Kiri

Adressaatide nimekiri

Maa- ja Ruumiamet [email protected]

Transpordiamet [email protected]

Muinsuskaitseamet [email protected]

Keskkonnaamet [email protected]

Lasnamäe Linnaosa Valitsus [email protected]

Tallinna Strateegiakeskus [email protected]

Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalamet [email protected]

Tallinna Linnaplaneerimise Amet [email protected]

Tallinna Transpordiamet [email protected]

Rae Vallavalitsus [email protected]

Adressaatide nimekiri

Maa- ja Ruumiamet [email protected]

Transpordiamet [email protected]

Muinsuskaitseamet [email protected]

Keskkonnaamet [email protected]

Lasnamäe Linnaosa Valitsus [email protected]

Tallinna Strateegiakeskus [email protected]

Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalamet [email protected]

Tallinna Linnaplaneerimise Amet [email protected]

Tallinna Transpordiamet [email protected]

Rae Vallavalitsus [email protected]

AS Eesti Raudtee avalike raudteede

ja kesklao raudteetaristu ning Elroni

depoo ehitusprojekti

keskkonnamõju hindamise

eelhinnangu teabedokument

Töö number: 25000087 Tellija: ALLSPARK OÜ Konsultant: Skepast&Puhkim OÜ

Laki põik 2, 12919 Tallinn +372 664 5808 [email protected]

Registrikood: 11255795 Kuupäev: 20.09.2025

Versioon: 2 Kuupäev: 10.04.2026 Koostanud: Vivika Väizene, Camilla Kastein

2

Sisukord

SISUKORD 2

1. SISSEJUHATUS 4

2. KAVANDATAV TEGEVUS 6

2.1 Kavandatava tegevuse asukoht 6

2.2 Kavandatava tegevuse eesmärk ja lühikirjeldus 6

2.3 Ressursside kasutamine ja tegevuse energiakasutus 7

2.4 Tegevuse seos asjakohaste strateegiliste planeerimisdokumentidega 8 2.4.1 Harju maakonnaplaneering „Rail Baltic raudtee trassi koridori asukoha määramine“ 8 2.4.2 Rae valla üldplaneering 8 2.4.3 Lasnamäe tööstusalade üldplaneering 8 2.4.4 Piirkonna detailplaneeringud 8

2.5 Tegevusega kaasnevad tegurid ja jäätmeteke 9 2.5.1 Heide pinnasesse, vette ja õhku 9 2.5.2 Müra ja vibratsioon 12 2.5.3 Jäätmeteke 14 2.5.4 Valgus, soojus, kiirgus ja lõhn 15

2.6 Tegevuse seisukohast asjakohaste suurõnnetuste või katastroofide oht, kliimamuutustega kohanemine 16

3. MÕJUTATAV KESKKOND JA OLULISE KESKKONNAMÕJU VÄLJASELGITAMINE 19

3.1 Olemasolev ja planeeritav maakasutus ning seal toimuvad või planeeritavad tegevused 19

3.2 Asustus 19

3.3 Pinnavormid ja pinnas 20

3.4 Maavarad ja maardlad 21

3.5 Põhjavesi 24

3.6 Pinnavesi 26

3.7 Taimestik 30

3.8 Loomastik 31

3.9 Kaitstavad loodusobjektid 32 3.9.1 Kaitsealad 32 3.9.2 Hoiualad 33 3.9.3 Kaitsealused liigid 33

3

3.9.4 Püsielupaigad 33 3.9.5 Kaitstavad looduse üksikobjektid, KOV kaitstavad loodusobjektid 33

3.10 Vääriselupaigad 33

3.11 Natura 2000 alad 34

3.12 Rohevõrgustik 34

3.13 Väärtuslik põllumajandusmaa 37

3.14 Väärtuslikud maastikud 37

3.15 Kultuuripärand 37

3.16 Võimalik oluline mõju inimese tervisele, heaolule ja varale 40

3.17 Kavandatava tegevuse koosmõju muude asjakohaste toimuvate või mõjualas planeeritavate tegevustega 41

3.18 Piiriülese mõju võimalikkus 42

4. KOKKUVÕTE 43

5. KASUTATUD MATERJALID 47

4

1. Sissejuhatus Käesolev AS Eesti Raudtee avalike raudteede ja kesklao raudteetaristu ning Elroni depoo projekteerimise KMH eelhinnangu teabedokument on koostatud Harju maakonnas Rae vallas Soodevahe külas ja Tallinna linnas Lasnamäe linnaosas rajatava avalike raudteede ja kesklao raudteetaristu eelprojekti eskiisi kohta.

Ehitusprojektiga kavandatakse rajada uus Elroni depoo, mille eelduseks on täna samas kohas paikneva kesklao lammutamine ja uues kohas uuesti rajamine. Sellega seoses ehitatakse mitmed rööbasteed ning muud veeremi teenindamiseks vajalikud rajatised. Projektalale Soodevahe hooldusdepoo alale on algatatud eraldi detailplaneering, millele on koostatud Soodevahe hooldusdepoo keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang1.

Käesoleva KMH eelhinnangu teabedokumendi koostamisel on lähtutud keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadusest (KeHJS), KeHJSe alusel kehtestatud keskkonnaministri 16.08.2017 määrusest nr 31 „Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded“ ja KMH eelhindamise juhendist2 (edaspidi juhend). Juhendi kohaselt on eelhindamise eesmärk välistada põhjendamatut KMH-d. KMH algatatakse, kui planeeringu elluviimine võib eeldatavalt kaasa tuua olulise keskkonnamõju.

Eelhinnangu tulemusena selgitatakse välja, kas ehitusloa menetluses on vajalik KMH algatamine või mitte. Kavandatav tegevus ei liigitu KeHJS § 6 lõike 1 kohaselt oluliste keskkonnamõjuga tegevuste hulka, mille korral algatatakse KeHJS § 11 lõike 3 alusel KMH selle vajadust põhjendamata. KMH algatamise vajalikkust kaalutakse ehitusloa menetluse käigus. KeHJS § 6 lõige 2 punkti 10 alusel kui kavandatav tegevus ei kuulu KeHJS § 6 lõikes 1 nimetatute hulka, peab eelhinnang andma teavet, kas tegevus võib tuua kaasa olulise keskkonnamõju.

Kavandatav tegevus kuulub KeHJS § 6 lõikes 2 punkti 10 infrastruktuuri ehitamine või kasutamine ning Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224

1 Soodevahe 1520 rööpmelaiusega hooldusdepoo ja juurdepääsutee detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnangu teabedokument. Skepast&Puhkim OÜ, 2025 2 Keskkonnamõju hindamise eelhinnangu andmise juhend. Keskkonnaministeerium, 2017

5

„Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“ § 13 p 3 raudteeliini või raudteejaama rajamine, alla.

Planeeringualal kehtivad Harju maakonnaplaneering 2030+, Rae valla üldplaneering ja Lasnamäe tööstusalade üldplaneering. Käesolev eelhindamine viiakse läbi olemasoleva materjali põhjal ning täiendavate uuringute läbiviimine ei ole vajalik ega põhjendatud.

6

2. Kavandatav tegevus

2.1 Kavandatava tegevuse asukoht

Kavandatava tegevuse ala asub Harju maakonnas Rae vallas Soodevahe külas ja Tallinna linnas Lasnamäe linnaosas (Tabel 1) transpordimaa ja ühe maatulundusmaa sihtotstarbega kinnistutel. Kavandatava tegevuse alast lõunas asub ettenähtud Rail Balticu Ülemiste veeremidepoo. Samuti rajatakse kinnistule Betooni põik 20 // Varivere tee 10 // Tallinn-Tapa 115-118,2 km Soodevahe 1520 rööpmelaiusega hooldusdepoo.

Tabel 1. Kavandatava tegevusega kattuvad kinnistud

Katastri- tunnus

Kinnistu aadress Sihtotstarve Oma- valitsus

65301:011:0054 Betooni põik 20 // Varivere tee 10 // Tallinn-Tapa 115- 118,2 km

Transpordimaa 100% Rae vald

78401:101:7303

Peterburi tee 36 // Suur- Sõjamäe tn 7 // Vesse põik 17 // Ülemiste raudteejaam R4

Transpordimaa 100% Tallinn

65301:011:0113 Ülemiste-Maardu 1,2-4,4 km

Transpordimaa 100% Rae vald

65301:011:0109 Betooni tn 30b Transpordimaa 100% Rae vald

65301:011:0323 Linnaaru tee 4 Maatulundusmaa 100%

Rae vald

2.2 Kavandatava tegevuse eesmärk ja lühikirjeldus

Kavandatava tegevuse eesmärk on rajada uus Elroni depoo, mille eelduseks on täna samas kohas paikneva kesklao lammutamine ja uues kohas uuesti

7

rajamine. Selleks rajatakse kesklao rööbasteed koos Ülemiste-Maardu peateega (keskladu opereerib ainult diiselrongidega), avalik 21. raudtee koos kontaktvõrguga, Elroni depoo rööbasteed koos kontaktvõrguga, Elroni depoo peateed koos hooldusteedega, kesklao pea- ja hooldusteed koos ladustamisaladega. Lisaks paigaldatakse kesklao alale sildkraanad ning ette on nähtud pikkrööpa keevituse ala, killustiku ladustamise ala, liiprite jm ladustamise ala, pöörmete jm ladustamise ala, raudteeülesõidukohad ja vagunikaalud. Lisaks rajatakse ekipeerimisplatvormid ja piirdeaiad. Ala ümbritsetakse 2,5 m kõrguse keevisvõrgust aiaga, mille ülemisse serva paigaldatakse okastraat. 10 kV õhuliin tõstetakse ümber maakaabliks, sellega koos tõstetakse ümber ka sideliin maakaabliks (ca 3,3 km pikkuses) ning paigaldatakse depoo CCS ehk raudteesignalisatsioon. Samuti rajatakse kolm tankimisala seadmetega, millest kaks teenindavad depood ja kolmas keskladu ning RBE ja ELRONi depoosid ühendav galerii. Rajatakse sademevee kanalisatsioon ja rööbastee kuivendusrajatised, millega kogu alalt kokku korjatav sademevesi suunatakse Pirita jõe poole, keskendusmahutite projekteerimise vajadusega koos liivapüüdurite ja pumplaga ning veevarustus- ja kanalisatsioon, kuhu suunatakse ekipeerimise reovesi.

2.3 Ressursside kasutamine ja tegevuse energiakasutus

Vajadus ressursside järele kaasneb ehitamise ja kasutamise etapis. Vajalikeks ressurssideks ehitusetapis on maa, pinnas, ehitusmaavarad ja nendest valmistatud tooted, kattematerjalid, kütused ja elektrienergia, kuid tõenäoliselt mitte mahus, mis põhjustaks olulist keskkonnamõju. Ressursse tarnitakse autotranspordiga mööda olemasolevaid teid ja mööda tehnovõrkusid. Täpne vajalike ressursside maht selgub ehitusprojektide koostamisel.

Kesklao kasutusetapis on vajadus seadmete, elektri, diisli jms järele. Kasutusaegne energiakasutus on seotud keevitamise, kesklao kasutamisega ja rongide liikumisega.

8

2.4 Tegevuse seos asjakohaste strateegiliste planeerimisdokumentidega

2.4.1 Harju maakonnaplaneering „Rail Baltic raudtee trassi koridori asukoha määramine“

Kavandatava tegevuse alast lõunas asub Harju maakonnaplaneeringuga „Rail Baltic raudtee trassi koridori asukoha määramine“3 ettenähtud Rail Balticu Ülemiste veeremidepoo. Kavandatava tegevuse alaga kattub osaliselt Rail Balticu raudteekoridor.

2.4.2 Rae valla üldplaneering

Rae valla üldplaneeringus on kavandatava tegevusega hõlmatud kinnistud määratud raudteemaaks. Kavandatav tegevus ei lähe vastuollu üldplaneeringu järgse maakasutuse otstarbega.

2.4.3 Lasnamäe tööstusalade üldplaneering

Lasnamäe tööstusalade üldplaneeringus on kavandatava tegevusega hõlmatud kinnistu määratud liiklusmaaks. Kavandatav tegevus ei lähe vastuollu üldplaneeringu järgse maakasutuse otstarbega.

2.4.4 Piirkonna detailplaneeringud

Soodevahe 1520 rööpmelaiusega hooldusdepoo ja juurdepääsutee detailplaneering.

Soodevahe küla Suur-Sõjamäe tn 41 kinnistu ja lähiala detailplaneering (1137)4. Kehtestatud 03.01.2023 otsusega nr 17.

Soodevahe küla Soodevahe tööstuspargi detailplaneering (Soodevahe küla)(DP0556)5. Kehtestatud 08.12.2009 otsusega nr 24.

3 Harju maakonnaplaneering „Rail Baltic raudtee trassi koridori asukoha määramine“ Kehtestatud riigihalduse ministri 13.02.2018 käskkirjaga nr 1.1-4/41. https://riigiplaneering.ee/rail- baltic-harju 4 https://map.rae.ee/dp/DP1137/ 5 https://map.rae.ee/dp/DP0556/Kehtestatud_materjalid/

9

Soodevahe küla Laaneaia ja Uus-Kasemetsa kinnistute ja lähiala detailplaneering (DP0609)6. Kehtestatud 13.01.2015.

Soodevahe küla Tammiku I kinnistu lähiala detailplaneering (DP0662)7. Kehtestatud 27.09.2011.

Soodevahe küla Tammiku 2 kinnistu ja lähiala detailplaneering (DP0753)8. Kehtestatud 25.06.2014.

Betooni tn 18 kinnistu detailplaneering (DP031890)9. Kehtestatud 27.12.2012.

Betooni põik 12 kinnistu ja lähiala detailplaneering (DP040250)10. Kehtestatud 27.03.2019.

Kavandatav tegevus ei sea takistusi ümbruskonnas paiknevatele detailplaneeringualade realiseerimisele. Kokkuvõtvalt ei ole kavandatav tegevus vastuolus asjakohaste strateegiliste planeerimisdokumentidega ega lähipiirkonna praeguste ja planeeritavate tegevustega.

2.5 Tegevusega kaasnevad tegurid ja jäätmeteke

2.5.1 Heide pinnasesse, vette ja õhku

Heide pinnasesse

Heited pinnasesse ning sealtkaudu pinna- ja põhjavette ei ole välistatud lekete või avariide korral. Kavandatava tegevuse kasutusajal tuleb kasutusele võtta meetmed olulise negatiivse mõju vältimiseks. Kui projektalal tekkiv reovesi käideldakse kanaliseerimise teel ning sademevesi kogutakse kokku, suunatakse

6 https://planeeringud.ee/plank-web/#/planning/detail/30106816 7https://atp.amphora.ee/raevv/index.aspx?o=677&o2=677&itm=766498&o=677&u=- 1&hdr=hp&tbs=all 8https://atp.amphora.ee/raevv/index.aspx?o=677&o2=677&itm=766573&o=677&u=- 1&hdr=hp&tbs=all 9 https://tpr.tallinn.ee/DetailPlanning/Details/DP031890 10 https://tpr.tallinn.ee/DetailPlanning/Details/DP040250

10

suublasse lähtuvalt õigusaktidest tulenevale korrale, siis olulist negatiivset mõju pinnasele seoses reo- ja sademeveega eeldada ei ole.

Heide vette

Ehitusetapis on mõju veekeskkonna ja pinnase saastumisele seotud ehitustööde läbiviimise, ehitusmaterjalide ning muude tööks vajalike materjalide transpordi, ladustamise ja kasutamise ning ehitusaegse jäätmekäitluse korraldamisega.

Tegevuste käigus võib keskkonda sattuda ehitusmaterjale ja jäätmeid (pinnast, asfaldipuru, täitematerjali, lammutus- ja ehitusmaterjalide jääke jms). Neis sisalduvad saasteained võivad sattuda kas otse või sademe- ja lumesulamisveega pinnasesse või veekeskkonda ja ohustada selle kvaliteeti.

Lisaks on oht ehitusetapis tee-ehitusmasinatest pinnasesse ja pinnavette lekkida ohtlikke aineid (õli- ja kütusejääke), samuti võib sattuda keskkonda rehvidest, piduriklotsidest ja heitgaasidest pärinevaid raskmetalle ning rehvide kulumisest kummiosakesi. Ehitusmasinate tavapärase töötamise käigus keskkonda lekkivate saasteainete kogused on väikesed. Pinnasesse ja veekeskkonda satuvad need enamasti sademe- ja lumesulamisveega, kus need on lahjendatud madalate kontsentratsioonideni.

Veekeskkonna ja pinnase saastumine ehitusetapis on võimalik eelkõige avariiliste juhtumite tulemusena (avariid materjalide ja jäätmete ladustamisel, avariid ehitusmasinatega, liiklusavariid ja neist tulenev reostus). Avariiliste olukordade esinemise tõenäosust saab vähendada tööohutusnõuete järgimise, objekti pideva järelevalvega, liiklusohutuse tõstmisega ning saastet minimeerida reostuse asjakohase ja kiire reostustõrjega.

Põhjavesi on piirkonnas kaitsmata ja nõrgalt kaitstud.

Alalt ärajuhitava vee puhul on tegemist sademeveega, mis sisaldab peamiselt vihmavett ja lumesulavett.

Kanalisatsiooni suunatakse ekipeerimisvesi. Kanaliseerida on võimalik reovett, mille koostis vastab võrguvaldaja tingimustele ning suublasse juhitav sademevesi peab vastama keskkonnaministri 08.11.2019 määruse nr 61 „Nõuded reovee puhastamise ning heit-, sademe-, kaevandus-, karjääri- ja jahutusvee suublasse juhtimise kohta, nõuetele vastavuse hindamise meetmed ning

11

saasteainesisalduse piirväärtused“ nõuetele. Tegevuse kavandamisel tuleb seda silmas pidada.

Kui projektalal tekkiv reovesi käideldakse kanaliseerimise teel ning sademevesi suunatakse suublasse lähtuvalt õigusaktidest tulenevale korrale, siis olulist negatiivset mõju pinnasele seoses reo- ja sademeveega eeldada ei ole.

Heide õhku

Mõju piirkonna välisõhu kvaliteedile on seotud kavandatavate hoonete ja teede ehituse ja piirkonda lisanduva liikluskoormusega.

Ehitusaegne mõju on seotud tolmu (tahkete osakeste) tekke ja levikuga ning on ajutine – esineb ehitustööde ajal ning lõpeb pärast tööde lõppu. Ehitusaegse tolmu teke ja levik piirdub üldjuhul ehitusobjekti lähialadele ning seda on võimalik vähendada töökorralduslike meetmetega (ilmastikuolude jälgimine tööde teostamisel, materjali niisutamine vms). Teatud töödega (nt asfalteerimistöödega) on võimalik ka ebameeldiva lõhna teke ja levik.

Kasutusaegselt on kavandatava tegevuse põhiliseks heiteallikaks kasutatavad diiselrongid ja pikkrööpa keevituse generaatori käitamisest tulenevad heitmed.

Välisõhu kvaliteeti mõjutavad paiksed heiteallikad ja liiklus. Välisõhu kvaliteedi mõjutaja projektala piirkonnas on industriaalne keskkond, mida iseloomustavad põhja, lääne, edela ja ida suunas tööstusalad ning raudteevõrgustik koos laadimisplatsidega.

Lähemal asuvad heiteallikad on Eesti Killustik OÜ (keskkonnaluba nr KL-514265 ) (Joonis 1) lubjakivikarjääris, mis asub kahe raudteeharu vahepeal. Lubjakivikarjääris asuvad paiksed mootorid (diiselgeneraator), purustus- sorteerimissõlm (purustamine ja sõelumine, laadimine), alal puuritakse ja lõhatakse. Kavandatavast tegevusest lõuna suunas paiknevad mitmed heiteallikad, millest lähim on RAGN-SELLS AS (keskkonnaluba KKL/326557). Sealsed heiteallikad on puiduhakkuri mootor, selle tankimine ja puidujäätme purustamine. Joonis 1 on näha piirkonnas asuvad heiteallikad.

12

Joonis 1. Heiteallikad11. Aluskaart: Keskkonnaportaal, 2025, seisuga 30.10.2025

2.5.2 Müra ja vibratsioon

Müra

Välisõhus levivat müra reguleerib atmosfääriõhu kaitse seadus (AÕKS), mille kohaselt eristatakse välisõhus leviva müra osas tööstusmüra ja liiklusmüra. Tööstusmüra on müra, mida põhjustavad paiksed müraallikad ning liiklusmüra on regulaarne auto-, raudtee-, lennu- ja veesõidukite liiklus. Välisõhus leviva müra hulka ei kuulu olmemüra, meelelahutusürituste müra, töökeskkonna müra ning riigikaitselise tegevusega tekitatud müra.

Müra normtasemed on kehtestatud keskkonnaministri 16.12.2016 määrusega nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“. Müra on normeeritud vastavalt mürakategooriatele, mis määratakse üldplaneeringu maakasutuse juhtotstarbe alusel. Kehtiva Rae valla üldplaneeringu kohaselt asub Rae valda jääv projektiala raudteemaal (VI kategooria – liikluse maa-alad). Tallinnasse Lasnamäe linnaosasse jääv katastriüksus on märgitud Lasnamäe linnaosa valitsuse üldplaneeringus liiklusmaaks. AÕKS kohaselt jagunevad müra normid piirväärtuseks ja

11 Kotkas, Keskkonnaamet. Seisuga 20.10.2025

13

sihtväärtuseks. Müra piirväärtus on suurim lubatud müratase, mille ületamine põhjustab olulist keskkonnahäiringut ja mille ületamisel tuleb rakendada müra vähendamise abinõusid. Müra normtasemed ei kehti alal, kuhu avalikkusel puudub juurdepääs ja kus ei ole püsivat asustust ning töökeskkonnas, kus kehtivad töötervishoidu ja tööohutust käsitlevad nõuded.12 Seega raudteemaal rööbasteedel, Elroni depoos ja kesklao territooriumil müra normtasemed ei rakendu. Olemasolevatel aladel ja ehitistes ei tohi müra ületada piirtaset.

Vastavalt määrus nr 71 lisas 1 toodule rakendatakse ehitusmüra piirväärtusena ajavahemikul 21.00–7.00 asjakohase mürakategooria tööstusmüra normtaset. Impulssmüra põhjustavat tööd (nt vaiade rammimine) võib teha tööpäevadel ajavahemikul 7.00–19.00. Tööde tegemisel tuleb kasutada tehniliselt korras olevaid masinaid, mis vähendavad müra tekkimist. Häiringute vältimiseks tehakse müratekitavaid töid päevasel ajal.

Müra kaasneb peamiselt lammutustööde tegemisel, hoonete ja rööbasteede rajamisel ehitusetapis. Ehitustegevuse käigus tekib müra ehitusmaterjalide vedamisel ja mehhanismide tööst. Piirkonna peamiseks müraallikaks on piirkonna tööstusalad, mäetööstus ning raudtee-, maantee- ja lennuliiklus.

Kasutusajal on peamised müraallikad liikuv veerem ning depoos tehtavad tööd.

Hoone ehitusmaterjalide valikul tuleb arvestada, et hoonest välja leviv müra oleks minimeeritud hoone piisava heliisolatsioonivõimega välispiirdega.

Vibratsioon

Vibratsioonitasemed hoones peavad vastama rahvatervishoiu seaduse13 § 16 lõike 5 alusel kehtestatavale määrusele.

Ehitustööde ajal võivad vibratsiooni põhjustada teatud tööd (nt ehitusvaiade rammimine).

Vibratsioon võib põhjustada ehitiste, masinate jt tarindite kahjustusi, võimalik on ka purunemine, eriti resonantsi korral. Üldjuhul on kõige rangemad vibratsiooni

12 Keskkonnaministri 16.detsembri 2016. a määrus nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid”, eRT: https://www.riigiteataja.ee/akt/121122016027 13 https://www.riigiteataja.ee/akt/102012025003

14

normid hoonetele (vibratsioon, mis hooneid kahjustada võiks) üle 30 korra kõrgemad tasemest, mis on inimese poolt tajutav. Hooneid kahjustavat vibratsiooni tajuvad elanikud kui väga tugevat vibratsiooni. Vanad hooned on oluliselt tundlikumad vibratsioonile kui uued, seega võib potentsiaalselt neid vibratsioon rohkem kahjustada.

Hoonetel on enamasti sees pinged, mis tulenevad aluspinnase erinevast liikumisest (vajumised, kerked), niiskusest ning temperatuurikõikumistest. Vibratsioon võib mõjutada hoonete kahjustamist kaudselt pinnase vajumist ja kerkeid mõjutades, sõltudes ka pinnase omadustest. Eriti mõjutatavad on vibratsiooni poolt liiva- või turbapinnased. Alal levivad muuhulgas saviliivad ja liivsavid (vt ptk 3.3), mis soodustavad vibratsiooni levikut.

2.5.3 Jäätmeteke

Jäätmetekke ja jäätmekäitluse mõju on seotud ehitus- ja kasutusetapiga.

Ehituse ajal tekib lammutustöödel liipreid, metallrööpaid, betooni ja väljakaevatud pinnast. Paljud metallrööpad kasutatakse uuesti Eesti Raudtee omanduses olevatel raudteedel. Rööbasteede jaoks vajaliku mulde rajamiseks läheb vaja ca 300 000 m3 mineraalset pinnast, mille jaoks välja kaevatava pinnase mahu suurusjärk võib olla 100 000 m3. Rööbastee alla jääv pinnas vahetatakse välja kuni kandvate aluskihtideni. Uue kesklao osas on välja kaevatava pinnase maht pigem väike (võrreldes keskmise rööbastee ehituse kaevemahtudega), kuna seal asub lubjakivi lähedal. Depoo osas on kohati tegu ka turbapinnasega, kus väljakaevemahud on suuremad. Sellest mineraalne pinnas (nt lubjakivi), läheb võimalusel taaskasutusse, kasvupinnas (nt muld) mitte.

Ehitusaegne jäätmete mõju on seotud nende kogumise, ajutise ladustamise ja edasisele käitlemisele suunamisega. Kui see ei toimu nõuetekohaselt, on oht jäätmete keskkonda sattumiseks, pinnase ning pinna- ja põhjavee saastumiseks. Seda saab vältida töökorralduslike meetmetega (jäätmed tuleb koguda liigiti, sobivatesse kogumisvahenditesse, rakendada meetmeid jäätmete laialikandumiseks tuulega, sademetega, teostada pidevat ala kontrolli vms). Nõudeid järgides olulist negatiivset mõju ei kaasne. Ka on ehitusetapiga seotud jäätmeteke ajutine ja lõpeb ehitustööde lõppemisel.

15

Kuigi ehitusaegsete jäätmete kogused ei ole teada, siis suur osa tekkivatest jäätmetest (sh mitmesugused pakendijäätmed, nt puit, plastkile või -anumad, kasutuskõlbmatu ehitusmaterjal jne) on taaskasutatavad, mistõttu ei ole näha, et ehitusjäätmetest võiks tekkida oluline koormus keskkonnale.

Kui lammutustööde või ehitustööde käigus tuvastatakse pinnasereostus, tuleb vastavalt ehitusseadustiku nõuetele koostada reostuse likvideerimise projekt, kooskõlastada see Keskkonnaametiga, ning reostus enne ehitustööde algust likvideerida.

Kasutusetapis võib tekkida jäätmeid Elroni depoos kui ka kesklaos prügikonteinerite tühjendamise ja rongide hoolduse käigus. Rongide hoolduse käigus võib tekkida ka ohtlikke jäätmeid. Tegemist võib olla nii tava- kui ohtlike jäätmetega, sõltuvad kasutatavatest kemikaalidest ja ainetest. Remondi ja hoolduse käigus tekib ka saastunud absorbente, pühkmeid ja pakendeid. Ohtlike kemikaalide ja ainetega kokku puutunud materjalid liigituvad ohtlikeks jäätmeteks. Ohtlikud jäätmed tuleb koguda eraldi ning üle anda jäätmekäitlejale, kellel on ohtlike jäätmete käitlemisluba.

Hoonete ja rajatiste tavapärasel kasutamisel võib tekkida ka luminestsentslampe, elektri- ja elektroonikaseadmeid ning muid tavapäraseid olmejäätmeid (nt köögi- ja sööklajäätmed, segaolmejäätmed).

Kõik jäätmed tuleb koguda liigiti selleks ettenähtud kohta ja anda üle jäätmekäitlejale. Kasutusaegne jäätmekäitluse korraldamine tuleb lahendada vastavalt jäätmeseadusele ning kohaliku omavalitsuse vastavatele õigusaktidele. Jäätmekäitluse korraldamisel tuleb silmas pidada ka jäätmehierarhiat – jäätmeliigid, millele on Eestis olemas taaskasutusvõimalused, suunata taaskasutusse, eelistatult ringlussevõttu. Veelgi olulisem on jäätmetekke vältimine.

2.5.4 Valgus, soojus, kiirgus ja lõhn

Valgusreostuse mõju on suurem ehitusperioodil, kui ehitustegevus toimub kohtades, kus täna tehisvalgustus puudub ja masinate liikumist ei toimu, seega ka tehisvalgustust ei esine. Ehitusetapis võidakse täiendavalt ehitusala valgustada. Osades kohtades on täna tänavavalgustus juba olemas, ning seetõttu ei ole täiendava valgustuse tekkimine nendel aladel märkimisväärse mõjuga.

16

2.6 Tegevuse seisukohast asjakohaste suurõnnetuste või katastroofide oht, kliimamuutustega kohanemine

MaRu kaardirakenduse andmetel suurõnnetuse ohuga ega ohtlikke ettevõtteid projektalal ei asu. Projektala lääneosaga kattuvad kolme ohtliku ettevõtte ohualad (Joonis 2)14.

C-kategooria ohtliku ettevõtte Premia Tallinna Külmhoone AS Logistikakeskuse (Betooni tn 4) ohtlik ala 1,3 km raadiusega kattub ca 1,6 km pikkusel lõigul. Ohtlik kemikaal on ammoniaak. Välist doominoefekti võimalikkust ei ole.

C-kategooria ohtliku ettevõtte Premia Tallinna Külmhoone AS Jäätisevabriku (Peterburi tee 42) ohtlik ala 2,1 km raadiusega kattub ca 820 m pikkusel lõigul. Ohtlikud kemikaalid on ammoniaak; propaan-butaan ehk LPG. Välist doominoefekti võimalikkust ei ole.

C-kategooria ohtliku ettevõtte Propaan AS Tallinna müügiesindus (Betooni tn 3) ohtlik ala 446 m raadiusega kattub ca 530 m pikkusel lõigul. Ohtlikud kemikaalid on atsetüleen; propaan; hapnik; süsihappegaas; cargon; propaan-butaan ehk LPG. Väline doominoefekti võimalikkus on olemas. Doomino efekt on käitise või käitiste rühmade puhul võimalik suurem suurõnnetuse risk või selle raskemad tagajärjed käitiste geograafilise asukoha ja vastastikuse kauguse ning nendes paiknevate ohtlike ainete varu tõttu. Mõjutatavad suurõnnetuse ohuga ja ohtlikud ettevõtted on Propaan AS.

Soodevahe hooldusdepoo alal ladustatakse kütust veeremi ja tehnika tankimiseks.

Projektalale rajatakse kolm diislikütuse tankimisala seadmetega. Üks teenindab keskladu ja kaks Soodevahe hooldusdepood. Kõik kolm tankimisala rajatakse väljapoole olemasolevate ohtlike ettevõtete ohualasid.

Diislikütus kuulub majandus- ja taristuministri 02.02.2016 määruse nr 10 „Kemikaali ohtlikkuse alammäära ja ohtliku kemikaali künniskoguse ning ettevõtte ohtlikkuse kategooria määramise kord“ lisasse, millega määratakse

14 MaRu ohtlike ettevõtete kaardirakendus, seisuga 24.09.2025

17

ohtlike kemikaalide ohukategooriad ning alammäär ja künniskogus ohtliku ettevõtte ohtlikkuse kategooria määramiseks.

Alammäär ohtliku ettevõtte määramiseks diislikütuse puhul on 1000 tonni. Künniskogus suurõnnetuse ohuga ettevõtte määramiseks on B-kategooria suurõnnetuse ohuga ettevõtte puhul 2500 t (QkB) ja A-kategooria puhul 25000 t (QkA).

Tellijalt saadud info kohaselt on kokku käitistes olevad kogused kesklao tankimisalal ca 10 t ja Soodevahe hooldusdepoo kahes tankimisalas kokku ca 87 t (90 m3). Kuna kogused jäävad allapoole majandus- ja taristuministri 02.02.2016 määruses nr 10 sätestatud alammäära (1000 t), siis ei ole tegemist ohtliku ettevõttega.

Kesklao keevituse alal kasutatakse keevitusmaterjale. Rööpakeevituse seadme diiselgeneraatori käitamiseks kasutatakse diislikütust ca 750 l, hüdraulika õli ca 200 l, jahutusvedelikku ca 200 l ja mootoriõli ca 40 l. Keevitusprotsessis kemikaale ei kasutata.

Projektalal asub Soodevahe hooldusdepoo, milles hakatakse tegema värvimisi ja kasutatakse kütteseadmeid. KMH eelhinnangu teabedokumendi koostamise ajal teadaolevate andmete põhjal ei ole tegemist ohtliku ettevõttega.

Joonis 2. Projektala lähedal asuvad ohtlikud ettevõtted ja nende ohualad. Projektala tähistatud punase kontuuriga. Allikas: Päästeamet. Aluskaart: MaRu, 2025

18

Kliimamuutustega kohanemise arengukava ja selle juurde kuuluva rakendusplaani15 kohaselt toob äärmuslike ilmastikunähtuste sagenemine suure tõenäosusega kaasa raskemate ilmastikuoludega seotud loodusõnnetuste sagenemise. Võivad kaasneda veetaseme muutus, sademete hulga ja temperatuuri äärmuslikud muutused.

15 Kliimamuutustega kohanemise arengukava ja selle juurde kuuluv rakendusplaan aastani 2030. Keskkonnaministeerium

19

3. Mõjutatav keskkond ja olulise keskkonnamõju väljaselgitamine

3.1 Olemasolev ja planeeritav maakasutus ning seal toimuvad või planeeritavad tegevused

Kavandatava tegevuse ala asub Harju maakonnas Rae vallas Soodevahe külas ja Tallinna linnas Lasnamäe linnaosas (Tabel 1) transpordimaa ja ühe maatulundusmaa sihtotstarbega kinnistutel. Maatulundusmaa sihtotstarbega Linnaaru tee 4 kinnistust (KÜ 65301:011:0323) osa eraldatakse ja moodustatakse transpordimaa sihtotstarbega kinnistu.

Kavandatav tegevus on kooskõlas maakasutuse sihtotstarbega.

3.2 Asustus

Tegemist on industriaalse keskkonnaga, mida iseloomustavad põhja, lääne, edela ja ida suunas tööstusalad ning raudteevõrgustik koos laadimisplatsidega. Elamud, kauplused ja sotsiaalfunktsiooniga alad jäävad kaugemale. Lähinaabruses lõuna suunas paikneb kõrvalmaantee Tallinn-Lagedi tee (tee nr 11290).

Projektalal katastriüksusel 65301:011:0113 asub ehitisregistrisse kandmata ehitis16, mis lammutatakse.

Lähim elamu asub projektalast 50 m kaugusel lõuna suunas Uus-Tammiku kinnistul (KÜ 65301:011:0083) üksik elamukompleks eluhoonega (ehitisregistri kood 116023720)17. Projektalast idas ca 160 m kaugusel asub Kuremetsa kinnistul (KÜ 65301:011:0275) elamu (EHR kood 116029386) ja 350 m kaugusel Varivere tee 6 // Kaasiku kinnistul (KÜ 65301:001:3762) elamu (EHR kood 116032073).

Projektala idaosast lõuna suunas teisel pool Tallinn-Lagedi maanteed on tegemist tootmis-, äri- ja maatulundusmaadega, mida katavad rohkelt kuurid, kasvuhooned ja muud rajatised. Tegemist on Soodevahe külaga, isetekkelise ja

16 Ehitisregister, seisuga 24.10.2025 17 Ehitisregister, seisuga 24.10.2025

20

ebaseadusliku suvila- ning aiamaapiirkonnaga Tallinna Lennujaama külje all. Tallinna Lennujaam on endale kuuluvatel maaüksustel ebaseaduslikud ehitised osaliselt lammutanud.

Projektala lääne- ja põhjaosa piirkonnas külgnevad tootmismaad ja mäetööstusmaa.

Kavandatav tegevus ei oma eeldatavalt negatiivset mõju asustusstruktuurile ega rahvaarvule. Kaudset positiivset mõju inimeste heaolule avaldab toimiva rongiliiklusega kaasnev positiivne mõju kohalikule majandusele ja tööhõivele.

3.3 Pinnavormid ja pinnas

Pinnavormid

Projektalal vahetatavate raudteerööbaste alal asuvad olemasolevad raudteerööpad, mistõttu ala on tasandatud ja kaetud kõvakattega. Ala on tasase reljeefiga, maapinna absoluutkõrgusega põhjapoolses osas 41-44 m, idapoolsel alal 39-40,5 m ja läänepoolsel alal 40-4318.

Pinnakate

Pinnakatte moodustab projektala põhja- ja idaosas valdavalt moreen ehk Järva kihistu Võrtsjärve alamkihistu liustikusetted: saviliiv ja liivsavi, veerised ja munakad. Projektala keskosas esineb ka viimase liustiku taandumisjärgsel ajal tekkinud soosetted (madalsoo- ja rabaturvas, muda, limoniit), kuid see ala on kaetud kõvakattega ning peal asuvad raudteerööpad. Projektala lääneosas on pinnakatteta aluspõhja avamusala, Smuuli tee piirkonnas väiksel alal ka viimase liustiku taandumisjärgsel ajal tekkinud soosetted.

Pinnakatte paksus üldgeoloogilise kaardi andmetel19 on õhuke, ida- ja põhjaosas valdavalt 2-3 m, idaosas pinnakate puudub.

Pinnakatte all olevas aluspõhjas on Ülem-Ordoviitsiumi ladestiku Viivikonna kihistu detriitne savikas lubjakivi kukersiidi vahekihtidega.

18 MaRu kaardirakendus, seisuga 24.10.2025 19 Eesti geoloogiline baaskaart, mõõtkavas 1 : 50 000. EGT 2025

21

Projektalale tehakse ehitusgeoloogiline ja reostusuuring.

Mõju pinnasele

Mõju pinnasele võib avalduda ehitus- ja kasutusetapis.

Projektala kavandatava rajatiste ala on juba praegu kaetud kõvakattega.

Nii ehitusetapis kui hooldusdepoo kasutamisel tuleb vältida pinnase reostamist. Kui lammutustööde või ehitustööde käigus tuvastatakse pinnasereostus, tuleb vastavalt ehitusseadustiku nõuetele koostada reostuse likvideerimise projekt, kooskõlastada see Keskkonnaametiga, ning reostus enne ehitustööde algust likvideerida. Projektalale on ette nähtud reostusuuringu läbiviimine.

Hoonete ja rajatiste rajamisel eemaldatakse pinnast. Kui kavandatava tegevuse käigus toimub üle jääva kaevise, mille kogus on suurem kui 5000 m3, võõrandamine või selle väljaspool kinnisasja tarbimine, on vajalik vastavalt maapõueseaduse nõuetele § 97 Keskkonnaameti luba. Loa saamiseks tuleb esitada Keskkonnaametile taotlus.

Mõju pinnasele kavandatava tegevuse alal jääb väheolulisele tasemele. Pinnasele avalduv mõju ei ole leevendatav.

3.4 Maavarad ja maardlad

MaRu maardlate kaardirakenduse20 andmetel asub projektala läheduses Väo lubjakivi maardla (maardla registrikaardi nr 46) aktiivse tarbevaru ja passiivse tarbevaru plokid (Tabel 2).

Maardlasse on väljastatud Eesti Killustik OÜ-le kaevandamisluba KL-514265 (kehtivusega kuni 2037) mäeeraldisel Väo VIII lubjakivikarjäär. Karjääris kaevandatakse plokis nr 42 täitelubjakivi ja plokis nr 43 kõrgemargilist ehituslubjakivi. Ala korrastamissuund on veekogu, ärimaa ja rohumaa.

Projektalast põhjasuunas on Paekivitoodete tehase osaühingul kaevandamisluba KL-515094 Väo VII lubjakivikarjääris, Limestone factories of Estonia OÜ-l kaevandamisluba HARM-154 Väo lubjakivikarjääris ja OÜ-l Väo

20 MaRu maardlate kaardirakendus. EGT, seisuga 24.10.2025

22

Paas kaevandamisluba KL-520034 Lõuna-Väo II lubjakivikarjääris lubjakivi kaevandamiseks (Tabel 2).

Lisaks on OÜ Väo Paas esitanud taotluse Lõuna-Väo III lubjakivikarjäärist lubjakivi kaevandamiseks21

Tabel 2. Projektala läheduses asuvad Väo lubjakivi maardla plokid22

Ploki nimi Varu liik

Kaevandamis- luba

Kasutusala

39 plokk aT HARM-154 kõrgemargiline ehituslubjakivi 40 plokk aT KL-515094 kõrgemargiline ehituslubjakivi 41 plokk aT KL-515094 kõrgemargiline ehituslubjakivi 42 plokk aT KL-514265 täitelubjakivi 43 plokk aT KL-514265 kõrgemargiline ehituslubjakivi 45 plokk aT HARM-154 madalamargiline ehituslubjakivi 46 plokk aT KL-515094 madalamargiline ehituslubjakivi 47 plokk aT KL-515094 madalamargiline ehituslubjakivi 51 plokk aT KL-520034 madalamargiline ehituslubjakivi 48 plokk aT KL-520034 kõrgemargiline ehituslubjakivi 52 plokk pT madalamargiline ehituslubjakivi 49 plokk pT kõrgemargiline ehituslubjakivi 56 plokk aT Taotletav madalamargiline ehituslubjakivi 58 plokk aT kõrgemargiline ehituslubjakivi 53 plokk aT kõrgemargiline ehituslubjakivi 54 plokk aT madalamargiline ehituslubjakivi 55 plokk aT Taotletav kõrgemargiline ehituslubjakivi 57 plokk aT täitelubjakivi 59 plokk aT täitelubjakivi 60 plokk aT kõrgemargiline ehituslubjakivi

21 KOTKAS, Keskkonnaloa taotlus, menetlus M-127094 https://kotkas.envir.ee/permits/public_document_view?search=1&title=L%C3%B5una- V%C3%A4o%20III%20lubjakivikarj%C3%A4%C3%A4r&document_id=158229 22 Seisuga 24.10.2025

23

Joonis 3. Maardlad, varuplokid ja mäeeraldised projektala lähiümbruses. Projektala märgitud punase kontuuriga. Allikas: EGT, 2025. Aluskaart: MaRu, 2025

Kavandatava tegevuse alast lõuna suunas 270 m kaugusel teisel pool Tallinna- Lagedi teed (tee nr 11290) asub Rae raba, mis on arvele võetud kohaliku tähtsusega Rae turbamaardlana (nr 280, pindala 747,37 ha).

Vastavalt maapõueseaduse §-le 14 lõikele 1 tuleb muu tegevuse kui kaevandamise kavandamisel tagada maavara kaevandamisväärsena säilimine23 ja juurdepääs maavarale.

Kavandatava tegevuse elluviimisega kaasneb vajadus ehitusmaavarade järele, mistõttu avaldub mõju maavaradele läbi nende kasutamise. Kasutatavate ehitusmaavarade kogused ei ole eelhinnangu koostamise hetkel teada, kuid eeldatavasti kasutatakse neid eesmärgipäraselt, vastavalt vajadusele. Ehitusmaavarad hangitakse üldjuhul karjääri(de)st, mille avamise ja kasutamisega seotud keskkonnamõju on hinnatud kaevandamisloa menetluse

23 Juhul, kui ei ole tegemist maavara kaevandamisega, muul viisil looduslikust seisundist eemaldamise, kasutamise ega tarbimisega maapõueseaduses või selle alusel lubatud ulatuses.

24

käigus. Olulist negatiivset mõju maavaradele kavandatava tegevusega eeldada ei ole.

3.5 Põhjavesi

Projektalal asub maapinnalt esimese aluspõhjalise veekogumina Silur- Ordoviitsiumi veekompleks. Põhjavesi on maapinnalt lähtuva reostuse suhtes piirkonnas kaitsmata ja nõrgalt kaitstud. Põhjavesi liigub mere poole, põhja suunas.24

DP alal on eraldatud järgmised Lääne-Eesti vesikonda25 kuuluvad põhjaveekogumid:

• Siluri-Ordoviitsiumi Harju põhjaveekogum (10§2019), seisund hea • Ordoviitsiumi-Kambriumi põhjaveekogum Lääne-Eesti vesikonnas

(04§2019), seisund hea • Kambriumi-Vendi põhjaveekogum (03§2019), seisund hea, kuid

ohustatud.

Siluri-Ordoviitsiumi Harju põhjaveekogumi (10§2019) 2020. a koondseisund on hinnatud heaks. Keemiline seisund on hea, koguseline seisund on hea.26

Ordoviitsiumi-Kambriumi põhjaveekogumi Lääne-Eesti vesikonnas (04§2019) 2020. a koondseisund on hinnatud heaks. Keemiline seisund on hea, kuid ohustatud, koguseline seisund on hea. Keemiline hea seisund on ohustatud kuna kloriidide sisaldus on mõnes seirepuurkaevus üle läviväärtuse.27

Kambriumi-Vendi põhjaveekogumi (03§2019) 2020. a koondseisund on hinnatud heaks, kuid ohustatuks. Keemiline ja koguseline seisund on hea, kuid ohustatud. Keemiline ja koguseline hea seisund on ohustatud kuna Põhja-Eesti mereäärsetes piirkondades võib veevõtu intensiivistamine halvendada veevarustuse olukorda soolase vee sissetungi tagajärjel.28

24 Eesti geoloogiline baaskaart, mõõtkavas 1 : 50 000. EGT 2025 25 Lääne-Eesti vesikonna veemajanduskava 2022-2027. Kinnitatud 07.10.2022 käskkirjaga nr 357 https://envir.ee/keskkonnakasutus/vesi/veemajanduskavad (külastus 24.10.2025) 26 https://keskkonnaportaal.ee/sites/default/files/2021-12/vesi/10_S-O_Harju.pdf 27 https://keskkonnaportaal.ee/sites/default/files/2021-12/vesi/4_O_Ca_L_Est.pdf 28 https://keskkonnaportaal.ee/sites/default/files/2021-12/vesi/3_Ca-V.pdf

25

EELISe andmetel29 ei asu projektalal ja selle lähiümbruses puurkaeve ja nende sanitaarkaitsealasid.

Projektalale lähim olmevee puurkaev PRK0067722 asub 65 m kaugusel. Puurkaev on 54 m sügavune, 10 m hooldusalaga ja tarbib Ordoviitsiumi-Kambriumi põhjaveekogumi Lääne-Eesti vesikonnas (04§2019) vett.

Ettevõttele Sinitta AS kuuluv puurkaev PRK0000008 asub 96 m kaugusel. Puurkaev on 60 m sügavune, 30 m sanitaarkaitsealaga ja tarbib Ordoviitsiumi- Kambriumi põhjaveekogumi Lääne-Eesti vesikonnas (04§2019) vett. Veekihi lasuvussügavuseks on märgitud 30-60 m.

Projektalast 93 m kaugusel asub hüdrogeoloogilise uuringu puurkaev PRK0019877. Puurkaevud PRK0057656 ja PRK0057657 asuvad projektalast lõunas vähemalt 250 m kaugusel. Puurkaevud sügavusega 6,3-9,3 m on hüdrogeoloogilise uuringu puurkaevud ja rajatud Siluri-Ordoviitsiumi Harju põhjaveekogumi (10§2019) veekihti.30

Projektalast 245 m kaugusel asub puurkaev PRK0018347 tootmisvee saamiseks.

Projektala on kaetud ÜVK vee-ettevõtte AS ELVESO teeninduspiirkonnaga31. Projektala läheduses asuva RB Ülemiste veeremidepoo teenindamiseks on ettenähtud liitumine ÜVK-ga. Ka Soodevahe hooldusdepoo ja keskladu liidetakse ÜVK-ga.

RB Ülemiste veeremidepoo 2021. a ehitusgeoloogilise uuringu käigus mõõdeti pinnasevee tasemeks absoluutkõrgusel 38,6…40,35 meetrit32.

Projektala läheduses asuvast Väo VIII lubjakivikarjäärist pumbatakse alates 2021. a Siluri-Ordoviitsiumi Harju põhjaveekogumist (10§2019) vett ning suunatakse Põlluääre kraavi33. Põhjavee väljapumpamisega karjäärist kaasneb veetaseme alanemine ka karjääri ümbritsevatel aladel. Maavaravaru

29 Eesti looduse infosüsteem (EELIS), Keskkonnaagentuur, seisuga 24.10.2025 30 EELIS, seisuga 24.10.2025 31 Vee-ettevõtte AS ELVESO koduleht, https://www.elveso.ee/vesi/%C3%BCvk-v%C3%B5rgu- piirkonnad 32 Rail Balticu raudteetrassi Ülemiste veeremidepoo keskkonnamõju hindamine (KMH) aruanne: Skepast&Puhkim OÜ, 2023 33 https://kotkas.envir.ee/permits/public_get_permit_pdf?permit_id=139843

26

kaevandamisel ning veetaseme maksimaalsel alandamisel (~21 m) kujuneb ümber karjääri Siluri-Ordoviitsiumi veekihis alanduslehter ulatusega ~260 m karjääri servast. Veetaseme alandamisel maavara kasuliku kihi lamamini alaneb ~150 m kaugusel karjäärist Siluri-Ordoviitsiumi veekompleksi veetase kuni 1 m.34

Projektalal ei asu põhjavee ülevoolupiirkonda35, ala ei asu üleujutuspiirkonnas ja üleujutusala riskipiirkonnas36.

Raudteetaristu ehitusajal ulatub Väo VIII lubjakivikarjääri (kaevandamisluba aastani kuni 2037, vt ptk 3.4) alanduslehter DP alale ning Soodevahe hooldusdepoo hoone vundamendisüvendisse eeldatavasti põhjavett ei kogune.

Kuna projektalal ei ole registreeritud puur- ja salvkaeve ning kui ehitamisel järgitakse õigusaktide ja standardite nõudeid, siis mõju põhjaveele ja joogivee kvaliteedile ei ole tõenäoline.

3.6 Pinnavesi

EELISes registreeritud37 pinnaveekogusid ja maaparandussüsteeme DP alal ei asu.

Projektalal asuvad seisuveekogud (ETAK ID 1980786, 5361270 ja 1980794) ja kraavid (ETAK ID 7190096, 2219038, 2209124, 2215983, 2215815, 7190702, 2215213, 9576168, 2214641, 2214463, 2209430, 2214269, 5353218, 2214471, 2214269, 7189182, 7189026, 7190210 ja 2216107). Tiikidel ja kraavidel pole kaitsevööndeid.

Lisaks asub projektalast 67 m kaugusel Betooni tn 32b kinnistul (KÜ 78403:314:0105) seisuveekogu (ETAK ID 1980241), 20 m kaugusel Saluste tee 5 kinnistul (KÜ 65301:001:4295) tiik (ETAK ID 1980797), 15 m kaugusel Betooni põik T2 kinnistul (KÜ 78401:101:3298) Sõjamäe rabas seisuveekogu (ETAK ID 1980788).

34 Väo VIII lubjakivikarjääri keskkonnaloa taotlus T-KL_1006545, OÜ EK RAE, https://kotkas.envir.ee/permits/public_document_view?search=1&applicant=EK%20RAE&proc eeding_public_status=ALL&document_id=45865 35 MaRu geoloogia kaardirakendus 1:400 000, seisuga 24.10.2025 36 MaRu üleujutusalade kaardirakendus, seisuga 24.10.2025 37 EELIS, seisuga 24.10.2025

27

Projektalast kirdes asub 340 m kaugusel Väljavahi kraav (EELISe kood VEE1089245) ja 540 m kaugusel Põlluääre kraav (VEE1089234) ja lõunas 250 m kaugusel Soodevahe peakraav (VEE1092700), mis suubuvad Pirita jõkke.

Projektala asub lääneosas Ruunaoja (VEE1093001) ning idaosas Soodevahe peakraavi, Pirita jõe (VEE1089200) ja Põlluääre kraavi valgalal.

Projektala ei asu üleujutuspiirkonnas ja üleujutusala riskipiirkonnas38.

Projektalal asub seisuveekogu tiik (ETAK ID 1980786 ja 5361270) (KÜ 65301:011:0054), mida kasutatakse tuletõrje veevõtukohana ja avatud keskendusmahutina (tiik nr 3). Seisuveekogu tiik (ETAK ID 1980794) (KÜ 65301:011:0113) projekteeritakse ümber – ühest küljest täidetakse osaliselt, teisest küljest tehakse suuremaks.

Raudteetaristu eelprojektiga on projekteeritud alale kuivendusrajatised39 (Joonis 4). Raudtee ja platside dreenimiseks on projekteeritud kraavid ning drenaažitorustik. Drenaaž paigaldatakse piki rööbasteid rööbaste vahelisse ruumi. Drenaaž on projekteeritud allapoole raudtee konstruktsiooni külmakaitsekihti. Drenaaži torud suubuvad rööbasteedega põiki olevate sademeveetorude kaudu suublatesse. Piki torustikku paiknevad hoolduskaevud, mis võimaldavad torustiku pesemist. Kinnistult ärajuhitava sademevee vooluhulk on piiratud isevoolse torustiku läbilaskevõimega. Rööbasteede dreenimiseks ja/või vee edasi viimiseks on projekteeritud kraavid, mille põhja laius on min 0,6 m. Kraavide kaudu juhitakse vesi idapool oleva suubla poole. Kesklao alale on projekteeritud kolm tiiki ja 5 kraavi (Joonis 4). Soodevahe hooldusdepoo alale on projekteeritud kraavid ja üks tiik.

Kesklao piirkonnas kogutud vee keskendamiseks on projekteeritud tiigid nr 1 ja nr 2. Materjalide lao nr 1 juures kasutatakse selleks olemasolevat tuletõrjevee tiiki nr 3. Vete ärajuhtimiseks on projekteeritud pumpla. Vesi pumbatakse voolurahustuskaevu survetoru kaudu, kust edasi juhitakse toru kaudu süsteemi magistraaltorusse, mis suubub kraavi nr 4.

38 MaRu üleujutusalade kaardirakendus, seisuga 27.10.2025 39 AS Eesti Raudtee avalike raudteede ja kesklao raudteetaristu projekteerimine. Eelprojekt CU0352 Kuivendusrajatised. Seletuskiri. AllSpark OÜ, 2026

28

Kraav nr 1 asub projektala kirde osas. Kraav dreenib I Ülemiste-Maardu peateed ning II Ülemiste-Maardu perspektiivset peateed. Kraav suubub pääslahoone juurde rekonstrueeritavasse tiiki nr 1 millest väljavool on projekteeritud üle sõidutee kraavi nr 2.

Kraav nr 2 asub kesklao kirde osas Ülemiste-Maardu 1,2-4,4 km kinnistu (KÜ 65301:011:0113) ääres. Kraav on eesvooluks I Ülemiste-Maardu peatee ning II Ülemiste-Maardu perspektiivse peatee, kesklao raudteedele ning rööpakeevituse, pöörmete ja killustiku ladude drenaaži- ja sademevetele. Kraav suubub tiiki nr 2, mis asub kesklao territooriumi keskel. Tiik nr 2 dreenib ümbritsevat ala ning on keskendusmahutiks ümbritsevatele drenaaži- süsteemidele. Tiigist väljavool on projekteeritud kraavi nr 3 kaudu.

Kraav nr 3 asub kesklao territooriumi keskel. Kraav ühendab tiike nr 2 ja nr 3. Kraavi veetaset mõjutab eesvooluks olev tiik nr 3, mis on olemasolev rekonstrueeritav tuletõrjevee tiik, mis suubub kesklao kraavi nr 3. Olemasoleva tiigi tuletõrje veevõtukoht rekonstrueeritakse.

Kraav nr 4 asub kesklao ja Depoo territooriumite piiril. Kraav on eesvooluks materjalide ladudele nr 3 ja nr 4 ning veduridepoo raudtee drenaaži- ja sademeveele. Lisaks on kraav nr 4 eelvooluks Soodevahe hooldusdepoo ekipeerimise rööbasteede drenaaži veele.

Kraav nr 5 on kraavi nr 4 järk. Kraav on eesvooluks tiigile nr 3.

Soodevahe hooldusdepoo alale on projekteeritudkraavid ja tiik nr 4.

29

Joonis 4. Eelprojektiga projekteeritud kuivendusrajatised40 ning sademe- ja pinnasevete liikumise suunad

Sademevee eesvooluna kasutatakse jätkuvalt Soodevahe peakraavi (VEE1092700). Soodevahe peakraavi ärajuhitava vee puhul on tegemist projektalalt kogutud sademeveega, mis sisaldab peamiselt vihmavett ja lumesulavett. Alalt lähtuva vee äravooluhulkasid aitavad stabiliseerida keskendid. Seega Soodevahe peakraavi vooluhulkadele ning veerežiimile olulist negatiivset mõju eeldada ei ole.

Ehitustegevuse käigus ei teki heitvett (sademevesi imbub pinnasesse ja kõrvaloleva karjääri alanduslehter hoiab projektala veetaseme madalama, vt ptk 3.5 ). Samuti ei toimu pinnaveevõttu. Peamine pinnavett mõjutada võiv tegur on sademevesi, mis juhitakse raudtee külgkraavide kaudu lähimatesse eesvooludesse. Sademeveena käsitletakse sademetena langenud ning ehitiste, sealhulgas kraavide kaudu kogutavat ja ärajuhitavat vett.

Kui projektalal tekkiv reovesi käideldakse kanaliseerimise teel ning sademevesi kogutakse kokku, suunatakse suublasse lähtuvalt õigusaktidest tulenevale

40 AS Eesti Raudtee avalike raudteede ja kesklao raudteetaristu projekteerimine. Eelprojekt CU0352 Kuivendusrajatised. Seletuskiri. AllSpark OÜ, 2026

30

korrale, siis olulist negatiivset mõju pinnasele seoses reo- ja sademeveega eeldada ei ole.

Negatiivne mõju pinnaveele on võimalik juhul, kui ehitustegevuse käigus sattub kraavidesse (ka olemasolevatesse) pinnast (suureneb heljumisisaldus, mis põhjustab settekoormuse tõusu) või kui avarii olukorras juhitakse sademeveega suublasse saasteaineid, mille sisaldus sademevees ületab lubatud piirväärtusi. Seetõttu on oluline ehitusaegsete veekaitsemeetmete rakendamine. Heljumisisalduse vähendamiseks tuleb pinnastööde ajal suure sademetehulgaga perioodidel tagada töötsooni isoleeritus vooluveekogusse suunduvast kraavist või kui see pole võimalik, siis vältida setete kraavi kandumist settepüüdurite või muude lahendustega. Sademevee puhastamiseks kasutusajal saab kasutada sademeveepuhastit, liiva- õlipüüdureid.

Ehitus- ja kasutusetapis ei ole eeldada töökorralduslike meetmete ja ohutusnõuete järgimisel pinnaveekogusse jäätmete, ehitusmaterjali jääkide vms jäätmete sattumist.

3.7 Taimestik

Tegu on tehnogeense alaga, kus looduslik taimestik puudub. Samuti ei esine seal kaitsealuseid taimi ega Natura elupaiku. Alal on kaardistatud invasiivsed võõrliigid verev lemmalts ja sosnovski karuputk (Joonis 5. Võõrliikide esinemine ala piirkonnas. Põhjapoolsed lahustükid on sosnovski karuputke kasvukohad ning lõunapoolsed vereva lemmaltsa kasvukohad.). Tööde tegemise käigus tuleb jälgida, et tegevusega ei levitataks võõrliike. Ehitustöödel karuputke asukohas tuleb olla ettevaatlik, vältida tuleb karuputke kasvukohas leiduva pinnase laiali- ning edasikandmist. Masinad ning tööriistad tuleb puhastada pärast karuputke kasvukohas töötamist mullast ja muust pinnasest. Soovitatav oleks teha karuputke kasvukohas töid külmunud pinnasega, eelistatult lumekattega ajal.

31

Joonis 5. Võõrliikide esinemine ala piirkonnas. Põhjapoolsed lahustükid on sosnovski karuputke kasvukohad ning lõunapoolsed vereva lemmaltsa kasvukohad.

3.8 Loomastik

Riiklik ulukiseire ei anna kavandatava tegevuse ala ja selle lähipiirkonna loomastiku kohta piisavalt informatsiooni, kuna tegemist on pool-linnalise keskkonnaga ning lähipiirkonnas ulukite seirealasid pole, samuti pole tegemist jahipiirkonnaga.

RB veeremidepoo KMH eeltööna teostati 2021. aastal loomastiku uuring41, mille välitöödel kogutud andmete ja maastiku analüüsi põhjal võib öelda, et piirkond pakub elupaiku eeskätt väikeulukitele. Põhilisteks liikideks on rebane ja halljänes, kuid kavandatava tegevuse piirkonnas on tõenäoline ka kähriku ja metskitse, samuti metssea ajutine esinemine. Põdra puhul võib alale sattumine olla pigem juhuslik.

Kavandatava tegevuse alast idas asuv ala omab elupaigana või liikumisalana väärtust peamiselt väikeulukite rebase ja halljänese jaoks, ajutise elupaigana ja

41 Rail Baltica raudteetrassi Ülemiste veeremidepoo detailplaneering: Ulukite liikumise ja konfliktkohtade analüüs. Skepast & Puhkim OÜ, 2021

32

liikumisalana tõenäoliselt ka metskitse jaoks. Väärtuslikuks ega iseloomulikuks elupaigaks ala sõraliste jaoks siiski pole.

Kahepaiksete või roomajate esinemist piirkonnas registreeritud pole, raudteemaa kinnistutel neid ka tõenäoliselt ei esine, kuna tegu pole sobivate aladega. Piirkond pakub elupaiku erinevatele putukatele, milleks võivad samuti hästi sobida raudteede vahele jäävad roheribad.

Kavandatava tegevuse muutus toimub asulas ja pool-linnalises keskkonnas, kus looduslikke elupaiku ei ole ning mille väärtus loomastiku aspektist on madal. Ehitustöödega kaasnevad häiringud loomastikule on ajutised ja piiratud ulatusega ning nende mõju on suhteliselt väike. Kavandatav tegevus ei avalda loomastikule olulisi häiringuid.

Kavandatava tegevuse hulka kuulub ala ümbritsemine keevisvõrgust aiaga, mille ülemisse serva paigaldatakse okastraat. Aed püstitatakse 2,5 m kõrgune, mistõttu võib paigaldatav okastraat mõjutada eelkõige liike, kes on võimelised lendama või ronima. Linnud võivad saada vigastatud, kui ei märka traati ja lennates okastraati riivavad seda, mis tekitab neile vigastusi. Väikesed imetajad nagu nt orav või metsnugis, võivad aga ronida mööda aeda, mistõttu okastraat võib neid vigastada. Kuna okastraat võib põhjustada inimestele, loomadele ja lindudele vigastusi, siis on soovitatav kasutada okastraadi asemel tavalist tugevat traati, et vältida loomade asjatut vigastamist. Aia ülaosas tugeva traadi kasutamine kaitseb aeda ka maha langevate puude eest ja hoiab ära aukude tekke, mille kaudu loomad ja inimesed võiksid sisse pääseda. 2,5 m kõrgune aed (ka ilma okastraadita) on tõhus nii inimeste kui ka suurimetajate eemale hoidmiseks, kellest viimaseid seal piirkonnas küll eeldatavalt liigub vähe.

3.9 Kaitstavad loodusobjektid

3.9.1 Kaitsealad

EELIS-e andmetel42 ei asu kavandatava tegevuse alal looduskaitseala. Lähim looduskaitseala Pirita jõeoru maastikukaitseala (KLO1000216) asub enam kui 2,4 km kaugusel kirde suunas.

33

3.9.2 Hoiualad

Kavandatava tegevuse alal ja selle lähiümbruses hoiualasid ei asu. Lähim hoiuala Pirita jõe hoiuala (KLO2000005) asub 2,1 km kaugusel kirde suunas.

3.9.3 Kaitsealused liigid

Kavandatava tegevuse alal ja selle lähiümbruses ei ole registreeritud kaitsealuseid taime- ega loomaliike.

Kavandatava tegevuse lähialas Tallinnas asub tähnikvesiliku (Lissotriton vulgaris) (KLO9133790) elupaik, mis jääb umbes 650 m kaugusele.

Kavandatava tegevuse alale lähimad kaitsealused liikide leiukohad asuvad Pirita jõel ja selle kallastel, kus esinevad kääbus-nahkhiir (Pipistrellus pipistrellus) (KLO9133627), pargi-nahkhiir (Pipistrellus nathusii) (KLO9133626), suurvidevlane (Nyctalus noctula) (KLO9133628), veelendlane (Myotis daubentonii) (KLO9133629), põhja-nahkhiir (Eptesicus nilssonii) (KLO9133625), võldas (Cottus gobio) (KLO9102649), hink (Cobitis taenia) (KLO9102648) ja paksukojaline jõekarp (Unio crassus) (KLO9201763).

Rae rabas asub 1,9 km kaugusel kanakulli (Accipiter gentilis) (KLO9118081) elupaik.

Arvesse võttes kavandatavat tegevust ning vahemaad kaitsealuste liikide elupaikade ja kavandatava tegevuse vahel, ei ole mõju avaldumist ette näha.

3.9.4 Püsielupaigad

Alal ja selle lähiümbruses püsielupaikasid ei asu.

3.9.5 Kaitstavad looduse üksikobjektid, KOV kaitstavad loodusobjektid

Alal ja selle lähiümbruses kaitstavaid looduse üksikobjekte ei asu. Lähim asub 1,3 km kaugusel kagus Nokakivi rändrahnude rühma rändrahn (KLO4000120). Kohaliku omavalitsuse tasandil kaitstavaid loodusobjekte alal ja selle lähiümbruses ei asu.

3.10 Vääriselupaigad

Kavandatava tegevuse alal ja selle lähiümbruses vääriselupaikasid ei asu.

34

3.11 Natura 2000 alad

Natura 2000 võrgustiku alasid kavandatava tegevuse alal ja selle lähiümbruses ei ole.

Lähim Natura 2000 ala on umbes 2,1 km kaugusel kirdes asuv Pirita loodusala (RAH0000039). Piisava vahemaa ja kaugele ulatuvate mõjufaktorite puudumise tõttu on välistatud otsesed või kaudsed mõjud Natura võrgustiku aladele.

3.12 Rohevõrgustik

Piirkonna roheline võrgustik on määratletud Harju maakonnaplaneeringu teemaplaneeringuga „Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused“.

Roheline võrgustik täiendab funktsionaalselt kaitsealade võrgustikku, ühendades need looduslike aladega ühtseks terviklikuks süsteemiks, toetades bioloogilist mitmekesisust, tagades stabiilset keskkonnaseisundit ning hoides alal inimesele elutähtsaid keskkonda kujundavaid protsesse.

Rohevõrgustikku täpsustavad kohalike omavalitsuste üldplaneeringud. Rae valla üldplaneeringu maakasutuspiirangute joonisel (Joonis 7) on märgitud roheala Rae raba piirist, kavandatava tegevuse alast ca 800 m kaugusel. Ka 2024. aastal koostatud Harju maavarade teemaplaneeringu käigus valminud rohevõrgustiku analüüs näeb ette, et Rae raba ja selle ümbrus on üheks olulisemaks rohevõrgustiku tugialaks piirkonnas ning on ühtlasi ka osa Tallinna haljasvööndist. Rae rabas elavad suurulukitest põder, metskits ja ilves; lisaks väikekiskjad, jänesed ja erinevad pisiimetajad. Alal esineb mitmeid kaitstavaid linnuliike - nt väike-konnakotkas, väikepistrik, kanakull ja teder. Erinevad piirkonna arendused kahandavad tugiala oluliselt ning loomade liikumine teisele poole Tallinna ringteed on oluliselt takistatud, kus ainsaks roheühenduseks Rae rabale jääb Vaskjala kanali madal sild.

Rohevõrgustikule avalduva negatiivse mõju leevendamiseks on konfliktikohtadesse (võrgustiku ristumisele Tallinn-Tartu maanteega ja Tallinna ringteega) rajatud ulukipääse (ökodukte, altpääse, loomatunneleid). Loomapääsud on kavandatud ka Rail Baltic raudteele ja rekonstrueeritavatele suurema liiklustihedusega maanteelõikudele. Arvestades nimetatud

35

leevendusmeetmetega, on võimalik taristuga kaasnevaid täiendavaid mõjusid rohevõrgustiku toimimisele suures osas leevendada.

Lasnamäe tööstusalade üldplaneeringuga (Joonis 6) on määratud Tallinna piiridesse jäävad rohealad. Kavandatavale tegevusele lähimad on Sõjamäe roheala, mis ei ole teiste rohealadega ühendatud, ning Väo rohekoridor, mis jääb kavandatavast tegevusest põhja poole ning ei ole Rae valla rohevõrgustikuga ühendatud.

Joonis 6. Lasnamäe tööstusalade rohealad.

36

Joonis 7. Rohevõrgustiku paiknemine kavandatava tegevuse ala suhtes. Allikas: Rae valla üldplaneering

Kavandataval tegevusel puudub mõju rohevõrgustiku sidususele ja toimimisele, kuna toimub juba olemasoleval ja väljakujunenud transpordimaal, kus paiknevad rööbasteed ja raudteetaristu.

37

3.13 Väärtuslik põllumajandusmaa

Rae valla üldplaneeringu ja Lasnamäe tööstusalade üldplaneeringu järgi projektalal ja selle lähiümbruses väärtuslikku põllumajandusmaad ei asu.

3.14 Väärtuslikud maastikud

Rae valla üldplaneeringu ja Lasnamäe tööstusalade üldplaneeringu järgi projektalal ja selle lähiümbruses väärtuslikke maastikke ei asu. Rae valla üldplaneeringu järgi on projektalast ca 900 m kaugusel Rae raba põhjaosa märgitud väärtuslikuks märgalaks.

3.15 Kultuuripärand

Kultuurimälestised

Projektalal asuvad arheoloogiamälestised Kultusekivi, I a- tuh. e.Kr. - I a- tuh. (reg nr 2619 ja 2617) 50 m kaitsevööndiga ja ajaloomälestis Tallinna piirikivi (reg nr 1241) (Joonis 8).

Projektalast väljaspool asuvad arheoloogiamälestised Kultusekivi, I a- tuh. e.Kr. - I a- tuh 1 m kaugusel (reg nr 2618) ja 10 m kaugusel (reg nr 2616). Projektalast 12 m kaugusel asub arheoloogiamälestis Kultusekivi (reg nr 18872). Kõigil neil on 50 m kaitsevöönd.

38

Joonis 8. Kultuurimälestised ja nende kaitsevööndid. Allikas: Kultuurimälestiste register. Aluskaart: MaRu, 2025

Kultusekivi reg nr 2619 ja selle tähis nihutatakse uude asukohta43, teiste kultusekivide lähedusse, väljapoole projektala (Joonis 9). Lohukivi reg nr 2619 on keskmise suurusega hallikasroosat värvi raudkivi, mille mõõtmed on u 1,7×1,3×1,2 m. Kultusekivi reg nr 2619 on oma algsest asukohast u 7 m põhja poole liigutatud.

Teiste vahetus läheduses paiknevate kultuskivide (reg nr 2617 ja 2618) liigutamist ei kavandata. Ette nähakse vaid kultusekivi reg nr 2618 korrektsem paigutamine, ümber pööramine, nii et lohud oleksid näha.

Kultusekivi reg nr 2619 perspektiivne asukoht paikneb kinnistu Rakise tn 9 servas, ligikaudsetel koordinaatidel 6587378.31, 548944.71. Koos juba täna vahetus läheduses paiknevate kultusekividega 2617 ja 2618 moodustub ühtne tervik, mille asukoht on kergemini ligipääsetav. Kõrgepingeliinide telgedest hakkab kultuskivi ligikaudu võrdsel kaugusel asuma, nii et tagatud oleks liini hooldusmasinate vajadusepõhine ligipääs. Kuna kõnealune kinnistu on

43 AS Eesti Raudtee avalike raudteede ja Kesklao raudteetaristu projekteerimine. Kultusekivi nr 2619 nihutamise kava. Allspark OÜ, 2025

39

sihtotstarbeta riigi maa võib eeldada, et edaspidi kivi sealt enam ära nihutama ei pea.

Kultuskividega arvestatakse projekteerimisel (võimalusel jäetakse uutest teedest vms rajatistest vähemalt 10 m puhver). Vajadus ehituse ajal täiendavateks arheoloogilisteks uuringuteks täpsustatakse hiljem lähtuvalt projektlahendusest.

Joonis 9. Kultusekivi reg nr 2619 uus asukoht (Allspark OÜ)

Mõju muinsuskaitseobjektidele saab tekkida ehitustegevuse korraldamisest. Muinsuskaitseobjektide, nende piiranguvööndite ulatuse ja olemusega tuleb ehitusprojekti koostamisel ja ehitustööde korraldamisel arvestada.

Kui mälestisel, muinsuskaitsealal või mis tahes muus paigas tööd tehes avastatakse inimtegevuse tagajärjel ladestunud arheoloogiline kultuurkiht, sealhulgas inimluud, või kultuuriväärtusega leid, on tööde tegija kohustatud töö seiskama, säilitama leiukoha muutumatul kujul ning viivitamatult teatama sellest Muinsuskaitseametile ja kohalikule omavalitsusele.

Kui järgida eelpool toodud töökorralduslikke meetmeid, siis ei ole eeldada olulist negatiivset mõju kultuuri- ja arheoloogilise väärtusega objektidele.

Pärandkultuur

Kavandatava tegevuse alal ja selle lähipiirkonnas pärandkultuuriobjekte ei asu.

40

3.16 Võimalik oluline mõju inimese tervisele, heaolule ja varale

Mõju tervisele

Olulisemad inimese tervist mõjutavad keskkonnategurid on välisõhu ja vee kvaliteet ning müra ja vibratsiooni tase. Elanike tervise kaitsmiseks on nende keskkonnateguritele kehtestatud normid, millega keskkonnamõju põhjustavate tegevuste kavandamisel tuleb arvestada.

Kavandatud tegevusega seotud ehitusaegne müra on ajutine ning müra normtasemetest kinnipidamisel olulist keskkonnamõju ei kaasne. Eelnevat arvesse võttes, olulist negatiivset mõju müraga seoses eeldada ei ole.

Kavandatav tegevus ei avalda eeldatavasti negatiivset mõju põhja- ega pinnaveele, seetõttu ei teki mõju joogivee varudele, kvaliteedile ega kättesaadavusele.

Mõju heaolule

Kavandatava tegevusega kaasnev negatiivne mõju inimeste heaolule võib avalduda läbi häiringute. Häirivuse all mõeldakse tegurit, mida üksikisik või rühm tajub negatiivsena, ebameeldivana ja soovimatuna ning seda ei ole võimalik normtasemetega reguleerida. Kavandatava tegevuse alal võib häirivust põhjustada peamiselt ehitustegevusest põhjustatud müra ka juhul, kui see vastab kehtivatele normidele. Häirivus on suurem ajutise kestvusega müra puhul.

Häirivust mõjutavad44:

1. müra akustilised omadused, 2. olukorra ja tingimustega seotud tegurid nagu mürakogeja elutingimused

ja sotsiaalmajanduslikud tegurid; 3. isiku oma võimalus mõjutada müraallikat;

44 „Keskkonnamüra mõjud“, Tapani Jauhiainen, Heikki S. Vuorinen, Marja Heinonen-Guzejev, väljaandja MTÜ Ökokratt

41

4. müraga seotud psühholoogilised tegurid, näiteks müraallika äratundmise võimalus ja suhtumine müraallikasse, ning nendega kaasnevad eelarvamused ja hirmud.

Kaudset positiivset mõju inimeste heaolule avaldab toimiva rongiliiklusega kaasnev positiivne mõju kohalikule majandusele ja tööhõivele.

Kokkuvõtvalt kavandatava tegevuse mõju inimeste heaolule puudub. Ehitusaegsed häiringud on lühiajalised ja mööduvad.

Mõju varale

Negatiivne mõju piirkonna inimeste varale avaldub eelkõige olulise keskkonnamõjuga objektidest tulenevatest mõjudest hoonetele ja rajatistele (nt tulekahju või plahvatusoht, õhusaaste, tugev vibratsioon või helirõhutase). Arvestades objekti iseloomu, siis sellise tasemega mõjusid DP-ga kavandatud tegevused eeldatavalt ei põhjusta.

Olulist positiivset mõju inimeste varale avaldab toimiva rongiliiklusega kaasnev kaudne positiivne mõju kohalikule majandusele ja tööhõivele. Seeläbi suureneb piirkonna ettevõtete käive, tekib uusi teenusepakkujaid ja konkurentsi elavnemine aitab kaasa pakutavate teenuste kvaliteedi tõusule. See on oluline positiivne mõju ettevõtlusele ja tööhõivele.

Kokkuvõtvalt on kavandatava tegevuse realiseerumisel kaudne positiivne mõju Tallinna ettevõtluskeskkonnale ja seeläbi inimeste majanduslikule olukorrale.

3.17 Kavandatava tegevuse koosmõju muude asjakohaste toimuvate või mõjualas planeeritavate tegevustega

Koosmõju muude tegevustega võib avalduda koos teiste projektala piirkonnas toimuvate või mõjualas planeeritavate tegevustega. Hetkel ei ole teada ühtegi tegevust, millega koosmõjus võiks kavandatav tegevus põhjustada olulist negatiivset keskkonnamõju.

42

3.18 Piiriülese mõju võimalikkus

Arvestades projektala kavandatava tegevuse asukohta, ulatust ja iseloomu ning eeldatavalt mõjutatavat keskkonda, siis ei ole tõenäoline, et kavandatava tegevusega võiks kaasneda piiriülene keskkonnamõju ehk mõju mõne naaberriigi keskkonnaseisundile.

43

4. Kokkuvõte KMH eelhindamise teabedokument on koostatud Harju maakonnas Rae vallas Soodevahe külas ja Tallinna linnas Lasnamäe linnaosas rajatava avalike raudteede ja kesklao raudteetaristu ning Elroni depoo eelprojekti eskiisi kohta. Ehitusprojektiga kavandatakse rajada uus Elroni depoo, mille eelduseks on täna samas kohas paikneva kesklao lammutamine ja uues kohas uuesti rajamine. Sellega seoses ehitatakse mitmed rööbasteed ning muud veeremi teenindamiseks vajalikud rajatised.

Kavandatava tegevuse piisava vahemaa tõttu kaitsealadele, hoiualadele, taime-, looma- ja linnuliikidele, loomastikule, taimestikule, püsielupaikadele, kaitstavatele looduse üksikobjektidele, KOV kaitstavatele loodusobjektidele, vääriselupaikadele, Natura 2000 võrgustiku aladele, rohevõrgustikule, väärtuslikule põllumajandusmaale, väärtuslikule maastikule, maardlatele ja kultuurimälestistele olulist negatiivset mõju eeldada ei ole.

Kavandatava tegevusega on plaanis ala ümbritsemine 2,5 m kõrguse keevisvõrgust aiaga, mille ülemisse serva paigaldatakse okastraat. Okastraat võib mõjutada eelkõige liike, kes on võimelised lendama või ronima. Linnud võivad lennates okastraati riivates saada vigastusi. Väikesed imetajad võivad mööda aeda ronides ennast vigastada. Kuna okastraat võib põhjustada inimestele, loomadele ja lindudele vigastusi, siis on soovitatav kasutada okastraadi asemel tugevdatud traati. 2,5 m kõrgune aed (ka ilma okastraadita) on tõhus nii inimeste kui ka suurimetajate eemale hoidmiseks, kellest viimaseid seal piirkonnas küll eeldatavalt liigub vähe.

Projektalal asuv arheoloogiamälestis Kultusekivi reg nr 2619 ja selle tähis nihutatakse väljapoole projektala teiste kultusekivide lähedusse. Lisaks korrigeeritakse kultusekivi reg nr 2618 paigutust.

Kui mälestisel, muinsuskaitsealal või mis tahes muus paigas tööd tehes avastatakse inimtegevuse tagajärjel ladestunud arheoloogiline kultuurkiht, sealhulgas inimluud, või kultuuriväärtusega leid, on tööde tegija kohustatud töö seiskama, säilitama leiukoha muutumatul kujul ning viivitamatult teatama sellest Muinsuskaitseametile ja kohalikule omavalitsusele.

44

Kui ehitamisel järgitakse õigusaktide ja standardite nõudeid, siis mõju pinnaveele, põhjaveele ja joogivee kvaliteedile ei ole tõenäoline.

Veekeskkonna ja pinnase saastumine ehitusetapis on võimalik eelkõige avariiliste juhtumite tulemusena (avariid materjalide ja jäätmete ladustamisel, avariid ehitusmasinatega, liiklusavariid ja neist tulenev reostus). Avariiliste olukordade esinemise tõenäosust saab vähendada tööohutusnõuete järgimise, objekti pideva järelevalvega, liiklusohutuse tõstmisega ning saastet minimeerida reostuse asjakohase ja kiire reostustõrjega.

Heljumisisalduse vähendamiseks tuleb pinnastööde ajal suure sademetehulgaga perioodidel tagada töötsooni isoleeritus vooluveekogusse suunduvast kraavist või kui see pole võimalik, siis vältida setete kraavi kandumist settepüüdurite või muude lahendustega. Sademevee puhastamiseks kasutusajal saab kasutada sademeveepuhastit, liiva- õlipüüdureid.

Kavandatava tegevuse kasutusajal tuleb kasutusele võtta meetmed olulise negatiivse mõju vältimiseks. Kui projektalal tekkiv reovesi käideldakse kanaliseerimise teel ning sademevesi kogutakse kokku, suunatakse suublasse lähtuvalt õigusaktidest tulenevale korrale, siis olulist negatiivset mõju pinnasele seoses reo- ja sademeveega eeldada ei ole.

Kanalisatsiooni suunatakse ekipeerimisvesi. Kanaliseerida on võimalik reovett, mille koostis vastab võrguvaldaja tingimustele ning suublasse juhitav sademevesi peab vastama keskkonnaministri 08.11.2019 määruse nr 61 „Nõuded reovee puhastamise ning heit-, sademe-, kaevandus-, karjääri- ja jahutusvee suublasse juhtimise kohta, nõuetele vastavuse hindamise meetmed ning saasteainesisalduse piirväärtused“ nõuetele. Tegevuse kavandamisel tuleb seda silmas pidada.

Alalt lähtuva vee äravooluhulkasid aitavad stabiliseerida keskendid. Kavandatava tegevuse käigus kasvab heiteallikate arv. Kasutusajal heide õhku on kütteseadmetest, kütuste hoiustamisest ja laadimisest, keevitustöödest ja diiselmootoriga rongidest.

Kuna kolme rajatava tankimisala diislikütuse kogused jäävad allapoole majandus- ja taristuministri 02.02.2016 määruses nr 10 sätestatud alammäära (1000 t), siis ei ole tegemist ohtliku ettevõttega.

45

Ehitusaegne mõju on seotud tolmu (tahkete osakeste) tekke ja levikuga ning on ajutine – esineb ehitustööde ajal ning lõpeb pärast tööde lõppu. Ehitusaegse tolmu teke ja levik piirdub üldjuhul ehitusobjekti lähialadele ning seda on võimalik vähendada töökorralduslike meetmetega (ilmastikuolude jälgimine tööde teostamisel, materjali niisutamine vms).

Tööde tegemisel tuleb kasutada tehniliselt korras olevaid masinaid, mis vähendavad müra tekkimist. Häiringute vältimiseks tehakse müratekitavaid töid päevasel ajal.

Hoone ehitusmaterjalide valikul tuleb arvestada, et hoonest välja leviv müra oleks minimeeritud hoone piisava heliisolatsioonivõimega välispiirdega.

Ehitusaegne jäätmete mõju on seotud nende kogumise, ajutise ladustamise ja edasisele käitlemisele suunamisega. Kui see ei toimu nõuetekohaselt, on oht jäätmete keskkonda sattumiseks, pinnase ning pinna- ja põhjavee saastumiseks. Seda saab vältida töökorralduslike meetmetega (jäätmed tuleb koguda liigiti, sobivatesse kogumisvahenditesse, rakendada meetmeid jäätmete laialikandumiseks tuulega, sademetega, teostada pidevat ala kontrolli vms). Kõik jäätmed tuleb koguda liigiti selleks ettenähtud kohta ja anda üle jäätmekäitlejale. Kasutusaegne jäätmekäitluse korraldamine tuleb lahendada vastavalt jäätmeseadusele ning kohaliku omavalitsuse vastavatele õigusaktidele. Jäätmekäitluse korraldamisel tuleb silmas pidada ka jäätmehierarhiat – jäätmeliigid, millele on Eestis olemas taaskasutusvõimalused, suunata taaskasutusse, eelistatult ringlussevõttu. Veelgi olulisem on jäätmetekke vältimine.

Ohtlikud jäätmed tuleb koguda eraldi ning üle anda jäätmekäitlejale, kellel on ohtlike jäätmete käitlemisluba.

Nõudeid järgides olulist negatiivset mõju ei kaasne.

Nii ehitusetapis kui hooldusdepoo kasutamisel tuleb vältida pinnase reostamist. Kui lammutustööde või ehitustööde käigus tuvastatakse pinnasereostus, tuleb vastavalt ehitusseadustiku nõuetele koostada reostuse likvideerimise projekt, kooskõlastada see Keskkonnaametiga, ning reostus enne ehitustööde algust likvideerida.

46

Tööde tegemise käigus tuleb jälgida, et tegevusega ei levitataks võõrliike. Ehitustöödel karuputke asukohas tuleb olla ettevaatlik, vältida tuleb karuputke kasvukohas leiduva pinnase laiali- ning edasikandmist. Masinad ning tööriistad tuleb puhastada pärast karuputke kasvukohas töötamist mullast ja muust pinnasest. Soovitatav oleks teha karuputke kasvukohas töid külmunud pinnasega, eelistatult lumekattega ajal.

Hetkel ei ole teada ühtegi tegevust, millega koosmõjus võiks kavandatav tegevus põhjustada olulist negatiivset keskkonnamõju.

Arvestades projektala asukohta, ulatust ja iseloomu ning eeldatavalt mõjutatavat keskkonda, siis ei ole tõenäoline, et kavandatava tegevusega võiks kaasneda piiriülene keskkonnamõju ehk mõju mõne naaberriigi keskkonnaseisundile.

Kui ehitamisel ja kasutusajal järgitakse seaduste ja standardite nõudeid, töökorralduslikke meetmeid ja ohutusnõudeid, siis kavandatava tegevusega olulist negatiivset mõju keskkonnale eeldada ei ole ning KMH algatamine pole vajalik. Lõpliku otsuse KMH algatamise vajalikkuse osas teeb kohalik omavalitsus vastavalt KeHJS § 11 lg 2.

47

5. Kasutatud materjalid • AS Eesti Raudtee avalike raudteede ja Kesklao raudteetaristu

projekteerimine. Kultusekivi nr 2619 nihutamise kava. Allspark OÜ, 2025 • AS Eesti Raudtee avalike raudteede ja kesklao raudteetaristu

projekteerimine. Eelprojekt CU0352 Kuivendusrajatised. Seletuskiri. AllSpark OÜ, 2026

• Eesti geoloogiline baaskaart, mõõtkavas 1 : 50 000. EGT 2025 • Harjumaa maavarade teemaplaneering. Rohevõrgustiku analüüs.

Skepast&Puhkim OÜ, 2024 • Keskkonnamõju hindamise eelhinnangu andmise juhend.

Keskkonnaministeerium, 2017 • „Keskkonnamüra mõjud“, Tapani Jauhiainen, Heikki S. Vuorinen, Marja

Heinonen-Guzejev, väljaandja MTÜ Ökokratt • KOTKAS, Keskkonnaloa taotlus, menetlus M-127094

https://kotkas.envir.ee/permits/public_document_view?search=1&title= L%C3%B5una- V%C3%A4o%20III%20lubjakivikarj%C3%A4%C3%A4r&document_id=158229

• Kliimamuutustega kohanemise arengukava ja selle juurde kuuluv rakendusplaan aastani 2030. Keskkonnaministeerium

• Lasnamäe tööstusalade üldplaneering. Tallinna Linnaplaneerimise Amet, 2015

• Lääne-Eesti vesikonna veemajanduskava 2022-2027. Kinnitatud 07.10.2022 käskkirjaga nr 357 https://envir.ee/keskkonnakasutus/vesi/veemajanduskavad

• Rae valla üldplaneering. OÜ Hendrikson&Ko, 2013 • Rail Baltica raudteetrassi Ülemiste veeremidepoo detailplaneering:

Ulukite liikumise ja konfliktkohtade analüüs. Skepast & Puhkim OÜ, 2021 • Soodevahe 1520 rööpmelaiusega hooldusdepoo ja juurdepääsutee

detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnangu teabedokument. Skepast&Puhkim OÜ, 2025

48

• Vee-ettevõtte AS ELVESO koduleht, https://www.elveso.ee/vesi/%C3%BCvk-v%C3%B5rgu-piirkonnad

• Väo VIII lubjakivikarjääri keskkonnaloa taotlus T-KL_1006545, OÜ EK RAE, https://kotkas.envir.ee/permits/public_document_view?search=1&appli cant=EK%20RAE&proceeding_public_status=ALL&document_id=45865

• Ehitisregister • Eesti looduse infosüsteem • Keskkonnaportaal • Kotkas, Keskkonnaamet • Maa- ja ruumiameti kaardirakendus • Teederegister • https://map.rae.ee/dp/DP1137/ • https://map.rae.ee/dp/DP0556/Kehtestatud_materjalid/ • https://planeeringud.ee/plank-web/#/planning/detail/30106816 • https://atp.amphora.ee/raevv/index.aspx?o=677&o2=677&itm=766498&

o=677&u=-1&hdr=hp&tbs=all • https://atp.amphora.ee/raevv/index.aspx?o=677&o2=677&itm=766573&

o=677&u=-1&hdr=hp&tbs=all • https://tpr.tallinn.ee/DetailPlanning/Details/DP031890 • https://tpr.tallinn.ee/DetailPlanning/Details/DP040250 • https://keskkonnaportaal.ee/sites/default/files/2021-12/vesi/10_S-

O_Harju.pdf • https://keskkonnaportaal.ee/sites/default/files/2021-

12/vesi/4_O_Ca_L_Est.pdf • https://keskkonnaportaal.ee/sites/default/files/2021-12/vesi/3_Ca-V.pdf

49

AS Eesti Raudtee avalike raudteede ja kesklao raudteetaristu rajamise keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine

AllSpark OÜ (registrikood 12989482, edaspidi taotleja) esitas 11.03.2026 ja 13.03.2026 ehitisregistris Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile (edaspidi ka TTJA) ehitusloa taotlused nr 2611271/01615, 2611271/01606 ja 2611271/02405 AS Eesti Raudtee avalike raudteede ja kesklao raudteetaristu rajatiste rajamiseks ning olemasoleva taristu lammutamiseks.

AS Eesti Raudtee avalike raudteede ja kesklao raudteetaristu rajatised on projekteeritud Harju maakonnas Rae vallas Soodevahe külas ja Tallinna linnas Lasnamäe linnaosas asuvatele katastriüksustele vastavalt ehitusloa taotlustega esitatud projektile. Rajatiste asukohad ja ruumikujud on nähtavad ehitusprojektis ja ehitisregistris.

Projekti eesmärgiks on uue Elroni depoo rajamine, mille eelduseks on täna samas kohas paikneva kesklao lammutamine ja uues kohas uuesti rajamine. Sellega seoses ehitatakse mitmed rööbasteed ning muud veeremi teenindamiseks vajalikud rajatised (tehnovõrgud, veevärgi ja kanalisatsioonehitised, kuivendusrajatised, tankimisala, piirdeaiad jms). TTJA- le on esitatud ehitusloa taotlused AS Eesti Raudtee avalike raudteede ja kesklao raudteetaristu rajamiseks. Elroni depoo ja selle juurde kuuluvate rajatiste ehitusloa taotlus esitatakse eraldiseisvalt. Kavandatava tegevuse käigus ehitatakse järgmised rajatised:

1. Lao territooriumil asuva 18 rööbastee demonteerimine sh Ülemiste-Maardu ühendustee lammutamine 1735 m pikkusel lõigul ning piirde, kraanateede, raudteeülesõidukohtade, rajatiste ja seadmete demonteerimine;

2. Ülemiste-Maardu I raudtee peatee ümber projekteerimine; 3. Eesti Raudtee kesklao 14 rööbastee projekteerimine sh Ülemiste-Soodevahe

ühendusraudtee nr 21 mahus, mis on vajalik EVR kesklao ligipääsu tagamiseks; 4. Raudteeülesõidukohtade projekteerimine; 5. Juurdepääsuteede, hooldusteede ja parklate projekteerimine; 6. Seotud tehnovõrkude – elekter, valgustus, side, valvesüsteemid, veevarustus ja

kanalisatsioon – projekteerimine; 7. Kuivendusrajatiste projekteerimine; 8. Piirdeaia projekteerimine; 9. Tankimisseadmete projekteerimine.

Kavandatav tegevus ei kuulu keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 6 lõikes 1 toodud oluliste keskkonnamõjuga tegevuste hulka, mille puhul on keskkonnamõju hindamine (edaspidi KMH) algatamine kohustuslik. KMH algatamise vajalikkust ehituslubade menetluse käigus kaalutakse tulenevalt KeHJS § 6 lõike 2 punktist 10 ning Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse

eelhinnang, täpsustatud loetelu“ (edaspidi määrus nr 224) § 13 punktist 3 raudteeliini või raudteejaama rajamine, laiendamine või pikendamine alla.

KeHJS § 6 lõige 2 punkti 10 alusel kui kavandatav tegevus ei kuulu KeHJS § 6 lõikes 1 nimetatud oluliste keskkonnamõjuga tegevuste hulka, peab andma eelhinnangu infrastruktuuri ehitamisele või kasutamisele. Määruse nr 224 § 13 punkti 3 alusel tuleb KMH vajalikkuse eelhinnang anda raudteeliini või raudteejaama rajamise, laiendamise või pikendamise, välja arvatud KeHJS § 6 lõike 1 punktis 14 nimetatud juhul.

Ehitusloa taotlusega on esitatud Skepast&Puhkim OÜ poolt koostatud KMH eelhinnang „AS Eesti Raudtee avalike raudteede ja kesklao raudteetaristu ning Elroni depoo ehitusprojekti keskkonnamõju hindamise eelhinnangu teabedokument“ (töö nr 25000087, 10.04.2026), mis TTJA hinnangul vastab keskkonnaministri 16.08.2017 määruse nr 31„Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded“ nõuetele. KMH eelhinnang käsitleb korraga kaht projekti – AS Eesti Raudtee avalike raudteede ja kesklao taristu ning Elroni depoo. Käesolev KMH algatamata jätmise otsus puudutab AS Eesti Raudtee avalike raudteede ja kesklao raudteetaristu rajamist. Ehitusseadustiku (EhS) § 89 alusel annab raudteerajatise ehitamiseks ehitusloa TTJA ning EhS § 39 lõike 3 alusel, kui ehitusloa taotlusega esitatav ehitusprojekt sisaldab ehitisi, mille kohta on ehitusloa andmine riigi ja kohaliku omavalitsuse üksuse pädevuses, siis annab ehitusloa TTJA, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. KeHJS § 9 lõike 1 kohaselt on otsustaja tegevusloa andja, seega on antud juhul TTJA otsustaja KeHJS tähenduses.

Kavandatav tegevus toimub transpordimaa ja maatulundusmaa sihtotstarbega kinnistutel. Tegemist on industriaalse keskkonnaga, mida iseloomustavad põhja, lääne, edela ja ida suunas tööstusalad ning raudteevõrgustik koos laadimisplatsidega. Elamud, kauplused ja sotsiaalfunktsiooniga alad jäävad kaugemale. Kavandatava tegevuse alal ega selle lähiümbruses ei asu kaitsealasid, hoiualasid, püsielupaiku, kaitstavaid looduse üksikobjekte, kohaliku omavalitsuse tasandil kaitstavaid loodusobjekte, vääriselupaiku, Natura 2000 võrgustiku alasid, väärtuslikke põllumajandusmaid ja väärtuslikke maastike. Samuti ei ole ette näha olulist negatiivset mõju maardlatele, pinnasele, kultuuripärandile, pinna- ja põhjaveele. Tegevuse käigus ei kahjustata inimese tervist, heaolu ega vara. Kui ehitamisel ja kasutusajal järgitakse seaduste ja standardite nõudeid, töökorralduslikke meetmeid ja ohutusnõudeid, siis kavandatava tegevusega olulist negatiivset mõju keskkonnale eeldada ei ole.

KeHJS § 11 lõike 22 kohaselt peab otsustaja enne KeHJS § 6 lõikes 2 nimetatud valdkondade tegevuse KMH vajalikkuse üle otsustamist küsima seisukohta kõigilt asjaomastelt asutustelt, esitades neile seisukoha võtmiseks eelhinnangu ning KMH algatamise või algatamata jätmise otsuse eelnõu.

Arvestades keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnangu punktides 2-4 toodut võib kavandatav tegevus kaasa tuua mõningast keskkonnamõju, kuid mõju ei ole

meetmete rakendamise korral oluline ning keskkonnamõju hindamise algatamine ei ole vajalik.

Ehitustegevus on lühiajaline ning tegevusel ei ole meetmete rakendamisel olulist mõju välisõhu kvaliteedile, maavaradele (maardlad), pinnasele, põhja- ja pinnaveele, kaitstavatele loodusobjektidele, Natura 2000 võrgustiku aladele ega kultuuripärandile. Avalike raudteede ja kesklao raudteetaristu rajamine ei kahjusta inimeste tervist, heaolu ega vara. Täiendavate keskkonnauuringute läbiviimine ei ole vajalik.

TTJA tugineb KMH algatamata jätmise otsuse tegemisel keskkonnamõju hindamise eelhinnangu järeldustele ning asjaomaste asutuste seisukohtadele.

Ebasoodsa mõju tõhusa ennetamise, vältimise, vähendamise ja leevendamise üldised (sh seadusandlusest tulenevad) meetmed:

1. Suure sademetehulgaga perioodidel tuleb pinnastööde tegemisel heljumisisalduse vähendamiseks tagada töötsooni isoleeritus vooluveekogusse suunduvast kraavist. Kui see ei ole võimalik, tuleb vältida setete kandumist kraavi settepüüdurite või muude sobivate meetmete abil.

2. Reovee kanalisatsiooni suunamisel peab selle koostis vastama võrguvaldaja tingimustele ning suublasse juhitav sademevesi peab vastama keskkonnaministri 08.11.2019 määruse nr 61 „Nõuded reovee puhastamise ning heit-, sademe-, kaevandus- , karjääri- ja jahutusvee suublasse juhtimise kohta, nõuetele vastavuse hindamise meetmed ning saasteainesisalduse piirväärtused“ nõuetele.

3. Tööde tegemisel tuleb kasutada tehniliselt korras olevaid masinaid, et vähendada müra teket. Häiringute vältimiseks tohib müratekitavaid töid teha üksnes päevasel ajal.

4. Ehitusaegset tolmu teket ja levikut tuleb ümbritsevatele aladele vältida ja vähendada töökorralduslike meetmetega (ilmastikuolude jälgimine tööde teostamisel, materjali niisutamine vms).

5. Kõik jäätmed tuleb koguda liigiti selleks ettenähtud kohta ja anda üle jäätmekäitlejale. Kasutusaegne jäätmekäitluse korraldamine tuleb lahendada vastavalt jäätmeseadusele ning kohaliku omavalitsuse vastavatele õigusaktidele. Jäätmekäitluse korraldamisel tuleb silmas pidada ka jäätmehierarhiat – jäätmeliigid, millele on Eestis olemas taaskasutusvõimalused, suunata taaskasutusse, eelistatult ringlussevõttu. Oluline on jäätmeteket vältida. Ohtlikud jäätmed tuleb koguda eraldi ning üle anda jäätmekäitlejale, kellel on ohtlike jäätmete käitlemisluba.

6. Nii ehitusetapis kui hooldusdepoo kasutamisel tuleb vältida pinnase reostamist. Kui lammutustööde või ehitustööde käigus tuvastatakse pinnasereostus, tuleb vastavalt ehitusseadustiku nõuetele koostada reostuse likvideerimise projekt, kooskõlastada see Keskkonnaametiga, ning reostus enne ehitustööde algust likvideerida.

7. Kui mälestisel, muinsuskaitsealal või mis tahes muus paigas tööd tehes avastatakse inimtegevuse tagajärjel ladestunud arheoloogiline kultuurkiht, sealhulgas inimluud, või kultuuriväärtusega leid, on tööde tegija kohustatud töö seiskama, säilitama leiukoha muutumatul kujul ning viivitamatult teatama sellest Muinsuskaitseametile ja kohalikule omavalitsusele.

8. Vältimaks inimestele, loomadele ja lindudele vigastuste tekitamist on soovituslik piirdeaia rajamisel okastraadi asemel kasutada tugevdatud traati.

7. Tööde tegemise käigus tuleb jälgida, et tegevusega ei levitataks võõrliike. Ehitustöödel karuputke asukohas tuleb olla ettevaatlik, vältida tuleb karuputke kasvukohas leiduva pinnase laiali- ning edasikandmist. Masinad ning tööriistad tuleb puhastada pärast karuputke kasvukohas töötamist mullast ja muust pinnasest. Soovitatav oleks teha karuputke kasvukohas töid külmunud pinnasega, eelistatult lumekattega ajal.

Piiriülest keskkonnamõju hindamist ei algatata, samuti ei liideta KMH menetlusi KeHJS mõistes.

Võttes aluseks keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 6 lõike 2 punkti 10, § 6¹, § 9 lõike 1, § 11 lõiked 2², 2³, 4, 8; ehitusseadustiku § 89 ja § 39 lõike 3; Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“ § 13 punkti 3 ja eelhinnangust tulenevad järeldused

otsustan:

jätta AS Eesti Raudtee avalike raudteede ja kesklao raudteetaristu rajamise keskkonnamõju hindamine algatamata.

Adressaatide nimekiri

Maa- ja Ruumiamet [email protected]

Transpordiamet [email protected]

Muinsuskaitseamet [email protected]

Keskkonnaamet [email protected]

Lasnamäe Linnaosa Valitsus [email protected]

Tallinna Strateegiakeskus [email protected]

Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalamet [email protected]

Tallinna Linnaplaneerimise Amet [email protected]

Tallinna Transpordiamet [email protected]

Rae Vallavalitsus [email protected]

AS Eesti Raudtee avalike raudteede

ja kesklao raudteetaristu ning Elroni

depoo ehitusprojekti

keskkonnamõju hindamise

eelhinnangu teabedokument

Töö number: 25000087 Tellija: ALLSPARK OÜ Konsultant: Skepast&Puhkim OÜ

Laki põik 2, 12919 Tallinn +372 664 5808 [email protected]

Registrikood: 11255795 Kuupäev: 20.09.2025

Versioon: 2 Kuupäev: 10.04.2026 Koostanud: Vivika Väizene, Camilla Kastein

2

Sisukord

SISUKORD 2

1. SISSEJUHATUS 4

2. KAVANDATAV TEGEVUS 6

2.1 Kavandatava tegevuse asukoht 6

2.2 Kavandatava tegevuse eesmärk ja lühikirjeldus 6

2.3 Ressursside kasutamine ja tegevuse energiakasutus 7

2.4 Tegevuse seos asjakohaste strateegiliste planeerimisdokumentidega 8 2.4.1 Harju maakonnaplaneering „Rail Baltic raudtee trassi koridori asukoha määramine“ 8 2.4.2 Rae valla üldplaneering 8 2.4.3 Lasnamäe tööstusalade üldplaneering 8 2.4.4 Piirkonna detailplaneeringud 8

2.5 Tegevusega kaasnevad tegurid ja jäätmeteke 9 2.5.1 Heide pinnasesse, vette ja õhku 9 2.5.2 Müra ja vibratsioon 12 2.5.3 Jäätmeteke 14 2.5.4 Valgus, soojus, kiirgus ja lõhn 15

2.6 Tegevuse seisukohast asjakohaste suurõnnetuste või katastroofide oht, kliimamuutustega kohanemine 16

3. MÕJUTATAV KESKKOND JA OLULISE KESKKONNAMÕJU VÄLJASELGITAMINE 19

3.1 Olemasolev ja planeeritav maakasutus ning seal toimuvad või planeeritavad tegevused 19

3.2 Asustus 19

3.3 Pinnavormid ja pinnas 20

3.4 Maavarad ja maardlad 21

3.5 Põhjavesi 24

3.6 Pinnavesi 26

3.7 Taimestik 30

3.8 Loomastik 31

3.9 Kaitstavad loodusobjektid 32 3.9.1 Kaitsealad 32 3.9.2 Hoiualad 33 3.9.3 Kaitsealused liigid 33

3

3.9.4 Püsielupaigad 33 3.9.5 Kaitstavad looduse üksikobjektid, KOV kaitstavad loodusobjektid 33

3.10 Vääriselupaigad 33

3.11 Natura 2000 alad 34

3.12 Rohevõrgustik 34

3.13 Väärtuslik põllumajandusmaa 37

3.14 Väärtuslikud maastikud 37

3.15 Kultuuripärand 37

3.16 Võimalik oluline mõju inimese tervisele, heaolule ja varale 40

3.17 Kavandatava tegevuse koosmõju muude asjakohaste toimuvate või mõjualas planeeritavate tegevustega 41

3.18 Piiriülese mõju võimalikkus 42

4. KOKKUVÕTE 43

5. KASUTATUD MATERJALID 47

4

1. Sissejuhatus Käesolev AS Eesti Raudtee avalike raudteede ja kesklao raudteetaristu ning Elroni depoo projekteerimise KMH eelhinnangu teabedokument on koostatud Harju maakonnas Rae vallas Soodevahe külas ja Tallinna linnas Lasnamäe linnaosas rajatava avalike raudteede ja kesklao raudteetaristu eelprojekti eskiisi kohta.

Ehitusprojektiga kavandatakse rajada uus Elroni depoo, mille eelduseks on täna samas kohas paikneva kesklao lammutamine ja uues kohas uuesti rajamine. Sellega seoses ehitatakse mitmed rööbasteed ning muud veeremi teenindamiseks vajalikud rajatised. Projektalale Soodevahe hooldusdepoo alale on algatatud eraldi detailplaneering, millele on koostatud Soodevahe hooldusdepoo keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang1.

Käesoleva KMH eelhinnangu teabedokumendi koostamisel on lähtutud keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadusest (KeHJS), KeHJSe alusel kehtestatud keskkonnaministri 16.08.2017 määrusest nr 31 „Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded“ ja KMH eelhindamise juhendist2 (edaspidi juhend). Juhendi kohaselt on eelhindamise eesmärk välistada põhjendamatut KMH-d. KMH algatatakse, kui planeeringu elluviimine võib eeldatavalt kaasa tuua olulise keskkonnamõju.

Eelhinnangu tulemusena selgitatakse välja, kas ehitusloa menetluses on vajalik KMH algatamine või mitte. Kavandatav tegevus ei liigitu KeHJS § 6 lõike 1 kohaselt oluliste keskkonnamõjuga tegevuste hulka, mille korral algatatakse KeHJS § 11 lõike 3 alusel KMH selle vajadust põhjendamata. KMH algatamise vajalikkust kaalutakse ehitusloa menetluse käigus. KeHJS § 6 lõige 2 punkti 10 alusel kui kavandatav tegevus ei kuulu KeHJS § 6 lõikes 1 nimetatute hulka, peab eelhinnang andma teavet, kas tegevus võib tuua kaasa olulise keskkonnamõju.

Kavandatav tegevus kuulub KeHJS § 6 lõikes 2 punkti 10 infrastruktuuri ehitamine või kasutamine ning Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224

1 Soodevahe 1520 rööpmelaiusega hooldusdepoo ja juurdepääsutee detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnangu teabedokument. Skepast&Puhkim OÜ, 2025 2 Keskkonnamõju hindamise eelhinnangu andmise juhend. Keskkonnaministeerium, 2017

5

„Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“ § 13 p 3 raudteeliini või raudteejaama rajamine, alla.

Planeeringualal kehtivad Harju maakonnaplaneering 2030+, Rae valla üldplaneering ja Lasnamäe tööstusalade üldplaneering. Käesolev eelhindamine viiakse läbi olemasoleva materjali põhjal ning täiendavate uuringute läbiviimine ei ole vajalik ega põhjendatud.

6

2. Kavandatav tegevus

2.1 Kavandatava tegevuse asukoht

Kavandatava tegevuse ala asub Harju maakonnas Rae vallas Soodevahe külas ja Tallinna linnas Lasnamäe linnaosas (Tabel 1) transpordimaa ja ühe maatulundusmaa sihtotstarbega kinnistutel. Kavandatava tegevuse alast lõunas asub ettenähtud Rail Balticu Ülemiste veeremidepoo. Samuti rajatakse kinnistule Betooni põik 20 // Varivere tee 10 // Tallinn-Tapa 115-118,2 km Soodevahe 1520 rööpmelaiusega hooldusdepoo.

Tabel 1. Kavandatava tegevusega kattuvad kinnistud

Katastri- tunnus

Kinnistu aadress Sihtotstarve Oma- valitsus

65301:011:0054 Betooni põik 20 // Varivere tee 10 // Tallinn-Tapa 115- 118,2 km

Transpordimaa 100% Rae vald

78401:101:7303

Peterburi tee 36 // Suur- Sõjamäe tn 7 // Vesse põik 17 // Ülemiste raudteejaam R4

Transpordimaa 100% Tallinn

65301:011:0113 Ülemiste-Maardu 1,2-4,4 km

Transpordimaa 100% Rae vald

65301:011:0109 Betooni tn 30b Transpordimaa 100% Rae vald

65301:011:0323 Linnaaru tee 4 Maatulundusmaa 100%

Rae vald

2.2 Kavandatava tegevuse eesmärk ja lühikirjeldus

Kavandatava tegevuse eesmärk on rajada uus Elroni depoo, mille eelduseks on täna samas kohas paikneva kesklao lammutamine ja uues kohas uuesti

7

rajamine. Selleks rajatakse kesklao rööbasteed koos Ülemiste-Maardu peateega (keskladu opereerib ainult diiselrongidega), avalik 21. raudtee koos kontaktvõrguga, Elroni depoo rööbasteed koos kontaktvõrguga, Elroni depoo peateed koos hooldusteedega, kesklao pea- ja hooldusteed koos ladustamisaladega. Lisaks paigaldatakse kesklao alale sildkraanad ning ette on nähtud pikkrööpa keevituse ala, killustiku ladustamise ala, liiprite jm ladustamise ala, pöörmete jm ladustamise ala, raudteeülesõidukohad ja vagunikaalud. Lisaks rajatakse ekipeerimisplatvormid ja piirdeaiad. Ala ümbritsetakse 2,5 m kõrguse keevisvõrgust aiaga, mille ülemisse serva paigaldatakse okastraat. 10 kV õhuliin tõstetakse ümber maakaabliks, sellega koos tõstetakse ümber ka sideliin maakaabliks (ca 3,3 km pikkuses) ning paigaldatakse depoo CCS ehk raudteesignalisatsioon. Samuti rajatakse kolm tankimisala seadmetega, millest kaks teenindavad depood ja kolmas keskladu ning RBE ja ELRONi depoosid ühendav galerii. Rajatakse sademevee kanalisatsioon ja rööbastee kuivendusrajatised, millega kogu alalt kokku korjatav sademevesi suunatakse Pirita jõe poole, keskendusmahutite projekteerimise vajadusega koos liivapüüdurite ja pumplaga ning veevarustus- ja kanalisatsioon, kuhu suunatakse ekipeerimise reovesi.

2.3 Ressursside kasutamine ja tegevuse energiakasutus

Vajadus ressursside järele kaasneb ehitamise ja kasutamise etapis. Vajalikeks ressurssideks ehitusetapis on maa, pinnas, ehitusmaavarad ja nendest valmistatud tooted, kattematerjalid, kütused ja elektrienergia, kuid tõenäoliselt mitte mahus, mis põhjustaks olulist keskkonnamõju. Ressursse tarnitakse autotranspordiga mööda olemasolevaid teid ja mööda tehnovõrkusid. Täpne vajalike ressursside maht selgub ehitusprojektide koostamisel.

Kesklao kasutusetapis on vajadus seadmete, elektri, diisli jms järele. Kasutusaegne energiakasutus on seotud keevitamise, kesklao kasutamisega ja rongide liikumisega.

8

2.4 Tegevuse seos asjakohaste strateegiliste planeerimisdokumentidega

2.4.1 Harju maakonnaplaneering „Rail Baltic raudtee trassi koridori asukoha määramine“

Kavandatava tegevuse alast lõunas asub Harju maakonnaplaneeringuga „Rail Baltic raudtee trassi koridori asukoha määramine“3 ettenähtud Rail Balticu Ülemiste veeremidepoo. Kavandatava tegevuse alaga kattub osaliselt Rail Balticu raudteekoridor.

2.4.2 Rae valla üldplaneering

Rae valla üldplaneeringus on kavandatava tegevusega hõlmatud kinnistud määratud raudteemaaks. Kavandatav tegevus ei lähe vastuollu üldplaneeringu järgse maakasutuse otstarbega.

2.4.3 Lasnamäe tööstusalade üldplaneering

Lasnamäe tööstusalade üldplaneeringus on kavandatava tegevusega hõlmatud kinnistu määratud liiklusmaaks. Kavandatav tegevus ei lähe vastuollu üldplaneeringu järgse maakasutuse otstarbega.

2.4.4 Piirkonna detailplaneeringud

Soodevahe 1520 rööpmelaiusega hooldusdepoo ja juurdepääsutee detailplaneering.

Soodevahe küla Suur-Sõjamäe tn 41 kinnistu ja lähiala detailplaneering (1137)4. Kehtestatud 03.01.2023 otsusega nr 17.

Soodevahe küla Soodevahe tööstuspargi detailplaneering (Soodevahe küla)(DP0556)5. Kehtestatud 08.12.2009 otsusega nr 24.

3 Harju maakonnaplaneering „Rail Baltic raudtee trassi koridori asukoha määramine“ Kehtestatud riigihalduse ministri 13.02.2018 käskkirjaga nr 1.1-4/41. https://riigiplaneering.ee/rail- baltic-harju 4 https://map.rae.ee/dp/DP1137/ 5 https://map.rae.ee/dp/DP0556/Kehtestatud_materjalid/

9

Soodevahe küla Laaneaia ja Uus-Kasemetsa kinnistute ja lähiala detailplaneering (DP0609)6. Kehtestatud 13.01.2015.

Soodevahe küla Tammiku I kinnistu lähiala detailplaneering (DP0662)7. Kehtestatud 27.09.2011.

Soodevahe küla Tammiku 2 kinnistu ja lähiala detailplaneering (DP0753)8. Kehtestatud 25.06.2014.

Betooni tn 18 kinnistu detailplaneering (DP031890)9. Kehtestatud 27.12.2012.

Betooni põik 12 kinnistu ja lähiala detailplaneering (DP040250)10. Kehtestatud 27.03.2019.

Kavandatav tegevus ei sea takistusi ümbruskonnas paiknevatele detailplaneeringualade realiseerimisele. Kokkuvõtvalt ei ole kavandatav tegevus vastuolus asjakohaste strateegiliste planeerimisdokumentidega ega lähipiirkonna praeguste ja planeeritavate tegevustega.

2.5 Tegevusega kaasnevad tegurid ja jäätmeteke

2.5.1 Heide pinnasesse, vette ja õhku

Heide pinnasesse

Heited pinnasesse ning sealtkaudu pinna- ja põhjavette ei ole välistatud lekete või avariide korral. Kavandatava tegevuse kasutusajal tuleb kasutusele võtta meetmed olulise negatiivse mõju vältimiseks. Kui projektalal tekkiv reovesi käideldakse kanaliseerimise teel ning sademevesi kogutakse kokku, suunatakse

6 https://planeeringud.ee/plank-web/#/planning/detail/30106816 7https://atp.amphora.ee/raevv/index.aspx?o=677&o2=677&itm=766498&o=677&u=- 1&hdr=hp&tbs=all 8https://atp.amphora.ee/raevv/index.aspx?o=677&o2=677&itm=766573&o=677&u=- 1&hdr=hp&tbs=all 9 https://tpr.tallinn.ee/DetailPlanning/Details/DP031890 10 https://tpr.tallinn.ee/DetailPlanning/Details/DP040250

10

suublasse lähtuvalt õigusaktidest tulenevale korrale, siis olulist negatiivset mõju pinnasele seoses reo- ja sademeveega eeldada ei ole.

Heide vette

Ehitusetapis on mõju veekeskkonna ja pinnase saastumisele seotud ehitustööde läbiviimise, ehitusmaterjalide ning muude tööks vajalike materjalide transpordi, ladustamise ja kasutamise ning ehitusaegse jäätmekäitluse korraldamisega.

Tegevuste käigus võib keskkonda sattuda ehitusmaterjale ja jäätmeid (pinnast, asfaldipuru, täitematerjali, lammutus- ja ehitusmaterjalide jääke jms). Neis sisalduvad saasteained võivad sattuda kas otse või sademe- ja lumesulamisveega pinnasesse või veekeskkonda ja ohustada selle kvaliteeti.

Lisaks on oht ehitusetapis tee-ehitusmasinatest pinnasesse ja pinnavette lekkida ohtlikke aineid (õli- ja kütusejääke), samuti võib sattuda keskkonda rehvidest, piduriklotsidest ja heitgaasidest pärinevaid raskmetalle ning rehvide kulumisest kummiosakesi. Ehitusmasinate tavapärase töötamise käigus keskkonda lekkivate saasteainete kogused on väikesed. Pinnasesse ja veekeskkonda satuvad need enamasti sademe- ja lumesulamisveega, kus need on lahjendatud madalate kontsentratsioonideni.

Veekeskkonna ja pinnase saastumine ehitusetapis on võimalik eelkõige avariiliste juhtumite tulemusena (avariid materjalide ja jäätmete ladustamisel, avariid ehitusmasinatega, liiklusavariid ja neist tulenev reostus). Avariiliste olukordade esinemise tõenäosust saab vähendada tööohutusnõuete järgimise, objekti pideva järelevalvega, liiklusohutuse tõstmisega ning saastet minimeerida reostuse asjakohase ja kiire reostustõrjega.

Põhjavesi on piirkonnas kaitsmata ja nõrgalt kaitstud.

Alalt ärajuhitava vee puhul on tegemist sademeveega, mis sisaldab peamiselt vihmavett ja lumesulavett.

Kanalisatsiooni suunatakse ekipeerimisvesi. Kanaliseerida on võimalik reovett, mille koostis vastab võrguvaldaja tingimustele ning suublasse juhitav sademevesi peab vastama keskkonnaministri 08.11.2019 määruse nr 61 „Nõuded reovee puhastamise ning heit-, sademe-, kaevandus-, karjääri- ja jahutusvee suublasse juhtimise kohta, nõuetele vastavuse hindamise meetmed ning

11

saasteainesisalduse piirväärtused“ nõuetele. Tegevuse kavandamisel tuleb seda silmas pidada.

Kui projektalal tekkiv reovesi käideldakse kanaliseerimise teel ning sademevesi suunatakse suublasse lähtuvalt õigusaktidest tulenevale korrale, siis olulist negatiivset mõju pinnasele seoses reo- ja sademeveega eeldada ei ole.

Heide õhku

Mõju piirkonna välisõhu kvaliteedile on seotud kavandatavate hoonete ja teede ehituse ja piirkonda lisanduva liikluskoormusega.

Ehitusaegne mõju on seotud tolmu (tahkete osakeste) tekke ja levikuga ning on ajutine – esineb ehitustööde ajal ning lõpeb pärast tööde lõppu. Ehitusaegse tolmu teke ja levik piirdub üldjuhul ehitusobjekti lähialadele ning seda on võimalik vähendada töökorralduslike meetmetega (ilmastikuolude jälgimine tööde teostamisel, materjali niisutamine vms). Teatud töödega (nt asfalteerimistöödega) on võimalik ka ebameeldiva lõhna teke ja levik.

Kasutusaegselt on kavandatava tegevuse põhiliseks heiteallikaks kasutatavad diiselrongid ja pikkrööpa keevituse generaatori käitamisest tulenevad heitmed.

Välisõhu kvaliteeti mõjutavad paiksed heiteallikad ja liiklus. Välisõhu kvaliteedi mõjutaja projektala piirkonnas on industriaalne keskkond, mida iseloomustavad põhja, lääne, edela ja ida suunas tööstusalad ning raudteevõrgustik koos laadimisplatsidega.

Lähemal asuvad heiteallikad on Eesti Killustik OÜ (keskkonnaluba nr KL-514265 ) (Joonis 1) lubjakivikarjääris, mis asub kahe raudteeharu vahepeal. Lubjakivikarjääris asuvad paiksed mootorid (diiselgeneraator), purustus- sorteerimissõlm (purustamine ja sõelumine, laadimine), alal puuritakse ja lõhatakse. Kavandatavast tegevusest lõuna suunas paiknevad mitmed heiteallikad, millest lähim on RAGN-SELLS AS (keskkonnaluba KKL/326557). Sealsed heiteallikad on puiduhakkuri mootor, selle tankimine ja puidujäätme purustamine. Joonis 1 on näha piirkonnas asuvad heiteallikad.

12

Joonis 1. Heiteallikad11. Aluskaart: Keskkonnaportaal, 2025, seisuga 30.10.2025

2.5.2 Müra ja vibratsioon

Müra

Välisõhus levivat müra reguleerib atmosfääriõhu kaitse seadus (AÕKS), mille kohaselt eristatakse välisõhus leviva müra osas tööstusmüra ja liiklusmüra. Tööstusmüra on müra, mida põhjustavad paiksed müraallikad ning liiklusmüra on regulaarne auto-, raudtee-, lennu- ja veesõidukite liiklus. Välisõhus leviva müra hulka ei kuulu olmemüra, meelelahutusürituste müra, töökeskkonna müra ning riigikaitselise tegevusega tekitatud müra.

Müra normtasemed on kehtestatud keskkonnaministri 16.12.2016 määrusega nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“. Müra on normeeritud vastavalt mürakategooriatele, mis määratakse üldplaneeringu maakasutuse juhtotstarbe alusel. Kehtiva Rae valla üldplaneeringu kohaselt asub Rae valda jääv projektiala raudteemaal (VI kategooria – liikluse maa-alad). Tallinnasse Lasnamäe linnaosasse jääv katastriüksus on märgitud Lasnamäe linnaosa valitsuse üldplaneeringus liiklusmaaks. AÕKS kohaselt jagunevad müra normid piirväärtuseks ja

11 Kotkas, Keskkonnaamet. Seisuga 20.10.2025

13

sihtväärtuseks. Müra piirväärtus on suurim lubatud müratase, mille ületamine põhjustab olulist keskkonnahäiringut ja mille ületamisel tuleb rakendada müra vähendamise abinõusid. Müra normtasemed ei kehti alal, kuhu avalikkusel puudub juurdepääs ja kus ei ole püsivat asustust ning töökeskkonnas, kus kehtivad töötervishoidu ja tööohutust käsitlevad nõuded.12 Seega raudteemaal rööbasteedel, Elroni depoos ja kesklao territooriumil müra normtasemed ei rakendu. Olemasolevatel aladel ja ehitistes ei tohi müra ületada piirtaset.

Vastavalt määrus nr 71 lisas 1 toodule rakendatakse ehitusmüra piirväärtusena ajavahemikul 21.00–7.00 asjakohase mürakategooria tööstusmüra normtaset. Impulssmüra põhjustavat tööd (nt vaiade rammimine) võib teha tööpäevadel ajavahemikul 7.00–19.00. Tööde tegemisel tuleb kasutada tehniliselt korras olevaid masinaid, mis vähendavad müra tekkimist. Häiringute vältimiseks tehakse müratekitavaid töid päevasel ajal.

Müra kaasneb peamiselt lammutustööde tegemisel, hoonete ja rööbasteede rajamisel ehitusetapis. Ehitustegevuse käigus tekib müra ehitusmaterjalide vedamisel ja mehhanismide tööst. Piirkonna peamiseks müraallikaks on piirkonna tööstusalad, mäetööstus ning raudtee-, maantee- ja lennuliiklus.

Kasutusajal on peamised müraallikad liikuv veerem ning depoos tehtavad tööd.

Hoone ehitusmaterjalide valikul tuleb arvestada, et hoonest välja leviv müra oleks minimeeritud hoone piisava heliisolatsioonivõimega välispiirdega.

Vibratsioon

Vibratsioonitasemed hoones peavad vastama rahvatervishoiu seaduse13 § 16 lõike 5 alusel kehtestatavale määrusele.

Ehitustööde ajal võivad vibratsiooni põhjustada teatud tööd (nt ehitusvaiade rammimine).

Vibratsioon võib põhjustada ehitiste, masinate jt tarindite kahjustusi, võimalik on ka purunemine, eriti resonantsi korral. Üldjuhul on kõige rangemad vibratsiooni

12 Keskkonnaministri 16.detsembri 2016. a määrus nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid”, eRT: https://www.riigiteataja.ee/akt/121122016027 13 https://www.riigiteataja.ee/akt/102012025003

14

normid hoonetele (vibratsioon, mis hooneid kahjustada võiks) üle 30 korra kõrgemad tasemest, mis on inimese poolt tajutav. Hooneid kahjustavat vibratsiooni tajuvad elanikud kui väga tugevat vibratsiooni. Vanad hooned on oluliselt tundlikumad vibratsioonile kui uued, seega võib potentsiaalselt neid vibratsioon rohkem kahjustada.

Hoonetel on enamasti sees pinged, mis tulenevad aluspinnase erinevast liikumisest (vajumised, kerked), niiskusest ning temperatuurikõikumistest. Vibratsioon võib mõjutada hoonete kahjustamist kaudselt pinnase vajumist ja kerkeid mõjutades, sõltudes ka pinnase omadustest. Eriti mõjutatavad on vibratsiooni poolt liiva- või turbapinnased. Alal levivad muuhulgas saviliivad ja liivsavid (vt ptk 3.3), mis soodustavad vibratsiooni levikut.

2.5.3 Jäätmeteke

Jäätmetekke ja jäätmekäitluse mõju on seotud ehitus- ja kasutusetapiga.

Ehituse ajal tekib lammutustöödel liipreid, metallrööpaid, betooni ja väljakaevatud pinnast. Paljud metallrööpad kasutatakse uuesti Eesti Raudtee omanduses olevatel raudteedel. Rööbasteede jaoks vajaliku mulde rajamiseks läheb vaja ca 300 000 m3 mineraalset pinnast, mille jaoks välja kaevatava pinnase mahu suurusjärk võib olla 100 000 m3. Rööbastee alla jääv pinnas vahetatakse välja kuni kandvate aluskihtideni. Uue kesklao osas on välja kaevatava pinnase maht pigem väike (võrreldes keskmise rööbastee ehituse kaevemahtudega), kuna seal asub lubjakivi lähedal. Depoo osas on kohati tegu ka turbapinnasega, kus väljakaevemahud on suuremad. Sellest mineraalne pinnas (nt lubjakivi), läheb võimalusel taaskasutusse, kasvupinnas (nt muld) mitte.

Ehitusaegne jäätmete mõju on seotud nende kogumise, ajutise ladustamise ja edasisele käitlemisele suunamisega. Kui see ei toimu nõuetekohaselt, on oht jäätmete keskkonda sattumiseks, pinnase ning pinna- ja põhjavee saastumiseks. Seda saab vältida töökorralduslike meetmetega (jäätmed tuleb koguda liigiti, sobivatesse kogumisvahenditesse, rakendada meetmeid jäätmete laialikandumiseks tuulega, sademetega, teostada pidevat ala kontrolli vms). Nõudeid järgides olulist negatiivset mõju ei kaasne. Ka on ehitusetapiga seotud jäätmeteke ajutine ja lõpeb ehitustööde lõppemisel.

15

Kuigi ehitusaegsete jäätmete kogused ei ole teada, siis suur osa tekkivatest jäätmetest (sh mitmesugused pakendijäätmed, nt puit, plastkile või -anumad, kasutuskõlbmatu ehitusmaterjal jne) on taaskasutatavad, mistõttu ei ole näha, et ehitusjäätmetest võiks tekkida oluline koormus keskkonnale.

Kui lammutustööde või ehitustööde käigus tuvastatakse pinnasereostus, tuleb vastavalt ehitusseadustiku nõuetele koostada reostuse likvideerimise projekt, kooskõlastada see Keskkonnaametiga, ning reostus enne ehitustööde algust likvideerida.

Kasutusetapis võib tekkida jäätmeid Elroni depoos kui ka kesklaos prügikonteinerite tühjendamise ja rongide hoolduse käigus. Rongide hoolduse käigus võib tekkida ka ohtlikke jäätmeid. Tegemist võib olla nii tava- kui ohtlike jäätmetega, sõltuvad kasutatavatest kemikaalidest ja ainetest. Remondi ja hoolduse käigus tekib ka saastunud absorbente, pühkmeid ja pakendeid. Ohtlike kemikaalide ja ainetega kokku puutunud materjalid liigituvad ohtlikeks jäätmeteks. Ohtlikud jäätmed tuleb koguda eraldi ning üle anda jäätmekäitlejale, kellel on ohtlike jäätmete käitlemisluba.

Hoonete ja rajatiste tavapärasel kasutamisel võib tekkida ka luminestsentslampe, elektri- ja elektroonikaseadmeid ning muid tavapäraseid olmejäätmeid (nt köögi- ja sööklajäätmed, segaolmejäätmed).

Kõik jäätmed tuleb koguda liigiti selleks ettenähtud kohta ja anda üle jäätmekäitlejale. Kasutusaegne jäätmekäitluse korraldamine tuleb lahendada vastavalt jäätmeseadusele ning kohaliku omavalitsuse vastavatele õigusaktidele. Jäätmekäitluse korraldamisel tuleb silmas pidada ka jäätmehierarhiat – jäätmeliigid, millele on Eestis olemas taaskasutusvõimalused, suunata taaskasutusse, eelistatult ringlussevõttu. Veelgi olulisem on jäätmetekke vältimine.

2.5.4 Valgus, soojus, kiirgus ja lõhn

Valgusreostuse mõju on suurem ehitusperioodil, kui ehitustegevus toimub kohtades, kus täna tehisvalgustus puudub ja masinate liikumist ei toimu, seega ka tehisvalgustust ei esine. Ehitusetapis võidakse täiendavalt ehitusala valgustada. Osades kohtades on täna tänavavalgustus juba olemas, ning seetõttu ei ole täiendava valgustuse tekkimine nendel aladel märkimisväärse mõjuga.

16

2.6 Tegevuse seisukohast asjakohaste suurõnnetuste või katastroofide oht, kliimamuutustega kohanemine

MaRu kaardirakenduse andmetel suurõnnetuse ohuga ega ohtlikke ettevõtteid projektalal ei asu. Projektala lääneosaga kattuvad kolme ohtliku ettevõtte ohualad (Joonis 2)14.

C-kategooria ohtliku ettevõtte Premia Tallinna Külmhoone AS Logistikakeskuse (Betooni tn 4) ohtlik ala 1,3 km raadiusega kattub ca 1,6 km pikkusel lõigul. Ohtlik kemikaal on ammoniaak. Välist doominoefekti võimalikkust ei ole.

C-kategooria ohtliku ettevõtte Premia Tallinna Külmhoone AS Jäätisevabriku (Peterburi tee 42) ohtlik ala 2,1 km raadiusega kattub ca 820 m pikkusel lõigul. Ohtlikud kemikaalid on ammoniaak; propaan-butaan ehk LPG. Välist doominoefekti võimalikkust ei ole.

C-kategooria ohtliku ettevõtte Propaan AS Tallinna müügiesindus (Betooni tn 3) ohtlik ala 446 m raadiusega kattub ca 530 m pikkusel lõigul. Ohtlikud kemikaalid on atsetüleen; propaan; hapnik; süsihappegaas; cargon; propaan-butaan ehk LPG. Väline doominoefekti võimalikkus on olemas. Doomino efekt on käitise või käitiste rühmade puhul võimalik suurem suurõnnetuse risk või selle raskemad tagajärjed käitiste geograafilise asukoha ja vastastikuse kauguse ning nendes paiknevate ohtlike ainete varu tõttu. Mõjutatavad suurõnnetuse ohuga ja ohtlikud ettevõtted on Propaan AS.

Soodevahe hooldusdepoo alal ladustatakse kütust veeremi ja tehnika tankimiseks.

Projektalale rajatakse kolm diislikütuse tankimisala seadmetega. Üks teenindab keskladu ja kaks Soodevahe hooldusdepood. Kõik kolm tankimisala rajatakse väljapoole olemasolevate ohtlike ettevõtete ohualasid.

Diislikütus kuulub majandus- ja taristuministri 02.02.2016 määruse nr 10 „Kemikaali ohtlikkuse alammäära ja ohtliku kemikaali künniskoguse ning ettevõtte ohtlikkuse kategooria määramise kord“ lisasse, millega määratakse

14 MaRu ohtlike ettevõtete kaardirakendus, seisuga 24.09.2025

17

ohtlike kemikaalide ohukategooriad ning alammäär ja künniskogus ohtliku ettevõtte ohtlikkuse kategooria määramiseks.

Alammäär ohtliku ettevõtte määramiseks diislikütuse puhul on 1000 tonni. Künniskogus suurõnnetuse ohuga ettevõtte määramiseks on B-kategooria suurõnnetuse ohuga ettevõtte puhul 2500 t (QkB) ja A-kategooria puhul 25000 t (QkA).

Tellijalt saadud info kohaselt on kokku käitistes olevad kogused kesklao tankimisalal ca 10 t ja Soodevahe hooldusdepoo kahes tankimisalas kokku ca 87 t (90 m3). Kuna kogused jäävad allapoole majandus- ja taristuministri 02.02.2016 määruses nr 10 sätestatud alammäära (1000 t), siis ei ole tegemist ohtliku ettevõttega.

Kesklao keevituse alal kasutatakse keevitusmaterjale. Rööpakeevituse seadme diiselgeneraatori käitamiseks kasutatakse diislikütust ca 750 l, hüdraulika õli ca 200 l, jahutusvedelikku ca 200 l ja mootoriõli ca 40 l. Keevitusprotsessis kemikaale ei kasutata.

Projektalal asub Soodevahe hooldusdepoo, milles hakatakse tegema värvimisi ja kasutatakse kütteseadmeid. KMH eelhinnangu teabedokumendi koostamise ajal teadaolevate andmete põhjal ei ole tegemist ohtliku ettevõttega.

Joonis 2. Projektala lähedal asuvad ohtlikud ettevõtted ja nende ohualad. Projektala tähistatud punase kontuuriga. Allikas: Päästeamet. Aluskaart: MaRu, 2025

18

Kliimamuutustega kohanemise arengukava ja selle juurde kuuluva rakendusplaani15 kohaselt toob äärmuslike ilmastikunähtuste sagenemine suure tõenäosusega kaasa raskemate ilmastikuoludega seotud loodusõnnetuste sagenemise. Võivad kaasneda veetaseme muutus, sademete hulga ja temperatuuri äärmuslikud muutused.

15 Kliimamuutustega kohanemise arengukava ja selle juurde kuuluv rakendusplaan aastani 2030. Keskkonnaministeerium

19

3. Mõjutatav keskkond ja olulise keskkonnamõju väljaselgitamine

3.1 Olemasolev ja planeeritav maakasutus ning seal toimuvad või planeeritavad tegevused

Kavandatava tegevuse ala asub Harju maakonnas Rae vallas Soodevahe külas ja Tallinna linnas Lasnamäe linnaosas (Tabel 1) transpordimaa ja ühe maatulundusmaa sihtotstarbega kinnistutel. Maatulundusmaa sihtotstarbega Linnaaru tee 4 kinnistust (KÜ 65301:011:0323) osa eraldatakse ja moodustatakse transpordimaa sihtotstarbega kinnistu.

Kavandatav tegevus on kooskõlas maakasutuse sihtotstarbega.

3.2 Asustus

Tegemist on industriaalse keskkonnaga, mida iseloomustavad põhja, lääne, edela ja ida suunas tööstusalad ning raudteevõrgustik koos laadimisplatsidega. Elamud, kauplused ja sotsiaalfunktsiooniga alad jäävad kaugemale. Lähinaabruses lõuna suunas paikneb kõrvalmaantee Tallinn-Lagedi tee (tee nr 11290).

Projektalal katastriüksusel 65301:011:0113 asub ehitisregistrisse kandmata ehitis16, mis lammutatakse.

Lähim elamu asub projektalast 50 m kaugusel lõuna suunas Uus-Tammiku kinnistul (KÜ 65301:011:0083) üksik elamukompleks eluhoonega (ehitisregistri kood 116023720)17. Projektalast idas ca 160 m kaugusel asub Kuremetsa kinnistul (KÜ 65301:011:0275) elamu (EHR kood 116029386) ja 350 m kaugusel Varivere tee 6 // Kaasiku kinnistul (KÜ 65301:001:3762) elamu (EHR kood 116032073).

Projektala idaosast lõuna suunas teisel pool Tallinn-Lagedi maanteed on tegemist tootmis-, äri- ja maatulundusmaadega, mida katavad rohkelt kuurid, kasvuhooned ja muud rajatised. Tegemist on Soodevahe külaga, isetekkelise ja

16 Ehitisregister, seisuga 24.10.2025 17 Ehitisregister, seisuga 24.10.2025

20

ebaseadusliku suvila- ning aiamaapiirkonnaga Tallinna Lennujaama külje all. Tallinna Lennujaam on endale kuuluvatel maaüksustel ebaseaduslikud ehitised osaliselt lammutanud.

Projektala lääne- ja põhjaosa piirkonnas külgnevad tootmismaad ja mäetööstusmaa.

Kavandatav tegevus ei oma eeldatavalt negatiivset mõju asustusstruktuurile ega rahvaarvule. Kaudset positiivset mõju inimeste heaolule avaldab toimiva rongiliiklusega kaasnev positiivne mõju kohalikule majandusele ja tööhõivele.

3.3 Pinnavormid ja pinnas

Pinnavormid

Projektalal vahetatavate raudteerööbaste alal asuvad olemasolevad raudteerööpad, mistõttu ala on tasandatud ja kaetud kõvakattega. Ala on tasase reljeefiga, maapinna absoluutkõrgusega põhjapoolses osas 41-44 m, idapoolsel alal 39-40,5 m ja läänepoolsel alal 40-4318.

Pinnakate

Pinnakatte moodustab projektala põhja- ja idaosas valdavalt moreen ehk Järva kihistu Võrtsjärve alamkihistu liustikusetted: saviliiv ja liivsavi, veerised ja munakad. Projektala keskosas esineb ka viimase liustiku taandumisjärgsel ajal tekkinud soosetted (madalsoo- ja rabaturvas, muda, limoniit), kuid see ala on kaetud kõvakattega ning peal asuvad raudteerööpad. Projektala lääneosas on pinnakatteta aluspõhja avamusala, Smuuli tee piirkonnas väiksel alal ka viimase liustiku taandumisjärgsel ajal tekkinud soosetted.

Pinnakatte paksus üldgeoloogilise kaardi andmetel19 on õhuke, ida- ja põhjaosas valdavalt 2-3 m, idaosas pinnakate puudub.

Pinnakatte all olevas aluspõhjas on Ülem-Ordoviitsiumi ladestiku Viivikonna kihistu detriitne savikas lubjakivi kukersiidi vahekihtidega.

18 MaRu kaardirakendus, seisuga 24.10.2025 19 Eesti geoloogiline baaskaart, mõõtkavas 1 : 50 000. EGT 2025

21

Projektalale tehakse ehitusgeoloogiline ja reostusuuring.

Mõju pinnasele

Mõju pinnasele võib avalduda ehitus- ja kasutusetapis.

Projektala kavandatava rajatiste ala on juba praegu kaetud kõvakattega.

Nii ehitusetapis kui hooldusdepoo kasutamisel tuleb vältida pinnase reostamist. Kui lammutustööde või ehitustööde käigus tuvastatakse pinnasereostus, tuleb vastavalt ehitusseadustiku nõuetele koostada reostuse likvideerimise projekt, kooskõlastada see Keskkonnaametiga, ning reostus enne ehitustööde algust likvideerida. Projektalale on ette nähtud reostusuuringu läbiviimine.

Hoonete ja rajatiste rajamisel eemaldatakse pinnast. Kui kavandatava tegevuse käigus toimub üle jääva kaevise, mille kogus on suurem kui 5000 m3, võõrandamine või selle väljaspool kinnisasja tarbimine, on vajalik vastavalt maapõueseaduse nõuetele § 97 Keskkonnaameti luba. Loa saamiseks tuleb esitada Keskkonnaametile taotlus.

Mõju pinnasele kavandatava tegevuse alal jääb väheolulisele tasemele. Pinnasele avalduv mõju ei ole leevendatav.

3.4 Maavarad ja maardlad

MaRu maardlate kaardirakenduse20 andmetel asub projektala läheduses Väo lubjakivi maardla (maardla registrikaardi nr 46) aktiivse tarbevaru ja passiivse tarbevaru plokid (Tabel 2).

Maardlasse on väljastatud Eesti Killustik OÜ-le kaevandamisluba KL-514265 (kehtivusega kuni 2037) mäeeraldisel Väo VIII lubjakivikarjäär. Karjääris kaevandatakse plokis nr 42 täitelubjakivi ja plokis nr 43 kõrgemargilist ehituslubjakivi. Ala korrastamissuund on veekogu, ärimaa ja rohumaa.

Projektalast põhjasuunas on Paekivitoodete tehase osaühingul kaevandamisluba KL-515094 Väo VII lubjakivikarjääris, Limestone factories of Estonia OÜ-l kaevandamisluba HARM-154 Väo lubjakivikarjääris ja OÜ-l Väo

20 MaRu maardlate kaardirakendus. EGT, seisuga 24.10.2025

22

Paas kaevandamisluba KL-520034 Lõuna-Väo II lubjakivikarjääris lubjakivi kaevandamiseks (Tabel 2).

Lisaks on OÜ Väo Paas esitanud taotluse Lõuna-Väo III lubjakivikarjäärist lubjakivi kaevandamiseks21

Tabel 2. Projektala läheduses asuvad Väo lubjakivi maardla plokid22

Ploki nimi Varu liik

Kaevandamis- luba

Kasutusala

39 plokk aT HARM-154 kõrgemargiline ehituslubjakivi 40 plokk aT KL-515094 kõrgemargiline ehituslubjakivi 41 plokk aT KL-515094 kõrgemargiline ehituslubjakivi 42 plokk aT KL-514265 täitelubjakivi 43 plokk aT KL-514265 kõrgemargiline ehituslubjakivi 45 plokk aT HARM-154 madalamargiline ehituslubjakivi 46 plokk aT KL-515094 madalamargiline ehituslubjakivi 47 plokk aT KL-515094 madalamargiline ehituslubjakivi 51 plokk aT KL-520034 madalamargiline ehituslubjakivi 48 plokk aT KL-520034 kõrgemargiline ehituslubjakivi 52 plokk pT madalamargiline ehituslubjakivi 49 plokk pT kõrgemargiline ehituslubjakivi 56 plokk aT Taotletav madalamargiline ehituslubjakivi 58 plokk aT kõrgemargiline ehituslubjakivi 53 plokk aT kõrgemargiline ehituslubjakivi 54 plokk aT madalamargiline ehituslubjakivi 55 plokk aT Taotletav kõrgemargiline ehituslubjakivi 57 plokk aT täitelubjakivi 59 plokk aT täitelubjakivi 60 plokk aT kõrgemargiline ehituslubjakivi

21 KOTKAS, Keskkonnaloa taotlus, menetlus M-127094 https://kotkas.envir.ee/permits/public_document_view?search=1&title=L%C3%B5una- V%C3%A4o%20III%20lubjakivikarj%C3%A4%C3%A4r&document_id=158229 22 Seisuga 24.10.2025

23

Joonis 3. Maardlad, varuplokid ja mäeeraldised projektala lähiümbruses. Projektala märgitud punase kontuuriga. Allikas: EGT, 2025. Aluskaart: MaRu, 2025

Kavandatava tegevuse alast lõuna suunas 270 m kaugusel teisel pool Tallinna- Lagedi teed (tee nr 11290) asub Rae raba, mis on arvele võetud kohaliku tähtsusega Rae turbamaardlana (nr 280, pindala 747,37 ha).

Vastavalt maapõueseaduse §-le 14 lõikele 1 tuleb muu tegevuse kui kaevandamise kavandamisel tagada maavara kaevandamisväärsena säilimine23 ja juurdepääs maavarale.

Kavandatava tegevuse elluviimisega kaasneb vajadus ehitusmaavarade järele, mistõttu avaldub mõju maavaradele läbi nende kasutamise. Kasutatavate ehitusmaavarade kogused ei ole eelhinnangu koostamise hetkel teada, kuid eeldatavasti kasutatakse neid eesmärgipäraselt, vastavalt vajadusele. Ehitusmaavarad hangitakse üldjuhul karjääri(de)st, mille avamise ja kasutamisega seotud keskkonnamõju on hinnatud kaevandamisloa menetluse

23 Juhul, kui ei ole tegemist maavara kaevandamisega, muul viisil looduslikust seisundist eemaldamise, kasutamise ega tarbimisega maapõueseaduses või selle alusel lubatud ulatuses.

24

käigus. Olulist negatiivset mõju maavaradele kavandatava tegevusega eeldada ei ole.

3.5 Põhjavesi

Projektalal asub maapinnalt esimese aluspõhjalise veekogumina Silur- Ordoviitsiumi veekompleks. Põhjavesi on maapinnalt lähtuva reostuse suhtes piirkonnas kaitsmata ja nõrgalt kaitstud. Põhjavesi liigub mere poole, põhja suunas.24

DP alal on eraldatud järgmised Lääne-Eesti vesikonda25 kuuluvad põhjaveekogumid:

• Siluri-Ordoviitsiumi Harju põhjaveekogum (10§2019), seisund hea • Ordoviitsiumi-Kambriumi põhjaveekogum Lääne-Eesti vesikonnas

(04§2019), seisund hea • Kambriumi-Vendi põhjaveekogum (03§2019), seisund hea, kuid

ohustatud.

Siluri-Ordoviitsiumi Harju põhjaveekogumi (10§2019) 2020. a koondseisund on hinnatud heaks. Keemiline seisund on hea, koguseline seisund on hea.26

Ordoviitsiumi-Kambriumi põhjaveekogumi Lääne-Eesti vesikonnas (04§2019) 2020. a koondseisund on hinnatud heaks. Keemiline seisund on hea, kuid ohustatud, koguseline seisund on hea. Keemiline hea seisund on ohustatud kuna kloriidide sisaldus on mõnes seirepuurkaevus üle läviväärtuse.27

Kambriumi-Vendi põhjaveekogumi (03§2019) 2020. a koondseisund on hinnatud heaks, kuid ohustatuks. Keemiline ja koguseline seisund on hea, kuid ohustatud. Keemiline ja koguseline hea seisund on ohustatud kuna Põhja-Eesti mereäärsetes piirkondades võib veevõtu intensiivistamine halvendada veevarustuse olukorda soolase vee sissetungi tagajärjel.28

24 Eesti geoloogiline baaskaart, mõõtkavas 1 : 50 000. EGT 2025 25 Lääne-Eesti vesikonna veemajanduskava 2022-2027. Kinnitatud 07.10.2022 käskkirjaga nr 357 https://envir.ee/keskkonnakasutus/vesi/veemajanduskavad (külastus 24.10.2025) 26 https://keskkonnaportaal.ee/sites/default/files/2021-12/vesi/10_S-O_Harju.pdf 27 https://keskkonnaportaal.ee/sites/default/files/2021-12/vesi/4_O_Ca_L_Est.pdf 28 https://keskkonnaportaal.ee/sites/default/files/2021-12/vesi/3_Ca-V.pdf

25

EELISe andmetel29 ei asu projektalal ja selle lähiümbruses puurkaeve ja nende sanitaarkaitsealasid.

Projektalale lähim olmevee puurkaev PRK0067722 asub 65 m kaugusel. Puurkaev on 54 m sügavune, 10 m hooldusalaga ja tarbib Ordoviitsiumi-Kambriumi põhjaveekogumi Lääne-Eesti vesikonnas (04§2019) vett.

Ettevõttele Sinitta AS kuuluv puurkaev PRK0000008 asub 96 m kaugusel. Puurkaev on 60 m sügavune, 30 m sanitaarkaitsealaga ja tarbib Ordoviitsiumi- Kambriumi põhjaveekogumi Lääne-Eesti vesikonnas (04§2019) vett. Veekihi lasuvussügavuseks on märgitud 30-60 m.

Projektalast 93 m kaugusel asub hüdrogeoloogilise uuringu puurkaev PRK0019877. Puurkaevud PRK0057656 ja PRK0057657 asuvad projektalast lõunas vähemalt 250 m kaugusel. Puurkaevud sügavusega 6,3-9,3 m on hüdrogeoloogilise uuringu puurkaevud ja rajatud Siluri-Ordoviitsiumi Harju põhjaveekogumi (10§2019) veekihti.30

Projektalast 245 m kaugusel asub puurkaev PRK0018347 tootmisvee saamiseks.

Projektala on kaetud ÜVK vee-ettevõtte AS ELVESO teeninduspiirkonnaga31. Projektala läheduses asuva RB Ülemiste veeremidepoo teenindamiseks on ettenähtud liitumine ÜVK-ga. Ka Soodevahe hooldusdepoo ja keskladu liidetakse ÜVK-ga.

RB Ülemiste veeremidepoo 2021. a ehitusgeoloogilise uuringu käigus mõõdeti pinnasevee tasemeks absoluutkõrgusel 38,6…40,35 meetrit32.

Projektala läheduses asuvast Väo VIII lubjakivikarjäärist pumbatakse alates 2021. a Siluri-Ordoviitsiumi Harju põhjaveekogumist (10§2019) vett ning suunatakse Põlluääre kraavi33. Põhjavee väljapumpamisega karjäärist kaasneb veetaseme alanemine ka karjääri ümbritsevatel aladel. Maavaravaru

29 Eesti looduse infosüsteem (EELIS), Keskkonnaagentuur, seisuga 24.10.2025 30 EELIS, seisuga 24.10.2025 31 Vee-ettevõtte AS ELVESO koduleht, https://www.elveso.ee/vesi/%C3%BCvk-v%C3%B5rgu- piirkonnad 32 Rail Balticu raudteetrassi Ülemiste veeremidepoo keskkonnamõju hindamine (KMH) aruanne: Skepast&Puhkim OÜ, 2023 33 https://kotkas.envir.ee/permits/public_get_permit_pdf?permit_id=139843

26

kaevandamisel ning veetaseme maksimaalsel alandamisel (~21 m) kujuneb ümber karjääri Siluri-Ordoviitsiumi veekihis alanduslehter ulatusega ~260 m karjääri servast. Veetaseme alandamisel maavara kasuliku kihi lamamini alaneb ~150 m kaugusel karjäärist Siluri-Ordoviitsiumi veekompleksi veetase kuni 1 m.34

Projektalal ei asu põhjavee ülevoolupiirkonda35, ala ei asu üleujutuspiirkonnas ja üleujutusala riskipiirkonnas36.

Raudteetaristu ehitusajal ulatub Väo VIII lubjakivikarjääri (kaevandamisluba aastani kuni 2037, vt ptk 3.4) alanduslehter DP alale ning Soodevahe hooldusdepoo hoone vundamendisüvendisse eeldatavasti põhjavett ei kogune.

Kuna projektalal ei ole registreeritud puur- ja salvkaeve ning kui ehitamisel järgitakse õigusaktide ja standardite nõudeid, siis mõju põhjaveele ja joogivee kvaliteedile ei ole tõenäoline.

3.6 Pinnavesi

EELISes registreeritud37 pinnaveekogusid ja maaparandussüsteeme DP alal ei asu.

Projektalal asuvad seisuveekogud (ETAK ID 1980786, 5361270 ja 1980794) ja kraavid (ETAK ID 7190096, 2219038, 2209124, 2215983, 2215815, 7190702, 2215213, 9576168, 2214641, 2214463, 2209430, 2214269, 5353218, 2214471, 2214269, 7189182, 7189026, 7190210 ja 2216107). Tiikidel ja kraavidel pole kaitsevööndeid.

Lisaks asub projektalast 67 m kaugusel Betooni tn 32b kinnistul (KÜ 78403:314:0105) seisuveekogu (ETAK ID 1980241), 20 m kaugusel Saluste tee 5 kinnistul (KÜ 65301:001:4295) tiik (ETAK ID 1980797), 15 m kaugusel Betooni põik T2 kinnistul (KÜ 78401:101:3298) Sõjamäe rabas seisuveekogu (ETAK ID 1980788).

34 Väo VIII lubjakivikarjääri keskkonnaloa taotlus T-KL_1006545, OÜ EK RAE, https://kotkas.envir.ee/permits/public_document_view?search=1&applicant=EK%20RAE&proc eeding_public_status=ALL&document_id=45865 35 MaRu geoloogia kaardirakendus 1:400 000, seisuga 24.10.2025 36 MaRu üleujutusalade kaardirakendus, seisuga 24.10.2025 37 EELIS, seisuga 24.10.2025

27

Projektalast kirdes asub 340 m kaugusel Väljavahi kraav (EELISe kood VEE1089245) ja 540 m kaugusel Põlluääre kraav (VEE1089234) ja lõunas 250 m kaugusel Soodevahe peakraav (VEE1092700), mis suubuvad Pirita jõkke.

Projektala asub lääneosas Ruunaoja (VEE1093001) ning idaosas Soodevahe peakraavi, Pirita jõe (VEE1089200) ja Põlluääre kraavi valgalal.

Projektala ei asu üleujutuspiirkonnas ja üleujutusala riskipiirkonnas38.

Projektalal asub seisuveekogu tiik (ETAK ID 1980786 ja 5361270) (KÜ 65301:011:0054), mida kasutatakse tuletõrje veevõtukohana ja avatud keskendusmahutina (tiik nr 3). Seisuveekogu tiik (ETAK ID 1980794) (KÜ 65301:011:0113) projekteeritakse ümber – ühest küljest täidetakse osaliselt, teisest küljest tehakse suuremaks.

Raudteetaristu eelprojektiga on projekteeritud alale kuivendusrajatised39 (Joonis 4). Raudtee ja platside dreenimiseks on projekteeritud kraavid ning drenaažitorustik. Drenaaž paigaldatakse piki rööbasteid rööbaste vahelisse ruumi. Drenaaž on projekteeritud allapoole raudtee konstruktsiooni külmakaitsekihti. Drenaaži torud suubuvad rööbasteedega põiki olevate sademeveetorude kaudu suublatesse. Piki torustikku paiknevad hoolduskaevud, mis võimaldavad torustiku pesemist. Kinnistult ärajuhitava sademevee vooluhulk on piiratud isevoolse torustiku läbilaskevõimega. Rööbasteede dreenimiseks ja/või vee edasi viimiseks on projekteeritud kraavid, mille põhja laius on min 0,6 m. Kraavide kaudu juhitakse vesi idapool oleva suubla poole. Kesklao alale on projekteeritud kolm tiiki ja 5 kraavi (Joonis 4). Soodevahe hooldusdepoo alale on projekteeritud kraavid ja üks tiik.

Kesklao piirkonnas kogutud vee keskendamiseks on projekteeritud tiigid nr 1 ja nr 2. Materjalide lao nr 1 juures kasutatakse selleks olemasolevat tuletõrjevee tiiki nr 3. Vete ärajuhtimiseks on projekteeritud pumpla. Vesi pumbatakse voolurahustuskaevu survetoru kaudu, kust edasi juhitakse toru kaudu süsteemi magistraaltorusse, mis suubub kraavi nr 4.

38 MaRu üleujutusalade kaardirakendus, seisuga 27.10.2025 39 AS Eesti Raudtee avalike raudteede ja kesklao raudteetaristu projekteerimine. Eelprojekt CU0352 Kuivendusrajatised. Seletuskiri. AllSpark OÜ, 2026

28

Kraav nr 1 asub projektala kirde osas. Kraav dreenib I Ülemiste-Maardu peateed ning II Ülemiste-Maardu perspektiivset peateed. Kraav suubub pääslahoone juurde rekonstrueeritavasse tiiki nr 1 millest väljavool on projekteeritud üle sõidutee kraavi nr 2.

Kraav nr 2 asub kesklao kirde osas Ülemiste-Maardu 1,2-4,4 km kinnistu (KÜ 65301:011:0113) ääres. Kraav on eesvooluks I Ülemiste-Maardu peatee ning II Ülemiste-Maardu perspektiivse peatee, kesklao raudteedele ning rööpakeevituse, pöörmete ja killustiku ladude drenaaži- ja sademevetele. Kraav suubub tiiki nr 2, mis asub kesklao territooriumi keskel. Tiik nr 2 dreenib ümbritsevat ala ning on keskendusmahutiks ümbritsevatele drenaaži- süsteemidele. Tiigist väljavool on projekteeritud kraavi nr 3 kaudu.

Kraav nr 3 asub kesklao territooriumi keskel. Kraav ühendab tiike nr 2 ja nr 3. Kraavi veetaset mõjutab eesvooluks olev tiik nr 3, mis on olemasolev rekonstrueeritav tuletõrjevee tiik, mis suubub kesklao kraavi nr 3. Olemasoleva tiigi tuletõrje veevõtukoht rekonstrueeritakse.

Kraav nr 4 asub kesklao ja Depoo territooriumite piiril. Kraav on eesvooluks materjalide ladudele nr 3 ja nr 4 ning veduridepoo raudtee drenaaži- ja sademeveele. Lisaks on kraav nr 4 eelvooluks Soodevahe hooldusdepoo ekipeerimise rööbasteede drenaaži veele.

Kraav nr 5 on kraavi nr 4 järk. Kraav on eesvooluks tiigile nr 3.

Soodevahe hooldusdepoo alale on projekteeritudkraavid ja tiik nr 4.

29

Joonis 4. Eelprojektiga projekteeritud kuivendusrajatised40 ning sademe- ja pinnasevete liikumise suunad

Sademevee eesvooluna kasutatakse jätkuvalt Soodevahe peakraavi (VEE1092700). Soodevahe peakraavi ärajuhitava vee puhul on tegemist projektalalt kogutud sademeveega, mis sisaldab peamiselt vihmavett ja lumesulavett. Alalt lähtuva vee äravooluhulkasid aitavad stabiliseerida keskendid. Seega Soodevahe peakraavi vooluhulkadele ning veerežiimile olulist negatiivset mõju eeldada ei ole.

Ehitustegevuse käigus ei teki heitvett (sademevesi imbub pinnasesse ja kõrvaloleva karjääri alanduslehter hoiab projektala veetaseme madalama, vt ptk 3.5 ). Samuti ei toimu pinnaveevõttu. Peamine pinnavett mõjutada võiv tegur on sademevesi, mis juhitakse raudtee külgkraavide kaudu lähimatesse eesvooludesse. Sademeveena käsitletakse sademetena langenud ning ehitiste, sealhulgas kraavide kaudu kogutavat ja ärajuhitavat vett.

Kui projektalal tekkiv reovesi käideldakse kanaliseerimise teel ning sademevesi kogutakse kokku, suunatakse suublasse lähtuvalt õigusaktidest tulenevale

40 AS Eesti Raudtee avalike raudteede ja kesklao raudteetaristu projekteerimine. Eelprojekt CU0352 Kuivendusrajatised. Seletuskiri. AllSpark OÜ, 2026

30

korrale, siis olulist negatiivset mõju pinnasele seoses reo- ja sademeveega eeldada ei ole.

Negatiivne mõju pinnaveele on võimalik juhul, kui ehitustegevuse käigus sattub kraavidesse (ka olemasolevatesse) pinnast (suureneb heljumisisaldus, mis põhjustab settekoormuse tõusu) või kui avarii olukorras juhitakse sademeveega suublasse saasteaineid, mille sisaldus sademevees ületab lubatud piirväärtusi. Seetõttu on oluline ehitusaegsete veekaitsemeetmete rakendamine. Heljumisisalduse vähendamiseks tuleb pinnastööde ajal suure sademetehulgaga perioodidel tagada töötsooni isoleeritus vooluveekogusse suunduvast kraavist või kui see pole võimalik, siis vältida setete kraavi kandumist settepüüdurite või muude lahendustega. Sademevee puhastamiseks kasutusajal saab kasutada sademeveepuhastit, liiva- õlipüüdureid.

Ehitus- ja kasutusetapis ei ole eeldada töökorralduslike meetmete ja ohutusnõuete järgimisel pinnaveekogusse jäätmete, ehitusmaterjali jääkide vms jäätmete sattumist.

3.7 Taimestik

Tegu on tehnogeense alaga, kus looduslik taimestik puudub. Samuti ei esine seal kaitsealuseid taimi ega Natura elupaiku. Alal on kaardistatud invasiivsed võõrliigid verev lemmalts ja sosnovski karuputk (Joonis 5. Võõrliikide esinemine ala piirkonnas. Põhjapoolsed lahustükid on sosnovski karuputke kasvukohad ning lõunapoolsed vereva lemmaltsa kasvukohad.). Tööde tegemise käigus tuleb jälgida, et tegevusega ei levitataks võõrliike. Ehitustöödel karuputke asukohas tuleb olla ettevaatlik, vältida tuleb karuputke kasvukohas leiduva pinnase laiali- ning edasikandmist. Masinad ning tööriistad tuleb puhastada pärast karuputke kasvukohas töötamist mullast ja muust pinnasest. Soovitatav oleks teha karuputke kasvukohas töid külmunud pinnasega, eelistatult lumekattega ajal.

31

Joonis 5. Võõrliikide esinemine ala piirkonnas. Põhjapoolsed lahustükid on sosnovski karuputke kasvukohad ning lõunapoolsed vereva lemmaltsa kasvukohad.

3.8 Loomastik

Riiklik ulukiseire ei anna kavandatava tegevuse ala ja selle lähipiirkonna loomastiku kohta piisavalt informatsiooni, kuna tegemist on pool-linnalise keskkonnaga ning lähipiirkonnas ulukite seirealasid pole, samuti pole tegemist jahipiirkonnaga.

RB veeremidepoo KMH eeltööna teostati 2021. aastal loomastiku uuring41, mille välitöödel kogutud andmete ja maastiku analüüsi põhjal võib öelda, et piirkond pakub elupaiku eeskätt väikeulukitele. Põhilisteks liikideks on rebane ja halljänes, kuid kavandatava tegevuse piirkonnas on tõenäoline ka kähriku ja metskitse, samuti metssea ajutine esinemine. Põdra puhul võib alale sattumine olla pigem juhuslik.

Kavandatava tegevuse alast idas asuv ala omab elupaigana või liikumisalana väärtust peamiselt väikeulukite rebase ja halljänese jaoks, ajutise elupaigana ja

41 Rail Baltica raudteetrassi Ülemiste veeremidepoo detailplaneering: Ulukite liikumise ja konfliktkohtade analüüs. Skepast & Puhkim OÜ, 2021

32

liikumisalana tõenäoliselt ka metskitse jaoks. Väärtuslikuks ega iseloomulikuks elupaigaks ala sõraliste jaoks siiski pole.

Kahepaiksete või roomajate esinemist piirkonnas registreeritud pole, raudteemaa kinnistutel neid ka tõenäoliselt ei esine, kuna tegu pole sobivate aladega. Piirkond pakub elupaiku erinevatele putukatele, milleks võivad samuti hästi sobida raudteede vahele jäävad roheribad.

Kavandatava tegevuse muutus toimub asulas ja pool-linnalises keskkonnas, kus looduslikke elupaiku ei ole ning mille väärtus loomastiku aspektist on madal. Ehitustöödega kaasnevad häiringud loomastikule on ajutised ja piiratud ulatusega ning nende mõju on suhteliselt väike. Kavandatav tegevus ei avalda loomastikule olulisi häiringuid.

Kavandatava tegevuse hulka kuulub ala ümbritsemine keevisvõrgust aiaga, mille ülemisse serva paigaldatakse okastraat. Aed püstitatakse 2,5 m kõrgune, mistõttu võib paigaldatav okastraat mõjutada eelkõige liike, kes on võimelised lendama või ronima. Linnud võivad saada vigastatud, kui ei märka traati ja lennates okastraati riivavad seda, mis tekitab neile vigastusi. Väikesed imetajad nagu nt orav või metsnugis, võivad aga ronida mööda aeda, mistõttu okastraat võib neid vigastada. Kuna okastraat võib põhjustada inimestele, loomadele ja lindudele vigastusi, siis on soovitatav kasutada okastraadi asemel tavalist tugevat traati, et vältida loomade asjatut vigastamist. Aia ülaosas tugeva traadi kasutamine kaitseb aeda ka maha langevate puude eest ja hoiab ära aukude tekke, mille kaudu loomad ja inimesed võiksid sisse pääseda. 2,5 m kõrgune aed (ka ilma okastraadita) on tõhus nii inimeste kui ka suurimetajate eemale hoidmiseks, kellest viimaseid seal piirkonnas küll eeldatavalt liigub vähe.

3.9 Kaitstavad loodusobjektid

3.9.1 Kaitsealad

EELIS-e andmetel42 ei asu kavandatava tegevuse alal looduskaitseala. Lähim looduskaitseala Pirita jõeoru maastikukaitseala (KLO1000216) asub enam kui 2,4 km kaugusel kirde suunas.

33

3.9.2 Hoiualad

Kavandatava tegevuse alal ja selle lähiümbruses hoiualasid ei asu. Lähim hoiuala Pirita jõe hoiuala (KLO2000005) asub 2,1 km kaugusel kirde suunas.

3.9.3 Kaitsealused liigid

Kavandatava tegevuse alal ja selle lähiümbruses ei ole registreeritud kaitsealuseid taime- ega loomaliike.

Kavandatava tegevuse lähialas Tallinnas asub tähnikvesiliku (Lissotriton vulgaris) (KLO9133790) elupaik, mis jääb umbes 650 m kaugusele.

Kavandatava tegevuse alale lähimad kaitsealused liikide leiukohad asuvad Pirita jõel ja selle kallastel, kus esinevad kääbus-nahkhiir (Pipistrellus pipistrellus) (KLO9133627), pargi-nahkhiir (Pipistrellus nathusii) (KLO9133626), suurvidevlane (Nyctalus noctula) (KLO9133628), veelendlane (Myotis daubentonii) (KLO9133629), põhja-nahkhiir (Eptesicus nilssonii) (KLO9133625), võldas (Cottus gobio) (KLO9102649), hink (Cobitis taenia) (KLO9102648) ja paksukojaline jõekarp (Unio crassus) (KLO9201763).

Rae rabas asub 1,9 km kaugusel kanakulli (Accipiter gentilis) (KLO9118081) elupaik.

Arvesse võttes kavandatavat tegevust ning vahemaad kaitsealuste liikide elupaikade ja kavandatava tegevuse vahel, ei ole mõju avaldumist ette näha.

3.9.4 Püsielupaigad

Alal ja selle lähiümbruses püsielupaikasid ei asu.

3.9.5 Kaitstavad looduse üksikobjektid, KOV kaitstavad loodusobjektid

Alal ja selle lähiümbruses kaitstavaid looduse üksikobjekte ei asu. Lähim asub 1,3 km kaugusel kagus Nokakivi rändrahnude rühma rändrahn (KLO4000120). Kohaliku omavalitsuse tasandil kaitstavaid loodusobjekte alal ja selle lähiümbruses ei asu.

3.10 Vääriselupaigad

Kavandatava tegevuse alal ja selle lähiümbruses vääriselupaikasid ei asu.

34

3.11 Natura 2000 alad

Natura 2000 võrgustiku alasid kavandatava tegevuse alal ja selle lähiümbruses ei ole.

Lähim Natura 2000 ala on umbes 2,1 km kaugusel kirdes asuv Pirita loodusala (RAH0000039). Piisava vahemaa ja kaugele ulatuvate mõjufaktorite puudumise tõttu on välistatud otsesed või kaudsed mõjud Natura võrgustiku aladele.

3.12 Rohevõrgustik

Piirkonna roheline võrgustik on määratletud Harju maakonnaplaneeringu teemaplaneeringuga „Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused“.

Roheline võrgustik täiendab funktsionaalselt kaitsealade võrgustikku, ühendades need looduslike aladega ühtseks terviklikuks süsteemiks, toetades bioloogilist mitmekesisust, tagades stabiilset keskkonnaseisundit ning hoides alal inimesele elutähtsaid keskkonda kujundavaid protsesse.

Rohevõrgustikku täpsustavad kohalike omavalitsuste üldplaneeringud. Rae valla üldplaneeringu maakasutuspiirangute joonisel (Joonis 7) on märgitud roheala Rae raba piirist, kavandatava tegevuse alast ca 800 m kaugusel. Ka 2024. aastal koostatud Harju maavarade teemaplaneeringu käigus valminud rohevõrgustiku analüüs näeb ette, et Rae raba ja selle ümbrus on üheks olulisemaks rohevõrgustiku tugialaks piirkonnas ning on ühtlasi ka osa Tallinna haljasvööndist. Rae rabas elavad suurulukitest põder, metskits ja ilves; lisaks väikekiskjad, jänesed ja erinevad pisiimetajad. Alal esineb mitmeid kaitstavaid linnuliike - nt väike-konnakotkas, väikepistrik, kanakull ja teder. Erinevad piirkonna arendused kahandavad tugiala oluliselt ning loomade liikumine teisele poole Tallinna ringteed on oluliselt takistatud, kus ainsaks roheühenduseks Rae rabale jääb Vaskjala kanali madal sild.

Rohevõrgustikule avalduva negatiivse mõju leevendamiseks on konfliktikohtadesse (võrgustiku ristumisele Tallinn-Tartu maanteega ja Tallinna ringteega) rajatud ulukipääse (ökodukte, altpääse, loomatunneleid). Loomapääsud on kavandatud ka Rail Baltic raudteele ja rekonstrueeritavatele suurema liiklustihedusega maanteelõikudele. Arvestades nimetatud

35

leevendusmeetmetega, on võimalik taristuga kaasnevaid täiendavaid mõjusid rohevõrgustiku toimimisele suures osas leevendada.

Lasnamäe tööstusalade üldplaneeringuga (Joonis 6) on määratud Tallinna piiridesse jäävad rohealad. Kavandatavale tegevusele lähimad on Sõjamäe roheala, mis ei ole teiste rohealadega ühendatud, ning Väo rohekoridor, mis jääb kavandatavast tegevusest põhja poole ning ei ole Rae valla rohevõrgustikuga ühendatud.

Joonis 6. Lasnamäe tööstusalade rohealad.

36

Joonis 7. Rohevõrgustiku paiknemine kavandatava tegevuse ala suhtes. Allikas: Rae valla üldplaneering

Kavandataval tegevusel puudub mõju rohevõrgustiku sidususele ja toimimisele, kuna toimub juba olemasoleval ja väljakujunenud transpordimaal, kus paiknevad rööbasteed ja raudteetaristu.

37

3.13 Väärtuslik põllumajandusmaa

Rae valla üldplaneeringu ja Lasnamäe tööstusalade üldplaneeringu järgi projektalal ja selle lähiümbruses väärtuslikku põllumajandusmaad ei asu.

3.14 Väärtuslikud maastikud

Rae valla üldplaneeringu ja Lasnamäe tööstusalade üldplaneeringu järgi projektalal ja selle lähiümbruses väärtuslikke maastikke ei asu. Rae valla üldplaneeringu järgi on projektalast ca 900 m kaugusel Rae raba põhjaosa märgitud väärtuslikuks märgalaks.

3.15 Kultuuripärand

Kultuurimälestised

Projektalal asuvad arheoloogiamälestised Kultusekivi, I a- tuh. e.Kr. - I a- tuh. (reg nr 2619 ja 2617) 50 m kaitsevööndiga ja ajaloomälestis Tallinna piirikivi (reg nr 1241) (Joonis 8).

Projektalast väljaspool asuvad arheoloogiamälestised Kultusekivi, I a- tuh. e.Kr. - I a- tuh 1 m kaugusel (reg nr 2618) ja 10 m kaugusel (reg nr 2616). Projektalast 12 m kaugusel asub arheoloogiamälestis Kultusekivi (reg nr 18872). Kõigil neil on 50 m kaitsevöönd.

38

Joonis 8. Kultuurimälestised ja nende kaitsevööndid. Allikas: Kultuurimälestiste register. Aluskaart: MaRu, 2025

Kultusekivi reg nr 2619 ja selle tähis nihutatakse uude asukohta43, teiste kultusekivide lähedusse, väljapoole projektala (Joonis 9). Lohukivi reg nr 2619 on keskmise suurusega hallikasroosat värvi raudkivi, mille mõõtmed on u 1,7×1,3×1,2 m. Kultusekivi reg nr 2619 on oma algsest asukohast u 7 m põhja poole liigutatud.

Teiste vahetus läheduses paiknevate kultuskivide (reg nr 2617 ja 2618) liigutamist ei kavandata. Ette nähakse vaid kultusekivi reg nr 2618 korrektsem paigutamine, ümber pööramine, nii et lohud oleksid näha.

Kultusekivi reg nr 2619 perspektiivne asukoht paikneb kinnistu Rakise tn 9 servas, ligikaudsetel koordinaatidel 6587378.31, 548944.71. Koos juba täna vahetus läheduses paiknevate kultusekividega 2617 ja 2618 moodustub ühtne tervik, mille asukoht on kergemini ligipääsetav. Kõrgepingeliinide telgedest hakkab kultuskivi ligikaudu võrdsel kaugusel asuma, nii et tagatud oleks liini hooldusmasinate vajadusepõhine ligipääs. Kuna kõnealune kinnistu on

43 AS Eesti Raudtee avalike raudteede ja Kesklao raudteetaristu projekteerimine. Kultusekivi nr 2619 nihutamise kava. Allspark OÜ, 2025

39

sihtotstarbeta riigi maa võib eeldada, et edaspidi kivi sealt enam ära nihutama ei pea.

Kultuskividega arvestatakse projekteerimisel (võimalusel jäetakse uutest teedest vms rajatistest vähemalt 10 m puhver). Vajadus ehituse ajal täiendavateks arheoloogilisteks uuringuteks täpsustatakse hiljem lähtuvalt projektlahendusest.

Joonis 9. Kultusekivi reg nr 2619 uus asukoht (Allspark OÜ)

Mõju muinsuskaitseobjektidele saab tekkida ehitustegevuse korraldamisest. Muinsuskaitseobjektide, nende piiranguvööndite ulatuse ja olemusega tuleb ehitusprojekti koostamisel ja ehitustööde korraldamisel arvestada.

Kui mälestisel, muinsuskaitsealal või mis tahes muus paigas tööd tehes avastatakse inimtegevuse tagajärjel ladestunud arheoloogiline kultuurkiht, sealhulgas inimluud, või kultuuriväärtusega leid, on tööde tegija kohustatud töö seiskama, säilitama leiukoha muutumatul kujul ning viivitamatult teatama sellest Muinsuskaitseametile ja kohalikule omavalitsusele.

Kui järgida eelpool toodud töökorralduslikke meetmeid, siis ei ole eeldada olulist negatiivset mõju kultuuri- ja arheoloogilise väärtusega objektidele.

Pärandkultuur

Kavandatava tegevuse alal ja selle lähipiirkonnas pärandkultuuriobjekte ei asu.

40

3.16 Võimalik oluline mõju inimese tervisele, heaolule ja varale

Mõju tervisele

Olulisemad inimese tervist mõjutavad keskkonnategurid on välisõhu ja vee kvaliteet ning müra ja vibratsiooni tase. Elanike tervise kaitsmiseks on nende keskkonnateguritele kehtestatud normid, millega keskkonnamõju põhjustavate tegevuste kavandamisel tuleb arvestada.

Kavandatud tegevusega seotud ehitusaegne müra on ajutine ning müra normtasemetest kinnipidamisel olulist keskkonnamõju ei kaasne. Eelnevat arvesse võttes, olulist negatiivset mõju müraga seoses eeldada ei ole.

Kavandatav tegevus ei avalda eeldatavasti negatiivset mõju põhja- ega pinnaveele, seetõttu ei teki mõju joogivee varudele, kvaliteedile ega kättesaadavusele.

Mõju heaolule

Kavandatava tegevusega kaasnev negatiivne mõju inimeste heaolule võib avalduda läbi häiringute. Häirivuse all mõeldakse tegurit, mida üksikisik või rühm tajub negatiivsena, ebameeldivana ja soovimatuna ning seda ei ole võimalik normtasemetega reguleerida. Kavandatava tegevuse alal võib häirivust põhjustada peamiselt ehitustegevusest põhjustatud müra ka juhul, kui see vastab kehtivatele normidele. Häirivus on suurem ajutise kestvusega müra puhul.

Häirivust mõjutavad44:

1. müra akustilised omadused, 2. olukorra ja tingimustega seotud tegurid nagu mürakogeja elutingimused

ja sotsiaalmajanduslikud tegurid; 3. isiku oma võimalus mõjutada müraallikat;

44 „Keskkonnamüra mõjud“, Tapani Jauhiainen, Heikki S. Vuorinen, Marja Heinonen-Guzejev, väljaandja MTÜ Ökokratt

41

4. müraga seotud psühholoogilised tegurid, näiteks müraallika äratundmise võimalus ja suhtumine müraallikasse, ning nendega kaasnevad eelarvamused ja hirmud.

Kaudset positiivset mõju inimeste heaolule avaldab toimiva rongiliiklusega kaasnev positiivne mõju kohalikule majandusele ja tööhõivele.

Kokkuvõtvalt kavandatava tegevuse mõju inimeste heaolule puudub. Ehitusaegsed häiringud on lühiajalised ja mööduvad.

Mõju varale

Negatiivne mõju piirkonna inimeste varale avaldub eelkõige olulise keskkonnamõjuga objektidest tulenevatest mõjudest hoonetele ja rajatistele (nt tulekahju või plahvatusoht, õhusaaste, tugev vibratsioon või helirõhutase). Arvestades objekti iseloomu, siis sellise tasemega mõjusid DP-ga kavandatud tegevused eeldatavalt ei põhjusta.

Olulist positiivset mõju inimeste varale avaldab toimiva rongiliiklusega kaasnev kaudne positiivne mõju kohalikule majandusele ja tööhõivele. Seeläbi suureneb piirkonna ettevõtete käive, tekib uusi teenusepakkujaid ja konkurentsi elavnemine aitab kaasa pakutavate teenuste kvaliteedi tõusule. See on oluline positiivne mõju ettevõtlusele ja tööhõivele.

Kokkuvõtvalt on kavandatava tegevuse realiseerumisel kaudne positiivne mõju Tallinna ettevõtluskeskkonnale ja seeläbi inimeste majanduslikule olukorrale.

3.17 Kavandatava tegevuse koosmõju muude asjakohaste toimuvate või mõjualas planeeritavate tegevustega

Koosmõju muude tegevustega võib avalduda koos teiste projektala piirkonnas toimuvate või mõjualas planeeritavate tegevustega. Hetkel ei ole teada ühtegi tegevust, millega koosmõjus võiks kavandatav tegevus põhjustada olulist negatiivset keskkonnamõju.

42

3.18 Piiriülese mõju võimalikkus

Arvestades projektala kavandatava tegevuse asukohta, ulatust ja iseloomu ning eeldatavalt mõjutatavat keskkonda, siis ei ole tõenäoline, et kavandatava tegevusega võiks kaasneda piiriülene keskkonnamõju ehk mõju mõne naaberriigi keskkonnaseisundile.

43

4. Kokkuvõte KMH eelhindamise teabedokument on koostatud Harju maakonnas Rae vallas Soodevahe külas ja Tallinna linnas Lasnamäe linnaosas rajatava avalike raudteede ja kesklao raudteetaristu ning Elroni depoo eelprojekti eskiisi kohta. Ehitusprojektiga kavandatakse rajada uus Elroni depoo, mille eelduseks on täna samas kohas paikneva kesklao lammutamine ja uues kohas uuesti rajamine. Sellega seoses ehitatakse mitmed rööbasteed ning muud veeremi teenindamiseks vajalikud rajatised.

Kavandatava tegevuse piisava vahemaa tõttu kaitsealadele, hoiualadele, taime-, looma- ja linnuliikidele, loomastikule, taimestikule, püsielupaikadele, kaitstavatele looduse üksikobjektidele, KOV kaitstavatele loodusobjektidele, vääriselupaikadele, Natura 2000 võrgustiku aladele, rohevõrgustikule, väärtuslikule põllumajandusmaale, väärtuslikule maastikule, maardlatele ja kultuurimälestistele olulist negatiivset mõju eeldada ei ole.

Kavandatava tegevusega on plaanis ala ümbritsemine 2,5 m kõrguse keevisvõrgust aiaga, mille ülemisse serva paigaldatakse okastraat. Okastraat võib mõjutada eelkõige liike, kes on võimelised lendama või ronima. Linnud võivad lennates okastraati riivates saada vigastusi. Väikesed imetajad võivad mööda aeda ronides ennast vigastada. Kuna okastraat võib põhjustada inimestele, loomadele ja lindudele vigastusi, siis on soovitatav kasutada okastraadi asemel tugevdatud traati. 2,5 m kõrgune aed (ka ilma okastraadita) on tõhus nii inimeste kui ka suurimetajate eemale hoidmiseks, kellest viimaseid seal piirkonnas küll eeldatavalt liigub vähe.

Projektalal asuv arheoloogiamälestis Kultusekivi reg nr 2619 ja selle tähis nihutatakse väljapoole projektala teiste kultusekivide lähedusse. Lisaks korrigeeritakse kultusekivi reg nr 2618 paigutust.

Kui mälestisel, muinsuskaitsealal või mis tahes muus paigas tööd tehes avastatakse inimtegevuse tagajärjel ladestunud arheoloogiline kultuurkiht, sealhulgas inimluud, või kultuuriväärtusega leid, on tööde tegija kohustatud töö seiskama, säilitama leiukoha muutumatul kujul ning viivitamatult teatama sellest Muinsuskaitseametile ja kohalikule omavalitsusele.

44

Kui ehitamisel järgitakse õigusaktide ja standardite nõudeid, siis mõju pinnaveele, põhjaveele ja joogivee kvaliteedile ei ole tõenäoline.

Veekeskkonna ja pinnase saastumine ehitusetapis on võimalik eelkõige avariiliste juhtumite tulemusena (avariid materjalide ja jäätmete ladustamisel, avariid ehitusmasinatega, liiklusavariid ja neist tulenev reostus). Avariiliste olukordade esinemise tõenäosust saab vähendada tööohutusnõuete järgimise, objekti pideva järelevalvega, liiklusohutuse tõstmisega ning saastet minimeerida reostuse asjakohase ja kiire reostustõrjega.

Heljumisisalduse vähendamiseks tuleb pinnastööde ajal suure sademetehulgaga perioodidel tagada töötsooni isoleeritus vooluveekogusse suunduvast kraavist või kui see pole võimalik, siis vältida setete kraavi kandumist settepüüdurite või muude lahendustega. Sademevee puhastamiseks kasutusajal saab kasutada sademeveepuhastit, liiva- õlipüüdureid.

Kavandatava tegevuse kasutusajal tuleb kasutusele võtta meetmed olulise negatiivse mõju vältimiseks. Kui projektalal tekkiv reovesi käideldakse kanaliseerimise teel ning sademevesi kogutakse kokku, suunatakse suublasse lähtuvalt õigusaktidest tulenevale korrale, siis olulist negatiivset mõju pinnasele seoses reo- ja sademeveega eeldada ei ole.

Kanalisatsiooni suunatakse ekipeerimisvesi. Kanaliseerida on võimalik reovett, mille koostis vastab võrguvaldaja tingimustele ning suublasse juhitav sademevesi peab vastama keskkonnaministri 08.11.2019 määruse nr 61 „Nõuded reovee puhastamise ning heit-, sademe-, kaevandus-, karjääri- ja jahutusvee suublasse juhtimise kohta, nõuetele vastavuse hindamise meetmed ning saasteainesisalduse piirväärtused“ nõuetele. Tegevuse kavandamisel tuleb seda silmas pidada.

Alalt lähtuva vee äravooluhulkasid aitavad stabiliseerida keskendid. Kavandatava tegevuse käigus kasvab heiteallikate arv. Kasutusajal heide õhku on kütteseadmetest, kütuste hoiustamisest ja laadimisest, keevitustöödest ja diiselmootoriga rongidest.

Kuna kolme rajatava tankimisala diislikütuse kogused jäävad allapoole majandus- ja taristuministri 02.02.2016 määruses nr 10 sätestatud alammäära (1000 t), siis ei ole tegemist ohtliku ettevõttega.

45

Ehitusaegne mõju on seotud tolmu (tahkete osakeste) tekke ja levikuga ning on ajutine – esineb ehitustööde ajal ning lõpeb pärast tööde lõppu. Ehitusaegse tolmu teke ja levik piirdub üldjuhul ehitusobjekti lähialadele ning seda on võimalik vähendada töökorralduslike meetmetega (ilmastikuolude jälgimine tööde teostamisel, materjali niisutamine vms).

Tööde tegemisel tuleb kasutada tehniliselt korras olevaid masinaid, mis vähendavad müra tekkimist. Häiringute vältimiseks tehakse müratekitavaid töid päevasel ajal.

Hoone ehitusmaterjalide valikul tuleb arvestada, et hoonest välja leviv müra oleks minimeeritud hoone piisava heliisolatsioonivõimega välispiirdega.

Ehitusaegne jäätmete mõju on seotud nende kogumise, ajutise ladustamise ja edasisele käitlemisele suunamisega. Kui see ei toimu nõuetekohaselt, on oht jäätmete keskkonda sattumiseks, pinnase ning pinna- ja põhjavee saastumiseks. Seda saab vältida töökorralduslike meetmetega (jäätmed tuleb koguda liigiti, sobivatesse kogumisvahenditesse, rakendada meetmeid jäätmete laialikandumiseks tuulega, sademetega, teostada pidevat ala kontrolli vms). Kõik jäätmed tuleb koguda liigiti selleks ettenähtud kohta ja anda üle jäätmekäitlejale. Kasutusaegne jäätmekäitluse korraldamine tuleb lahendada vastavalt jäätmeseadusele ning kohaliku omavalitsuse vastavatele õigusaktidele. Jäätmekäitluse korraldamisel tuleb silmas pidada ka jäätmehierarhiat – jäätmeliigid, millele on Eestis olemas taaskasutusvõimalused, suunata taaskasutusse, eelistatult ringlussevõttu. Veelgi olulisem on jäätmetekke vältimine.

Ohtlikud jäätmed tuleb koguda eraldi ning üle anda jäätmekäitlejale, kellel on ohtlike jäätmete käitlemisluba.

Nõudeid järgides olulist negatiivset mõju ei kaasne.

Nii ehitusetapis kui hooldusdepoo kasutamisel tuleb vältida pinnase reostamist. Kui lammutustööde või ehitustööde käigus tuvastatakse pinnasereostus, tuleb vastavalt ehitusseadustiku nõuetele koostada reostuse likvideerimise projekt, kooskõlastada see Keskkonnaametiga, ning reostus enne ehitustööde algust likvideerida.

46

Tööde tegemise käigus tuleb jälgida, et tegevusega ei levitataks võõrliike. Ehitustöödel karuputke asukohas tuleb olla ettevaatlik, vältida tuleb karuputke kasvukohas leiduva pinnase laiali- ning edasikandmist. Masinad ning tööriistad tuleb puhastada pärast karuputke kasvukohas töötamist mullast ja muust pinnasest. Soovitatav oleks teha karuputke kasvukohas töid külmunud pinnasega, eelistatult lumekattega ajal.

Hetkel ei ole teada ühtegi tegevust, millega koosmõjus võiks kavandatav tegevus põhjustada olulist negatiivset keskkonnamõju.

Arvestades projektala asukohta, ulatust ja iseloomu ning eeldatavalt mõjutatavat keskkonda, siis ei ole tõenäoline, et kavandatava tegevusega võiks kaasneda piiriülene keskkonnamõju ehk mõju mõne naaberriigi keskkonnaseisundile.

Kui ehitamisel ja kasutusajal järgitakse seaduste ja standardite nõudeid, töökorralduslikke meetmeid ja ohutusnõudeid, siis kavandatava tegevusega olulist negatiivset mõju keskkonnale eeldada ei ole ning KMH algatamine pole vajalik. Lõpliku otsuse KMH algatamise vajalikkuse osas teeb kohalik omavalitsus vastavalt KeHJS § 11 lg 2.

47

5. Kasutatud materjalid • AS Eesti Raudtee avalike raudteede ja Kesklao raudteetaristu

projekteerimine. Kultusekivi nr 2619 nihutamise kava. Allspark OÜ, 2025 • AS Eesti Raudtee avalike raudteede ja kesklao raudteetaristu

projekteerimine. Eelprojekt CU0352 Kuivendusrajatised. Seletuskiri. AllSpark OÜ, 2026

• Eesti geoloogiline baaskaart, mõõtkavas 1 : 50 000. EGT 2025 • Harjumaa maavarade teemaplaneering. Rohevõrgustiku analüüs.

Skepast&Puhkim OÜ, 2024 • Keskkonnamõju hindamise eelhinnangu andmise juhend.

Keskkonnaministeerium, 2017 • „Keskkonnamüra mõjud“, Tapani Jauhiainen, Heikki S. Vuorinen, Marja

Heinonen-Guzejev, väljaandja MTÜ Ökokratt • KOTKAS, Keskkonnaloa taotlus, menetlus M-127094

https://kotkas.envir.ee/permits/public_document_view?search=1&title= L%C3%B5una- V%C3%A4o%20III%20lubjakivikarj%C3%A4%C3%A4r&document_id=158229

• Kliimamuutustega kohanemise arengukava ja selle juurde kuuluv rakendusplaan aastani 2030. Keskkonnaministeerium

• Lasnamäe tööstusalade üldplaneering. Tallinna Linnaplaneerimise Amet, 2015

• Lääne-Eesti vesikonna veemajanduskava 2022-2027. Kinnitatud 07.10.2022 käskkirjaga nr 357 https://envir.ee/keskkonnakasutus/vesi/veemajanduskavad

• Rae valla üldplaneering. OÜ Hendrikson&Ko, 2013 • Rail Baltica raudteetrassi Ülemiste veeremidepoo detailplaneering:

Ulukite liikumise ja konfliktkohtade analüüs. Skepast & Puhkim OÜ, 2021 • Soodevahe 1520 rööpmelaiusega hooldusdepoo ja juurdepääsutee

detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnangu teabedokument. Skepast&Puhkim OÜ, 2025

48

• Vee-ettevõtte AS ELVESO koduleht, https://www.elveso.ee/vesi/%C3%BCvk-v%C3%B5rgu-piirkonnad

• Väo VIII lubjakivikarjääri keskkonnaloa taotlus T-KL_1006545, OÜ EK RAE, https://kotkas.envir.ee/permits/public_document_view?search=1&appli cant=EK%20RAE&proceeding_public_status=ALL&document_id=45865

• Ehitisregister • Eesti looduse infosüsteem • Keskkonnaportaal • Kotkas, Keskkonnaamet • Maa- ja ruumiameti kaardirakendus • Teederegister • https://map.rae.ee/dp/DP1137/ • https://map.rae.ee/dp/DP0556/Kehtestatud_materjalid/ • https://planeeringud.ee/plank-web/#/planning/detail/30106816 • https://atp.amphora.ee/raevv/index.aspx?o=677&o2=677&itm=766498&

o=677&u=-1&hdr=hp&tbs=all • https://atp.amphora.ee/raevv/index.aspx?o=677&o2=677&itm=766573&

o=677&u=-1&hdr=hp&tbs=all • https://tpr.tallinn.ee/DetailPlanning/Details/DP031890 • https://tpr.tallinn.ee/DetailPlanning/Details/DP040250 • https://keskkonnaportaal.ee/sites/default/files/2021-12/vesi/10_S-

O_Harju.pdf • https://keskkonnaportaal.ee/sites/default/files/2021-

12/vesi/4_O_Ca_L_Est.pdf • https://keskkonnaportaal.ee/sites/default/files/2021-12/vesi/3_Ca-V.pdf

49

AS Eesti Raudtee avalike raudteede ja kesklao raudteetaristu rajamise keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine

AllSpark OÜ (registrikood 12989482, edaspidi taotleja) esitas 11.03.2026 ja 13.03.2026 ehitisregistris Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile (edaspidi ka TTJA) ehitusloa taotlused nr 2611271/01615, 2611271/01606 ja 2611271/02405 AS Eesti Raudtee avalike raudteede ja kesklao raudteetaristu rajatiste rajamiseks ning olemasoleva taristu lammutamiseks.

AS Eesti Raudtee avalike raudteede ja kesklao raudteetaristu rajatised on projekteeritud Harju maakonnas Rae vallas Soodevahe külas ja Tallinna linnas Lasnamäe linnaosas asuvatele katastriüksustele vastavalt ehitusloa taotlustega esitatud projektile. Rajatiste asukohad ja ruumikujud on nähtavad ehitusprojektis ja ehitisregistris.

Projekti eesmärgiks on uue Elroni depoo rajamine, mille eelduseks on täna samas kohas paikneva kesklao lammutamine ja uues kohas uuesti rajamine. Sellega seoses ehitatakse mitmed rööbasteed ning muud veeremi teenindamiseks vajalikud rajatised (tehnovõrgud, veevärgi ja kanalisatsioonehitised, kuivendusrajatised, tankimisala, piirdeaiad jms). TTJA- le on esitatud ehitusloa taotlused AS Eesti Raudtee avalike raudteede ja kesklao raudteetaristu rajamiseks. Elroni depoo ja selle juurde kuuluvate rajatiste ehitusloa taotlus esitatakse eraldiseisvalt. Kavandatava tegevuse käigus ehitatakse järgmised rajatised:

1. Lao territooriumil asuva 18 rööbastee demonteerimine sh Ülemiste-Maardu ühendustee lammutamine 1735 m pikkusel lõigul ning piirde, kraanateede, raudteeülesõidukohtade, rajatiste ja seadmete demonteerimine;

2. Ülemiste-Maardu I raudtee peatee ümber projekteerimine; 3. Eesti Raudtee kesklao 14 rööbastee projekteerimine sh Ülemiste-Soodevahe

ühendusraudtee nr 21 mahus, mis on vajalik EVR kesklao ligipääsu tagamiseks; 4. Raudteeülesõidukohtade projekteerimine; 5. Juurdepääsuteede, hooldusteede ja parklate projekteerimine; 6. Seotud tehnovõrkude – elekter, valgustus, side, valvesüsteemid, veevarustus ja

kanalisatsioon – projekteerimine; 7. Kuivendusrajatiste projekteerimine; 8. Piirdeaia projekteerimine; 9. Tankimisseadmete projekteerimine.

Kavandatav tegevus ei kuulu keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 6 lõikes 1 toodud oluliste keskkonnamõjuga tegevuste hulka, mille puhul on keskkonnamõju hindamine (edaspidi KMH) algatamine kohustuslik. KMH algatamise vajalikkust ehituslubade menetluse käigus kaalutakse tulenevalt KeHJS § 6 lõike 2 punktist 10 ning Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse

eelhinnang, täpsustatud loetelu“ (edaspidi määrus nr 224) § 13 punktist 3 raudteeliini või raudteejaama rajamine, laiendamine või pikendamine alla.

KeHJS § 6 lõige 2 punkti 10 alusel kui kavandatav tegevus ei kuulu KeHJS § 6 lõikes 1 nimetatud oluliste keskkonnamõjuga tegevuste hulka, peab andma eelhinnangu infrastruktuuri ehitamisele või kasutamisele. Määruse nr 224 § 13 punkti 3 alusel tuleb KMH vajalikkuse eelhinnang anda raudteeliini või raudteejaama rajamise, laiendamise või pikendamise, välja arvatud KeHJS § 6 lõike 1 punktis 14 nimetatud juhul.

Ehitusloa taotlusega on esitatud Skepast&Puhkim OÜ poolt koostatud KMH eelhinnang „AS Eesti Raudtee avalike raudteede ja kesklao raudteetaristu ning Elroni depoo ehitusprojekti keskkonnamõju hindamise eelhinnangu teabedokument“ (töö nr 25000087, 10.04.2026), mis TTJA hinnangul vastab keskkonnaministri 16.08.2017 määruse nr 31„Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded“ nõuetele. KMH eelhinnang käsitleb korraga kaht projekti – AS Eesti Raudtee avalike raudteede ja kesklao taristu ning Elroni depoo. Käesolev KMH algatamata jätmise otsus puudutab AS Eesti Raudtee avalike raudteede ja kesklao raudteetaristu rajamist. Ehitusseadustiku (EhS) § 89 alusel annab raudteerajatise ehitamiseks ehitusloa TTJA ning EhS § 39 lõike 3 alusel, kui ehitusloa taotlusega esitatav ehitusprojekt sisaldab ehitisi, mille kohta on ehitusloa andmine riigi ja kohaliku omavalitsuse üksuse pädevuses, siis annab ehitusloa TTJA, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. KeHJS § 9 lõike 1 kohaselt on otsustaja tegevusloa andja, seega on antud juhul TTJA otsustaja KeHJS tähenduses.

Kavandatav tegevus toimub transpordimaa ja maatulundusmaa sihtotstarbega kinnistutel. Tegemist on industriaalse keskkonnaga, mida iseloomustavad põhja, lääne, edela ja ida suunas tööstusalad ning raudteevõrgustik koos laadimisplatsidega. Elamud, kauplused ja sotsiaalfunktsiooniga alad jäävad kaugemale. Kavandatava tegevuse alal ega selle lähiümbruses ei asu kaitsealasid, hoiualasid, püsielupaiku, kaitstavaid looduse üksikobjekte, kohaliku omavalitsuse tasandil kaitstavaid loodusobjekte, vääriselupaiku, Natura 2000 võrgustiku alasid, väärtuslikke põllumajandusmaid ja väärtuslikke maastike. Samuti ei ole ette näha olulist negatiivset mõju maardlatele, pinnasele, kultuuripärandile, pinna- ja põhjaveele. Tegevuse käigus ei kahjustata inimese tervist, heaolu ega vara. Kui ehitamisel ja kasutusajal järgitakse seaduste ja standardite nõudeid, töökorralduslikke meetmeid ja ohutusnõudeid, siis kavandatava tegevusega olulist negatiivset mõju keskkonnale eeldada ei ole.

KeHJS § 11 lõike 22 kohaselt peab otsustaja enne KeHJS § 6 lõikes 2 nimetatud valdkondade tegevuse KMH vajalikkuse üle otsustamist küsima seisukohta kõigilt asjaomastelt asutustelt, esitades neile seisukoha võtmiseks eelhinnangu ning KMH algatamise või algatamata jätmise otsuse eelnõu.

Arvestades keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnangu punktides 2-4 toodut võib kavandatav tegevus kaasa tuua mõningast keskkonnamõju, kuid mõju ei ole

meetmete rakendamise korral oluline ning keskkonnamõju hindamise algatamine ei ole vajalik.

Ehitustegevus on lühiajaline ning tegevusel ei ole meetmete rakendamisel olulist mõju välisõhu kvaliteedile, maavaradele (maardlad), pinnasele, põhja- ja pinnaveele, kaitstavatele loodusobjektidele, Natura 2000 võrgustiku aladele ega kultuuripärandile. Avalike raudteede ja kesklao raudteetaristu rajamine ei kahjusta inimeste tervist, heaolu ega vara. Täiendavate keskkonnauuringute läbiviimine ei ole vajalik.

TTJA tugineb KMH algatamata jätmise otsuse tegemisel keskkonnamõju hindamise eelhinnangu järeldustele ning asjaomaste asutuste seisukohtadele.

Ebasoodsa mõju tõhusa ennetamise, vältimise, vähendamise ja leevendamise üldised (sh seadusandlusest tulenevad) meetmed:

1. Suure sademetehulgaga perioodidel tuleb pinnastööde tegemisel heljumisisalduse vähendamiseks tagada töötsooni isoleeritus vooluveekogusse suunduvast kraavist. Kui see ei ole võimalik, tuleb vältida setete kandumist kraavi settepüüdurite või muude sobivate meetmete abil.

2. Reovee kanalisatsiooni suunamisel peab selle koostis vastama võrguvaldaja tingimustele ning suublasse juhitav sademevesi peab vastama keskkonnaministri 08.11.2019 määruse nr 61 „Nõuded reovee puhastamise ning heit-, sademe-, kaevandus- , karjääri- ja jahutusvee suublasse juhtimise kohta, nõuetele vastavuse hindamise meetmed ning saasteainesisalduse piirväärtused“ nõuetele.

3. Tööde tegemisel tuleb kasutada tehniliselt korras olevaid masinaid, et vähendada müra teket. Häiringute vältimiseks tohib müratekitavaid töid teha üksnes päevasel ajal.

4. Ehitusaegset tolmu teket ja levikut tuleb ümbritsevatele aladele vältida ja vähendada töökorralduslike meetmetega (ilmastikuolude jälgimine tööde teostamisel, materjali niisutamine vms).

5. Kõik jäätmed tuleb koguda liigiti selleks ettenähtud kohta ja anda üle jäätmekäitlejale. Kasutusaegne jäätmekäitluse korraldamine tuleb lahendada vastavalt jäätmeseadusele ning kohaliku omavalitsuse vastavatele õigusaktidele. Jäätmekäitluse korraldamisel tuleb silmas pidada ka jäätmehierarhiat – jäätmeliigid, millele on Eestis olemas taaskasutusvõimalused, suunata taaskasutusse, eelistatult ringlussevõttu. Oluline on jäätmeteket vältida. Ohtlikud jäätmed tuleb koguda eraldi ning üle anda jäätmekäitlejale, kellel on ohtlike jäätmete käitlemisluba.

6. Nii ehitusetapis kui hooldusdepoo kasutamisel tuleb vältida pinnase reostamist. Kui lammutustööde või ehitustööde käigus tuvastatakse pinnasereostus, tuleb vastavalt ehitusseadustiku nõuetele koostada reostuse likvideerimise projekt, kooskõlastada see Keskkonnaametiga, ning reostus enne ehitustööde algust likvideerida.

7. Kui mälestisel, muinsuskaitsealal või mis tahes muus paigas tööd tehes avastatakse inimtegevuse tagajärjel ladestunud arheoloogiline kultuurkiht, sealhulgas inimluud, või kultuuriväärtusega leid, on tööde tegija kohustatud töö seiskama, säilitama leiukoha muutumatul kujul ning viivitamatult teatama sellest Muinsuskaitseametile ja kohalikule omavalitsusele.

8. Vältimaks inimestele, loomadele ja lindudele vigastuste tekitamist on soovituslik piirdeaia rajamisel okastraadi asemel kasutada tugevdatud traati.

7. Tööde tegemise käigus tuleb jälgida, et tegevusega ei levitataks võõrliike. Ehitustöödel karuputke asukohas tuleb olla ettevaatlik, vältida tuleb karuputke kasvukohas leiduva pinnase laiali- ning edasikandmist. Masinad ning tööriistad tuleb puhastada pärast karuputke kasvukohas töötamist mullast ja muust pinnasest. Soovitatav oleks teha karuputke kasvukohas töid külmunud pinnasega, eelistatult lumekattega ajal.

Piiriülest keskkonnamõju hindamist ei algatata, samuti ei liideta KMH menetlusi KeHJS mõistes.

Võttes aluseks keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 6 lõike 2 punkti 10, § 6¹, § 9 lõike 1, § 11 lõiked 2², 2³, 4, 8; ehitusseadustiku § 89 ja § 39 lõike 3; Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“ § 13 punkti 3 ja eelhinnangust tulenevad järeldused

otsustan:

jätta AS Eesti Raudtee avalike raudteede ja kesklao raudteetaristu rajamise keskkonnamõju hindamine algatamata.

Nimekirja alusel 08.05.2026 nr 16-12/26-06744-001

AS Eesti Raudtee avalike raudteede ja kesklao raudteetaristu rajamise keskkonnamõju hindamise eelhinnangu ja otsuse eelnõu edastamine seisukoha andmiseks

Allspark OÜ (registrikood 12989482) esitas 11.03.2026 ja 13.03.2026 ehitisregistris Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile (edaspidi TTJA) ehitusloa taotlused nr 2611271/01615, 2611271/01606 ja 2611271/02405 AS Eesti Raudtee avalike raudteede ja kesklao raudteetaristu rajatiste rajamiseks ning olemasoleva taristu lammutamiseks.

Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 11 lõike 2² kohaselt peab otsustaja enne KeHJS § 6 lõikes 2 nimetatud valdkondade tegevuse KMH vajalikkuse üle otsustamist küsima seisukohta kõigilt asjaomastelt asutustelt, esitades neile seisukoha võtmiseks eelhinnangu ning KMH algatamise või algatamata jätmise otsuse eelnõu.

Palume edastada oma seisukoht KMH algatamata jätmise otsuse eelnõule ning eelhinnangule hiljemalt 22.05.2026 e-posti aadressile [email protected]. Juhul, kui tähtajaks seisukohta ei esitata ning tähtaja pikendamise soovist ei teavitata, loeb TTJA, et teil ei ole vastuväiteid otsuse eelnõu ega eelhinnangu osas.

Ehitusloa taotluse ja nende materjalidega saab tutvuda ehitisregistris www.ehr.ee kasutades dokumentide detailotsingus taotluste nr 2611271/01615, 2611271/01606 ja 2611271/02405.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt) Kadi Zavadskis raudteebüroo juhataja

Lisad: 1. KMH eelhinnangu eelnõu 2. KMH algatamata jätmise otsuse eelnõu 3. Adressaatide nimekiri

Endla tn 10a / 10122 Tallinn / tel 667 2000 / faks 667 2001 / [email protected] / www.ttja.ee Registrikood 70003218

Carmen Tau +372 620 1730 [email protected]

Nimekirja alusel 08.05.2026 nr 16-12/26-06744-001

AS Eesti Raudtee avalike raudteede ja kesklao raudteetaristu rajamise keskkonnamõju hindamise eelhinnangu ja otsuse eelnõu edastamine seisukoha andmiseks

Allspark OÜ (registrikood 12989482) esitas 11.03.2026 ja 13.03.2026 ehitisregistris Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile (edaspidi TTJA) ehitusloa taotlused nr 2611271/01615, 2611271/01606 ja 2611271/02405 AS Eesti Raudtee avalike raudteede ja kesklao raudteetaristu rajatiste rajamiseks ning olemasoleva taristu lammutamiseks.

Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 11 lõike 2² kohaselt peab otsustaja enne KeHJS § 6 lõikes 2 nimetatud valdkondade tegevuse KMH vajalikkuse üle otsustamist küsima seisukohta kõigilt asjaomastelt asutustelt, esitades neile seisukoha võtmiseks eelhinnangu ning KMH algatamise või algatamata jätmise otsuse eelnõu.

Palume edastada oma seisukoht KMH algatamata jätmise otsuse eelnõule ning eelhinnangule hiljemalt 22.05.2026 e-posti aadressile [email protected]. Juhul, kui tähtajaks seisukohta ei esitata ning tähtaja pikendamise soovist ei teavitata, loeb TTJA, et teil ei ole vastuväiteid otsuse eelnõu ega eelhinnangu osas.

Ehitusloa taotluse ja nende materjalidega saab tutvuda ehitisregistris www.ehr.ee kasutades dokumentide detailotsingus taotluste nr 2611271/01615, 2611271/01606 ja 2611271/02405.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt) Kadi Zavadskis raudteebüroo juhataja

Lisad: 1. KMH eelhinnangu eelnõu 2. KMH algatamata jätmise otsuse eelnõu 3. Adressaatide nimekiri

Endla tn 10a / 10122 Tallinn / tel 667 2000 / faks 667 2001 / [email protected] / www.ttja.ee Registrikood 70003218

Carmen Tau +372 620 1730 [email protected]

AS Eesti Raudtee avalike raudteede

ja kesklao raudteetaristu ning Elroni

depoo ehitusprojekti

keskkonnamõju hindamise

eelhinnangu teabedokument

Töö number: 25000087 Tellija: ALLSPARK OÜ Konsultant: Skepast&Puhkim OÜ

Laki põik 2, 12919 Tallinn +372 664 5808 [email protected]

Registrikood: 11255795 Kuupäev: 20.09.2025

Versioon: 2 Kuupäev: 10.04.2026 Koostanud: Vivika Väizene, Camilla Kastein

2

Sisukord

SISUKORD 2

1. SISSEJUHATUS 4

2. KAVANDATAV TEGEVUS 6

2.1 Kavandatava tegevuse asukoht 6

2.2 Kavandatava tegevuse eesmärk ja lühikirjeldus 6

2.3 Ressursside kasutamine ja tegevuse energiakasutus 7

2.4 Tegevuse seos asjakohaste strateegiliste planeerimisdokumentidega 8 2.4.1 Harju maakonnaplaneering „Rail Baltic raudtee trassi koridori asukoha määramine“ 8 2.4.2 Rae valla üldplaneering 8 2.4.3 Lasnamäe tööstusalade üldplaneering 8 2.4.4 Piirkonna detailplaneeringud 8

2.5 Tegevusega kaasnevad tegurid ja jäätmeteke 9 2.5.1 Heide pinnasesse, vette ja õhku 9 2.5.2 Müra ja vibratsioon 12 2.5.3 Jäätmeteke 14 2.5.4 Valgus, soojus, kiirgus ja lõhn 15

2.6 Tegevuse seisukohast asjakohaste suurõnnetuste või katastroofide oht, kliimamuutustega kohanemine 16

3. MÕJUTATAV KESKKOND JA OLULISE KESKKONNAMÕJU VÄLJASELGITAMINE 19

3.1 Olemasolev ja planeeritav maakasutus ning seal toimuvad või planeeritavad tegevused 19

3.2 Asustus 19

3.3 Pinnavormid ja pinnas 20

3.4 Maavarad ja maardlad 21

3.5 Põhjavesi 24

3.6 Pinnavesi 26

3.7 Taimestik 30

3.8 Loomastik 31

3.9 Kaitstavad loodusobjektid 32 3.9.1 Kaitsealad 32 3.9.2 Hoiualad 33 3.9.3 Kaitsealused liigid 33

3

3.9.4 Püsielupaigad 33 3.9.5 Kaitstavad looduse üksikobjektid, KOV kaitstavad loodusobjektid 33

3.10 Vääriselupaigad 33

3.11 Natura 2000 alad 34

3.12 Rohevõrgustik 34

3.13 Väärtuslik põllumajandusmaa 37

3.14 Väärtuslikud maastikud 37

3.15 Kultuuripärand 37

3.16 Võimalik oluline mõju inimese tervisele, heaolule ja varale 40

3.17 Kavandatava tegevuse koosmõju muude asjakohaste toimuvate või mõjualas planeeritavate tegevustega 41

3.18 Piiriülese mõju võimalikkus 42

4. KOKKUVÕTE 43

5. KASUTATUD MATERJALID 47

4

1. Sissejuhatus Käesolev AS Eesti Raudtee avalike raudteede ja kesklao raudteetaristu ning Elroni depoo projekteerimise KMH eelhinnangu teabedokument on koostatud Harju maakonnas Rae vallas Soodevahe külas ja Tallinna linnas Lasnamäe linnaosas rajatava avalike raudteede ja kesklao raudteetaristu eelprojekti eskiisi kohta.

Ehitusprojektiga kavandatakse rajada uus Elroni depoo, mille eelduseks on täna samas kohas paikneva kesklao lammutamine ja uues kohas uuesti rajamine. Sellega seoses ehitatakse mitmed rööbasteed ning muud veeremi teenindamiseks vajalikud rajatised. Projektalale Soodevahe hooldusdepoo alale on algatatud eraldi detailplaneering, millele on koostatud Soodevahe hooldusdepoo keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang1.

Käesoleva KMH eelhinnangu teabedokumendi koostamisel on lähtutud keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadusest (KeHJS), KeHJSe alusel kehtestatud keskkonnaministri 16.08.2017 määrusest nr 31 „Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded“ ja KMH eelhindamise juhendist2 (edaspidi juhend). Juhendi kohaselt on eelhindamise eesmärk välistada põhjendamatut KMH-d. KMH algatatakse, kui planeeringu elluviimine võib eeldatavalt kaasa tuua olulise keskkonnamõju.

Eelhinnangu tulemusena selgitatakse välja, kas ehitusloa menetluses on vajalik KMH algatamine või mitte. Kavandatav tegevus ei liigitu KeHJS § 6 lõike 1 kohaselt oluliste keskkonnamõjuga tegevuste hulka, mille korral algatatakse KeHJS § 11 lõike 3 alusel KMH selle vajadust põhjendamata. KMH algatamise vajalikkust kaalutakse ehitusloa menetluse käigus. KeHJS § 6 lõige 2 punkti 10 alusel kui kavandatav tegevus ei kuulu KeHJS § 6 lõikes 1 nimetatute hulka, peab eelhinnang andma teavet, kas tegevus võib tuua kaasa olulise keskkonnamõju.

Kavandatav tegevus kuulub KeHJS § 6 lõikes 2 punkti 10 infrastruktuuri ehitamine või kasutamine ning Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224

1 Soodevahe 1520 rööpmelaiusega hooldusdepoo ja juurdepääsutee detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnangu teabedokument. Skepast&Puhkim OÜ, 2025 2 Keskkonnamõju hindamise eelhinnangu andmise juhend. Keskkonnaministeerium, 2017

5

„Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“ § 13 p 3 raudteeliini või raudteejaama rajamine, alla.

Planeeringualal kehtivad Harju maakonnaplaneering 2030+, Rae valla üldplaneering ja Lasnamäe tööstusalade üldplaneering. Käesolev eelhindamine viiakse läbi olemasoleva materjali põhjal ning täiendavate uuringute läbiviimine ei ole vajalik ega põhjendatud.

6

2. Kavandatav tegevus

2.1 Kavandatava tegevuse asukoht

Kavandatava tegevuse ala asub Harju maakonnas Rae vallas Soodevahe külas ja Tallinna linnas Lasnamäe linnaosas (Tabel 1) transpordimaa ja ühe maatulundusmaa sihtotstarbega kinnistutel. Kavandatava tegevuse alast lõunas asub ettenähtud Rail Balticu Ülemiste veeremidepoo. Samuti rajatakse kinnistule Betooni põik 20 // Varivere tee 10 // Tallinn-Tapa 115-118,2 km Soodevahe 1520 rööpmelaiusega hooldusdepoo.

Tabel 1. Kavandatava tegevusega kattuvad kinnistud

Katastri- tunnus

Kinnistu aadress Sihtotstarve Oma- valitsus

65301:011:0054 Betooni põik 20 // Varivere tee 10 // Tallinn-Tapa 115- 118,2 km

Transpordimaa 100% Rae vald

78401:101:7303

Peterburi tee 36 // Suur- Sõjamäe tn 7 // Vesse põik 17 // Ülemiste raudteejaam R4

Transpordimaa 100% Tallinn

65301:011:0113 Ülemiste-Maardu 1,2-4,4 km

Transpordimaa 100% Rae vald

65301:011:0109 Betooni tn 30b Transpordimaa 100% Rae vald

65301:011:0323 Linnaaru tee 4 Maatulundusmaa 100%

Rae vald

2.2 Kavandatava tegevuse eesmärk ja lühikirjeldus

Kavandatava tegevuse eesmärk on rajada uus Elroni depoo, mille eelduseks on täna samas kohas paikneva kesklao lammutamine ja uues kohas uuesti

7

rajamine. Selleks rajatakse kesklao rööbasteed koos Ülemiste-Maardu peateega (keskladu opereerib ainult diiselrongidega), avalik 21. raudtee koos kontaktvõrguga, Elroni depoo rööbasteed koos kontaktvõrguga, Elroni depoo peateed koos hooldusteedega, kesklao pea- ja hooldusteed koos ladustamisaladega. Lisaks paigaldatakse kesklao alale sildkraanad ning ette on nähtud pikkrööpa keevituse ala, killustiku ladustamise ala, liiprite jm ladustamise ala, pöörmete jm ladustamise ala, raudteeülesõidukohad ja vagunikaalud. Lisaks rajatakse ekipeerimisplatvormid ja piirdeaiad. Ala ümbritsetakse 2,5 m kõrguse keevisvõrgust aiaga, mille ülemisse serva paigaldatakse okastraat. 10 kV õhuliin tõstetakse ümber maakaabliks, sellega koos tõstetakse ümber ka sideliin maakaabliks (ca 3,3 km pikkuses) ning paigaldatakse depoo CCS ehk raudteesignalisatsioon. Samuti rajatakse kolm tankimisala seadmetega, millest kaks teenindavad depood ja kolmas keskladu ning RBE ja ELRONi depoosid ühendav galerii. Rajatakse sademevee kanalisatsioon ja rööbastee kuivendusrajatised, millega kogu alalt kokku korjatav sademevesi suunatakse Pirita jõe poole, keskendusmahutite projekteerimise vajadusega koos liivapüüdurite ja pumplaga ning veevarustus- ja kanalisatsioon, kuhu suunatakse ekipeerimise reovesi.

2.3 Ressursside kasutamine ja tegevuse energiakasutus

Vajadus ressursside järele kaasneb ehitamise ja kasutamise etapis. Vajalikeks ressurssideks ehitusetapis on maa, pinnas, ehitusmaavarad ja nendest valmistatud tooted, kattematerjalid, kütused ja elektrienergia, kuid tõenäoliselt mitte mahus, mis põhjustaks olulist keskkonnamõju. Ressursse tarnitakse autotranspordiga mööda olemasolevaid teid ja mööda tehnovõrkusid. Täpne vajalike ressursside maht selgub ehitusprojektide koostamisel.

Kesklao kasutusetapis on vajadus seadmete, elektri, diisli jms järele. Kasutusaegne energiakasutus on seotud keevitamise, kesklao kasutamisega ja rongide liikumisega.

8

2.4 Tegevuse seos asjakohaste strateegiliste planeerimisdokumentidega

2.4.1 Harju maakonnaplaneering „Rail Baltic raudtee trassi koridori asukoha määramine“

Kavandatava tegevuse alast lõunas asub Harju maakonnaplaneeringuga „Rail Baltic raudtee trassi koridori asukoha määramine“3 ettenähtud Rail Balticu Ülemiste veeremidepoo. Kavandatava tegevuse alaga kattub osaliselt Rail Balticu raudteekoridor.

2.4.2 Rae valla üldplaneering

Rae valla üldplaneeringus on kavandatava tegevusega hõlmatud kinnistud määratud raudteemaaks. Kavandatav tegevus ei lähe vastuollu üldplaneeringu järgse maakasutuse otstarbega.

2.4.3 Lasnamäe tööstusalade üldplaneering

Lasnamäe tööstusalade üldplaneeringus on kavandatava tegevusega hõlmatud kinnistu määratud liiklusmaaks. Kavandatav tegevus ei lähe vastuollu üldplaneeringu järgse maakasutuse otstarbega.

2.4.4 Piirkonna detailplaneeringud

Soodevahe 1520 rööpmelaiusega hooldusdepoo ja juurdepääsutee detailplaneering.

Soodevahe küla Suur-Sõjamäe tn 41 kinnistu ja lähiala detailplaneering (1137)4. Kehtestatud 03.01.2023 otsusega nr 17.

Soodevahe küla Soodevahe tööstuspargi detailplaneering (Soodevahe küla)(DP0556)5. Kehtestatud 08.12.2009 otsusega nr 24.

3 Harju maakonnaplaneering „Rail Baltic raudtee trassi koridori asukoha määramine“ Kehtestatud riigihalduse ministri 13.02.2018 käskkirjaga nr 1.1-4/41. https://riigiplaneering.ee/rail- baltic-harju 4 https://map.rae.ee/dp/DP1137/ 5 https://map.rae.ee/dp/DP0556/Kehtestatud_materjalid/

9

Soodevahe küla Laaneaia ja Uus-Kasemetsa kinnistute ja lähiala detailplaneering (DP0609)6. Kehtestatud 13.01.2015.

Soodevahe küla Tammiku I kinnistu lähiala detailplaneering (DP0662)7. Kehtestatud 27.09.2011.

Soodevahe küla Tammiku 2 kinnistu ja lähiala detailplaneering (DP0753)8. Kehtestatud 25.06.2014.

Betooni tn 18 kinnistu detailplaneering (DP031890)9. Kehtestatud 27.12.2012.

Betooni põik 12 kinnistu ja lähiala detailplaneering (DP040250)10. Kehtestatud 27.03.2019.

Kavandatav tegevus ei sea takistusi ümbruskonnas paiknevatele detailplaneeringualade realiseerimisele. Kokkuvõtvalt ei ole kavandatav tegevus vastuolus asjakohaste strateegiliste planeerimisdokumentidega ega lähipiirkonna praeguste ja planeeritavate tegevustega.

2.5 Tegevusega kaasnevad tegurid ja jäätmeteke

2.5.1 Heide pinnasesse, vette ja õhku

Heide pinnasesse

Heited pinnasesse ning sealtkaudu pinna- ja põhjavette ei ole välistatud lekete või avariide korral. Kavandatava tegevuse kasutusajal tuleb kasutusele võtta meetmed olulise negatiivse mõju vältimiseks. Kui projektalal tekkiv reovesi käideldakse kanaliseerimise teel ning sademevesi kogutakse kokku, suunatakse

6 https://planeeringud.ee/plank-web/#/planning/detail/30106816 7https://atp.amphora.ee/raevv/index.aspx?o=677&o2=677&itm=766498&o=677&u=- 1&hdr=hp&tbs=all 8https://atp.amphora.ee/raevv/index.aspx?o=677&o2=677&itm=766573&o=677&u=- 1&hdr=hp&tbs=all 9 https://tpr.tallinn.ee/DetailPlanning/Details/DP031890 10 https://tpr.tallinn.ee/DetailPlanning/Details/DP040250

10

suublasse lähtuvalt õigusaktidest tulenevale korrale, siis olulist negatiivset mõju pinnasele seoses reo- ja sademeveega eeldada ei ole.

Heide vette

Ehitusetapis on mõju veekeskkonna ja pinnase saastumisele seotud ehitustööde läbiviimise, ehitusmaterjalide ning muude tööks vajalike materjalide transpordi, ladustamise ja kasutamise ning ehitusaegse jäätmekäitluse korraldamisega.

Tegevuste käigus võib keskkonda sattuda ehitusmaterjale ja jäätmeid (pinnast, asfaldipuru, täitematerjali, lammutus- ja ehitusmaterjalide jääke jms). Neis sisalduvad saasteained võivad sattuda kas otse või sademe- ja lumesulamisveega pinnasesse või veekeskkonda ja ohustada selle kvaliteeti.

Lisaks on oht ehitusetapis tee-ehitusmasinatest pinnasesse ja pinnavette lekkida ohtlikke aineid (õli- ja kütusejääke), samuti võib sattuda keskkonda rehvidest, piduriklotsidest ja heitgaasidest pärinevaid raskmetalle ning rehvide kulumisest kummiosakesi. Ehitusmasinate tavapärase töötamise käigus keskkonda lekkivate saasteainete kogused on väikesed. Pinnasesse ja veekeskkonda satuvad need enamasti sademe- ja lumesulamisveega, kus need on lahjendatud madalate kontsentratsioonideni.

Veekeskkonna ja pinnase saastumine ehitusetapis on võimalik eelkõige avariiliste juhtumite tulemusena (avariid materjalide ja jäätmete ladustamisel, avariid ehitusmasinatega, liiklusavariid ja neist tulenev reostus). Avariiliste olukordade esinemise tõenäosust saab vähendada tööohutusnõuete järgimise, objekti pideva järelevalvega, liiklusohutuse tõstmisega ning saastet minimeerida reostuse asjakohase ja kiire reostustõrjega.

Põhjavesi on piirkonnas kaitsmata ja nõrgalt kaitstud.

Alalt ärajuhitava vee puhul on tegemist sademeveega, mis sisaldab peamiselt vihmavett ja lumesulavett.

Kanalisatsiooni suunatakse ekipeerimisvesi. Kanaliseerida on võimalik reovett, mille koostis vastab võrguvaldaja tingimustele ning suublasse juhitav sademevesi peab vastama keskkonnaministri 08.11.2019 määruse nr 61 „Nõuded reovee puhastamise ning heit-, sademe-, kaevandus-, karjääri- ja jahutusvee suublasse juhtimise kohta, nõuetele vastavuse hindamise meetmed ning

11

saasteainesisalduse piirväärtused“ nõuetele. Tegevuse kavandamisel tuleb seda silmas pidada.

Kui projektalal tekkiv reovesi käideldakse kanaliseerimise teel ning sademevesi suunatakse suublasse lähtuvalt õigusaktidest tulenevale korrale, siis olulist negatiivset mõju pinnasele seoses reo- ja sademeveega eeldada ei ole.

Heide õhku

Mõju piirkonna välisõhu kvaliteedile on seotud kavandatavate hoonete ja teede ehituse ja piirkonda lisanduva liikluskoormusega.

Ehitusaegne mõju on seotud tolmu (tahkete osakeste) tekke ja levikuga ning on ajutine – esineb ehitustööde ajal ning lõpeb pärast tööde lõppu. Ehitusaegse tolmu teke ja levik piirdub üldjuhul ehitusobjekti lähialadele ning seda on võimalik vähendada töökorralduslike meetmetega (ilmastikuolude jälgimine tööde teostamisel, materjali niisutamine vms). Teatud töödega (nt asfalteerimistöödega) on võimalik ka ebameeldiva lõhna teke ja levik.

Kasutusaegselt on kavandatava tegevuse põhiliseks heiteallikaks kasutatavad diiselrongid ja pikkrööpa keevituse generaatori käitamisest tulenevad heitmed.

Välisõhu kvaliteeti mõjutavad paiksed heiteallikad ja liiklus. Välisõhu kvaliteedi mõjutaja projektala piirkonnas on industriaalne keskkond, mida iseloomustavad põhja, lääne, edela ja ida suunas tööstusalad ning raudteevõrgustik koos laadimisplatsidega.

Lähemal asuvad heiteallikad on Eesti Killustik OÜ (keskkonnaluba nr KL-514265 ) (Joonis 1) lubjakivikarjääris, mis asub kahe raudteeharu vahepeal. Lubjakivikarjääris asuvad paiksed mootorid (diiselgeneraator), purustus- sorteerimissõlm (purustamine ja sõelumine, laadimine), alal puuritakse ja lõhatakse. Kavandatavast tegevusest lõuna suunas paiknevad mitmed heiteallikad, millest lähim on RAGN-SELLS AS (keskkonnaluba KKL/326557). Sealsed heiteallikad on puiduhakkuri mootor, selle tankimine ja puidujäätme purustamine. Joonis 1 on näha piirkonnas asuvad heiteallikad.

12

Joonis 1. Heiteallikad11. Aluskaart: Keskkonnaportaal, 2025, seisuga 30.10.2025

2.5.2 Müra ja vibratsioon

Müra

Välisõhus levivat müra reguleerib atmosfääriõhu kaitse seadus (AÕKS), mille kohaselt eristatakse välisõhus leviva müra osas tööstusmüra ja liiklusmüra. Tööstusmüra on müra, mida põhjustavad paiksed müraallikad ning liiklusmüra on regulaarne auto-, raudtee-, lennu- ja veesõidukite liiklus. Välisõhus leviva müra hulka ei kuulu olmemüra, meelelahutusürituste müra, töökeskkonna müra ning riigikaitselise tegevusega tekitatud müra.

Müra normtasemed on kehtestatud keskkonnaministri 16.12.2016 määrusega nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“. Müra on normeeritud vastavalt mürakategooriatele, mis määratakse üldplaneeringu maakasutuse juhtotstarbe alusel. Kehtiva Rae valla üldplaneeringu kohaselt asub Rae valda jääv projektiala raudteemaal (VI kategooria – liikluse maa-alad). Tallinnasse Lasnamäe linnaosasse jääv katastriüksus on märgitud Lasnamäe linnaosa valitsuse üldplaneeringus liiklusmaaks. AÕKS kohaselt jagunevad müra normid piirväärtuseks ja

11 Kotkas, Keskkonnaamet. Seisuga 20.10.2025

13

sihtväärtuseks. Müra piirväärtus on suurim lubatud müratase, mille ületamine põhjustab olulist keskkonnahäiringut ja mille ületamisel tuleb rakendada müra vähendamise abinõusid. Müra normtasemed ei kehti alal, kuhu avalikkusel puudub juurdepääs ja kus ei ole püsivat asustust ning töökeskkonnas, kus kehtivad töötervishoidu ja tööohutust käsitlevad nõuded.12 Seega raudteemaal rööbasteedel, Elroni depoos ja kesklao territooriumil müra normtasemed ei rakendu. Olemasolevatel aladel ja ehitistes ei tohi müra ületada piirtaset.

Vastavalt määrus nr 71 lisas 1 toodule rakendatakse ehitusmüra piirväärtusena ajavahemikul 21.00–7.00 asjakohase mürakategooria tööstusmüra normtaset. Impulssmüra põhjustavat tööd (nt vaiade rammimine) võib teha tööpäevadel ajavahemikul 7.00–19.00. Tööde tegemisel tuleb kasutada tehniliselt korras olevaid masinaid, mis vähendavad müra tekkimist. Häiringute vältimiseks tehakse müratekitavaid töid päevasel ajal.

Müra kaasneb peamiselt lammutustööde tegemisel, hoonete ja rööbasteede rajamisel ehitusetapis. Ehitustegevuse käigus tekib müra ehitusmaterjalide vedamisel ja mehhanismide tööst. Piirkonna peamiseks müraallikaks on piirkonna tööstusalad, mäetööstus ning raudtee-, maantee- ja lennuliiklus.

Kasutusajal on peamised müraallikad liikuv veerem ning depoos tehtavad tööd.

Hoone ehitusmaterjalide valikul tuleb arvestada, et hoonest välja leviv müra oleks minimeeritud hoone piisava heliisolatsioonivõimega välispiirdega.

Vibratsioon

Vibratsioonitasemed hoones peavad vastama rahvatervishoiu seaduse13 § 16 lõike 5 alusel kehtestatavale määrusele.

Ehitustööde ajal võivad vibratsiooni põhjustada teatud tööd (nt ehitusvaiade rammimine).

Vibratsioon võib põhjustada ehitiste, masinate jt tarindite kahjustusi, võimalik on ka purunemine, eriti resonantsi korral. Üldjuhul on kõige rangemad vibratsiooni

12 Keskkonnaministri 16.detsembri 2016. a määrus nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid”, eRT: https://www.riigiteataja.ee/akt/121122016027 13 https://www.riigiteataja.ee/akt/102012025003

14

normid hoonetele (vibratsioon, mis hooneid kahjustada võiks) üle 30 korra kõrgemad tasemest, mis on inimese poolt tajutav. Hooneid kahjustavat vibratsiooni tajuvad elanikud kui väga tugevat vibratsiooni. Vanad hooned on oluliselt tundlikumad vibratsioonile kui uued, seega võib potentsiaalselt neid vibratsioon rohkem kahjustada.

Hoonetel on enamasti sees pinged, mis tulenevad aluspinnase erinevast liikumisest (vajumised, kerked), niiskusest ning temperatuurikõikumistest. Vibratsioon võib mõjutada hoonete kahjustamist kaudselt pinnase vajumist ja kerkeid mõjutades, sõltudes ka pinnase omadustest. Eriti mõjutatavad on vibratsiooni poolt liiva- või turbapinnased. Alal levivad muuhulgas saviliivad ja liivsavid (vt ptk 3.3), mis soodustavad vibratsiooni levikut.

2.5.3 Jäätmeteke

Jäätmetekke ja jäätmekäitluse mõju on seotud ehitus- ja kasutusetapiga.

Ehituse ajal tekib lammutustöödel liipreid, metallrööpaid, betooni ja väljakaevatud pinnast. Paljud metallrööpad kasutatakse uuesti Eesti Raudtee omanduses olevatel raudteedel. Rööbasteede jaoks vajaliku mulde rajamiseks läheb vaja ca 300 000 m3 mineraalset pinnast, mille jaoks välja kaevatava pinnase mahu suurusjärk võib olla 100 000 m3. Rööbastee alla jääv pinnas vahetatakse välja kuni kandvate aluskihtideni. Uue kesklao osas on välja kaevatava pinnase maht pigem väike (võrreldes keskmise rööbastee ehituse kaevemahtudega), kuna seal asub lubjakivi lähedal. Depoo osas on kohati tegu ka turbapinnasega, kus väljakaevemahud on suuremad. Sellest mineraalne pinnas (nt lubjakivi), läheb võimalusel taaskasutusse, kasvupinnas (nt muld) mitte.

Ehitusaegne jäätmete mõju on seotud nende kogumise, ajutise ladustamise ja edasisele käitlemisele suunamisega. Kui see ei toimu nõuetekohaselt, on oht jäätmete keskkonda sattumiseks, pinnase ning pinna- ja põhjavee saastumiseks. Seda saab vältida töökorralduslike meetmetega (jäätmed tuleb koguda liigiti, sobivatesse kogumisvahenditesse, rakendada meetmeid jäätmete laialikandumiseks tuulega, sademetega, teostada pidevat ala kontrolli vms). Nõudeid järgides olulist negatiivset mõju ei kaasne. Ka on ehitusetapiga seotud jäätmeteke ajutine ja lõpeb ehitustööde lõppemisel.

15

Kuigi ehitusaegsete jäätmete kogused ei ole teada, siis suur osa tekkivatest jäätmetest (sh mitmesugused pakendijäätmed, nt puit, plastkile või -anumad, kasutuskõlbmatu ehitusmaterjal jne) on taaskasutatavad, mistõttu ei ole näha, et ehitusjäätmetest võiks tekkida oluline koormus keskkonnale.

Kui lammutustööde või ehitustööde käigus tuvastatakse pinnasereostus, tuleb vastavalt ehitusseadustiku nõuetele koostada reostuse likvideerimise projekt, kooskõlastada see Keskkonnaametiga, ning reostus enne ehitustööde algust likvideerida.

Kasutusetapis võib tekkida jäätmeid Elroni depoos kui ka kesklaos prügikonteinerite tühjendamise ja rongide hoolduse käigus. Rongide hoolduse käigus võib tekkida ka ohtlikke jäätmeid. Tegemist võib olla nii tava- kui ohtlike jäätmetega, sõltuvad kasutatavatest kemikaalidest ja ainetest. Remondi ja hoolduse käigus tekib ka saastunud absorbente, pühkmeid ja pakendeid. Ohtlike kemikaalide ja ainetega kokku puutunud materjalid liigituvad ohtlikeks jäätmeteks. Ohtlikud jäätmed tuleb koguda eraldi ning üle anda jäätmekäitlejale, kellel on ohtlike jäätmete käitlemisluba.

Hoonete ja rajatiste tavapärasel kasutamisel võib tekkida ka luminestsentslampe, elektri- ja elektroonikaseadmeid ning muid tavapäraseid olmejäätmeid (nt köögi- ja sööklajäätmed, segaolmejäätmed).

Kõik jäätmed tuleb koguda liigiti selleks ettenähtud kohta ja anda üle jäätmekäitlejale. Kasutusaegne jäätmekäitluse korraldamine tuleb lahendada vastavalt jäätmeseadusele ning kohaliku omavalitsuse vastavatele õigusaktidele. Jäätmekäitluse korraldamisel tuleb silmas pidada ka jäätmehierarhiat – jäätmeliigid, millele on Eestis olemas taaskasutusvõimalused, suunata taaskasutusse, eelistatult ringlussevõttu. Veelgi olulisem on jäätmetekke vältimine.

2.5.4 Valgus, soojus, kiirgus ja lõhn

Valgusreostuse mõju on suurem ehitusperioodil, kui ehitustegevus toimub kohtades, kus täna tehisvalgustus puudub ja masinate liikumist ei toimu, seega ka tehisvalgustust ei esine. Ehitusetapis võidakse täiendavalt ehitusala valgustada. Osades kohtades on täna tänavavalgustus juba olemas, ning seetõttu ei ole täiendava valgustuse tekkimine nendel aladel märkimisväärse mõjuga.

16

2.6 Tegevuse seisukohast asjakohaste suurõnnetuste või katastroofide oht, kliimamuutustega kohanemine

MaRu kaardirakenduse andmetel suurõnnetuse ohuga ega ohtlikke ettevõtteid projektalal ei asu. Projektala lääneosaga kattuvad kolme ohtliku ettevõtte ohualad (Joonis 2)14.

C-kategooria ohtliku ettevõtte Premia Tallinna Külmhoone AS Logistikakeskuse (Betooni tn 4) ohtlik ala 1,3 km raadiusega kattub ca 1,6 km pikkusel lõigul. Ohtlik kemikaal on ammoniaak. Välist doominoefekti võimalikkust ei ole.

C-kategooria ohtliku ettevõtte Premia Tallinna Külmhoone AS Jäätisevabriku (Peterburi tee 42) ohtlik ala 2,1 km raadiusega kattub ca 820 m pikkusel lõigul. Ohtlikud kemikaalid on ammoniaak; propaan-butaan ehk LPG. Välist doominoefekti võimalikkust ei ole.

C-kategooria ohtliku ettevõtte Propaan AS Tallinna müügiesindus (Betooni tn 3) ohtlik ala 446 m raadiusega kattub ca 530 m pikkusel lõigul. Ohtlikud kemikaalid on atsetüleen; propaan; hapnik; süsihappegaas; cargon; propaan-butaan ehk LPG. Väline doominoefekti võimalikkus on olemas. Doomino efekt on käitise või käitiste rühmade puhul võimalik suurem suurõnnetuse risk või selle raskemad tagajärjed käitiste geograafilise asukoha ja vastastikuse kauguse ning nendes paiknevate ohtlike ainete varu tõttu. Mõjutatavad suurõnnetuse ohuga ja ohtlikud ettevõtted on Propaan AS.

Soodevahe hooldusdepoo alal ladustatakse kütust veeremi ja tehnika tankimiseks.

Projektalale rajatakse kolm diislikütuse tankimisala seadmetega. Üks teenindab keskladu ja kaks Soodevahe hooldusdepood. Kõik kolm tankimisala rajatakse väljapoole olemasolevate ohtlike ettevõtete ohualasid.

Diislikütus kuulub majandus- ja taristuministri 02.02.2016 määruse nr 10 „Kemikaali ohtlikkuse alammäära ja ohtliku kemikaali künniskoguse ning ettevõtte ohtlikkuse kategooria määramise kord“ lisasse, millega määratakse

14 MaRu ohtlike ettevõtete kaardirakendus, seisuga 24.09.2025

17

ohtlike kemikaalide ohukategooriad ning alammäär ja künniskogus ohtliku ettevõtte ohtlikkuse kategooria määramiseks.

Alammäär ohtliku ettevõtte määramiseks diislikütuse puhul on 1000 tonni. Künniskogus suurõnnetuse ohuga ettevõtte määramiseks on B-kategooria suurõnnetuse ohuga ettevõtte puhul 2500 t (QkB) ja A-kategooria puhul 25000 t (QkA).

Tellijalt saadud info kohaselt on kokku käitistes olevad kogused kesklao tankimisalal ca 10 t ja Soodevahe hooldusdepoo kahes tankimisalas kokku ca 87 t (90 m3). Kuna kogused jäävad allapoole majandus- ja taristuministri 02.02.2016 määruses nr 10 sätestatud alammäära (1000 t), siis ei ole tegemist ohtliku ettevõttega.

Kesklao keevituse alal kasutatakse keevitusmaterjale. Rööpakeevituse seadme diiselgeneraatori käitamiseks kasutatakse diislikütust ca 750 l, hüdraulika õli ca 200 l, jahutusvedelikku ca 200 l ja mootoriõli ca 40 l. Keevitusprotsessis kemikaale ei kasutata.

Projektalal asub Soodevahe hooldusdepoo, milles hakatakse tegema värvimisi ja kasutatakse kütteseadmeid. KMH eelhinnangu teabedokumendi koostamise ajal teadaolevate andmete põhjal ei ole tegemist ohtliku ettevõttega.

Joonis 2. Projektala lähedal asuvad ohtlikud ettevõtted ja nende ohualad. Projektala tähistatud punase kontuuriga. Allikas: Päästeamet. Aluskaart: MaRu, 2025

18

Kliimamuutustega kohanemise arengukava ja selle juurde kuuluva rakendusplaani15 kohaselt toob äärmuslike ilmastikunähtuste sagenemine suure tõenäosusega kaasa raskemate ilmastikuoludega seotud loodusõnnetuste sagenemise. Võivad kaasneda veetaseme muutus, sademete hulga ja temperatuuri äärmuslikud muutused.

15 Kliimamuutustega kohanemise arengukava ja selle juurde kuuluv rakendusplaan aastani 2030. Keskkonnaministeerium

19

3. Mõjutatav keskkond ja olulise keskkonnamõju väljaselgitamine

3.1 Olemasolev ja planeeritav maakasutus ning seal toimuvad või planeeritavad tegevused

Kavandatava tegevuse ala asub Harju maakonnas Rae vallas Soodevahe külas ja Tallinna linnas Lasnamäe linnaosas (Tabel 1) transpordimaa ja ühe maatulundusmaa sihtotstarbega kinnistutel. Maatulundusmaa sihtotstarbega Linnaaru tee 4 kinnistust (KÜ 65301:011:0323) osa eraldatakse ja moodustatakse transpordimaa sihtotstarbega kinnistu.

Kavandatav tegevus on kooskõlas maakasutuse sihtotstarbega.

3.2 Asustus

Tegemist on industriaalse keskkonnaga, mida iseloomustavad põhja, lääne, edela ja ida suunas tööstusalad ning raudteevõrgustik koos laadimisplatsidega. Elamud, kauplused ja sotsiaalfunktsiooniga alad jäävad kaugemale. Lähinaabruses lõuna suunas paikneb kõrvalmaantee Tallinn-Lagedi tee (tee nr 11290).

Projektalal katastriüksusel 65301:011:0113 asub ehitisregistrisse kandmata ehitis16, mis lammutatakse.

Lähim elamu asub projektalast 50 m kaugusel lõuna suunas Uus-Tammiku kinnistul (KÜ 65301:011:0083) üksik elamukompleks eluhoonega (ehitisregistri kood 116023720)17. Projektalast idas ca 160 m kaugusel asub Kuremetsa kinnistul (KÜ 65301:011:0275) elamu (EHR kood 116029386) ja 350 m kaugusel Varivere tee 6 // Kaasiku kinnistul (KÜ 65301:001:3762) elamu (EHR kood 116032073).

Projektala idaosast lõuna suunas teisel pool Tallinn-Lagedi maanteed on tegemist tootmis-, äri- ja maatulundusmaadega, mida katavad rohkelt kuurid, kasvuhooned ja muud rajatised. Tegemist on Soodevahe külaga, isetekkelise ja

16 Ehitisregister, seisuga 24.10.2025 17 Ehitisregister, seisuga 24.10.2025

20

ebaseadusliku suvila- ning aiamaapiirkonnaga Tallinna Lennujaama külje all. Tallinna Lennujaam on endale kuuluvatel maaüksustel ebaseaduslikud ehitised osaliselt lammutanud.

Projektala lääne- ja põhjaosa piirkonnas külgnevad tootmismaad ja mäetööstusmaa.

Kavandatav tegevus ei oma eeldatavalt negatiivset mõju asustusstruktuurile ega rahvaarvule. Kaudset positiivset mõju inimeste heaolule avaldab toimiva rongiliiklusega kaasnev positiivne mõju kohalikule majandusele ja tööhõivele.

3.3 Pinnavormid ja pinnas

Pinnavormid

Projektalal vahetatavate raudteerööbaste alal asuvad olemasolevad raudteerööpad, mistõttu ala on tasandatud ja kaetud kõvakattega. Ala on tasase reljeefiga, maapinna absoluutkõrgusega põhjapoolses osas 41-44 m, idapoolsel alal 39-40,5 m ja läänepoolsel alal 40-4318.

Pinnakate

Pinnakatte moodustab projektala põhja- ja idaosas valdavalt moreen ehk Järva kihistu Võrtsjärve alamkihistu liustikusetted: saviliiv ja liivsavi, veerised ja munakad. Projektala keskosas esineb ka viimase liustiku taandumisjärgsel ajal tekkinud soosetted (madalsoo- ja rabaturvas, muda, limoniit), kuid see ala on kaetud kõvakattega ning peal asuvad raudteerööpad. Projektala lääneosas on pinnakatteta aluspõhja avamusala, Smuuli tee piirkonnas väiksel alal ka viimase liustiku taandumisjärgsel ajal tekkinud soosetted.

Pinnakatte paksus üldgeoloogilise kaardi andmetel19 on õhuke, ida- ja põhjaosas valdavalt 2-3 m, idaosas pinnakate puudub.

Pinnakatte all olevas aluspõhjas on Ülem-Ordoviitsiumi ladestiku Viivikonna kihistu detriitne savikas lubjakivi kukersiidi vahekihtidega.

18 MaRu kaardirakendus, seisuga 24.10.2025 19 Eesti geoloogiline baaskaart, mõõtkavas 1 : 50 000. EGT 2025

21

Projektalale tehakse ehitusgeoloogiline ja reostusuuring.

Mõju pinnasele

Mõju pinnasele võib avalduda ehitus- ja kasutusetapis.

Projektala kavandatava rajatiste ala on juba praegu kaetud kõvakattega.

Nii ehitusetapis kui hooldusdepoo kasutamisel tuleb vältida pinnase reostamist. Kui lammutustööde või ehitustööde käigus tuvastatakse pinnasereostus, tuleb vastavalt ehitusseadustiku nõuetele koostada reostuse likvideerimise projekt, kooskõlastada see Keskkonnaametiga, ning reostus enne ehitustööde algust likvideerida. Projektalale on ette nähtud reostusuuringu läbiviimine.

Hoonete ja rajatiste rajamisel eemaldatakse pinnast. Kui kavandatava tegevuse käigus toimub üle jääva kaevise, mille kogus on suurem kui 5000 m3, võõrandamine või selle väljaspool kinnisasja tarbimine, on vajalik vastavalt maapõueseaduse nõuetele § 97 Keskkonnaameti luba. Loa saamiseks tuleb esitada Keskkonnaametile taotlus.

Mõju pinnasele kavandatava tegevuse alal jääb väheolulisele tasemele. Pinnasele avalduv mõju ei ole leevendatav.

3.4 Maavarad ja maardlad

MaRu maardlate kaardirakenduse20 andmetel asub projektala läheduses Väo lubjakivi maardla (maardla registrikaardi nr 46) aktiivse tarbevaru ja passiivse tarbevaru plokid (Tabel 2).

Maardlasse on väljastatud Eesti Killustik OÜ-le kaevandamisluba KL-514265 (kehtivusega kuni 2037) mäeeraldisel Väo VIII lubjakivikarjäär. Karjääris kaevandatakse plokis nr 42 täitelubjakivi ja plokis nr 43 kõrgemargilist ehituslubjakivi. Ala korrastamissuund on veekogu, ärimaa ja rohumaa.

Projektalast põhjasuunas on Paekivitoodete tehase osaühingul kaevandamisluba KL-515094 Väo VII lubjakivikarjääris, Limestone factories of Estonia OÜ-l kaevandamisluba HARM-154 Väo lubjakivikarjääris ja OÜ-l Väo

20 MaRu maardlate kaardirakendus. EGT, seisuga 24.10.2025

22

Paas kaevandamisluba KL-520034 Lõuna-Väo II lubjakivikarjääris lubjakivi kaevandamiseks (Tabel 2).

Lisaks on OÜ Väo Paas esitanud taotluse Lõuna-Väo III lubjakivikarjäärist lubjakivi kaevandamiseks21

Tabel 2. Projektala läheduses asuvad Väo lubjakivi maardla plokid22

Ploki nimi Varu liik

Kaevandamis- luba

Kasutusala

39 plokk aT HARM-154 kõrgemargiline ehituslubjakivi 40 plokk aT KL-515094 kõrgemargiline ehituslubjakivi 41 plokk aT KL-515094 kõrgemargiline ehituslubjakivi 42 plokk aT KL-514265 täitelubjakivi 43 plokk aT KL-514265 kõrgemargiline ehituslubjakivi 45 plokk aT HARM-154 madalamargiline ehituslubjakivi 46 plokk aT KL-515094 madalamargiline ehituslubjakivi 47 plokk aT KL-515094 madalamargiline ehituslubjakivi 51 plokk aT KL-520034 madalamargiline ehituslubjakivi 48 plokk aT KL-520034 kõrgemargiline ehituslubjakivi 52 plokk pT madalamargiline ehituslubjakivi 49 plokk pT kõrgemargiline ehituslubjakivi 56 plokk aT Taotletav madalamargiline ehituslubjakivi 58 plokk aT kõrgemargiline ehituslubjakivi 53 plokk aT kõrgemargiline ehituslubjakivi 54 plokk aT madalamargiline ehituslubjakivi 55 plokk aT Taotletav kõrgemargiline ehituslubjakivi 57 plokk aT täitelubjakivi 59 plokk aT täitelubjakivi 60 plokk aT kõrgemargiline ehituslubjakivi

21 KOTKAS, Keskkonnaloa taotlus, menetlus M-127094 https://kotkas.envir.ee/permits/public_document_view?search=1&title=L%C3%B5una- V%C3%A4o%20III%20lubjakivikarj%C3%A4%C3%A4r&document_id=158229 22 Seisuga 24.10.2025

23

Joonis 3. Maardlad, varuplokid ja mäeeraldised projektala lähiümbruses. Projektala märgitud punase kontuuriga. Allikas: EGT, 2025. Aluskaart: MaRu, 2025

Kavandatava tegevuse alast lõuna suunas 270 m kaugusel teisel pool Tallinna- Lagedi teed (tee nr 11290) asub Rae raba, mis on arvele võetud kohaliku tähtsusega Rae turbamaardlana (nr 280, pindala 747,37 ha).

Vastavalt maapõueseaduse §-le 14 lõikele 1 tuleb muu tegevuse kui kaevandamise kavandamisel tagada maavara kaevandamisväärsena säilimine23 ja juurdepääs maavarale.

Kavandatava tegevuse elluviimisega kaasneb vajadus ehitusmaavarade järele, mistõttu avaldub mõju maavaradele läbi nende kasutamise. Kasutatavate ehitusmaavarade kogused ei ole eelhinnangu koostamise hetkel teada, kuid eeldatavasti kasutatakse neid eesmärgipäraselt, vastavalt vajadusele. Ehitusmaavarad hangitakse üldjuhul karjääri(de)st, mille avamise ja kasutamisega seotud keskkonnamõju on hinnatud kaevandamisloa menetluse

23 Juhul, kui ei ole tegemist maavara kaevandamisega, muul viisil looduslikust seisundist eemaldamise, kasutamise ega tarbimisega maapõueseaduses või selle alusel lubatud ulatuses.

24

käigus. Olulist negatiivset mõju maavaradele kavandatava tegevusega eeldada ei ole.

3.5 Põhjavesi

Projektalal asub maapinnalt esimese aluspõhjalise veekogumina Silur- Ordoviitsiumi veekompleks. Põhjavesi on maapinnalt lähtuva reostuse suhtes piirkonnas kaitsmata ja nõrgalt kaitstud. Põhjavesi liigub mere poole, põhja suunas.24

DP alal on eraldatud järgmised Lääne-Eesti vesikonda25 kuuluvad põhjaveekogumid:

• Siluri-Ordoviitsiumi Harju põhjaveekogum (10§2019), seisund hea • Ordoviitsiumi-Kambriumi põhjaveekogum Lääne-Eesti vesikonnas

(04§2019), seisund hea • Kambriumi-Vendi põhjaveekogum (03§2019), seisund hea, kuid

ohustatud.

Siluri-Ordoviitsiumi Harju põhjaveekogumi (10§2019) 2020. a koondseisund on hinnatud heaks. Keemiline seisund on hea, koguseline seisund on hea.26

Ordoviitsiumi-Kambriumi põhjaveekogumi Lääne-Eesti vesikonnas (04§2019) 2020. a koondseisund on hinnatud heaks. Keemiline seisund on hea, kuid ohustatud, koguseline seisund on hea. Keemiline hea seisund on ohustatud kuna kloriidide sisaldus on mõnes seirepuurkaevus üle läviväärtuse.27

Kambriumi-Vendi põhjaveekogumi (03§2019) 2020. a koondseisund on hinnatud heaks, kuid ohustatuks. Keemiline ja koguseline seisund on hea, kuid ohustatud. Keemiline ja koguseline hea seisund on ohustatud kuna Põhja-Eesti mereäärsetes piirkondades võib veevõtu intensiivistamine halvendada veevarustuse olukorda soolase vee sissetungi tagajärjel.28

24 Eesti geoloogiline baaskaart, mõõtkavas 1 : 50 000. EGT 2025 25 Lääne-Eesti vesikonna veemajanduskava 2022-2027. Kinnitatud 07.10.2022 käskkirjaga nr 357 https://envir.ee/keskkonnakasutus/vesi/veemajanduskavad (külastus 24.10.2025) 26 https://keskkonnaportaal.ee/sites/default/files/2021-12/vesi/10_S-O_Harju.pdf 27 https://keskkonnaportaal.ee/sites/default/files/2021-12/vesi/4_O_Ca_L_Est.pdf 28 https://keskkonnaportaal.ee/sites/default/files/2021-12/vesi/3_Ca-V.pdf

25

EELISe andmetel29 ei asu projektalal ja selle lähiümbruses puurkaeve ja nende sanitaarkaitsealasid.

Projektalale lähim olmevee puurkaev PRK0067722 asub 65 m kaugusel. Puurkaev on 54 m sügavune, 10 m hooldusalaga ja tarbib Ordoviitsiumi-Kambriumi põhjaveekogumi Lääne-Eesti vesikonnas (04§2019) vett.

Ettevõttele Sinitta AS kuuluv puurkaev PRK0000008 asub 96 m kaugusel. Puurkaev on 60 m sügavune, 30 m sanitaarkaitsealaga ja tarbib Ordoviitsiumi- Kambriumi põhjaveekogumi Lääne-Eesti vesikonnas (04§2019) vett. Veekihi lasuvussügavuseks on märgitud 30-60 m.

Projektalast 93 m kaugusel asub hüdrogeoloogilise uuringu puurkaev PRK0019877. Puurkaevud PRK0057656 ja PRK0057657 asuvad projektalast lõunas vähemalt 250 m kaugusel. Puurkaevud sügavusega 6,3-9,3 m on hüdrogeoloogilise uuringu puurkaevud ja rajatud Siluri-Ordoviitsiumi Harju põhjaveekogumi (10§2019) veekihti.30

Projektalast 245 m kaugusel asub puurkaev PRK0018347 tootmisvee saamiseks.

Projektala on kaetud ÜVK vee-ettevõtte AS ELVESO teeninduspiirkonnaga31. Projektala läheduses asuva RB Ülemiste veeremidepoo teenindamiseks on ettenähtud liitumine ÜVK-ga. Ka Soodevahe hooldusdepoo ja keskladu liidetakse ÜVK-ga.

RB Ülemiste veeremidepoo 2021. a ehitusgeoloogilise uuringu käigus mõõdeti pinnasevee tasemeks absoluutkõrgusel 38,6…40,35 meetrit32.

Projektala läheduses asuvast Väo VIII lubjakivikarjäärist pumbatakse alates 2021. a Siluri-Ordoviitsiumi Harju põhjaveekogumist (10§2019) vett ning suunatakse Põlluääre kraavi33. Põhjavee väljapumpamisega karjäärist kaasneb veetaseme alanemine ka karjääri ümbritsevatel aladel. Maavaravaru

29 Eesti looduse infosüsteem (EELIS), Keskkonnaagentuur, seisuga 24.10.2025 30 EELIS, seisuga 24.10.2025 31 Vee-ettevõtte AS ELVESO koduleht, https://www.elveso.ee/vesi/%C3%BCvk-v%C3%B5rgu- piirkonnad 32 Rail Balticu raudteetrassi Ülemiste veeremidepoo keskkonnamõju hindamine (KMH) aruanne: Skepast&Puhkim OÜ, 2023 33 https://kotkas.envir.ee/permits/public_get_permit_pdf?permit_id=139843

26

kaevandamisel ning veetaseme maksimaalsel alandamisel (~21 m) kujuneb ümber karjääri Siluri-Ordoviitsiumi veekihis alanduslehter ulatusega ~260 m karjääri servast. Veetaseme alandamisel maavara kasuliku kihi lamamini alaneb ~150 m kaugusel karjäärist Siluri-Ordoviitsiumi veekompleksi veetase kuni 1 m.34

Projektalal ei asu põhjavee ülevoolupiirkonda35, ala ei asu üleujutuspiirkonnas ja üleujutusala riskipiirkonnas36.

Raudteetaristu ehitusajal ulatub Väo VIII lubjakivikarjääri (kaevandamisluba aastani kuni 2037, vt ptk 3.4) alanduslehter DP alale ning Soodevahe hooldusdepoo hoone vundamendisüvendisse eeldatavasti põhjavett ei kogune.

Kuna projektalal ei ole registreeritud puur- ja salvkaeve ning kui ehitamisel järgitakse õigusaktide ja standardite nõudeid, siis mõju põhjaveele ja joogivee kvaliteedile ei ole tõenäoline.

3.6 Pinnavesi

EELISes registreeritud37 pinnaveekogusid ja maaparandussüsteeme DP alal ei asu.

Projektalal asuvad seisuveekogud (ETAK ID 1980786, 5361270 ja 1980794) ja kraavid (ETAK ID 7190096, 2219038, 2209124, 2215983, 2215815, 7190702, 2215213, 9576168, 2214641, 2214463, 2209430, 2214269, 5353218, 2214471, 2214269, 7189182, 7189026, 7190210 ja 2216107). Tiikidel ja kraavidel pole kaitsevööndeid.

Lisaks asub projektalast 67 m kaugusel Betooni tn 32b kinnistul (KÜ 78403:314:0105) seisuveekogu (ETAK ID 1980241), 20 m kaugusel Saluste tee 5 kinnistul (KÜ 65301:001:4295) tiik (ETAK ID 1980797), 15 m kaugusel Betooni põik T2 kinnistul (KÜ 78401:101:3298) Sõjamäe rabas seisuveekogu (ETAK ID 1980788).

34 Väo VIII lubjakivikarjääri keskkonnaloa taotlus T-KL_1006545, OÜ EK RAE, https://kotkas.envir.ee/permits/public_document_view?search=1&applicant=EK%20RAE&proc eeding_public_status=ALL&document_id=45865 35 MaRu geoloogia kaardirakendus 1:400 000, seisuga 24.10.2025 36 MaRu üleujutusalade kaardirakendus, seisuga 24.10.2025 37 EELIS, seisuga 24.10.2025

27

Projektalast kirdes asub 340 m kaugusel Väljavahi kraav (EELISe kood VEE1089245) ja 540 m kaugusel Põlluääre kraav (VEE1089234) ja lõunas 250 m kaugusel Soodevahe peakraav (VEE1092700), mis suubuvad Pirita jõkke.

Projektala asub lääneosas Ruunaoja (VEE1093001) ning idaosas Soodevahe peakraavi, Pirita jõe (VEE1089200) ja Põlluääre kraavi valgalal.

Projektala ei asu üleujutuspiirkonnas ja üleujutusala riskipiirkonnas38.

Projektalal asub seisuveekogu tiik (ETAK ID 1980786 ja 5361270) (KÜ 65301:011:0054), mida kasutatakse tuletõrje veevõtukohana ja avatud keskendusmahutina (tiik nr 3). Seisuveekogu tiik (ETAK ID 1980794) (KÜ 65301:011:0113) projekteeritakse ümber – ühest küljest täidetakse osaliselt, teisest küljest tehakse suuremaks.

Raudteetaristu eelprojektiga on projekteeritud alale kuivendusrajatised39 (Joonis 4). Raudtee ja platside dreenimiseks on projekteeritud kraavid ning drenaažitorustik. Drenaaž paigaldatakse piki rööbasteid rööbaste vahelisse ruumi. Drenaaž on projekteeritud allapoole raudtee konstruktsiooni külmakaitsekihti. Drenaaži torud suubuvad rööbasteedega põiki olevate sademeveetorude kaudu suublatesse. Piki torustikku paiknevad hoolduskaevud, mis võimaldavad torustiku pesemist. Kinnistult ärajuhitava sademevee vooluhulk on piiratud isevoolse torustiku läbilaskevõimega. Rööbasteede dreenimiseks ja/või vee edasi viimiseks on projekteeritud kraavid, mille põhja laius on min 0,6 m. Kraavide kaudu juhitakse vesi idapool oleva suubla poole. Kesklao alale on projekteeritud kolm tiiki ja 5 kraavi (Joonis 4). Soodevahe hooldusdepoo alale on projekteeritud kraavid ja üks tiik.

Kesklao piirkonnas kogutud vee keskendamiseks on projekteeritud tiigid nr 1 ja nr 2. Materjalide lao nr 1 juures kasutatakse selleks olemasolevat tuletõrjevee tiiki nr 3. Vete ärajuhtimiseks on projekteeritud pumpla. Vesi pumbatakse voolurahustuskaevu survetoru kaudu, kust edasi juhitakse toru kaudu süsteemi magistraaltorusse, mis suubub kraavi nr 4.

38 MaRu üleujutusalade kaardirakendus, seisuga 27.10.2025 39 AS Eesti Raudtee avalike raudteede ja kesklao raudteetaristu projekteerimine. Eelprojekt CU0352 Kuivendusrajatised. Seletuskiri. AllSpark OÜ, 2026

28

Kraav nr 1 asub projektala kirde osas. Kraav dreenib I Ülemiste-Maardu peateed ning II Ülemiste-Maardu perspektiivset peateed. Kraav suubub pääslahoone juurde rekonstrueeritavasse tiiki nr 1 millest väljavool on projekteeritud üle sõidutee kraavi nr 2.

Kraav nr 2 asub kesklao kirde osas Ülemiste-Maardu 1,2-4,4 km kinnistu (KÜ 65301:011:0113) ääres. Kraav on eesvooluks I Ülemiste-Maardu peatee ning II Ülemiste-Maardu perspektiivse peatee, kesklao raudteedele ning rööpakeevituse, pöörmete ja killustiku ladude drenaaži- ja sademevetele. Kraav suubub tiiki nr 2, mis asub kesklao territooriumi keskel. Tiik nr 2 dreenib ümbritsevat ala ning on keskendusmahutiks ümbritsevatele drenaaži- süsteemidele. Tiigist väljavool on projekteeritud kraavi nr 3 kaudu.

Kraav nr 3 asub kesklao territooriumi keskel. Kraav ühendab tiike nr 2 ja nr 3. Kraavi veetaset mõjutab eesvooluks olev tiik nr 3, mis on olemasolev rekonstrueeritav tuletõrjevee tiik, mis suubub kesklao kraavi nr 3. Olemasoleva tiigi tuletõrje veevõtukoht rekonstrueeritakse.

Kraav nr 4 asub kesklao ja Depoo territooriumite piiril. Kraav on eesvooluks materjalide ladudele nr 3 ja nr 4 ning veduridepoo raudtee drenaaži- ja sademeveele. Lisaks on kraav nr 4 eelvooluks Soodevahe hooldusdepoo ekipeerimise rööbasteede drenaaži veele.

Kraav nr 5 on kraavi nr 4 järk. Kraav on eesvooluks tiigile nr 3.

Soodevahe hooldusdepoo alale on projekteeritudkraavid ja tiik nr 4.

29

Joonis 4. Eelprojektiga projekteeritud kuivendusrajatised40 ning sademe- ja pinnasevete liikumise suunad

Sademevee eesvooluna kasutatakse jätkuvalt Soodevahe peakraavi (VEE1092700). Soodevahe peakraavi ärajuhitava vee puhul on tegemist projektalalt kogutud sademeveega, mis sisaldab peamiselt vihmavett ja lumesulavett. Alalt lähtuva vee äravooluhulkasid aitavad stabiliseerida keskendid. Seega Soodevahe peakraavi vooluhulkadele ning veerežiimile olulist negatiivset mõju eeldada ei ole.

Ehitustegevuse käigus ei teki heitvett (sademevesi imbub pinnasesse ja kõrvaloleva karjääri alanduslehter hoiab projektala veetaseme madalama, vt ptk 3.5 ). Samuti ei toimu pinnaveevõttu. Peamine pinnavett mõjutada võiv tegur on sademevesi, mis juhitakse raudtee külgkraavide kaudu lähimatesse eesvooludesse. Sademeveena käsitletakse sademetena langenud ning ehitiste, sealhulgas kraavide kaudu kogutavat ja ärajuhitavat vett.

Kui projektalal tekkiv reovesi käideldakse kanaliseerimise teel ning sademevesi kogutakse kokku, suunatakse suublasse lähtuvalt õigusaktidest tulenevale

40 AS Eesti Raudtee avalike raudteede ja kesklao raudteetaristu projekteerimine. Eelprojekt CU0352 Kuivendusrajatised. Seletuskiri. AllSpark OÜ, 2026

30

korrale, siis olulist negatiivset mõju pinnasele seoses reo- ja sademeveega eeldada ei ole.

Negatiivne mõju pinnaveele on võimalik juhul, kui ehitustegevuse käigus sattub kraavidesse (ka olemasolevatesse) pinnast (suureneb heljumisisaldus, mis põhjustab settekoormuse tõusu) või kui avarii olukorras juhitakse sademeveega suublasse saasteaineid, mille sisaldus sademevees ületab lubatud piirväärtusi. Seetõttu on oluline ehitusaegsete veekaitsemeetmete rakendamine. Heljumisisalduse vähendamiseks tuleb pinnastööde ajal suure sademetehulgaga perioodidel tagada töötsooni isoleeritus vooluveekogusse suunduvast kraavist või kui see pole võimalik, siis vältida setete kraavi kandumist settepüüdurite või muude lahendustega. Sademevee puhastamiseks kasutusajal saab kasutada sademeveepuhastit, liiva- õlipüüdureid.

Ehitus- ja kasutusetapis ei ole eeldada töökorralduslike meetmete ja ohutusnõuete järgimisel pinnaveekogusse jäätmete, ehitusmaterjali jääkide vms jäätmete sattumist.

3.7 Taimestik

Tegu on tehnogeense alaga, kus looduslik taimestik puudub. Samuti ei esine seal kaitsealuseid taimi ega Natura elupaiku. Alal on kaardistatud invasiivsed võõrliigid verev lemmalts ja sosnovski karuputk (Joonis 5. Võõrliikide esinemine ala piirkonnas. Põhjapoolsed lahustükid on sosnovski karuputke kasvukohad ning lõunapoolsed vereva lemmaltsa kasvukohad.). Tööde tegemise käigus tuleb jälgida, et tegevusega ei levitataks võõrliike. Ehitustöödel karuputke asukohas tuleb olla ettevaatlik, vältida tuleb karuputke kasvukohas leiduva pinnase laiali- ning edasikandmist. Masinad ning tööriistad tuleb puhastada pärast karuputke kasvukohas töötamist mullast ja muust pinnasest. Soovitatav oleks teha karuputke kasvukohas töid külmunud pinnasega, eelistatult lumekattega ajal.

31

Joonis 5. Võõrliikide esinemine ala piirkonnas. Põhjapoolsed lahustükid on sosnovski karuputke kasvukohad ning lõunapoolsed vereva lemmaltsa kasvukohad.

3.8 Loomastik

Riiklik ulukiseire ei anna kavandatava tegevuse ala ja selle lähipiirkonna loomastiku kohta piisavalt informatsiooni, kuna tegemist on pool-linnalise keskkonnaga ning lähipiirkonnas ulukite seirealasid pole, samuti pole tegemist jahipiirkonnaga.

RB veeremidepoo KMH eeltööna teostati 2021. aastal loomastiku uuring41, mille välitöödel kogutud andmete ja maastiku analüüsi põhjal võib öelda, et piirkond pakub elupaiku eeskätt väikeulukitele. Põhilisteks liikideks on rebane ja halljänes, kuid kavandatava tegevuse piirkonnas on tõenäoline ka kähriku ja metskitse, samuti metssea ajutine esinemine. Põdra puhul võib alale sattumine olla pigem juhuslik.

Kavandatava tegevuse alast idas asuv ala omab elupaigana või liikumisalana väärtust peamiselt väikeulukite rebase ja halljänese jaoks, ajutise elupaigana ja

41 Rail Baltica raudteetrassi Ülemiste veeremidepoo detailplaneering: Ulukite liikumise ja konfliktkohtade analüüs. Skepast & Puhkim OÜ, 2021

32

liikumisalana tõenäoliselt ka metskitse jaoks. Väärtuslikuks ega iseloomulikuks elupaigaks ala sõraliste jaoks siiski pole.

Kahepaiksete või roomajate esinemist piirkonnas registreeritud pole, raudteemaa kinnistutel neid ka tõenäoliselt ei esine, kuna tegu pole sobivate aladega. Piirkond pakub elupaiku erinevatele putukatele, milleks võivad samuti hästi sobida raudteede vahele jäävad roheribad.

Kavandatava tegevuse muutus toimub asulas ja pool-linnalises keskkonnas, kus looduslikke elupaiku ei ole ning mille väärtus loomastiku aspektist on madal. Ehitustöödega kaasnevad häiringud loomastikule on ajutised ja piiratud ulatusega ning nende mõju on suhteliselt väike. Kavandatav tegevus ei avalda loomastikule olulisi häiringuid.

Kavandatava tegevuse hulka kuulub ala ümbritsemine keevisvõrgust aiaga, mille ülemisse serva paigaldatakse okastraat. Aed püstitatakse 2,5 m kõrgune, mistõttu võib paigaldatav okastraat mõjutada eelkõige liike, kes on võimelised lendama või ronima. Linnud võivad saada vigastatud, kui ei märka traati ja lennates okastraati riivavad seda, mis tekitab neile vigastusi. Väikesed imetajad nagu nt orav või metsnugis, võivad aga ronida mööda aeda, mistõttu okastraat võib neid vigastada. Kuna okastraat võib põhjustada inimestele, loomadele ja lindudele vigastusi, siis on soovitatav kasutada okastraadi asemel tavalist tugevat traati, et vältida loomade asjatut vigastamist. Aia ülaosas tugeva traadi kasutamine kaitseb aeda ka maha langevate puude eest ja hoiab ära aukude tekke, mille kaudu loomad ja inimesed võiksid sisse pääseda. 2,5 m kõrgune aed (ka ilma okastraadita) on tõhus nii inimeste kui ka suurimetajate eemale hoidmiseks, kellest viimaseid seal piirkonnas küll eeldatavalt liigub vähe.

3.9 Kaitstavad loodusobjektid

3.9.1 Kaitsealad

EELIS-e andmetel42 ei asu kavandatava tegevuse alal looduskaitseala. Lähim looduskaitseala Pirita jõeoru maastikukaitseala (KLO1000216) asub enam kui 2,4 km kaugusel kirde suunas.

33

3.9.2 Hoiualad

Kavandatava tegevuse alal ja selle lähiümbruses hoiualasid ei asu. Lähim hoiuala Pirita jõe hoiuala (KLO2000005) asub 2,1 km kaugusel kirde suunas.

3.9.3 Kaitsealused liigid

Kavandatava tegevuse alal ja selle lähiümbruses ei ole registreeritud kaitsealuseid taime- ega loomaliike.

Kavandatava tegevuse lähialas Tallinnas asub tähnikvesiliku (Lissotriton vulgaris) (KLO9133790) elupaik, mis jääb umbes 650 m kaugusele.

Kavandatava tegevuse alale lähimad kaitsealused liikide leiukohad asuvad Pirita jõel ja selle kallastel, kus esinevad kääbus-nahkhiir (Pipistrellus pipistrellus) (KLO9133627), pargi-nahkhiir (Pipistrellus nathusii) (KLO9133626), suurvidevlane (Nyctalus noctula) (KLO9133628), veelendlane (Myotis daubentonii) (KLO9133629), põhja-nahkhiir (Eptesicus nilssonii) (KLO9133625), võldas (Cottus gobio) (KLO9102649), hink (Cobitis taenia) (KLO9102648) ja paksukojaline jõekarp (Unio crassus) (KLO9201763).

Rae rabas asub 1,9 km kaugusel kanakulli (Accipiter gentilis) (KLO9118081) elupaik.

Arvesse võttes kavandatavat tegevust ning vahemaad kaitsealuste liikide elupaikade ja kavandatava tegevuse vahel, ei ole mõju avaldumist ette näha.

3.9.4 Püsielupaigad

Alal ja selle lähiümbruses püsielupaikasid ei asu.

3.9.5 Kaitstavad looduse üksikobjektid, KOV kaitstavad loodusobjektid

Alal ja selle lähiümbruses kaitstavaid looduse üksikobjekte ei asu. Lähim asub 1,3 km kaugusel kagus Nokakivi rändrahnude rühma rändrahn (KLO4000120). Kohaliku omavalitsuse tasandil kaitstavaid loodusobjekte alal ja selle lähiümbruses ei asu.

3.10 Vääriselupaigad

Kavandatava tegevuse alal ja selle lähiümbruses vääriselupaikasid ei asu.

34

3.11 Natura 2000 alad

Natura 2000 võrgustiku alasid kavandatava tegevuse alal ja selle lähiümbruses ei ole.

Lähim Natura 2000 ala on umbes 2,1 km kaugusel kirdes asuv Pirita loodusala (RAH0000039). Piisava vahemaa ja kaugele ulatuvate mõjufaktorite puudumise tõttu on välistatud otsesed või kaudsed mõjud Natura võrgustiku aladele.

3.12 Rohevõrgustik

Piirkonna roheline võrgustik on määratletud Harju maakonnaplaneeringu teemaplaneeringuga „Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused“.

Roheline võrgustik täiendab funktsionaalselt kaitsealade võrgustikku, ühendades need looduslike aladega ühtseks terviklikuks süsteemiks, toetades bioloogilist mitmekesisust, tagades stabiilset keskkonnaseisundit ning hoides alal inimesele elutähtsaid keskkonda kujundavaid protsesse.

Rohevõrgustikku täpsustavad kohalike omavalitsuste üldplaneeringud. Rae valla üldplaneeringu maakasutuspiirangute joonisel (Joonis 7) on märgitud roheala Rae raba piirist, kavandatava tegevuse alast ca 800 m kaugusel. Ka 2024. aastal koostatud Harju maavarade teemaplaneeringu käigus valminud rohevõrgustiku analüüs näeb ette, et Rae raba ja selle ümbrus on üheks olulisemaks rohevõrgustiku tugialaks piirkonnas ning on ühtlasi ka osa Tallinna haljasvööndist. Rae rabas elavad suurulukitest põder, metskits ja ilves; lisaks väikekiskjad, jänesed ja erinevad pisiimetajad. Alal esineb mitmeid kaitstavaid linnuliike - nt väike-konnakotkas, väikepistrik, kanakull ja teder. Erinevad piirkonna arendused kahandavad tugiala oluliselt ning loomade liikumine teisele poole Tallinna ringteed on oluliselt takistatud, kus ainsaks roheühenduseks Rae rabale jääb Vaskjala kanali madal sild.

Rohevõrgustikule avalduva negatiivse mõju leevendamiseks on konfliktikohtadesse (võrgustiku ristumisele Tallinn-Tartu maanteega ja Tallinna ringteega) rajatud ulukipääse (ökodukte, altpääse, loomatunneleid). Loomapääsud on kavandatud ka Rail Baltic raudteele ja rekonstrueeritavatele suurema liiklustihedusega maanteelõikudele. Arvestades nimetatud

35

leevendusmeetmetega, on võimalik taristuga kaasnevaid täiendavaid mõjusid rohevõrgustiku toimimisele suures osas leevendada.

Lasnamäe tööstusalade üldplaneeringuga (Joonis 6) on määratud Tallinna piiridesse jäävad rohealad. Kavandatavale tegevusele lähimad on Sõjamäe roheala, mis ei ole teiste rohealadega ühendatud, ning Väo rohekoridor, mis jääb kavandatavast tegevusest põhja poole ning ei ole Rae valla rohevõrgustikuga ühendatud.

Joonis 6. Lasnamäe tööstusalade rohealad.

36

Joonis 7. Rohevõrgustiku paiknemine kavandatava tegevuse ala suhtes. Allikas: Rae valla üldplaneering

Kavandataval tegevusel puudub mõju rohevõrgustiku sidususele ja toimimisele, kuna toimub juba olemasoleval ja väljakujunenud transpordimaal, kus paiknevad rööbasteed ja raudteetaristu.

37

3.13 Väärtuslik põllumajandusmaa

Rae valla üldplaneeringu ja Lasnamäe tööstusalade üldplaneeringu järgi projektalal ja selle lähiümbruses väärtuslikku põllumajandusmaad ei asu.

3.14 Väärtuslikud maastikud

Rae valla üldplaneeringu ja Lasnamäe tööstusalade üldplaneeringu järgi projektalal ja selle lähiümbruses väärtuslikke maastikke ei asu. Rae valla üldplaneeringu järgi on projektalast ca 900 m kaugusel Rae raba põhjaosa märgitud väärtuslikuks märgalaks.

3.15 Kultuuripärand

Kultuurimälestised

Projektalal asuvad arheoloogiamälestised Kultusekivi, I a- tuh. e.Kr. - I a- tuh. (reg nr 2619 ja 2617) 50 m kaitsevööndiga ja ajaloomälestis Tallinna piirikivi (reg nr 1241) (Joonis 8).

Projektalast väljaspool asuvad arheoloogiamälestised Kultusekivi, I a- tuh. e.Kr. - I a- tuh 1 m kaugusel (reg nr 2618) ja 10 m kaugusel (reg nr 2616). Projektalast 12 m kaugusel asub arheoloogiamälestis Kultusekivi (reg nr 18872). Kõigil neil on 50 m kaitsevöönd.

38

Joonis 8. Kultuurimälestised ja nende kaitsevööndid. Allikas: Kultuurimälestiste register. Aluskaart: MaRu, 2025

Kultusekivi reg nr 2619 ja selle tähis nihutatakse uude asukohta43, teiste kultusekivide lähedusse, väljapoole projektala (Joonis 9). Lohukivi reg nr 2619 on keskmise suurusega hallikasroosat värvi raudkivi, mille mõõtmed on u 1,7×1,3×1,2 m. Kultusekivi reg nr 2619 on oma algsest asukohast u 7 m põhja poole liigutatud.

Teiste vahetus läheduses paiknevate kultuskivide (reg nr 2617 ja 2618) liigutamist ei kavandata. Ette nähakse vaid kultusekivi reg nr 2618 korrektsem paigutamine, ümber pööramine, nii et lohud oleksid näha.

Kultusekivi reg nr 2619 perspektiivne asukoht paikneb kinnistu Rakise tn 9 servas, ligikaudsetel koordinaatidel 6587378.31, 548944.71. Koos juba täna vahetus läheduses paiknevate kultusekividega 2617 ja 2618 moodustub ühtne tervik, mille asukoht on kergemini ligipääsetav. Kõrgepingeliinide telgedest hakkab kultuskivi ligikaudu võrdsel kaugusel asuma, nii et tagatud oleks liini hooldusmasinate vajadusepõhine ligipääs. Kuna kõnealune kinnistu on

43 AS Eesti Raudtee avalike raudteede ja Kesklao raudteetaristu projekteerimine. Kultusekivi nr 2619 nihutamise kava. Allspark OÜ, 2025

39

sihtotstarbeta riigi maa võib eeldada, et edaspidi kivi sealt enam ära nihutama ei pea.

Kultuskividega arvestatakse projekteerimisel (võimalusel jäetakse uutest teedest vms rajatistest vähemalt 10 m puhver). Vajadus ehituse ajal täiendavateks arheoloogilisteks uuringuteks täpsustatakse hiljem lähtuvalt projektlahendusest.

Joonis 9. Kultusekivi reg nr 2619 uus asukoht (Allspark OÜ)

Mõju muinsuskaitseobjektidele saab tekkida ehitustegevuse korraldamisest. Muinsuskaitseobjektide, nende piiranguvööndite ulatuse ja olemusega tuleb ehitusprojekti koostamisel ja ehitustööde korraldamisel arvestada.

Kui mälestisel, muinsuskaitsealal või mis tahes muus paigas tööd tehes avastatakse inimtegevuse tagajärjel ladestunud arheoloogiline kultuurkiht, sealhulgas inimluud, või kultuuriväärtusega leid, on tööde tegija kohustatud töö seiskama, säilitama leiukoha muutumatul kujul ning viivitamatult teatama sellest Muinsuskaitseametile ja kohalikule omavalitsusele.

Kui järgida eelpool toodud töökorralduslikke meetmeid, siis ei ole eeldada olulist negatiivset mõju kultuuri- ja arheoloogilise väärtusega objektidele.

Pärandkultuur

Kavandatava tegevuse alal ja selle lähipiirkonnas pärandkultuuriobjekte ei asu.

40

3.16 Võimalik oluline mõju inimese tervisele, heaolule ja varale

Mõju tervisele

Olulisemad inimese tervist mõjutavad keskkonnategurid on välisõhu ja vee kvaliteet ning müra ja vibratsiooni tase. Elanike tervise kaitsmiseks on nende keskkonnateguritele kehtestatud normid, millega keskkonnamõju põhjustavate tegevuste kavandamisel tuleb arvestada.

Kavandatud tegevusega seotud ehitusaegne müra on ajutine ning müra normtasemetest kinnipidamisel olulist keskkonnamõju ei kaasne. Eelnevat arvesse võttes, olulist negatiivset mõju müraga seoses eeldada ei ole.

Kavandatav tegevus ei avalda eeldatavasti negatiivset mõju põhja- ega pinnaveele, seetõttu ei teki mõju joogivee varudele, kvaliteedile ega kättesaadavusele.

Mõju heaolule

Kavandatava tegevusega kaasnev negatiivne mõju inimeste heaolule võib avalduda läbi häiringute. Häirivuse all mõeldakse tegurit, mida üksikisik või rühm tajub negatiivsena, ebameeldivana ja soovimatuna ning seda ei ole võimalik normtasemetega reguleerida. Kavandatava tegevuse alal võib häirivust põhjustada peamiselt ehitustegevusest põhjustatud müra ka juhul, kui see vastab kehtivatele normidele. Häirivus on suurem ajutise kestvusega müra puhul.

Häirivust mõjutavad44:

1. müra akustilised omadused, 2. olukorra ja tingimustega seotud tegurid nagu mürakogeja elutingimused

ja sotsiaalmajanduslikud tegurid; 3. isiku oma võimalus mõjutada müraallikat;

44 „Keskkonnamüra mõjud“, Tapani Jauhiainen, Heikki S. Vuorinen, Marja Heinonen-Guzejev, väljaandja MTÜ Ökokratt

41

4. müraga seotud psühholoogilised tegurid, näiteks müraallika äratundmise võimalus ja suhtumine müraallikasse, ning nendega kaasnevad eelarvamused ja hirmud.

Kaudset positiivset mõju inimeste heaolule avaldab toimiva rongiliiklusega kaasnev positiivne mõju kohalikule majandusele ja tööhõivele.

Kokkuvõtvalt kavandatava tegevuse mõju inimeste heaolule puudub. Ehitusaegsed häiringud on lühiajalised ja mööduvad.

Mõju varale

Negatiivne mõju piirkonna inimeste varale avaldub eelkõige olulise keskkonnamõjuga objektidest tulenevatest mõjudest hoonetele ja rajatistele (nt tulekahju või plahvatusoht, õhusaaste, tugev vibratsioon või helirõhutase). Arvestades objekti iseloomu, siis sellise tasemega mõjusid DP-ga kavandatud tegevused eeldatavalt ei põhjusta.

Olulist positiivset mõju inimeste varale avaldab toimiva rongiliiklusega kaasnev kaudne positiivne mõju kohalikule majandusele ja tööhõivele. Seeläbi suureneb piirkonna ettevõtete käive, tekib uusi teenusepakkujaid ja konkurentsi elavnemine aitab kaasa pakutavate teenuste kvaliteedi tõusule. See on oluline positiivne mõju ettevõtlusele ja tööhõivele.

Kokkuvõtvalt on kavandatava tegevuse realiseerumisel kaudne positiivne mõju Tallinna ettevõtluskeskkonnale ja seeläbi inimeste majanduslikule olukorrale.

3.17 Kavandatava tegevuse koosmõju muude asjakohaste toimuvate või mõjualas planeeritavate tegevustega

Koosmõju muude tegevustega võib avalduda koos teiste projektala piirkonnas toimuvate või mõjualas planeeritavate tegevustega. Hetkel ei ole teada ühtegi tegevust, millega koosmõjus võiks kavandatav tegevus põhjustada olulist negatiivset keskkonnamõju.

42

3.18 Piiriülese mõju võimalikkus

Arvestades projektala kavandatava tegevuse asukohta, ulatust ja iseloomu ning eeldatavalt mõjutatavat keskkonda, siis ei ole tõenäoline, et kavandatava tegevusega võiks kaasneda piiriülene keskkonnamõju ehk mõju mõne naaberriigi keskkonnaseisundile.

43

4. Kokkuvõte KMH eelhindamise teabedokument on koostatud Harju maakonnas Rae vallas Soodevahe külas ja Tallinna linnas Lasnamäe linnaosas rajatava avalike raudteede ja kesklao raudteetaristu ning Elroni depoo eelprojekti eskiisi kohta. Ehitusprojektiga kavandatakse rajada uus Elroni depoo, mille eelduseks on täna samas kohas paikneva kesklao lammutamine ja uues kohas uuesti rajamine. Sellega seoses ehitatakse mitmed rööbasteed ning muud veeremi teenindamiseks vajalikud rajatised.

Kavandatava tegevuse piisava vahemaa tõttu kaitsealadele, hoiualadele, taime-, looma- ja linnuliikidele, loomastikule, taimestikule, püsielupaikadele, kaitstavatele looduse üksikobjektidele, KOV kaitstavatele loodusobjektidele, vääriselupaikadele, Natura 2000 võrgustiku aladele, rohevõrgustikule, väärtuslikule põllumajandusmaale, väärtuslikule maastikule, maardlatele ja kultuurimälestistele olulist negatiivset mõju eeldada ei ole.

Kavandatava tegevusega on plaanis ala ümbritsemine 2,5 m kõrguse keevisvõrgust aiaga, mille ülemisse serva paigaldatakse okastraat. Okastraat võib mõjutada eelkõige liike, kes on võimelised lendama või ronima. Linnud võivad lennates okastraati riivates saada vigastusi. Väikesed imetajad võivad mööda aeda ronides ennast vigastada. Kuna okastraat võib põhjustada inimestele, loomadele ja lindudele vigastusi, siis on soovitatav kasutada okastraadi asemel tugevdatud traati. 2,5 m kõrgune aed (ka ilma okastraadita) on tõhus nii inimeste kui ka suurimetajate eemale hoidmiseks, kellest viimaseid seal piirkonnas küll eeldatavalt liigub vähe.

Projektalal asuv arheoloogiamälestis Kultusekivi reg nr 2619 ja selle tähis nihutatakse väljapoole projektala teiste kultusekivide lähedusse. Lisaks korrigeeritakse kultusekivi reg nr 2618 paigutust.

Kui mälestisel, muinsuskaitsealal või mis tahes muus paigas tööd tehes avastatakse inimtegevuse tagajärjel ladestunud arheoloogiline kultuurkiht, sealhulgas inimluud, või kultuuriväärtusega leid, on tööde tegija kohustatud töö seiskama, säilitama leiukoha muutumatul kujul ning viivitamatult teatama sellest Muinsuskaitseametile ja kohalikule omavalitsusele.

44

Kui ehitamisel järgitakse õigusaktide ja standardite nõudeid, siis mõju pinnaveele, põhjaveele ja joogivee kvaliteedile ei ole tõenäoline.

Veekeskkonna ja pinnase saastumine ehitusetapis on võimalik eelkõige avariiliste juhtumite tulemusena (avariid materjalide ja jäätmete ladustamisel, avariid ehitusmasinatega, liiklusavariid ja neist tulenev reostus). Avariiliste olukordade esinemise tõenäosust saab vähendada tööohutusnõuete järgimise, objekti pideva järelevalvega, liiklusohutuse tõstmisega ning saastet minimeerida reostuse asjakohase ja kiire reostustõrjega.

Heljumisisalduse vähendamiseks tuleb pinnastööde ajal suure sademetehulgaga perioodidel tagada töötsooni isoleeritus vooluveekogusse suunduvast kraavist või kui see pole võimalik, siis vältida setete kraavi kandumist settepüüdurite või muude lahendustega. Sademevee puhastamiseks kasutusajal saab kasutada sademeveepuhastit, liiva- õlipüüdureid.

Kavandatava tegevuse kasutusajal tuleb kasutusele võtta meetmed olulise negatiivse mõju vältimiseks. Kui projektalal tekkiv reovesi käideldakse kanaliseerimise teel ning sademevesi kogutakse kokku, suunatakse suublasse lähtuvalt õigusaktidest tulenevale korrale, siis olulist negatiivset mõju pinnasele seoses reo- ja sademeveega eeldada ei ole.

Kanalisatsiooni suunatakse ekipeerimisvesi. Kanaliseerida on võimalik reovett, mille koostis vastab võrguvaldaja tingimustele ning suublasse juhitav sademevesi peab vastama keskkonnaministri 08.11.2019 määruse nr 61 „Nõuded reovee puhastamise ning heit-, sademe-, kaevandus-, karjääri- ja jahutusvee suublasse juhtimise kohta, nõuetele vastavuse hindamise meetmed ning saasteainesisalduse piirväärtused“ nõuetele. Tegevuse kavandamisel tuleb seda silmas pidada.

Alalt lähtuva vee äravooluhulkasid aitavad stabiliseerida keskendid. Kavandatava tegevuse käigus kasvab heiteallikate arv. Kasutusajal heide õhku on kütteseadmetest, kütuste hoiustamisest ja laadimisest, keevitustöödest ja diiselmootoriga rongidest.

Kuna kolme rajatava tankimisala diislikütuse kogused jäävad allapoole majandus- ja taristuministri 02.02.2016 määruses nr 10 sätestatud alammäära (1000 t), siis ei ole tegemist ohtliku ettevõttega.

45

Ehitusaegne mõju on seotud tolmu (tahkete osakeste) tekke ja levikuga ning on ajutine – esineb ehitustööde ajal ning lõpeb pärast tööde lõppu. Ehitusaegse tolmu teke ja levik piirdub üldjuhul ehitusobjekti lähialadele ning seda on võimalik vähendada töökorralduslike meetmetega (ilmastikuolude jälgimine tööde teostamisel, materjali niisutamine vms).

Tööde tegemisel tuleb kasutada tehniliselt korras olevaid masinaid, mis vähendavad müra tekkimist. Häiringute vältimiseks tehakse müratekitavaid töid päevasel ajal.

Hoone ehitusmaterjalide valikul tuleb arvestada, et hoonest välja leviv müra oleks minimeeritud hoone piisava heliisolatsioonivõimega välispiirdega.

Ehitusaegne jäätmete mõju on seotud nende kogumise, ajutise ladustamise ja edasisele käitlemisele suunamisega. Kui see ei toimu nõuetekohaselt, on oht jäätmete keskkonda sattumiseks, pinnase ning pinna- ja põhjavee saastumiseks. Seda saab vältida töökorralduslike meetmetega (jäätmed tuleb koguda liigiti, sobivatesse kogumisvahenditesse, rakendada meetmeid jäätmete laialikandumiseks tuulega, sademetega, teostada pidevat ala kontrolli vms). Kõik jäätmed tuleb koguda liigiti selleks ettenähtud kohta ja anda üle jäätmekäitlejale. Kasutusaegne jäätmekäitluse korraldamine tuleb lahendada vastavalt jäätmeseadusele ning kohaliku omavalitsuse vastavatele õigusaktidele. Jäätmekäitluse korraldamisel tuleb silmas pidada ka jäätmehierarhiat – jäätmeliigid, millele on Eestis olemas taaskasutusvõimalused, suunata taaskasutusse, eelistatult ringlussevõttu. Veelgi olulisem on jäätmetekke vältimine.

Ohtlikud jäätmed tuleb koguda eraldi ning üle anda jäätmekäitlejale, kellel on ohtlike jäätmete käitlemisluba.

Nõudeid järgides olulist negatiivset mõju ei kaasne.

Nii ehitusetapis kui hooldusdepoo kasutamisel tuleb vältida pinnase reostamist. Kui lammutustööde või ehitustööde käigus tuvastatakse pinnasereostus, tuleb vastavalt ehitusseadustiku nõuetele koostada reostuse likvideerimise projekt, kooskõlastada see Keskkonnaametiga, ning reostus enne ehitustööde algust likvideerida.

46

Tööde tegemise käigus tuleb jälgida, et tegevusega ei levitataks võõrliike. Ehitustöödel karuputke asukohas tuleb olla ettevaatlik, vältida tuleb karuputke kasvukohas leiduva pinnase laiali- ning edasikandmist. Masinad ning tööriistad tuleb puhastada pärast karuputke kasvukohas töötamist mullast ja muust pinnasest. Soovitatav oleks teha karuputke kasvukohas töid külmunud pinnasega, eelistatult lumekattega ajal.

Hetkel ei ole teada ühtegi tegevust, millega koosmõjus võiks kavandatav tegevus põhjustada olulist negatiivset keskkonnamõju.

Arvestades projektala asukohta, ulatust ja iseloomu ning eeldatavalt mõjutatavat keskkonda, siis ei ole tõenäoline, et kavandatava tegevusega võiks kaasneda piiriülene keskkonnamõju ehk mõju mõne naaberriigi keskkonnaseisundile.

Kui ehitamisel ja kasutusajal järgitakse seaduste ja standardite nõudeid, töökorralduslikke meetmeid ja ohutusnõudeid, siis kavandatava tegevusega olulist negatiivset mõju keskkonnale eeldada ei ole ning KMH algatamine pole vajalik. Lõpliku otsuse KMH algatamise vajalikkuse osas teeb kohalik omavalitsus vastavalt KeHJS § 11 lg 2.

47

5. Kasutatud materjalid • AS Eesti Raudtee avalike raudteede ja Kesklao raudteetaristu

projekteerimine. Kultusekivi nr 2619 nihutamise kava. Allspark OÜ, 2025 • AS Eesti Raudtee avalike raudteede ja kesklao raudteetaristu

projekteerimine. Eelprojekt CU0352 Kuivendusrajatised. Seletuskiri. AllSpark OÜ, 2026

• Eesti geoloogiline baaskaart, mõõtkavas 1 : 50 000. EGT 2025 • Harjumaa maavarade teemaplaneering. Rohevõrgustiku analüüs.

Skepast&Puhkim OÜ, 2024 • Keskkonnamõju hindamise eelhinnangu andmise juhend.

Keskkonnaministeerium, 2017 • „Keskkonnamüra mõjud“, Tapani Jauhiainen, Heikki S. Vuorinen, Marja

Heinonen-Guzejev, väljaandja MTÜ Ökokratt • KOTKAS, Keskkonnaloa taotlus, menetlus M-127094

https://kotkas.envir.ee/permits/public_document_view?search=1&title= L%C3%B5una- V%C3%A4o%20III%20lubjakivikarj%C3%A4%C3%A4r&document_id=158229

• Kliimamuutustega kohanemise arengukava ja selle juurde kuuluv rakendusplaan aastani 2030. Keskkonnaministeerium

• Lasnamäe tööstusalade üldplaneering. Tallinna Linnaplaneerimise Amet, 2015

• Lääne-Eesti vesikonna veemajanduskava 2022-2027. Kinnitatud 07.10.2022 käskkirjaga nr 357 https://envir.ee/keskkonnakasutus/vesi/veemajanduskavad

• Rae valla üldplaneering. OÜ Hendrikson&Ko, 2013 • Rail Baltica raudteetrassi Ülemiste veeremidepoo detailplaneering:

Ulukite liikumise ja konfliktkohtade analüüs. Skepast & Puhkim OÜ, 2021 • Soodevahe 1520 rööpmelaiusega hooldusdepoo ja juurdepääsutee

detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnangu teabedokument. Skepast&Puhkim OÜ, 2025

48

• Vee-ettevõtte AS ELVESO koduleht, https://www.elveso.ee/vesi/%C3%BCvk-v%C3%B5rgu-piirkonnad

• Väo VIII lubjakivikarjääri keskkonnaloa taotlus T-KL_1006545, OÜ EK RAE, https://kotkas.envir.ee/permits/public_document_view?search=1&appli cant=EK%20RAE&proceeding_public_status=ALL&document_id=45865

• Ehitisregister • Eesti looduse infosüsteem • Keskkonnaportaal • Kotkas, Keskkonnaamet • Maa- ja ruumiameti kaardirakendus • Teederegister • https://map.rae.ee/dp/DP1137/ • https://map.rae.ee/dp/DP0556/Kehtestatud_materjalid/ • https://planeeringud.ee/plank-web/#/planning/detail/30106816 • https://atp.amphora.ee/raevv/index.aspx?o=677&o2=677&itm=766498&

o=677&u=-1&hdr=hp&tbs=all • https://atp.amphora.ee/raevv/index.aspx?o=677&o2=677&itm=766573&

o=677&u=-1&hdr=hp&tbs=all • https://tpr.tallinn.ee/DetailPlanning/Details/DP031890 • https://tpr.tallinn.ee/DetailPlanning/Details/DP040250 • https://keskkonnaportaal.ee/sites/default/files/2021-12/vesi/10_S-

O_Harju.pdf • https://keskkonnaportaal.ee/sites/default/files/2021-

12/vesi/4_O_Ca_L_Est.pdf • https://keskkonnaportaal.ee/sites/default/files/2021-12/vesi/3_Ca-V.pdf

49

AS Eesti Raudtee avalike raudteede ja kesklao raudteetaristu rajamise keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine

AllSpark OÜ (registrikood 12989482, edaspidi taotleja) esitas 11.03.2026 ja 13.03.2026 ehitisregistris Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile (edaspidi ka TTJA) ehitusloa taotlused nr 2611271/01615, 2611271/01606 ja 2611271/02405 AS Eesti Raudtee avalike raudteede ja kesklao raudteetaristu rajatiste rajamiseks ning olemasoleva taristu lammutamiseks.

AS Eesti Raudtee avalike raudteede ja kesklao raudteetaristu rajatised on projekteeritud Harju maakonnas Rae vallas Soodevahe külas ja Tallinna linnas Lasnamäe linnaosas asuvatele katastriüksustele vastavalt ehitusloa taotlustega esitatud projektile. Rajatiste asukohad ja ruumikujud on nähtavad ehitusprojektis ja ehitisregistris.

Projekti eesmärgiks on uue Elroni depoo rajamine, mille eelduseks on täna samas kohas paikneva kesklao lammutamine ja uues kohas uuesti rajamine. Sellega seoses ehitatakse mitmed rööbasteed ning muud veeremi teenindamiseks vajalikud rajatised (tehnovõrgud, veevärgi ja kanalisatsioonehitised, kuivendusrajatised, tankimisala, piirdeaiad jms). TTJA- le on esitatud ehitusloa taotlused AS Eesti Raudtee avalike raudteede ja kesklao raudteetaristu rajamiseks. Elroni depoo ja selle juurde kuuluvate rajatiste ehitusloa taotlus esitatakse eraldiseisvalt. Kavandatava tegevuse käigus ehitatakse järgmised rajatised:

1. Lao territooriumil asuva 18 rööbastee demonteerimine sh Ülemiste-Maardu ühendustee lammutamine 1735 m pikkusel lõigul ning piirde, kraanateede, raudteeülesõidukohtade, rajatiste ja seadmete demonteerimine;

2. Ülemiste-Maardu I raudtee peatee ümber projekteerimine; 3. Eesti Raudtee kesklao 14 rööbastee projekteerimine sh Ülemiste-Soodevahe

ühendusraudtee nr 21 mahus, mis on vajalik EVR kesklao ligipääsu tagamiseks; 4. Raudteeülesõidukohtade projekteerimine; 5. Juurdepääsuteede, hooldusteede ja parklate projekteerimine; 6. Seotud tehnovõrkude – elekter, valgustus, side, valvesüsteemid, veevarustus ja

kanalisatsioon – projekteerimine; 7. Kuivendusrajatiste projekteerimine; 8. Piirdeaia projekteerimine; 9. Tankimisseadmete projekteerimine.

Kavandatav tegevus ei kuulu keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 6 lõikes 1 toodud oluliste keskkonnamõjuga tegevuste hulka, mille puhul on keskkonnamõju hindamine (edaspidi KMH) algatamine kohustuslik. KMH algatamise vajalikkust ehituslubade menetluse käigus kaalutakse tulenevalt KeHJS § 6 lõike 2 punktist 10 ning Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse

eelhinnang, täpsustatud loetelu“ (edaspidi määrus nr 224) § 13 punktist 3 raudteeliini või raudteejaama rajamine, laiendamine või pikendamine alla.

KeHJS § 6 lõige 2 punkti 10 alusel kui kavandatav tegevus ei kuulu KeHJS § 6 lõikes 1 nimetatud oluliste keskkonnamõjuga tegevuste hulka, peab andma eelhinnangu infrastruktuuri ehitamisele või kasutamisele. Määruse nr 224 § 13 punkti 3 alusel tuleb KMH vajalikkuse eelhinnang anda raudteeliini või raudteejaama rajamise, laiendamise või pikendamise, välja arvatud KeHJS § 6 lõike 1 punktis 14 nimetatud juhul.

Ehitusloa taotlusega on esitatud Skepast&Puhkim OÜ poolt koostatud KMH eelhinnang „AS Eesti Raudtee avalike raudteede ja kesklao raudteetaristu ning Elroni depoo ehitusprojekti keskkonnamõju hindamise eelhinnangu teabedokument“ (töö nr 25000087, 10.04.2026), mis TTJA hinnangul vastab keskkonnaministri 16.08.2017 määruse nr 31„Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded“ nõuetele. KMH eelhinnang käsitleb korraga kaht projekti – AS Eesti Raudtee avalike raudteede ja kesklao taristu ning Elroni depoo. Käesolev KMH algatamata jätmise otsus puudutab AS Eesti Raudtee avalike raudteede ja kesklao raudteetaristu rajamist. Ehitusseadustiku (EhS) § 89 alusel annab raudteerajatise ehitamiseks ehitusloa TTJA ning EhS § 39 lõike 3 alusel, kui ehitusloa taotlusega esitatav ehitusprojekt sisaldab ehitisi, mille kohta on ehitusloa andmine riigi ja kohaliku omavalitsuse üksuse pädevuses, siis annab ehitusloa TTJA, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. KeHJS § 9 lõike 1 kohaselt on otsustaja tegevusloa andja, seega on antud juhul TTJA otsustaja KeHJS tähenduses.

Kavandatav tegevus toimub transpordimaa ja maatulundusmaa sihtotstarbega kinnistutel. Tegemist on industriaalse keskkonnaga, mida iseloomustavad põhja, lääne, edela ja ida suunas tööstusalad ning raudteevõrgustik koos laadimisplatsidega. Elamud, kauplused ja sotsiaalfunktsiooniga alad jäävad kaugemale. Kavandatava tegevuse alal ega selle lähiümbruses ei asu kaitsealasid, hoiualasid, püsielupaiku, kaitstavaid looduse üksikobjekte, kohaliku omavalitsuse tasandil kaitstavaid loodusobjekte, vääriselupaiku, Natura 2000 võrgustiku alasid, väärtuslikke põllumajandusmaid ja väärtuslikke maastike. Samuti ei ole ette näha olulist negatiivset mõju maardlatele, pinnasele, kultuuripärandile, pinna- ja põhjaveele. Tegevuse käigus ei kahjustata inimese tervist, heaolu ega vara. Kui ehitamisel ja kasutusajal järgitakse seaduste ja standardite nõudeid, töökorralduslikke meetmeid ja ohutusnõudeid, siis kavandatava tegevusega olulist negatiivset mõju keskkonnale eeldada ei ole.

KeHJS § 11 lõike 22 kohaselt peab otsustaja enne KeHJS § 6 lõikes 2 nimetatud valdkondade tegevuse KMH vajalikkuse üle otsustamist küsima seisukohta kõigilt asjaomastelt asutustelt, esitades neile seisukoha võtmiseks eelhinnangu ning KMH algatamise või algatamata jätmise otsuse eelnõu.

Arvestades keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnangu punktides 2-4 toodut võib kavandatav tegevus kaasa tuua mõningast keskkonnamõju, kuid mõju ei ole

meetmete rakendamise korral oluline ning keskkonnamõju hindamise algatamine ei ole vajalik.

Ehitustegevus on lühiajaline ning tegevusel ei ole meetmete rakendamisel olulist mõju välisõhu kvaliteedile, maavaradele (maardlad), pinnasele, põhja- ja pinnaveele, kaitstavatele loodusobjektidele, Natura 2000 võrgustiku aladele ega kultuuripärandile. Avalike raudteede ja kesklao raudteetaristu rajamine ei kahjusta inimeste tervist, heaolu ega vara. Täiendavate keskkonnauuringute läbiviimine ei ole vajalik.

TTJA tugineb KMH algatamata jätmise otsuse tegemisel keskkonnamõju hindamise eelhinnangu järeldustele ning asjaomaste asutuste seisukohtadele.

Ebasoodsa mõju tõhusa ennetamise, vältimise, vähendamise ja leevendamise üldised (sh seadusandlusest tulenevad) meetmed:

1. Suure sademetehulgaga perioodidel tuleb pinnastööde tegemisel heljumisisalduse vähendamiseks tagada töötsooni isoleeritus vooluveekogusse suunduvast kraavist. Kui see ei ole võimalik, tuleb vältida setete kandumist kraavi settepüüdurite või muude sobivate meetmete abil.

2. Reovee kanalisatsiooni suunamisel peab selle koostis vastama võrguvaldaja tingimustele ning suublasse juhitav sademevesi peab vastama keskkonnaministri 08.11.2019 määruse nr 61 „Nõuded reovee puhastamise ning heit-, sademe-, kaevandus- , karjääri- ja jahutusvee suublasse juhtimise kohta, nõuetele vastavuse hindamise meetmed ning saasteainesisalduse piirväärtused“ nõuetele.

3. Tööde tegemisel tuleb kasutada tehniliselt korras olevaid masinaid, et vähendada müra teket. Häiringute vältimiseks tohib müratekitavaid töid teha üksnes päevasel ajal.

4. Ehitusaegset tolmu teket ja levikut tuleb ümbritsevatele aladele vältida ja vähendada töökorralduslike meetmetega (ilmastikuolude jälgimine tööde teostamisel, materjali niisutamine vms).

5. Kõik jäätmed tuleb koguda liigiti selleks ettenähtud kohta ja anda üle jäätmekäitlejale. Kasutusaegne jäätmekäitluse korraldamine tuleb lahendada vastavalt jäätmeseadusele ning kohaliku omavalitsuse vastavatele õigusaktidele. Jäätmekäitluse korraldamisel tuleb silmas pidada ka jäätmehierarhiat – jäätmeliigid, millele on Eestis olemas taaskasutusvõimalused, suunata taaskasutusse, eelistatult ringlussevõttu. Oluline on jäätmeteket vältida. Ohtlikud jäätmed tuleb koguda eraldi ning üle anda jäätmekäitlejale, kellel on ohtlike jäätmete käitlemisluba.

6. Nii ehitusetapis kui hooldusdepoo kasutamisel tuleb vältida pinnase reostamist. Kui lammutustööde või ehitustööde käigus tuvastatakse pinnasereostus, tuleb vastavalt ehitusseadustiku nõuetele koostada reostuse likvideerimise projekt, kooskõlastada see Keskkonnaametiga, ning reostus enne ehitustööde algust likvideerida.

7. Kui mälestisel, muinsuskaitsealal või mis tahes muus paigas tööd tehes avastatakse inimtegevuse tagajärjel ladestunud arheoloogiline kultuurkiht, sealhulgas inimluud, või kultuuriväärtusega leid, on tööde tegija kohustatud töö seiskama, säilitama leiukoha muutumatul kujul ning viivitamatult teatama sellest Muinsuskaitseametile ja kohalikule omavalitsusele.

8. Vältimaks inimestele, loomadele ja lindudele vigastuste tekitamist on soovituslik piirdeaia rajamisel okastraadi asemel kasutada tugevdatud traati.

7. Tööde tegemise käigus tuleb jälgida, et tegevusega ei levitataks võõrliike. Ehitustöödel karuputke asukohas tuleb olla ettevaatlik, vältida tuleb karuputke kasvukohas leiduva pinnase laiali- ning edasikandmist. Masinad ning tööriistad tuleb puhastada pärast karuputke kasvukohas töötamist mullast ja muust pinnasest. Soovitatav oleks teha karuputke kasvukohas töid külmunud pinnasega, eelistatult lumekattega ajal.

Piiriülest keskkonnamõju hindamist ei algatata, samuti ei liideta KMH menetlusi KeHJS mõistes.

Võttes aluseks keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 6 lõike 2 punkti 10, § 6¹, § 9 lõike 1, § 11 lõiked 2², 2³, 4, 8; ehitusseadustiku § 89 ja § 39 lõike 3; Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“ § 13 punkti 3 ja eelhinnangust tulenevad järeldused

otsustan:

jätta AS Eesti Raudtee avalike raudteede ja kesklao raudteetaristu rajamise keskkonnamõju hindamine algatamata.

Adressaatide nimekiri

Maa- ja Ruumiamet [email protected]

Transpordiamet [email protected]

Muinsuskaitseamet [email protected]

Keskkonnaamet [email protected]

Lasnamäe Linnaosa Valitsus [email protected]

Tallinna Strateegiakeskus [email protected]

Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalamet [email protected]

Tallinna Linnaplaneerimise Amet [email protected]

Tallinna Transpordiamet [email protected]

Rae Vallavalitsus [email protected]

AS Eesti Raudtee avalike raudteede

ja kesklao raudteetaristu ning Elroni

depoo ehitusprojekti

keskkonnamõju hindamise

eelhinnangu teabedokument

Töö number: 25000087 Tellija: ALLSPARK OÜ Konsultant: Skepast&Puhkim OÜ

Laki põik 2, 12919 Tallinn +372 664 5808 [email protected]

Registrikood: 11255795 Kuupäev: 20.09.2025

Versioon: 2 Kuupäev: 10.04.2026 Koostanud: Vivika Väizene, Camilla Kastein

2

Sisukord

SISUKORD 2

1. SISSEJUHATUS 4

2. KAVANDATAV TEGEVUS 6

2.1 Kavandatava tegevuse asukoht 6

2.2 Kavandatava tegevuse eesmärk ja lühikirjeldus 6

2.3 Ressursside kasutamine ja tegevuse energiakasutus 7

2.4 Tegevuse seos asjakohaste strateegiliste planeerimisdokumentidega 8 2.4.1 Harju maakonnaplaneering „Rail Baltic raudtee trassi koridori asukoha määramine“ 8 2.4.2 Rae valla üldplaneering 8 2.4.3 Lasnamäe tööstusalade üldplaneering 8 2.4.4 Piirkonna detailplaneeringud 8

2.5 Tegevusega kaasnevad tegurid ja jäätmeteke 9 2.5.1 Heide pinnasesse, vette ja õhku 9 2.5.2 Müra ja vibratsioon 12 2.5.3 Jäätmeteke 14 2.5.4 Valgus, soojus, kiirgus ja lõhn 15

2.6 Tegevuse seisukohast asjakohaste suurõnnetuste või katastroofide oht, kliimamuutustega kohanemine 16

3. MÕJUTATAV KESKKOND JA OLULISE KESKKONNAMÕJU VÄLJASELGITAMINE 19

3.1 Olemasolev ja planeeritav maakasutus ning seal toimuvad või planeeritavad tegevused 19

3.2 Asustus 19

3.3 Pinnavormid ja pinnas 20

3.4 Maavarad ja maardlad 21

3.5 Põhjavesi 24

3.6 Pinnavesi 26

3.7 Taimestik 30

3.8 Loomastik 31

3.9 Kaitstavad loodusobjektid 32 3.9.1 Kaitsealad 32 3.9.2 Hoiualad 33 3.9.3 Kaitsealused liigid 33

3

3.9.4 Püsielupaigad 33 3.9.5 Kaitstavad looduse üksikobjektid, KOV kaitstavad loodusobjektid 33

3.10 Vääriselupaigad 33

3.11 Natura 2000 alad 34

3.12 Rohevõrgustik 34

3.13 Väärtuslik põllumajandusmaa 37

3.14 Väärtuslikud maastikud 37

3.15 Kultuuripärand 37

3.16 Võimalik oluline mõju inimese tervisele, heaolule ja varale 40

3.17 Kavandatava tegevuse koosmõju muude asjakohaste toimuvate või mõjualas planeeritavate tegevustega 41

3.18 Piiriülese mõju võimalikkus 42

4. KOKKUVÕTE 43

5. KASUTATUD MATERJALID 47

4

1. Sissejuhatus Käesolev AS Eesti Raudtee avalike raudteede ja kesklao raudteetaristu ning Elroni depoo projekteerimise KMH eelhinnangu teabedokument on koostatud Harju maakonnas Rae vallas Soodevahe külas ja Tallinna linnas Lasnamäe linnaosas rajatava avalike raudteede ja kesklao raudteetaristu eelprojekti eskiisi kohta.

Ehitusprojektiga kavandatakse rajada uus Elroni depoo, mille eelduseks on täna samas kohas paikneva kesklao lammutamine ja uues kohas uuesti rajamine. Sellega seoses ehitatakse mitmed rööbasteed ning muud veeremi teenindamiseks vajalikud rajatised. Projektalale Soodevahe hooldusdepoo alale on algatatud eraldi detailplaneering, millele on koostatud Soodevahe hooldusdepoo keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang1.

Käesoleva KMH eelhinnangu teabedokumendi koostamisel on lähtutud keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadusest (KeHJS), KeHJSe alusel kehtestatud keskkonnaministri 16.08.2017 määrusest nr 31 „Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded“ ja KMH eelhindamise juhendist2 (edaspidi juhend). Juhendi kohaselt on eelhindamise eesmärk välistada põhjendamatut KMH-d. KMH algatatakse, kui planeeringu elluviimine võib eeldatavalt kaasa tuua olulise keskkonnamõju.

Eelhinnangu tulemusena selgitatakse välja, kas ehitusloa menetluses on vajalik KMH algatamine või mitte. Kavandatav tegevus ei liigitu KeHJS § 6 lõike 1 kohaselt oluliste keskkonnamõjuga tegevuste hulka, mille korral algatatakse KeHJS § 11 lõike 3 alusel KMH selle vajadust põhjendamata. KMH algatamise vajalikkust kaalutakse ehitusloa menetluse käigus. KeHJS § 6 lõige 2 punkti 10 alusel kui kavandatav tegevus ei kuulu KeHJS § 6 lõikes 1 nimetatute hulka, peab eelhinnang andma teavet, kas tegevus võib tuua kaasa olulise keskkonnamõju.

Kavandatav tegevus kuulub KeHJS § 6 lõikes 2 punkti 10 infrastruktuuri ehitamine või kasutamine ning Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224

1 Soodevahe 1520 rööpmelaiusega hooldusdepoo ja juurdepääsutee detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnangu teabedokument. Skepast&Puhkim OÜ, 2025 2 Keskkonnamõju hindamise eelhinnangu andmise juhend. Keskkonnaministeerium, 2017

5

„Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“ § 13 p 3 raudteeliini või raudteejaama rajamine, alla.

Planeeringualal kehtivad Harju maakonnaplaneering 2030+, Rae valla üldplaneering ja Lasnamäe tööstusalade üldplaneering. Käesolev eelhindamine viiakse läbi olemasoleva materjali põhjal ning täiendavate uuringute läbiviimine ei ole vajalik ega põhjendatud.

6

2. Kavandatav tegevus

2.1 Kavandatava tegevuse asukoht

Kavandatava tegevuse ala asub Harju maakonnas Rae vallas Soodevahe külas ja Tallinna linnas Lasnamäe linnaosas (Tabel 1) transpordimaa ja ühe maatulundusmaa sihtotstarbega kinnistutel. Kavandatava tegevuse alast lõunas asub ettenähtud Rail Balticu Ülemiste veeremidepoo. Samuti rajatakse kinnistule Betooni põik 20 // Varivere tee 10 // Tallinn-Tapa 115-118,2 km Soodevahe 1520 rööpmelaiusega hooldusdepoo.

Tabel 1. Kavandatava tegevusega kattuvad kinnistud

Katastri- tunnus

Kinnistu aadress Sihtotstarve Oma- valitsus

65301:011:0054 Betooni põik 20 // Varivere tee 10 // Tallinn-Tapa 115- 118,2 km

Transpordimaa 100% Rae vald

78401:101:7303

Peterburi tee 36 // Suur- Sõjamäe tn 7 // Vesse põik 17 // Ülemiste raudteejaam R4

Transpordimaa 100% Tallinn

65301:011:0113 Ülemiste-Maardu 1,2-4,4 km

Transpordimaa 100% Rae vald

65301:011:0109 Betooni tn 30b Transpordimaa 100% Rae vald

65301:011:0323 Linnaaru tee 4 Maatulundusmaa 100%

Rae vald

2.2 Kavandatava tegevuse eesmärk ja lühikirjeldus

Kavandatava tegevuse eesmärk on rajada uus Elroni depoo, mille eelduseks on täna samas kohas paikneva kesklao lammutamine ja uues kohas uuesti

7

rajamine. Selleks rajatakse kesklao rööbasteed koos Ülemiste-Maardu peateega (keskladu opereerib ainult diiselrongidega), avalik 21. raudtee koos kontaktvõrguga, Elroni depoo rööbasteed koos kontaktvõrguga, Elroni depoo peateed koos hooldusteedega, kesklao pea- ja hooldusteed koos ladustamisaladega. Lisaks paigaldatakse kesklao alale sildkraanad ning ette on nähtud pikkrööpa keevituse ala, killustiku ladustamise ala, liiprite jm ladustamise ala, pöörmete jm ladustamise ala, raudteeülesõidukohad ja vagunikaalud. Lisaks rajatakse ekipeerimisplatvormid ja piirdeaiad. Ala ümbritsetakse 2,5 m kõrguse keevisvõrgust aiaga, mille ülemisse serva paigaldatakse okastraat. 10 kV õhuliin tõstetakse ümber maakaabliks, sellega koos tõstetakse ümber ka sideliin maakaabliks (ca 3,3 km pikkuses) ning paigaldatakse depoo CCS ehk raudteesignalisatsioon. Samuti rajatakse kolm tankimisala seadmetega, millest kaks teenindavad depood ja kolmas keskladu ning RBE ja ELRONi depoosid ühendav galerii. Rajatakse sademevee kanalisatsioon ja rööbastee kuivendusrajatised, millega kogu alalt kokku korjatav sademevesi suunatakse Pirita jõe poole, keskendusmahutite projekteerimise vajadusega koos liivapüüdurite ja pumplaga ning veevarustus- ja kanalisatsioon, kuhu suunatakse ekipeerimise reovesi.

2.3 Ressursside kasutamine ja tegevuse energiakasutus

Vajadus ressursside järele kaasneb ehitamise ja kasutamise etapis. Vajalikeks ressurssideks ehitusetapis on maa, pinnas, ehitusmaavarad ja nendest valmistatud tooted, kattematerjalid, kütused ja elektrienergia, kuid tõenäoliselt mitte mahus, mis põhjustaks olulist keskkonnamõju. Ressursse tarnitakse autotranspordiga mööda olemasolevaid teid ja mööda tehnovõrkusid. Täpne vajalike ressursside maht selgub ehitusprojektide koostamisel.

Kesklao kasutusetapis on vajadus seadmete, elektri, diisli jms järele. Kasutusaegne energiakasutus on seotud keevitamise, kesklao kasutamisega ja rongide liikumisega.

8

2.4 Tegevuse seos asjakohaste strateegiliste planeerimisdokumentidega

2.4.1 Harju maakonnaplaneering „Rail Baltic raudtee trassi koridori asukoha määramine“

Kavandatava tegevuse alast lõunas asub Harju maakonnaplaneeringuga „Rail Baltic raudtee trassi koridori asukoha määramine“3 ettenähtud Rail Balticu Ülemiste veeremidepoo. Kavandatava tegevuse alaga kattub osaliselt Rail Balticu raudteekoridor.

2.4.2 Rae valla üldplaneering

Rae valla üldplaneeringus on kavandatava tegevusega hõlmatud kinnistud määratud raudteemaaks. Kavandatav tegevus ei lähe vastuollu üldplaneeringu järgse maakasutuse otstarbega.

2.4.3 Lasnamäe tööstusalade üldplaneering

Lasnamäe tööstusalade üldplaneeringus on kavandatava tegevusega hõlmatud kinnistu määratud liiklusmaaks. Kavandatav tegevus ei lähe vastuollu üldplaneeringu järgse maakasutuse otstarbega.

2.4.4 Piirkonna detailplaneeringud

Soodevahe 1520 rööpmelaiusega hooldusdepoo ja juurdepääsutee detailplaneering.

Soodevahe küla Suur-Sõjamäe tn 41 kinnistu ja lähiala detailplaneering (1137)4. Kehtestatud 03.01.2023 otsusega nr 17.

Soodevahe küla Soodevahe tööstuspargi detailplaneering (Soodevahe küla)(DP0556)5. Kehtestatud 08.12.2009 otsusega nr 24.

3 Harju maakonnaplaneering „Rail Baltic raudtee trassi koridori asukoha määramine“ Kehtestatud riigihalduse ministri 13.02.2018 käskkirjaga nr 1.1-4/41. https://riigiplaneering.ee/rail- baltic-harju 4 https://map.rae.ee/dp/DP1137/ 5 https://map.rae.ee/dp/DP0556/Kehtestatud_materjalid/

9

Soodevahe küla Laaneaia ja Uus-Kasemetsa kinnistute ja lähiala detailplaneering (DP0609)6. Kehtestatud 13.01.2015.

Soodevahe küla Tammiku I kinnistu lähiala detailplaneering (DP0662)7. Kehtestatud 27.09.2011.

Soodevahe küla Tammiku 2 kinnistu ja lähiala detailplaneering (DP0753)8. Kehtestatud 25.06.2014.

Betooni tn 18 kinnistu detailplaneering (DP031890)9. Kehtestatud 27.12.2012.

Betooni põik 12 kinnistu ja lähiala detailplaneering (DP040250)10. Kehtestatud 27.03.2019.

Kavandatav tegevus ei sea takistusi ümbruskonnas paiknevatele detailplaneeringualade realiseerimisele. Kokkuvõtvalt ei ole kavandatav tegevus vastuolus asjakohaste strateegiliste planeerimisdokumentidega ega lähipiirkonna praeguste ja planeeritavate tegevustega.

2.5 Tegevusega kaasnevad tegurid ja jäätmeteke

2.5.1 Heide pinnasesse, vette ja õhku

Heide pinnasesse

Heited pinnasesse ning sealtkaudu pinna- ja põhjavette ei ole välistatud lekete või avariide korral. Kavandatava tegevuse kasutusajal tuleb kasutusele võtta meetmed olulise negatiivse mõju vältimiseks. Kui projektalal tekkiv reovesi käideldakse kanaliseerimise teel ning sademevesi kogutakse kokku, suunatakse

6 https://planeeringud.ee/plank-web/#/planning/detail/30106816 7https://atp.amphora.ee/raevv/index.aspx?o=677&o2=677&itm=766498&o=677&u=- 1&hdr=hp&tbs=all 8https://atp.amphora.ee/raevv/index.aspx?o=677&o2=677&itm=766573&o=677&u=- 1&hdr=hp&tbs=all 9 https://tpr.tallinn.ee/DetailPlanning/Details/DP031890 10 https://tpr.tallinn.ee/DetailPlanning/Details/DP040250

10

suublasse lähtuvalt õigusaktidest tulenevale korrale, siis olulist negatiivset mõju pinnasele seoses reo- ja sademeveega eeldada ei ole.

Heide vette

Ehitusetapis on mõju veekeskkonna ja pinnase saastumisele seotud ehitustööde läbiviimise, ehitusmaterjalide ning muude tööks vajalike materjalide transpordi, ladustamise ja kasutamise ning ehitusaegse jäätmekäitluse korraldamisega.

Tegevuste käigus võib keskkonda sattuda ehitusmaterjale ja jäätmeid (pinnast, asfaldipuru, täitematerjali, lammutus- ja ehitusmaterjalide jääke jms). Neis sisalduvad saasteained võivad sattuda kas otse või sademe- ja lumesulamisveega pinnasesse või veekeskkonda ja ohustada selle kvaliteeti.

Lisaks on oht ehitusetapis tee-ehitusmasinatest pinnasesse ja pinnavette lekkida ohtlikke aineid (õli- ja kütusejääke), samuti võib sattuda keskkonda rehvidest, piduriklotsidest ja heitgaasidest pärinevaid raskmetalle ning rehvide kulumisest kummiosakesi. Ehitusmasinate tavapärase töötamise käigus keskkonda lekkivate saasteainete kogused on väikesed. Pinnasesse ja veekeskkonda satuvad need enamasti sademe- ja lumesulamisveega, kus need on lahjendatud madalate kontsentratsioonideni.

Veekeskkonna ja pinnase saastumine ehitusetapis on võimalik eelkõige avariiliste juhtumite tulemusena (avariid materjalide ja jäätmete ladustamisel, avariid ehitusmasinatega, liiklusavariid ja neist tulenev reostus). Avariiliste olukordade esinemise tõenäosust saab vähendada tööohutusnõuete järgimise, objekti pideva järelevalvega, liiklusohutuse tõstmisega ning saastet minimeerida reostuse asjakohase ja kiire reostustõrjega.

Põhjavesi on piirkonnas kaitsmata ja nõrgalt kaitstud.

Alalt ärajuhitava vee puhul on tegemist sademeveega, mis sisaldab peamiselt vihmavett ja lumesulavett.

Kanalisatsiooni suunatakse ekipeerimisvesi. Kanaliseerida on võimalik reovett, mille koostis vastab võrguvaldaja tingimustele ning suublasse juhitav sademevesi peab vastama keskkonnaministri 08.11.2019 määruse nr 61 „Nõuded reovee puhastamise ning heit-, sademe-, kaevandus-, karjääri- ja jahutusvee suublasse juhtimise kohta, nõuetele vastavuse hindamise meetmed ning

11

saasteainesisalduse piirväärtused“ nõuetele. Tegevuse kavandamisel tuleb seda silmas pidada.

Kui projektalal tekkiv reovesi käideldakse kanaliseerimise teel ning sademevesi suunatakse suublasse lähtuvalt õigusaktidest tulenevale korrale, siis olulist negatiivset mõju pinnasele seoses reo- ja sademeveega eeldada ei ole.

Heide õhku

Mõju piirkonna välisõhu kvaliteedile on seotud kavandatavate hoonete ja teede ehituse ja piirkonda lisanduva liikluskoormusega.

Ehitusaegne mõju on seotud tolmu (tahkete osakeste) tekke ja levikuga ning on ajutine – esineb ehitustööde ajal ning lõpeb pärast tööde lõppu. Ehitusaegse tolmu teke ja levik piirdub üldjuhul ehitusobjekti lähialadele ning seda on võimalik vähendada töökorralduslike meetmetega (ilmastikuolude jälgimine tööde teostamisel, materjali niisutamine vms). Teatud töödega (nt asfalteerimistöödega) on võimalik ka ebameeldiva lõhna teke ja levik.

Kasutusaegselt on kavandatava tegevuse põhiliseks heiteallikaks kasutatavad diiselrongid ja pikkrööpa keevituse generaatori käitamisest tulenevad heitmed.

Välisõhu kvaliteeti mõjutavad paiksed heiteallikad ja liiklus. Välisõhu kvaliteedi mõjutaja projektala piirkonnas on industriaalne keskkond, mida iseloomustavad põhja, lääne, edela ja ida suunas tööstusalad ning raudteevõrgustik koos laadimisplatsidega.

Lähemal asuvad heiteallikad on Eesti Killustik OÜ (keskkonnaluba nr KL-514265 ) (Joonis 1) lubjakivikarjääris, mis asub kahe raudteeharu vahepeal. Lubjakivikarjääris asuvad paiksed mootorid (diiselgeneraator), purustus- sorteerimissõlm (purustamine ja sõelumine, laadimine), alal puuritakse ja lõhatakse. Kavandatavast tegevusest lõuna suunas paiknevad mitmed heiteallikad, millest lähim on RAGN-SELLS AS (keskkonnaluba KKL/326557). Sealsed heiteallikad on puiduhakkuri mootor, selle tankimine ja puidujäätme purustamine. Joonis 1 on näha piirkonnas asuvad heiteallikad.

12

Joonis 1. Heiteallikad11. Aluskaart: Keskkonnaportaal, 2025, seisuga 30.10.2025

2.5.2 Müra ja vibratsioon

Müra

Välisõhus levivat müra reguleerib atmosfääriõhu kaitse seadus (AÕKS), mille kohaselt eristatakse välisõhus leviva müra osas tööstusmüra ja liiklusmüra. Tööstusmüra on müra, mida põhjustavad paiksed müraallikad ning liiklusmüra on regulaarne auto-, raudtee-, lennu- ja veesõidukite liiklus. Välisõhus leviva müra hulka ei kuulu olmemüra, meelelahutusürituste müra, töökeskkonna müra ning riigikaitselise tegevusega tekitatud müra.

Müra normtasemed on kehtestatud keskkonnaministri 16.12.2016 määrusega nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“. Müra on normeeritud vastavalt mürakategooriatele, mis määratakse üldplaneeringu maakasutuse juhtotstarbe alusel. Kehtiva Rae valla üldplaneeringu kohaselt asub Rae valda jääv projektiala raudteemaal (VI kategooria – liikluse maa-alad). Tallinnasse Lasnamäe linnaosasse jääv katastriüksus on märgitud Lasnamäe linnaosa valitsuse üldplaneeringus liiklusmaaks. AÕKS kohaselt jagunevad müra normid piirväärtuseks ja

11 Kotkas, Keskkonnaamet. Seisuga 20.10.2025

13

sihtväärtuseks. Müra piirväärtus on suurim lubatud müratase, mille ületamine põhjustab olulist keskkonnahäiringut ja mille ületamisel tuleb rakendada müra vähendamise abinõusid. Müra normtasemed ei kehti alal, kuhu avalikkusel puudub juurdepääs ja kus ei ole püsivat asustust ning töökeskkonnas, kus kehtivad töötervishoidu ja tööohutust käsitlevad nõuded.12 Seega raudteemaal rööbasteedel, Elroni depoos ja kesklao territooriumil müra normtasemed ei rakendu. Olemasolevatel aladel ja ehitistes ei tohi müra ületada piirtaset.

Vastavalt määrus nr 71 lisas 1 toodule rakendatakse ehitusmüra piirväärtusena ajavahemikul 21.00–7.00 asjakohase mürakategooria tööstusmüra normtaset. Impulssmüra põhjustavat tööd (nt vaiade rammimine) võib teha tööpäevadel ajavahemikul 7.00–19.00. Tööde tegemisel tuleb kasutada tehniliselt korras olevaid masinaid, mis vähendavad müra tekkimist. Häiringute vältimiseks tehakse müratekitavaid töid päevasel ajal.

Müra kaasneb peamiselt lammutustööde tegemisel, hoonete ja rööbasteede rajamisel ehitusetapis. Ehitustegevuse käigus tekib müra ehitusmaterjalide vedamisel ja mehhanismide tööst. Piirkonna peamiseks müraallikaks on piirkonna tööstusalad, mäetööstus ning raudtee-, maantee- ja lennuliiklus.

Kasutusajal on peamised müraallikad liikuv veerem ning depoos tehtavad tööd.

Hoone ehitusmaterjalide valikul tuleb arvestada, et hoonest välja leviv müra oleks minimeeritud hoone piisava heliisolatsioonivõimega välispiirdega.

Vibratsioon

Vibratsioonitasemed hoones peavad vastama rahvatervishoiu seaduse13 § 16 lõike 5 alusel kehtestatavale määrusele.

Ehitustööde ajal võivad vibratsiooni põhjustada teatud tööd (nt ehitusvaiade rammimine).

Vibratsioon võib põhjustada ehitiste, masinate jt tarindite kahjustusi, võimalik on ka purunemine, eriti resonantsi korral. Üldjuhul on kõige rangemad vibratsiooni

12 Keskkonnaministri 16.detsembri 2016. a määrus nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid”, eRT: https://www.riigiteataja.ee/akt/121122016027 13 https://www.riigiteataja.ee/akt/102012025003

14

normid hoonetele (vibratsioon, mis hooneid kahjustada võiks) üle 30 korra kõrgemad tasemest, mis on inimese poolt tajutav. Hooneid kahjustavat vibratsiooni tajuvad elanikud kui väga tugevat vibratsiooni. Vanad hooned on oluliselt tundlikumad vibratsioonile kui uued, seega võib potentsiaalselt neid vibratsioon rohkem kahjustada.

Hoonetel on enamasti sees pinged, mis tulenevad aluspinnase erinevast liikumisest (vajumised, kerked), niiskusest ning temperatuurikõikumistest. Vibratsioon võib mõjutada hoonete kahjustamist kaudselt pinnase vajumist ja kerkeid mõjutades, sõltudes ka pinnase omadustest. Eriti mõjutatavad on vibratsiooni poolt liiva- või turbapinnased. Alal levivad muuhulgas saviliivad ja liivsavid (vt ptk 3.3), mis soodustavad vibratsiooni levikut.

2.5.3 Jäätmeteke

Jäätmetekke ja jäätmekäitluse mõju on seotud ehitus- ja kasutusetapiga.

Ehituse ajal tekib lammutustöödel liipreid, metallrööpaid, betooni ja väljakaevatud pinnast. Paljud metallrööpad kasutatakse uuesti Eesti Raudtee omanduses olevatel raudteedel. Rööbasteede jaoks vajaliku mulde rajamiseks läheb vaja ca 300 000 m3 mineraalset pinnast, mille jaoks välja kaevatava pinnase mahu suurusjärk võib olla 100 000 m3. Rööbastee alla jääv pinnas vahetatakse välja kuni kandvate aluskihtideni. Uue kesklao osas on välja kaevatava pinnase maht pigem väike (võrreldes keskmise rööbastee ehituse kaevemahtudega), kuna seal asub lubjakivi lähedal. Depoo osas on kohati tegu ka turbapinnasega, kus väljakaevemahud on suuremad. Sellest mineraalne pinnas (nt lubjakivi), läheb võimalusel taaskasutusse, kasvupinnas (nt muld) mitte.

Ehitusaegne jäätmete mõju on seotud nende kogumise, ajutise ladustamise ja edasisele käitlemisele suunamisega. Kui see ei toimu nõuetekohaselt, on oht jäätmete keskkonda sattumiseks, pinnase ning pinna- ja põhjavee saastumiseks. Seda saab vältida töökorralduslike meetmetega (jäätmed tuleb koguda liigiti, sobivatesse kogumisvahenditesse, rakendada meetmeid jäätmete laialikandumiseks tuulega, sademetega, teostada pidevat ala kontrolli vms). Nõudeid järgides olulist negatiivset mõju ei kaasne. Ka on ehitusetapiga seotud jäätmeteke ajutine ja lõpeb ehitustööde lõppemisel.

15

Kuigi ehitusaegsete jäätmete kogused ei ole teada, siis suur osa tekkivatest jäätmetest (sh mitmesugused pakendijäätmed, nt puit, plastkile või -anumad, kasutuskõlbmatu ehitusmaterjal jne) on taaskasutatavad, mistõttu ei ole näha, et ehitusjäätmetest võiks tekkida oluline koormus keskkonnale.

Kui lammutustööde või ehitustööde käigus tuvastatakse pinnasereostus, tuleb vastavalt ehitusseadustiku nõuetele koostada reostuse likvideerimise projekt, kooskõlastada see Keskkonnaametiga, ning reostus enne ehitustööde algust likvideerida.

Kasutusetapis võib tekkida jäätmeid Elroni depoos kui ka kesklaos prügikonteinerite tühjendamise ja rongide hoolduse käigus. Rongide hoolduse käigus võib tekkida ka ohtlikke jäätmeid. Tegemist võib olla nii tava- kui ohtlike jäätmetega, sõltuvad kasutatavatest kemikaalidest ja ainetest. Remondi ja hoolduse käigus tekib ka saastunud absorbente, pühkmeid ja pakendeid. Ohtlike kemikaalide ja ainetega kokku puutunud materjalid liigituvad ohtlikeks jäätmeteks. Ohtlikud jäätmed tuleb koguda eraldi ning üle anda jäätmekäitlejale, kellel on ohtlike jäätmete käitlemisluba.

Hoonete ja rajatiste tavapärasel kasutamisel võib tekkida ka luminestsentslampe, elektri- ja elektroonikaseadmeid ning muid tavapäraseid olmejäätmeid (nt köögi- ja sööklajäätmed, segaolmejäätmed).

Kõik jäätmed tuleb koguda liigiti selleks ettenähtud kohta ja anda üle jäätmekäitlejale. Kasutusaegne jäätmekäitluse korraldamine tuleb lahendada vastavalt jäätmeseadusele ning kohaliku omavalitsuse vastavatele õigusaktidele. Jäätmekäitluse korraldamisel tuleb silmas pidada ka jäätmehierarhiat – jäätmeliigid, millele on Eestis olemas taaskasutusvõimalused, suunata taaskasutusse, eelistatult ringlussevõttu. Veelgi olulisem on jäätmetekke vältimine.

2.5.4 Valgus, soojus, kiirgus ja lõhn

Valgusreostuse mõju on suurem ehitusperioodil, kui ehitustegevus toimub kohtades, kus täna tehisvalgustus puudub ja masinate liikumist ei toimu, seega ka tehisvalgustust ei esine. Ehitusetapis võidakse täiendavalt ehitusala valgustada. Osades kohtades on täna tänavavalgustus juba olemas, ning seetõttu ei ole täiendava valgustuse tekkimine nendel aladel märkimisväärse mõjuga.

16

2.6 Tegevuse seisukohast asjakohaste suurõnnetuste või katastroofide oht, kliimamuutustega kohanemine

MaRu kaardirakenduse andmetel suurõnnetuse ohuga ega ohtlikke ettevõtteid projektalal ei asu. Projektala lääneosaga kattuvad kolme ohtliku ettevõtte ohualad (Joonis 2)14.

C-kategooria ohtliku ettevõtte Premia Tallinna Külmhoone AS Logistikakeskuse (Betooni tn 4) ohtlik ala 1,3 km raadiusega kattub ca 1,6 km pikkusel lõigul. Ohtlik kemikaal on ammoniaak. Välist doominoefekti võimalikkust ei ole.

C-kategooria ohtliku ettevõtte Premia Tallinna Külmhoone AS Jäätisevabriku (Peterburi tee 42) ohtlik ala 2,1 km raadiusega kattub ca 820 m pikkusel lõigul. Ohtlikud kemikaalid on ammoniaak; propaan-butaan ehk LPG. Välist doominoefekti võimalikkust ei ole.

C-kategooria ohtliku ettevõtte Propaan AS Tallinna müügiesindus (Betooni tn 3) ohtlik ala 446 m raadiusega kattub ca 530 m pikkusel lõigul. Ohtlikud kemikaalid on atsetüleen; propaan; hapnik; süsihappegaas; cargon; propaan-butaan ehk LPG. Väline doominoefekti võimalikkus on olemas. Doomino efekt on käitise või käitiste rühmade puhul võimalik suurem suurõnnetuse risk või selle raskemad tagajärjed käitiste geograafilise asukoha ja vastastikuse kauguse ning nendes paiknevate ohtlike ainete varu tõttu. Mõjutatavad suurõnnetuse ohuga ja ohtlikud ettevõtted on Propaan AS.

Soodevahe hooldusdepoo alal ladustatakse kütust veeremi ja tehnika tankimiseks.

Projektalale rajatakse kolm diislikütuse tankimisala seadmetega. Üks teenindab keskladu ja kaks Soodevahe hooldusdepood. Kõik kolm tankimisala rajatakse väljapoole olemasolevate ohtlike ettevõtete ohualasid.

Diislikütus kuulub majandus- ja taristuministri 02.02.2016 määruse nr 10 „Kemikaali ohtlikkuse alammäära ja ohtliku kemikaali künniskoguse ning ettevõtte ohtlikkuse kategooria määramise kord“ lisasse, millega määratakse

14 MaRu ohtlike ettevõtete kaardirakendus, seisuga 24.09.2025

17

ohtlike kemikaalide ohukategooriad ning alammäär ja künniskogus ohtliku ettevõtte ohtlikkuse kategooria määramiseks.

Alammäär ohtliku ettevõtte määramiseks diislikütuse puhul on 1000 tonni. Künniskogus suurõnnetuse ohuga ettevõtte määramiseks on B-kategooria suurõnnetuse ohuga ettevõtte puhul 2500 t (QkB) ja A-kategooria puhul 25000 t (QkA).

Tellijalt saadud info kohaselt on kokku käitistes olevad kogused kesklao tankimisalal ca 10 t ja Soodevahe hooldusdepoo kahes tankimisalas kokku ca 87 t (90 m3). Kuna kogused jäävad allapoole majandus- ja taristuministri 02.02.2016 määruses nr 10 sätestatud alammäära (1000 t), siis ei ole tegemist ohtliku ettevõttega.

Kesklao keevituse alal kasutatakse keevitusmaterjale. Rööpakeevituse seadme diiselgeneraatori käitamiseks kasutatakse diislikütust ca 750 l, hüdraulika õli ca 200 l, jahutusvedelikku ca 200 l ja mootoriõli ca 40 l. Keevitusprotsessis kemikaale ei kasutata.

Projektalal asub Soodevahe hooldusdepoo, milles hakatakse tegema värvimisi ja kasutatakse kütteseadmeid. KMH eelhinnangu teabedokumendi koostamise ajal teadaolevate andmete põhjal ei ole tegemist ohtliku ettevõttega.

Joonis 2. Projektala lähedal asuvad ohtlikud ettevõtted ja nende ohualad. Projektala tähistatud punase kontuuriga. Allikas: Päästeamet. Aluskaart: MaRu, 2025

18

Kliimamuutustega kohanemise arengukava ja selle juurde kuuluva rakendusplaani15 kohaselt toob äärmuslike ilmastikunähtuste sagenemine suure tõenäosusega kaasa raskemate ilmastikuoludega seotud loodusõnnetuste sagenemise. Võivad kaasneda veetaseme muutus, sademete hulga ja temperatuuri äärmuslikud muutused.

15 Kliimamuutustega kohanemise arengukava ja selle juurde kuuluv rakendusplaan aastani 2030. Keskkonnaministeerium

19

3. Mõjutatav keskkond ja olulise keskkonnamõju väljaselgitamine

3.1 Olemasolev ja planeeritav maakasutus ning seal toimuvad või planeeritavad tegevused

Kavandatava tegevuse ala asub Harju maakonnas Rae vallas Soodevahe külas ja Tallinna linnas Lasnamäe linnaosas (Tabel 1) transpordimaa ja ühe maatulundusmaa sihtotstarbega kinnistutel. Maatulundusmaa sihtotstarbega Linnaaru tee 4 kinnistust (KÜ 65301:011:0323) osa eraldatakse ja moodustatakse transpordimaa sihtotstarbega kinnistu.

Kavandatav tegevus on kooskõlas maakasutuse sihtotstarbega.

3.2 Asustus

Tegemist on industriaalse keskkonnaga, mida iseloomustavad põhja, lääne, edela ja ida suunas tööstusalad ning raudteevõrgustik koos laadimisplatsidega. Elamud, kauplused ja sotsiaalfunktsiooniga alad jäävad kaugemale. Lähinaabruses lõuna suunas paikneb kõrvalmaantee Tallinn-Lagedi tee (tee nr 11290).

Projektalal katastriüksusel 65301:011:0113 asub ehitisregistrisse kandmata ehitis16, mis lammutatakse.

Lähim elamu asub projektalast 50 m kaugusel lõuna suunas Uus-Tammiku kinnistul (KÜ 65301:011:0083) üksik elamukompleks eluhoonega (ehitisregistri kood 116023720)17. Projektalast idas ca 160 m kaugusel asub Kuremetsa kinnistul (KÜ 65301:011:0275) elamu (EHR kood 116029386) ja 350 m kaugusel Varivere tee 6 // Kaasiku kinnistul (KÜ 65301:001:3762) elamu (EHR kood 116032073).

Projektala idaosast lõuna suunas teisel pool Tallinn-Lagedi maanteed on tegemist tootmis-, äri- ja maatulundusmaadega, mida katavad rohkelt kuurid, kasvuhooned ja muud rajatised. Tegemist on Soodevahe külaga, isetekkelise ja

16 Ehitisregister, seisuga 24.10.2025 17 Ehitisregister, seisuga 24.10.2025

20

ebaseadusliku suvila- ning aiamaapiirkonnaga Tallinna Lennujaama külje all. Tallinna Lennujaam on endale kuuluvatel maaüksustel ebaseaduslikud ehitised osaliselt lammutanud.

Projektala lääne- ja põhjaosa piirkonnas külgnevad tootmismaad ja mäetööstusmaa.

Kavandatav tegevus ei oma eeldatavalt negatiivset mõju asustusstruktuurile ega rahvaarvule. Kaudset positiivset mõju inimeste heaolule avaldab toimiva rongiliiklusega kaasnev positiivne mõju kohalikule majandusele ja tööhõivele.

3.3 Pinnavormid ja pinnas

Pinnavormid

Projektalal vahetatavate raudteerööbaste alal asuvad olemasolevad raudteerööpad, mistõttu ala on tasandatud ja kaetud kõvakattega. Ala on tasase reljeefiga, maapinna absoluutkõrgusega põhjapoolses osas 41-44 m, idapoolsel alal 39-40,5 m ja läänepoolsel alal 40-4318.

Pinnakate

Pinnakatte moodustab projektala põhja- ja idaosas valdavalt moreen ehk Järva kihistu Võrtsjärve alamkihistu liustikusetted: saviliiv ja liivsavi, veerised ja munakad. Projektala keskosas esineb ka viimase liustiku taandumisjärgsel ajal tekkinud soosetted (madalsoo- ja rabaturvas, muda, limoniit), kuid see ala on kaetud kõvakattega ning peal asuvad raudteerööpad. Projektala lääneosas on pinnakatteta aluspõhja avamusala, Smuuli tee piirkonnas väiksel alal ka viimase liustiku taandumisjärgsel ajal tekkinud soosetted.

Pinnakatte paksus üldgeoloogilise kaardi andmetel19 on õhuke, ida- ja põhjaosas valdavalt 2-3 m, idaosas pinnakate puudub.

Pinnakatte all olevas aluspõhjas on Ülem-Ordoviitsiumi ladestiku Viivikonna kihistu detriitne savikas lubjakivi kukersiidi vahekihtidega.

18 MaRu kaardirakendus, seisuga 24.10.2025 19 Eesti geoloogiline baaskaart, mõõtkavas 1 : 50 000. EGT 2025

21

Projektalale tehakse ehitusgeoloogiline ja reostusuuring.

Mõju pinnasele

Mõju pinnasele võib avalduda ehitus- ja kasutusetapis.

Projektala kavandatava rajatiste ala on juba praegu kaetud kõvakattega.

Nii ehitusetapis kui hooldusdepoo kasutamisel tuleb vältida pinnase reostamist. Kui lammutustööde või ehitustööde käigus tuvastatakse pinnasereostus, tuleb vastavalt ehitusseadustiku nõuetele koostada reostuse likvideerimise projekt, kooskõlastada see Keskkonnaametiga, ning reostus enne ehitustööde algust likvideerida. Projektalale on ette nähtud reostusuuringu läbiviimine.

Hoonete ja rajatiste rajamisel eemaldatakse pinnast. Kui kavandatava tegevuse käigus toimub üle jääva kaevise, mille kogus on suurem kui 5000 m3, võõrandamine või selle väljaspool kinnisasja tarbimine, on vajalik vastavalt maapõueseaduse nõuetele § 97 Keskkonnaameti luba. Loa saamiseks tuleb esitada Keskkonnaametile taotlus.

Mõju pinnasele kavandatava tegevuse alal jääb väheolulisele tasemele. Pinnasele avalduv mõju ei ole leevendatav.

3.4 Maavarad ja maardlad

MaRu maardlate kaardirakenduse20 andmetel asub projektala läheduses Väo lubjakivi maardla (maardla registrikaardi nr 46) aktiivse tarbevaru ja passiivse tarbevaru plokid (Tabel 2).

Maardlasse on väljastatud Eesti Killustik OÜ-le kaevandamisluba KL-514265 (kehtivusega kuni 2037) mäeeraldisel Väo VIII lubjakivikarjäär. Karjääris kaevandatakse plokis nr 42 täitelubjakivi ja plokis nr 43 kõrgemargilist ehituslubjakivi. Ala korrastamissuund on veekogu, ärimaa ja rohumaa.

Projektalast põhjasuunas on Paekivitoodete tehase osaühingul kaevandamisluba KL-515094 Väo VII lubjakivikarjääris, Limestone factories of Estonia OÜ-l kaevandamisluba HARM-154 Väo lubjakivikarjääris ja OÜ-l Väo

20 MaRu maardlate kaardirakendus. EGT, seisuga 24.10.2025

22

Paas kaevandamisluba KL-520034 Lõuna-Väo II lubjakivikarjääris lubjakivi kaevandamiseks (Tabel 2).

Lisaks on OÜ Väo Paas esitanud taotluse Lõuna-Väo III lubjakivikarjäärist lubjakivi kaevandamiseks21

Tabel 2. Projektala läheduses asuvad Väo lubjakivi maardla plokid22

Ploki nimi Varu liik

Kaevandamis- luba

Kasutusala

39 plokk aT HARM-154 kõrgemargiline ehituslubjakivi 40 plokk aT KL-515094 kõrgemargiline ehituslubjakivi 41 plokk aT KL-515094 kõrgemargiline ehituslubjakivi 42 plokk aT KL-514265 täitelubjakivi 43 plokk aT KL-514265 kõrgemargiline ehituslubjakivi 45 plokk aT HARM-154 madalamargiline ehituslubjakivi 46 plokk aT KL-515094 madalamargiline ehituslubjakivi 47 plokk aT KL-515094 madalamargiline ehituslubjakivi 51 plokk aT KL-520034 madalamargiline ehituslubjakivi 48 plokk aT KL-520034 kõrgemargiline ehituslubjakivi 52 plokk pT madalamargiline ehituslubjakivi 49 plokk pT kõrgemargiline ehituslubjakivi 56 plokk aT Taotletav madalamargiline ehituslubjakivi 58 plokk aT kõrgemargiline ehituslubjakivi 53 plokk aT kõrgemargiline ehituslubjakivi 54 plokk aT madalamargiline ehituslubjakivi 55 plokk aT Taotletav kõrgemargiline ehituslubjakivi 57 plokk aT täitelubjakivi 59 plokk aT täitelubjakivi 60 plokk aT kõrgemargiline ehituslubjakivi

21 KOTKAS, Keskkonnaloa taotlus, menetlus M-127094 https://kotkas.envir.ee/permits/public_document_view?search=1&title=L%C3%B5una- V%C3%A4o%20III%20lubjakivikarj%C3%A4%C3%A4r&document_id=158229 22 Seisuga 24.10.2025

23

Joonis 3. Maardlad, varuplokid ja mäeeraldised projektala lähiümbruses. Projektala märgitud punase kontuuriga. Allikas: EGT, 2025. Aluskaart: MaRu, 2025

Kavandatava tegevuse alast lõuna suunas 270 m kaugusel teisel pool Tallinna- Lagedi teed (tee nr 11290) asub Rae raba, mis on arvele võetud kohaliku tähtsusega Rae turbamaardlana (nr 280, pindala 747,37 ha).

Vastavalt maapõueseaduse §-le 14 lõikele 1 tuleb muu tegevuse kui kaevandamise kavandamisel tagada maavara kaevandamisväärsena säilimine23 ja juurdepääs maavarale.

Kavandatava tegevuse elluviimisega kaasneb vajadus ehitusmaavarade järele, mistõttu avaldub mõju maavaradele läbi nende kasutamise. Kasutatavate ehitusmaavarade kogused ei ole eelhinnangu koostamise hetkel teada, kuid eeldatavasti kasutatakse neid eesmärgipäraselt, vastavalt vajadusele. Ehitusmaavarad hangitakse üldjuhul karjääri(de)st, mille avamise ja kasutamisega seotud keskkonnamõju on hinnatud kaevandamisloa menetluse

23 Juhul, kui ei ole tegemist maavara kaevandamisega, muul viisil looduslikust seisundist eemaldamise, kasutamise ega tarbimisega maapõueseaduses või selle alusel lubatud ulatuses.

24

käigus. Olulist negatiivset mõju maavaradele kavandatava tegevusega eeldada ei ole.

3.5 Põhjavesi

Projektalal asub maapinnalt esimese aluspõhjalise veekogumina Silur- Ordoviitsiumi veekompleks. Põhjavesi on maapinnalt lähtuva reostuse suhtes piirkonnas kaitsmata ja nõrgalt kaitstud. Põhjavesi liigub mere poole, põhja suunas.24

DP alal on eraldatud järgmised Lääne-Eesti vesikonda25 kuuluvad põhjaveekogumid:

• Siluri-Ordoviitsiumi Harju põhjaveekogum (10§2019), seisund hea • Ordoviitsiumi-Kambriumi põhjaveekogum Lääne-Eesti vesikonnas

(04§2019), seisund hea • Kambriumi-Vendi põhjaveekogum (03§2019), seisund hea, kuid

ohustatud.

Siluri-Ordoviitsiumi Harju põhjaveekogumi (10§2019) 2020. a koondseisund on hinnatud heaks. Keemiline seisund on hea, koguseline seisund on hea.26

Ordoviitsiumi-Kambriumi põhjaveekogumi Lääne-Eesti vesikonnas (04§2019) 2020. a koondseisund on hinnatud heaks. Keemiline seisund on hea, kuid ohustatud, koguseline seisund on hea. Keemiline hea seisund on ohustatud kuna kloriidide sisaldus on mõnes seirepuurkaevus üle läviväärtuse.27

Kambriumi-Vendi põhjaveekogumi (03§2019) 2020. a koondseisund on hinnatud heaks, kuid ohustatuks. Keemiline ja koguseline seisund on hea, kuid ohustatud. Keemiline ja koguseline hea seisund on ohustatud kuna Põhja-Eesti mereäärsetes piirkondades võib veevõtu intensiivistamine halvendada veevarustuse olukorda soolase vee sissetungi tagajärjel.28

24 Eesti geoloogiline baaskaart, mõõtkavas 1 : 50 000. EGT 2025 25 Lääne-Eesti vesikonna veemajanduskava 2022-2027. Kinnitatud 07.10.2022 käskkirjaga nr 357 https://envir.ee/keskkonnakasutus/vesi/veemajanduskavad (külastus 24.10.2025) 26 https://keskkonnaportaal.ee/sites/default/files/2021-12/vesi/10_S-O_Harju.pdf 27 https://keskkonnaportaal.ee/sites/default/files/2021-12/vesi/4_O_Ca_L_Est.pdf 28 https://keskkonnaportaal.ee/sites/default/files/2021-12/vesi/3_Ca-V.pdf

25

EELISe andmetel29 ei asu projektalal ja selle lähiümbruses puurkaeve ja nende sanitaarkaitsealasid.

Projektalale lähim olmevee puurkaev PRK0067722 asub 65 m kaugusel. Puurkaev on 54 m sügavune, 10 m hooldusalaga ja tarbib Ordoviitsiumi-Kambriumi põhjaveekogumi Lääne-Eesti vesikonnas (04§2019) vett.

Ettevõttele Sinitta AS kuuluv puurkaev PRK0000008 asub 96 m kaugusel. Puurkaev on 60 m sügavune, 30 m sanitaarkaitsealaga ja tarbib Ordoviitsiumi- Kambriumi põhjaveekogumi Lääne-Eesti vesikonnas (04§2019) vett. Veekihi lasuvussügavuseks on märgitud 30-60 m.

Projektalast 93 m kaugusel asub hüdrogeoloogilise uuringu puurkaev PRK0019877. Puurkaevud PRK0057656 ja PRK0057657 asuvad projektalast lõunas vähemalt 250 m kaugusel. Puurkaevud sügavusega 6,3-9,3 m on hüdrogeoloogilise uuringu puurkaevud ja rajatud Siluri-Ordoviitsiumi Harju põhjaveekogumi (10§2019) veekihti.30

Projektalast 245 m kaugusel asub puurkaev PRK0018347 tootmisvee saamiseks.

Projektala on kaetud ÜVK vee-ettevõtte AS ELVESO teeninduspiirkonnaga31. Projektala läheduses asuva RB Ülemiste veeremidepoo teenindamiseks on ettenähtud liitumine ÜVK-ga. Ka Soodevahe hooldusdepoo ja keskladu liidetakse ÜVK-ga.

RB Ülemiste veeremidepoo 2021. a ehitusgeoloogilise uuringu käigus mõõdeti pinnasevee tasemeks absoluutkõrgusel 38,6…40,35 meetrit32.

Projektala läheduses asuvast Väo VIII lubjakivikarjäärist pumbatakse alates 2021. a Siluri-Ordoviitsiumi Harju põhjaveekogumist (10§2019) vett ning suunatakse Põlluääre kraavi33. Põhjavee väljapumpamisega karjäärist kaasneb veetaseme alanemine ka karjääri ümbritsevatel aladel. Maavaravaru

29 Eesti looduse infosüsteem (EELIS), Keskkonnaagentuur, seisuga 24.10.2025 30 EELIS, seisuga 24.10.2025 31 Vee-ettevõtte AS ELVESO koduleht, https://www.elveso.ee/vesi/%C3%BCvk-v%C3%B5rgu- piirkonnad 32 Rail Balticu raudteetrassi Ülemiste veeremidepoo keskkonnamõju hindamine (KMH) aruanne: Skepast&Puhkim OÜ, 2023 33 https://kotkas.envir.ee/permits/public_get_permit_pdf?permit_id=139843

26

kaevandamisel ning veetaseme maksimaalsel alandamisel (~21 m) kujuneb ümber karjääri Siluri-Ordoviitsiumi veekihis alanduslehter ulatusega ~260 m karjääri servast. Veetaseme alandamisel maavara kasuliku kihi lamamini alaneb ~150 m kaugusel karjäärist Siluri-Ordoviitsiumi veekompleksi veetase kuni 1 m.34

Projektalal ei asu põhjavee ülevoolupiirkonda35, ala ei asu üleujutuspiirkonnas ja üleujutusala riskipiirkonnas36.

Raudteetaristu ehitusajal ulatub Väo VIII lubjakivikarjääri (kaevandamisluba aastani kuni 2037, vt ptk 3.4) alanduslehter DP alale ning Soodevahe hooldusdepoo hoone vundamendisüvendisse eeldatavasti põhjavett ei kogune.

Kuna projektalal ei ole registreeritud puur- ja salvkaeve ning kui ehitamisel järgitakse õigusaktide ja standardite nõudeid, siis mõju põhjaveele ja joogivee kvaliteedile ei ole tõenäoline.

3.6 Pinnavesi

EELISes registreeritud37 pinnaveekogusid ja maaparandussüsteeme DP alal ei asu.

Projektalal asuvad seisuveekogud (ETAK ID 1980786, 5361270 ja 1980794) ja kraavid (ETAK ID 7190096, 2219038, 2209124, 2215983, 2215815, 7190702, 2215213, 9576168, 2214641, 2214463, 2209430, 2214269, 5353218, 2214471, 2214269, 7189182, 7189026, 7190210 ja 2216107). Tiikidel ja kraavidel pole kaitsevööndeid.

Lisaks asub projektalast 67 m kaugusel Betooni tn 32b kinnistul (KÜ 78403:314:0105) seisuveekogu (ETAK ID 1980241), 20 m kaugusel Saluste tee 5 kinnistul (KÜ 65301:001:4295) tiik (ETAK ID 1980797), 15 m kaugusel Betooni põik T2 kinnistul (KÜ 78401:101:3298) Sõjamäe rabas seisuveekogu (ETAK ID 1980788).

34 Väo VIII lubjakivikarjääri keskkonnaloa taotlus T-KL_1006545, OÜ EK RAE, https://kotkas.envir.ee/permits/public_document_view?search=1&applicant=EK%20RAE&proc eeding_public_status=ALL&document_id=45865 35 MaRu geoloogia kaardirakendus 1:400 000, seisuga 24.10.2025 36 MaRu üleujutusalade kaardirakendus, seisuga 24.10.2025 37 EELIS, seisuga 24.10.2025

27

Projektalast kirdes asub 340 m kaugusel Väljavahi kraav (EELISe kood VEE1089245) ja 540 m kaugusel Põlluääre kraav (VEE1089234) ja lõunas 250 m kaugusel Soodevahe peakraav (VEE1092700), mis suubuvad Pirita jõkke.

Projektala asub lääneosas Ruunaoja (VEE1093001) ning idaosas Soodevahe peakraavi, Pirita jõe (VEE1089200) ja Põlluääre kraavi valgalal.

Projektala ei asu üleujutuspiirkonnas ja üleujutusala riskipiirkonnas38.

Projektalal asub seisuveekogu tiik (ETAK ID 1980786 ja 5361270) (KÜ 65301:011:0054), mida kasutatakse tuletõrje veevõtukohana ja avatud keskendusmahutina (tiik nr 3). Seisuveekogu tiik (ETAK ID 1980794) (KÜ 65301:011:0113) projekteeritakse ümber – ühest küljest täidetakse osaliselt, teisest küljest tehakse suuremaks.

Raudteetaristu eelprojektiga on projekteeritud alale kuivendusrajatised39 (Joonis 4). Raudtee ja platside dreenimiseks on projekteeritud kraavid ning drenaažitorustik. Drenaaž paigaldatakse piki rööbasteid rööbaste vahelisse ruumi. Drenaaž on projekteeritud allapoole raudtee konstruktsiooni külmakaitsekihti. Drenaaži torud suubuvad rööbasteedega põiki olevate sademeveetorude kaudu suublatesse. Piki torustikku paiknevad hoolduskaevud, mis võimaldavad torustiku pesemist. Kinnistult ärajuhitava sademevee vooluhulk on piiratud isevoolse torustiku läbilaskevõimega. Rööbasteede dreenimiseks ja/või vee edasi viimiseks on projekteeritud kraavid, mille põhja laius on min 0,6 m. Kraavide kaudu juhitakse vesi idapool oleva suubla poole. Kesklao alale on projekteeritud kolm tiiki ja 5 kraavi (Joonis 4). Soodevahe hooldusdepoo alale on projekteeritud kraavid ja üks tiik.

Kesklao piirkonnas kogutud vee keskendamiseks on projekteeritud tiigid nr 1 ja nr 2. Materjalide lao nr 1 juures kasutatakse selleks olemasolevat tuletõrjevee tiiki nr 3. Vete ärajuhtimiseks on projekteeritud pumpla. Vesi pumbatakse voolurahustuskaevu survetoru kaudu, kust edasi juhitakse toru kaudu süsteemi magistraaltorusse, mis suubub kraavi nr 4.

38 MaRu üleujutusalade kaardirakendus, seisuga 27.10.2025 39 AS Eesti Raudtee avalike raudteede ja kesklao raudteetaristu projekteerimine. Eelprojekt CU0352 Kuivendusrajatised. Seletuskiri. AllSpark OÜ, 2026

28

Kraav nr 1 asub projektala kirde osas. Kraav dreenib I Ülemiste-Maardu peateed ning II Ülemiste-Maardu perspektiivset peateed. Kraav suubub pääslahoone juurde rekonstrueeritavasse tiiki nr 1 millest väljavool on projekteeritud üle sõidutee kraavi nr 2.

Kraav nr 2 asub kesklao kirde osas Ülemiste-Maardu 1,2-4,4 km kinnistu (KÜ 65301:011:0113) ääres. Kraav on eesvooluks I Ülemiste-Maardu peatee ning II Ülemiste-Maardu perspektiivse peatee, kesklao raudteedele ning rööpakeevituse, pöörmete ja killustiku ladude drenaaži- ja sademevetele. Kraav suubub tiiki nr 2, mis asub kesklao territooriumi keskel. Tiik nr 2 dreenib ümbritsevat ala ning on keskendusmahutiks ümbritsevatele drenaaži- süsteemidele. Tiigist väljavool on projekteeritud kraavi nr 3 kaudu.

Kraav nr 3 asub kesklao territooriumi keskel. Kraav ühendab tiike nr 2 ja nr 3. Kraavi veetaset mõjutab eesvooluks olev tiik nr 3, mis on olemasolev rekonstrueeritav tuletõrjevee tiik, mis suubub kesklao kraavi nr 3. Olemasoleva tiigi tuletõrje veevõtukoht rekonstrueeritakse.

Kraav nr 4 asub kesklao ja Depoo territooriumite piiril. Kraav on eesvooluks materjalide ladudele nr 3 ja nr 4 ning veduridepoo raudtee drenaaži- ja sademeveele. Lisaks on kraav nr 4 eelvooluks Soodevahe hooldusdepoo ekipeerimise rööbasteede drenaaži veele.

Kraav nr 5 on kraavi nr 4 järk. Kraav on eesvooluks tiigile nr 3.

Soodevahe hooldusdepoo alale on projekteeritudkraavid ja tiik nr 4.

29

Joonis 4. Eelprojektiga projekteeritud kuivendusrajatised40 ning sademe- ja pinnasevete liikumise suunad

Sademevee eesvooluna kasutatakse jätkuvalt Soodevahe peakraavi (VEE1092700). Soodevahe peakraavi ärajuhitava vee puhul on tegemist projektalalt kogutud sademeveega, mis sisaldab peamiselt vihmavett ja lumesulavett. Alalt lähtuva vee äravooluhulkasid aitavad stabiliseerida keskendid. Seega Soodevahe peakraavi vooluhulkadele ning veerežiimile olulist negatiivset mõju eeldada ei ole.

Ehitustegevuse käigus ei teki heitvett (sademevesi imbub pinnasesse ja kõrvaloleva karjääri alanduslehter hoiab projektala veetaseme madalama, vt ptk 3.5 ). Samuti ei toimu pinnaveevõttu. Peamine pinnavett mõjutada võiv tegur on sademevesi, mis juhitakse raudtee külgkraavide kaudu lähimatesse eesvooludesse. Sademeveena käsitletakse sademetena langenud ning ehitiste, sealhulgas kraavide kaudu kogutavat ja ärajuhitavat vett.

Kui projektalal tekkiv reovesi käideldakse kanaliseerimise teel ning sademevesi kogutakse kokku, suunatakse suublasse lähtuvalt õigusaktidest tulenevale

40 AS Eesti Raudtee avalike raudteede ja kesklao raudteetaristu projekteerimine. Eelprojekt CU0352 Kuivendusrajatised. Seletuskiri. AllSpark OÜ, 2026

30

korrale, siis olulist negatiivset mõju pinnasele seoses reo- ja sademeveega eeldada ei ole.

Negatiivne mõju pinnaveele on võimalik juhul, kui ehitustegevuse käigus sattub kraavidesse (ka olemasolevatesse) pinnast (suureneb heljumisisaldus, mis põhjustab settekoormuse tõusu) või kui avarii olukorras juhitakse sademeveega suublasse saasteaineid, mille sisaldus sademevees ületab lubatud piirväärtusi. Seetõttu on oluline ehitusaegsete veekaitsemeetmete rakendamine. Heljumisisalduse vähendamiseks tuleb pinnastööde ajal suure sademetehulgaga perioodidel tagada töötsooni isoleeritus vooluveekogusse suunduvast kraavist või kui see pole võimalik, siis vältida setete kraavi kandumist settepüüdurite või muude lahendustega. Sademevee puhastamiseks kasutusajal saab kasutada sademeveepuhastit, liiva- õlipüüdureid.

Ehitus- ja kasutusetapis ei ole eeldada töökorralduslike meetmete ja ohutusnõuete järgimisel pinnaveekogusse jäätmete, ehitusmaterjali jääkide vms jäätmete sattumist.

3.7 Taimestik

Tegu on tehnogeense alaga, kus looduslik taimestik puudub. Samuti ei esine seal kaitsealuseid taimi ega Natura elupaiku. Alal on kaardistatud invasiivsed võõrliigid verev lemmalts ja sosnovski karuputk (Joonis 5. Võõrliikide esinemine ala piirkonnas. Põhjapoolsed lahustükid on sosnovski karuputke kasvukohad ning lõunapoolsed vereva lemmaltsa kasvukohad.). Tööde tegemise käigus tuleb jälgida, et tegevusega ei levitataks võõrliike. Ehitustöödel karuputke asukohas tuleb olla ettevaatlik, vältida tuleb karuputke kasvukohas leiduva pinnase laiali- ning edasikandmist. Masinad ning tööriistad tuleb puhastada pärast karuputke kasvukohas töötamist mullast ja muust pinnasest. Soovitatav oleks teha karuputke kasvukohas töid külmunud pinnasega, eelistatult lumekattega ajal.

31

Joonis 5. Võõrliikide esinemine ala piirkonnas. Põhjapoolsed lahustükid on sosnovski karuputke kasvukohad ning lõunapoolsed vereva lemmaltsa kasvukohad.

3.8 Loomastik

Riiklik ulukiseire ei anna kavandatava tegevuse ala ja selle lähipiirkonna loomastiku kohta piisavalt informatsiooni, kuna tegemist on pool-linnalise keskkonnaga ning lähipiirkonnas ulukite seirealasid pole, samuti pole tegemist jahipiirkonnaga.

RB veeremidepoo KMH eeltööna teostati 2021. aastal loomastiku uuring41, mille välitöödel kogutud andmete ja maastiku analüüsi põhjal võib öelda, et piirkond pakub elupaiku eeskätt väikeulukitele. Põhilisteks liikideks on rebane ja halljänes, kuid kavandatava tegevuse piirkonnas on tõenäoline ka kähriku ja metskitse, samuti metssea ajutine esinemine. Põdra puhul võib alale sattumine olla pigem juhuslik.

Kavandatava tegevuse alast idas asuv ala omab elupaigana või liikumisalana väärtust peamiselt väikeulukite rebase ja halljänese jaoks, ajutise elupaigana ja

41 Rail Baltica raudteetrassi Ülemiste veeremidepoo detailplaneering: Ulukite liikumise ja konfliktkohtade analüüs. Skepast & Puhkim OÜ, 2021

32

liikumisalana tõenäoliselt ka metskitse jaoks. Väärtuslikuks ega iseloomulikuks elupaigaks ala sõraliste jaoks siiski pole.

Kahepaiksete või roomajate esinemist piirkonnas registreeritud pole, raudteemaa kinnistutel neid ka tõenäoliselt ei esine, kuna tegu pole sobivate aladega. Piirkond pakub elupaiku erinevatele putukatele, milleks võivad samuti hästi sobida raudteede vahele jäävad roheribad.

Kavandatava tegevuse muutus toimub asulas ja pool-linnalises keskkonnas, kus looduslikke elupaiku ei ole ning mille väärtus loomastiku aspektist on madal. Ehitustöödega kaasnevad häiringud loomastikule on ajutised ja piiratud ulatusega ning nende mõju on suhteliselt väike. Kavandatav tegevus ei avalda loomastikule olulisi häiringuid.

Kavandatava tegevuse hulka kuulub ala ümbritsemine keevisvõrgust aiaga, mille ülemisse serva paigaldatakse okastraat. Aed püstitatakse 2,5 m kõrgune, mistõttu võib paigaldatav okastraat mõjutada eelkõige liike, kes on võimelised lendama või ronima. Linnud võivad saada vigastatud, kui ei märka traati ja lennates okastraati riivavad seda, mis tekitab neile vigastusi. Väikesed imetajad nagu nt orav või metsnugis, võivad aga ronida mööda aeda, mistõttu okastraat võib neid vigastada. Kuna okastraat võib põhjustada inimestele, loomadele ja lindudele vigastusi, siis on soovitatav kasutada okastraadi asemel tavalist tugevat traati, et vältida loomade asjatut vigastamist. Aia ülaosas tugeva traadi kasutamine kaitseb aeda ka maha langevate puude eest ja hoiab ära aukude tekke, mille kaudu loomad ja inimesed võiksid sisse pääseda. 2,5 m kõrgune aed (ka ilma okastraadita) on tõhus nii inimeste kui ka suurimetajate eemale hoidmiseks, kellest viimaseid seal piirkonnas küll eeldatavalt liigub vähe.

3.9 Kaitstavad loodusobjektid

3.9.1 Kaitsealad

EELIS-e andmetel42 ei asu kavandatava tegevuse alal looduskaitseala. Lähim looduskaitseala Pirita jõeoru maastikukaitseala (KLO1000216) asub enam kui 2,4 km kaugusel kirde suunas.

33

3.9.2 Hoiualad

Kavandatava tegevuse alal ja selle lähiümbruses hoiualasid ei asu. Lähim hoiuala Pirita jõe hoiuala (KLO2000005) asub 2,1 km kaugusel kirde suunas.

3.9.3 Kaitsealused liigid

Kavandatava tegevuse alal ja selle lähiümbruses ei ole registreeritud kaitsealuseid taime- ega loomaliike.

Kavandatava tegevuse lähialas Tallinnas asub tähnikvesiliku (Lissotriton vulgaris) (KLO9133790) elupaik, mis jääb umbes 650 m kaugusele.

Kavandatava tegevuse alale lähimad kaitsealused liikide leiukohad asuvad Pirita jõel ja selle kallastel, kus esinevad kääbus-nahkhiir (Pipistrellus pipistrellus) (KLO9133627), pargi-nahkhiir (Pipistrellus nathusii) (KLO9133626), suurvidevlane (Nyctalus noctula) (KLO9133628), veelendlane (Myotis daubentonii) (KLO9133629), põhja-nahkhiir (Eptesicus nilssonii) (KLO9133625), võldas (Cottus gobio) (KLO9102649), hink (Cobitis taenia) (KLO9102648) ja paksukojaline jõekarp (Unio crassus) (KLO9201763).

Rae rabas asub 1,9 km kaugusel kanakulli (Accipiter gentilis) (KLO9118081) elupaik.

Arvesse võttes kavandatavat tegevust ning vahemaad kaitsealuste liikide elupaikade ja kavandatava tegevuse vahel, ei ole mõju avaldumist ette näha.

3.9.4 Püsielupaigad

Alal ja selle lähiümbruses püsielupaikasid ei asu.

3.9.5 Kaitstavad looduse üksikobjektid, KOV kaitstavad loodusobjektid

Alal ja selle lähiümbruses kaitstavaid looduse üksikobjekte ei asu. Lähim asub 1,3 km kaugusel kagus Nokakivi rändrahnude rühma rändrahn (KLO4000120). Kohaliku omavalitsuse tasandil kaitstavaid loodusobjekte alal ja selle lähiümbruses ei asu.

3.10 Vääriselupaigad

Kavandatava tegevuse alal ja selle lähiümbruses vääriselupaikasid ei asu.

34

3.11 Natura 2000 alad

Natura 2000 võrgustiku alasid kavandatava tegevuse alal ja selle lähiümbruses ei ole.

Lähim Natura 2000 ala on umbes 2,1 km kaugusel kirdes asuv Pirita loodusala (RAH0000039). Piisava vahemaa ja kaugele ulatuvate mõjufaktorite puudumise tõttu on välistatud otsesed või kaudsed mõjud Natura võrgustiku aladele.

3.12 Rohevõrgustik

Piirkonna roheline võrgustik on määratletud Harju maakonnaplaneeringu teemaplaneeringuga „Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused“.

Roheline võrgustik täiendab funktsionaalselt kaitsealade võrgustikku, ühendades need looduslike aladega ühtseks terviklikuks süsteemiks, toetades bioloogilist mitmekesisust, tagades stabiilset keskkonnaseisundit ning hoides alal inimesele elutähtsaid keskkonda kujundavaid protsesse.

Rohevõrgustikku täpsustavad kohalike omavalitsuste üldplaneeringud. Rae valla üldplaneeringu maakasutuspiirangute joonisel (Joonis 7) on märgitud roheala Rae raba piirist, kavandatava tegevuse alast ca 800 m kaugusel. Ka 2024. aastal koostatud Harju maavarade teemaplaneeringu käigus valminud rohevõrgustiku analüüs näeb ette, et Rae raba ja selle ümbrus on üheks olulisemaks rohevõrgustiku tugialaks piirkonnas ning on ühtlasi ka osa Tallinna haljasvööndist. Rae rabas elavad suurulukitest põder, metskits ja ilves; lisaks väikekiskjad, jänesed ja erinevad pisiimetajad. Alal esineb mitmeid kaitstavaid linnuliike - nt väike-konnakotkas, väikepistrik, kanakull ja teder. Erinevad piirkonna arendused kahandavad tugiala oluliselt ning loomade liikumine teisele poole Tallinna ringteed on oluliselt takistatud, kus ainsaks roheühenduseks Rae rabale jääb Vaskjala kanali madal sild.

Rohevõrgustikule avalduva negatiivse mõju leevendamiseks on konfliktikohtadesse (võrgustiku ristumisele Tallinn-Tartu maanteega ja Tallinna ringteega) rajatud ulukipääse (ökodukte, altpääse, loomatunneleid). Loomapääsud on kavandatud ka Rail Baltic raudteele ja rekonstrueeritavatele suurema liiklustihedusega maanteelõikudele. Arvestades nimetatud

35

leevendusmeetmetega, on võimalik taristuga kaasnevaid täiendavaid mõjusid rohevõrgustiku toimimisele suures osas leevendada.

Lasnamäe tööstusalade üldplaneeringuga (Joonis 6) on määratud Tallinna piiridesse jäävad rohealad. Kavandatavale tegevusele lähimad on Sõjamäe roheala, mis ei ole teiste rohealadega ühendatud, ning Väo rohekoridor, mis jääb kavandatavast tegevusest põhja poole ning ei ole Rae valla rohevõrgustikuga ühendatud.

Joonis 6. Lasnamäe tööstusalade rohealad.

36

Joonis 7. Rohevõrgustiku paiknemine kavandatava tegevuse ala suhtes. Allikas: Rae valla üldplaneering

Kavandataval tegevusel puudub mõju rohevõrgustiku sidususele ja toimimisele, kuna toimub juba olemasoleval ja väljakujunenud transpordimaal, kus paiknevad rööbasteed ja raudteetaristu.

37

3.13 Väärtuslik põllumajandusmaa

Rae valla üldplaneeringu ja Lasnamäe tööstusalade üldplaneeringu järgi projektalal ja selle lähiümbruses väärtuslikku põllumajandusmaad ei asu.

3.14 Väärtuslikud maastikud

Rae valla üldplaneeringu ja Lasnamäe tööstusalade üldplaneeringu järgi projektalal ja selle lähiümbruses väärtuslikke maastikke ei asu. Rae valla üldplaneeringu järgi on projektalast ca 900 m kaugusel Rae raba põhjaosa märgitud väärtuslikuks märgalaks.

3.15 Kultuuripärand

Kultuurimälestised

Projektalal asuvad arheoloogiamälestised Kultusekivi, I a- tuh. e.Kr. - I a- tuh. (reg nr 2619 ja 2617) 50 m kaitsevööndiga ja ajaloomälestis Tallinna piirikivi (reg nr 1241) (Joonis 8).

Projektalast väljaspool asuvad arheoloogiamälestised Kultusekivi, I a- tuh. e.Kr. - I a- tuh 1 m kaugusel (reg nr 2618) ja 10 m kaugusel (reg nr 2616). Projektalast 12 m kaugusel asub arheoloogiamälestis Kultusekivi (reg nr 18872). Kõigil neil on 50 m kaitsevöönd.

38

Joonis 8. Kultuurimälestised ja nende kaitsevööndid. Allikas: Kultuurimälestiste register. Aluskaart: MaRu, 2025

Kultusekivi reg nr 2619 ja selle tähis nihutatakse uude asukohta43, teiste kultusekivide lähedusse, väljapoole projektala (Joonis 9). Lohukivi reg nr 2619 on keskmise suurusega hallikasroosat värvi raudkivi, mille mõõtmed on u 1,7×1,3×1,2 m. Kultusekivi reg nr 2619 on oma algsest asukohast u 7 m põhja poole liigutatud.

Teiste vahetus läheduses paiknevate kultuskivide (reg nr 2617 ja 2618) liigutamist ei kavandata. Ette nähakse vaid kultusekivi reg nr 2618 korrektsem paigutamine, ümber pööramine, nii et lohud oleksid näha.

Kultusekivi reg nr 2619 perspektiivne asukoht paikneb kinnistu Rakise tn 9 servas, ligikaudsetel koordinaatidel 6587378.31, 548944.71. Koos juba täna vahetus läheduses paiknevate kultusekividega 2617 ja 2618 moodustub ühtne tervik, mille asukoht on kergemini ligipääsetav. Kõrgepingeliinide telgedest hakkab kultuskivi ligikaudu võrdsel kaugusel asuma, nii et tagatud oleks liini hooldusmasinate vajadusepõhine ligipääs. Kuna kõnealune kinnistu on

43 AS Eesti Raudtee avalike raudteede ja Kesklao raudteetaristu projekteerimine. Kultusekivi nr 2619 nihutamise kava. Allspark OÜ, 2025

39

sihtotstarbeta riigi maa võib eeldada, et edaspidi kivi sealt enam ära nihutama ei pea.

Kultuskividega arvestatakse projekteerimisel (võimalusel jäetakse uutest teedest vms rajatistest vähemalt 10 m puhver). Vajadus ehituse ajal täiendavateks arheoloogilisteks uuringuteks täpsustatakse hiljem lähtuvalt projektlahendusest.

Joonis 9. Kultusekivi reg nr 2619 uus asukoht (Allspark OÜ)

Mõju muinsuskaitseobjektidele saab tekkida ehitustegevuse korraldamisest. Muinsuskaitseobjektide, nende piiranguvööndite ulatuse ja olemusega tuleb ehitusprojekti koostamisel ja ehitustööde korraldamisel arvestada.

Kui mälestisel, muinsuskaitsealal või mis tahes muus paigas tööd tehes avastatakse inimtegevuse tagajärjel ladestunud arheoloogiline kultuurkiht, sealhulgas inimluud, või kultuuriväärtusega leid, on tööde tegija kohustatud töö seiskama, säilitama leiukoha muutumatul kujul ning viivitamatult teatama sellest Muinsuskaitseametile ja kohalikule omavalitsusele.

Kui järgida eelpool toodud töökorralduslikke meetmeid, siis ei ole eeldada olulist negatiivset mõju kultuuri- ja arheoloogilise väärtusega objektidele.

Pärandkultuur

Kavandatava tegevuse alal ja selle lähipiirkonnas pärandkultuuriobjekte ei asu.

40

3.16 Võimalik oluline mõju inimese tervisele, heaolule ja varale

Mõju tervisele

Olulisemad inimese tervist mõjutavad keskkonnategurid on välisõhu ja vee kvaliteet ning müra ja vibratsiooni tase. Elanike tervise kaitsmiseks on nende keskkonnateguritele kehtestatud normid, millega keskkonnamõju põhjustavate tegevuste kavandamisel tuleb arvestada.

Kavandatud tegevusega seotud ehitusaegne müra on ajutine ning müra normtasemetest kinnipidamisel olulist keskkonnamõju ei kaasne. Eelnevat arvesse võttes, olulist negatiivset mõju müraga seoses eeldada ei ole.

Kavandatav tegevus ei avalda eeldatavasti negatiivset mõju põhja- ega pinnaveele, seetõttu ei teki mõju joogivee varudele, kvaliteedile ega kättesaadavusele.

Mõju heaolule

Kavandatava tegevusega kaasnev negatiivne mõju inimeste heaolule võib avalduda läbi häiringute. Häirivuse all mõeldakse tegurit, mida üksikisik või rühm tajub negatiivsena, ebameeldivana ja soovimatuna ning seda ei ole võimalik normtasemetega reguleerida. Kavandatava tegevuse alal võib häirivust põhjustada peamiselt ehitustegevusest põhjustatud müra ka juhul, kui see vastab kehtivatele normidele. Häirivus on suurem ajutise kestvusega müra puhul.

Häirivust mõjutavad44:

1. müra akustilised omadused, 2. olukorra ja tingimustega seotud tegurid nagu mürakogeja elutingimused

ja sotsiaalmajanduslikud tegurid; 3. isiku oma võimalus mõjutada müraallikat;

44 „Keskkonnamüra mõjud“, Tapani Jauhiainen, Heikki S. Vuorinen, Marja Heinonen-Guzejev, väljaandja MTÜ Ökokratt

41

4. müraga seotud psühholoogilised tegurid, näiteks müraallika äratundmise võimalus ja suhtumine müraallikasse, ning nendega kaasnevad eelarvamused ja hirmud.

Kaudset positiivset mõju inimeste heaolule avaldab toimiva rongiliiklusega kaasnev positiivne mõju kohalikule majandusele ja tööhõivele.

Kokkuvõtvalt kavandatava tegevuse mõju inimeste heaolule puudub. Ehitusaegsed häiringud on lühiajalised ja mööduvad.

Mõju varale

Negatiivne mõju piirkonna inimeste varale avaldub eelkõige olulise keskkonnamõjuga objektidest tulenevatest mõjudest hoonetele ja rajatistele (nt tulekahju või plahvatusoht, õhusaaste, tugev vibratsioon või helirõhutase). Arvestades objekti iseloomu, siis sellise tasemega mõjusid DP-ga kavandatud tegevused eeldatavalt ei põhjusta.

Olulist positiivset mõju inimeste varale avaldab toimiva rongiliiklusega kaasnev kaudne positiivne mõju kohalikule majandusele ja tööhõivele. Seeläbi suureneb piirkonna ettevõtete käive, tekib uusi teenusepakkujaid ja konkurentsi elavnemine aitab kaasa pakutavate teenuste kvaliteedi tõusule. See on oluline positiivne mõju ettevõtlusele ja tööhõivele.

Kokkuvõtvalt on kavandatava tegevuse realiseerumisel kaudne positiivne mõju Tallinna ettevõtluskeskkonnale ja seeläbi inimeste majanduslikule olukorrale.

3.17 Kavandatava tegevuse koosmõju muude asjakohaste toimuvate või mõjualas planeeritavate tegevustega

Koosmõju muude tegevustega võib avalduda koos teiste projektala piirkonnas toimuvate või mõjualas planeeritavate tegevustega. Hetkel ei ole teada ühtegi tegevust, millega koosmõjus võiks kavandatav tegevus põhjustada olulist negatiivset keskkonnamõju.

42

3.18 Piiriülese mõju võimalikkus

Arvestades projektala kavandatava tegevuse asukohta, ulatust ja iseloomu ning eeldatavalt mõjutatavat keskkonda, siis ei ole tõenäoline, et kavandatava tegevusega võiks kaasneda piiriülene keskkonnamõju ehk mõju mõne naaberriigi keskkonnaseisundile.

43

4. Kokkuvõte KMH eelhindamise teabedokument on koostatud Harju maakonnas Rae vallas Soodevahe külas ja Tallinna linnas Lasnamäe linnaosas rajatava avalike raudteede ja kesklao raudteetaristu ning Elroni depoo eelprojekti eskiisi kohta. Ehitusprojektiga kavandatakse rajada uus Elroni depoo, mille eelduseks on täna samas kohas paikneva kesklao lammutamine ja uues kohas uuesti rajamine. Sellega seoses ehitatakse mitmed rööbasteed ning muud veeremi teenindamiseks vajalikud rajatised.

Kavandatava tegevuse piisava vahemaa tõttu kaitsealadele, hoiualadele, taime-, looma- ja linnuliikidele, loomastikule, taimestikule, püsielupaikadele, kaitstavatele looduse üksikobjektidele, KOV kaitstavatele loodusobjektidele, vääriselupaikadele, Natura 2000 võrgustiku aladele, rohevõrgustikule, väärtuslikule põllumajandusmaale, väärtuslikule maastikule, maardlatele ja kultuurimälestistele olulist negatiivset mõju eeldada ei ole.

Kavandatava tegevusega on plaanis ala ümbritsemine 2,5 m kõrguse keevisvõrgust aiaga, mille ülemisse serva paigaldatakse okastraat. Okastraat võib mõjutada eelkõige liike, kes on võimelised lendama või ronima. Linnud võivad lennates okastraati riivates saada vigastusi. Väikesed imetajad võivad mööda aeda ronides ennast vigastada. Kuna okastraat võib põhjustada inimestele, loomadele ja lindudele vigastusi, siis on soovitatav kasutada okastraadi asemel tugevdatud traati. 2,5 m kõrgune aed (ka ilma okastraadita) on tõhus nii inimeste kui ka suurimetajate eemale hoidmiseks, kellest viimaseid seal piirkonnas küll eeldatavalt liigub vähe.

Projektalal asuv arheoloogiamälestis Kultusekivi reg nr 2619 ja selle tähis nihutatakse väljapoole projektala teiste kultusekivide lähedusse. Lisaks korrigeeritakse kultusekivi reg nr 2618 paigutust.

Kui mälestisel, muinsuskaitsealal või mis tahes muus paigas tööd tehes avastatakse inimtegevuse tagajärjel ladestunud arheoloogiline kultuurkiht, sealhulgas inimluud, või kultuuriväärtusega leid, on tööde tegija kohustatud töö seiskama, säilitama leiukoha muutumatul kujul ning viivitamatult teatama sellest Muinsuskaitseametile ja kohalikule omavalitsusele.

44

Kui ehitamisel järgitakse õigusaktide ja standardite nõudeid, siis mõju pinnaveele, põhjaveele ja joogivee kvaliteedile ei ole tõenäoline.

Veekeskkonna ja pinnase saastumine ehitusetapis on võimalik eelkõige avariiliste juhtumite tulemusena (avariid materjalide ja jäätmete ladustamisel, avariid ehitusmasinatega, liiklusavariid ja neist tulenev reostus). Avariiliste olukordade esinemise tõenäosust saab vähendada tööohutusnõuete järgimise, objekti pideva järelevalvega, liiklusohutuse tõstmisega ning saastet minimeerida reostuse asjakohase ja kiire reostustõrjega.

Heljumisisalduse vähendamiseks tuleb pinnastööde ajal suure sademetehulgaga perioodidel tagada töötsooni isoleeritus vooluveekogusse suunduvast kraavist või kui see pole võimalik, siis vältida setete kraavi kandumist settepüüdurite või muude lahendustega. Sademevee puhastamiseks kasutusajal saab kasutada sademeveepuhastit, liiva- õlipüüdureid.

Kavandatava tegevuse kasutusajal tuleb kasutusele võtta meetmed olulise negatiivse mõju vältimiseks. Kui projektalal tekkiv reovesi käideldakse kanaliseerimise teel ning sademevesi kogutakse kokku, suunatakse suublasse lähtuvalt õigusaktidest tulenevale korrale, siis olulist negatiivset mõju pinnasele seoses reo- ja sademeveega eeldada ei ole.

Kanalisatsiooni suunatakse ekipeerimisvesi. Kanaliseerida on võimalik reovett, mille koostis vastab võrguvaldaja tingimustele ning suublasse juhitav sademevesi peab vastama keskkonnaministri 08.11.2019 määruse nr 61 „Nõuded reovee puhastamise ning heit-, sademe-, kaevandus-, karjääri- ja jahutusvee suublasse juhtimise kohta, nõuetele vastavuse hindamise meetmed ning saasteainesisalduse piirväärtused“ nõuetele. Tegevuse kavandamisel tuleb seda silmas pidada.

Alalt lähtuva vee äravooluhulkasid aitavad stabiliseerida keskendid. Kavandatava tegevuse käigus kasvab heiteallikate arv. Kasutusajal heide õhku on kütteseadmetest, kütuste hoiustamisest ja laadimisest, keevitustöödest ja diiselmootoriga rongidest.

Kuna kolme rajatava tankimisala diislikütuse kogused jäävad allapoole majandus- ja taristuministri 02.02.2016 määruses nr 10 sätestatud alammäära (1000 t), siis ei ole tegemist ohtliku ettevõttega.

45

Ehitusaegne mõju on seotud tolmu (tahkete osakeste) tekke ja levikuga ning on ajutine – esineb ehitustööde ajal ning lõpeb pärast tööde lõppu. Ehitusaegse tolmu teke ja levik piirdub üldjuhul ehitusobjekti lähialadele ning seda on võimalik vähendada töökorralduslike meetmetega (ilmastikuolude jälgimine tööde teostamisel, materjali niisutamine vms).

Tööde tegemisel tuleb kasutada tehniliselt korras olevaid masinaid, mis vähendavad müra tekkimist. Häiringute vältimiseks tehakse müratekitavaid töid päevasel ajal.

Hoone ehitusmaterjalide valikul tuleb arvestada, et hoonest välja leviv müra oleks minimeeritud hoone piisava heliisolatsioonivõimega välispiirdega.

Ehitusaegne jäätmete mõju on seotud nende kogumise, ajutise ladustamise ja edasisele käitlemisele suunamisega. Kui see ei toimu nõuetekohaselt, on oht jäätmete keskkonda sattumiseks, pinnase ning pinna- ja põhjavee saastumiseks. Seda saab vältida töökorralduslike meetmetega (jäätmed tuleb koguda liigiti, sobivatesse kogumisvahenditesse, rakendada meetmeid jäätmete laialikandumiseks tuulega, sademetega, teostada pidevat ala kontrolli vms). Kõik jäätmed tuleb koguda liigiti selleks ettenähtud kohta ja anda üle jäätmekäitlejale. Kasutusaegne jäätmekäitluse korraldamine tuleb lahendada vastavalt jäätmeseadusele ning kohaliku omavalitsuse vastavatele õigusaktidele. Jäätmekäitluse korraldamisel tuleb silmas pidada ka jäätmehierarhiat – jäätmeliigid, millele on Eestis olemas taaskasutusvõimalused, suunata taaskasutusse, eelistatult ringlussevõttu. Veelgi olulisem on jäätmetekke vältimine.

Ohtlikud jäätmed tuleb koguda eraldi ning üle anda jäätmekäitlejale, kellel on ohtlike jäätmete käitlemisluba.

Nõudeid järgides olulist negatiivset mõju ei kaasne.

Nii ehitusetapis kui hooldusdepoo kasutamisel tuleb vältida pinnase reostamist. Kui lammutustööde või ehitustööde käigus tuvastatakse pinnasereostus, tuleb vastavalt ehitusseadustiku nõuetele koostada reostuse likvideerimise projekt, kooskõlastada see Keskkonnaametiga, ning reostus enne ehitustööde algust likvideerida.

46

Tööde tegemise käigus tuleb jälgida, et tegevusega ei levitataks võõrliike. Ehitustöödel karuputke asukohas tuleb olla ettevaatlik, vältida tuleb karuputke kasvukohas leiduva pinnase laiali- ning edasikandmist. Masinad ning tööriistad tuleb puhastada pärast karuputke kasvukohas töötamist mullast ja muust pinnasest. Soovitatav oleks teha karuputke kasvukohas töid külmunud pinnasega, eelistatult lumekattega ajal.

Hetkel ei ole teada ühtegi tegevust, millega koosmõjus võiks kavandatav tegevus põhjustada olulist negatiivset keskkonnamõju.

Arvestades projektala asukohta, ulatust ja iseloomu ning eeldatavalt mõjutatavat keskkonda, siis ei ole tõenäoline, et kavandatava tegevusega võiks kaasneda piiriülene keskkonnamõju ehk mõju mõne naaberriigi keskkonnaseisundile.

Kui ehitamisel ja kasutusajal järgitakse seaduste ja standardite nõudeid, töökorralduslikke meetmeid ja ohutusnõudeid, siis kavandatava tegevusega olulist negatiivset mõju keskkonnale eeldada ei ole ning KMH algatamine pole vajalik. Lõpliku otsuse KMH algatamise vajalikkuse osas teeb kohalik omavalitsus vastavalt KeHJS § 11 lg 2.

47

5. Kasutatud materjalid • AS Eesti Raudtee avalike raudteede ja Kesklao raudteetaristu

projekteerimine. Kultusekivi nr 2619 nihutamise kava. Allspark OÜ, 2025 • AS Eesti Raudtee avalike raudteede ja kesklao raudteetaristu

projekteerimine. Eelprojekt CU0352 Kuivendusrajatised. Seletuskiri. AllSpark OÜ, 2026

• Eesti geoloogiline baaskaart, mõõtkavas 1 : 50 000. EGT 2025 • Harjumaa maavarade teemaplaneering. Rohevõrgustiku analüüs.

Skepast&Puhkim OÜ, 2024 • Keskkonnamõju hindamise eelhinnangu andmise juhend.

Keskkonnaministeerium, 2017 • „Keskkonnamüra mõjud“, Tapani Jauhiainen, Heikki S. Vuorinen, Marja

Heinonen-Guzejev, väljaandja MTÜ Ökokratt • KOTKAS, Keskkonnaloa taotlus, menetlus M-127094

https://kotkas.envir.ee/permits/public_document_view?search=1&title= L%C3%B5una- V%C3%A4o%20III%20lubjakivikarj%C3%A4%C3%A4r&document_id=158229

• Kliimamuutustega kohanemise arengukava ja selle juurde kuuluv rakendusplaan aastani 2030. Keskkonnaministeerium

• Lasnamäe tööstusalade üldplaneering. Tallinna Linnaplaneerimise Amet, 2015

• Lääne-Eesti vesikonna veemajanduskava 2022-2027. Kinnitatud 07.10.2022 käskkirjaga nr 357 https://envir.ee/keskkonnakasutus/vesi/veemajanduskavad

• Rae valla üldplaneering. OÜ Hendrikson&Ko, 2013 • Rail Baltica raudteetrassi Ülemiste veeremidepoo detailplaneering:

Ulukite liikumise ja konfliktkohtade analüüs. Skepast & Puhkim OÜ, 2021 • Soodevahe 1520 rööpmelaiusega hooldusdepoo ja juurdepääsutee

detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnangu teabedokument. Skepast&Puhkim OÜ, 2025

48

• Vee-ettevõtte AS ELVESO koduleht, https://www.elveso.ee/vesi/%C3%BCvk-v%C3%B5rgu-piirkonnad

• Väo VIII lubjakivikarjääri keskkonnaloa taotlus T-KL_1006545, OÜ EK RAE, https://kotkas.envir.ee/permits/public_document_view?search=1&appli cant=EK%20RAE&proceeding_public_status=ALL&document_id=45865

• Ehitisregister • Eesti looduse infosüsteem • Keskkonnaportaal • Kotkas, Keskkonnaamet • Maa- ja ruumiameti kaardirakendus • Teederegister • https://map.rae.ee/dp/DP1137/ • https://map.rae.ee/dp/DP0556/Kehtestatud_materjalid/ • https://planeeringud.ee/plank-web/#/planning/detail/30106816 • https://atp.amphora.ee/raevv/index.aspx?o=677&o2=677&itm=766498&

o=677&u=-1&hdr=hp&tbs=all • https://atp.amphora.ee/raevv/index.aspx?o=677&o2=677&itm=766573&

o=677&u=-1&hdr=hp&tbs=all • https://tpr.tallinn.ee/DetailPlanning/Details/DP031890 • https://tpr.tallinn.ee/DetailPlanning/Details/DP040250 • https://keskkonnaportaal.ee/sites/default/files/2021-12/vesi/10_S-

O_Harju.pdf • https://keskkonnaportaal.ee/sites/default/files/2021-

12/vesi/4_O_Ca_L_Est.pdf • https://keskkonnaportaal.ee/sites/default/files/2021-12/vesi/3_Ca-V.pdf

49

AS Eesti Raudtee avalike raudteede ja kesklao raudteetaristu rajamise keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine

AllSpark OÜ (registrikood 12989482, edaspidi taotleja) esitas 11.03.2026 ja 13.03.2026 ehitisregistris Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile (edaspidi ka TTJA) ehitusloa taotlused nr 2611271/01615, 2611271/01606 ja 2611271/02405 AS Eesti Raudtee avalike raudteede ja kesklao raudteetaristu rajatiste rajamiseks ning olemasoleva taristu lammutamiseks.

AS Eesti Raudtee avalike raudteede ja kesklao raudteetaristu rajatised on projekteeritud Harju maakonnas Rae vallas Soodevahe külas ja Tallinna linnas Lasnamäe linnaosas asuvatele katastriüksustele vastavalt ehitusloa taotlustega esitatud projektile. Rajatiste asukohad ja ruumikujud on nähtavad ehitusprojektis ja ehitisregistris.

Projekti eesmärgiks on uue Elroni depoo rajamine, mille eelduseks on täna samas kohas paikneva kesklao lammutamine ja uues kohas uuesti rajamine. Sellega seoses ehitatakse mitmed rööbasteed ning muud veeremi teenindamiseks vajalikud rajatised (tehnovõrgud, veevärgi ja kanalisatsioonehitised, kuivendusrajatised, tankimisala, piirdeaiad jms). TTJA- le on esitatud ehitusloa taotlused AS Eesti Raudtee avalike raudteede ja kesklao raudteetaristu rajamiseks. Elroni depoo ja selle juurde kuuluvate rajatiste ehitusloa taotlus esitatakse eraldiseisvalt. Kavandatava tegevuse käigus ehitatakse järgmised rajatised:

1. Lao territooriumil asuva 18 rööbastee demonteerimine sh Ülemiste-Maardu ühendustee lammutamine 1735 m pikkusel lõigul ning piirde, kraanateede, raudteeülesõidukohtade, rajatiste ja seadmete demonteerimine;

2. Ülemiste-Maardu I raudtee peatee ümber projekteerimine; 3. Eesti Raudtee kesklao 14 rööbastee projekteerimine sh Ülemiste-Soodevahe

ühendusraudtee nr 21 mahus, mis on vajalik EVR kesklao ligipääsu tagamiseks; 4. Raudteeülesõidukohtade projekteerimine; 5. Juurdepääsuteede, hooldusteede ja parklate projekteerimine; 6. Seotud tehnovõrkude – elekter, valgustus, side, valvesüsteemid, veevarustus ja

kanalisatsioon – projekteerimine; 7. Kuivendusrajatiste projekteerimine; 8. Piirdeaia projekteerimine; 9. Tankimisseadmete projekteerimine.

Kavandatav tegevus ei kuulu keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 6 lõikes 1 toodud oluliste keskkonnamõjuga tegevuste hulka, mille puhul on keskkonnamõju hindamine (edaspidi KMH) algatamine kohustuslik. KMH algatamise vajalikkust ehituslubade menetluse käigus kaalutakse tulenevalt KeHJS § 6 lõike 2 punktist 10 ning Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse

eelhinnang, täpsustatud loetelu“ (edaspidi määrus nr 224) § 13 punktist 3 raudteeliini või raudteejaama rajamine, laiendamine või pikendamine alla.

KeHJS § 6 lõige 2 punkti 10 alusel kui kavandatav tegevus ei kuulu KeHJS § 6 lõikes 1 nimetatud oluliste keskkonnamõjuga tegevuste hulka, peab andma eelhinnangu infrastruktuuri ehitamisele või kasutamisele. Määruse nr 224 § 13 punkti 3 alusel tuleb KMH vajalikkuse eelhinnang anda raudteeliini või raudteejaama rajamise, laiendamise või pikendamise, välja arvatud KeHJS § 6 lõike 1 punktis 14 nimetatud juhul.

Ehitusloa taotlusega on esitatud Skepast&Puhkim OÜ poolt koostatud KMH eelhinnang „AS Eesti Raudtee avalike raudteede ja kesklao raudteetaristu ning Elroni depoo ehitusprojekti keskkonnamõju hindamise eelhinnangu teabedokument“ (töö nr 25000087, 10.04.2026), mis TTJA hinnangul vastab keskkonnaministri 16.08.2017 määruse nr 31„Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded“ nõuetele. KMH eelhinnang käsitleb korraga kaht projekti – AS Eesti Raudtee avalike raudteede ja kesklao taristu ning Elroni depoo. Käesolev KMH algatamata jätmise otsus puudutab AS Eesti Raudtee avalike raudteede ja kesklao raudteetaristu rajamist. Ehitusseadustiku (EhS) § 89 alusel annab raudteerajatise ehitamiseks ehitusloa TTJA ning EhS § 39 lõike 3 alusel, kui ehitusloa taotlusega esitatav ehitusprojekt sisaldab ehitisi, mille kohta on ehitusloa andmine riigi ja kohaliku omavalitsuse üksuse pädevuses, siis annab ehitusloa TTJA, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. KeHJS § 9 lõike 1 kohaselt on otsustaja tegevusloa andja, seega on antud juhul TTJA otsustaja KeHJS tähenduses.

Kavandatav tegevus toimub transpordimaa ja maatulundusmaa sihtotstarbega kinnistutel. Tegemist on industriaalse keskkonnaga, mida iseloomustavad põhja, lääne, edela ja ida suunas tööstusalad ning raudteevõrgustik koos laadimisplatsidega. Elamud, kauplused ja sotsiaalfunktsiooniga alad jäävad kaugemale. Kavandatava tegevuse alal ega selle lähiümbruses ei asu kaitsealasid, hoiualasid, püsielupaiku, kaitstavaid looduse üksikobjekte, kohaliku omavalitsuse tasandil kaitstavaid loodusobjekte, vääriselupaiku, Natura 2000 võrgustiku alasid, väärtuslikke põllumajandusmaid ja väärtuslikke maastike. Samuti ei ole ette näha olulist negatiivset mõju maardlatele, pinnasele, kultuuripärandile, pinna- ja põhjaveele. Tegevuse käigus ei kahjustata inimese tervist, heaolu ega vara. Kui ehitamisel ja kasutusajal järgitakse seaduste ja standardite nõudeid, töökorralduslikke meetmeid ja ohutusnõudeid, siis kavandatava tegevusega olulist negatiivset mõju keskkonnale eeldada ei ole.

KeHJS § 11 lõike 22 kohaselt peab otsustaja enne KeHJS § 6 lõikes 2 nimetatud valdkondade tegevuse KMH vajalikkuse üle otsustamist küsima seisukohta kõigilt asjaomastelt asutustelt, esitades neile seisukoha võtmiseks eelhinnangu ning KMH algatamise või algatamata jätmise otsuse eelnõu.

Arvestades keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnangu punktides 2-4 toodut võib kavandatav tegevus kaasa tuua mõningast keskkonnamõju, kuid mõju ei ole

meetmete rakendamise korral oluline ning keskkonnamõju hindamise algatamine ei ole vajalik.

Ehitustegevus on lühiajaline ning tegevusel ei ole meetmete rakendamisel olulist mõju välisõhu kvaliteedile, maavaradele (maardlad), pinnasele, põhja- ja pinnaveele, kaitstavatele loodusobjektidele, Natura 2000 võrgustiku aladele ega kultuuripärandile. Avalike raudteede ja kesklao raudteetaristu rajamine ei kahjusta inimeste tervist, heaolu ega vara. Täiendavate keskkonnauuringute läbiviimine ei ole vajalik.

TTJA tugineb KMH algatamata jätmise otsuse tegemisel keskkonnamõju hindamise eelhinnangu järeldustele ning asjaomaste asutuste seisukohtadele.

Ebasoodsa mõju tõhusa ennetamise, vältimise, vähendamise ja leevendamise üldised (sh seadusandlusest tulenevad) meetmed:

1. Suure sademetehulgaga perioodidel tuleb pinnastööde tegemisel heljumisisalduse vähendamiseks tagada töötsooni isoleeritus vooluveekogusse suunduvast kraavist. Kui see ei ole võimalik, tuleb vältida setete kandumist kraavi settepüüdurite või muude sobivate meetmete abil.

2. Reovee kanalisatsiooni suunamisel peab selle koostis vastama võrguvaldaja tingimustele ning suublasse juhitav sademevesi peab vastama keskkonnaministri 08.11.2019 määruse nr 61 „Nõuded reovee puhastamise ning heit-, sademe-, kaevandus- , karjääri- ja jahutusvee suublasse juhtimise kohta, nõuetele vastavuse hindamise meetmed ning saasteainesisalduse piirväärtused“ nõuetele.

3. Tööde tegemisel tuleb kasutada tehniliselt korras olevaid masinaid, et vähendada müra teket. Häiringute vältimiseks tohib müratekitavaid töid teha üksnes päevasel ajal.

4. Ehitusaegset tolmu teket ja levikut tuleb ümbritsevatele aladele vältida ja vähendada töökorralduslike meetmetega (ilmastikuolude jälgimine tööde teostamisel, materjali niisutamine vms).

5. Kõik jäätmed tuleb koguda liigiti selleks ettenähtud kohta ja anda üle jäätmekäitlejale. Kasutusaegne jäätmekäitluse korraldamine tuleb lahendada vastavalt jäätmeseadusele ning kohaliku omavalitsuse vastavatele õigusaktidele. Jäätmekäitluse korraldamisel tuleb silmas pidada ka jäätmehierarhiat – jäätmeliigid, millele on Eestis olemas taaskasutusvõimalused, suunata taaskasutusse, eelistatult ringlussevõttu. Oluline on jäätmeteket vältida. Ohtlikud jäätmed tuleb koguda eraldi ning üle anda jäätmekäitlejale, kellel on ohtlike jäätmete käitlemisluba.

6. Nii ehitusetapis kui hooldusdepoo kasutamisel tuleb vältida pinnase reostamist. Kui lammutustööde või ehitustööde käigus tuvastatakse pinnasereostus, tuleb vastavalt ehitusseadustiku nõuetele koostada reostuse likvideerimise projekt, kooskõlastada see Keskkonnaametiga, ning reostus enne ehitustööde algust likvideerida.

7. Kui mälestisel, muinsuskaitsealal või mis tahes muus paigas tööd tehes avastatakse inimtegevuse tagajärjel ladestunud arheoloogiline kultuurkiht, sealhulgas inimluud, või kultuuriväärtusega leid, on tööde tegija kohustatud töö seiskama, säilitama leiukoha muutumatul kujul ning viivitamatult teatama sellest Muinsuskaitseametile ja kohalikule omavalitsusele.

8. Vältimaks inimestele, loomadele ja lindudele vigastuste tekitamist on soovituslik piirdeaia rajamisel okastraadi asemel kasutada tugevdatud traati.

7. Tööde tegemise käigus tuleb jälgida, et tegevusega ei levitataks võõrliike. Ehitustöödel karuputke asukohas tuleb olla ettevaatlik, vältida tuleb karuputke kasvukohas leiduva pinnase laiali- ning edasikandmist. Masinad ning tööriistad tuleb puhastada pärast karuputke kasvukohas töötamist mullast ja muust pinnasest. Soovitatav oleks teha karuputke kasvukohas töid külmunud pinnasega, eelistatult lumekattega ajal.

Piiriülest keskkonnamõju hindamist ei algatata, samuti ei liideta KMH menetlusi KeHJS mõistes.

Võttes aluseks keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 6 lõike 2 punkti 10, § 6¹, § 9 lõike 1, § 11 lõiked 2², 2³, 4, 8; ehitusseadustiku § 89 ja § 39 lõike 3; Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“ § 13 punkti 3 ja eelhinnangust tulenevad järeldused

otsustan:

jätta AS Eesti Raudtee avalike raudteede ja kesklao raudteetaristu rajamise keskkonnamõju hindamine algatamata.

Nimekirja alusel 08.05.2026 nr 16-12/26-06744-001

AS Eesti Raudtee avalike raudteede ja kesklao raudteetaristu rajamise keskkonnamõju hindamise eelhinnangu ja otsuse eelnõu edastamine seisukoha andmiseks

Allspark OÜ (registrikood 12989482) esitas 11.03.2026 ja 13.03.2026 ehitisregistris Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile (edaspidi TTJA) ehitusloa taotlused nr 2611271/01615, 2611271/01606 ja 2611271/02405 AS Eesti Raudtee avalike raudteede ja kesklao raudteetaristu rajatiste rajamiseks ning olemasoleva taristu lammutamiseks.

Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 11 lõike 2² kohaselt peab otsustaja enne KeHJS § 6 lõikes 2 nimetatud valdkondade tegevuse KMH vajalikkuse üle otsustamist küsima seisukohta kõigilt asjaomastelt asutustelt, esitades neile seisukoha võtmiseks eelhinnangu ning KMH algatamise või algatamata jätmise otsuse eelnõu.

Palume edastada oma seisukoht KMH algatamata jätmise otsuse eelnõule ning eelhinnangule hiljemalt 22.05.2026 e-posti aadressile [email protected]. Juhul, kui tähtajaks seisukohta ei esitata ning tähtaja pikendamise soovist ei teavitata, loeb TTJA, et teil ei ole vastuväiteid otsuse eelnõu ega eelhinnangu osas.

Ehitusloa taotluse ja nende materjalidega saab tutvuda ehitisregistris www.ehr.ee kasutades dokumentide detailotsingus taotluste nr 2611271/01615, 2611271/01606 ja 2611271/02405.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt) Kadi Zavadskis raudteebüroo juhataja

Lisad: 1. KMH eelhinnangu eelnõu 2. KMH algatamata jätmise otsuse eelnõu 3. Adressaatide nimekiri

Endla tn 10a / 10122 Tallinn / tel 667 2000 / faks 667 2001 / [email protected] / www.ttja.ee Registrikood 70003218

Carmen Tau +372 620 1730 [email protected]

Nimekirja alusel 08.05.2026 nr 16-12/26-06744-001

AS Eesti Raudtee avalike raudteede ja kesklao raudteetaristu rajamise keskkonnamõju hindamise eelhinnangu ja otsuse eelnõu edastamine seisukoha andmiseks

Allspark OÜ (registrikood 12989482) esitas 11.03.2026 ja 13.03.2026 ehitisregistris Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile (edaspidi TTJA) ehitusloa taotlused nr 2611271/01615, 2611271/01606 ja 2611271/02405 AS Eesti Raudtee avalike raudteede ja kesklao raudteetaristu rajatiste rajamiseks ning olemasoleva taristu lammutamiseks.

Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 11 lõike 2² kohaselt peab otsustaja enne KeHJS § 6 lõikes 2 nimetatud valdkondade tegevuse KMH vajalikkuse üle otsustamist küsima seisukohta kõigilt asjaomastelt asutustelt, esitades neile seisukoha võtmiseks eelhinnangu ning KMH algatamise või algatamata jätmise otsuse eelnõu.

Palume edastada oma seisukoht KMH algatamata jätmise otsuse eelnõule ning eelhinnangule hiljemalt 22.05.2026 e-posti aadressile [email protected]. Juhul, kui tähtajaks seisukohta ei esitata ning tähtaja pikendamise soovist ei teavitata, loeb TTJA, et teil ei ole vastuväiteid otsuse eelnõu ega eelhinnangu osas.

Ehitusloa taotluse ja nende materjalidega saab tutvuda ehitisregistris www.ehr.ee kasutades dokumentide detailotsingus taotluste nr 2611271/01615, 2611271/01606 ja 2611271/02405.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt) Kadi Zavadskis raudteebüroo juhataja

Lisad: 1. KMH eelhinnangu eelnõu 2. KMH algatamata jätmise otsuse eelnõu 3. Adressaatide nimekiri

Endla tn 10a / 10122 Tallinn / tel 667 2000 / faks 667 2001 / [email protected] / www.ttja.ee Registrikood 70003218

Carmen Tau +372 620 1730 [email protected]