Seisukohad Valma küla Akre katastriüksuse detailplaneeringu koostamiseks ja KSH algatamata jätmiseks

Akre (89202:002:0135) kinnistu detailplaneeringu kava

keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) eelhinnang KSH menetluse algatamise vajaduse

üle otsustamise korraldaja: Viljandi Vallavalitsus Arendaja: Pedajased paadimehed OÜ Töö koostaja: Alkranel OÜ

Projektijuht: Elar Põldvere

2025 / 2026

2 Akre (89202:002:0135) kinnistu DP kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025 / 2026.

Publitseerimise üldandmed:

•Töö koostatud – 29.05.2025. a.

•Tööd ajakohastatud – 03.02.2026. a (mh pole DP kava üldplaneeringut muutev, alus

kohaliku omavalitsuse edastatud teave (e-kirja saatja Gerly Eiche, planeeringu- ja GIS-

spetsialist) 18.12.2025. a).

•Koostajad (Alkranel OÜ) - Elar Põldvere ja Kätlin Pitman.

•Alkranel OÜ (www.alkranel.ee) – keskkonnaalased konsultatsioonid, aastast 1999.

3 Akre (89202:002:0135) kinnistu DP kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025 / 2026.

Sisukord Sissejuhatus ................................................................................................................................ 4

1. Detailplaneeringu kava koostamise protsessi kujunemise kokkuvõte ja kavandatava

tegevuse lühikirjeldus ................................................................................................................ 5

1.1 Üldosa, sh ajalooline taust, protsessi kujunemise kokkuvõte ..................................... 6

1.2 Kavandatava tegevuse kava lühikirjeldus ................................................................... 8

2. Mõjutatava keskkonna ja olemasoleva olukorra lühikirjeldus ......................................... 11

2.1. Tegevuspaiga ning selle ümbruskonna lühikirjeldus strateegiliste ja muude

arengudokumentide järgselt ................................................................................................. 13

2.2. Tegevuspaiga ning selle ümbruskonna lühikirjeldus paikkonna muude ja käesolevas

kontekstis asjakohaste aspektide järgselt ............................................................................. 16

3. Natura 2000 alade mõju eelduste eelhindamine ............................................................... 19

3.1. Informatsioon kavandatava tegevuse kohta ja Natura 2000 alad, mida võidakse

mõjutad ................................................................................................................................. 20

3.2. Kavandatava tegevuse mõju prognoosimine Natura 2000 alal ................................. 22

3.3. Natura 2000 ala eelhindamise tulemused ja järeldus ................................................ 24

4. Tegevusega eeldatavalt kaasneva mõju prognoos ja ettepanekud edaspidiseks ning KSH

vajalikkuse määramine............................................................................................................. 25

4.1. Missugusel määral loob strateegiline planeerimisdokument aluse kavandatavale

tegevusele, lähtudes nende asukohast, iseloomust ja elluviimise tingimustest või

eraldatavatest vahenditest ..................................................................................................... 25

4.2. Missugusel määral mõjutab strateegiline planeerimisdokument teisi strateegilisi

planeerimisdokumente, arvestades nende kehtestamise tasandit ......................................... 27

4.3. Strateegilise planeerimisdokumendi asjakohasus ja olulisus keskkonnakaalutluste

integreerimisel teistesse valdkondadesse ............................................................................. 27

4.4. Strateegilise planeerimisdokumendi, sh jäätmekäitluse või veekaitsega seotud

planeerimisdokumendi tähtsus Euroopa Liidu keskkonnaalaste õigusaktide nõuete

ülevõtmisel ........................................................................................................................... 28

4.5. Strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega seotud keskkonnaprobleemid

(arvestades mõju suurust ja ruumilist ulatust ning võimalikkust, kestvust, sagedust ja

pöörduvust, sh kumulatiivsust ning õnnetuste esinemise võimalikkust) ............................. 28

4.5.1. Mõju maastikule, mullale ja pinnasele, veestikule (sh põhjavesi), õhule ning

kliimale (sh oht keskkonnale) ........................................................................................... 28

4.5.2. Mõju (oht) inimese tervisele ning heaolule (sh geograafiline ala ja eeldatavalt

mõjutatav elanikkond) ...................................................................................................... 29

4.5.3. Mõjutatava ala väärtus ja tundlikkus, sh looduslikud iseärasused,

kultuuripärand ja intensiivne maakasutus ........................................................................ 31

4.5.4. Mõju kaitstavatele loodusobjektidele ja Natura 2000 võrgustiku alale ............ 35

4.5.5. Piiriülene mõju ja katastroofid .......................................................................... 35

4.6. Eelhindamise kontroll-loetelu KMH tasandi ehk tegevuslubade võtmes ................. 35

4.7. KSH läbiviimise vajalikkus ning seisukohtade küsimise suunised ........................... 37

Kokkuvõte ................................................................................................................................ 38

Kasutatud allikad ..................................................................................................................... 39

4 Akre (89202:002:0135) kinnistu DP kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025 / 2026.

Sissejuhatus

Keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) eelhinnangu (edaspidi ka EH) objekt on

Viljandi maakonnas, Viljandi vallas, Valma külas, Akre (89202:002:0135) kinnistu

detailplaneeringu (DP) kava. Kavandatud tegevusega loodaks alus määratlemaks ehitusõigus

sadama funktsiooniga hoonete ja sadamaga seotud äri ehk majutus funktsiooniga hoonete ning

parklate, slippi ja ujuvkai jms rajamiseks. Täpsemalt on kavandatavat lahti kirjutatud ptk 1.2.

Tegevuse arendaja on Pedajased paadimehed OÜ ja eelhinnangu koostaja on Alkranel OÜ. DP

kavaga seotud maakasutuse visioone on loonud Ekelis Projekt OÜ (2024 / 2025).

Koostatavat eelhinnangut saab eelkõige kohalik omavalitsus kasutada täiendava töövahendina

detailplaneeringuga seonduvates (detailplaneeringu algatamise üle otsustamine jm asjakohane)

ja sellele eeldatavalt järgnevates menetlusprotsessides. KSH algatamise vajalikkuse osas

otsustamine ning sellest teavitamine toimub keskkonnamõju hindamise ja

keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 35 alusel. Eelnevalt tuleb otsuse eelnõu osas

seisukohta küsida asjaomastelt asutustelt (KeHJS § 33 lg 6), kui vastavad asutused (kavandatav

tõenäoliselt puudutab vastava asutuse huve või kellel võib olla põhjendatud huvi eeldatavalt

kaasneva keskkonnamõju vastu) tuvastatakse.

Eelhinnangu koostamisel lähtutakse Eesti Vabariigis kehtivatest õigusaktidest ja

väljakujunenud õiguslikust praktikast ning aktuaalsetest suunistest. KeHJS § 22 kohaselt on

tegevus olulise keskkonnamõjuga, kui see võib eeldatavalt:

⚫ ületada mõjuala keskkonnataluvust;

⚫ põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi;

⚫ seada ohtu inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara.

Töö koostamisel on lähtutud muuhulgas järgmistest juhenditest:

• „KMH/KSH eelhindamise juhend otsustaja tasandil, sh Natura-eelhindamine” (Riin

Kutsar, 2015; Keskkonnaministeeriumi poolt tellitud);

• „Keskkonnamõju hindamise eelhinnangu andmise juhend” (Keskkonnaministeerium,

2017);

• „KSH eelhindamise juhend otsustaja tasandil, sh Natura-eelhindamine” (Riin Kutsar ja

Keskkonnaministeerium, 2018);

• „Juhised Natura hindamise läbiviimiseks loodusdirektiivi artikli 6 lõike 3 rakendamisel

Eestis“ (Riin Kutsar jt 2019);

• „Natura 2000 aladega seotud kavade ja projektide hindamine. Metoodilised suunised

elupaikade direktiivi 92/43/EMÜ artikli 6 lõigete 3 ja 4 sätete kohta“ (Euroopa

Komisjon 28.09.2021. a).

5 Akre (89202:002:0135) kinnistu DP kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025 / 2026.

1. Detailplaneeringu kava koostamise protsessi kujunemise

kokkuvõte ja kavandatava tegevuse lühikirjeldus

Käesoleva KSH EH objektid on Viljandi maakonnas, Viljandi vallas (enne 2017. a

haldusreformi Viiratsi vallas), Valma külas, Akre (89202:002:0135) kinnistu detailplaneeringu

(DP) kava, vt ka joonist 1.1. DP kava koostamise protsessi kujunemise kokkuvõte on esitatud

ptk 1.1 ja kavandatava tegevuse lühikirjeldus ptk 1.2. Akre kinnistu pindala on 39037,0 m²,

millest metsamaa on 9904,0 m² ja muu maa on 29133,0 m² (joonis 1.2). Senine maakatastri

sihtotstarve on 100% maatulundusmaa. Akre kinnistu paikneb Tänassilma jõe ääres ja

Võrtsjärve lähistel, Viljandist ca 25 km ja Tartust ca 52 km mööda maanteede võrgustikku.

Võrtsjärve suuremateks sissevooludeks on Väike Emajõgi, Õhne, Tarvastu ja Tänassilma jõgi,

väljavooluks on Suur Emajõgi.

Joonis 1.1. DP kava asukoht Viljandi maakonnas (märgitud oranži asukoha tähisega). Alus: Maa- ja

Ruumiamet, 2025.

Joonis 1.2. DP kava ala kõlvikud. Alus: Minu Kataster 22.01.2026.

6 Akre (89202:002:0135) kinnistu DP kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025 / 2026.

1.1 Üldosa, sh ajalooline taust, protsessi kujunemise kokkuvõte

Juba Viiratsi valla üldplaneering (2007, vt ka ptk 2.1) nägi ette võimalust Tänassilma jõe

lõunakaldale kavandada tegevusi, mis omakorda võimaldaks edendada Võrtsjärvega

seonduvaid rekreatiivseid valdkondi (sümbioosis ka jõe põhjakaldal toimuvaga). Nimetatust

johtuvalt tekkis jõe lõunakaldale asjakohane arendushuvi 2020. a Holstre - Nõmme Kalastus

OÜ-l. Toona pöördus vastav ettevõte koostöös Viljandi Vallavalitsusega erinevate riiklike

ametiasutuste poole, paludes seisukohti/tingimusi Valma külas detailplaneeringu algatamise

või mittealgatamise osas otsuse ettevalmistamiseks ja lähteseisukohtade kujundamiseks.

Toonane planeeringu visioon hõlmas Akre kinnisasja (katastritunnus 89202:002:0135) ning

Akre kinnisasja ja Võrtsjärve veepiiri vahele jäävat reformimata (nüüdne Jõekalda

(89901:001:1893)) maad (vt joonis 1.3). Kavatseti muuta maakasutuse sihtotstarbe

sadamamaaks ja ehitada selle juurde kuuluvad hooned (hoonestusala kokku 1500 m2, kõrgus

kuni 12 m) ja rajatised, sh rajada parkla, slip ja kaid, koos veekogude kallaste

ümberkujundamisega. Toonastest ametkondade tagasisidest saab esile tuua, et Keskkonnaamet

vastas 14.02.2020. a kirjaga nr 6-2/20/1394-2 ning edastas omapoolsed suunised, mh

toonitades vajadusest läbi viia vähemalt KSH eelhinnang. Maanteeamet (nüüdne

Transpordiamet) andis samuti tagasisidet (19.02.2020. a kiri nr 15-2/20/4730-2), toonitades mh

vajadust arvestada põhimaantee nr 92 liiklusest põhjustatud häiringutega.

Toonasele lahendusele (ulatus ka Natura 2000 aladele, vt vastavaid alasid ka ptk 3), mille

maakasutuslikke võimalusi illustreerib joonis 1.3, koostati kaks looduslikku elustikku

käsitlevat ekspertarvamust. Neist esimese „Tänassilma jõe suudmesse, Akre ja Jõekalda

katastriüksustele kavandatavate struktuuride mõjuala linnustiku kirjeldus ja mõju hinnangud

linnustikule“ teostas MTÜ Taevasikk (L. Luigujõe, 2021). Linnustiku osas jäi toonane hinnang

seisukohale, et otsene ebasoodne mõju puudub, kui jälgitakse dokumentatsioonis toodud

meetmeid linnuala sees. Meede (linnuala sees) – ehitustöid vältida lindude pesitsusaegsel

perioodil (15. aprill – 15. juuli) ning sadama ehitistega piirnevatel aladel osaliselt säilitada

puistu ning roostik (võimalus liikidele ümberpaiknemiseks). Teine analüüs „Oiu sadama

rajamiseks jõesuudme süvendamisega kalastikule kaasneva mõju eksperthinnang“ (A. Järvalt,

A., 2022) välistas mõju ka loodusala kaitse-eesmärkideks olevale kalastikule. Meetmena toodi

kaevetööde (mh lisanduvate kanalite tõttu) ajastamine, st suunisena eeldati, et kaevetöid

tehakse sügisel võimaliku madala veeseisuga ehk kaevetööd ei peaks toimuma kevadel, kalade

rände ajal.

Kobras OÜ küsis 03.08.2022 kirjaga Keskkonnaameti seisukohta sadama rajamiseks (lisana

olid kaasas DP eskiis (joonis 1.3) ja linnistiku ja kalastiku hinnangud). Keskkonnaameti

08.09.2022. a kirjast nr 6-2/22/15023-2 nähtus, et tegevuste mastaapsus ja eelkõige linnuala

hõlmatus ei paku piisavat veendumust mõjude puudumise osas ning on oht ka järve

elupaigatüübi (3150) pindala vähenemisele.

Holstre - Nõmme Kalastus OÜ kavandatava tegevuse plaanid kujundati toona saabunud

tagasiside alusel ümber (vt joonis 1.4), kuid edasine planeerimistegevuse ettevalmistamine (sh

eelhinnanguga tegelemine) jäi siiski soiku. Registritest nähtub vaid Keskkonnaministeeriumi

(nüüdne Kliimaministeerium) 25.05.2023. a kirja nr 1-2/270 soovitus kaaluda sadamtele

(kavandatav ning olemasolev, vt ka ptk 2) tulevikus ühise akvatooriumi loomist.

7 Akre (89202:002:0135) kinnistu DP kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025 / 2026.

Joonis 1.3. Holstre - Nõmme Kalastus OÜ mitte realiseerunud arenduse idee kavand (kaldajoone

muutmisega) seisuga 01.08.2022 (Kobras AS).

Joonis 1.4. Holstre - Nõmme Kalastus OÜ mitte realiseerunud arenduse idee kavand (kanaliga) seisuga

september 2022 (Kobras AS).

8 Akre (89202:002:0135) kinnistu DP kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025 / 2026.

1.2 Kavandatava tegevuse kava lühikirjeldus

Perioodil 2020 – 2022. a tekkinud ja täpsustunud ideede (vt ptk 1.1) edasi arendamisega jätkas

2024. a Pedajased paadimehed OÜ. Nüüdse kavandatava tegevuse DP kava ala asub Viljandi

vallas, Valma külas, Akre (89202:002:0135) kinnistul (joonis 1.5). Võrreldes ajalooliste

kavadega (ptk 1.1) ei hõlmata Natura 2000 alasid (vt vastavaid alasid ka ptk 3) ega kavandata

ka kanaleid, kuid ehitustegevusi ettevalmistavaid tegevusi (puude ja põõsaste eemaldamine,

vastaval vajadusel) planeeritakse siiski väljaspool lindude pesitsusrahu (15. aprill – 15. juuli)

perioodi, mida järgitakse nüüdseks ka üldise riikliku pesitsusrahu peamise perioodina.

Kavandatud tegevusega loodaks alus määratlemaks ehitusõigus sadama funktsiooniga hoonete

ja sadamaga seotud äri ehk majutus funktsiooniga hoonete ning parklate, slippi ja ujuvkai jms

rajamiseks. Täpsemalt on kavandatavat illustreeritud joonisel 1.5 ning lahti kirjutatud tabelis

1.1 (va elektri taristu, mis liigitub samas tehnovõrguks). Inimeste majutusteenuste tarbeks

kavandatavatest hoonetest rajataks esmalt kämpingumajad (vaiadel terrassidele) ja nendega

seonduvad tehnohooned ja -rajatised. Maapinna vertikaalplaneerimise vajadus minimaalne,

vundamendiga hooned – plaatvundament. Kavandatav sadam toimib tulevikus sadamaseaduse

alusel (mh minimeeritud keskkonnaohtude esinemine, läbi reguleeritud haldustingimuste) ja

võimalusel on ka üle jõe jääva sadamaga akvatooriumite alad ühendatud. Kavandatav sadam

(st seda tulevikus kasutada võivad veeliiklusalused) ei põhjusta eeldusi täiendavaks jõe

süvendamiseks ega ka kaldajoone strukturaalsuse muutmiseks. Põhimaantee ääres,

teekaitsevööndis olevate võimalike objektide (joonis 1.5) tõttu on planeerimisprotsessis kavas

koostööd teha Transpordiametiga ning keskkonnatingimuste osas Keskkonnaametiga. Muud

asjakohased ametkonnad selguvad koostöös kohaliku omavalitsusega. Sadama ja sellega

seotud puhkekompleksi haldamiseks (veevõtt puurkaevust ning reovee puhastamine ja heitvee

ära juhtimine) vormistatakse (vastavasisulise taotluse rahuldamisel Keskkonnaameti poolt)

asjakohane keskkonnaluba (peale planeeringu algatamist ja selle võimalikku menetlust, mis

võimaldab plaanis olevat maakasutust edasi arendada). Veetarve ja reoveekäitlus peab

arvestama tabelis 1.1 esitatud inimhulkadega. Hetkel on arvestatud, et veetarve on ööpäevas

üle 10 m3 ja puhasti on 300 ie (inimekvivalendi) piiritasemel (selline puhasti ei ole omapuhasti,

vaid väikepuhasti). Täpsemad andmed ja lahendused selguvad planeerimise protsessi käigus

(selle algatamisel).

Joonisel 1.5 esitatud puurkaevu sanitaarkaitsevöönd (hooldusala mõistet ei saa kasutada,

tulenevalt eeldatavast veevõtu mahust) määrati eelduse alusel, et tegemist ei ole kaitstud

põhjaveega alaga (vt ptk 2). Vastavalt Keskkonnaameti 17.12.2025 kirjale nr 6-2/25/22317-2

täpsustusele paikneb planeeringuala kaitstud põhjaveega alal, seega saab sanitaarkaitseala

ulatus olla ka 10 m. Nimetatud erisusest tulenevalt saab juba planeeringu protsessis

(planeeringu algatamisel) ajakohastada ka joonisel 1.5 esitatud visioonjoonist, asjakohase

planeeringu põhijoonisena.

9 Akre (89202:002:0135) kinnistu DP kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025 / 2026.

Joonis 1.5. Pedajased paadimehed OÜ DP kava seisuga 28.03.2025 (Ekelis Projekt OÜ, 2025).

10 Akre (89202:002:0135) kinnistu DP kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025 / 2026.

Tabel 1.1. Pedajased paadimehed OÜ DP kavas kavandatavad hooned (põranda abs kõrgus vähemalt

35,00 m) ja rajatised (mh nimetatud tabelis tehno ja/või võrk).

NR Funktsioon Ehitis(1) Liik Korruseid EKV temaatika

1 Sadam Sadamahoone Hoone 2 Erand - LKS § 38 lg 5 p 2

2 Sadam Paadiladu Hoone 1 Erand - LKS § 38 lg 5 p 2

3 Sadam Töökoda-ladu Hoone 1 Erand - LKS § 38 lg 5 p 2

4 Sadam Abihooned (2 tk) Hoone 1 Erand - LKS § 38 lg 5 p 2

5 Sadam Maismaa kalda

kindlustus

Tehno - Erand - LKS § 38 lg 5 p 2

6 Sadam Ujuvkai (40 paadikohta) Tehno - Erand - LKS § 38 lg 5 p 2

7 Sadam Slip Tehno - Erand - LKS § 38 lg 5 p 2

8 Äri sadamas Hotell (199 inimest) Hoone 3 Erand - LKS § 38 lg 5 p 2(2).

9 Äri sadamas Kämpingumajad (21 tk;

84 inimest)

Hoone 1 Erand - LKS § 38 lg 5 p 2(2).

10 Äri sadamas Teenindushooned (2 tk) Hoone 1 Erand - LKS § 38 lg 5 p 2(2).

11 Äri Ujuvsaun ja maja(3) Hoone 1 -

12 Sega Mänguväljak Tehno - Erand - LKS § 38 lg 5 p 8

13 Sega Parklad(4) Tehno - Erand - LKS § 38 lg 5 p 8

14 Sega Teede võrgustik kinnistu

sees

Tehno - Erand - LKS § 38 lg 5 p 8

15 Sega Puurkaev, sh trassid(5) Tehno /

võrk

- Erand - LKS § 38 lg 5 p 8

16 Sega Reoveepuhasti(6), sh

trassid ja väljavool järve

Tehno /

võrk

- Erand - LKS § 38 lg 5 p 8

(1) – ehitised, mis vajavad kütet – teadaolev lahendus lokaalne (õhk-vesi lahendused); (2) – SadS § 3 lõike 4

alusel taristuministri 30.07.2025 kehtestatud määruses nr 44 „Sadama lisateenuste loetelu“ märgitud

sadamateenus ; (3) – teadaolevalt ühendatakse mh maismaal asuva vee- ja kanalisatsioonisüsteemiga; (4) - hotelli

rajamise järgselt tagatakse vajadusel ≤ 142 parkimiskohta; (5) - teenindustee ja tehnohoone vajadus selgub

planeeringu protsessi, siis kui vajalik, saab kaaluda ka hoone (veevarustus sadamateenuste pakkumiseks) lisamist

(hoone kui selline asub eeldatavalt kämpingumajade vahel); (6) – puhasti tehnoloogia (tagamaks vastavust

heitveenormidele ja suubla seisundile, mh VeeS § 132 lg 1 alusel) määratakse hilisemalt projekteerimise faasis

vastavalt planeeritavale koormusele ja alade kasutusintensiivsusele (puhasti kuja ulatus lähtub määrusest

„Kanalisatsiooniehitise planeerimise, ehitamise ja kasutamise nõuded ning kanalisatsiooniehitise kuja täpsustatud

ulatus“).

.

11 Akre (89202:002:0135) kinnistu DP kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025 / 2026.

2. Mõjutatava keskkonna ja olemasoleva olukorra

lühikirjeldus

Peatüki (edaspidi ptk) koostamisel on arvestatud esimeses peatükis, juhendmaterjalides ning

avalikult ja erialaselt kasutatavates andmebaasides sisalduvat teavet. Andmeallikatena

kasutatakse peamiselt EELIS (Eesti Looduse Infosüsteem, Keskkonnaagentuur (23.01.2025. a

ja 16.04.2025 ning 23.01.2026)) ja Maa- ja Ruumiameti kaardirakendusi (2025 ja 2026).

Eelhinnangus käsitletav ala asub Viljandi maakonnas, Viljandi vallas, Valma külas, Akre

(89202:002:0135) kinnistul. Viljandi vallas oli 13 376 elanikku seisuga 01.01.25 ja pindala on

1371,64 km² (Viljandi valla kodulehekülg). Valma külas on 143 elanikku seisuga 01.01.25.

Tabelis 2.1 ja joonisel 2.1 on toodud kinnistud, millega kavandatud tegevuse maaüksuse lähiala

seondub (vt ka tabelis 2.1 esitatud pealkirja teavet).

Tabel 2.1. Kinnistud, millega kavandatud tegevuse (ptk 1.2) lähiala (teega või veega (va Võrtsjärv)

piirnevatel juhtudel kirjeldatud ka järgnevat kinnistut) seondub. Alus: Maa- ja Ruumiamet, 2025.

Nr Lähiaadress Katastri tunnus Sihtotstarve Ala (m²)

1 Jõekalda 89901:001:1893 Sihtotstarbeta 44818,0

2 Oiu-Raudsepa 89202:002:0024 Maatulundus 31080,0

3 92 Tartu - Viljandi - Kilingi-

Nõmme tee

89201:004:1490 Transpordi 433171,0

4 Kuimetsa 89202:002:1240 Elamumaa 6150,0

5 Kuimetsa-Jõe 89202:002:1220 Elamumaa 3549,0

6 Akre 89202:002:0134 Maatulundus 6670,0

7 Oiu-Võitööstuse 32802:001:0118 Maatulundus 95%, tootmine 5% 79208,0

Joonis 2.1. DP kava ala (helesinise joonega) ja ümbruskonna kinnistud (lähimad toodud tabelis 2.1).

Alus: Maa- ja Ruumiamet, 2025.

Naabruses oleva Oiu sadama (Oiu-Võitööstuse kinnistul) tänapäevaseks sadamaks

kujunemise aluseks mh 2010. a detailplaneering (DP248). Oiu sadamas on järgmised

teenused: WC, joogivesi, elekter, kohvik/restoran, slipp, prügivastuvõtt, Wi-Fi, kütus,

veesõidukite laenutus, parkla, saunad, majutus (seminarid, hotell, üritused), dušš

(Sadamaregister, 2025). Kavandatud tegevus Akre kinnistul toimiks teadaolevalt koos

12 Akre (89202:002:0135) kinnistu DP kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025 / 2026.

(sadamateenuste kontekstis eraldi üksustena) ehk üheskoos Oiu-Võitööstuse maaüksuse

sadamaga. Oiu sadamal (hallatakse mh sadamaseaduse alusel) on reostustõrje plaan, mille

kohaselt tegeletakse reostuse ennetamisega. Sadamas on olemas reostustõrjevahendid

(absorbentpoom 40 m; absorbentgraanulid koos kühvli ja harjadega). Sadamat

(kalandus/turism) on mainitud ka Võrtsjärve kalanduspiirkonna strateegia 2015-2025

(2016 - 2021), kust nähtub, et puudust tuntakse piirkonnas majutuskohtadest. Strateegia kaudu

soovitakse mh aidata täita riiklikku kaitset vajavate ja ohustatud kalaliikide ning kalavarude

taastootmise programmi.

Hetkel (30.01.2025) on järve piirkonnast sadamaregistris 5 sadamat: Jõesuu sadam (EEJSK),

Oiu sadam (EEOIU), Tarvastu sadam (EETRV), Ulge sadam (EEULY), Vanasauna sadam

(EEVSN). Narva jõe, Peipsi, Pihkva, Lämmijärve, Emajõe, Võrtsjärve ning seotud jõgede

väikesadamate võrgustiku arendamise kontseptsiooni (töö nr 2021-311) kohaselt oli Võrtsjärve

ääres 9 sadamat, millest 2 olid toona sadamaregistris (joonis 2.2). Käesoleva tööga seonduva

DP kava ala tsooni lähima Oiu sadama osas ei olnud 2021. a töös detailsemat lisateavet.

Joonis 2.2. Võrtsjärve sadamad (Kobras OÜ, 2021).

13 Akre (89202:002:0135) kinnistu DP kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025 / 2026.

Alljärgnevalt on esitatud ülevaade peamistest (arvestades tegevuse iseloomu) ja

asjakohastest strateegilistest planeerimisdokumentidest või arengudokumentidest (ptk

2.1). Vastavale infole järgneb ka paikkonna muude ja käesoleval juhul asjakohaste

aspektide kirjelduste osa (ptk 2.2).

2.1. Tegevuspaiga ning selle ümbruskonna lühikirjeldus strateegiliste ja

muude arengudokumentide järgselt

Enne haldusreformi, 2017. a oli tegemist Viiratsi vallaga. Viiratsi valla üldplaneeringu (2007,

üle vaadatud 2010) kohaselt on DP kava ala määratletud puhkeala hoonete ehitamise õigusega

piirkonnaks (P2), st suunatud puhkuse ja turismi teenindavate ehitiste ja infrastruktuuride

ehitamiseks ettenähtud maa-alaks (joonis 2.3). Valla ÜP-st oli ajendatud ka ptk 1.1 käsitletud

sadama lahendus, mille realiseerimise soov on nüüdseks näidatud käesoleva töö ptk 1.2 esitatud

viisil.

Joonis 2.3. Väljavõte Viiratsi valla üldplaneering kaardist (2010).

Viljandi maakonnaplaneeringus 2030+ (2018) on määratud maakonna ruumilise arengu

põhimõtted ja suundumused. Maakonnaplaneering lähtub Üleriigilisest planeeringust Eesti

2030+ (2012; mh sadamate puhul osundatud, et otstarbekas on ühitada erinevad

kasutusotstarbed (kalandus, turism, rekreatsioon jne)). DP kava ala jääb rohelisse võrgustikku

koridori (joonis 2.4) ja kohaliku tähtsusega väärtuslikule maastikule (Oiu küla ja Tänassilma

jõe suue), kuid ei ole väärtuslikul põllumajandusmaal. Viljandi maakonnaplaneeringu

asustusstruktuuri ja tehniliste võrgustikude kaardil on DP kava piirkonda märgitud

väikesadama (vt ka ptk 2 sissejuhatav osa) alana. Ruumilise arengu analüüsis toodi välja mh

vajaduse suurendada tööhõivet turismisektoris. Eelisjärjekorras arendatakse välja teenust

pakkuvate keskuste ja turvalisuse tagamisega seotud kergliiklusvõrgustik, mille hulka kuulub

ka DP kava piirkonnas Tartu - Viljandi - Kilingi-Nõmme tee äärde näidatud perspektiivne

kergliiklustee. Asustuse suunamise üldised tingimused (siin kohal asjakohased):

• Suurendada veekogude kasutamisvõimalusi veeäärsete alade väärtustamise ja avamise

teel ning säilitada looduslikud, kultuurilised ja maastikulised väärtused;

• Vältida hoonestusalade kavandamist veekogude ehituskeeluvööndisse;

• Vältida üleujutusriskiga (sh Tänassilma jõel Jõekülast suudmeni; AM mulla alad)

aladele hoonestuse planeerimist.

14 Akre (89202:002:0135) kinnistu DP kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025 / 2026.

Joonis 2.4. Väljavõte Viljandi maakonnaplaneeringu 2030+ ruumiliste väärtuste kaardist (2018).

Väärtuslik maastik - ala, millel on ümbritsevast suurem kultuurilis-ajalooline, esteetiline,

looduslik või puhkeväärtus. Üldine kasutustingimus (asjakohane): uute ehitiste kavandamisel

arvestada antud piirkonnale iseloomuliku traditsioonilise ehituslaadiga. Joonistel 2.4 ja 2.5

esitatud rohelise võrgustiku osas saab asjakohase aspektina välja tuua, et võrgustiku sidusust

ei tohi häirida ja seega toimimist halvendada. Võrgustiku senine konfliktsus on fikseeritud

põhimaanteega nr 92. Samas Transpordiameti andmed (Maa- ja Ruumiametis, 2025) ei näita

DP kava ala ääres liiklusõnnetusi loomadega. Eesti riigimaanteede loomaohtlikkus 2009-2018

rakendus (2025) annab indikatsiooni vähesest konflikti ohust teisele poole Tänassilma jõge.

Viljandi maakonna arengustrateegia 2035. Viljandimaa – arenev PÄRIS EESTI (2023)

on maakonna arengut suunav dokument, mis toimib ettevõtjate, kodanikuühiskonna ja avaliku

sektori ühiselt sidusas ühiskonnas. Viljandimaa väärtusteks on kestmine ja areng, õnnelik

olemine, pere, tervis, töö ja haridus. Arengustrateegias püstitatud arengusuunad

(kokkuvõtvalt): inimkapitali ning ettevõtluskeskkonna ja majanduse edendamine (sh

elukeskkonna ning tehnilise ja sotsiaalse taristu arendamine). Üheks tegevussuunaks on nt

ettevõtjapotentsiaaliga inimeste toomine ja hoidmine (mh külastuskeskkonna areng loob

võimaluse turismimajanduse edendamiseks).

Viljandi valla üldplaneering (menetlus algatatud 2018. a (vastu võetud 30.12.20. a), 2025. a

seis, kaalutakse ÜP koostamise alustegevuste (sh lähtetingimuste ajakohastamine) jms

kordamist) – rohelise võrgustiku ja väärtusliku maastiku osas on juhindutud

maakonnaplaneeringust ning senise järgi ei ole teada põhimõtete muutusi. Lisaks Oiu sadamale

on DP kava ala märgitud visioonina sadama maana (joonis 2.5; ärimaa kõrvalotstarbega) ning

ka selles osas ei ole teada põhimõtete muutusi. Ärimaa-alad on määratud kaubandus-, büroo-,

majutus-, toitlustus või muu teenindusotstarbeliste ehitiste jaoks (tehnovõrkudega osas võib

siinkohal toonitada, et suuniseks oli seatud eeldused nende ühiskasutuseks). Sadamaga seotud

visioone/tegureid ei ole senine ÜP menetlus ega ka sellega seotud KSH protsess oluliselt enam

15 Akre (89202:002:0135) kinnistu DP kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025 / 2026.

ehk seni täpsustanud. Kogu ÜP menetlust toetab omakorda Viljandi valla arengukava

aastateks 2022-2030 (2022/2024/2025), kus on määratletud elukorralduse alused planeeritud

ajavahemikuks ja mis loob raamistiku valla tuleviku kujundamiseks (mh turismi toetavate

meetmete kujundamine ja vaba aja tegevuse arendamise meetmed).

Joonis 2.5. Väljavõte Viljandi valla üldplaneeringu kaardi tööversioonist (2020), roheline võrgustik

tuleneb maakonnaplaneeringu (vt ka joonis 2.4) tasandist.

Ida-Eesti vesikonna veemajanduskava 2022-2027 (2022) kirjeldab mh Võrtsjärve

(VEE2083800) ja Tänassilma jõge (VEE1018000). Tänassilma jõe pikkus on 33,5 km (ilma

lisaharudeta) ning valgala pindala on 447,2 km² (Keskkonnaportaal, 2025). Võrtsjärve (vt ka

ptk 3) veepeegli pindala on 26956,2 ha (Keskkonnaportaal, 2025). Veekogumite osas saab esile

tuua:

• Tänassilma jõgi (Tänassilma 2) seisund Ärma jõest suudmeni on hea ehk

eesmärgistatud seisund saavutatud ning selles lõigus täiendavaid meetmeid pole seatud.

• Võrtsjärve seisundi eesmärk 2021 a. oli erandi leebem eesmärk (KESE - Hg kalas -

halb) ehk hea seisundi saavutamine > 2027. a. Koormused - < 2000 ie reoveepuhastid

ja muu heitveelask, põllumajandustegevus/metsamajandus, loomakasvatushoonete

(laudad, sõnnikuhoidlad) võimalikud lekked, hajuskoormus, sadamad, ohtlikud ained,

sademevee ülevool jm saastunud vee äravool. Meetmed ̶ riikliku keskkonnapoliitika

elluviimine; järelevalve tegemine; vesikonna tunnuste analüüs.

16 Akre (89202:002:0135) kinnistu DP kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025 / 2026.

2.2. Tegevuspaiga ning selle ümbruskonna lühikirjeldus paikkonna

muude ja käesolevas kontekstis asjakohaste aspektide järgselt

Käesolevas alamptk-s tuuakse välja eelkõige täiendavat teavet infole, mis on koondunud

eelnevatesse ptk-sse. Teabe koondamisel ptk 2.2 on lähtutud tegevuse iseloomust ja võimaliku

tegevuskoha paikkonna eelduslikult tundlike objektide parameetritest (nt puuduvad seosed

maardlate ja maaparandusega).

Akre (89202:002:0135) kinnistul esinevad peamiselt lammi-gleimuld (AG) ja gleistunud

lammimullad (Ag). DP kava ala asub keskmiselt kaitstud põhjaveega alal (Maa- ja Ruumiamet,

2026, 1:400 000 kaardistuse alusel). Radooniohu osas ei ole piirkonnas täpsustavaid andmeid

kogutud, seega tuleb lähtuda Eesti pinnase radooniriski kaardi (Eesti Geoloogiateenistus, 2023)

KOV tasandi üldistusest, mille alusel pinnase õhu interpoleeritud Rn-risk klass on kõrge või

väga kõrge st. >50 kBq/m³.

DP kava ala vahetus ümbruses kultuurimälestisi ei asu. Lähim pärandkultuuri objekt on Oiu

meierei (hästi säilinud), vt ka ptk 2. sissejuhatav osa, Oiu-Võitööstuse kinnistut puudutavat

teavet.

Akre (89202:002:0135) kinnistu piirneb lõunast Võrtsjärve hoiualaga (KLO2000173), mille

pindala on 17376,2 ha (veeosa 16836,3 ha). Hoiuala (Viljandi) kattub Võrtsjärve loodusalaga

ja Võrtsjärve linnualaga (vt ptk 3). Hoiuala kaitse-eesmärgid (Viljandi maakonnas (Vabariigi

Valitsuse 09.06.2005 määrus nr 125)) on (* EL – esmatähtsad/rasvases kirjas käsitletud allpool

ja/või ptk 3):

• elupaigatüübid – looduslikult rohketoiteliste järvede (3150), niiskuslembesed

kõrgrohustud (6430), lamminiidud (6450) ning siirdesoo- ja rabametsad (91D0*).

• liigid ja nende elupaigad - harilik tõugjas (Aspius aspius), harilik hink (Cobitis

taenia), harilik võldas (Cottus gobio), harilik vingerjas (Misgurnus fossilis), rästas-

roolind (Acrocephalus arundinaceus), soopart ehk pahlsaba-part (Anas acuta), viupart

(Anas penelope), sinikael-part (Anas platyrhynchos), rägapart (Anas querquedula),

suur-laukhani (Anser albifrons), rabahani (Anser fabalis), punapea-vart (Aythya ferina),

tuttvart (Aythya fuligula), hüüp (Botaurus stellaris), sõtkas (Bucephala clangula),

mustviires (Chlidonias niger), roo-loorkull (Circus aeruginosus), rukkirääk (Crex

crex), väikeluik (Cygnus columbianus bewickii), lauk (Fulica atra), merikotkas

(Haliaeetus albicilla), tõmmukajakas (Larus fuscus), naerukajakas (Larus ridibundus),

väikekoskel (Mergus albellus), jääkoskel (Mergus merganser), tutkas (Philomachu)

tuttpütt (Podiceps cristatus), täpikhuik (Porzana porzana), jõgitiir (Sterna hirundo),

mudatilder (Tringa glareola), kiivitaja (Vanellus vanellus).

Võrtsjärve hoiualaga ja Võrtsjärve linnualaga seonduvalt saab välja tuua, et DP kava ala piirneb EELIS (23.01.2025. a. ja 16.04.2025 ja 23.01.2026) andmetel III kaitsekategooria roo-loorkulli

leiukoha (Circus aeruginosus; KLO9131625; sigimispaik) ja II kaitsekategooria hüübi

leiukohaga (Botaurus stellaris; KLO9117394; sigimispaik), vt kaitsekorralduskava väljavõtet

eelhinnangu joonisel 2.6. Nende liikide (arvestatud ka ptk 1.1 kirjeldatud 2021. a uuringus)

osas saab esile tuua järgnevat (käsitletud ka ptk 3):

• Hüüp - väiksearvuline haudelind ja läbirändaja, seotud suuremate rooaladega.

Peamiseks ohuteguriks on rooalade liiga intensiivne majandamine ning sobiva

suurusega kompaktsete roolaamade puudus (Elts jt 2018). Sammuti ohustab häirimine

pesitsusajal.

17 Akre (89202:002:0135) kinnistu DP kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025 / 2026.

• Roo-loorkulli - haudelind ja läbirändaja, pesitsed roostikes. Peamisteks ohtudeks

elupaikade hävimine ja kvaliteedi vähenemist (olulisem oht) märgalade kuivendamise

jms arenduste tõttu, keskkonna saastumist mürkidega (sh pliihaavlid), pesitsusaegne

häirimine, rändel toimuv vaenamine ja tuulepargid (Elts jt 2018).

Joonis 2.6. Võrtsjärve loodushoiualal kaitset ja säilitamist vajavad roo- ja lammialad (järve looderand)

(Võrtsjärve hoiuala kaitsekorralduskava (Keskkonnaamet, 2011/2024)).

EELIS (23.01.2025. a. ja 16.04.2025 ja 23.01.2026) andmetel on Võrtsjärves

(hoiualal/loodusalal) kaitse all II kaitsekategooria liik tõugjas (Aspius aspius), III

kaitsekategooria liigid vingerjas (Misgurnus fossiilis), võldas (Cottus gobio) ja hink (Cobitis

taenia; KLO9102537). Liikide (vt ka ptk 3; ptk 1.1 nimetatud uuring ei seostanud Tänassilma

jõega) lühiiseloomustused (allikad mh: http://bio.edu.ee/loomad,

http://www.looduspilt.ee/loodusope ja http://et.wikipedia.org):

• Tõugjas, karpkalaliste seltsi röövkala. Eesti karpkalalastest ainuke röövkala, kes on

tavaline Peipsi järve lõunaosas, Võrtsjärves ja Emajões, mujal haruldasem. Koeb aprilli

kuus või mai kuu alguses jõgede kiirevoolulistes osades kruusasele või liivasele

põhjale.

• Hink kuulub karpkalaliste seltsi, Eestis võrdlemisi laialt levinud. On varjatud ja öise

eluviisiga väike põhjakala, kes asustab paljusid selgeveelisi ja madalaid muda, liiva-

muda, liiva-kruusa põhjaga, aeglase vooluga jõgesid ning järvesid (sisse- või väljavoolu

piirkondi). Elab üksikult, eelistab soojemat vatt, rändeid ei soorita. Koeb maist juulini

(veetemperatuur peab olema vähemalt 16 °C) selgeveelise liivase või savika veekogu

põhjas, taimestikurikastes kohtades.

• Vingerjas kuulub karpkalaliste seltsi, Ida- ja Lõuna-Eesti võrdlemisi laialt levinud. On

varjatud ja öise eluviisiga põhjatoiduline kala, kes asustab hulgakesi mudase põhjaga

taimestikurohkeid seisva või nõrga vooluga ning madala veega kohti. Koeb aprilli ja

mai kuus või juuni kuu alguses surnud taimedele (sh üleujutatud luhtadel), laias

temperatuurivahemikus.

• Võldas on meripuugiliste seltsi kuuluv luukala. Esineb paljudes Eesti jõgedes, puudub

ainult paisjärvelistes ja väga aeglase vooluga osades. Tegemist on öise ja paikse

eluviisiga (väike levimisvõime) põhjakalaga, kes vajab eluks kruusast-kivist põhja ja

18 Akre (89202:002:0135) kinnistu DP kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025 / 2026.

jahedat hapnikurikast ning puhast vett. Koeb märtsist-maini varjulises kohas kivide

vahel või mõne suurema kivi serva all.

Akre (89202:002:0135) kinnistu lähipiirkonnas (ca 300 m raadiuses) ei ole kaitstavaid taime,

seene, samblike liike ega vääriselupaiku EELIS (23.01.2025. a. ja 16.04.2025 ja 23.01.2026)

andmetel.

EELIS andmetel on Tänassilma jõe ümbruses II kaitsekategooria liikide pargi-nahkhiire ja

põhja-nahkhiire leiukoht (Pipistrellus nathusii (KLO9114115), Eptesicus nilssonii

(KLO9114114), vaatlus 2003. a). Need liigid ei ole seotud loodus-, linnu- või hoiuala kaitse-

eesmärkidega. Ohud kokkuvõtlikult nahkhiirtele (mh Nahkhiirlaste (Vespertilionidae) kaitse

tegevuskava (Keskkonnaamet, 2017)) - elupaikade killustumine, varjepaikade kadumine

ehitiste renoveerimisel, varjepaigaks sobivate puude raie, toitumisveekogude reostumine,

pestitsiidide kasutamine, hukkumine teedel ning tuuleparkide rajamine rändeteedele. Suvine

häirimistundlikum aeg (raie kontekstis) on juuni ja juuli kuu, millele soovitav lisanda kuni osa

augustist. Vastav periood asub enamjaolt üldise, riigis rakendatava raierahu (15.04-15.07, mh

lindude osas), aja sees.

EELIS (23.01.2026) andmetel on lisandunud Võrtsjärves kaitse all III kaitsekategooria liigid

lai-tõmmuujur (Graphoderus bilineatus; KLO9202528; viimane kinnitatud vaatlus 2024 a. 1

isend) sigimispaik ja laiujur (Dytiscus latissimus; KLO9202527; viimane kinnitatud vaatlus

2024 a. 1 isend) sigimispaik. Veega seotud liikide soodsust ja elutingimusi ohustab

veekeskkonna kvaliteedi langus. Laiujuri ohutegurid – veekogu eutrofeerumine (väetamise

tõttu) ja veetaseme muutumine. Lai-tõmmuujur ohutegurid – veekogude eutrofeerumine. Lai-

tõmmuujur ei ole seotud loodus-, linnu- või hoiuala kaitse-eesmärkidega. Laiujur on Võrtsjärve

loodusala kaitse-eesmärgiks (st. Natura 2000 alal).

Laiujuri (Dytiscus latissimus) kaitse tegevuskavast (Keskkonnaamet, 2017) selgub, et on raske

välja tuua liiki ohustavaid kindlaid tegureid ja veelgi enam anda hinnang nende olulisusele. Uurimistulemustest selgub, et laiujur on lai-tõmmuujuriga võrreldes hoopis haruldasem liik. Teatavat ohtu võib laiujurile kujutada väikeveekogudes peenesilmaliste võrkudega kalapüük.

Röövtoiduliste putukatena ujuvad valmikud sageli kala lõhna tundes kalavõrkude juurde ja

jäävad peenesilmalistesse võrkudesse kinni. Liigi poolt asustatud järvedes võiks riiklikult

kaaluda võrkudega kalapüügi keelamist, eriti vastsete koorumise perioodil mais-juunis.

19 Akre (89202:002:0135) kinnistu DP kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025 / 2026.

3. Natura 2000 alade mõju eelduste eelhindamine

Käesolev ptk on jaotatud erinevateks alamosadeks lihtsustamaks info menetlemist. Natura

2000 alade teemade analüüsil on lähtutud muuhulgas juhenddokumentidest „Juhised Natura

hindamise läbiviimiseks loodusdirektiivi artikli 6 lõike 3 rakendamisel Eestis“ (R. Kutsar jt,

2019) ning „Natura 2000 aladega seotud kavade ja projektide hindamine. Metoodilised

suunised elupaikade direktiivi 92/43/EMÜ artikli 6 lõigete 3 ja 4 sätete kohta“ (Euroopa

Komisjon, 28.09.2021. a). Samuti on järgitud dokumenti „Võrtsjärve hoiuala

kaitsekorralduskava“ (Keskkonnaamet, 2011/2024) ning muid asjakohaseid materjale. Natura

hindamise protsessi põhimõtteline skeem on toodud joonisel 3.1. Käesolevas dokumendis

keskendutakse eelhindamise tasandile.

Joonis 3.1. Natura 2000 ala mõjude kaalumise skeem. Allikas: Euroopa Komisjon, 2021

20 Akre (89202:002:0135) kinnistu DP kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025 / 2026.

3.1. Informatsioon kavandatava tegevuse kohta ja Natura 2000 alad,

mida võidakse mõjutad

Kavandatav tegevus (ei ole otseselt seotud Natura 2000 alade kaitse korraldamisega) – Akre

(89202:002:0135) kinnistu detailplaneeringu (DP) kava. Kavandatud tegevusega loodaks alus määratlemaks ehitusõigus sadama funktsiooniga hoonete ja sadamaga seotud äri ehk majutus

funktsiooniga hoonete ning parklate, slippi ja ujuvkai jms rajamiseks. St perioodil 2020 – 2022.

a tekkinud ja täpsustunud ideede (vt ptk 1.1) edasi arendamisega jätkas 2024. a Pedajased

paadimehed OÜ. Võrreldes ajalooliste kavadega (ptk 1.1) ei hõlmata Natura 2000 alasid ega

kavandata ka kanaleid, kuid ehitustegevusi ettevalmistavaid tegevusi (puude ja põõsaste

eemaldamine, vastaval vajadusel) planeeritakse siiski väljaspool lindude pesitsusrahu (15.

aprill – 15. juuli) perioodi, mida järgitakse nüüdseks ka üldise riikliku pesitsusrahu peamise

perioodina. Täpsemalt on kavandatavat lahti kirjutatud ptk 1.2.

Võrtsjärve loodusala (RAH0000595) pindala kokku on 29737 ha (veeosa 26938 ha). Võrtsjärve

linnuala (RAH0000104) pindala kokku on 29883,3 ha (veeosa 26946,2 ha).

Kaitsekorralduslikud üldised eesmärgid kaitsekorralduskavast - bioloogiline mitmekesisus,

järve ökoloogilise seisundi parandamine, loodusressursside säästlik majandamine,

loodushariduse edendamine ning loodussäästlik puhkemajandus. Kaitstakse järgnevaid

elupaigatüüpe ja liike (Vabariigi Valitsuse 05.08.2004. a korraldus nr 615 (* - EL esmatähtis)):

• Loodusala elupaigatüübid - vähe- kuni kesktoitelised mõõdukalt kareda veega järved

(3130), looduslikult rohketoitelised järved (3150), jõed ja ojad (3260), niiskuslembesed

kõrgrohustud (6430), lamminiidud (6450), liivakivipaljandid (8220), vanad

loodusmetsad (*9010), soostuvad ja soo-lehtmetsad (*9080) ning siirdesoo- ja

rabametsad (*91D0);

• Looduala liigid ja nende elupaigad - tiigilendlane (Myotis dasycneme), saarmas (Lutra

lutra), harilik tõugjas (Aspius aspius), harilik hink (Cobitis taenia), harilik võldas

(Cottus gobio), harilik vingerjas (Misgurnus fossilis), rohe-vesihobu (Ophiogomphus

cecilia), luha-pisitigu (Vertigo geyeri) ja laiujur (Dytiscus latissimus).

• Linnuala liigid ja nende elupaigad - rästas-roolind (Acrocephalus arundinaceus),

soopart e pahlsaba-part (Anas acuta), viupart (Anas penelope), sinikael-part (Anas

platyrhynchos), rägapart (Anas querquedula), suur-laukhani (Anser albifrons), rabahani

(Anser fabalis), punapea-vart (Aythya farina), tuttvart (Aythya fuligula), hüüp (Botaurus

stellaris), valgepõsk-lagle (Branta leucopsis), sõtkas (Bucephala clangula), mustviires

(Chlidonias niger), must-toonekurg (Ciconia nigra), roo-loorkull (Circus aeruginosus),

rukkirääk (Crex crex), väikeluik (Cygnus columbianus bewickii), lauk (Fulica atra),

merikotkas (Haliaeetus albicilla), tõmmukajakas (Larus fuscus), naerukajakas (Larus

ridibundus), sinirind (Luscinia svecica), väikekoskel (Mergus albellus), jääkoskel

(Mergus merganser), kalakotkas (Pandion haliaetus), tutkas (Philomachus pugnax),

tuttpütt (Podiceps cristatus), väikehuik (Porzana parva), täpikhuik (Porzana porzana),

jõgitiir (Sterna hirundo), mudatilder (Tringa glareola) ja kiivitaja (Vanellus vanellus).

Konkreetse tegevuse (vt ka ptk 1.2) mõjuala eeldusi näitab tabel 3.1 (esitatud mh asjakohaste

kaitstavate liikide ja elupaigatüübi ohutegurid), st käsitletud tegevuse ümbruskonnas (ca 100

m, Tänassilma jõest läänes) lähimaid elupaiku ja liike. Tabeli koostamise aluseks on liikide

ja elupaigatüübi paiknemine lähtuvalt kavandatavast tegevusest (tegevuste kontaktaladel

või lähipiirkondades). Vastava tabeli sisendteabe allikaks on mh EELIS (23.01.2025. a ja

16.04.2025), Võrtsjärve hoiuala kaitsekorralduskava (Keskkonnaamet, 2011/2024), Ida-Eesti

vesikonna veemajanduskava 2022-2027 (2022) ning hinnatav projektikavand ning selle juurde

kuuluvad kokkuvõtlikud dokumendid (vt ptk 1).

21 Akre (89202:002:0135) kinnistu DP kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025 / 2026.

Tabel 3.1. Võrtsjärve linnuala ja Võrtsjärve loodusala ning kavandatava tegevuse alaga seonduvad (DP kava alast kuni 100 m) liigid ja elupaigatüüp. Alusallikad

mh EELIS (Eesti looduse infosüsteem, Keskkonnaagentuur, 23.01.2025. a ja 16.04.2025 ning 23.01.2026) ja Võrtsjärve hoiuala kaitsekorralduskava

(Keskkonnaamet, 2011/2024) ja Ida-Eesti vesikonna veemajanduskava 2022-2027 (2022). NR Elupaigatüüp või liik,

loodus/linnuala ja taustandmed

Ohutegurid/meetmed (asjakohasemad, käesoleva analüüsi kontekstis, sh ptk 1 ja 2

esitatud teabe valguses)

Kaitse-eesmärgid

(30 a)

1 Loodusala looduslikult

rohketoiteline järv (3150),

Võrtsjärve - 26 670 ha. Käsitletud ka

käesoleva eelhinnangu ptk 2.1 ja

2.2.

Ohutegurid – jätkuv eutrofeerumine (< 2000 ie reoveepuhastid ja muu heitveelask;

põllumajandustegevus/metsamajandus, loomakasvatushoonete (laudad, sõnnikuhoidlad)

võimalikud lekked, hajuskoormus, sadamad), vee hägustumine/mudastumine, ohtlikud

ained ja saastunud vee äravool. Meetmed – kaevetööde ajastamine, riikliku

keskkonnapoliitika ja järelevalve elluviimine, vesikonna tunnuste analüüs ning järve

valgalal puhastusseadmete rajamine ja vanade puhastusseadmete moderniseerimine.

Võrtsjärve

ökoloogilise

seisundi

parandamine

2 Loodusala harilik tõugjas (Aspius

aspius) eluneb järves (vt ka

käesoleva eelhinnangu ptk 2.2).

Ohutegurid – eutrofeerumine, kutseline- ja harrastuskalapüük, kalatoiduliste lindude (nt

kormoran) arvukuse suurenemine. Meetmed – elupaigaga seotud meetmed, vt käesoleva

tabeli rida nr 1. Kudeaegsete kaitsemeetmete rakendamine järelevalveorganitega,

teavitustegevus.

Tagatud on

kalaliikide kaitse,

säilinud on liikide ja

nende elupaikade

soodne seisund 3 Loodusala harilik hink (Cobitis

taenia) eluneb järves (vt ka

käesoleva eelhinnangu ptk 2.2).

Ohutegurid – jõgede süvendamine, kraavitus, kalatoiduliste lindude (nt kormoran)

arvukuse suurenemine. Meetmed – elupaigaga seotud meetmed, vt käesoleva tabeli rida nr

1. Kudeaegsete kaitsemeetmete rakendamine järelevalveorganitega, teavitustegevus.

4 Loodusala harilik võldas (Cottus

gobio) eluneb järves (vt ka

käesoleva eelhinnangu ptk 2.2).

Ohutegurid – elupaikade mudastumine, kalatoiduliste lindude (nt kormoran) arvukuse

suurenemine. Meetmed – elupaigaga seotud meetmed, vt käesoleva tabeli rida nr 1.

Kudeaegsete kaitsemeetmete rakendamine järelevalveorganitega, teavitustegevus.

5 Loodusala harilik vingerjas

(Misgurnus fossilis) eluneb järves

(vt ka eelhinnangu ptk 2.2).

Ohutegurid – kalatoiduliste lindude (nt kormoran) arvukuse suurenemine. Meetmed –

elupaigaga seotud meetmed, vt käesoleva tabeli rida nr 1. Kudeaegsete kaitsemeetmete

rakendamine järelevalveorganitega, teavitustegevus.

6 Loodusala laiujur (Dytiscus

latissimus) eluneb järves (vt ka

käesoleva eelhinnangu ptk 2.2).

Ohutegurid – järve jätkuv eutrofeerumine (kaasneb vee hägustumine, mudastumine).

Meetmed – Järve üldise seisundi parandamine (tuleneb üldistest kaitsemeetmetest).Otsesed

tegevused liig kaitseks pole vajalikud.

Elupaiga soodne

seisund. Tagab liigi

soodsa seisundi.

7 Linnuala hüüp (Botaurus stellaris),

järv ja selle kaldad üks parimast 5-st

alast Eestis (vt ka käesoleva

eelhinnangu ptk 2.2).

Ohutegurid – roostike üleekspluateerimine, häirimine, mürkkemikaalid põldudel.

Meetmed – seired ja inventuurid (nt 2017. a), põllumajandustegevuse riiklik suunamine,

väärtuslike roomassiivide säilitamine, rannaelupaikade säilitamine ja taastamine,

kormoranide ohjamiskava rakendamine. 2017. aastal Võrtsjärve linnualal teostati järve,

Tondisaare, Valguta poldri haudelinnustiku ja peatuvate rändlindude loendus.

Tagatud on

linnuliikide kaitse,

säilinud on liikide ja

nende elupaikade

soodne seisund 8 Linnuala roo-loorkull (Circus

aeruginosus), järv ja selle kaldad

üks parimast 5-st alast Eestis (vt ka

käesoleva eelhinnangu ptk 2.2).

22 Akre (89202:002:0135) kinnistu DP kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025 / 2026.

3.2. Kavandatava tegevuse mõju prognoosimine Natura 2000 alal

Konkreetse tegevuse (vt ka ptk 1.2) mõjuala eeldusi näitas tabel 3.1 (ptk 3.1), kuhu oli esile

toodud käesoleval juhul asjakohane Natura 2000 alade elupaik ja liigid, mis seostusid enim ehk

reaalselt käsiteltava tegevusega. Järgnevas tabelis 3.2 (vastuolusid kaitse-eesmärkidega ei

tuvastatud) on välja toodud kokkuvõte võimalikest ohtudest elupaigatüübile ja liikidele seoses

kavandatava tegevusega, koos mõju/ohu määratlusega. Ptk 1.2 kirjeldatud lahenduses,

võrreldes ajalooliste kavadega (ptk 1.1), ei hõlmata Natura 2000 alasid ega kavandata ka

kanaleid, kuid ehitustegevusi ettevalmistavaid tegevusi (puude ja põõsaste eemaldamine,

vastaval vajadusel) planeeritakse siiski väljaspool lindude pesitsusrahu (15. aprill – 15. juuli)

perioodi, mida järgitakse nüüdseks ka üldise riikliku pesitsusrahu peamise perioodina.

Tabel 3.2. Kokkuvõte võimalikest ohtudest Võrtsjärve loodusalale ja linnualale - asjakohasele (vt tabel

3.1) elupaigatüübile ja liikidele seoses kavandatava tegevusega (vt ptk 1.2).

Elupaigatüüp/liigid Mõju/oht Selgitus loodusala looduslikult

rohketoiteline järv

(3150), Võrtsjärv

Puudub Perioodil 2020 – 2022. a sadama (Holstre - Nõmme Kalastus

OÜ, vt ptk 1.1) idee puhul peeti kõige ohtlikumaks loodusliku

elupaiga kadu. Varasema sadama kava juures kavandati

ulatuslikku Võrtsjärve rannajoone ümber korraldamist,

käesoleva DP kava (vt ka ptk 1.2) raames seda ei tehta. Ka ei

ole teada vajadust süvendada Akre kinnistul jõge.

Sadamad – võrreldes Natrua 2000 alade kaitsekorraldusliku

tegevuse perioodi algusajaga on nüüdseks ja toetudes

sadamaregistri andmetele rohkem sadamaid sadamaregistris.

Registrisse kantud sadamate puhul on juba eos

reglementeeritud sadama halduslikke küsimusi, välistamaks

veekvaliteedi halvenemise riske ning sadamate ja nendega

seotud teenuste väärkasutamise tõenäosust. St sadamate

(veeliiklust korraldati ka enne registritesse kandmist) kui

koormusallikate riskitase on ajapikku kahanenud, kuivõrd

nende halduse korraldus ja reglementeeritus on paranenud.

Koormustegur reoveepuhastid – käesoleval juhul oleks järve

elupaiga ohustatuse eeldus põhjendatud, kui puhastit

kavandataks reostuskoormusele < 300 ie-d, kuivõrd kompleksi

kasutajaskond on vastavast määrast suurem (teadaolevalt

300...400 ie vahel). Kuna planeerimiskavas ei ole puhasti

koormuseeldusi ja sellest tulenevat kuja (ei piira muid

maakasutusvõimalus) alahinnatud, siis on praeguses faasis

asjakohane järeldada, et projekteeritavad lahendused tagavad

ka järve soodsust toetava lahenduse. St puhasti tehnoloogia

(tagamaks vastavust heitveenormidele ja suubla seisundile, mh

VeeS § 132 lg 1 alusel) määratakse hilisemalt projekteerimise

faasis vastavalt planeeritavale koormusele ja alade

kasutusintensiivsusele (puhasti kuja ulatus lähtub määrusest

„Kanalisatsiooniehitise planeerimise, ehitamise ja kasutamise

nõuded ning kanalisatsiooniehitise kuja täpsustatud ulatus“).

Seega DP kava koostamisel on arvestatud juba riiklikust

veemajanduskavast ja kaitsekorralduskavast tulenevaid

tingimusi veekvaliteeti ohustavate tegevuste korraldamisel (mh

reoveepuhasti kavandamisel ja heitvee väljavool). Järve kui

23 Akre (89202:002:0135) kinnistu DP kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025 / 2026.

Elupaigatüüp/liigid Mõju/oht Selgitus elupaigatüübi ja elupaigana pakutavate teenuste, liikide

soodsuse tagamiseks, ei ohustata vastava projekti elluviimisel

(lähtudes sh elupaigatüübi kohta koondatud teabest, vt tabel

3.1).

loodusala harilik

tõugjas (Aspius aspius),

elupaik Võrtsjärv

Puudub Peamised ohutegurid seotud elupaigatüübi elukeskkonna

kvaliteediga. Kavandatav tegevus ei süvenda ohutegureid või

riske elupaigale (vt tabel 3.2, rida „3150“) ja sellega seotud

liikidele (vt ka tabel 3.1). Järve kasutatavus veeliikluseks ja

kalapüügiks on ajaloolise praktika ja vastava keskkonna tulem.

Mh läbi ametlike sadamate kasutamise on võimalik vähendada

ülepüügi riski (fokuseeritud alad kaitsemeetmete

rakendamiseks järelevalveorganitele, teavitustegevus) ning

vähendada soovi randumiseks/veesõidukite vette laskmiseks

selleks mitte sobivatel aladel. St negatiivse mõju eeldused

elupaigale või sellega seotud liikidele puuduvad.

loodusala harilik hink

(Cobitis taenia), elupaik

Võrtsjärv

loodusala harilik võldas

(Cottus gobio), elupaik

Võrtsjärv

loodusala harilik

vingerjas (Misgurnus

fossilis), elupaik

Võrtsjärv

loodusala laiujur

(Dytiscus latissimus)

elupaik Võrtsjärv

Puudub Peamised ohutegurid seotud elupaigatüübi elukeskkonna

kvaliteediga. Kavandatav tegevus ei süvenda ohutegureid või

riske elupaigale (vt tabel 3.2, rida „3150“) ja sellega seotud

liigile (vt ka tabel 3.1). St negatiivse mõju eeldused elupaigale

või sellega seotud liikidele puuduvad.

linnuala hüüp

(Botaurus stellaris),

elupaik Võrtsjärv (sh

kaldavöönd)

Puudub Ohutegurid seotud elupaigatüübi elukeskkonna kvaliteediga.

Kavandatav tegevus ei süvenda ohutegureid või riske

elupaigale (vt tabel 3.2, rida „3150“) ja sellega seotud liikidele

(vt ka tabel 3.1). Perioodil 2020 – 2022. a sadama (Holstre -

Nõmme Kalastus OÜ, vt ptk 1.1) idee puhul oli kavandatav

tegevus ka Võrtsjärve linnualal või eraldi rajatava/kasutatava

kanali näol selle piiri alal, kuid nüüdseks (ptk 1.2) piirdutakse

Akre kinnistuga, mis jääb linnualast välja ning linnualaga

vahetult piirnevale alale ei planeerita mahukaid ehituslikke või

muid häiringute ohte suurendavaid tegevusi.

Hoonestuse kõrgus ja laad järgib juba 2020-2022. a lahenduse

põhimõtteid ehk üle kolme korruselisi hooneid ei kavandata.

Kõrgemate ja eriti klaasist fassaadiga hoonete puhul suureneb

oht kokkupõrgeteks/suremuseks märgatavalt (Maakri 23 ja

Maakri tn 23a kinnistute DP KSH aruande linnustiku

eksperthinnang (Eesti Ornitoloogiaühing MTÜ, 2021)). St

siinkohal jälgitakse juba paikkonna hoonestuslaadi ja

kõrgemaid hooneid kui kolm korrust ei kavandata ning seega

lindude populatsioonide soodsust ei ohustata. Sadama asetus -

perioodil 2020 – 2022. a sadama (Holstre - Nõmme Kalastus

OÜ, vt ptk 1.1) idee puhul oli kavandatav tegevus

(laevaliikluse korraldus) võimaldatud laial alal, ulatudes juba

ka otseselt linnualale. Käesoleva DP kava (vt ka ptk 1.2)

raames seda ei tehta, st veeliiklus on kanaliseeritud Tänassilma

jõe suudme alale ning vee-liikluskoormusest tingitud

lokaalsete häiringute (müra, valgustatus) mõju ei ulatu/laiene

liikidele sobivatele elupaigaaladele (sh järve kalda roostikes).

St negatiivse mõju eeldused elupaigale või sellega seotud

liikidele puuduvad.

linnuala roo-loorkull

(Circus aeruginosus),

elupaik Võrtsjärv (sh

kaldavöönd)

24 Akre (89202:002:0135) kinnistu DP kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025 / 2026.

3.3. Natura 2000 ala eelhindamise tulemused ja järeldus

Peatükkide 3.1 ja 3.2 alusel ei fikseeritud negatiivseid ohtusid Natura 2000 alade

(Võrtsjärve loodus- ja linnuala) kaitse-eesmärkide täitmisele, mistõttu ei ole vajadust läbi

viia Natura 2000 alade kohast täis- ehk asjakohast hindamist. Seega järeldub, et

objektiivsetel alustel mõju eeldusi analüüsitud loodusalade eesmärkidele ei ole. Siiski toob

käesoleva töö koostaja siinkohal välja veel järgnevat, toetudes juhisele Natura 2000 aladega

seotud kavade ja projektide hindamine. Metoodilised suunised elupaikade direktiivi

92/43/EMÜ artikli 6 lõigete 3 ja 4 sätete kohta (Euroopa Komisjon, 2021). Vastavast juhisest

nähtub, et hinnangud tuleb üle vaadata, kui kava või projekti ettevalmistamise käigus

muudetakse või täiendatakse. Nt senisega võrreldes suureneb projektiga reaalselt hõlmatud ala,

Natura 2000 ala väärtusteni ulatudes ja nende eesmärkide mõjueelduste suurenemise

kontekstis.

25 Akre (89202:002:0135) kinnistu DP kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025 / 2026.

4. Tegevusega eeldatavalt kaasneva mõju prognoos ja

ettepanekud edaspidiseks ning KSH vajalikkuse

määramine

Ptk on jaotatud erinevateks alamosadeks lihtsustamaks info menetlemist. Alljärgnevad ptk-d

(koos ptk 3) näitavad, kas ja millised faktorid võivad oluliseks kujuneda KSH algatamisel või

mitte algatamisel. Eelhinnangu koostamisel ehk planeerimisdokumendi kava mõjude

kaalutlemisel arvestatakse (alus: KeHJS § 33 lg 3-5 ning Kutsar, 2015/2018) järgnevaid

aspekte:

1. missugusel määral loob strateegiline planeerimisdokument aluse kavandatavatele

tegevustele, lähtudes nende asukohast, iseloomust ja elluviimise tingimustest või

eraldatavatest vahenditest;

2. missugusel määral mõjutab strateegiline planeerimisdokument teisi strateegilisi

planeerimisdokumente, arvestades nende kehtestamise tasandit;

3. strateegilise planeerimisdokumendi asjakohasus ja olulisus keskkonnakaalutluste

integreerimisel teistesse valdkondadesse;

4. strateegilise planeerimisdokumendi, sh jäätmekäitluse või veekaitsega seotud

planeerimisdokumendi tähtsus Euroopa Liidu keskkonnaalaste õigusaktide nõuete

ülevõtmisel;

5. strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega seotud keskkonnaprobleemid

(arvestades mõju suurust ja ruumilist ulatust ning võimalikkust, kestvust, sagedust ja

pöörduvust, sh kumulatiivsust ning õnnetuste esinemise võimalikkust);

5.1. mõju maastikule, mullale ja pinnasele, veestikule (sh põhjavesi), õhule ning

kliimale (sh oht keskkonnale);

5.2. mõju (oht) inimese tervisele ning heaolule (sh geograafiline ala ja

eeldatavalt mõjutatav elanikkond);

5.3. mõjutatava ala väärtus ja tundlikkus, sh looduslikud iseärasused,

kultuuripärand ja intensiivne maakasutus;

5.4. mõju kaitstavatele loodusobjektidele ja Natura 2000 võrgustiku alale;

5.5. piiriülene mõju ja katastroofid.

Alljärgnevates peatükkides (4.1-4.5) on eelnevalt esitatud loetelu täpsemalt lahti kirjutatud. Ptk

4.6 sisaldab veel täiendavat kontroll-loetelu KMH tasandi ehk tegevuslubade võtmes. Ptk 4.7

võtab kokku KSH vajalikkuse lõpphinnangu (käesoleva töö põhjal) ja annab suuniseid lõpliku

KSH otsuse (algatada või mitte) eelnõu osas seisukohtade küsimiseks.

4.1. Missugusel määral loob strateegiline planeerimisdokument aluse

kavandatavale tegevusele, lähtudes nende asukohast, iseloomust ja

elluviimise tingimustest või eraldatavatest vahenditest

Ptk 1 ja 2 alusel paikneb DP kava ala Viljandi maakonnas, Viljandi vallas, Valma külas, Akre

(89202:002:0135) kinnistul. Tänassilma jõe suuet Võrtsjärve on ajalooliselt käsitletud sadama

piirkonnana. Hetkel on sadam jõe põhjapoolsemal kaldal. Juba Viiratsi valla üldplaneering

(2007, vt ka ptk 2.1) nägi ette võimalust Tänassilma jõe lõunakaldale kavandada tegevusi, mis

omakorda võimaldaks edendada Võrtsjärvega seonduvaid rekreatiivseid valdkondi

(sümbioosis ka jõe põhjakaldal toimuvaga). Nimetatust johtuvalt tekkis jõe lõunakaldale

asjakohane arendushuvi 2020. a Holstre - Nõmme Kalastus OÜ-l (vt ptk 1.1). Arendushuvi

hõlmas alasid, mis ulatusid ka Natura 2000 alade hulka määratud maismaa ja veealadele ning

seega peeti 2022. a seda eelduslikult liiga mastaapseks. Perioodil 2020 – 2022. a tekkinud ja

26 Akre (89202:002:0135) kinnistu DP kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025 / 2026.

täpsustunud ideede (vt ptk 1.1) edasi arendamisega jätkas 2024. a Pedajased paadimehed OÜ

(vt ptk 1.2). 2024. a arendusidee on konkreetsemalt fokuseeritud vaid Akre (89202:002:0135)

kinnistule, mis on sadama (teenindatav Tänassilma jõe kaudu) ja turismi (majutushoonestus)

edendamiseks tunduvamalt sobivaim (mh maapinna reljeefilt), kui varasem suurem

arendusplaan. Taristuministri 30.07.2025 kehtestatud määruses nr 44 „Sadama lisateenuste

loetelu“ alusel on majutusteenus ka sadama lisateenusena käsitav ja ei vaja seega eraldi

veekogumite kaldavööndite ehituskeeluvööndite vähendamist. Sellest tulenevalt ei ole

kavandatav tegevus enam üldplaneeringut muutev. Kavandatud tegevus (ca 40 paadikohta)

Akre kinnistul toimiks teadaolevalt koos (sadamaseaduse sadamateenuste kontekstis eraldi

üksustena) ehk üheskoos Oiu-Võitööstuse sadamaga võimaldades edendada kõrgemates

strateegilistes dokumentides (vt ka eelhinnangu ptk 2.1) viidatud rekreatiivseid tegevusi (sh

spetsiaalselt kohaldatud (minimeerides mh reostusohte) peatuspaigad riigis registreeritud

veeliiklusvahenditele), koos paikkonna majutusvõimaluste parandamisega. Tegevuste asetus ja

ka kompaktsus ning suhestumine muu olemasoleva ja teadaoleva maakasutusega ei loo

vastuolusid ka kõrgemates strateegilistes dokumentides (vt ka eelhinnangu ptk 2.1) viidatud

väärtustega (siinkohal eelkõige väärtuslik maastik ja rohevõrgustik) ehk nende funktsioonide

edasise jätkusuutlikuse tagamisega. Rohevõrgustiku kohta saab täiendavalt välja tuua, et

piirkonnas on juba olemasolev sadam ja elamud (vt joonis 4.1). Andmetest tulenevalt on

loomade liikumine juba kahelt poolt kavandatud tegevuse küljelt mõjutatud. Kui kavandatav

tegevus täies mahus ellu viia, siis jääb lõunaküljelt vähemalt 24 m koridor, kus saavad loomad

liikuda. Kavandatava käigus võivad küll kõlvikud (vt joonis 1.2) muutuda, kuid loodusliku ala

jääb piisavalt. Veekogude kalda ja ranna ehituskeeluvööndit ei ole antud juhul vaja vähendada,

kuid teemakohane analüüs ärifunktsiooni (majutus) sobivuse osas ehituskeeluvööndis on

toodud ptk 4.5.3 (lähtuvalt Kliimaministeeriumi 29.10.2025 kirjast nr 1-17/25/4154-2

tulenevast analoogiast). Lõpliku otsuse tegevuse lubatavuse osas teeb Keskkonnaamet siis, kui

toimub planeeringulahenduse kooskõlastamine.

Joonis 4.1. Maakasutus ja loomade liikumine lähtuvalt Akre kinnistul kavandatavast. Alus: Maa- ja

Ruumiamet, 2026.

27 Akre (89202:002:0135) kinnistu DP kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025 / 2026.

DP kavaga kavandatava ja paikkonna kirjeldusi arvestades ei saa järeldada, et tegemist oleks

arendusega, mis vajaks ebaproportsionaalseid vahendeid planeeritava elluviimiseks või

haldamiseks. Lisaks on DP kava puhul arvestatud, et arendustegevusi saab ellu viia osaliselt ka

etapiliselt (nt esmalt kämpingute ja nendega seotud rajatiste väljaehitamine), mida

rakendatakse vajaduspõhiselt, võimaldades niiviisi vähendada ohtu ka finantsvahendite

kättesaadavuse voogude tagatuse riskide osas. Seega ei ole ka nt finantsvahendid tegevuse

korrektseks elluviimiseks teadaolevalt takistavaks teguriks.

Kokkuvõtvalt ei tuvastatud olulise negatiivse mõju eelduseid ja KSH protsessi algatamise

vajadust.

4.2. Missugusel määral mõjutab strateegiline planeerimisdokument

teisi strateegilisi planeerimisdokumente, arvestades nende

kehtestamise tasandit

Seoseid planeeritava tegevuse ja strateegiliste planeerimisdokumentide vahel on käesolevas

eelhinnangus arvestatud ka juba ptk 4.1 esitatud teabes. Kogutud andmed, nii ptk 1 kui ka ptk

2, 3 ning 4.1, ei näita, et tegevus (ptk 1.2) läheks vastuollu strateegiliste

planeerimisdokumentide või ka arengudokumentidega. Kavandatava tegevuse iseloomu ja

paiknemist arvestades ei takistata teiste ümbruskonna kinnistute senist maakasutust ega looda

eeldusi olulise negatiivse olustiku tekkeks.

Seega teadaolevalt puuduvad sellised strateegilised kavad (mh arengudokumendid), mille

elluviimist kavandatav tegevus võiks eelkõige negatiivselt mõjutada. DP kava loob selle

edasisel võimalikul menetlusel (DP menetluse algatamisel) juriidiliselt korrektsed seosed ka

kõrgemate strateegiliste dokumentidega/arengudokumentidega (vt ptk 2.1; mh nende

korraliseks üle vaatamiseks või tulevaseks ajakohastamiseks (asjakohane sisend)) ning

võimaldab menetleda tegevuse elluviimiseks vajalikke tegevuslubasid piisava täpsusastmega.

Kokkuvõtvalt ei tuvastatud olulise negatiivse mõju eelduseid ja KSH protsessi algatamise

vajadust.

4.3. Strateegilise planeerimisdokumendi asjakohasus ja olulisus

keskkonnakaalutluste integreerimisel teistesse valdkondadesse

Detailplaneeringu kava edasine menetlus (DP algatamise järgselt) on eelnevate

alampeatükkide alusel asjakohane vastavas kohas (sh johtuvalt ka ptk 2.1 kirjeldatud seostest

ÜP maakasutuslike eesmärkidega, neid kahjustamata). DP menetlustasandi puhul puuduvad

mh olulised seosed keskkonnakaalutluste integreerimisel teistesse valdkondadesse, juhindudes

ka alljärgnevast teabest.

DP protsessi tasandit arvestades ei ole DP kava või sellele järgneda võiv DP menetlus otseseks

vahendiks nt riiklike keskkonnakaalutluste muutmisel. Samas arvestaks planeerimise protsess

(DP menetluse algatamisel) riiklike normatiividega, mis tulenevad keskkonnakaalutlustest. DP

edasise menetluse käik võimaldab mh tulevikus vastavaid teisi kavasid või dokumente

ajakohastada teemakohase (tegevuse toimimine vastavas asupaigas) teabega (nt vastavate

materjalide korraliste ülevaatuste perioodidel). See tähendab, et näiteks kõrgemates

28 Akre (89202:002:0135) kinnistu DP kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025 / 2026.

strateegilistes dokumentides on võimalik lähtuda tulevaste otsuste tegemisel (sh

keskkonnakaalutluste edasisel integreerimisel) aktuaalsest teabest ja/või situatsioonist.

Kokkuvõtvalt ei tuvastatud olulise negatiivse mõju eelduseid ja KSH protsessi algatamise

vajadust.

4.4. Strateegilise planeerimisdokumendi, sh jäätmekäitluse või

veekaitsega seotud planeerimisdokumendi tähtsus Euroopa Liidu

keskkonnaalaste õigusaktide nõuete ülevõtmisel

Alampeatüki pealkirjast lähtuvalt – vastav võimalik DP menetlus ei ole otseselt seotud

jäätmekäitluse või veekaitsega ega Euroopa Liidu keskkonnaalaste õigusaktide nõuete

ülevõtmisega. Küll aga peab arvestama ja ka arvestab (läbi õiguslikult paika pandud DP

koostamisprotsessi) käesolev DP protsess (DP menetluse algatamisel) riiklike normatiividega

(kujundatud tulenevalt EL nõuetest), toetudes sh eelhinnangu ptk 1.2, 2 ja 3 ning Eesti riigi

õigusaktide regulatsioonile ja raamistikule.

Kokkuvõtvalt ei tuvastatud olulise negatiivse mõju eelduseid ja KSH protsessi algatamise

vajadust.

4.5. Strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega seotud

keskkonnaprobleemid (arvestades mõju suurust ja ruumilist

ulatust ning võimalikkust, kestvust, sagedust ja pöörduvust, sh

kumulatiivsust ning õnnetuste esinemise võimalikkust)

Käesolev peatükk jaotub omakorda viieks alampeatükiks.

4.5.1. Mõju maastikule, mullale ja pinnasele, veestikule (sh põhjavesi), õhule ning

kliimale (sh oht keskkonnale)

Alljärgneva teabe esitamisel on arvestatud, et ptk 3.3 ei nähtunud ohtusid Natura 2000 alade

(linnu- ja loodusala) kaitse-eesmärkideks olevatele ja käesoleval juhul asjakohastele liikidele

ja elupaigatüübile (vt ka tabeleid ptk 3.1 ja 3.2), st nendega seonduvad eesmärgid ei olnud

ohustatud.

Kavandatava tegevuse tulemusel muutuks senine maakasutus ning maastikuilme. Käesoleval

hetkel on alal (maatulundusmaa) metsamaa ja muu maa. Samas on muutus ptk 1.2, 2.1 ja 4.1

järgselt eesmärgistatud ja puuduvad teadaolevad tegurid, mis tegevuse planeerimist välistaksid

(vt ka eelhinnangu ptk 3.3, 4.2 ning 4.5.2 – 4.5.4). Seega maa kavandatud viisil kasutusele võtt

on paikkonda sobiv ning tegevusega (ptk 1.2 kirjeldatud mahtudes ja viisidel) ei minda

vastuollu ka piirkonna maastikuliste väärtustega (mh ei tekitata visuaalseid negatiivseid

mõjutusnüansse).

Kavandatud tegevusega loodaks alus määratlemaks ehitusõigus sadama funktsiooniga hoonete

(sh. majutushooned) ja parklate, slippi ning ujuvkai jms rajamiseks. Täpsemalt on kavandatavat

illustreeritud ptk 1.2, joonisel 1.5 ning lahti kirjutatud tabelis 1.1 (va elektri taristu, mis liigitub

samas tehnovõrguks). Inimeste majutusteenuste tarbeks kavandatavatest hoonetest rajataks

esmalt kämpingumajad (vaiadel terrassidele) ja nendega seonduvad tehnohooned ja -rajatised.

Maapinna vertikaalplaneerimise vajadus minimaalne, vundamendiga hooned –

29 Akre (89202:002:0135) kinnistu DP kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025 / 2026.

plaatvundament. Ehitusalused alad ei ole mh oluliste ja piiratud ökosüsteemide osadeks või

väärtuslike põllumajandusmaade aladeks. Kavandatav sadam toimib tulevikus sadamaseaduse

alusel (mh minimeeritud keskkonnaohtude esinemine, läbi reguleeritud haldustingimuste).

Tegevuse käigus ei teki jäätmeid, mille reeglite kohaseks käitlemiseks ei oleks ressursse või

toimivaid lahendusi. Kavandatav sadam (st seda tulevikus kasutada võivad veeliiklusalused) ei

põhjusta eeldusi täiendavaks jõe süvendamiseks (algse DP algatamise taotluse ajal vastavat

teavet ei omatud). Kavandatava kalda kindlustuse lõigus ei muudeta jõe kaldajoone

strukturaalsust (sh ei kitsendata). Sellest tulenevalt ei muutu ka jõe voolukiirused vastavas

lõigus. Kui edasises DP menetluses (peale DP algatamist) selgub siiski, et kavandatakse muuta

jõe kaldajoont, siis on vaja analüüsida mõju veekogule eksperthinnanguga ning tegevuse

lubatavusel selle elluviimiseks (peale DP võimalikku kehtestamist) taotleda keskkonnaluba

Keskkonnaametilt.

Sadama ja sellega seotud puhkekompleksi haldamiseks (veevõtt puurkaevust ning reovee

puhastamine ja heitvee ära juhtimine) vormistatakse (vastavasisulise taotluse rahuldamisel

Keskkonnaameti poolt) asjakohane keskkonnaluba (sh sademevee suublasse juhtimiseks

sadama alalt, vastava ajamomendi kvaliteedinõuetele vastavalt). Veekogude kalda ja ranna

ehituskeeluvööndi käsitlus on toodud ptk 4.5.3. Pinnasega seotud radooniohu temaatikat on

puudutatud ptk 4.5.2. Senise andmestiku põhjalt ei põhjustataks tegevusega (ptk 1.2 kirjeldatud

mahtudes ning viisidel) negatiivseid ohtusid mullale ja pinnasele ning nendega vahetult

piirnevale veekeskkonnale (Tänassilma jõgi ja Võrtsjärv) ja selle elustikule. Lisaks on

põhjavee kaitstus paikkonnas piisav, et võimaldada puurkaevule 30 või ka 10 m

sanitaarkaitseala loomist 50 m ala asemel, vastavalt VeeS sätestatule ja ptk 1.2 esitatud teabele.

Põhjavee ressursse või selle kvaliteeti paikkonnas soovitav tegevus (mh ehituse järgse

kasutusperioodi ajal) samuti ei ohusta.

Õhu ja kliima temaatika ̶ vastavas asupaigas teadaolev arendus (ptk 1.2) ei oma täiendavaid

negatiivseid mõjusid (sh ohutegureid) paikkonna õhule ja kliimale (mh tegevuse osas teadaolev

andmestik ei näita haljastatud alade vähendamise ohtu või määra, mis võiks omakorda tingida

linnaliste kuumasaarte tekke ohtu).

Kokkuvõtvalt ei tuvastatud olulise negatiivse mõju eelduseid ja KSH protsessi algatamise

vajadust. Käsitletud ptk-s esitatu tõttu kaaluda samas edaspidi järgnevat (tingimused/suunised,

mida järgida edasistes tegevustes, tagamaks jätkuvate/tulevaste protsesside efektiivsemat

korraldust):

• Kui edasises DP menetluses (peale DP algatamist) selgub siiski, et kavandatakse muuta

jõe kaldajoont, siis on vaja analüüsida mõju veekogule eksperthinnanguga ning

tegevuse lubatavusel selle elluviimiseks (peale DP võimalikku kehtestamist) taotleda

keskkonnaluba Keskkonnaametilt.

• DP menetluses esitada DP seletuskirjas ka kirjeldus sademevee suublasse juhtimise

parameetrite osas, koos analüüsiga selle võimaliku mõju osas veekogule (sh reostusohu

ja vooluhulga suurenemise hinnanguga).

4.5.2. Mõju (oht) inimese tervisele ning heaolule (sh geograafiline ala ja eeldatavalt

mõjutatav elanikkond)

Eelhinnangus käsitletav ala asub Viljandi vallas, Valma külas (143 elaniku; hajaasustus), Tartu

- Viljandi - Kilingi-Nõmme põhimaantee nr 92 äärde, kus DP kava äärses osas on teel

(liiklussagedus 2947 autot ööpäevas) liiklemise kiirust on piiratud 60 km/h (Maa- ja

Ruumiamet, 2025). Tegevusele lähimad elamud, vt ka ptk 2 alguses olev tabel 2.1, jäävad

30 Akre (89202:002:0135) kinnistu DP kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025 / 2026.

võimalikust arendustegevusest üle põhimaantee (loode suunda). Tänassilma jõge ületava silla

puhul on teada, et seal on ka jalakäiatele eraldatud silla osa ning Viljandi maakonnaplaneering

(vt käesoleva dokumendi ptk 2.1) on prioriteetseks pidanud kergliikluse võrgustiku edasist

arendamist ning seda tegevust hetkel fookuses olev planeeringu kava (ptk 1.2) ei takistaks.

Eelnevalt kirjeldatud põhimaantee naabrus võib tulevast rekreatsiooni ja sadama ala

kasutusmugavust mõjutada kaheti. Ühelt poolt on tagatav sujuv ligipääs, kuid maantee liiklus

võib vastavas kohas olla häiriv tulenevalt võimalikust kõrgest mürafoonist. Häiringute mõistet

toonitatakse siinkohal ka seetõttu, et välisõhus leviva müra piirväärtusi kohandatakse

müratundlikele hoonetele, kus inimesed viibivad alaliselt. Käesolevad ööbimislahendused on

mõeldud aga lühiajalise kohapeal viibimise teenusena kasutamiseks. Keskkonnaministeeriumi

16.12.2016. a määrus nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise,

määramise ja hindamise meetodid“ keskendub oma olemuselt aga alaliselt kasutatavate

müratundlike alade müratasemete reguleerimisele. Kui vastavat määrust siiski püüda

kohandada eelhinnangu ptk 1.2 tegevustele, siis tuleks lähtuda III ja IV mürakategooria

piirväärtustest (ala perspektiivne kasutus sätestatud vähemalt juba 2007. a ÜP-s, vt ptk 2.1),

mis on päevasel (7.00 - 23.00) ajal 65 dB (hoone tee poolsel küljel 70 dB) ja öisel (23.00 -

7.00) ajal 55 dB (hoone tee poolsel küljel 60 dB). Müra häiriva taseme jõudmist võimaliku

hotelli alani hinnati analoogtöö „Riigitee 4 Tallinn-Pärnu-Ikla (E67) km 62,0-78,5 Päädeva-

Konuvere teelõigu eelprojekt. Müra modelleerimine“ (OÜ Alkranel, 2021-2022; tugimaantee

nr 29 km; kiirused kuni 90 km/h) baasil. Nimetatud dokumendi alusel käesoleva töö ptk 1.2

kirjeldatud tegevuste puhul müra tõkestavaid erilahendusi ei ole vaja kasutada. Siinkohal tasub

tähele panna, et põhimaantee kiirused on ka väiksemad vastavas asukohas ning väiksem kiirus

minimeerib müralevikut veelgi (vt ka https://www.transpordiamet.ee/leevendusmeetmed,

2025).

Maaüksuse tulevane võimalik hoonestus ̶ DP kava edasisel menetlemisel (DP protsessi

algatamisel) on tõenäoliselt teada, et on vajadus teostada radooni mõõtmised või seada juba

asjakohased suunised radooniohu (vt ka ptk 2.2) minimeerimiseks (hoonetes, kus pidevalt on

inimesed ning mis on maapinnaga kontaktis), vt ka keskkonnaministri 30.07.2018. a määrus nr

28 „Tööruumide õhu radoonisisalduse viitetase, õhu radoonisisalduse mõõtmise kord ja

tööandja kohustused kõrgendatud radooniriskiga töökohtadel“. Vastava tõenäolise kajastamise

fikseerimiseks ehk kindlustamiseks esitatakse siiski allpool (alamptk lõpus) ka asjakohane

suunis eraldi tingimusena. Muid tegureid nagu vibratsioon, valgus, soojus ja lõhn ei saa

siinkohal pidada asjakohasteks (häiringute vms probleemide osas DP kava maa-alal või selle

vahetus ümbruskonnas).

Kokkuvõtvalt ei tuvastatud olulise negatiivse mõju eelduseid (hinnataval objektil), kuid

käsitletud ptk-s esitatu tõttu kaaluda edaspidi järgnevat (tingimus/suunis, mida järgida

edasistes tegevustes, tagamaks jätkuvate/tulevaste protsesside efektiivsemat korraldust):

• Hiljemalt projekteerimise raames viia läbi radooniuuring või rakendada radooniohtu

minimeerivaid meetmeid (hoonetes, kus inimesed viibivad pidevalt ning kus hoonetel

kokkupuude maapinnaga). Meetmete määramisel ̶ tegevusi võimaldavas

dokumentatsioonis sätestada asjakohased (ajakohase standardi järgselt) juhised –

tagamaks pinnase radooniohtu arvestavat ehituskvaliteedi ning nõuetekohaseid

ventilatsiooni lahendusi.

31 Akre (89202:002:0135) kinnistu DP kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025 / 2026.

4.5.3. Mõjutatava ala väärtus ja tundlikkus, sh looduslikud iseärasused, kultuuripärand

ja intensiivne maakasutus

Alljärgneva teabe esitamisel on arvestatud, et ptk 3.3 ei nähtunud ohtusid Natura 2000 alade

(linnu- ja loodusala) kaitse-eesmärkideks olevatele ja käesoleval juhul asjakohastele liikidele

ja elupaigatüübile (vt ka tabeleid ptk 3.1 ja 3.2), st nendega seonduvad eesmärgid ei olnud

ohustatud. Samuti arvestatakse alljärgneva osas juba ka seda, et paikkonna erinevaid väärtusi

jms aspekte on kajastatud ka ptk 4.1, 4.5.1, 4.5.2, 4.5.4. Ptk 1.2 kirjeldatud lahenduses,

võrreldes ajalooliste kavadega (ptk 1.1), ei ole pindalaliselt enam nii mastaapsed ega kavandata

ka kanaleid, kuid ehitustegevusi ettevalmistavaid tegevusi (puude ja põõsaste eemaldamine,

vastaval vajadusel) planeeritakse ptk 1.2 alusel siiski väljaspool lindude pesitsusrahu (15. aprill

– 15. juuli) perioodi, mida järgitakse nüüdseks ka üldise riikliku pesitsusrahu peamise

perioodina. Lisaks tuuakse siinkohal välja, et looduskaitseseaduse § 55 lg 61 p 1 ja 2 alusel on

looduslikult esinevate lindude pesade ja munade tahtlik hävitamine ja kahjustamine või pesade

kõrvaldamine ning tahtlik häirimine, eriti pesitsemise ja poegade üleskasvatamise ajal,

keelatud. Tuleb arvestada, et kui avastatakse pesitsev lind väljaspool pesitsusperioodi

(pesitsusperiood 15.04 kuni 15. juulini), siis ei ole lubatud teda häirida. Vastavad tingimused

tuuakse välja ka käesoleva ptk lõpus.

Ptk 2.2 nähtub, et EELIS andmetel on Tänassilma jõe ümbruses II kaitsekategooria liikide

pargi-nahkhiire ja põhja-nahkhiire leiukoht (Pipistrellus nathusii (KLO9114115), Eptesicus

nilssonii (KLO9114114), vaatlus 2003. a). Leiukoht ei jää hoonestatavale alale ning liigid ei

ole seotud loodus-, linnu- või hoiuala kaitse-eesmärkidega. Suvine häirimistundlikum aeg (raie

kontekstis) on juuni ja juuli kuu, millele soovitav lisanda kuni osa augustist. Vastav periood

asub enamjaolt üldise, riigis rakendatava raierahu (15.04-15.07, mh lindude osas), aja sees.

Nahkhiirte tõttu piirkonnas tuleb aga ehitustööde ajal jälgida, et nahkhiired ei oleks

ehitatavatesse ehitistesse või ehitusmaterjalide vahele end sisse seadnud. Piiritlemata II

kategooria kaitsealuste liikide elupaikades rakendub isendi kaitse (LKS § 48 lg 4). Ehk, kui

tööde käigus avastatakse nahkhiir(i), siis ei ole lubatud neid häirida ja leiust teavitada

Keskkonnaametit riigiinfo telefonil 1247. Vastavad tingimused tuuakse välja ka käesoleva ptk

lõpus.

Arenduseala ehk käesolevas töös fookusala kohta koondunud andmed käsitletavas töös ei näita,

et tegemist oleks juba liiga intensiivselt kasutatud alaga, kus ptk 1.2 kirjeldatud

arendustegevust ellu viia ei tohiks. Ala väärtuseid (sh looduslikud iseärasused ja tundlikkus)

on juba arvestatud ptk 1, 2.2 ning omakorda 3.3, 4.1 ja 4.5.1. Olulisi negatiivseid mõju eeldusi

ei ole senise andmestiku põhjalt asjakohane eeldada. Mh puudub alal seos kultuurimälestistega

ning lähima pärandkultuuriobjekti (Oiu meierei, seotud Oiu sadamaga, vt ka ptk 2 sissejuhatav

teave) kasutamise eeldusi tegevus ka ei halvenda. DP kava ala kavandatavatest tegevustest

majutusteenuste kavandamine ei loob vajadust veekogumite kalda/ranna ehituskeeluvööndite

vähendamise taotlemiseks, kuid Kliimaministeerium on oma 29.10.2025 kirjas nr 1-

17/25/4154-2 toonud välja vajaduse sobivusanalüüsi (täpsemalt lahti kirjutatud allpool) järele.

Lähtuvalt LKS-le on veekogude kalda/ranna kaitse eesmärk kaldal/rannal asuvate

looduskoosluste säilitamine, inimtegevusest lähtuva kahjuliku mõju piiramine, kalda

eripära arvestava asustuse suunamine ning seal vaba liikumise ja juurdepääsu tagamine.

Veekogude kalda/ranna ehituskeeluvöönd – vastavalt ptk 1.2 on vajalik analüüsida sadamate

majutusteenuste alasid (alad toodud joonisel 4.2; üldistatult 13-74 m ulatuses) Võrtsjärve ranna

ja Tänassilma jõe ehituskeeluvööndis. Ala 1 paikneb nii Tänassilma jõe kalda EKV-s kui ka

Võrtsjärve ranna EKV-s. Ala 2 jääb vaid Võrtsjärve ranna EKV-sse. Metsamaad veekogumite

32 Akre (89202:002:0135) kinnistu DP kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025 / 2026.

piiranguvööndis on, kuid sinna vaadeldavad alad ei ulatu. Majutushooneid kavandatakse koos

sadamahoonetega (ehituskeeld ei laienenud enne 30.07.2025. a sadamaehitisele, va nt

majutus). Sadama majutushoonete ülesanne on toetada ja ühitada erinevad kasutusotstarbed

(kalandus, turism, rekreatsioon jne) sadamas. Kuna see on toodud ka Viljandi

maakonnaplaneeringus 2030+ (2018), seega pole vastuolus maakonnaplaneeringuga.

Järgnevalt on esitatud looduskaitseseaduse (mh § 40 lg 1 teemade - kalda/ranna kaitse

eesmärkide suhestumine kaldal/rannal asuvate looduskoosluste säilitamise, inimtegevusest

lähtuva kahjuliku mõju piiramise, kalda eripära arvestava asustuse suunamise ning seal vaba

liikumise ja juurdepääsu tagamise kohane) järgne eelanalüüs. Eelanalüüsitud

teemavaldkondade järgselt on toodud ka koondjäreldus.

Joonis 4.2. Võrtsjärve ranna ja Tänassilma jõe ehituskeeluvööndis paiknevad majutushooned, millele

enam ei tule EKV vähendamist taotleda, kuid tuleb hinnata sobivust EKV alal. Alus: Maa- ja

Ruumiamet, 2025.

Kaldal/rannal asuvate looduskoosluste säilitamine. Võimaliku kompleksi äri ehk

majutusteenuste hooneid kavandatakse koos sadamahoonetega (ehituskeeld ei laienenud enne

30.07.2025. a sadamaehitisele) ning äriga seotud hoonete ülesanne on toetada ja ühitada

erinevad kasutusotstarbed (kalandus, turism, rekreatsioon jne) sadamas (mitmekesiste

funktsioonide liitmist toetab ka Viljandi maakonnaplaneeringus 2030+ (2018)).

Ala 1 (joonis 4.2) – asub vahetumalt jõe kalda vööndis, kõrghaljastuse ja põõsastikuga

piirkond, mis ei ole otseseks elupaigaks looduskaitsealustele liikidele. Ala sisse kavandatakse

kämpinguid (vaiadel puitterrassidel) koos teenindushoonega, paiknedes sadamahoone ja selle

abihoone vahel (vt ptk 1.2, joonis 1.5) või nende vahetus läheduses. Alal 1 majutusteenuste

võimaldamine (mh tagatud nõuete kohane kanalisatsioon) ei seaks ohtu jõe ja järve

kaldal/rannal asuvaid looduskooslusi, mis omakorda toetavad paikkonna laiemat ökosüsteemi

33 Akre (89202:002:0135) kinnistu DP kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025 / 2026.

ja selle soodsust. Planeerimisprotsessi läbiviimisel (protsessi algatamisel) täpsustuvad

ehitusalade mahud ja tingimused, mille alusel on Keskkonnaametil võimalik hinnata lõplikult

looduskoosluste säilimise eelduste asjakohasust (planeeringu kooskõlastamisel).

Ala 2 (joonis 4.2) – asub järve ranna vööndis, kõrghaljastuse ja põõsastikuga piirkond on

valdav (vahel lagedam ala/metsa ala), mis ei ole otseseks elupaigaks looduskaitsealustele

liikidele. Ala sisse kavandatakse kämpinguid (vaiadel puitterrassidel) koos teenindushoonega

ning osaliselt ka hotelli hoonet (asuks juba ka kahe parkla vahelisel alal, vt ptk 1.2, joonis 1.5).

Kogutud teabe alusel ei ole üheselt fikseeritav, et majutusteenuste võimaldamine seaks ohtu

järve rannal asuvaid looduskoosluste jätkusuutlikust, mis omakorda toetab paikkonna laiemat

ökosüsteemi ja selle soodsust. Kuna ranna metsade kaitse eesmärk on vee ja pinnase kaitsmine

ja puhketingimuste säilitamine, siis planeerimisprotsessis (selle algatamisel) esialgset DP kava

visiooni täpsustada viisil, et hoonestus (kämpingud) ja seda teenindavad rajad ei lõhuks

lokaalse metsaeraldise terviklikkust. Planeerimisprotsessi läbiviimisel (protsessi algatamisel)

täpsustuvad ehitusalade mahud ja tingimused, mille alusel on Keskkonnaametil võimalik

hinnata lõplikult looduskoosluste säilimise eelduste asjakohasust (planeeringu

kooskõlastamisel).

Reljeef ̶ Maa- ja Ruumiamet (2025) kohaselt asub kavandatava tegevuse ala (Akre kinnistu)

ca 34,5-35,5 m kõrgusel merepinnast ning antud ala reljeef on tasane (kergelt langusega järve

suunas). Majutuse paiknemise alal 1 on kõrgus 34,5 m. Majutuse paiknemise alal 2 on

maksimum kõrgus 35,3 m. Alade sisse kavandatakse kämpinguid (vaiadel puitterrassidel) koos

teenindushoonetega (ala 2 ̶ rannast kaugemas osas ka hotelli hoonestus). Hoonete esimese

korruse põrandapinna (35,0 m) tagamine ei eelda reljeefi muutmist. Seega reljeefi ei ole kavas

muuta määral, mis seaks ohtu kalda kaitse eesmärkide järgmise (mh suurendaks ohtu erosiooni

tegurite esinemisele). Planeerimisprotsessi läbiviimisel (protsessi algatamisel) täpsustuvad

ehitusalade mahud ja tingimused, mille alusel on Keskkonnaametil võimalik hinnata lõplikult

reljeefiga seotud eelduste asjakohasust (planeeringu kooskõlastamisel).

Kõlvikute ja kinnisasjade piirid ̶ kõlvikute osas kohanduvad eelnevalt eelanalüüsi

alamjaotises „Kaldal/rannal asuvate looduskoosluste säilitamine“ esitatud järeldused (peamine

kõlvikute (vt ka joonis 1.2) võimalik muutus kõrghaljastuse ja põõsastikuga piirkonnas,

asendub hoonestuse ja seda teenindava infrastruktuuriga). Kinnisasjade piirid ei ole

kavandatava tegevuse elluviimise eelduseid takistavateks asjaoludeks. Planeerimisprotsessi

läbiviimisel (protsessi algatamisel) täpsustuvad ehitusalade mahud ja tingimused, mille alusel

on Keskkonnaametil võimalik hinnata lõplikult kõlvikute ja kinnisasjade piiridega seotud

aspektide mõjutamise eelduste asjakohasust (planeeringu kooskõlastamisel).

Olemasolevad teed ja tehnovõrgud – planeeringukava ala piirneb põhimaanteega nr. 92

(Tartu - Viljandi - Kilingi-Nõmme tee), mille ääres paikneb ka elektrimaakaabelliin. St alale

või sealt ära liikumiseks on olemas juba piisavad rajatised ning jõe kalda või järve ranna suunalt

ei ole eraldi vajadust ka elektriühenduste tarbeks maad hõivata. Mahasõit maanteelt

maaüksusele küll muutuks, kuid samuti mitte jõe kalda või järve ranna tundlikes (mh

erosioonioht) tsoonides. St olemasolevad teed ja tehnovõrgud ei ole tegevusi teadaolevalt

takistavaks teguriks. Planeerimisprotsessi läbiviimisel (protsessi algatamisel) täpsustuvad

arendustingimused, mille alusel on Keskkonnaametil võimalik hinnata lõplikult olemasolevate

teede ja tehnovõrkudega seotud aspektide mõjutamise eelduste asjakohasust (planeeringu

kooskõlastamisel).

34 Akre (89202:002:0135) kinnistu DP kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025 / 2026.

Väljakujunenud asustus ̶ DP kava ala asub piirkonnas, kus on juba väljakujunenud asustus

ning DP kava ala kava ei muuda seda asustusmustrit ehk sobitub piirkonda, tulenevalt ka

kõrgematest planeerimisdokumentidest (soodustatud on sadama ja rekreatsiooniala loomine,

turismiga seotud teenuste edendamine), vt ka ptk 2.1. Planeerimisprotsessi läbiviimisel

(protsessi algatamisel) täpsustuvad arendustingimused, mille alusel on Keskkonnaametil

võimalik hinnata lõplikult väljakujunenud asustusega seotud aspektide mõjutamise eelduste

asjakohasust (planeeringu kooskõlastamisel).

Vaba liikumise ja juurdepääsu tagamine – juurdepääsu tagamise osas kohanduvad eelnevalt

eelanalüüsi alamjaotises „Olemasolevad teed ja tehnovõrgud“ esitatud järeldused. Kinnistu

siseselt on vaba liikumine tagatud ̶ kavandatud on parklad ja kinnistu sisesed tee, mis pigem

soodustavad jõele ja järvele ligipääsu. Planeeringuga määratakse sadama vähim vajalik

teenindusala, kus on liikumine takistatud (näidates ka takistustest ümberpääsude võimalused;

KeÜS § 39 ja § 391). Vastava asjaolu ei takista üldiselt vaba liikumist ega ka juurdepääsu veele

või ülejäänud kalda-/rannaaladele. Planeerimisprotsessi läbiviimisel (protsessi algatamisel)

täpsustuvad arendustingimused, mille alusel on Keskkonnaametil võimalik hinnata lõplikult

vaba liikumise ja juurdepääsu tagamisega seotud aspektide mõjutamise eelduste asjakohasust

(planeeringu kooskõlastamisel).

Koondkokkuvõte - eelanalüüsitud teemavaldkonnad ei andnud ühelgi juhul tegevusi (mõlema

eeldatava ala sees (ptk 1.2 esitatud mahus), vt joonis 4.2) välistavat vastet. Hoonete lubamise

osas teeb lõpliku otsuse Keskkonnaamet, kui ta kooskõlastab DP. St. lõpliku seisukoha

kujundab planeerimisprotsessi algatamisel planeerimisprotsessis juba kohalik

omavalitsus ning Keskkonnaamet, kelle pädevuses on lõplikult hinnata mõju veekogude

kalda/ranna kaitse eesmärkidele (planeeringu kooskõlastamisel).

Kokkuvõtvalt (vastava ptk teemavaldkond) ei tuvastatud olulise negatiivse mõju

eelduseid ja KSH protsessi algatamise vajadust. Käsitletud ptk-s esitatu tõttu kaaluda samas

edaspidi järgnevat (tingimused/suunised, mida järgida edasistes tegevustes, tagamaks

jätkuvate/tulevaste protsesside efektiivsemat korraldust):

• Planeerimisprotsessi algatamise järgselt sätestada planeeringu seletuskirja

(rakenduslikesse (võimalikke ehitustöid reguleeriv osa) ptk-sse), et

looduskaitseseaduse § 55 lg 61 p 1 ja 2 alusel on looduslikult esinevate lindude pesade

ja munade tahtlik hävitamine ja kahjustamine või pesade kõrvaldamine ning tahtlik

häirimine, eriti pesitsemise ja poegade üleskasvatamise ajal, keelatud. Tuleb arvestada,

et kui avastatakse pesitsev lind väljaspool pesitsusperioodi (pesitsusperiood 15.04 kuni

15. juulini), siis ei ole lubatud teda häirida.

• Planeerimisprotsessi algatamise järgselt sätestada planeeringu seletuskirja

(rakenduslikesse (võimalikke ehitustöid reguleeriv osa) ptk-sse) ̶ ehitustööde ajal

jälgida, et nahkhiired ei oleks ehitatavatesse ehitistesse või ehitusmaterjalide vahele end

sisse seadnud. Piiritlemata II kategooria kaitsealuste liikide elupaikades rakendub

isendi kaitse (LKS § 48 lg 4). Ehk, kui tööde käigus avastatakse nahkhiir(i), siis ei ole

lubatud neid häirida ja leiust teavitada Keskkonnaametit riigiinfo telefonil 1247.

• Kuna ranna metsade kaitse eesmärk on vee ja pinnase kaitsmine ja puhketingimuste

säilitamine, siis planeerimisprotsessis (selle algatamisel) esialgset DP kava visiooni

täpsustada viisil, et hoonestus (kämpingud, eelhinnangu ptk 4.5.3, joonis 4.2, ala 2) ja

seda teenindavad rajad ei lõhuks lokaalse metsaeraldise terviklikkust.

Planeerimisprotsessi läbiviimisel (protsessi algatamisel) täpsustuvad ehitusalade

mahud ja tingimused, mille alusel on Keskkonnaametil võimalik hinnata lõplikult

looduskoosluste säilimise eelduste asjakohasust.

35 Akre (89202:002:0135) kinnistu DP kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025 / 2026.

4.5.4. Mõju kaitstavatele loodusobjektidele ja Natura 2000 võrgustiku alale

Alljärgneva teabe esitamisel on arvestatud, et ptk 3.3 ei nähtunud ohtusid Natura 2000 alade

(linnu- ja loodusala) kaitse-eesmärkideks olevatele ja käesoleval juhul asjakohastele liikidele

ja elupaigatüübile (vt ka tabeleid ptk 3.1 ja 3.2), st nendega seonduvad eesmärgid ei olnud

ohustatud. Lisaks käsitleti ala ümbruskonna looduslikke väärtusi ka ptk 4.5.1 ja 4.5.3 (sh

veekogumite ranna ja kalda kaitse vaatest).

Ptk 2.2 nähtub, et DP kava alal olulisi Euroopa Liidu või riiklike looduskaitselisi objekte ei

asu. Akre (89202:002:0135) kinnistu lähi piirkonnas (ca 300 m raadiuses) ei ole kaitstavaid

taime, seene, samblike liike ega vääriselupaiku EELIS (23.01.2025. a. ja 16.04.2025 ja

23.01.2026) andmetel. Küll aga piirneb DP kava ala Natura 2000 alaga, seda on täpsemalt

käsitletud ptk.-s 3 (negatiivsete mõjude eelduseid ei tuvastatud). Kuivõrd Natura 2000 alade

hindamise käigus keskenduti kaitseväärtustele, mis seonduvad ka siseriiklike kaitsealadega,

siis täiendavaid arutelukäike kaitse-eesmärkide tagatavuse osas siinkohal ei esitata (st Natura

2000 alade käsitlus kattis ka siseriiklikult vastava alaga seotud liikide ja elupaikade käsitluse).

Seega ohtu kaitstavatele loodusobjektidele (sh nendega seotud kaitse eesmärgid) ei tuvastatud.

Kokkuvõtvalt ei tuvastatud olulise negatiivse mõju eelduseid ja KSH protsessi algatamise

vajadust.

4.5.5. Piiriülene mõju ja katastroofid

Kavandatava tegevusega ei kaasne täiendavaid ohtlikke olukordi (suurõnnetusi/katastroofe)

ega ka piiriüleseid mõjusid. Seega tegevus ei lisa täiendavaid ohtusid tavapärasesse keskkonda,

arvestades mh tegevuse mastaabiga. Kokkuvõtvalt ei ole ette näha negatiivsete

(ebasoodsate) mõjude avaldumist.

4.6. Eelhindamise kontroll-loetelu KMH tasandi ehk tegevuslubade

võtmes

Hinnangute (ptk 3 ja 4.1 – 4.5 alusel) kokkuvõtted on antud, arvestades nii otsese, kui ka kaudse

mõju suurust ja ruumilist ulatust (nt geograafiline või mõjutatavate (inimesed vm) hulk) ning

võimalikkust, tugevust, kestvust, sagedust ja pöörduvust, sh kumulatiivsust ja koosmõju,

samuti ka õnnetuste esinemise võimalikkust (ka alad, kus õigusaktidega kehtestatud nõudeid

on ületatud või võidakse ületada). Tegevuse kava elluviimisega seotud võimalikud olulised

keskkonnaprobleemid ehk ebasoodsad mõjud (koos muude mõjualas toimuvate ja/või

planeeritavate tegevustega) ja mõjude (ebasoodne olustik) tõhusa ennetamise, vältimise,

vähendamise ja leevendamise täiendavad võimalused on seotud alljärgnevate teemadega:

• maa ja maakasutus.

• märgalad.

• jõeäärsed alad, jõesuudmed, rannad ja/või kaldad.

• veestik (sh põhjavesi (veeressurss) ja merekeskkond), sh oht keskkonnale.

• muld ja pinnas ning õhk ja kliima (sh oht keskkonnale).

• maavarade kasutus.

• ressursikasutus (sh energiakasutus), jäägid ja heited ning jäätmeteke.

• maastik (sh pinnavormid).

36 Akre (89202:002:0135) kinnistu DP kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025 / 2026.

• looduslik mitmekesisus (loomastik ja taimestik ning metsad) ja kaitstavad

loodusobjektid (sh Natura 2000 võrgustiku alad).

• elanikkond (sh tiheasustusalad), inimese tervis, heaolu ja vara (sh geograafiline ala ja

eeldatavalt mõjutatav elanikkond) ning kultuuripärand ja arheoloogilised väärtused

(vastupanuvõime) - mh müra, vibratsioon, valgus, soojus, kiirgus ja lõhn.

• suurõnnetuse, katastroofi ning piiriülesuse aspektid.

Alljärgnevalt on eelnevalt esitatud loetelu teemad täpsemalt lahti kirjutatud.

Maa ja maakasutus – vastavaid teemasid on kajastatud ptk 4.1, 4.2, 4.5.1-4.5.4. Kogutud

teabe alusel puudub eeldus oluliseks ebasoodsaks mõjuks. Siiski järgida ptk 4.5.1; 4.5.2 ja 4.5.3

seatud meetmeid/suuniseid inimeste heaolu ja loodusliku mitmekesisuse toetamiseks /

häiringute eeldust minimeerimiseks (mh tagamaks jätkuvate/tulevaste protsesside

efektiivsemat korraldust).

Märgalad – kavandatava tegevusega hõlmatud alal ei ole otsest seotust märgaladega. Seega

puudub ka negatiivne (ebasoodne) mõju või selle eeldus.

Jõeäärsed alad, jõesuudmed, rannad ja/või kaldad ̶ temaatikat (tegevuspaik Tänassilma

jõe ning Võrtsjärve ja nende kallastega/rannaga seotud) on avatud juba ptk 1, 2, 3 ning 4.1,

4.5.3 ja 4.5.4. Ebasoodsate mõjude eeldus vastava teemavaldkonna osas puudub. Siiski järgida

ptk 4.5.1 ja 4.5.3 seatud meetmeid/suuniseid loodusliku mitmekesisuse toetamiseks / häiringute

eeldust minimeerimiseks (mh tagamaks jätkuvate/tulevaste protsesside efektiivsemat

korraldust).

Veestik (sh põhjavesi (veeressurss) ja merekeskkond), sh oht keskkonnale ̶ temaatikat

(tegevuspaik Tänassilma jõe ning Võrtsjärve ja nende kallastega/rannaga seotud) on avatud

juba ptk 1, 2, 3 ning 4.1, 4.5.1, 4.5.3 ja 4.5.4. Ebasoodsate mõjude eeldus vastava

teemavaldkonna osas puudub. Siiski järgida ptk 4.5.1 seatud meetmeid/suuniseid loodusliku

mitmekesisuse toetamiseks / häiringute eeldust minimeerimiseks (mh tagamaks

jätkuvate/tulevaste protsesside efektiivsemat korraldust).

Muld ja pinnas ning õhk ja kliima (sh oht keskkonnale) – seonduvat on kajastatud juba mh

ptk 4.5.1. Ei ole alust eeldada ebasoodsate mõjude avaldumist.

Maavarade kasutus – kavandatav ei sea maavara potentsiaalsele kasutusele võtmisele

täiendavaid piiranguid. DP kava alal vajalikke materjale kasutatakse teadaolevalt

eesmärgipäraselt, põhjustamata mõjusid ressurssidele või teistele, kes neid kasutada võiksid.

Ressursikasutus (sh energiakasutus), jäägid ja heited ning jäätmeteke – planeeritav

tegevus (ptk 1) ei mõjuta, asjakohase teemavaldkonnaga seotud ehk eelnevalt nimetatud

aspekte, negatiivselt (tulenevalt ptk 1 ja 2 ning 4.1, 4.2, 4.5.1, 4.5.2 ja 4.5.3). Muuhulgas on

juba arvesse võetud või arvesse võetav jäätmeteke ning selle asjakohane korraldamine ja

käitlemine kehtivate normide alusel.

Maastik (sh pinnavormid) – kavandatav tegevus ei kutsu esile maastiku (sh pinnavormide)

ebasoodsat mõjutamist, sh ka naabrusalade kontekstis (tuginedes mh ptk-le 4.1 ja 4.5.1).

Looduslik mitmekesisus (loomastik ja taimestik ning metsad) ja kaitstavad

loodusobjektid (sh Natura 2000 võrgustiku alad) ̶ vastavat teemat on piisavalt kajastatud

37 Akre (89202:002:0135) kinnistu DP kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025 / 2026.

juba nt ptk 1, 2.2, 3, 4.1, 4.5.1, 4.5.3 ja 4.5.4. Ptk 3.2 ja 3.3 esitatu ei näidanud mõju eeldusi

Natura 2000 alade kaitse-eesmärkidele. Kogutud andmed näitavad, et ebasoodsate mõjude

eeldus loodusliku mitmekesisuse ja kaitstavate loodusobjektide teemavaldkonna osas puudub.

Siiski järgida ptk 4.5.3 seatud meetmeid/suuniseid loodusliku mitmekesisuse toetamiseks /

häiringute eeldust minimeerimiseks (mh tagamaks jätkuvate/tulevaste protsesside

efektiivsemat korraldust).

Elanikkond (sh tiheasustusalad), inimese tervis, heaolu ja vara (sh geograafiline ala ja

eeldatavalt mõjutatav elanikkond) ning kultuuripärand ja arheoloogilised väärtused

(vastupanuvõime) - mh müra, vibratsioon, valgus, soojus, kiirgus ja lõhn – arvestades juba

ptk 1, 2 ja 3 esitatud ning ptk 4.1 kuni 4.5 kirjeldatut ja sätestatut, siis ebasoodsate mõjude

eeldus puudub. Pigem on arendusidee edasine võimalik menetlus vastavat turismi ja rekreatsiooni positiivselt toetavate eeldustega. Järgida ka ptk 4.5.2 seatud meedet/suunist (mh

tagamaks jätkuvate/tulevaste protsesside efektiivsemat korraldust).

Suurõnnetuse, katastroofi ning piiriülesuse aspektid – käesolevat teemat on kajastatud ptk

4.5.5. Kavandatud tegevusel puudub vastavale teemavaldkonnale ebasoodne mõju.

4.7. KSH läbiviimise vajalikkus ning seisukohtade küsimise suunised

Lähtudes ptk 3.1 – 3.3 ning 4.1 - 4.6 esitatud informatsioonist, ei ole olulise negatiivse

keskkonnamõju avaldumist strateegilise dokumendi koostamisel ja rakendamisel ette näha.

Eeltoodu alusel asub Alkranel OÜ seisukohale, et kohalikul omavalitsusel ei ole vajadust

KSH protsessi algatada. Kavandatava tegevuse elluviimisel on võimalik rakendada ptk 4.5.1;

4.5.2 ja 4.5.3 välja toodud tingimusi/suuniseid (inimeste heaolu ja loodusliku mitmekesisuse

toetamiseks/häiringute eeldust minimeerimiseks) mh tagamaks jätkuvate/tulevaste protsesside

efektiivsemat korraldust. Eraldi ja täiendavate seiremeetmete määramist ei peeta siinkohal

asjakohaseks.

KSH algatamise vajalikkuse osas otsustamine ning sellest teavitamine toimub KeHJS § 35

alusel. Eelnevalt tuleb otsuse eelnõu osas seisukohta küsida asjakohastelt asutustelt

(KeHJS § 33 lg 6), kui need tuvastatakse. Ptk 3.1 – 3.3 ning 4.1 - 4.6 esitatu osas on kõige

suurem kokkupuutekoht planeeritaval veekogude kalda/rannaga ning Natura 2000 aladega

seonduvalt Keskkonnaametiga. Seisukohtade küsimise korraldamise (sh asutuste

määratlemine) lõplik korraldamine on siinkohal kohaliku omavalitsuse (Viljandi Vallavalitsus)

vastava menetluse juhtorgani (kohaliku omavalitsuse) pädevuses (arvestades ka juba varasemat

kaasamistegevust DP kava menetlusel, enne DP algatamist). Laekuva tagasiside tulemusi saab

otsustaja kajastada vähemalt lõpliku otsuse teksti formuleerimisel, enne otsuse vastuvõtmist.

KSH algatamise või mittealgatamise otsustab kohalik omavalitsus (Viljandi

Vallavalitsus) kaalutluse alusel. Käesolev dokument on otsustajatele vaid töövahendiks

lõplike seisukohtade andmiseks ehk kujundamiseks. Lõpetuseks – otsustusprotsessi (mh

seisukohtade küsimine KSH-ga seonduva otsuse eelnõule) täpsem suunamine ja korraldamine

on kohaliku omavalitsuse (Viljandi Vallavalitsus) pädevuses. Otsustaja saab otsustada ka

käesolevas töös esitatud tingimuste/suuniste parameetrite ehk suuniste rakendamise sõnastuste

üle, va juhtudel, kus õigusruum ei sätesta teisiti (nt looduskaitselised aspektid (kui need on

seatud), seonduvalt liikide ja nende elupaikade soodsuse tagamisega).

38 Akre (89202:002:0135) kinnistu DP kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025 / 2026.

Kokkuvõte

KSH eelhinnangu objektiks oli Viljandi maakonnas, Viljandi vallas, Valma külas, Akre

(89202:002:0135) kinnistu detailplaneeringu (DP) kava. Kavandatud tegevusega loodaks alus määratlemaks ehitusõigus sadama funktsiooniga hoonete ja ja sadamaga seotud äri ehk majutus

funktsiooniga hoonete ning parklate, slippi ja ujuvkai jms rajamiseks. Täpsemalt on

kavandatavat lahti kirjutatud ptk 1.2. Tegevuse arendaja on Pedajased paadimehed OÜ ja

eelhinnangu koostaja on Alkranel OÜ. DP kavaga seotud maakasutuse visioone on loonud

Ekelis Projekt OÜ (2024-…).

Juhindudes DP kavast (ptk 1.2) ning selle ümbruskonna kohta koondatud andmetest (ptk 1.1 ja

2) saab kokku võtta mõjude eelduste ehk KSH vajaduse analüüsi (ptk 3 ja 4) tulemused

järgnevalt. Tulemused – lähtudes ptk 3.3 ning 4.7 esitatud informatsioonist, ei ole olulise

negatiivse keskkonnamõju avaldumist strateegilise dokumendi koostamisel ja rakendamisel

ette näha. Eeltoodu alusel asub Alkranel OÜ seisukohale, et kohalikul omavalitsusel ei ole

vajadust KSH protsessi algatada. Kavandatava tegevuse elluviimisel on võimalik rakendada

ptk 4.5.1; 4.5.2 ja 4.5.3 välja toodud tingimusi/suuniseid (inimeste heaolu ja loodusliku

mitmekesisuse toetamiseks/häiringute eeldust minimeerimiseks) mh tagamaks

jätkuvate/tulevaste protsesside efektiivsemat korraldust. Eraldi ja täiendavate seiremeetmete

määramist ei peeta siinkohal asjakohaseks.

KSH algatamise vajalikkuse osas otsustamine ning sellest teavitamine toimub KeHJS § 35

alusel. Eelnevalt tuleb otsuse eelnõu osas seisukohta küsida asjakohastelt asutustelt

(KeHJS § 33 lg 6), kui need tuvastatakse. Ptk 3.1 – 3.3 ning 4.1 - 4.6 esitatu osas on kõige

suurem kokkupuutekoht planeeritaval veekogude kalda/rannaga ning Natura 2000 aladega

seonduvalt Keskkonnaametiga. Seisukohtade küsimise korraldamise (sh asutuste

määratlemine) lõplik korraldamine on siinkohal kohaliku omavalitsuse (Viljandi Vallavalitsus)

vastava menetluse juhtorgani (kohaliku omavalitsuse) pädevuses (arvestades ka juba varasemat

kaasamistegevust DP kava menetlusel, enne DP algatamist). Laekuva tagasiside tulemusi saab

otsustaja kajastada vähemalt lõpliku otsuse teksti formuleerimisel, enne otsuse vastuvõtmist.

KSH algatamise või mittealgatamise otsustab kohalik omavalitsus (Viljandi

Vallavalitsus) kaalutluse alusel. Käesolev dokument on otsustajatele vaid töövahendiks

lõplike seisukohtade andmiseks ehk kujundamiseks. Lõpetuseks – otsustusprotsessi (mh

seisukohtade küsimine KSH-ga seonduva otsuse eelnõule) täpsem suunamine ja korraldamine

on kohaliku omavalitsuse (Viljandi Vallavalitsus) pädevuses. Otsustaja saab otsustada ka

käesolevas töös esitatud tingimuste/suuniste parameetrite ehk suuniste rakendamise sõnastuste

üle, va juhtudel, kus õigusruum ei sätesta teisiti (nt looduskaitselised aspektid (kui need on

seatud), seonduvalt liikide ja nende elupaikade soodsuse tagamisega).

39 Akre (89202:002:0135) kinnistu DP kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025 / 2026.

Kasutatud allikad

Esitatud olulisim materjalide loetelu (arvestades ka varasemas dokumendis esitatud ehk juba

teostatud viitamisi nt õigusaktidele jms, mida siinkohal tingimata ei dubleerita):

• Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused. Viljandimaa väärtuslikud

maastikud. Register. Viljandi Maavalitsus, 2015.

• Eelhindamine KMH/KSH eelhindamise juhend otsustaja tasandil, sh Natura

eelhindamine. Riin Kutsar, 2015.

• Eelhindamise KSH eelhindamise juhend otsustaja tasandil, sh Natura eelhindamine.

Riin Kutsar ja Keskkonnaministeerium, 2018.

• EELIS (Eesti Looduse Infosüsteem), Keskkonnaagentuur (16.04.2025 ja 23.01.2026).

• Euroopa Komisjonile esitatav Natura 2000 võrgustiku alade nimekiri. Vabariigi

Valitsuse 05.08.2004. a korraldus nr 615 (Avaldamismärge: RT III, 04.04.2017, 6).

• Kanalisatsiooniehitise planeerimise, ehitamise ja kasutamise nõuded ning

kanalisatsiooniehitise kuja täpsustatud ulatus. Avaldamismärge: RT I, 06.08.2019, 8.

• Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus. Avaldamismärge: RT

I, 11.06.2024, 7.

• Keskkonnaportaal, https://register.keskkonnaportaal.ee/, 13.01.2025.

• Linnuatlas. Elts. J.; Kuus, A.; Leibak, E. 2018.

• Maa- ja Ruumiameti kaardirakendused (www.maaamet.ee), 2025.

• Maakatastriseadus. Avaldamismärge: RT I, 04.12.2024, 16.

• Maakri tn 23 ja Maakri tn 23a kinnistute detailplaneeringu (DP) keskkonnamõju

strateegiline hindamine (KSH). Aruanne (eelnõu). OÜ Alkranel, 13.09.2021.

• Minu Kataster, https://minu.kataster.ee/cadastre/89202:002:0135, 22.01.2026.

• Nahkhiirlaste (Vespertilionidae) kaitse tegevuskava. Keskkonnaamet ja

Keskkonnaagentuur, 2017.

• Kohaliku arengu strateegia 2023–2027. Danico OÜ ja MTÜ Võrtsjärve Ühendus, 2023.

• Laiujuri (Dytiscus latissimus) kaitse tegevuskava. Keskkonnaamet, 2017.

• Narva jõe, Peipsi, Pihkva, Lämmijärve, Emajõe, Võrtsjärve ning seotud jõgede

väikesadamate võrgustiku arendamise kontseptsiooni. Kobras OÜ, 2021.

• Sadama lisateenuste loetelu. Avaldamismärge: RT I, 31.07.2025, 1.

• Sadamaregister (https://www.sadamaregister.ee/sadamad), 30.01.2025.

• Sadamaseadus. Avaldamismärge: RT I, 08.10.2024, 18.

• Turismistrateegia 2022–2025. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, 2022.

• Viiratsi valla üldplaneering. AS Entec ja Viiratsi vald, 2007 (üle vaadatud 2010).

• Viljandi maakonna arengustrateegia 2035. Viljandimaa – arenev PÄRIS EESTI.

Viljandimaa Omavalitsuste Liit, 2023.

• Viljandi maakonnaplaneeringu 2030+. Viljandi Maavalitsus, 2018.

• Viljandi valla arengukava aastateks 2022-2030, 2022/2024/2025.

• Viljandi valla kodulehekülg, https://www.viljandivald.ee/, 2025.

• Võrtsjärve hoiuala kaitsekorralduskava. Keskkonnaamet, 2011/2024.

• Võrtsjärve kalanduspiirkonna strateegia 2015-2025. MTÜ Võrtsjärve

Kalanduspiirkond ja Baltic Sea Development & Media Center, 2016 (uuendatud 2021).

• Võrtsjärve linnuala (EE0080571) järve haudelinnustiku ning rändel peatuvate

veelindude inventuur. ARUANNE. J. Tuvi, 2018.

• Võrtsjärve olulisemate töönduslike kalaliikide varude seisundi hindamine 2023. aastal.

Eesti Maaülikool, 2024.

Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 1200 / [email protected] / www.transpordiamet.ee

Registrikood 70001490

Viljandi Vallavalitsus

[email protected]

Sakala tn 1

Viiratsi alevik, Viljandi vald, 70101,

Viljandi maakond

Teie 10.04.2026 nr 7-2/24/3-8

Meie 05.05.2026 nr 7.2-2/26/6137-2

Seisukohtade väljastamine Valma külas

Akre kinnistu detailplaneeringu

koostamiseks ja KSH algatamata jätmisele

Olete taotlenud seisukohti Valma külas Akre katastriüksuse detailplaneeringu (katastritunnus

89202:002:0135, edaspidi planeering) algatamise ja keskkonnamõju strateegilise hindamise

(KSH) algatamata jätmise eelnõule.

Planeeringu eesmärgiks on määrata ehitusõigus sadama funktsiooniga hoonete ja äri funktsiooniga

hoonete ning parklate, slipi, ujuvkai jms rajamiseks. Samuti tehakse planeeringuga ettepanek

Tänassilma jõe olemasoleva akvatooriumi süvendamiseks, et võimaldada suure süvisega

purjelaevadel ja paatidel püsikaidele silduda ning kavandatakse vee- ja kanalisatsioonilahendus

selliselt, et võimalusel saab kinnistul asuva vee- ja kanalisatsiooni ühendada Oiu-Võitööstuse

kinnistuga Tänassilma jõe alt läbivate trasside kaudu. Taotlusele lisatud KSH eelhinnangu

(väljavõte all) kohaselt soovitakse riigiteelt mahasõidu asukohta muuta – praegu km 48,538,

kavandatav km 48,630.

Planeeritav ala külgneb riigi põhimaanteega nr 92 Tartu – Viljandi – Kilingi-Nõmme tee

km 48,463-48,699. Riigitee keskmine ööpäevane liiklussagedus on 3598 autot.

2 (5)

Andsime seisukohad planeeringu koostamiseks 19.02.2020 kirjaga nr 15-2/20/4730-2, need

kehtisid kaks aastat.

Lähtudes KeHJS § 33 lg 6 ja taotlusega koos esitatud dokumentidest ei ole Transpordiametil

põhimõttelisi vastuväiteid keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) algatamata jätmise

otsusele. Palume siiski KSH eelhinnangut täiendada ja korrigeerida ning planeeringu koostamisel

arvestada järgnevate märkustega.

a) KSH eelhinnangu punktis 4.5.2. toodud riigitee liiklussagedus ei ole korrektne, 2025. aasta

loenduse andmetel on aasta keskmine ööpäevane liiklussagedus 3598 sõidukit.

b) KSH eelhinnangus lk 9 oleval joonisel ei ole planeeritava ala vastaskaldal olevas Oiu sadamas

näidatud ujuvkaide tegelik seis. Nagu Maa- ja Ruumiameti andmebaasi aerofotolt näha,

seisavad Oiu sadamas paadid risti jõega ning kaisid on rohkem, mistõttu võib jõele teise paate

risti hoidva sadama rajamisel jõel liiklemiseks ning ujuvkaide äärde manööverdamiseks ruumi

väheseks jääda. Palume näidata joonisel Oiu sadama tegelik ujuvkaide paigutus ning hinnata

kahe sadama silduvate aluste vahele jääva ruumi piisavust liiklemiseks ja manööverdamiseks,

mh vastavate juhendite valguses.

c) KSH eelhinnangu ja volikogu otsuse eelnõu vahel on vastuolu: KSH eelhinnangus lk 8 on

öeldud, et "kavandatav sadam (st seda tulevikus kasutada võivad veeliiklusalused) ei põhjusta

eeldusi täiendavaks jõe süvendamiseks ega ka kaldajoone strukturaalsuse muutmiseks", samas

on otsuse eelnõus lause „Samuti tehakse detailplaneeringuga ettepanek Tänassilma jõe

olemasoleva akvatooriumi süvendamiseks, et võimaldada suure süvisega purjelaevadel ja

paatidel püsikaidele silduda ning kavandatakse vee- ja kanalisatsioonilahendus selliselt, et

võimalusel saab kinnistul asuva vee- ja kanalisatsiooni ühendada Oiu-Võitööstuse kinnistuga

Tänassilma jõe alt läbivate trasside kaudu“. Lk 9 oleval joonisel on näha, et praeguse

kaldajoone väljaulatuv osa ulatub osaliselt plaanitud ujuvkaideni. Ujuvkaid vajavad

paigaldamiseks teatud sügavusega vett, st ujuvkaide planeeritud kohta paigaldamine nõuab

süvendamist. Samuti on jooniselt näha praegusest veepiirist kalda poole kavandatud

kaldakindlustus, mis tõenäoliselt eeldab süvendamist kaldakindlustuse all ja ees. Palume

selgitada ujuvkaide ja kaldakindlustuse paiknemise ning süvendamise osa täiendavalt ning

hinnata eelhinnangus ka jõe süvendamisega seotud mõjusid.

Võttes aluseks ehitusseadustiku (EhS) ja planeerimisseaduse (PlanS) ning kliimaministri

17.11.2023 määruse nr 71 „Tee projekteerimise normid“ (edaspidi normid) esitame seisukohad

planeeringu koostamiseks järgnevalt.

1. Juurdepääsu kavandamisel KSH eelhinnangu joonisel 1.5. toodud asukohta, riigitee km 48,630

ei ole tagatud normide kohane ristmike vähim vahekaugus. Küll aga on võimalik olemasoleva

mahasõidu asukohta muuta nii, et tekiks nihutatud harudega ristmik Kuimetsa-Jõe kinnistu

ristumiskohaga. Normide kohaselt on nihutatud harudega ristmiku puhul liituvate teede telgede

vähim kaugus 50 meetrit, st et olemasoleva ristmiku asukohta võib nihutada kuni 40 m Viljandi

poole (ca km 48,578, näidatud Maa- ja Ruumiameti kaardi väljavõttel). Täiendavaid riigitee

ristumiskohti mitte planeerida.

3 (5)

Määrata planeeringuala liikluskorralduse põhimõtted vastavalt PlanS § 126 lg 1 punktile 7.

Soovitame lisada riigitee ristmik planeeringualasse. Vastasel juhul on vajalik käsitleda ristmiku

ümberehitamise kohustust planeeringu elluviimise kavas ja kehtestamise otsuses. Jalakäijate

ohutuse tagamiseks siduda jalgteed tõmbepunktidega ning ühendada bussipeatustega. Juhime

teie tähelepanu sellele, et planeeringu elluviimisel tekivad tõmbepunktid mõlemale poole jõge

ning on ette näha jalakäijate liikluse olulist suurenemist üle silla.

Arvestada, et planeering on ehitusprojekti koostamise alus. Ruumivajaduse hindamiseks,

ohutu liikluslahenduse planeerimiseks ja asjatundlikkuse põhimõttele vastava

projektlahenduse võimaldamiseks (vastavalt EhS § 10) kaasata planeeringu koostamisse

teedeinsener kui eriteadmistega isik (PlanS § 4 lg 6).

2. Joonistele kanda ja seletuskirjas tuua välja EhS § 71 kohane tee kaitsevöönd.

3. Teekaitsevööndis on keelatud tegevused vastavalt EhS § 70 lg 2 ja § 72 lg 1, sh on keelatud

ehitada ehitusloakohustuslikku teist ehitist. Riigitee kaitsevööndis kehtivatest piirangutest võib

kõrvale kalduda Transpordiameti nõusolekul vastavalt EhS § 70 lg 3. Ehitusloakohustuslikke

ehitisi teekaitsevööndisse mitte kavandada. Ülejäänud ehitiste, sealhulgas parklate,

planeerimisel tuleb tagada tee vaba ruum ja nähtavuskaugused ristmikul.

4. Käsitleda vastavust kõrgematele planeeringutele ning ruumiline lahendus siduda järgmiste

kontaktalas paiknevate planeeringute ja teeprojektide lahendustega:

4.1. Oiu Võitööstuse kinnistu detailplaneering (kehtestatud 25.03.2010);

4.2. „Riigitee nr 92 Tartu-Viljandi-Kilingi-Nõmme km 48,48-48,62 lõigu muldkeha nõlva

ümberehitamine. Põhiprojekt“ (Road-Expert OÜ, töö nr 21045).

5. Kergliiklusteede kavandamisel on sobilik lähtuda järgmistest põhimõtetest.

5.1. Näha ette kergliiklusteede sidumine tõmbepunktidega ning jätkuvuse tagamine, sh

väljapoole planeeringuala. Vajadusel planeerida ohutud riigitee ületuskohad.

5.2. Üldplaneeringu kohaselt on riigitee vasakule, arendusala poolsele küljele ette nähtud

kergliiklustee. Palume teha arendajal ja kohalikul omavalitsusel koostööd ning selgitada

välja, kuhu ja millises ulatuses kavandatakse üldplaneeringu elluviimisel kergliiklustee.

Kui see jääb Akre kinnistule, tuleb kergliiklusteele ette näha eraldi krunt.

5.3. Jalakäijate ohutuse tagamiseks tuleb kergliiklusteed eraldada sõiduteest ohutusribaga,

4 (5)

mille minimaalse laiuse valikul tuleb lähtuda kergliiklustaristu kavandamise juhendi

tabelist 4.

6. Parkimine lahendada oma kinnistul ning riigiteel parkimist ja tagurdamist mitte ette näha.

Parkimiskohtade vajadus arvutada vastavalt EVS 843 Linnatänavad.

7. Joonistele kanda ja seletuskirjas kirjeldada nähtavuskolmnurgad vastavalt normide lisa 2

joonisele 8. Nähtavusalas ei tohi paikneda nähtavust piiravaid takistusi. Vajadusel näha ette

metsa, võsa, heki, aia vms rajatise likvideerimine (EhS § 72 lg 2).

8. Joonistel näidata planeeringualal paiknevad olemasolevad ja kavandatavad tehnovõrgud ning

muu taristu. Riigitee alune maa on riigitee rajatise teenindamiseks. Vaba ruumi olemasolul

võime asukohapõhiselt anda nõusoleku kasutada seda maad tehnovõrkude paigutamiseks.

Planeeringu koosseisus kavandatavad riigiteega ristuvad tehnovõrgud tuleb rajada kinnisel

meetodil. Lähtuda Transpordiameti juhendis „Nõuded tehnovõrkude ja -rajatiste teemaale

kavandamisel“ toodud põhimõtetest.

9. Puurkaevu asukoha kavandamisel ei tohi puurkaevu hooldusala (veeseadus § 154 lg 3) ega

veehaarde sanitaarkaitseala (veeseaduse § 149 lg 1) ulatuda riigitee alusele maale (riigitee

katastriüksusele). Transpordiamet ei vastuta riigitee liiklusest põhjustatud võimalike kahjulike

mõjude eest puurkaevu vee kvaliteedile (näiteks liiklusõnnetuse korral). Samuti peab

arvestama asjaoludega, et riigiteel teostatakse tee ehitamist, remontimist ja hooldamist (sh

libeduse- ja tolmutõrjet).

10. Reovee kanalisatsiooni kavandamisel tuleb üldjuhul vältida kanalisatsiooniehitiste kujade

sattumist riigitee alusele maale (riigitee katastriüksusele), kuna kuja on kanalisatsiooniehtistest

lähtuva keskkonnaohu võimalik ulatus (VeeS § 133, 134, 136, 137). Samuti tuleb välistada

reovee sattumine riigitee kraavidesse, sh. kraavidesse, millele on riigitee kraav eelvooluks.

Planeeringus näidata kanalisatsiooniehitised ja nende kujad, kirjeldada reoveekäitlussüsteem

(kogumismahuti, imbsüsteem, filtersüsteem, vms). Me ei nõustu lahendusega, millega võib

tulenevalt JäätS § 128 lõikest 4 kaasneda reostuse likvideerimise nõude esitamine meile.

Esitatud dokumentide põhjal ei saa me öelda, kas väikepuhasti asukoht ca 20 m riigitee katte

servast (kuja ulatub osaliselt riigitee maaüksusele) on sobiv ning reostusoht riigitee alusel maal

välistatud.

11. Seletuskirjas käsitleda ning joonistel näidata planeeringuala sademevee ärajuhtimise lahendus.

Vastavalt EhS § 72 lg 1 punktile 5 ja § 70 lg 2 punktile 1 on riigitee kaitsevööndis keelatud

teha veerežiimi muutust põhjustavat maaparandustööd ning ohustada ehitist ja selle

korrakohast kasutamist. Vältimaks tee muldkeha uhtumist ja üleniiskumist ei tohi sademevett

juhtida riigitee alusele maaüksusele. Põhjendatud juhul, kui teekraavidesse sademevete

juhtimine on vältimatu, tuleb tagada truupide, kraavide läbilaskevõime ja muldkeha

niiskusrežiim. Selleks tuleb hinnata arendustegevusest lisanduvaid vooluhulki, riigitee

kraavide ja truupide seisukorda ja läbilaskevõimet ning teostada läbilaskearvutused.

12. Planeeringu elluviimise kavas määrata ehitusjärjekorrad. Arendusega seotud teed tuleb rajada

ning nähtavust piiravad takistused (istandik, puu, põõsas või liiklusele ohtlik rajatis)

kõrvaldada (alus EhS § 72 lg 2) enne planeeringualale mistahes ehitise ehitamise alustamise

teatise esitamist.

13. Transpordiamet ei võta PlanS § 131 lg 1 kohaselt endale kohustusi planeeringuga seotud

rajatiste väljaehitamiseks.

14. Detailplaneeringu aluseks olev geodeetiline alusplaan peab olema mõõdistatud piisavas

ulatuses, mis võimaldab hinnata planeeringulahenduse sobivust sh kavandatud sademevete

ärajuhtimise süsteemi jms.

15. Kanda joonistele riigitee kaitsevööndisse planeeritud objektide (hoonestusala, parkla,

tehnorajatis, piire jms) kaugused riigitee katte servast.

5 (5)

16. Kasutada riikliku teeregistri põhiseid teede numbreid ja nimetusi.

17. Lähtuvalt asjaolust, et planeeringuala piirneb riigiteega, tuleb planeeringu koostamisel

arvestada olemasolevast ja perspektiivsest liiklusest põhjustatud häiringutega (müra,

vibratsioon, õhusaaste). Riigitee liiklusest põhjustatud häiringute ulatust tuleb hinnata

vastavalt keskkonnaministri 03.10.2016 määrusele nr 32 „Välisõhus leviva müra piiramise

eesmärgil planeeringu koostamise kohta esitatavad nõuded“. Kavandada planeeringu

kehtestaja kaalutlusotsusena meetmed häiringute leevendamiseks, sh keskkonnaministri

16.12.2016 määruse nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise,

määramise ja hindamise meetodid“ lisas 1 toodud müra normtasemete tagamiseks.

Seletuskirjas kirjeldada ning vajadusel näidata joonistel kavandatud leevendusmeetmed.

Seletuskirja lisada selgitus, et Transpordiamet ei võta endale kohustusi planeeringuga

kavandatud leevendusmeetmete rakendamiseks.

18. Planeeringu seletavas osas märkida, et kõik arendusalaga seotud ehitusprojektid, mille

koosseisus kavandatakse tegevusi riigitee kaitsevööndis, tuleb esitada Transpordiametile

nõusoleku saamiseks.

Seisukohad planeeringu koostamiseks kehtivad kaks aastat alates kirja väljastamise kuupäevast,

tähtaja möödumisel tuleb taotleda uued seisukohad. Oleme valmis tegema koostööd planeeringu

koostajaga, täpsustamaks ning täiendamaks käesoleva kirjaga esitatud seisukohti.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Marek Lind

juhataja

planeerimise osakonna kooskõlastuste üksus

Lisa: KSH eelhinnang, 1 digikonteiner

Pärtel Keskküla

524 3837, [email protected]

Marje-Ly Rebas

58581095, [email protected]