Kiri

94 6c

943 943

361[I]

31 3a

[I ]

8 t

435[II]

444[II]

435[II]

444[II]

221

557

SÕIDUTEE KATTE SERV

KATASTRIÜKSUSE PIIR

JALGTEE KATTE SERV

TEE TELG

SÕIDUTEE ASFALTKATE

JALGTEE ASFALTKATE

TINGMÄRGID

Planeering

Joonise nr

Projekti nr

Kuupäev

Mõõtkava

Planeerija Skepast&Puhkim OÜ Laki põik 2 12919 Tallinn EESTI Tel. +372 664 5808 [email protected]

Joonise nimetus

Huvitatud isik:

Staadium

Rail Baltica Järvakandi peatuse detailplaneering

Liiklus_ Nõlva tn ristmik

osaühing Rail Baltic Estonia Veskiposti 2/1 10138 Tallinn EESTI [email protected]

Kehtna Vallavalitsus Pargi 2 79001 Kehtna EESTI [email protected]

Projektijuht Triin Koorits

Planeerija Piret Kirs

Planeerija Roman Raaliste

DP

16.10.2023

1:500 2021_0096_04

DP-06

Töö number 2021_0096_04

Korraldaja Kehtna Vallavalitsus

Pargi 2, 79001, Kehtna

Telefon 5333 5232

e-post: [email protected]

Huvitatud isik Osaühing Rail Baltic Estonia

Veskiposti 2/1, 10138 Tallinn e-post: [email protected]

Registrikood: 12734109

Konsultant Skepast&Puhkim OÜ

Laki põik 2, 12915 Tallinn

Telefon: 664 5808; e-post: [email protected]

Registrikood: 11255795

Seisund

Kuupäev

Detailplaneering

19.09.2023

Rail Baltica Järvakandi peatuse

detailplaneering

2 / 21

I SELETUSKIRI

S I S U K O R D

1. DETAILPLANEERINGU KOOSTAMISE EESMÄRK JA ALUSED ................................ 5

1.1. Planeeringu eesmärk ............................................................................................ 5

1.2. Planeeringu koostamise alused ja lähtedokumendid .................................................. 5

1.3. Planeeringu koostamiseks teostatud uuringud .......................................................... 5

2. OLEMASOLEV OLUKORD .................................................................................... 6

3. PLANEERINGUALA KONTAKTVÖÖNDI ANALÜÜS JA FUNKTSIONAALSED SEOSED8

3.1. Kontaktvööndi funktsionaalsed seosed .................................................................... 8

3.2. Vastavus Rapla maakonnaplaneeringu 2030+ ning Rapla maakonnaplaneeringu

teemaplaneeringu „Rail Baltic raudtee trassi koridori asukoha määramine“

planeerimisdokumentidele. .................................................................................... 8

3.2.1. Rapla maakonna planeering 2030+ ........................................................................ 8 3.2.2. Rapla maakonnaplaneeringu teemaplaneering „Rail Baltic raudtee trassi koridori asukoha

määramine“ ........................................................................................................ 9

3.3. Vastavus üldplaneeringule ................................................................................... 10

4. PLANEERINGULAHENDUS ................................................................................ 12

4.1. Krundijaotus ja ehitusõigus ................................................................................. 12

4.2. Hoonetele ja rajatistele esitatavad nõuded ............................................................ 13

4.3. Teed, liiklus ja parkimine .................................................................................... 13

4.4. Haljastus ja heakord ........................................................................................... 14

4.5. Jäätmekäitlus .................................................................................................... 15

4.6. Tuleohutusnõuded .............................................................................................. 15

4.7. Keskkonnakaitse ................................................................................................ 15

4.7.1. Radoon ............................................................................................................. 16 4.7.2. Keskkonnamüra ................................................................................................. 16 4.7.3. Ehitus- ja hüdrogeoloogilised tingimused .............................................................. 17 4.7.4. Abinõud valgusreostuse vähendamiseks ................................................................ 17

4.8. Vertikaalplaneerimine ......................................................................................... 18

4.9. Servituutide seadmise vajadus ............................................................................. 18

4.10. Kuritegevuse riske vähendavad meetmed ............................................................. 18

5. TEHNOVÕRGUD ............................................................................................... 19

5.1. Elektrivarustus ................................................................................................... 19

5.2. Sidevarustus ..................................................................................................... 19

5.3. Välisvalgustus .................................................................................................... 19

5.4. Veevarustus ja kanalisatsioon .............................................................................. 19

5.5. Tuletõrje veevarustus ......................................................................................... 20

5.6. Sademeveekanalisatsioon ................................................................................... 20

6. PLANEERINGU ELLUVIIMINE ........................................................................... 21

II JOONISED DP-01 Situatsiooniskeem

DP-02 Kontaktvööndi analüüs

DP-03 Tugiplaan

DP-04 Põhijoonis

DP-05 Tehnovõrkude koondplaan

Rail Baltica Järvakandi peatuse detailplaneering

3 / 21

III LISA

1. Liiklusuuring

2. Metsainventuur

3. Keskkonnamüra hinnang

4. Ehitus- ja hüdrogeoloogiline uuring

Rail Baltica Järvakandi peatuse detailplaneering

4 / 21

Sissejuhatus

Rail Baltica on 1435 mm rööpmelaiusega kaherööpmeline elektrifitseeritud rahvusvaheline

kiirraudtee koos kogu selle juurde kuuluva infrastruktuuriga. Kiirraudtee projektkiirus on

rahvusvahelisel reisijateveol 249 km/h, kaubaveol 120 km/h ja kohalikul reisijateveol 200 km/h.

Raudtee projekteeritakse ja ehitatakse ühtsetel tehnilistel alustel täielikus vastavuses

üleeuroopaliste raudtee koostalitlusvõime tehniliste nõuetega võimaldades reisi- ja kaubarongi

liiklust samal raudteel. Rail Baltica trassi pikkus on ligikaudu 870 kilomeetrit, millest Eesti Vabariigi

territooriumil 213 km. Eestis läbib trass Harju-, Rapla- ja Pärnumaad. Raudtee trassikoridori täpsem

asukoht on määratletud kehtestatud maakonnaplaneeringutes (Harju-, Rapla-, Pärnumaa).

Rail Baltica kohalike peatuste peamine eesmärk on rajada raudtee põhitrassile peatuste võrgustik,

mis tagab regionaalse ühendatuse, tugevdab piirkondade konkurentsivõimet ning pakub võimaluse

valida keskuste vahel liikumiseks kiire, ohutu ja keskkonnasäästlikuma viisi. Regionaalsete rongide

peatused on plaanis rajada 12 erinevasse asukohta.

Tabel 1. Planeeringu menetlemine

Menetlus Aeg Tegevus

Algatamine 23.03.2022 Kehtna Vallavolikogu otsus nr 1-2/31

Planeeringu eskiislahenduse

avalikustamine

10.06.2022 –

29.06.2022

Kehtna vallavalitsus

Planeeringu vastuvõtmine

Avalik väljapanek

Planeeringu kehtestamine

Planeeringu koostamisel osalesid

Planeerimise koostamist koordineeris Kehtna vallavalitsusest:

Ene Sulg maakorraldusspetsialist

Hans-Jürgen Schumann ehitusspetsialist

Planeeringu huvitatud osapool Rail Baltic Estonia:

Rauno Lee

Planeeringu konsultant Skepast&Puhkim AS:

Piret Kirs planeerija, projektijuht

Piret Kikkas VK insener

Rail Baltica Järvakandi peatuse detailplaneering

5 / 21

1. DETAILPLANEERINGU KOOSTAMISE EESMÄRK JA ALUSED

1.1. Planeeringu eesmärk

Detailplaneeringu koostamise eesmärk on maaüksuste jagamise ja sihtotstarvete muutmise teel

moodustada äri- ja transpordimaa sihtotstarbega kinnistud, mis on vajalikud kohaliku peatuse

rajamiseks. Lisaks antakse planeeringuga heakorrastuse, haljastuse, juurdepääsuteede, parkimise,

liikluskorralduse ja tehnovõrkudega varustamise põhimõtteline lahendus.

1.2. Planeeringu koostamise alused ja lähtedokumendid

• Rapla maakonnaplaneering „Rail Baltic raudtee trassi koridori asukoha määramine“

Kehtestatud riigihalduse ministri 14.02.2018 käskkirjaga nr 1.1-4/43;

• Rapla maakonnaplaneering 2030+ Kehtestatud riigihalduse ministri 13.04.2018

käskkirjaga nr 1.1-4/80;

• Rail Baltica Design Guidelines;

• Järvakandi valla üldplaneering, kehtestatud 04.11.2009 Järvakandi Vallavolikogu

otsusega nr 29;

• Koostamisel olev Kehtna valla üldplaneering, algatatud 21.11.2018 Kehtna

Vallavolikogu otsusega nr 69;

• Planeerimisseadus;

• muud Eesti Vabariigis kehtivad asjakohased õigusaktid, normid, standardid ja

nõuded.

1.3. Planeeringu koostamiseks teostatud uuringud

Planeeringu koostamise eel ja/või ajal on koostatud järgmised uuringud:

• Järvakandi jaama topo-geodeetilise uuring Geodeesia 24 töö nr 6110-22-3, koostatud

04.04.2022;

• Rail Baltica kohalikud peatused – Järvakandi peatuse liiklusuuring. Skepast&Puhkim OÜ töö

nr 2021_0096_05, koostatud 05.05.2022;

• Rail Baltica Järvakandi kohaliku peatuse detailplaneering: Metsainventuur. Skepast&Puhkim

OÜ, töö nr 2021_0095_01;

• RB kohalike peatuste DP-Järvakandi keskkonnamüra hinnang. Kajaja Acoustics OÜ töö nr

21271-05, koostatud 11.04.2023;

• Maves OÜ poolt novembris 2022 koostatud Rail Baltica Harjumaa, Raplamaa ja Pärnumaa

kohalike peatuste detailplaneeringute ehitus- ja hüdrogeoloogilised uuringud, JÄRVAKANDI,

töö nr 22063.

Lisaks on planeeringu koostamisel on kasutatud Maa-ameti põhikaarti ja ortofotot.

Rail Baltica Järvakandi peatuse detailplaneering

6 / 21

2. OLEMASOLEV OLUKORD

Planeeritav ala asub Rapla maakonnas Kehtna vallas Selja küla ja Järvakandi aleviku piiril. Ala piirneb

läänest ja põhjast Kõnnu metskond katastriüksusega (29203:001:0410), idast Käru metskond 4

katastriüksusega (26001:001:0420) ning Nõlva tänav T2 katastriüksusega (26001:002:0031).

Planeeringualasse jäävad kinnistud on toodud Tabel 1.

Tabel 2. Planeeringuala kinnistud.

Aadress Katastri tunnus Pindala Sihtotstarve

Kõnnu metskond 2* 29301:001:0625 3539,26 ha Maatulundusmaa 100%

Käru metskond 4* 26001:001:0420 944 168 m2 Maatulundusmaa 100%

Nõlva tn 42 29301:001:0199 5255 m2 Sihtotstarbeta maa 100%

Nõlva tn 40 29301:001:0062 1989 m2 Elamumaa 100%

Nõlva tn 38 29301:001:0061 1986 m2 Elamumaa 100%

*Planeeringualas osaliselt

Planeeringuala suurus kokku on ca 2,6 ha.

Kavandatava Järvakandi peatuse asukoht asub vahetult Järvakandi alevi kõrval. Järvakandi peatus

paikneb raudtee idapoolsel (Järvakandi alevi poolsel) küljel.

Joonis 1. Vaade planeeritavale alale (aerofoto, Maa-ameti fotoladu)

Piirkond paikneb suhteliselt tasase reljeefiga alal, kus maapinna absoluutkõrgused jäävad vahemikku

48,5 -49,5 m. Tegemist on soostunud alaga, mida on kuivendatud. Kogu planeeritav ala jääb

maaparandushoiualadele - alale ulatuvad Lihuveski 1 maaparandushoiuala ning Järvakandi 6

maaparandussüsteemi ala.

Rail Baltica Järvakandi peatuse detailplaneering

7 / 21

Joonis 2. Väljavõte Maameti kitsenduste kaardilt. Planeeringuala punase kriips-joonega.

Rail Baltica Järvakandi peatuse detailplaneering

8 / 21

3. PLANEERINGUALA KONTAKTVÖÖNDI ANALÜÜS JA

FUNKTSIONAALSED SEOSED

3.1. Kontaktvööndi funktsionaalsed seosed

Vt.ka Kontaktvööndi analüüs, joonis DP 02.

Järvakandi kohalik peatus kavandatakse Kehtna valla Selja küla piirkonda. Kavandatava kohaliku

peatuse ala asub Järvakandi alevist lähtuvate teede sõlmpunktis ning paikneb vahetult Järvakandi

alevi piiril. Vaadeldavat ala piiravad maatulundusmaa, üldkasutatav maa, elamumaad ja

transpordimaa.

Planeeritava ala vahetu lähedus on hoonestamata. Lähimad elamud paiknevad kavandatavast

peatuse alast 200 m kaugusel ida suunas Järvakandi alevis.

Planeeritava ala läheduses asuvate maaüksuste kohta on kehtestatud järgmised detailplaneeringud:

• PlanID_1729 - Järvkandi alevi Kaupluse ja Oja tänavate vahelise ala ning nõlva tn

läänepiirkonna ühepereelamute kvartalite detailplaneering; Kinnitatud Järvakandi

Vallavolikogu 27.06.1996.a määrusega nr 7; Planeeringu eesmärk on maa-ala kruntideks

jagamine, ehitusõiguse määramine ühepereelamute rajamiseks Järvakandi alevi Kaupluse

ja Oja tänavate vahelisel alal ning Nõlva tn läänepiirkonnas.

• PlanID_80092 - Tootmise tootmismaa detailplaneering, kehtestatud 19.02.2020 Kehtna

Vallavolikogu otsusega nr 147. Planeeringu eesmärgiks on luua tingimused ettevõtluse

laiendamiseks Järvakandi tööstuspargi piirkonnas ning klaasiklastri arendamiseks läbi

klaasvahtkillustiku tehase rajamise ja kruntide ettevalmistamise taastuvenergia tootmiseks.

Planeeringuala kontaktvööndis menetletavad planeeringud:

• PlanID_80093 – Lauluvälja tn 5 detailplaneering, algatatud 26.07.2019. Planeeringu

eesmärk on luua tingimused keskkonnasäästliku ettevõtluse laiendamiseks Järvakandi

tööstuspargi piirkonnas ning klaasiklastri arendamiseks .

3.2. Vastavus Rapla maakonnaplaneeringu 2030+ ning Rapla

maakonnaplaneeringu teemaplaneeringu „Rail Baltic raudtee trassi koridori

asukoha määramine“ planeerimisdokumentidele.

3.2.1. Rapla maakonna planeering 2030+

Vastavalt Rapla maakonnaplaneeringus 2030+1 toodule on Rail Balticu raudtee eesmärk luua kiire

raudteeühendus Lääne-Euroopa suunal. Lisaks tagatakse Eesti siseselt regionaalne ühendus Pärnu

suunal.

Eraldiseisva planeeringuga kavandatakse raudteejaama täpne asukoht ja lahendused (jaamahoone

võimalik paiknemine, juurdepääs mootorsõidukitele, sh ühistranspordile ja kergliiklejatele, parkimine

jm toetav taristu).

Rail Balticu perspektiivsele trassikoridorile on maakonnaplaneeringuga kavandatud lisaks Rapla

peatusele veel kaks kohaliku peatuse põhimõttelist asukohta - Kohila ja Järvakandi, mis lahendatakse

eraldiseisvate detailplaneeringutega.

Perspektiivsed raudteepeatused on ette nähtud siduda nii kergliiklusteedega kui ka maakondlike ja

kohalike bussiliinidega. Parkimisvõimaluste ette nägemisel tuleks luua võimalused n.ö „pargi ja reisi“

1 Kehtestatud riigihalduse ministri 13.04.2018 käskkirjaga nr 1.1-4/80

Rail Baltica Järvakandi peatuse detailplaneering

9 / 21

lahenduse kasutamiseks kaugemate piirkondade elanikele. Ühistranspordi ja kergliiklusteedega

tuleks omavahel ühendada ka olemasoleva ja planeeritava raudteevõrgu peatused.

Detailplaneeringuga kavandatu vastab Rapla maakonnaplaneeringule.

3.2.2. Rapla maakonnaplaneeringu teemaplaneering „Rail Baltic raudtee trassi

koridori asukoha määramine“

Rail Baltic on planeeritud eelkõige rahvusvahelise kiire raudteena, kuid Rail Baltic raudteed on vaba

läbilaskevõime ulatuses võimalik kasutada ka reisirongide kohalikuks liikluseks Tallinn-Pärnu-Riia

suunal. Rapla Maavalitsus on teinud ettepaneku kohalike peatuste põhimõtteliste asukohtade osas

kohaliku liikluse tarbeks.

Joonis 3. Väljavõte maakonnaplaneeringu teemaplaneeringu seletuskirjast. Skeem võimalike

kohalike peatuste põhimõtteliste asukohtade osas

Rail Balticu trassi koridor (lõik 6B) möödub Järvakandi alevist lääne poolt, riivates alevi edelaserva.

Trassi koridori laiuseks on planeeritud 350 m. Trassi koridor kulgeb alevi piires metsamaal.

Järvakandi alevi hoonestusest asub trassi koridorile kõige lähemal Nõlva tänava hoonestus, kus

lähimad hooned jäävad kavandatavast raudteest enam kui 300 m kaugusele.

Raudteejaama täpne asukoht, jaamahoone paiknemine, juurdepääs mootorsõidukitele (sh

ühistranspordile ja kergliiklejatele), parkimine jm toetav infrastruktuur lahendatakse käesoleva

planeeringuga.

Detailplaneeringuga kavandatu vastab Rapla maakonnaplaneeringu teemaplaneeringule.

Rail Baltica Järvakandi peatuse detailplaneering

10 / 21

Joonis 4. Väljavõte maakonnaplaneeringu teemaplaneeringust.

3.3. Vastavus üldplaneeringule

• Kehtna vallas on koostamisel uus üldplaneering ning seni kehtib alal veel endise Järvakandi

valla üldplaneering, mis on kehtestatud Järvakandi Vallavolikogu 04.11.2009 otsusega nr 29.

Rapla maakonnaplaneeringuga on kavandatud nii kiirraudteetrassi rajamine kui ka kohalike

peatuste põhimõttelised asukohad. Kavandatav Järvakandi peatuse asukoht vastab

maakonnaplaneeringu asukohale. Kehtiva üldplaneeringu koostamise ajal ei olnud

raudteetrassi kulgemisjoon veel teada, kuid maakonnaplaneeringu (RB raudtee trassi

asukoha määramine) seletuskirjas on toodud nõue lahenduste sisseviimiseks kehtestatud

kohalike omavalitsuste üldplaneeringutesse, et tagada raudtee ehitamiseks vajaliku maa-ala

olemasolu. Välja on toodud, et:

• Rail Balticu trassil on ette nähtud perspektiivne jaam Järvakandis (lahendatakse eraldi

detailplaneeringuga).

• Kehtna vallas ristub Rail Baltic trassi koridor riigimaanteede, metsateede, kohalike teede ja

erateedega. Eritasandilised lahendused rajatakse ristumisel mh Järvakandi–Nõlva teega.

• Üldplaneeringuga nähakse Järvakandi jaama juurde ette pargi-ja-reisi parkla.

Rail Baltica Järvakandi peatuse detailplaneering

11 / 21

Joonis 5. Väljavõte Järvakandi valla kehtivast üldplaneeringust

Kehtna valla koostatav üldplaneering arvestab RB raudtee ja Järvakandi peatuse asukohaga ning on

tõenäoline, et edasise menetluse käigus selles osas midagi ei muutu, sest Järvakandi peatuse

asukoht on paigas. Sellest tulenevalt on koostatav detailplaneering kooskõlas nii kehtiva

üldplaneeringuga kui ka koostatava üldplaneeringuga.

Joonis 6. Väljavõte Kehtna valla koostatava üldplaneeringu rakendusest

Rail Baltica Järvakandi peatuse detailplaneering

12 / 21

4. PLANEERINGULAHENDUS

Järvakandi peatuse rajamiseks ehitatakse jaamahoone, väliala koos parkimisalaga, juurdepääsu- ja

kergliiklustee, ooteplatvormid ning ooteplatvormide vaheline reisijate ülepääs.

Joonis 7. Illustratiivne pilt võimalikust peatusest

Planeeringu eesmärgiks on maaüksuste jagamise ja sihtotstarvete muutmise teel moodustada äri-

ja transpordimaa sihtotstarbega kinnistud, mis on vajalikud Rail Baltica Järvakandi kohaliku peatuste

rajamiseks.

Alale kavandatakse ühekorruseline peatuse hoone ning välirajatised, lisaks luuakse reisijatele

ooteplatvormide vaheline ühendus ülepääsuga.

4.1. Krundijaotus ja ehitusõigus

Planeeringuga on kavandatud moodustada kaks krunti. Jaama hoone ja selle väliala tarbeks

moodustatakse Kõnnu metskond 2 maaüksustest 5962 m2 suurune 80% reisijaid teenindava

transpordimaa ja 20% kaubandus-, toitlustus- ja teenindushoone maa sihtotstarbega krunt Pos 1

ning juurdepääsuks ja parkimiseks 16 469 m2 suurune tee ja tänava ja parkimisehitise maa

sihtotstarbega krunt Pos 2. Krunt pos 2 moodustatakse Kõnnu metskond 2, Käru metskond 4, Nõlva

tn 42 ning Nõlva tn 40 maaüksustest. Lisaks nähakse planeeringuga ette ajutised krundid (POS 3a-

3e), mida on võimalik liita Nõlva viadukti koosseisu.

Planeeringuga nähakse ette, et Pos 1 määratud hoonestusala ulatub kinnistu raudteepoolses küljes

krundi piirini, et jätta võimalus ühendada peatusehoone hilisema perrooniga. Parkimisala ei ole

kaetud hoonestusalaga. Kavandatavaid raudteerajatisi (ooteplatvormid, ülepääs, raudtee)

näidatakse planeeringus informatiivsena.

Alale kavandatakse ühekorruseline kuni 12 m kõrgune peatuse hoone ning välirajatised, lisaks

luuakse reisijatele ooteplatvormide vaheline ühendus ülepääsuga. Ülepääs lahendatakse trepistiku

ja sillaga. Ülepääsuga liituvad silla mõlemas otsas vertikaalse liikumise hõlbustamiseks liftid.

Ülepääsude täpsemad lahendused jäävad järgmistesse projekteerimisetappidesse. Kavandatav

ehitisealune pind on kuni 870 m². Kavandatava väliala mõõtmed on 40 x 115m.

Planeeringulahendus hoone mahu ja asukoha osas täpsustub hoone projekteerimise etapis

planeeringuga etteantud piirides.

Lisaks jaamahoonele on lubatud püstitada väikeehitisi ehitisealuse pinnaga 0…20 m2 ja kõrgusega

kuni 5 m Ehitusseadustikus ettenähtud korras ka väljapoole määratud hoonestusala, kuid sellised

hooned ja rajatised peavad olema põhihoone funktsiooni toetavad, nagu nt katusealune

jalgrattaparkla, prügihoone vms. Nimetatud rajatised ja hooned tuleb kavandada arhitektuurselt ja

mahuliselt sidusatena jaamahoonega.

Krundile Pos 2 ehitusõigust ei määrata.

Rail Baltica Järvakandi peatuse detailplaneering

13 / 21

4.2. Hoonetele ja rajatistele esitatavad nõuded

Käesoleva planeeringu puhul on lähtutud keskkonnateadliku ja energiasäästu põhimõtetest ning

antud soovitus lähtuda jaamahoone projekteerimisel energiasäästliku hoone kontseptsioonist.

Jaamahoone projekteerimisel tuleb lähtuda ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 11.12.2018

määrusest nr 63 „Energiatõhususe miinimumnõuded“. Lisaks hoone soojapidavusele ja

tehnosüsteemide heale kasutegurile tuleb hoone projekteerimisel tähelepanu pöörata ka hoone

jääksoojuse kasutamisele (ventilatsiooni soojustagastusele ja valgustite vabasoojus), taastuvenergia

ja looduslike ressursside kasutamisele (päikeseenergia ja sadevete kasutamine) ning automaatika ja

mugavusseadmete kasutamisele (tark hoone, valguse, valgusavade ja peegeldavate pindade

sihiteadlik planeerimine).

Jaamahoone projekteerimiseks on määratud nõue kasutada Balti riikide traditsioonilisi

ehitusmaterjale ja -konstruktsioone. Rajatav hoone peab olema kaasaegse ja kõrge arhitektuurse

tasemega, visuaalselt nauditav. Värvilahenduses eelistada naturaalseid toone ja Balti riikide

tunnusvärve, Eesti - sinine. Väikeehitised peavad sobima terminalihoone arhitektuuriga. Ka väliala

osas tuleb lähtuda Rail Baltica projekteerimisjuhisest Rail Baltica Design Guidelines, mis kirjeldab

ühtseid läbivaid nõudeid kõigis kolmes Balti riigis Rail Baltica raudteeinfrastruktuuri ja sellega

seonduva projekteerimiseks.

Rongijaama hoone konstruktsioon on planeeritud teraskarkass kandekonstruktsioonil modulaarsete

kergpaneelidest fassaadidega.

Arhitektuurinõuded:

Hoonestusviis: lahtine

Katuse kalle ja tüüp: vaba

Katuse harja suund: vaba

Piire: ei kavandata *

Välisviimistlus: betoon, metall, puit, klaas ja/või kombineeritud materjalid

* Piirdeaedu ei kavandata. Turvaaiad ja müratõkked on lubatud perrooni ja väliala vahele ning täpsed

lahendused antakse raudtee projekti koosseisus.

Tagamaks puudega inimeste takistuseta ehitise kasutamine, tuleb projekteerimisel arvestada

ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 29.05.2018 määrusega nr 28 „Puudega inimeste erivajadustest

tulenevad nõuded ehitisele“.

4.3. Teed, liiklus ja parkimine

Järvakandi peatus on kavandatud alevit läbivast Rapla-Järvakandi-Kergu tugimaanteest umbes 1,5

km kaugusele. Peatuse juurde viib Järvakandi alevist eraldi rajatav juurdepääsutee, mis saab alguse

Nõlva tänavalt.

Järvakandi kohaliku peatuse osas on koostatud liiklusuuring, mille eesmärk on anda hinnang kohaliku

peatusega seotud liiklusele arvutamaks projekteeritavate ristmike läbilaskvusi, prognoosida

erinevaid liikumisviise, liiklussagedust ja vajalikku sõidukite parkimiskohtade arvu, määrata

teenindustasemed ning teha ettepanekuid ohutuse ja kasutusmugavuse tagamiseks.

Liiklusprognoosi koostamise aluseks on võetud peatuse eeldatav päevane kasutajate arv, milleks on

kokku 300 inimest (nii lahkumised kui ka saabumised). Peatuse kasutajad on valdavalt reisijad kes

tulevad või lahkuvad jaamast, lisaks on peatuse teenindav personal ja tugiteenused. Peatusesse

saabumiseks on kasutada erinevad liikumisviisid: isikliku autoga; ühistranspordiga; jalgsi või

jalgrattaga; autoga toomine või viimine.

Rail Baltica Järvakandi peatuse detailplaneering

14 / 21

Peatuse põhiliseks juurdepääsuks on Nõlva tänav ning selle tee ristmik Rapla-Järvakandi-Kergu

maanteega, mis vastavalt uuringule vajavad mõlemad küll ümberehitust vastamaks uuele olukorrale,

kuid vastavalt teostatud läbilaskvusarvutustele on T-kujulise ristmiku konfiguratsiooni korral tagatud

prognoositud liiklusvoogude läbilaskvus.

Nõlva tn ja riigitee ristmiku geomeetria muutmist ei vaja , küll aga on vajalik katte taastamine,

markeeringud ning liiklusmärkide uuendamine (vt joonis DP-06).

Liiklusuuringus on analüüsitud ka kavandatavate parkimiskohtade vastavust nõudlusele lähtudes

eelnevalt prognoositud liiklussagedustes on välja toodud, et piisavaks parkimiskohtade arvuks koos

reserviga võiks olla 50 parkimiskohta.

Üldparkimine on kavandatud eraldi krundil pos.2 – 32 kohta. Hoone välialale (pos.1) on ette nähtud

parkimiskohad 4 invasõidukile, 2 elektrilaadimisega sõidukile ja minimaalselt 6 taksole.

Jaamahoone juurde autode parkimise alast eraldi on kavandatud jalgrattahoidla. Vastavalt Eesti

standardis EVS 843:2016 „Linnatänavad“ toodud „Pargi ja reisi“ parklale on planeeringualal tagatud

vähemalt 10 kohta.

Jaama teenindav bussipeatus jääb juurdepääsutee äärde.

Paralleelselt kavandatud juurdepääsuteega on kavandatud 3 m laiune jalgratta- ja jalgtee

kergliiklejatele.

4.4. Haljastus ja heakord

Planeeritaval alale on teostatud metsainventuur, mille tulemusena on välja selgitatud alale jääva

kõrghaljastuse olulisus. Alal on välja toodud eraldi metsaeraldised, noorendikud ning üksikud puud

ja puudegrupid.

Alale jäävad angervaksa kasvukohatüübi kuusik ning tarna-angervaksa kasvukohatüübi segametsad

Hinnatud eraldiste puhul on tegemist noorema kuni keskmise vanusega puistuga, millede looduslik

väärtus on väike. Täheldati kuuseüraski kahjustusi, mille tulemusel on osa kuuskedest kuivanud.

Metsaalal tuvastati mõned III kategooria taimeliigi pruunikas pesajuur taime. Tegemist on

niiskemates metsades suhteliselt laialdasel levinud ja tavalise käpaliseliigiga ning kuna inventeeritud

alale jäävad kogumikud on väga väikesed , puudub oluline vajadus liigi ümberasustamiseks.

Metsaalalt tuvastati ka ca 0.5m kõrgune ning 1,5m läbimõõduga III kaitsekategooriasse jäävate

metsakuklaste pesa. Metsakuklase pesa tuleb enne ehitustegevust teisaldada piirkonnas paiknevasse

sobivasse kohta.

Hinnatud puudegrupid on üldiselt tekkinud ca 10 aasta taguse lageraie tulemusel, kus jäeti kasvama

väiksemad grupid. Alad ei oma looduskaitselisi ega olulisi looduslikke väärtusi, kuid mitmekesistavad

ja ilmestavad ala.

Haljastuslikumalt väärtuslikumad on Nõlva tn 42 kinnistule jäävad 5 kuuske, mis kasvavad

üksikpuudena ning heade valgusolude ja kasvutingimuste tõttu on nende võrad tihedad ja

dekoratiivsed.

Juurdepääsutee ja kergliiklustee ning parkla lahendamisel on arvestatud väärtuslikuma

kõrghaljastuse paiknemisega. Planeeringu joonisele likvideeritavat haljastust märgitud ei ole, kuna

see võib projekteerimise käigus täpsustuda ja muutuda.

Jaamahoonega seotud välialal tagada minimaalselt 20% haljastust. Haljastus on ette nähtud rajada

üksikpuudena ja väiksemate murualadena. Haljastuse kavandamisel juhinduda standardist EVS

939-2:2020 „Puittaimed haljastuses. Osa 2: Ilupuude ja -põõsaste istikute kvaliteedinõuded“.

Haljastuse planeerimisel tagada istikutele liigiomased kasvutingimused.

Võimalikud väikevormid selgitatakse välja edasisel projekteerimisel.

Rail Baltica Järvakandi peatuse detailplaneering

15 / 21

4.5. Jäätmekäitlus

Planeeringualal tagatakse heakord platside ja haljasalade hea ehitustava järgi väljaehitamisel ning

tekkivate jäätmete korralise äreveoga. Jäätmete käitlemisel tuleb lähtuda Jäätmeseadusest ja

Kehtna valla jäätmehoolduseeskirjast. Vastavalt jäätmeseadusele tuleb jäätmete kogumisel ja

hoidmisel jäätmed nende tekkekohas paigutada liikide kaupa eraldi mahutitesse või selleks

ettenähtud kohtadesse. Jäätmekonteinerid paigutada kõvakattelisele alusele.

Ehitusjäätmed kogutakse kokku ning antakse üle jäätmeluba või jäätmekäitleja registreerimistõendit

omavale isikule(firmale) ja käideldakse vastavalt Kehtna valla jäätmehoolduseeskirja nõuetele.

4.6. Tuleohutusnõuded

Käesoleva detailplaneeringu koostamisel arvestatakse 30.03.2017 vastu võetud Siseministri

määrusega nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded“. Konkreetsed nõuded täpsustatakse

ehitusprojekti käigus. Käesoleva detailplaneeringuga ei määrata ehitistevahelisi kujasid, tuleleviku

takistamine ühelt ehitiselt teisele toimub ehituslike meetmetega ja täpsustub ehitusprojektis.

Üldjuhul peab kuja olema 8 meetrit, kui kuja jääb alla 8 meetri, siis lahendatakse tuleleviku

takistamine ehituslike meetmetega. Väline tuletõrje veevarustus on kajastatud peatükis 5.5.

Päästemeeskonnale tuleb tagada päästetööde tegemiseks ja tulekahju kustutamiseks juurdepääs

ettenähtud päästevahenditega. Planeeringuala välistulekustutusvee vajadus on 10 l/s 3 tunni jooksul

(EVS 812-6:2012+A1+A2), mis saadakse planeeritud tuletõrjevee mahutist 2x60 m3 kuivhüdrandi

abil. Hoone sisemine tuletõrjeveevarustus ning täpsemad tuleohutusnõuded lahendatakse hoone

projekteerimise staadiumis.

4.7. Keskkonnakaitse

Vastavalt Kehtna Vallavolikogu 23 märtsi 2022 otsusele nr 1-2/31 ei ole vajalik Keskkonnamõju

strateegiline hindamise (KSH) algatamine kuna detailplaneeringu realiseerimisel (kavandatava

tegevuse ellu viimisel) ei ole alust eeldada olulise ebasoodsa keskkonnamõju avaldumist.

Kavandatava tegevuse elluviimisega ei kaasne olulisi negatiivseid keskkonnamõjusid. Vaadeldaval

alal ega lähipiirkonnas ei asu Natura 2000 alasid, hoiualasid, kaitsealasid, kaitsealuseid liike,

püsielupaiku, kaitstavaid looduse üksikobjekte, väärtuslikku põllumajandusmaad ega

kultuurimälestisi.

Metsakuklaste pesa esinemise korral tuleb taotleda vastav luba Keskkonnaametilt ja pesa kolida

vastavalt loa tingimustele.

Tegevuse elluviimisega kaasneb positiivne mõju regionaalse ühendatuse ja piirkondade

konkurentsivõime tugevdamisega, kuna tekib võimalus kasutada keskuste vahel liikumiseks kiiret,

ohutut ja keskkonnasäästlikumat viisi.

Planeeringualale ei ole kavandatud keskkonda saastavaid objekte. Käesoleva detailplaneeringuga

määratakse ehitusõigus ja hoonestustingimused Rail Baltica Järvakandi kohaliku peatuse

jaamahoone ja seda teenindava infrastruktuuri ehitamiseks. Planeeringus kavandatud tegevusega

kaasneda võivad negatiivsed mõjud on valdavalt seotud ehitustegevusega. Nende ulatus piirneb

planeeritava kinnistu ning selle vahetu lähialaga, kuhu võib levida ehitustegevusest ja ehitustehnika

liikumisest tulenev vibratsioon, müra ja tolm. Nimetatud häiringud võivad kaasa tuua ebamugavusi

piirkonna elanikele ning takistusi liikluses. Nimetatud häiringud on ajutised ning ei ole ette näha ohtu

inimeste tervisele või varale. Ehitustööde kavandamisel tuleb tööohutuse plaanis kavandada ja

kirjeldada ehitusplatsi vahetusse naabrusesse levida võiva tolmu, müra ja vibratsiooni tõkestamise

abinõud ning ehitustegevusega kaasnevate jäätmete veo korraldust.

Rail Baltica Järvakandi peatuse detailplaneering

16 / 21

4.7.1. Radoon

Vastavalt Eesti Geoloogiateenistuse Eesti pinnase radooniriski kaardile varieerub Eestis pinnaseõhus

mõõdetud radoonisisaldus enamasti 23–75 kBq/m³

piirides, kuid võib ületada kohati 500 kBq/m³ piiri.

Selleks, et Rn-sisaldus hoonete siseõhus ei ületaks

paljudes EL maades tunnustatud viitetaset 200

Bq/m³, ei peaks radoonisisaldus pinnaseõhus

ületama 50 kBq/m³.

Radooniriski kaardi kohaselt asub planeeritav ala

normaalse radoonisisaldusega pinnasega alal.

Radooniohu täpsustamiseks planeeritaval alal on

soovituslik enne hoone projekteerimist mõõta

täpne pinnase radoonisisaldus ja vastavalt

mõõtmistulemustele rakendada ehituslikke

meetmeid radooni siseruumidesse sisseimbumise

tõkestamiseks vastavalt Eesti standardis EVS

840:2017 “Juhised radoonikaitse meetmete

kasutamiseks uutes ja olemasolevates hoonetes”

esitatud nõuetele.

4.7.2. Keskkonnamüra

Müra kaasneb nii peatuse rajamise kui ka kasutamisega.

Välisõhus levivat müra reguleerib atmosfääriõhu kaitse seadus (AÕKS), mille kohaselt eristatakse

välisõhus leviva müra osas tööstusmüra ja liiklusmüra. Tööstusmüra on müra, mida põhjustavad

paiksed müraallikad ning liiklusmüra on regulaarne auto-, raudtee-, lennu- ja veesõidukite liiklus.

Välisõhus leviva müra hulka ei kuulu olmemüra, meelelahutusürituste müra, töökeskkonna müra

ning riigikaitselise tegevusega tekitatud müra.

Selleks, et hinnata Rail Baltica Järvakandi kohaliku peatuse detailplaneeringu koosseisus

kavandatava tegevusega kaasnevat müraolukorda projektiala läheduses asuvatele müratundlikele

hoonetele ja aladele ning vajadusel välja pakkuda leevendusmeetmed on Kajaja Acoustics OÜ poolt

aprill 2023a. koostatud keskkonnamüra hinnang, töö nr 21271-05 (vt Lisa 3).

Antud piirkonnas on peamisteks perspektiivse olukorra liiklusmüra allikateks Rail Balticu raudteetrass

ning peatust teenindav Nõlva tänav. Planeeringualast ca 1200m kaugusele ida suunas jääb

tugimaantee nr 27 Rapla-Järvakandi-Kergu.

Lähimad müratundlikud hooned (Nõlva tn 36/41/43) jäävad planeeritava kohaliku peatuse asukohast

ca ≥250 m kaugusele kagusuunda. Müratundlikud kinnistud piirnevad vahetult peatust teenindava

teega.

Antud kohaliku peatuse DP kontekstis on summaarsete müratasemete mõttes kõige kriitilisemad

need müratundlikud hooned ja alad, mis asuvad perspektiivsest raudteetrassist idasuunal ning on

mõjutatud korraga perspektiivse raudteetrassi ning jaama teenindava Nõlva tänava mürast. Teisi

olulisi liiklusmüraallikaid piirkonnas ei ole. Selliselt on müratasemete kontekstis kõige kriitilisemad

hoonestatud elamumaad Nõlva tänav 36/41/43.

Vastavalt perspektiivse (2040+) olukorra liiklusmüra leviku arvutustele selgus, et kohaliku peatuse

DP piirkonda jääva maantee- ja raudteeliikluse koosmõjust tulenev arvutuslik müra ekvivalenttase

eluhoonetele ja elamumaadele on raudtee põhiprojektis ette nähtud leevendusmeetmete

rakendamisel päevasel ajal Ld≤60 dB ning öisel ajal Ln≤55 dB (II kategooria liiklusmüra piirväärtus).

Rail Baltica Järvakandi peatuse detailplaneering

17 / 21

Seega kohaliku peatuse detailplaneeringu realiseerimiseks ei ole vaja müratundlike hoonete kaitseks

lisaks raudtee põhitrassi põhiprojektis ette nähtud leevendusmeetmetele täiendavaid liiklusmüra

leevendavaid meetmeid kavandada. Kohaliku peatuse projekteerimisel peab olema tehnoseadmete

valik ja paigutus tehtud selliselt, et lähimate müratundlike kinnistuteni leviv müra oleks madalam

kui keskkonnaministri määruse nr 71 lisas 1 toodud tööstusmüra normtasemed.

4.7.3. Ehitus- ja hüdrogeoloogilised tingimused

Selgitamaks välja geoloogilised ja hüdrogeoloogilised tingimused Järvakandi peatuse planeeringuala

territooriumil on Maves OÜ poolt detsembris 2022 koostatud Rail Baltica Harjumaa, Raplamaa ja

Pärnumaa kohalike peatuste detailplaneeringute ehitus- ja hüdrogeoloogilised uuringud.

JÄRVAKANDI, töö nr 22063.

Ehitusgeoloogilised tingimused jaamahoone rajamiseks on head. Hoone vundeerimissügavusele jääb

uuringualal väheplastne kruusaga mölline peenliiv. Hoone saab rajada madalvundamendile

suhteliselt heade geotehniliste omadustega kruusaga möllisele peenliivale. Kõrgvee perioodil võib

põhjavesi tõusta ehitussüvenditesse.

Ehitusgeoloogilised tingimused teede ja parklate rajamiseks on rahuldavad. Geoloogilise lõike

ülaosas levivad mittedreenivad pinnased: rohke kruusaga savikas keskliiv, väheplastne kruusaga

mölline peenliiv. Neist viimane on külmaohtlik. Muld tuleb tee muldkeha alt välja kaevata.

Uuringualal on võimalik välja eraldada kaks teineteisega hüdrauliliselt seotud veekihti. Ülemine

(Kvaternaari veekiht) levib moreenis sisalduvates liivastes-kruusastes vahekihtides ja läätsedes. Vee

üldine liikumissuund on reljeefis kõrgemalt madalamale, s.o lõuna-edela poole. Veekiht toitub

sademete arvelt ja seda dreenivad metsakuivenduskraavid, eelkõige piki ala idapiiri kulgev teeäärne

1,3 m sügavune kraav. Moreeni filtratsiooniomadused on suhteliselt halvad, liivakamas osas jääb

filtratsioonimoodul 0,1…0,3 m/ööp vahele. Veetaseme hoidmiseks praegusel tasemel tuleks säilitada

teeäärne kraav.

Veekiht on maapinnalt lähtuva punkt- või hajureostuse suhtes nõrgalt kaitstud. Vajadusel saab

peatuse tarbeks puurkaevu rajada aluspõhjakivimitesse, mis on keskmiselt suhteliselt hea

veeandvusega ning sealne põhjavesi on valdavalt rahuldava kvaliteediga v.a rauarohkus. Eelnevat

arvestades võiks selle sügavus olla, olenevalt veevajadusest, 20…30 m vahemikus ja sinna tuleks

paigaldada umbes 10 m pikkune manteltoru.

Heitveekäitluseks on mitmeid võimalusi: kasutada kogumismahutit või juhtida eelnevalt bioloogiliselt

puhastatud (biopuhasti, filterväljak) heitvesi metsa kuivenduskraavi. Imbväljaku rajamisel tuleb

arvestada suhteliselt kõrge põhjavee tasemega ja seetõttu peavad imbtorud asuma praegusest

maapinnast mõnevõrra (vähemalt 0,2 m) kõrgemal imbpeenras

4.7.4. Abinõud valgusreostuse vähendamiseks

Suur osa öösel kasutatavast välisvalgustusest on ebaefektiivne, liiga hele, halvasti suunatud, valesti

varjestatud ja paljudel juhtudel täiesti tarbetu. Valgust ja selle loomiseks kasutatud elektri

raiskamise selle taevasse valgumise asemel tuleb keskenduda tegelikele objektidele ja aladele, mida

valgustada tahetakse.

Puuduvad selged teaduslikud tõendid selle kohta, et suurenenud välisvalgustus hoiaks kuriteod

eemal. See võib panna meid ennast turvalisemalt tundma, kuid pole tõestatud, et see meid

turvalisemaks muudaks. Halb välisvalgustus võib ohutust vähendada, muutes ohvrid ja vara paremini

nähtavaks. Samuti mõned kuriteod nagu vandalism ja grafiti õitsevad tegelikult öises valgustuses.

Nutikas valgustus, mis suunab valguse sinna, kuhu vaja, loob tasakaalu ohutuse ja tähistaeva vahel.

Välisvalgustus on mõeldud öise ohutuse ja turvalisuse suurendamiseks, kuid liiga palju valgustust

võib anda vastupidise efekti. Alati peaks olema eesmärk nähtavus.

Rail Baltica Järvakandi peatuse detailplaneering

18 / 21

Säästev linnavalgustus tagab turvalisuse, loob atmosfääri ja mõjutab otsustavalt kohalikku

keskkonda ja elukvaliteeti.

Valgusreostuse kahjulike mõjude minimeerimiseks peaks valgustus:

• olema hämardatav töövälisel ajal minimaalsele tasemele;

• valgustama ainult seda ala, mis seda vajab;

• projekteeritud selliselt, et valgus leviks naaberkinnistule võimalikult vähe;

• ei tohi olla eredam kui vaja;

• peab vähendama sinise valguse emissiooni;

• olema täielikult varjestatud (allapoole suunatud);

• eelistada katendites madala peegeldusvõimega materjale;

• eelistada linnapiirkondadesse sobivat valgustite värvustemperatuuri 3000K.

4.8. Vertikaalplaneerimine

Vertikaalplaneerimine tuleb koostada ehitusprojekti mahus vastavalt teede ja hoone(te) täpsetele

asukohtadele. Sademevee ärajuhtimisel tuleb välistada vee valgumine naaberkinnistutele ja

transpordimaa kinnistutele ja arvestada transiitvee ärajuhtimisega. Sademevee ärajuhtimise

projekteerimisel lähtuda standardist EVS 843 „Linnatänavad“.

4.9. Servituutide seadmise vajadus

Seoses planeeritud tehnovõrkude lahendustega on vajalik seada järgmised servituudid:

• Planeeritud veetorule ulatusega 2+2m kunmmalegi poole toru teljest tehnovõrgu valdaja kasuks krundile pos 2;

• planeeritud survekanalisatsiooni torule ulatusega 2+2 m kummalegi poole toru teljest tehnovõrgu valdaja kasuks krundile pos 2;

• planeeritud sademeveetorustikule ulatusega 2+2 m kummalegi poole toru teljest tehnovõrgu

valdaja kasuks krundile pos.1 ja pos 2;

• planeeritud keskpinge maakaablile ulatusega 1+1 m kaabli teljest tehnovõrgu valdaja kasuks;

• planeeritud trafoalajaamale ulatusega 2 m alajaama välisseinast tehnovõrgu valdaja kasuks krundile pos 1;

• planeeritud tänavavalgustuse kaablile ulatusega 1+1 m kaabli teljest tehnovõrgu valdaja

kasuks;

4.10. Kuritegevuse riske vähendavad meetmed

Planeeritava ala turvalisuse tagamiseks vajalikud meetmed:

• Rajada hoone ümber, parkimisaladele ja juurdepääsuteedele välisvalgustus;

• Kasutada vastupidavaid ja kvaliteetseid materjale;

• Luua atraktiivne maastikukujundus, arhitektuur, tänavaruum jm avaliku ruumi elemendid,

tagada selgelt eristatavad juurdepääsud ja liikumisteed;

• Hoida planeeritav ala korras;

• Kasutada süttimatust materjalist prügikonteinereid;

• Kasutada turvavarustust – alarmid (signalisatsioon), videojälgimissüsteem.

Kuritegevuse ennetamise meetmete osas on lähtutud normatiivist EVS 809-1:2002 „Kuritegevuse

ennetamine. Linnaplaneerimine ja arhitektuur. Osa 1: Linnaplaneerimine“ ning CPTED (kuritegevuse

ennetamine ehitatud keskkonna kujundamise kaudu) esitatud üldistest põhimõtetest.

Rail Baltica Järvakandi peatuse detailplaneering

19 / 21

5. TEHNOVÕRGUD

Tehnovõrkude lahenduse aluseks on võrguvaldajate poolt väljastatud tehnilised tingimused.

Detailplaneeringuga antakse tehnovõrkude põhimõtteline lahendus. Lahendus on kajastatud

tehnovõrkude koondplaanil (joonis DP 05) ja seda täpsustatakse ehitusprojektis.

5.1. Elektrivarustus

Elektrivarustuse planeerimise aluseks on 19.08.2022 OÜ Elektrilevi poolt väljastatud tehnilised

tingimused nr 418384.

Detailplaneeringu alal on ette nähtud koht uuele komplektalajaamale võimalikult koormuskeskme

lähedusse, planeeritava tee äärde, et tagada selle teenindamiseks ööpäevaringne vaba juurdepääs.

Uue alajaama toide on kavandatud keskpinge maakaabelliiniga Klaasi:(Rapla) alajaamast, mis asub

Nõlva tn 45 (29301:001:0063) piiril.

Madalpinge liitumispunkt on ette nähtud planeeritavasse komplektalajaama. Elektritoide

liitumispunktist nähakse ette maakaabliga.

5.2. Sidevarustus

Sidevarustus tagatakse raudtee sisevõrgu või 5G võrgu kaudu.

5.3. Välisvalgustus

Detailplaneeringuga on näidatud tänavavalgustuse põhimõtteline lahendus.

Valgustuse toide saadakse kavandatavast komplektalajaamast. Tänavavalgustusele nähakse ette

juhtimiskilp. Tänavavalgustuseks on ette nähtud maakaabel. Edasisel projekteerimisel näha ette

LED-valgustid. Valgusti vandaalikindlus tuleb valida vastavalt valgusti paigalduskõrgusele: 6m ja

kõrgem – IK07.

Valgustuse projekteerimisel lähtuda tänavavalgustuse standardist EVS-EN 13201

5.4. Veevarustus ja kanalisatsioon

OÜ Kehtna Vesi on 19.05.2022 väljastanud tehnilised tingimused veevarustuse ja

kanalisatsioonitorustike planeerimiseks detailplaneeringualal.

Planeeringualal puuduvad olemasolevad vee-, kanalisatsiooni- ja sademeveetorustikud.

Olemasolevad ühisvee- ja -kanalisatsioonitorustikud asuvad Ülase ja Nõlva tänaval T2.

Veevarustus

Planeeringuala veevarustus on lahendatud Ülase tänava PEH110mm ühisveetorustikust. Vastavalt

OÜ Kehtna Vesi tehnilistele tingimustele on planeeritud liitumispunkt ühisveetorustikuga Ülase -

Nõlva tänava ristmikul.

Planeeritud veetorustiku pikkus kuni liitumispunktini Ülase tänaval on umbes 494 m.

Veetorustike täpne asukoht ja vajalik läbimõõt täpsustatakse edasise projekteerimise käigus.

Planeeringuala arvutuslik eeldatud ööpäevane tarbevee vooluhulk on umbes 1 m³/d.

Planeeritud veetorustike rajamissügavus on minimaalselt 1,8 m torustiku peale.

Rail Baltica Järvakandi peatuse detailplaneering

20 / 21

Planeeringuala veetarve, torustike läbimõõdud ja paiknemine täpsustatakse edasiste projekteerimise

etappide käigus.

Kanalisatsioonisüsteem

Planeeringuala reovesi on ette nähtud juhtida olemasolevasse ühiskanalisatsioonikaevu KK-26 Nõlva

tänaval T2 vastavalt OÜ Kehtna Vesi tehnilistele tingimustele.

Planeeritud hoonest on reovesi planeeritud juhtida planeeritud reoveepumplasse ning pumbata

voolurahustuskaevu enne ühendamist ühiskanalisatsioonivõrguga. Reoveepumpla kuja on

raadiusega 10 m. Planeeritud survetorustiku pikkus on ca 418 m.

Planeeringuala arvutuslik eeldatud ööpäevane reoveekanalisatsiooni vooluhulk on umbes 1 m3/d.

Planeeritud kanalisatsioonitorustiku minimaalne sügavus on 1,3 m toru peale.

Planeeringuala veetarve, torustike läbimõõdud ja paiknemine täpsustatakse edasiste projekteerimise

etappide käigus.

5.5. Tuletõrje veevarustus

Väline tuletõrje veevarustus piirkonnas puudub.

Planeeringuala välistulekustutusvee vajadus on 10 l/s 3 tunni jooksul (EVS 812-6:2012+A1+A2),

mis saadakse planeeritud tuletõrjevee mahutist 2x60 m3 kuivhüdrandi abil. Planeeritud tuletõrjevee

mahuti täitmine toimub kinnistule planeeritud veetorustikust. Välistulekustutusvee vajadus tuleb

täpsustada hoone projektiga ning mahuti suurus vajadusel muuta.

5.6. Sademeveekanalisatsioon

Ärajuhtimist vajav sademevesi koguneb hoonete katustelt ning kõvakattega teedelt ja platsidelt.

Planeeringualalt kogutakse reostunud sademevesi restkaevude ja torustike abil kokku ning juhitakse

liiva-mudapüüduriga õlipüüdurisse. Peale lokaalset puhastust on planeeritud sademeveetorustiku

väljalask planeeritud ümbertõstetavasse kraavi.

Planeeringuala arvutuslik sademevee äravool on 181 l/s.

Täpne sademeveelahendus, sademeveekoormuste vähendamise meetmed ja täpsustatud

vooluhulgad antakse edasiste projekteerimise etappide käigus ning lahendatakse koos

vertikaalplaneerimisega.

Rail Baltica Järvakandi peatuse detailplaneering

21 / 21

6. PLANEERINGU ELLUVIIMINE

Kehtestatud detailplaneering määrab planeeringuala edaspidise maakasutuse ja on aluseks

ehitusprojektide koostamiseks.

Planeering rakendub vastavalt Eesti Vabariigi seadustele ja õigusaktidele.

Planeeringulahenduse kehtestamine ja kehtetuks tunnistamine toimub planeerimisseaduses ette

nähtud korras.

Planeeringu elluviimiseks tuleb teostada järgmised toimingud:

• kehtestatud detailplaneeringu alusel katastriüksuste moodustamine ja kinnistusraamatusse

kandmine;

• vajalike servituutide seadmine;

• enne ehitusloa taotlemist kinnistutele tuleb välja ehitada tehnovõrgud kuni liitumispunktini;

• sõlmida liitumislepingud;

• ehitusprojekti koostamine ja ehitusloa taotlemine;

• jaamahoone ehitamine ja vastuvõtmine.

Raudteerajatistele väljastab projekteerimistingimused ning ehitus- ja kasutusloa Tarbijakaitse ja

Tehnilise Järelevalve Amet.

Enne Järvakandi peatuse ehitistele kasutusloa andmist peab riigitee nr 27 km 28,259 asuva Nõlva

tänava ja riigitee ristmik olema nõuetekohaselt rekonstrueeritud ja Transpordiametile üle antud.

Transpordiamet ei võta endale kohustusi planeeringuga seotud rajatiste väljaehitamiseks.

Saatja: Piret Kirs <[email protected]>

Saadetud: 18.10.2023 15:09

Adressaat: <[email protected]>

Teema: FW: 7-6/2023/2529-4 Rail Baltica Järvakandi peatuse detailplaneeringu kooskõlastamata

jätmine

Manused: ~WRD0001.jpg; image001.png; image002.png; image003.png; image004.png;

2021_0096_04_Jarvakandi_6_Nõlva tn ristmik.pdf; 2021_0096_04_Jarvakandi_SK_DP_.pdf

From: Piret Kirs Sent: Wednesday, October 18, 2023 3:08 PM To: [email protected] Cc: [email protected] Subject: RE: 7-6/2023/2529-4 Rail Baltica Järvakandi peatuse detailplaneeringu kooskõlastamata jätmine Tere, Täiendasin planeeringumaterjale ning lisatud on joonis Nõlva tn ristmiku osas. Kas selliselt on sobiv

kooskõlastamiseks. Kogu materjal on kättesaadav: DP Piret Kirs Konsultant-planeerija Planeeringute üksus Mob +372 5215015 [email protected]

From: [email protected] <[email protected]> Sent: Monday, October 9, 2023 4:16 PM To: Piret Kirs <[email protected]> Subject: 7-6/2023/2529-4 Rail Baltica Järvakandi peatuse detailplaneeringu kooskõlastamata jätmine

Tere

Saadan edasi Transpordiameti vastuse Järvakandi peatuse detailplaneeringule.

Nüüd tuleks pöörduda peaspetsialist Marje-Ly Rebase poole.

Lugupidamisega

Tiina Satsi

registri- ja ehitusspetsialist

5304 0923