Rail Baltica Järvakandi peatuse detailplaneering
17 / 21
Seega kohaliku peatuse detailplaneeringu realiseerimiseks ei ole vaja müratundlike hoonete kaitseks
lisaks raudtee põhitrassi põhiprojektis ette nähtud leevendusmeetmetele täiendavaid liiklusmüra
leevendavaid meetmeid kavandada. Kohaliku peatuse projekteerimisel peab olema tehnoseadmete
valik ja paigutus tehtud selliselt, et lähimate müratundlike kinnistuteni leviv müra oleks madalam
kui keskkonnaministri määruse nr 71 lisas 1 toodud tööstusmüra normtasemed.
4.7.3. Ehitus- ja hüdrogeoloogilised tingimused
Selgitamaks välja geoloogilised ja hüdrogeoloogilised tingimused Järvakandi peatuse planeeringuala
territooriumil on Maves OÜ poolt detsembris 2022 koostatud Rail Baltica Harjumaa, Raplamaa ja
Pärnumaa kohalike peatuste detailplaneeringute ehitus- ja hüdrogeoloogilised uuringud.
JÄRVAKANDI, töö nr 22063.
Ehitusgeoloogilised tingimused jaamahoone rajamiseks on head. Hoone vundeerimissügavusele jääb
uuringualal väheplastne kruusaga mölline peenliiv. Hoone saab rajada madalvundamendile
suhteliselt heade geotehniliste omadustega kruusaga möllisele peenliivale. Kõrgvee perioodil võib
põhjavesi tõusta ehitussüvenditesse.
Ehitusgeoloogilised tingimused teede ja parklate rajamiseks on rahuldavad. Geoloogilise lõike
ülaosas levivad mittedreenivad pinnased: rohke kruusaga savikas keskliiv, väheplastne kruusaga
mölline peenliiv. Neist viimane on külmaohtlik. Muld tuleb tee muldkeha alt välja kaevata.
Uuringualal on võimalik välja eraldada kaks teineteisega hüdrauliliselt seotud veekihti. Ülemine
(Kvaternaari veekiht) levib moreenis sisalduvates liivastes-kruusastes vahekihtides ja läätsedes. Vee
üldine liikumissuund on reljeefis kõrgemalt madalamale, s.o lõuna-edela poole. Veekiht toitub
sademete arvelt ja seda dreenivad metsakuivenduskraavid, eelkõige piki ala idapiiri kulgev teeäärne
1,3 m sügavune kraav. Moreeni filtratsiooniomadused on suhteliselt halvad, liivakamas osas jääb
filtratsioonimoodul 0,1…0,3 m/ööp vahele. Veetaseme hoidmiseks praegusel tasemel tuleks säilitada
teeäärne kraav.
Veekiht on maapinnalt lähtuva punkt- või hajureostuse suhtes nõrgalt kaitstud. Vajadusel saab
peatuse tarbeks puurkaevu rajada aluspõhjakivimitesse, mis on keskmiselt suhteliselt hea
veeandvusega ning sealne põhjavesi on valdavalt rahuldava kvaliteediga v.a rauarohkus. Eelnevat
arvestades võiks selle sügavus olla, olenevalt veevajadusest, 20…30 m vahemikus ja sinna tuleks
paigaldada umbes 10 m pikkune manteltoru.
Heitveekäitluseks on mitmeid võimalusi: kasutada kogumismahutit või juhtida eelnevalt bioloogiliselt
puhastatud (biopuhasti, filterväljak) heitvesi metsa kuivenduskraavi. Imbväljaku rajamisel tuleb
arvestada suhteliselt kõrge põhjavee tasemega ja seetõttu peavad imbtorud asuma praegusest
maapinnast mõnevõrra (vähemalt 0,2 m) kõrgemal imbpeenras
4.7.4. Abinõud valgusreostuse vähendamiseks
Suur osa öösel kasutatavast välisvalgustusest on ebaefektiivne, liiga hele, halvasti suunatud, valesti
varjestatud ja paljudel juhtudel täiesti tarbetu. Valgust ja selle loomiseks kasutatud elektri
raiskamise selle taevasse valgumise asemel tuleb keskenduda tegelikele objektidele ja aladele, mida
valgustada tahetakse.
Puuduvad selged teaduslikud tõendid selle kohta, et suurenenud välisvalgustus hoiaks kuriteod
eemal. See võib panna meid ennast turvalisemalt tundma, kuid pole tõestatud, et see meid
turvalisemaks muudaks. Halb välisvalgustus võib ohutust vähendada, muutes ohvrid ja vara paremini
nähtavaks. Samuti mõned kuriteod nagu vandalism ja grafiti õitsevad tegelikult öises valgustuses.
Nutikas valgustus, mis suunab valguse sinna, kuhu vaja, loob tasakaalu ohutuse ja tähistaeva vahel.
Välisvalgustus on mõeldud öise ohutuse ja turvalisuse suurendamiseks, kuid liiga palju valgustust
võib anda vastupidise efekti. Alati peaks olema eesmärk nähtavus.