Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja metoodikakomisjoni töö korraldus, võlgniku usaldusisiku eksami, esmase koolituse ja täiendusõppe nõuded ning kojale makstava tasu suurus

1

Justiitsministri määruse „Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja metoodikakomisjoni

töö korraldus, võlgniku usaldusisiku eksami, esmase koolituse ja täiendusõppe nõuded

ning kojale makstava tasu suurus“ eelnõu seletuskiri

1. Sissejuhatus

1.1. Sisukokkuvõte

Eelnõukohase määrusega kehtestatakse Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja juurde loodava

metoodikakomisjoni töö korraldus, usaldusisiku eksami, esmase koolituse ja täiendusõppe

nõuded ning kojale makstava tasu suurus. Määrus kehtestatakse füüsilise isiku maksejõuetuse

seaduse § 59 lõigete 2 ja 3, § 60 lõike 2, § 61 lõike 2 ja § 64 lõike 3 ning kohtutäituri seaduse

§ 971 lõike 8 alusel. Määruse kehtestamise eesmärk on tagada kord tegevuste tegemiseks, mis

on vajalikud selleks, et usaldusisikud saaksid taotleda enda lisamist usaldusisikute nimekirja.

1.2. Ettevalmistaja

Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Justiitsministeeriumi õiguspoliitika osakonna eraõiguse

talituse nõunik Kristiina Padu (tel 620 8163, [email protected]). Eelnõu on keeleliselt

toimetanud õiguspoliitika osakonna õigusloome korralduse talituse toimetaja Airi Kapanen

([email protected]).

2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Määruse „Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja metoodikakomisjoni töö korraldus,

võlgniku usaldusisiku eksami, esmase koolituse ja täiendusõppe nõuded ning kojale

makstava tasu suurus“ kehtestamine

Määruse kehtestamise eesmärk on tagada kord tegevuste tegemiseks, mis on vajalikud selleks,

et usaldusisikud saaksid taotleda enda lisamist usaldusisikute nimekirja. Usaldusisikute

nimekirja lisamise ettevalmistamist hakkab korraldama Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite

Koja juurde loodav metoodikakomisjon.

Määruse kehtestamise eeskujuks on justiitsministri 11. oktoobri 2010. aasta määrus nr 33

„Pankrotihalduri eksami erialateadmiste testi valdkonnad ja hindamise kord“ ja justiitsministri

21. mai 2010. aasta määrus nr 17 „Nõuded pankrotihalduri täiendusõppele ja täiendusõppe

maht“.

Esimeses peatükis reguleeritakse metoodikakomisjoni töökorraldus. Paragrahvis 1

sätestatakse metoodikakomisjoni liikmete nimetamine. Paragrahvis 2 sätestatakse

metoodikakomisjoni kokkukutsumine ja koosoleku pidamine. Paragrahvis 3 sätestatakse

metoodikakomisjoni liikmele kulutuste hüvitamine. Metoodikakomisjoni loomise kohta vaata

täpsemalt füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse eelnõu seletuskirja, sh kohtutäituri seaduse

täiendamist §-dega 971 ja 972.

Teises peatükis reguleeritakse usaldusisiku eksami ja esmase koolituse korraldus ja sisu.

Nähakse ette usaldusisiku eksami korraldus (§ 4), eksami sooritamiseks makstud tasu

tagastamise kord (§ 5), eksamile registreerumine ja mitteilmumise tagajärjed (§ 6), eksami sisu

(§ 7, seejuures eksami kirjaliku osa programmi koostamisel tuleks lähtuda §-s 8 sätestatud

erialateadmiste testi valdkondadest ja täpsustada neid), erialateadmiste testi valdkonnad (§ 8),

eksami hindamise kord (§ 9), eksamitulemuste vaidlustamise kord (§ 10), esmase koolituskava

2

koostamise, täitmise ja mahu kord (§ 11) ja esmase koolituse mudelkavade koostamise kord (§

12). Teises peatükis nähakse ette raamid, mille sisse peavad mahtuma metoodikakomisjoni

väljatöötatava esmase koolituse ja eksami korraldus ja sisu.

Kolmandas peatükis sätestatakse usaldusisiku täiendusõppe korraldus ja sisu. Reguleeritakse

täiendusõppe maht (§ 13), nõuded täiendusõppele (§ 14), iseseisva õppe võimalus (§ 15) ja

täiendusõppe aruandluse kriteeriumid (§ 16).

Täiendusõppe mahu osas pakuti välja kaks alternatiivi ja huvigruppidelt paluti võimaluse korral

hinnangut, millise mahuga täiendusõpe vastab kõige paremini praktika vajadustele. Esimese

alternatiivi kohaselt oleks täiendusõppe maht 20 tundi aastas ja 100 tundi viie aasta jooksul.

See on poole vähem kui näiteks pankrotihalduritele ette nähtud täiendusõppe maht. Teise

alternatiivi kohaselt oleks täiendusõppe maht veel poole väiksem, vastavalt 10 ja 50 tundi.

Antud küsimuses andis tagasisidet Tartu Maakohus, kelle hinnangul peaks täiendusõppe maht

olema vastavalt 20 ja 100 tundi. Valiti esimene variant.

Neljandas peatükis, §-s 17 sätestatakse kojale tasu maksmine. Usaldusisik maksab kojale

usaldusisikute nimekirjas olemise eest tasu 45 eurot kuus.

Viiendas peatükis sätestatakse esmase metoodikakomisjoni kokkukutsumine. Kui tavaliselt

kutsub komisjoni kokku selle esimees, siis esmase komisjoni puhul teeb seda koda.

Samuti nähakse ette, et määrus jõustub järgmisel päeval pärast määruse Riigi Teatajas

avaldamist, lähtudes füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse jõustumiskuupäevast.

3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Eelnõul ei ole puutumust Euroopa Liidu õigusega.

4. Määruse mõjud

Määrusega kaasnevate muudatuste mõju on hinnatud füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse

eelnõu1 ettevalmistamisel.

5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise

eeldatavad tulud

Määruse rakendamisega ei kaasne lisategevusi ega -kulusid. Metoodikakomisjoni loomise ja

usaldusisiku kutse reguleerimisega seotud lisategevused ja -kulud on käsitletud füüsilise isiku

maksejõuetuse seaduse eelnõu seletuskirjas.

6. Määruse jõustumine

Määrus jõustub üldkorras.

7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon

1 Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse eelnõu (575 SE).

https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/e8d8a377-75b6-446e-81fd-

11d0c256b73a/F%C3%BC%C3%BCsilise%20isiku%20maksej%C3%B5uetuse%20seadus.

3

Eelnõu esitati arvamuse avaldamiseks Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Kojale, Eesti

Advokatuurile, kohtutele, Eesti Kohtunike Ühingule, Õiguskantsleri Kantseleile, Eesti Juristide

Liidule, Eesti Kaubandus-Tööstuskojale, Tartu Ülikooli õigusteaduskonnale, Tallinna

Tehnikaülikooli õiguse instituudile, Eesti Võlausaldajate Liidule, maksejõuetusõiguse revisjoni

II etapi töörühmale, Tartu Maakohtu kohtunikule Ülle Raagile, Eesti Võlanõustajate Liidule,

võlanõustajatele Ester Saagile ja Evelyn Eichhorstile ning kooskõlastamiseks

Rahandusministeeriumile, kes VVR-i § 6 lõike 3 kohaselt annab õigusaktide eelnõude ja muude

küsimuste korral hinnangu ka nende rakendamisega kaasnevate kulude ja tulude kohta, ja

Sotsiaalministeeriumile. Teistele ministeeriumidele eelnõu kooskõlastamiseks ei esitatud, sest

ministeeriumid, sh Rahandusministeerium ja Sotsiaalministeerium, on kooskõlastanud

seaduseelnõu, millest tulenevalt on ette valmistatud kõnesolev määruse eelnõu, samuti ei

puuduta kõnesolev määruse eelnõu ühegi teise ministeeriumi valitsemisala.

Heddi Lutterus

asekantsler

1

Füüsilise isiku maksejõuetuse seadusega seotud

justiitsministri määruste eelnõude seletuskirja juurde

Lisa

FÜÜSILISE ISIKU MAKSEJÕUETUSE SEADUSEGA SEOTUD JUSTIITSMINISTRI MÄÄRUSTE EELNÕUDE MÄRKUSTEGA

ARVESTAMISE TABEL

Füüsilise isiku maksejõuetuse seadusega seotud justiitsministri määruste eelnõude kohta andsid tagasisidet Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koda

(16.06.2022 nr 3-1/24-1), Tartu Maakohus (16.06.2022 nr 10-3/22/351-2) ja Tartu Ringkonnakohus (21.06.2022 nr 10-3/22/75-3). Rahandusministeerium

(16.06.2022) kooskõlastas eelnõud märkustega. Sotsiaalministeerium (16.06.2022) kooskõlastas eelnõu märkusteta. Eesti Kaubandus-Tööstuskoda

(15.06.2022 nr 4/148) ja Riigikohus (16.06.2022 nr 6-6/22-36) tutvusid eelnõudega, kuid ei avaldanud arvamust.

I Justiitsministri määruse „Metoodikakomisjoni töö korraldus, usaldusisiku eksami, esmase koolituse ja täiendusõppe nõuded ning kojale

makstava tasu suurus“ kehtestamine

Nr Märkus/ettepanek Arvestatud/mittearvestatud/teadmiseks võetud/selgitatud

Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koda

1 Eelnõu § 1 lõike 1 kohta selgitame, et seadusest ei tulene Kojale pandud kohustust

esitada justiitsministrile ettepanek metoodikakomisjoni usaldusisikutest liikmete

ja asendusliikmete nimetamiseks. KTS § 1162 lg 3 sätestatud Koja kohustus

esitada justiitsministrile ettepanek metoodikakomisjoni liikmete nimetamiseks

kehtib vaid metoodikakomisjoni esimese koosseisu kohta. Palume määruse

sõnastus viia seadusega kooskõlla

Mittearvestatud, selgitatud

KTS § 971 lg 8 näeb ette, et metoodikakomisjoni liikmete ja

asendusliikmete nimetamise, neile kulutuste hüvitamise,

koosoleku kokkukutsumise ja koosoleku pidamise korra

kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. Seega

näeb seadus valdkonna eest vastutavale ministrile ette

volituse kehtestada kord ka komisjoni liikmete ja

asendusliikmete nimetamiseks. Antud juhul on ette nähtud, et

valdkonna eest vastutav minister nimetab usaldusisikutest

liikmed ning koda teeb selleks ministrile ettepaneku.

Arvestades, et usaldusisiku kuuluvad koja juurde, on see

mõistlik.

2 Eelnõu § 3 lg 1 sõnastust palume korrigeerida ja asendada sõna „liikmemaksu“

sõnadega „usaldusisikute nimekirjas olemise tasu“ vastavalt FIMS §-le 64.

Arvestatud.

Tartu Maakohus

2

3 § 2 lg 4 ütleb: …kui koosolek ei ole otsustusvõimeline. Tekib küsimus, mille järgi

seda otsustusvõimetust määratakse? Loogiline oleks, et see nähakse ette

komisjoni töökorras (§ 2 lg 2), kuid siis ei saaks seda (otsustusvõimelisust)

määrata komisjoni esimees üksi. Igal juhul tuleb see komisjoni otsustusvõime

küsimus enne komisjoni tööle hakkamist ära fikseerida.

Selgitatud.

Metoodikakomisjoni otsustusvõimelisuse tingimused on

sätestatud KTS § 971 lõikes 4.

4 § 13 sätestatud täiendusõppe osas on tagasiside, et see võiks olla 20 tundi aastas,

100 tundi 5 aasta jooksul

Arvestatud.

5 Juhiti tähelepanu, et kui määrus hakkab kehtima 1. juulist 2022, siis käesolevaks

2022 aastaks ei ole seal kohtunikust liiget (ja asendusliiget), kuna täiskogu, kes

valib liikme (ja asendusliikme), on juba 2022 aastal toimunud (§ 1 lg 1). Samas

oleks sel komisjonil ilmselt algul just vaja tõhusalt tööle hakata.

Teadmiseks võetud, selgitatud.

Justiitsministeerium tegeleb antud küsimusega ning proovib

leida võimalusi liikme ja asendusliikme valimiseks või

sobiva alternatiivi leidmiseks.

Rahandusministeerium

6 1) eelnõu § 1 lõige 1 sätestab metoodikakomisjoni liikmete nimetamise korra.

Lõike sõnastus ei arvesta füüsiliste isikute maksejõuetuse seaduse § 72

(kohtutäituri seaduse muutmine) punktiga 21 lisatavas § 971 lõikes 3 sätestatud

võimalusega, mille kohaselt võib valdkonna eest vastutav minister nimetada

metoodikakomisjoni liikmeks ka Justiitsministeeriumi esindaja. Samas eelnõu §

1 lõige 3 antud võimalusele siiski viitab. Palume eelnõu § 1 lõiget 1 täiendada

seaduses toodud võimalusega.

Mittearvestatud, selgitatud.

KTS § 971 lg 3 näeb selleise võimaluse ette. Määrusega

reguleeritakse täiendavaid aspekte. Välditud on seaduse

kordamist.

7 2) paragrahvis 8 sätestatakse erialatestis eksamil osaleja teadmiste kontrollitavad

valdkonnad. Kuna esmasel koolitusel ja täiendusõppes omavad võlanõustamise

alased teadmised suurt kaalu, tekib küsimus, et kas erialatestis ei ole selle

valdkonna teadmiste kontrollimine vajalik/oluline.

Selgitatud.

Erialateadmiste test on kujundatud õigusteadmiste

kontrollimiseks, samas kui esmane koolitus on kujundatud

praktilisemate oskuste kontrollimiseks ja arendamiseks.

Eksamil läbiviidaval vestlusel neid hinnatakse. Täiendusõpe

on ettenähtud juba nimekirja lisatud usaldusisikutele ja

hõlmavad mõlema, nii erialaste teadmiste kui praktiliste

oskuste arendamist.

8 3) paragrahvi 9 lõigete numeratsioonis on viga (kaks lõiget 8) ning lõigete 6–9

sõnastused võivad tekitada koosmõjus tõlgendamisel eriarvamusi; sõnastusi

tuleks täpsustada.

Osaliselt arvestatud.

Lõigete 6-9 sõnastused ja ülesehitus sarnanevad

pankrotihaldurite eksami hindamise süsteemile.

Tartu Ringkonnakohus

3

9 Määruse tekst vajaks täiendavat redigeerimist, et sõnastus oles selge,

ühemõtteline ja arusaadav ning keeleliselt korrektne. Praegusel juhul jäävad

mitmed küsimused ebaselgeks. Mõned märkused:

Teadmiseks võetud.

Määruse sõnastust mingis osas parandatud.

10 Eelnõu § 7 lg 3 esimene lause sätestab: „Vestluse käigus hinnatakse

eksamineeritava isiksuseomadusi usaldusisikuna tegutsemiseks.“ Teine lause:

„Vestlusel võib esitada küsimusi erialateadmiste testi vastuste

täpsustamiseks“ loob samas ebaselgust, sest seda võib tõlgendada nii eelmist

lauset täiendavana kui ka piiravana, tekitades viimasel juhul vastuolu esimese

lause mõttega. Seetõttu võiks lisada lausesse pärast sõna „küsimusi“ sõna

„ka“.

Arvestatud.

11 Eelnõu § 7 lg 3 viimane lause sätestab: „Eksami vestluse osa võetakse vastu

metoodikakomisjoni koosolekul“. Ebaselgeks jääb, kas see tähendab, et

eksami suulise osa küsimused kinnitatakse metoodikakomisjoni koosolekul

või tähendab see, et eksamineeritav kuulatakse ära metoodikakomisjoni

koosolekul. Täpsustamist vajaks ka eelnõu § 7 lg 2, mis räägib erialateadmiste

testi sooritamisest, kuid ei selgita, kas see toimub sarnaselt vestluse osaga

metoodikakomisjoni ees või muul viisil. Kui eelnõu § 7 sõnastusest tervikuna

jääb ekslik mulje, et eksam on üks tervik, mis viiakse läbi ühel päeval, siis

alles eelnõu § 9 lõikest 10 selgub, et eksami kirjalik ja suuline osa toimuvad

erinevatel päevadel ning võivad toimuda lausa 30-päevase vahega. Sarnasel

juhtumil on osalejal keeruline meenutada ligi 30 päeva varem antud testi

vastuseid, mille kohta võib vestlusel küsimusi esitada (vt eelnõu § 7 lg 3 teine

lause).

Mittearvestatud, selgitatud.

§ 7 lg 2 on silmas peetud, et vestlus peetakse

eksamineeritavaga ehk eksamineeritav kuulatakse ära

metoodikakomisjoni koosolekul.

Kirjaliku osa puhul ei ole oluline, et see toimuks tingimata

metoodikakomisjoni ees. Kirjaliku testi toimumise aja ja

koha määrab metoodikakomisjon vastavalt § 4 likele 1.

Eksam on üks tervik, mis koosneb nii kirjalikust testist kui

vestlusest, aga sellest ei peaks järeldama, et need kaks peavad

toimuma koos. See tuleneb § 9 lõikest 10.

12 Eelnõu § 9 lg 8 esimese lause sätestab: „Vestlus hinnatakse sobivaks või

mittesobivaks.“ Leiame, et õigem oleks öelda: „Vestluse tulemusena

hinnatakse eksamineeritava isiksuseomadused usaldusisiku tööks sobivateks

või mittesobivateks.“

Arvestatud.

13 Eelnõu § 9 lg 10 Eksamineeritava kolmekordne teavitamine eksami

tulemustest näib liigne: esmalt kirjaliku testi tulemustest, seejärel vestluse

tulemustest ning viimaks eksami kui terviku tulemusest. Piisaks kirjaliku testi

ja seejärel eksami kui terviku tulemustest teavitamisest.

Arvestatud.

Säte ümberkujundatud selliselt, et eksamineeritava

teavitamine eksami tulemustest tehakse metoodikakomisjoni

otsusega ning otsus tuleb teha eksami sooritatuks või

mittesooritatuks lugemisest alates 30 päeva jooksul. Eksam

4

Praegusel juhul tekib ka küsimus, kas eraldi teavitamise korral on eksami

kirjalik ja suuline osa eraldiseisvalt vaidlustatavad või tuleb ära oodata

metoodikakomisjoni kirjalik otsus eksami tulemuste kohta. Siin peaks ilmselt

asuma seisukohale, et kui eksamineeritav kirjalikul testil läbi kukub, on tal

õigus selle tulemust ka koheselt vaidlustada, kuna see takistab tema

edasipääsu suulisesse vooru. Märgime ka seda, et arvestades, et

metoodikakomisjoni kirjalik otsus on eelnõu § 10 järgi vaidlustatav, tuleks

metoodikakomisjoni eksami tulemuste kohta tehtud lõplik kirjalik otsus

eksamineeritavale igal juhul väljastada, mitte nõuda, et selleks peaks

eksamineeritav spetsiaalselt soovi avaldama. Praegune regulatsioon, kus

eksamineeritav peab otsuse saamiseks ise metoodikakomisjoni poole

pöörduma, võib tekitada vaidlusi, kas eksamitulemuste kohta väljastatava

otsuse peale esitatav kaebus on tähtaegne või mitte, sh kas eksamineeritav

pöördus eksamitulemuste otsuse väljastamiseks õigeaegselt

metoodikakomisjoni poole.

on sooritatud, kui isik sooritas positiivselt nii kirjaliku testi

kui ka vestluse. Eksam on mittesooritatud kui isik ei

sooritanud kirjalikku testi positiivselt või ei läbinud vestlust.

Kui isik testi ei soorita, siis ta vestlusele ei pääse ja seega

tuleks otsus teha 30 päeva jooksul alates sellest, kui test loeti

mittesooritatuks. Otsus tuleb eksamineeritavale igal juhul

väljastada, välja on jäetud lg 10 viimane lause, mille kohaselt

tehakse seda vaid eksamineeritava taotlusel. Otsus on

vaidlustatav.

14 Eelnõu § 12 lg 2 sätestab: „Esmase koolituse mudelkavad koostatakse erineva

varasema töökogemuse ja olemasoleva haridusega isikutest lähtuvalt“.

Selgem oleks sätestada: „Esmase koolituse mudelkavade koostamisel

lähtutakse isikute varasema töökogemuse ja hariduse erisustest.“

Osaliselt arvestatud.

Sõnastust parandatud.

15 Eelnõu § 16 pealkiri „Täiendusõppe läbimise kontrollimine ja tõendamine“ on

kohmakas ning võiks asendada pealkirjaga „Täiendusõppe aruandlus“. Kuna

pealkiri avab juba piisavalt selle, millega on tegu, võiks § 16 lõike 1 esimese

lause üldse ära jätta.

Arvestatud.

16 Eelnõu § 17 sätestab: „Usaldusisik maksab kojale usaldusisikute nimekirjas

olemise eest tasu 45 eurot kuus“. Parem sõnastus võiks olla: „Usaldusisik

maksab kojale usaldusisikute nimekirja kandmise eest tasu 45 eurot kuus“.

Mittearvestatud.

Tegemist on füüsilise isiku maksejõuetuse seadusest tuleneva

sõnastusega.

II Justiitsministri määruse „Maksejõuetusavalduse esitamisel ja võlgade ümberkujundamise menetluses kasutatavate vormide kehtestamine“

kehtestamine

Nr Märkus/ettepanek Arvestatud/mittearvestatud/teadmiseks võetud/selgitused

Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koda

5

1 Eelnõus kasutatakse fraasi „nõuded võlausaldajate vastu“. Ilmselt on mõeldud

„nõudeid võlgnike vastu“. Palume ära parandada.

Mittearvestatud, selgitatud.

Tegemist on võlgniku nõuetega tema enda võlausaldajate

vastu, või vastavalt reale võlgniku abikaasa või võlgniku

ülalpeetavate nõuetega nende võlausaldajate vastu. Tegemist

on seega nõuetega, mis kuuluvad võlgniku, tema abikaasa või

ülalpeetavate vara hulka ja võivad mõjutada nende

majanduslikku olukorda.

Tartu Maakohus

2 Pankrotikohtunikele hiljuti toimunud koolitusel puudutati ka Justiitsministri

määrust „Maksejõuetusavalduse esitamisel ja võlgade ümberkujundamise

menetluses kasutatavate vormide kehtestamine“ ja selgitati vormide ülesehitust.

Teadmiseks võetud.

Võib nõustuda koolitusel kõlanud ettepanekuga sõnastada lahter „kohtu otsustus“

hoopis „jätan kohtu otsustada“.

Arvestatud.

Samuti võiks olla võimalik vormi täitmine elektrooniliselt, nt võib käsikirjaliselt

osutuda probleemiks kõikide võlausaldajate ära märkimine (praegu mahutab

vorm ära kaheksa võlausaldajat ja abikaasade vormi puhul veel vähem) või ka

muude asjaolude kirjeldamine. Elektroonilises vormis võiks saada ridu lisada, et

vormi ülesehitus ei takistaks andmete esitamist.

Teadmiseks võetud, selgitatud.

Vorme on võimalik täita nii käsitsi kui elektrooniliselt,

seejuures võib ka vajadusel ridu juurde rekitada. Kaalutakse

võimalust luua ka elektrooniline vaade vormide täitmiseks ja

otseesitamiseks.

Tõsteti esile vajadust tagada, et avalduse esitaja vorme korralikult loeks ja täidaks. Teadmiseks võetud.

Suhteliselt detailset vormi peeti oluliseks (nt andmed tööstaaži kohta), kuid leiti

samas, et kindlasti on võlgnikke, kes ei tea, mis on tööstaaž, rääkimata osakusest

seda arvutada.

Arvestatud.

Mõiste „tööstaaž“ asendatud mõistega „töötamise aeg

kokku“, mis peaks olema lihtsamini mõistetav.

Vormi lahtri 6.1. sõnastus „Tasumisele kuuluv kogusumma“ ja „Tasumisele

kuuluva kohustuse jääk“ on mõnevõrra võlgade ümberkujundamise keskne ja

võib vajada võlgnikule lisaselgitust.

Selgitatud.

Antud juhul on soovitud teada võlgniku kohustsue

kogusummat ja jääki ka muude menetluste tarbeks kui

võlgade ümberkujundamine.

Rahandusministeerium

3 1) lisa 1 „Võlgniku maksejõuetusavaldus“ ja lisa 2„Abikaasade ühine

maksejõuetusavaldus“ võiks kaaluda, kas eristada kohustuste andmete

(võlanimekirjas) juba sissenõutavaks muutunud kohustusi ja kohustusi, mille

täitmise tähtaeg ei ole veel saabunud.

Arvestatud.

Loodud võimalus märkida, kui nõue muutub sissenõutavaks

tulevikus.

4 2) lisa 4 „Varanimekiri“ punktis 3 toodud finantsvarade liigendus võiks olla

täpsem: „Pangakontodel hoiustatu“ võiks sõnastada „panga- või makseasutuste

Arvestatud.

6

konto jääk“ või „panga- või makseasutuse konto seis, sh hoiused“. Teeme

ettepaneku tuua eraldi välja fondiosakud (praegu vaid nimetatud väärtpaberid),

väärtpaberite puhul tuua eraldi välja nii osad, aktsiad kui võlakirjad. Ühtlasi tuleks

kajastada ka varasid, mis on nomineeritud krüptovääringutes (bitcoinides jmt.) nii

investeerimise eesmärgil kui maksevahendina kasutamiseks (sh muuta vastavalt

siis punkte 3.3 ja 3.5).

Tartu Ringkonnakohus

5 Võlgniku maksejõuetusavaldus (Vorm FIMM-1)

Tuleks kaaluda, kas võlgnik ei peaks esitama andmeid kõigi isikute kohta,

kellega tal on ühine majapidamine, näiteks elukaaslase kohta. Praegu on

vajalik esitada andmed üksnes abikaasa ja ülalpeetavate kohta.

Osaliselt arvestatud.

Lisatud võimalus esitada andmed ka abikaasa või elukaaslase

sissetulekute ja väljaminekute kohta.

6 Võlausaldaja maksejõuetusavaldus (Vorm FIMM-3)

Jääb ebaselgeks, millised põhistused tuleb märkida punkti 2.1 ja

millised punkti 2.3. Suurim probleem on aga see, et puudub koht, kuhu

võlausaldaja saab märkida oma maksejõuetusavalduse aluseks oleva nõude

suuruse ja nõudega seotud asjaolud.

Arvestatud.

P 2.3 välja jäetud.

Vormi täiendatud kohustusega võlausaldajal märkida ka

nõude suurus ja selle aluseks olevate asjaolude kirjeldus.

7 Varanimekiri (Vorm FIMM-4)

Punkti 3.2 „Andmed kinnisvara kohta“ puhul tuleks kaaluda, kas saaks seda

tabelit teistmoodi kujundada, et oleks selgem ja saaks kinnisasjadest parema

ülevaate. Praegu on üldpildis paljude ristkülikute jada. Erinevad kinnisasjad

tuleks eristada tabelis vahedega.

Arvestatud.

Tabel mõnevõrra ümberkujundatud.

Lisatud vahed erinevaid kinnisasju kajastavate ridade vahele.

III Justiitsministri 11. oktoobri 2010. aasta määruse nr 33 „Pankrotihalduri eksami erialateadmiste testi valdkonnad ja hindamise kord“,

muutmine

Nr Märkus/ettepanek Arvestatud/mittearvestatud/teadmiseks võetud/selgitused

Märkused puuduvad.

IV Justiitsministri 21. mai 2010. aasta määruse nr 17 „Nõuded pankrotihalduri täiendusõppele ja täiendusõppe maht“ muutmine

Nr Märkus/ettepanek Arvestatud/mittearvestatud/teadmiseks võetud/selgitused

Tartu Maakohus

1 Justiitsministri määruse „Nõuded pankrotihalduri ja saneerimisnõustaja

täiendusõppele ja täiendusõppe maht“ kohta leiti, et § 2 lõikes 2 märgitud

saneerimisnõustaja täiendusõpe võiks olla 20 tundi aastas, 100 tundi 5 aasta

jooksul. Saneerimisnõustajatel on vajalik kursis olla muutuvate seaduste ja

kohtupraktikaga ning majandustegevuse/-keskkonna muutumisega.

Arvestatud.

7

V Justiitsministri 9. jaanuari 2009. aasta määruse nr 1 „Saneerimisnõustaja ja eksperdi tasu ja hüvitamisele kuuluvate kulutuste arvestamise

kord ning tasu piirmäärad“ muutmine

Nr Märkus/ettepanek Arvestatud/mittearvestatud/teadmiseks võetud/selgitused

Märkused puuduvad.

VI Justiitsministri 30. detsembri 2009. aasta määruse nr 48 „Pankrotihalduri toimikule ja pankrotimenetluses koostatavatele dokumentidele

esitatavad nõuded“ muutmine

Nr Märkus/ettepanek Arvestatud/mittearvestatud/teadmiseks võetud/selgitused

Märkused puuduvad.

MINISTRI MÄÄRUS

Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja

metoodikakomisjoni töö korraldus,

võlgniku usaldusisiku eksami, esmase

koolituse ja täiendusõppe nõuded ning

kojale makstava tasu suurus

Määrus kehtestatakse füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse § 59 lõigete 2 ja 3, § 60 lõike 2,

§ 61 lõike 2 ja § 64 lõike 3 ning kohtutäituri seaduse § 971 lõike 8 alusel.

1. peatükk

Metoodikakomisjon

§ 1. Metoodikakomisjoni liikmete nimetamine

(1) Metoodikakomisjoni usaldusisikutest liikmed ja asendusliikmed nimetab valdkonna eest

vastutav minister Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja (edaspidi koda) ettepanekul.

Kohtunikust liikme ja asendusliikme nimetab kohtute täiskogu. Õigusteadlasest liikme ja

asendusliikme nimetab Tartu Ülikooli õigusteaduskonna nõukogu.

(2) Igale metoodikakomisjoni liikmele nimetatakse asendusliige.

(3) Metoodikakomisjoni usaldusisikust liiget asendab usaldusisikust asendusliige,

kohtunikust liiget asendab kohtunikust asendusliige ja õigusteadlasest liiget asendab

õigusteadlasest asendusliige. Valdkonna eest vastutava ministri määratud isikut asendab

valdkonna eest vastutava ministri määratud asendusliige.

§ 2. Metoodikakomisjoni kokkukutsumine ja koosoleku pidamine

(1) Metoodikakomisjoni koosoleku kutsub kokku komisjoni esimees. Metoodikakomisjoni

koosolek kutsutakse kokku vähemalt üks kord aastas.

(2) Metoodikakomisjoni töökorra määrab metoodikakomisjoni esimees.

(3) Metoodikakomisjoni koosolek toimub koja asukohas, kui komisjoni esimees ei ole

teatanud komisjoni liikmetele ja eksami sooritajatele teist koosoleku toimumise kohta.

Koosolek võib toimuda elektrooniliselt.

(4) Kui koosolek ei ole otsustusvõimeline, määrab metoodikakomisjoni esimees viivitamata

uue koosoleku toimumise aja. Uus koosolek peab toimuma hiljemalt kahe nädala jooksul.

29.06.2022 nr 17

(5) Metoodikakomisjoni koosolek protokollitakse.

§ 3. Metoodikakomisjoni liikmele kulutuste hüvitamine

(1) Metoodikakomisjoni kuulumisega ja seal kohustuste täitmisega kaasnevad vajalikud ja

tõendatud kulutused hüvitab koda usaldusisikutelt kogutud usaldusisikute nimekirjas olemise

tasu või eksami ja esmase koolituskava eest makstava tasu arvelt.

(2) Metoodikakomisjonis kohustuste täitmisega kaasnevad kulutused hüvitatakse

kuludokumentide alusel.

2. peatükk

Eksam ja esmane koolitus

§ 4. Usaldusisiku eksami korraldus

(1) Eksamid korraldatakse Justiitsministeeriumi ettepanekul või koja algatusel. Usaldusisiku

eksam korraldatakse vähemalt üks kord aastas. Eksami toimumise aja ja koha ning eksamil

osalemiseks vajalike dokumentide loetelu ja dokumentide esitamise tähtaja määrab

metoodikakomisjon vähemalt kaks kuud enne eksami toimumist. Eksami toimumise teade

avaldatakse koja veebilehel.

(2) Eksami kuulutab välja metoodikakomisjon. Eksami ajakava otsustab komisjon enne

eksami toimumist.

(3) Eksamite korraldamiseks koostab metoodikakomisjon eksami kirjaliku osa kohta

programmi.

(4) Eksamil käsitletavate valdkondade loetelud ja programm ning eksami tegemise tingimused

on avalikud ning nendega võib tutvuda iga isik, kes soovib eksami sooritada. Testi küsimusi,

kaasusülesandeid ja vestluse küsimusi ei avalikustata, kui metoodikakomisjon ei otsusta

teisiti.

(5) Testi küsimused ja kaasusülesanded koostab metoodikakomisjon lähtudes lõikes 3

nimetatud programmist.

(6) Metoodikakomisjoni otsused, eksamitööd ja muud asjakohased materjalid säilitatakse koja

kantseleis kaheksa kuud pärast seda, kui metoodikakomisjon on eksamitulemused välja

kuulutanud.

(7) Eksamitööga on võimalik tutvuda koja kantseleis 30 päeva jooksul pärast seda, kui

metoodikakomisjoni esimehe määratud korras on tulemus teatavaks tehtud. Eksamitöid ega

nende koopiaid eksamineeritavatele ei väljastata.

§ 5. Eksami sooritamiseks makstud tasu tagastamine

Kojal on õigus isikule füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse § 59 lõikes 4 nimetatud tasu

tagastada, kui isik mõjuval põhjusel eksamile ei ilmu. Mõjuvaks põhjuseks loetakse kas

ravikindlustuse seaduse tähenduses töövõimetuslehe olemasolu eksamipäeval või muud

dokumentaalselt tõestatud vääramatu jõu põhjustatud juhtumit, mis takistas isikul eksamil

osaleda. Tasu tagastamiseks esitab eksamineeritav metoodikakomisjonile töövõimetuslehe

või muu asjakohase dokumendi hiljemalt kümnendaks tööpäevaks alates töövõimetuslehe või

muu asjakohase dokumendi väljastamisest.

§ 6. Eksamile registreerumine ja mitteilmumise tagajärjed

(1) Isik, kes soovib eksamit sooritada, esitab eksami väljakuulutamise järel

metoodikakomisjoni kehtestatud tingimustel ja ajal komisjonile avalduse.

(2) Eksamile registreerumiseks võimaldatakse vähemalt 30 päeva.

(3) Metoodikakomisjon otsustab isiku eksamile lubamise 30 päeva jooksul pärast avalduste

esitamise tähtaja lõppu.

(4) Kui isik ei ilmu eksamile, loetakse eksam mittesooritatuks. Isik saab sooritada

korduseksami.

§ 7. Eksami sisu

(1) Eksam koosneb erialateadmiste testist ja vestlusest.

(2) Erialateadmiste test on eksami kirjalik osa, milles eksamineeritav täidab õigusteoreetilisi

küsimusi sisaldava valikvastustega testi ja lahendab kaasusülesande. Testi tegemisel

abimaterjalide kasutamise otsustab metoodikakomisjon.

(3) Vestluse käigus hinnatakse eksamineeritava isiksuseomadusi usaldusisikuna

tegutsemiseks. Vestlusel võib esitada küsimusi ka erialateadmiste testi vastuste

täpsustamiseks. Eksami vestluse osa võetakse vastu metoodikakomisjoni koosolekul.

§ 8. Erialateadmiste testi valdkonnad

Erialateadmiste testiga kontrollitakse usaldusisiku eksamil osaleja teadmisi järgmistes

valdkondades:

1) pankrotiõigus, sealhulgas ajutise halduri ülesanded ja tagasivõitmise võimaluste

hindamine;

2) kohustustest vabastamise menetlus;

3) võlgade ümberkujundamise menetlus;

4) täitemenetlus;

5) tsiviilõiguse üldosa;

6) võlaõigus, sealhulgas tarbijakrediidi õigus;

7) perekonnaõigus, sealhulgas ühisvara regulatsioon;

8) pärimisõigus;

9) tööõigus;

10) tsiviilkohtumenetlus, sealhulgas hagita menetlus.

§ 9. Eksami hindamise kord

(1) Erialateadmiste testi ja iga kaasuse lahendust hinnatakse kuuepallisüsteemis järgmiselt:

6 palli – suurepärane;

5 palli – väga hea;

4 palli – hea;

3 palli – rahuldav;

2 palli – kasin;

1 pall – puudulik.

(2) Erialateadmiste testi hindamiseks kinnitab metoodikakomisjon koos erialateadmiste testi

küsimustega vajalike punktide arvu eri pallide saamiseks. Erialateadmiste testi koondhinne

saadakse, jagades komisjoniliikmete antud pallide summa testi hinnanud komisjoniliikmete

arvuga.

(3) Iga kaasusülesande lahendust hindab iga komisjoniliige eraldi. Iga kaasusülesande

lahenduse eest antud pallid liidetakse ja saadud arvu hindajate arvuga jagades saadakse

kaasusülesande koondhinne.

(4) Kui komisjoniliikmete antud hinded erinevad rohkem kui kahe palli võrra, loetakse testi

või kaasusülesande vastus läbi ühiselt ja hinnatakse enamuse otsuse alusel.

(5) Valikvastustega testi ja iga kaasuse koondhinne arvutatakse täpsusega kaks kohta pärast

koma.

(6) Kui valikvastustega testi koondhinne on alla 3 palli, siis kaasusülesannete lahendusi ei

hinnata. Sel juhul loetakse eksam mittesooritatuks. Vestlusele lubatakse üksnes need

kandidaadid, kelle valikvastustega testi ja kaasusülesannete lahendust on hinnatud vähemalt

kolme palliga („rahuldav“).

(7) Kui isik ei soorita koondhindele vähemalt 3 palli kas valikvastustega testi või

kaasusülesandeid, võib ta korduseksamil sooritada üksnes eksami selle osa, mille koondhinne

jäi alla 3 palli.

(8) Vestluse tulemusena hinnatakse eksamineeritava isikuomadused usaldusisiku tööks

sobivateks või mittesobivateks. Vestlus hinnatakse sobivaks, kui vähemalt pooled koosolekul

osalenud komisjoni liikmetest on hinnanud eksamineeritava isiksuseomadused sobivaks.

(9) Usaldusisiku eksam on sooritatud, kui erialateadmiste testi koondhinne, iga kaasuse

koondhinne ja eksami koondhinne on vähemalt 3 palli ning vestlus on hinnatud sobivaks.

(10) Eksami tulemuste kohta teeb metoodikakomisjon kirjaliku otsuse, millele kirjutavad alla

kõik komisjoni koosolekul osalenud liikmed. Otsus tehakse 30 päeva jooksul pärast eksami

sooritatuks või mittesooritatuks lugemist. Testi tulemusest ja vestlusele pääsemisest teavitab

metoodikakomisjon eksamineeritavat kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis hiljemalt

30 päeva jooksul testi tegemisest. Metoodikakomisjon võib lisaks eksamineeritavat teavitada

vestluse tulemusest metoodikakomisjoni koosolekul eksamineeritava juuresolekul pärast

vestluse tulemuste selgumist.

(11) Kui eksamineeritav soovib, selgitab metoodikakomisjon eksamitulemusi, lähtudes

komisjoni esimehe määratud korrast.

§ 10. Eksamitulemuste vaidlustamine

(1) Eksamineeritav võib esitada metoodikakomisjonile kirjaliku kaebuse metoodikakomisjoni

otsuse peale eksamitulemuse hindamise kohta 30 päeva jooksul alates eksamitulemuste

metoodikakomisjoni poolt teatavaks tegemisest eksamineeritavale.

(2) Metoodikakomisjon teeb otsuse kaebuse kohta 60 päeva jooksul alates kaebuse saamisest.

(3) Eksamineeritav võib soovi korral kasutada kõiki haldusmenetluse seaduses ja

halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud võimalusi eksamitulemuste vaidlustamiseks.

§ 11. Esmase koolituse mudelkavad

(1) Metoodikakomisjon koostab esmase koolituse mudelkavad, mis on aluseks individuaalse

koolituskava koostamisel.

(2) Esmase koolituse mudelkavad koostatakse lähtudes erineva varasema töökogemuse ja

olemasoleva haridusega isikutest.

§ 12. Esmase koolituskava koostamine, täitmine ja maht

(1) Esmane koolituskava koostatakse isikule individuaalselt, arvestades tema töökogemust,

olemasolevat haridust ning eksami tulemusi.

(2) Koolituskava võib sisaldada muu hulgas kohustust läbida maksejõuetusõigus-, majandus-

, finants- või võlanõustamisalaseid koolitusi või sooritada praktika saneerimisnõustaja,

usaldusisiku, pankrotihalduri, vandeadvokaadi või kohtu juures.

(3) Kui koolituskavas on kohustus sooritada praktika, kooskõlastab metoodikakomisjon

isikule juhendaja määramise. Juhendaja määramiseks on vaja juhendaja nõusolekut.

(4) Koolituskava koostatakse kestusega kuni üheks aastaks. Esmase koolituse maht on 20−60

tundi.

(5) Koja metoodikakomisjon võib vajaduse korral pikendada väljaõppekava täitmise tähtaega.

(6) Isik esitab esmase koolituskava täitmise kohta metoodikakomisjonile aruande kahe kuu

jooksul koolituskava täitmise lõpetamisest. Kui isikule on määratud juhendaja, esitab

juhendaja metoodikakomisjonile isiku kohta kirjaliku arvamuse tema usaldusisikuks sobivuse

kohta kahe kuu jooksul praktika lõppemisest. Metoodikakomisjon loeb aruannete ja arvamuse

põhjal esmase koolituskava läbituks või mitteläbituks.

(7) Koolituskava täitmisega seonduvad kulud kannab isik ise.

3. peatükk

Täiendusõpe

§ 13. Täiendusõppe maht

Hindamisperioodi iga aasta kohta tuleb läbida 20 tundi täiendusõpet. Viieaastase

hindamisperioodi jooksul tuleb läbida 100 tundi täiendusõpet.

§ 14. Nõuded täiendusõppele

(1) usaldusisiku täiendusõppe mahust iga-aastasest peab vähemalt 40% olema

maksejõuetusõiguse alane ja vähemalt 40% võlanõustamisalane täiendusõpe. Kuni 20% iga-

aastasest täiendusõppe mahust võib olla usaldusisiku tegevusega külgnevates valdkondades.

(2) Täiendusõppeks loetakse käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud valdkondades

koolitustel, loengutel, õppepäevadel ja seminaridel osalemine. Täiendusõppeks ei loeta

erialast nõupidamist ega avalikkusele mittesuunatud koolitust, mille puhul koolitaja ja

koolitusel osalejad on sama äriühingu töötajad, osanikud või juhtorgani liikmed.

(3) Erialast teadus- ja pedagoogilist tööd arvestatakse täiendusõppe kohustuse täitmise

hindamisel vastavalt koja metoodikakomisjoni kehtestatud juhendile.

§ 15. Iseseisev õpe

(1) Hindamisperioodi iga aasta kohta võib läbida kuni kümme tundi täiendusõpet iseseisva

õppena.

(2) Kui usaldusisik soovib iseseisva õppe arvestamist täiendusõppe kohustuse täitmisel

käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatust suuremas mahus, kutsub metoodikakomisjon

täiendusõppe kohustuse täitmise hindamiseks usaldusisiku vestlusele.

(3) Vestluse alusel hindab metoodikakomisjon täiendusõppe kohustuse täidetuks või

mittetäidetuks, vajadusel annab metoodikakomisjon isikule täiendava tähtaja täiendusõppe

kohustuse täitmiseks.

§ 16. Täiendusõppe aruandlus

(1) Usaldusisik on kohustatud metoodikakomisjoni määratud tähtajaks esitama komisjonile

aruande tema poolt hindamisperioodi jooksul läbitud täiendusõppe kohta.

(2) Täiendusõppe kohustuse täitmise hindamisel teadus- ja pedagoogilise töö ning iseseisva

õppe arvestamiseks esitab usaldusisik aruandes andmed ka nende tegevuste kohta.

(3) Metoodikakomisjonil on õigus nõuda usaldusisikult selliste dokumentide, informatsiooni

ja andmete esitamist, mis võimaldavad komisjonil kontrollida käesoleva paragrahvi lõikes 1

nimetatud aruandes esitatud andmete õigsust, vastavust täiendusõppe eesmärgile ning

täiendusõppe läbimist käesolevas määruses sätestatud mahus ja tingimustel.

4. peatükk

Tasu kojale

§ 17. Usaldusisiku tasu kojale

Usaldusisik maksab kojale usaldusisikute nimekirjas olemise eest tasu 45 eurot kuus.

5. peatükk

Rakendussätted

§ 18. Esimese metoodikakomisjoni koosoleku kokkukutsumine

Esimese metoodikakomisjoni koosoleku kutsub kokku koda.

(allkirjastatud digitaalselt)

Maris Lauri

Justiitsminister

(allkirjastatud digitaalselt)

Tõnis Saar

Kantsler