Õigusakti eelnõu

Vabariigi Valitsuse korraldus „Tallinna

ringraudtee riigi eriplaneeringu ning

keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamine“

Lisa

Planeeringuala asukoht ja piir

1

Vabariigi Valitsuse korralduse „Tallinna ringraudtee riigi eriplaneeringu ning

keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamine“ eelnõu seletuskiri

1. SISSEJUHATUS

1.1. Sisukokkuvõte

16.06.2022 kirjaga nr 9-1/10-1 esitas MTÜ Harjumaa Omavalituste Liit (HOL)

Rahandusministeeriumile taotluse Tallinna ringraudtee riigi eriplaneeringu ja

keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) algatamiseks. Riigi eriplaneeringu

koostamise eesmärk on kavandada avalik elektrifitseeritud raudtee, et luua võimalus Paldiski

suunaliste kaubavedude ümbersuunamiseks Tallinna kesklinnast (sh Kopli kaubajaamast)

ning Ülemiste rahvusvahelisest Rail Baltica reisiterminalist, samuti võimaluste loomine

reisirongiliikluse täiendavaks arendamiseks Ülemiste-Paldiski/Turba (perspektiivis

Haapsalu/Rohuküla) suunal. Harju maakonnaplaneeringus on Tallinna ringraudtee

kavandamiseks planeeritud kaks põhimõttelist alternatiivset trassikoridori, mis on

lähtekohaks riigi eriplaneeringu koostamise käigus alternatiivide väljatöötamisel. Lisaks

asukohaalternatiividele tuleb riigi eriplaneeringu käigus valida ka tehnoloogia alternatiiv –

kas kavandatav raudtee rajatakse 1520 mm rööpmelaiusega, nagu ülejäänud tänane Eesti

raudteevõrk või 1435 mm rööpmelaiusega, nagu varem kavandatud Rail Baltic raudtee.

Antud vajadus tuleneb Euroopa Komisjoni 27. juulil esitatud täiendavatest ettepanekutest

üle-euroopalise transpordikoridoride (TEN-T) kaartide uuendamiseks. Komisjoni

ettepaneku kohaselt tuleks uued raudteed Eestis, Lätis, Leedus, Portugalis, Hispaanias ja

Soomes ehitada laiusega 1435 mm. Välja töötatud alternatiivide seast tuleb valida sobiv

rööpmelaius ja sobivaim asukoht ning sobivaimas asukohas koostada detailne lahendus.

HOL ja Rahandusministeerium sõlmisid 15.06.2022 Tallinna ringraudtee riigieriplaneeringu

koostamise korraldamiseks planeerimisseaduse § 4 lõike 21 kohase koostöökokkuleppe nr

1.1-22/22/237. HOL tasub koostöökokkuleppe järgi 38,81 % ja Rahandusministeerium

61,19 %. Riigieelarvesse kavandatakse riigi eriplaneeringu koostamiseks vajalikud vahendid

etappide kaupa vastavalt täpsustunud eelarvele. Riigi eriplaneeringu asukoha eelvaliku

lähteseisukohtade ja KSH programmi koostamisega on 2023. aasta riigieelarves arvestatud

ning raha nende koostamiseks eraldatud.

Vabariigi Valitsuse korraldusega algatatakse Rahandusministeeriumi ettepanekul HOL

taotletud Tallinna ringraudtee riigi eriplaneering ning KSH. Riigi eriplaneeringu koostamist

korraldab Rahandusministeerium.

1.2. Eelnõu ettevalmistaja

Eelnõu ja seletuskirja koostasid Rahandusministeeriumi ruumilise planeerimise osakonna

nõunikud Marju Kaivapalu (tel 611 3948, e-post [email protected]), Alan Rood (tel

715 5805, e-post [email protected]) ja Kadi-Kaisa Kaljuveer (tel 611 3312, e-post kadi-

[email protected]) ning riigi planeeringute valdkonna juht Eleri Kautlenbach (tel 611

3228, e-post [email protected]). Eelnõu juriidilist kvaliteeti kontrollis

Rahandusministeeriumi personali- ja õigusosakonna õigusloome valdkonna juht Virge Aasa

(tel 611 3549, e-post [email protected]).

2

2. KORRALDUSE EESMÄRK

Korralduse eesmärk on algatada riigi eriplaneering ja KSH, et kavandada Tallinna

ringraudtee rajamine. Tallinna ringraudtee kavandamise eesmärk on luua võimalus Paldiski

suunaliste kaubavedude ümbersuunamiseks Tallinna kesklinnast ning Ülemiste

rahvusvahelisest Rail Baltica reisiterminalist. Samuti on eesmärk võimaldada uusi

ühistranspordiühendusi Ülemiste-Assaku-Luige-Tänassilma-Saue-Keila-Paldiski/Turba

(perspektiivis Haapsalu/Rohuküla) suunal, mis võimaldab igapäevast kiiret, mugavat ja

keskkonnasäästliku töörännet elu- ja töökoha vahel ning parandaks ühtlasi lennujaama, Rail

Baltic reisiterminali ning muude teenuste ja töökohtade kättesaadavust, mis täna on

kättesaadavad üldjuhul ainult isikliku sõiduautoga.. Tallinna ringraudtee võimalikud

põhimõttelised alternatiivid on ette nähtud kehtivas Harju maakonnaplaneeringus 2030+1.

Lisaks askohaalternatiividele valitakse riigi eriplaneeringu käigus ka tehnoloogiline

alternatiiv – kas kavandatav raudtee rajatakse 1520 mm rööpalaiusega, nagu ülejäänud

tänane Eesti raudteevõrk või 1435 mm rööpalaiusega, nagu varem kavandatud Rail Baltic

raudtee. Enne tehnoloogilise alternatiivi valimist viiakse riigi eriplaneeringu koostamise

käigus läbi sotsiaal-majanduslik analüüs, milles käsitletakse ka valikut kahe rööpmelaiuse

vahel (mille juures arvestatakse kogu Eesti rööpmelaiuse muutmise perspektiivi). .

Riigi eriplaneeringu tulemusel koostatakse terviklik ruumilahendus Tallinna ringraudtee ja

sellega funktsionaalselt koos toimivate ehitiste tarbeks. Näiteks planeeritakse majandus- ja

taristuministri 2. juuni 2015. a määruse nr 51 „Ehitise kasutamise otstarvete loetelu” kohased

järgnevad ehitised: (kood 21211) raudtee, (21211) jaamateed, (21213) meldepunkti rajatis,

(21214) reisi- või kaubaplatvorm, (21215) ülekäigu- ja ülesõidukoht, (21216) raudtee

ohutus-, signalisatsiooni-, turva-, side-, valgustus- või energiarajatis või tehnorajatis,

(21217) raudtee kaitserajatis, (21219) muu raudtee sihtotstarbeliseks kasutamiseks vajalik

rajatis maakaabelliin. Samuti määratakse maakasutus- ja ehitustingimused ning lahendatakse

muud planeerimisseaduse (PlanS) § 126 lõikes 1 nimetatud asjakohased riigi eriplaneeringu

ülesanded.

3. EELNÕU SISU

Eelnõu punkti 1 kohaselt algatab Vabariigi Valitsus PlanS 28 lõike 1 alusel ning kooskõlas

PlanS § 27 lõikega 6 Tallinna ringraudtee riigi eriplaneeringu ning KSH. PlanS § 4 lõike 2

punkti 5 kohaselt tuleb riigi eriplaneeringu raames hinnata ka planeeringu elluviimisega

kaasnevaid asjakohaseid majanduslike, kultuurilisi, sotsiaalseid ja looduskeskkonnale

avalduvaid mõjusid.

Kavandatav Tallinna ringraudtee on riigi eriplaneeringu objekt

PlanS § 27 lõike 1 kohaselt on riigi eriplaneeringu eesmärk sellise olulise ruumilise mõjuga

ehitise püstitamine, mille asukoha valiku või toimimise vastu on suur riiklik või

rahvusvaheline huvi. Riigi eriplaneering koostatakse eelkõige maakonnaüleste huvide

väljendamiseks riigikaitse ja julgeoleku, energeetika, gaasi, transpordi, jäätmemajanduse

ning maavarade kaevandamise valdkonnas või eespool nimetatud huvide väljendamiseks

avalikus veekogus ja majandusvööndis.

1 https://maakonnaplaneering.ee/maakonna-planeeringud/harjumaa/harju-maakonnaplaneering-2030/

3

PlanS § 27 lõike 2 kohaselt tuleb riigi eriplaneering koostada riigi territooriumi või selle osa

kohta avaliku raudtee ja selle toimimiseks vajalike ehitiste püstitamiseks, kui ehitis vastab

PlanS § 27 lõikes 1 nimetatud tingimustele.

Tallinna ringraudtee kavandamine on riigi eriplaneeringu objekt PlanS § 27 lõigete 1 ja 2

kohaselt, sest planeeringu eesmärk on rajada olulise ruumilise mõjuga avalik raudtee,

millega väljendatakse maakonnaüleseid huve ning mille asukoha valiku ja toimimise vastu

on suur riiklik huvi. Põhjendused on toodud alljärgnevalt.

Kavandatav Tallinna ringraudtee on olulise ruumilise mõjuga ehitis

PlanS § 6 punkti 13 kohaselt on oluline ruumiline mõju selline mõju, millest tingitult

muutuvad eelkõige transpordivood, saasteainete hulk, külastajate hulk, visuaalne mõju,

lõhn, müra, tooraine või tööjõu vajadus ehitise kavandatavas asukohas senisega võrreldes

oluliselt ning mille mõju ulatub suurele territooriumile. Tallinna ringraudtee on olulise

ruumilise mõjuga ehitis eelkõige seetõttu, et ringraudteest tingituna muutuvad

transpordivood ja külastajate hulk ning kavandataval raudteel on visuaalne mõju ning mõju

müra levikule. Nimetatud mõjud ulatuvad suurele territooriumile.

Maakonnaülesed huvid

PlanS eelnõu (571 SE) seletuskirja 2 lk 80-81 kohaselt on riigi eriplaneeringu esemeks

ehitised, mille mõju ei piirne vaid ühe kohaliku omavalitsusega, vaid ulatub mitmele

maakonnale. Riigi eriplaneeringuga planeeritavate ehitiste hulka kuuluvad ehitised, mille

ehitamisest sõltub märkimisväärselt kogu riigi või selle suure osa sotsiaalmajanduslik areng.

Seega on tegu eelkõige riiklikke huve kandva ehitise planeerimisega. Riigi eriplaneeringu

üldiseks eesmärgiks on tagada riigi jaoks oluliste ehitiste efektiivne planeerimine ja

ehitamine ning avalike huvide kaitstus. Maakonnaüleste huvide all ei ole silmas peetud seda,

et kavandatav ehitis peab ilmtingimata asuma mitme maakonna territooriumil, vaid et

tegemist on ehitisega, mille rajamine ei toimu vaid ühe maakonna huvides ja seega peaks

selliste ehitiste kavandamisel väljendama riik oma selget soovi ja tahet konkreetse ehitise

rajamiseks. Antud juhul kavandatava ringraudtee vajadus ega mõju ei piirne vaid ühe

kohaliku omavalitsuse ega maakonnaga. Tegemist on ehitistega, mille ehitamisest sõltub

märkimisväärselt kogu riigi või selle suure osa sotsiaalmajanduslik areng.

Tallinna ringraudtee loob võimaluse Paldiski suunaliste kaubavedude sh ohtlike veoste

ümbersuunamiseks Tallinna kesklinnast ning Ülemiste rahvusvahelisest Rail Baltica

reisiterminalist. Ringraudtee rajamine võimaldab Eesti suurimate, Paldiski ja Muuga,

sadamate arengut. Samuti võimaldatakse uusi ühistranspordiühendusi Ülemiste-

Paldiski/Turba (perspektiivis Haapsalu/Rohuküla) suunal. Elektrifitseeritud

reisirongiliikluse arendamine ja suurem integreerimine linnaliiklusesse aitab kaasa ka riigi

kliimapoliitiliste eesmärkide saavutamisele. Uued, kiired ja mugavad

ühistranspordiühendused keskkonnasäästliku reisirongiliikluse näol aitavad tegeleda

maakondade sotsiaalmajanduslike, kultuuriliste, rahvastiku ja turismialaste väljakutsetega.

Samuti aitavad niisugused ühendused kallutada inimeste liikumisviiside eelistusi

keskkonnasäästlikumate liikumisviiside suunas, mis pidurdab edasist autostumist.

2 Eelnõu - Riigikogu

4

Kavandatava Tallinna ringraudtee asukoha valiku ja toimimise vastu on suur riiklik

ja rahvusvaheline huvi

PlanS eelnõu (571 SE) seletuskirja3 lk 41 kohaselt saab riiklike huvide all eelkõige mõista

kogu riiki hõlmavaid üldisi huve. Riiklik huvi võib olla näiteks seotud riigikaitse või

julgeolekuga, energia tootmise või üleriigilise transpordiga. Riikliku huvi alla kuulub

näiteks ka looduskaitse ning muinsuskaitse, sest tegu on kohalikust tasandist kõrgemate

üldiste väärtustega, mida peab kogu riigi territooriumil võrdselt kaitsma.

Raudtee asukoha valiku juures on suur riiklik huvi maapõue valdkonnas, kui raudtee trass

asub maardla alal. 4 Samuti raudtee elektrifitseerimisel selle positiivne mõju

kliimaeesmärkide saavutamisele ja loodus- ja elukeskkonna parendamisele läbi

süsinikuheite vähenemise.

PlanS eelnõu (571 SE) seletuskirja5 lk 80 kohaselt peab riigi eriplaneeringu koostamise

eelduseks olev suur riiklik huvi väljenduma eelkõige riigi strateegilistest dokumentidest ehk

arengukavadest, strateegiatest, samuti Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammist jt

dokumentidest, kus riik on väljendanud oma huve. Seletuskirja lk 41 on märgitud, et riiklik

huvi on ka mõju või seosed teiste riikidega, seega võib planeeritav riiklikku huvi kandev

ehitis olla ühtlasi ka rahvusvahelise huvi objektiks.

Riik on enda huvi Tallinna ringraudtee kavandamise vastu väljendanud strateegilistes

dokumentides, mis käsitlevad transpordi ja liikuvuse arendamist aga ka kliimapoliitikat,

kuna raudtee rajamine on tõhusaks viisiks Eesti, Euroopa Liidu ning ÜRO liikuvust

tõhustada ja kiimapoliitika eesmärkide täitmisesse olulisel määral panustada.

Riik on enda huvi Tallinna ringraudtee vastu väljendanud mitmetes strateegilistes

dokumentides:

 Strateegiaga „Eesti 2035“ 6 on Eestile võetud suund ruumilisel planeerimisel

eelistada ohutut ja turvalist ning tervist toetavat käitumist soodustavaid lahendusi,

mis tagavad ligipääsetavuse. Transpordisektoris on oluline roll kasvuhoonegaaside

heidet vähendavatel tegevustel ning elektrifitseeritud raudtee rajamine aitab

vähendada kasvuhoonegaaside heidet. Raudtee rajamine arendab rahvusvahelisi ja

riigisiseseid ühendusi.

 „Kliimapoliitika põhialused aastani 2050“7 kohaselt on Eesti sihiks aastaks 2050

kasvuhoonegaaside heidet vähendada ligi 80 protsenti võrreldes 1990. aasta

tasemega. Vähese kasvuhoonegaaside heitega transpordi ja ühistranspordi, ning

energiatõhusate kaubavedude eelisarendamise aitab vähendada kasvuhoonegaaside

heidet.

3 Eelnõu - Riigikogu 4 Maapõuepoliitika visioon ja üleriigiline eesmärk on väljendatud Riigikogu otsusega 06.06.2017 vastu

võetud strateegiadokumendis Maapõuepoliitika põhialused aastani 2050. 5 Eelnõu - Riigikogu 6 Strateegia "Eesti 2035" | Eesti Vabariigi Valitsus 7 Kliimapoliitika põhialused aastani 2050 | Keskkonnaministeerium (envir.ee)

5

 Vabariigi Valitsuse 30. augusti 2012. a korraldusega nr 368 „Üleriigilise planeeringu

„Eesti 2030+“8 kehtestamine“ kehtestatud üleriigilises planeeringus on öeldud, et

„Paldiski sadamate arenguks ja Tallinna-siseste riskide vähendamiseks tasub

Tallinna lõunapoolse raudtee möödasõidutrassi kindlasti alles hoida. Vajadus

möödasõidu järele muutub eriti suureks juhul, kui Paldiski sadamaid läbivaid

kaubavoogusid soovitakse märgatavalt kasvatada.“

 Transpordi ja liikuvuse arengukava 2021-20359 kohaselt: „Tuleb algatada Tallinna

ringraudtee eriplaneering, et selgitada välja selle rajamise otstarbekus ja tasuvus

etapiviisil (põhja- ja lõunatrass)“.

 Tallinna ringraudtee on kajastatud ka Avaliku raudteeinfrastruktuuri arendamist

suunav tegevuskava aastateks 2021–2028 10 punktis 5.1: „Tallinna ringraudtee

eesmärgiks on saavutada olukord, kus kaubaveod raudteel Paldiski sadamasse ei

toimuks enam läbi Tallinna kesklinna ja Kopli raudteejaama. Täiendavalt on

võimalik kasutada raudteetrassi reisijateveoks Harju maakonna piires.

Kavandamisel on riigi eriplaneeringu algatamine, kuivõrd ringraudtee asukoha

valiku ja toimimise vastu on suur riiklik ja rahvusvaheline (seoses puutumusega Rail

Baltic’u trassi) huvi.“

 Harju maakonna arengustrateegia 2035+ 11 , kohasel on: “Harjumaa kohalike

omavalitsuste huvi seotud eelkõige Tallinna ringtee äärse rongiliikluse

arendamisega, mis soodustaks Tallinna-suunalise ja Harjumaa sisemise

ühistranspordi kasutamist“.

 Harju maakonnaplaneeringus 12 on kavandatud perspektiivsed põhimõttelised

raudteekoridorid sh Tallinna ringraudtee, mis on kajastatud ka maakonnaplaneeringu

põhijoonisel Tehnilised võrgud (kajastatud kaks trassikoridori alternatiivi) ning

seletuskirjas täpsustatakse: „Edaspidi koostatav liigilt täpsem planeering selgitab

välja, milline Tallinna ringraudtee trassialternatiiv on parim võimalik lahendus.“

8 Üleriigiline planeering "Eesti 2030+" - Planeerimine.ee 9 https://www.mkm.ee/transport-ja-liikuvus/transpordi-tulevik 10 https://www.mkm.ee/raudtee 11 https://hol.ee/docs/file/harju%20strat%20muudetud%2025_11_18.pdf 12 https://maakonnaplaneering.ee/maakonna-planeeringud/harjumaa/ - kehtestatud 09.04.2018

6

±

Joonis 1. Täiendatud väljavõte Harju maakonnaplaneeringust (Tehnilised võrgustikud)

 Tallinna üldplaneeringu13 alusel: „Tallinna raudteesõlme areng peab vastama linna,

kui terviku, huvidele, teenindama linnas ja selle lähipiirkonnas paiknevaid

sadamaid, tagades seejuures üldise keskkonnaseisundi ja turvalisuses paranemist,

eriti mürataseme osas.“ Tallinna üldplaneeringu seletuskirjas on Tallinna raudtee

sõlme arengu osas esitatud ettepanek: „Suunata rongid Tallinna keskosast mööda,

rajades Saue-Männiku vahele ühendustee, mis on ühtlasi vajalik ka Paldiski sadama

teenindamiseks.“

13 https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/4120/9201/3004/11.01.2001-m-3-lisa.pdf# - kehtestatud 11.01.2001

7

Joonis 2. Väljavõte Tallinna üldplaneeringust ( Joonis 22. Raudteevõrk)

Kavandatava Tallinna ringraudtee planeerimise vastu esineb suur avalik, riiklik ja

rahvusvaheline huvi. Tegemist on suure riikliku huviga objektiga, kuna ringraudtee on

kaubavedude ühenduslüli Paldiski ja Muuga sadama vahel, mis suunab ohtlikud veosed

Tallinnast mööda. Ringraudtee võimaldab ka uusi ühistranspordiühendusi Ülemiste-Paldiski

suunal. Tallinn on oluline reisiraudtee sõlmpunkt, kuhu koonduvad kõik riiklikult olulised

raudteekoridorid (Tallinn-Tartu-Valga, Tallinn-Viljandi, Tallinn-Narva, Tallinn-Pärnu), sh

rahvusvahelised ühendused Tallinn-Moskva ja Tallinn-Peterburi. Rail Baltica raudtee

valmimisel lisanduvad ühendused Riia, Vilniuse, Varssavi ja Berliiniga.

Rahandusministeerium küsis 27.06.2022 kirjaga nr 15-4/5198-514 suure riikliku huvi osas

Keskkonnaministeeriumi, Siseministeeriumi ja Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeeriumi arvamust. Keskkonnaministeerium on oma 25.07.2022

kirjas nr 7-15/22/3008-5 15 seisukohal, et võttes arvesse taotluses loetletud strateegilisi

dokumente, milles riik on väljendanud huvi Tallinna ringraudtee rajamise vastu, leiab

Keskkonnaministeerium oma pädevusvaldkonnast tulenevalt, et kavandatava tegevuse

puhul on tuvastatud suur riiklik huvi. Siseministeerium on oma 16.08.2022 kirjas nr 13-4/11-

2 16 seisukohal, et Tallinna ringraudtee riigi eriplaneering tuleb algatada ja planeeritav

raudtee maandab suurõnnetuse toimumise riske, kuna vähendab läbi Tallinna viidavate

kaubavedude mahtu. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (MKM) on oma

15.09.2022 nr kirjas 25-4/22-07-2 17 seisukohal, et arvestades strateegilisi dokumente

(„Transpordi ja liikuvuse arengukava 2021-2035“, Üleriigiline planeering Eesti 2030+ ja

Harju maakonnaplaneering 2030) on tuvastatud suur riiklik huvi. MKM juhtis tähelepanu

asjaolule, et seoses Venemaa agressiooniga Ukrainas esitas Euroopa Komisjon 27. juulil

täiendavad ettepanekud üle-euroopalise transpordikoridoride (TEN-T) kaartide

14 Rahandusministeeriumi avalik dokumendiregister (rik.ee) 15 Rahandusministeeriumi avalik dokumendiregister (rik.ee) 16 Rahandusministeeriumi avalik dokumendiregister (rik.ee) 17 Rahandusministeeriumi avalik dokumendiregister (rik.ee)

8

uuendamiseks. Komisjoni ettepaneku kohaselt tuleks uued raudteed Eestis, Lätis, Leedus,

Portugalis, Hispaanias ja Soomes ehitada laiusega 1435 mm. Tegemist on pikaajalise

vaatega üle-euroopalisele transpordivõrgustikule ning meie majandus- ja

julgeolekupiirkonnale.

On oluline, et kõik uued rajatavad transporditaristu objektid, sh Tallinna ringraudtee, vastaks

Euroopa Liidus (EL) välja töötatud kahesuguse kasutuse nõuetele, st nii tsiviil- kui

militaarotstarbeliseks kasutamiseks. EL kahesuguse kasutuse nõuded on kehtestatud

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1153, millega luuakse Euroopa

ühendamise rahastu ning tunnistatakse kehtetuks määrused (EL) nr 1316/2013 ja (EL) nr

283/2014 (ELT L 249, 14.07.2021, lk 38–81) artikli 12 lõike 2 alusel antava

rakendusmäärusega.

Eelnõu punkti 2 järgi on riigi eriplaneeringu ja KSH algatamise eesmärk kavandada avalik

elektrifitseeritud raudtee. Riigi eriplaneeringu ja KSH algatamise eesmärki on kajastatud ka

käesoleva seletuskirja peatükis 2 „Korralduse eesmärk“.

Riigi eriplaneeringu menetlus koosneb kahest etapist:

1) asukoha eelvaliku tegemisest

ja

2) valitud asukohas (või asukohtades) detailse(te) lahendus(t)e koostamine.

Pärast riigi eriplaneeringu ja KSH algatamist tehakse kavandatavale ehitisele sobivaima

asukoha leidmiseks asukoha eelvalik kahe Harju maakonnaplaneeringus kavandatud

põhimõttelise trassialternatiivi vahel, mis on riigi eriplaneeringu detailse lahenduse

väljatöötamise alus.

Riigi eriplaneeringu asukoha eelvaliku tegemisel tuleb kaaluda mitut võimalikku asukohta

(PlanS § 30 lõige 2). Eelnõu kohase Tallinna ringraudtee puhul kaalutakse kehtivas Harju

maakonnaplaneeringus ette nähtud kahte trassikoridori alternatiivi, põhja- ja lõunapoolne

trassialternatiivi ning protsessi käigus esitatavaid põhjendatud alternatiive, viimaste hulka

võivad kuuluvad ka alternatiivid, mis hõlmavad 1435 mm ja 1520 mm rööpmelaiusega

raudteed. Eelvaliku etapis koostatakse ka Tallinna ringraudtee trassi eskiisprojekt(id) kuna

detailse lahenduse KSH koostatakse keskkonnamõju hindamise (edaspidi KMH)

täpsusastmes.

Peale asukoha eelvaliku otsuse ja KSH esimese etapi aruande vastuvõtmist koostatakse riigi

eriplaneeringu detailne lahendus asukoha eelvaliku etapis valituks osutunud raudtee

alternatiivi(de)le, millega määratakse kavandatava ehitise maakasutus ja ehitusõigus.

Detailse lahenduse koostamisel viiakse KSH läbi KMH täpsusastmes (järgitakse KMH

sisunõudeid). Detailse lahenduse etapis koostatakse ka eelprojekt(id).

Eelnõu punktis 3 esitatakse riigi eriplaneeringu algatamisel teadaolev planeeringuala ja

selle suurus, sh planeeringuala piir (Joonis 3). Riigi eriplaneeringu planeeringuala hõlmab

Harju maakonna järgmisi kohaliku omavalitsuse üksusi: Tallinna linna, Jõelähtme valda,

Raasiku valda, Rae valda, Kiili valda, Saku valda, Saue valda, Keila linna ja Lääne-Harju

valda. Planeeringuala suurus on 106 km2.

Tallinna ringraudtee ühendab Tapa suuna raudtee Paldiskiga (lõunapoolses alternatiivis

Tallinna linna läbimata) ja Paldiski Ülemistega. Võrreldes HOL-i poolt esitatud REP

9

algatamise taotlusega on planeeringuala muudetud aga valitud on piisava ulatusega, mis

võimaldab paralleelselt planeeringuprotsessiga analüüsida erinevaid tehnilisi aspekte

ringraudtee projekteerimisel ning loob eeldused keskkonnamõju strateegilise hindamise

läbiviimiseks keskkonnamõju hindamise täpsusastmes.

Kui planeeringu koostamise ja mõjude hindamise käigus selgub, et kavandatava Tallinna

ringraudtee mõjuala keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse

(KeHJS) § 22 tähenduses on suurem kui riigi eriplaneeringu ja KSH algatamisel teadaolev

planeeringuala, võib kavandatava ehitisega kaasnevate mõjude hindamine hõlmata suurema

territooriumi kui planeeringuala, kuid planeeringualas toimub Tallinna ringraudtee

kavandamiseks vajaliku tervikliku ruumilahenduse loomine.

Joonis 3. Tallinna ringraudtee riigi eriplaneeringu planeeringuala asukoht ja piir

Eelnõu punkti 4 kohaselt korraldab PlanS § 27 lõike 7 alusel Tallinna ringraudtee riigi

eriplaneeringu koostamist Rahandusministeerium.

Eelnõu punkti 5 kohaselt on võimalik Vabariigi Valitsuse korraldusega lisaks Riigi Teataja

veebilehele tutvuda Rahandusministeeriumi riigi eriplaneeringute veebilehel18.

Algatamisest teavitamine

Algatamisest teavitamist on käsitletud eelnõu punktis 7.1.

Kaasamine ja koostöö asukoha eelvaliku etapis, sh asukoha eelvaliku lähteseisukohtade ja

mõjude hindamise, sh KSH programmi etapis

 Riigi eriplaneeringu asukoha eelvalik tehakse koostöös ministeeriumide ja teiste

valitsusasutustega, kelle valitsemisalas olevaid küsimusi eriplaneering käsitleb (PlanS §

31 lõige 1).

- Koostööd tehakse vähemalt järgmiste valitsusasutustega: Keskkonnaministeerium,

Kaitseministeerium, Siseministeerium, Kultuuriministeerium, Maaeluministeerium,

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Sotsiaalministeerium,

Keskkonnaamet, Maa-amet, Politsei- ja Piirivalveamet, Päästeamet,

18 Riigi eriplaneeringud | Rahandusministeerium (fin.ee)

10

Muinsuskaitseamet, Põllumajandus- ja Toiduamet, Transpordiamet, Tarbijakaitse ja

Tehnilise Järelevalve Amet, Eesti Geoloogiateenistus, Terviseamet.

 Riigi eriplaneeringu asukoha eelvaliku tegemisse kaasatakse Riigikogu, planeeringuala

kohaliku omavalitsuse üksused, isikud, kelle õigusi võib planeering puudutada (eelkõige

planeeringuala maaomanikud ja raudtee haldajad), isikud, kes on avaldanud soovi olla

eelvaliku tegemisse kaasatud, samuti isikud ja asutused, kellel võib olla põhjendatud

huvi eeldatavalt kaasneva olulise keskkonnamõju või riigi eriplaneeringu elluviimise

vastu, sealhulgas valitsusvälised keskkonnaorganisatsioonid neid ühendava

organisatsiooni kaudu (PlanS § 31 lõige 2).

- Kaasatakse Riigikogu.

- Kaasatakse järgmised omavalitsused: Tallinna linn, Jõelähtme vald, Raasiku vald,

Rae vald, Kiili vald, Saku vald, Saue vald, Keila linn, Lääne-Harju vald.

- Kaasatakse isikud, kelle õigusi võib planeering puudutada. Kuna nende isikute hulk,

kelle õiguste puudutamine on tõenäolisem, ei ole hetkel selge, siis lähtutakse

teavitamisel haldusmenetluse seaduse § 31 lõike 1 punktist 1. Kui menetluses

selguvad isikud, kelle õigusi võib planeering puudutada, siis kaasatakse nad PlanS §

31 lõikes 4 sätestatud viisil.

- Kaasatakse isikud, kes avaldavad soovi olla eelvaliku tegemisse kaasatud.

- Kaasatakse vähemalt järgmised isikud ja asutused, kellel võib olla põhjendatud huvi

eeldatavalt kaasneva olulise keskkonnamõju või riigi eriplaneeringu elluviimise

vastu: Eesti Keskkonnaühenduste Koda, Eesti Linnade ja Valdade Liit, Riigimetsa

Majandamise Keskus, MTÜ Eesti Erametsaliit, AS Eesti Raudtee, Rail Baltic Estonia

OÜ, MTÜ Harjumaa Omavalituste Liit.

 Riigi eriplaneeringu asukoha eelvaliku tegemisse võib kaasata ka isikuid, kelle huve

planeering võib puudutada (PlanS § 31 lõige 3). Isikud, kelle huve planeering võib

puudutada on eelkõige planeeringuala maaomanikud.

Riigi eriplaneeringu asukoha eelvaliku lähteseisukohtade ja mõjude hindamise, sh KSH

programmi etapis koostatakse koostöö- ja kaasamiskava ning kommunikatsioonikava, mida

läbivalt menetluse jooksul vastavalt vajadusele ajakohastatakse.

Koostöö ja kaasamine detailse lahenduse etapis

 Riigi eriplaneeringu detailse lahenduse koostamine viiakse läbi koostöös

valitsusasutustega, kelle valitsemisalas olevaid küsimusi detailne lahendus käsitleb

(PlanS § 44 lõige 1). Selguvad menetluse jooksul.

 Riigi eriplaneeringu detailse lahenduse koostamisse kaasatakse kohaliku omavalitsuse

üksused, kelle territooriumile kaalutakse kavandatava ehitise rajamist, isikud, kelle

õigusi võib planeering puudutada, isikud, kes on avaldanud soovi olla kaasatud, samuti

isikud ja asutused, kellel võib olla põhjendatud huvi eeldatavalt kaasneva olulise

keskkonnamõju või riigi eriplaneeringu elluviimise vastu, sealhulgas valitsusvälised

keskkonnaorganisatsioonid neid ühendava organisatsiooni kaudu ning planeeritava maa-

ala elanikke esindavad mittetulundusühingud ja sihtasutused (PlanS § 31 lõige 2).

Selguvad menetluse jooksul.

 Riigi eriplaneeringu detailse lahenduse koostamisse võib kaasata ka isikud, kelle huve

planeering võib puudutada (PlanS § 31 lõige 3). Selguvad menetluse jooksul.

4. EELNÕU TERMINOLOOGIA

11

Eelnõus ei kasutata uusi ega võõrsõnalisi termineid, mida õigusaktides ei ole varem

kasutatud.

5. EELNÕU VASTAVUS EUROOPA LIIDU ÕIGUSELE

Eelnõu ei ole seotud Euroopa Liidu õigusega.

6. KAVANDATAVA RINGRAUDTEE EELDATAVAD MÕJUD

Tallinna ringraudtee loob võimaluse Paldiski suunaliste kaubavedude sh ohtlike veoste

ümbersuunamiseks Tallinna kesklinnast ning Ülemiste rahvusvahelisest Rail Baltica

reisiterminalist. Ringraudtee rajamine võimaldab Paldiski ja Muuga sadamate arengut.

Samuti võimaldatakse uusi ühistranspordiühendusi Ülemiste-Paldiski suunal.

Reisirongiliikluse arendamine ja suurem integreerimine linnaliiklusesse aitab kaasa ka riigi

kliimapoliitiliste eesmärkide saavutamisele (vt täpsemalt seletuskirja ptk 3).

Kavandatava Tallinna ringraudtee KSH ja PlanS § 4 lõikes 2 punktis 5 nimetatud asjakohaste

majanduslike, kultuuriliste, sotsiaalsete ja looduskeskkonnale avalduvate mõjude hindamine

ning mõjude hindamiseks vajalikud uuringud viiakse läbi eriplaneeringu raames. Riigi

eriplaneeringu algatamise järel selgitatakse lähteseisukohtade etapis välja kavandatava

ringraudtee asukoha valikuks vajalike keskkonna- jm uuringute, sh ehitamiseks vajalike

ehitusmaavarade varustuskindluse uuringu, vajadus ning koostatakse uuringute

lähteülesanded, mis edasises protsessis ellu viiakse.

Planeeringuala hõlmab paljusid olemasolevaid ning projekteeritavaid kaitsealasid ja

püsielupaiku, sh piirneb Natura 2000 võrgustikku kuuluva Pirta jõe loodusalaga.

Planeerimisprotsessi ja KSH koostamise käigus tuleb läbi viia Natura eelhindamine ja

vajadusel asjakohane hindamine, kus hinnatakse REP-i elluviimise mõju (kas eraldi või koos

teiste projektidega) Natura 2000 ala terviklikkusele, lähtudes ala struktuurist, funktsioonist

ja kaitse-eesmärkidest. Ebasoodsa mõju olemasolu korral hinnatakse ka ebasoodsa

keskkonnamõju ennetamise, vältimise, vähendamise ja leevendamise ning põhjendatud

juhul ka heastamise meetmeid ning vajadusel määratakse keskkonnaseire meetmed.

7. KORRALDUSE TÄITMISEGA SEOTUD TEGEVUSED JA VAJALIKUD

KULUD

7.1. Korralduse avalikustamine ja avalikustamisega kaasnevad kulud

Riigi eriplaneeringu ja KSH algatamise otsusest teavitatakse PlanS § 28 lõike 6 alusel 14

päeva jooksul algatamisest arvates Ametlikes Teadaannetes, Vabariigi Valitsuse ja

Rahandusministeeriumi veebilehel ning 30 päeva jooksul algatamisest arvates ühes

üleriigilise levikuga ajalehes. Lisaks Harju maakonna maakonnalehtedes Harju Elu ja

Sõnumitooja. Rahandusministeeriumile kaasnevad kulud ajalehtedes teadete avaldamisega.

Kulu suurus on ligi 3000 eurot.

Vastavalt PlanS § 28 lõikele 7 teavitatakse riigi eriplaneeringu ja KSH algatamisest 30 päeva

jooksul algatamisest arvates kirjalikult:

 ministeeriume jt valitsusasutusi, kelle valitsemisalas olevaid küsimusi eriplaneering

käsitleb;

 Riigikogu;

12

 planeeringuala kohaliku omavalitsuse üksusi;

 isikuid, kelle õigusi võib planeering puudutada. Arvestades planeeringuala suurust ja

asjaolu, et hetkel pole teada, kus hakkab Tallinna ringraudtee trass paiknema (alternatiive

alles hakatakse välja töötama), pole selles etapis võimalik tuvastada isikuid, kelle õigusi

võib planeering puudutada. Kuna nende isikute hulk, kelle õiguste puudutamine on

tõenäolisem, ei ole hetkel selge, siis lähtutakse teavitamisel haldusmenetluse seaduse §

31 lõike 1 punktist 1. Kui edasises menetluses selguvad isikud, kelle õigusi võib

planeering puudutada, siis kaasatakse nad PlanS § 31 lõikes 4 ja § 44 lõikes 4 sätestatud

viisil;

 isikuid, kes avaldavad soovi olla eelvaliku tegemisse kaasatud (pole soovi avaldanud);

 samuti isikuid ja asutusi, kellel võib olla põhjendatud huvi eeldatavalt kaasneva olulise

keskkonnamõju või riigi eriplaneeringu elluviimise vastu, sh valitsusväliseid

keskkonnaorganisatsioone neid ühendava organisatsiooni kaudu.

Isikupõhist nimekirja vt eelnõu peatüki 3 punktis 5 alajaotuses „Kaasamine ja koostöö

asukoha eelvaliku etapis“.

Algatamisest teavitamisel esimeseks valikuks on elektrooniline teavitamine, st teavitus

edastatakse elektronposti aadressil. Kui see pole võimalik, edastatakse teavitus posti teel

lihtkirjaga (PlanS § 31 lõige 4).

7.2. Korralduse täitmisega seotud kulud

Riigi eriplaneeringu maksumus täpsustub planeerimisprotsessis. Planeeringu asukoha

eelvaliku etapi, sh uuringute ja analüüside ning eskiisprojekti(de) maksumus täpsustub peale

riigi eriplaneeringu asukoha eelvaliku lähteseisukohtade ja KSH programmi koostamist.

Planeeringu detailse lahenduse, sh uuringute ja analüüside ning eelprojekti(de) maksumus

täpsustub peale asukoha eelvaliku tegemist.

PlanS § 4 lõike 21 kohaselt planeeringu koostamise korraldaja võib ehitusprojekti koostamise

aluseks oleva planeeringu tellimise ja PlanS § 4 lõike 2 punktis 5 nimetatud mõjude

hindamise kulude kandmiseks sõlmida lepingu planeeringu koostamisest huvitatud isikuga.

PlanS § 4 lõike 2 punktis 5 nimetatud mõjudeks on planeeringu elluviimisega kaasnevad

asjakohased majanduslikud, kultuurilised, sotsiaalsed ja looduskeskkonnale avalduvad

mõjud, sealhulgas KSH.

Tallinna ringraudtee kavandamiseks koostatav riigi eriplaneering, sh KSH, uuringud,

eskiisprojektid ja eelprojekt rahastatakse osaliselt riigieelarvest (61,19 % ulatuses) ja

osaliselt planeeringu koostamisest huvitatud isiku HOL poolt (38,81 % ulatuses) vastavalt

HOL-iga 15.06.2022 sõlmitud koostöökokkuleppele nr 1.1-22/22/237. Riigieelarvesse

kavandatakse riigi eriplaneeringu koostamiseks vajalikud vahendid etappide kaupa vastavalt

täpsustunud eelarvele. Riigi eriplaneeringu asukoha eelvaliku lähteseisukohtade ja KSH

programmi koostamisega on 2023. aasta riigieelarves arvestatud ning raha nende

koostamiseks eraldatud.

Riigi eriplaneeringu koostamine on kavas kolmes etapis:

13

 riigi eriplaneeringu asukoha eelvaliku lähteseisukohtade ja KSH 19 programmi

koostamine koos vajalike uuringute ja analüüside kaardistusega ning neile

lähteülesannete koostamisega (riigieelarves raha eraldatud);

 riigi eriplaneeringu asukoha eelvaliku ja KSH esimese etapi aruande koostamine;

 riigi eriplaneeringu detailse lahenduse ja KSH aruande koostamine.

Riigi eriplaneeringu koostamine hangitakse kolmes osas, et töö teostajal oleks pakkumust

tehes võimalik adekvaatselt hinnata töö mahtu (planeering, mõju hindamine, uuringud ja

analüüsid) ja kalkuleerida töö maksumust ning Rahandusministeeriumil oleks võimalik

kaasata igas etapis vajalik ekspertpädevus.

Riigi eriplaneeringu koostamise ajaline kestus täpsustub planeerimisprotsessis. Eeldatav

planeeringu koostamise aeg on 6 aastat (vt tabel 1). Ajalist kestust (ennekõike selle

pikenemist) võivad mõjutada uuringud ja analüüsid, mille vajadus ja/või ajaline kestus

selguvad töö esimeses (riigi eriplaneeringu lähteseisukohtade ja KSH programmi

koostamine) ja teises (riigi eriplaneeringu asukoha eelvaliku ja KSH esimese etapi aruande

koostamine) etapis.

Tabel 1. Riigi eriplaneeringu indikatiivne maksumus käibemaksuga ja koostamise eeldatav

kestus arvestades Rahandusministeeriumi ja MTÜ Harjumaa omavalituste Liit hinnanguid:

Tegevus Eeldatav

maksumus

Eeldatav

kestus

Riigi eriplaneeringu asukoha eelvaliku

lähteseisukohtade ja KSH programmi koostamine, sh:

- vajalike uuringute ja analüüside kaardistamine;

- uuringutele ja analüüsidele lähteülesannete

koostamine;

- kaasamist vajava ekspertpädevuse

kaardistamine;

- eskiisprojekti(de)le lähteülesande koostamine.

255 000 eurot kuni 1 aasta

Riigi eriplaneeringu asukoha eelvaliku ja KSH esimese

etapi aruande koostamine, sh:

- vajalike uuringute ja analüüside läbiviimine;

- lähtetingimuste koostamine detailse lahenduse

koostamine;

- detailse lahenduse läbiviimiseks vajalike

uuringute ja analüüside kaardistamine;

- detailse lahenduse läbiviimiseks vajalikele

uuringutele ja analüüsidele lähteülesannete

koostamine;

- detailse lahenduse läbiviimiseks koostamisel

olevate ja kehtestatud detailplaneeringute ning

menetletavate ja väljastatud ehituslubade

kaardistamine;

summa selgub

planeeringu

lähteseisukohtade

ja KSH

programmi

koostamisel

kuni 2 aastat

19 KSH raames viiakse läbi ka PlanS § 4 lõikes 2 punktis 5 nimetatud asjakohaste mõjude hindamine.

14

- detailse lahenduse läbiviimiseks kaasamist

vajava ekspertpädevuse kaardistamine;

- ajutise planeerimis- ja ehituskeelu kehtestamise

vajaduse ja ulatuse (ala) hindamine detailse

lahenduse koostamiseks (PlanS §

42);eskiisprojekti(de) koostamine;

- eelprojekti(de)le lähteülesande koostamine.

Riigi eriplaneeringu detailne lahenduse ja KSH aruande

koostamine, sh:

- vajalike uuringute ja analüüside läbiviimine;

- eelprojekti(de) koostamine;

- elluviimise tegevuskava koostamine.

summa selgub

planeeringu

asukoha

eelvaliku ja KSH

esimese etapi

aruande

koostamisel

kuni 3 aastat

Riigi eriplaneering kokku 6 aastat

7.3. Riigi eriplaneeringu elluviimine tulevikus

Riigi eriplaneeringu koostamise käigus määratakse Tallinna ringraudtee asukoht variantide

võrdluse teel, arvestades kõikide kehtivate piirangutega, sh mõjuga keskkonnale ja

kaitstavatele loodusobjektidele ning määrates vajadusel meetmed (ebasoodsa mõju

ennetamise, vältimise, vähendamise ja leevendamise, põhjendatud juhul ka heastamise

meetmed ning vajadusel seiremeetmed). Erinevate variantidena kaalutakse kehtivas Harju

maakonnaplaneeringus ette nähtud kahte trassikoridori alternatiivi, põhja- ja lõunapoolne

trassialternatiivi ning protsessi käigus esitatavaid põhjendatud alternatiive. Ringraudteed on

võimalik kavandada asukohtadesse, kus piirangud seda võimaldavad ning majanduslikke,

kultuurilisi, sotsiaalseid ja looduskeskkonna mõjusid on võimalik leevendada.

Planeeringu algatamise korralduse andmisel hetkel ei ole teada olulisi keskkonnakaitselisi

vm põhjuseid, mis välistaksid Tallinna ringraudtee kavandamiseks koostatava riigi

eriplaneeringu elluviimise tulevikus. See ei välista kirjeldatud asjaolude ilmsiks tulekut riigi

eriplaneeringu koostamise ja mõjude hindamise raames. Kui riigi eriplaneeringu koostamise

ajal ilmnevad asjaolud, mis välistavad planeeringu elluviimise tulevikus, siis võib Vabariigi

Valitsus riigi eriplaneeringu koostamise ja KSH PlanS § 29 lõike 1 punkti 1 alusel lõpetada.

PlanS § 53 lõike 1 kohaselt kehtestab riigi eriplaneeringu Vabariigi Valitsus korraldusega.

Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt riigi eriplaneeringu kehtestamisega peatub sellega

hõlmatud planeeringuala varem kehtestatud planeeringu või selle osa kehtivus. Peatunud

kehtivusega planeeringuga hõlmatud alal asendab riigi eriplaneering peatunud kehtivusega

planeeringut ning vastavad muudatused kantakse planeeringutesse 60 päeva jooksul riigi

eriplaneeringu kehtestamisest arvates. Muudatuste sissekandmisel tuleb varem kehtestatud

planeeringu juures viidata, et vastaval maa-alal kehtib eriplaneering või tehnilise võimaluse

korral kanda eriplaneeringuga kavandatud muudatused varem kehtestatud planeeringu

kaardile ja seletuskirja. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt riigi eriplaneering kaotab

kehtivuse, kui planeeringut ei ole asutud ellu viima viie aasta möödumisel riigi

eriplaneeringu kehtestamisest arvates.

Tallinna ringraudtee ehitamise finantseerimise skeem otsustatakse pärast riigi eriplaneeringu

kehtestamist.

15

8. KORRALDUSE JÕUSTUMINE

Korraldus jõustub üldises korras.

9. KORRALDUSE EELNÕU KOOSKÕLASTAMINE

Eelnõu koostamisel tehti koostööd Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumiga,

Keskkonnaministeeriumiga, Kaitseministeeriumiga ja Siseministeeriumiga.

Eelnõu esitati eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu kooskõlastamiseks järgmistele

valitsusasutustele: Riigikantselei, Keskkonnaministeerium, Kaitseministeerium,

Siseministeerium, Kultuuriministeerium, Maaeluministeerium, Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeerium, Sotsiaalministeerium.

Eelnõu esitati EIS kaudu kooskõlastamiseks järgmisele üleriigilisele kohaliku omavalitsuse

üksuse liidule: Eesti Linnade ja Valdade Liit.

Eelnõu koostamisel küsiti järgmiste isikute arvamust: Tallinna linn, Jõelähtme vald, Raasiku

vald, Rae vald, Kiili vald, Saku vald, Saue vald, Keila linn, Lääne-Harju vald, MTÜ

Harjumaa Omavalituste Liit, Eesti Keskkonnaühenduste Koda, Riigimetsa Majandamise

Keskus, MTÜ Eesti Erametsaliit, AS Eesti Raudtee ja Rail Baltic Estonia OÜ.

Eelnõu kohta avaldasid arvamust /osa kirjutatakse pärast kooskõlastamiseks ja arvamuste

avaldamiseks antud aja lõppemist/.

Kõigi esitatud seisukohtadega arvestamist või mittearvestamist on selgitatud käesoleva

seletuskirja lisas olevas kooskõlastustabelis (Lisa 1.1). /tabel täidetakse pärast

kooskõlastamiseks ja arvamuste avaldamiseks antud aja lõppemist/.

16

Lisa 1.1 Vabariigi Valitsuse korralduse „Tallinna ringraudtee riigi eriplaneeringu ning keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamine“ eelnõu

kooskõlastamise käigus esitatud arvamuste arvestamise tabel

Kooskõlastaja/arvamuse

esitaja

Märkused, ettepanekud Rahandusministeeriumi arvamus

1.

…

EELNÕU

29.11.2022

KORRALDUS

Tallinna ringraudtee riigi eriplaneeringu ning

keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamine

Planeerimisseaduse § 28 lõike 1 alusel ja kooskõlas sama seaduse § 4 lõike 2 punktiga 5:

1. Algatada Tallinna ringraudtee rajamiseks riigi eriplaneering ning keskkonnamõju

strateegiline hindamine.

2. Riigi eriplaneeringu eesmärk on kavandada avalik elektrifitseeritud raudtee. Tallinna

ringraudteega koos kavandatakse eeldatavalt järgmise otstarbega ehitised: raudtee,

jaamateed, meldepunkti rajatised, reisi- või kaubaplatvormid, ülekäigu- ja

ülesõidukohad, raudtee ohutus-, signalisatsiooni-, turva-, side-, valgustus- või

energiarajatised või tehnorajatised, raudtee kaitserajatised, muud raudtee

sihtotstarbeliseks kasutamiseks vajalikud rajatised.

3. Tallinna ringraudtee riigi eriplaneeringu planeeringuala hõlmab Harju maakonnas

Tallinna ja Keila linnad ning Jõelähtme, Raasiku, Rae, Kiili, Saku, Saue ja Lääne-Harju

vallad. Planeeringuala suurus on 106 km2. Planeeringuala asukoht ja piir on esitatud

korralduse lisas.

4. Tallinna ringraudtee riigi eriplaneeringu koostamist ning keskkonnamõju strateegilist

hindamist korraldab Rahandusministeerium.

5. Rahandusministeeriumil teavitada avalikkust Tallinna ringraudtee riigi eriplaneeringu

ja keskkonnamõju strateegiline hindamise algatamisest vastavalt planeerimisseaduse

§ 28 lõigetes 6 ja 7 sätestatule. Riigikantseleil avaldada teade otsuse kohta Vabariigi

Valitsuse veebilehel.

6. Tallinna ringraudtee riigi eriplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise

algatamise otsusega saab tutvuda Rahandusministeeriumi veebilehel.

Kaja Kallas

Peaminister

Taimar Peterkop

Riigisekretär

Lisa: Planeeringuala asukoht ja piir

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee

registrikood 70000272

Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeerium

[email protected]

Vabariigi Valitsuse korralduse

"Tallinna ringraudtee riigi

eriplaneeringu ning

keskkonnamõju strateegilise

hindamise algatamine“ eelnõu

kooskõlastamine

Esitan Teile kooskõlastamiseks Vabariigi Valitsuse korralduse „Tallinna ringraudtee riigi

eriplaneeringu ning keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamine“ eelnõu ja selle

seletuskirja. Palun Teie kooskõlastust hiljemalt 14 päeva jooksul kirja saamisest.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Riina Solman

riigihalduse minister

Lisa: Vabariigi Valitsuse korralduse eelnõu koos planeeringuala asukoha ja piiriga ning

seletuskiri

Marju Kaivapalu 6113948

[email protected]

Lisaadressaadid: Siseministeerium, Keskkonnaministeerium, Riigikantselei, Eesti Linnade ja

Valdade Liit, Kaitseministeerium, Kultuuriministeerium, Maaeluministeerium,

Sotsiaalministeerium

Meie 12.12.2022 nr 1.1-10.1/9762-1