratud ☐ Ei ☐ NB! Kui vastus on „jah“, on käibemaks abikõlbmatu

Käibemaksukohustuslase

registreerimisnumber (kui

kohaldub)

Tegevustoetuse saamine

ELi eelarvest Jah ☐ Ei ☐

Postiaadress (kui erineb

äriregistrisse kantust)

Kodulehe aadress

2. Taotleja organisatsiooni esindajad

2.1. Juriidiline esindaja (toetuslepingu ja toetuse taotluse allkirjastamine)

Nimi:

Ametikoht

organisatsioonis:

Telefoninumber:

E-posti aadress:

2.2. Projekti eest vastutav isik/projektijuht

Nimi:

Ametikoht

organisatsioonis:

Telefoninumber:

E-posti aadress:

2.3. Finantsküsimuste eest vastutav isik

Nimi:

Ametikoht

organisatsioonis:

Telefoninumber:

E-posti aadress:

3. Taotleja pangarekvisiidid

4

Kontoomaniku nimi

Pangakonto number/

E-riigikassa konto

number

Panga kood

Panga nimi

Panga aadress

Allkirjaõiguslik(ud) isik(ud): nimi/nimed, ametikoht

4. Organisatsiooni profiil (lühidalt peamised eesmärgid ja tegevused, viide põhimäärusele)

ning projekti läbiviimise korraldus organisatsioonis:

5. Partnerlus

5.1. Projekti partnerid (kui kohaldub; tabelit võib partnerite rohkuse korral dubleerida)

Partner 1 Partner 2

Juriidiline nimi

Registrikood

Varasem koostöö taotleja

organisatsiooniga

Roll ja osalus

kavandatava projekti

ellurakendamisel

Märkus: Palun lisage taotlusele allkirjastatud partnerluse kinnitus.

5.2. Partnerluse vajalikkuse põhjendus projekti seisukohast (kui kohaldub).

6. Taotlejale ja/või partnerile samas valdkonnas viimase kolme aasta jooksul eraldatud

ja eraldatavad toetused Euroopa Liidu institutsioonide allikatest või eraldised

riigieelarvelistest vahenditest ning rahastatud projektid* (kui kohaldub; andmed teiste

5

projektide kohta, mis on seotud taotluse tegevusvaldkonnaga (sh nt Euroopa Komisjoni

otsetoetused jne) ning nende ja antud taotluses esitatud projekti vaheline seos. Näidata ära

ka need taotlused, mis on esitatud, kuid mille rahastamist pole veel otsustatud.)

Aasta Toetuse summa (käimasolevate

projektide puhul

eraldatud ja

lõppenud

projektide

puhul lõplik

summa)

Omafinantseeringu/

kaasfinantseeringu

summa (käimasolevate

projektide puhul

eraldatud ja

lõppenud projektide

puhul lõplik summa)

Toetuse

allikas (fondi

nimi,

riigieelar

ve

vms)

Toetuse kasutamine (projekti

pealkiri, lühikirjeldus) ja seos

taotletava projektiga

* lahtreid võib vajadusel juurde lisada/eemaldada

II PROJEKT

6

7. Projekti pealkiri eesti keeles

Kuni 10 sõna ja 90 tähemärki

8. Projekti pealkiri inglise keeles

Kuni 10 sõna ja 90 tähemärki

9. Projekti kestus

pp.kk.aaaa kuni pp.kk.aaaa

10. Projekti kirjeldus, sh projekti vajalikkuse põhjendus ja eesmärk ning seos valdkonna

eesmärkidega (strateegilised dokumendid, arengukavad)

NB! Eraldi lisana tuleb esitada ka projekti tegevuskava ja tulemused.

11. Projekti hinnanguline mitterahaline (kvalitatiivne) mõju (nt muutus kvaliteedis,

paindlikkuses jne)

12. Projekti hinnanguline rahaline (kvantitatiivne) mõju (nt töötundide ja nende

maksumuse muutus jne)

13. ISF-i ühiste indikaatorite täitmine1

1. Ühised indikaatorid tulenevad 16. aprilli 2014. a Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrustest (EL) nr 515/2014

ja (EL) nr 513/2014.

7

Palun märkige, millistesse ISF-i ühistesse indikaatoritesse projekt panustab, lisage projektiga

saavutada kavandatud sihttase/näitajad

ÜHISE VIISAPOLIITIKA TOETAMINE SIHTTASE

Rahastamisvahendi toel välja

töötatud konsulaarkoostöö

meetmete arv:

ruumide jagamine

ühised viisataotluskeskused

esindused

muud

Rahastamisvahendi toel ühise viisapoliitikaga seotud koolituse

saanud töötajate arv:

Rahastamisvahendi toel ühise viisapoliitikaga seotud

koolituskursuste arv:

Rahastamisvahendist toetatavate

spetsialiseeritud ametikohtade arv

kolmandates riikides:

sisserändeküsimustega

tegelevad

kontaktametnikud

muud

Rahastamisvahendi toetusega välja arendatud või ajakohastatud

konsulaaresinduste arv võrreldes kõigi konsulaaresindustega:

Rahastamisvahendi toetusega välja arendatud või ajakohastatud

konsulaaresinduste protsent võrreldes kõigi

konsulaaresindustega:

%

PIIRIHALDUSE TOETAMINE SIHTTASE

Rahastamisvahendi toel piirihaldusega seotud koolituse saanud

töötajate arv:

Rahastamisvahendi toel piirihaldusega seotud koolituskursuste

arv:

Rahastamisvahendi toel välja

töötatud või ajakohastatud

piirikontrolli (kontroll ja valve)

infrastruktuuri ja vahendite arv:

infrastruktuur

sõidukid (õhu-, maa- ja

merepiirid)

varustus/seadmed

muud

Rahastamisvahendi toetusel

soetatud automaatse piirikontrolli

väravate kaudu toimunud

piiriületuste arv välispiiridel

võrreldes piiriületuste

koguarvuga:2

väravate kaudu toimunud

piiriületuste arv

piiriületuste koguarv

Euroopa piiride valvamise

süsteemi (EUROSUR) raames

loodud/edasi arendatud riikliku

piirivalve infrastruktuuride arv:

riiklikud

koordinatsioonikeskused

piirkondlikud

koordinatsioonikeskused

kohalikud

koordinatsioonikeskused

muud

koordinatsioonikeskused

POLITSEIKOOSTÖÖ JA KURITEGEVUSE VASTANE

VÕITLUS

SIHTTASE/

NÄITAJA

2 Märkida prognoos alates väravate soetamise hetkest kuni ISF lõpparuande esitamiseni Euroopa Komisjonile

31. detsembril 2023.

8

Rahastamisvahendist toetust

saanud ühiste uurimisrühmade ja

valdkondadevahelise

kuritegevusega seotud ohte

käsitleva Euroopa platvormi

(EMPACT) raames käivitatud

projektide arv, sh osalevad

liikmesriigid ja ametiasutused:3

projektide arv

uurimisrühmade arv

juht (liikmesriik)

partnerid (liikmesriigid)

osalevad ametiasutused

osalev ELi amet (Eurojust,

Europol) (kui kohaldub)

Rahastamisvahendi abiga

piiriülestes küsimustes koolitust

saanud õiguskaitseametnike arv ja

nende koolituse kestus

(koolituspäevade arv inimese

kohta):4

kuritegevuse liikide kaupa5 (osutatud ELi toimimise

lepingu artiklis 83):

terrorism, inimkaubandus

ning naiste ja laste

seksuaalne ärakasutamine,

ebaseaduslik

uimastikaubandus,

ebaseaduslik relvaäri,

rahapesu, korruptsioon,

maksevahendite võltsimine,

arvutikuriteod ja

organiseeritud kuritegevus

või

õiguskaitse horisontaalsete

valdkondade kaupa6:

teabevahetus,

operatiivkoostöö.

Kuritegevuse tõkestamise valdkonna projektide arv ja nende

rahaline väärtus vastavalt kuritegevuse liikidele (osutatud ELi

toimimise lepingu artiklis 83: terrorism, inimkaubandus ning

naiste ja laste seksuaalne ärakasutamine, ebaseaduslik

uimastikaubandus, ebaseaduslik relvaäri, rahapesu, korruptsioon,

maksevahendite võltsimine, arvutikuriteod ja organiseeritud

kuritegevus):7

Rahastamisvahendist toetust saanud projektide arv, mille eesmärk

on parandada õiguskaitsega seotud teabevahetust seoses Europoli

andmesüsteemide, -hoidlate või kommunikatsioonivahenditega:8

JULGEOLEKURISKID JA KRIISIOHJE SIHTTASE/

NÄITAJA

3 Mitme projekti või uurimisrühma korral eristada osalejad (liikmesriigid, asutused, ametid), nt märkida

sulgudesse juhtriigi taha projekt nr 1, projekt nr 2 vms. 4 Valida, kas raporteeritakse kuritegevuse liikide kaupa või õiguskaitse horisontaalsete valdkondade kaupa. 5 Sihttaseme/näitaja alla märkida, millise piiriülese kuritegevuse vastase võitluse valdkonnas

õiguskaitseametnikke koolitatakse, ametnike arv ja nende koolituse kestus (koolituspäevade arv inimese kohta) nt,

ebaseaduslik uimastikaubandus: ametnike arv 50, koolituspäevade arv inimese kohta 2). 6 Sihttaseme/näitaja alla märkida, millise piiriülese õiguskaitse horisontaalses valdkonnas õiguskaitseametnikke

koolitatakse, ametnike arv ja nende koolituse kestus (koolituspäevade arv inimese kohta), nt teabevahetus:

ametnike arv 50, koolituspäevade arv inimese kohta 2). 7 Sihttaseme/näitaja alla märkida kuritegevuse liik, mille vastasesse võitlusesse projektiga panustatakse (rahalist

väärtust ei pea eraldi lisama). 8 Andmelaadijad; SIENA kättesaadavuse laiendamine; projektid, mille eesmärk on parandada analüüsimiseks

koostatud tööfailide sisendeid jne.

9

Rahastamisvahendi abiga kasutusele võetud ja/või täiendavalt

ajakohastatud vahendite arv, mille eesmärk on hõlbustada

liikmesriikidel elutähtsa infrastruktuuri kaitset kõigis

majandussektorites:9

Rahastamisvahendist toetust saanud projektide arv, mis on seotud

sisejulgeoleku valdkonna riskide hindamise ja juhtimisega:10

Rahastamisvahendi abiga

korraldatud ekspertide

kohtumised, õpikojad,

seminarid, konverentsid,

väljaanded, veebisaidid ja

(veebipõhised)

konsultatsioonid11:

seotud elutähtsa infrastruktuuri

kaitsega

seotud riskijuhtimise ja

kriisiohjamisega

9 Märkida „x“, kui projekt panustab elutähtsa infrastruktuuri kaitsesse. 10 Märkida „x“, kui projekt on seotud sisejulgeoleku valdkonna riskide hindamise ja juhtimisega. 11 Valida valdkond ja märkida, mitu ekspertide kohtumist, seminari jms kavandatakse.

14. Projekti tulemuste hindamine, jätkusuutlikkus ja EL-i lisandväärtus (Palun kirjeldage,

kuidas ja mille abil hinnatakse projekti tulemuslikkust ja õnnestumist pärast projekti

lõppemist, oodatavat pikaajalisemat mõju ning millist lisandväärust annab projekti

rahastamine EL-i vahenditest.)

15. Projekti eelarve (NB! Esitada tuleb ka detailne eelarve)

15.1 Finantsjaotus

Projekti

kogusumma* EUR

Sisejulgeolekufondi

vahenditest taotletav

summa*

EUR % projekti kogukuludest

(max 75%)

Taotletav riiklik

kaasfinantseering* EUR

% projekti kogukuludest

(min 25%)

*Eristada summad, kui taotletakse mõlemast rahastamisvahendist.

Summa, mis lisandub riigieelarvest

väljaspool projekti, et võimaldada

abikõlbmatute kulude katmist*

EUR

*Kui kohaldub; nt juhtudel, kui soetatud varustust soovitakse kasutada eesmärkidel, mis ei ole

abikõlblikud rahastamiseks ISFist.

15.2 Prognoositud maksed aastate lõikes (summad, mida makstakse välja projekti

eelarvest)*

Aasta Summa

KOKKU:

* Toetuse saaja poolt välja makstud summad. Lahtreid võib vajadusel juurde lisada/eemaldada.

16. Projekti tulemusel soetatud seadmete/varustuse/süsteemi iga-aastased

ülalpidamiskulud ja katteallikad (kui kohaldub)

17. Riigihanked

17.1 Millist hankemenetluse liiki soovitakse kasutada? (Viide riigihangete seadusele)

11

17.2 Lisada põhjendus, kui ei kasutata avatud või piiratud hankemenetlust

18. Riskid ja nende hajutamine*

(Palun kirjeldage, mis võiks takistada tulemuse saavutamist ning kuidas riske maandate).

Riskid Hajutamine

* Lahtreid võib vajadusel juurde lisada/eemaldada

19. Kuidas te kavatsete teavitada avalikkust ning vahetada informatsiooni projekti ja

selle tulemuste kohta? (plaanitud infoüritused, objektide tähistamine, plakatid, stendid

jms)

III KOHUSTUSLIKUD LISADOKUMENDID

1. Projekti tegevuskava ja tulemused.

2. Projekti detailne eelarve MS Excel-i vormingus.

3. Partnerluse kinnitus (kui kohaldub; allkirjastatud partneri ja toetuse taotleja poolt).

4. Taotleja organisatsiooni asutamisdokumendid ja muud organisatsiooni

alusdokumendid või link/viide veebilehele (põhikiri, põhimäärus vms) (v.a avaliku

sektori asutused; lingi/viite veebilehele võib lisada taotlusvormi punktis 4).

5. Projektis osalejate ametijuhendid või muu tööülesandeid kirjeldav dokumentatsioon

(kui tööjõukulud soovitakse katta projekti eelarvest).

6. Maksu- ja Tolliameti tõend käibemaksukohuslaseks registreerimise kohta (v.a kui see

on varem SiM-ile esitatud ning andmetes ei ole muutusi).

7. Tõend maksuvõlgnevuse puudumise kohta (ei esitata, kui andmeid saab kontrollida

avalikust andmebaasist).

12

IV TAOTLUSE KINNITAMINE

Taotluse allkirjastamisega kinnitan, et:

 taotluses ning selle lisades esitatud andmed on õiged;

 taotlus on koostatud ISF-i abikõlblikkuse reegleid järgides;

 tagan toetuse eesmärgipärase kasutamise kooskõlas sõlmitava toetuslepingu, Eesti

Vabariigi ja Euroopa Liidu õigusaktide ning juhenditega ja toetuse kasutamise

nähtavuse;

 tagan projekti mittetulundusliku iseloomu;12

 taotluses toodud tegevusi ja kulusid ei rahastata teistest allikatest (sh teistest EL-i

fondidest või programmidest);

 olen teadlik, et taotluse heakskiitmisel avalikustatakse toetuse saaja ja projekti nimi,

projekti eesmärk ning eraldatud avaliku sektori ja Euroopa Liidu toetuse suurus.

Taotleja organisatsiooni allkirjaõigusliku isiku allkiri:

Taotleja võtab endale taotlust allkirjastades kohustuse positiivse rahastamise otsuse korral

projekt vastavalt seatud tingimustele ellu viia.

Ees- ja

perekonnanimi

Ametikoht

Allkiri

Kuupäev

12 Projekti käigus teenitav tulu tuleb välja tuua eelarveprognoosi tulude osas ning aruandluse käigus.

13

V KONTROLL-LEHT

☐ Taotlusvormi kõik väljad on täidetud.

☐ Taotlusvorm on trükitud.

☐ Taotlusvormi on allkirjastanud allkirjaõiguslik isik.

Taotlusvormile on lisatud:

☐ Projekti tegevuskava ning tulemused.

☐ Projekti detailne eelarve Excel formaadis.

☐ Partnerluse kinnitus (kui kohaldub; allkirjastatud toetuse taotleja ja partneri

poolt).

☐ Taotleja organisatsiooni asutamisdokumendid ja muud organisatsiooni alusdokumendid

(põhikiri, põhimäärus vms) (v.a avaliku sektori asutused).

☐ Projektis osalejate ametijuhendid või muu tööülesandeid kirjeldav dokumentatsioon (kui

tööjõukulud soovitakse katta projekti eelarvest).

☐ Maksu- ja Tolliameti tõend käibemaksukohuslaseks registreerimise kohta (v.a kui see on

varem SiM-ile esitatud ning andmetes ei ole muutusi).

☐ Tõend maksuvõlgnevuse puudumise kohta (v.a, kui andmeid saab kontrollida avalikust

andmebaasist).

1

Sisejulgeolekufond

Projekti tegevuskava ja tulemused

Toetuse saaja

Projekti pealkiri

Projekti tunnus

Projekti abikõlblikkuse periood

(pp.kk.aa–pp.kk.aa)

Valdkond

☐ Välispiiride ja viisade rahastamisvahend

☐ ühise viisapoliitika toetamine

☐ piirihalduse toetamine

☐ Politseikoostöö, kuritegevuse tõkestamise ja selle vastu võitlemise ning kriisiohje

rahastamisvahend

☐ politseikoostöö ja kuritegevuse vastane võitlus

☐ julgeolekuriskid ja kriisiohje

2

1. Projekti tegevuskava

Kavandatud

kuu ja aasta

Tegevus Tegevuse planeeritud tulemus Toimumise koht ja vastutaja(d)

2. Projekti tulemused

Oodatav tulemus (Projektiga saavutatavate tulemuste loetelu. Mis ja kuidas muutub paremaks? Tulemused peavad kaasa aitama projekti eesmärgi saavutamisele. Need peavad olema saavutatavad projekti elluviimise kestel.)

Saavutamise indikaatorid/projekti väljundid [Indikaatorid kirjeldavad projekti eesmärke konkreetsetes ja mõõdetavates terminites: kvantiteet (kui palju?), kvaliteet (kui hästi?), sihtgrupid (kellele?), asukoht (kus?), aeg (millal?)]

Kontrolli allikas (Teabeallikas, kust on võimalik saada informatsiooni indikaatorite kohta, nt statistika, aruandlus jne)

Rahastamisallikas Summa Osakaal %

1. ISF 0,00 75

2. Riiklik kaasfinantseering 0,00 25

3. Toetuse saaja omafinantseering 0,00

4. Partnerite poolne kaasfinantseering 0,00

5. Projekti käigus saadud muud sissetulekud 0,00

PROJEKTI MAKSUMUS KOKKU 0,00 100

KOKKU % kogukuludest

0,00 0,00

0,00 0,00

0,00 0,00

0,00 0,00

0,00 0,00

0,00 0,00

0,00 0,00

0,00 0,00

0,00 0,00

Tabel 3. Projekti kulude prognoos programmis esitatud riiklike prioriteetide jaotuse lõikes (EUR)

KOKKU

Projekti kaudsed kulud kokku

Projekti kulud kokku

Tabel 1. Projekti maksumuse ja tulude prognoos allikate lõikes (EUR)

Tabel 2. Projekti kululiikide koondtabel (prognoos) (EUR)

KOOND

Otsesed kulud kokku

1. Tööjõukulud

2. Sõidu- ja lähetuskulud

3. Seadmed, varustus, IKT-arendused

4. Kinnisvara

5. Avalikustamise kulud

6. Muud otsesed kulud

SISEJULGEOLEKUFOND

Toetuse taotleja:

Projekti pealkiri:

Projekti algus:

Projekti lõpp:

Toetus ühisele viisapoliitikale – riigi

suutlikkus 0,00

Toetus ühisele viisapoliitikale – liidu acquis 0,00

Toetus ühisele viisapoliitikale –

konsulaarkoostöö 0,00

Piirid – EUROSUR 0,00

Piirid – teabevahetus 0,00

Piirid – liidu ühised normid 0,00

Piirid – liidu acquis 0,00

Piirid – eesseisvad ülesanded 0,00

Piirid – riigi suutlikkus 0,00

Kuritegevus – kuritegevuse tõkestamine ja

selle vastu võitlemine 0,00

Kuritegevus – teabevahetus 0,00

Kuritegevus – koolitus 0,00

Kuritegevus – ohvrite abistamine 0,00

Kuritegevus – ohu- ja riskihinnangud 0,00

Riskid – riskide ennetamine ja nende

kõrvaldamine 0,00

Riskid – teabevahetus 0,00

Riskid – koolitus 0,00

Riskid – ohvrite abistamine 0,00

Riskid – taristu 0,00

Riskid – varajane hoiatamine ja kriisolukorrad 0,00

Riskid – ohu- ja riskihinnangud 0,00

KOKKU 0,00

Tabel 4. Projekti detailne eelarveprognoos (EUR)

Kululiik Kulu detailne kirjeldus Ühik Kogus Ühiku hind KM-ga KOKKU

PROJEKTI OTSESED KULUD

0,001. Tööjõukulud

0,00

0,00

0,00

0,00

0,00

PROJEKTI OTSESED KULUD KOKKU 0,00

PROJEKTI KAUDSED KULUD

PROJEKTI KULUD KOKKU 0,00

3. Seadmed, varustus, IKT-arendused

4. Kinnisvara

5. Avalikustamise kulud

6. Muud otsesed kulud

2. Sõidu- ja lähetuskulud

Maksetaotluse vorm

Toetuse saaja:

Projekti pealkiri:

Projekti tunnus:

Tabel 1. Projekti kavandatud maksed

I II

Rahastamisallikas KOKKU ...% ...%

1 ISF 0,00 75,00

2 Riiklik kaasfinantseering 0,00 25,00

3 Toetuse saaja omafinantseering 0,00 0,00

4 Partnerite poolne kaasfinantseering 0,00 0,00

5 Projekti käigus saadud muud sissetulekud 0,00 0,00

0,00 0,00 0,00 100,00

* lahtrite arv sõltub toetuslepingus kavandatud maksete arvust

Tabel 2. Projekti jooksul laekunud maksed

Lõppmakse

Laekumise

kuupäev

pp/kk/aaaa

Summa Laekumise

kuupäev

pp/kk/aaaa

Summa Summa

1 ISF 0,00 0,00 75,00

2 Riiklik kaasfinantseering 0,00 0,00 25,00

3 Toetuse saaja omafinantseering 0,00 0,00 0,00

4 Partnerite poolne kaasfinantseering 0,00 0,00 0,00

5 Projekti käigus saadud muud sissetulekud 0,00 0,00 0,00

0,00 0,00 0,00 0,00 100,00

* lahtrite arv sõltub projekti käigus teostatud maksete arvust

Maksetaotlus*

Maksed*

Käesolevaga, võttes aluseks toetuslepingu punkti…., taotlen toetuse vahemakse ...... eurot ja kaasfinantseeringu vahemakse .......eurot

eraldamist lepingu punktis ... nimetatud kontole.

Rahastamisallikas

PROJEKTI MAKSUMUS KOKKU

PROJEKTI MAKSUMUS KOKKU

Osakaal %

Toetusleping

(punkt)

Toetusleping

(punkt)

Osakaal %KOKKU

I II

Maksed*

Toetusleping

(punkt)

xxxx zzzzyyyy

* Lõpparuande korral võib kustutada

Projektijuht

(allkirjastatud digitaalselt)

___________________________________________

Toetuse saaja esindaja

(allkirjastatud digitaalselt)

___________________________________________

Kuluaruande vorm

Rahastamisallikas

Projekti kavandatud

kulud

Tegelikud kulud

kokku

Aruandlusperioodi

pp/kk/aaaa -

pp/kk/aaaa kulud

Aruandlusperioodi

pp/kk/aaaa -

pp/kk/aaaa kulud Osakaal %

1. ISF 0,00 0,00 0,00 0,00 75,00

2. Riiklik kaasfinantseering 0,00 0,00 0,00 0,00 25,00

3. Toetuse saaja omafinantseering 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00

4. Partnerite poolne kaasfinantseering 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00

3. Projekti käigus saadud muud

sissetulekud 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00

PROJEKTI MAKSUMUS

KOKKU 0,00 0,00 0,00 0,00 100,00

* aruandlusperioodi lahtreid lisatakse juurde vastavalt vajadusele

Tabel 2. Kuluaruande koond (EUR)*

Kululiik Kavandatud eelarve Tegelikud kulud

kokku

Aruandlusperioodi

pp/kk/aaaa -

pp/kk/aaaa kulud

Aruandlusperioodi

pp/kk/aaaa -

pp/kk/aaaa kulud

Eelarve

täitmise %

1. Tööjõukulud 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00

2. Sõidu- ja lähetuskulud 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 3. Seadmed, varustus, IKT-

arendused 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00

4. Kinnisvara 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00

5. Avalikustamise kulud 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00

6. Muud otsesed kulud 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00

OTSESED KULUD 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00

KAUDSED KULUD 0,00 0,00 0,00 0,00

PROJEKTI KULUD KOKKU 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00

* aruandlusperioodi lahtreid lisatakse juurde vastavalt vajadusele

Tabel 3. Projekti kulud programmis esitatud riiklike prioriteetide jaotuse lõikes (EUR)

Kavandatud kulud Tegelikud kulud

KOKKU

Aruandlusperioodi

pp/kk/aaaa -

pp/kk/aaaa kulud

Aruandlusperioodi

pp/kk/aaaa -

pp/kk/aaaa kulud

Toetus ühisele viisapoliitikale – riigi

suutlikkus 0,00 0,00 0,00 0,00

Toetus ühisele viisapoliitikale – liidu

acquis 0,00 0,00 0,00 0,00

Toetus ühisele viisapoliitikale –

konsulaarkoostöö 0,00 0,00 0,00 0,00

Piirid – EUROSUR 0,00 0,00 0,00 0,00

Piirid – teabevahetus 0,00 0,00 0,00 0,00

Piirid – liidu ühised normid 0,00 0,00 0,00 0,00

Piirid – liidu acquis 0,00 0,00 0,00 0,00

Piirid – eesseisvad ülesanded 0,00 0,00 0,00 0,00

Piirid – riigi suutlikkus 0,00 0,00 0,00 0,00

Kuritegevus – kuritegevuse

tõkestamine ja selle vastu võitlemine 0,00 0,00 0,00 0,00

Tabel 1. Projekti maksumus ja kulud allikate lõikes (EUR)*

Toetuse saaja:

Projekti pealkiri:

Projekti tunnus:

Kuritegevus – teabevahetus 0,00 0,00 0,00 0,00

Kuritegevus – koolitus 0,00 0,00 0,00 0,00

Kuritegevus – ohvrite abistamine 0,00 0,00 0,00 0,00

Kuritegevus – ohu- ja riskihinnangud 0,00 0,00 0,00 0,00

Riskid – riskide ennetamine ja nende

kõrvaldamine 0,00 0,00 0,00 0,00

Riskid – teabevahetus 0,00 0,00 0,00 0,00

Riskid – koolitus 0,00 0,00 0,00 0,00

Riskid – ohvrite abistamine 0,00 0,00 0,00 0,00

Riskid – taristu 0,00 0,00 0,00 0,00

Riskid – varajane hoiatamine ja

kriisolukorrad 0,00 0,00 0,00 0,00

Riskid – ohu- ja riskihinnangud 0,00 0,00 0,00 0,00

KOKKU 0,00 0,00 0,00 0,00

Tabel 4. Toetuse saaja kinnitus

Mina, toetuse saaja, kinnitan, et: VASTUS SELGITUS

Projekti raames tehtud kulusid on

rahastatud teistest allikatest (sh

teistest Euroopa Liidu fondidest või

programmidest)

Projekti raames on teenitud tulu

Kui projekti raames on teenitud tulu,

siis see on maksetaotluses

abikõlblikest kuludest maha arvatud

Käibemaksukohuslase või

mittekohuslase staatus on võrreldes

toetuse taotluses tooduga muutunud

1. Tööjõukulud

Kuludokumendi

väljastaja Kuludokumendi nimetus

Kuludokumendi

number

Kuludokumendi

kuupäev

Kulu

lühikirjeldus

Aruandlusperioodi pp/kk/aaaa-pp/kk/aaaa kulud kokku 0,00

0,00

0,00

* aruandlusperioode lisatakse juurde vastavalt vajadusele

Projekti tegelikud kulud

Kulu selgitus (Tabelisse lisada lahtreid vastavalt kuludokumentide arvule)

Aruandlusperioodi pp/kk/aaaa-pp/kk/aaaa kulud kokku*

Tööjõukulud kokku

Summa

Rea nr

2. Sõidu- ja lähetuskulud

Kuludokumendi

väljastaja Kuludokumendi nimetus

Kuludokumendi

number

Kuludokumendi

kuupäev

Kulu

lühikirjeldus

Aruandlusperioodi pp/kk/aaaa-pp/kk/aaaa kulud kokku 0,00

0,00

0,00

* aruandlusperioode lisatakse juurde vastavalt vajadusele

Rea nr

Aruandlusperioodi pp/kk/aaaa-pp/kk/aaaa kulud kokku*

Sõidu- ja lähetuskulud kokku

Summa

Projekti tegelikud kulud

Kulu selgitus (Tabelisse lisada lahtreid vastavalt kuludokumentide arvule)

3. Seadmed, varustus, IKT-arendused

Kuludokumendi

väljastaja Kuludokumendi nimetus

Kuludokumendi

number

Kuludokumendi

kuupäev

Kulu

lühikirjeldus

Aruandlusperioodi pp/kk/aaaa-pp/kk/aaaa kulud kokku 0,00

Aruandlusperioodi pp/kk/aaaa-pp/kk/aaaa kulud kokku* 0,00

0,00

* aruandlusperioode lisatakse juurde vastavalt vajadusele

Rea nr

Summa

Projekti tegelikud kulud

Kulu selgitus (Tabelisse lisada lahtreid vastavalt kuludokumentide arvule)

Seadmete, varustuse, IKT-arendustega seotud kulud kokku

4. Kinnisvara

Kuludokumendi

väljastaja Kuludokumendi nimetus

Kuludokumendi

number

Kuludokumendi

kuupäev

Kulu

lühikirjeldus

Aruandlusperioodi pp/kk/aaaa-pp/kk/aaaa kulud kokku 0,00

Aruandlusperioodi pp/kk/aaaa-pp/kk/aaaa kulud kokku* 0,00

Kinnisvaraga seotud kulud kokku 0,00

* aruandlusperioode lisatakse juurde vastavalt vajadusele

Rea nr

Summa

Projekti tegelikud kulud

Kulu selgitus (Tabelisse lisada lahtreid vastavalt kuludokumentide arvule)

5. Avalikustamise kulud

Kuludokumendi

väljastaja Kuludokumendi nimetus

Kuludokumendi

number

Kuludokumendi

kuupäev

Kulu

lühikirjeldus

Aruandlusperioodi pp/kk/aaaa-pp/kk/aaaa kulud kokku 0,00

Aruandlusperioodi pp/kk/aaaa-pp/kk/aaaa kulud kokku* 0,00

Avalikustamise kulud kokku 0,00

* aruandlusperioode lisatakse juurde vastavalt vajadusele

Rea nr

Summa

Projekti tegelikud kulud

Kulu selgitus (Tabelisse lisada lahtreid vastavalt kuludokumentide arvule)

6. Muud otsesed kulud

Projekti tegelikud kulud

Kulu selgitus

Kuludokumendi

väljastaja Kuludokumendi nimetus

Kuludokumendi

number

Kuludokumendi

kuupäev

Kulu

lühikirjeldus

Aruandlusperioodi pp/kk/aaaa-pp/kk/aaaa kulud kokku 0,00

Aruandlusperioodi pp/kk/aaaa-pp/kk/aaaa kulud kokku* 0,00

Muud otsesed kulud kokku 0,00

* aruandlusperioode lisatakse juurde vastavalt vajadusele

Rea nr

Summa

Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifond/ Sisejulgeolekufond

PARTNERLUSE KINNITUS

Toetuse taotleja nimi

Projekti pealkiri

Projekti periood

Projekti partner

Täielik juriidiline nimi

Registrinumber

Käibemaksukohustuslase number (kui kohaldub)

Õiguslik seisund ☐ avalik-õiguslik juriidiline organisatsioon ☐ eraõiguslik juriidiline organisatsioon ☐ rahvusvaheline organisatsioon

Ametlik aadress

Allkirjaõiguslik isik (nimi ja amet)

Rahaline panus (kui kohaldub) ja ülesanded projekti rakendamisel

Kontaktisik (nimi ja amet)

Kontaktisiku telefoninumber

Kontaktisiku e-posti aadress

Projekti partneri täieõigusliku esindajana kinnitan, et

 olen läbi lugenud ja heaks kiitnud Siseministeeriumile esitatud toetuse taotluse;

 kogu partnerluse kohta esitatud informatsioon on tõene;

 minu esindatav organisatsioon ei ole:

- pankrotistunud või likvideerimisel, selle tegevust ei ole peatatud;

- tegevuse suhtes alustatud kohtumenetlust;

- muus tegevust piiravas olukorras, mis tuleneb riigi õigusaktides sätestatud korrast;

- Maksu- ja Tolliameti andmeil maksuvõlglane;

- jätnud varem riigieelarvelistest, välis- ega muudest vahenditest saadud ja

tagasimaksmisele kuuluvad summad tagasi maksmata või toetuse tagasimaksmise

ajatamise korral jätnud tasumata tagasimaksed ettenähtud tähtajal ja summas;

- varem sama kulu hüvitamiseks saanud toetust riigieelarvest, välis- ega muudest

vahenditest;

- esitanud Siseministeeriumile toetuse taotlemisel valeinformatsiooni;

- rikkunud eetikaklauslit, st püüdnud otseselt või kaudselt (kolmandate isikute kaudu)

saada konfidentsiaalset informatsiooni (sh teiste konkursile esitatud projektide kohta)

või mõjutada hindamiskomisjoni projektikonkursi hindamise ajal;

 taotluse rahastamisel täidan kõiki toetuslepinguga sätestatud nõudeid partnerile ja teen

kõik endast oleneva projekti edukaks elluviimiseks.

(allkirjastatud digitaalselt)

1

TOETUSLEPING

Siseministeerium, registrikoodiga 70000562, aadressiga Pikk 61, 15065 Tallinn, keda esindab

siseministri 29. mai 2018. a käskkirja nr 1-3/56 „Siseministeeriumi protseduurireeglid

Sisejulgeolekufondi vahendite kasutamiseks“ punkti 16.1 alusel välisvahendite valdkonna eest

vastutav asekantsler ……. (edaspidi ministeerium), ühelt poolt ja

Sisejulgeolekufondi (edaspidi ka fond) projekti /projekti tunnus/ „/Projekti pealkiri/“ (edaspidi

projekt) elluviija ….. /asutuse nimi/…, registrikoodiga …………., aadressiga ……………,

keda esindab …………….. /esindamise alus, ametinimetus, esindaja nimi/ (edaspidi toetuse

saaja), teiselt poolt,

keda nimetatakse ka eraldi pool ja koos pooled, sõlmivad toetuslepingu (edaspidi leping)

alljärgnevas:

1. ÜLDSÄTTED

Lepingu sõlmimise aluseks on:

1.1. Vabariigi Valitsuse 13. novembri 2014. a korraldus nr 482 „Varjupaiga-, Rände- ja

Integratsioonifondi ning Sisejulgeolekufondi vastutava asutuse ja auditeerimisasutuse

määramine“, millega määrati Sisejulgeolekufondi rakendamise eest vastutavaks

asutuseks Siseministeerium;

1.2. Sisejulgeolekufondi riiklik programm aastateks 2014–2020 (heaks kiidetud Euroopa

Komisjoni 31. juuli 2017. a otsusega C(2017)5504 ning Vabariigi Valitsuse 20 . aprilli

2017. a istungi protokollilise otsusega nr 17);

1.3. Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. aprilli 2014. a määrus (EL) nr 514/2014, millega

sätestatakse Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi ning politseikoostöö,

kuritegevuse tõkestamise ja selle vastu võitlemise ning kriisiohje rahastamisvahendi

suhtes kohaldatavad üldsätted; 1.4. Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. aprilli 2014. a määrus (EL) nr 515/2014, millega

luuakse Sisejulgeolekufondi osana välispiiride ja viisade rahastamisvahend ning

tunnistatakse kehtetuks otsus nr 574/2007/EÜ või Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16.

aprilli 2014. a määrus (EL) nr 513/2014, millega luuakse Sisejulgeolekufondi osana

2

politseikoostöö, kuritegevuse tõkestamise ja selle vastu võitlemise ning kriisiohje

rahastamisvahend ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu otsus 2007/125/JHA;

1.5. Toetuse saaja /esitamise aeg/ esitatud taotlus „….“ /taotluse pealkiri/;

1.6. siseministri 19. oktoobri 2016. a käskkirjaga nr 1-3/127 „Sisejulgeolekufondi

järelevalvekomisjoni moodustamine ja komisjoni töökorra kinnitamine“ moodustatud

Sisejulgeolekufondi järelevalvekomisjoni /kuupäev/ a protokoll nr …..;

1.7. Siseministeeriumi kantsleri …./kuupäev/ käskkiri nr /…/ „….“, millega kiideti heaks

punktis 1.5 nimetatud taotlus.

2. LEPINGU OBJEKT

2.1. Lepinguga annab ministeerium toetuse saajale projekti eesmärkide saavutamiseks

toetust Sisejulgeolekufondist ja kaasfinantseeringut vastavalt lepingus sätestatud

tingimustele.

2.2. Lepingu juurde kuuluvad lepingu allkirjastamisel lepingu lahutamatu osana järgmised

lisad:

2.2.1. Lisa 1 – Projekti tegevus- ja ajakava ning tulemused;

2.2.2. Lisa 2 – Kuluaruande ja maksetaotluse vormid ning projekti eelarve;

2.2.3. Lisa 3 – Tegevusaruande vorm;

2.2.4. Lisa 4 – Kulude abikõlblikkuse reeglid;

2.2.5. Lisa 5 – Juhised embleemide ja standardvärvide kohta;

2.2.6. Lisa 6 – Partnerluse kinnitus.

2.3. Kõik viited lepingule sisaldavad ka viiteid selle lisadele.

3. PROJEKTI RAHASTAMINE

3.1. Projekti hinnanguline abikõlblik kogukulu on …/summa/ eurot, vastavalt lisas 2

esitatud projekti eelarvele.

3.2. Ministeerium annab toetuse saajale projekti elluviimiseks Sisejulgeolekufondi ……..

rahastamisvahendist toetust maksimaalselt …/summa/ eurot, mis võrdub 75%-ga

punktis 3.1 sätestatud hinnangulisest abikõlblikust kogukulust.

3.3. Ministeerium annab toetuse saajale projekti elluviimiseks kaasfinantseeringut

maksimaalselt …/summa/ eurot, mis võrdub 25%-ga punktis 3.1 sätestatud

hinnangulisest abikõlblikust kogukulust.

3.4. Toetuse ja kaasfinantseeringu lõplik summa määratakse kindlaks vastavalt lepingu

punktile 5.

3.5. Projekti kulude abikõlblikkuse periood on …/pp.kk.aaaa/ kuni …/pp.kk.aaa/….

Projekti raames tehtavad kulutused peavad olema tekkinud ning makstud pärast

abikõlblikkuse perioodi algust. Kulutused ei tohi tekkida pärast abikõlblikkuse perioodi

lõppu, makseid võib teha kuni lõpparuande esitamiseni.

3

4. TOETUSE JA KAASFINANTSEERINGU VÄLJAMAKSMISE TINGIMUSED

4.1. Ministeerium teeb eel- ja vahemaksed, arvestades järgnevat:

4.1.1. Eelmakse ………. /summa või % punktides 3.2 ja 3.3 täpsustatud summadest/ tehakse

14 kalendripäeva jooksul pärast lepingu allkirjastamist.

4.1.2. Vahemakse1……../summa või % punktides 3.2 ja 3.3 täpsustatud summadest/ tehakse

14 kalendripäeva jooksul pärast seda, kui ministeerium on toetuse saaja esitatud

vastava perioodi vahearuande heaks kiitnud.

4.2 Lõppmakse teeb toetuse saaja vajadusel tagasimaksena, kui lepingu punkti 4.1 kohaselt

tehtud maksete kogusumma on suurem kui heaks kiidetud projekti abikõlblikud kulud

kokku. Toetuse saaja maksab enammakstud summa ministeeriumile tagasi lepingu

punktis 4.5 näidatud kontole 30 kalendripäeva jooksul alates ministeeriumi edastatud

lõpparuande heakskiitmise kirja kättesaamisest. Ministeeriumi põhjendatud nõudmisel

teeb toetuse saaja ministeeriumile tagasikande enne lõpparuande heakskiitmist.

4.3 Ministeerium võib vajadusel ja eelarveliste vahendite olemasolul lepingu punktis 3.2

nimetatud toetuse ja punktis 3.3 nimetatud riikliku kaasfinantseerimise summad välja

maksta lepingu punktis 4.1 toodud proportsioonidest ja tähtaegadest erinevalt.

4.4 Toetuse ja kaasfinantseeringu maksesummad kantakse toetuse saaja pangakontole

järgmiselt:

Panga nimi

Konto omaniku täpne nimi

Konto number

Viitenumber

Selgitus ISFP/B-X

4.5 Lepingu punktis 4.2 nimetatud enammakstud toetuse ja kaasfinantseeringu kannab

toetuse saaja ministeeriumi pangakontole järgmiselt:

4.6 Lepingu punktides 4.1 nimetatud maksed tehakse, kui ministeeriumile on eraldatud

toetuse ja kaasfinantseeringu väljamaksmiseks vajalikud vahendid. Maksete viibimisel

teavitab ministeerium sellest toetuse saajat.

4.7 Kaasfinantseeringu väljamaksete tähtajad ei ole järgmisest kalendriaastast alates

siduvad juhul, kui riigieelarves vajalikud vahendid osaliselt või täielikult puuduvad.

Tulenevalt riigieelarve seaduse §-s 60 sätestatud piirangutest eelarveliste kohustuste

võtmisel, kuuluvad lepingu punktis 3.4 toodud kaasfinantseeringu summa ning punktis

4.1 toodud maksed ülevaatamisele iga-aastase riigieelarve kinnitamise järel.

1 Punkti täiendatakse vastavalt vahemaksete arvule

Panga nimi AS SEB PANK

Konto omaniku täpne nimi Rahandusministeerium

Konto number EE891010220034796011

Viitenumber 2800045849

Selgitus ISFP/B-X

4

5. LÕPLIKU TOETUSE JA KAASFINANTSEERINGU SUMMA

KINDLAKSMÄÄRAMINE

5.1. Ministeerium määrab toetuse saajale makstavad summad kindlaks punktis 6 nimetatud

heakskiidetud aruannete alusel.

5.2. Lõplik toetus, mille ministeerium maksab toetuse saajale, on väiksem või võrdne

järgmistest summadest:

5.2.1. lepingu punktis 3.2 sätestatud toetuse maksimumsumma;

5.2.2. projekti abikõlblike kogukulude ja fondist kaasrahastamise ülemmäära (75%) korrutis;

5.2.3. projekti abikõlblike kogukulude ja projekti käigus saadud tulude (kui neid on) vahe.

5.3. Kui projekti elluviimise kulu ületab lepingus sätestatud projekti maksumust, peab

toetuse saaja eelarves (lisa 2) toodud kulutuste tegemiseks tagama täiendavaks

omafinantseeringuks rahaliste vahendite olemasolu projekti eesmärkide elluviimiseks välja arvatud juhul, kui sõlmitakse vastav toetuslepingu muudatus.

5.4. Projekt, mille eesmärgid jäävad täitmata, võidakse tunnistada osaliselt või täielikult

abikõlbmatuks ning sellele eraldatud vahendid kohustub toetuse saaja tagasi maksma.

6. ARUANNETE JA MUUDE DOKUMENTIDE ESITAMINE

6.1. Projekti vahe- ja lõpparuanded peab koostama elektrooniliselt eesti keeles ja

allkirjastama digitaalselt. Aruanne koosneb tegevus- ja kuluaruandest.

6.2. Kui puudub võimalus anda digitaalallkirja, koostatakse aruanded kahes eksemplaris

paberil ning need allkirjastatakse omakäeliselt. Ministeeriumile esitatakse üks

eksemplar ning lisaks elektroonselt tegevusaruanne Wordis ja kuluaruanne Excelis. Ühe

eksemplari säilitab toetuse saaja.

6.3. Toetuse saaja esitab aruandega raamatupidamise väljavõtte2 ja süstematiseeritult

kõik/siseministeeriumi koostatud valimi alusel3 aruandlusperioodil tekkinud

kuludokumentide ning projekti sisulise tegevusega seotud dokumentide koopiad.

6.4. Vahearuannete esitamine4

6.4.1 Toetuse saaja esitab (jrk nr) vahearuande hiljemalt …/pp.kk.aaaa/;5

6.5. Toetuse saaja esitab lõpparuande hiljemalt …/pp.kk.aaaa/. Lõpparuanne peab

kajastama kogu projekti perioodi (st ka neid tegevusi, mis on esitatud vahearuandega).

6.6. Ministeerium vaatab aruanded läbi ja vajadusel nõuab täiendavaid dokumente või

lisateavet. Täiendavate dokumentide või teabe edastamise nõude täidab toetuse saaja

ministeeriumi määratud tähtaja jooksul. Üldjuhul on tähtaeg 5 tööpäeva.

6.7. Kui toetuse saaja ei nõustu ministeeriumi esitatud märkustega aruande osas ja ei esita

etteantud tähtaja jooksul parandustega allkirjastatud aruannet, on ministeeriumil õigus

2 Raamatupidamise väljavõtet ei pea esitama Siseministeeriumi valitsemisala asutused. 3 Siseministeerium esitab toetuse saajale nimekirja valimisse kuuluvatest dokumentidest pärast aruande esitamist. 4 Kui projektis kavandatakse vahearuande esitamist 5.Punkte lisatakse juurde vastavalt vahearuannete arvule.

5

toetuse saaja esitatud aruanne heaks kiita osaliselt (ainult heakskiidetud abikõlblike

kulutuste ulatuses).

7. POOLTE ÕIGUSED JA KOHUSTUSED

7.1 Pooled:

7.1.1 võtavad kasutusele kõik asjakohased ja vajalikud meetmed, et tagada lepingust

tulenevate kohustuste ja eesmärkide täitmine;

7.1.2 kasutavad raamatupidamissüsteemi, mis võimaldab eristada projektiga seotud

tehinguid;

7.1.3 esitavad üksteisele informatsiooni, mis on vajalik lepingu edukaks täitmiseks;

7.1.4 teavitavad üksteist projekti edukat rakendamist takistavatest või takistada võivatest

asjaoludest;

7.1.5 tagavad projektiga seotud dokumentatsiooni nõuetekohase säilitamise seitse aastat

pärast projekti abikõlblikkuse perioodi lõpu kuupäeva. Kui pärast projekti lõppu

avastatakse rikkumine, pikeneb dokumentide säilitusaeg vähemalt seitse aastat alates

päevast, mil toetuse saaja tagastab toetuse ja kaasfinantseeringu ministeeriumile.

7.1.6 võimaldavad auditite ja järelevalve (sh kohapealsete kontrollide) teostamist ning

osutavad selleks igakülgset abi, sh võimaldavad volitatud isikul ligipääsu esitatud

andmete õigsuse kontrollimiseks kõigile projekti rakendamisega seotud dokumentidele

ja informatsioonile, sealhulgas elektroonilisel kujul olevale teabele, ning viibida toetuse

kasutamise administreerimise ja toetuse kasutamisega seotud ruumides ja territooriumil;

7.1.7 järgivad oma tegevuses õigusaktides sätestatud riigihangete läbiviimise,

raamatupidamise korraldamise, avaliku teabe edastamise ning isikuandmete kaitse

põhimõtteid ning põhjendavad kõiki erandeid ja dokumenteerivad põhjendused.

7.2 Toetuse saaja on kohustatud:

7.2.1 viima enda vastutusel läbi lisas 1 kirjeldatud tegevused ning tagama vajadusel vastavalt

lepingu punktile 5.3 enda ja partnerite omavahendite olemasolu vastavalt lepingu lisas

2 toodud eelarvele;

7.2.2 kasutama toetust ja kaasfinantseeringut eesmärgipäraselt lepingus ning selle lisades

näidatud tegevustega seotud abikõlblike kulude katmiseks;

7.2.3 lähtuma toetuse ja kaasfinantseeringu kasutamisel eelarves (lisa 2) toodud kulutuste

tegemiseks lisas 4 toodud kulude abikõlblikkuse reeglitest ning täitma riigisisestes ja

Euroopa Liidu õigusaktides sätestatud kohustusi;

7.2.4 esitama ministeeriumile tähtaegselt lepingu punktis 6 nõutud aruanded ning vajalikke

täiendavaid andmeid Euroopa Komisjonile esitatavate aruannete tarbeks;

7.2.5 andma audiitori, järelevalve teostaja või muu selleks volitatud isiku kasutusse enda,

partneri ning alltöövõtja (kui on kohaldatav) käsutuses olevad andmed ja dokumendid

toetuse, kaasfinantseeringu ning omavahendite kasutamise kohta üldjuhul 5 tööpäeva

jooksul vastava nõude saamisest;

7.2.6 täitma kõiki Vabariigi Valitsuse 13. novembri 2014. a korralduses nr 482 „Varjupaiga-,

Rände- ja Integratsioonifondi ning Sisejulgeolekufondi vastutava asutuse ja

auditeerimisasutuse määramine“ nimetatud asutuste ettekirjutusi;

7.2.7 tagama, et fondist toetust saavaid tegevusi ja kulusid ei rahastata muudest allikatest;

7.2.8 viivitamatult kirjalikult, kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis või elektrooniliselt

informeerima ministeeriumit kõikidest toetuse saaja või partneri(te) andmetes toimunud

muudatustest või asjaoludest, mis mõjutavad või võivad mõjutada toetuse saajat oma

kohustuste täitmisel, sh nime, aadressi ja seaduslike või volitatud esindajate

muutumisest, vastutavate isikute vahetumisest, varade või õiguste üleandmise otsustest

jne ka siis, kui eelnimetatud muudatused on registreeritud avalikus registris või

avalikustatud massiteabevahendite kaudu;

6

7.2.9 viivitamatult kirjalikult, kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis või elektrooniliselt

informeerima ministeeriumit projekti teostamise käigus ilmnenud kõrvalekalletest

lisades 1 ja 2 sätestatust, samuti projekti negatiivse tulemuse tõenäosusest või

vältimatusest ning projekti edasise jätkamise kaheldavast otstarbekusest;

7.2.10 esitama pärast toetuslepingu allkirjastamist ministeeriumile paberkandjal või

digitaalselt allkirjastatuna elektrooniliselt koopia toetuse saaja ja partneri(te) vahel

sõlmitud kokkuleppest või lepingust, kui toetuse saaja ja partner(id) otsustavad

partnerluses kirjalikult või elektrooniliselt kokku leppida;

7.2.11 vastutama ministeeriumi ees (sh kandma rahalist vastutust kogu toetussumma ulatuses)

lepingus sätestatud kohustuste täitmise eest;

7.2.12 tagastama ministeeriumi nõudmisel osaliselt või täielikult toetuse ja kaasfinantseeringu

kooskõlas Vabariigi Valitsuse 22. detsembri 2006. a määrusega nr 278 „Toetuse

tagasinõudmise ja tagasimaksmise ning toetuse andmisel ja kasutamisel toimunud

rikkumisest teabe edastamise tingimused ja kord“. Toetuse tagasinõudmise otsusega

loetakse projekti eelarve vähendatuks tagasinõutava summa ulatuses;

7.2.13 tagasi maksma tagasinõutava toetuse ja kaasfinantseeringu 90 kalendripäeva jooksul

tagasinõude otsuse kättesaamisest;

7.2.14 säilitama lisaks enda koostatud projekti rakendamisega seotud originaaldokumentidele

ka partnerite kantud kulusid tõendavate ja toetavate dokumentide kinnitatud koopiaid

punktis 7.1.5 sätestatud tähtaja jooksul;

7.2.15 tagama raamatupidamisdokumentatsiooni registreerimis- ja säilitamissüsteemi

olemasolu elektroonilisel kujul ning kasutama eraldi raamatupidamissüsteemi või

vastavaid raamatupidamiskoode kõigi toetusega seotud tehingute kohta ning eristama

selgelt toetuse kulusid kajastavad tehingud muudest tehingutest;

7.2.16 teavitama avalikkust ja projektis osalejaid fondist saadud toetusest ja kaasfinantseeringu

andjast vastavalt lepingu punktis 8 sätestatule. 7.2.17 teavitama projektis osalejat tema kohta kogutavatest isikuandmetest, nende säilitamise

tähtajast ja töötlemise eesmärkidest mh punktis 11.2 nimetatud asutuste poolt või võtma selleks isiku nõusoleku vastavalt kehtivale õigusele;

7.2.18 tagama, et partner/alltöövõtja on teadlik, et talle laienevad toetuse saaja kohustused

(sealhulgas informeerimise, toetuse ja kaasfinantseeringu nähtavuse tagamise,

dokumentide säilitamise ja järelevalvele kaasaaitamise kohustus, v.a peatükis 6

kirjeldatud aruandluskohustus). Toetuse saaja vastutab materiaalselt kogu toetus- ja

kaasfinantseeringu summa ulatuses partneri(te)/alltöövõtja(te) lepingus sätestatud

kohustuste täitmise eest ning tagab kohustuste täitmisele kaasaaitamise.

7.3 Ministeerium on kohustatud:

7.3.1 maksma toetuse saajale toetust ja kaasfinantseeringut lepingus sätestatud tingimustel ja

korras;

7.3.2 tegema asjakohased programmdokumendid, juhendmaterjalid ning ministeeriumile

esitamiseks vajalikud aruandevormid kättesaadavaks toetuse saajale;

7.3.3 informeerima toetuse saajat viivitamatult toetuse ja kaasfinantseeringu summa ja

maksegraafiku muutmise vajadusest;

7.3.4 kontrollima lepingu punktis 6 nimetatud aruandeid;

7.3.5 väljastama toetuse saajale 20 tööpäeva jooksul alates aruande laekumisest esmase

valimi ja/või päringu kulutuste asjakohasuse ja abikõlblikkuse kontrollimisel tuvastatud

puuduste kohta (kui on kohaldatav);

7.3.6 avalikustama projektide kohta vähemalt järgmise teabe: toetuse saaja nimi, projekti nimi

ja eesmärk ning lepingu kohaselt toetuse ja kaasfinantseeringuna eraldatav summa, välja

arvatud juhul, kui teave on piiratud selle konfidentsiaalse iseloomu tõttu, eelkõige

seoses julgeoleku, avaliku korra, kriminaaluurimiste ja isikuandmete kaitsega;

7

7.3.7 otsustama punktis 7.2.12 nimetatud määruse alusel toetuse saajalt toetuse ja

kaasfinantseeringu osaliselt või täielikult tagasinõudmise, kui ilmnevad toetuse ja

kaasfinantseeringu tagasinõudmiseks alust andvad asjaolud.

8. TOETUSE JA KAASFINANTSEERINGU NÄHTAVUSE TAGAMINE

8.1 Projekti toetamine Sisejulgeolekufondi vahenditest ja kaasfinantseerimine

ministeeriumi vahenditest peab olema selgesti nähtav iga projektiga seotud olulise

tegevuse puhul, sh teavitab toetuse saaja suuliselt kõiki osalejaid.

8.2 Kui toetuse saaja edastab või avalikustab projekti kohta suuliselt, kirjalikult või

elektrooniliselt teavet või viib projektis läbi tegevusi (nt koolitused, konverentsid või

seminarid), osutab ta sellele, et projekti jaoks on saadud rahalisi vahendeid Euroopa

Liidult Sisejulgeolekufondi kaudu ja Eesti Vabariigi Siseministeeriumilt.

8.3 Pärast käesoleva lepingu sõlmimist kõikides kolmandate isikutega sõlmitavates

lepingutes, sh töövõtulepingus, hankelepingus, partnerluslepingus jne peab olema

märgitud projekti pealkiri ja/või tunnus ning viide rahastajale.

8.4 Pärast käesoleva lepingu sõlmimist koostatud projekti tegevusega seotud avalikkusele

suunatud dokumentidele (sh koolitusmaterjalidele, osalemis- ja muudele tunnistustele,

teabelehtedele jms) peab olema märgitud projekti pealkiri või tunnus, Euroopa Liidu ja

Siseministeeriumi logo ning tunnuslause „Projekti kaasrahastavad Euroopa Liit

Sisejulgeolekufondi kaudu ja EV Siseministeerium“. Toetuse saaja kinnitatud

dokumendi mallide (lepingud jms) põhjal koostatud dokumentidele ei pea Euroopa

Liidu ja Siseministeeriumi logo lisama.

8.5 Euroopa Liidu logo koos fondi nimega „Sisejulgeolekufond“ ja ministeeriumi logo peab

olema kuvatud IT-süsteemides ning paigaldatud kõigile esemetele, mis on projekti

vahenditest ostetud, samuti toetuse saaja ruumidesse, mille jaoks Sisejulgeolekufondi

toetust ja ministeeriumi kaasfinantseeringut on kasutatud.

8.6 Kui füüsilise objekti maksumus on üle 100 000 euro, paneb toetuse saaja üles alalise ja

silmapaistva tahvli 3 kuu jooksul pärast projekti lõppemist. Tahvel peab vastama

lepingu lisas 5 toodud nõuetele.

8.7. Toetuse ja kaasfinantseeringu nähtavuse tagamiseks esitatav Euroopa Liidu embleem ja

ministeeriumi logo peavad vastama lisas 5 kirjeldatud juhistele.

8.8. Kui toetuse saaja edastab või avalikustab teavet ükskõik mis vormis, osutab ta sellele,

et ainuvastutus teabe sisu eest lasub toetuse saajal ja et ministeerium ning Euroopa

Komisjon ei vastuta esitatava teabe võimaliku kasutuse eest.

8.9. Toetuse saaja peab aruannetes üksikasjalikult kirjeldama, kuidas avalikkust ja projektis

osalejaid on projektist ja Euroopa Liidu ning ministeeriumi osalusest teavitatud.

8.10. Punktides 8.4, 8.5 ja 8.6 kirjeldatud avalikustamise nõudeid leevendatakse, kui

projektiga seotud teave on piiratud selle konfidentsiaalse iseloomu tõttu, eelkõige seoses

julgeoleku, avaliku korra, kriminaaluurimiste ja isikuandmete kaitsega.

8

9. LEPINGUTE SÕLMIMINE TEGEVUSE LÄBIVIIMISEKS

9.1 Toetuse saaja võib projekti läbiviimiseks sõlmida lepinguid kolmandate isikutega, sh

partneritega ning alltöövõtjatega vastavalt kehtivatele õigusaktidele.

9.2 Lepingu punktis 9.1 osutatud lepinguid võib sõlmida järgmistel tingimustel:

9.2.1 lepingute sõlmimise võimaluse kasutamine peab olema põhjendatud, võttes arvesse

projekti laadi, tegevusi ja eesmärke;

9.2.2 toetuse saaja vastutab ministeeriumi ees ainuisikuliselt projekti läbiviimise ja lepingu

sätete järgimise eest;

9.2.3 toetuse saaja kohustub tagama, et tema suhtes lepingu punktide 8 ja 11 alusel

kohaldatavaid tingimusi kohaldatakse ka kolmanda isiku suhtes.

9.3. Hankelepingu sõlmimisel ja hanke läbiviimisel lähtub toetuse saaja riigihangete

seaduses sätestatust ning teistest asjassepuutuvatest riigisisestest ja Euroopa Liidu

õigusaktidest. Toetuse saaja peab tagama hanke läbipaistvuse, mittediskrimineerimise

ja võrdse kohtlemise põhimõtete järgimise. Toetuse saaja kohustub kasutama rahalisi

vahendeid säästlikult ja otstarbekalt ning esitama vastutavale asutusele tõendava

dokumentatsiooni 1500 eurot (käibemaksuta) ületavate ja riigihanke piirmäärast

madalamate toodete/teenuste hankimisel.

9.4. Enne lepingu sõlmimist toetuse saaja kolmandate isikutega sõlmitud lepingud on fondist

kaasrahastamiseks abikõlblikud, kui need on sõlmitud punktis 3.5 näidatud

abikõlblikkuse perioodi sees, on kooskõlas abikõlblikkuse eeskirjadega ja lepingu

punktides 9.1 kuni 9.3 sätestatuga.

10. PROJEKTI PEATAMINE

10.1. Toetuse saaja võib projekti läbiviimise peatamist taotleda juhul, kui projekti teostamise

käigus on ilmnenud erandlikud asjaolud, mis teevad projekti ajakavajärgse elluviimise

võimatuks või annavad alust kahelda projekti jätkamise otstarbekuses, eelkõige

vääramatu jõu korral. Toetuse saaja teavitab sellest viivitamata, kuid mitte hiljem kui 5

tööpäeva jooksul alates asjaolu selgumisest ministeeriumit, esitades kõik vajalikud

põhjused ja üksikasjad ning projekti jätkamise arvatava kuupäeva. Ministeerium võib

erandjuhul arvestada ka ettenähtud tähtajast hilisemat teavitust, kuid viivitus peab olema

selgelt põhjendatud.

10.2. Kui lepingut ei lõpetata kooskõlas lepingu punktiga 13, jätkab toetuse saaja projekti

tegevusi kohe, kui asjaolud võimaldavad, teavitades sellest ministeeriumit. Projekti

kestust pikendatakse kuni projekti peatamisajaga võrdse aja võrra, kuid mitte kauem kui

Sisejulgeolekufondi abikõlblikkuse perioodi lõpptähtajani, s.o 31. detsember 2022. a

ning projekti pikendamine ja muud vajalikud muudatused kohandamaks projekti uute

rakendustingimustega vormistatakse kirjalikult või elektrooniliselt lepingu lisana.

10.3. Ministeerium võib peatada (kuni puuduste kõrvaldamiseni) või lõpetada toetuse ja

kaasfinantseeringu maksmise ning nõuda nende osalist või täielikku tagastamist, kui

ilmnevad Vabariigi Valitsuse 22. detsembri 2006. a määruse nr 278 „Toetuse

tagasinõudmise ja tagasimaksmise ning toetuse andmisel ja kasutamisel toimunud

rikkumisest teabe edastamise tingimused ja kord“ §-s 10 nimetatud asjaolud.

9

11. PROJEKTI HINDAMINE JA KONTROLLIMINE

11.1. Toetuse saaja kohustub säilitama lepinguga seonduva dokumentatsiooni ning materjalid

ja võimaldama punktis 11.2 kirjeldatud kontrollide läbiviimist punktis 7.1.5 toodud

tähtaja jooksul.

11.2. Toetuse saaja on kohustatud projektiga seotud originaaldokumente (õigustatud

erandjuhtudel originaaldokumentide tõendatud koopiaid) esitama kontrollimiseks, kui

seda nõuab/nõuavad ministeeriumi, Sisejulgeolekufondi rakendamist auditeerima

määratud asutuse, Riigikontrolli, Euroopa Komisjoni, Euroopa Pettusevastase Ameti

ametnikud või nende volitatud välised asutused ning Euroopa Kontrollikoda, järgides

punktis 7.1.6 toodud igakülgse abistamise põhimõtet.

11.3. Üldjuhul teavitab punktis 11.2 nimetatud kontrollorgan võimalikest kohapealsetest

paikvaatlustest ette. Põhjendatud juhtudel võib kohapealne kontroll toimuda ka ilma ette

teatamata.

11.4. Toetuse saaja kohustub esitama üksikasjaliku teabe, mida nõuab punktis 11.2 nimetatud

asutus, et kontrollida projekti läbiviimise ja lepingu sätete rakendamise nõuetekohasust.

11.5. Kui ministeeriumil on tekkinud põhjendatud kahtlus, et toetuse saaja on esitanud

eksitavat informatsiooni või ei ole järelevalve teostamiseks vajalikke andmeid

edastanud, peab toetuse saaja viivitamatult andma aru vajalike andmete mitteesitamise

või eksitava informatsiooni esitamise kohta või ümber lükkama ministeeriumi kahtlused

andmete õigsuses.

11.6. Lepingu punktis 11.2 nimetatud kontrollide tulemusel on ministeeriumil õigus teha

otsus lepingu raames prognoositud ja tehtud kulutuste osas toetuse summa vähendamise

või toetuse tagasinõudmise kohta kooskõlas Vabariigi Valitsuse 22. detsembri 2006. a

määrusega nr 278 „Toetuse tagasinõudmise ja tagasimaksmise ning toetuse andmisel ja

kasutamisel toimunud rikkumisest teabe edastamise tingimused ja kord“.

12. VÄÄRAMATU JÕUD

12.1 Pool vabaneb vastutusest ainult juhul, kui lepingu mittetäitmise või mittenõuetekohase

täitmise põhjustab vääramatu jõud.

12.2 Vääramatu jõu all käsitavad pooled mistahes ettenägematut, nendest sõltumatut

sündmust, mille tekkimist, kestvust või lõppemist ei saanud pool mõjutada ja

mõistlikkuse põhimõttest lähtudes ei saanud poolelt oodata, et ta lepingu sõlmimise ajal

selle asjaoluga arvestaks või seda väldiks või takistava asjaolu või selle tagajärje ületaks.

12.3 Vääramatu jõu all kannatav pool teavitab sellest viivitamata teist poolt kirjalikult,

kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis või elektrooniliselt 5 tööpäeva jooksul,

märkides vääramatu jõu laadi, tõenäolise kestuse ja arvatava mõju.

12.4 Vääramatu jõud muudab lepingus sätestatud kohustuste tähtaega perioodi võrra, mille

jooksul lepingu täitmine on vääramatu jõu tõttu poole jõupingutustest olenemata

10

võimatu, kuid mitte kauem kui Sisejulgeolekufondi abikõlblikkuse perioodi

lõpptähtajani, s.o 31. detsember 2022. a. Pooled teevad kõik jõupingutused vääramatust

jõust tingitud kahjude vähendamiseks.

13. LEPINGU KEHTIVUS JA MUUTMINE

13.1. Leping jõustub lepingu allakirjutamisest mõlema poole poolt.

13.2. Leping kehtib kuni mõlema poole lepinguliste kohustuste nõuetekohase täitmiseni.

13.3. Toetuse ja kaasfinantseeringu andmise tingimustes tehtavad muudatused tuleb sätestada

kirjalikult või elektrooniliselt lepingu lisas ning muudatus jõustub hetkest, mil mõlemad

pooled on lisa allkirjastanud, kui lisas ei ole sätestatud teisiti.

13.4. Toetuse saaja võib vajadusel taotleda ministeeriumilt eelarves toodud otseste kulude

kululiikide vahel kulude jaotuse muutmist või projekti tegevuste ja ajakava muutmist.

Eelarves tehtavate muudatuste korral otseste kulude kululiikide vahel, mis ei ületa 15%

prognoositud kululiigi summast ning kululiikide siseselt rahaliste kulutuste osas

tehtavate muudatuste korral, ei pea toetuse saaja taotlema lepingu muudatust vaid

toetuse saaja kohustub muudatust põhjendavad dokumendid lisama projekti

dokumentatsiooni juurde.

13.5. Lepingu punktis 13.4 nimetatud lepingu muudatuse tegemiseks peab toetuse saaja

esitama ministeeriumile kirjalikult või elektrooniliselt taotluse, milles põhjendab,

kuidas nimetatud muudatused aitavad kaasa projekti edukale elluviimisele. Muudatused

ei tohi vähendada projekti tulemuslikkust ja selle eesmärkide saavutamise tõenäosust.

13.6 Järgnevad muudatused lepingus ei ole lubatud:

13.6.1. projekti eesmärgi muutmine;

13.6.2. fondi eraldise suurendamine (v.a juhul, kui see toimub toetuse saaja poolt tehtud

põhjendatud ettepanekul mõnes teises projektis vabanenud fondi eraldise arvel ning

ministeerium selle heaks kiidab);

13.6.3. projekti perioodi pikendamine rohkem kui riikliku programmi abikõlblikkuse perioodi

31. detsembri 2022. a lõpuni;

13.6.4.kõik muud muudatused, mis seaksid kahtluse alla kriteeriumid ja nende väärtused, mille

alusel projekt fondist finantseerimiseks välja valiti.

13.7. Toetuse saaja peab taotluse lepingu muutmiseks saatma ministeeriumile vähemalt 60

kalendripäeva enne projekti lõpukuupäeva, välja arvatud juhul, kui toetuse saaja esitab

nõuetekohase põhjenduse ja ministeerium selle heaks kiidab.

14. LEPINGU ENNETÄHTAEGNE LÕPETAMINE

14.1. Lepingu võib ennetähtaegselt lõpetada poolte kokkuleppel.

14.2. Poolel on õigus leping ühepoolselt lõpetada, teatades sellest teisele poolele kirjalikult

või elektrooniliselt vähemalt 45 kalendripäeva ette, järgmistel juhtudel:

14.2.1 pool on rikkunud oluliselt lepingus sätestatud kohustusi;

14.2.2 vääramatu jõu tõttu, kui see takistab lepingu täitmist 45 kalendripäeva jooksul.

14.3. Lepingu lõpetamise korral eraldab ministeerium toetust ja kaasfinantseeringut üksnes

nende abikõlblike kulutuste katteks, mille toetuse saaja on tegelikult teinud kuni

11

kuupäevani, mil leping lõpetatakse. Arvesse ei võeta kulusid, mis on seotud

kohustustega, mis tuleb täita pärast lepingu lõpetamist. Ennetähtaegselt lõpetatud

lepingu alusel makstava toetuse ja kaasfinantseeringu summa määramisel hindab

ministeerium lepingu lõpetamise põhjust, projekti elluviimise faasi, projekti eesmärkide

saavutatust ja muid olulisi asjaolusid.

14.4. Kui leping lõpetatakse enne eel- või vahemakse eraldamist toetuse saajale, on toetuse

saajal õigus punktis 14.3 nimetatud kulude katmiseks esitada 45 kalendripäeva jooksul

pärast lepingu lõpetamist projekti lõpparuanne, kuluaruanne ja maksetaotlus. Kui selle

aja jooksul taotlust ei esitata, ei hüvita ministeerium kuni lepingu lõpetamise

kuupäevani tehtud toetuse saaja kulutusi ning nõuab tagasi summad, mille kasutamine

ei ole ministeeriumi heaks kiidetud projekti läbiviimise aruandega põhjendatud.

14.5. Olulise lepingu tingimuse rikkumise korral, mis seisneb selles, et toetuse saaja ei ole

esitanud projekti läbiviimise aruandeid lepingu punktis 6 nimetatud tähtpäevadeks ja

kui toetuse saaja ei ole seda kohustust täitnud ka 30 kalendripäeva jooksul pärast seda,

kui ministeerium on saatnud vastava kirjaliku, kirjalikku taasesitamist võimaldavas või

elektroonilises vormis meeldetuletuse, ei hüvita ministeerium erandina 30

kalendripäevase teatamisperioodi lõpust kuni projekti lõpukuupäevani tehtavaid

kulutusi ning nõuab tagasi summad, mida ta ei ole varem aruannete kontrolli järgselt

heaks kiitnud.

14.6. Kui ministeerium lõpetab lepingu põhjusel, et toetuse saaja esitab tegelikkusega

vastuolus olevaid aruandeid, et saada lepinguga ettenähtud toetust, võib ministeerium

erandina pärast toetuse saajale märkuste esitamise võimaluse andmist nõuda nende

summade osalist või täielikku tagastamist, mis on ministeeriumi poolt lepingu kohaselt

juba makstud.

15. LEPINGUGA SEOTUD TEABE EDASTAMINE

15.1. Lepinguga seotud teave (sh maksetaotlused, projekti läbiviimise aruanded, taotlused

muudatuste tegemiseks projekti kestel) edastatakse ministeeriumile lepingu numbrile

osutades kirjalikult omakäeliselt allkirjastatuna või elektrooniliselt digitaalselt

allkirjastatuna.

15.2. Informatsioonilist teadet, millega ei kaasne õiguslikke tagajärgi, võib edastada telefoni,

elektronposti jms teel.

15.3. Ministeeriumi kontaktisik lepingu täitmisega seotud küsimustes:

Kontaktisik

Telefon

E-post

15.4. Toetuse saaja kontaktisik lepingu täitmisega seotud küsimustes:

Kontaktisik

Telefon

E-post

12

16. VASTUTUS JA VAIDLUSTE LAHENDAMINE

16.1. Pooled vastutavad oma lepingujärgsete kohustuste täitmise eest vastavalt lepingule ja

Eesti Vabariigi ning Euroopa Liidu õigusaktidele.

16.2. Toetuse saaja vastutab ministeeriumi ees enda ja kaasatud partneri(te)/alltöövõtja(te)

lepinguga võetud kohustuste täitmise eest.

16.3. Toetuse saaja kohustub hüvitama ministeeriumile või Euroopa Komisjonile lepingu

rikkumisega tekitatud otsese varalise kahju, mis tuleneb projekti hooletust või ebaõigest

läbiviimisest.

16.4. Kui toetuse saaja ei täida nõuetekohaselt oma lepingujärgseid kohustusi, võib

ministeerium peatada lepingujärgsete eraldiste andmise kuni puuduste kõrvaldamiseni. Lepinguga seotud vaidlused ja erimeelsused lahendatakse eelkõige läbirääkimiste teel.

Juhul, kui läbirääkimiste teel ei õnnestu erimeelsusi lahendada, lahendatakse vaidlused

lõplikult kohtus.

17. LÕPPSÄTE

17.1 Leping on koostatud kahes võrdset juriidilist jõudu omavas eksemplaris, millest üks jääb

ministeeriumile ja teine toetuse saajale.

Poolte allkirjad:

Toetuse saaja Ministeerium

(allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt)

……………………. ………………………

SISEJULGEOLEKUFONDI PERIOODI 2014–2020 KULUDE

ABIKÕLBLIKKUSE REEGLID

Juhend toetuse taotlejale ja projekti elluviijale

Muudatused võrreldes 29.05.2018. a kinnitatud versiooniga:

- Abikõlblikuks loetakse ametijuhendijärgsed tööülesanded (v.a teenuslepingu puhul),

kui projekti rakendamisega kaasneb tõendatud töökoormuse tõus.

september 2018

2

Sisukord

SISSEJUHATUS ................................................................................................................... 3

KASUTATUD LÜHENDID ................................................................................................. 4

KASUTATUD MÕISTED .................................................................................................... 4

ÜLDREEGLID ...................................................................................................................... 6

1. PEAMISED PÕHIMÕTTED ....................................................................................... 6

2. PROJEKTI KULUSID TÕENDAVAD DOKUMENDID ......................................... 7

3. PARTNERLUS .............................................................................................................. 7

4. PROJEKTI EELARVE JA MITTETULUNDUSLIKKUSE PÕHIMÕTE ............. 8

5. HANGETE LÄBIVIIMINE .......................................................................................... 8

PROJEKTI ABIKÕLBLIKUD KULUD ............................................................................... 9

6. OTSESED ABIKÕLBLIKUD KULUD ....................................................................... 9

6.1 TÖÖJÕUKULUD ........................................................................................................... 9

6.2 SÕIDU- JA LÄHETUSKULUD .................................................................................. 10

6.3 SEADMETE SOETAMISE, ÜÜRIMISE JA LIISIMISE KULUD ............................. 11

6.4 KINNISVARA OSTMISE, EHITAMISE, RENOVEERIMISE VÕI ÜÜRIMISE

KULUD ........................................................................................................................ 13

6.5 EKSPERDITASUD ...................................................................................................... 14

6.6 AVALIKUSTAMISEGA SEOTUD NÕUETEST TULENEVAD KULUD ............... 15

7. KAUDSED ABIKÕLBLIKUD KULUD ................................................................... 15

8. ABIKÕLBMATUD KULUD ...................................................................................... 16

9. DOKUMENTIDE SÄILITAMINE JA KONTROLLIMINE ................................. 16

LISA 1. Tööajatabeli/üleandmise-vastuvõtmise akti näidis ................................................ 18

LISA 2. Sõidupäeviku näidis 1 ............................................................................................ 19

LISA 3. Sõidupäeviku näidis 2 ............................................................................................ 20

3

SISSEJUHATUS

Juhend on koostatud toetuse taotlejale ja projekti elluviijale, selgitamaks Sisejulgeolekufondi

(edaspidi ISF) perioodi 2014–2020 kulude abikõlblikkuse reegleid.

Juhendis on abikõlblikkuse reegleid kirjeldatud ISF-i horisontaalse määruse artiklite 17, 18 ja

19 alusel ning lähtudes riigisisestest õigusaktidest. Vaidluste tekkimisel võetakse aluseks ISF-i

erimäärustes, horisontaalses määruses ning rakendus- ja delegeeritud aktides sätestatu.

Küsimustes, mida käesolevas juhendis ei käsitleta, peab konsulteerima Siseministeeriumi

(edaspidi SiM) välisvahendite osakonna kui ISF-i rakendamise eest vastutava asutusega, kes

vajadusel konsulteerib Euroopa Komisjoniga.

4

KASUTATUD LÜHENDID

AA Auditeerimisasutus

EK Euroopa Komisjon

EL Euroopa Liit

ISF Sisejulgeolekufond

JK Järelevalvekomisjon

MTA Maksu- ja Tolliamet

RHS Riigihangete seadus

SiM Siseministeerium

VA Vastutav asutus

VV Vabariigi Valitsus

KASUTATUD MÕISTED

Abikõlblik kulu Abikõlblikkuse reeglites nimetatud kulu, mis on kooskõlas

riigisiseste ja EL-i õigusaktidega, sh horisontaalse määrusega.

Abikõlblikkuse

periood

Toetuslepingus sätestatud rahaliste vahendite kasutamise alguse ja

lõpptähtaja vaheline periood. Ajavahemik, mille jooksul peab

projekti abikõlblik kulu olema tekkinud ja tegevused ellu viidud (s.o

tööd tehtud, teenused osutatud ja tooted tarnitud). Makseid võib teha

ka pärast abikõlblikkuse perioodi lõppu, kuid mitte peale projekti

lõpparuande esitamist. Projekti abikõlblikkuse perioodi algusaeg

sätestatakse toetuslepingus. ISF-i riikliku programmi abikõlblikkuse

periood kestab 1. jaanuarist 2014. a kuni 31. detsembrini 2022. a (s.t

toetuse saaja kulud peavad olema tekkinud antud ajavahemikul; VA-

l on õigus kulusid katta perioodil 1. jaanuarist 2014. a kuni 30. juunini

2023. a).

Auditeerimisasutus VV 13. novembri 2014. a korraldusega nr 482 on AMIF-i AA-ks

määratud SAO. AA on teistest osalevatest struktuuriüksustest

sõltumatu

Erimäärused 16. aprilli 2014. a Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr

515/2014, millega luuakse Sisejulgeolekufondi osana välispiiride ja

viisade rahastamisvahend ning tunnistatakse kehtetuks otsus

nr 574/2007/EÜ ja 16. aprilli 2014. a Euroopa Parlamendi ja nõukogu

määrus (EL) nr 513/2014, millega luuakse Sisejulgeolekufondi osana

politseikoostöö, kuritegevuse tõkestamise ja selle vastu võitlemise

ning kriisiohje rahastamisvahend ning tunnistatakse kehtetuks

nõukogu otsus 2007/125/JHA.

Horisontaalne

määrus

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. aprilli 2014. a määrus (EL) nr

514/2014, millega sätestatakse Varjupaiga-, Rände- ja

Integratsioonifondi ning politseikoostöö, kuritegevuse tõkestamise ja

selle vastu võitlemise ning kriisiohje rahastamisvahendi suhtes

kohaldatavad üldsätted.

Järelevalvekomisjon JK on loodud riiklike programmide rakendamise toetamiseks. JK

koosseis ja töökord kehtestatakse siseministri käskkirjaga.

5

Kaasfinantseering Eesti riigi eelarvest sihtotstarbeliselt eraldatud vahendid ISF-i toetuse

kasutamise kaasrahastamiseks, mis on minimaalselt 25% projekti

maksumusest.

Kontrolljälg Toetuse kasutamisel tehtud otsuseid ja tehinguid tõendav

dokumentatsioon. Elektroonilise menetluse korral peab kontrolljälje

arhiveerima kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis.

Kuluartikkel Projekti eelarve kululiigi alajaotus (nt tööjõukulude puhul:

projektijuhi töötasu, raamatupidaja töötasu, maksud jne).

Kulu tõendav

dokument

Majandustehingut kinnitav dokument, mis vastab raamatupidamise

seaduses nimetatud algdokumendi nõuetele ning palgaarvestuse

puhul palgaarvestust tõendav väljavõte (nt palgaleht).

Kululiik Projekti eelarve põhijaotus (nt tööjõukulud, sõidu- ja lähetuskulud

jne), mis jaguneb omakorda kuluartikliteks.

Partner Toetuse taotluses nimetatud, juriidiline isik, riigiasutus, kohaliku

omavalitsuse asutus või rahvusvaheline organisatsioon, kes osaleb

projekti rakendamisel ja kellel võivad tekkida kulud.

Projekt Kindlaks määratud tulemuse, eelarve ja piiritletud ajaraamiga tegevus

või seotud tegevuste kogum, millega kaasnevate kulude hüvitamiseks

toetust taotletakse või kasutatakse.

Projekti tunnus VA määratud unikaalne projekti number (nt ISFP-N).

Riiklik programm EK ja VV heaks kiidetud ISF-i vahendite kasutamise strateegiline

dokument, mille alusel kavandatakse ja viiakse ellu tegevusi. Leitav

www.sisejulgeolekufond.ee

Rikkumine ELi või riigisisese õigusakti mis tahes sätte rikkumine tegevuse või

tegevusetuse kaudu, mis kahjustab või kahjustaks ELi üldeelarvet

põhjendamatu kulu tõttu.

Toetus Rahaline abi, mis koosneb Eesti riigile antavast EL-i toetusest ja

kaasfinantseeringust.

Toetuse saaja Taotleja, kelle taotlus toetuse saamiseks on rahuldatud ning kellega

on sõlmitud toetusleping.

Toetuse taotleja Toetuse taotlejateks võivad olla avalik-õiguslikud juriidilised isikud,

eraõiguslikud juriidilised isikud, valitsusasutused, valitsusasutuste

hallatavad asutused või rahvusvahelised organisatsioonid, kelle

põhikirjalised eesmärgid toetavad projektis kavandatud tegevusi.

Toetusleping VA ja toetuse saaja vahel sõlmitud leping toetuse kasutamiseks,

eesmärgiga viia ellu taotluses toodud tegevused.

Vastutav asutus Vastavalt VV 13. novembri 2014. a korraldusele nr 482 on ISF-i VA

SiM. SiM-i põhimääruse kohaselt täidab ISF-i rakendamisel VA

peamisi ülesandeid välisvahendite osakond. Lisaks osaleb vastutava

asutuse ülesannete täitmisel RHO.

6

ÜLDREEGLID

1. PEAMISED PÕHIMÕTTED

1.1 Projekt on abikõlblik, kui toetuse kasutamise eesmärk ja toetatavad tegevused langevad

kokku ISF-i erimääruste jt õigusaktide ning riikliku programmiga.

1.2 Projekti elluviija peab kulude abikõlblikkuses veenduma nii projekti planeerimisel kui

elluviimisel. Toetuse saaja peab abikõlbmatud kulud katma oma vahenditest.

1.3 Projekti otseste eesmärkide saavutamata jätmine võib olla toetuse tagasinõudmise

aluseks.

1.4 Abikõlblikud on kulud, mis on:

 kooskõlas asjakohaste õigusaktide, juhendmaterjalide, taotluse rahuldamise otsuses

sätestatud nõuete ja toetuslepinguga;

 vajalikud projekti tegevuste elluviimiseks;

 põhjendatud ning mõistlikud, st vastavad usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõttele;

 tekkinud abikõlblikkuse perioodil1;

 ette nähtud projekti eelarves;

 tegelikud ja vastavad toetuse saaja tehtud maksetele;

 kontrollitavad ja tõendatavad.

1.5 Projektiga seotud tehingud peavad olema eristatud toetuse saaja raamatupidamise

muudest tehingutest. Olenevalt organisatsioonis kasutusel olevast

raamatupidamistarkvarast võib projekti tehingute eristamiseks avada projektile eraldi

kulukonto või lisada projekti tehingute eristamiseks kontokoodidele vastavad tunnused.

1.6 Kulu tegemisel peab muu hulgas järgima RHS-i (nt konkurentsi korral küsima erinevaid

pakkumusi). Kui toodete või teenuste eeldatav maksumus ühe kalendriaasta jooksul on

võrdne või suurem kui 1500 eurot ilma käibemaksuta, peab toetuse saaja esitama VA-le

tõendava dokumentatsiooni, nt hinnapäringu ja -pakkumused. Hinnapakkumused peavad

olema kirjalikud, sisaldama pakkuja nime, pakkumuse hinda, pakkumuse tegemise

kuupäeva jms ja vastama turuhindadele. Hinnapakkumuste asemel võib võrrelda ka

hinnakirju, mis vastavad pakkumustele esitatud nõuetele (sh peab nähtuma hinnakirjade

võrdlemise kuupäev).

1.7 ISF-ist toetust saavaid tegevusi ja kulusid ei tohi rahastada muudest allikatest, et vältida

topeltrahastamist.

1.8 Projekti käigus isikuandmete kogumisel ja töötlemisel peab järgima isikuandmete kaitset

käsitlevaid õigusakte. Toetuse saaja on kohustatud võtma isikult kirjaliku nõusoleku

isikuandmete kogumise kohta või teavitama isikut kirjalikult, kui isikuandmete kogumine

ja töötlemise nõue tuleneb õigusaktiga pandud kohustusest (nt vastavasisuline klausel

allkirjalehel).

1 Toetuslepingu sõlmimise kuupäevad ei mõjuta abikõlblikkuse perioodi. Toetusleping SiM-i ja toetuse saaja vahel

sõlmitakse pärast taotluse heakskiitmist, kuid tegevused võivad olla abikõlblikud ka enne seda (kuid alates 1.

jaanuarist 2014. a). Toetuslepingus sätestatakse abikõlblikkuse perioodi algus vajadusel tagasiulatuvalt.

7

2. PROJEKTI KULUSID TÕENDAVAD DOKUMENDID

2.1 Kogu projektiga seonduv dokumentatsioon peab andma lihtsalt ja kiiresti ülevaate

projekti tegevustest.

2.2 Toetuse saaja peab tagama, et väljamaksmise aluseks olevad dokumendid vastavad

nõuetele, projekti raames tehtud kulud ja tegevused on abikõlblikud ning neid on

võimalik kontrollida.

2.3 Projekti kulu tõendavate dokumentide puhul peab jälgima, et need vastaksid

raamatupidamise seaduses sätestatud raamatupidamise algdokumendile esitatud nõuetele.

2.4 Lisaks peab projekti kulu tõendavatele dokumentidele olema märgitud järgmine

teave:

 projekti tunnus, (võimalusel märgib dokumendi väljastaja tunnuse dokumendile enne

selle koostamist);

 teave projekti kuludesse arvestatud summade ja nende arvestusmeetodi kohta (kui

kohaldub);

 kulujuhi kinnitus (elektroonilise dokumendi puhul kinnitusringis);

 vajadusel muu lisateave, mis selgitab kulu seotust projektiga.

2.5 VA-le esitatud dokumendid peavad olema identsed nendega, mida säilitatakse toetuse

saaja raamatupidamises, ning aruannetes esitatud andmed peavad ühtima toetuse saaja

raamatupidamise andmetega.

2.6 VA võib küsida toetuse saaja raamatupidamisest väljavõtteid projektiga seotud tehingute

kohta.

2.7 Võõrkeelsete kulu tõendavate dokumentide esitamisel peab toetuse saaja olema valmis

kontrollimise eesmärgil esitama dokumendi tõlke.

2.8 Makseid võib teha ka pärast abikõlblikkuse perioodi lõppu, kuid mitte pärast

projekti lõpparuande esitamist.

3. PARTNERLUS

3.1 Organisatsioonid võivad taotlusi esitada eraldi või koos partneri(te)ga.

3.2 Partner peab vastama toetuse taotleja ja saajaga samadele nõuetele. Taotleja esitab koos

toetuse taotlusega partneri täidetud ja allkirjastatud vormikohase partnerluse kinnituse

ning eelarves märgib ka partnerite rahalise panuse (kui kohaldatav).

3.3 Toetuse saamisel laienevad partnerile toetuse saaja kohustused, v.a aruandluskohustus.

Toetuse saaja vastutab projekti kaasatud partnerite tegevuse koordineerimise eest.

3.4 Partner ja toetuse saaja võivad soovi korral vastastikuste õiguste, kohustuste ja partneri

rolli määratlemiseks sõlmida kirjaliku kokkuleppe.

3.5 Toetuse saaja vastutab toetuslepingu täitmisel nii enda kui projekti partneri eest.

8

3.6 Toetuse saaja peab edastama partnerile koopia SiM-ile esitatavatest projekti vahe- ja

lõpparuannetest. Olulised ettepanekud projekti muutmiseks (nt tegevuste, eelarve vms

osas) peavad olema partneritega kooskõlastatud enne nende esitamist SiM-ile. Kui sellist

kokkulepet ei suudeta saavutada, peab taotleja selle ära märkima muudatusettepanekute

esitamisel SiM-ile.

4. PROJEKTI EELARVE JA MITTETULUNDUSLIKKUSE

PÕHIMÕTE

4.1 Projektid, mida ISF-ist toetatakse, peavad olema mittetulunduslikud.

4.2 Projekti eelarve peab olema tasakaalus, st abikõlblikud kogukulud peavad olema võrdsed

kogutuludega. Kõik kulud peavad olema piisavalt täpsed, põhjendatud, läbipaistvad ja

detailselt kuluartiklite kaupa selgitatud. Kui toetuse saaja esitab aruandluse käigus SiM-

ile tõendavaid dokumente kulude kohta, mida eelarves ette nähtud ei ole, loetakse need

kulud abikõlbmatuks.

4.3 Kui projekti lõppedes ületavad tuluallikad kulusid, vähendatakse vastavalt sellele ISF-i

ja kaasfinantseeringu eraldist. Projekti tuluallikad peavad olema kajastatud toetuse saaja

raamatupidamises ning olema tuvastatavad ja kontrollitavad.

4.4 Projekti tulud koosnevad kõikidest projektile ISF-ist, avaliku või erasektori tehtud

rahalisest panusest, sealhulgas toetuse saaja enda panus, ning kõikidest projekti käigus

saadud sissetulekutest. Termin „tulud“ hõlmab projekti abikõlblikkusperioodi jooksul

saadud müügi- ja üüritulusid, tasusid teenuse osutamise eest, registreerimistasusid ja

muid samaväärseid tulusid.

5. HANGETE LÄBIVIIMINE 5.1 Projekti raames kulutuste tegemisel (asjade ostmisel, teenuste või ehitustööde tellimisel

või ideekonkursside korraldamisel) lähtutakse toetuslepingus, riigihangete seaduses,

SiM-i valitsemisala riigihangete läbiviimise korras (kui toetuse saajaks on SiM-i

haldusala asutus), asutuse sisemises riigihangete läbiviimise korras ning teistes

asjassepuutuvates riigisisestes ja ELi õigusaktides sätestatust.

5.2 Riigihangete, sh alla lihthanke piirmäära jäävate riigihangete läbiviimisel peab hankija

järgima riigihangete seaduses sätestatud riigihanke korraldamise üldpõhimõtteid, sh

tegutsema läbipaistvalt, kontrollitavalt ja proportsionaalselt, järgima isikute võrdse

kohtlemise põhimõtteid, tagama konkurentsi efektiivse ärakasutamise ning vältima

konkurentsi kahjustavat huvide konflikti.

5.3 Toetuse saaja võib kooskõlas riigihangete seadusega volitada hanke läbiviimise teisele

isikule. Riigihangete seaduse nõuetekohase järgimise, sh tehnilise kirjelduse koostamise

ja hanke läbiviimise eest vastutab toetuse saaja. SiM-i haldusala info- ja

kommunikatsioonitehnoloogia alaste hangete läbiviijaks on üldjuhul Siseministeeriumi

infotehnoloogia- ja arenduskeskus.

5.4 Hankija on kohustatud korraldama riigihanke piirmäära ületava riigihanke avatud või

piiratud hankemenetlusena, kui RHS-ist ei tulene teisiti. Kogu riigihankega seotud

9

menetlus peab olema dokumenteeritud (kontrollitavuse põhimõte) ning hanke käigus

hankija tehtud otsused põhjendatud.

5.5 Riigihanke läbiviimisel võtab hankija arvesse ka seda, kas tegemist on kaitse- ja

julgeolekuotstarbelise hankega.

5.6 Kui hankija ei kasuta riigihanke piirmäära ületava riigihanke läbiviimiseks avatud või

piiratud hankemenetlust, peab muu menetlusliigi valik, sealhulgas riigihanke erandi

kasutamine, olema kooskõlas RHS-iga kirjalikult põhjendatud ning kinnitatud hanget

korraldava asutuse juhi või tema volitatud isiku poolt. 5.7 Riigihanke erandile tuginemine peab olema piiratud erandlike juhtumitega, üksnes

riigisaladuse olemasolu ei ole piisav põhjendus erandi korras riigihanke läbiviimiseks.

5.8 Kõikide kolmandate isikutega sõlmitud lepingute puhul peab toetuse saaja tagama, et

teine lepingupool kohustub esitama auditeerimis- ja kontrolliasutustele kogu vajaliku

teabe lepingu alusel tehtud tegevuste kohta.

PROJEKTI ABIKÕLBLIKUD KULUD

Projekti abikõlblikud kulud jagunevad otsesteks ja kaudseteks kuludeks.

Otsesed abikõlblikud kulud on kulud, mis on vajalikud projekti tegevuste elluviimiseks

ja eesmärgi saavutamiseks.

Kaudsed abikõlblikud kulud on kulud, mis on tehtud projektis elluviidavate tegevuste

toetamiseks. Kaudseteks kuludeks võib olla kindlaksmääratud protsent projekti otsestest

abikõlblikest kogukuludest. Kaudsete kulude osakaal nähakse ette projekti eelarves (vt

täpsemalt punkti 7).

6. OTSESED ABIKÕLBLIKUD KULUD

6.1 TÖÖJÕUKULUD

6.1.1 Ainult nende isikute tööjõukulud on abikõlblikud, kes on seotud projekti tegevustega

(tegelevad projektis otseselt projekti juhtimise, planeerimise, elluviimise või seirega) ja

kelle tööülesanded ei kuulu üldjuhul nende tavapäraste tööülesannete hulka.

Ametijuhendijärgsed tööülesanded on abikõlblikud juhul, kui projekti rakendamisega

kaasneb kirjalikult tõendatud töökoormuse tõus (vt lisaks punktis 6.1.3 toodud

täpsustust).

6.1.2 Tööjõukulude hulka loetakse:

 projekti personali töötasu, mis on kooskõlas toetuse saaja tavapärase töötasupoliitikaga

ning asutusesisese või keskmise palgatasemega;

 seadusest tulenevad maksud ja maksed töötasudelt, kui toetuse saaja neid tegelikult

maksab. Eelarves ja kuluaruandes peab tööjõukulude kajastamisel eristama brutotöötasu

ja tööandja maksud;

 puhkusetasu proportsionaalselt projektis töötatud aja eest ja vastavalt seaduses

sätestatud korrale;

10

 teenistusest või töölt vabastamise, töölepingu või teenistussuhte lõpetamise ja muud

seadusest tulenevad hüvitised proportsionaalselt projekti heaks töötatud ajaga.

6.1.3 Projekti heaks võib töötada töölepingu alusel, avaliku teenistuja ametisse nimetamise

käskkirja või korralduse alusel või teenuse osutamise lepingu alusel. Teenuslepingu (nt

käsundusleping) alusel ei saa täita ametijuhendijärgseid ülesandeid. 6.1.4 Kui projekti heaks töötamise alus on teenuse osutamise leping, peab esitama

üleandmise-vastuvõtmise akti.

6.1.5 Kui töötaja või ametnikuga on projekti elluviimiseks sõlmitud leping, milles on

sätestatud tunnitasu, peab esitama üleandmise-vastuvõtmise akti/tööajatabeli (lisa 1,

näidis), kus märgitakse tehtud töö ja selleks kulutatud aeg. Kui isik osaleb paralleelselt

mitmes projektis, võib märkida eri projektide tööd samas tööajatabelis eraldi tulpades.

6.1.5.1 Tööajatabeli allkirjastavad isik, kelle tööaega tabel kajastab, ning projektijuht.

Projektijuhi tööajatabeli allkirjastab tema juht. Allkirjastatud tööajatabel on töötasu

maksmise aluseks.

6.1.6 Projekti jooksul välja teenitud puhkusepäevi ei rahastata pärast abikõlblikkuse perioodi

lõppu. Kui projekti abikõlblikkuse lõpuks ei ole kasutatud puhkust välja teenitud (st on

ette puhatud), loetakse abikõlblikuks vaid proportsionaalselt projekti heaks töötatud ajaga

välja teenitud puhkusetasu (st tasaarveldus toimub lõpparuandega).

6.1.7 Abikõlbmatud tööjõukulud on:

 töövõimetushüvitis (v.a juhul, kui hüvitist maksab toetuse saaja);

 sünnitushüvitis (v.a juhul, kui hüvitist maksab toetuse saaja);

 pensionile mineku hüvitis;

 muud toetused;

 ajutise töölepingu lõpetamise hüvitis, kui see ei ole lepingus ette nähtud;

 soodustused (nt auto kasutamise ja majutuskulud).

6.1.8 Töö- ja puhkusetasude tõendamiseks peab kuluaruandega esitama:

 töölepingu(te), avaliku teenistuja ametisse nimetamise käskkirja(de), korraldus(t)e või

teenuse osutamise lepingu(te) koopia(d), mille alusel arvestatakse isiku töötasu projekti

kuludesse;

 tööülesannete kirjelduse;

 töötasuarvestuse dokumendid, nt palgateatis;

 ÜVA/tööajatabeli, kui töötaja või ametnik töötab projektis töölepingu, käskkirja või

korralduse alusel, milles on sätestatud tunnitasu;

 tööde üleandmise-vastuvõtmise aktid, kui töötaja või ametnik töötab teenuse osutamise

lepingu alusel;

 puhkusetasu arvestuse;

 maksekorralduse koopiad või arvelduskonto väljavõtte töötasu maksmise ja maksude

tasumise kohta2;

 muud dokumendid.

6.2 SÕIDU- JA LÄHETUSKULUD

6.2.1 Sõidu- ja lähetuskulud on otseste kuludena abikõlblikud üksnes juhul, kui need on

kantud isikute eest, kes osalevad projekti tegevustes ning kelle lähetamine on projekti

elluviimiseks vajalik.

2 Ei nõuta, kui toetuse saaja on Siseministeeriumi valitsemisala asutus.

11

6.2.2 Sõidukulud on abikõlblikud vaid tegelikult tekkinud kulude alusel, lähtudes

majanduslikult soodsaimast võimalusest maksustamisele mittekuuluvate piirmäärade

ulatuses.

6.2.3 Ühissõiduki kasutamisel peab kulu tõendama ühissõiduki pileti, kviitungi või muu

dokumendiga.

6.2.4 Isikliku sõiduauto kasutamisel peab lähtuma VV 14.07.2006 määrusest nr 164

„Teenistus-, töö- või ametiülesannete täitmisel isikliku sõiduauto kasutamise kohta

arvestuse pidamise ja hüvitise maksmise kord“ ja organisatsiooni siseselt kehtestatud

isikliku sõiduauto kasutamise tingimustest. Kui organisatsiooni siseselt ei ole selliseid

tingimusi kehtestatud, võib arvestust pidades lähtuda abikõlblikkuse reeglitega

kehtestatud sõidupäeviku näidisest (lisa 2 või 3).

6.2.5 Lähetuskulud on abikõlblikud tegelike kulude või päevarahade alusel õigusaktides

maksustamisele mittekuuluvate piirmäärade ulatuses. Lähetuskulud hõlmavad tavaliselt

majutust, toitlustust, kohalikku transporti ning kindlustust (reisi-, reisitõrke-,

pagasikindlustus). Kui asutusesisene kord näeb ette päevarahade vähendamise, peab

lähtuma asutusesisesest korrast.

6.2.6 Väliseksperdi päevaraha määramisel võetakse aluseks EK kehtestatud Eesti päevaraha

ülemmäärad, olenemata sellest, millisest riigist välisekspert Eestisse tuleb. Päevaraha

hulka arvestatakse majutuse, toitlustuse ja kohaliku transpordiga seotud kulud. Kui

välisekspert ei ööbi Eestis, kuid viibib Eestis rohkem kui kuus tundi, on lubatud maksta

talle päevaraha kuni 50% ettenähtud määrast.

6.2.7 Sõidu- ja lähetuskulude tõendamiseks peab esitama:

 sõiduauto kasutamise õigust tõendava dokumendi koopia (nt volitus);

 sõiduauto kasutamise üle peetava arvestuse, nt sõidupäeviku;

 asutusesiseselt kehtestatud isikliku sõiduauto kasutamise ja kulude kompenseerimise

korra;

 hüvitise maksmist tõendava dokumendi (nt tööandja, asutuse juhi, juriidilise isiku

pädeva organi või tema volitatud isiku kirjalik otsus, käskkiri või korraldus);

 koopia kulu tõendavast dokumendist (nt kütusetšekk), kui kasutatakse sõidupäeviku

vormi 2;

 lähetuse korralduse;

 hinnapäringu ja pakkumused;

 sõidupileti, kviitungi, arve või muu dokumendi;

 vajadusel lähetuskulude aruande;

 kinnitatud maksekorralduste koopiad või arvelduskonto väljavõtte lähetuskulude

tasumise kohta3.

6.3 SEADMETE SOETAMISE, ÜÜRIMISE JA LIISIMISE KULUD

6.3.1 Seadmete (sh transpordivahendite, varustuse ja süsteemide) soetamise, üürimise ja

liisimise kulud on abikõlblikud ainult siis, kui need on projekti rakendamiseks olulise

tähtsusega. Seadmetel peavad olema projekti jaoks vajalikud tehnilised omadused ning

need peavad vastama kehtivatele normidele ja standarditele.

3 Ei nõuta, kui toetuse saaja on Siseministeeriumi valitsemisala asutus.

12

6.3.2 Valides liisimise, üürimise ja ostmise vahel, peab alati lähtuma kõige otstarbekamast

võimalusest. Kui liisimine või üürimine ei ole võimalik projekti lühikese kestuse või

tarbimisväärtuse kiire vähenemise tõttu, on ostmine lubatud.

6.3.3 Kui seadmeid soetatakse või kasutatakse paralleelselt erinevate projektide raames,

arvutatakse maksumust (täismaksumus või kulum) protsentuaalselt iga projekti peale

eraldi. Kokku ei tohi erinevate projektide peale seadme maksumus ületada 100%.

6.3.4 Üürimise ja liisimisega seotud kulud on abikõlblikud ainult projekti abikõlblikkuse

perioodil.

6.3.5 Seadmete liisimise lepingu sõlmimise tasu on abikõlblik.

6.3.6 Amortisatsioon:

 seadmed, mis osteti enne projekti algust, kuid mida kasutatakse projekti jaoks, on

abikõlblikud amortisatsiooni alusel. Need kulud ei ole abikõlblikud juhul, kui seadmed

osteti algselt EL-i toetuse eest;

 seadmete väärtus kantakse kuludesse vastavalt toetuse saaja suhtes kohaldatavatele

maksu- ja raamatupidamiseeskirjadele. Arvesse võib võtta ainult projekti kestusele

vastavat eseme tarbimisväärtuse vähenemise osa.

6.3.7 Seadmeid peab kasutama sihtotstarbeliselt projekti eesmärkide saavutamiseks pärast

nende soetamise (nt üleandmise-vastuvõtmise akti allkirjastamise) kuupäeva vähemalt:

6.3.7.1 kolm aastat või rohkem info- ja kommunikatsioonitehnoloogiaseadmete puhul

(sealhulgas süsteemid);

6.3.7.2 viis aastat või rohkem muud tüüpi seadmete puhul, nt varustus ja

transpordivahendid (v.a punktis 6.3.7.3 nimetatud);

6.3.7.3 kümme aastat helikopterite, lennukite, laevade ja hõljukite puhul.

6.3.8 Toetuse saaja vabaneb sihtotstarbelise kasutamise kohustusest ülalkirjeldatud punktides

nimetatud perioodide jooksul:

 vääramatust jõust tingitud asjaoludel;

 kui mõistlikkuse põhimõttest lähtudes ei saanud toetuse saajalt oodata, et ta

toetuslepingu sõlmimise ajal sihtotstarbelist kasutamist takistava asjaoluga arvestaks,

seda väldiks või takistavat asjaolu või selle tagajärge ületaks;

 kui seadme kasutusfunktsioonist tulenevalt on oht selle hävimisele enne sihtotstarbelise

kasutusaja lõppu.

6.3.9 Kulud selliste igapäevaste kontoriseadmete soetamiseks nagu printer, sülearvuti, faks,

koopiamasin, telefon jne, ei ole otseste kuludena abikõlblikud ning neid käsitatakse

kaudsete kuludena.

6.3.10 Kulude tõendamiseks peab esitama:

 hanke alusdokumendid või hinnapäringud;

 pakkumused;

 lepingu;

 arve või kviitungi;

 üleandmise-vastuvõtmise akti;

 kinnitatud maksekorralduse koopia või arvelduskonto väljavõtte arve tasumise kohta4;

4 Ei nõuta, kui toetuse saaja on Siseministeeriumi valitsemisala asutus.

13

 dokumendi, mis tõendab vara arvele võtmist (kui kohaldub);

 väljavõtte asutuse raamatupidamise sise-eeskirjade kohaldatavatest punktidest ning

amortisatsiooni arvestamise käigu.

6.4 KINNISVARA OSTMISE, EHITAMISE, RENOVEERIMISE VÕI ÜÜRIMISE

KULUD

6.4.1 Kinnisvara ostmise, ehitamise, renoveerimise või üürimise korral peavad kinnisvaral

olema projekti jaoks vajalikud tehnilised omadused ning see peab vastama kehtivatele

normidele ja standarditele.

6.4.2 Kui kinnisvara soetamine on projekti rakendamise jaoks olulise tähtsusega ning selges

seoses selle eesmärkidega, on juba valminud ehitiste ostmine või kinnisvara ehitamine

abikõlblik kogu- või osamaksumuse või kulumi alusel vastavalt allpool toodud

tingimustele:

a) sõltumatult kvalifitseeritud hindajalt või nõuetekohaselt volitatud asutuselt võetakse

tõend, milles kinnitatakse, et ostetava kinnisvara hind ei ületa turuväärtust ning

tõendatakse, et kinnisvara on vastavuses riigisiseste nõuetega, või täpsustatakse

asjaolusid, mis ei ole riigisiseste nõuetega vastavuses ja mida toetuse saaja kavatseb

projekti käigus parandada;

b) kinnisvara ei ole ostetud ELi toetuse eest enne projekti rakendamise algust;

c) kinnisvara kasutatakse selle ostmise või ehitamise korral vähemalt kümme aastat ja

renoveerimise ning kulumil põhineva rahastamise korral vähemalt viis aastat pärast

projekti lõppu üksnes projektis loetletud eesmärkide täitmiseks, v.a juhul, kui VA

annab konkreetselt teistsuguse loa (nt kogu- või osamaksumuse kaasrahastamise

korral);

d) kulumil põhineva kaasrahastamise korral on abikõlblik üksnes see osa kõnealuste

varade kulumist, mis tekkis selle kasutamise ajal projekti käigus ja varade tegeliku

kasutamise määr projekti huvides. Kulumit arvutatakse vastavalt riigisisestele

raamatupidamiseeskirjadele;

e) Kinnisvara üürimise, ostmise, ehitamise ja renoveerimise korral ei tohi selle eest

sihtotstarbelise kasutamise perioodil tulu teenida.

6.4.3 Kinnisvara soetamisel on lisaks objekti maksumusele abikõlblikud omandivahetusega

kaasnevad maksud, riigilõivud, notaritasud, lepingutasud ning muud õigusaktidest

tulenevad kinnisvara soetamisega seotud kulud (v.a maakleritasud).

Muud lisad võivad olla abikõlblikud seadmetena (nt hoone sisustus, projekti

elluviimiseks vajalik inventar jms). Need esemed, mida füüsiliselt ei ole võimalik

ehitisest eemaldada (nt liftid, sisseehitatud konditsioneerid jms), loetakse osaks

kinnisvara maksumusest.

6.4.4 Kinnisvara renoveerimise kulud on rahastamiseks abikõlblikud kogu- või osamaksumuse

või kulumi alusel. Renoveerimiskulude korral kohaldatakse ainult alapunkti 6.4.2

punktides c, d ja e esitatud tingimusi.

Kulumi arvestamisel lähtutakse selle EL-i liikmesriigi reeglitest, kelle territooriumil

kinnisvara asub. Liikmesriigi kolmandates riikides asuvate ehitiste suhtes kehtivad

liikmesriigi amortisatsiooni käsitlevad reeglid.

Lammutamise kulud on abikõlblikud, kui projekti rakendamise eelduseks ja edukaks

elluviimiseks on vajalik olemasoleva hoone (osaline) lammutamine enne uue ehitamist.

14

Lammutamise kulud peavad kajastuma hinnapakkumuses ja see peab moodustama osa

ehitusprojektis ettenähtud ehitustöödest.

6.4.5 Kinnisvara üürimine on kaasrahastamiseks abikõlblik, kui üürimise ja asjakohase projekti

eesmärgid on selgelt seotud ning järgitakse allpool toodud tingimusi:

 kinnisvara ei ole ostetud EL-i toetusega;

 kinnisvara peab kasutama üksnes projekti rakendamiseks. Vastasel juhul on abikõlblik

ainult see osa kuludest, mis vastab projektis kasutatule.

6.4.6 Kinnisvara ostmise, ehitamise, renoveerimise ja üürimise tõendamiseks peab

esitama:

 hanke alusdokumendid või hinnapäringud;

 sõltumatu kvalifitseeritud hindaja või volitatud asutuse väljastatud tõendi;

 pakkumused;

 lepingu;

 arve;

 eseme üleandmise-vastuvõtmise akti;

 ehitus- ja kasutusloa;

 kinnitatud maksekorralduse koopia või arvelduskonto väljavõtte arve tasumise kohta5.

6.5 EKSPERDITASUD

6.5.1 Õigusabi tasud, notaritasud ning tehniliste- ja finantsekspertide kulud on abikõlblikud

otseste kuludena.

6.5.2 Ekspertide ja töövõtulepingu alusel ühekordse töö teostajatega tuleb sõlmida töö

üleandmise-vastuvõtmise akt. Eksperditasu, mis on otseselt seotud projekti ja selle

eesmärgiga, loetakse otseste abikõlblike kulude alla.

6.5.3 Eksperditasudeks loetakse:

 õigusabi tasud (nt õigusalane nõustamine);

 notaritasud;

 tehnilise ekspertiisi tasud (nt kinnisvara ekspert, kes hindab ostetava hoone seisukorda);

 finantsekspertiisi tasud (nt konsultatsioonifirma, kes koostab rahastamisplaani varustuse

ostmiseks).

6.5.4 Eksperditasude tõendamiseks peab esitama:

 hanke alusdokumendid või hinnapäringud;

 pakkumused;

 lepingu;

 arve;

 üleandmise-vastuvõtmise akti;

 kinnitatud maksekorralduse koopia või arvelduskonto väljavõtte arve tasumise kohta6.

5 Ei nõuta, kui toetuse saaja on Siseministeeriumi valitsemisala asutus 6 Ei nõuta, kui toetuse saaja on Siseministeeriumi valitsemisala asutus

15

6.6 AVALIKUSTAMISEGA SEOTUD NÕUETEST TULENEVAD KULUD

6.6.1 Kui avalikustamisnõuete täitmisega seotud kulud soovitakse kanda projektist, peab need

projekti eelarves ette nägema.

6.6.2 Kulud, mis on vajalikud EL-i ja SiM-i kaasrahastamisega seotud avalikustamise nõuete

täitmiseks, näiteks EL-i ja SiM-i logode kasutamisega seotud kulud, kaasrahastamist

tähistava tahvli tootmine ja paigaldamine, on abikõlblikud otseste kuludena.

6.6.3 SiM leevendab avalikustamise nõudeid, kui projektiga seotud teave on seadusest

tulenevalt piiratud selle konfidentsiaalse iseloomu tõttu, eelkõige seoses julgeoleku,

avaliku korra, kriminaaluurimiste ja isikuandmete kaitsega.

6.6.4 Täpsemad avalikustamise, läbipaistvuse tagamise ja info levitamisega seotud

kohustused sätestatakse toetuslepingus.

6.6.5 Avalikustamise kulude tõendamiseks peab esitama:

 hanke alusdokumendid või hinnapäringud;

 pakkumused;

 lepingu;

 arve;

 üleandmise-vastuvõtmise akti;

 foto avalikustamise nõuete täitmisest;

 kinnitatud maksekorralduse koopia või arvelduskonto väljavõtte arve tasumise kohta7.

7. KAUDSED ABIKÕLBLIKUD KULUD

7.1 Projekti kaudsed abikõlblikud kulud on kulud, mida ei ole võimalik määratleda projekti

rakendamisega otseselt seotud kuludena, kuid toetavad projekti tegevuste elluviimist.

7.2 Kontorivarustuse ja -tarvete, külaliste vastuvõtmisega ja teenustega [nt sideteenused,

post, kontori koristamine, kommunaalkulud, töötajate koolitus (v.a, kui koolitus on

projekti peamine eesmärk), personaliotsing jms] kaasnevad kulud on kaudsed kulud.

7.3 Kaudsed kulud võivad olla maksimaalselt 2,5% otseste abikõlblike kulude

kogusummast. Kaudsete kulude osakaal määratakse toetuslepingus. Organisatsioonid,

mis saavad tegevustoetust ELi eelarvest, ei saa lisada kaudseid kulusid projekti

eelarvesse.

7.4 Kaudsed kulud hoitakse minimaalsed ja need ei tohi kajastuda projekti eelarves

samaaegselt ühegi otsese kulu real. Taotleja planeerib projekti eelarvesse kaudsetele

kuludele kavandatud summa, eraldi kuluartikleid välja tooma ei pea. Täpsema teabe

kaudsete kulude kohta esitab taotleja toetuse taotluses.

7.5 Lõpparuandes deklareeritud kaudsed kulud ei tohi ületada toetuslepingus määratud

abikõlblike otseste kulude protsenti, st kui otsesed kulud võrreldes planeeritud eelarvega

vähenevad, peab proportsionaalselt vähendama ka kaudseid kulusid.

7 Ei nõuta, kui toetuse saaja on Siseministeeriumi valitsemisala asutus.

16

7.6 Kaudsete kulude hulka ei saa arvata abikõlbmatuid kulusid. Kaudseid kulusid tõendavaid

dokumente ei pea aruandlusega esitama, kuid toetuse saaja peab neid säilitama

toetuslepingus sätestatud perioodi jooksul, kuna neid võidakse kontrollida.

8. ABIKÕLBMATUD KULUD

8.1 Abikõlbmatud on muu hulgas järgmised kulud:

 käibemaks (v.a juhul, kui toetuse saaja on selle tegelikult ja lõplikult tasunud ning saab

tõendada, et ei saa seda tagasi)8;

 hoonestamata maa ostmine;

 kui maa on vajalik projekti rakendamiseks, hoonestatud maa ostu summa, mis ületab

10% asjaomase projekti abikõlblikest kogukuludest;

 kasum kapitalilt;

 võlg ja võla teenindamise tasud, intressid, viivised;

 eraldised kahjudeks või tulevasteks kohustusteks;

 trahvid, rahalised karistused, kohtukulud;

 toetuse saaja deklareeritud ja mõne muu EL-i, välisabi või riigieelarvest toetust saava

projekti või programmi raames kaetud kulud;

 kindlustusettevõtete teenustega kaasnevad kulud;

 kindlustusmaksed (v.a kasko-, liiklus-, vara-, reisi-, ravi-, tööohutus-, tööandja

vastutuskindlustusmaksed ja töötasuga kaasnevad kindlustusmaksed);

 projekti rakendamises osalevate ametnike/töötajate tööjõukulude osa, mis ei ole seotud

ISF-i rakendamisega;

 organisatsiooni juhtimisega seonduv tööjõukulu;

 hüvitised (v.a seaduslikud haigushüvitised, mida kannab tööandja ja mida

sotsiaalkindlustusskeem ei tagasta);

 vahendajate või konsultantide alltöövõtt, mille puhul tasu määratletakse protsendina

projekti kogukuludest (v.a juhul, kui toetuse saaja põhjendab selle maksmist töö või

osutatud teenuste tegeliku väärtusega);

 mitterahalised sissemaksed;

 muud abikõlblikkuse reeglitega vastuolus tehtud kulutused, sealhulgas ülemäärased ja

ebamõistlikud kulutused, üksnes projekti töötajate meelelahutusele tehtud kulutused

[mõistlikud kulud külaliste ühisüritustel, mis on projekti käigus õigustatud (nt projekti

lõpu tähistamine, juhtrühma koosolekud jms), on lubatud].

9. DOKUMENTIDE SÄILITAMINE JA KONTROLLIMINE

9.1 Dokumente säilitatakse vastavalt toetuse saaja sisemisele korrale kas paberkujul või

digitaalselt. Säilitatud dokumentide põhjal peab olema võimalik tuvastada kulu

abikõlblikkust.

9.2 Toetuse saaja peab toetuslepingus sätestatud tähtaja lõpuni alles hoidma ja

kontrollorganitele kättesaadavaks tegema kõik projektiga seotud dokumendid, eelkõige:

 raamatupidamise sise-eeskirjad ja asjaajamise kord;

 projekti raamatupidamise väljavõte;

 tööjõukuludega seotud dokumendid, sealhulgas lepingud, palgaarvestuse dokumendid,

tööajatabelid, puhkusetasude arvestamise käskkirjad, korraldused jms;

8 Maksu- ja Tolliameti tõend

17

 teenuste osutamist, tööde tegemist või asjade ostmist tõendavad dokumendid, sealhulgas

lepingud, üleandmise-vastuvõtmise aktid, teenuse osutaja, tööde teostaja või tarnija

esitatud arved ja saatelehed jms;

 väljamakseid tõendavad dokumendid, sealhulgas maksekorralduste koopiad,

arvelduskonto väljavõtted;

 hangetega seotud dokumendid, sealhulgas hankedokumentatsioon, lepingud, aktid jms;

 tegevusi tõendavad dokumendid, sealhulgas üritusel osalejate nimekirjad, koolituste ja

seminaride materjalid, koosolekute protokollid ja memod jms;

 projektiga seotud dokumentatsioon (toetuse taotlus, taotluse rahuldamise otsus,

maksetaotlused, haldusotsus, toetusleping, aruanded, koosolekute protokollid, memod);

 projektiga seotud oluline kirjavahetus;

 muud dokumendid.

9.3 Toetuse saaja ja partnerid peavad võimaldama VA-l, AA-l ning nende volitatud isikutel

ja asutustel ning EK-l, Euroopa Kontrollikojal, Euroopa Pettustevastasel Ametil või

nende volitatud isikutel ja asutustel kontrollida toetuse kasutamisega seotud dokumente

ja projekti tegevusi ning tulemusi projekti toimumise ajal ning seitsme aasta jooksul

pärast projekti abikõlblikkuse perioodi lõpu kuupäeva.

9.4 Kui auditi või mõne muu kontrolli käigus ilmneb, et toetuse saajal puudub kulu tõendav

dokumentatsioon, loetakse see kulu abikõlbmatuks. Puudulikult vormistatud

dokumentide korral võib kontrollija tunnistada nendega seotud kulud abikõlbmatuteks.

Väiksemate vigade puhul aktsepteeritakse arvetele lisatud selgitusi või õiendeid. Kui VA

tunnistab projekti jooksul või pärast projekti toetuse saaja poolt abikõlblikuna

deklareeritud kulud abikõlbmatuks, peab toetuse saaja tegema raamatupidamises

paranduse.

9.5 Kui pärast lõpparuande kinnitamist avastatakse kontrollide käigus rikkumine, esitatakse

toetuse saajale toetuse ja kaasfinantseeringu tagasinõudmise otsus. Sellisel juhul pikeneb

dokumentide säilitamise kohustus vähemalt seitse aastat alates päevast, mil toetuse saaja

tagastab toetuse ja kaasfinantseeringu SiM-ile.

9.6 Toetuse saaja vastutab kaasatud partnerite projektiga seotud dokumentide säilitamise

eest.

18

LISA 1. Tööajatabeli/üleandmise-vastuvõtmise akti näidis

Tööajatabel/Üleandmise-vastuvõtmise akt

Projektis osaleja ees- ja perekonnanimi:

Kuupäev Töö kirjeldus Projektiga projekti tunnus seonduv töö (tundi)

KOKKU

Töötunnid kokku

Kinnitan, et tabelis esitatud andmed on õiged ning ülalnimetatud tööd ja tegevused on nõuetekohaselt tehtud. Allkiri: Kuupäev: Projektis osaleja ees- ja perekonnanimi: Kinnitan, et ülalnimetatud tööd ja tegevused on käsundiandja poolt kontrollitud ning vastu võetud9. Projektijuht või vahetu juht / Allkirjaõiguslik isik10. Allkiri: Kuupäev: Ees- ja perekonnanimi:

9 Kursiivis tekst lisada ainult käsunduslepingu üleandmise-vastuvõtmise aktile. 10 Tööajatabeli allkirjastavad isik, kelle tööaega tabel kajastab, ning projektijuht (projekti rakendamise eest

vastutav isik). Projektijuhi tööajatabeli allkirjastab tema vahetu juht/allkirjaõiguslik isik. Üleandmise-

vastuvõtmise akti allkirjastab teenuse osutamise lepingus nimetatud allkirjaõiguslik isik.

19

LISA 2. Sõidupäeviku näidis 1

SÕIDUPÄEVIK Asutuse nimi:

Sõiduki omanik:

Sõiduki registreerimisnumber:

Sõiduki kasutaja nimi:

Projekti pealkiri ja tunnus:

Kuupäev Sõidu sihtkoht ja eesmärk

Hodomeeter Teekonna pikkus

(km) Algnäit Lõppnäit

Teekonna pikkus kokku (km):

1 km hind* (EUR):

Kogukulu (EUR):

Kinnitan, et kõik esitatud andmed on õiged. Koostaja nimi, amet.

Kuupäev Allkiri

Projektijuht või vahetu juht11 Kuupäev Allkiri

* Kuni 0,3 eurot, kui asutusesiseses korras ei ole sätestatud madalamat piirmäära.

11 Projektijuhi sõidupäeviku allkirjastab tema vahetu juht/allkirjaõiguslik isik.

20

LISA 3. Sõidupäeviku näidis 2

Sõidupäevik (keskmise kütusekulu põhine)

Asutuse nimi:

Sõiduki omanik:

Sõiduki registreerimisnumber:

Sõiduki kasutaja nimi:

Projekti pealkiri ja tunnus:

Keskmine kütusekulu 100 km kohta:

Kuupäev Sõidu sihtkoht ja eesmärk

Hodomeeter Kütuse

liitri hind

Teekonna pikkus (km)

Kokku* Algnäit Lõppnäit

0

0

0

0

0

0

0

Sõidukulu kokku 0

Kinnitan, et kõik esitatud andmed on õiged. Koostaja nimi, amet

Kuupäev Allkiri

Projektijuht või vahetu juht12 Kuupäev Allkiri

* läbitud teekond/keskmine kütusekulu 100 km kohta x kütuse liitri hind

12 Projektijuhi sõidupäeviku allkirjastab tema vahetu juht.

1

Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifond/ Sisejulgeolekufond

JUHISED EMBLEEMIDE JA STANDARDVÄRVIDE

KASUTAMISE KOHTA

1. EUROOPA LIIDU EMBLEEM

Euroopa Liidu logo saab alla laadida aadressilt:

http://europa.eu/about-eu/basic-information/symbols/flag/index_et.htm

SÜMBOLITE KIRJELDUS

Kaksteist kuldset tähte moodustavad taevasinisel taustal ringi, mis sümboliseerib Euroopa

rahvaste ühtsust. Tähekeste arv on kindlaks määratud – kaksteist on täiuslikkuse ja ühtsuse

sümbol.

HERALDILINE KIRJELDUS

Taevassinisel taustal on ring kaheteistkümnest kuldsest tähest, mille tipud kokku ei puutu.

GEOMEETRILINE KIRJELDUS

2

Embleemiks on sinine ristkülikukujuline lipp, mille laius on poolteist korda lipu kõrgus. Lipu

keskel asub kaksteist võrdsete vahedega kuldset tähte, mis moodustavad mõttelise ringjoone,

mille keskpunkt asub ristküliku diagonaalide ristumiskohas. Ringi raadius on 1/3 lipu

kõrgusest. Igal tähel on viis nurka, mis asuvad mõttelise ringjoone sees. Selle ringjoone raadius

on 1/18 lipu kõrgusest. Kõik tähed on püstiasendis, st. üks nurk on vertikaalselt suunaga üles

ning kahe külgmise nurga tippude vahele tõmmatud sirge asetseb lipumastiga risti. Tähering on

paigutatud selliselt, et iga täht vastab ühele täistunnile kella numbrilaual. Nende arv on

muutumatu.

VÄRVIDE KASUTAMINE

Embleemi värvid on järgmised: PANTONE REFLEX BLUE – ristküliku pinna jaoks;

PANTONE YELLOW – tähtede jaoks.

Neljavärviprotsess

Kui kasutatakse neljavärviprotsessi, ei ole võimalik kasutada kahte standardvärvi. Seepärast

tuleb need saavutada protsessis nelja värviga.

PANTONE YELLOW saadakse 100% „Process Yellow“ kasutamise teel.

PANTONE REFLEX BLUE saadakse, segades 100% „Process Cyan`i“ ja 80% „Process

Magenta't“.

Internet

PANTONE REFLEX BLUE vastab veebi värvipaleti värvile RGB:0/51/153

(kuueteistkümnendsüsteemis: 000099) ja PANTONE YELLOW vastab veebi värvipaleti

värvile RGB:255/204/0 (kuueteistkümnendsüsteemis: FFCC00)

Ühe värvi kasutamine

Kasutades ainult musta värvi, siis peab ristküliku raam olema must ning tähed tuleb trükkida

mustana valgel taustal.

3

Kasutades ainult sinist värvi (Reflex Blue), trükitakse kogu taust sinine ning tähed valgena

negatiivis.

Trükkimine värvilisele taustale

Kui värvilisest taustast loobuda ei saa, peab ristkülikule ümber trükkima valge piirjoone

laiusega 1/25 ristküliku kõrgusest.

2. MINISTEERIUMI LOGO

Siseministeeriumi logo kasutamine on reguleeritud valitsusasutuste ühise visuaalse identiteedi

stiilijuhisega. Ministeeriumi logode failide saamiseks palume pöörduda toetuslepingus

sätestatud kontaktisiku poole. Logode kasutamise infokandjatel peab eelnevalt

kooskõlastama Siseministeeriumiga.

Logo koosneb sümbolist, milleks on kolm lõvi ning asutuse nimetusest. Kolme lõviga logo

sümboliseerib valitsusasutuste avatust ja uuendusmeelsust.

Infokandjatel ja turundusprojektides (sh mapp, kuulutus, pressiteade, pressisein, flaier, voldik,

meened (nt pastapliiats, helkur), (väli)reklaam, veebibännerid, sotsiaalmeedia, plakatid, roll-

up, presentatsioonid jms) kasutatakse tavapäraselt kolme lõviga logo.

4

LOGODE VÄRVID

Kolme lõviga logo eeliskasutus on täisvärvides (PMS 285 C/U, CMYK 100/45/0/0, RGB

0/110/181; PMS Process Black C/U, CMYK 0/0/0/100, RGB 0/0/0. Virtuaalruumis kasutatakse

kahevärvilist RGB värvides logo. Trükkimisel võib kasutada nii Pantone- kui CMYKtrükki.

Viimasel juhul võib logo olla nii nelja- kui ühevärviline. Musta või valge ühevärvilise kolme

lõviga logo kasutamisel peab infokandja kujundus olema samuti ühevärviline.

LOGODE PAIGUTUS

Logod paigutatakse üldjuhul heledale taustale. Logo võib kasutada tumedal taustal, kui

trükitehniliselt ei ole võimalik luua valget tausta või kasutada Pantone- või CMYK trükki. Siis

kasutatakse logo trükkimisel kuldset või hõbedast fooliotrükki.

TURVAALA

Logode turvaalad on kindlaks määratud ruudustikuga, millel logod paiknevad.

5

MÕÕTMED

Logo minimaalse suuruse määrab ära sümboli kõrgus. Kolme lõviga logo miinimumkõrgus on

12 mm. Kui kujundus tingib miinimumist väiksema logo kasutamise, siis kasutatakse ainult

asutuse nimetust Roboto kirjatüübis või kolme lõvi.

3. INFOTAHVEL

Kui füüsilise objekti maksumus on üle 100 000 euro, paneb toetuse saaja üles alalise ja

silmapaistva tahvli 3 kuu jooksul pärast projekti lõppemist.

Infotahvel peab vastama järgmistele tingimustele:

 tahvel peab olema paigaldatud avalikkusele nähtavasse kohta, mis asub soetatud või

ehitatud objekti vahetus läheduses;

 tahvlil peab olema EL-i ja Siseministeeriumi logo, millele eraldatakse vähemalt 25%

tahvli pindalast;

 tahvlil peab olema projekti pealkiri ja tunnus proportsionaalselt samas suuruses

logodega;

 tahvlil peab olema tunnuslause: „Objekti soetamist/valmimist rahastasid Euroopa Liit

Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi/ Sisejulgeolekufondi kaudu ning

Siseministeerium“.

6

Näidis.

PROJEKTI PEALKIRI JA

NUMBER Projekti pealkiri peab olema

samas proportsioonis logode

suurusega.

Logod peavad moodustama

25% infotahvli pindalast.

EN 1 EN

NATIONAL PROGRAMME ISF

IDENTIFICATION OF THE DESIGNATED AUTHORITIES

Competent authorities responsible for management and control systems

Authority Name of the authority Name of the person responsible for the authority

Address E-mail address Date of designation

Activities delegated

Responsible authority

The Foreign Financing Department of the Ministry of the Interior

Secretary General Pikk 61 Tallinn

[email protected] 02-Jun-2015

Audit authority The Internal Audit Department of the Ministry of the Interior

Minister of the Interior Pikk 61 Tallinn

[email protected]

Management and control system The management and control system is described in the rules established for domestic implementation of the Internal Security Fund (ISF). The management and control system of the General Programme on "Solidarity and Management of Migration Flows" will be taken as the basis when preparing the system. The Foreign Financing Department of the Ministry of the Interior performs the duties of the Responsible Authority (RA); head of the RA is Secretary General. The Internal Audit Department of the Ministry of the Interior performs the duties of the Audit Authority (AA); head of the AA is Minister of the Interior. The RA and the AA fulfil the task provided in the basic acts; delegated authority will not be used.

EN 2 EN

CCI 2014EE65ISNP001

Title Eesti National Programme ISF

Version 3.0

First year 2014

Last year 2020

Eligible from 01-Jan-2014

EC Decision Number

EC Decision Date

1. EXECUTIVE SUMMARY During 2013 until 2015 compiled multi-annual programme of Estonia for the implementation of the ISF (NP) supports the achievement of goals stated in national strategies: Main Guidelines of Estonia’s Security Policy until 2015 (MGSP); Bases of Estonia’s Security Policy; Programme to Reduce Drug Use for 2013–2016; Guidelines for Development of Criminal Policy until 2018; Action Plan of the Government of the Republic for 2011–2015 “Secure Estonia“; Development Plan for the Governing Area of the Ministry of the Interior (DPGA); Development Plan of the Ministry of Foreign Affairs (MFA) 2013–2016; Development Plan for the Governing Area of the Ministry of Finance 2014–2017. By the time of the revision of the NP in 2017, some above mentioned strategies have become outdated, and successive documents, which goals are in coherence with previous strategies, have been adopted. For example Internal Security Strategy for 2015–2020, the Strategy for Preventing Violence for 2015–2020, Chapter X “Internal Security and Legal Environment” of the Action Plan of the Government of the Republic for 2016–2019, Development Plan for the MFA 2017-2020. Hereinafter, these documents are not being referred to again. The measures planned in the programme must result in the increase of the state’s capability in the field of visas, surveillance of the external border and border control, combating crime and crisis management.

The expected results of the actions planned in the area of visas are completion of the developments related to common Visa Information System of the European Union (VIS) in the visa register. It is important to make the procedure for the approval of issuing visas sustainable by creating a comprehensive information system. The information system helps to speed up the issuing of visas, to ensure better control and compliance with uniform principles. The priority in the area of visa procedure is ensuring the forwarding of high-quality fingerprint files to the central system of VIS. The replacement of depreciated computers of consular officials dealing with visa procedure will ensure effective and operative visa procedure. The goal of training the officials is to contribute to implementation of the EU common visa policy.

EN 3 EN

The programme provides for a number of actions that support increasing the surveillance of external borders and border control capabilities. The actions contribute to the European Border Surveillance System (EUROSUR), the improvement of information exchange in border control and surveillance, ensuring control of the external border in accordance with the common standards of the European Union (EU) and uniform application of the Schengen acquis. Large part of the measures support and expand the present national capability to manage external borders.

The expected results of the actions financed by the programme in the field of combating crime are increasing the capability of the police to handle cases of hidden and organised crimes more effectively, the effectiveness of identification and solving crimes (including improving financial investigations), the possibilities for discovering illicit goods, intensifying the prevention of terrorism and informing the public of various forms of human trafficking. The achievement of the above mentioned goals including the improvement of information exchange is supported by the developments of information and communication technologies (ICT).

In order to prevent risks and crises that endanger the population and to combat them, the programme puts emphasis on increasing the capabilities in the field of chemical, biological, radiological and nuclear (CBRN) materials and elimination of danger related to bombs, i.e. the area of demining. The expected results of the actions contributing to the early warning are updating of the system of early warning in case of danger of radiation (caused by man-made crisis), improvement of capability of repulsion of cyber-attacks aimed at critical information systems of the providers of vital services, and increasing the possibilities of resolving crisis situations and resource-demanding events. The actions should also increase capability to provide danger and risk assessments related to demining incidents, and capabilities of crisis management and assessing security risks.

2. BASELINE SITUATION IN THE MEMBER STATE

Summary of the current state of play as of December 2013 in the Member State for the fields relevant to the Fund The external border of the EU in Estonia is guarded on land and in sea areas by patrols and with surveillance systems based on cordons. The land section of the external border is partly covered by electronic and technical surveillance. For the purpose of monitoring the sea area of the external border and for discovering objects, a maritime surveillance system (20 radars) is used.

Patrol activities are performed on border sections not covered by technical surveillance. There are cordons and service places for guarding the section between border points. The patrolling intensity depends on the risk assessment given to the particular border section. There are five patrol ships, four helicopters and three patrol aircrafts for patrolling the border in Estonia. On

EN 4 EN

transboundary water bodies launches, motorboats and hovercrafts are used. Most of the watercrafts and land vehicles, including special transport, were procured with the support of Schengen Facility (SF) and are by now fully depreciated. The maintenance and repair expenses are high for this old equipment. Replacement of these vehicles is needed to improve the readiness of reacting to border incidents and ensures the patrolling capability. With decreasing manpower (personnel) the increased mobility of patrols from new vehicles is important, as persons crossing the border illegally use often vehicles. In order to patrol in areas with rough terrain and under difficult weather conditions (ice, snow, rain), special transport is needed (e.g. all-terrain vehicles, snowmobiles, mountain bikes etc).

On the external border 43 border crossing points are open to international traffic, out of which 29 are in the sea or transboundary water bodies’ ports, seven in airports, three on highway sections, two in railroad stations and in two border crossing points border crossing is only possible on foot. In 2013, the number of persons who crossed the border and went through border check was 8 142 176. The existing border check equipment which has been purchased largely before 2007 needs replacement and additional equipment is necessary for the I and II level border check. The capability of border crossing points and border guard stations to conduct document check needs to be raised. New equipment increases the quality of the border check activities, contributes to solving illegal border crossing incidents and therefore ensures security at the external border and smooth crossing of the external borders in conformity with the Schengen acquis. In 2013, 128 persons crossed the border illegally for the purpose of immigration and transit. There has been an increase in the instances of cross- border smuggling where no unlawful border crossing takes place, but goods are given or thrown across the border by carriers.

Estonia is actively contributing in the joint operations coordinated by the FRONTEX. In 2013, 71 Estonian experts took part in the operations, contributing 2260 operation days; airplane contributed 30 days and observation bus 2018 days in Bulgaria and Greece. Estonia joined the EUROSUR in November 2012.

The development of the area has among others been financed with the External Borders Fund (EBF), the European Neighbourhood and Partnership Instrument, the SF and the Phare programme resources. EBF support was used for the renewal and launch of Estonian SIS central system (E-SIS), SIRENE workflow system and other related information systems in connection to exchange of information with second generation Schengen Information System (SIS II). Additional needs are related to the development of national IT-systems in relation to SIS II. With the support of EBF also exchanging the software and database platform of the Border Control Information System and creating the future interface possibilities with Entry/Exit System (EES) were financed.

The development of the area is based on national strategies: the MGSP and the annually renewed DPGA.

EN 5 EN

Estonia successfully passed the Schengen evaluations. The Estonian air and maritime border was assessed in 2012 and the land border in 2013. It was pointed out that the technical equipment of Estonia has reached a level that allows the border guards to fulfil their duties effectively and efficiently. In addition it was noted that the constant updating and upgrading of surveillance systems ensures the security of the external border at the required level.

128 employees in Estonian MFA are dealing with visa questions at the present moment (66 consuls, 16 expat technical staff and 46 local technical staff). In order to implement the common visa policy and the Schengen acquis in a correct and harmonised manner, joint training of consular, police and border guard officials and the officials of the Ministry of the Interior (MoI) is needed. In 2006–2008 and in 2012, general seminars were held for all the consular officials, and in 2009–2011, regional training for consular officials of foreign representations handling visa proceedings were organised. No training to promote efficient inter-agency cooperation has been previously conducted, while the number of visa applicants is growing by 15-20% a year (202 303 visa applications were processed in the 24 foreign representations of Estonia), which requires a more innovative and professional approach towards visa proceedings, including thought-out cooperation between authorities.

The computers used in visa proceedings are obsolete and need to be replaced. The ever increasing number of visa applications poses a challenge. The majority of computers have been procured in 2005 or 2006. The currently used computers may reduce the efficiency of visa proceedings and make the use of various databases in the identification of persons difficult. In the past, computers have been replaced using SF resources.

Estonia joined VIS in 2011 and introduced the system in all of the foreign representations were visas are issued. Estonia follows the VIS Global roll-out schedule, is successfully ending the VISMail2 project and ready to adopt the VISMail2 at the end of roll-out.

No separate resources have been provided in 2013 for supporting a common visa policy. The administrative costs related to issuing visas are financed from the state budget. Visa policy activities were not financed through Estonian EBF national programme.

Combating the illicit trade in narcotics is a priority. There were 1 019 narcotics related crime detected in 2013. Additional national resources have been allocated to the Criminal Police in order to focus on serious crimes and organised groups related to narcotics. Special attention is paid to reducing the availability of strong and very strong narcotics, in order to reduce the number of fatalities caused by narcotics. The task of the specialised narcotics unit that was launched at the beginning of 2013 is to focus on primary-level drug dealers and on removing narcotic substances from street sales. The tactics of combating narcotics in regards to street dealers and organisers has been changed. There are changes in the mutual work distribution and cooperation between law enforcement, criminal police and border guard units. Efficiency of cooperation with various partners (e.g. the Tax and Customs Board) was increased. As a result of the cooperation the profiling of those persons who cross the border and may be involved in the illicit trade of narcotics has been harmonised.

EN 6 EN

In 2013, preparations for White Paper of drug use reduction policy started and it was approved by the Government in 2014. The policy document is knowledge-based guideline for the annual planning of activities in the area of narcotics and is based on the EU Drugs Strategy for 2013–2020, drugs strategies of other countries, scientific literature, thorough consultations with experts in the field and service providers in Estonia. Contributions are made for launching and implementing a new early warning system for keeping track of new psychoactive substances. A significant amount of resources have been allocated in 2013 for the purpose of increasing the capability of the Central Criminal Police in processing crimes, including crimes related to narcotics, and for the procurement of vehicles. Several supplementary trainings have been provided for police officers of the drug crimes unit. In 2013, 43 drugs related training events were held for the Police and Border Guard Board (PBGB) officials on 14 different topics, 507 PBGB officials participated with total of 4905 academic hours. Until now, no financial support has been applied from EU or other funds in the area of narcotics-related crime.

In the beginning of 2014 an independent economic crimes bureau and analysis unit was established within the Central Criminal Police. The aim of the economic crimes bureau is intensive fight against serious economic crime (offences related to companies, bankruptcy, money laundering, fraud). In 2012 about 1,4 mln euros were allocated for performance-related pay, surveillance activities and for recruiting of new officials in order to fight serious and hidden organised crime. In 2013 almost 700 000 euros were allocated for the same purpose in order to develop databases.

At the beginning of 2013, the Criminal Police had 17 officers handling digital evidence. Considering the data volumes, the existing resources cannot ensure sufficient capability for the analysis and management of digital evidence and that will have a negative impact on uncovering and solving crimes. Crime has increasingly moved to the Internet and the number of data media containing digital evidence has doubled in Estonia in the past three years, with the volumes of data to be analysed growing every year. No additional funding has been found at the national level and no resources have been received from EU funds.

Practically all of the public services provided by the PBGB can only be rendered upon the availability of means of transport. As at 1 January 2013, the average age of the vehicles of the PBGB is 10 years and a large number of vehicles are therefore depreciated and need to be replaced.

There is a need to replace the majority of e-police equipment and to create a modern and secure technical platform (software solutions for mobile use), in order to ensure a more operative management of the field work of the entire PBGB as well as more rapid response capability and prevention of various incidents.

Crimes related to human trafficking are increased in particular at the expense of exploitation of minors (in 2013 the number of incidents was 18). In the previous years human trafficking crimes have been generally related to violence against prostitutes. In 2013 cases of forced

EN 7 EN

crimes have been emerged where criminals have forced the victims to commit crimes (stealing, drug trafficking) by using violence. One of the problems is also lack of awareness raising campaigns in the area of human trafficking. So far, campaigns have been financed from the Nordic-Baltic Cooperation Programme at the beginning of the 2000s and from the Norwegian support programme for 2009-2014 “Domestic and Gender-based Violence”.

The development of the areas described above is based on the following national strategies: MGSP; DPGA; the Baltic Sea Strategy; the Programme to Reduce Drug Use for 2013–2016; Guidelines for Development of Criminal Policy until 2018; the Action Plan of the Government of the Republic for 2011–2015 “Secure Estonia”; the Development Plan for Reducing Violence for years 2010–2014.

According to an analysis of the current situation, the most problematic area among the services provided by the Explosive Ordnance Disposal Centre (EODC) is CBRN due to deficient tools and lacking response capability. The personnel protection equipment and technology used in the CBRN and explosive ordnance disposal area are constantly developing, but keeping up to date with technological developments requires large-scale investments which cannot be covered from the national budget. The needs for the development of the demining complex, equipment and the explosive ordnance disposal information system DEMIS, for which resources are applied from the ISF, are outlined under the priority activities listed in DPGA 2014–2017.

The budget of the EODC was 1 596 324 euros in 2011, 2 127 308 euros in 2012 and 2 050 890 euros in 2013. In 2011, there were no funds for investments, in 2012 201 918 euros and in 2013 78 000 euros were allocated. A large part of the equipment currently in use has been received as aid from the United States (since 1998, the US has supported with equipment in the extent of 4 743 815 US dollars). No support has been received under the General Programme on Security and Safeguarding Liberties.

Planning activities in the explosive ordnance disposal area are based on the strategic guidelines of the area, including DPGA and „Bases of Estonia’s Security Policy“, annual action plans and other area-specific documents and principles, implemented by four regional bomb groups and the planning and chemistry unit.

In 2013, EODC responded 1479 calls, there were 3569 explosives and 3 explosive devices identified, bomb technical inspections were conducted on 71 occasions and 29 CBRN calls were responded. In the framework of the mission to assess counter-terrorism activities in Estonia in 2009, foreign experts considered the accessibility of World War II explosive substances as one of the main internal security problems in Estonia. It is estimated that the ammunition elimination service makes up at least 50% of the total volume of services of the EODC (the number of explosives found is not decreasing). The workload is expected to increase considerably in connection with Estonia’s EU presidency in 2018, as some of the meetings will be held in the country of presidency, which means a potentially higher-risk

EN 8 EN

period due to the profile of the persons visiting Estonia and the importance of the events held here.

EN 9 EN

3. PROGRAMME OBJECTIVES

Specific objective 1 - Support a common visa policy

DPGA of the MoI 2014–2017 adopted on the basis of MGSP establishes the main goal of the area: ensuring higher security of people and property, as well as constitutional order, domestic peace and stability in Estonia. For the purpose of achievement of this goal DPGA lists important activities including, among other, the service of issuing visas at the border (Aliens Act § 83: The Police and Border Guard Board shall make a decision on the issue of or refusal to issue a visa to an alien at a border checkpoint in exceptional cases.). Ensuring the service of approval of issuing visas and subsequent development of VIS are also emphasised as planned activities in DPGA. The latter activities are also related to the Policy Dialogue held between the European Commission and Estonia aimed at planning the internal security funds for the period 2014–2020, in the course of which complete implementation of VIS and development of respective national information systems were set as the expected result and financial priority.

The goals set in the Development Plan of the MFA 2013–2016 include readiness for annual processing of 151 000 visa applications. Effective processing of visa applications and provision of customer-friendly services to visa applicants were set in the course of the Policy Dialogue as the expected result in the area of implementing the common visa policy. In the course of the political dialogue the parties agreed that updating of the equipment (computers) and training of consular officials shall be the financial priority. Costs are related to Schengen visa processing, not consular services in general.

National objective 1 - National capacity

The software of fingerprint scanners used by the MFA and PBGB in visa procedure does not work on the Windows 7 operating system. Purchasing fingerprint scanners of VIS will ensure forwarding of high-quality fingerprint files to the central system of VIS, so that visa procedure could be performed according to the requirements of the Visa Code and the Aliens Act (including taking of fingerprints) also after replacement of the Windows XP operating system with Windows 7 on working computers.

The updating of computers of working places of the consular officials dealing with Schengen visa procedure is necessary due to depreciation of the computers and in order to ensure effective and operative processing of visas.

Apart from issuing visas at the border, the PBGB has also other responsibilities in the process of issuing visas. The consular officers are required to coordinate the issuing of a visa with the PBGB in order to identify whether there are any grounds for the refusal of issuing visa (illegal migration, possible connection to cross-border crime, threat to public order). Currently the

EN 10 EN

coordination of issuing Schengen visas takes place using different systems in order to identify the possible grounds for refusing the issuing of visa. Currently used systems will be unified and as a result approval of visa issuing will be done using one system used by one unit of the PBGB.

In the national visa register the developments arising from the implementation of the Visa Code and VIS need to be completed.

Funding priorities

The following main actions will be supported by the state budget and EU funds:

1. Purchasing fingerprint scanners of VIS used in visa procedure. 2. Updating of computers used for consular activities by Estonian Representations

dealing with Schengen visa procedure. 3. Developments of information systems (approval of visas). 4. Subsequent developments of the Visa Code and VIS in the visa register.

Results

 Unified Schengen visa approval system

Depending on the needs and available resources other actions may be considered.

National objective 2 - Union acquis

Officials of Estonian Representations, the MFA, the MoI and the PBGB need training supporting the implementation of the common visa policy and correct and uniform application of the Schengen acquis. One of the aims of the joint training for the authorities is better management of information and communication between the authorities and internally. There is a need for knowledge concerning the areas of the authorities that are directly and indirectly related to each other. Joint training fosters information exchange between authorities and improves cooperation, helping to ensure uniform application of the Schengen acquis and implementation of the common visa policy in a better way.

Knowledge of officials participating in the training will increase. A collection of best practices of consular cooperation will be prepared with the topics covered during the trainings and to be used by a larger target group during a longer period. In the collection possible

EN 11 EN

weaknesses of implementing the EU common visa policy and uniform application of the Schengen acquis by the Estonian authorities will be outlined and solutions are proposed.

A new form of cooperation between national authorities will be formed, which will presumably help to apply best practices in work of the officials.

Funding priority

The following action will be funded by state and EU funds.

Joint trainings of the consular officials, the officials of PBGB and the MoI, which support implementation of the common visa policy of the EU and uniform application of the Schengen acquis among authorities participating in the training.

Examples of priority topics:

 Implementation of the common visa policy and correct and uniform application of the Schengen acquis in order to ensure equal treatment (involve also authorities of Eastern Partnership countries);

 Identification of falsified documents;  Evaluation of the risk of illegal immigration;  Smuggling and illegal migration;  Interviewing and profiling.

The action is financially divided between priorities related to acquis concerning visas and acquis concerning external borders, as the action contributes to both goals. The apportionment will be made on the participant's main tasks (e.g. visas or border).

Depending on the needs and available resources other actions may be considered.

National objective 3 - Consular cooperation

Actions with the given priority are not planned to be financed through ISF programme.

As the network of Estonian foreign representations is small, widening and better management of the network of visa representation agreements is a priority; also we try to harmonize these agreements where it’s possible. No extra resources have been planned for this purpose under the national budget; expenses are covered from funds intended for everyday activity of the MFA.

EN 12 EN

Specific action 1 - Consular cooperation

1. Estonia is a partner in the specific action “Consular Cooperation Mechanism” for which Belgium will act as a lead Member State. The project aims to set up a Consular Cooperation Mechanism on Schengen Visa Processing (CCM) in commonly agreed third countries. This mechanism relies on three operational pillars:

 Joint assessment of risks and trends between MS at capitals and field level in visa abuse, document fraud and irregular migration;

 Deployment of joint document verification officers or document verification services, to investigate the authenticity and reliability of information submitted in the ambit of Schengen-visa applications;

Joint training of MS and consular staff in assessing supporting documents emitted by third countries, in analyzing trends in Schengen-visa abuse, detecting false and forged identity and travel documents; and where relevant, joint training of third countries’ authorities to reinforce the reliability of Schengen-visa source documents.

As a project partner, Estonia will participate in joint actions in commonly agreed third countries and be a co-beneficiary of the grant. The apportionment between the partners will be made at the start of the project.

2. Schengen House Ulanbaatar, Mongolia, leading state Czech Republic: Estonia will be represented in the visa issuance in Ulaanbaatar by Czech Republic. Partner states will participate only on non-cost basis.

3. The main objective of the action „Schengen Representation House in Kigali (Rwanda) and Bujumbura (Burundi)“ (led by Belgium) is to contribute to better services for visa applicants as well as to generate economies of scale on processing of applications and issuing of visas in countries where Belgium represents a majority of MS. Bilateral taskforces with project partners could also be set up to expand, standardize and follow up on existing representation agreements. The partner organisations are co-beneficiary of the grant on non-cost basis.

The action partners will:

 Actively participate in the bilateral taskforces;

 Designate staff to train visa agents and local staff.

EN 13 EN

Specific objective 2 - Borders

MGSP establishes the following goals: the state is able to reliably identify persons staying in Estonia; possibilities for illegal entry to Estonia and over-stay in Estonia are reduced. To achieve these goals the plan is to provide unification of databases related to the identification of persons and identification documents and procedures related to statuses of persons. This will increase effectiveness of activities aimed at prevention, combating and identification of illegal immigration; increase the effectiveness of information exchange received from marine areas between competent authorities; building of land section border, including river and lake border, of the external border; enhance guarding of land border of the external border with the help of technical surveillance systems and increase the use of modern technology during border control.

DPGA of the MoI 2014–2017 adopted on the basis of MGSP establishes the main goal of the area: ensuring higher security of people and property, as well as constitutional order, domestic peace and stability in Estonia. For the purpose of achievement of this goal DPGA lists important activities including, among other, prevention, combating and identification of illegal crossing of the state border. This is ensured by patrolling and inspecting the areas between border crossing points, using service dogs, technical (electronic) means and transport means (including aircrafts). EUROSUR is emphasized as the most important development in the coming years. In addition, DPGA includes plans to purchase night vision and border control equipment, additional equipment for aircraft and fully automated border control systems (ABC (Automated Border Control) gates), which can also be used for the future Registered Traveller Programme (RTP) component of the Smart Borders initiative. According to DPGA, capability to ensure surveillance of the external border must be supported by the replacement of depreciated land vehicles and watercrafts. In order to ensure sustainability of the operative radio communication network, which makes border control more effective, the development plan provides for the purchase of an additional central station and the infrastructure supporting it.

In the DPGA, ensuring the service of surveillance of migration is stated as important activity in the area of migration surveillance, including capability to perform during the years 2014– 2017 at least 800 control actions annually for controlling the fulfilment of basis for stay of aliens in Estonia. The main share of the persons staying in the state illegally consists of persons abusing their visas.

The goals and the planned actions described in the strategy and the actions financed from the fund are to a large extent included in the agreed minutes of the Policy Dialogue held between the European Commission and Estonia.

National objective 1 - EUROSUR

EN 14 EN

In order to increase effectiveness of guarding the external land border of the EU, it is necessary to purchase technical means: purchasing cameras and developing a mobile i.e. portable system based on modern technology, which includes data exchange software, central management system and modern sensors connected into a single network.

Manned patrolling will be step by step substituted with technical guarding, which will lead to the need for increased response capability. The goal is to adopt the use of new technical means (equipment to detect) and to install, according to the specific conditions of a respective border section, the technical guarding and surveillance equipment that forms an integrated surveillance system.

Unmanned aerial vehicles (UAVs) will be purchased as additional means for the border guard and will be used as any other patrolling equipment. Initial plan is to purchase multi-rotors running on batteries and equipped with day and thermal cameras. Purpose is to procure end products and most important requirements are related to flight time, optics and simplicity of operating (every border guard should be able to use the device after training). UAVs do not require a permit by the Estonian Civil Aviation Administration, if they are used outside take- off and landing zones.

In order to ensure 24 hours a day patrolling capability (incl. during the dark), it is necessary to replace the existing depreciated night vision equipment.

The infrastructure in the current server room, supporting the ICT services of the governing area of the MoI, is outdated. In order to provide ICT services and ensure reliability and security of ICT systems, the establishment of data centre is necessary. Risk of failures in ICT services resulting from hardware will be decreased with architecture and hardware of the new server room in the data centre.

Funding priorities

The following main actions:

1. Night vision equipment. 2. Technical means for guarding the external land border. 3. Integration of the surveillance systems of the Eastern border. 4. Unmanned aerial vehicles. About 90% of financing within the framework of the ISF

project (EU support and co-financing by the state); about 10% from the state budget (used also for activities that are not eligible under ISF).

5. Ensuring the reliability and security of ICT systems.

Areas which are eligible will be financed with ISF funds, dividing the financing between two financial instruments (incl. co-financing by the state). Any ineligible part will be financed outside the ISF project from the state budget (in case of mixed-use).

EN 15 EN

Results

 Full compliance and EUROSUR preparedness

Depending on the needs and available resources other actions may be considered.

National objective 2 - Information exchange

In order to handle cross-border crime, it is necessary to increase the effectiveness of solving crimes committed by international mobile groups. Due to the transition to SIS II, it is necessary to perform system development according to recommendations of EU-LISA (the EU Agency for large-scale IT systems) and internal needs, which in total increases effective usage of the system.

Border guard units use hand terminals for maintaining communication. The connection in the forests of southeast Estonia is poor and patrols do not have connection with control centres or each other. Therefore, vehicles must be equipped with terminals that enable communication signal in case of failures in the operation of the operative radio communication network.

Modern radio stations must be purchased for sea guarding centres (in case of available funds also for border crossing points), centres and vessels must be equipped with databases for information and data exchange and with failure-proof working means. As a result radio and data connection will improve.

For improving operative radio communication, it is necessary to widen the working area of the network. Additional supporting stations and connections between them will be installed and connected to the common network; as a result it will be possible to carry out border control in locations where the network does not work.

Funding priorities

The following main actions:

1. Activities related to the introduction of SIS II. 2. Ensuring connection of communication and data communication systems for border

surveillance and control. 3. Radio and data connection systems. 4. Widening the operative radio communication network: 90% eligible for financing

within the framework of the ISF project (incl. co-financing by the state), dividing the measures between two financial instruments, and 10% outside the ISF project from the

EN 16 EN

state budget, as 90% of the operative radio communication network is used according to the ISF goals (mixed-use).

Depending on the needs and available resources other actions may be considered.

National objective 3 - Common Union standards

The creation of the central system for certificates will allow to control, in addition to other personal data, correspondence of the fingerprints of the document user with the fingerprints entered in the document, and to ensure the authenticity of the document during the performance of border control. The system will ensure a significantly higher level of security and reliability compared to the present capability of identification of a person, practically eliminating possibility to use a false identity. The availability of the certificates’ distribution system is a prerequisite for effective use of ABC gates.

In order to ensure the provision of faster border control service to the EU citizens, ABC gates will be installed in the border crossing points with high burden.

Funding priorities

The following main actions:

1. Distribution system for certificates (SPOC). 2. Fully automated border control systems.

Results

 Installation of ABC gates

Depending on the needs and available resources other actions may be considered.

National objective 4 - Union acquis

Preparation of the officials must correspond to the conditions of the EU and the Schengen common visa area, and allow implementation of new border control measures. Professional

EN 17 EN

personnel helps to ensure smooth crossing of the border, prevention of illegal border crossing, high level and further development of services.

Officials of Estonian Representations, the MFA, the MoI and the PBGB require training supporting the implementation of the common visa policy and correct and uniform application of the Schengen acquis. One of the aims of the joint training for the authorities is better management of information and communication between the authorities and internally. Joint training fosters information exchange and improves cooperation, helping to ensure uniform application of the Schengen acquis and implementation of the common visa policy in a better way.

Knowledge of the officials will increase and a best practice handbook of consular cooperation for Schengen visas will be prepared. A new form of cooperation between national authorities will help to apply best practices in the work of the officials.

Funding priorities

The following main actions:

1. Training of the PBGB experts. 2. Joint trainings of the consular officials, the officials of PBGB and the MoI, which

support implementation of the common visa policy of the EU and uniform application of the Schengen acquis among authorities participating in the training.

Examples of main topics:

 Implementation of the common visa policy and correct and uniform application of the Schengen acquis in order to ensure equal treatment (involve also authorities of Eastern Partnership countries);

 Identification of falsified documents;  Evaluation of the risk of illegal immigration;  Smuggling and illegal migration;  Interviewing and profiling.

The second action is financially divided into between priorities related to acquis concerning visas and acquis concerning external borders, as the action contributes to both goals. The apportionment will be made based on the participants’ main tasks (e.g. border management).

Result

 955 persons trained

EN 18 EN

Depending on the needs and available resources other actions may be considered.

National objective 5 - Future challenges

Actions with the given priority are not planned.

National objective 6 - National capacity

The smart borders package is one of the most important initiatives in the area of Schengen cooperation that has a direct influence on the border control and enables to adopt more effective measures for combating illegal immigration and cross-border crime. From the position of Estonia most important is the launch of EES and ETIAS.

Equipment used for migration surveillance requires updating. Migration surveillance is: 1) one of the compensatory measures in order to contribute to the objective of promoting the development, implementation and enforcement of policies with a view to ensuring the absence of any controls on persons, whatever their nationality, when crossing the internal borders, as because of the absence of controls on persons when crossing the internal borders, the risk of possible illegal migration is higher; 2) necessary flanking measure on document security and identity management within the territory of the state which is performed based on a risk assessment.

In addition, there is no possibility to send inquiries to VIS on the basis of fingerprints and/or alpha-numeric data to verify the basis for stay of an alien in Estonia and identify persons. For this purpose the function for sending inquiries will be created into national information system.

The quality and speed of border control needs to be increased with modern equipment. In order to ensure connectivity with new information systems it is necessary to update computer equipment in vehicles.

Depreciated land vehicles and watercrafts (including equipment if required) need to be replaced in order to enhance technical readiness, incl. in rough terrain and under difficult conditions. In order to ensure faster response to border incidents and 24 hours a day readiness for patrolling, the equipment of helicopters will be updated.

EN 19 EN

It is important to ensure the sustainability in the activities of immigration liaison officers (ILOs) in order to maintain the established connections in third countries, for example Ukraine.

Funding priorities

1. Smart Borders preparation and IT developments. 2. Equipment for migration surveillance and updating of border control equipment. 3. Creation of possibilities to make VIS enquiries within procedures of migration

surveillance. 4. Computers in the governing area of border guarding. 5. Replacement of patrol vehicles. 6. Special transport for patrolling areas with rough terrain and under difficult weather

conditions. 7. Watercrafts. 8. Updating of helicopter equipment. 9. Secondment of ILOs.

Results

 The percentage of solved illegal border crossings – at least on the level of 90%  Satisfaction of the persons crossing the border with border check – 86%  Increase the quality of border controls

Depending on the needs and available resources other actions may be considered.

Specific objective 3 - Operating support

Specific objective 5 - Preventing and combating crime

“Bases of Estonia’s Security Policy” establishes the goal of preventing and combating terrorism in all of its forms, preventing the influence of international organised crime, combating acquisition of illegal income and its legalisation. The emphasis is put on the importance of combating cyber-crime as a part of combating terrorism and international organised crime and ensuring the functioning of information and communication systems and financial security.

EN 20 EN

According to “Guidelines for Development of the Criminal Policy Until 2018” the biggest threat to society is posed by organised crime, including economic, corruption, cyber and human trafficking crimes, due to which increased attention must be paid to the prevention of and response to the given crimes.

MGSP establishes the following goals: increasing effectiveness of prevention of and combating terrorist acts; enhancing prevention of and combating intelligence and sabotage activities against Estonia; increasing the effectiveness of confiscating criminally acquired income.

DPGA of the MoI 2014–2017 establishes the main goal of the area: ensuring higher security of people and property, constitutional order, domestic peace and stability. DPGA lists activities that include, among other, resolving violations of order through replacement of the depreciated e-police equipment, increasing capability to manage digital evidence, to combat serious drug-related crime, to detect criminal income and increasing capability of pursuit activities. The achievement of the general goal set by DPGA is supported by the development of ICT services and ensuring sustainability of the operative radio communication network.

The Development Plan for the Governing Area of the Ministry of Finance 2014–2017 provides for adoption of new solutions for customs control (incl. automatic number plate recognition system – ANTS) and purchasing X-ray equipment.

The goals stated in the strategies and measures financed by ISF are related to priorities set during the Policy Dialogue. The new MGSP and DPGA after 2017 will be in line with the ISF national programme.

Financing priorities of combating drug trafficking were agreed upon: supporting actions related to the purchase of narcotic substance identification technology and equipment, as well as training focusing on the given area. It was decided to finance from ISF: measures aimed at increasing the effectiveness of financial investigations in the area of serious and organised crime; updating of the present information technologies and infrastructure; investments in safe communication channels in order to ensure cyber security. Financing related to the European training scheme in the area of law enforcement (LETS) is financed with the Estonian state budget.

Increasing capability of pursuit activities, capability of the drug police and the effectiveness of processing digital evidence ensure the increase of knowledge and capability of about 20% of all the Central Criminal Police officials.

National objective 1 - C - prevention and combating

EN 21 EN

In order to improve capability of police officials it is important to replace the depreciated e- police equipment and finance related ICT development.

It is necessary to increase procedural capacity concerning serious hidden and organised crime: transferring the mobile positioning system to a new platform, replacing pursuit vehicles, increasing effectiveness of processing digital evidence (including ca 18 officials trained). Mainly units handling serious and hidden crimes, including crimes against children, need digital evidence. The aforementioned activities contribute also to more effective financial investigation in the context of FATF definition.

Evidential narcometer will be developed as a result of scientific research, which will be able to provide evidence-based assessment of consuming drugs in larger group of narcotic substances and help at the location of incidents. Development will be done by university researchers and potential solution could be capillary electrophoresis technology. Also purchasing modern narcotics analysers is planned.

For the purpose of discovering illicit goods purchasing equipment and installing ANTS into customs vehicle is required.

In order to identify and solve crimes, it is important to increase capability of searching material evidence in the Internet and on information carriers, and to invest in safety of officials by purchasing equipment which can be used at the scene of crime or in emergency situations. It is necessary to increase competence of the officials making decisions about issuing visas based on risk analysis and improve language skills.

Data centre needs to be established in order to provide ICT services and ensure reliability and security of ICT systems.

Funding priorities

1. Purchasing of e-police equipment and financing of related ICT development. 2. Increasing the effectiveness of processing digital evidence. 3. Purchase of pursuit vehicles. 4. Development of the evidential narcometer. 5. Purchase of narcotics analysers. 6. Identifying the location of terminal equipment and increasing effectiveness of pursuit

capacity. 7. Purchase of portable X-ray equipment. 8. Purchase of ANTS for the customs vehicles. 9. Software for prevention of security threats and identification of crimes.

10. Investments in security of officials. 11. Prevention of terrorism. 12. Improving Arabic language skills. 13. Ensuring the reliability and security of ICT systems.

EN 22 EN

Areas which are eligible will be financed within the ISF dividing the financing between the two financial instruments (incl. co-financing by the state). Any ineligible part will be financed outside the ISF project from the state budget (Action 13).

Results

 Enhanced prevention of terrorism  Update and modernise police tools and services

Depending on the needs and available resources other actions may be considered.

National objective 2 - C - exchange of information

Law enforcement communications and police communications are essential assets to the safety and security initiatives in any community. Advancing police communications allow law enforcement to be more mobile and more rapidly respond to incidents.

In order to improve the availability of operative radio communication it is necessary to widen the working area of the operative radio communication network. For this purpose additional supporting stations and connections between them will be installed and connected to the present common network. As a result, it will be possible to carry out police duties and ensure public order in locations where at present network does not work.

Funding priorities

1) Widening the operative radio communication network: about 90% eligible for financing within the framework of the ISF project (incl. EU support and co-financing by the state), dividing the measures between two financial instruments, and 10% outside the ISF project from the state budget, as to the extent of 90% the network is used by the governing area of the MoI according to the goals of ISF, but to the extent of 10% by the governing areas of other ministries (mixed-use).

2) Setting up of new and development of existing Passenger Information Units (PIU) at national level to develop and implement a Passenger Name Record IT System, as referred to in paragraph 1 (e) of Article 4 of Regulation (EU) No 513/2014.

3) Developing the necessary IT solutions to increase the exchange of information with other EU Member States and the interoperability with the IT systems and databases developed by the EU or other EU Member States.

EN 23 EN

Depending on the needs and available resources other actions may be considered.

National objective 3 - C - training

In order to increase capability for pursuit activities it is necessary to modernise activities related to the management of persons involved in secret cooperation, including the training system. Introduction of best European practices will lead to the increase in quality of information obtained from persons involved in secret cooperation and creation of better possibilities for finding evidence and sources in the course of criminal procedure, as well as better identification of criminal income. Also the danger of corruption reduces among pursuit officials, awareness of activities in the given area and security of officials increases. The activity contributes also to more effective financial investigation in the context of FATF definition.

It is important to reduce the offer of drugs that pose the most danger to people. In order to achieve this goal, the drug police officers must be capable of identifying drug labs and synthetic drugs, first and foremost fentanyl, but also other drugs such as cocaine, cannabis and heroin. The achievement of the goal will be assisted by introducing activity model of drug police for increasing capability of police officers and trainings to be carried out for the implementation of it.

Funding priorities

1. Increasing capability of pursuit activities through training. 2. Increasing capability of the drug police through development and implementation of a

modern training programme.

Results

 ca 165 officials trained

Depending on the needs and available resources other actions may be considered.

National objective 4 - C - victim support

Awareness campaign organised as a result of wider cross-area cooperation is the best method to inform the population of different human trafficking forms existing in Estonia, possibilities for receiving help and roles of the parties acting in the given area in managing cases of human trafficking. The campaign will result in increasing people’s awareness of human trafficking as a crime, its different forms, and possibilities for receiving help. In addition, there will be an

EN 24 EN

increase in the number of people turning to aid organisations and state authorities in order to find a solution to a possible case of human trafficking.

Funding priorities

1. awareness campaign with three focus topics: exploitation of labour, increasing awareness among adult population about employment; mediation and forced labour, and directing victims to victim support services; sexual exploitation from the position of demand; minors as victims of forced begging;

2. pre- and post-campaign research aimed at assessment of awareness level of the population;

3. thematic analysis seminar for specialists in the given area following the completion of campaigns.

Results

 Higher awareness of people trafficking

 More victims identified

 More persons seeking assistance

Depending on the needs and available resources other actions may be considered.

National objective 5 - C - threat and risk assessment

Actions with the given priority are not planned to be financed through the ISF programme.

In 2014, an independent economic crimes bureau and analysis unit was established within the Central Criminal Police with national budget. The aim of the economic crimes bureau is intensive fight against serious economic crime (offences related to companies, bankruptcy, money laundering, frauds etc.). Establishment of the bureau brought along clear problem and field-based approach regarding economic crime and increased the capability of Central Criminal Police to develop comprehensive threat and risk assessments in relation to crimes which are most damaging to economic environment.

EN 25 EN

Combating the illicit trade in narcotics is a priority. Additional national resources have been allocated to the Central Criminal Police in order to focus heavily on serious crimes and organised groups related to narcotics. Establishment of the specialised narcotics unit that was launched at the beginning of 2013 increased the capability of Central Criminal Police to develop comprehensive threat and risk assessments in relation to drug-related crimes.

Specific objective 6 - Risks and crisis

“Bases of Estonia’s Security Policy” adopted by the resolution of the Parliament establishes the goal of ensuring safe environment, security of residents, prevention and management of dangers to security, as well as reliability of vital services. In order to achieve these goals it is necessary, among other, to ensure protection of the population in emergencies, as well as prevention of threat of terrorism that may involve CBRN and explosive substances. The emphasis is put on the significance of sustainability of fight against cyber-crime, especially protecting the functioning of information and communication systems of vital services. The system of early warning on radiation threat holds an important role in development of radiation protection and radiation security.

MGSP establishes common principles and long-term goals of the security policy, achievement of which must be assisted by public, non-profit and private sector.

DPGA of the MoI 2014–2017 adopted on the basis of MGSP establishes the main goal of the area: ensuring higher security of people and property. For the purpose of achievement of this goal DPGA lists important activities including, among other, service for elimination of bomb and explosion threat (incl. development of the rescue information system application DEMIS) and the service for elimination of CBRN threat. The necessity for a demining complex, as well as a bomb container, a radio wave jammer, small bomb disposal robots and protective equipment for deminers is emphasised. Achievement of these goals will be assisted by the development of ICT services.

The goals stated in the strategic documents and the actions financed by ISF are also related to the goals set in the course of the Policy Dialogue held between the European Commission and Estonia. Also the new MGSP and DPGA after 2017 will be in line with the ISF national programme.

Increasing the capability of CBRN was considered as an important topic from the positions of response and investigation capability. The following expected results and financing priorities were agreed upon: increasing readiness for the management of CBRN and ensuring capability for performance of neutralisation of CBRN materials, mines and other explosive materials; purchase of protective equipment and development of information systems; construction of the CBRN and demining complex; increasing processing capability of the relevant authorities. Contributing to cyber security and system of early warning on radiation threat was also indicated separately. As the ISF funds are limited, cyber security activities are mostly

EN 26 EN

financed through state budget. In the PBGB the number of officials engaged with cyber- crimes and the capacity of the officials to handle digital data carriers (including evidence) will be increased. In addition, the technological capacity will be raised through using modern hard- and software; also storage conditions of the digital evidence will be improved.

National objective 1 - R - prevention and combating

Estonia lacks equipment for identification of chemical and biological substances, equipment for responding to CBRN emergency incidents, and the CBRN bus is not completely equipped. There is no access to the database of weapons of mass destruction. Therefore, it is partly not possible to analyse chemical and biological weapons that could pose danger to security.

In order to ensure safety of deminers during neutralisation of dangerous explosives, it is necessary to purchase bomb suits. In order to neutralise or remove explosive devices from locations that are narrow or hard to access, and to organise observation of the incident location in case of armed crime or other dangerous situations, it is necessary to purchase small bomb disposal robots.

The need for more effective elimination of explosion threat will be addressed by purchasing reactive radio wave jammer in case of available resources. For safe transport of explosives there is a need for a closed bomb container, which will be purchased in case of available resources.

Funding priorities

The following main actions (areas of activities) will be considered as main financial priorities (depending on the need and availability of resources also other eligible activities could be considered):

1. Increasing the capability of CBRN. 2. Purchasing heavy bomb suits. 3. Purchasing small bomb disposal robots.

Results

 Increasing the capability of CBRN

 Ensuring public safety

EN 27 EN

Depending on the needs and available resources other actions may be considered.

National objective 2 - R - exchange of information

Action “Development of the DEMIS application of the rescue information system” which is placed under national objective “R - Threat and risk assessment” contributes also to the objective outlined in the Article 3 (3) (b) of the ISF-Police regulation.

Implementation of measures related to prevention and combating of terrorism is financed with national budget resources: preventing and combating financing and supporting of terrorism; necessary information gathering and processing it in order to prevent terrorism.

National objective 3 - R - training

In order to increase the capability of CBRN it is necessary to raise the qualification of officials through participation in cooperation projects and conducting trainings. Potential trainings, for example, in the European CBRNE Centre of the Umeå University in Sweden or practical seminars in UK and USA will be carried out. Possible participation at symposiums or conferences and in the Joint CBRN Defence Centre of Excellence programme are considered.

Funding priority

 Training officials for CBRN tasks

Result

 44 officials

 Increasing the capability of CBRN

Depending on the needs and available resources other actions may be considered.

National objective 4 - R - victim support

Actions with the given priority are not planned to be financed through the ISF programme.

EN 28 EN

Measures in the area of preventing and combating terrorism are financed from national budget. The details on the measures are not public information.

National objective 5 - R - infrastructure

Most of the buildings of the Estonian EODC of the Rescue Board are in barely satisfactory or poor condition. None of the buildings used were built specifically taking into account demining or CBRN area. The response squad of the Northern Estonian bomb group is located in the former garage complex in the city centre of Tallinn.

There are no destruction places established by the state, and destruction of explosives takes place according to agreements with land owners. Construction of a CBRN and a demining complex or renovating suitable existing facility outside the city centre is necessary in order to organise safe performance of activities of the demining area in one complex at least in Northern Estonia, and to move the centre away from city centre of Tallinn. The complex would include storage and maintenance facilities for explosives and CBRN, destruction place, lab for research of explosive devices and CBRN. The storage facility of the complex would be used besides the Rescue Board also by other authorities.

The complex will ensure safe handling and uniform storage of special materials, as well as operative readiness for response. This will increase capabilities in the area of demining and CBRN, which will also be necessary during the Estonian Presidency of the Council of the European Union.

Funding priority:

Constructing of the CBRN and demining complex or renovating suitable existing facility outside the city centre for the same purpose.

Depending on the needs and available resources other actions may be considered.

National objective 6 - R - early warning and crisis

The software, equipment and communication systems of the system of early warning on radiation threat must be modernised. Functioning of the system without failures helps to ensure early identification and warning of the population in case of dangerous cross-border radiation accidents.

In order to ensure identification and analysis of cyber-attacks aimed at critical information systems of vital service providers, it is necessary to develop terms of reference and a

EN 29 EN

prototype of the respective surveillance system. This would provide the basis for acquisition of attack identification means for providers of vital services, establish the maintenance of the system and analyse risks. Development of the centralised surveillance system and analysis capability will help to prevent and more effectively repel cyber-attacks.

The infrastructure in the current server room, supporting the ICT services of the governing area of the MoI, is outdated. In order to provide ICT services and ensure reliability and security of ICT systems, the establishment of data centre is necessary. Risk of failures in ICT services resulting from hardware will be decreased with architecture and hardware of the new server room in the data centre.

Funding priorities

1. Modernisation of the software, equipment and communication systems of the system of early warning on radiation threat.

2. Security surveillance of the networks of the vital service providers depending on information systems, incl. industrial automated control systems, aimed at identification of cyber-attacks and malware.

3. Ensuring the reliability and security of ICT systems.

Action 3 involves all the areas in the governing area of the MoI. Areas which are eligible will be financed within the framework of ISF dividing the financing between two financial instruments (incl. co-financing by the state). Ineligible part will be financed outside the ISF project from the state budget. The apportionment will be made during the programme and adjusted for actual use.

Depending on the needs and available resources other actions may be considered.

National objective 7 - R - threat and risk assessment

One of the significant factors hindering the performance of EODC is the limited functionality of the rescue information system application DEMIS. The DEMIS software is used for collection, storage, search and statistical analysis of the data obtained during a demining event and it includes the data concerning explosives-related calls in Estonia of the past 20 years. In case of failure of the information system the data that has been collected may disappear. The software is built on a platform that does not correspond to the requirements of the three level baseline security system of ICT systems (ISKE). Major problems are caused by ageing of the map bases and absence of a possibility to change parameters of search fields, which in turn have a direct influence on analysis capability of the EODC. Widening the possibilities to make enquiries and higher quality of information collection reduces risks of possible errors

EN 30 EN

during demining work, increases effectiveness, and allows more effective planning of training and protecting information related to criminal procedure.

In order to increase capability of the Rescue Board and the ERC to assess security risks and perform crisis management, it is necessary to develop and implement a technical solution supporting performance of tactical and strategic management: database information system.

Funding priorities

1. Development of the DEMIS application of the rescue information system. 2. Development of the database information system for the Rescue Board and the

Emergency Response Centre.

Depending on the needs and available resources other actions may be considered.

EN 31 EN

INDICATIVE TIMETABLE Specific objective

NO/SA Main action

Name of action Start of planning

phase

Start of implementation

phase

Start of closing phase

SO1 - Support a common visa policy

NO1 - National capacity

1 Purchasing fingerprint scanners of VIS used in visa procedure.

2014 2015 2016

SO1 - Support a common visa policy

NO1 - National capacity

2 Updating of computers used for Schengen consular activities by Estonian Representations.

2014 2015 2016

SO1 - Support a common visa policy

NO1 - National capacity

3 Developments of information systems (approval of visas).

2014 2016 2017

SO1 - Support a common visa policy

NO2 - Union acquis

1 Joint trainings of the consular officials, the officials of PBGB and the MoI.

2014 2015 2017

SO2 - Borders NO1 - EUROSUR 1 Night vision equipment. 2015 2015 2018

SO2 - Borders NO1 - EUROSUR 2 Technical means for guarding the external land border.

2018 2018 2020

SO2 - Borders NO1 - EUROSUR 3 Integration of the surveillance systems of the Eastern border.

2016 2018 2018

SO2 - Borders NO2 - Information exchange

1 Activities related to the introduction of SIS II.

2014 2016 2018

SO2 - Borders NO2 - Information exchange

2 Widening the operative radio communication network.

2015 2016 2018

SO2 - Borders NO2 - Information exchange

3 Radio and data connection systems.

2014 2015 2016

SO2 - Borders NO3 - Common Union standards

1 Distribution system for certificates (SPOC).

2016 2016 2019

SO2 - Borders NO3 - Common Union standards

2 Fully automated border control systems.

2016 2017 2020

SO2 - Borders NO4 - Union acquis

1 Training of the PBGB experts. 2014 2015 2020

SO2 - Borders NO4 - Union acquis

2 Joint trainings of the consular officials, the officials of PBGB and the MoI.

2014 2015 2017

SO2 - Borders NO6 - National capacity

1 Equipment for migration surveillance and updating of border control equipment.

2015 2015 2016

SO2 - Borders NO6 - National capacity

2 Entry-Exit and ETIAS system development.

2018 2019 2020

SO2 - Borders NO6 - National capacity

3 Replacement of patrol vehicles. 2014 2015 2016

SO5 - Preventing and

NO1 - C - prevention and

1 Purchasing of e-police equipment and financing of

2014 2015 2019

EN 32 EN

Specific objective

NO/SA Main action

Name of action Start of planning

phase

Start of implementation

phase

Start of closing phase

combating crime combating related ICT development.

SO5 - Preventing and combating crime

NO1 - C - prevention and combating

2 Increasing the effectiveness of processing digital evidence.

2014 2015 2017

SO5 - Preventing and combating crime

NO1 - C - prevention and combating

3 Purchase of pursuit vehicles. 2014 2015 2020

SO5 - Preventing and combating crime

NO2 - C - exchange of information

1 Widening the operative radio communication network.

2016 2016 2018

SO5 - Preventing and combating crime

NO2 - C - exchange of information

2 Development and implementation of the PNR system.

2016 2017 2021

SO5 - Preventing and combating crime

NO3 - C - training 1 Increasing capability of pursuit activities through training.

2014 2015 2018

SO5 - Preventing and combating crime

NO3 - C - training 2 Increasing capability of the drug police through modern training programme.

2014 2015 2017

SO5 - Preventing and combating crime

NO4 - C - victim support

1 Awareness activities aimed at prevention of human trafficking and support of victims.

2014 2015 2017

SO6 - Risks and crisis

NO1 - R - prevention and combating

1 Increasing the capability of CBRN.

2014 2015 2020

SO6 - Risks and crisis

NO1 - R - prevention and combating

2 Purchasing heavy bomb suits. 2014 2015 2016

SO6 - Risks and crisis

NO1 - R - prevention and combating

3 Purchasing small bomb disposal robots.

2015 2015 2016

SO6 - Risks and crisis

NO3 - R - training 1 Increasing the capability of CBRN.

2016 2016 2020

SO6 - Risks and crisis

NO5 - R - infrastructure

1 Construction of the CBRN and demining complex or renovating suitable existing facility.

2016 2017 2021

SO6 - Risks and crisis

NO6 - R - early warning and crisis

1 Modernisation of the system of early warning on radiation threat.

2019 2019 2020

SO6 - Risks and crisis

NO6 - R - early warning and crisis

2 Security surveillance of the networks of the vital service providers.

2017 2017 2019

SO6 - Risks and crisis

NO6 - R - early warning and crisis

3 Ensuring reliability of the ICT systems.

2015 2015 2017

SO6 - Risks and crisis

NO7 - R - threat and risk assessment

1 Development of the DEMIS application of the rescue information system.

2015 2015 2018

EN 33 EN

Specific objective

NO/SA Main action

Name of action Start of planning

phase

Start of implementation

phase

Start of closing phase

SO6 - Risks and crisis

NO7 - R - threat and risk assessment

2 Development of the database information system for the Rescue Board and the ERC.

2015 2015 2019

EN 34 EN

5. COMMON INDICATORS AND PROGRAMME SPECIFIC INDICATORS:

Specific objective 1 - Support a common visa policy

Indicator Measurement unit

Baseline value

Target value

Source of data

C1 - Number of consular cooperation activities developed with the help of the Fund Number 0.00 0.00 Projects

C2.1 - Number of staff trained in common visa policy related aspects with the help of the Fund

Number 0.00 255.00 Projects

C2.2 - Number of training courses (hours completed) Number 0.00 6.00 Projects

C3 - Number of specialised posts in third countries supported by the Fund Number 0.00 0.00 Projects

C4.1 - Number of consulates developed or upgraded with the help of the Fund out of the total number of consulates

Number 0.00 18.00 Projects

C4.2 - Percentage of consulates developed or upgraded with the help of the Fund out of the total number of consulates

% 0.00 78.00 Projects

Specific objective 2 - Borders

Indicator Measurement unit

Baseline value

Target value Source of data

C1.1 - Number of staff trained in borders management related aspects with the help Number 0.00 955.00 Projects

EN 35 EN

Specific objective 2 - Borders

Indicator Measurement unit

Baseline value

Target value Source of data

of the Fund

C1.2 - Number of training courses in borders management related aspects with the help of the Fund

Number 0.00 80.00 Projects

C2 - Number of border control (checks and surveillance) infrastructure and means developed or upgraded with the help of the Fund

Number 0.00 600.00 Projects

C3.1 - Number of border crossings of the external borders through ABC gates supported from the Fund

Number 0.00 1,095,000.00 Projects

C3.2 - Total number of border crossings Number 0.00 54,000,000.00 Projects

C4 - Number of national border surveillance infrastructure established/further developed in the framework of EUROSUR

Number 0.00 0.00 Projects

C5 - Number of incidents reported by the Member State to the European Situational Picture

Number 0.00 1,020.00 National Situational Picture

Specific objective 5 - Preventing and combating crime

Indicator Measurement unit

Baseline value

Target value

Source of data

C1 - Number of JITs and EMPACT operational projects supported by the Fund, Number 0.00 0.00 Projects

EN 36 EN

Specific objective 5 - Preventing and combating crime

Indicator Measurement unit

Baseline value

Target value

Source of data

including the participating Member States and authorities

C2.1 - Number of law enforcement officials trained on cross-border-related topics with the help of the Fund

Number 0.00 183.00 Projects

C2.2 - Duration of the training (carried out) on cross-border related topics with the help of the fund

Person days 0.00 2,880.00 Projects

C3.1 - Number of projects in the area of crime prevention Number 0.00 18.00 Projects

C3.2 - Financial value of projects in the area of crime prevention EUR 0.00 9,798,537.05 Projects

C4 - Number of projects supported by the Fund, aiming to improve law enforcement information exchanges which are related to Europol data systems, repositories or communication tools (e.g. data loaders, extending access to SIENA, projects aiming to improving input to analysis work files etc.)

Number 0.00 0.00 Projects

Specific objective 6 - Risks and crisis

Indicator Measurement unit

Baseline value

Target value

Source of data

C1 - Number of tools put in place or upgraded with the help of the Fund to facilitate the protection of critical infrastructure by Member States in all sectors of the economy

Number 0.00 12.00 Projects

C2 - Number of projects relating to the assessment and management of risks in the field of Number 0.00 2.00 Projects

EN 37 EN

Specific objective 6 - Risks and crisis

Indicator Measurement unit

Baseline value

Target value

Source of data

internal security supported by the Fund

C3 - Number of expert meetings, workshops, seminars, conferences, publications, websites and (online) consultations organised with the help of the Fund

Number 0.00 52.00 Projects

EN 38 EN

6. FRAMEWORK FOR PREPARATION AND IMPLEMENTATION OF THE PROGRAMME BY THE MEMBER STATE

6.1 Partnership involvement in the preparation of the programme Upon the initiative of the MoI working groups based on financial instruments were created in order to identify the needs and goals in different governing areas of the state and prepare the national ISF multi-annual programme for the EU budget period 2014–2020. The working groups included representatives of ministries and public sector authorities according to the respective area. As a form of organising the work of the working groups it was decided to use meetings and electronic exchange of information via the mailing list of the group. The authorities involved in the working groups made proposals, from which the actions corresponding to the goals of ISF and needs of the state were chosen.

6.2 Monitoring committee In order to support the implementation of ISF a Monitoring Committee will be created, which is composed of high officials of the Ministry of the Interior and representatives of the beneficiaries. Monitoring Committee will be assigned the task of assessing project proposals and proposals for making amendments during project implementation presented by the final beneficiaries. If necessary, the Monitoring Committee will assess the level of success of implementing the ISF, make proposals for increasing effectiveness of implementation and decide on individual questions related to the implementation of the fund. The composition and working arrangements of the committee will be described in more detail in the rules established for internal implementation of the fund.

6.3 Common monitoring and evaluation framework The system for monitoring and evaluation of the ISF implementation will be based on the rules established by the European Commission aimed at the development of common monitoring and evaluation framework.

First level monitoring concerning the final beneficiaries is performed through reporting and on-the-spot controls by the responsible authority for the implementation of the fund, Foreign Financing Department of the Ministry of the Interior. Second level control is performed by the Financial Department of the Ministry of the Interior. The audit authority performs audits and on-the-spot controls.

During the evaluation of implementing the fund, assessment experts who are independent from the responsible and the audit authority and base the evaluation on guidelines of the European Commission are used. The responsible authority ensures the collection of data (incl. indicators) required for evaluation.

EN 39 EN

The information related to monitoring and evaluation will be described in more detail in the rules established for domestic implementation of the fund.

6.4 Partnership involvement in the implementation, monitoring and evaluation of the national programme Partners are involved during preparation, implementation and evaluation stages of the ISF multi-annual programme. Involvement of partners is based on internal rules and practices. During the preparation of the programme, ministries and public sector authorities that are potential final beneficiaries were involved. During implementation and evaluation the partners involved will be ministries and, where necessary, experts. When partners are selected, the possibility of conflict of interest is prevented at all stages (preparation, implementation and evaluation).

6.5 Information and publicity Estonia will ensure that a website or a website portal is provided with information on and access to the national programme; inform potential beneficiaries about funding opportunities under the national programme; and publicise to Union citizens the role and achievements of the Specific Regulations through information and communication actions on the results and impact of the national programme.

Estonia will ensure transparency on the implementation of the national programme and maintain a list of actions supported by each national programme which will be accessible through the website or the website portal.

Further information and publicity actions may also be carried out during the course of the programme.

6.6 Coordination and complementarity with other instruments ISF support will be allocated for actions that are generally not eligible for financing from other financial instruments of the EU. Nonetheless, during drafting of the actions in the programme, planning of the structural funds of the EU was followed in order to prevent overlapping, e.g. European Maritime and Fisheries Fund. When a project application is submitted, the responsible authority determines from which project of a similar area the final beneficiary has previously received support, or whether the final beneficiary is applying for it in the future.

EN 40 EN

6.7 Beneficiaries

6.7.1 List of main types of beneficiaries of the programme: State/federal authorities

Non-Governmental organisations

Education/research organisations

6.7.2 Direct award (if applicable) The responsible authority allocates the support directly, if the nature of the project requires, or if the project can be realised only by the state authority which based on its technical expertise and administrative powers has the required competence and holds a monopoly position. The reason for direct award of the support is added to the financing decision.

EN 41 EN

7. THE FINANCING PLAN OF THE PROGRAMME

Table 1: Financing plan ISF-Borders

Specific objective / national objective Total

SO1.NO1 National capacity 690,000.00

SO1.NO2 Union acquis 112,500.00

SO1.NO3 Consular cooperation

TOTAL NO SO1 Support a common visa policy 802,500.00

SO1.SA1 Consular cooperation

TOTAL SO1 Support a common visa policy 802,500.00

SO2.NO1 EUROSUR 5,102,039.40

SO2.NO2 Information exchange 1,250,625.00

SO2.NO3 Common Union standards 525,000.00

SO2.NO4 Union acquis 517,500.00

SO2.NO5 Future challenges

SO2.NO6 National capacity 13,954,416.00

TOTAL SO2 Borders 21,349,580.40

TOTAL SO3 Operating support 0.00

Technical assistance borders 1,589,087.60

TOTAL 23,741,168.00

EN 42 EN

Table 2: Financial Plan ISF-Police

Specific objective / national objective Total

SO5.NO1 C - prevention and combating 6,772,771.05

SO5.NO2 C - exchange of information 2,504,515.00

SO5.NO3 C - training 457,500.00

SO5.NO4 C - victim support 63,750.00

SO5.NO5 C - threat and risk assessment

TOTAL SO5 Preventing and combating crime 9,798,536.05

SO6.NO1 R - prevention and combating 817,500.00

SO6.NO2 R - exchange of information

SO6.NO3 R - training 187,500.00

SO6.NO4 R - victim support

SO6.NO5 R - infrastructure 2,377,623.55

SO6.NO6 R - early warning and crisis 983,485.95

SO6.NO7 R - threat and risk assessment 315,000.00

TOTAL SO6 Risks and crisis 4,681,109.50

Technical assistance police 874,013.45

TOTAL 15,353,659.00

EN 43 EN

Table 3: Total annual EU commitments (in €)

The annual EU commitments are not yet available for this national programme version. They will be set during acceptance of the national programme version.

Justification for any deviation from the minimum shares set in the Specific Regulations

EN 44 EN

Documents

Document title Document type Document date Local reference Commission reference Files Sent date Sent By

EN 45 EN

Latest validation results

Severity Code Message

Pikk 61 / 15065 Tallinn / 612 5008 / [email protected] / www.siseministeerium.ee

Registrikood 70000562

Pr Krista Aas

Politsei- ja Piirivalveamet

14.11.2018 nr 14-8.7/569-1

Vormide edastamine Politsei- ja

Piirivalveametile Sisejulgeolekufondist

rahastuse taotlemiseks

Austatud proua Aas

Edastame vormid Sisejulgeolekufondi välispiiride ja viisade rahastamisvahendist (ISFB)

sihtotstarbelise otsetoetuse taotlemiseks.

Politsei- ja Piirivalveametil on võimalik taotleda kuni 3 092 555 eurot (ISFB-st 75% ja

riigieelarvest 25% projekti abikõlblikest kuludest) Euroopa Liidu keskse riiki sisenemise ja

lahkumise infosüsteemi (Entry-Exit System – EES) liidestamisega seotud projektijuhtimise ning

EES-i määruse1 artikli 64 lõikes 2 loetletud kulude katmiseks.

Projekt peab lõppema hiljemalt 31. detsembril 2022. Abikõlblikud on tegevused, mis toetavad

ISFB eesmärke ning on kooskõlas fondi riikliku programmiga (lisatud).

Palun esitada taotlus ning taotlusvormil nimetatud lisadokumendid SiM-i üldaadressile

([email protected]) esimesel võimalusel.

Taotlust hindab siseministri 19. oktoobri 2016. a käskkirjaga nr 1-3/127 moodustatud

järelevalvekomisjon, vajadusel kaasatakse valdkonna eksperdid. Hindamisel võetakse arvesse

tegevuste abikõlblikkust ja vajalikkust, vastavust riiklikule programmile, plaanitud kulutuste

põhjendatust, eelarve selgust ning asjaolu, mil määral projekt täiendab teisi EL-i üldeelarvest

ja riiklikest programmidest rahastatavaid tegevusi. Taotluse rahastamise otsustab

Siseministeeriumi kantsler.

Täiendavate küsimuste korral nõustab välisvahendite osakonna nõunik Aivi Kuivonen (tel. 612

5179, e-post [email protected]) .

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Piret Lilleväli

varade, planeerimise ja tehnoloogia

asekantsler

1 https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:32017R2226&from=EN

Pikk 61 / 15065 Tallinn / 612 5008 / [email protected] / www.siseministeerium.ee

Registrikood 70000562

Teadmiseks:

Alla Voinova

Inna Pusikova

Lisa:

1. toetuse taotlemise vorm;

2. projekti tegevuskava ja tulemuste vorm;

3. eelarve, rahastusallikate ja maksetaotluse vorm;

4. partnerluse kinnituse vorm;

5. toetuslepingu vorm;

6. abikõlblikkuse reeglid;

7. juhised embleemide ja standardvärvide kohta;

8. Sisejulgeolekufondi riiklik programm (inglise keeles).

Aivi Kuivonen 6125179

[email protected]