AVALIK TÄPSUSTAV SELGITUSTAOTLUS
Adressaat:
Siseministeerium
Tänan esitatud vastuse eest.
Käesolevaga täpsustan, et minu pöördumise eesmärk ei olnud keskenduda üksikutele relva kasutamise juhtumitele, vaid juhtida tähelepanu süsteemsetele probleemidele, mis mõjutavad politsei sisekoolituse vastavust kehtestatud seadusandluse normidele ning muuhulgas jõu- ja relvakasutuse õiguspärasust, kvaliteeti ning avalikku usaldust.
Viimaste aastate juhtumid ja avalikud arutelud näitavad järjest enam, et ühiskonnas on tekkinud küsimused:
• politsei jõu kasutamise proportsionaalsuse,
• väljaõppe kvaliteeti arvestades seadusenormide sättele ja mõttele vastavust ,
• juhtimis- ja teenistuse korraldamise otsuste asjakohasust,
• ning isikute põhiõiguste tegelikku kaitset politsei tegevuse kontekstis.
*Üha enam jääb mulje, et süsteem on kujundatud eelkõige kaitsma organisatsiooni ja politsei õigusi, kuid vähem tähelepanu pööratakse sellele, kuidas tagatakse jõu kasutamisel isikute õigused, väärikus ja tegelik õiguskaitse.
*Probleemina näen ka seda, et välitööd tegevate politseinike töökorraldust, juhiseid ja taktikalisi reegleid kujundavad sageli need kes teevad sisetööd ja kes ise reaalselt igapäevast välitööd samades tingimustes ei tee ega pea nende samade juhiste järgi tegutsema kuid kes probleemide korral asuvad ise läbi viima uurimisi ja analüüsi.
*See viitab süsteemsele puudulikule karjäärisüsteemile kus politsei põhitöövaldkondades ja välistruktuurides ei ole võimalik teha karjääri sest nendes struktuurides ei ole teenistuslikult kõrgemaid ametikohti.
*See on viinud olukorrani, kus esmalt isik eemaldub põhitöölt ja välitöölt ning siis asutakse ellu viima ametkonna kujunenud arusaamadest lähtuvaid tavapäraselt eeldatud juhtudele tuginevat teenistuskorraldust mis ei arvesta enam muutuvaid operatiivolusid ega keerulistel juhtudel tekkivaid välitöö iseärasusi.
*Lisaks tekitab küsimusi asjaolu, et PPA siseseid probleeme praktiliselt ei käsitleta kuid toimuvad pidevad muudatused ning avalikkuses kajastatavaid juhtumeid käsitletakse üksikjuhtumitena, mitte võimalike süsteemsete puudustena juhtimiskultuuris, teenistuse korraldamises ja väljaõppes või sisekontrollis.
Palun selgitada:
1. Kas Siseministeerium peab vajalikuks hinnata, kas PPA juhtimiskultuur ja töökorraldus ning sisekoolitus mõjutab isikute suhtes kasutatavat jõu- ja relvakasutuse otsuste kvaliteeti ning õiguspärasust?
2. Kas Siseministeerium peab vajalikuks hinnata, kas politsei väljaõpe ja sisekoolitused käsitlevad piisavalt ka isikute põhiõiguste kaitset ja proportsionaalsust ning vähem isikute põhiõiguseid riivavate ja kahjustavate lahenduste tegelikku kasutamist?
3. Kas ministeerium peab vajalikuks hinnata, et probleemiks võib olla olukord, kus välitöö reegleid ja taktikalisi juhiseid kujundavad isikud, kes ise enam reaalselt välitööd ei tee ja on mõjutatud üldisest sisemisest doktriinist või ei ole need ametnikud üldse kokku puutunud politsei välitöös esinevate olukordade õigusliku lahendamisega kuna on teoreetikud?
4. Kas Siseministeerium peab vajalikuks sõltumatut auditit või analüüsi PPA juhtimiskultuuri, väljaõppe, jõu kasutamise praktikate ning sisekontrolli toimimise kohta?
5. Kas ministeeriumi hinnangul on praegune süsteem piisavalt avatud ja läbipaistev, et organisatsioonis välistada omavastutusega seotud riiveid ja kujundada struktuurid selliselt, et ei saaks tekkida juhtide ja juhtkonna ning nendega otseselt seotud isikute ühisele vastutusele tuginemise võimalusi ega ringkaitset erinevate probleemseks kujunenud tegevuste ja juhtimissüsteemide loomisel ning probleemsete juhtumite käsitlemisel?
*Leian jätkuvalt, et küsimus ei ole üksikutes ametnikes ega üksikjuhtumites, vaid selles, kas süsteem tervikuna suudab luua lisaks politsei enda turvalisusele ka meie ühiskonnale õiguslikult siduvaid ja isiku õiguseid arvestatavat politseitegevust mis ennetab halbade ja lubamatute olukordade tekkimist.
*Kas selline olukord viitab puudulikule juhtimis- ja teenistuskultuurile, praktilisest tööst eemaldunud juhtimisele ja tasakaalustamata sisekoolituse väljaõppele mis mõjutavad otsuste kvaliteeti ning avalikku usaldust politsei vastu?
*Tänased tegevused näitavad politsei tegevusi ja tulemust kuid need ei ole soovitud suunas avaldanud piisavalt mõju narkoprobleemide, perevägivalla probleemide, alaealiste probleemide ennetamisele ega ka ohjeldamisele.
*Liikluses on olukord üldiselt hea kuid liikluskorraldus on killustunud milles sisulist ennetamist ega ohjeldamist ning liikluskuulekust ei ole suudetud tagada.
*Eelnevalt on probleemide lahendamiseks esitatud uusi mõtteid ja lahendusi ning osaliselt on neid mõningate muudatustega rakendatud ja kasutusele võetud kuid probleemiks on see, miks uusi mõtteid ja lahendusi ei esitata nende isikute poolt kes on õigustatud ja kohustatud sellega tegelema?
Lisan, et üldises kontekstis on kõik parem kui rahuldav ning olukord tundub isegi hea ja kontrolli all olev kuid endiselt jäävad õhku tõstatatud küsimused millede osas on tahtmise korral lahendused olemas. Eesmärk on, et probleemid saaksid lahenduse riiklikust huvidest lähtuvalt.
Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/
Aare Siir
Eesti Politsei Kutseühing
juhatuse liige
õigusteaduse magister